Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte
Eelnõuga muudetakse autoveoseadust (edaspidi AutoVS), Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seadust (edaspidi ELTTS), liiklusseadust (edaspidi LS), maksukorralduse seadust
(edaspidi MKS) ja ühistranspordiseadust (edaspidi ÜTS), et viia need vastavusse Euroopa Liidu
maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega.
ELTTS muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse
direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L
249, 31.7.2020, lk 49–65) (edaspidi direktiiv 2020/1057). Direktiivi 2020/1057 eesmärk on
tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning
autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust
autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate
piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide
nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise
tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud
pettuste ära hoidmiseks. Direktiiviga 2020/1057 ettenähtud kohustuste kohaselt jõustub enamik
ELTTSi muudatustest 2. veebruarist 2022. a.
AutoVS ja ÜTS muudatuste eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr
1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud
arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17–32) (edaspidi määrus 2020/1055), sätetega.
Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad
ka AutoVS ja ÜTS vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast
määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Kõige olulisem määrusest 2020/1055 tulenev
muudatus on see, et ühenduse tegevusloa (edaspidi tegevusluba) ja selle kinnitatud ärakirja
nõudega hõlmatakse ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500
kilogrammi kuni 3500 kilogrammi ning seetõttu tehakse muudatusi ka AutoVS-s. Erinevalt
teistest AutoVS muudatustest jõustub see muudatus 21. maist 2022. a. Nimetatud muudatus
mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist rahvusvahelist
veosevedu korraldavad, kui ka pädevaid asutusi, kes veosevedude üle riiklikku järelevalvet
teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest
vastutavad. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on AutoVS
kohaselt volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise
mittetulundusühingule Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon (edaspidi ERAA), siis
mõjutab see muudatus eelkõige nende töökorraldust. Kuna määrusest 2020/1055 tulenevalt
peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht, siis tehakse vastavad muudatused nii
AutoVS-s kui ÜTS-is. Arvestades, et määrus 2020/1055 näeb ette vastutuse kehtestamise ka
veose saatjale, ekspedeerijale ning pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava
veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused AutoVS-s. Riiulifirmade vastu võitlemise
eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse
registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta
olema kantud tema juures töötavate inimeste, sealhulgas autojuhtide arv ning tegevusloa andja
peab vedaja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja
autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures
töötavate inimeste kui autojuhtide arvu saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete
kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Selline riiklike
registrite vaheline andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna andmed
vedaja juures töötavate inimeste, sh autojuhtide kohta on olemas MKS-i kohaselt loodud
töötamise registris. Nende andmete saamiseks töötamise registrist muudetakse Maksu- ja
Tolliameti (edaspidi MTA) ettepanekul ka MKS-i, mis võimaldab vastavaid andmeid MKM-le
või tema volitatud asutusele avaldada. Õigusselguse eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol
veolepingut tõendava dokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus ning sellele dokumendile
kantavad miinimumandmed AutoVS-s ning vastav säte LS-is tunnistatakse kehtetuks.
Nimetatud dokument peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
EELNÕU
19.10.2021
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Autoveoseaduse muutmine
Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga
„veodokument“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tasuline rahvusvaheline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass
ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva
tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või
Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“;
3) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Veose saatja, ekspedeerija või pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liige või muu esindaja,
kellele oli kohustus delegeeritud, peab veoseveo tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal
on:“;
4) paragrahvi 5 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 11“;
5) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „saatjal või ekspedeerijal“ sõnadega „saatjal,
ekspedeerijal või pea- või alltöövõtjal“;
6) paragrahvi 7 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedajal“ sõnadega „ning
taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul (edaspidi tegevjuht)“;
7) paragrahvi 7 lõike 4 teise lause sissejuhatavat lauseosa, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ja
lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedaja“ sõnadega „ning tema tegevjuht“
vastavas käändes;
8) paragrahvi 7 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „vedajat“ sõnadega „või tema
tegevjuhti“;
9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui vedajat ja tema tegevjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
õigusrikkumise eest, võib nende mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse
liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
1
10) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „riigisisesel ja
rahvusvahelisel veoseveol ning kabotaažveol“;
11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse
liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
12) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui
välislepingus ei ole sätestatud teisiti.“;
14) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud
täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, peab
vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis
d sätestatud nõuetele.“;
15) paragrahvi 11 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“;
16) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tegevjuhi
isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja
elektronposti aadress;“;
17) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „punktis c“ sõnadega „lõike 1 punktis
f“;
18) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „1 või 2“ sõnadega „1, 2 või 2a“;
19) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mida vedaja kasutab kasutuslepingu alusel,
ei või tegevusloa ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui auto kasutuslepingu kehtivusaeg.“;
20) paragrahvi 19 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks
peatada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt ei ole tagatud
auto või selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek või nõuetekohane hoidmine.“;
21) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
2
„(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab
veose saatja või ekspedeerija.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised
andmed:
1) veose saatja nimi ja aadress;
2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress;
3) veose saaja nimi ja aadress;
4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev;
5) veose mahalaadimise koht;
6) veose üldkasutatav nimetus;
7) veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes.“;
22) paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose elektrooniliste saatedokumentide“
sõnadega „Elektroonilise veodokumendi“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab
veodokument“;
23) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi andmed juhul, kui tegevjuht
ja veokorraldusjuht ei ole sama isik;“;
24) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse majandustegevuse
registrisse igal aastal hiljemalt 31. märtsiks vedaja juures töötavate inimeste ja eraldi
autojuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“;
25) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Kontaktpunkt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud
teabevahetuse ning sama artikli lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi
osutamise eest vastutav kontaktpunkt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või
tema volitusel Transpordiamet.“;
26) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Tolliamet“ sõnaga „, Tööinspektsioon“;
27) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „ja 7“ sõnadega „ning lõigetes 3 ja 4“;
28) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–3
nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.“;
29) paragrahvi 50 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetme rakendamisel vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;
3
30) paragrahvi 72 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „nendes“ sõnaga „selles“;
31) seadust täiendatakse §-dega 721 ja 722 järgmises sõnastuses:
„§ 721. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine
Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 722. Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja poolt nõuetele mittevastava veoseveo
tellimine
(1) Veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja
poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimine isikult,
kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või
kabotaažvedu korraldada, −
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.“;
32) paragrahvi 73 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „72“ arvuga „722“;
33) paragrahvi 73 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) Tööinspektsioon käesoleva seaduse §-des 53, 54, 61 ja 62 sätestatud väärtegude
menetlemisel.“.
§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse autoveosektori töötajale (edaspidi sõidukijuht). Kui
sõidukijuhi lähetus vastab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele,
kohaldatakse talle käesolevat seadust, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata sõidukijuhile, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1
punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale Eestisse lähetatud sõidukijuhile, kes:
1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga;
2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil
väljuda laskmata;
3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa
Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi
kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
4
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut,
tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates
riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees.
(3) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv
veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest
liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33 lõike
1 kohane kombineeritud veo maantee etapp.
(4) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline juhuvedu
ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgmise toimingu:
1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis;
2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda
asukohaliikmesriigis;
3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise
liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate
ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300,
14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.“;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates
Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides
(edaspidi kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta
kasutab määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist
(ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33), artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud
sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga varustatud sõiduk);
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut,
tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab aruka
sõidumeerikuga varustatud sõidukit;
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates
riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees,
kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.“;
4) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele
vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevate sõidukijuhi lähetamise
erisuste arvestamisel.
5
(13) Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja tagavad, et tellitud veoteenuse teostamisel
järgitakse käesoleva seaduse §-des 21 ja 51 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad käesoleva seaduse
§ 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti.“;
6) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud
sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega
tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk
1–11), kohase siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu
lähetusdeklaratsiooni, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on olemas;
2) sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed;
3) sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number;
4) sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohalduv õigus;
5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
6) mootorsõiduki registreerimisnumber;
7) kas osutatav transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või
kabotaažvedu.
(12) Tööandja annab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale
Eestisse lähetatud sõidukijuhile kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud
lähetusdeklaratsiooni koopia.“;
7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik esitab
Tööinspektsioonile vastavad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui
lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse
jõustumist.“;
8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik sisestab
vastavad andmed siseturu infosüsteemi enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist.“;
9) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud
sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva
paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokumendid kaheksa nädala jooksul nõude saamisest arvates.“;
10) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel nõutavaks dokumendiks võib olla:
1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist;
2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele, mis
on sätestatud määruses (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85
ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L
102, 11.04.2006, lk 1–14), ja määruses (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate
6
sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85
autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33);
3) tööleping;
4) tööajakava;
5) andmed sõidukijuhile töötasu maksmise kohta.“;
11) paragrahvi 51 lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 1“ sõnadega „lõigetes 1 ja 11“;
12) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud
sõidukijuhi lähetamine lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo
käigus Eesti territooriumilt. Sõidukijuhi lähetusperioode ei liideta.“;
13) paragrahvi 71 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat
halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI
määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem),“;
14) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;
15) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõnad „1 ja 2“ sõnadega „1–2“;
16) paragrahvid 94 ja 95 loetakse §-deks 95 ja 96 ning seadust täiendatakse §-ga 94 järgmises
sõnastuses:
„§ 94. Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja kohustuste täitmata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 13 nõuete täitmata jätmise eest veose saatja, ekspedeerija, pea-
või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli veoseveo tellimise
kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
17) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ
ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning
muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr
1024/2012.“.
§ 3. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85
7
rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk
35–44), muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ
(ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50) ja määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk
8–27)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb
määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise
miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44),
muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29,
31.01.2009, lk 45–50), määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27) ja
direktiiviga 2020/1057 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65)“.
§ 4. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 59 järgmises sõnastuses:
„59) vedaja juures tööd tegevate isikute kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
või tema volitatud asutusele autoveoseaduse § 48 lõikes 11 ja ühistranspordiseaduse § 77 lõikes
3 sätestatud ülesande täitmiseks.“.
§ 5. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 43 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega
„taotleja, omaja ja taotlejat või omajat juhtima õigustatud isiku (edaspidi tegevjuht)“;
2) paragrahvi 43 lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega
„taotleja, omaja ja tema tegevjuhi“;
3) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi, keda on karistatud käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel
tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused
kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
4) paragrahvi 43 lõike 8 teises lauses asendatakse arv „2“ tekstiosaga „2, 2a“;
5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse
liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
6) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
8
„21) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis
isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja
elektronposti aadress;“;
7) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1 nimetatud andmed“ sõnadega „ja
käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 21 nimetatud tegevjuhi andmed“;
8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Igal aastal hiljemalt 31. märtsiks kantakse majandustegevuse registrisse ühenduse
tegevusloa omaja juures töötavate inimeste ja eraldi sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31.
detsembri seisuga.“;
9) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Piirivalveamet“ sõnaga „, Tööinspektsioon“;
10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 4
nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.“;
11) paragrahvi 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses;
„6) Tööinspektsioon käesoleva seaduse §-s 87 sätestatu menetlemisel.“.
§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 2. veebruaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 3–5 jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 21. mail.
(4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2022. aasta 21. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „....“.................... 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
„….“ …………….. 2021
9
19.10.2021
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse autoveoseadust (edaspidi AutoVS), Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seadust (edaspidi ELTTS), liiklusseadust (edaspidi LS), maksukorralduse seadust
(edaspidi MKS) ja ühistranspordiseadust (edaspidi ÜTS), et viia need vastavusse Euroopa Liidu
maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega.
ELTTS muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse
direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT
L 249, 31.7.2020, lk 49–65) (edaspidi direktiiv 2020/1057). Direktiivi 2020/1057 eesmärk on
tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning
autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust
autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate
piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide
nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise
tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud
pettuste ära hoidmiseks.
AutoVS ja ÜTS muudatuste eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr
1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud
arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17–32) (edaspidi määrus 2020/1055), sätetega.
Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad
ka AutoVS ja ÜTS vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast
määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Kõige olulisem määrusest 2020/1055 tulenev
muudatus on see, et ühenduse tegevusloa (edaspidi tegevusluba) ja selle kinnitatud ärakirja
nõudega hõlmatakse ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500
kilogrammi kuni 3500 kilogrammi ning seetõttu tehakse mitmeid muudatusi ka AutoVS-s.
Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist
rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes veosevedude üle riiklikku
järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise
eest vastutavad. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on
AutoVS kohaselt volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise
mittetulundusühingule Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon (edaspidi ERAA), siis
mõjutab see muudatus ka nende töökorraldust. Kuna määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea
maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht, siis tehakse vastavad muudatused nii AutoVS-s
kui ÜTS-is. Arvestades, et määrus 2020/1055 näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose
saatjale, ekspedeerijale ning pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava
1
veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused AutoVS-s. Riiulifirmade vastu võitlemise
eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse
registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta
olema kantud tema juures töötavate inimeste arv ning tegevusloa andja peab vedaja tegevusloa
kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on
proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures töötavate inimeste kui
autojuhtide arvu saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete kandmisega töötamise
registrist majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Selline riiklike registrite vaheline
andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna vedaja juures töötavate
inimeste, sh autojuhtide kohta on andmed olemas MKS-i kohaselt loodud töötamise registris.
Nende andmete saamiseks töötamise registrist muudetakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi
MTA) ettepanekul ka MKS-i, mis võimaldab vastavaid andmeid MKM-le või tema volitatud
asutusele avaldada. Õigusselguse eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol veolepingut
tõendava dokumendi, mis võib olla ka elektrooniline, autojuhil kaasas olemise kohustus ning
sellele dokumendile kantavad miinimumandmed AutoVS-s ning vastav säte LS-is tunnistatakse
kehtetuks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i teede- ja raudteeosakonna veondus- ja
liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel (
[email protected], tel 625 6427) AutoVS ja LS-
i muudatuste osas, sama talituse peaspetsialist Priit Tuuna (
[email protected], tel 625 6449)
koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooniga ELTTS-i osas ning teede- ja
raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post:
[email protected], tel: 625 6490)
ühistranspordiseaduse osas. Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud MKM-i õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (
[email protected], tel: 715 3403). Eelnõu
keeletoimetuse on teinud teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld
(e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti reguleerivate järgmiste
õigusaktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses
direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise
tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1055, millega muudetakse
määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga
kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga.
Eelnõuga muudetakse AutoVS 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 5), ELTTS-i
30.07.2020. a redaktsiooni (RT I, 09.07.2020, 3), LS-i 01.01.2022. a redaktsiooni (RT I,
28.05.2021, 15), MKS-i 01.01.2022. a. redaktsiooni (RT I, 09.04.2021, 12) ja
ühistranspordiseaduse 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 9).
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on ELTTS muutmisega üle võtta direktiiv 2020/1057, millega kehtestatakse
seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
2
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise
nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 ning mille eesmärk on tagada sõidukijuhtidele
nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi.
Lisaks muudetakse AutoVS-i, LS-i ja ÜTS-i, mille eesmärk on ajakohastada autoveo-ettevõtja
tegevusalal tegutsemise tingimuste eeskirju, et tagada autoveosektori professionaalsemaks
muutmise miinimumtase ka alla 3500 kg suurima lubatud täismaasiga autode ja autorongide
kasutamisel, võidelda nn varifirmade nähtuse ja ebaausa konkurentsi vastu autoveoturul.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse
väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa
Liidu õiguse ülevõtmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse AutoVS muutmine. Paragrahv koosneb 33 punktist.
AutoVS-is asendatakse läbivalt sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga
„veodokument“ vastavas käändes. Selle muudatusega viiakse AutoVS tekst kooskõlla AutoVS
§-s 29 tehtava muudatusega, milles määratletakse veodokument. Muudatus puudutab § 33
lõikeid 1 ja 6, § 34 lõiget 4, § 36 lõike 10 punkti 1 ja § 72.
AutoVS § 5 täiendatakse lõikega 11, milles analoogselt § 5 lõikega 1 sätestatakse, et tasuline
rahvusvaheline veosevedu kehtiva tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata, kui sellist vedu
korraldatakse auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja
mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on keelatud. Samas lõikes sätestatakse ka,
et juhul, kui AutoVS-s, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud teisiti, näiteks
kehtestatakse erandid, mille puhul ei pea veoseveo korraldamisel tegevusluba ja selle kinnitatud
ärakirja olema, siis lähtutakse nimetatud õigusaktide eranditest. Sellised erandid
rahvusvahelistel veosevedudel on kehtestatud näiteks määruse 1072/2009 artikli 1 lõikes 5.
Nõue, mille kohaselt hõlmatakse alates 2022.a 21. maist tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel kasutatavad autod ja autorongid, mille
lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1
alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009 artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle
Euroopa Liidu nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga on hõlmatud tasuline
veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka väiksema lubatud täismassiga
sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel on seatud üle 2500
kilogrammi. Määruse 2020/1055 põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud,
et kuna selliste ettevõtjate arv, kes tegelevad rahvusvaheliste veosevedudega, on suurenenud,
mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes
määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis
seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded muutuma kohustuslikuks ka nende
ettevõtjate jaoks, kes kasutavad rahvusvahelises transpordis mootorsõidukeid või autoronge,
mis on ette nähtud ainult kaupade veoks ja mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, kuid
ei ületa 3500 kilogrammi. Selleks, et Eesti ettevõtjad saaksid alates 2022. aasta 21. maist
Euroopa Liidus tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldada ka üle 2500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga, on vajalik tuua see nõue ka Eesti seadusandlusesse, kuna see
nõue rakendub kõikidele Eesti ettevõtjatele, kes korraldavad tasulist rahvusvahelist veosevedu
3
üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ka juhul, kui sellist
rahvusvahelist vedu korraldatakse kolmandasse riiki (näiteks Vene Föderatsiooni, Ukrainasse,
Valgevenesse jne). AutoVS § 5 lõige 11 on planeeritud jõustada 21. maist 2022. a, nagu see on
sätestatud ka määruses 2020/1055. Selleks, et enne nimetatud kuupäeva hajutada tegevuslubade
ja/või nende kinnitatud ärakirjade andmist ettevõtjatele, kes eelpool kirjeldatud väiksemate
tarbesõidukitega tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, planeerib MKM koostöös
ERAA-ga, et selliste sõidukite kasutajad saavad hakata tegevuslubasid ja nende kinnitatud
ärakirju taotlema juba 2022. aasta veebruarist. Eeskätt tähendab see arendustöid MTR-s, kuna
tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade taotluste menetlemine toimub MTR-s ning vajalik
on teha täiendavad muudatused MKM-i ja ERAA vahel sõlmitud halduslepingus, mis kehtib
kuni 31. detsembrini 2023. a. Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40-tuhande N1 kategooria
sõiduki (tehniliselt veoseveoks ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on 2500
kilogrammi kuni 3500 kilogrammi. ERAA hinnangul võib nendest sõidukitest olla tasulistel
rahvusvahelistel veosevedudel kasutusel ligi 10% ehk siis 3000-4000 N1 kategooria sõidukit.
Kuna see arv on üsna suur, siis on otstarbekas, kui ettevõtjatel oleks võimalik nende sõidukite
kohta tegevuslubasid ja nende kinnitatud ärakirju taotleda piisava ajavaruga enne 21. maid
2022. a, kui see nõue üle Euroopa Liidu rakendub. Varasem valmisolek kirjeldatud väiksema
auto või autorongi kasutajatele tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja väljastamiseks on vajalik
ka seetõttu, et 1. jaanuarist 2021. a jõustunud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise
koostöökokkuleppe maanteetranspordi peatüki kohaselt peavad Euroopa Liidi mis tahes
liikmesriigi autod ja autorongid, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi ja mis sõidavad
tasulise rahvusvahelise veoseveo raames Ühendkuningriiki, omama sõidukis kaasas tegevusloa
kinnitatud ärakirja (sõidukit kasutaval ettevõtjal peab eelnevalt olema taotletud vastav
ühenduse tegevusluba). See tähendab, et kui Eesti ettevõtja soovib autoga, mille lubatud
täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi, vedada kaupa
Ühendkuningriiki pärast 21. veebruari 2022. a, siis tegevusloa ja sõiduki kohta antava
tegevusloa kinnitatud ärakirjata ei ole Eesti ettevõtjal võimalik Ühendkuningriiki seda vedu
korraldada. AutoVS § 5 lõige 11 kohaldub tasulisele rahvusvahelisele veoseveole. Tasulisele
riigisisesele veoseveole see nõue ei rakendu. I liikuvuspaketi läbirääkimistel toetas Eesti üle
2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga sõidukite tegevusloa ja selle
kinnitatud ärakirjaga hõlmamist vaid tasulise rahvusvahelise veosevedu osas ning seda eeskätt
Eestis kohalduva nullbürokraatia eesmärke silmas pidades. Kui tegevusloa kinnitatud ärakiri
antakse auto kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3500 kilogrammi, siis
vastavalt määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 2 alapunkti b teisele lõikele tuleb dokumendi
andjal kanda tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse teave, et tegemist on alla 3500
kilogrammi või täpselt 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Tegevusloa
ja selle kinnitatud ärakirja menetlemise riigilõivud on sätestatud riigilõivuseaduses ning seoses
rahvusvahelisel veoseveol alla 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto ja autorongi
tegevusloa ning selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamisega kehtivatest riigilõivudest erinevaid
riigilõivusid ei kehtestata.
AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas tekstiosas tehakse mitmed muudatused, mille tõttu on
otstarbekas see tekstiosa uuesti sõnastada. Sissejuhatavasse tekstiossa lisatakse veose saatjale
ja ekspedeerijale täiendavalt pea- ja alltöövõtja ning jäetakse välja tekstiosa „kellega veoleping
sõlmitakse“. Esimese kirjeldatud muudatusega laiendatakse lõikes 5 sätestatud tegevusloa või
veoseveo tegevusalal tegutsemise õiguse kontrolli kohustust ka pea- ja alltöövõtjale, kui ta tellib
veoseveo korraldajalt veoteenuse, kuna määruse 2020/1055 artikli 2 punktis 7, millega
täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a, kohustatakse liikmesriike kehtestama karistused
kaubasaatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele, kui nad ei järgi määruse 1072/2009 II
ja III peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega kaasneb määruse rikkumine.
Vastutus laieneb ka veoseveo tellija juhatuse liikmele või muule esindajale, kellele veoseveo
tellimise kohustus on delegeeritud. Kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse AutoVS-e
4
vastutusala veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale kohaldatava
karistuskvalifikatsiooniga, siis sellest tulenevalt täiendatakse ka vastavat nõuet AutoVS § 5
lõikes 5. AutoVS § 5 lõikes 5 tehtav teine muudatus, millega jäetakse sättest välja viide
veolepingu sõlmimisele, on vajalik seetõttu, et veoseveo tellija ei pruugi olla otsene veolepingu
sõlmija, näiteks juhul, kui peatöövõtja on sõlminud veose saatjaga veolepingu, kuid peatöövõtja
ise tellib veoteenuse hoopis alltöövõttu pakkuvalt vedajalt. Selle näite puhul peab peatöövõtja
AutoVS § 5 lõike 5 kohaselt kontrollima, et alltöövõtjana veoteenust pakkuval ettevõtjal on
nõuetekohane tegevusluba (Eesti või teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi vedaja) või õigus veoseveo tegevusalal tegutseda (näiteks veoloa olemasolu
kolmanda riigi vedajal).
AutoVS § 5 lõike 5 punktis 1 toodud viidet § 5 lõikele 1 täiendatakse viitega ka lõikele 11,
kuna alates 21. veebruarist 2022. a peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kes korraldab tasulist
rahvusvahelist veosevedu üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
Muudatus on tingitud AutoVS § 5 täiendamisest lõikega 11.
AutoVS § 5 lõike 6 muudatuse kohaselt lisatakse lõikes toodud veose saatjale ja ekspedeerijale
ka pea- ja alltöövõtja ning see muudatus on tingitud AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas
tekstiosas tehtavast muudatusest.
AutoVS § 7 lõikeid 4 ja 5 muudetakse, mille kohaselt lisatakse sätetesse täiendav isik, kelle
maine peab nii tegevusloa taotlemisel kui tegevusloa kehtivusperioodil olema hea. Selleks
isikuks on tegevusloa taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isik, kelle puhul edaspidi seaduse
tekstis kasutatakse terminit „tegevjuht“. See muudatus tehakse AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5
vastavalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktile i, millega muudetakse määruse
1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Määruse muudatuse kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata
tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja
riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi
vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunkti i tekstis
kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti seadustes kasutatakse sagedamini
terminit „tegevjuht“, siis ka AutoVS-s kasutatakse „tegevdirektori“ asemel terminit
„tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Kuna määruse 1072/2009 artikli 6
kohaselt määratleb hea maine nõude sisu iga liikmesriik ise oma vastavates seadustes, siis on
otstarbekas ja asjakohane, et ettevõtte tegevjuhi head mainet hakatakse hindama samaväärselt
vedaja hea maine kriteeriumidele, mis on sätestatud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5. Tegevjuhi
vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole
Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil
esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte. Kui tegevusluba
taotleb või tegevusloa omaja on füüsilisest isikust ettevõtja, siis käsitletakse tegevjuhina
füüsilisest isikust ettevõtjat ennast.
AutoVS § 7 lõikes 7 tehtavad muudatused on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest
muudatustest, kus tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt
vedaja riskihindamisele) kontrollitakse ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele.
AutoVS §-i 7 täiendatakse lõikega 71, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse
vedaja ja tema tegevjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna nimetatud isikut on karistatud
AutoVS § 7 lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, võib nimetatud isiku mainet pidada heaks,
kui leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused
kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 7 tulenevalt
määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget
5
2. Selle määruse muudatusega on täpsustatud pädeva asutuse poolt läbiviidava haldusmenetluse
aluseid, kui vedajat, tema veokorraldusjuhti või tegevjuhti on karistatud õigusrikkumise eest,
mis mõjutab tema vastavust hea maine nõudele ning pädeval asutusel tuleb teha kaalutlusotsus,
kas nimetatud isiku hea maine kaotamine on proportsionaalne või mitte. Samadel alustel
kaalutletakse ka vedaja tegevjuhi hea maine kaotamise proportsionaalsust, kuna määruse
muudatus näeb ette ka vedaja tegevjuhi osas hea maine nõudele vastavuse kontrollimist.
Määruse muudatuses on sätestatud, et juhul, kui leitakse, et hea maine kaotamine on
ebaproportsionaalne ning vedaja, tema veokorraldusjuhi või tegevjuhi maine on jätkuvalt hea,
siis tuleb selle otsuse põhjendused kanda riiklikku registrisse. LS § 2002 kohaselt kantakse
raskete autoveoalaste õigusrikkumiste andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt
alustatakse ka hea maine hindamise osas haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6
lõike 2 muudatuse kohaselt tuleb selliste haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda
liikmesriigi riiklikusse registrisse, siis on otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks
Eestis on LJVIS. Seoses läbiviidavate haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate
riskihindamise võimalused tulenevalt süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste
andmetest ning käesoleva seadusemuudatuse jõustumisel arendatakse sellele juurde ka
haldusmenetluse otsuse põhjenduste lisamise võimalus, kui vedaja, tema veokorraldusjuhi või
tegevjuhi osas on tehtud otsus, et tema hea maine kaotamine õigusrikkumise tõttu oleks
ebaproportsionaalne.
AutoVS § 8 lõikes 2 tehakse muudatus, milles on sätestatud, et veokorraldusjuht vastutab
vedaja juures määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud valdkondlike
nõuete täitmise eest. Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktide iii ja iv kohaselt
täiendatakse määruse nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punkte a ja b uute valdkondadega, milleks
on maksuõigus, töötajate lähetamine autovedude sektoris, lepinguliste kohustuste suhtes
kohaldatav õigus ja kabotaažvedu. Võttes arvesse, et määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1
punktis b nimetatud osade valdkondade puhul viidatakse vaid rahvusvahelistele autovedudele,
on vajalik AutoVS § 8 lõiget 2 selguse ja nõuete ühtlustamise eesmärgil täpsustada, et
veokorraldusjuht vastutab sättes nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest nii riigisisesel ja
rahvusvahelisel veoseveol kui ka kabotaažveol.
AutoVS §-i 8 täiendatakse lõikega 61, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse
veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna teda on karistatud AutoVS § 8 lõikes 4
nimetatud õigusrikkumise eest, võib veokorraldusjuhi mainet pidada heaks, kui leitakse, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused kantakse
liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 8 tulenevalt määruse
2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2.
Põhjalikum selgitus, mis puudutab ka veokorraldusjuhi rikkumiste tõttu hea maine kaotamise
osas kaalutlusotsuse tegemist, on toodud eespool AutoVS § 7 lõike 61 selgitustes.
AutoVS § 11 lõige 1 tunnistatakse 1 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõikes 2 tehtavate
muudatuste tõttu ning sama paragrahvi täiendamise tõttu lõikega 21 ei ole lõige 1 enam tarvilik.
AutoVS § 11 lõike 2 muutmine ja lõike 21 lisamine on kaudselt tingitud määruse 2020/1055
artikli 1 punkti 1 alapunktis a ja artikli 2 punkti 1 alapunktis b sätestatud muudatustest, millega
hõlmatakse rahvusvahelistel vedudel tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõuetega ka need
sõidukid, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid ei ületa 3500 kilogrammi. Kuna
määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d toodud tingimustele vastava rahvusvahelise
veoseveo (oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu) puhul ei ole määratletud, millise
lubatud täismassiga auto või autorongiga korraldatava veoseveo puhul need nõuded kehtivad,
siis tehakse vastav muudatus ka AutoVS § 11 lõikes 2, mille kohaselt peab oma kulul
6
korraldatav rahvusvaheline veosevedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et juhul, kui
ettevõtja korraldab mis tahes auto või autorongiga oma kulul rahvusvahelist veosevedu, siis
peab see vedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele.
Samas, kui oma kulul veosevedu korraldatakse kolmandasse riiki, tuleb lähtuda välislepingus
sätestatud tingimustest, näiteks peab Vene Föderatsiooni või Ukrainasse tehtaval oma kulul
korraldataval veoseveol, kui auto või autorongi lubatud täismass ületab 6000 kilogrammi,
olema kaasas AutoVS §-s 22 sätestatud veoluba. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21, milles
määratletakse kindlaks, millised nõuded kehtivad oma kulul korraldataval riigisisesel
veoseveol. Uue lõike 21 kohaselt jäävad riigisisestel oma kulul veosevedudel tingimused
samaks, mis on kehtivas seaduses, ehk siis määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõudeid peab riigisisesel oma kulul korraldataval veoseveol täitma ettevõtja, kui ta
korraldab seda vedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille
valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis. Määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõudeid ei pea täitma, kui riigisisest oma kulul veosevedu korraldatakse alla 3500
kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
AutoVS § 11 lõigetes 3 ja 4 tehtavad muudatused on vajalikud sõnastuse täpsustamise
eesmärgil, kuna sama paragrahvi lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõigetes 3 ja 4 täiendatakse
sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“, mis tagab õigusselguse, et määruse 1073/2009 artikli 2
lõike 5 sätestatud nõuded kehtivad oma kulul korraldatavale sõitjateveole bussiga ja mitte
teistele sõidukitele.
AutoVS § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal
esitada tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Ettevõtte tegevjuht võib olla ka ettevõtja
poolt veokorraldusjuhiks määratud isik. Veokorraldusjuhi mõiste on toodud määruse
1071/2009 artikli 2 lõikes 5 ning tegemist on vedaja veotegevust tegelikult ja pidevalt juhtiva
füüsilise isikuga. Tegevjuhi puhul on tegemist kogu ettevõtet juhtima õigustatud füüsilise
isikuga. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tuleb lisaks nimele
esitada tegevusloa andjale ka tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning
kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). See muudatus tehakse AutoVS §-s
13 seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktiga i, millega muudetakse määruse
1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel igakordselt
ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka ettevõtte
tegevjuhi vastavust hea maine nõudele.
AutoVS § 13 lõike 1 punktis 6 tehtav muudatus on tingitud sellest, et määruse 2020/1055
artikli 1 punktiga 3 muudetakse määruse 1071/2009 artiklit 5, mille lõigete ja punktide
tähistused on muutunud. Seetõttu on vajalik korrigeerida AutoVS § 13 lõike 1 punktis 6 toodud
viidet, mille kohaselt viide määruse 1071/2009 artikli 5 punktile c asendatakse viitega sama
määruse artikli 5 lõike 1 punktile f. Nimetatud viite muudatusega AutoVS § 13 lõike 1 punkti
6 sisu ei muutu.
AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 täiendatakse viiteid vastavalt määruse 1071/2009 artikli 7
lõigetele, milles käsitletakse finantssuutlikkuse nõuet, millele tegevusloa taotleja ja vedaja
peavad vastama. Kuna määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse määruse 1071/2009
artiklisse 7 lõige 2a, siis AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 on vajalik teha viide ka sellele lõikele.
Viide nimetatud lõikele puudutab erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja
andja vedaja majandusaasta aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma
finantssuutlikkust tõendiga, milleks on näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud
tõend, millega tõendatakse, et vedaja käsutuses on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud
summad.
7
AutoVS § 17 lõike 4 muudatuse kohaselt hakkaks säte kehtima kõikide autode kohta, mida
kasutatakse kasutuslepingu alusel ja mille kohta taotleb vedaja tegevusloa kinnitatud ärakirja.
Kehtiva seaduse kohaselt on see säte kehtiv vaid mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud
auto kohta, kui seda autot kasutab Eesti vedaja kasutuslepingu alusel ja soovib selle auto kohta
taotleda tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kuna praegu kehtiva seaduse kohaselt ei rakendu see
säte Eesti liiklusregistris registreeritud auto kohta, mida kasutatakse kasutuslepingu alusel, siis
isegi juhul, kui selle auto kasutusleping kehtib lühiajaliselt, näiteks mõned kuud või aasta, siis
tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja andjal taotluse korral väljastada selle sõiduki kohta
tegevusloa kinnitatud ärakiri sama kehtivusajaga, kui on vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg
(tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks, kui vedaja ei soovi seda lühemaks ajaks). Selline
kasutuslepingu kehtivusajast pikema kehtivusajaga tegevusloa kinnitatud ärakirja andmine on
tekitanud probleeme. Näiteks juhtumitel, kus liiklusregistris registreeritud auto kasutuslepingu
lõppedes rendib sõiduki omanik selle edasi kolmandale ettevõtjale, kellel puudub vajadus
taotleda selle auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja (näiteks kasutab autot oma kulul
korraldatavatel veosevedudel), siis on suur tõenäosus, kui eelmine auto kasutaja ei tagasta selle
auto kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja selle andjale, et auto kohta antud tegevusloa
kinnitatud ärakiri jääb kehtima. See tekitab aga teedel teostatava järelevalve käigus segadust,
kui MTR-i päringu järgi tuvastatakse, et auto kohta on kehtiv tegevusloa kinnitatud ärakiri
hoopis teisel ettevõttel. Samuti moonutab selline olukord tegevusloa kinnitatud ärakirjade
statistikat. Selliste probleemide vältimiseks jäetakse lõikest 4 välja viide mõne teise Euroopa
Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus
registris registreeritud auto kohta. Muudatuse jõustumisel tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja
andjal nimetatud dokumendi andmisel selle kehtivusaja määramisel lähtuda auto
kasutuslepingu kehtivusajast ka liiklusregistris registreeritud autode puhul. Kui auto
kasutusleping on sõlmitud määramata tähtajaga, siis antakse sellise auto kohta tegevusloa
kinnitatud ärakiri sama lõpptähtajaga, kui on vedajale antud tegevusloa lõpptähtaeg.
AutoVS § 19 lõikes 8 tehakse mitmed muudatused, mille tõttu on otstarbekas kogu säte uuesti
sõnastada. Kõige olulisema muudatusena täiendatakse lõiget 8 selliselt, et sättes toodud
põhjustel oleks lisaks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalusele
võimalik tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada. Määruse
1071/2009 IV lisa punkti 3 kohaselt, kui sõidetakse väga tõsise tehnilise puudusega sõidukiga,
mis kujutab sellist vahetut ohtu liiklusohutusele ja mis viib otsuseni sõiduk kasutuselt
kõrvaldada, siis kuulub selline õigusrikkumine kõige raskemate autoveoalaste õigusrikkumiste
hulka, mis sama määruse artikli 6 kohaselt mõjutab vedaja või veokorraldusjuhi mainet.
Määruse 1072/2009 artikli 12 lõikes 1 nimetatakse ära meetmed, mida saab vedaja
asukohaliikmesriigi pädev asutus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste korral tarvitusele võtta.
Nende meetmete hulgas on ka tegevusloa kõigi või osade kinnitatud ärakirjade ajutine või
alaline kehtetuks tunnistamine. Kuna AutoVS § 19 lõikes 8 on praegu kehtiva seaduse versiooni
kohaselt sätestatud ainult tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalus, kui
oma sisult suhteliselt range otsus, siis selleks, et viia see säte kooskõlla määruse 1072/2009
artikli 12 lõike 1 punktiga a, täiendatakse sätet lauseosaga, mille kohaselt oleks võimalik sättes
toodud põhjustel tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada.
Lisaks sellele tehakse sättes mõned redaktsioonilised muudatused. Tekstiosas „auto ja selle
haagise“ asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“, et autot ja haagist oleks võimalik eraldi käsitleda.
See on vajalik juhul, kui näiteks auto on tehniliselt korras, aga haagisel tuvastatakse järelevalve
käigus väga tõsine tehniline viga ning haagis tuleb liikluses kasutuselt kõrvaldada. Lisaks
sellele asendatakse tekstiosas „tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine“ sõna „ja“
sõnaga „või“, et oleks võimalik ka neid asjaolusid eraldi käsitleda. Kui jätta see tekst muutmata,
siis oleks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamine või selle dokumendi kehtetuks
8
tunnistamine võimalik vaid juhul, kui tuvastatud on kõik kolm asjaolu – ei ole tagatud auto või
selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine, kuid see ei oleks
AutoVS § 31 lõikes 3 sätestatud nõudega kooskõlas.
AutoVS §-i 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, milles käsitletakse tasulisel veoseveol
kasutatavat veolepingu sõlmimist tõendavat dokumenti (edaspidi veodokument). Praegu on
veose saatedokumentide veoseveol kaasas olemise kohustus sätestatud LS § 88 lõikes 6. See
nõue LS-is on liiga üldine ja puudub selgus, millist dokumenti veose saatedokumendina
käsitletakse ja millised andmed peavad selles kajastuma. Kuna tasulist veosevedu reguleerib
AutoVS, siis on asjakohasem, et veodokumendi autojuhil kaasas olemise ja selle
järelevalveametnikule kontrollimiseks esitamise kohustus on sätestatud AutoVS-s ning vastav
säte LS-is (§ 88 lõige 6) tunnistatakse kehtetuks. Oluline on täpsustada selle dokumendi
nimetust ja seda, kes selle dokumendi koostab. Praegu kasutatav mõiste „veose
saatedokumendid“ on liiga üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente.
Näiteks võlaõigusseaduse §-s 780 käsitletakse veose saatedokumentidena ka tollivormistuse ja
muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente. Seetõttu on vajalik AutoVS-s
täpsustada, et tegemist on veolepingu sõlmimist tõendava dokumendiga, mida edaspidi AutoVS
tekstis nimetatakse veodokumendiks. Lisatud on, et veodokumendi koostab veose saatja või
ekspedeerija. Veodokumendina käsitletakse kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu
konventsioonist (CMR) tulenevat saatedokumenti, võlaõigusseadusest tulenevat veokirja,
metsamaterjali veol kasutatavat veoselehte või muud samalaadset dokumenti. Samuti vajab
täpsustamist, et selle dokumendi tasulisel veoseveol kaasas olemise kohustus on autojuhil.
Tasulisel veoseveol peab veodokument kaasas olema iga auto ja autorongi puhul olenemata
selle lubatud täismassist. Kui ettevõtja korraldab veosevedu oma kulul, siis rakenduvad selleks
AutoVS § 11 lõigetes 2 ja 21 nimetatud nõuded ning AutoVS § 29 lõike 1 punkti 4 kohaselt
peavad autojuhil olema kaasas ja ta peab kontrollimiseks esitama dokumendid, mis tõendavad,
et oma kulul korraldatav veosevedu vastab määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõuetele. Olulisemaks nõudeks oma kulul veoseveol on tõendada, et veetav veos on
ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud,
tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud. Veose kohta tõendusdokumendi esitamisel
võib oma kulul veosevedu korraldav ettevõtja kasutada sarnast dokumenti, mida kasutatakse
näiteks rahvusvahelisel tasulisel veoseveol (CMR saatedokument). AutoVS-s tehtavate
muudatuste kohaselt, peab rahvusvaheline oma kulul korraldatav veosevedu vastama määruse
1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele olenemata veol kasutatava auto või
autorongi lubatud täismassist. Määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuded
kehtivad AutoVS kohaselt ka riigisisese oma kulul korraldatava veoseveo korral, kuid auto või
autorongi kohta, mille lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi. See tähendab, et näiteks veose
kohta ei pea ettevõtja esitama tõendusdokumenti, kui riigisisest oma kulul veosevedu
korraldatakse täpselt 3500 kilogrammi või väiksema lubatud täismassiga auto või autorongiga.
Politsei- ja Piirivalveameti soovitusel täpsustatakse käesolevas seletuskirjas, et juhul, kui
eraisik kasutab autot või autorongi oma isikliku veose veoks, siis ei pea ka temal olema kaasas
veose kohta tõendus- või saatedokumenti. Samas eraisikul ei ole lubatud tegeleda tasulise
veoseveoga, mis on äritegevus ja millega tegelemiseks peab olema registreeritud ettevõtjana.
Ning lisaks sellele, kui tasulist riigisisest veosevedu korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga, peab ettevõtjal olema AutoVS-st tulenev tegevusluba ja auto
kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri. Kui kontrollametnik siiski tuvastab, et eraisik tegeleb
tasulise veoseveoga, siis karistus keelatud majandustegevusega tegelemise eest on sätestatud
karistusseadustiku §-s 372. AutoVS §-i 29 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse loetelu
andmetest, mis peavad olema veodokumendile kantud. Tegemist on andmetega, mille põhjal
saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja, vedaja ja
saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava veose
kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii
9
riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Vastavalt veo või veose liigile võib
tulenevalt AutoVS-st, teistest asjaomastest seadustest, Euroopa Liidu otsekohalduvatest
õigusaktidest ning rahvusvahelistest konventsioonidest ja kokkulepetest tuleneda ka teisi
andmeid, mis peavad olema veodokumendile kantud. Näiteks kabotaažveo korral peavad
veodokumendile olema kantud määruse 1072/2009 artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmed,
kombineeritud veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 33 lõikes 6 ning ohtliku
veose veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 35 lõike 10 punktis 1. Kuna
määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a,
mis kohustab liikmesriike kehtestama karistuse ka veose saatjale, kui tema tellitud
veoteenusega kaasneb määruse rikkumine, siis riikliku järelevalve käigus on veose saatja
võimalik kindlaks teha veodokumendile kantud veose saatja andmete põhjal. Veodokument
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et see võib olla nii
paberkandjal kui elektrooniline. Elektroonilist vormi lubas kasutada ka LS § 88 lõikes 6
sätestatu Käesoleval hetkel kasutavad enamik vedajaid nii rahvusvahelisel kui riigisisesel
tasulisel veoseveol paberkandjal veodokumenti, mis koostatakse reeglina kolmes eksemplaris,
millest üks jääb veose saatjale ning kaks antakse veose üleandmisel (sõidukile pealelaadimisel)
vedajale või vedajat esindavale veost vedavale autojuhile, millest omakorda ühe annab autojuht
veose mahalaadimisel saajale. Seoses elektroonilise teabevahetuse üha kiireneva arenguga
planeeritakse nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna hakata veodokumendi osas aktsepteerima
ka elektroonilises vormis esitatud veodokumenti. Selleks on Euroopa Parlament ja nõukogu 15.
juulil 2020. a vastu võtnud määruse (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta, mida
hakatakse kohaldama alates 21. augustist 2024. a. Hetkel töötab Euroopa Komisjon välja sellele
määrusele lisanduvaid alamakte, milles määratakse kindlaks ühtsed tehnilised tingimused,
millele elektrooniliselt esitatud kaubaveoteave peab vastama, et nendele andmetele oleks
tagatud juurdepääs mis tahes liikmesriigis teostatava järelevalve eesmärgil. Elektroonilist
veodokumenti kasutatakse Eestis juba mitmeid aastaid, eelkõige ümarpalgi ja puisteainete veol.
Selleks, et veosevedude osas järelevalve teostamisel oleks vedajatel võimalik esitada Eesti
järelevalveametnikule veodokument ka elektroonses vormis (autojuht saab seda näidata oma
nutiseadmes), siis seetõttu sätestatakse ka AutoVS § 29 lõikes 3, et veodokument peab olema
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis katab ära ka elektroonilise vormi, just nagu
on veodokumendi vormi täpsustav lause sätestatud praegu kehtivas LS § 88 lõikes 6.
AutoVs § 35 lõikes 11 tehakse muudatus seoses veose saatedokumendi mõiste asendamisega
veodokumendi mõistega ning asendatakse sõnad „Veose elektroonilise saatedokumentide“
sõnadega „Elektroonilise veodokumendi“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab
veodokument“.
AutoVS § 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, millega lisandub tegevusloa andjale kohustus
kanda MTR-i ka AutoVS § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi andmed. Samas, kui
ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht on sama isik, siis kahekordselt sama isiku andmeid
MTR-i ei kanta. Sel juhul tehakse MTR-i märge, et tegevjuht on sama isik, kes on määratud ka
ettevõtte veokorraldusjuhiks. Tegevjuhi, kui ta ei ole samaaegselt määratud ka
veokorraldusjuhiks, andmete kandmine MTR-i on vajalik, kuna tegevusloa menetlusprotsessis
tuleb igakordselt kontrollida tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see kontroll toimub
Eesti isikukoodiga tegevjuhi puhul MTR-s arendatud x-tee päringuga karistusregistrist. Kui
tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb
sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte.
Kuna tegevjuhi vastavust hea maine nõudele võidakse kontrollida ka tegevusloa
kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja riskihindamisele (kui vedaja korraldatud
veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi), siis on oluline, et
tegevjuhi andmed on kantud MTR-i ning tema vastavust hea maine nõudele on võimalik x-tee
päringuga karistusregistrist kontrollida. See muudatus on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5
10
tehtavatest muudatustest, mille kohaselt tuleb hakata hea maine nõudele vastavust kontrollima
ka vedaja tegevjuhi osas.
AutoVS §-i 48 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt kantakse MTR-i igal aastal hiljemalt
31. märtsiks ka vedaja juures töötavate inimeste ja eraldi autojuhtide arv eelneva aasta 31.
detsembri seisuga. Nimetatud kohustus kanda ja uuendada igal aastal vedajate riiklikus
elektroonilises registris iga vedaja kohta ka tema juures töötavate inimeste arv tuleneb määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega on muudetud määruse 1071/2009 artikli
16 lõiget 2. Nimelt on selle artikli lõiget 2 täiendatud punktiga h, millega kohustatakse
liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse igal aastal eelmise
kalendriaasta 31. detsembri seisuga vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse
registrisse hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Vajadus kanda iga vedaja kohta MTR-i ka
tema juures töötavate autojuhtide arv, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 3, millega
on muudetud määruse 1071/2009 artiklit 5, milles sätestatakse autoveo-ettevõtja
asukohanõuded. Asukohanõuetesse on lisatud uus nõue, mille kohaselt peab tegevusloa andja
autoveo-ettevõtja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et ettevõtja käsutuses olevate
sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Selleks, et
oleks võimalik ettevõtjate sellele nõudele vastavust kontrollida, peab tegevusloa andjal olema
ülevaade ettevõtja kasutuses olevatest sõidukitest ja tema juures töötavatest autojuhtidest.
Eestis on vedajate kasutuses olevate sõidukite andmed kantud MTR-i seoses sõiduki kohta
antud tegevusloa kinnitatud ärakirjaga. Vedaja juures töötavate autojuhtide arvu kohta on aga
andmed olemas MTA hallatavas töötamise registris. Eelpool kirjeldatud nõuete määruses
2020/1055 sätestamise eesmärk on võidelda nn riiulifirmade vastu ning parameetrid, mille osas
saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste ja autojuhtide arv. Kuna Eestis
kantakse vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16 lõike 2 punktides a
kuni d, MTR-i, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse artikli 16 lõike 2 uues punktis h
nimetatud töötajate arv ja artikli 5 lõike 1 punktis g nimetatud autojuhtide arv kantakse MTR-
i. Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise registri
vahelise andmevahetusega. Kirjeldatud andmete vahetus registrite vahel kõikide Eestis asutatud
ja MTR-i kantud vedajate kohta hakkaks toimuma üks kord aastas kokkulepitud ajal/aegadel,
et iga aasta 31. märtsiks oleksid need andmed MTR-s uuendatud. Selline registrite vaheline
andmevahetus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-le või
tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Nimetatud andmed iga vedaja kohta on vajalik kanda
MTR-i, kuna nendele andmetele tuleb tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet teostavatele
ametnikele (nõue sätestatud määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii kolmandas
lõigus). Näiteks toimivad praegu päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist MTR-i, et
edastada Eesti vedaja kehtiva tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmed mis tahes Euroopa
Liidu liikmesriigi teedel järelevalvet teostavale kontrollametnikule, kui Eesti vedajat
rahvusvahelisel veol kontrollitakse. Sama süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon
hõlmata ka vedaja juures töötavate inimeste arvu ja muud andmed, mis määruses 2020/1055
sätestatud muudatustega on määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2 lisatud.
AutoVS-i täiendatakse §-ga 481, milles määratletakse ära riiklik kontaktpunkt, kes hakkab
vastutama määruse 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse ning sama artikli
lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest. Kuna määruse
1071/2009 rakendamise osas on pädevaks asutuseks Eestis MKM, siis on otstarbekas, et ka
selle määruse artiklis 18 nimetatud ülesannete täitmise eest vastutav kontaktpunkt on MKM.
Samas sätestatakse, et MKM-i volitusel võib neid ülesandeid hakata täitma ka Transpordiamet.
Riikliku kontaktpunkti AutoVS-s määratlemine on oluline, kuna riigil tuleb kindlaksmääratud
kontaktpunkti andmed edastada Euroopa komisjonile. Euroopa komisjon avaldab selle teabe
kõikidele liikmesriikidele, et oleks teada, millise kontaktpunkti poole tuleb nimetatud määruse
artiklis 18 kirjeldatud teabevahetuse osas pöörduda. Käesolev muudatus tehakse AutoVS-s
11
seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 13, millega asendatakse määruse 1071/2009 kogu
artikli 18 tekst uue tekstiga. Artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse raames tuleb riiklikul
kontaktpunktil saata välja ja võtta vastu teavet sama määruse artiklis 6 nimetatud rasketes
autoveoalastes õigusrikkumistes süüdimõistmiste ja nende eest määratud karistuste kohta.
Teabevahetus toimub Euroopa komisjoni poolt hallatava ERRU süsteemi kaudu. Vastuvõetud
teave õigusrikkumise ja selle eest määratud karistuse kohta tuleb kanda vedaja asukohariigi
elektroonilisse registrisse. Eestis on selleks registriks LS § 2001 kohaselt LJVIS. Eesti on ERRU
süsteemiga liitunud ning teabevahetus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste osas toimib juba
2017. aastast. Lisaks eelnevale tuleb riiklikul kontaktpunktil vastavalt määruse artikli 18
lõigetes 4−7 sätestatule teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega halduskoostööd ja vastata
nende teabenõuetele seoses vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetega. Teabenõudele tuleb
vastata 30 tööpäeva jooksul alates selle saabumisest. Kui teabenõue ei ole piisavalt
põhjendatud, võib selle tagasi lükata. Kirjeldatud halduskoostöö ja teabenõuete edastamine
hakkab toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi IMI) kaudu, mis on loodud määrusega
1024/2012 ning selle määruse osas on MKM juba kontaktpunktiks määratud.
AutoVS § 49 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajate loetelu täiendatakse
Tööinspektsiooniga. Põhjalikumad selgitused Tööinspektsioonile AutoVS-st tulenevate
autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures riikliku järelevalve teostamise
õiguse andmise osas on toodud käesolevas seletuskirjas AutoVS § 49 lõike 7 selgitustes.
AutoVS § 49 lõiget 5 täiendatakse tekstiosaga, mille kohaselt teostab MTA riiklikku
järelevalvet lisaks seaduse § 29 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 nimetatud dokumentidele ka § 29
lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendi (veodokumendi) üle teel. Kuna MTA teostab riiklikku
järelevalvet AutoVS § 29 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse,
välislepingust tuleneva veoloa, oma kulul korraldatava veoseveo tõendamiseks esitatavate
dokumentide ja ohtliku veose veol kasutatavate dokumentide üle teel, siis on otstarbekas, et
nendele dokumentidele lisaks kaasneb järelevalve ka autojuhil kaasas oleva veodokumendi üle.
Veodokument on riikliku järelevalve teostajale oluline dokument, et kindlaks teha veo
osapooled, veose peale- ja mahalaadimise kohad ning veost kirjeldavad andmed. Kuna
veodokumendi veose saatja või ekspedeerija poolt esitamata jätmise või valeandmete esitamise
osas (AutoVS § 72) on väärteo menetlejana MTA juba AutoVS § 73 punktis 2 sätestatud, siis
on vajalik, et MTA osas lisatakse vastav säte riikliku järelevalve teostajana ka § 49 lõikesse 5.
AutoVS §-i 49 täiendatakse lõikega 7. Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepaneku kohaselt
täiendatakse AutoVS §-i 49 lõikega 7, mille kohaselt hakkab Tööinspektsioon teostama
riiklikku järelevalvet tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kohustuse nõuete
täitmise üle ettevõtja juures, nagu sätestab ka LS § 139 lg 1, teel järelevalvet Tööinspektsioon
ei teosta. Sotsiaalministeerium selgitab oma kooskõlastuskirjas, et Tööinspektsioon kontrollib
LS-i § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas kontrollitav ettevõte on tasulise
veoseveo korraldamiseks taotlenud ühenduse tegevusloa ja kas sõidukite kohta on ettevõtjal
tegevusloa kinnitatud ärakirjad. Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab
rikkumise (tegevusloa ja/või selle kinnitatud ärakirja puudumine või nimetatud dokumendi
edasi andmine teisele ettevõtjale), kuid Tööinspektsioonil puudub praegu pädevus tuvastatud
rikkumist menetleda. Seetõttu peab Sotsiaalministeerium otstarbekaks, et Tööinspektsioonil
oleks õigus teostada järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures
analoogselt, nagu on see õigus olemas politseiametnikul AutoVS § 49 lõike 6 kohaselt teel
teostatava järelevalve käigus. Tööinspektsiooni järelevalveõiguste laiendamisega on võimalik
veonduses toimuvat järelevalvet tõhustada, et tagada veondusturul ühtsetest
konkurentsireeglitest kinnipidamine.
12
AutoVS § 50 lõike 2 teist lauset muudetakse, et viia see vastavusse lõike esimese lausega,
mis sätestab, milliseid KorS sätete kohaseid riikluku järelevalve erimeetmeid MTA võib
kohaldada. Kehtiva sätte kohaselt võib MTA rakendada vahetut sundi KorS §-des 49 ja 50
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete rakendamisel, kuid KorS § 50 kohast erimeetme
rakendamise õigust lõike esimese lause kohaselt MTA-le ei ole ning seetõttu jäetakse viide
sellele tekstist välja.
AutoVs § 72 pealkirjas asendatakse sõna „nendes“ sõnaga „selles“, kuna veodokumente on üks
ja eelnõu esimese punktiga tehtava muudatusega muutub pealkirjas senine mitmuses käsitletav
veose saatedokumendid ainususe vormiga veodokument.
AutoVS § täiendatakse §-dega 721 ja 722. Paragrahvis 721 kehtestatakse rahatrahv autojuhile
veodokumendi esitamata jätmise korral. Kuna käesoleva eelnõu kohaselt täiendatakse AutoVS
§-i 29 lõigetega 3 ja 4, milles kehtestatakse autojuhile veodokumendi kaasas olemise kohustus
ning veodokumendile kantavad vähimad andmed, siis veodokumendi veoseveol kaasas olemise
eest on vastutav ka autojuht. Autojuht peab veenduma, et veosevedu alustades on tal kaasas
nõuetekohane veodokument ning selle puudumisest koheselt vedajat või veose
saatjat/ekspedeerijat informeerima. Autojuht peaks keelduma veo alustamisest, kui talle ei ole
antud veole kaasa nõuetekohast veodokumenti. Reeglina on veodokumendi koostaja veose
saatja või ekspedeerija, kes peab veose üleandmisel andma vedajale/autojuhile kaasa
veodokumendi nii vedaja kui saaja jaoks. Selle nõude rikkumise osas on vastav karistus
kehtestatud veose saatjale ja ekspedeerijale AutoVS §-s 72. Kuna põhiline vastutus
veodokumendi olemasolu eest lasub veose saatjal või ekspedeerijal, siis on ka rahatrahvi
maksimaalne määr neile kõrgem – kuni 200 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 13 000
eurot. Kuna autojuht peab veenduma, et tal on nõutav veodokument veoseveo alustamisel
kaasas ja see peab sisaldama AutoVS kohaselt nõutavaid andmeid, siis autojuhi vastutus
võrreldes veose saatja või ekspedeerija vastutusega on väiksem ning seetõttu kehtestatakse
rahatrahvi määra suuruseks autojuhile kuni 100 trahviühikut.
Paragrahvis 722 kehtestatakse rahatrahv veose saatjale, ekspedeerijale, pea- või alltöövõtjale
ning eelpool nimetatute juhatuse liikmele või muule esindaja, kellele oli see kohustus (veoseveo
tellimine) delegeeritud, nõuetele mittevastava tasulise veoseveo tellimise eest. Peatöövõitja
võib olla isik, kes sõlmib veose saatjaga veolepingu, kuid ta ise vedu ei teosta, vaid tellib selle
omakorda kelleltki teiselt ehk alltöövõtjalt. Karistus veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja
alltöövõtjale kehtestatakse vastavalt määruse 2020/1055 artikli 2 punktile 7, millega täiendati
määrust 1071/2009 artikliga 14a. Nimetatud määruse muudatuse kohaselt on liikmesriigid
kohustatud kehtestama karistused veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele
määruse 1072/2009 II ja III peatüki mittejärgmise eest, kui nad olid teadlikud või pidid olema
teadlikud, et nende tellitavate veoteenustega kaasneb määruse rikkumine. Määruse II peatükis
on sätestatud nõuded seoses ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga ning III peatükis
nõuded seoses kabotaažvedudega ning määruse kohaselt peavad veose saatja, ekspedeerija,
pea- ja alltöövõtja tasulist veosevedu, sh kabotaažvedu tellides veenduma, et seda vedu
korraldaval ettevõtjal on kehtiv tegevusluba ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri. Vastav
nõue veose saatjale ja ekspedeerijale on juba sätestatud AutoVS § 5 lõikes 5, mida käesoleva
eelnõu punkti 2 kohaselt täiendatakse, kuna määruse 1071/2009 artiklile 14a on vajalik lisada
sellesse loetellu ka pea- ja alltöövõtja. Kuna Eestis on ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirja kohustusega hõlmatud ka tasulised riigisisesed veoseveod üle 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto ja autorongiga, siis tuleb veose saatjal, ekspedeerijal, pea- ja alltöövõtjal nii
riigisisese kui rahvusvahelise veoseveo kui ka kabotaažveo tellimisel eelnevalt kontrollima, et
ettevõtjal on nõutav tegevusluba (Eesti või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna
vedaja) või õigus veoseveo tegevusalal tegutseda (kolmanda riigi ettevõtja). Lisaks eelnevale
peab veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja kabotaažveo tellimisel olema teadlik, et
13
järgitakse kabotaažvedudel kehtivaid reegleid. Kabotaažvedude reeglid on kehtestatud määruse
1071/2009 artiklites 8 ja 9 ning AutoVS-s tehakse nendele nõuetele viide §-s 32. Näiteks, kui
veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja tellib kabotaažveo teenuse Läti vedajalt ning
selle tellimuse kohaselt teeb Läti vedaja Eesti territooriumil pärast rahvusvahelist veosevedu
rohkem kabotaažvedusid kui kolm vedu ja/või pikema perioodi jooksul kui seitse päeva, siis
lasub vastutus selle õigusrikkumise eest nii Läti vedajal/autojuhil kui need kabotaažveod
tellinud veose saatjal, ekspedeerijal, pea- või alltöövõtjal. Õigusrikkumise tuvastamisel on
riikliku järelevalve teostajal võimalik veose saatja kindlaks teha koheselt teel toimuva kontrolli
käigus, kuna vedaja on kohustatud esitama veodokumendi ning sellele on kohustuslik kanda
veose saatja nimi ja aadress. Ekspedeerija ning pea- ja alltöövõtja kui veo tellija
kindlakstegemine teel toimuva kontrolli käigus on keerulisem ning vajab järelevalve teostaja
poolt põhjalikumat uurimist, näiteks üldmenetluse raames. Rahatrahv veose saatjale,
ekspedeerijale, pea- või alltöövõtjale nõuetele mittevastava veoseveo tellimise eest on kuni 200
trahviühikut ning kui selle teo paneb toime juriidiline isik, siis on rahatrahv 13 000 eurot.
Nimetatud rahatrahvi määrade kehtestamisel on arvestatud sarnaste rikkumiste eest vedajale
AutoVS-s sätestatud rahatrahvi määradega (§-d 53, 55, 56, 60 ja 65), et karistus oleks
proportsionaalne teiste analoogsete rikkumistega. Kuna tegemist on EL õigust ülevõtva
eelnõuga, siis karistuspoliitikat käesoleva eelnõuga muutma ei hakata, kuigi KarS võimaldab
juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Autoveoseadus on vastu võetud
19.12.2017. a. ehk ajal, kui juba kehtisid KarS kohaselt oluliselt kõrgemad karistusmäärad kui
autoveoseaduses sätestatud 13 000 euro suurune maksimummäär. 01.06.2018 jõustunud
autoveoseadusega tõsteti juriidilise isiku maksimaalsed karistusmäärasid senise 3200 eurolt
13 000 euroni, mis on üsna märkimisväärne muutus. Lisatud karistusnormi adressaadiks ei ole
vedaja vaid veo tellija, kelle jaoks on 13 000 euro suurune karistus kindlasti hoiatav ja
motiveerib õiguskuulekalt käituma, sest igal juhul on soodsam tellida vedu legaalselt vedajalt
kui riskida trahvivõimalusega. 01.06.2018 jõustunud AutoVS senine karistuspraktika
eelviidatud sarnaste rikkumiste osas on järgmine: § 53 lg 1 alusel on karistatud kahte isikut
keskmiselt 600 euro suuruse, § 53 lg 2 alusel ühte juriidilist isikut 2000 euro suuruse, § 56
alusel 243 juhti keskmiselt 341 euro suuruse, § 60 alusel 25 juhti keskmiselt 385 euro suuruse
ja § 65 lg 1 alusel 5 isikut 380 euro suuruse rahatrahviga.
AutoVS § 73 punkte 1 ja 2 täiendatakse selliselt, et eelnõu alusel vastutusalasse lisatava kahe
karistusparagrahvi (§ 721 ja 722) osas on väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks Politsei- ja
Piirivalveamet ning MTA. Mõlemad asutused on ka §-des 721 ja 722 nimetatud dokumentide
osas riikliku järelevalve teostajad.
AutoVS §-i 73 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt on Tööinspektsioon kohtuväline
menetleja AutoVS §-des 53, 54, 61 ja 62 sätestatud väärtegude menetlemisel. See muudatus
tehakse seoses AutoVS § 49 täiendamisega lõikega 7, mille kohaselt saab Tööinspektsioon
õiguse hakata teostama riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle
ettevõtja juures.
Paragrahviga 2 sätestatakse ELTTS muutmine. Paragrahv koosneb 17 punktist.
ELTTS § 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna direktiivi 2020/1057 kohaselt tuleb
reguleerimisala laiendada ka autoveosektorile, mille seni kehtinud säte välistas. Direktiivi
2020/1057 artikli 1 lõikest 1 tuleneva reguleerimisala muudatusega tagatakse ELTTS-s
direktiivi 96/71/EÜ rakendamine autoveosektori põhiselt, kus autoveosektori töötajate suurt
liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate
piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Samuti tagatakse direktiivi 96/71/EÜ sätete
rakendamist käsitleva direktiivi 2014/67/EL kohaldatavus.
14
ELTTS-i täiendatakse §-ga 21, millega sätestatakse direktiivist 2020/1057 tulenevad
autoveosektori põhised erinormid, millega kaasnevad teatavad kohustused ja erandid.
Direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 2 kohaselt kuulub sõidukijuht lähetusnõuete
kohaldamisalasse, kui tööandjale laieneb direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud
riikidevahelise meetme kohustus (ELTTS-s vaste § 2 lg 1 punkt 1).
Sellest lähtuvalt on autoveosektori põhised lähetusnormid kohaldatavad vaid juhul, kui
ettevõtja lähetab töötajad teise liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu
alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses teises liikmesriigis tegutseva
lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise
ajaks sõlminud töösuhte. Ülejäänud meetmed, direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt b ja c,
mis käsitlevad teises riigis kontsernis või tööjõuvahenduse kaudu töötamist ning mis on üle
võetud ELTTS-s § 2 lg 1 punktidega 2 ja 3, ei kuulu direktiivi 2020/1057 kohaldamisalasse,
seega ei kohaldata autoveosektori põhiseid erinorme. Nendel juhtudel kohaldatakse ELTTS-i
üldiseid kehtivaid sätteid.
Lisaks on praktikas sätte kohaldatavuse hindamise juures oluline jälgida direktiiv 96/71/EÜ
artikkel 1 lõike 3 punkti a meetme käsitlust, mille kohaselt on eelduseks leping, mis on sõlmitud
lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused
on mõeldud. Nimelt transpordisektori iseärasusi arvestades ei pruugi lähetatava riigi ja
vastuvõtva riigi ettevõtjal olla omavahelist teenuslepingut. Transporditeenuse lepinguline suhe
võib olla sõlmitud veose saatja ettevõtte ja logistikaettevõtte vahel ning sama logistikaettevõtte
ja transpordiettevõtte vahel, kusjuures ei saa välistada, et logistikaettevõte võib asuda
vastuvõtvas riigis. Sellise teenuslepingulise mudeli puhul ei rakendu direktiivi 2020/1057
sätted.
Lõikega 1 sätestatakse, et autoveosektori töötajale, kes on Eestisse lähetatud § 2 lg 1 p 1 alusel,
kohaldub seadus üksnes juhul, kui see on seaduses sätestatud.
Lõige 2 kehtestab autoveosektorile direktiivist 2020/1057 tulenevad erandid, mille suhtes ei
rakendu seaduse kohaldamisala.
Punkti 1 kohaselt ei kohaldata seadusest tulenevaid nõudeid kahepoolsele veole. Kuna direktiiv
2020/1057 artikkel 1 lõiked 3 ja 4 käsitlevad veoliigi iseärasuste tõttu kahepoolse veo mõistet
veoseveol ja sõitjateveol erinevalt, siis vastavalt on mõisted üle võetud käesoleva paragrahvi
lõigetega 3 ja 4.
Autoveo liikuvat laadi arvestades ei lähetata sõidukijuhte üldiselt teise liikmesriiki pikaajaliste
teenuslepingute alusel nagu võib olla tavaks mõnes muus sektorites. Seetõttu täpsustatakse,
millistel juhtudel ei kehti lähetatud sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ ja seega ka
ELTTS lähetamist käsitlevad sätted. Eelkõige on määravaks seos, mis on sõidukijuhil osutatava
teenuse ja vastuvõtva riigi territooriumiga. Kui sõidukijuht teeb kahepoolseid vedusid ettevõtja
asukohariigist teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile või tagasi asukohariiki, on
teenuse iseloom tihedalt seotud selle asukohariigiga, mitte vastuvõtva riigiga. Sellest tulenevalt
lähetusnõudeid kahepoolsetel vedudel ei kohaldata. Näiteks Poola – Eesti kahepoolseks veoks
saab lugeda vedu, kus veos on pealelaaditud Poolas ja selle mahalaadimine toimub Eestis.
Punkt 2 võtab üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 5, mille kohaselt transiitveo korral ei kehti
lähetamist käsitlevad sätted. Transiitveo puhul läbib sõidukijuht riiki ilma kaupa peale või maha
laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata ning seetõttu ei ole sõidukijuhi
tegevuse ja läbitud liikmesriigi vahel olulist seost. Kohaldamisala ei muuda ka näiteks
15
sõidukijuhi hügieenilistel põhjustel tehtud peatused. Näiteks Soome - Saksa – Soome
kahepoolsel veol, Eestit läbitakse veost peale- või mahalaadimata või reisijaid peale võtmata
või neil väljuda laskmata.
Punkt 3 sätestab kahepoolse veoseveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 3
kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused. Üle võetava direktiivi sätte
eesmärk on eelkõige lähetusnormide kohaldamisel luua tingimus kahepoolse veo erandile.
Direktiiv peab võimalikuks, et juht teeb mitmeid kahepoolseid vedusid ühe teekonna jooksul.
Konkreetse sättega kehtestatakse teekonnal lubatud täiendavate veoselaadimisele piirarv.
Sättest tulenev üks täiendav laadimine võib toimuda asukohariigi ja vastuvõtva riigi teekonnal
ja/või üks laadimine tagasi suunal. Selgitavalt tuleb lisada, et vastuvõtva riigi suunalisel veol
on lubatud teha üks mahalaadimine ja lisaks ka üks pealelaadimine. Seejuures on oluline, et
maha- ja pealelaadimine ei toimu ühes ja samas riigis. Sama õigus kehtib ka asukohariigi
tagasisuunalisel veol. Kusjuures vastuvõtva riigi suunalisel veol ära kasutatud täiendav
veoselaadimise õigus ei mõjuta tagasisuunalisel veol täiendava veoselaadimise õigust. Näiteks
Saksa – Eesti kahepoolsel veol on lubatud üks pealelaadimine teostada Poolas ja üks
mahalaadimine Lätis ning tagasisuunaliselt üks mahalaadimine Lätis ja üks pealelaadimine
Leedus.
Punkt 4 täiendab punktis 3 käsitletud täiendavate veoselaadimiste õigust ja võtab üle direktiivi
2020/1057/EL artikkel 1 lõike 3 neljanda lõigu sätted. Kui vastuvõtva riigi suunalisel veol ei
kasutatud ära täiendava veoselaadimise õigust, siis asukoha liikmesriigi tagasisuunalisel veol
on vastavaid täiendavaid veoselaadimisi õigus teha kaks korda. Näiteks Soome - Saksa – Soome
kahepoolsel veol, kus Soome – Saksa teekonnal vahepealseid veoselaadimisi ei teostatud on
lubatud Saksa – Soome teekonnal näiteks järgnev: üks pealelaadimine Poolas, üks
mahalaadimine Leedus, üks pealelaadimine Lätis ja üks mahalaadimine Eestis.
Punkt 5 sätestab kahepoolse sõitjateveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 4
kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused.
Üle võetava sätte eesmärk ja tingimused on samad mis punkti 3 juures kajastatud. Veo laadi
iseärasustele vastavalt on lubatud asukohariigi ja vastuvõtva riigi suunalisel teekonnal sõitjaid
peale võtta ja/või lubada väljuda üks kord. Sama õigus kehtib ka asukohariigi tagasisuunalisel
veol.
Lõiked 3 ja 4 võtavad üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 3 teise lõigu ja lõike 4 teise lõigu
sätted, millega luuakse kahepoolsele veoseveole ja sõitjateveole mõiste.
Kahepoolse veoseveo mõiste hõlmab ka direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikest 6 tulenevat
kombineeritud veo maantee etapi erandit. Sätte kohaselt ei kehti teatava erisusega lähetatud
sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ lähetamist käsitlevad nõuded, kui teostatakse AutoVS
§ 33 kohast kombineeritud veo maantee etappi. Kombineeritud vedu AutoVS § 33 tähenduses
on riikidevaheline vedu, kus veo algetapil kasutatakse maanteed ja lõppetapil sama
saatedokumendi alusel raudteed, siseveeteed või mereteed või vastupidi ning veo alg- ja lõpp-
punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri. Kõnealune erand kehtib
vaid juhul, kui maantee etapp kujutab endast kahepoolset vedu, st sadam või raudteejaam, kus
toimub sõidukile peale või maha laadimine, paikneb autoveoettevõtte asukohariigis. Kui laevalt
või rongilt sõidukile laetud veos laaditakse maha samas riigis või emba kumba laadimine
toimub riigis, mis ei ole autoveoettevõtte asukohariik, kohalduvad ELTTS-i lähetamist
käsitlevad sätted eranditult.
16
ELTTS § 21 lõike 2 punkte 3–5 muudetakse. Punktides 3–5 käsitletud täiendavad
veoselaadimised või sõitjate peale võtmine või maha lubamine on vastavalt direktiivi
2020/1057 artikkel 1 lõike 3 viiendale lõigule ja lõike 4 neljandale lõigule lubatud vaid juhul,
kui sõiduk on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 165/2014 autovedudel
kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr
3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist artiklite 8, 9 ja 10 kohase aruka sõidumeerikuga (SMART
2). Selle sätte ülemineku periood on 2 aastat alates vastava sõidumeeriku versiooni rakendusakti
vastuvõtmisest. Komisjonil on rakendusakti vastuvõtmise tähtajaks 21.08.2021. Jõustumise
kuupäev võib muutuda, kui komisjon jõustab rakendusakti tähtajast varem või hiljem.
Orienteeruv ülemineku tähtaeg on 21.08.23, mis on eraldi toodud ka eelnõu jõustumise sätetes.
ELTTS § 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks seoses direktiivi 2020/1057 üle võtmisega, mille
kohaselt laiendatakse direktiivist 96/71/EÜ tulenevate töötingimuste tagamise kohustus ka
autoveosektoris. Selgitavalt tuleb lisada, et töötingimuste loetelus autoveosektorile erandeid ei
kehtestata, seega tööandjal on kohustus tagada kõik ELTTS § 5 lg 1 tulenevad töötingimused.
Seni kehtinud normi kohaselt oli tööandjal lähetatud autoveosektori töötajale kohustus tagada
ainult Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
ELTTS §-i 5 täiendatakse lõikega 12. Lõikega 12 kohustatakse tulenevalt direktiivi 2020/1057
artikli 8 teisest lõigust tööandjat juhendama sõidukijuhti tema õiguste ja kohustuste osas.
Juhendamine peab hõlmama sätted, millal kuulub juht lähetusreeglite alla ja millal mitte, ning
milliseid dokumente peab lähetuse ajal kaasas kandma. Eelkõige peaks juhendamisel lähtuma
ELTTS § 21, § 5 lõigetest 1, 12, 13, 2, 6 ja 61, § 51 lõigetest 11 ja 12, 53 lõige 31 ning § 7
tulenevatest sätetest.
Lõikega 13 luuakse veose saatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele üldkohustus tagada,
et tellitud teenusega ei kaasne seaduse rikkumisi. Sätte vajalikus tuleneb direktiivi 2020/1057
artikli 5 lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik kehtestama õigusnormid karistuse
määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele. Samas direktiivis nimetatud
subjektidele tegutsemis- või keelunormi ei kehtesta. Seega antud kohustusnormi
kehtestamisega tagatakse õiguskorrektne vastutusala kohaldamise võimalus ELTTS § 91 lg 11
alusel. Selgitavalt tuleb lisada, et § 91 lg 11 kirjeldava dispositsiooniga on täpsustatud käitumise
iseloomulike tunnuseid, mille kohaselt ka käesoleva paragrahvi lõikes sisalduv kohustusnorm
eelkõige eeldab neid tegevusi, kus veose saatja, ekspedeerija või töövõtja veotellimus saab
mõjutada sõidukijuhtidele töötingimuste tagamist. Näiteks keelatud on teadlikult odavama,
kiirema vms teenuse tellimine, millega kaasneb sõidukijuhile sotsiaalkaitse riive.
ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega ühtlustatakse EL-i üleselt
autoveosektori erisusi arvestavalt haldus ja järelevalvemeetmeid ja mis tuleneb direktiivi
2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist a. Eesmärgiga hõlbustada lähetamisalaste
nõuete täitmise kontrollimist, peavad autoveoettevõtjad sõidukijuhtide lähetamisel saatma
liikmesriigi pädevatele asutustele lähetussdeklaratsiooni. Lähetusdeklaratsioonile kantavate
andmete loetelu lõike 11 punktides 1–7 tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punktist
a. Lähetusdeklaratsioon on ka seni muudes valdkondades lähetatud töötajate suhtes kohustuslik
olnud ja on ka edaspidi, ent nende nõuetega puudub EL-i ülene ühtne vorm ja käsitlus ning on
põhjustanud ettevõttele ebamõislikult suurt halduskoormust. Et vähendada autoveoettevõtjate
halduskoormust, on eesmärgiks lähetusdeklaratsioonide saatmine ja uuendamine lihtsamaks
muuta. Seepärast on ühelt poolt antud komisjonile kohustus luua autoveoettevõtjatele
kättesaadav mitmekeelne IMI-ga ühendatud avalik liides, mille kaudu nad saaksid esitada ja
17
uuendada lähetusteavet ning esitada IMI-sse vajaduse korral muid vajalikke dokumente, teisalt
on pandud ettevõtetele kohustus kõnealust infosüsteemi kasutada.
Lisaks on tulenevalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist b tööandjal
kohutus tagada, et sõidukijuhi käsutuses on ning et sõidukijuht säilitab ja teeb teedel
korraldatava kontrolli käigus kättesaadavaks paberkandjal või elektroonilisel kujul IMI-st
pärineva lähetusdeklaratsiooni koopia.
ELTTS § 51 lõiget 2 muudetakse ning lisatakse lõige 21. Lõikes 2 tehakse viide lõike 1
kohastele andmetele ning lõike 21 lisamisega laiendatakse kohustust ka sõidukijuhtide
lähetamisele vastavalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktile b ja lõikele
12. Vastavaid toiminguid tuleb teha IMI avaliku liidese kaudu.
ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 31 ja 41. Lõikega 31 sätestatakse direktiivi 2020/1057
artikli 1 lõike 11 teisest lõigust tulenevalt järelevalve teostamiseks sõidukijuhtide lähetusega
seonduvate dokumentide esitamise erisus. Sätte kohaselt on tööandja kohustatud
Tööinspektsioonile vajalikud dokumendid esitama kaheksa nädala jooksul, seejuures peab seda
tegema IMI avaliku liidese kaudu.
Lõikega 41 võetakse üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimesest ja teisest lõigust
tulenev dokumentide ja tõendite loetelu, mis tuleb sõidukijuhtide lähetuse korral
Tööinspektsiooni nõudmisel järelevalve teostamiseks esitada. Sättega on hõlmatud nii riikliku
järelevalve teostamise eesmärk, kui ka direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikest 11 tulenev
vajadus tagada liikmesriikide vastastikune koostööd, mille kohaselt asukohariigi pädev asutus
on kohustatud vastuvõtvale liikmesriigile taotluse korral edastama lähetusega seonduvad
tõendid. Seejuures järelevalve teostajaks jääb ikkagi koostöö palve esitanud vastuvõtva
liikmesriigi pädev asutus, mitte Tööinspektsioon. Sellest tulenevalt on sätte eesmärk tagada
Tööinspektsioonile vajalike tõendite küsimise õigus ka väljaspool riiklikku järelevalvet.
Selgitavalt tuleb lisada, et antud vajadus tekib olukorras, kus Eesti autoveoettevõte jätab
vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud tõendid kaheksa nädala jooksul esitamata.
ELTTS § 51 lõikes 6 toodud viidet lõikele 1 täiendatakse viitega ka uuele lõikele 11, mis
käsitleb lähetusdeklaratsiooni, mis on samalaadsed lähetusega seotud andmed nagu lõikes 1
ning mida võib MTA-l oma tegevuses vaja minna.
ELTTS § 53 täiendatakse lõikega 31, millega sätestatakse sõidukijuhtide lähetuse ajaline
kestvus vastavalt direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikele 8, millest tulenevalt autoveoettevõte
tagab lähetatud sõidukijuhile ELTTS kohased töötingimused ainult Eesti territooriumil
viibimise aja ulatuses. Korduvatel lähetusjuhtumitel ei liideta eelnevaid lähetusi, mis välistab
ELTTS-st tulenevad pikaajalise lähetuse nõuete kohaldamise.
ELTTS § 71 lõiget 3 muudetakse. Muudatus on normitehniline, kuivõrd seaduses tuleb
normitehnika reeglite järgi lühend märkida esimesse sättesse, kus lühendit kasutatakse, tuli
tõsta lühend § 71 juurest ümber § 51 lõikesse 11, mis esimest korda siseturu infosüsteemi
muudatustega mainib ja on asukohaliselt seaduses eespool. Sellest tulenevalt tuleb §-st 71 jätta
vastav tekstiosa välja.
ELTTS § 91 lõiget 2 muudetakse, et täita direktiivi 2020/1057 artikli 5 lõikest 2 tulenev nõue,
mille kohaselt peavad olema tagatud õiguslikud meetmed tõhusate, proportsionaalsete,
hoiatavate ja mittediskrimineerivate karistuste määramiseks. Kehtiva seaduse alusel on
juriidilise isiku karistus andmete esitamata jätmise korral 32 000 eurot ning töötingimuste
18
kohaldamata jätmise korral 3200 eurot. Karistuste ühtlustamise tagamiseks muudetakse ka
töötingimuste kohaldamata jätmise korral juriidilise isiku karistuse suuruseks 32 000 eurot.
ELTTS § 93 lõiget 1 muudetakse. Muudatus on normitehniline. Kuna sõidukijuhtide
lähetamisel on kehtestatud andmete esitamine eraldi lõikega, siis dispositsiooni lisatakse ka § 51
lõige 11.
ELTTS §-i täiendatakse uue §-ga 94. Sätte vajalikkus tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 5
lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik direktiivi sätete rikkumiste osas kehtestama
õigusnormid karistuse määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele.
Direktiiv ise jääb üldsõnaliseks ja nimetatud subjektidele tegutsemis- või keelukohustust ei
nimeta. Direktiivi seletava osa kohaselt on erisätete üldeesmärk luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt
vastutustundlik autovedude sektor, millest tulenevalt on vaja ühelt poolt tagada sõidukijuhtidele
nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele ning
autoveoettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimused. Vaatamata direktiivi
üldsõnalisusele tuleb keskenduda pigem töötingimuste kaitsele. Veose saatjatele,
ekspediitoritele ja töövõtjatele vastutusala laiendamisel ongi lähtutud otsesest sotsiaalkaitse
riive võimalusest. Näiteks veoteenust tellinud veosesaatja ja autoveoettevõte on teenuse
kokkuleppes võimalikuks pidanud sõidukijuhi töötingimuste eiramist, kuid ei rakenda
rikkumise ära hoidmiseks vajalikke meetmeid. Autoveoettevõtjale pandud halduskohustuste
rikkumise (näiteks deklaratsiooni ebakorrektne või mitte tähtaegne täitmine või teiste
veoteenuse tellijatega seotud täiendavate laadimiskordade piirarvu ületamine või töötasu mitte
maksmine jms) osas puudub veose saatjatel, ekspediitoritel ja töövõtjatel kontrolli ja sekkumise
võimalus, seega ei saa neile seadusevastast tegu inkrimineerida.
ELTTS normitehnilist märkust muudetakse ja lisatakse viide direktiivile 2020/1057.
Paragrahviga 3 sätestatakse LS-i muutmine, milles tunnistatakse kehtetuks § 88 lõige 6, kuna
selles sättes toodud veose saatedokumentide (AutoVS-s nimetatakse veolepingu sõlmimist
tõendavaks dokumendiks) tasulisel veoseveol autojuhil kaasas olemise nõue kehtestatakse
käesoleva eelnõu kohaselt AutoVS § 29 lõikes 3 ning muudetakse seaduse normitehnilist
märkust. Normitehnilise märkuse muutmine on tingitud asjaolust, et direktiivi 2020/1057 artikli
2 punktiga 1 muudetakse seaduse normitehnilises märkuses viidatud direktiivi 2006/22
pealkirja.
Paragrahviga 4 muudetakse MKS-i, milles lisatakse §-le 29 täiendav punkt 59, mis võimaldab
maksuhalduril MKM-ile või tema volitatud asutusele avaldada maksusaladusena käsitletavat
teavet vedaja juures tööd tegevate isikute, eraldi autojuhtide arvu kohta. Muudatus on lisatud
MTA ning Rahandusministeeriumi (RAM) ettepanekul. RAM hinnangul saab ilma MKS-i
muutmata MTA-l olema väga keeruline vajalikku infot edastada. RAM selgituse kohaselt
hõlmaks töötamise registri ametlik mõiste „tööd tegev isik“ nii autojuhid kui kõik ettevõtja
juures töötavad inimesed ja andmed isikute kohta hõlmab ka isikute arvu ning viide AutoVS-
ile ja ÜTS-ile piirab samuti ära andmete liigi, st MKM või tema volitatud asutus ei saa küsida
selle sätte alusel nt sissetulekute andmeid ega muud kitsas mõttes maksuinfot. Samas ei ole
MKM täiesti veendunud, et MKS-i muutmine on vajalik, sest selle § 27 lõige 6 sätestab, et
maksuhaldur avaldab oma veebilehel töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures
tööd tegevate isikute arvu, millest on maha arvatud nende isikute arv, kelle töötamine on
käesoleva seaduse § 251 lõike 3 punkti 5 tähenduses peatatud, kvartali viimase kuupäeva
seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Viidatud sätte kohaselt on andmed töötajate
arvu kohta avalikud ja RAM-i eelviidatud selgituse kohaselt hõlmab mõiste „tööd tegevate
isikute arv“ ka eraldi autojuhtide arvu.
19
Paragrahviga 5 sätestatakse ÜTS muutmine. Paragrahv koosneb 11 punktist.
ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehakse muudatused tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a
alapunktist i, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009
artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Selle määruse muudatuse kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata
tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja
riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi
vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055 tekstis kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“,
kuid kuna Eesti seadustes kasutatakse sagedamini terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse
„tegevdirektori“ asemel terminit „tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik.
Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist.
ÜTS § 43 lg 6 muudatusega täiendatakse kehtivat lõiget tulenevalt eelmises punktist toodud
põhjustel ka tegevjuhi lisamisega ning kustutatakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõikele 2
viitamise juurest ära tekstosa „punkti a teise ja kolmanda lõigu“, kuna määrusega 2020/1055
viidatud artiklit muudetakse, jättes senise punkti a lõike 2 tekstiks ja moodustades punktist b
lõike 2a. Olulist sisulist muudatust eelnimetatud ümberkorraldused kaasa ei too. Uuena
lisatakse senise lõike 6 teksti täiendus, mille kohaselt kantakse otsuse, millega tuvastatakse, et
hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, põhjendused LJVIS-i. Täiendus tuleb määruse
2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja
mille kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku registrisse sellise otsuse põhjendused, kui
raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud karistuste tõttu alustatud haldusmenetluse
tulemusena otsustatakse, et veokorraldusjuhi või vedaja hea maine kaotamine oleks
ebaproportsionaalne. LS § 2002 kohaselt kantakse raskete autoveoalaste õigusrikkumiste
andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt alustatakse ka hea maine hindamise osas
haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 2 muudatuse kohaselt tuleb selliste
haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda liikmesriigi riiklikusse registrisse, siis on
otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks Eestis on LJVIS. Seoses läbiviidavate
haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate riskihindamise võimalused tulenevalt
süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste andmetest ning seaduse muudatuse
jõustumisel arendatakse sellele juurde ka haldusmenetluse otsuse põhjenduste lisamise
võimalus.
ÜTS § 43 lõikes 8 täiendatakse viiteid määruse 1071/2009 artikli 7 lõigetele, kuna määruse
2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse sellesse lõige 2a. Viide nimetatud lõikele puudutab
erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja ettevõtja majandusaasta
aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust tõendiga, milleks on
näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud tõend, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses
on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud summad.
ÜTS § 44 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse
veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna teda on karistatud ÜTS § 44 lõikes 1
nimetatud õigusrikkumise eest, võib veokorraldusjuhi mainet pidada heaks, kui leitakse, et hea
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused kantakse
liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 8 tulenevalt määruse
2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2.
Põhjalikum selgitus, mis puudutab ka veokorraldusjuhi rikkumiste tõttu hea maine kaotamise
osas kaalutlusotsuse tegemist, on toodud eespool AutoVS § 7 lõike 61 selgitustes.
ÜTS § 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal esitada
tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole
20
sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg
ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). Muudatus tuleneb määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktist i, millega määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist
lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil
(vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine
nõudele. Kuna tegevjuht ja veokorraldusjuht on sama isik ja kuna veokorraldusjuhi kohta
nõutakse andmeid punkti 5 kohaselt, siis neid tegevjuhi osas täiendavalt esitama ei pea.
ÜTS § 77 lõiget 1 täiendatakse nõudega kanda MTR-i ka tegevjuhi andmed. Nende andmete
registrisse lisamine on vajalik, kuna tegevusloa menetlusprotsessis tuleb igakordselt kontrollida
tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see kontroll toimub Eesti isikukoodiga tegevjuhi
puhul MTR-s arendatud x-tee päringuga karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi
ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa
andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte. Kuna tegevjuhi vastavust hea maine
nõudele võidakse kontrollida ka tegevusloa kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja
riskihindamisele (kui vedaja korraldatud veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid
autoveoalaseid õigusrikkumisi), siis on oluline, et tegevjuhi andmed on kantud MTR-i ning
tema vastavust hea maine nõudele on võimalik x-tee päringuga karistusregistrist kontrollida.
See muudatus on tingitud ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, mille kohaselt
tuleb hakata hea maine nõudele vastavust kontrollima ka vedaja tegevjuhi osas.
ÜTS §-i 77 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt kantakse MTR-i igal aastal hiljemalt 31.
märtsiks ka vedaja juures töötavate inimeste ja sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri
seisuga, mis tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega muudetakse
määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2. Nimelt on nimetatud artikli lõiget 2 täiendatud punktiga
h, millega kohustatakse liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse
eelmise kalendriaasta 31. detsembril vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse
registrisse hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. Selle nõude eesmärk on võidelda nn riiulifirmade
vastu ning üks parameeter, mille osas saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste
arv. Kuna Eestis kantakse vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16
lõike 2 punktides a kuni d, MTR-i, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse artikli 16 lõike
2 uues punktis h nimetatud töötajate arv kantakse MTR-i. Selle nõude täitmine on kõige
otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise registri vahelise andmevahetuse korras,
kuna vastavad andmed on olemas töötamise registris. Andmevahetus registrite vahel hakkaks
toimuma üks kord aastas kokkulepitud ajal/aegadel, et iga aasta 31. märtsiks oleksid need
andmed MTR-s uuendatud. Selline registritevaheline andmevahetus võimaldab vabastada
vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-le või tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama.
Nimetatud andmed iga vedaja kohta on vajalik kanda MTR-i, kuna nendele andmetele tuleb
tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet teostavatele ametnikele (nõue sätestatud määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii kolmandas lõigus). Näiteks toimivad praegu
päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist MTR-i, et edastada Eesti vedaja kehtiva
tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmed, kui Eesti vedaja kasutuses olevat ja
rahvusvahelist vedu teostavat autot kontrollitakse mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi teedel
teostatava järelevalve käigus. Sama süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon hõlmata
ka vedaja juures töötavate inimeste arvu ja muud andmed, mis vastavate muudatustega on
määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2 lisatud.
ÜTS § 80 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajate loetelu täiendatakse
Tööinspektsiooniga. Põhjalikumad selgitused Tööinspektsioonile riikliku järelevalve
teostamise õiguse andmise osas on toodud käesolevas seletuskirjas ÜTS § 80 lõike 8 selgitustes.
21
ÜTS § 80 täiendatakse lõikega 8, mille kohaselt teostab Tööinspektsioon riiklikku järelevalvet
ÜTS §-s 41 sätestatud dokumendinõuete täitmise üle ettevõtja juures. Säte on lisatud
analoogselt AutoVS §-i 49 lõikega 7, mille kohaselt hakkab Tööinspektsioon teostama riiklikku
järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures, nagu sätestab ka
LS § 139 lg 1, teel järelevalvet Tööinspektsioon ei teosta, see on PPA kohustus.
Sotsiaalministeerium selgitab, et Tööinspektsioon kontrollib LS-i § 139 lõike 1 alusel
teostatava järelevalve raames ka seda, kas kontrollitav ettevõte on tasulise veoseveo
korraldamiseks taotlenud ühenduse tegevusloa ja kas sõidukite kohta on ettevõtjal tegevusloa
tõestatud koopiad. Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab rikkumise
(tegevusloa ja/või selle tõestatud koopia puudumine või nimetatud dokumendi edasi andmine
teisele ettevõtjale), kuid Tööinspektsioonil puudub praegu pädevus tuvastatud rikkumist
menetleda. Seetõttu peab Sotsiaalministeerium otstarbekaks, et Tööinspektsioonil oleks õigus
teostada järelevalvet nende dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures analoogselt, nagu
on see õigus olemas politseiametnikul ÜTS § 80 lõike 6 kohaselt teel teostatava järelevalve
käigus. Tööinspektsiooni järelevalveõiguste laiendamisega on võimalik veonduses toimuvat
järelevalvet tõhustada, et tagada veondusturul ühtsetest konkurentsireeglitest kinnipidamine.
ÜTS § 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6, mille kohaselt on Tööinspektsioon kohtuväline
menetleja ÜTS §-s 87 sätestatud väärtego menetlemisel. See muudatus tehakse seoses ÜTS §
80 täiendamisega lõikega 8, mille kohaselt saab Tööinspektsioon õiguse hakata teostama
riiklikku järelevalvet ühenduse tegevusloa ja tegevusloa tõestatud koopia nõuete täitmise üle
ettevõtja juures.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse AutoVS-is ja ÜTS-is kasutusele mõiste „tegevjuht“ ja AutoVS-s
veolepingut tõendav dokument, mida AutoVS-s edaspidi nimetatakse veodokumendiks.
„Tegevjuhi“ mõiste kasutamine tuleneb määrusest 2020/1055 ja mille kohaselt on liikmesriigid
alates 21. veebruarist 2022. a kohustatud ühenduse tegevusluba andes ja tegevusloa
kehtivusperioodil vastavalt vedaja riskihindamisele kontrollima ka autoveo-ettevõtja tegevjuhi
vastavust hea maine nõudele. Eelpool nimetatud määruse eestikeelses tekstis kasutatakse selle
isiku puhul sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti teistes seadustes kasutatakse juba terminit
„tegevjuht“, siis kasutatakse seda terminit ka AutoVS-s ja ÜTS-s õigusselguse tagamise
eesmärgil. „Tegevjuht“ on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Veodokumendi nimetus võetakse
AutoVS-s kasutusele mõiste „veose saatedokumendid“ asemel ning tähendab ülistavat nimetust
veolepingu sõlmimist tõendavale dokumendile. Mõiste „veose saatedokumendid“ on liiga
üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente (ka tollivormistuse ja
muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente). Veodokumendina käsitletakse
kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonist (CMR) tulenevat saatedokumenti,
võlaõigusseadusest tulenevat veokirja, metsamaterjali veol kasutatavat veoselehte või muud
samalaadset dokumenti.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu ELTTS muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2016/2370, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse
direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 02.02.2022. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva
seletuskirja lisas.
22
Eelnõuga tehtavad AutoVS, LS-i, MKS-i ja ÜTS-i muudatused on vajalikud, et viia
eelnimetatud õigusaktid kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1055,
millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012
eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga, sätetega.
6. Seaduse mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Liidu õigust.
Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja
sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt
liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal
autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja
sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase
kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide
lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks.
Määrusest 2020/1055 tulenevalt on edaspidi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõudega
hõlmatud ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi
kuni 3500 kilogrammi. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto
või autorongiga tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes
veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende
kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Kuna MKM on volitanud tegevuslubade ja
nende kinnitatud ärakirjade andmise mittetulundusühingule ERAA, siis mõjutab see muudatus
ka nende töökorraldust. Määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka
vedaja tegevjuht ning määrus näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale,
pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava veoseveo. Riiulifirmade vastu
võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate
elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab
iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste ja eraldi autojuhtide arv, siis selle
nõude täitmine lahendatakse Eestis töötamise registri ja MTRi vahelise andmevahetuse korras.
Selline lahendus väldib iga-aastase halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna vedaja juures
töötavate inimeste, eraldi autojuhtide arvu kohta on andmed olemas MKS-i kohaselt loodud
töötamise registris.
Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju,
mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Seadusega kaasnevatel
muudatustel on mõningane sotsiaalne mõju ning mõju majandusele ja riigiasutuste
töökorraldusele.
Euroopa Komisjon on direktiivi 2020/1057 kehtestamise põhjusena1 toonud välja, et aastatel
2015–2017 korraldati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames autovedude
sotsiaalõigusnormide ja nende täitmise tagamise järelhindamine, mille tulemuste kohaselt ei
aita kehtivad õigusnormid tulemuslikult ja tõhusalt tegeleda töötingimuste halvenemise ja
konkurentsi moonutamise riskidega. See on põhjustatud õigusraamistiku vajakajäämistest.
Teatavad õigusnormid ei ole selged, sobilikud või neid on keeruline rakendada või nende
täitmist tagada, mille tõttu rakendavad liikmesriigid ühiseid õigusnorme erinevalt ja tekib
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0278
23
siseturu killustatuse risk. Kohapealsete probleemide analüüsi kohaselt tuleb eelkõige kiiresti
tegeleda sellega, et direktiive 96/71/EÜ ja 2014/67/EL tõlgendatakse ja kohaldatakse
autoveosektori puhul erinevalt. Direktiivi ettepaneku aluseks olevas mõjuhinnangus
järeldatakse, et lähetamis- ja haldusnõuded ei sobi rahvusvahelise autoveosektori
sõidukijuhtide töö väga liikuva olemusega. See põhjustab ettevõtjatele ebaproportsionaalselt
suure regulatiivse koormuse ja loob põhjendamatud tõkked piirüleste teenuste osutamisele.
Autoveosektorile lähetamisnormide kehtestamisel tekkivad õiguslikud ja praktilised
probleemid toodi esile direktiivi 96/71/EÜ muutmist käsitleva komisjoni 8. märtsi 2016. aasta
ettepaneku põhjenduses 10- kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab
tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine
erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole
piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude
ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist. Seega sätestatakse
direktiivis ühtne lähenemisviis, et tegeleda sõidukijuhtide nõuetele mittevastavatest
töötingimustest (sealhulgas tööhõivetingimustest) tekkivate riskidega ning samal ajal
vähendada ettevõtjate liigset regulatiivset koormust ja vältida konkurentsimoonutusi.
Üldeesmärk on leida tasakaal autjuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja ettevõtjate piiriüleste
teenuste osutamise vabaduse vahel. Ettepanekuga proovitakse suurendada õigusaktide
tulemuslikkust ja vähendada ettevõtjate regulatiivset koormust, mis on ka õigusloome
kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärgid. Seda tehakse peamiselt lihtsustades
õigusnorme ja kohandades neid sektori erivajadustele ning kasutades tõhusamalt ühtsemaid
täitmise tagamise vahendeid ja andmebaase. Kuigi riigi ametiasutuste täitmise tagamise kulud
suurenevad eeldatavasti mõnevõrra, on see põhjendatud, kuna paranevad sõidukijuhtide
töötingimused ja ettevõtjate äritingimused, mis võimaldab säästa nõuetele mittevastavusega
seotud kulusid. Ettepanekuga muudetakse täitmise tagamine ka tõhusamaks, näiteks
suurendades riskiastme hindamise süsteemide kasutamist, et kontrollida nõuetele
mittevastavaid ettevõtjaid. Ettepanekuga ei tehta erandit mikroettevõtjatele, kuna see
põhjustaks ebavõrdsete konkurentsitingimuste ja töötingimuste riski.
Määruse 2020/1055 juures on Euroopa Komisjon välja toonud2, et aastatel 2014–2015 tehti
määruste 1071/2009 ja 1072/2009 järelhindamine ning leiti, et määrused on olnud ainult
osaliselt tulemuslikud, et saavutada nendega seatud esialgne eesmärk luua turul sobivad
konkurentsitingimused. Peamised raskused olid seotud eeskirjade puudustega ja nende täitmise
tagamisega ja need puudused tuleb parandada. Komisjoni hinnangul aitab määrus otseselt kaasa
integreerituma ja õiglasema ühtse turu edendamisele ja selle põhieesmärk on parandada veelgi
autoveo ühtset turgu muudatustega, millega kavatsetakse kõrvaldada erinevuste põhjused ja
tagada eeskirjade täitmise parem tagamine.
Sihtrühm
Seaduseelnõuga muudetava regulatsiooni sihtrühmaks on autoveosektori ettevõtjad (1. jaanuari
2021. a seisuga omas MTR andmetel tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba
3287 Eesti ettevõtjat ning tasulise sõitjateveo korraldamiseks 549 Eesti ettevõtjat), Eestisse
lähetatud sõidukijuhid ning riiklikku järelevalvet tegevad asutused MKM, MTA,
Transpordiamet, Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet ning autoveoalaseid
dokumente andma volitatud mittetulundusühing ERAA.
Kaasnevad mõjud
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0281
24
Kavandatav muudatus 1: Rahvusvahelisel tasulisel veoseveol kasutatava üle 2500 kg kuni
3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongi hõlmamine ühenduse tegevusloa ja selle
kinnitatud ärakirjaga.
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Eesti vedajad, kes korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kg
kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongiga ning Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad
kirjeldatud auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või
kabotaažvedu Eestis. Eeldatav sihtrühma suurus kuni 1000 ettevõtjat.
Mõju kirjeldus: Nõue, mille kohaselt hõlmatakse üle Euroopa Liidu alates 2022. aasta 21.
maist tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel
kasutatavad autod ja autorongid, mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb
määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1 alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009
artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle Euroopa Liidu (kaasa arvatud Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigid ja Šveitsi konföderatsioon) nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirjaga on hõlmatud tasuline veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga. Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka
väiksema lubatud täismassiga sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel
veosevedudel on seatud lubatud täismass üle 2500 kilogrammi. Määruse 2020/1055
põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto
või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud selliselt, et kuna
ettevõtjate arv, kes kasutavad rahvusvahelistel veosevedudel eelpool kirjeldatud väikeseid
tarbesõidukeid, on suurenenud, mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud
kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja
tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded
muutuma kohustuslikuks kõikidele ettevõtjatele, kes rahvusvahelises transpordis üle 2500
kilogrammi lubatud täismassiga autot või autorongi kasutavad. Seega peamine eesmärk on see
nõue Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Šveitsi
Konföderatsioonis tasulise rahvusvahelise veoseveo puhul ühtlustada. Euroopa komisjon on
selle muudatuse kohta koostanud ka mõjuhinnangu, mille kohaselt ühenduse tegevusloaga
kaasnevate reeglite kohaldamine väikestele tarbesõidukitele tekitab ettevõtjatele lisakulusid
ehk tegevuskulud kasvavad ligikaudu 4–10%.
Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40 000 N1 kategooria sõiduki (tehniliselt veoseveoks
ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid mitte üle 3500
kilogrammi. Rahvusvaheliste veoettevõtjate esindusorganisatsiooni ERAA hinnangul võib
nendest sõidukitest tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel olla kasutusel kuni 10% ehk siis
3000-4000 N1 kategooria sõidukit. Iga Eestis asutatud ettevõtja, kes soovib alates 21. maist
2022. a korraldada rahvusvahelist tasulist veosevedu auto või autorongiga, mille lubatud
täismass on üle 2500 kilogrammi, peab taotlema ühenduse tegevusloa ja auto kohta tegevusloa
kinnitatud ärakirja. Selliste ettevõtjate arv Eestis võib olla ligikaudu 500, mida võib hinnata
keskmise suurusega sihtrühmaks (hetkel on ühenduse tegevusluba veidi üle 3300 Eesti vedajal,
kelle kasutuses on ligikaudu 16 100 üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto). Seoses
selle muudatusega lisanduvad Eestis asutatud ettevõtjale, kes korraldab rahvusvahelist tasulist
veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või
autorongiga kulud, mis on seotud tegevusloa ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja
taotlemisega ja selleks kehtestatud nõuetele vastamisega. Kehtiv riigilõiv ühenduse tegevusloa
menetlemise eest on 210 eurot ja tegevusloa kinnitatud ärakirja eest 18 eurot. Kuna Eestis
väljastab ettevõtjatele ühenduse tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju mittetulundusühing
25
ERAA MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel, siis lisandub ettevõtjale ühenduse tegevusloa
ja selle kinnitatud ärakirja menetluse tasule ka 20%-line käibemaks. Kuna tegevusloa saamise
üheks tingimuseks on, et vedaja peab olema määranud vähemalt ühe veokorraldusjuhi, kes
vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest ning veokorraldusjuht peab olema
eelnevalt läbinud veokorraldusjuhi koolituse, siis selle nõude osas lisandub ettevõtjale ka
koolituskulu ligikaudu 500 eurot ühe veokorraldusjuhi kohta. Seega oleks ühe ettevõtja jaoks
nõutavate dokumentide kulud kokku ligi 800 eurot, kui ettevõtja kasutuses on üks eelpool
kirjeldatud auto. Tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks ning kui vedaja on sõiduki vastutav
kasutaja või omanik, siis antakse auto kohta taotletud tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtivuse
lõppkuupäevaga, kui on antud tegevusluba. Kasutuslepingu alusel kasutatava auto kohta
antakse tegevusloa kinnitatud ärakiri nii pikaks perioodiks, kui kaua kehtib auto kasutusleping,
kuid mitte pikemaks perioodiks kui tegevusloa kehtivusperiood. Muudatusega hõlmatavasse
sihtrühma kuulub ka osa tegevusluba juba omavaid ettevõtjaid, kes korraldavad tasulist
veosevedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, kuid kelle autopargis
on ka väiksemaid tarbesõidukeid, mille kohta on vedajal pärast muudatuse jõustumist vajalik
taotleda tegevusloa kinnitatud ärakiri. Nendele vedajatele lisandub kulu vaid 18 eurot iga
tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemise eest.
Seoses Eesti teedel ja piiripunktides teostatava riikliku järelevalvega kuuluvad muudatuse
sihtrühma ka Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või
kabotaažvedu Eestis. Muudatuse kohaselt peavad eelpool nimetatud riikide vedajad alates 21.
maist 2022. a omama ühenduse tegevusluba ja selle tõendamiseks peab autos olema kaasas
tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui nad korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestisse,
Eestist mõnda teise riiki, transiidina läbi Eesti territooriumi või kabotaažvedu Eesti
territooriumil. Kirjeldatud auto või autorongiga Eestis veosevedu tehes peab nimetatud riigi
vedaja arvestama, et Eestis võidakse teedel või välispiiripunktides teostatava riikliku
järelevalve käigus kehtiva tegevusloa olemasolu kontrollida. Selleks tuleb autojuhil järelevalve
teostajale esitada autos kaasas olev tegevusloa kinnitatud ärakiri.
Kolmandate riikide vedajaid see muudatus ei mõjuta üldse, kuna kolmandate riikide vedajatele
see nõue ei laiene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmadele mõju
keskmine, kuna sihtrühma käitumises kaasnevad küll vähesed muudatused, kuid sellega ei
kaasne kohanemisraskusi.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: MKM ja ERAA, kellele on seaduse kohaselt tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirja andmine volitatud, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja
Piirivalveamet, MTA ning Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: AutoVS kohaselt on MKM peamine vastutaja ettevõtjatele ühenduse
tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest. Samas on AutoVS kohaselt MKM-il
õigus volitada selle ülesande täitmine mittetulundusühingule või Transpordiametile. Praegu on
ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise ülesanne volitatud 2018. a II
pooles toimunud riigihanke tulemusena sõlmitud halduslepinguga mittetulundusühingule
ERAA. Haldusleping kehtib 5 aastat kuni 31. detsembrini 2023. a. AutoVS muudatuse kohaselt
kehtestatakse ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõue Eesti ettevõtjatele, kui nad
korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi
26
lubatud täismassiga auto või autorongiga, alates 21. maist 2022. a. Arvestades, et ühenduse
tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmine on volitatud ERAA-le täitmiseks, siis
pärast seadusemuudatuse jõustumist on vajalik muuta ERAA-ga sõlmitud halduslepingut ning
ERAA-l tuleb arvestada alates 2022. aasta I pooles mõnevõrra suurema tegevuslubade ja nende
kinnitatud ärakirjade menetlemise ja väljastamise arvuga. Kuna ERAA-l on autoveoalaste
dokumentide andmisel pikaajalisel kogemused ja pädevad töötajad, siis on selle muudatuse
mõju tegevuslubasid andvale asutusele keskmine. Kulutused, mis seoses väljastatavate
tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade arvu suurenemisega tuleb mittetulundusühingul
kanda, kaetakse nende dokumentide andmise eest mittetulundusühingule laekuvatest
teenustasudest.
Eesti teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalvet teostavatel politseiametnikel ja MTA
ametnikel tuleb alates 21. maist 2022. a hakata Eesti vedajate puhul, kes veodokumendi
kohaselt korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestist mõnda teise riiki või teisest
riigist Eestisse üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või
autorongiga, kehtiva tegevusloa olemasolu autos kaasas oleva tegevusloa kinnitatud ärakirja
järgi või MTR-i sisestatud andmete kohaselt. Samuti tuleb alates 21. maist 2022. a hakata Eesti
teedel ja piiripunktides kontrollima teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriikide vedajate osas, kes korraldavad Eestiga seonduvaid rahvusvahelisi tasulisi
veosevedusid ja kabotaažvedusid väikeste tarbesõidukitega, kas vedajal on olemas ühenduse
tegevusluba. Seda kontrollitakse sõidukis kaasas oleva tegevusloa kinnitatud ärakirja järgi. Kui
tegemist on Ühendkuningriigis asutatud vedajaga, siis vastavalt 1. jaanuarist 2021. a kehtima
hakanud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisele koostöökokkuleppele peab
Ühendkuningriigi vedaja väikese tarbesõidukiga rahvusvahelist kaubavedu või kabotaažvedu
korraldades omama Ühendkuningriigi tegevusluba alates 21. veebruarist 2022. a.).
Kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt üle 3500
kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge, siis lisanduvate väikeste tarbesõidukite
hulk nendega võrreldes on väiksem ning seetõttu ka mõju ulatus riikliku järelevalve teostajatele
pigem väike. Erandiks võivad olla tasulised veoseveod piiririikidega (Läti, Soome ja Vene
Föderatsioon), kus väikeste tarbesõidukite kasutamine nii Eesti ettevõtjate kui Läti ja Soome
ettevõtjate poolt võib olla mõnevõrra suurem.
Alates 1. jaanuarist 2021. a volitas majandus- ja taristuminister AutoVS §-s 19 sätestatud osad
ülesanded täitmiseks Transpordiametile. Need ülesanded puudutavad tegevusloa ja selle
kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist, kui vedaja korraldatud
veosevedudel on tuvastatud korduvad rasked autoveoalased õigusrikkumised. Kuna
tegevusloaga hõlmatud ettevõtjate hulk laieneb seoses väikeste tarbesõidukitega, siis tuleb ka
Transpordiametil arvestada selles osas riikliku järelevalve teostamisel ka nende vedajatega, kes
korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi
lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille kontrollimisel tuvastatakse Eestis või teistes
Euroopa Liidu või Majanduspiirkonna liikmesriigis rasked autoveoalased rikkumised.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju andvale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll
muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne nende muudatustega kohanemisraskusi.
Kaasnev mõju MKM-le on väike.
Teedel ja piiripunktides tegevuslubade üle riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus
pigem väike, kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt
üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge ning lisanduvate väikeste
27
tarbesõidukite hulk nendega võrreldes on väike. 2026. a juulist, kui ka väikestele
tarbesõidukitele laieneb rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise
kohustus, mõju Politsei- ja Piirivalveametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne
sellega kohanemisraskusi.
Mõju Transpordiametile on esialgu väike, kuna väikestel tarbesõidukitel ei ole veel kohustust
kasutada sõidumeerikut. Samas, 2026. a juulist, kui ka väikestele tarbesõidukitele laieneb
rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise kohustus, on eeldatav ka
raskete rikkumiste kasv ning mõju Transpordiametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei
kaasne sellega kohanemisraskusi.
Kavandatav muudatus 2: Vedaja tegevjuhi osas hea maine nõude kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kes taotlevad alates 21. veebruarist 2022. a ühenduse tegevusluba
tasulise veo korraldamiseks ja vedajad, kelle vastavust vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele
kontrollitakse vastavalt riskihindamisele tegevusloa kehtivusperioodi jooksul. Eeldatav
sihtrühma suurus ligi 4000 ettevõtjat.
Mõju kirjeldus: Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele tuleb hakata ühenduse
tegevusloa taotlemisel kontrollima alates 21. veebruarist 2022. a, kui rakendub määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunkt i, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike
1 teist lõiku. Vedaja tegevjuhi hea maine nõuded kehtestatakse AutoVS ja ÜTS-s, kuna EL
õiguse kohaselt määratleb hea maine sisu iga liikmesriik ise. Vedaja tegevjuht vastab hea maine
nõudele, kui teda ei ole karistatud AutoVS-i (veoseveo tegevusloa korral) või ÜTS-i
(sõitjateveo tegevusloa korral) vastavates sätetes nimetatud õigusrikkumiste eest või selle
rikkumise eest kohaldatava karistuse andmed on karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud. Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollitakse
tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil vastavalt vedaja
riskihindamisele (kui vedaja autovedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid
rikkumisi). Muudatuse mõju tegevusluba omavatele ettevõtjatele saab hinnata keskmiseks,
kuna nad peavad tegevusloa kehtivusaja jooksul arvestama sellega, et ka ettevõtte tegevjuht
peab vastama hea maine nõudele samaväärselt tegevusluba omava ettevõtja või ettevõttega.
Juhul, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht on üks ja seesama isik, siis on mõju väike, kuna
hea maine nõue kehtib AutoVS-i või ÜTS-i kohaselt veokorraldusjuhi kohta juba pikemat aega
ja siin ei teki kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmale väike
mõju, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole üks ja seesama isik. Seda seetõttu, et
sellise sihtrühma käitumisele kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega
kohanemisraskusi. Seaduskuuleka isiku puhul muudatusel mõju puudub Kui tegevjuht täidab
vedaja juures samaaegselt ka veokorraldusjuhi ülesandeid, siis kohanemisraskusi ei teki ning
mõju puudub.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: MKM ja mittetulundusühing ERAA, kellele on seaduse kohaselt tegevusloa
ja selle kinnitatud ärakirja andmine volitatud, ning Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: Kuna muudatusega kaasneb kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed alates
21. veebruarist 2022. a MTR-i ning MTR on MKM-i hallatav register, siis on vajalik teha
28
MTR-is arendused, et tegevusloa andjal oleks võimalik tegevjuhi andmed sinna kanda. Kuna
vastav arendus MTR-i transpordivaldkonna moodulis on väiksemahuline, siis on ka muudatuse
mõju MKM-le väike.
Kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed MTR-i pannakse AutoVS-i ja ÜTS-i kohaselt
tegevusloa andjale, kelleks praegu on ERAA (MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel). Nende
andmete lisamisega MTR-i ja tegevjuhi hea maine nõudele vastavuse kontrolliga
karistusregistrist lisandub tegevusloa andjale mõningale ajakulu, kuid see ei eelda
kohanemisraskusi.
Muudatuse mõju on ka Transpordiametile, kui vedaja autovedudel tuvastatud raskete
autoveoalaste rikkumiste tõttu (riskihindamine) on vajalik kontrollida vedaja, tema
veokorraldusjuhi ja kõnesoleva muudatuse kohaselt ka tegevjuhi vastavust hea maine nõudele,
kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
riigiasutustele ja tegevuslubasid andvale asutusele väike, kuna eeldatavalt ei kaasne
kohanemisraskusi.
Kavandatav muudatus 3: Veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale tasulise
veoseveo tellimisel vastutuse kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Kõik veoseveo tellimisega tegelevad veose saatjad, ekspedeerijad, pea- ja
alltöövõtjad ning vedajad.
Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt kohustatakse liikmesriike
kehtestama karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele, kui nad ei järgi
määruse 1072/2009 II ja III peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega
kaasneb määruse nõuete rikkumine. Seoses sellega kehtestatakse AutoVS-i vastutusalas
rahatrahv veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele, tema juhatuse liikmele või
muule esindajale, kellele veo tellimise kohustus oli delegeeritud, nõuetele mittevastava tasulise
veoseveo või kabotaažveo tellimise eest. Kohustus veoseveo tellimisel kontrollida, et veoseveo
korraldajal on nõuetekohane tegevusluba või õigus veosevedu korraldada ei ole veose saatjatele
ja ekspedeerijatele midagi uut, sest see nõue kehtestati neile uue AutoVS-ga, mis jõustus 2018.
aasta 1. juunist. Seetõttu ei tohiks veose saatjatel ja ekspedeerijatel tekkida kohanemisraskusi
ka nendele karistuse kehtestamisega, kui nad on tellinud nõuetele mittevastava veoseveo. Kuna
kõnesoleva muudatuse kohaselt laieneb see kohustus ja karistus rikkumise eest ka pea- ja
alltöövõtjale või tema juhatuse liikmele, siis nendele võib muudatuse mõju olla suurem seoses
nõudega kohanemisega. See tähendab, et analoogselt veose saatjate ja ekspedeerijatega peavad
ka pea- ja alltöövõtjad viima end kurssi tasulisel veoseveol ja kabotaažveol kehtivate nõuetega
ning veoseveo tellimisel igakordselt kontrollima, et vedu hakkab korraldama nõuetekohase
tegevusloa või vastava õigusega ettevõtja ning kabotaažveo korral vastaks veo tellimus määruse
nr 1072/2009 III peatükis kehtestatud nõuetele (näit. pärast sihtriiki rahvusvahelise veoseveo
teostamist ei ole lubatud selles riigis teha üle kolme kabotaažveo seitsme päeva jooksul jm
tingimused).
Muudatuse mõju on positiivne nõuetekohast tegevusluba omavatele vedajatele, kuna
muudatusega tagatakse vastutus kõikidele tarneahelas osalejatele. Vastutuse kehtestamisega
veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele on võimalus tagada, et tasuline
veosevedu või kabotaažvedu tellitakse veondusturul õiguspäraselt tegutsevalt veoettevõtjalt
29
(aus konkurents veondusturul) ning kabotaažveo korral ei tellitaks Euroopa Liidu reeglitega
vastuolus olevaid vedusid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on muudatuse mõju veose saatjatele
ja ekspedeerijatele väike. Muudatuse mõju pea- ja alltöövõtjatele võib hinnata keskmiseks,
kuna nende käitumises kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega
kohanemisraskusi.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, MTA
ning MKM.
Mõju kirjeldus: Kuna AutoVS vastutusalasse lisandub karistus veose saatjale, ekspedeerijale,
pea- ja alltöövõtjale nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimise eest ning
selle väärteo kohtuväliseks menetlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet (Siseministeeriumi
haldusala) ning MTA (Rahandusministeeriumi haldusala), siis tegemist on nendele täiendava
ülesandega riikliku järelevalve teostamise valdkonnas. Kui teedel või piiripunktides teostatava
riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tasuline veosevedu või kabotaažvedu on tellitud
ettevõtjatelt, kellel puudub õigus seda vedu teostada või kabotaažvedu ei vasta Euroopa Liidus
kehtivatele reeglitele, siis lisaks vedu teostava ettevõtja ja/või autojuhi vastutusele võtmisele ja
karistamisele on järelevalve ametnikul vastavalt kõnesolevale muudatusele õigus vastutusele
võtta ka nõuetele mittevastava veo tellija, kelleks võib olla veose saatja, ekspedeerija, pea- või
alltöövõtja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele veo tellimise kohustus oli delegeeritud.
Kuna teel või piiripunktis toimuva kontrolli vältel võib olla raskendatud veo tellija tuvastamine,
temaga ühenduse saamine ja tunnistuste andmiseks kohapeale kutsumine, siis eelduslikult
viiakse veo tellija suhtes alustatav väärteomenetlus läbi üldmenetluse korras, mis on aega ja
uurimist nõudev menetlus. Olulist abi veo tellija tuvastamisel osutavad selle veo kohta
koostatud veodokument, mille miinimumandmed kehtestatakse käesoleva eelnõuga ning muud
veo või veose kohta esitatavad dokumendid.
Pärast muudatuse jõustumist on vajalik niivõrd laialdaselt kui võimalik potentsiaalseid veose
saatjaid, ekspedeerijaid, pea- ja alltöövõtjaid sellest muudatusest teavitada. Kuna tegemist on
AutoVS muudatusega, siis teavitamise korralduse eest vastutab MKM.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eeltoodust on muudatuse mõju Siseministeeriumile
ja Politsei- ja Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile ja MTA keskmine, kuna võivad
kaasneda töökorralduslikud muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi.
Mõju MKM-le seoses teavitamiskohustusega on väike.
Kavandatav muudatus 4: Veodokumendile (veolepingut tõendav dokument) kantavate
andmete osas miinimumnõuete kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Veodokumendi koostamise eest vastutavad ettevõtjad, eelkõige veose saatjad,
kellelt näiteks VÕS-i kohaselt võib vedaja veokirja koostamist nõuda (kokkuleppeliselt võib
veodokumendi koostajaks olla ka ekspedeerija, veose saaja, vedaja ja autojuht).
Mõju kirjeldus: AutoVS muudatuse kohaselt kehtestatakse miinimumandmed, mis peavad
igale veodokumendile olema kantud. Veodokumendiga tõendatakse veolepingu sõlmimist.
30
Kuna praegu on veoseveol veodokumendi (hetkel kasutatakse kehtivas LS-is ja AutoVS-is
mõistet veose saatedokumendid) autojuhil kaasas olemise kohustus kehtestatud LS § 88 lõikega
6, siis tegemist ei ole selle dokumendi koostajatele uue nõudega. Kuna Eesti on ühinenud
kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooniga (CMR), siis peab ka Eestiga seotud
rahvusvahelisel tasulisel veoseveol olema kaasas veolepingu sõlmimist tõendav veodokument
(CMR konventsioonis nimetatakse saatedokumendiks) ning sellele dokumendile kantavate
andmete osas peab dokumendi koostaja lähtuma konventsiooni sätetest. Kuna eelkõige Eesti
riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi täitmine on tekitanud erinevatele
osapooltele probleeme, kuna puudub selgus, millised andmed peavad olema sellele kantud, siis
käesoleva eelnõuga tuuakse veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus LS-ist üle
AutoVS-i ning täpsustatakse, millised on vähimad sellele dokumendile kantavad andmed.
Oluline on märkida, et veodokument võib olla elektrooniline ja sihtrühm seda võimalust üha
enam kasutab. Kuna veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat
aega, siis eeldatavalt ei tekita ka sellele kantavate andmete täpsustamine kohanemisraskusi.
Pigem on pärast muudatuse jõustumist veodokumendi koostajatel selgem, millised andmed on
sellel dokumendil kohustuslik ära näidata.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna veodokumendi
autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat aega ning sellele dokumendile
kantavate andmete osas miinimumnõuete kehtestamine loob sihtrühmale selguse
veodokumendi täitmise osas.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Teedel ja piiripunktides tasulise veoseveo nõuete täitmise üle riiklikku
järelevalvet teostavad asutused (Politsei- ja Piirivalveamet ning MTA).
Mõju kirjeldus: Kuna Eesti riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi
täitmine on tekitanud probleeme riikliku järelevalve teostamisel, kuna puudub selgus, millised
andmed peavad olema sellele kantud, siis käesoleva muudatusega lihtsustub ka riikliku
järelevalve teostamine. Veodokumendile kantavate kohustuslike andmete järgi on võimalik
riikliku järelevalve teostajal kindlaks teha veolepingu osapooled, veose peale- ja mahalaadimise
kohad, pealelaadimise kuupäev ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima
kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii riigisisesel kui
rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Nende andmete olemasolu veodokumendil on riikliku
järelevalve teostajale oluline, kuna need aitavad kaasa võimaliku õigusrikkumise tuvastamisel
vastutavate osapoolte ja muude detailide kindlakstegemisel.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike. Muudatus lihtsustab
riikliku järelevalve teostamist.
Kavandatav muudatus 5: Vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle
iga-aastane uuendamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba omavad vedajad.
Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti ii kohaselt, millega
muudetakse määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2 kohustatakse liikmesriike kandma vedajate
riiklikusse elektroonilisse registrisse vedaja juures töötavate inimeste arv ning nendele
andmetele tuleb tagada alates 2023. a augustist juurdepääs vedaja asutamisriigi
31
järelevalveasutustele ja üle Euroopa Liidu teedel järelevalvet teostavatele ametnikele. Seda
töötajate arvu tuleb vedajate riiklikus elektroonilises registris igal aastal vähemalt 31. märtsiks
uuendada. Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise
registri vahelise andmevahetusega, kuna vastavad andmed Eestis on olemas töötamise registris
ja on seal aktuaalsed (vastavalt MKS-i kohaselt ettevõtjatele kehtestatud kohustusele töötaja
töötamise registris registreerida). Andmevahetuse tulemusena kantakse Eestis tegevusloa
saanud vedajate töötajate, eraldi autojuhtide arv MTR-i iga vedaja andmete juurde. Selline
andmevahetus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-ile või
tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Samas peab vedaja olema sellest teadlik, et MKS-st
tulenevat kohustust korrektselt täites, kajastub tema töötajate ja autojuhtide arv ka MTR-s.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna vedaja juures
töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i lahendatakse registrite vahelise andmevahetusega.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: MKM ning Rahandusministeerium ja MTA.
Mõju kirjeldus: Kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle iga-
aastane uuendamine lahendatakse MTR-i ja MTA töötamise registri vahelise andmevahetuse
korras, siis on vajalik on eeskätt MTR-i arendus, et võimaldada iga vedaja andmete juurde tema
töötajate ja autojuhtide arvu kandmist. Registrite vaheline andmevahetus ei tohiks tekitada
riigiasutustele kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike, kuna Euroopa Liidu
nõude täitmine lahendatakse registrite vahelise andmevahetuse korras ning sellega ei kaasne
kohanemisraskusi.
Kavandatav muudatus 6: ELTTS-s kohaldamisala rakendamine autoveosektori põhiselt, kus
autoveosektori töötajate suurt liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide
sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte, kes lähetab sõidukijuhi Eestisse.
Mõju kirjeldus: Direktiiviga 2020/1057 laiendatakse autoveosektorile direktiivi 96/71/EÜ
nõuded, mille kohaselt on autoveoettevõtjal kohustus tagada lähetatud töötajale direktiivis
96/71/EÜ toodud lähetuse toimumise riigis kehtivad minimaalsed töötingimused. Minimaalseid
töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis
kohaldatavatest töötingimustest. Näiteks peab lähetatud töötajale maksma lähetuse toimumise
koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu (sh ületunnitöötasu jm) kui poolte vahel on
kokkulepe, et töötasu makstakse töötasu alammäära suuruses ning lähetuse toimumise koha
töötasu alammäär on tema koduriigi töötasu almmäärast suurem. Töötasu puutumuse valguses
on raske hinnata kui suurele hulgale ettevõtetest kaasneb kohustus tagada Eestis kehtestatud
töötasu alammäära. Eurostati3 andmetel oli 2017 a sõidukijuhtide keskmise töötasu võrdluses
vaid viiel riigil Eestist madalam töötasu. Samas ei ole korrektne antud statistikast lähtuda, kuna
seda ei ole ajakohastatud ning keskmise töötasu vaates positsioon ei pruugi olla samane
3
Andmed pärinevad 26. oktoobril 2020 esitatud hagi – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu
Nõukogu kohtuasjast C-555/20.
32
alammäära võrdluses. Lisaks võib sSõidukijuhtide töötasu alamäär võib olla kehtesatud ka
kollektiivlepingute kaudu, mis on sõltuvuses eri riikide sotsiaalpartnerite poliitilise
positsiooniga ja võivad ajas järsult muutuda.
Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse ja konkurentsi tingimuste ühtlustamise üldeesmärkidele, on
direktiivist tulenevaid sätteid peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel
võrdse kohtlemise põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on direktiivi 2020/1057 artikli 1 punktidest
3 ja 4 tulenevad nõuded vastuolus ELi null-bürokraatia põhimõtetega, kuivõrd sellega lisandub
olulisel määral halduskoormust nii ettevõtjatele kui järelevalvet teostavatele asutustele.
Osakoormate lühiajalistele laadimistele või reisijate peale võtmine erinevates riikides tingib
autoveoettevõttele vajadust kursis olla kõikide liikmesriikide siseste sotsiaalkaitse nõuetega,
mida tuleb vedude kavandamisel vastavalt arvestada ja rakendada. Lisaks võivad eri riikides
viibimise ajad olla minimaalsed, mistõttu peab ühes päevas mitme riigi kohta rakendama
tunnipõhist arvestust. Euroopa Komisjoni poolt antud hinnangul ainuüksi lähetusnõuete
haldamine toob liiduüleselt transpordisektoris kaasa lisakulu umbes 785 miljonit eurot aastas.
Lisaks on sätted õiguslikult keerukad ja mitmeti tõlgendatavad, saamata sõnaselgelt aru, kas
täiendavad tegevused on ettevõtte majanduslikus vaates leevendavad või piiravad. Sellest
tulenevalt võivad kaasneda negatiivsed mõjutused veo- ja tööjõuturule ning selle sotsiaalkaitse
süsteemi toimele. Selgitavalt tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus
kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega.
Eelnõu ei avalda mõju Eestis registreeritud autoveoettevõtetele. Üle võetavad direktiivi
2020/1057/EL kohaselt on kohustus tagada siseriiklikud normid selliselt, et oleks tagatud
sotsiaalkaitse teises liikmesriigis registreeritud ettevõtete poolt Eestisse lähetatud sõidukijuhile.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju.
Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte sõidukijuht, kes on lähetatud Eestisse.
Mõju kirjeldus: Suures vaates on eelnõu muudatustel positiivne mõju lähetatud töötajate
töötingimuste paranemisele. Kuna eelnõuga kohustatakse autoveosektori iseärasusi arvestavalt
tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi, kui
need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest.
Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse tagamise eesmärkidele, on direktiivist tulenevaid sätteid
peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel võrdse kohtlemise
põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on fookuses direktiivi nr 2020/1057 artikli 1 punktide 3, 4 ja 6
kohaselt valikuline veoteenuste eristamine, mis on põhjendamatu ja kahjustab sotsiaalkaitset.
Piiriülesel tegevustel sarnaste tööülesannetega töötajatel on sätete kohaselt sotsiaalkaitsel
määravaks laadimiste arv või koht mitte töötamise aeg või seos vastuvõtva riigiga. Selgitavalt
tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega.
Detailsemad analüüsid on kajastatud kohtuasjades C-541/20, C-544/20, C-548/20, C-550/20,
C-551/20, C-555/20 ja T-576/20, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning leitavad
veebilehel:
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?uri=CELEX:32020L1057&qid=1630562535949
33
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: MKM, Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ning Politsei- ja
Piirivalveamet.
Mõju kirjeldus: Eelnõu jõustumisel on otsene mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele läbi
kohustuste suurenemise. Peamiselt tõuseb muudatuste tulemusel Tööinspektsiooni
töökoormus, mis on seotud lähetatud sõidukijuhtide kohta andmete kogumisega, teiste riikide
pädevate asutustega info vahetamise ja koostöö tegemisega ning lähetatud töötajatega seotud
info avaldamise ja tõlkimisega vastaval veebilehel. Kuna direktiivi 2020/1057 üle võtmisega
laiendatakse ELTTS reguleerimisala autoveosektorile (va kabotaažveod, mis olid kaetud ka
seni kehtinud seadusega), siis kaasnevad Tööinspektsioonile järgnevad halduskohustused:
- täiendava sektori lisandumisega suureneb esitatud lähetusdeklaratsioonide
registreerimine ja menetlemine. Kuna sõidukijuhtide lähetusdeklaratsiooni esitamine
toimub IMI avaliku liidese kaudu, siis antud täiendav halduskoormus peaks olema teiste
sektoritega võrreldes lihtsam. IMI kaudu andmevahetus lihtsustab ka Euroopa
Komisjonile aruandluse esitamist, kus muu hulgas peab olema kajastatud ka
sõidukijuhtide lähetused.
- suureneb järelevalve maht, tuvastamaks kas sõidukijuhtide lähetamisel on järgitud
sotsiaalkaitse nõudeid. Järelevalve teostamiseks küsib Tööinspektsioon IMI kaudu
lähetajalt vajalikke tõendeid (veo iseärasusi kajastavad veodokumendid, sõidumeeriku
salvestid, väljavõtted töötasu maksmise kohta, tööajakava ja tööleping). Esmalt
järelevalvemenetluse objektide valim tekib riskianalüüsi alusel, IMI-s olevatest
lähetusdeklaratsioonidest. Lisaks annab järelevalvemenetluse sisendi teedel
kontrollides kogutavate andmete analüüs. Kehtivate muude seaduste (AutoVS, ÜTS,
LS) alusel teostab autoveo alast järelevalvet ja kogub selle raames vastavaid andmeid
teedel kontrollides Politsei- ja Piirivalveamet. Andmeid kogutakse LJVIS-is ning nende
töötlemine on ka teisel järelevalveasutusel lubatud (õiguslik alus LS §§ 2001 ja 2002
ning LJVIS põhikiri). LJVIS-s on eesmärk analüüsida vedaja, veoliigi ja veose
logistikaga seotud andmeid, mis peegeldavad ELTTS kohaldamisala rakendumist või
mitte rakendumist konkreetsele veole. Näiteks kabotaažveo või mitmepoolse veo
tuvastamisel ja vastava info fikseerimisel LJVIS-s tekib Tööinspektsioonil võimalus
kontrollida autoveoettevõtte poolt edastatud lähetusdeklaratsiooni olemasolu või selle
puudumist või lähetusdeklaratsiooni detailide õigsust ning jätkata vajadusel täiendavate
menetlustoimingutega (sh süüteomenetlus).
- juhul kui Eesti autoveoettevõte jätab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud
tõendid kaheksa nädala jooksul esitamata, suureneb Tööinspektsioonil liikmesriikide
vastastikuse koostöötegevuste maht. Tööinspektsioonil tekib seeläbi kohustus küsida
autoveoettevõttelt vajalikke andmeid ja tõendeid või teeb vajalikud päringud riiklikest
registritest ning edastab need päringu esitanud liikmesriigile. Sellist koostööd on ka
varasemalt tehtud, seega siin kohanemisraskusi ei teki.
- vastavalt direktiivi 2020/1057/EL artikli 1 punktile 9 peab Tööinspektsioon tagama
direktiivi 2014/67/EL artiklist 5 tuleneva lähetatud töötajaid puudutava info
kättesaadavuse ka sõidukijuhtide tingimusi arvestatavalt. Tööinspektsioon on seni
teavet koondanud oma veebilehel alamrubriigis „välismaine töötaja“. Ühekordse
tegevusena tuleb lisada ka sõidukijuhtide lähetamisega seonduv teave, lisaks jääb
edaspidine ajakohastamise kohustus.
- arvestades direktiivist 2020/1057 tulenevate eritingimuste keerukat käsitlust, suureneb
tõenäoliselt ka Tööinspektsiooni nõustamise koormus. Siinkohal tekib sidusus ka
34
MKM-l, pakkudes Tööinspektsioonile normi selgitusabi. Autoveoalaste sätete baasil
lähetusnõuete nõustamine toob Tööinspektsioonile algselt kaasa kohanemisraskuseid.
Samas koolituste, praktika ja kindla personaali määramine antud valdkonnale, annab
eelduse, et kohanemisraskused ei ole pikaajalised.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
Tööinspektsioonile kui liikmesriigi pädevale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll
muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Valdavalt põhjustavad
muudatused haldusjärelevalve mahu suurenemist, mistõttu on vajalik kolme täiendava
ametikoha loomine ja infosüsteemide ühekordne arendus.
Kaasnev mõju MKM-le on väike, mis on seotud LJVIS arendusega ja Tööinspektsiooni
ametnike koolitusabiga.
Sotsiaalministeeriumile on kaasnev mõju väike, kuivõrd muudatused eelkõige puudutavad
allasutusele rahaliste vahendite tagamist.
Teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus pigem väike, kuna
autoveo järelevalve toimingud jäävad samaks, kuid LJVIS-i arendusega võib kaasneda tehnilisi
muudatusi ka andmete andmekogusse kandja kasutajatasandil.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulud on kõik seotud Euroopa Liidu õigusest tulenevate täiendavate
kohustustega, milleks võimalikke täiendavate kulude vajadusi tuleb menetleda riigi
eelarvestrateegia protsessis.
ELTTS muudatused põhjustavad Sotsiaalministeeriumi hinnangul Tööinspektsiooni juurde
kolme täiendava ametikoha loomise vajadust (1 jurist ja IMI vastutaja ametikoht ning 2
inspektorit). Arvestuslik töötasu kolme ametikoha lõikes kokku on 96 336 eurot aastas. Lisaks
muud täiendavad kulud (töölähetused, tööriietus, isikukaitsevahendid ja koolituskulud),
arvestuslikult 6000 eurot aastas. Kuna eesmärk on direktiivi 2020/1057/EL ülevõtmisega
kaasnevate muudatustega hoida riiklikud kulud minimaalsed ning järgides samast direktiivist
tulenevat suunist vältida lähetusnõuete maanteekontrollis liigset ajakulu, on otstarbekas
sõidukijuhtide lähetusnõuetega seonduva järelevalve teostamiseks kasutada olemasolevaid
riiklikke ressursse. Sellel eesmärgil on vajalik tööelu infosüsteemi ja LJVIS arendus, mis tagab
tavapärastes autoveokontrollides kogutavate andmete analüüsi ja võimaldab genereerida
Tööinspektsiooni järelevalveobjektide valimit. Arendus on ühekordne ja vajab
Tööinspektsiooni hinnangul rahalisi vahendeid ligikaudu 30 000 eurot. Arendusprotsessi käigus
võib tulla täiendavaid kulusid, mis puudutavad andmete süsteemide vahelist edastamist.
AutoVS ja ÜTS-i muudatustega kaasnevad kulud on seotud riiklike andmebaaside täiendava
arendamise vajadusega ning riikliku järelevalve teostajate kohustuste suurenemisega.
Riiklikud andmebaasid, mis vajaksid täiendavat arendamist, on MKM-i haldusalas olevad MTR
ja LJVIS. MTR-i arenduse vajadused on tingitud eeskätt väikeste tarbesõidukite (üle 2500
kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud autod ja autorongid) tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirjaga hõlmamisega, vedaja tegevjuhi kohta andmete ning vedaja töötajate ja autojuhtide
arvu registrisse kandmisega. MKM-i hinnangul oleks nimetatud arenduste osas eeldatav MTR-
i arenduste maht ligikaudu 5000 eurot. LJVIS arenduste, mis on vajalikud seoses Euroopa Liidu
õiguse (määrus 2020/1055) kohaldamisega, eeldatav maht oleks samuti ligikaudu 5000 eurot.
35
Andmevahetus MTR-i ja töötamise registri vahel saab toimuma MKM (MTR) ja MTA (TÖR)
vahel kokkulepitud kanali kaudu faili teel. Sel viisil korraldatud andmevahetus riigieelarvele
(sh MTAle) kulusid kaasa ei too. Üks kord aastas kavandatud andmevahetuse jaoks X-tee
teenuse arendamine oleks ebamõistlikult kulukas (sõltuvalt keerukusest 10 000 kuni 30 000
eurot MTA senise kogemuse põhjal), mistõttu on mõistlik korraldada kord aastas andmevahetus
failiga ning seda asutuste vahel tulevikus kokku lepitavas kanalis.
AutoVS muudatustega kaasnevad võimalikud kulud seoses teedel teostatava riikliku järelevalve
kasvuga. Eeskätt puudutab see tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kontrollimist ka väikeste
tarbesõidukite puhul, mida nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu ja Majanduspiirkonna
liikmesriikide autoveo-ettevõtjad kasutavad Eestiga seonduvatel tasulistel rahvusvahelistel
veosevedudel ja kabotaažvedudel. Eeldatavalt suureneb ressursi vajadus järelevalvet teostavate
ametnike osas, kuna selle ülesande kaasnemisel ei tohiks väheneda praegu politseiametnike
poolt teostava järelevalve maht näiteks autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise ja
sõidukite tehnoseisundi kontrollimiste arvelt. Seda eelkõige seetõttu, et viimati nimetatud
järelevalve ülesannete osas on Euroopa Liidu õigusega kehtestatud liikmesriikidele kontrollide
läbiviimise miinimummahud, mida Eesti on suutnud viimase kümne aasta jooksul enam-vähem
piiripealselt täita ning vältinud sellega võimalikke rikkumismenetlusi.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei vaja rakendusaktide muutmist ega uute väljatöötamist.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 jõustub 2022. aasta 21. veebruaril, mis on enamike määruse 2020/1055 sätete
kohaldamisaeg, välja arvatud punktid 2 ja 4, mis jõustuvad 2022. aasta 21. mail. Punktide 2 ja
4 kohaselt hõlmatakse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõudega ettevõtjad, kes
korraldavad rahvusvahelist veosevedu üle 2500 kg kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või
autorongiga.
Seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 2. veebruaril, mis on direktiivi 2020/1057 ülevõtmise tähtaeg,
välja arvatud punkt 3, mis jõustub 2023. aasta 21. augustil.
Paragrahvi 2 punkt 3 jõustub 2023. aasta 21. augustil, mis on seotud aruka sõidumeeriku
(SMART 2) kasutuselevõtmisega. Selleks peab komisjon vastavalt määruse 165/2014 artikli 11
esimesele lõigule hiljemalt 21.08.2021 vastu võtma rakendusakti, millega antakse arukale
sõidumeeriku rakendamiseks kaheaastane üleminekuaeg. Eelnõu menetluse käigus võib
tulenevalt rakendusakti vastuvõtmisest § 2 punkti 3 rakendamise tähtaeg muutuda.
Seaduse §-d 3–5 jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril, mis on enamike määruse 2020/1055
sätete kohaldamisaeg.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ERAA-le, Tööinspektsioonile, MTA-le, Autoettevõtete
Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti
Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Transpordi ametiühingule, Eesti
36
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Eestimaa Talupidajate
Keskliidule.
Märkusi ja ettepanekuid esitasid Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTA, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda, ERAA, Autoettevõtet Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsioon ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikainstituut. Eelnõu ja seletuskirja on
vastavalt märkustele ja ettepanekutele täiendatud.
Eelnõu kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on käesoleva seletuskirja lisas 2.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
37
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses
direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise
nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks
ülevõtmise rakendamiseks
kohustus kehtestatav siseriiklik
õigusakt
Artikkel 1 p 1 Jah ELTTS § 2 lg 1
Artikkel 1 p 2 Jah ELTTS § 21 lg 1
Artikkel 1 p 3 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1, 3
ja 4, lg 3
Artikkel 1 p 4 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1 ja
5, lg 4
Artikkel 1 p 5 Jah ELTTS § 21 lg 2 p 2
Artikkel 1 p 6 Jah ELTTS § 21 lg 3
Artikkel 1 p 7 Jah ELTTS § 2 lg 1
Artikkel 1 p 8 Jah ELTTS § 53 lg 31
Artikkel 1 p 9 Jah
Artikkel 1 p 10 Jah Välismaalaste seadus §
107 lg 1
Artikkel 1 p 11 Jah ELTTS § 51 lg-d 11, 2, 31
ja 41 ning AutoVS § 29 lg
3
Artikkel 1 p 12 Jah ELTTS § 51 lg 2
Artikkel 1 p 13 Ei Meede (anda ligipääs IMI-
süsteemivälistele isikutele)
ei ole Eestis kohaldatav ja
vaja üle võtmist
Artikkel 1 p 14 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
Artikkel 1 p 15 Jah Kohalduvad HMS nõuded
Artikkel 1 p 16 Jah ELTTS § 6
Artikkel 2 Jah LS § 139 lg 8 ja VV Artikli 2 ülevõtmiseks
21.10.2010 määrus nr 151 muudetakse VV määrust nr
Mootorsõidukijuhi töö-, 151
sõidu- ja puhkeaja
järelevalve
korralduslikud nõuded
Artikkel 3 Ei Artikkel muudab määrust
(EL) 1024/2012
Artikkel 4 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
38
Artikkel 5 Jah ELTTS § 5 lg 31 ja 94
Artikkel 6
Artikkel 7 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
Artikkel 8 Jah ELTTS § 5 lg 12
Artikkel 9 Ei
Artikkel 10 EI
Artikkel 11 Ei
39
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine
Märkuste/ettepanekute esitaja MKMi selgitus
Sotsiaalministeerium
1. Arvestada tuleb ka, et teatud erisusi kohaldatakse veel Arvestatud.
kitsamale sihtrühmale, selle näiteks võib tuua tööandja Eelnõu vastavalt muudetud.
poolt sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel Eestis
töötava töötaja. Seetõttu on oluline ka seaduses eristada
autoveosektorit ning võttes direktiivi 2020/1057 sätted
üle Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse
(edaspidi ka ELTTS) erisätetega. Direktiivi 2020/1055
ülevõtmisel ELTTS-s juba reguleeritud sätetega võib viia
vastuoludeni lähetamise aluspõhimõtete ja direktiiviga
96/71/EÜ. Näiteks on oluline ELTTS täiendamisel §-ga
21 välja tuua, et seadust ei kohaldata sättes toodud
juhtudel mitte ühelegi sõidukijuhile, mitte üksnes teenuse
osutamise lepingu sõlminud tööandjaga töösuhtes olevale
sõidukijuhile. Selgitame, et direktiivi 2020/1057 artikli 1
lõige 2 viitab üksnes 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktile
a, määratledes sellega direktiivi kohaldamisala.
Üldpõhimõttena tuleb lähetuse määratlemiseks seejuures
vaadata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõiget 1, kuid tähele
tuleb panna, et ka sellest teeb direktiiv 2020/1057 erandi
(artikli lõiked 3 ja 4 viitavad juhtumitele, millal
sõidukijuhti ei käsitleta lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ
mõttes, hoolimata viimase artikli 2 lõike 1 sõnastusest ja
kohaldamisalast).
2. Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 3) palume Arvestatud.
kasutada sarnast sõnastust eelnõu § 2 punktis 2 toodud Eelnõu vastavalt muudetud.
ELTTS § 21 lõike 1 punktile 3, mis sisaldab liikmesriikide
ja kolmandate riikide definitsioone.
3. Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 5) teeme Arvestatud.
ettepaneku jätta punktist välja sõna „vedu“ seaduse Eelnõu vastavalt muudetud.
sõnastuse ühtlustamise eesmärgil (sarnaselt eelnõu § 2
punktis 2 toodud samale sättele).
4. Eelnõu § 2 punktides 5 ja 11 viidatakse töövõtja Arvestatud.
kohustustele ja vastutusele. Ülevõetava direktiivi Eelnõu vastavalt muudetud.
2020/1057 artikkel 5 räägib peatöövõtust ja alltöövõtust.
Palume eelnõu muuta ning kasutada töövõtja mõiste
asemel alltöövõtja ja peatöövõtja mõisteid. Töövõtjat ei
saa samastada alltöövõtja ja peatöövõtjaga. Töövõtja
mõiste kasutamisel viitab see töövõtulepingu
olemasolule, kuid sel juhul ei pruugi esineda alltöövõtu
või peatöövõtu olukordi, mistõttu peame oluliseks eelnõu
täpsustada.
5. Eelnõu eesmärke arvestades esitas Tööinspektsioon Arvestatud.
ettepaneku ka autoveoseaduse (edaspidi ka AutoVS) Eelnõu vastavalt täiendatud.
täiendamiseks selliselt, et Tööinspektsioonil oleks
riikliku järelevalve teostamise õigus AutoVS § 5 osas.
40
AutoVS § 5 lõige 3 keelab tegevusloa ärakirja ja
juhitunnistuse teisele isikule edasiandmise.
Sotsiaalministeerium peab vastavat täiendust
asjakohaseks ja palub vastavalt eelnõu täiendada.
Selgitame, et Tööinspektsioon kontrollib liiklusseaduse §
139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas
kontrollitav ettevõte on võtnud ühenduse tegevusloa ja
kas kõikidel sõidukitel on ühenduse tegevusloa kinnitatud
ärakiri (AutoVS § 4). Praktikas esineb juhtumeid, kus
Tööinspektsioon tuvastab LS alusel teostatava järelevalve
raames AutoVS § 5 rikkumisi, mil ettevõtted annavad
konkreetse ettevõtte nimele mootorsõiduki kohta antud
tegevusloa kinnitatud ärakirja edasi teisele ettevõtjale,
kuid Tööinspektsioonil puudub pädevus tuvastatud
rikkumisi menetleda. Eeltoodud olukorras peaks
Tööinspektsioonil olema õigus teostada AutoVS § 49 lg
6 kohaselt riiklikku järelevalvet autoveoalaste
dokumentide nõuete täimise üle ettevõtja juures. Seetõttu
peame järelevalve läbi viimise tõhustamise vaatest
mõistlikuks, et Tööinspektsiooni järelevalveõigust
laiendatakse. Arvestades, et tegemist oleks eelnõu
eesmärke täitva uue sättega, ei ole sätet käesoleva kirja
lisas olevates ettepanekutes sõnastatud, kuid oleme
valmis koostöös sõnastama ettepanekut puudutavad
sätted.
6. Eelnõu § 2 punkt 6 (ELTTS § 51 lg 12) võtab üle Mitte arvestatud, eelnõu tekst
direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punkti a. Palume kattub määruse 2020/1057 artikli
seletuskirjas täpsustada, mis põhjendustel erineb eelnõus 1 lõike 11 punktiga a.
olev lähetusdeklaratsiooni andmete loetelu direktiivis
toodust.
7. Seletuskirja leheküljel 12 käsitletakse ELTTS § 21 Arvestatud
muudatusi. Palume peale- ja mahalaadimistoimingute Seletuskirja vastavalt muudetud
erandite mõistmiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1
punkti 4 juures tuua ka teiste asjakohaste punktide juurde
näiteid erandi selgitamiseks (hetkel on toodud üks
Soome-Saksa teekonna näide). Näited aitavad tagada
erandite selge arusaadavuse ja ühese mõistmise.
8. Seletuskirja leheküljel 14 selgitatakse ELTTS § 5 lg 12 Arvestatud
muudatusi. Palume selguse ja arusaadavuse eesmärgil Seletuskirja vastavalt muudetud
viidata konkreetsetele ELTTS sätetele, mida tööandja
teavituskohustus endast hõlmab.
9. Seletuskirja leheküljel 29 käsitletakse mõju valdkonda Arvestatud
2, kus on viidatud, et eelnõuga kohustatakse seni katmata Seletuskirja vastavalt muudetud
autoveosektoris tööandjat tagama Eestisse lähetatud
sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi.
Vastav väide on ebaselge. Juhime tähelepanu, et ka
varasemalt on Eestisse lähetatud autoveosektori
töötajatele kohaldunud lähetusnõuded (v.a kehtiva
ELTTS § 2 lõikes 21 toodud erisus).
10. Seletuskirja leheküljel 31 selgitatakse seaduse Konsulteeritud
rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse Tööinspektsiooniga, mille
tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Palume enne tulemusel eeldatav kulu jääb
41
seaduse rakendamisega seotud riigi kulude lõplikku samaks, kuid seletuskirja on
arvestuse väljatoomist teha Majandus-ja täiendatud võimalike täiendavate
Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös arenduskulude tekkeriskiga.
Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveametiga
infosüsteemide arendusvajaduste terviklik kaardistus
koos arenduskulude kalkulatsiooniga. Käesolevas
seletuskirjas välja toodud arenduskulud ei kajasta seaduse
muudatusega kaasnevaid Tööinspektsiooni peetava
tööelu infosüsteemi arendamise vajadusi ja tegelikku
kulu. Samuti puudub terviklik ülevaade erinevate asutuste
infovahetusest ning selle tagamise võimalustest
infosüsteemide liidestamise tulemusel. Lisaks toome
välja, et Tööinspektsiooni uus ettepanek AutoVS
muutmiseks ei too kaasa täiendavat inimressursi vajadust
lisaks seletuskirja punktis 7 välja toodule.
11. Seletuskirja leheküljel 33 on toodud Euroopa Liidu Ühendkuningriigist Eestisse
direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel. Vastavustabeli lähetatud sõidukijuhtide
kohaselt vastab direktiivi artikli 1 punkt 10 siseriiklikus lähetusnõuded tulenevad
õiguses välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 107 otsekohalduvast
lõikele 1. Senise infovahetuse põhjal oleme aru saanud, et rahvusvahelisest lepingust, mis
Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kaubandus- ja on vastu võetud Nõukogu
koostööleping lähetust ei reguleeri, mistõttu kohaldub otsusega (Euratom) 2020/2253
Ühendkuningriigist Eestisse lähetatud töötajatele
tavapärane kolmandatest riikidest lähetatute regulatsioon
(s.o mitte ELTTS, vaid VMS-is toodud nõuded). Samas
on lepingus tehtud erisused ja toodud erinõuded
Ühendkuningriikide sõidukijuhtidele. Riigisisene õigus ei
tohi olla välislepinguga vastuolus (välissuhtlemisseaduse
§ 24 lg 2). Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, kas
olete analüüsinud Ühendkuningriigi lepingut siseriikliku
õiguse valguses selles osas, kas lepingust tuleneb
sõidukijuhtidele selliseid lähetamise nõudeid, mille tõttu
esineb vajadus ELTTS-i või VMS-i erisusi tuua
(vältimaks võimalikku vastuolu seaduse ja lepingu
vahel). Palume täpsustada, kas analüüs viib järeldusele, et
ELTTS ja VMS ei vaja Ühendkuningriigi ja Euroopa
Liidu vahelise lepingu vaatest täiendusi.
Maksu- ja Tolliamet
12. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja vastavalt Arvestatud
MKM (pr Eda Rembel) ja MTA (teenuste osakonna Eelnõu ja seletuskiri vastavalt
avalike teenuste valdkonna teenusejuht Tiina Lindroos) muudetud
läbirääkimiste tulemusele, st seletuskirjast tuleb välja
võtta viited X-tee kaudu päringute tegemisele. Vajalik
andmevahetus saab toimuma MKM (MTR) ja MTA
(TÖR) vahel kokkulepitud kanali kaudu, faili teel.
Erinevalt algselt plaanitust, sel viisil korraldatud
andmevahetus riigieelarvele (sh MTAle) kulusid kaasa ei
too. Kokkuvõtlikult: üks kord aastas kavandatud
andmevahetuse jaoks X-tee teenuse arendamine on
ebamõistlikult kulukas (sõltuvalt keerukusest - 10 000
kuni 30 000 eurot MTA senise kogemuse põhjal),
mistõttu on mõistlik korraldada kord aastas
42
andmevahetus failiga ning seda asutuste vahel tulevikus
kokku lepitavas kanalis.
13. Palume eelnõuga täiendada ELTTS § 51 lõiget 6, mille Arvestatud.
kohaselt Tööinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi Eelnõu vastavalt täiendatud.
lõikes 1 nimetatud andmed Maksu- ja Tolliametile
maksuseadustega pandud ülesannete täitmise
tagamiseks, viitega sama paragrahvi (uuele) lõikele 11. Vt
eelnõu § 2 p 6. MTA hinnangul võib
lähetusdeklaratsiooni andmeid vaja minna ameti
analüütilises tegevuses. Samuti võivad need andmed
omada tõenduslikku või informatiivset tähendust näiteks
tööjõumaksudega seotud haldus- ja kriminaalmenetluses.
14. Adume eelnõu seletuskirjast, et käsitletavatel Arvestatud osaliselt.
teemadel võib tõusetuda vajadus väljastada infot MTA Tööinspektsioonile kui andmeid
poolt. Seetõttu teeme ettepaneku kaasata eelnõusse MKS pärivale asutusele on võimalik
§ 29 (Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine) maksusaladust avaldada
muutmine; võimalik redaktsioon allpool. Samas vastavalt MKS § 20 punktile 18.
märgime, et meil ei ole vastuväiteid, kui eelnõu autorid MTA täiendavate selgituste
peavad otstarbekaks viidata konkreetsetele kohaselt on ettepanekus
valitsusasutustele ja/või siseriikliku õiguse mõeldud viidet määrusele
konkreetsetele sätetele. 2020/1055, mille kohaselt
Täiendada maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 59 kantakse MTR-i vedaja juures
järgmises sõnastuses: töötavate isikute arv (määruse
„59) pädevale valitsusasutusele Euroopa Parlamendi ja artikkel 1 lg 12(a)(ii)(h)) ning
nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse vedajale kehtestatud nõuete
seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL täitmise kontrollimiseks on
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris tegevusloa andjal vaja teada
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi ettevõtja autojuhtide arvu
2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (määruse artikkel 1 lg 3), milles
(EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65), MTA peab autojuhina töötavate
rakendamise tagamiseks.“ isikute arvu eraldamist tööd
võimaldava isiku juures tööd
tegevate isikute arvust
maksusaladuseks. Kuna
ettepanekut toetab ka
Rahandusministeerium, siis on
eelnõusse lisatud
maksukorralduse seaduse vastav
muudatus, kuid MKM ei ole
kindel selle vajalikkuses, kuna
tööd võimaldava isiku juures
tööd tegevate isikute arvu
avaldab maksuhaldur oma
veebilehel vastavalt MKS § 27
lõikele 6 ehk need on avalikud
andmed. Ka on RAM selgitanud,
et töötamise registris kasutatav
ametlik mõiste „tööd tegev isik“
hõlmaks nii autojuhid kui kõik
ettevõtja juures töötavad
inimesed, mis meie hinnangul
tähendabki, et ka päring vedaja
43
juures töötavate autojuhtide arvu
kohta on lahendatav MKS § 27
lg 6 alusel, kuna tegemist on
avalike andmetega.
15. Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse AutoVS- Arvestatud.
t kahe uue väärteokoosseisuga, mille osas omistatakse ka Eelnõu väärteokoosseisu sätete
MTA-le väärteomenetluse pädevus (eelnõu § 1 p 26), sõnastusi on täiendatud.
peame vajalikuks rõhutada, et eelnõu autoritel tuleb
käesolevalt läbi töötada juriidilise isiku suhtes
väärteomenetluse kohaldamise võimalikkuse temaatika.
Sama seoses ELTTS asjakohase täiendamisega (eelnõu §
2 p 11); laiemalt – seonduvalt AutoVS ja ELTTS juba
kehtivate väärteokoosseisudega.
16. Palume MTA poolt teostatava riikliku järelevalve Mitte arvestatud.
sujuvuse huvides kaasata eelnõusse AutoVS § 50 lõike 2 Vahetu sunni volituste andmist
teise lause muutmine, sõnastades selle järgmiselt: ei saa õigustada ressursside ja
„Maksu- ja Tolliamet võib tema pädevusse antud riikliku bürokraatia vähendamise
järelevalve erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut argumentidega. Vahetu sund on
sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ isiku õigusi üks kõige
Vrdl VKS § 24 lg 3, samuti TubS § 33 lg 4. Vt ka KorS § riivavamaid riiklikke
75 lg 1 teine lause. toiminguid. Kui öelda, et
AutoVS § 50 lõike 2 teise lause korrigeerimise kasuks ressursside säästmise ja
räägib ka asjaolu, et lõike 2 teises lauses sisaldub ilmne bürokraatia vähendamise
ebatäpsus, s.o viide KorS §-le 50 – millist paragrahvi aga argument on sobiv, saaks ja
ei ole nimetatud lõike 2 esimeses lauses. Seega kätkeb võiks sellele tuginedes vahetu
eeltoodud ettepanek, lisaks taotlusele lõpetada MTA sunni volitusi anda ka paljudele
pädevuse (praktikas ebamõistlik) tükeldamine, eesmärki teistele korrakaitseorganitele
tagada õigusselgus. (vastava väljakoolituse eeldusel,
aga ka väljakoolituse saab alati
probleemideta ära korraldada).
KorS-i vahetu sunni
regulatsiooni loomise üks
kandev idee on olnud see, et
vahetu sunni kohaldamine peab
olema võimalikult ühtne ja
ühtsetel alustel. Reegel on see,
et vahetut sundi kohaldab
politsei. Selle valguses võiks
pigem võtta suuna sinna, et
vaadata revideerivalt üle, kas
vahetu sunni volitused, mis on
antud muudele
korrakaitseorganitele kui
politseile, on tõepoolest
põhjendatud ja läbi analüüsitud.
Võimalik, et analüüsi tulemusel
tuleks mingid vahetu sunni
volitused hoopis ära võtta ja
politseile tagasi anda.
44
Lisaks eelnevale tuleb märkida,
et asjaolu, et MTA-le on kehtiva
õigusega mingid vahetu sunni
kohaldamise volitused antud, ei
tähenda tingimata seda, et sinna
peab vahetu sunni volitusi
tingimata juurde tulema.
Tegemist ei ole rangelt võttes
sisulise argumendiga.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
17. Eelnõu § 1 punkt 25 täiendab autoveoseadust muu Arvestatud.
hulgas §-ga 722 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud ja jäetud välja
„§ 722. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine autojuhi vastutus dokumendi
või veodokumendi täitmise nõuete rikkumine täitmise nõuete rikkumise eest.
Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise või
veodokumendi täitmise nõuete rikkumise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“
Mõistame, et autojuht peab veenduma, et veosevedu
alustades on tal kaasas nõuetekohane veodokument ning
selle puudumisest koheselt vedajat või veose
saatjat/ekspedeerijat informeerima. Samas jääb meile
ebaselgeks, millises ulatuses vastutab autojuht
veodokumendi täitmise nõuete rikkumise korral. Näiteks
kui autojuhil on kaasas veodokument, kus kõik lahtrid on
täidetud küsimärkidega, siis võib autojuhi vastutus olla
põhjendatud. Samas kui veodokumendil on veose
brutomassi kohta vale info ja autojuhil ei ole võimalik
visuaalse vaatluse teel seda tuvastada, siis kas ka sellisel
juhul vastutab autojuht veodokumendi täitmise nõuete
rikkumise eest. Kaubanduskoja hinnangul peaks sellisel
juhul olema välistatud autojuhi vastutus. Juhime
tähelepanu sellele, et autoveoseaduse § 34 lg 4 kohaselt
vastutab veose saatja, et tema paigutatud veose tegelik
mass ja mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides
märgitule.
Palume Eelnõu koostajatel täpsemalt selgitada, kas ja
milline on autojuhi vastutus veodokumendi täitmise
nõuete rikkumise korral. Praktikas tekitab ilmselt kõige
rohkem küsimusi, kas ja millises ulatuses vastutab
autojuht, kui veodokumendil on vale brutomass või veose
kogus teistes mõõtühikutes. Kui Eelnõu kohaselt vastutab
autojuht ka veodokumendile märgitud vale brutomassi
eest, siis palume Eelnõud selliselt muuta, et sellises
olukorras oleks välistatud autojuhi vastutus.
18. Eelnõu § 5 kohaselt jõustuvad muudatused 2022. Arvestatud.
aasta 2. veebruaril, välja arvatud Eelnõu § 2 punkt 3, mis Eelnõu tekst parandatud.
jõustub 2023. aasta 21. augustil.
Eelnõu seletuskirjas on läbivalt välja toodud, et
autoveoseaduse muudatused jõustuvad 2022. aasta 21.
veebruaril. Näiteks on seletuskirjas (lk 1) kirjas, et kuna
määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21.
veebruarist 2022. a, siis peavad ka AutoVS ja ÜTS
45
vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja
võimaldama otsekohalduvast määrusest tulenevate
nõuete täitmise samast ajast. Lisaks on seletuskirjas (lk 3)
märgitud, et käesoleva eelnõu kohaselt jõustub enamik
AutoVS muudatustest 21. veebruaril 2022.a. Seega on
hetkel Eelnõu ja seletuskirja sõnastused jõustumise aja
osas vastuolulised.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Eelnõu ja seletuskiri viia jõustumise sätete osas
omavahel kooskõlla. Kuna määrust 2020/1055 tuleb
kohaldada alates 21. veebruarist 2022, siis teeme
ettepaneku muuta Eelnõu sõnastust selliselt, et viidatud
määrusega seonduvad sätted jõustuvad 2022. aasta 21.
veebruaril. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse
võtta, siis palume selgitada, miks on vaja, et jõustumise
aeg on 2022. aasta 2. veebruar.
19. Eelnõu § 1 punkt 2 sätestab, et tasuline rahvusvaheline Arvestatud.
veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata, Eelnõu jõustumissäte vastavalt
kui sellist vedu korraldatakse auto või autorongiga, mille muudetud.
suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja mille
valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit, on keelatud.
Eelnõu § 5 kohaselt jõustub muudatus 2022. aasta 2.
veebruaril.
Määruse 2020/1055 kohaselt kohaldub eelnevalt viidatud
tegevusloa ja tegevusloa ärakirja nõue alates 2022.a 21.
maist. Sellest tulenevalt võiks meie hinnangul ka Eelnõu
§ 1 punkt 2 jõustuda 2022. aasta 21. mail. Seletuskirja
kohaselt on varasema jõustumise üheks põhjuseks
asjaolu, et tegevusluba ja sõiduki kohta antava tegevusloa
kinnitatud ärakirja läheb pärast 21. veebruari 2022.a vaja,
kui Eesti ettevõtja viib autoga, mille lubatud täismass jääb
vahemikku 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi,
kaupa Ühendkuningriiki. Leiame, et tegevusloa ja
tegevusloa ärakirja taotlemise võimalus võiks ettevõtjal
olla ka enne 2021. aasta 21. maid. Samas kui ettevõtja ei
vii autoga kaupa Ühendkuningriiki, siis ei peaks
ettevõtjale enne 2022 aasta 21. maid kohalduma Eelnõu §
1 punkt 2.
Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 1 punkti 2 sõnastust
selliselt, et see kehtib kuni 2022. aasta 21. maini üksnes
juhul, kui autoga viiakse kaupa Ühendkuningriiki.
Muudel juhtudel jõustub muudatus 2022. aasta 21. mail.
Teine võimalus on täiendada Eelnõu § 5 sättega, et
Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 2022. aasta 21. mail.
Autoettevõtet Liidu, ERAA, Eesti Logistika ja
Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ja Tallinna
Tehnikakõrgkooli Logistikainstituudi
ühisettepanekud
20. Ettepanek eelnõu § 1 punkti 20 kohta (AutoVS § 29 Mitte arvestatud.
lg 4). Täismassi ja teljekoormuste ületamine on kõigi Alati ei ole võimalik või
autovedudel esinevate rikkumiste statistikas esikohal. otstarbekas veose kogust
46
Seega peaks rikkumiste põhjuste kõrvaldamine olema üks määratleda massiühikutes.
seaduse eesmärkidest. Seadus peab olema sõnastatud Ettepaneku kohaselt oleks massi
selliselt, et seaduse täitmisest ei oleks võimalik mööda lisamise alati kohustuslik ning
hiilida. muud veost iseloomustavad
Liiklusseadusega (LS) määratud täismassi nõuete andmed valikulised, kuid
rikkumise eest saab vastutada eelkõige veose saatja, kuna reaalsuses ei pruugi sellise nõude
ainult temal on võimalus täpselt määrata laaditava veose täitmine alati võimalik olla.
massi. Võimalus, et veodokumendil
Vedajal (autojuhil) see võimalus praktiliselt puudub või võidakse veose massi asemel
on äärmiselt ebatäpne. Saatja kohustus veose massi kasutada mõnda muud ühikut ei
kajastamiseks saatedokumendis on fikseeritud ka muuda AutoVS § 34 lõikes 4
kehtivas AutoVS §-s 34 lõikes 4, mis sätestab, et Veose sisalduvat vastutust. Täiendavalt
saatja vastutab, et tema paigutatud veose tegelik mass ja märgime, et autojuhi vastutus
mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides märgitule, veodokumendi täitmise nõuete
ning tagab, et veosega mootorsõiduki, selle haagise või eest on eelnõust välja jäetud.
autorongi tegelik mass ja mõõtmed vastaksid
liiklusseaduse §-s 80 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Juba AutoVS koostamise ajal juhtisime eelnõu
ettepanekutes tähelepanu, et siin on saatjal võimalus
seaduse mõttest mööda hiilida, kuna ei ole kehtestatud
nõudeid siseriiklike vedude saatelehel kajastatavate
andmete osas ja seega on saatjal võimalus brutomassi
asemel kasutada muid veost iseloomustavaid andmeid -
näiteks kaubakohtade või pakkeühikute arv, kubatuur jne.
Lahendus pidi tulema AutoVS muudatustes toodavate
nõuetega saatelehele kantavatele andmetele. Kahjuks ei
ole praeguses eelnõus ühest nõuet veose brutomassi
kajastamise osas (§ 29 lg 4 p 7).
Meie ettepanek on konkretiseerida AutoVS § 29 lg 4
alljärgnevas sõnastuses:
„7)veose brutomass;
Lisada p 8) vajadusel täiendavad veost iseloomustavad
andmed.
21. Eesti keelne terminoloogia peaks olema valdkonna Mitte arvestatud.
põhiselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Erinevates Veokiri on VÕS-is kasutusel
kirjutistes peaks sama asja kohta kasutusel olema ühtne olev termin, mis ei kattu
termin. AutoVS-s „saatedokument“ on käibekeeles AutoVS-is kasutusel olevaga ja
kasutusel sõnana „saateleht“, ametlikumas sellise mõiste kasutamine lisaks
keelekasutuses ja enamikes kirjutistes on kasutusel termin pigem segadust. VÕS § 775
„veokiri“. kohane veokiri on nö
Maanteetranspordi Terminoloogia sõnaraamat vabatahtlik, kuid kui see
(consignment note) – tõlge „veokiri“ väljastatakse, siis on määratud
Tõlge saksa keelest Frachtbrief – „veokiri“ selle sisunõuded, mida aga
VÕS 42ptk. Kaubaveoleping § 775 (ja kogu järgnev AutoVS vaates täita vaja ei ole ja
tekst) – kasutusel termin „veokiri“ see ei ole ka otstarbekas
ELEA Kaubaveo Üldtingimused – kasutusel termin (veotasu, lunaraha vedamise
„veokiri“. viisi kokkulepe). Ka erinevad
Käsiraamatud ja õpikud: Ekspedeerija ja valdkondlikud rahvusvahelised
Veokorraldusjuhi käsiraamatud, jms. – samuti kasutatav kokkulepped ja konventsioonid
termin „veokiri“. kasutavad veokirjast erinevaid
mõisteid.
Meie ettepanek muuta eelnõu sõnastust alljärgnevalt:
47
seaduses asendatakse sõnad „veose saatedokumendid“ ja
„saatedokument“ sõnaga „veokiri“ vastavas käändes ning
paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose
elektroniliste saatedokumentide“ sõnadega
„Elektrooniliste veokirjade“ ja sõnad „peavad
saatedokumendid“ sõnadega „peab veokiri“;
22. AutoVS § 34. (4) on pandud saatja vastutama Osaliselt arvestatud.
saatedokumendi ja seal kajastatavate andmete õigsuse Paragrahvi 722 ei lisanud
eest. Samuti on ka Võlaõigusseaduses see kohustus saatedokumendi nõuetekohase
pandud otseselt saatjale: VÕS § 775 lg 3 kohaselt „Saatja koostamise kohustust vedajale
väljastab ja allkirjastab veokirja kolmes eksemplaris, ega autojuhile ehk juht ei vastuta
millest üks jääb saatjale, üks liigub koos veosega ning üks veodokumendil olevate andmete
antakse vedajale. Saatja nõudmisel allkirjastab vedaja õigsuse eest. Samas segaduse
veokirja. Allkirjad võivad olla asendatud vältimiseks on sättest välja
templijäljendiga.“ jäetud juhi vastutus
Ühegi seadusega ei ole saatedokumendi (veokiri, veodokumendi täitmise nõuete
veodokument) nõuetekohase koostamise kohustust rikkumise eest ehk juht vastutab
pandud vedajale (veoseveo korraldajale), seda enam veel selle eest, et ta veodokumendita
tema töötajale - autojuhile. Seega ei ole seaduse veosevedu ei teosta.
täiendamine § 722 -ga põhjendatud ja kooskõlas muude
kehtivate seadustega..
Meie ettepanek:
Jätta § 722 tervikuna eelnõust välja.
23. Seletuskirjast selgub, et EL ja UK lepingu järgi peab Arvestatud.
2,5+ tonnistel veokitel olema tegevusluba juba alates Eelnõu rakendussäte vastavalt
21.02.2022. See on üheks põhjuseks miks eelnõus on muudetud.
märgitud, et need sätted jõustuvad 2.02.2022.
Dokumentide (tegevuslubade ja ärakirjade) väljastamine
peaks plaanide järgi käivituma jaanuari teise pooles.
Vastavalt Liikuvuspaketile hakkab 2,5–3,5t täismassiga
veokitele ühenduse tegevusloa ja selle ärakirja nõue
rahvusvahelistel vedudel kehtima alates 21.05.2022.
EL liikmesriikide vedajatele, kes teevad 2,5–3,5t
veokitega vedusid Eestisse ei saa ühenduse tegevusloa
nõue rakenduda enne viidatud kuupäeva.
Õigusselguse huvides peaks paragrahvi 5 lõige 11
(vähemalt EL piires tehtavate vedude osas) jõustuma
21.05.2022.
24. Probleemid varasemast, mida saaks AutoVS Mitte arvestatud.
muutmise praeguse eelnõuga lahendada. Eelnõuga viiakse õigusaktid
vastavusse EL õigusega ning
täiendavaid muudatusi eelnõus
ei kavandata.
ERAA ja Autoettevõtete Liidu ettepanek
25. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 29 lõikega (5) Mitte arvestatud.
järgmises sõnastuses: Autojuhi isikukoodi ja sõiduki
Elektroonilise veokirja korral lisatakse lõikes (4) toodud ning selle haagise
andmetele: registreerimisnumbri lisamine
Autojuhi isikukood elektroonilisele veodokumendile
Sõiduki ja selle haagise registreerimismärk ei ole hetkel põhjendatud, kuna
veodokument puudutab ka
48
Selgitus: Elektroonilisel veodokumendil tuleks sisse viia rahvusvahelist veosevedu ning
erisus võrreldes paberkandjal olevate andmetega. paljudel riikidel ei ole
(Veodokumendi asemel oleks õigem kasutada mõistet isikukoode kasutusel, samuti ei
veokiri, nii nagu on ka VÕSis) näe autojuhi andmete ning
E-veoselehe kasutusele võtmisel on laiem eesmärk: sõiduki ja selle haagise
veoturu täielik läbipaistvus, andmete ristkasutuse registreerimismärgi lisamist
võimaldamine, tegevuste analüüs ja statistiliste andmete veodokumendile ette VÕS ega
kogumine, täielikult paberivaba tarneahel. CMR konventsioon. Samas ei
Seepärast on vajalik e-veoselehe puhul tuua välja eraldi ole välistatud, et elektroonilise
lisaks paberkandjal veodokumendi andmetele veel: veodokumendi kasutamisel Eesti
Autojuhi isikukood autojuhi isikukood ja sõiduki
Sõiduki ja haagise registreerimismärk registreerimisnumber sellele
Autojuhi isikukood on vajalik autojuhi nõutavate lisatakse. AutoVS § 29 lõikes 4
dokumentide automaatseks kontrollimiseks sätestatakse käesoleva eelnõu
Juhiloa kehtivus kohaselt vähimad andmed, mis
Arstitõendi kehtivus peavad olema tasulisel
Juhiloal olevate juhtimisõigust tagavate veoseveol veodokumendile
kategooriate kontroll kantud. Hetkel töötab Euroopa
Isikul on tasutud riigimaksud komisjon välja tehnilisi
rakendusakte seoses
Isikul võetakse töötasu arvestamisel aluseks kõik
elektroonilise kaubaveoteabega
töötunnid ja makstakse õiglast palka
ning elektroonilisel
Andmete kontroll toimub liiklusregistris vastavalt registri
veodokumendil kajastuma
toimingutele.
hakkavad lisaandmed
Sõiduki ja haagise registreerimismärk:
vaadatakse uuesti läbi pärast
Kontrollitakse MTR-ist, kas sõiduk omab
Euroopa rakendusaktide
tegevusloa koopiat vedude teostamiseks
vastuvõtmist.
Vedukil ja haagisel on eriluba , kui teostatakse
erivedu
Kas vedukil ja haagisel on tasutud
raskeveokimaks- teekasutustasu, on kehtiv
liikluskindlustus ja tehniline ülevaatus.
Veokil kasutatakse täismassi ja teljekaalusid.
Vajadust nende andmete kasutamiseks on esile tõstnud ka
Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet.
Näiteks on autojuhi isikukoodi ja sõiduki
registreerimismärgi nõue juba sisse kirjutatud
vedelkütuse seadusesse.
Justiitsministeerium
26. Eelnõu § 1 p 18 − eelnõu kohaselt täiendatakse Arvestatud. Eelnõu vastavalt
AutoVS § 19 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt täiendatud, lisatud AutoVS § 7 lg
kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi tegevusloa või 61, § 8 lg 51 ja ÜTS § 44 lg 21
tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamise või kehtetuks
tunnistamise aluste rakendamise üle otsustamiseks läbi
viidava haldusmenetluse otsuse põhjendused.
Seletuskirja kohaselt tehakse see muudatus tulenevalt
määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega
muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja mille
kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku registrisse
sellise otsuse põhjendused, kui raskete autoveoalaste
õigusrikkumiste eest määratud karistuste tõttu alustatud
haldusmenetluse tulemusena otsustatakse, et
49
veokorraldusjuhi või vedaja hea maine kaotamine oleks
ebaproportsionaalne.
Pakutav regulatsioon ei pruugi olla kooskõlas
Euroopa Liidu õigusega. Määruse (EÜ) 1071/2009
artiklist 6 ja määruse (EL) 2020/1055 artikli 1 punktist 4b
nähtub, et veokorraldaja või -ettevõtja toime pandud
õiguserikkumise tõttu tuleb läbi viia haldusmenetlus,
mille tulemusena tehakse otsus, kas veokorraldaja või -
ettevõtja maine on jätkuvalt hea (kui hea maine kaotus
oleks rikkumist arvestades ebaproportsionaalne).
Määrustest võib aru saada, et tegemist on eraldi
menetlusega, mis lõpeb tuvastava haldusaktiga. Seetõttu
ei ole ka sobiv eelnõus kasutatav termin
„haldusmenetluse otsus“.
Sarnane probleem on ka eelnõu § 5
(ühistranspordiseaduse muutmine) punktis 3.
Palume eelnõu muuta selliselt, et infosüsteemi kantakse
tuvastava haldusakti põhjendused, mitte tegevusloa
peatamist või kehtetuks tunnistamist puudutava
haldusotsuse põhjendused, kuna tegemist on kahe eraldi
menetlusega.
27. Eelnõu § 1 p 20 − AutoVS § 29 lõike 3 esimese lause Õigusselguse huvides on
kohaselt koostab veodokumendi saatja või ekspedeerija eelnõust veodokumendi
ning teise lause kohaselt võib veose saatja või koostamise kohustuse
ekspedeerija veodokumendi koostamise kohustuse üle üleandmise võimalus välja
anda muule veoseveol osalevale isikule. jäetud.
Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) lähtub eeldusest, et
veokirja annab välja saatja ning VÕS § 781 lõike 1 punkti
2 kohaselt peab saatja vedajale hüvitama kahju ja kulud,
mis tekkisid ebaõigetest või mittetäielikest andmetest
veokirjas. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas
mõjutab eelnõus toodud õigus anda veodokumendi
koostamise kohustus üle muule isikule saatja lepingulist
vastutust ning saatja vastutust AutoVS § 72 alusel.
28. Eelnõu § 1 p 20 – AutoVS § 29 lõike 4 puhul palume Seletuskirja lisatud täiendav
seletuskirjas selgitada, mis vormis võib veokiri olla selgitus.
esitatud. Sättes on viidatud, et veodokument võib olla ka
elektrooniline. Küsimusi tekitab, miks on just see vorm
välja toodud. Kui dokumendile ei soovita anda kindlat
vorminõuet, siis piisab sellest, et selle kohta ei sätestata
erisust. Kui soovitakse ette näha kirjalik vorm, siis tuleks
see nii ka sõnastada.
Võrdluseks viitame, et VÕS § 775 lg 3 kohaselt
allkirjastab saatja veokirja ehk kehtib kirjalik vorminõue.
TsÜS §-ist 80 tulenevalt piisab ka elektroonilisest
allkirjast. Allkirjad võivad olla asendatud lisaks ka
templijäljendiga.
29. Eelnõu § 1 p 27 − eelnõu kohaselt muudetakse Eelnõu ja seletuskiri muudetud
AutoVS § 50 lõike 2 teist lauset nõnda, et Maksu- ja ja selgitused lisatud. Vahetu
Tolliametil lubatakse kasutada vahetut sundi kõigi tema sunni õigus antakse KorS § 32,
pädevusse antud riikliku järelevalve erimeetmete 33, 45 ja 49 osas
kohaldamisel. Sätte kehtiva redaktsiooni järgi võib
50
Maksu- ja Tolliamet kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 49 (vallasasja
läbivaatus) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmete rakendamisel. AutoVS §
50 lõike 2 esimese lause alusel võib Maksu- ja Tolliamet
selles seaduses sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada KorS §-des 30 (küsitlemine ja
dokumentide nõudmine), 32 (isikusamasuse
tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise
tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine) ja 49
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seejuures
KorS § 30 ei näe ette vahetu sunni kasutamise volitust.
Seletuskirja kohaselt tehtav muudatus on vajalik „riikliku
järelevalve sujuvuse huvides“, see „võimaldab lõpetada
Maksu- ja Tolliameti pädevuse tükeldamise“ ning tagab
„sätte õigusselguse“.
Eelnõust võib teha järelduse, et Maksu- ja Tolliameti
vahetu sunni rakendamise volitusi laiendatakse.
Seletuskirjas olev viide õigusselgusele on eksitav, sest
pakutav regulatsioon toob kaasa sisulised muudatused
Maksu- ja Tolliameti volitustes. Samas ei sisalda
seletuskiri sisulisi põhjendusi, milleks see vajalik on
(praktikas ilmnenud probleemid vms). Palume
seletuskirja täiendada selgitusega, et Maksu- ja
Tolliameti volitusi laiendatakse ning lisada sisulised
põhjendused, mille põhjal oleks Justiitsministeeriumil
võimalik tuvastada, kas volituse laiendamine on vajalik.
30. Eelnõu § 1 p 28 – nimetatud punktiga täiendatakse Veodokumente ei ole mitu.
AutoVS-i §-ga 721, mille kohaselt karistatakse autojuhi Eelnõuga on lisatud muudatus §
poolt veodokumendi esitamata jätmise eest rahatrahviga 72 pealkirja, millega mitmuse
kuni 100 trahviühikut. vorm muudetakse.
Seletuskirjas märgitakse, et reeglina on veodokumendi
koostaja veose saatja või ekspedeerija, kes peab veose
üleandmisel andma vedajale/autojuhile kaasa
veodokumendi nii vedaja kui ka saaja jaoks. Selle nõude
rikkumise osas on vastav karistus kehtestatud veose
saatjale ja ekspedeerijale AutoVS §-s 72.
Paragrahvi 72 kohaselt on edaspidi karistatav veose saatja
või ekspedeerija poolt veose veodokumentide esitamata
jätmine või nendes veose massi või mõõtmete kohta
valeandmete esitamine.
Tõstatame küsimuse, kas veodokumente, mida autojuht
peab kaasas kandma on üks või mitu. Kavandatava § 721
sõnastuse kohaselt jääb mulje, et veodokumente on üks,
samas on aga §-s 72 kasutatud mitmust. Kas siis veose
saatja või ekspediteerija koostavad mitu veodokumenti,
kuid autojuhile antakse kaasa vaid üks? Palume selles
osas seletuskiri ja eelnõu omavahel kooskõlla viia, et
tuleks selgelt välja, kas veodokumente on üks või mitu.
51
31. Eelnõu § 1 p 28 vastutussättega seondub eelnõu § 1 Õigusselguse huvides on
punkt 20, millega täiendatakse AutoVS § 29 lõikega 3 veodokumendi koostamise
ning mille kohaselt võib veose saatja või ekspedeerija kohustuse üleandmine eelnõust
veodokumendi koostamise kohustuse üle anda muule välja jäetud.
veoseveol osalevale isikule. Seletuskirjas märgitakse, et
veodokumendi koostab veose saatja või ekspedeerija,
kuid nad võivad selle dokumendi koostamise kohustuse
üle anda muule veoseveol osalevale isikule (näiteks
autojuhile).
Palume selgitada, kas see tähendab seda, et juhul kui
autojuht peetakse kinni ning tal ei ole saatja või
ekspedeerija poolt koostatud veodokumenti, võib
autojuht ise selle veodokumendi kohapeal koostada?
Praegu ei tule seaduse tekstist välja, mismoodi § 29 lõikes
3 kavandatud üleandmine praktikas fikseeritakse, kuidas
autojuht saab seda tõendada, et veodokumendi
koostamine on pandud tema ülesandeks või vastupidi: see
ei ole olnud tema ülesanne. Paragrahvi 29 lõike 4
sõnastuses ei ole seda nõuet sätestatud, kes
veodokumendi koostab, allkirjastab.
32. Eelnõus kavandatava § 722 kohaselt on karistatav Seletuskirja täiendatud.
veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema Kohustuse delegeerimisel on
juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli silmas peetud, et vastutab nii
kohustus delegeeritud, tasulise veoseveo või kabotaažveo veose saatja, ekspedeerija ja pea-
tellimine isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, või alltöövõtja ning eelpool
tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või nimetatute juhatuse liige või
kabotaažvedu korraldada. muu esindaja, kellele veo
Normi sõnastusest ei ole aru saada, keda peetakse lisaks tellimise kohustus delegeeritud
veose saatjale ning ekspedeerijale silmas pea- või oli. Peatöövõtja võib olla isik,
alltöövõtjana? Kas kohustuse delegeerimisel on mõeldud kellelt veose saatja või
pea- või alltöövõtjat või ka veose saatjat või ekspedeerija tellib veoteenuse ja
ekspedeerijat? kes selle omakorda tellib
kelleltki teiselt ehk alltöövõtjalt.
33. Juhime tähelepanu sellele, et juhul kui juriidilise isiku Eelnõu § lõiget 5 muudetud ja
puhul soovitakse vastutusele võtta juhatuse liiget, siis lisatud juhatuse liikme või muu
peab see tegu olema etteheidetav ka füüsilisele isikule. esindaja ehk füüsilise isiku
Riigikohtu praktikas (vt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4- kohustus veoseveo tellimisel
16-5811, 3-1-1-43-08, 3-1-1-84-16). on selgitatud, et teatud asjaolusid kontrollida.
tegevusetusdeliktide puhul tuleb muu hulgas näidata,
millest tulenevalt on leitud, et tegutsemiskohustus oli
konkreetsel füüsilisel isikul (antud juhul juhatuse liikmel)
ning mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis.
Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema
juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning juhatuse
liige saab juriidilise isiku kõrvalt isiklikult vastutada siis,
kui õigusnormiga on tegutsemiskohustus pandud ka
temale.
Kohtupraktikas on selgitatud, et tegevusetuse
koosseisupärasuse hindamisel tuleb näidata, et
tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul.
Juriidilise isiku ja näiteks tema juhatuse liikme kohustusi
52
ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku
kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega
juriidilise isiku poolt tegutsemiskohustuse täitmata
jätmine ei tähenda automaatselt, et sama kohustust oleks
isiklikult rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või
juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab eraldi
õiguslikku alust.
Seega tuleb hinnata, kas eelnõus toodud sätted panevad
kohustuse vaid juriidilisele isikule. Kui jah, siis sellisel
juhul ei jõuta enne juriidilise isiku vastutusele võtmist
füüsilise isikuni ning juriidilise isiku süüteovastutus on
välistatud.
Kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule (juhatuse
liikmele) vastavat kohustust pandud, ei ole juhatuse liige
koosseisu täitnud ja KarS § 14 lg 1 kohaselt ei ole
võimalik ilma selleta juriidilist isikut vastutusele võtta.
Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et KarS § 14
lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse
põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada vaid
siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või
pädeva esindaja käitumises esinevad kõik
deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu
pandi toime juriidilise isiku huvides.
Ülaltoodust tulenevalt palume selgitada, kus on AutoVS-
s sätestatud need juhatuse liikme kohustused, mille
rikkumise korral on edaspidi võimalik ka juriidilist isikut
vastutusele võtta.
34. Juhime tähelepanu sellele, et alates 01.01.2015 võib Seletuskirja järgmiste
karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt juriidilist isikut põhjendustega täiendatud:
karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Enne Karistusmäära kehtestamisel on
seda oli juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvimäär kuni arvestatud sarnaste rikkumiste
32 000 eurot. Palume selgitada seletuskirjas, miks eest vedajale AutoVS-s
soovitakse juriidilise isiku vastutuse määrade osas jääda sätestatud rahatrahvi määradega
kuni 13 000 euro suuruse rahatrahvi juurde, kuigi seadus (§-d 53, 55, 56, 60 ja 65), et
võimaldaks ette näha palju kõrgemaid karistusmäärasid karistus oleks proportsionaalne
juriidilisele isikule. Tõenäoliselt on autoveonduses teiste analoogsete rikkumistega.
olemas selliseid juriidilisest isikust tööandjaid, kellele Kuna tegemist on EL õigust
kuni 13 000 euro suurune karistus ei ole mingil moel ülevõtva eelnõuga, siis
motiveeriv seaduskuulekalt käituma. karistuspoliitikat käesoleva
eelnõuga muutma ei hakata,
kuigi KarS võimaldab juriidilist
isikut karistada kuni 400 000
euro suuruse trahviga.
Autoveoseadus on vastu võetud
19.12.2017. a. ehk ajal, kui juba
kehtisid KarS kohaselt oluliselt
kõrgemad karistusmäärad kui
autoveoseaduses sätestatud
13 000 euro suurune
maksimummäär. 01.06.2018
jõustunud autoveoseadusega
tõsteti juriidilise isiku
53
maksimaalsed karistusmäärasid
senise 3200 eurolt 13 000 euroni,
mis on üsna märkimisväärne
muutus. Lisatud karistusnormi
adressaadiks ei ole vedaja vaid
veo tellija, kelle jaoks on 13 000
euro suurune karistus kindlasti
hoiatav ja motiveerib
õiguskuulekalt käituma, sest igal
juhul on soodsam tellida vedu
legaalselt vedajalt kui riskida
trahvivõimalusega
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ ……. 2021
54