dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuse taotlus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 3. juuni 2014
Viit
14-0945-001
Registreeritud
3. juuni 2014
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Infragate Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8S Raudteeliiklusregistri pidamine (2014-2017) (Suletud)
Sari
8-6S Ehitisregistriga seonduvad dokumendid (Suletud)
Toimik
14-0945
Vastutaja
TJA Migratsioon (Raudteeinfrastruktuuri osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. juuli 2014

Failid

  • 📎16.06.2014 nr 1709-1 Kooskõlastus1.pdf341 KB
  • 📎Kooskõlastus taotlus_email.txt1 KB
  • 📎TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.pdf491 KB
  • 📎TL26-2_TP_4_VK-01_asend_2014-05-28.pdf1941 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kaupo Kaskla - INFRAGATE <[email protected]> Saatmisaeg: 3. juuni 2014. a. 12:37 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Koosk�lastus taotlus Manused: TL26-2_TP_4_VK-01_asend_2014-05-28.pdf; TL26-2_TP_3_VK- 01_seletus_2014-03-05.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, AS Infragate Eesti teostab AS Tallinna Vesi tellimusel vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimist�id R�hni tn ja Pardi tn. Kotka tn ja Pardi tn ristmikul minnakse paari meetri ulatuses veetorustikuga raudtee kaitsev��ndisse. Seoses sellega palume �le vaadata ja Koosk�lastada projektlahendus Lugupidamisega, Kaupo Kaskla AS Infragate Eesti 53 425 589 VK OSA SELETUSKIRI AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 1/11 SISUKORD 1. ÜLDOSA ................................................................................................................ 2 2. VEEVARUSTUS .................................................................................................... 3 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 3 2.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS .................................................................................. 3 2.3 TORUD JA TORUÜHENDUSED......................................................................................... 3 2.4 TORUSTIKE TÄHISTAMINE, MÄRKELINT ........................................................................... 3 2.5 HÜDRANDID ................................................................................................................. 3 2.6 SIIBRID JA MAAKRAANID ................................................................................................ 4 2.7 SIIBRIKAEVUD .............................................................................................................. 4 2.8 LIKVIDEERITAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD .................................................................... 4 3. KANALISATSIOON .............................................................................................. 5 3.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 5 3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON .................................................................. 5 3.3 TORUD JA TORUÜHENDUSED......................................................................................... 5 3.4 LIITMIKUD JA TIHENDID.................................................................................................. 5 3.5 KAEVUD....................................................................................................................... 5 4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE ............................................................................. 5 4.1 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 6 5. TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES ...................................... 7 5.1 LIINIRAJATISTE KAITSE .................................................................................................. 7 6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ................................................................... 9 7. JÄÄTMEKÄITLUSKAVA .................................................................................... 10 Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 2/11 1. ÜLDOSA Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani Maa-ala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 koostatud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ poolt (töö nr 530-13-2, mõõtmisaeg detsember 2013.a)  Geoloogilised uuringud koostatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt (xxx)  Kanalisatsiooni torustiku videouuringud 2013. Lähtutud on järgmiste organisatsioonide projekteerimise ja tehnilistest tingimustest:  Tallinna linnavalitsuse Projekteerimistingimused 190480. 07.11.2013 Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioon - EVS 843:2003 – Linnatänavad - EVS 812-6:2012 – Ehitise tuleohutus - EVS 907:2010 – Rajatiste ehitusprojekt - RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Tallinna linna kaevetööde eeskiri - Tallinna Vesi tehnilised tingimused: http://www.tallinnavesi.ee/ Töökoostamisel on arvestatud alas kehtivate, algatatud ja koostamisel olevate ehitusprojektide ja detailplaneeringutega. Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 3/11 2. VEEVARUSTUS 2.1 Olemasolev olukord Projektiga rekonstrueeritav veetorustik asub projektipiirkonnas tänava maa-alal. Torustikuks on tsingitud terastoru Ø32 vanusega ca 90 aastat. 2.2 Projekteeritud veevarustus Käesoleva projektiga rekonstrueeritakse veetorustik Rähni tänaval ja Pardi tänaval lõigus Rähni tn kuni Kotka tn. Rekonstrueeritaval alal asendatakse kõik hargnemised kuni kinnistu piirini. Pardi 10 / Rähni 12 veeühenduse võib jätta rekonstrueerimata, kui on rajatud uus veeühendus Pardi tänavalt. Valdavalt tehakse töö lahtise ehitusmeetodiga va torustik Rähni tänaval lõigus Lõokese tn kuni Rähni tn 13, mis rajatakse nn kinnisel meetodil suundpuurimise teel. 2.3 Torud ja toruühendused Veetoru materjaliks on PE De32, 40, 50, 110 mm PN 10. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283). PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. 2.4 Torustike tähistamine, märkelint Veetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla. Survetorustiku toru kohale (ca 300...400 mm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint. Lindi värvus ja tekst peab olema järgmine: - Veetorustik – sinine, tekstiga VESI 2.5 Hüdrandid Projekti mahus rajatakse 1 maa-pealne hüdrant, mis paigaldatakse Pardi j a Rähni tänavate ristmiku piirkonda. Hüdrandi asukohad peab vastama EVS 812- 6:2012. Hüdrandid peavad vastama siseministri määrusele nr. 37 2010.a, EVS- EN 14339:2005(maaalused) ja EVS-EN 14384:2005(maapealsed). Hüdrandi Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 4/11 surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga, automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud hüdranti. Hüdrandi asukoht tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele. 2.6 Siibrid ja maakraanid Hall- või tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Siibrid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. siibrite spindlipikenduste kaped peavad olema kandejõuga 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi. Väljaspool liiklusala kasutada vähemalt 200mm läbimõõduga kapesid (vt http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=283 ). Projekteeritud siibrid on ette nähtud teleskoopse spindli ja kapedega. Tagada kapede jäämine tänavakatte tasapinnale. 2.7 Siibrikaevud Projekti mahus ei paigaldata siibrikaeve ja uued siibrid on maa-alused pikendusvarda ja kapega. 2.8 Likvideeritavad torustikud ja kaevud Projekti mahus lülitatakse tööst välja Kotka tn 40 kinnistul paiknev veetorustik. Selleks suletakse toru otsad mõlemalt poolt korkidega. Kotka tänaval olevas siibrikaevus demonteerida tööst välja jääv torustikud. Kasutusele mitte jäävad veetorustikud likvideerida vastavuses AS Tallinna Vesi nõuetega. Kasutusest väljajääv tänavaveetorustik likvideerida ühenduskohtadest. Liitumistorustikud likvideerida kasutuselt täites torud liivaga täites ja tihendades. Likvideerimise tulemusena ei tohi vana torustik jääda tupikuna töösse. Keelatud on veetorustiku või veeühenduse likvideerimine siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Juhul, kui olemasolev sõlm on lahendatud sadulaga, siis toru likvideerimise käigus tuleb sadul eemaldada ja panna toru peale remondimuhv. Kui olemasolev sõlm on lahendatud kolmikuga ja vahetult peale kolmikut siibriga, siis kuulub siiber likvideerimisele ja toruotsad pimeäärikuga sulgemisele. Vajadusel tuleb paigutada betoontugi. Täpsem toru likvideerimiskoht on näidatud asendiplaanil. Likvideerimise korral on vajalik AS-lt Tallinna Vesi veekatkestuse tellimine. Demonteeritavad kaevu elemendid kooskõlastatult AS Tallinna Vesi esindajaga käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele. Kaevude malmluugid ja veetorustike elemendid (uued siibrid jne) tagastada AS Tallinna Vesi. Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 5/11 3. KANALISATSIOON 3.1 Olemasolev olukord Projektiga rekonstrueeritav kanalisatsioon asub projektipiirkonnas tänava maa- alal. Torustikuks on asbotsementtorud Ø200 vanusega ca 60 aastat. 3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon Käesoleva projektiga rekonstrueeritakse kanalisatsioon Rähni tänaval ja Pardi tänaval lõigus Rähni tn kuni Kotka tn. Rekonstrueeritaval alal asendatakse kõik hargnemised kuni kinnistu piirini. Valdavalt tehakse töö lahtise ehitusmeetodiga va Pardi tn 9, mis rajatakse nn kinnisel meetodil - „sukaga“. 3.3 Torud ja toruühendused Projekteeritava lahtise ehitusviisi isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160mm. Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401- 1:1998 (PVC) või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel peetodil on projektiga ette nähtud kanalisatsiooni torustiku rekonstueerimiseks „sukk“ DN150. 3.4 Liitmikud ja tihendid Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 3.5 Kaevud Lahtiselt rekonstrueeritavas lõigus paigaldada uued plastkaevud. Reoveekanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada De1000/600; De400/315; De200/160 mm plastkaevusid. Lubatud on kasutada ka raudbetoonkaeve. 4. TORUSTIKU PAIGALDAMINE Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Kaevikud sügavusega üle 1,4m näha ette toestusega. Toestatud kaeviku põhjalaius –min 1m. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Välisveetoru paigaldatakse min. -1.8m sügavusele maapinnast. Olemasolevate veetorustike sügavused on arvestatud ligikaudu 1,7-1,9m maapinnast. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150mm. Tasanduskiht tehakse liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm). Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 6/11 Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus või killustik (fraktsiooniga 4÷16mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Projekteeritud veetorustiku ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. Projekteeritud veetorustike maandamissügavus sõltub eelkõige olemasolevate veetorustike kõrgusarvudest ühendussõlmedes, projekteeritud kanalisatsioonitorustike sügavusest ning olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide sügavusest, kuid tagatud peab olema minimaalne sügavus 1,8 m toru peale. 4.1 Keskkonnakaitse Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 7/11 5. TÖÖD OLEMASOLEVATE RAJATISTE LÄHEDUSES Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehitatavate torustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega ehituse käigus). Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud torude, seadmete, tarindite jmt läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt ja omaniku või tema esindaja juuresolekul. 5.1 Liinirajatiste kaitse Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Elion Ettevõtted AS; Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses töötamisel. Tööde teostamine Elioni liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Elioni Ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Elioni Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni, mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude kontrollimise organiseerib Elioni Ehitusjärelvalve tel. 6524000 Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru ja siduda need kaevudega. Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks - kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks, ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 8/11 postide toestamiseks, purunenud sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga. Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist. Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused: - Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. - Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel - Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud. Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 9/11 6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. Tagasitäidetav pinnas peab vastama järgmistele tingimustele: pinnase suurim osiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest; pinnas peab olema tihendatav; tihendamise käigus ei tohi jääda pinnasesse tühikuid. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Koostas ins. R. Saidlo AS Infragate Eesti VK osa seletuskiri TL26-2_TP_3_VK-01_seletus_2014-03-05.doc leht 10/11 7. JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele vastavalt. Samuti arvestab Tellija poolt esitatud juhiseid. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 – ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Jäätmete edasine suunamine on esitatud allpool toodud tabelis. Jäätmete käitlemine Jrk. Jäätme liik Kogus Ühik Käitlus Nr. Viiakse ehitusjäätmete 3 ladustamise paika või 1 Väljakaevatud pinnas 3000 m taaskasutatakse muldes. Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Juhul, kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui eespool olevas tabelis esitatud, tuleb see täiendavalt kooskõlastada Tallinna Keskkonnateenistusega. Jäätmete kohta teha jäätmeõiend. Tööde lõpetamise järel koostatud jäätmeõiend kinnitatakse Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena. Tänavaalusel alal tohib tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnas ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Katete taastamise jäätmemahud toodud katete taastamise projektis. Koostas ins. R. Saidlo
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel