dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. november 2021
Viit
2-2/21-0354/6509
Registreeritud
4. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0354
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)

Failid

  • 📎2-221-03546509 04.11.2021 Väljaminev kiri.asice1552 KB

Sisu (failidest)

Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Eelnõuga muudetakse autoveoseadust (edaspidi AutoVS), Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust (edaspidi ELTTS), liiklusseadust (edaspidi LS), maksukorralduse seadust (edaspidi MKS) ja ühistranspordiseadust (edaspidi ÜTS), et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega. ELTTS muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65) (edaspidi direktiiv 2020/1057). Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks. Direktiiviga 2020/1057 ettenähtud kohustuste kohaselt jõustub enamik ELTTSi muudatustest 2. veebruarist 2022. a. AutoVS ja ÜTS muudatuste eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17–32) (edaspidi määrus 2020/1055), sätetega. Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad ka AutoVS ja ÜTS vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Kõige olulisem määrusest 2020/1055 tulenev muudatus on see, et ühenduse tegevusloa (edaspidi tegevusluba) ja selle kinnitatud ärakirja nõudega hõlmatakse ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi ning seetõttu tehakse muudatusi ka AutoVS-s. Erinevalt teistest AutoVS muudatustest jõustub see muudatus 21. maist 2022. a. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka pädevaid asutusi, kes veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on AutoVS kohaselt volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise mittetulundusühingule Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon (edaspidi ERAA), siis mõjutab see muudatus eelkõige nende töökorraldust. Kuna määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht, siis tehakse vastavad muudatused nii AutoVS-s kui ÜTS-is. Arvestades, et määrus 2020/1055 näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale ning pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused AutoVS-s. Riiulifirmade vastu võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste, sealhulgas autojuhtide arv ning tegevusloa andja peab vedaja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures töötavate inimeste kui autojuhtide arvu saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Selline riiklike registrite vaheline andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna andmed vedaja juures töötavate inimeste, sh autojuhtide kohta on olemas MKS-i kohaselt loodud töötamise registris. Nende andmete saamiseks töötamise registrist muudetakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ettepanekul ka MKS-i, mis võimaldab vastavaid andmeid MKM-le või tema volitatud asutusele avaldada. Õigusselguse eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol veolepingut tõendava dokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus ning sellele dokumendile kantavad miinimumandmed AutoVS-s ning vastav säte LS-is tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud dokument peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. EELNÕU 19.10.2021 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga „veodokument“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tasuline rahvusvaheline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“; 3) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veose saatja, ekspedeerija või pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli kohustus delegeeritud, peab veoseveo tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal on:“; 4) paragrahvi 5 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 11“; 5) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „saatjal või ekspedeerijal“ sõnadega „saatjal, ekspedeerijal või pea- või alltöövõtjal“; 6) paragrahvi 7 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedajal“ sõnadega „ning taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul (edaspidi tegevjuht)“; 7) paragrahvi 7 lõike 4 teise lause sissejuhatavat lauseosa, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ja lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedaja“ sõnadega „ning tema tegevjuht“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 7 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „vedajat“ sõnadega „või tema tegevjuhti“; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kui vedajat ja tema tegevjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, võib nende mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“; 1 10) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „riigisisesel ja rahvusvahelisel veoseveol ning kabotaažveol“; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“; 12) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.“; 14) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele.“; 15) paragrahvi 11 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“; 16) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tegevjuhi isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;“; 17) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „punktis c“ sõnadega „lõike 1 punktis f“; 18) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „1 või 2“ sõnadega „1, 2 või 2a“; 19) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mida vedaja kasutab kasutuslepingu alusel, ei või tegevusloa ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui auto kasutuslepingu kehtivusaeg.“; 20) paragrahvi 19 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt ei ole tagatud auto või selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek või nõuetekohane hoidmine.“; 21) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: 2 „(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) veose saatja nimi ja aadress; 2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress; 3) veose saaja nimi ja aadress; 4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev; 5) veose mahalaadimise koht; 6) veose üldkasutatav nimetus; 7) veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes.“; 22) paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose elektrooniliste saatedokumentide“ sõnadega „Elektroonilise veodokumendi“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab veodokument“; 23) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi andmed juhul, kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik;“; 24) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse majandustegevuse registrisse igal aastal hiljemalt 31. märtsiks vedaja juures töötavate inimeste ja eraldi autojuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“; 25) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. Kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse ning sama artikli lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest vastutav kontaktpunkt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Transpordiamet.“; 26) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Tolliamet“ sõnaga „, Tööinspektsioon“; 27) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „ja 7“ sõnadega „ning lõigetes 3 ja 4“; 28) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–3 nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.“; 29) paragrahvi 50 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme rakendamisel vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 3 30) paragrahvi 72 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „nendes“ sõnaga „selles“; 31) seadust täiendatakse §-dega 721 ja 722 järgmises sõnastuses: „§ 721. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 722. Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja poolt nõuetele mittevastava veoseveo tellimine (1) Veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud, tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimine isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või kabotaažvedu korraldada, − karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.“; 32) paragrahvi 73 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „72“ arvuga „722“; 33) paragrahvi 73 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) Tööinspektsioon käesoleva seaduse §-des 53, 54, 61 ja 62 sätestatud väärtegude menetlemisel.“. § 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel (1) Käesolevat seadust kohaldatakse autoveosektori töötajale (edaspidi sõidukijuht). Kui sõidukijuhi lähetus vastab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele, kohaldatakse talle käesolevat seadust, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata sõidukijuhile, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale Eestisse lähetatud sõidukijuhile, kes: 1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga; 2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil väljuda laskmata; 3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis; 4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või 4 mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut, tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis; 5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees. (3) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33 lõike 1 kohane kombineeritud veo maantee etapp. (4) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline juhuvedu ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgmise toimingu: 1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis; 2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis; 3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.“; 3) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33), artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga varustatud sõiduk); 4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut, tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit; 5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.“; 4) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevate sõidukijuhi lähetamise erisuste arvestamisel. 5 (13) Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja tagavad, et tellitud veoteenuse teostamisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 21 ja 51 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti.“; 6) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11), kohase siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu lähetusdeklaratsiooni, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on olemas; 2) sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed; 3) sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number; 4) sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohalduv õigus; 5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev; 6) mootorsõiduki registreerimisnumber; 7) kas osutatav transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu. (12) Tööandja annab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavale Eestisse lähetatud sõidukijuhile kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lähetusdeklaratsiooni koopia.“; 7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile vastavad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.“; 8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud andmete esitamise eest vastutav isik sisestab vastavad andmed siseturu infosüsteemi enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist.“; 9) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokumendid kaheksa nädala jooksul nõude saamisest arvates.“; 10) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel nõutavaks dokumendiks võib olla: 1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist; 2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.04.2006, lk 1–14), ja määruses (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate 6 sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33); 3) tööleping; 4) tööajakava; 5) andmed sõidukijuhile töötasu maksmise kohta.“; 11) paragrahvi 51 lõikes 6 asendatakse sõnad „lõikes 1“ sõnadega „lõigetes 1 ja 11“; 12) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastava Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamine lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo käigus Eesti territooriumilt. Sõidukijuhi lähetusperioode ei liideta.“; 13) paragrahvi 71 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem),“; 14) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 15) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõnad „1 ja 2“ sõnadega „1–2“; 16) paragrahvid 94 ja 95 loetakse §-deks 95 ja 96 ning seadust täiendatakse §-ga 94 järgmises sõnastuses: „§ 94. Veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja kohustuste täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 13 nõuete täitmata jätmise eest veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli veoseveo tellimise kohustus delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 17) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.“. § 3. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 7 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44), muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50) ja määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44), muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50), määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27) ja direktiiviga 2020/1057 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65)“. § 4. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 59 järgmises sõnastuses: „59) vedaja juures tööd tegevate isikute kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele autoveoseaduse § 48 lõikes 11 ja ühistranspordiseaduse § 77 lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks.“. § 5. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega „taotleja, omaja ja taotlejat või omajat juhtima õigustatud isiku (edaspidi tegevjuht)“; 2) paragrahvi 43 lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega „taotleja, omaja ja tema tegevjuhi“; 3) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi, keda on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“; 4) paragrahvi 43 lõike 8 teises lauses asendatakse arv „2“ tekstiosaga „2, 2a“; 5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui veokorraldusjuhti on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusrikkumise eest, võib tema mainet pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel tehakse otsus, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, ning selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“; 6) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: 8 „21) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja elektronposti aadress;“; 7) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1 nimetatud andmed“ sõnadega „ja käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 21 nimetatud tegevjuhi andmed“; 8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Igal aastal hiljemalt 31. märtsiks kantakse majandustegevuse registrisse ühenduse tegevusloa omaja juures töötavate inimeste ja eraldi sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“; 9) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Piirivalveamet“ sõnaga „, Tööinspektsioon“; 10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 4 nimetatud dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures.“; 11) paragrahvi 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses; „6) Tööinspektsioon käesoleva seaduse §-s 87 sätestatu menetlemisel.“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 2. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse §-d 1 ja 3–5 jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 21. mail. (4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2022. aasta 21. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „....“.................... 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „….“ …………….. 2021 9 19.10.2021 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse autoveoseadust (edaspidi AutoVS), Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust (edaspidi ELTTS), liiklusseadust (edaspidi LS), maksukorralduse seadust (edaspidi MKS) ja ühistranspordiseadust (edaspidi ÜTS), et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega. ELTTS muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65) (edaspidi direktiiv 2020/1057). Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks. AutoVS ja ÜTS muudatuste eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17–32) (edaspidi määrus 2020/1055), sätetega. Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad ka AutoVS ja ÜTS vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Kõige olulisem määrusest 2020/1055 tulenev muudatus on see, et ühenduse tegevusloa (edaspidi tegevusluba) ja selle kinnitatud ärakirja nõudega hõlmatakse ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi ning seetõttu tehakse mitmeid muudatusi ka AutoVS-s. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on AutoVS kohaselt volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise mittetulundusühingule Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon (edaspidi ERAA), siis mõjutab see muudatus ka nende töökorraldust. Kuna määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht, siis tehakse vastavad muudatused nii AutoVS-s kui ÜTS-is. Arvestades, et määrus 2020/1055 näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale ning pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava 1 veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused AutoVS-s. Riiulifirmade vastu võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste arv ning tegevusloa andja peab vedaja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures töötavate inimeste kui autojuhtide arvu saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Selline riiklike registrite vaheline andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna vedaja juures töötavate inimeste, sh autojuhtide kohta on andmed olemas MKS-i kohaselt loodud töötamise registris. Nende andmete saamiseks töötamise registrist muudetakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ettepanekul ka MKS-i, mis võimaldab vastavaid andmeid MKM-le või tema volitatud asutusele avaldada. Õigusselguse eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol veolepingut tõendava dokumendi, mis võib olla ka elektrooniline, autojuhil kaasas olemise kohustus ning sellele dokumendile kantavad miinimumandmed AutoVS-s ning vastav säte LS-is tunnistatakse kehtetuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel ([email protected], tel 625 6427) AutoVS ja LS- i muudatuste osas, sama talituse peaspetsialist Priit Tuuna ([email protected], tel 625 6449) koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooniga ELTTS-i osas ning teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected], tel: 625 6490) ühistranspordiseaduse osas. Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected], tel: 715 3403). Eelnõu keeletoimetuse on teinud teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti reguleerivate järgmiste õigusaktidega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga. Eelnõuga muudetakse AutoVS 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 5), ELTTS-i 30.07.2020. a redaktsiooni (RT I, 09.07.2020, 3), LS-i 01.01.2022. a redaktsiooni (RT I, 28.05.2021, 15), MKS-i 01.01.2022. a. redaktsiooni (RT I, 09.04.2021, 12) ja ühistranspordiseaduse 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 9). Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on ELTTS muutmisega üle võtta direktiiv 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris 2 reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 ning mille eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi. Lisaks muudetakse AutoVS-i, LS-i ja ÜTS-i, mille eesmärk on ajakohastada autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste eeskirju, et tagada autoveosektori professionaalsemaks muutmise miinimumtase ka alla 3500 kg suurima lubatud täismaasiga autode ja autorongide kasutamisel, võidelda nn varifirmade nähtuse ja ebaausa konkurentsi vastu autoveoturul. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse AutoVS muutmine. Paragrahv koosneb 33 punktist. AutoVS-is asendatakse läbivalt sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga „veodokument“ vastavas käändes. Selle muudatusega viiakse AutoVS tekst kooskõlla AutoVS §-s 29 tehtava muudatusega, milles määratletakse veodokument. Muudatus puudutab § 33 lõikeid 1 ja 6, § 34 lõiget 4, § 36 lõike 10 punkti 1 ja § 72. AutoVS § 5 täiendatakse lõikega 11, milles analoogselt § 5 lõikega 1 sätestatakse, et tasuline rahvusvaheline veosevedu kehtiva tegevusloata ja tegevusloa ärakirjata, kui sellist vedu korraldatakse auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on keelatud. Samas lõikes sätestatakse ka, et juhul, kui AutoVS-s, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud teisiti, näiteks kehtestatakse erandid, mille puhul ei pea veoseveo korraldamisel tegevusluba ja selle kinnitatud ärakirja olema, siis lähtutakse nimetatud õigusaktide eranditest. Sellised erandid rahvusvahelistel veosevedudel on kehtestatud näiteks määruse 1072/2009 artikli 1 lõikes 5. Nõue, mille kohaselt hõlmatakse alates 2022.a 21. maist tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel kasutatavad autod ja autorongid, mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1 alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009 artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle Euroopa Liidu nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga on hõlmatud tasuline veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka väiksema lubatud täismassiga sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel on seatud üle 2500 kilogrammi. Määruse 2020/1055 põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud, et kuna selliste ettevõtjate arv, kes tegelevad rahvusvaheliste veosevedudega, on suurenenud, mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded muutuma kohustuslikuks ka nende ettevõtjate jaoks, kes kasutavad rahvusvahelises transpordis mootorsõidukeid või autoronge, mis on ette nähtud ainult kaupade veoks ja mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, kuid ei ületa 3500 kilogrammi. Selleks, et Eesti ettevõtjad saaksid alates 2022. aasta 21. maist Euroopa Liidus tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldada ka üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, on vajalik tuua see nõue ka Eesti seadusandlusesse, kuna see nõue rakendub kõikidele Eesti ettevõtjatele, kes korraldavad tasulist rahvusvahelist veosevedu 3 üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ka juhul, kui sellist rahvusvahelist vedu korraldatakse kolmandasse riiki (näiteks Vene Föderatsiooni, Ukrainasse, Valgevenesse jne). AutoVS § 5 lõige 11 on planeeritud jõustada 21. maist 2022. a, nagu see on sätestatud ka määruses 2020/1055. Selleks, et enne nimetatud kuupäeva hajutada tegevuslubade ja/või nende kinnitatud ärakirjade andmist ettevõtjatele, kes eelpool kirjeldatud väiksemate tarbesõidukitega tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, planeerib MKM koostöös ERAA-ga, et selliste sõidukite kasutajad saavad hakata tegevuslubasid ja nende kinnitatud ärakirju taotlema juba 2022. aasta veebruarist. Eeskätt tähendab see arendustöid MTR-s, kuna tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade taotluste menetlemine toimub MTR-s ning vajalik on teha täiendavad muudatused MKM-i ja ERAA vahel sõlmitud halduslepingus, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a. Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40-tuhande N1 kategooria sõiduki (tehniliselt veoseveoks ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi. ERAA hinnangul võib nendest sõidukitest olla tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel kasutusel ligi 10% ehk siis 3000-4000 N1 kategooria sõidukit. Kuna see arv on üsna suur, siis on otstarbekas, kui ettevõtjatel oleks võimalik nende sõidukite kohta tegevuslubasid ja nende kinnitatud ärakirju taotleda piisava ajavaruga enne 21. maid 2022. a, kui see nõue üle Euroopa Liidu rakendub. Varasem valmisolek kirjeldatud väiksema auto või autorongi kasutajatele tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja väljastamiseks on vajalik ka seetõttu, et 1. jaanuarist 2021. a jõustunud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise koostöökokkuleppe maanteetranspordi peatüki kohaselt peavad Euroopa Liidi mis tahes liikmesriigi autod ja autorongid, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi ja mis sõidavad tasulise rahvusvahelise veoseveo raames Ühendkuningriiki, omama sõidukis kaasas tegevusloa kinnitatud ärakirja (sõidukit kasutaval ettevõtjal peab eelnevalt olema taotletud vastav ühenduse tegevusluba). See tähendab, et kui Eesti ettevõtja soovib autoga, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi, vedada kaupa Ühendkuningriiki pärast 21. veebruari 2022. a, siis tegevusloa ja sõiduki kohta antava tegevusloa kinnitatud ärakirjata ei ole Eesti ettevõtjal võimalik Ühendkuningriiki seda vedu korraldada. AutoVS § 5 lõige 11 kohaldub tasulisele rahvusvahelisele veoseveole. Tasulisele riigisisesele veoseveole see nõue ei rakendu. I liikuvuspaketi läbirääkimistel toetas Eesti üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga sõidukite tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist vaid tasulise rahvusvahelise veosevedu osas ning seda eeskätt Eestis kohalduva nullbürokraatia eesmärke silmas pidades. Kui tegevusloa kinnitatud ärakiri antakse auto kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3500 kilogrammi, siis vastavalt määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 2 alapunkti b teisele lõikele tuleb dokumendi andjal kanda tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse teave, et tegemist on alla 3500 kilogrammi või täpselt 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja menetlemise riigilõivud on sätestatud riigilõivuseaduses ning seoses rahvusvahelisel veoseveol alla 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto ja autorongi tegevusloa ning selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamisega kehtivatest riigilõivudest erinevaid riigilõivusid ei kehtestata. AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas tekstiosas tehakse mitmed muudatused, mille tõttu on otstarbekas see tekstiosa uuesti sõnastada. Sissejuhatavasse tekstiossa lisatakse veose saatjale ja ekspedeerijale täiendavalt pea- ja alltöövõtja ning jäetakse välja tekstiosa „kellega veoleping sõlmitakse“. Esimese kirjeldatud muudatusega laiendatakse lõikes 5 sätestatud tegevusloa või veoseveo tegevusalal tegutsemise õiguse kontrolli kohustust ka pea- ja alltöövõtjale, kui ta tellib veoseveo korraldajalt veoteenuse, kuna määruse 2020/1055 artikli 2 punktis 7, millega täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a, kohustatakse liikmesriike kehtestama karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele, kui nad ei järgi määruse 1072/2009 II ja III peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega kaasneb määruse rikkumine. Vastutus laieneb ka veoseveo tellija juhatuse liikmele või muule esindajale, kellele veoseveo tellimise kohustus on delegeeritud. Kuna käesoleva eelnõuga täiendatakse AutoVS-e 4 vastutusala veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale kohaldatava karistuskvalifikatsiooniga, siis sellest tulenevalt täiendatakse ka vastavat nõuet AutoVS § 5 lõikes 5. AutoVS § 5 lõikes 5 tehtav teine muudatus, millega jäetakse sättest välja viide veolepingu sõlmimisele, on vajalik seetõttu, et veoseveo tellija ei pruugi olla otsene veolepingu sõlmija, näiteks juhul, kui peatöövõtja on sõlminud veose saatjaga veolepingu, kuid peatöövõtja ise tellib veoteenuse hoopis alltöövõttu pakkuvalt vedajalt. Selle näite puhul peab peatöövõtja AutoVS § 5 lõike 5 kohaselt kontrollima, et alltöövõtjana veoteenust pakkuval ettevõtjal on nõuetekohane tegevusluba (Eesti või teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedaja) või õigus veoseveo tegevusalal tegutseda (näiteks veoloa olemasolu kolmanda riigi vedajal). AutoVS § 5 lõike 5 punktis 1 toodud viidet § 5 lõikele 1 täiendatakse viitega ka lõikele 11, kuna alates 21. veebruarist 2022. a peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kes korraldab tasulist rahvusvahelist veosevedu üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Muudatus on tingitud AutoVS § 5 täiendamisest lõikega 11. AutoVS § 5 lõike 6 muudatuse kohaselt lisatakse lõikes toodud veose saatjale ja ekspedeerijale ka pea- ja alltöövõtja ning see muudatus on tingitud AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas tekstiosas tehtavast muudatusest. AutoVS § 7 lõikeid 4 ja 5 muudetakse, mille kohaselt lisatakse sätetesse täiendav isik, kelle maine peab nii tegevusloa taotlemisel kui tegevusloa kehtivusperioodil olema hea. Selleks isikuks on tegevusloa taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isik, kelle puhul edaspidi seaduse tekstis kasutatakse terminit „tegevjuht“. See muudatus tehakse AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 vastavalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktile i, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Määruse muudatuse kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunkti i tekstis kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti seadustes kasutatakse sagedamini terminit „tegevjuht“, siis ka AutoVS-s kasutatakse „tegevdirektori“ asemel terminit „tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Kuna määruse 1072/2009 artikli 6 kohaselt määratleb hea maine nõude sisu iga liikmesriik ise oma vastavates seadustes, siis on otstarbekas ja asjakohane, et ettevõtte tegevjuhi head mainet hakatakse hindama samaväärselt vedaja hea maine kriteeriumidele, mis on sätestatud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5. Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte. Kui tegevusluba taotleb või tegevusloa omaja on füüsilisest isikust ettevõtja, siis käsitletakse tegevjuhina füüsilisest isikust ettevõtjat ennast. AutoVS § 7 lõikes 7 tehtavad muudatused on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, kus tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollitakse ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. AutoVS §-i 7 täiendatakse lõikega 71, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse vedaja ja tema tegevjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna nimetatud isikut on karistatud AutoVS § 7 lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, võib nimetatud isiku mainet pidada heaks, kui leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 7 tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 5 2. Selle määruse muudatusega on täpsustatud pädeva asutuse poolt läbiviidava haldusmenetluse aluseid, kui vedajat, tema veokorraldusjuhti või tegevjuhti on karistatud õigusrikkumise eest, mis mõjutab tema vastavust hea maine nõudele ning pädeval asutusel tuleb teha kaalutlusotsus, kas nimetatud isiku hea maine kaotamine on proportsionaalne või mitte. Samadel alustel kaalutletakse ka vedaja tegevjuhi hea maine kaotamise proportsionaalsust, kuna määruse muudatus näeb ette ka vedaja tegevjuhi osas hea maine nõudele vastavuse kontrollimist. Määruse muudatuses on sätestatud, et juhul, kui leitakse, et hea maine kaotamine on ebaproportsionaalne ning vedaja, tema veokorraldusjuhi või tegevjuhi maine on jätkuvalt hea, siis tuleb selle otsuse põhjendused kanda riiklikku registrisse. LS § 2002 kohaselt kantakse raskete autoveoalaste õigusrikkumiste andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt alustatakse ka hea maine hindamise osas haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 2 muudatuse kohaselt tuleb selliste haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda liikmesriigi riiklikusse registrisse, siis on otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks Eestis on LJVIS. Seoses läbiviidavate haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate riskihindamise võimalused tulenevalt süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste andmetest ning käesoleva seadusemuudatuse jõustumisel arendatakse sellele juurde ka haldusmenetluse otsuse põhjenduste lisamise võimalus, kui vedaja, tema veokorraldusjuhi või tegevjuhi osas on tehtud otsus, et tema hea maine kaotamine õigusrikkumise tõttu oleks ebaproportsionaalne. AutoVS § 8 lõikes 2 tehakse muudatus, milles on sätestatud, et veokorraldusjuht vastutab vedaja juures määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest. Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktide iii ja iv kohaselt täiendatakse määruse nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punkte a ja b uute valdkondadega, milleks on maksuõigus, töötajate lähetamine autovedude sektoris, lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatav õigus ja kabotaažvedu. Võttes arvesse, et määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud osade valdkondade puhul viidatakse vaid rahvusvahelistele autovedudele, on vajalik AutoVS § 8 lõiget 2 selguse ja nõuete ühtlustamise eesmärgil täpsustada, et veokorraldusjuht vastutab sättes nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest nii riigisisesel ja rahvusvahelisel veoseveol kui ka kabotaažveol. AutoVS §-i 8 täiendatakse lõikega 61, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna teda on karistatud AutoVS § 8 lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, võib veokorraldusjuhi mainet pidada heaks, kui leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 8 tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2. Põhjalikum selgitus, mis puudutab ka veokorraldusjuhi rikkumiste tõttu hea maine kaotamise osas kaalutlusotsuse tegemist, on toodud eespool AutoVS § 7 lõike 61 selgitustes. AutoVS § 11 lõige 1 tunnistatakse 1 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõikes 2 tehtavate muudatuste tõttu ning sama paragrahvi täiendamise tõttu lõikega 21 ei ole lõige 1 enam tarvilik. AutoVS § 11 lõike 2 muutmine ja lõike 21 lisamine on kaudselt tingitud määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 1 alapunktis a ja artikli 2 punkti 1 alapunktis b sätestatud muudatustest, millega hõlmatakse rahvusvahelistel vedudel tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõuetega ka need sõidukid, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid ei ületa 3500 kilogrammi. Kuna määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d toodud tingimustele vastava rahvusvahelise veoseveo (oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu) puhul ei ole määratletud, millise lubatud täismassiga auto või autorongiga korraldatava veoseveo puhul need nõuded kehtivad, siis tehakse vastav muudatus ka AutoVS § 11 lõikes 2, mille kohaselt peab oma kulul 6 korraldatav rahvusvaheline veosevedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et juhul, kui ettevõtja korraldab mis tahes auto või autorongiga oma kulul rahvusvahelist veosevedu, siis peab see vedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Samas, kui oma kulul veosevedu korraldatakse kolmandasse riiki, tuleb lähtuda välislepingus sätestatud tingimustest, näiteks peab Vene Föderatsiooni või Ukrainasse tehtaval oma kulul korraldataval veoseveol, kui auto või autorongi lubatud täismass ületab 6000 kilogrammi, olema kaasas AutoVS §-s 22 sätestatud veoluba. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21, milles määratletakse kindlaks, millised nõuded kehtivad oma kulul korraldataval riigisisesel veoseveol. Uue lõike 21 kohaselt jäävad riigisisestel oma kulul veosevedudel tingimused samaks, mis on kehtivas seaduses, ehk siis määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõudeid peab riigisisesel oma kulul korraldataval veoseveol täitma ettevõtja, kui ta korraldab seda vedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis. Määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõudeid ei pea täitma, kui riigisisest oma kulul veosevedu korraldatakse alla 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. AutoVS § 11 lõigetes 3 ja 4 tehtavad muudatused on vajalikud sõnastuse täpsustamise eesmärgil, kuna sama paragrahvi lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõigetes 3 ja 4 täiendatakse sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“, mis tagab õigusselguse, et määruse 1073/2009 artikli 2 lõike 5 sätestatud nõuded kehtivad oma kulul korraldatavale sõitjateveole bussiga ja mitte teistele sõidukitele. AutoVS § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal esitada tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Ettevõtte tegevjuht võib olla ka ettevõtja poolt veokorraldusjuhiks määratud isik. Veokorraldusjuhi mõiste on toodud määruse 1071/2009 artikli 2 lõikes 5 ning tegemist on vedaja veotegevust tegelikult ja pidevalt juhtiva füüsilise isikuga. Tegevjuhi puhul on tegemist kogu ettevõtet juhtima õigustatud füüsilise isikuga. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevusloa andjale ka tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). See muudatus tehakse AutoVS §-s 13 seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktiga i, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. AutoVS § 13 lõike 1 punktis 6 tehtav muudatus on tingitud sellest, et määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 3 muudetakse määruse 1071/2009 artiklit 5, mille lõigete ja punktide tähistused on muutunud. Seetõttu on vajalik korrigeerida AutoVS § 13 lõike 1 punktis 6 toodud viidet, mille kohaselt viide määruse 1071/2009 artikli 5 punktile c asendatakse viitega sama määruse artikli 5 lõike 1 punktile f. Nimetatud viite muudatusega AutoVS § 13 lõike 1 punkti 6 sisu ei muutu. AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 täiendatakse viiteid vastavalt määruse 1071/2009 artikli 7 lõigetele, milles käsitletakse finantssuutlikkuse nõuet, millele tegevusloa taotleja ja vedaja peavad vastama. Kuna määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse määruse 1071/2009 artiklisse 7 lõige 2a, siis AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 on vajalik teha viide ka sellele lõikele. Viide nimetatud lõikele puudutab erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja vedaja majandusaasta aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust tõendiga, milleks on näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud tõend, millega tõendatakse, et vedaja käsutuses on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud summad. 7 AutoVS § 17 lõike 4 muudatuse kohaselt hakkaks säte kehtima kõikide autode kohta, mida kasutatakse kasutuslepingu alusel ja mille kohta taotleb vedaja tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kehtiva seaduse kohaselt on see säte kehtiv vaid mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta, kui seda autot kasutab Eesti vedaja kasutuslepingu alusel ja soovib selle auto kohta taotleda tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kuna praegu kehtiva seaduse kohaselt ei rakendu see säte Eesti liiklusregistris registreeritud auto kohta, mida kasutatakse kasutuslepingu alusel, siis isegi juhul, kui selle auto kasutusleping kehtib lühiajaliselt, näiteks mõned kuud või aasta, siis tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja andjal taotluse korral väljastada selle sõiduki kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri sama kehtivusajaga, kui on vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg (tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks, kui vedaja ei soovi seda lühemaks ajaks). Selline kasutuslepingu kehtivusajast pikema kehtivusajaga tegevusloa kinnitatud ärakirja andmine on tekitanud probleeme. Näiteks juhtumitel, kus liiklusregistris registreeritud auto kasutuslepingu lõppedes rendib sõiduki omanik selle edasi kolmandale ettevõtjale, kellel puudub vajadus taotleda selle auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja (näiteks kasutab autot oma kulul korraldatavatel veosevedudel), siis on suur tõenäosus, kui eelmine auto kasutaja ei tagasta selle auto kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja selle andjale, et auto kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakiri jääb kehtima. See tekitab aga teedel teostatava järelevalve käigus segadust, kui MTR-i päringu järgi tuvastatakse, et auto kohta on kehtiv tegevusloa kinnitatud ärakiri hoopis teisel ettevõttel. Samuti moonutab selline olukord tegevusloa kinnitatud ärakirjade statistikat. Selliste probleemide vältimiseks jäetakse lõikest 4 välja viide mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud auto kohta. Muudatuse jõustumisel tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja andjal nimetatud dokumendi andmisel selle kehtivusaja määramisel lähtuda auto kasutuslepingu kehtivusajast ka liiklusregistris registreeritud autode puhul. Kui auto kasutusleping on sõlmitud määramata tähtajaga, siis antakse sellise auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri sama lõpptähtajaga, kui on vedajale antud tegevusloa lõpptähtaeg. AutoVS § 19 lõikes 8 tehakse mitmed muudatused, mille tõttu on otstarbekas kogu säte uuesti sõnastada. Kõige olulisema muudatusena täiendatakse lõiget 8 selliselt, et sättes toodud põhjustel oleks lisaks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalusele võimalik tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada. Määruse 1071/2009 IV lisa punkti 3 kohaselt, kui sõidetakse väga tõsise tehnilise puudusega sõidukiga, mis kujutab sellist vahetut ohtu liiklusohutusele ja mis viib otsuseni sõiduk kasutuselt kõrvaldada, siis kuulub selline õigusrikkumine kõige raskemate autoveoalaste õigusrikkumiste hulka, mis sama määruse artikli 6 kohaselt mõjutab vedaja või veokorraldusjuhi mainet. Määruse 1072/2009 artikli 12 lõikes 1 nimetatakse ära meetmed, mida saab vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste korral tarvitusele võtta. Nende meetmete hulgas on ka tegevusloa kõigi või osade kinnitatud ärakirjade ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine. Kuna AutoVS § 19 lõikes 8 on praegu kehtiva seaduse versiooni kohaselt sätestatud ainult tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalus, kui oma sisult suhteliselt range otsus, siis selleks, et viia see säte kooskõlla määruse 1072/2009 artikli 12 lõike 1 punktiga a, täiendatakse sätet lauseosaga, mille kohaselt oleks võimalik sättes toodud põhjustel tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada. Lisaks sellele tehakse sättes mõned redaktsioonilised muudatused. Tekstiosas „auto ja selle haagise“ asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“, et autot ja haagist oleks võimalik eraldi käsitleda. See on vajalik juhul, kui näiteks auto on tehniliselt korras, aga haagisel tuvastatakse järelevalve käigus väga tõsine tehniline viga ning haagis tuleb liikluses kasutuselt kõrvaldada. Lisaks sellele asendatakse tekstiosas „tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine“ sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks võimalik ka neid asjaolusid eraldi käsitleda. Kui jätta see tekst muutmata, siis oleks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamine või selle dokumendi kehtetuks 8 tunnistamine võimalik vaid juhul, kui tuvastatud on kõik kolm asjaolu – ei ole tagatud auto või selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine, kuid see ei oleks AutoVS § 31 lõikes 3 sätestatud nõudega kooskõlas. AutoVS §-i 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, milles käsitletakse tasulisel veoseveol kasutatavat veolepingu sõlmimist tõendavat dokumenti (edaspidi veodokument). Praegu on veose saatedokumentide veoseveol kaasas olemise kohustus sätestatud LS § 88 lõikes 6. See nõue LS-is on liiga üldine ja puudub selgus, millist dokumenti veose saatedokumendina käsitletakse ja millised andmed peavad selles kajastuma. Kuna tasulist veosevedu reguleerib AutoVS, siis on asjakohasem, et veodokumendi autojuhil kaasas olemise ja selle järelevalveametnikule kontrollimiseks esitamise kohustus on sätestatud AutoVS-s ning vastav säte LS-is (§ 88 lõige 6) tunnistatakse kehtetuks. Oluline on täpsustada selle dokumendi nimetust ja seda, kes selle dokumendi koostab. Praegu kasutatav mõiste „veose saatedokumendid“ on liiga üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente. Näiteks võlaõigusseaduse §-s 780 käsitletakse veose saatedokumentidena ka tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente. Seetõttu on vajalik AutoVS-s täpsustada, et tegemist on veolepingu sõlmimist tõendava dokumendiga, mida edaspidi AutoVS tekstis nimetatakse veodokumendiks. Lisatud on, et veodokumendi koostab veose saatja või ekspedeerija. Veodokumendina käsitletakse kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonist (CMR) tulenevat saatedokumenti, võlaõigusseadusest tulenevat veokirja, metsamaterjali veol kasutatavat veoselehte või muud samalaadset dokumenti. Samuti vajab täpsustamist, et selle dokumendi tasulisel veoseveol kaasas olemise kohustus on autojuhil. Tasulisel veoseveol peab veodokument kaasas olema iga auto ja autorongi puhul olenemata selle lubatud täismassist. Kui ettevõtja korraldab veosevedu oma kulul, siis rakenduvad selleks AutoVS § 11 lõigetes 2 ja 21 nimetatud nõuded ning AutoVS § 29 lõike 1 punkti 4 kohaselt peavad autojuhil olema kaasas ja ta peab kontrollimiseks esitama dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav veosevedu vastab määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Olulisemaks nõudeks oma kulul veoseveol on tõendada, et veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud. Veose kohta tõendusdokumendi esitamisel võib oma kulul veosevedu korraldav ettevõtja kasutada sarnast dokumenti, mida kasutatakse näiteks rahvusvahelisel tasulisel veoseveol (CMR saatedokument). AutoVS-s tehtavate muudatuste kohaselt, peab rahvusvaheline oma kulul korraldatav veosevedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele olenemata veol kasutatava auto või autorongi lubatud täismassist. Määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuded kehtivad AutoVS kohaselt ka riigisisese oma kulul korraldatava veoseveo korral, kuid auto või autorongi kohta, mille lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi. See tähendab, et näiteks veose kohta ei pea ettevõtja esitama tõendusdokumenti, kui riigisisest oma kulul veosevedu korraldatakse täpselt 3500 kilogrammi või väiksema lubatud täismassiga auto või autorongiga. Politsei- ja Piirivalveameti soovitusel täpsustatakse käesolevas seletuskirjas, et juhul, kui eraisik kasutab autot või autorongi oma isikliku veose veoks, siis ei pea ka temal olema kaasas veose kohta tõendus- või saatedokumenti. Samas eraisikul ei ole lubatud tegeleda tasulise veoseveoga, mis on äritegevus ja millega tegelemiseks peab olema registreeritud ettevõtjana. Ning lisaks sellele, kui tasulist riigisisest veosevedu korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, peab ettevõtjal olema AutoVS-st tulenev tegevusluba ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri. Kui kontrollametnik siiski tuvastab, et eraisik tegeleb tasulise veoseveoga, siis karistus keelatud majandustegevusega tegelemise eest on sätestatud karistusseadustiku §-s 372. AutoVS §-i 29 täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse loetelu andmetest, mis peavad olema veodokumendile kantud. Tegemist on andmetega, mille põhjal saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja, vedaja ja saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii 9 riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Vastavalt veo või veose liigile võib tulenevalt AutoVS-st, teistest asjaomastest seadustest, Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest ning rahvusvahelistest konventsioonidest ja kokkulepetest tuleneda ka teisi andmeid, mis peavad olema veodokumendile kantud. Näiteks kabotaažveo korral peavad veodokumendile olema kantud määruse 1072/2009 artikli 8 lõikes 3 nimetatud andmed, kombineeritud veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 33 lõikes 6 ning ohtliku veose veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 35 lõike 10 punktis 1. Kuna määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a, mis kohustab liikmesriike kehtestama karistuse ka veose saatjale, kui tema tellitud veoteenusega kaasneb määruse rikkumine, siis riikliku järelevalve käigus on veose saatja võimalik kindlaks teha veodokumendile kantud veose saatja andmete põhjal. Veodokument peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et see võib olla nii paberkandjal kui elektrooniline. Elektroonilist vormi lubas kasutada ka LS § 88 lõikes 6 sätestatu Käesoleval hetkel kasutavad enamik vedajaid nii rahvusvahelisel kui riigisisesel tasulisel veoseveol paberkandjal veodokumenti, mis koostatakse reeglina kolmes eksemplaris, millest üks jääb veose saatjale ning kaks antakse veose üleandmisel (sõidukile pealelaadimisel) vedajale või vedajat esindavale veost vedavale autojuhile, millest omakorda ühe annab autojuht veose mahalaadimisel saajale. Seoses elektroonilise teabevahetuse üha kiireneva arenguga planeeritakse nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna hakata veodokumendi osas aktsepteerima ka elektroonilises vormis esitatud veodokumenti. Selleks on Euroopa Parlament ja nõukogu 15. juulil 2020. a vastu võtnud määruse (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta, mida hakatakse kohaldama alates 21. augustist 2024. a. Hetkel töötab Euroopa Komisjon välja sellele määrusele lisanduvaid alamakte, milles määratakse kindlaks ühtsed tehnilised tingimused, millele elektrooniliselt esitatud kaubaveoteave peab vastama, et nendele andmetele oleks tagatud juurdepääs mis tahes liikmesriigis teostatava järelevalve eesmärgil. Elektroonilist veodokumenti kasutatakse Eestis juba mitmeid aastaid, eelkõige ümarpalgi ja puisteainete veol. Selleks, et veosevedude osas järelevalve teostamisel oleks vedajatel võimalik esitada Eesti järelevalveametnikule veodokument ka elektroonses vormis (autojuht saab seda näidata oma nutiseadmes), siis seetõttu sätestatakse ka AutoVS § 29 lõikes 3, et veodokument peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis katab ära ka elektroonilise vormi, just nagu on veodokumendi vormi täpsustav lause sätestatud praegu kehtivas LS § 88 lõikes 6. AutoVs § 35 lõikes 11 tehakse muudatus seoses veose saatedokumendi mõiste asendamisega veodokumendi mõistega ning asendatakse sõnad „Veose elektroonilise saatedokumentide“ sõnadega „Elektroonilise veodokumendi“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab veodokument“. AutoVS § 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, millega lisandub tegevusloa andjale kohustus kanda MTR-i ka AutoVS § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi andmed. Samas, kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht on sama isik, siis kahekordselt sama isiku andmeid MTR-i ei kanta. Sel juhul tehakse MTR-i märge, et tegevjuht on sama isik, kes on määratud ka ettevõtte veokorraldusjuhiks. Tegevjuhi, kui ta ei ole samaaegselt määratud ka veokorraldusjuhiks, andmete kandmine MTR-i on vajalik, kuna tegevusloa menetlusprotsessis tuleb igakordselt kontrollida tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see kontroll toimub Eesti isikukoodiga tegevjuhi puhul MTR-s arendatud x-tee päringuga karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte. Kuna tegevjuhi vastavust hea maine nõudele võidakse kontrollida ka tegevusloa kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja riskihindamisele (kui vedaja korraldatud veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi), siis on oluline, et tegevjuhi andmed on kantud MTR-i ning tema vastavust hea maine nõudele on võimalik x-tee päringuga karistusregistrist kontrollida. See muudatus on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 10 tehtavatest muudatustest, mille kohaselt tuleb hakata hea maine nõudele vastavust kontrollima ka vedaja tegevjuhi osas. AutoVS §-i 48 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt kantakse MTR-i igal aastal hiljemalt 31. märtsiks ka vedaja juures töötavate inimeste ja eraldi autojuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Nimetatud kohustus kanda ja uuendada igal aastal vedajate riiklikus elektroonilises registris iga vedaja kohta ka tema juures töötavate inimeste arv tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega on muudetud määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2. Nimelt on selle artikli lõiget 2 täiendatud punktiga h, millega kohustatakse liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse igal aastal eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse registrisse hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Vajadus kanda iga vedaja kohta MTR-i ka tema juures töötavate autojuhtide arv, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 3, millega on muudetud määruse 1071/2009 artiklit 5, milles sätestatakse autoveo-ettevõtja asukohanõuded. Asukohanõuetesse on lisatud uus nõue, mille kohaselt peab tegevusloa andja autoveo-ettevõtja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et ettevõtja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Selleks, et oleks võimalik ettevõtjate sellele nõudele vastavust kontrollida, peab tegevusloa andjal olema ülevaade ettevõtja kasutuses olevatest sõidukitest ja tema juures töötavatest autojuhtidest. Eestis on vedajate kasutuses olevate sõidukite andmed kantud MTR-i seoses sõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirjaga. Vedaja juures töötavate autojuhtide arvu kohta on aga andmed olemas MTA hallatavas töötamise registris. Eelpool kirjeldatud nõuete määruses 2020/1055 sätestamise eesmärk on võidelda nn riiulifirmade vastu ning parameetrid, mille osas saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste ja autojuhtide arv. Kuna Eestis kantakse vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16 lõike 2 punktides a kuni d, MTR-i, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse artikli 16 lõike 2 uues punktis h nimetatud töötajate arv ja artikli 5 lõike 1 punktis g nimetatud autojuhtide arv kantakse MTR- i. Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise registri vahelise andmevahetusega. Kirjeldatud andmete vahetus registrite vahel kõikide Eestis asutatud ja MTR-i kantud vedajate kohta hakkaks toimuma üks kord aastas kokkulepitud ajal/aegadel, et iga aasta 31. märtsiks oleksid need andmed MTR-s uuendatud. Selline registrite vaheline andmevahetus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-le või tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Nimetatud andmed iga vedaja kohta on vajalik kanda MTR-i, kuna nendele andmetele tuleb tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet teostavatele ametnikele (nõue sätestatud määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii kolmandas lõigus). Näiteks toimivad praegu päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist MTR-i, et edastada Eesti vedaja kehtiva tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmed mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi teedel järelevalvet teostavale kontrollametnikule, kui Eesti vedajat rahvusvahelisel veol kontrollitakse. Sama süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon hõlmata ka vedaja juures töötavate inimeste arvu ja muud andmed, mis määruses 2020/1055 sätestatud muudatustega on määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2 lisatud. AutoVS-i täiendatakse §-ga 481, milles määratletakse ära riiklik kontaktpunkt, kes hakkab vastutama määruse 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse ning sama artikli lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest. Kuna määruse 1071/2009 rakendamise osas on pädevaks asutuseks Eestis MKM, siis on otstarbekas, et ka selle määruse artiklis 18 nimetatud ülesannete täitmise eest vastutav kontaktpunkt on MKM. Samas sätestatakse, et MKM-i volitusel võib neid ülesandeid hakata täitma ka Transpordiamet. Riikliku kontaktpunkti AutoVS-s määratlemine on oluline, kuna riigil tuleb kindlaksmääratud kontaktpunkti andmed edastada Euroopa komisjonile. Euroopa komisjon avaldab selle teabe kõikidele liikmesriikidele, et oleks teada, millise kontaktpunkti poole tuleb nimetatud määruse artiklis 18 kirjeldatud teabevahetuse osas pöörduda. Käesolev muudatus tehakse AutoVS-s 11 seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 13, millega asendatakse määruse 1071/2009 kogu artikli 18 tekst uue tekstiga. Artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse raames tuleb riiklikul kontaktpunktil saata välja ja võtta vastu teavet sama määruse artiklis 6 nimetatud rasketes autoveoalastes õigusrikkumistes süüdimõistmiste ja nende eest määratud karistuste kohta. Teabevahetus toimub Euroopa komisjoni poolt hallatava ERRU süsteemi kaudu. Vastuvõetud teave õigusrikkumise ja selle eest määratud karistuse kohta tuleb kanda vedaja asukohariigi elektroonilisse registrisse. Eestis on selleks registriks LS § 2001 kohaselt LJVIS. Eesti on ERRU süsteemiga liitunud ning teabevahetus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste osas toimib juba 2017. aastast. Lisaks eelnevale tuleb riiklikul kontaktpunktil vastavalt määruse artikli 18 lõigetes 4−7 sätestatule teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega halduskoostööd ja vastata nende teabenõuetele seoses vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetega. Teabenõudele tuleb vastata 30 tööpäeva jooksul alates selle saabumisest. Kui teabenõue ei ole piisavalt põhjendatud, võib selle tagasi lükata. Kirjeldatud halduskoostöö ja teabenõuete edastamine hakkab toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi IMI) kaudu, mis on loodud määrusega 1024/2012 ning selle määruse osas on MKM juba kontaktpunktiks määratud. AutoVS § 49 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajate loetelu täiendatakse Tööinspektsiooniga. Põhjalikumad selgitused Tööinspektsioonile AutoVS-st tulenevate autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures riikliku järelevalve teostamise õiguse andmise osas on toodud käesolevas seletuskirjas AutoVS § 49 lõike 7 selgitustes. AutoVS § 49 lõiget 5 täiendatakse tekstiosaga, mille kohaselt teostab MTA riiklikku järelevalvet lisaks seaduse § 29 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 nimetatud dokumentidele ka § 29 lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendi (veodokumendi) üle teel. Kuna MTA teostab riiklikku järelevalvet AutoVS § 29 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse, välislepingust tuleneva veoloa, oma kulul korraldatava veoseveo tõendamiseks esitatavate dokumentide ja ohtliku veose veol kasutatavate dokumentide üle teel, siis on otstarbekas, et nendele dokumentidele lisaks kaasneb järelevalve ka autojuhil kaasas oleva veodokumendi üle. Veodokument on riikliku järelevalve teostajale oluline dokument, et kindlaks teha veo osapooled, veose peale- ja mahalaadimise kohad ning veost kirjeldavad andmed. Kuna veodokumendi veose saatja või ekspedeerija poolt esitamata jätmise või valeandmete esitamise osas (AutoVS § 72) on väärteo menetlejana MTA juba AutoVS § 73 punktis 2 sätestatud, siis on vajalik, et MTA osas lisatakse vastav säte riikliku järelevalve teostajana ka § 49 lõikesse 5. AutoVS §-i 49 täiendatakse lõikega 7. Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepaneku kohaselt täiendatakse AutoVS §-i 49 lõikega 7, mille kohaselt hakkab Tööinspektsioon teostama riiklikku järelevalvet tegevusloa, tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse kohustuse nõuete täitmise üle ettevõtja juures, nagu sätestab ka LS § 139 lg 1, teel järelevalvet Tööinspektsioon ei teosta. Sotsiaalministeerium selgitab oma kooskõlastuskirjas, et Tööinspektsioon kontrollib LS-i § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas kontrollitav ettevõte on tasulise veoseveo korraldamiseks taotlenud ühenduse tegevusloa ja kas sõidukite kohta on ettevõtjal tegevusloa kinnitatud ärakirjad. Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab rikkumise (tegevusloa ja/või selle kinnitatud ärakirja puudumine või nimetatud dokumendi edasi andmine teisele ettevõtjale), kuid Tööinspektsioonil puudub praegu pädevus tuvastatud rikkumist menetleda. Seetõttu peab Sotsiaalministeerium otstarbekaks, et Tööinspektsioonil oleks õigus teostada järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures analoogselt, nagu on see õigus olemas politseiametnikul AutoVS § 49 lõike 6 kohaselt teel teostatava järelevalve käigus. Tööinspektsiooni järelevalveõiguste laiendamisega on võimalik veonduses toimuvat järelevalvet tõhustada, et tagada veondusturul ühtsetest konkurentsireeglitest kinnipidamine. 12 AutoVS § 50 lõike 2 teist lauset muudetakse, et viia see vastavusse lõike esimese lausega, mis sätestab, milliseid KorS sätete kohaseid riikluku järelevalve erimeetmeid MTA võib kohaldada. Kehtiva sätte kohaselt võib MTA rakendada vahetut sundi KorS §-des 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete rakendamisel, kuid KorS § 50 kohast erimeetme rakendamise õigust lõike esimese lause kohaselt MTA-le ei ole ning seetõttu jäetakse viide sellele tekstist välja. AutoVs § 72 pealkirjas asendatakse sõna „nendes“ sõnaga „selles“, kuna veodokumente on üks ja eelnõu esimese punktiga tehtava muudatusega muutub pealkirjas senine mitmuses käsitletav veose saatedokumendid ainususe vormiga veodokument. AutoVS § täiendatakse §-dega 721 ja 722. Paragrahvis 721 kehtestatakse rahatrahv autojuhile veodokumendi esitamata jätmise korral. Kuna käesoleva eelnõu kohaselt täiendatakse AutoVS §-i 29 lõigetega 3 ja 4, milles kehtestatakse autojuhile veodokumendi kaasas olemise kohustus ning veodokumendile kantavad vähimad andmed, siis veodokumendi veoseveol kaasas olemise eest on vastutav ka autojuht. Autojuht peab veenduma, et veosevedu alustades on tal kaasas nõuetekohane veodokument ning selle puudumisest koheselt vedajat või veose saatjat/ekspedeerijat informeerima. Autojuht peaks keelduma veo alustamisest, kui talle ei ole antud veole kaasa nõuetekohast veodokumenti. Reeglina on veodokumendi koostaja veose saatja või ekspedeerija, kes peab veose üleandmisel andma vedajale/autojuhile kaasa veodokumendi nii vedaja kui saaja jaoks. Selle nõude rikkumise osas on vastav karistus kehtestatud veose saatjale ja ekspedeerijale AutoVS §-s 72. Kuna põhiline vastutus veodokumendi olemasolu eest lasub veose saatjal või ekspedeerijal, siis on ka rahatrahvi maksimaalne määr neile kõrgem – kuni 200 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 13 000 eurot. Kuna autojuht peab veenduma, et tal on nõutav veodokument veoseveo alustamisel kaasas ja see peab sisaldama AutoVS kohaselt nõutavaid andmeid, siis autojuhi vastutus võrreldes veose saatja või ekspedeerija vastutusega on väiksem ning seetõttu kehtestatakse rahatrahvi määra suuruseks autojuhile kuni 100 trahviühikut. Paragrahvis 722 kehtestatakse rahatrahv veose saatjale, ekspedeerijale, pea- või alltöövõtjale ning eelpool nimetatute juhatuse liikmele või muule esindaja, kellele oli see kohustus (veoseveo tellimine) delegeeritud, nõuetele mittevastava tasulise veoseveo tellimise eest. Peatöövõitja võib olla isik, kes sõlmib veose saatjaga veolepingu, kuid ta ise vedu ei teosta, vaid tellib selle omakorda kelleltki teiselt ehk alltöövõtjalt. Karistus veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale kehtestatakse vastavalt määruse 2020/1055 artikli 2 punktile 7, millega täiendati määrust 1071/2009 artikliga 14a. Nimetatud määruse muudatuse kohaselt on liikmesriigid kohustatud kehtestama karistused veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele määruse 1072/2009 II ja III peatüki mittejärgmise eest, kui nad olid teadlikud või pidid olema teadlikud, et nende tellitavate veoteenustega kaasneb määruse rikkumine. Määruse II peatükis on sätestatud nõuded seoses ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga ning III peatükis nõuded seoses kabotaažvedudega ning määruse kohaselt peavad veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja tasulist veosevedu, sh kabotaažvedu tellides veenduma, et seda vedu korraldaval ettevõtjal on kehtiv tegevusluba ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri. Vastav nõue veose saatjale ja ekspedeerijale on juba sätestatud AutoVS § 5 lõikes 5, mida käesoleva eelnõu punkti 2 kohaselt täiendatakse, kuna määruse 1071/2009 artiklile 14a on vajalik lisada sellesse loetellu ka pea- ja alltöövõtja. Kuna Eestis on ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kohustusega hõlmatud ka tasulised riigisisesed veoseveod üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto ja autorongiga, siis tuleb veose saatjal, ekspedeerijal, pea- ja alltöövõtjal nii riigisisese kui rahvusvahelise veoseveo kui ka kabotaažveo tellimisel eelnevalt kontrollima, et ettevõtjal on nõutav tegevusluba (Eesti või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna vedaja) või õigus veoseveo tegevusalal tegutseda (kolmanda riigi ettevõtja). Lisaks eelnevale peab veose saatja, ekspedeerija, pea- ja alltöövõtja kabotaažveo tellimisel olema teadlik, et 13 järgitakse kabotaažvedudel kehtivaid reegleid. Kabotaažvedude reeglid on kehtestatud määruse 1071/2009 artiklites 8 ja 9 ning AutoVS-s tehakse nendele nõuetele viide §-s 32. Näiteks, kui veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja tellib kabotaažveo teenuse Läti vedajalt ning selle tellimuse kohaselt teeb Läti vedaja Eesti territooriumil pärast rahvusvahelist veosevedu rohkem kabotaažvedusid kui kolm vedu ja/või pikema perioodi jooksul kui seitse päeva, siis lasub vastutus selle õigusrikkumise eest nii Läti vedajal/autojuhil kui need kabotaažveod tellinud veose saatjal, ekspedeerijal, pea- või alltöövõtjal. Õigusrikkumise tuvastamisel on riikliku järelevalve teostajal võimalik veose saatja kindlaks teha koheselt teel toimuva kontrolli käigus, kuna vedaja on kohustatud esitama veodokumendi ning sellele on kohustuslik kanda veose saatja nimi ja aadress. Ekspedeerija ning pea- ja alltöövõtja kui veo tellija kindlakstegemine teel toimuva kontrolli käigus on keerulisem ning vajab järelevalve teostaja poolt põhjalikumat uurimist, näiteks üldmenetluse raames. Rahatrahv veose saatjale, ekspedeerijale, pea- või alltöövõtjale nõuetele mittevastava veoseveo tellimise eest on kuni 200 trahviühikut ning kui selle teo paneb toime juriidiline isik, siis on rahatrahv 13 000 eurot. Nimetatud rahatrahvi määrade kehtestamisel on arvestatud sarnaste rikkumiste eest vedajale AutoVS-s sätestatud rahatrahvi määradega (§-d 53, 55, 56, 60 ja 65), et karistus oleks proportsionaalne teiste analoogsete rikkumistega. Kuna tegemist on EL õigust ülevõtva eelnõuga, siis karistuspoliitikat käesoleva eelnõuga muutma ei hakata, kuigi KarS võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Autoveoseadus on vastu võetud 19.12.2017. a. ehk ajal, kui juba kehtisid KarS kohaselt oluliselt kõrgemad karistusmäärad kui autoveoseaduses sätestatud 13 000 euro suurune maksimummäär. 01.06.2018 jõustunud autoveoseadusega tõsteti juriidilise isiku maksimaalsed karistusmäärasid senise 3200 eurolt 13 000 euroni, mis on üsna märkimisväärne muutus. Lisatud karistusnormi adressaadiks ei ole vedaja vaid veo tellija, kelle jaoks on 13 000 euro suurune karistus kindlasti hoiatav ja motiveerib õiguskuulekalt käituma, sest igal juhul on soodsam tellida vedu legaalselt vedajalt kui riskida trahvivõimalusega. 01.06.2018 jõustunud AutoVS senine karistuspraktika eelviidatud sarnaste rikkumiste osas on järgmine: § 53 lg 1 alusel on karistatud kahte isikut keskmiselt 600 euro suuruse, § 53 lg 2 alusel ühte juriidilist isikut 2000 euro suuruse, § 56 alusel 243 juhti keskmiselt 341 euro suuruse, § 60 alusel 25 juhti keskmiselt 385 euro suuruse ja § 65 lg 1 alusel 5 isikut 380 euro suuruse rahatrahviga. AutoVS § 73 punkte 1 ja 2 täiendatakse selliselt, et eelnõu alusel vastutusalasse lisatava kahe karistusparagrahvi (§ 721 ja 722) osas on väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks Politsei- ja Piirivalveamet ning MTA. Mõlemad asutused on ka §-des 721 ja 722 nimetatud dokumentide osas riikliku järelevalve teostajad. AutoVS §-i 73 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt on Tööinspektsioon kohtuväline menetleja AutoVS §-des 53, 54, 61 ja 62 sätestatud väärtegude menetlemisel. See muudatus tehakse seoses AutoVS § 49 täiendamisega lõikega 7, mille kohaselt saab Tööinspektsioon õiguse hakata teostama riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures. Paragrahviga 2 sätestatakse ELTTS muutmine. Paragrahv koosneb 17 punktist. ELTTS § 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna direktiivi 2020/1057 kohaselt tuleb reguleerimisala laiendada ka autoveosektorile, mille seni kehtinud säte välistas. Direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõikest 1 tuleneva reguleerimisala muudatusega tagatakse ELTTS-s direktiivi 96/71/EÜ rakendamine autoveosektori põhiselt, kus autoveosektori töötajate suurt liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Samuti tagatakse direktiivi 96/71/EÜ sätete rakendamist käsitleva direktiivi 2014/67/EL kohaldatavus. 14 ELTTS-i täiendatakse §-ga 21, millega sätestatakse direktiivist 2020/1057 tulenevad autoveosektori põhised erinormid, millega kaasnevad teatavad kohustused ja erandid. Direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 2 kohaselt kuulub sõidukijuht lähetusnõuete kohaldamisalasse, kui tööandjale laieneb direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud riikidevahelise meetme kohustus (ELTTS-s vaste § 2 lg 1 punkt 1). Sellest lähtuvalt on autoveosektori põhised lähetusnormid kohaldatavad vaid juhul, kui ettevõtja lähetab töötajad teise liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses teises liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise ajaks sõlminud töösuhte. Ülejäänud meetmed, direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt b ja c, mis käsitlevad teises riigis kontsernis või tööjõuvahenduse kaudu töötamist ning mis on üle võetud ELTTS-s § 2 lg 1 punktidega 2 ja 3, ei kuulu direktiivi 2020/1057 kohaldamisalasse, seega ei kohaldata autoveosektori põhiseid erinorme. Nendel juhtudel kohaldatakse ELTTS-i üldiseid kehtivaid sätteid. Lisaks on praktikas sätte kohaldatavuse hindamise juures oluline jälgida direktiiv 96/71/EÜ artikkel 1 lõike 3 punkti a meetme käsitlust, mille kohaselt on eelduseks leping, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud. Nimelt transpordisektori iseärasusi arvestades ei pruugi lähetatava riigi ja vastuvõtva riigi ettevõtjal olla omavahelist teenuslepingut. Transporditeenuse lepinguline suhe võib olla sõlmitud veose saatja ettevõtte ja logistikaettevõtte vahel ning sama logistikaettevõtte ja transpordiettevõtte vahel, kusjuures ei saa välistada, et logistikaettevõte võib asuda vastuvõtvas riigis. Sellise teenuslepingulise mudeli puhul ei rakendu direktiivi 2020/1057 sätted. Lõikega 1 sätestatakse, et autoveosektori töötajale, kes on Eestisse lähetatud § 2 lg 1 p 1 alusel, kohaldub seadus üksnes juhul, kui see on seaduses sätestatud. Lõige 2 kehtestab autoveosektorile direktiivist 2020/1057 tulenevad erandid, mille suhtes ei rakendu seaduse kohaldamisala. Punkti 1 kohaselt ei kohaldata seadusest tulenevaid nõudeid kahepoolsele veole. Kuna direktiiv 2020/1057 artikkel 1 lõiked 3 ja 4 käsitlevad veoliigi iseärasuste tõttu kahepoolse veo mõistet veoseveol ja sõitjateveol erinevalt, siis vastavalt on mõisted üle võetud käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4. Autoveo liikuvat laadi arvestades ei lähetata sõidukijuhte üldiselt teise liikmesriiki pikaajaliste teenuslepingute alusel nagu võib olla tavaks mõnes muus sektorites. Seetõttu täpsustatakse, millistel juhtudel ei kehti lähetatud sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ ja seega ka ELTTS lähetamist käsitlevad sätted. Eelkõige on määravaks seos, mis on sõidukijuhil osutatava teenuse ja vastuvõtva riigi territooriumiga. Kui sõidukijuht teeb kahepoolseid vedusid ettevõtja asukohariigist teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile või tagasi asukohariiki, on teenuse iseloom tihedalt seotud selle asukohariigiga, mitte vastuvõtva riigiga. Sellest tulenevalt lähetusnõudeid kahepoolsetel vedudel ei kohaldata. Näiteks Poola – Eesti kahepoolseks veoks saab lugeda vedu, kus veos on pealelaaditud Poolas ja selle mahalaadimine toimub Eestis. Punkt 2 võtab üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 5, mille kohaselt transiitveo korral ei kehti lähetamist käsitlevad sätted. Transiitveo puhul läbib sõidukijuht riiki ilma kaupa peale või maha laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata ning seetõttu ei ole sõidukijuhi tegevuse ja läbitud liikmesriigi vahel olulist seost. Kohaldamisala ei muuda ka näiteks 15 sõidukijuhi hügieenilistel põhjustel tehtud peatused. Näiteks Soome - Saksa – Soome kahepoolsel veol, Eestit läbitakse veost peale- või mahalaadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata. Punkt 3 sätestab kahepoolse veoseveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 3 kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused. Üle võetava direktiivi sätte eesmärk on eelkõige lähetusnormide kohaldamisel luua tingimus kahepoolse veo erandile. Direktiiv peab võimalikuks, et juht teeb mitmeid kahepoolseid vedusid ühe teekonna jooksul. Konkreetse sättega kehtestatakse teekonnal lubatud täiendavate veoselaadimisele piirarv. Sättest tulenev üks täiendav laadimine võib toimuda asukohariigi ja vastuvõtva riigi teekonnal ja/või üks laadimine tagasi suunal. Selgitavalt tuleb lisada, et vastuvõtva riigi suunalisel veol on lubatud teha üks mahalaadimine ja lisaks ka üks pealelaadimine. Seejuures on oluline, et maha- ja pealelaadimine ei toimu ühes ja samas riigis. Sama õigus kehtib ka asukohariigi tagasisuunalisel veol. Kusjuures vastuvõtva riigi suunalisel veol ära kasutatud täiendav veoselaadimise õigus ei mõjuta tagasisuunalisel veol täiendava veoselaadimise õigust. Näiteks Saksa – Eesti kahepoolsel veol on lubatud üks pealelaadimine teostada Poolas ja üks mahalaadimine Lätis ning tagasisuunaliselt üks mahalaadimine Lätis ja üks pealelaadimine Leedus. Punkt 4 täiendab punktis 3 käsitletud täiendavate veoselaadimiste õigust ja võtab üle direktiivi 2020/1057/EL artikkel 1 lõike 3 neljanda lõigu sätted. Kui vastuvõtva riigi suunalisel veol ei kasutatud ära täiendava veoselaadimise õigust, siis asukoha liikmesriigi tagasisuunalisel veol on vastavaid täiendavaid veoselaadimisi õigus teha kaks korda. Näiteks Soome - Saksa – Soome kahepoolsel veol, kus Soome – Saksa teekonnal vahepealseid veoselaadimisi ei teostatud on lubatud Saksa – Soome teekonnal näiteks järgnev: üks pealelaadimine Poolas, üks mahalaadimine Leedus, üks pealelaadimine Lätis ja üks mahalaadimine Eestis. Punkt 5 sätestab kahepoolse sõitjateveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 4 kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused. Üle võetava sätte eesmärk ja tingimused on samad mis punkti 3 juures kajastatud. Veo laadi iseärasustele vastavalt on lubatud asukohariigi ja vastuvõtva riigi suunalisel teekonnal sõitjaid peale võtta ja/või lubada väljuda üks kord. Sama õigus kehtib ka asukohariigi tagasisuunalisel veol. Lõiked 3 ja 4 võtavad üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 3 teise lõigu ja lõike 4 teise lõigu sätted, millega luuakse kahepoolsele veoseveole ja sõitjateveole mõiste. Kahepoolse veoseveo mõiste hõlmab ka direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikest 6 tulenevat kombineeritud veo maantee etapi erandit. Sätte kohaselt ei kehti teatava erisusega lähetatud sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ lähetamist käsitlevad nõuded, kui teostatakse AutoVS § 33 kohast kombineeritud veo maantee etappi. Kombineeritud vedu AutoVS § 33 tähenduses on riikidevaheline vedu, kus veo algetapil kasutatakse maanteed ja lõppetapil sama saatedokumendi alusel raudteed, siseveeteed või mereteed või vastupidi ning veo alg- ja lõpp- punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri. Kõnealune erand kehtib vaid juhul, kui maantee etapp kujutab endast kahepoolset vedu, st sadam või raudteejaam, kus toimub sõidukile peale või maha laadimine, paikneb autoveoettevõtte asukohariigis. Kui laevalt või rongilt sõidukile laetud veos laaditakse maha samas riigis või emba kumba laadimine toimub riigis, mis ei ole autoveoettevõtte asukohariik, kohalduvad ELTTS-i lähetamist käsitlevad sätted eranditult. 16 ELTTS § 21 lõike 2 punkte 3–5 muudetakse. Punktides 3–5 käsitletud täiendavad veoselaadimised või sõitjate peale võtmine või maha lubamine on vastavalt direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 3 viiendale lõigule ja lõike 4 neljandale lõigule lubatud vaid juhul, kui sõiduk on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist artiklite 8, 9 ja 10 kohase aruka sõidumeerikuga (SMART 2). Selle sätte ülemineku periood on 2 aastat alates vastava sõidumeeriku versiooni rakendusakti vastuvõtmisest. Komisjonil on rakendusakti vastuvõtmise tähtajaks 21.08.2021. Jõustumise kuupäev võib muutuda, kui komisjon jõustab rakendusakti tähtajast varem või hiljem. Orienteeruv ülemineku tähtaeg on 21.08.23, mis on eraldi toodud ka eelnõu jõustumise sätetes. ELTTS § 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks seoses direktiivi 2020/1057 üle võtmisega, mille kohaselt laiendatakse direktiivist 96/71/EÜ tulenevate töötingimuste tagamise kohustus ka autoveosektoris. Selgitavalt tuleb lisada, et töötingimuste loetelus autoveosektorile erandeid ei kehtestata, seega tööandjal on kohustus tagada kõik ELTTS § 5 lg 1 tulenevad töötingimused. Seni kehtinud normi kohaselt oli tööandjal lähetatud autoveosektori töötajale kohustus tagada ainult Eestis kehtestatud töötasu alammäära. ELTTS §-i 5 täiendatakse lõikega 12. Lõikega 12 kohustatakse tulenevalt direktiivi 2020/1057 artikli 8 teisest lõigust tööandjat juhendama sõidukijuhti tema õiguste ja kohustuste osas. Juhendamine peab hõlmama sätted, millal kuulub juht lähetusreeglite alla ja millal mitte, ning milliseid dokumente peab lähetuse ajal kaasas kandma. Eelkõige peaks juhendamisel lähtuma ELTTS § 21, § 5 lõigetest 1, 12, 13, 2, 6 ja 61, § 51 lõigetest 11 ja 12, 53 lõige 31 ning § 7 tulenevatest sätetest. Lõikega 13 luuakse veose saatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele üldkohustus tagada, et tellitud teenusega ei kaasne seaduse rikkumisi. Sätte vajalikus tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 5 lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik kehtestama õigusnormid karistuse määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele. Samas direktiivis nimetatud subjektidele tegutsemis- või keelunormi ei kehtesta. Seega antud kohustusnormi kehtestamisega tagatakse õiguskorrektne vastutusala kohaldamise võimalus ELTTS § 91 lg 11 alusel. Selgitavalt tuleb lisada, et § 91 lg 11 kirjeldava dispositsiooniga on täpsustatud käitumise iseloomulike tunnuseid, mille kohaselt ka käesoleva paragrahvi lõikes sisalduv kohustusnorm eelkõige eeldab neid tegevusi, kus veose saatja, ekspedeerija või töövõtja veotellimus saab mõjutada sõidukijuhtidele töötingimuste tagamist. Näiteks keelatud on teadlikult odavama, kiirema vms teenuse tellimine, millega kaasneb sõidukijuhile sotsiaalkaitse riive. ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega ühtlustatakse EL-i üleselt autoveosektori erisusi arvestavalt haldus ja järelevalvemeetmeid ja mis tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist a. Eesmärgiga hõlbustada lähetamisalaste nõuete täitmise kontrollimist, peavad autoveoettevõtjad sõidukijuhtide lähetamisel saatma liikmesriigi pädevatele asutustele lähetussdeklaratsiooni. Lähetusdeklaratsioonile kantavate andmete loetelu lõike 11 punktides 1–7 tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punktist a. Lähetusdeklaratsioon on ka seni muudes valdkondades lähetatud töötajate suhtes kohustuslik olnud ja on ka edaspidi, ent nende nõuetega puudub EL-i ülene ühtne vorm ja käsitlus ning on põhjustanud ettevõttele ebamõislikult suurt halduskoormust. Et vähendada autoveoettevõtjate halduskoormust, on eesmärgiks lähetusdeklaratsioonide saatmine ja uuendamine lihtsamaks muuta. Seepärast on ühelt poolt antud komisjonile kohustus luua autoveoettevõtjatele kättesaadav mitmekeelne IMI-ga ühendatud avalik liides, mille kaudu nad saaksid esitada ja 17 uuendada lähetusteavet ning esitada IMI-sse vajaduse korral muid vajalikke dokumente, teisalt on pandud ettevõtetele kohustus kõnealust infosüsteemi kasutada. Lisaks on tulenevalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist b tööandjal kohutus tagada, et sõidukijuhi käsutuses on ning et sõidukijuht säilitab ja teeb teedel korraldatava kontrolli käigus kättesaadavaks paberkandjal või elektroonilisel kujul IMI-st pärineva lähetusdeklaratsiooni koopia. ELTTS § 51 lõiget 2 muudetakse ning lisatakse lõige 21. Lõikes 2 tehakse viide lõike 1 kohastele andmetele ning lõike 21 lisamisega laiendatakse kohustust ka sõidukijuhtide lähetamisele vastavalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktile b ja lõikele 12. Vastavaid toiminguid tuleb teha IMI avaliku liidese kaudu. ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 31 ja 41. Lõikega 31 sätestatakse direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 teisest lõigust tulenevalt järelevalve teostamiseks sõidukijuhtide lähetusega seonduvate dokumentide esitamise erisus. Sätte kohaselt on tööandja kohustatud Tööinspektsioonile vajalikud dokumendid esitama kaheksa nädala jooksul, seejuures peab seda tegema IMI avaliku liidese kaudu. Lõikega 41 võetakse üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimesest ja teisest lõigust tulenev dokumentide ja tõendite loetelu, mis tuleb sõidukijuhtide lähetuse korral Tööinspektsiooni nõudmisel järelevalve teostamiseks esitada. Sättega on hõlmatud nii riikliku järelevalve teostamise eesmärk, kui ka direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikest 11 tulenev vajadus tagada liikmesriikide vastastikune koostööd, mille kohaselt asukohariigi pädev asutus on kohustatud vastuvõtvale liikmesriigile taotluse korral edastama lähetusega seonduvad tõendid. Seejuures järelevalve teostajaks jääb ikkagi koostöö palve esitanud vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, mitte Tööinspektsioon. Sellest tulenevalt on sätte eesmärk tagada Tööinspektsioonile vajalike tõendite küsimise õigus ka väljaspool riiklikku järelevalvet. Selgitavalt tuleb lisada, et antud vajadus tekib olukorras, kus Eesti autoveoettevõte jätab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud tõendid kaheksa nädala jooksul esitamata. ELTTS § 51 lõikes 6 toodud viidet lõikele 1 täiendatakse viitega ka uuele lõikele 11, mis käsitleb lähetusdeklaratsiooni, mis on samalaadsed lähetusega seotud andmed nagu lõikes 1 ning mida võib MTA-l oma tegevuses vaja minna. ELTTS § 53 täiendatakse lõikega 31, millega sätestatakse sõidukijuhtide lähetuse ajaline kestvus vastavalt direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikele 8, millest tulenevalt autoveoettevõte tagab lähetatud sõidukijuhile ELTTS kohased töötingimused ainult Eesti territooriumil viibimise aja ulatuses. Korduvatel lähetusjuhtumitel ei liideta eelnevaid lähetusi, mis välistab ELTTS-st tulenevad pikaajalise lähetuse nõuete kohaldamise. ELTTS § 71 lõiget 3 muudetakse. Muudatus on normitehniline, kuivõrd seaduses tuleb normitehnika reeglite järgi lühend märkida esimesse sättesse, kus lühendit kasutatakse, tuli tõsta lühend § 71 juurest ümber § 51 lõikesse 11, mis esimest korda siseturu infosüsteemi muudatustega mainib ja on asukohaliselt seaduses eespool. Sellest tulenevalt tuleb §-st 71 jätta vastav tekstiosa välja. ELTTS § 91 lõiget 2 muudetakse, et täita direktiivi 2020/1057 artikli 5 lõikest 2 tulenev nõue, mille kohaselt peavad olema tagatud õiguslikud meetmed tõhusate, proportsionaalsete, hoiatavate ja mittediskrimineerivate karistuste määramiseks. Kehtiva seaduse alusel on juriidilise isiku karistus andmete esitamata jätmise korral 32 000 eurot ning töötingimuste 18 kohaldamata jätmise korral 3200 eurot. Karistuste ühtlustamise tagamiseks muudetakse ka töötingimuste kohaldamata jätmise korral juriidilise isiku karistuse suuruseks 32 000 eurot. ELTTS § 93 lõiget 1 muudetakse. Muudatus on normitehniline. Kuna sõidukijuhtide lähetamisel on kehtestatud andmete esitamine eraldi lõikega, siis dispositsiooni lisatakse ka § 51 lõige 11. ELTTS §-i täiendatakse uue §-ga 94. Sätte vajalikkus tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 5 lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik direktiivi sätete rikkumiste osas kehtestama õigusnormid karistuse määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele. Direktiiv ise jääb üldsõnaliseks ja nimetatud subjektidele tegutsemis- või keelukohustust ei nimeta. Direktiivi seletava osa kohaselt on erisätete üldeesmärk luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt vastutustundlik autovedude sektor, millest tulenevalt on vaja ühelt poolt tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele ning autoveoettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimused. Vaatamata direktiivi üldsõnalisusele tuleb keskenduda pigem töötingimuste kaitsele. Veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele vastutusala laiendamisel ongi lähtutud otsesest sotsiaalkaitse riive võimalusest. Näiteks veoteenust tellinud veosesaatja ja autoveoettevõte on teenuse kokkuleppes võimalikuks pidanud sõidukijuhi töötingimuste eiramist, kuid ei rakenda rikkumise ära hoidmiseks vajalikke meetmeid. Autoveoettevõtjale pandud halduskohustuste rikkumise (näiteks deklaratsiooni ebakorrektne või mitte tähtaegne täitmine või teiste veoteenuse tellijatega seotud täiendavate laadimiskordade piirarvu ületamine või töötasu mitte maksmine jms) osas puudub veose saatjatel, ekspediitoritel ja töövõtjatel kontrolli ja sekkumise võimalus, seega ei saa neile seadusevastast tegu inkrimineerida. ELTTS normitehnilist märkust muudetakse ja lisatakse viide direktiivile 2020/1057. Paragrahviga 3 sätestatakse LS-i muutmine, milles tunnistatakse kehtetuks § 88 lõige 6, kuna selles sättes toodud veose saatedokumentide (AutoVS-s nimetatakse veolepingu sõlmimist tõendavaks dokumendiks) tasulisel veoseveol autojuhil kaasas olemise nõue kehtestatakse käesoleva eelnõu kohaselt AutoVS § 29 lõikes 3 ning muudetakse seaduse normitehnilist märkust. Normitehnilise märkuse muutmine on tingitud asjaolust, et direktiivi 2020/1057 artikli 2 punktiga 1 muudetakse seaduse normitehnilises märkuses viidatud direktiivi 2006/22 pealkirja. Paragrahviga 4 muudetakse MKS-i, milles lisatakse §-le 29 täiendav punkt 59, mis võimaldab maksuhalduril MKM-ile või tema volitatud asutusele avaldada maksusaladusena käsitletavat teavet vedaja juures tööd tegevate isikute, eraldi autojuhtide arvu kohta. Muudatus on lisatud MTA ning Rahandusministeeriumi (RAM) ettepanekul. RAM hinnangul saab ilma MKS-i muutmata MTA-l olema väga keeruline vajalikku infot edastada. RAM selgituse kohaselt hõlmaks töötamise registri ametlik mõiste „tööd tegev isik“ nii autojuhid kui kõik ettevõtja juures töötavad inimesed ja andmed isikute kohta hõlmab ka isikute arvu ning viide AutoVS- ile ja ÜTS-ile piirab samuti ära andmete liigi, st MKM või tema volitatud asutus ei saa küsida selle sätte alusel nt sissetulekute andmeid ega muud kitsas mõttes maksuinfot. Samas ei ole MKM täiesti veendunud, et MKS-i muutmine on vajalik, sest selle § 27 lõige 6 sätestab, et maksuhaldur avaldab oma veebilehel töötamise registrisse kantud tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arvu, millest on maha arvatud nende isikute arv, kelle töötamine on käesoleva seaduse § 251 lõike 3 punkti 5 tähenduses peatatud, kvartali viimase kuupäeva seisuga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Viidatud sätte kohaselt on andmed töötajate arvu kohta avalikud ja RAM-i eelviidatud selgituse kohaselt hõlmab mõiste „tööd tegevate isikute arv“ ka eraldi autojuhtide arvu. 19 Paragrahviga 5 sätestatakse ÜTS muutmine. Paragrahv koosneb 11 punktist. ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehakse muudatused tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktist i, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Selle määruse muudatuse kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055 tekstis kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti seadustes kasutatakse sagedamini terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse „tegevdirektori“ asemel terminit „tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist. ÜTS § 43 lg 6 muudatusega täiendatakse kehtivat lõiget tulenevalt eelmises punktist toodud põhjustel ka tegevjuhi lisamisega ning kustutatakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõikele 2 viitamise juurest ära tekstosa „punkti a teise ja kolmanda lõigu“, kuna määrusega 2020/1055 viidatud artiklit muudetakse, jättes senise punkti a lõike 2 tekstiks ja moodustades punktist b lõike 2a. Olulist sisulist muudatust eelnimetatud ümberkorraldused kaasa ei too. Uuena lisatakse senise lõike 6 teksti täiendus, mille kohaselt kantakse otsuse, millega tuvastatakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, põhjendused LJVIS-i. Täiendus tuleb määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja mille kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku registrisse sellise otsuse põhjendused, kui raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud karistuste tõttu alustatud haldusmenetluse tulemusena otsustatakse, et veokorraldusjuhi või vedaja hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. LS § 2002 kohaselt kantakse raskete autoveoalaste õigusrikkumiste andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt alustatakse ka hea maine hindamise osas haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 2 muudatuse kohaselt tuleb selliste haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda liikmesriigi riiklikusse registrisse, siis on otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks Eestis on LJVIS. Seoses läbiviidavate haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate riskihindamise võimalused tulenevalt süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste andmetest ning seaduse muudatuse jõustumisel arendatakse sellele juurde ka haldusmenetluse otsuse põhjenduste lisamise võimalus. ÜTS § 43 lõikes 8 täiendatakse viiteid määruse 1071/2009 artikli 7 lõigetele, kuna määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse sellesse lõige 2a. Viide nimetatud lõikele puudutab erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja ettevõtja majandusaasta aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust tõendiga, milleks on näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud tõend, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud summad. ÜTS § 44 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse käigus kaalutakse veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele, kuna teda on karistatud ÜTS § 44 lõikes 1 nimetatud õigusrikkumise eest, võib veokorraldusjuhi mainet pidada heaks, kui leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Selle otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi. See muudatus tehakse AutoVS §-s 8 tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2. Põhjalikum selgitus, mis puudutab ka veokorraldusjuhi rikkumiste tõttu hea maine kaotamise osas kaalutlusotsuse tegemist, on toodud eespool AutoVS § 7 lõike 61 selgitustes. ÜTS § 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal esitada tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole 20 sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). Muudatus tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktist i, millega määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Kuna tegevjuht ja veokorraldusjuht on sama isik ja kuna veokorraldusjuhi kohta nõutakse andmeid punkti 5 kohaselt, siis neid tegevjuhi osas täiendavalt esitama ei pea. ÜTS § 77 lõiget 1 täiendatakse nõudega kanda MTR-i ka tegevjuhi andmed. Nende andmete registrisse lisamine on vajalik, kuna tegevusloa menetlusprotsessis tuleb igakordselt kontrollida tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see kontroll toimub Eesti isikukoodiga tegevjuhi puhul MTR-s arendatud x-tee päringuga karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi karistusregistri väljavõte. Kuna tegevjuhi vastavust hea maine nõudele võidakse kontrollida ka tegevusloa kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja riskihindamisele (kui vedaja korraldatud veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi), siis on oluline, et tegevjuhi andmed on kantud MTR-i ning tema vastavust hea maine nõudele on võimalik x-tee päringuga karistusregistrist kontrollida. See muudatus on tingitud ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, mille kohaselt tuleb hakata hea maine nõudele vastavust kontrollima ka vedaja tegevjuhi osas. ÜTS §-i 77 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt kantakse MTR-i igal aastal hiljemalt 31. märtsiks ka vedaja juures töötavate inimeste ja sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga, mis tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2. Nimelt on nimetatud artikli lõiget 2 täiendatud punktiga h, millega kohustatakse liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse eelmise kalendriaasta 31. detsembril vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse registrisse hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. Selle nõude eesmärk on võidelda nn riiulifirmade vastu ning üks parameeter, mille osas saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste arv. Kuna Eestis kantakse vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16 lõike 2 punktides a kuni d, MTR-i, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse artikli 16 lõike 2 uues punktis h nimetatud töötajate arv kantakse MTR-i. Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise registri vahelise andmevahetuse korras, kuna vastavad andmed on olemas töötamise registris. Andmevahetus registrite vahel hakkaks toimuma üks kord aastas kokkulepitud ajal/aegadel, et iga aasta 31. märtsiks oleksid need andmed MTR-s uuendatud. Selline registritevaheline andmevahetus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-le või tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Nimetatud andmed iga vedaja kohta on vajalik kanda MTR-i, kuna nendele andmetele tuleb tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet teostavatele ametnikele (nõue sätestatud määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii kolmandas lõigus). Näiteks toimivad praegu päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist MTR-i, et edastada Eesti vedaja kehtiva tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmed, kui Eesti vedaja kasutuses olevat ja rahvusvahelist vedu teostavat autot kontrollitakse mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi teedel teostatava järelevalve käigus. Sama süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon hõlmata ka vedaja juures töötavate inimeste arvu ja muud andmed, mis vastavate muudatustega on määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2 lisatud. ÜTS § 80 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajate loetelu täiendatakse Tööinspektsiooniga. Põhjalikumad selgitused Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamise õiguse andmise osas on toodud käesolevas seletuskirjas ÜTS § 80 lõike 8 selgitustes. 21 ÜTS § 80 täiendatakse lõikega 8, mille kohaselt teostab Tööinspektsioon riiklikku järelevalvet ÜTS §-s 41 sätestatud dokumendinõuete täitmise üle ettevõtja juures. Säte on lisatud analoogselt AutoVS §-i 49 lõikega 7, mille kohaselt hakkab Tööinspektsioon teostama riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures, nagu sätestab ka LS § 139 lg 1, teel järelevalvet Tööinspektsioon ei teosta, see on PPA kohustus. Sotsiaalministeerium selgitab, et Tööinspektsioon kontrollib LS-i § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames ka seda, kas kontrollitav ettevõte on tasulise veoseveo korraldamiseks taotlenud ühenduse tegevusloa ja kas sõidukite kohta on ettevõtjal tegevusloa tõestatud koopiad. Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab rikkumise (tegevusloa ja/või selle tõestatud koopia puudumine või nimetatud dokumendi edasi andmine teisele ettevõtjale), kuid Tööinspektsioonil puudub praegu pädevus tuvastatud rikkumist menetleda. Seetõttu peab Sotsiaalministeerium otstarbekaks, et Tööinspektsioonil oleks õigus teostada järelevalvet nende dokumentide nõuete täitmise üle ettevõtja juures analoogselt, nagu on see õigus olemas politseiametnikul ÜTS § 80 lõike 6 kohaselt teel teostatava järelevalve käigus. Tööinspektsiooni järelevalveõiguste laiendamisega on võimalik veonduses toimuvat järelevalvet tõhustada, et tagada veondusturul ühtsetest konkurentsireeglitest kinnipidamine. ÜTS § 95 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6, mille kohaselt on Tööinspektsioon kohtuväline menetleja ÜTS §-s 87 sätestatud väärtego menetlemisel. See muudatus tehakse seoses ÜTS § 80 täiendamisega lõikega 8, mille kohaselt saab Tööinspektsioon õiguse hakata teostama riiklikku järelevalvet ühenduse tegevusloa ja tegevusloa tõestatud koopia nõuete täitmise üle ettevõtja juures. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse AutoVS-is ja ÜTS-is kasutusele mõiste „tegevjuht“ ja AutoVS-s veolepingut tõendav dokument, mida AutoVS-s edaspidi nimetatakse veodokumendiks. „Tegevjuhi“ mõiste kasutamine tuleneb määrusest 2020/1055 ja mille kohaselt on liikmesriigid alates 21. veebruarist 2022. a kohustatud ühenduse tegevusluba andes ja tegevusloa kehtivusperioodil vastavalt vedaja riskihindamisele kontrollima ka autoveo-ettevõtja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Eelpool nimetatud määruse eestikeelses tekstis kasutatakse selle isiku puhul sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti teistes seadustes kasutatakse juba terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse seda terminit ka AutoVS-s ja ÜTS-s õigusselguse tagamise eesmärgil. „Tegevjuht“ on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Veodokumendi nimetus võetakse AutoVS-s kasutusele mõiste „veose saatedokumendid“ asemel ning tähendab ülistavat nimetust veolepingu sõlmimist tõendavale dokumendile. Mõiste „veose saatedokumendid“ on liiga üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente (ka tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente). Veodokumendina käsitletakse kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonist (CMR) tulenevat saatedokumenti, võlaõigusseadusest tulenevat veokirja, metsamaterjali veol kasutatavat veoselehte või muud samalaadset dokumenti. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu ELTTS muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2370, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 02.02.2022. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva seletuskirja lisas. 22 Eelnõuga tehtavad AutoVS, LS-i, MKS-i ja ÜTS-i muudatused on vajalikud, et viia eelnimetatud õigusaktid kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga, sätetega. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Liidu õigust. Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks. Määrusest 2020/1055 tulenevalt on edaspidi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõudega hõlmatud ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Kuna MKM on volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise mittetulundusühingule ERAA, siis mõjutab see muudatus ka nende töökorraldust. Määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht ning määrus näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava veoseveo. Riiulifirmade vastu võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste ja eraldi autojuhtide arv, siis selle nõude täitmine lahendatakse Eestis töötamise registri ja MTRi vahelise andmevahetuse korras. Selline lahendus väldib iga-aastase halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna vedaja juures töötavate inimeste, eraldi autojuhtide arvu kohta on andmed olemas MKS-i kohaselt loodud töötamise registris. Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Seadusega kaasnevatel muudatustel on mõningane sotsiaalne mõju ning mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele. Euroopa Komisjon on direktiivi 2020/1057 kehtestamise põhjusena1 toonud välja, et aastatel 2015–2017 korraldati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames autovedude sotsiaalõigusnormide ja nende täitmise tagamise järelhindamine, mille tulemuste kohaselt ei aita kehtivad õigusnormid tulemuslikult ja tõhusalt tegeleda töötingimuste halvenemise ja konkurentsi moonutamise riskidega. See on põhjustatud õigusraamistiku vajakajäämistest. Teatavad õigusnormid ei ole selged, sobilikud või neid on keeruline rakendada või nende täitmist tagada, mille tõttu rakendavad liikmesriigid ühiseid õigusnorme erinevalt ja tekib 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0278 23 siseturu killustatuse risk. Kohapealsete probleemide analüüsi kohaselt tuleb eelkõige kiiresti tegeleda sellega, et direktiive 96/71/EÜ ja 2014/67/EL tõlgendatakse ja kohaldatakse autoveosektori puhul erinevalt. Direktiivi ettepaneku aluseks olevas mõjuhinnangus järeldatakse, et lähetamis- ja haldusnõuded ei sobi rahvusvahelise autoveosektori sõidukijuhtide töö väga liikuva olemusega. See põhjustab ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormuse ja loob põhjendamatud tõkked piirüleste teenuste osutamisele. Autoveosektorile lähetamisnormide kehtestamisel tekkivad õiguslikud ja praktilised probleemid toodi esile direktiivi 96/71/EÜ muutmist käsitleva komisjoni 8. märtsi 2016. aasta ettepaneku põhjenduses 10- kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist. Seega sätestatakse direktiivis ühtne lähenemisviis, et tegeleda sõidukijuhtide nõuetele mittevastavatest töötingimustest (sealhulgas tööhõivetingimustest) tekkivate riskidega ning samal ajal vähendada ettevõtjate liigset regulatiivset koormust ja vältida konkurentsimoonutusi. Üldeesmärk on leida tasakaal autjuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja ettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Ettepanekuga proovitakse suurendada õigusaktide tulemuslikkust ja vähendada ettevõtjate regulatiivset koormust, mis on ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärgid. Seda tehakse peamiselt lihtsustades õigusnorme ja kohandades neid sektori erivajadustele ning kasutades tõhusamalt ühtsemaid täitmise tagamise vahendeid ja andmebaase. Kuigi riigi ametiasutuste täitmise tagamise kulud suurenevad eeldatavasti mõnevõrra, on see põhjendatud, kuna paranevad sõidukijuhtide töötingimused ja ettevõtjate äritingimused, mis võimaldab säästa nõuetele mittevastavusega seotud kulusid. Ettepanekuga muudetakse täitmise tagamine ka tõhusamaks, näiteks suurendades riskiastme hindamise süsteemide kasutamist, et kontrollida nõuetele mittevastavaid ettevõtjaid. Ettepanekuga ei tehta erandit mikroettevõtjatele, kuna see põhjustaks ebavõrdsete konkurentsitingimuste ja töötingimuste riski. Määruse 2020/1055 juures on Euroopa Komisjon välja toonud2, et aastatel 2014–2015 tehti määruste 1071/2009 ja 1072/2009 järelhindamine ning leiti, et määrused on olnud ainult osaliselt tulemuslikud, et saavutada nendega seatud esialgne eesmärk luua turul sobivad konkurentsitingimused. Peamised raskused olid seotud eeskirjade puudustega ja nende täitmise tagamisega ja need puudused tuleb parandada. Komisjoni hinnangul aitab määrus otseselt kaasa integreerituma ja õiglasema ühtse turu edendamisele ja selle põhieesmärk on parandada veelgi autoveo ühtset turgu muudatustega, millega kavatsetakse kõrvaldada erinevuste põhjused ja tagada eeskirjade täitmise parem tagamine. Sihtrühm Seaduseelnõuga muudetava regulatsiooni sihtrühmaks on autoveosektori ettevõtjad (1. jaanuari 2021. a seisuga omas MTR andmetel tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba 3287 Eesti ettevõtjat ning tasulise sõitjateveo korraldamiseks 549 Eesti ettevõtjat), Eestisse lähetatud sõidukijuhid ning riiklikku järelevalvet tegevad asutused MKM, MTA, Transpordiamet, Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet ning autoveoalaseid dokumente andma volitatud mittetulundusühing ERAA. Kaasnevad mõjud 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0281 24 Kavandatav muudatus 1: Rahvusvahelisel tasulisel veoseveol kasutatava üle 2500 kg kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongi hõlmamine ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga. Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: Eesti vedajad, kes korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kg kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongiga ning Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad kirjeldatud auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või kabotaažvedu Eestis. Eeldatav sihtrühma suurus kuni 1000 ettevõtjat. Mõju kirjeldus: Nõue, mille kohaselt hõlmatakse üle Euroopa Liidu alates 2022. aasta 21. maist tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel kasutatavad autod ja autorongid, mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1 alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009 artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle Euroopa Liidu (kaasa arvatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigid ja Šveitsi konföderatsioon) nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga on hõlmatud tasuline veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka väiksema lubatud täismassiga sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel on seatud lubatud täismass üle 2500 kilogrammi. Määruse 2020/1055 põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud selliselt, et kuna ettevõtjate arv, kes kasutavad rahvusvahelistel veosevedudel eelpool kirjeldatud väikeseid tarbesõidukeid, on suurenenud, mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded muutuma kohustuslikuks kõikidele ettevõtjatele, kes rahvusvahelises transpordis üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga autot või autorongi kasutavad. Seega peamine eesmärk on see nõue Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Šveitsi Konföderatsioonis tasulise rahvusvahelise veoseveo puhul ühtlustada. Euroopa komisjon on selle muudatuse kohta koostanud ka mõjuhinnangu, mille kohaselt ühenduse tegevusloaga kaasnevate reeglite kohaldamine väikestele tarbesõidukitele tekitab ettevõtjatele lisakulusid ehk tegevuskulud kasvavad ligikaudu 4–10%. Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40 000 N1 kategooria sõiduki (tehniliselt veoseveoks ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid mitte üle 3500 kilogrammi. Rahvusvaheliste veoettevõtjate esindusorganisatsiooni ERAA hinnangul võib nendest sõidukitest tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel olla kasutusel kuni 10% ehk siis 3000-4000 N1 kategooria sõidukit. Iga Eestis asutatud ettevõtja, kes soovib alates 21. maist 2022. a korraldada rahvusvahelist tasulist veosevedu auto või autorongiga, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, peab taotlema ühenduse tegevusloa ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja. Selliste ettevõtjate arv Eestis võib olla ligikaudu 500, mida võib hinnata keskmise suurusega sihtrühmaks (hetkel on ühenduse tegevusluba veidi üle 3300 Eesti vedajal, kelle kasutuses on ligikaudu 16 100 üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto). Seoses selle muudatusega lisanduvad Eestis asutatud ettevõtjale, kes korraldab rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga kulud, mis on seotud tegevusloa ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemisega ja selleks kehtestatud nõuetele vastamisega. Kehtiv riigilõiv ühenduse tegevusloa menetlemise eest on 210 eurot ja tegevusloa kinnitatud ärakirja eest 18 eurot. Kuna Eestis väljastab ettevõtjatele ühenduse tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju mittetulundusühing 25 ERAA MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel, siis lisandub ettevõtjale ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja menetluse tasule ka 20%-line käibemaks. Kuna tegevusloa saamise üheks tingimuseks on, et vedaja peab olema määranud vähemalt ühe veokorraldusjuhi, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest ning veokorraldusjuht peab olema eelnevalt läbinud veokorraldusjuhi koolituse, siis selle nõude osas lisandub ettevõtjale ka koolituskulu ligikaudu 500 eurot ühe veokorraldusjuhi kohta. Seega oleks ühe ettevõtja jaoks nõutavate dokumentide kulud kokku ligi 800 eurot, kui ettevõtja kasutuses on üks eelpool kirjeldatud auto. Tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks ning kui vedaja on sõiduki vastutav kasutaja või omanik, siis antakse auto kohta taotletud tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtivuse lõppkuupäevaga, kui on antud tegevusluba. Kasutuslepingu alusel kasutatava auto kohta antakse tegevusloa kinnitatud ärakiri nii pikaks perioodiks, kui kaua kehtib auto kasutusleping, kuid mitte pikemaks perioodiks kui tegevusloa kehtivusperiood. Muudatusega hõlmatavasse sihtrühma kuulub ka osa tegevusluba juba omavaid ettevõtjaid, kes korraldavad tasulist veosevedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, kuid kelle autopargis on ka väiksemaid tarbesõidukeid, mille kohta on vedajal pärast muudatuse jõustumist vajalik taotleda tegevusloa kinnitatud ärakiri. Nendele vedajatele lisandub kulu vaid 18 eurot iga tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemise eest. Seoses Eesti teedel ja piiripunktides teostatava riikliku järelevalvega kuuluvad muudatuse sihtrühma ka Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või kabotaažvedu Eestis. Muudatuse kohaselt peavad eelpool nimetatud riikide vedajad alates 21. maist 2022. a omama ühenduse tegevusluba ja selle tõendamiseks peab autos olema kaasas tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui nad korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestisse, Eestist mõnda teise riiki, transiidina läbi Eesti territooriumi või kabotaažvedu Eesti territooriumil. Kirjeldatud auto või autorongiga Eestis veosevedu tehes peab nimetatud riigi vedaja arvestama, et Eestis võidakse teedel või välispiiripunktides teostatava riikliku järelevalve käigus kehtiva tegevusloa olemasolu kontrollida. Selleks tuleb autojuhil järelevalve teostajale esitada autos kaasas olev tegevusloa kinnitatud ärakiri. Kolmandate riikide vedajaid see muudatus ei mõjuta üldse, kuna kolmandate riikide vedajatele see nõue ei laiene. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmadele mõju keskmine, kuna sihtrühma käitumises kaasnevad küll vähesed muudatused, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: MKM ja ERAA, kellele on seaduse kohaselt tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmine volitatud, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, MTA ning Transpordiamet. Mõju kirjeldus: AutoVS kohaselt on MKM peamine vastutaja ettevõtjatele ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest. Samas on AutoVS kohaselt MKM-il õigus volitada selle ülesande täitmine mittetulundusühingule või Transpordiametile. Praegu on ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise ülesanne volitatud 2018. a II pooles toimunud riigihanke tulemusena sõlmitud halduslepinguga mittetulundusühingule ERAA. Haldusleping kehtib 5 aastat kuni 31. detsembrini 2023. a. AutoVS muudatuse kohaselt kehtestatakse ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõue Eesti ettevõtjatele, kui nad korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi 26 lubatud täismassiga auto või autorongiga, alates 21. maist 2022. a. Arvestades, et ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmine on volitatud ERAA-le täitmiseks, siis pärast seadusemuudatuse jõustumist on vajalik muuta ERAA-ga sõlmitud halduslepingut ning ERAA-l tuleb arvestada alates 2022. aasta I pooles mõnevõrra suurema tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade menetlemise ja väljastamise arvuga. Kuna ERAA-l on autoveoalaste dokumentide andmisel pikaajalisel kogemused ja pädevad töötajad, siis on selle muudatuse mõju tegevuslubasid andvale asutusele keskmine. Kulutused, mis seoses väljastatavate tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade arvu suurenemisega tuleb mittetulundusühingul kanda, kaetakse nende dokumentide andmise eest mittetulundusühingule laekuvatest teenustasudest. Eesti teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalvet teostavatel politseiametnikel ja MTA ametnikel tuleb alates 21. maist 2022. a hakata Eesti vedajate puhul, kes veodokumendi kohaselt korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestist mõnda teise riiki või teisest riigist Eestisse üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, kehtiva tegevusloa olemasolu autos kaasas oleva tegevusloa kinnitatud ärakirja järgi või MTR-i sisestatud andmete kohaselt. Samuti tuleb alates 21. maist 2022. a hakata Eesti teedel ja piiripunktides kontrollima teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vedajate osas, kes korraldavad Eestiga seonduvaid rahvusvahelisi tasulisi veosevedusid ja kabotaažvedusid väikeste tarbesõidukitega, kas vedajal on olemas ühenduse tegevusluba. Seda kontrollitakse sõidukis kaasas oleva tegevusloa kinnitatud ärakirja järgi. Kui tegemist on Ühendkuningriigis asutatud vedajaga, siis vastavalt 1. jaanuarist 2021. a kehtima hakanud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisele koostöökokkuleppele peab Ühendkuningriigi vedaja väikese tarbesõidukiga rahvusvahelist kaubavedu või kabotaažvedu korraldades omama Ühendkuningriigi tegevusluba alates 21. veebruarist 2022. a.). Kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge, siis lisanduvate väikeste tarbesõidukite hulk nendega võrreldes on väiksem ning seetõttu ka mõju ulatus riikliku järelevalve teostajatele pigem väike. Erandiks võivad olla tasulised veoseveod piiririikidega (Läti, Soome ja Vene Föderatsioon), kus väikeste tarbesõidukite kasutamine nii Eesti ettevõtjate kui Läti ja Soome ettevõtjate poolt võib olla mõnevõrra suurem. Alates 1. jaanuarist 2021. a volitas majandus- ja taristuminister AutoVS §-s 19 sätestatud osad ülesanded täitmiseks Transpordiametile. Need ülesanded puudutavad tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist, kui vedaja korraldatud veosevedudel on tuvastatud korduvad rasked autoveoalased õigusrikkumised. Kuna tegevusloaga hõlmatud ettevõtjate hulk laieneb seoses väikeste tarbesõidukitega, siis tuleb ka Transpordiametil arvestada selles osas riikliku järelevalve teostamisel ka nende vedajatega, kes korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille kontrollimisel tuvastatakse Eestis või teistes Euroopa Liidu või Majanduspiirkonna liikmesriigis rasked autoveoalased rikkumised. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju andvale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne nende muudatustega kohanemisraskusi. Kaasnev mõju MKM-le on väike. Teedel ja piiripunktides tegevuslubade üle riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus pigem väike, kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge ning lisanduvate väikeste 27 tarbesõidukite hulk nendega võrreldes on väike. 2026. a juulist, kui ka väikestele tarbesõidukitele laieneb rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise kohustus, mõju Politsei- ja Piirivalveametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Mõju Transpordiametile on esialgu väike, kuna väikestel tarbesõidukitel ei ole veel kohustust kasutada sõidumeerikut. Samas, 2026. a juulist, kui ka väikestele tarbesõidukitele laieneb rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise kohustus, on eeldatav ka raskete rikkumiste kasv ning mõju Transpordiametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Kavandatav muudatus 2: Vedaja tegevjuhi osas hea maine nõude kehtestamine Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kes taotlevad alates 21. veebruarist 2022. a ühenduse tegevusluba tasulise veo korraldamiseks ja vedajad, kelle vastavust vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele kontrollitakse vastavalt riskihindamisele tegevusloa kehtivusperioodi jooksul. Eeldatav sihtrühma suurus ligi 4000 ettevõtjat. Mõju kirjeldus: Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele tuleb hakata ühenduse tegevusloa taotlemisel kontrollima alates 21. veebruarist 2022. a, kui rakendub määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunkt i, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Vedaja tegevjuhi hea maine nõuded kehtestatakse AutoVS ja ÜTS-s, kuna EL õiguse kohaselt määratleb hea maine sisu iga liikmesriik ise. Vedaja tegevjuht vastab hea maine nõudele, kui teda ei ole karistatud AutoVS-i (veoseveo tegevusloa korral) või ÜTS-i (sõitjateveo tegevusloa korral) vastavates sätetes nimetatud õigusrikkumiste eest või selle rikkumise eest kohaldatava karistuse andmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollitakse tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil vastavalt vedaja riskihindamisele (kui vedaja autovedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid rikkumisi). Muudatuse mõju tegevusluba omavatele ettevõtjatele saab hinnata keskmiseks, kuna nad peavad tegevusloa kehtivusaja jooksul arvestama sellega, et ka ettevõtte tegevjuht peab vastama hea maine nõudele samaväärselt tegevusluba omava ettevõtja või ettevõttega. Juhul, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht on üks ja seesama isik, siis on mõju väike, kuna hea maine nõue kehtib AutoVS-i või ÜTS-i kohaselt veokorraldusjuhi kohta juba pikemat aega ja siin ei teki kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmale väike mõju, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole üks ja seesama isik. Seda seetõttu, et sellise sihtrühma käitumisele kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Seaduskuuleka isiku puhul muudatusel mõju puudub Kui tegevjuht täidab vedaja juures samaaegselt ka veokorraldusjuhi ülesandeid, siis kohanemisraskusi ei teki ning mõju puudub. Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: MKM ja mittetulundusühing ERAA, kellele on seaduse kohaselt tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmine volitatud, ning Transpordiamet. Mõju kirjeldus: Kuna muudatusega kaasneb kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed alates 21. veebruarist 2022. a MTR-i ning MTR on MKM-i hallatav register, siis on vajalik teha 28 MTR-is arendused, et tegevusloa andjal oleks võimalik tegevjuhi andmed sinna kanda. Kuna vastav arendus MTR-i transpordivaldkonna moodulis on väiksemahuline, siis on ka muudatuse mõju MKM-le väike. Kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed MTR-i pannakse AutoVS-i ja ÜTS-i kohaselt tegevusloa andjale, kelleks praegu on ERAA (MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel). Nende andmete lisamisega MTR-i ja tegevjuhi hea maine nõudele vastavuse kontrolliga karistusregistrist lisandub tegevusloa andjale mõningale ajakulu, kuid see ei eelda kohanemisraskusi. Muudatuse mõju on ka Transpordiametile, kui vedaja autovedudel tuvastatud raskete autoveoalaste rikkumiste tõttu (riskihindamine) on vajalik kontrollida vedaja, tema veokorraldusjuhi ja kõnesoleva muudatuse kohaselt ka tegevjuhi vastavust hea maine nõudele, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju riigiasutustele ja tegevuslubasid andvale asutusele väike, kuna eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kavandatav muudatus 3: Veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale tasulise veoseveo tellimisel vastutuse kehtestamine Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: Kõik veoseveo tellimisega tegelevad veose saatjad, ekspedeerijad, pea- ja alltöövõtjad ning vedajad. Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt kohustatakse liikmesriike kehtestama karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele, pea- ja alltöövõtjatele, kui nad ei järgi määruse 1072/2009 II ja III peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega kaasneb määruse nõuete rikkumine. Seoses sellega kehtestatakse AutoVS-i vastutusalas rahatrahv veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele, tema juhatuse liikmele või muule esindajale, kellele veo tellimise kohustus oli delegeeritud, nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimise eest. Kohustus veoseveo tellimisel kontrollida, et veoseveo korraldajal on nõuetekohane tegevusluba või õigus veosevedu korraldada ei ole veose saatjatele ja ekspedeerijatele midagi uut, sest see nõue kehtestati neile uue AutoVS-ga, mis jõustus 2018. aasta 1. juunist. Seetõttu ei tohiks veose saatjatel ja ekspedeerijatel tekkida kohanemisraskusi ka nendele karistuse kehtestamisega, kui nad on tellinud nõuetele mittevastava veoseveo. Kuna kõnesoleva muudatuse kohaselt laieneb see kohustus ja karistus rikkumise eest ka pea- ja alltöövõtjale või tema juhatuse liikmele, siis nendele võib muudatuse mõju olla suurem seoses nõudega kohanemisega. See tähendab, et analoogselt veose saatjate ja ekspedeerijatega peavad ka pea- ja alltöövõtjad viima end kurssi tasulisel veoseveol ja kabotaažveol kehtivate nõuetega ning veoseveo tellimisel igakordselt kontrollima, et vedu hakkab korraldama nõuetekohase tegevusloa või vastava õigusega ettevõtja ning kabotaažveo korral vastaks veo tellimus määruse nr 1072/2009 III peatükis kehtestatud nõuetele (näit. pärast sihtriiki rahvusvahelise veoseveo teostamist ei ole lubatud selles riigis teha üle kolme kabotaažveo seitsme päeva jooksul jm tingimused). Muudatuse mõju on positiivne nõuetekohast tegevusluba omavatele vedajatele, kuna muudatusega tagatakse vastutus kõikidele tarneahelas osalejatele. Vastutuse kehtestamisega veose saatjatele, ekspedeerijatele, pea- ja alltöövõtjatele on võimalus tagada, et tasuline veosevedu või kabotaažvedu tellitakse veondusturul õiguspäraselt tegutsevalt veoettevõtjalt 29 (aus konkurents veondusturul) ning kabotaažveo korral ei tellitaks Euroopa Liidu reeglitega vastuolus olevaid vedusid. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on muudatuse mõju veose saatjatele ja ekspedeerijatele väike. Muudatuse mõju pea- ja alltöövõtjatele võib hinnata keskmiseks, kuna nende käitumises kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, MTA ning MKM. Mõju kirjeldus: Kuna AutoVS vastutusalasse lisandub karistus veose saatjale, ekspedeerijale, pea- ja alltöövõtjale nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimise eest ning selle väärteo kohtuväliseks menetlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet (Siseministeeriumi haldusala) ning MTA (Rahandusministeeriumi haldusala), siis tegemist on nendele täiendava ülesandega riikliku järelevalve teostamise valdkonnas. Kui teedel või piiripunktides teostatava riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tasuline veosevedu või kabotaažvedu on tellitud ettevõtjatelt, kellel puudub õigus seda vedu teostada või kabotaažvedu ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele, siis lisaks vedu teostava ettevõtja ja/või autojuhi vastutusele võtmisele ja karistamisele on järelevalve ametnikul vastavalt kõnesolevale muudatusele õigus vastutusele võtta ka nõuetele mittevastava veo tellija, kelleks võib olla veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele veo tellimise kohustus oli delegeeritud. Kuna teel või piiripunktis toimuva kontrolli vältel võib olla raskendatud veo tellija tuvastamine, temaga ühenduse saamine ja tunnistuste andmiseks kohapeale kutsumine, siis eelduslikult viiakse veo tellija suhtes alustatav väärteomenetlus läbi üldmenetluse korras, mis on aega ja uurimist nõudev menetlus. Olulist abi veo tellija tuvastamisel osutavad selle veo kohta koostatud veodokument, mille miinimumandmed kehtestatakse käesoleva eelnõuga ning muud veo või veose kohta esitatavad dokumendid. Pärast muudatuse jõustumist on vajalik niivõrd laialdaselt kui võimalik potentsiaalseid veose saatjaid, ekspedeerijaid, pea- ja alltöövõtjaid sellest muudatusest teavitada. Kuna tegemist on AutoVS muudatusega, siis teavitamise korralduse eest vastutab MKM. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eeltoodust on muudatuse mõju Siseministeeriumile ja Politsei- ja Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile ja MTA keskmine, kuna võivad kaasneda töökorralduslikud muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Mõju MKM-le seoses teavitamiskohustusega on väike. Kavandatav muudatus 4: Veodokumendile (veolepingut tõendav dokument) kantavate andmete osas miinimumnõuete kehtestamine Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: Veodokumendi koostamise eest vastutavad ettevõtjad, eelkõige veose saatjad, kellelt näiteks VÕS-i kohaselt võib vedaja veokirja koostamist nõuda (kokkuleppeliselt võib veodokumendi koostajaks olla ka ekspedeerija, veose saaja, vedaja ja autojuht). Mõju kirjeldus: AutoVS muudatuse kohaselt kehtestatakse miinimumandmed, mis peavad igale veodokumendile olema kantud. Veodokumendiga tõendatakse veolepingu sõlmimist. 30 Kuna praegu on veoseveol veodokumendi (hetkel kasutatakse kehtivas LS-is ja AutoVS-is mõistet veose saatedokumendid) autojuhil kaasas olemise kohustus kehtestatud LS § 88 lõikega 6, siis tegemist ei ole selle dokumendi koostajatele uue nõudega. Kuna Eesti on ühinenud kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooniga (CMR), siis peab ka Eestiga seotud rahvusvahelisel tasulisel veoseveol olema kaasas veolepingu sõlmimist tõendav veodokument (CMR konventsioonis nimetatakse saatedokumendiks) ning sellele dokumendile kantavate andmete osas peab dokumendi koostaja lähtuma konventsiooni sätetest. Kuna eelkõige Eesti riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi täitmine on tekitanud erinevatele osapooltele probleeme, kuna puudub selgus, millised andmed peavad olema sellele kantud, siis käesoleva eelnõuga tuuakse veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus LS-ist üle AutoVS-i ning täpsustatakse, millised on vähimad sellele dokumendile kantavad andmed. Oluline on märkida, et veodokument võib olla elektrooniline ja sihtrühm seda võimalust üha enam kasutab. Kuna veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat aega, siis eeldatavalt ei tekita ka sellele kantavate andmete täpsustamine kohanemisraskusi. Pigem on pärast muudatuse jõustumist veodokumendi koostajatel selgem, millised andmed on sellel dokumendil kohustuslik ära näidata. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat aega ning sellele dokumendile kantavate andmete osas miinimumnõuete kehtestamine loob sihtrühmale selguse veodokumendi täitmise osas. Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Teedel ja piiripunktides tasulise veoseveo nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet teostavad asutused (Politsei- ja Piirivalveamet ning MTA). Mõju kirjeldus: Kuna Eesti riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi täitmine on tekitanud probleeme riikliku järelevalve teostamisel, kuna puudub selgus, millised andmed peavad olema sellele kantud, siis käesoleva muudatusega lihtsustub ka riikliku järelevalve teostamine. Veodokumendile kantavate kohustuslike andmete järgi on võimalik riikliku järelevalve teostajal kindlaks teha veolepingu osapooled, veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäev ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Nende andmete olemasolu veodokumendil on riikliku järelevalve teostajale oluline, kuna need aitavad kaasa võimaliku õigusrikkumise tuvastamisel vastutavate osapoolte ja muude detailide kindlakstegemisel. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike. Muudatus lihtsustab riikliku järelevalve teostamist. Kavandatav muudatus 5: Vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle iga-aastane uuendamine Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba omavad vedajad. Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti ii kohaselt, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2 kohustatakse liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse vedaja juures töötavate inimeste arv ning nendele andmetele tuleb tagada alates 2023. a augustist juurdepääs vedaja asutamisriigi 31 järelevalveasutustele ja üle Euroopa Liidu teedel järelevalvet teostavatele ametnikele. Seda töötajate arvu tuleb vedajate riiklikus elektroonilises registris igal aastal vähemalt 31. märtsiks uuendada. Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada MTR-i ning MTA töötamise registri vahelise andmevahetusega, kuna vastavad andmed Eestis on olemas töötamise registris ja on seal aktuaalsed (vastavalt MKS-i kohaselt ettevõtjatele kehtestatud kohustusele töötaja töötamise registris registreerida). Andmevahetuse tulemusena kantakse Eestis tegevusloa saanud vedajate töötajate, eraldi autojuhtide arv MTR-i iga vedaja andmete juurde. Selline andmevahetus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-ile või tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Samas peab vedaja olema sellest teadlik, et MKS-st tulenevat kohustust korrektselt täites, kajastub tema töötajate ja autojuhtide arv ka MTR-s. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i lahendatakse registrite vahelise andmevahetusega. Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: MKM ning Rahandusministeerium ja MTA. Mõju kirjeldus: Kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle iga- aastane uuendamine lahendatakse MTR-i ja MTA töötamise registri vahelise andmevahetuse korras, siis on vajalik on eeskätt MTR-i arendus, et võimaldada iga vedaja andmete juurde tema töötajate ja autojuhtide arvu kandmist. Registrite vaheline andmevahetus ei tohiks tekitada riigiasutustele kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike, kuna Euroopa Liidu nõude täitmine lahendatakse registrite vahelise andmevahetuse korras ning sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kavandatav muudatus 6: ELTTS-s kohaldamisala rakendamine autoveosektori põhiselt, kus autoveosektori töötajate suurt liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte, kes lähetab sõidukijuhi Eestisse. Mõju kirjeldus: Direktiiviga 2020/1057 laiendatakse autoveosektorile direktiivi 96/71/EÜ nõuded, mille kohaselt on autoveoettevõtjal kohustus tagada lähetatud töötajale direktiivis 96/71/EÜ toodud lähetuse toimumise riigis kehtivad minimaalsed töötingimused. Minimaalseid töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest. Näiteks peab lähetatud töötajale maksma lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu (sh ületunnitöötasu jm) kui poolte vahel on kokkulepe, et töötasu makstakse töötasu alammäära suuruses ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on tema koduriigi töötasu almmäärast suurem. Töötasu puutumuse valguses on raske hinnata kui suurele hulgale ettevõtetest kaasneb kohustus tagada Eestis kehtestatud töötasu alammäära. Eurostati3 andmetel oli 2017 a sõidukijuhtide keskmise töötasu võrdluses vaid viiel riigil Eestist madalam töötasu. Samas ei ole korrektne antud statistikast lähtuda, kuna seda ei ole ajakohastatud ning keskmise töötasu vaates positsioon ei pruugi olla samane 3 Andmed pärinevad 26. oktoobril 2020 esitatud hagi – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtuasjast C-555/20. 32 alammäära võrdluses. Lisaks võib sSõidukijuhtide töötasu alamäär võib olla kehtesatud ka kollektiivlepingute kaudu, mis on sõltuvuses eri riikide sotsiaalpartnerite poliitilise positsiooniga ja võivad ajas järsult muutuda. Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse ja konkurentsi tingimuste ühtlustamise üldeesmärkidele, on direktiivist tulenevaid sätteid peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel võrdse kohtlemise põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on direktiivi 2020/1057 artikli 1 punktidest 3 ja 4 tulenevad nõuded vastuolus ELi null-bürokraatia põhimõtetega, kuivõrd sellega lisandub olulisel määral halduskoormust nii ettevõtjatele kui järelevalvet teostavatele asutustele. Osakoormate lühiajalistele laadimistele või reisijate peale võtmine erinevates riikides tingib autoveoettevõttele vajadust kursis olla kõikide liikmesriikide siseste sotsiaalkaitse nõuetega, mida tuleb vedude kavandamisel vastavalt arvestada ja rakendada. Lisaks võivad eri riikides viibimise ajad olla minimaalsed, mistõttu peab ühes päevas mitme riigi kohta rakendama tunnipõhist arvestust. Euroopa Komisjoni poolt antud hinnangul ainuüksi lähetusnõuete haldamine toob liiduüleselt transpordisektoris kaasa lisakulu umbes 785 miljonit eurot aastas. Lisaks on sätted õiguslikult keerukad ja mitmeti tõlgendatavad, saamata sõnaselgelt aru, kas täiendavad tegevused on ettevõtte majanduslikus vaates leevendavad või piiravad. Sellest tulenevalt võivad kaasneda negatiivsed mõjutused veo- ja tööjõuturule ning selle sotsiaalkaitse süsteemi toimele. Selgitavalt tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega. Eelnõu ei avalda mõju Eestis registreeritud autoveoettevõtetele. Üle võetavad direktiivi 2020/1057/EL kohaselt on kohustus tagada siseriiklikud normid selliselt, et oleks tagatud sotsiaalkaitse teises liikmesriigis registreeritud ettevõtete poolt Eestisse lähetatud sõidukijuhile. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju. Mõju valdkond 2: Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte sõidukijuht, kes on lähetatud Eestisse. Mõju kirjeldus: Suures vaates on eelnõu muudatustel positiivne mõju lähetatud töötajate töötingimuste paranemisele. Kuna eelnõuga kohustatakse autoveosektori iseärasusi arvestavalt tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest. Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse tagamise eesmärkidele, on direktiivist tulenevaid sätteid peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel võrdse kohtlemise põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on fookuses direktiivi nr 2020/1057 artikli 1 punktide 3, 4 ja 6 kohaselt valikuline veoteenuste eristamine, mis on põhjendamatu ja kahjustab sotsiaalkaitset. Piiriülesel tegevustel sarnaste tööülesannetega töötajatel on sätete kohaselt sotsiaalkaitsel määravaks laadimiste arv või koht mitte töötamise aeg või seos vastuvõtva riigiga. Selgitavalt tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega. Detailsemad analüüsid on kajastatud kohtuasjades C-541/20, C-544/20, C-548/20, C-550/20, C-551/20, C-555/20 ja T-576/20, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning leitavad veebilehel: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:32020L1057&qid=1630562535949 33 Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega olulist mõju. Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: MKM, Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet. Mõju kirjeldus: Eelnõu jõustumisel on otsene mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele läbi kohustuste suurenemise. Peamiselt tõuseb muudatuste tulemusel Tööinspektsiooni töökoormus, mis on seotud lähetatud sõidukijuhtide kohta andmete kogumisega, teiste riikide pädevate asutustega info vahetamise ja koostöö tegemisega ning lähetatud töötajatega seotud info avaldamise ja tõlkimisega vastaval veebilehel. Kuna direktiivi 2020/1057 üle võtmisega laiendatakse ELTTS reguleerimisala autoveosektorile (va kabotaažveod, mis olid kaetud ka seni kehtinud seadusega), siis kaasnevad Tööinspektsioonile järgnevad halduskohustused: - täiendava sektori lisandumisega suureneb esitatud lähetusdeklaratsioonide registreerimine ja menetlemine. Kuna sõidukijuhtide lähetusdeklaratsiooni esitamine toimub IMI avaliku liidese kaudu, siis antud täiendav halduskoormus peaks olema teiste sektoritega võrreldes lihtsam. IMI kaudu andmevahetus lihtsustab ka Euroopa Komisjonile aruandluse esitamist, kus muu hulgas peab olema kajastatud ka sõidukijuhtide lähetused. - suureneb järelevalve maht, tuvastamaks kas sõidukijuhtide lähetamisel on järgitud sotsiaalkaitse nõudeid. Järelevalve teostamiseks küsib Tööinspektsioon IMI kaudu lähetajalt vajalikke tõendeid (veo iseärasusi kajastavad veodokumendid, sõidumeeriku salvestid, väljavõtted töötasu maksmise kohta, tööajakava ja tööleping). Esmalt järelevalvemenetluse objektide valim tekib riskianalüüsi alusel, IMI-s olevatest lähetusdeklaratsioonidest. Lisaks annab järelevalvemenetluse sisendi teedel kontrollides kogutavate andmete analüüs. Kehtivate muude seaduste (AutoVS, ÜTS, LS) alusel teostab autoveo alast järelevalvet ja kogub selle raames vastavaid andmeid teedel kontrollides Politsei- ja Piirivalveamet. Andmeid kogutakse LJVIS-is ning nende töötlemine on ka teisel järelevalveasutusel lubatud (õiguslik alus LS §§ 2001 ja 2002 ning LJVIS põhikiri). LJVIS-s on eesmärk analüüsida vedaja, veoliigi ja veose logistikaga seotud andmeid, mis peegeldavad ELTTS kohaldamisala rakendumist või mitte rakendumist konkreetsele veole. Näiteks kabotaažveo või mitmepoolse veo tuvastamisel ja vastava info fikseerimisel LJVIS-s tekib Tööinspektsioonil võimalus kontrollida autoveoettevõtte poolt edastatud lähetusdeklaratsiooni olemasolu või selle puudumist või lähetusdeklaratsiooni detailide õigsust ning jätkata vajadusel täiendavate menetlustoimingutega (sh süüteomenetlus). - juhul kui Eesti autoveoettevõte jätab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud tõendid kaheksa nädala jooksul esitamata, suureneb Tööinspektsioonil liikmesriikide vastastikuse koostöötegevuste maht. Tööinspektsioonil tekib seeläbi kohustus küsida autoveoettevõttelt vajalikke andmeid ja tõendeid või teeb vajalikud päringud riiklikest registritest ning edastab need päringu esitanud liikmesriigile. Sellist koostööd on ka varasemalt tehtud, seega siin kohanemisraskusi ei teki. - vastavalt direktiivi 2020/1057/EL artikli 1 punktile 9 peab Tööinspektsioon tagama direktiivi 2014/67/EL artiklist 5 tuleneva lähetatud töötajaid puudutava info kättesaadavuse ka sõidukijuhtide tingimusi arvestatavalt. Tööinspektsioon on seni teavet koondanud oma veebilehel alamrubriigis „välismaine töötaja“. Ühekordse tegevusena tuleb lisada ka sõidukijuhtide lähetamisega seonduv teave, lisaks jääb edaspidine ajakohastamise kohustus. - arvestades direktiivist 2020/1057 tulenevate eritingimuste keerukat käsitlust, suureneb tõenäoliselt ka Tööinspektsiooni nõustamise koormus. Siinkohal tekib sidusus ka 34 MKM-l, pakkudes Tööinspektsioonile normi selgitusabi. Autoveoalaste sätete baasil lähetusnõuete nõustamine toob Tööinspektsioonile algselt kaasa kohanemisraskuseid. Samas koolituste, praktika ja kindla personaali määramine antud valdkonnale, annab eelduse, et kohanemisraskused ei ole pikaajalised. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju Tööinspektsioonile kui liikmesriigi pädevale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Valdavalt põhjustavad muudatused haldusjärelevalve mahu suurenemist, mistõttu on vajalik kolme täiendava ametikoha loomine ja infosüsteemide ühekordne arendus. Kaasnev mõju MKM-le on väike, mis on seotud LJVIS arendusega ja Tööinspektsiooni ametnike koolitusabiga. Sotsiaalministeeriumile on kaasnev mõju väike, kuivõrd muudatused eelkõige puudutavad allasutusele rahaliste vahendite tagamist. Teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus pigem väike, kuna autoveo järelevalve toimingud jäävad samaks, kuid LJVIS-i arendusega võib kaasneda tehnilisi muudatusi ka andmete andmekogusse kandja kasutajatasandil. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulud on kõik seotud Euroopa Liidu õigusest tulenevate täiendavate kohustustega, milleks võimalikke täiendavate kulude vajadusi tuleb menetleda riigi eelarvestrateegia protsessis. ELTTS muudatused põhjustavad Sotsiaalministeeriumi hinnangul Tööinspektsiooni juurde kolme täiendava ametikoha loomise vajadust (1 jurist ja IMI vastutaja ametikoht ning 2 inspektorit). Arvestuslik töötasu kolme ametikoha lõikes kokku on 96 336 eurot aastas. Lisaks muud täiendavad kulud (töölähetused, tööriietus, isikukaitsevahendid ja koolituskulud), arvestuslikult 6000 eurot aastas. Kuna eesmärk on direktiivi 2020/1057/EL ülevõtmisega kaasnevate muudatustega hoida riiklikud kulud minimaalsed ning järgides samast direktiivist tulenevat suunist vältida lähetusnõuete maanteekontrollis liigset ajakulu, on otstarbekas sõidukijuhtide lähetusnõuetega seonduva järelevalve teostamiseks kasutada olemasolevaid riiklikke ressursse. Sellel eesmärgil on vajalik tööelu infosüsteemi ja LJVIS arendus, mis tagab tavapärastes autoveokontrollides kogutavate andmete analüüsi ja võimaldab genereerida Tööinspektsiooni järelevalveobjektide valimit. Arendus on ühekordne ja vajab Tööinspektsiooni hinnangul rahalisi vahendeid ligikaudu 30 000 eurot. Arendusprotsessi käigus võib tulla täiendavaid kulusid, mis puudutavad andmete süsteemide vahelist edastamist. AutoVS ja ÜTS-i muudatustega kaasnevad kulud on seotud riiklike andmebaaside täiendava arendamise vajadusega ning riikliku järelevalve teostajate kohustuste suurenemisega. Riiklikud andmebaasid, mis vajaksid täiendavat arendamist, on MKM-i haldusalas olevad MTR ja LJVIS. MTR-i arenduse vajadused on tingitud eeskätt väikeste tarbesõidukite (üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud autod ja autorongid) tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamisega, vedaja tegevjuhi kohta andmete ning vedaja töötajate ja autojuhtide arvu registrisse kandmisega. MKM-i hinnangul oleks nimetatud arenduste osas eeldatav MTR- i arenduste maht ligikaudu 5000 eurot. LJVIS arenduste, mis on vajalikud seoses Euroopa Liidu õiguse (määrus 2020/1055) kohaldamisega, eeldatav maht oleks samuti ligikaudu 5000 eurot. 35 Andmevahetus MTR-i ja töötamise registri vahel saab toimuma MKM (MTR) ja MTA (TÖR) vahel kokkulepitud kanali kaudu faili teel. Sel viisil korraldatud andmevahetus riigieelarvele (sh MTAle) kulusid kaasa ei too. Üks kord aastas kavandatud andmevahetuse jaoks X-tee teenuse arendamine oleks ebamõistlikult kulukas (sõltuvalt keerukusest 10 000 kuni 30 000 eurot MTA senise kogemuse põhjal), mistõttu on mõistlik korraldada kord aastas andmevahetus failiga ning seda asutuste vahel tulevikus kokku lepitavas kanalis. AutoVS muudatustega kaasnevad võimalikud kulud seoses teedel teostatava riikliku järelevalve kasvuga. Eeskätt puudutab see tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kontrollimist ka väikeste tarbesõidukite puhul, mida nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu ja Majanduspiirkonna liikmesriikide autoveo-ettevõtjad kasutavad Eestiga seonduvatel tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel ja kabotaažvedudel. Eeldatavalt suureneb ressursi vajadus järelevalvet teostavate ametnike osas, kuna selle ülesande kaasnemisel ei tohiks väheneda praegu politseiametnike poolt teostava järelevalve maht näiteks autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise ja sõidukite tehnoseisundi kontrollimiste arvelt. Seda eelkõige seetõttu, et viimati nimetatud järelevalve ülesannete osas on Euroopa Liidu õigusega kehtestatud liikmesriikidele kontrollide läbiviimise miinimummahud, mida Eesti on suutnud viimase kümne aasta jooksul enam-vähem piiripealselt täita ning vältinud sellega võimalikke rikkumismenetlusi. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei vaja rakendusaktide muutmist ega uute väljatöötamist. 9. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 jõustub 2022. aasta 21. veebruaril, mis on enamike määruse 2020/1055 sätete kohaldamisaeg, välja arvatud punktid 2 ja 4, mis jõustuvad 2022. aasta 21. mail. Punktide 2 ja 4 kohaselt hõlmatakse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõudega ettevõtjad, kes korraldavad rahvusvahelist veosevedu üle 2500 kg kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongiga. Seaduse § 2 jõustub 2022. aasta 2. veebruaril, mis on direktiivi 2020/1057 ülevõtmise tähtaeg, välja arvatud punkt 3, mis jõustub 2023. aasta 21. augustil. Paragrahvi 2 punkt 3 jõustub 2023. aasta 21. augustil, mis on seotud aruka sõidumeeriku (SMART 2) kasutuselevõtmisega. Selleks peab komisjon vastavalt määruse 165/2014 artikli 11 esimesele lõigule hiljemalt 21.08.2021 vastu võtma rakendusakti, millega antakse arukale sõidumeeriku rakendamiseks kaheaastane üleminekuaeg. Eelnõu menetluse käigus võib tulenevalt rakendusakti vastuvõtmisest § 2 punkti 3 rakendamise tähtaeg muutuda. Seaduse §-d 3–5 jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril, mis on enamike määruse 2020/1055 sätete kohaldamisaeg. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ERAA-le, Tööinspektsioonile, MTA-le, Autoettevõtete Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Transpordi ametiühingule, Eesti 36 Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule. Märkusi ja ettepanekuid esitasid Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ERAA, Autoettevõtet Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikainstituut. Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt märkustele ja ettepanekutele täiendatud. Eelnõu kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on käesoleva seletuskirja lisas 2. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 37 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid norm õigusakti sisuliseks ülevõtmise rakendamiseks kohustus kehtestatav siseriiklik õigusakt Artikkel 1 p 1 Jah ELTTS § 2 lg 1 Artikkel 1 p 2 Jah ELTTS § 21 lg 1 Artikkel 1 p 3 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1, 3 ja 4, lg 3 Artikkel 1 p 4 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1 ja 5, lg 4 Artikkel 1 p 5 Jah ELTTS § 21 lg 2 p 2 Artikkel 1 p 6 Jah ELTTS § 21 lg 3 Artikkel 1 p 7 Jah ELTTS § 2 lg 1 Artikkel 1 p 8 Jah ELTTS § 53 lg 31 Artikkel 1 p 9 Jah Artikkel 1 p 10 Jah Välismaalaste seadus § 107 lg 1 Artikkel 1 p 11 Jah ELTTS § 51 lg-d 11, 2, 31 ja 41 ning AutoVS § 29 lg 3 Artikkel 1 p 12 Jah ELTTS § 51 lg 2 Artikkel 1 p 13 Ei Meede (anda ligipääs IMI- süsteemivälistele isikutele) ei ole Eestis kohaldatav ja vaja üle võtmist Artikkel 1 p 14 Ei Komisjoni töökorraldust puudutav säte Artikkel 1 p 15 Jah Kohalduvad HMS nõuded Artikkel 1 p 16 Jah ELTTS § 6 Artikkel 2 Jah LS § 139 lg 8 ja VV Artikli 2 ülevõtmiseks 21.10.2010 määrus nr 151 muudetakse VV määrust nr Mootorsõidukijuhi töö-, 151 sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded Artikkel 3 Ei Artikkel muudab määrust (EL) 1024/2012 Artikkel 4 Ei Komisjoni töökorraldust puudutav säte 38 Artikkel 5 Jah ELTTS § 5 lg 31 ja 94 Artikkel 6 Artikkel 7 Ei Komisjoni töökorraldust puudutav säte Artikkel 8 Jah ELTTS § 5 lg 12 Artikkel 9 Ei Artikkel 10 EI Artikkel 11 Ei 39 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine Märkuste/ettepanekute esitaja MKMi selgitus Sotsiaalministeerium 1. Arvestada tuleb ka, et teatud erisusi kohaldatakse veel Arvestatud. kitsamale sihtrühmale, selle näiteks võib tuua tööandja Eelnõu vastavalt muudetud. poolt sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel Eestis töötava töötaja. Seetõttu on oluline ka seaduses eristada autoveosektorit ning võttes direktiivi 2020/1057 sätted üle Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ka ELTTS) erisätetega. Direktiivi 2020/1055 ülevõtmisel ELTTS-s juba reguleeritud sätetega võib viia vastuoludeni lähetamise aluspõhimõtete ja direktiiviga 96/71/EÜ. Näiteks on oluline ELTTS täiendamisel §-ga 21 välja tuua, et seadust ei kohaldata sättes toodud juhtudel mitte ühelegi sõidukijuhile, mitte üksnes teenuse osutamise lepingu sõlminud tööandjaga töösuhtes olevale sõidukijuhile. Selgitame, et direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõige 2 viitab üksnes 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktile a, määratledes sellega direktiivi kohaldamisala. Üldpõhimõttena tuleb lähetuse määratlemiseks seejuures vaadata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõiget 1, kuid tähele tuleb panna, et ka sellest teeb direktiiv 2020/1057 erandi (artikli lõiked 3 ja 4 viitavad juhtumitele, millal sõidukijuhti ei käsitleta lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ mõttes, hoolimata viimase artikli 2 lõike 1 sõnastusest ja kohaldamisalast). 2. Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 3) palume Arvestatud. kasutada sarnast sõnastust eelnõu § 2 punktis 2 toodud Eelnõu vastavalt muudetud. ELTTS § 21 lõike 1 punktile 3, mis sisaldab liikmesriikide ja kolmandate riikide definitsioone. 3. Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 5) teeme Arvestatud. ettepaneku jätta punktist välja sõna „vedu“ seaduse Eelnõu vastavalt muudetud. sõnastuse ühtlustamise eesmärgil (sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 toodud samale sättele). 4. Eelnõu § 2 punktides 5 ja 11 viidatakse töövõtja Arvestatud. kohustustele ja vastutusele. Ülevõetava direktiivi Eelnõu vastavalt muudetud. 2020/1057 artikkel 5 räägib peatöövõtust ja alltöövõtust. Palume eelnõu muuta ning kasutada töövõtja mõiste asemel alltöövõtja ja peatöövõtja mõisteid. Töövõtjat ei saa samastada alltöövõtja ja peatöövõtjaga. Töövõtja mõiste kasutamisel viitab see töövõtulepingu olemasolule, kuid sel juhul ei pruugi esineda alltöövõtu või peatöövõtu olukordi, mistõttu peame oluliseks eelnõu täpsustada. 5. Eelnõu eesmärke arvestades esitas Tööinspektsioon Arvestatud. ettepaneku ka autoveoseaduse (edaspidi ka AutoVS) Eelnõu vastavalt täiendatud. täiendamiseks selliselt, et Tööinspektsioonil oleks riikliku järelevalve teostamise õigus AutoVS § 5 osas. 40 AutoVS § 5 lõige 3 keelab tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse teisele isikule edasiandmise. Sotsiaalministeerium peab vastavat täiendust asjakohaseks ja palub vastavalt eelnõu täiendada. Selgitame, et Tööinspektsioon kontrollib liiklusseaduse § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas kontrollitav ettevõte on võtnud ühenduse tegevusloa ja kas kõikidel sõidukitel on ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (AutoVS § 4). Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab LS alusel teostatava järelevalve raames AutoVS § 5 rikkumisi, mil ettevõtted annavad konkreetse ettevõtte nimele mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja edasi teisele ettevõtjale, kuid Tööinspektsioonil puudub pädevus tuvastatud rikkumisi menetleda. Eeltoodud olukorras peaks Tööinspektsioonil olema õigus teostada AutoVS § 49 lg 6 kohaselt riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täimise üle ettevõtja juures. Seetõttu peame järelevalve läbi viimise tõhustamise vaatest mõistlikuks, et Tööinspektsiooni järelevalveõigust laiendatakse. Arvestades, et tegemist oleks eelnõu eesmärke täitva uue sättega, ei ole sätet käesoleva kirja lisas olevates ettepanekutes sõnastatud, kuid oleme valmis koostöös sõnastama ettepanekut puudutavad sätted. 6. Eelnõu § 2 punkt 6 (ELTTS § 51 lg 12) võtab üle Mitte arvestatud, eelnõu tekst direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punkti a. Palume kattub määruse 2020/1057 artikli seletuskirjas täpsustada, mis põhjendustel erineb eelnõus 1 lõike 11 punktiga a. olev lähetusdeklaratsiooni andmete loetelu direktiivis toodust. 7. Seletuskirja leheküljel 12 käsitletakse ELTTS § 21 Arvestatud muudatusi. Palume peale- ja mahalaadimistoimingute Seletuskirja vastavalt muudetud erandite mõistmiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 juures tuua ka teiste asjakohaste punktide juurde näiteid erandi selgitamiseks (hetkel on toodud üks Soome-Saksa teekonna näide). Näited aitavad tagada erandite selge arusaadavuse ja ühese mõistmise. 8. Seletuskirja leheküljel 14 selgitatakse ELTTS § 5 lg 12 Arvestatud muudatusi. Palume selguse ja arusaadavuse eesmärgil Seletuskirja vastavalt muudetud viidata konkreetsetele ELTTS sätetele, mida tööandja teavituskohustus endast hõlmab. 9. Seletuskirja leheküljel 29 käsitletakse mõju valdkonda Arvestatud 2, kus on viidatud, et eelnõuga kohustatakse seni katmata Seletuskirja vastavalt muudetud autoveosektoris tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi. Vastav väide on ebaselge. Juhime tähelepanu, et ka varasemalt on Eestisse lähetatud autoveosektori töötajatele kohaldunud lähetusnõuded (v.a kehtiva ELTTS § 2 lõikes 21 toodud erisus). 10. Seletuskirja leheküljel 31 selgitatakse seaduse Konsulteeritud rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse Tööinspektsiooniga, mille tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Palume enne tulemusel eeldatav kulu jääb 41 seaduse rakendamisega seotud riigi kulude lõplikku samaks, kuid seletuskirja on arvestuse väljatoomist teha Majandus-ja täiendatud võimalike täiendavate Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös arenduskulude tekkeriskiga. Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveametiga infosüsteemide arendusvajaduste terviklik kaardistus koos arenduskulude kalkulatsiooniga. Käesolevas seletuskirjas välja toodud arenduskulud ei kajasta seaduse muudatusega kaasnevaid Tööinspektsiooni peetava tööelu infosüsteemi arendamise vajadusi ja tegelikku kulu. Samuti puudub terviklik ülevaade erinevate asutuste infovahetusest ning selle tagamise võimalustest infosüsteemide liidestamise tulemusel. Lisaks toome välja, et Tööinspektsiooni uus ettepanek AutoVS muutmiseks ei too kaasa täiendavat inimressursi vajadust lisaks seletuskirja punktis 7 välja toodule. 11. Seletuskirja leheküljel 33 on toodud Euroopa Liidu Ühendkuningriigist Eestisse direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel. Vastavustabeli lähetatud sõidukijuhtide kohaselt vastab direktiivi artikli 1 punkt 10 siseriiklikus lähetusnõuded tulenevad õiguses välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 107 otsekohalduvast lõikele 1. Senise infovahetuse põhjal oleme aru saanud, et rahvusvahelisest lepingust, mis Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kaubandus- ja on vastu võetud Nõukogu koostööleping lähetust ei reguleeri, mistõttu kohaldub otsusega (Euratom) 2020/2253 Ühendkuningriigist Eestisse lähetatud töötajatele tavapärane kolmandatest riikidest lähetatute regulatsioon (s.o mitte ELTTS, vaid VMS-is toodud nõuded). Samas on lepingus tehtud erisused ja toodud erinõuded Ühendkuningriikide sõidukijuhtidele. Riigisisene õigus ei tohi olla välislepinguga vastuolus (välissuhtlemisseaduse § 24 lg 2). Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, kas olete analüüsinud Ühendkuningriigi lepingut siseriikliku õiguse valguses selles osas, kas lepingust tuleneb sõidukijuhtidele selliseid lähetamise nõudeid, mille tõttu esineb vajadus ELTTS-i või VMS-i erisusi tuua (vältimaks võimalikku vastuolu seaduse ja lepingu vahel). Palume täpsustada, kas analüüs viib järeldusele, et ELTTS ja VMS ei vaja Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu vaatest täiendusi. Maksu- ja Tolliamet 12. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja vastavalt Arvestatud MKM (pr Eda Rembel) ja MTA (teenuste osakonna Eelnõu ja seletuskiri vastavalt avalike teenuste valdkonna teenusejuht Tiina Lindroos) muudetud läbirääkimiste tulemusele, st seletuskirjast tuleb välja võtta viited X-tee kaudu päringute tegemisele. Vajalik andmevahetus saab toimuma MKM (MTR) ja MTA (TÖR) vahel kokkulepitud kanali kaudu, faili teel. Erinevalt algselt plaanitust, sel viisil korraldatud andmevahetus riigieelarvele (sh MTAle) kulusid kaasa ei too. Kokkuvõtlikult: üks kord aastas kavandatud andmevahetuse jaoks X-tee teenuse arendamine on ebamõistlikult kulukas (sõltuvalt keerukusest - 10 000 kuni 30 000 eurot MTA senise kogemuse põhjal), mistõttu on mõistlik korraldada kord aastas 42 andmevahetus failiga ning seda asutuste vahel tulevikus kokku lepitavas kanalis. 13. Palume eelnõuga täiendada ELTTS § 51 lõiget 6, mille Arvestatud. kohaselt Tööinspektsioon avaldab käesoleva paragrahvi Eelnõu vastavalt täiendatud. lõikes 1 nimetatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks, viitega sama paragrahvi (uuele) lõikele 11. Vt eelnõu § 2 p 6. MTA hinnangul võib lähetusdeklaratsiooni andmeid vaja minna ameti analüütilises tegevuses. Samuti võivad need andmed omada tõenduslikku või informatiivset tähendust näiteks tööjõumaksudega seotud haldus- ja kriminaalmenetluses. 14. Adume eelnõu seletuskirjast, et käsitletavatel Arvestatud osaliselt. teemadel võib tõusetuda vajadus väljastada infot MTA Tööinspektsioonile kui andmeid poolt. Seetõttu teeme ettepaneku kaasata eelnõusse MKS pärivale asutusele on võimalik § 29 (Maksusaladust sisaldava teabe avaldamine) maksusaladust avaldada muutmine; võimalik redaktsioon allpool. Samas vastavalt MKS § 20 punktile 18. märgime, et meil ei ole vastuväiteid, kui eelnõu autorid MTA täiendavate selgituste peavad otstarbekaks viidata konkreetsetele kohaselt on ettepanekus valitsusasutustele ja/või siseriikliku õiguse mõeldud viidet määrusele konkreetsetele sätetele. 2020/1055, mille kohaselt Täiendada maksukorralduse seaduse § 29 punktiga 59 kantakse MTR-i vedaja juures järgmises sõnastuses: töötavate isikute arv (määruse „59) pädevale valitsusasutusele Euroopa Parlamendi ja artikkel 1 lg 12(a)(ii)(h)) ning nõukogu direktiivi (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse vedajale kehtestatud nõuete seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL täitmise kontrollimiseks on sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris tegevusloa andjal vaja teada reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi ettevõtja autojuhtide arvu 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (määruse artikkel 1 lg 3), milles (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65), MTA peab autojuhina töötavate rakendamise tagamiseks.“ isikute arvu eraldamist tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arvust maksusaladuseks. Kuna ettepanekut toetab ka Rahandusministeerium, siis on eelnõusse lisatud maksukorralduse seaduse vastav muudatus, kuid MKM ei ole kindel selle vajalikkuses, kuna tööd võimaldava isiku juures tööd tegevate isikute arvu avaldab maksuhaldur oma veebilehel vastavalt MKS § 27 lõikele 6 ehk need on avalikud andmed. Ka on RAM selgitanud, et töötamise registris kasutatav ametlik mõiste „tööd tegev isik“ hõlmaks nii autojuhid kui kõik ettevõtja juures töötavad inimesed, mis meie hinnangul tähendabki, et ka päring vedaja 43 juures töötavate autojuhtide arvu kohta on lahendatav MKS § 27 lg 6 alusel, kuna tegemist on avalike andmetega. 15. Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse AutoVS- Arvestatud. t kahe uue väärteokoosseisuga, mille osas omistatakse ka Eelnõu väärteokoosseisu sätete MTA-le väärteomenetluse pädevus (eelnõu § 1 p 26), sõnastusi on täiendatud. peame vajalikuks rõhutada, et eelnõu autoritel tuleb käesolevalt läbi töötada juriidilise isiku suhtes väärteomenetluse kohaldamise võimalikkuse temaatika. Sama seoses ELTTS asjakohase täiendamisega (eelnõu § 2 p 11); laiemalt – seonduvalt AutoVS ja ELTTS juba kehtivate väärteokoosseisudega. 16. Palume MTA poolt teostatava riikliku järelevalve Mitte arvestatud. sujuvuse huvides kaasata eelnõusse AutoVS § 50 lõike 2 Vahetu sunni volituste andmist teise lause muutmine, sõnastades selle järgmiselt: ei saa õigustada ressursside ja „Maksu- ja Tolliamet võib tema pädevusse antud riikliku bürokraatia vähendamise järelevalve erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut argumentidega. Vahetu sund on sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ isiku õigusi üks kõige Vrdl VKS § 24 lg 3, samuti TubS § 33 lg 4. Vt ka KorS § riivavamaid riiklikke 75 lg 1 teine lause. toiminguid. Kui öelda, et AutoVS § 50 lõike 2 teise lause korrigeerimise kasuks ressursside säästmise ja räägib ka asjaolu, et lõike 2 teises lauses sisaldub ilmne bürokraatia vähendamise ebatäpsus, s.o viide KorS §-le 50 – millist paragrahvi aga argument on sobiv, saaks ja ei ole nimetatud lõike 2 esimeses lauses. Seega kätkeb võiks sellele tuginedes vahetu eeltoodud ettepanek, lisaks taotlusele lõpetada MTA sunni volitusi anda ka paljudele pädevuse (praktikas ebamõistlik) tükeldamine, eesmärki teistele korrakaitseorganitele tagada õigusselgus. (vastava väljakoolituse eeldusel, aga ka väljakoolituse saab alati probleemideta ära korraldada). KorS-i vahetu sunni regulatsiooni loomise üks kandev idee on olnud see, et vahetu sunni kohaldamine peab olema võimalikult ühtne ja ühtsetel alustel. Reegel on see, et vahetut sundi kohaldab politsei. Selle valguses võiks pigem võtta suuna sinna, et vaadata revideerivalt üle, kas vahetu sunni volitused, mis on antud muudele korrakaitseorganitele kui politseile, on tõepoolest põhjendatud ja läbi analüüsitud. Võimalik, et analüüsi tulemusel tuleks mingid vahetu sunni volitused hoopis ära võtta ja politseile tagasi anda. 44 Lisaks eelnevale tuleb märkida, et asjaolu, et MTA-le on kehtiva õigusega mingid vahetu sunni kohaldamise volitused antud, ei tähenda tingimata seda, et sinna peab vahetu sunni volitusi tingimata juurde tulema. Tegemist ei ole rangelt võttes sisulise argumendiga. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 17. Eelnõu § 1 punkt 25 täiendab autoveoseadust muu Arvestatud. hulgas §-ga 722 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud ja jäetud välja „§ 722. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine autojuhi vastutus dokumendi või veodokumendi täitmise nõuete rikkumine täitmise nõuete rikkumise eest. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise või veodokumendi täitmise nõuete rikkumise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“ Mõistame, et autojuht peab veenduma, et veosevedu alustades on tal kaasas nõuetekohane veodokument ning selle puudumisest koheselt vedajat või veose saatjat/ekspedeerijat informeerima. Samas jääb meile ebaselgeks, millises ulatuses vastutab autojuht veodokumendi täitmise nõuete rikkumise korral. Näiteks kui autojuhil on kaasas veodokument, kus kõik lahtrid on täidetud küsimärkidega, siis võib autojuhi vastutus olla põhjendatud. Samas kui veodokumendil on veose brutomassi kohta vale info ja autojuhil ei ole võimalik visuaalse vaatluse teel seda tuvastada, siis kas ka sellisel juhul vastutab autojuht veodokumendi täitmise nõuete rikkumise eest. Kaubanduskoja hinnangul peaks sellisel juhul olema välistatud autojuhi vastutus. Juhime tähelepanu sellele, et autoveoseaduse § 34 lg 4 kohaselt vastutab veose saatja, et tema paigutatud veose tegelik mass ja mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides märgitule. Palume Eelnõu koostajatel täpsemalt selgitada, kas ja milline on autojuhi vastutus veodokumendi täitmise nõuete rikkumise korral. Praktikas tekitab ilmselt kõige rohkem küsimusi, kas ja millises ulatuses vastutab autojuht, kui veodokumendil on vale brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes. Kui Eelnõu kohaselt vastutab autojuht ka veodokumendile märgitud vale brutomassi eest, siis palume Eelnõud selliselt muuta, et sellises olukorras oleks välistatud autojuhi vastutus. 