Saatja: Kaupo Kaskla - INFRAGATE <
[email protected]>
Saatmisaeg: 3. juuni 2014. a. 12:37
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Koosk�lastus taotlus
Manused: TL26-2_TP_4_VK-01_asend_2014-05-28.pdf; TL26-2_TP_3_VK-
01_seletus_2014-03-05.pdf
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere,
AS Infragate Eesti teostab AS Tallinna Vesi tellimusel vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimist�id
R�hni tn ja Pardi tn.
Kotka tn ja Pardi tn ristmikul minnakse paari meetri ulatuses veetorustikuga raudtee kaitsev��ndisse.
Seoses sellega palume �le vaadata ja
Koosk�lastada projektlahendus
Lugupidamisega,
Kaupo Kaskla
AS Infragate Eesti
53 425 589
VK OSA SELETUSKIRI
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 1/11
SISUKORD
1. ÜLDOSA ................................................................................................................ 2
2. VEEVARUSTUS .................................................................................................... 3
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 3
2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS .................................................................................. 3
2.3 TORUD JA TORUÜHENDUSED......................................................................................... 3
2.4 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................... 3
2.5 HÜDRANDID ................................................................................................................. 3
2.6 SIIBRID JA MAAKRAANID ................................................................................................ 4
2.7 SIIBRIKAEVUD .............................................................................................................. 4
2.8 LIKVIDEERITAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD .................................................................... 4
3. KANALISATSIOON .............................................................................................. 5
3.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 5
3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON .................................................................. 5
3.3 TORUD JA TORUÜHENDUSED......................................................................................... 5
3.4 LIITMIKUD JA TIHENDID.................................................................................................. 5
3.5 KAEVUD....................................................................................................................... 5
4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE ............................................................................. 5
4.1 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 6
5. TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES ...................................... 7
5.1 LIINIRAJATISTE KAITSE .................................................................................................. 7
6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ................................................................... 9
7. JÄÄTMEKÄITLUSKAVA .................................................................................... 10
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 2/11
1. ÜLDOSA
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:
Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani Maa-ala
geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 koostatud Sirkel & Mall Geodeesia
OÜ poolt (töö nr 530-13-2, mõõtmisaeg detsember 2013.a)
Geoloogilised uuringud koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt (xxx)
Kanalisatsiooni torustiku videouuringud 2013.
Lähtutud on järgmiste organisatsioonide projekteerimise ja tehnilistest
tingimustest:
Tallinna linnavalitsuse Projekteerimistingimused 190480. 07.11.2013
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
- EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
- EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioon
- EVS 843:2003 – Linnatänavad
- EVS 812-6:2012 – Ehitise tuleohutus
- EVS 907:2010 – Rajatiste ehitusprojekt
- RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- Tallinna linna kaevetööde eeskiri
- Tallinna Vesi tehnilised tingimused: http://www.tallinnavesi.ee/
Töökoostamisel on arvestatud alas kehtivate, algatatud ja koostamisel olevate
ehitusprojektide ja detailplaneeringutega.
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 3/11
2. VEEVARUSTUS
2.1 Olemasolev olukord
Projektiga rekonstrueeritav veetorustik asub projektipiirkonnas tänava maa-alal.
Torustikuks on tsingitud terastoru Ø32 vanusega ca 90 aastat.
2.2 Projekteeritud veevarustus
Käesoleva projektiga rekonstrueeritakse veetorustik Rähni tänaval ja Pardi
tänaval lõigus Rähni tn kuni Kotka tn. Rekonstrueeritaval alal asendatakse kõik
hargnemised kuni kinnistu piirini. Pardi 10 / Rähni 12 veeühenduse võib jätta
rekonstrueerimata, kui on rajatud uus veeühendus Pardi tänavalt. Valdavalt
tehakse töö lahtise ehitusmeetodiga va torustik Rähni tänaval lõigus Lõokese tn
kuni Rähni tn 13, mis rajatakse nn kinnisel meetodil suundpuurimise teel.
2.3 Torud ja toruühendused
Veetoru materjaliks on PE De32, 40, 50, 110 mm PN 10. PE-torud ja -liitmikud
peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427
või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja
poolt kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis
peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava
ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud,
ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti
on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (vt
http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283).
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-
keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada
tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid
jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist
takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.
2.4 Torustike tähistamine, märkelint
Veetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada
asukoha määramiseks min 1,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse
jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval
sulgemisarmatuuri kapede alla.
Survetorustiku toru kohale (ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada
hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine:
- Veetorustik – sinine, tekstiga VESI
2.5 Hüdrandid
Projekti mahus rajatakse 1 maa-pealne hüdrant, mis paigaldatakse Pardi j a
Rähni tänavate ristmiku piirkonda. Hüdrandi asukohad peab vastama EVS 812-
6:2012. Hüdrandid peavad vastama siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS-
EN 14339:2005(maaalused) ja EVS-EN 14384:2005(maapealsed). Hüdrandi
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 4/11
surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga,
automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud hüdranti.
Hüdrandi asukoht tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele.
2.6 Siibrid ja maakraanid
Hall- või tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10
ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate
muhvliitmikega.
Siibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega
vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite spindlipikendused peavad olema
galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. siibrite spindlipikenduste kaped
peavad olema kandejõuga 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi.
Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid (vt
http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ).
Projekteeritud siibrid on ette nähtud teleskoopse spindli ja kapedega. Tagada
kapede jäämine tänavakatte tasapinnale.
2.7 Siibrikaevud
Projekti mahus ei paigaldata siibrikaeve ja uued siibrid on maa-alused
pikendusvarda ja kapega.
2.8 Likvideeritavad torustikud ja kaevud
Projekti mahus lülitatakse tööst välja Kotka tn 40 kinnistul paiknev veetorustik.
Selleks suletakse toru otsad mõlemalt poolt korkidega. Kotka tänaval olevas
siibrikaevus demonteerida tööst välja jääv torustikud.
Kasutusele mitte jäävad veetorustikud likvideerida vastavuses AS Tallinna Vesi
nõuetega. Kasutusest väljajääv tänavaveetorustik likvideerida ühenduskohtadest.
Liitumistorustikud likvideerida kasutuselt täites torud liivaga täites ja tihendades.
Likvideerimise tulemusena ei tohi vana torustik jääda tupikuna töösse. Keelatud
on veetorustiku või veeühenduse likvideerimine siibri või maakraani sulgemise ja
spindli eemaldamisega.
Juhul, kui olemasolev sõlm on lahendatud sadulaga, siis toru likvideerimise käigus
tuleb sadul eemaldada ja panna toru peale remondimuhv. Kui olemasolev sõlm on
lahendatud kolmikuga ja vahetult peale kolmikut siibriga, siis kuulub siiber
likvideerimisele ja toruotsad pimeäärikuga sulgemisele. Vajadusel tuleb paigutada
betoontugi. Täpsem toru likvideerimiskoht on näidatud asendiplaanil.
Likvideerimise korral on vajalik AS-lt Tallinna Vesi veekatkestuse tellimine.
Demonteeritavad kaevu elemendid kooskõlastatult AS Tallinna Vesi esindajaga
käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele.
Kaevude malmluugid ja veetorustike elemendid (uued siibrid jne) tagastada AS
Tallinna Vesi.
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 5/11
3. KANALISATSIOON
3.1 Olemasolev olukord
Projektiga rekonstrueeritav kanalisatsioon asub projektipiirkonnas tänava maa-
alal. Torustikuks on asbotsementtorud Ø200 vanusega ca 60 aastat.
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon
Käesoleva projektiga rekonstrueeritakse kanalisatsioon Rähni tänaval ja Pardi
tänaval lõigus Rähni tn kuni Kotka tn. Rekonstrueeritaval alal asendatakse kõik
hargnemised kuni kinnistu piirini. Valdavalt tehakse töö lahtise ehitusmeetodiga
va Pardi tn 9, mis rajatakse nn kinnisel meetodil - „sukaga“.
3.3 Torud ja toruühendused
Projekteeritava lahtise ehitusviisi isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on
De160mm. Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8.
Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-
1:1998 (PVC) või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab
olema tootja poolt kantud torule.
Kinnisel peetodil on projektiga ette nähtud kanalisatsiooni torustiku
rekonstueerimiseks „sukk“ DN150.
3.4 Liitmikud ja tihendid
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema
sobilikud kasutatavatele torudele.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR
tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS
367611.
3.5 Kaevud
Lahtiselt rekonstrueeritavas lõigus paigaldada uued plastkaevud.
Reoveekanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada De1000/600; De400/315;
De200/160 mm plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka raudbetoonkaeve.
4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE
Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate
plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt
etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja
paigaldusjuhenditest.
Kaevikud sügavusega üle 1,4m näha ette toestusega. Toestatud kaeviku
põhjalaius –min 1m. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik
tööohutus ja heakord.
Välisveetoru paigaldatakse min. -1.8m sügavusele maapinnast. Olemasolevate
veetorustike sügavused on arvestatud ligikaudu 1,7-1,9m maapinnast.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord
oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse
hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine:
Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150mm.
Tasanduskiht tehakse liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm).
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 6/11
Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri
rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Torustiku
paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud.
Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi
kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et
toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb
veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda.
Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite
materjaliks on liiv, kruus või killustik (fraktsiooniga 4÷16mm) tihendusaste peab
olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas.
Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise
ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas
tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi,
kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle
toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal
mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede
projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi
pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm.
Projekteeritud veetorustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada
standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine
on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt.
Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate
veetorustike kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud
kanalisatsioonitorustike sügavusest ning olemasolevate ristuvate
kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema minimaalne sügavus
1,8 m toru peale.
4.1 Keskkonnakaitse
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud
katted enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond
tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 7/11
5. TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja
nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning
üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Ehitatavate torustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning
paralleelsel lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja
toestada, vältimaks nende vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed
kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega ehituse
käigus). Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all,
toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei
vigastataks.
Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama
uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele.
Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid
teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja
juuresolekul.
5.1 Liinirajatiste kaitse
Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega
(Elion Ettevõtted AS; Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste
(sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad täpsustada ja
tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded
(näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel.
Tööde teostamine Elioni liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Elioni
Ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud
nõudeid. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende
valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.
Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber
vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni
kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku
tööde teostaja ja Elioni Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde
alustamist.
Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste
vigastuste eest ning varguse vastu.
Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist
külmunud pinnase sulatamisega.
Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide,
struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.
Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise
sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.
Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada
kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud
sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud
tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude kontrollimise organiseerib Elioni
Ehitusjärelvalve tel. 6524000
Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile
tekitatud vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100
mm PVC OPTO toru ja siduda need kaevudega.
Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid
hangib töövõtja omal kulul.
Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste
kaitsmiseks - kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks,
käsitsi väljakaevamiseks, ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks,
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 8/11
postide toestamiseks, purunenud sidetorude ja kaablite remondiks ja
asendamiseks jms.
Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt,
et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava
pinnase taastamine.
Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis
võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid
(elekter, side).
Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et
kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite
materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi
ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.
Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.
Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles
esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.
Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:
- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise
eeskirjast.
- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel
- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 9/11
6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud
Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded ehituses”
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada
tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht
surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine
peab olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel
tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest
nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid
kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema
varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust
väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase
ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega, metsaomanikuga,
maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti
haljastustöödel.
Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim
osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema
tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid.
Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee
ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste
viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja
töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.
Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Koostas ins. R. Saidlo
AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri
TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 10/11
7. JÄÄTMEKÄITLUSKAVA
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja
sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele
vastavalt. Samuti arvestab Tellija poolt esitatud juhiseid. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed
kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha
kasutuseeskirjadele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud
jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 – ehitus- ja
lammutuspraht.
Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt
vedada käitlusettevõttesse. Jäätmete edasine suunamine on esitatud allpool
toodud tabelis.
Jäätmete käitlemine
Jrk.
Jäätme liik Kogus Ühik Käitlus
Nr.
Viiakse ehitusjäätmete
3 ladustamise paika või
1 Väljakaevatud pinnas 3000 m
taaskasutatakse
muldes.
Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on
jäätmeluba.
Juhul, kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või
ladustada teisiti kui eespool olevas tabelis esitatud, tuleb see täiendavalt
kooskõlastada Tallinna Keskkonnateenistusega. Jäätmete kohta teha
jäätmeõiend. Tööde lõpetamise järel koostatud jäätmeõiend kinnitatakse Tallinna
Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas.
Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena. Tänavaalusel alal tohib
tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.
Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna
Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas ning lisada rajatise ülevaatuse
dokumentidele.
Katete taastamise jäätmemahud toodud katete taastamise projektis.
Koostas ins. R. Saidlo