18. Eelnõu § 5 kohaselt jõustuvad muudatused 2022. Arvestatud. aasta 2. veebruaril, välja arvatud Eelnõu § 2 punkt 3, mis Eelnõu tekst parandatud. jõustub 2023. aasta 21. augustil. Eelnõu seletuskirjas on läbivalt välja toodud, et autoveoseaduse muudatused jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril. Näiteks on seletuskirjas (lk 1) kirjas, et kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad ka AutoVS ja ÜTS 45 vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Lisaks on seletuskirjas (lk 3) märgitud, et käesoleva eelnõu kohaselt jõustub enamik AutoVS muudatustest 21. veebruaril 2022.a. Seega on hetkel Eelnõu ja seletuskirja sõnastused jõustumise aja osas vastuolulised. Kaubanduskoja ettepanek: Palume Eelnõu ja seletuskiri viia jõustumise sätete osas omavahel kooskõlla. Kuna määrust 2020/1055 tuleb kohaldada alates 21. veebruarist 2022, siis teeme ettepaneku muuta Eelnõu sõnastust selliselt, et viidatud määrusega seonduvad sätted jõustuvad 2022. aasta 21. veebruaril. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis palume selgitada, miks on vaja, et jõustumise aeg on 2022. aasta 2. veebruar. 19. Eelnõu § 1 punkt 2 sätestab, et tasuline rahvusvaheline Arvestatud. veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata, Eelnõu jõustumissäte vastavalt kui sellist vedu korraldatakse auto või autorongiga, mille muudetud. suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit, on keelatud. Eelnõu § 5 kohaselt jõustub muudatus 2022. aasta 2. veebruaril. Määruse 2020/1055 kohaselt kohaldub eelnevalt viidatud tegevusloa ja tegevusloa ärakirja nõue alates 2022.a 21. maist. Sellest tulenevalt võiks meie hinnangul ka Eelnõu § 1 punkt 2 jõustuda 2022. aasta 21. mail. Seletuskirja kohaselt on varasema jõustumise üheks põhjuseks asjaolu, et tegevusluba ja sõiduki kohta antava tegevusloa kinnitatud ärakirja läheb pärast 21. veebruari 2022.a vaja, kui Eesti ettevõtja viib autoga, mille lubatud täismass jääb vahemikku 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi, kaupa Ühendkuningriiki. Leiame, et tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotlemise võimalus võiks ettevõtjal olla ka enne 2021. aasta 21. maid. Samas kui ettevõtja ei vii autoga kaupa Ühendkuningriiki, siis ei peaks ettevõtjale enne 2022 aasta 21. maid kohalduma Eelnõu § 1 punkt 2. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 1 punkti 2 sõnastust selliselt, et see kehtib kuni 2022. aasta 21. maini üksnes juhul, kui autoga viiakse kaupa Ühendkuningriiki. Muudel juhtudel jõustub muudatus 2022. aasta 21. mail. Teine võimalus on täiendada Eelnõu § 5 sättega, et Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 2022. aasta 21. mail. Autoettevõtet Liidu, ERAA, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikainstituudi ühisettepanekud 20. Ettepanek eelnõu § 1 punkti 20 kohta (AutoVS § 29 Mitte arvestatud. lg 4). Täismassi ja teljekoormuste ületamine on kõigi Alati ei ole võimalik või autovedudel esinevate rikkumiste statistikas esikohal. otstarbekas veose kogust 46 Seega peaks rikkumiste põhjuste kõrvaldamine olema üks määratleda massiühikutes. seaduse eesmärkidest. Seadus peab olema sõnastatud Ettepaneku kohaselt oleks massi selliselt, et seaduse täitmisest ei oleks võimalik mööda lisamise alati kohustuslik ning hiilida. muud veost iseloomustavad Liiklusseadusega (LS) määratud täismassi nõuete andmed valikulised, kuid rikkumise eest saab vastutada eelkõige veose saatja, kuna reaalsuses ei pruugi sellise nõude ainult temal on võimalus täpselt määrata laaditava veose täitmine alati võimalik olla. massi. Võimalus, et veodokumendil Vedajal (autojuhil) see võimalus praktiliselt puudub või võidakse veose massi asemel on äärmiselt ebatäpne. Saatja kohustus veose massi kasutada mõnda muud ühikut ei kajastamiseks saatedokumendis on fikseeritud ka muuda AutoVS § 34 lõikes 4 kehtivas AutoVS §-s 34 lõikes 4, mis sätestab, et Veose sisalduvat vastutust. Täiendavalt saatja vastutab, et tema paigutatud veose tegelik mass ja märgime, et autojuhi vastutus mõõtmed vastaksid veose saatedokumentides märgitule, veodokumendi täitmise nõuete ning tagab, et veosega mootorsõiduki, selle haagise või eest on eelnõust välja jäetud. autorongi tegelik mass ja mõõtmed vastaksid liiklusseaduse §-s 80 ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Juba AutoVS koostamise ajal juhtisime eelnõu ettepanekutes tähelepanu, et siin on saatjal võimalus seaduse mõttest mööda hiilida, kuna ei ole kehtestatud nõudeid siseriiklike vedude saatelehel kajastatavate andmete osas ja seega on saatjal võimalus brutomassi asemel kasutada muid veost iseloomustavaid andmeid - näiteks kaubakohtade või pakkeühikute arv, kubatuur jne. Lahendus pidi tulema AutoVS muudatustes toodavate nõuetega saatelehele kantavatele andmetele. Kahjuks ei ole praeguses eelnõus ühest nõuet veose brutomassi kajastamise osas (§ 29 lg 4 p 7). Meie ettepanek on konkretiseerida AutoVS § 29 lg 4 alljärgnevas sõnastuses: „7)veose brutomass; Lisada p 8) vajadusel täiendavad veost iseloomustavad andmed. 21. Eesti keelne terminoloogia peaks olema valdkonna Mitte arvestatud. põhiselt ühesugune ja üheselt mõistetav. Erinevates Veokiri on VÕS-is kasutusel kirjutistes peaks sama asja kohta kasutusel olema ühtne olev termin, mis ei kattu termin. AutoVS-s „saatedokument“ on käibekeeles AutoVS-is kasutusel olevaga ja kasutusel sõnana „saateleht“, ametlikumas sellise mõiste kasutamine lisaks keelekasutuses ja enamikes kirjutistes on kasutusel termin pigem segadust. VÕS § 775 „veokiri“. kohane veokiri on nö Maanteetranspordi Terminoloogia sõnaraamat vabatahtlik, kuid kui see (consignment note) – tõlge „veokiri“ väljastatakse, siis on määratud Tõlge saksa keelest Frachtbrief – „veokiri“ selle sisunõuded, mida aga VÕS 42ptk. Kaubaveoleping § 775 (ja kogu järgnev AutoVS vaates täita vaja ei ole ja tekst) – kasutusel termin „veokiri“ see ei ole ka otstarbekas ELEA Kaubaveo Üldtingimused – kasutusel termin (veotasu, lunaraha vedamise „veokiri“. viisi kokkulepe). Ka erinevad Käsiraamatud ja õpikud: Ekspedeerija ja valdkondlikud rahvusvahelised Veokorraldusjuhi käsiraamatud, jms. – samuti kasutatav kokkulepped ja konventsioonid termin „veokiri“. kasutavad veokirjast erinevaid mõisteid. Meie ettepanek muuta eelnõu sõnastust alljärgnevalt: 47 seaduses asendatakse sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga „veokiri“ vastavas käändes ning paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose elektroniliste saatedokumentide“ sõnadega „Elektrooniliste veokirjade“ ja sõnad „peavad saatedokumendid“ sõnadega „peab veokiri“; 22. AutoVS § 34. (4) on pandud saatja vastutama Osaliselt arvestatud. saatedokumendi ja seal kajastatavate andmete õigsuse Paragrahvi 722 ei lisanud eest. Samuti on ka Võlaõigusseaduses see kohustus saatedokumendi nõuetekohase pandud otseselt saatjale: VÕS § 775 lg 3 kohaselt „Saatja koostamise kohustust vedajale väljastab ja allkirjastab veokirja kolmes eksemplaris, ega autojuhile ehk juht ei vastuta millest üks jääb saatjale, üks liigub koos veosega ning üks veodokumendil olevate andmete antakse vedajale. Saatja nõudmisel allkirjastab vedaja õigsuse eest. Samas segaduse veokirja. Allkirjad võivad olla asendatud vältimiseks on sättest välja templijäljendiga.“ jäetud juhi vastutus Ühegi seadusega ei ole saatedokumendi (veokiri, veodokumendi täitmise nõuete veodokument) nõuetekohase koostamise kohustust rikkumise eest ehk juht vastutab pandud vedajale (veoseveo korraldajale), seda enam veel selle eest, et ta veodokumendita tema töötajale - autojuhile. Seega ei ole seaduse veosevedu ei teosta. täiendamine § 722 -ga põhjendatud ja kooskõlas muude kehtivate seadustega.. Meie ettepanek: Jätta § 722 tervikuna eelnõust välja. 23. Seletuskirjast selgub, et EL ja UK lepingu järgi peab Arvestatud. 2,5+ tonnistel veokitel olema tegevusluba juba alates Eelnõu rakendussäte vastavalt 21.02.2022. See on üheks põhjuseks miks eelnõus on muudetud. märgitud, et need sätted jõustuvad 2.02.2022. Dokumentide (tegevuslubade ja ärakirjade) väljastamine peaks plaanide järgi käivituma jaanuari teise pooles. Vastavalt Liikuvuspaketile hakkab 2,5–3,5t täismassiga veokitele ühenduse tegevusloa ja selle ärakirja nõue rahvusvahelistel vedudel kehtima alates 21.05.2022. EL liikmesriikide vedajatele, kes teevad 2,5–3,5t veokitega vedusid Eestisse ei saa ühenduse tegevusloa nõue rakenduda enne viidatud kuupäeva. Õigusselguse huvides peaks paragrahvi 5 lõige 11 (vähemalt EL piires tehtavate vedude osas) jõustuma 21.05.2022. 24. Probleemid varasemast, mida saaks AutoVS Mitte arvestatud. muutmise praeguse eelnõuga lahendada. Eelnõuga viiakse õigusaktid vastavusse EL õigusega ning täiendavaid muudatusi eelnõus ei kavandata. ERAA ja Autoettevõtete Liidu ettepanek 25. Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 29 lõikega (5) Mitte arvestatud. järgmises sõnastuses: Autojuhi isikukoodi ja sõiduki Elektroonilise veokirja korral lisatakse lõikes (4) toodud ning selle haagise andmetele: registreerimisnumbri lisamine Autojuhi isikukood elektroonilisele veodokumendile Sõiduki ja selle haagise registreerimismärk ei ole hetkel põhjendatud, kuna veodokument puudutab ka 48 Selgitus: Elektroonilisel veodokumendil tuleks sisse viia rahvusvahelist veosevedu ning erisus võrreldes paberkandjal olevate andmetega. paljudel riikidel ei ole (Veodokumendi asemel oleks õigem kasutada mõistet isikukoode kasutusel, samuti ei veokiri, nii nagu on ka VÕSis) näe autojuhi andmete ning E-veoselehe kasutusele võtmisel on laiem eesmärk: sõiduki ja selle haagise veoturu täielik läbipaistvus, andmete ristkasutuse registreerimismärgi lisamist võimaldamine, tegevuste analüüs ja statistiliste andmete veodokumendile ette VÕS ega kogumine, täielikult paberivaba tarneahel. CMR konventsioon. Samas ei Seepärast on vajalik e-veoselehe puhul tuua välja eraldi ole välistatud, et elektroonilise lisaks paberkandjal veodokumendi andmetele veel: veodokumendi kasutamisel Eesti  Autojuhi isikukood autojuhi isikukood ja sõiduki  Sõiduki ja haagise registreerimismärk registreerimisnumber sellele Autojuhi isikukood on vajalik autojuhi nõutavate lisatakse. AutoVS § 29 lõikes 4 dokumentide automaatseks kontrollimiseks sätestatakse käesoleva eelnõu  Juhiloa kehtivus kohaselt vähimad andmed, mis  Arstitõendi kehtivus peavad olema tasulisel  Juhiloal olevate juhtimisõigust tagavate veoseveol veodokumendile kategooriate kontroll kantud. Hetkel töötab Euroopa  Isikul on tasutud riigimaksud komisjon välja tehnilisi rakendusakte seoses  Isikul võetakse töötasu arvestamisel aluseks kõik elektroonilise kaubaveoteabega töötunnid ja makstakse õiglast palka ning elektroonilisel Andmete kontroll toimub liiklusregistris vastavalt registri veodokumendil kajastuma toimingutele. hakkavad lisaandmed Sõiduki ja haagise registreerimismärk: vaadatakse uuesti läbi pärast  Kontrollitakse MTR-ist, kas sõiduk omab Euroopa rakendusaktide tegevusloa koopiat vedude teostamiseks vastuvõtmist.  Vedukil ja haagisel on eriluba , kui teostatakse erivedu  Kas vedukil ja haagisel on tasutud raskeveokimaks- teekasutustasu, on kehtiv liikluskindlustus ja tehniline ülevaatus.  Veokil kasutatakse täismassi ja teljekaalusid. Vajadust nende andmete kasutamiseks on esile tõstnud ka Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Näiteks on autojuhi isikukoodi ja sõiduki registreerimismärgi nõue juba sisse kirjutatud vedelkütuse seadusesse. Justiitsministeerium 26. Eelnõu § 1 p 18 − eelnõu kohaselt täiendatakse Arvestatud. Eelnõu vastavalt AutoVS § 19 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt täiendatud, lisatud AutoVS § 7 lg kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi tegevusloa või 61, § 8 lg 51 ja ÜTS § 44 lg 21 tegevusloa ärakirja kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluste rakendamise üle otsustamiseks läbi viidava haldusmenetluse otsuse põhjendused. Seletuskirja kohaselt tehakse see muudatus tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja mille kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku registrisse sellise otsuse põhjendused, kui raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud karistuste tõttu alustatud haldusmenetluse tulemusena otsustatakse, et 49 veokorraldusjuhi või vedaja hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. Pakutav regulatsioon ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse (EÜ) 1071/2009 artiklist 6 ja määruse (EL) 2020/1055 artikli 1 punktist 4b nähtub, et veokorraldaja või -ettevõtja toime pandud õiguserikkumise tõttu tuleb läbi viia haldusmenetlus, mille tulemusena tehakse otsus, kas veokorraldaja või - ettevõtja maine on jätkuvalt hea (kui hea maine kaotus oleks rikkumist arvestades ebaproportsionaalne). Määrustest võib aru saada, et tegemist on eraldi menetlusega, mis lõpeb tuvastava haldusaktiga. Seetõttu ei ole ka sobiv eelnõus kasutatav termin „haldusmenetluse otsus“. Sarnane probleem on ka eelnõu § 5 (ühistranspordiseaduse muutmine) punktis 3. Palume eelnõu muuta selliselt, et infosüsteemi kantakse tuvastava haldusakti põhjendused, mitte tegevusloa peatamist või kehtetuks tunnistamist puudutava haldusotsuse põhjendused, kuna tegemist on kahe eraldi menetlusega. 27. Eelnõu § 1 p 20 − AutoVS § 29 lõike 3 esimese lause Õigusselguse huvides on kohaselt koostab veodokumendi saatja või ekspedeerija eelnõust veodokumendi ning teise lause kohaselt võib veose saatja või koostamise kohustuse ekspedeerija veodokumendi koostamise kohustuse üle üleandmise võimalus välja anda muule veoseveol osalevale isikule. jäetud. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) lähtub eeldusest, et veokirja annab välja saatja ning VÕS § 781 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab saatja vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas mõjutab eelnõus toodud õigus anda veodokumendi koostamise kohustus üle muule isikule saatja lepingulist vastutust ning saatja vastutust AutoVS § 72 alusel. 28. Eelnõu § 1 p 20 – AutoVS § 29 lõike 4 puhul palume Seletuskirja lisatud täiendav seletuskirjas selgitada, mis vormis võib veokiri olla selgitus. esitatud. Sättes on viidatud, et veodokument võib olla ka elektrooniline. Küsimusi tekitab, miks on just see vorm välja toodud. Kui dokumendile ei soovita anda kindlat vorminõuet, siis piisab sellest, et selle kohta ei sätestata erisust. Kui soovitakse ette näha kirjalik vorm, siis tuleks see nii ka sõnastada. Võrdluseks viitame, et VÕS § 775 lg 3 kohaselt allkirjastab saatja veokirja ehk kehtib kirjalik vorminõue. TsÜS §-ist 80 tulenevalt piisab ka elektroonilisest allkirjast. Allkirjad võivad olla asendatud lisaks ka templijäljendiga. 29. Eelnõu § 1 p 27 − eelnõu kohaselt muudetakse Eelnõu ja seletuskiri muudetud AutoVS § 50 lõike 2 teist lauset nõnda, et Maksu- ja ja selgitused lisatud. Vahetu Tolliametil lubatakse kasutada vahetut sundi kõigi tema sunni õigus antakse KorS § 32, pädevusse antud riikliku järelevalve erimeetmete 33, 45 ja 49 osas kohaldamisel. Sätte kehtiva redaktsiooni järgi võib 50 Maksu- ja Tolliamet kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 49 (vallasasja läbivaatus) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete rakendamisel. AutoVS § 50 lõike 2 esimese lause alusel võib Maksu- ja Tolliamet selles seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine) ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seejuures KorS § 30 ei näe ette vahetu sunni kasutamise volitust. Seletuskirja kohaselt tehtav muudatus on vajalik „riikliku järelevalve sujuvuse huvides“, see „võimaldab lõpetada Maksu- ja Tolliameti pädevuse tükeldamise“ ning tagab „sätte õigusselguse“. Eelnõust võib teha järelduse, et Maksu- ja Tolliameti vahetu sunni rakendamise volitusi laiendatakse. Seletuskirjas olev viide õigusselgusele on eksitav, sest pakutav regulatsioon toob kaasa sisulised muudatused Maksu- ja Tolliameti volitustes. Samas ei sisalda seletuskiri sisulisi põhjendusi, milleks see vajalik on (praktikas ilmnenud probleemid vms). Palume seletuskirja täiendada selgitusega, et Maksu- ja Tolliameti volitusi laiendatakse ning lisada sisulised põhjendused, mille põhjal oleks Justiitsministeeriumil võimalik tuvastada, kas volituse laiendamine on vajalik. 30. Eelnõu § 1 p 28 – nimetatud punktiga täiendatakse Veodokumente ei ole mitu. AutoVS-i §-ga 721, mille kohaselt karistatakse autojuhi Eelnõuga on lisatud muudatus § poolt veodokumendi esitamata jätmise eest rahatrahviga 72 pealkirja, millega mitmuse kuni 100 trahviühikut. vorm muudetakse. Seletuskirjas märgitakse, et reeglina on veodokumendi koostaja veose saatja või ekspedeerija, kes peab veose üleandmisel andma vedajale/autojuhile kaasa veodokumendi nii vedaja kui ka saaja jaoks. Selle nõude rikkumise osas on vastav karistus kehtestatud veose saatjale ja ekspedeerijale AutoVS §-s 72. Paragrahvi 72 kohaselt on edaspidi karistatav veose saatja või ekspedeerija poolt veose veodokumentide esitamata jätmine või nendes veose massi või mõõtmete kohta valeandmete esitamine. Tõstatame küsimuse, kas veodokumente, mida autojuht peab kaasas kandma on üks või mitu. Kavandatava § 721 sõnastuse kohaselt jääb mulje, et veodokumente on üks, samas on aga §-s 72 kasutatud mitmust. Kas siis veose saatja või ekspediteerija koostavad mitu veodokumenti, kuid autojuhile antakse kaasa vaid üks? Palume selles osas seletuskiri ja eelnõu omavahel kooskõlla viia, et tuleks selgelt välja, kas veodokumente on üks või mitu. 51 31. Eelnõu § 1 p 28 vastutussättega seondub eelnõu § 1 Õigusselguse huvides on punkt 20, millega täiendatakse AutoVS § 29 lõikega 3 veodokumendi koostamise ning mille kohaselt võib veose saatja või ekspedeerija kohustuse üleandmine eelnõust veodokumendi koostamise kohustuse üle anda muule välja jäetud. veoseveol osalevale isikule. Seletuskirjas märgitakse, et veodokumendi koostab veose saatja või ekspedeerija, kuid nad võivad selle dokumendi koostamise kohustuse üle anda muule veoseveol osalevale isikule (näiteks autojuhile). Palume selgitada, kas see tähendab seda, et juhul kui autojuht peetakse kinni ning tal ei ole saatja või ekspedeerija poolt koostatud veodokumenti, võib autojuht ise selle veodokumendi kohapeal koostada? Praegu ei tule seaduse tekstist välja, mismoodi § 29 lõikes 3 kavandatud üleandmine praktikas fikseeritakse, kuidas autojuht saab seda tõendada, et veodokumendi koostamine on pandud tema ülesandeks või vastupidi: see ei ole olnud tema ülesanne. Paragrahvi 29 lõike 4 sõnastuses ei ole seda nõuet sätestatud, kes veodokumendi koostab, allkirjastab. 32. Eelnõus kavandatava § 722 kohaselt on karistatav Seletuskirja täiendatud. veose saatja, ekspedeerija, pea- või alltöövõtja, tema Kohustuse delegeerimisel on juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli silmas peetud, et vastutab nii kohustus delegeeritud, tasulise veoseveo või kabotaažveo veose saatja, ekspedeerija ja pea- tellimine isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, või alltöövõtja ning eelpool tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või nimetatute juhatuse liige või kabotaažvedu korraldada. muu esindaja, kellele veo Normi sõnastusest ei ole aru saada, keda peetakse lisaks tellimise kohustus delegeeritud veose saatjale ning ekspedeerijale silmas pea- või oli. Peatöövõtja võib olla isik, alltöövõtjana? Kas kohustuse delegeerimisel on mõeldud kellelt veose saatja või pea- või alltöövõtjat või ka veose saatjat või ekspedeerija tellib veoteenuse ja ekspedeerijat? kes selle omakorda tellib kelleltki teiselt ehk alltöövõtjalt. 33. Juhime tähelepanu sellele, et juhul kui juriidilise isiku Eelnõu § lõiget 5 muudetud ja puhul soovitakse vastutusele võtta juhatuse liiget, siis lisatud juhatuse liikme või muu peab see tegu olema etteheidetav ka füüsilisele isikule. esindaja ehk füüsilise isiku Riigikohtu praktikas (vt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4- kohustus veoseveo tellimisel 16-5811, 3-1-1-43-08, 3-1-1-84-16). on selgitatud, et teatud asjaolusid kontrollida. tegevusetusdeliktide puhul tuleb muu hulgas näidata, millest tulenevalt on leitud, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul (antud juhul juhatuse liikmel) ning mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrvalt isiklikult vastutada siis, kui õigusnormiga on tegutsemiskohustus pandud ka temale. Kohtupraktikas on selgitatud, et tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel tuleb näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul. Juriidilise isiku ja näiteks tema juhatuse liikme kohustusi 52 ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega juriidilise isiku poolt tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda automaatselt, et sama kohustust oleks isiklikult rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab eraldi õiguslikku alust. Seega tuleb hinnata, kas eelnõus toodud sätted panevad kohustuse vaid juriidilisele isikule. Kui jah, siis sellisel juhul ei jõuta enne juriidilise isiku vastutusele võtmist füüsilise isikuni ning juriidilise isiku süüteovastutus on välistatud. Kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule (juhatuse liikmele) vastavat kohustust pandud, ei ole juhatuse liige koosseisu täitnud ja KarS § 14 lg 1 kohaselt ei ole võimalik ilma selleta juriidilist isikut vastutusele võtta. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et KarS § 14 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ülaltoodust tulenevalt palume selgitada, kus on AutoVS- s sätestatud need juhatuse liikme kohustused, mille rikkumise korral on edaspidi võimalik ka juriidilist isikut vastutusele võtta. 34. Juhime tähelepanu sellele, et alates 01.01.2015 võib Seletuskirja järgmiste karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt juriidilist isikut põhjendustega täiendatud: karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Enne Karistusmäära kehtestamisel on seda oli juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvimäär kuni arvestatud sarnaste rikkumiste 32 000 eurot. Palume selgitada seletuskirjas, miks eest vedajale AutoVS-s soovitakse juriidilise isiku vastutuse määrade osas jääda sätestatud rahatrahvi määradega kuni 13 000 euro suuruse rahatrahvi juurde, kuigi seadus (§-d 53, 55, 56, 60 ja 65), et võimaldaks ette näha palju kõrgemaid karistusmäärasid karistus oleks proportsionaalne juriidilisele isikule. Tõenäoliselt on autoveonduses teiste analoogsete rikkumistega. olemas selliseid juriidilisest isikust tööandjaid, kellele Kuna tegemist on EL õigust kuni 13 000 euro suurune karistus ei ole mingil moel ülevõtva eelnõuga, siis motiveeriv seaduskuulekalt käituma. karistuspoliitikat käesoleva eelnõuga muutma ei hakata, kuigi KarS võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Autoveoseadus on vastu võetud 19.12.2017. a. ehk ajal, kui juba kehtisid KarS kohaselt oluliselt kõrgemad karistusmäärad kui autoveoseaduses sätestatud 13 000 euro suurune maksimummäär. 01.06.2018 jõustunud autoveoseadusega tõsteti juriidilise isiku 53 maksimaalsed karistusmäärasid senise 3200 eurolt 13 000 euroni, mis on üsna märkimisväärne muutus. Lisatud karistusnormi adressaadiks ei ole vedaja vaid veo tellija, kelle jaoks on 13 000 euro suurune karistus kindlasti hoiatav ja motiveerib õiguskuulekalt käituma, sest igal juhul on soodsam tellida vedu legaalselt vedajalt kui riskida trahvivõimalusega Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ ……. 2021 54
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel