Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: Lilli Tamm
Teema: 1-3/34 Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine
Tere
käesolevaga edastame Teile Rakvere Vallavolikogu otsuse "Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine"
Heade soovidega
Sandra Schmidt
Rakvere Vallavalitsus
Keskkonnakaitsespetsialist
Kooli 2, 44201 Sõmeru
Lääne-Virumaa
Mob. +372 5193 1280
[email protected]
www.rakverevald.ee
<https://u3420185.ct.sendgrid.net/wf/open?upn=0hGzveJ-2FWYineWoKjE49o0yim4d9ChiB1ZugtoMMXB8Yx80CkrFyeSYLdUSus3BI1oJtTDaOZH3LQcXcvW-2F0CpR8AhBKvW6MoseoHoHYXQX3bFLQ895AiOF-2BiptB0-2Bi8lnJdQl9h9z6uFVmxRJ5Zk4hpuSpWV70d8w5Kn73pJzJxNVh1A2CMkTVUlMBPL5HegkoYEomTNGZaz-2BL3idVasyPm6jT9XCwSYbi085w5OX-2B3DXSTw6RQf-2BEeQf8LQiDsvi3k4m70td6fTCZk02jdig-3D-3D>
Keskkonnaministeerium
[email protected]
02.11.2021 nr DM-115950-10
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Riigi huvi väljaselgitamine Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070, aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, 44418
Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile 07.06.2021 Veltsi II maavara kaevandamise
keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS; edaspidi KOTKAS 07.06.2021 numbriga DM-115950-1). Menetlusse
võetud taotlus on KOTKAS registreeritud 15.07.2021 numbriga DM-115950-3 (lisa 1).
Päide Liiv OÜ taotleb keskkonnaluba Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas
eraomandis oleval katastriüksusel Kiigemäe (katastritunnus 66101:001:0194). Taotletava
mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotluse kohaselt on mäeeraldisega
seotud täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus seisuga 01.03.2021 156 tuh m3, millest kaevandatav
on 105 tuh m3. Keskmine tootmismaht aastas on 10 tuh m 3. Kaevandatavat maavara plaanitakse
kasutada teede- ja üldehituses. Kaevandatud ala korrastatakse rohu- ja/või metsamaaks.
Keskkonnaluba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Veltsi (Pahnimäe) (registrikaart nr 0371) täiteliiva
aktiivse tarbevaru 3 plokki. Lisaks kattub taotletav mäeeraldis pindalaliselt Eesti
põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (registrikaart nr 0033) põlevkivi passiivse
reservvaru 6 plokiga ja 19 plokiga.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel saatis Keskkonnaamet 17.08.2021
kirjaga nr DM-115950-6 Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks
taotletava mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele Rakvere Vallavalitsusele. Rakvere
Vallavolikogu ei nõustunud 15.09.2021 otsusega nr 34 (registreeritud KOTKAS 21.09.2021
numbriga DM-115950-7; lisa 2) keskkonnaloa andmisega.
MaaPS § 55 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa
andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut
Vabariigi Valitsuselt. Päide Liiv OÜ on 21.10.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS 22.10.2021
numbriga DM-115950-9; lisa 3) avaldanud soovi taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
MaaPS § 55 lõige 5 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt
puudub. Taotletava Veltsi II liivakarjääri teeninduspiirkonda (50 km) jääb päringu tegemise
hetkel (02.11.2021) 16 täiteliiva varuga karjääri. Nende karjääride täiteliiva kaevandatav
jääkvaru seisuga 02.11.2021 on ligikaudu 2 634 tuh m³. Viimase viie aasta
kaevandamismahtude põhjal on piirkonna keskmine tarbimine ca 63 tuh m³ aastas.
Kaevandatavate varude kvaliteet on määratud nii keskkonnaministri 2005.a määruse nr 44 kui
2018.a määruse nr 52 kohaselt. Seega on kirjeldatud andmete põhjal varustuskindlus tagatud ca
83 aastaks.
Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi seisukohta Veltsi II liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik
riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt.
Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed
arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida
ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle
vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Veltsi II liivakarjäär.
Palume oma seisukoht esitada hiljemalt kuupäevaks 03.12.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Taotlus T_KL-1008684.bdoc
2. Rakvere_VV_otsus_15.09.2021_nr_ 34.zip
3. Päide_LiiV_OÜ_seisukoht.zip
Teadmiseks: Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ, Päide Liiv OÜ
Liis Jääger 5656 4094
[email protected]
2(2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide
varustuskindluse hinnang
Töö nr 20/3172
Tallinn 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 2
Kinnitan:
Erki Vaguri ...........................
Juhatuse liige
Hinnangu koostasid:
Epp Kuslap ...........................
mäeinsener
Erki Vaguri ...........................
Diplomeeritud mäeinsener tase 7
(Kutsetunnistus nr 127132)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 4
2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE
POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA
VARUSTUSKINDLUSE HINNANG .................................................. 5
2.1 Veltsi maardla materjal .................................................................................... 5
2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud ....................................... 6
2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus ................................................................ 9
3. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 4
1. SISSEJUHATUS
Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070, aadress Lääne-Viru maakond, Rakvere vald,
Päide küla, Kiigemäe, 44418) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood
11206437, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 104,
11216) Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna
varustuskindluse hinnangu, selgitamaks välja, kas vaadeldavas piirkonnas on tagatud
liiva ja kruusa varustuskindlus hetkel kehtivate kaevandamislubadega määratud
kaevandatavate varudega.
Päide Liiv OÜ esitas Keskkonnaametile 09.12.2019. a Veltsi II uuringuruumi ja
Veltsi III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused.
Taotletav Veltsi II uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide
külas eraomandisse kuuluval Kiigemäe kinnistul (katastritunnusega 66101:001:0194).
Põhjast külgneb taotletav uuringuruum Veltsi karjääriga (kaevandamisluba LVIM-025,
loa omanik AS Eesti Teed, kehtib kuni 18.02.2029. a). Taotletava uuringuruumi
pindala on 1,97 ha. Uuringuruum kattub põhja- ja lääneosas 0,69 ha ulatuses Veltsi
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2.
Taotletav Veltsi III uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide
külas eraomandisse kuuluval Kiigemetsa kinnistul (katastritunnusega
66101:001:0195). Taotletav uuringuruum külgnev loodest Veltsi karjääri
mäeeraldisega ning läänest taotletava Vesti II uuringuruumiga. Taotletava
uuringuruumi pindala on 6,41 ha. Uuringuruum kattub lääneservas kitsal ribal Veltsi
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2.
Käesoleva töö eesmärgiks on anda sisend taotletavate uuringuruumide ala maakasutuse
planeerimiseks Rakvere Vallavalitsuse poolt koostatavas uues Rakvere valla
üldplaneeringus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 5
2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE
POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA
VARUSTUSKINDLUSE HINNANG
2.1 Veltsi maardla materjal
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlat on uuritud kuuel korral, neist viimati 2004. aastal OÜ
J. Viru Markšeideribüroo poolt. Viimase uuringu tulemused on vormistatud aruandes
„Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004), mis oli aluseks Veltsi karjääri
mäeeraldisega kattuval alal varude arvele võtmiseks.
Veltsi (Pahnimäe) registrikaardi kohaselt on plokk 2 aR keskmine paksus 9,0 m ning
kvaliteedilt on tegemist ehitusliivaga (2005. aasta uuringukorra alusel).
2004. a teostatud geoloogilise uuringu põhjal on Veltsi karjääri plokk 1 aT puhul
tegemist ehitusliivaga, mille põhinäitajad on toodud tabelis 2.1 Arvestades ploki 1 aT
keskmisi näitajaid, on ka 2018. a kehtima hakanud geoloogilise uuringu korra kohaselt
tegemist ehitusliivaga.
Tabel 2.1 Veltsi (Pahnimäe) maardla plokk 1 aT põhinäitajad
Näitaja Minimaalne Maksimaalne Keskmine
Kruusa sisaldus (>5 mm), % 0,6 10,0 4,1
Savi ja tolmuosakesi (<0,05 mm)
1,3 9,0 3,8
looduslikus materjalis, %
Savi ja tolmuosakesi (<0,05)
1,3 6,3 3,8
väljasõelutud liivas, %
Liiva peensusmoodul (Mp) 1,7 3,1 2,3
Arvestades uuringu teostamise ajal kehtinud maavara määramise nõudeid ja erinevates
sektorites jälgitavad kvaliteedinäitajad, siis avalikult kasutatava teabe alusel ei ole
võimalik määrata Veltsi maardla maavara täpseid kasutusalasid. Veltsi karjääri alal
teostatud geoloogilise uuringu käigus hinnati, et liiva, millelt on kruusaosad
eemaldatud, saab kasutada ehitussegude valmistamiseks, kruusateede katendi
kruusasegude koostamiseks, osaliselt kruusateede aluste valmistamiseks ja
asfaltbetoonsegude koostamiseks. Looduslikust materjalist kruusa on uuringu põhjal
võimalik kasutada asfaltbetoonsegude valmistamiseks, kruusateede katendi ja aluste
jaoks kruusasegude valmistamiseks ning ehitusbetooni valmistamiseks.
Veltsi II ja III geoloogilise uuringu lubade taotlustes on hinnatud, et vaadeldaval alal
võib potentsiaalselt kasulikuks kihiks lugeda liivakad-kruusakad setted. Taotluses
esitatud analüüsi kohaselt võib Veltsi II uuringuruumis arvestada kasuliku kihi
paksuseks ~9 m ning Veltsi III uuringuruumis ~17 m.
Kuna taotletavatel aladel ei ole täpseid geoloogilisi uuringuid teostatud, siis ei saa
käesoleva hinnangu andmisel lähtuda konkreetsest maavara liigist, vaid saame
hinnangu anda lähtuvalt üldisest liiva ja kruusa vajadusest ja varasematest
tarbimismahtudest vaadeldavas piirkonnas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 6
2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud
Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes
soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km
kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Ida-lääne suunaliselt võib Veltsi liivamaardla
teeninduspiirkonnaks lugeda ala Haljalast kuni Sõmeruni, kust lääne suunas tuleb vastu
Kaasiku ja Kõldu maardlad ning idast Sämi ja Hurtja maardlad.
Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi
„Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade
taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktidest 5.1.2 ja 5.1.3
Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt hinnatakse maavara kaevandmiseks varem antud
mäeeraldistest tulenevat varustuskindlust taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas
lähtudes Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansi viimase viie aasta andmetest, kui
kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandatakse juba
samaväärset maavara. Mäeeraldise teeninduspiirkonna varude kasutamisel arvestatakse
ka võimalikke hüppelisi muutusi nõudluses ning tarbijate nõudeid toorme kvaliteedile.
Punkti 5.1.3 kohaselt hinnatakse ka taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise
teeninduspiirkonnas varustuskindlust tagavate töötavate karjääride reaalseid
veokaugusi ja võimalike veoteede tehnilist seisukorda potentsiaalsete lõpptoote
tarbimiskohtade suhtes.
Kuigi juhendi järgi ei hinnata varustuskindluse aspekti uuringu- ja kaevandamislubade
menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse, on siiski käesolevas
hinnangus lähtutud juhendis esitatud varustuskindluse arvutamise põhimõtetest.
Juhendi kohase 50 km raadiuse piirkonnas on maavarade osas küllaltki tihe
konkurents, siis Veltsi liivamaardla lähipiirkonnas (veokaugus <20 km) ei ole liiva ja
kruusa arvestatava varuga karjääre. Veltsi liivamaardlas on alates 2008. aastast püsivalt
kaevandatud 1-10 tuh m3 aastas. Taotletavate Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumidega
külgnev Veltsi karjäär ammendatakse viimase aastate kaevandamise maht arvestades
~2 aasta jooksul. Tabelis 2.2 on toodud Veltsi liivamaardlast 50 km kaugusele veoteid
mööda jäävate karjääride ehitus- ja täiteliiva ning ehitus- ja täitekruusa kaevandatavad
jääkvarud ja aastased keskmised kaevandamise mahud.
Tabel 2.2 Veltsi liivamaardlast 50 km raadiuses asuvate karjääride kaevandamise
mahud
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
Kalajärve
HARM-135 30 ehitusliiv 150.0 0.0
liivakarjäär
Kõldu
KL-507706 14 täiteliiv 596.0 40.0*
liivakarjäär
Suurkõrtsi II
KL-508031 49 ehituskruus 62.0 -
lubjakivikarjäär
Veadla
KL-508178 25 täitekruus 118.0 10,0*
kruusakarjäär
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 7
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
Kalajärve II
L.MK/300603 30 ehitusliiv 20.6 1.3
liivakarjäär
Kellavere- 46 ehituskruus 47.4 4.1
L.MK/318759 Veskimäe 46 ehitusliiv 389.2 32.1
liivakarjäär 46 täiteliiv 31.5 7.2
27 täiteliiv 24.0 0.4
Soomukse II
L.MK/319032 27 ehituskruus 59.4 5.0
kruusakarjäär
27 ehitusliiv 19.9 0.6
Lasila II
L.MK/320181 24 ehituskruus 158.0 1.2
kruusakarjäär
Meibaumi
L.MK/320214 40 täiteliiv 41.3 3.3
liivakarjäär
46 ehituskruus 82.0 0.0
Moora
L.MK/320376 46 täiteliiv 92.0 0.0
liivakarjäär
46 ehitusliiv 335.0 0.0
Kaasiku III
L.MK/320821 11 ehituskruus 16.0 4.3
kruusakarjäär
Sämi 25 täiteliiv 260.9 3.8
L.MK/320835
liivakarjäär 25 ehitusliiv 58.5 0.0
Kaasiku II
L.MK/320845 11 ehitusliiv 3.0 2.0
liivakarjäär
Metsaniidu II
L.MK/321856 23 täiteliiv 1078.0 0.0
liivakarjäär
Männikvälja 28 ehitusliiv 139.4 9.3
L.MK/322005
liivakarjäär 28 ehituskruus 71.6 2.2
Vinni
L.MK/322486 23 ehituskruus 809.7 23.4
kruusakarjäär
Raigu 44 ehitusliiv 68.2 7.6
L.MK/322586
kruusakarjäär 44 täitekruus 165.6 6.0
Kalajärve III
L.MK/322588 30 ehitusliiv 39.3 1.3
liivakarjäär
Meibaumi II
L.MK/323393 30 ehituskruus 607.0 0.0
kruusakarjäär
Salimäe
L.MK/323669 23 ehituskruus 177.6 4.3
kruusakarjäär
Hurtja
L.MK/323825 35 ehitusliiv 1711.5 14.0
liivakarjäär
Vinni II
L.MK/324060 29 ehituskruus 200.0 0.0
kruusakarjäär
Vinni III
L.MK/324062 29 ehituskruus 475.9 0.0
kruusakarjäär
Pikametsa
L.MK/326702 21 täiteliiv 113.8 11.9
liivakarjäär
L.MK/327159 Saksi 26 ehituskruus 0.0 2.0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 8
Kaugus 5 aasta
Kaevandatav
Veltsi keskmine
Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru,
liiva- kaevandamise
tuh m3
maardlast maht, tuh m3
kruusakarjäär 26 täiteliiv 59.5 0.4
Sauevälja 32 täiteliiv 307.0
L.MK/327800
kruusakarjäär 32 ehituskruus 0.0 30.3
26 ehituskruus 86.6 4.7
Saksi II
L.MK/328790 26 täiteliiv 15.6 0.1
kruusakarjäär
26 ehitusliiv 24.7 2.1
Männikvälja
L.MK/331319 29 ehituskruus 640.9 0.0
kruusakarjäär
Altpere
L.MK/333549 21 ehitusliiv 19.7 24.8
liivakarjäär
L.MK.LV- Soomukse 27 ehitusliiv 50.3 2.3
150120 kruusakarjäär 27 ehituskruus 29.1 0.8
L.MK.LV- Haava II
15 ehituskruus 315.6 4.7
174778 kruusakarjäär
L.MK.LV- Altpere II 21 ehitusliiv 23.3 0.0
205561 liivakarjäär 21 täiteliiv 28.7 0.2
L.MK.LV- Haava III täiteliiv -3.0 0.0
15
205644 kruusakarjäär ehituskruus 92.5 9.5
Miila
LVIM-021 40 ehitusliiv 114.0 0.9
liivakarjäär
Kuusemetsa
LVIM-022 46 ehitusliiv 116.8 14.1
karjäär
LVIM-025 Veltsi karjäär 0
ehitusliiv 9.3 4.4
ehitusliiv 12,3 6,3
Kuni 20 täiteliiv 593,0 40,0*
km ehituskruus 408,1 14,2
täitekruus 0,0 0,0
Kokku
ehitusliiv 3 292,6 116,9
Kuni 50 täiteliiv 2 645,1 27,3
km ehituskruus 3 931,3 96,6
täitekruus 283,6 6,0
*kaevandamisloale kantud keskmine kaevandamise aastamäär, kuna luba on antud
2020. a ja kaevandamisega pole mäeeraldisel alustatud
Suurimate aastaste kaevandamise mahtudega täitematerjalid on ehituliiv ja -kruus seda
nii Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas kui ka 50 km raadiuses olevates
karjäärides. Sega kui Kiigemäe ja Kiigemetsa kinnistutel teostatava geoloogilise
uuringu käigus tuvastatakse materjali vastavus ehitusliiva või -kruusa nõuetele, siis on
suur tõenäosus, et Veltsi maardlas on reaalne kaevandamistegevuse laiendmaise
võimalus. Vaadates keskmisi kaevandamise mahtusid, siis täiteliiva ja -kruusa nõudlus
on piirkonnas märgatavalt väiksem, samuti on alles hiljuti antud uus kaevandamise
luba Kõldu liivakarjääris (14 km kaugusel Veltsi liivamaardlast) täiteliiva
kaevandamiseks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 9
2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus
Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonna varustuskindluse leidmisel on lähtutud
varustuskindluse arvutamise juhendis toodud metoodikast jagades mäeeraldiste
kaevandatava jääkvaru koguse viimase 5 aasta keskmise kaevandamise mahuga.
Vaadeldes Veltsi liivamaardlast 50 km veokaugusele jääva piirkonna varustatust
täitematerjalidega, siis on kõikide maavarade osas tagatud varustuskindlus rohkem kui
20 aastaks. Arvestades aga seda, et nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt on
säästlikum kasutada täitematerjali, mis asub ehitusobjektile võimalikult lähedal, siis
tuleks vaadelda ka Veltsi maardlast väiksema veokaugusega raadiusega alade
täitematerjalidega varustatust.
Maavara transportimine rohkem kui 50 km kauguselt ei ole mõistlik, sest mida lähemal
on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse, seda väiksem on negatiivne
keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Mida lühem on materjali transpordikaugus,
seda odavam tuleb ka materjali omahind – näiteks 30 km kauguselt suurte koguste
ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 % kallimaks ning 50 km veokauguse
puhul 67 % kallimaks. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus,
halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas
pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid
aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega
võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal.
Seega piirkonnas, kus on olemas arvestatav karjääride võrgustik, on reaalne, et
ehitusobjektide varustamiseks täitematerjalidega kasutatakse nende mäeeraldiste
materjali, mis on objektile kõige lähemal, et materjali vedu oleks majanduslikult ja
keskkonnakaitseliselt kõige ökonoomsem. Seetõttu on oluline hinnata ka Veltsi
liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust täitematerjalidega kitsamas piirkonnas kui
varustuskindluse juhendis toodud 50 km raadius.
Suuremahuliste ehitusobjektide varustamisel täitematerjalidega loetakse veel
optimaalseks veokauguseks 30 km. Vaadates Veltsi liivamaardlast 30 km veoteede
raadiusesse jäävate täitematerjalide karjääride kaevandatavat varukogust ja keskmist
aastast kaevandamisemahtu, on 30 km raadiuses ehitusliiva varustuskindlus 11,5
aastat, teiste maavarade osas rohkem kui 20 aastat.
Oluline aspekt Veltsi liivamaardla varustuskindluse hindamisel on asjaolu, et
piirkonnas on vajadus kvaliteetse ehitusliiva järele selgelt olemas – kehtivate
kaevandaislubadega hõlmatud ehitusliiva varu on 20 km raadiuses vaid 12,3 tuhat m3
ning keskmiste kaevandamismahtude põhjal on piirkonna ehitusliiva varustuskindlus
vähem kui kaks aastat. Samas piirkonnas on varustuskindlus ehituskruusal 29 aastat
ning täiteliival 14 aastat (arvestades Kõldu liivakarjääri kaevandamisloas määratud
aastast keskmist kaevandamise mahtu).
Kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas näitab ka asjaolu, et
mitmete suurte ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast
kaevandatud ehitusliiva. Selle tõttu ei ole otstarbekas piirkonna varustuskindluse
hindamisel lähtuda vaid vastavalt varustuskindluse juhendi järgi arvutatud tulemustest,
kuna nendes ei kajastu muuhulgas ka maavara kvaliteedi tõttu piirkonna reaalne
olukord.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 10
Varustuskindluse hindamisel tuleb lisaks tavapärasele maavarade tarbimisele arvestada
ka võimalikke olulisi muutusi piirkonna materjali vajaduses, mida võivad põhjustada
suuremahulised ehitusobjektid.
Praegune Vabariigi Valitsus on allkirjatatud koalitsioonilepingus ning aastateks
2019 - 2023 koostatud tegevusplaanis võtnud eesmärgiks ehitada kolm põhimaanteed
(Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealisteks, millega kaasneb täiendav
suuremahuline ehitusmaterjalide vajadus kõigil kolmel trassil. Nendest Veltsi
liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust maavaradega mõjutab Tallinn-Narva
maantee ehitus. Riigiteede teehoiukava kohaselt on perioodil 2023 - 2030 ette nähtud
Tallinn-Narva maantee neljarealiseks ehitus 54 km ulatuses.
Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu
ulatuses, jääb Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee
ehitusel Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest
suuremast TEN-T maantee ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis
hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-
Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali.
Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva
maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud
aastateks 2029 – 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse
teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse
täitematerjaliga maardla. Arvestades, et ehitusobjektidel on oluline kasutatavate
täitematerjalide võimalik lähedal paiknemine, siis annab teehoiukavas planeeritud
ristmike ehitus eelduse, et Veltsi liivamaardlas täiendav varu arvele võtmine ja selle
kaevandamine on asjakohane.
Tallinn-Narva maantee ümberehitustele lisanduvad veel täiendavalt Maanteeameti
väiksemad ehitusobjektid, mille materjali vajadus on tunduvalt väiksem ning mille
maht kajastub varasemate aastate keskmises kaevandamise mahus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 11
3. KOKKUVÕTE
Tuginedes eelnevas hinnangus esitatud seisukohtadele, siis on alust arvata, et Veltsi
liivamaardlas on täiendavate geoloogiliste uuringute teostamine ja võimalik
täitematerjalide kaevandamine põhjendatud. Materjali on võimalik turustada Tallinn-
Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike
ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas.
Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse
juhendis toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus
tagatud kõikide maavarade osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30
km veokaugusel juba 11 aastale ning 20 km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus
vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on kehtiva teehoiukavaga ning
Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised ehitusobjektid,
kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub.
Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas
tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva
levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse
teeninduspiirkonna varustuskindlusele.
Tiit Rahe Teie 07.07.2021 nr DM-114843-14
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 03.08.2021 nr 17-1/21-0083/4214-2
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Veltsi
IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
taotluse menetluses
Austatud Tiit Rahe
Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi
väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas
asuva Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses. Palusite vastust
põhjendada ning võimalusel välja tuua seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude
asjassepuutuvate dokumentidega.
Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,37 ha ning uuringuruumi näol on tegemist
Veltsi liivamaardla ühe võimaliku laiendusega. Maardlas tehtud varasemate uuringute tulemused
ja piirkonna geomorfoloogilised tingimused loovad eeldused maavara esinemiseks ka taotletaval
alal. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja
vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva kaevandamise võimalikkust. Selleks on vaja välja
selgitada uuringuruumis leviva lasundi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja
kvaliteet ning kaevandamistingimused. Uuringute tulemustel selguva võimaliku maavara
leidumise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba ning
arendada Veltsi liivamaardla piirkonda tervikuna.
Kuigi geoloogilise uuringu loa andmine ei ole otseselt seotud uuritava piirkonna ehitusmaavarade
varustuskindlusega, peame vajalikuks märkida, et kehtiv varustuskindluse arvutus ei võta arvesse
maanteede ja raudteede ehitus- ning remonditööde kvaliteedinõudeid ehitusliiva ja kruusa kohta
(Transpordiameti hinnangul on kehtivate nõuete järgi teedeehituseks sobilik umbes neljandik liiva-
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
kruusa üldvarudest). Eelkõige on oluline madal savi- ja tolmuosakeste sisaldus, mis garanteerib
tee muldkehas täitematerjali vajalikud filtratsiooniomadused.
Varustusallikate mitmekesistamise eesmärgiks on vähendada materjali veokaugust ehk
varustamisega kaasnevat ökoloogilist jalajälge ja keskkonnamõju. Maardla tarbijale lähemale
toomine vähendab liikluskoormust, muudab turvalisemaks liikluskorralduse, vähendab CO2
emissioone ning teede lagunemist. Suurem veokaugus muudab riigi ehitusobjektid kallimaks.
Näiteks 30 km kauguselt suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 %
kallimaks ning 50 km veokauguse puhul 67 % kallimaks. Seega on oluline, et objektide
varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad
lõpptarbijale kõige lähemal.
Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu ulatuses, jääb
Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee ehitusel Haljala-Sõmeru
lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest suuremast TEN-T maantee
ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla
otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks
maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali. Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 –
2030“ (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf) on ette nähtud Tallinn-Narva
maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud aastateks 2029
– 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning
mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla.
Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse juhendis
toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus tagatud kõikide maavarade
osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30 km veokaugusel juba 11 aastale ning 20
km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on
kehtiva teehoiukavaga ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised
ehitusobjektid, kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub.
Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse
täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva
positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Samuti
näitab kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas ka asjaolu, et mitmete suurte
ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast kaevandatud ehitusliiva.
Võttes arvesse eelpool väljatoodut, on MKM seisukohal, et Veltsi uuringuruumi geoloogilise
uuringu loa väljastamine on piisavalt riigi huvides, sest annab riigile ja KOV-le olulist
geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, lisaks tehakse saadud teabe
2 (3)
kohaselt vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi
kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. MKM leiab, et taotletud
uuringul on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal liiva
kaevandama või mitte. MKM leiab ka, et uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et
uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid
kohtupraktikaid arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamise luba on erinevad
menetlused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
energeetikaosakonna juhataja
energeetika ja maavarade asekantsleri ülesannetes
Margus Raha
625 6406
[email protected]
3 (3)
Lugupeetud Martin Nurme
Keskkonnaamet
E-post:
[email protected] 21.10.2021.a
VASTUS
Keskkonnaameti 21.09.2021.a kirjale
TAOTLUS
Keskkonnaametil pöörduda loa andmiseks Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku
saamiseks
Keskkonnaameti menetluses on Päide Liiv OÜ 07.06.2021.a Veltsi II liivakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Keskkonnaamet edastas taotluse vastavalt MAaPS § 49
lg-le 6 Rakvere Vallavolikogule arvamuse andmiseks.
Rakvere Vallavolikogu on 15.09.2021.a võtnud vastu otsuse nr 34 „Veltsi II liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine“, milline arvamus saadeti Keskkonnaametile
17.09.2021.a. Rakvere Vallavolikogu on otsustanud mitte nõustuda kaevandamisloa
väljastamisega.
Keskkonnaamet edastas oma 21.09.2021.a kirjaga valla otsuse Päide Liiv OÜ-le ning palus
Päide Liiv OÜ-l esitada hiljemalt 22.10.2021.a seisukoht menetluse jätkamise põhjendatuse
osas.
Päide Liiv OÜ leiab, et menetluse jätkamine on põhjendatud ning palub Keskkonnaametil
menetlusega jätkata. Päide Liiv OÜ on Rakvere Vallavolikogu otsuse nr 34 vaidlustanud (lisa
1). Tegemist on õigusvastase otsusega.
MaaPS § 55 lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa
andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut
Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on
ülekaalukas riigi huvi. Kohtupraktikas on leitud, et kohaliku omavalitsuse korralduse
vaidlustamine ei välista samaaegselt MaaPS § 55 lg 4 järgse nõusoleku taotlemist Vabariigi
Valitsuselt1. Sama kinnitatakse ka MaaPS 04.04.2016.a seletuskirja lk-l 37 (MaaPS § 55 lg 1 p
11), kus rõhutatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumine on senise kohtupraktika
kohaselt vaidlustatav ka paralleelselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisega.
OÜ Päide Liiv palub Keskkonnaametil taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Nagu eelpool selgitatud, on seda võimalik praeguses menetlusetapis teha
olenemata sellest, et taotleja on Rakvere Vallavolikogu keelduva otsuse nr 34 kohtus
vaidlustanud.
MaaPS seletuskirja (lk 39, § 55 lg 4-5) kohaselt annab Vabariigi Valitsus hinnangu sellele, kas
antud alal kaevandamisega võiks seonduda riigi huvi. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse mh
maavara olulisusest, kaevandamisega seotud majanduslikest kaalutlustest, keskkonnaministri
ning majandus- ja taristuministri arvamusest, taotletava mäeeraldise suurusest, maavara
kasutusalast, omadustest ja kvaliteedist. Riigi huvi peab olema majandusarengu, sotsiaalsete
huvide ning keskkonnahoiu vahel tasakaalu saavutamine2.
Vastaval alal kaevandamiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Seda kinnitab varustuskindluse
hinnang (lisa 2).
Olulist riiklikku huvi on jaatanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lisa 3). Tõsi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 03.08.2021.a kirja riigi huvi kohta esitanud
1
See tuleneb nt Tallinna Riigikohtu 15.12.2016.a otsusest haldusasjas nr 3-14-52456.
2
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seletuskiri lk 17.
Veltsi IV geoloogilise uuringuloa menetluses, kuid kirja pinnalt on arusaadav, et selles on silmas
peetud kogu Veltsi liivamaardlat (mitte üksnes Veltsi IV ala). Nii on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium märkinud järgmist: „Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi,
siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt
väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse
teeninduspiirkonna varustuskindlusele.“. Veltsi II alalt on sellist hea kvaliteediga liiva leitud,
seega on see ka MKM-i seisukoha järgi positiivse mõjuga Veltsi maardla potentsiaalse
teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Nii nagu nähtub OÜ Inseneribüroo STEIGER
30.04.2021.a uuringuaruandest (keskkonnaloa taotluse lisa 6, lk 14-15) saab Veltsi II
uuringuruumi looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning materjali saab kasutada kõikides teede
ehituse töökihtides (v.a võib-olla seal väljatoodud ühel erandlikul juhul).
Maavarade kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole Riigikohtu hinnangul kohaliku elu
küsimus, vaid riiklik küsimus (Riigikohtu lahend asjas 3-4-1-9-09, p 25). Seega asjaolu, et
Rakvere Vallavolikogu on täiesti asjakohatutel ja ebaõigetel kaalutlustel jätnud taotluse
kooskõlastamata, ei tähenda, et loa saamine oleks välistatud. On kokkuvõttes riigi otsustada,
kas kaevandamist lubada või mitte. MKM on juba selgelt väljendanud, et sellel alal
kaevandamine on riigile väga oluline. Piirkonna varustuskindlustus on hetkel nii kehva, et
vastava piirkonna projektide elluviimiseks tuuakse liiva palju kaugemalt Kuusalu maardlast.
Majandusarenguks ning olemasoleva elatustaseme säilitamiseks on vajalik ehitamine ning selle
tarbeks on vajalik kasutada maavarasid. Riigi huviks on tagada tarbijate, eelkõige riigi
infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine
kvaliteetse ehitusmaavaradega. Kaevandamine Veltsi II alal aitab seda riigi huvi tagada. Veltsi II
alalt on võimalik kaevandada kvaliteetset liiva, mida saab kasutada vastavasse piirkonda
planeeritud ja kinnitatud infrastruktuuri objektide rajamisel, mis on majanduslikult optimaalne ja
ka finantsiliselt mõistlik arvestades, et sellisel juhul ei ole vajadus tuua materjali
kaugemalasuvatest maardlatest.
Arvestades juba kinnitatud infrastruktuuriprojekte vastavas piirkonnas ning materjalide vajadust
nende elluviimiseks, on riigi huvi Veltsi II alal kaevandamiseks suur. Keskkonna seisukohast on
samuti parem, kui materjali veetakse kohale võimalikult lähedalt. Praegu veetakse materjali
Kuusalu maardlast. Veltsi II alal kaevandamine ja sealse materjali kasutamine kinnitatud
projektide elluviimiseks aitab vähendada keskkonnamõju seeläbi, et materjali ei pea kaugelt
kohale vedama. Sellel on positiivne mõju ka liikluskoormusele, samuti ehitusmaksumusele
(vedu kaugemalt teeb ehitamise mitukümmend protsenti kallimaks ja lisandub keskkonnamõju).
Uuringuaruande kohaselt (lk 16) ei ole Veltsi II alal Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid.
Tulevase karjääri alal ei ole veealust varu, seega mõju karjääriala ja seda ümbritseva ala
põhjaveerežiimile on kaevandamise käigus olematu. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav
toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma
planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju.
Eraomandis oleva Kiigemäe kinnistu Kiigemäe katastriüksusel (katastritunnus: 66101:001:0194)
paiknev Veltsi II ala (1,97 ha) oma suuruselt on selline, mis ei saa ka tegelikkuses negatiivset
mõju ümbritsevale omada. Oluline on arvestada, et Veltsi II ala külgneb põhjast Veltsi karjääri
maaüksusega. Olemasoleva maardla laiendamine on igas mõttes loogilisem ja parem, kui
täiesti uude kohta kaevanduse rajamine. See on mõistlik nii majanduslikust kui keskkonnahoiu
seisukohast. Kokkuvõttes on see parem ka kohalikele, kuna kaevandustegevus toimuks
piirkonnas, kus see on alati toimunud. Kaevandamine Veltsi II alal ei omaks seal suurt
keskkonnamõju või muud negatiivset mõju.
Veltsi II ala kattub osaliselt aktiivse tarbevaru plokiga 2. Veltsi II ala ümbritsevad lisaks
olemasolevale karjäärile ka alad, kus lähitulevikus ilmselt hakatakse samuti kaevandama.
Taotlejale teadaolevalt on OÜ Verston taotlenud Veltsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu
läbiviimist, mille Rakvere vald on kooskõlastanud (menetlus nr M-116881). Veltsi II alast
Lehekülg 2 / 3
lõunapool asub Asfaltbetoonitehas. Seega on kaevandamine ja tootmistegevus nimetatud
piirkonnas tavapärane ning ei too piirkonnas kaasa mingeid (uusi) mõjusid.
Lugupidamisega
/digitaalallkirjastatud/
Grete Tark
Vandeadvokaat
OÜ Päide Liiv lepinguline esindaja
Lisad:
1) Kaebus koos lisadega (kohtule esitatud e-kiri, mis sisaldab vastavaid dokumente);
2) Varustuskindluse hinnang;
3) MKM 03.08.2021.a seisukoht Veltsi IV menetluses.
Lehekülg 3 / 3
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Päide Liiv OÜ
Kontaktisik Raido Allsaar
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe)
eesmärk ja põhjendus liivamaardla idaosas asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada
piirkonda ehitustegevuseks vajaliku liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on
ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes soodne – maardlast
~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel
lõunasse jääb Rakvere linn.
Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning
taotletav maavara kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi
kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide
kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste
menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata
varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara
kuulub eraomandisse.
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud
ala – taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi
liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata kaevandamist juba kasutuses olevate
maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku informatsiooni nii ala
keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta.
Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2
maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks,
mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas.
Tegevusega kaasneda võivate Võimalikku keskkonnamõju kohta ingo esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra,
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Veltsi II liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood 6567
Katastritunnus 66101:001:0194
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6586982, Y: 630651
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 371
Maardla nimetus Veltsi (Pahnimäe)
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Veltsi II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 1.97
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1.97
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 22
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 6
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja üldehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 10 000
Plokid
3/6
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 156 tuh m³ 01.03.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 105 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Päide Liiv OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/509206
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.12.2023
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)
Geoloogiafondi number EGF 9476
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1320
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
4/6
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Veltsi_II_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_Viru_maakonnas_asuva_Veltsi__Pahnimae__liivamaardla_registrikande_muutmine.
asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Uuringuaruanne__Veltsi_II__30.04.2021.pdf
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: isojooned_maapind.dgn
Lisa 9: Veltsi_II_piir.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud Veltsi II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 10: Veltsi_II_taotlus.asice
Elektrilevi kooskõlastus Lisa 11: ELVKK_Kiigemae__Paide_kula__Rakvere_vald__maavaru_.pdf
5/6
6/6
Š-3
1,4
79,37
3,1
74,87
78.89
Veltsi karjäär
81.03
66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise
Pa-10
0,4
78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
40
71,16 koordinaadid piiripunkti number
74.
8,6 5
Kat
62,16 9
79
.
77.
3
end
7
.
Aksli
05
54
90
Veltsi karjäär
.
81
74
66201:001:0715
82.35
Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
.
71.13
57
83
307
75.
18
Plokk 1 aT
42
piiripunkti number
79.
1 6 587 095,78 630 606,80
93
81,49
.
84
77.
76
71.10 .
91 78
74
.
2 6 587 108,96 630 634,94
Külgneva mäeeraldise piir
19
77
78.
01
. 80.54
3 6 587 054,04 630 647,97
76
.30
28
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
83.
2 4 6 587 014,66 630 706,82
76.
Katend
73
2
.
Š-4
.8
25
83
76.84
61
7
77 5 6 587 004,00 630 750,00 Nõlva hoideterviku alumine piir
7
1,6
78.
.
31
72
82,85
.
76
8
3,4 6 6 586 962,99 630 757,02
76.30 77,85 82.1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
7 6 586 895,00 630 691,04
7
8 Š-5
7 1,0
1 81
02
.
6 587 100
aR - aktiivne reservvaru)
79,73
8
.8
4
8 6 586 862,20 630 691,73
77.90 4,0 80.27 Maardla piir (asendiplaanil)
71
74,73 9 6 586 853,86 630 640,07
66
Pahni
83.
82.09
10 6 586 868,42 630 637,46
79
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
77.
66201:001:0958
81
80.63
Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57
72
78.93
I I' Geoloogilise läbilõike joon
66101:001:0195
80
78.01
Pindala 1,97 ha 8
73
5 Maapinna samakõrgusjoon, m
82
82.14
79 78 Lamami samakõrgusjoon, m
81
7
9
.4
I Pa-11
75
8
79.78
.
79
82,09
81.37 0,2
3
84.61
Plokk 2 aR 8
0
.0
80
01
10,3 3
.
71,59
84
84
82.45
306
86
80,78
.
80
81.23
84
.
72
84.
81.
Kaardileht nr 6434 Rakvere
21
84
84.29
83
11 PA-2
84
84.55 80.82
0,3
.77
80.91 82.48
84,42
6,4
77,72 Pahni
84.
31
66201:001:0958
.21
84.97
80.
Puuraugu nr
85
86
85
PA-3
4
84.
Katendi paksus, m
64
0,3
80.
83.47
84,57 Suudme abs kõrgus, m
61
72
6,0 Kasuliku kihi paksus, m
82
81.25 82.82
78,27
.
Lamami abs kõrgus, m
34
85
82
.
5
34
84.56
84.16 84.17
85.29
Pa-12 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431)
0,2
8
76
6
81,45 7
.1
5,8 7
1
83.41
6 587 000
75,45
81.56 I
I 7
3 7 83.99 I
I'
I 2021. a uuringu puurauk
4
83
84.89 83.96
.26
84.13 83.64
PA-1 84.96 PA-3 Puuraugu nr
305
75
84
0,2 0,3
1979. a uuringu puurauk (EGF 3593)
Plokk 2 aR 82.62
84,09
13,0
Kiigemäe 84,57
84.57
6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m
Var
70,89 78,27
66101:001:0194
Pihlakametsa e
85.
e
r
83.
Va Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584)
86
78
51
Katendi paksus, m
.
63
01
1,6
66201:001:1450
83.38
85.13 Plokk 3 aT 82,85 Suudme abs kõrgus, m
84.33 84.10
3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m
85.01
305 85.12
77,85 Uuritud sügavus, m
84.57
85 87
85.
82.35
84,71
Vae
r
71
83 84.72
.45
302
Pahnimäe maastikukaitseala
88
88
84,16 6
.
78.82
22
79
83
85
79 .
.18 84.73 84.54 85
89
84.75
83
79.09 .2
9 Viljapuud Elektripaigaldise kaitsevöönd
.
N
82
9
90.
7
I'
0
84.70
85.
9
51
19
84.94
85
8483.97
1
.2
89.
4
80
8
84.08
84.
78
79.
83.68
0 50 100 m
94
81
1
.7
0
PA-4
9
79.50
Pa-16 83.41 3,3
0,2 85,39
79,31
90
1,8
10,8 80,29 0
68,31 5
.7 89.
92
Märkused:
8
78
Pa-15a 82.91
77
84.
4,5 69
.
79.
87
19
83,43 83.06
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
76
II
7,5
79
6 586 900
'
75
71,43 Kiigemetsa
83
1
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.3
74
83
87
66101:001:0195
73
82.84
7 83.08
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020.
51
72
I
83.
83.
II
79.77 88
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
20
19
88.
82.11
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
13
80.
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020);
89
82.41
- Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
89.
85.
85.
64
42
80.03
80.
10 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani
60
PA-5
0,8
21
81,99 304
9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383).
71,89 83,14
5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga.
8
73
.60
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
82.
89.
88
85
89
9
.
72
83
82.48
86.
82.12
24
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
86.
301
94
88
73
Veltsi II liivakarjäär
.
.
82,48
17
59
Mäeeraldise plaan
88.
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
03
Pa-16x
83.
0,2
83.
37
73,54
73
11
10,8
.
630 600
630 700
630 800
69
62,54 Loa omanik Joonis nr 1 / 3
82.14
OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
Pahnimäe
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000
66201:001:0534
6 586 800
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
NW
Läbilõige I-I' SE NW
Läbilõige II-II' SE
m m m m
92 Kiigemetsa 92 90 Kiigemetsa 90
1450
sa
66101:001:0195 66101:001:0195
akam et
001:
90 90 88 Kiigemäe 88
PA-4
66101:001:0194
66201:
1450
85,39
hl
88 sa 88 86 PA-1 86
Kiigemäe
Pi
akam et
0,2 Pa-4-1
001:
66101:001:0194 84,09
Kr.0,0
PA-2 PA-3 Pa-1-1
86 86 84 0,2 St.43,9 84
84,57 Kr.0,0 Pa-1-2
66201:
84,42 TL
hl
Pa-2-1 St.10,9 Kr.0,0
Pa-3-1 1,5
Pi
2
0,3 0,3 TL 3,3 Pa-4-2
1:
84 Kr.0,0 Kr.0,0 84 82 2,1 St.53,7 82
Pa-11 Kr.7,3
2
St.5,6 St.6,8 TL
1:
82,09 Pa-1-3 St.13,1
2,1 TL 2,1 TL Kr.0,0 5,1 TL
okk 2 aR
82 0,2 82 80 80
Pa-2-2 Pa-3-2 St.9,2
Kr.0,0 Plokk 3 aT Kr.3,9 TL Plokk 3 aT 5,8 Pa-4-3
1,8 Kr.3,0
80 St.9,8 St.7,3 80 78 6,1 78
St.23,1
TL TL
okk 2 aR
1:
Pa-1-4 TL
2
Pa-2-3 6,3 Pa-3-3 Kr.0,0
78 78 76 76
1:
Pl
Pr. 9, 10 6,7 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,7
2
St.14,5 St.27,7 TL
7,3
76 TL 8,0 TL 76 74 10,0 74
Pa-1-5
Pl
Kr.0,0
74 74 72 St.6,9 72
TL
13,2
72 72 70 13,4 70
10,5
10,8
70 70 68 68
SW
Läbilõige III-III' E
Mäeeraldise piir
m m
Kiigemetsa
88 Kiigemäe 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir
66101:001:0195 Pahnimäe maastikukaitseala
Pihlakametsa 66101:001:0194 1:2
Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
66201:001:1450 305 PA-3
86 86
84,71 84,57 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Pa-15a Elektripaigaldise kaitsevöönd
Pa-3-1 Kiigemäe aR - aktiivne reservvaru)
83,43 0,4 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
84 Kr.0,0 84
66101:001:0194
0,4 St.6,8
2,1 TL
82 82
Pa-3-2 2
1: Kasvukiht
Kr.3,9
80 Plokk 3 aT St.7,3 80 PA-4 Puuraugu nr
TL 85,39
4,5 Suudme abs kõrgus, m
Saviliiv
6,3 Pa-3-3
okk 2 aR
78 78
Kr.0,0 Proovi number
1:
St.27,7 Kruusa sisaldus, %
2
76 8,0 TL 76 Täiteliiv 0,2
Savi- ja tolmusisaldus, %
Pa-4-1 TL - täiteliiv
Kr.0,0
74 74 Proovitud intervall, m
Pl
St.43,9
Saviliivmoreen TL Sügavus maapinnast, m
3,3
72 12,0 72 5,8 Puuraugu sügavus, m
12,0 5,1
Lubjakivi
70 70
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Märkused: Veltsi II liivakarjäär
Geoloogilised läbilõiked
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Loa omanik Joonis nr 2 / 3
- Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). H 1 : 1 000
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava
3. Katastriüsuste piir ühtib mäeeraldise teenindusmaa piiriga. V 1 : 200
0 50 100 m
4. Geoloogilise uuringuga põhjavett ei avatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). / allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
Š-3
1,4
79,37
3,1
74,87
78.89
Veltsi karjäär
81.03
66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise
Pa-10
0,4
78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
40
71,16 koordinaadid piiripunkti number
74.
8,6 5
Kat
62,16 9
79
.
77.
3
end
7
.
Aksli
05
54
90
Veltsi karjäär
.
81
74
66201:001:0715
82.35
Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
.
71.13
57
83
307
75.
18
Plokk 1 aT
42
piiripunkti number
79.
1 6 587 095,78 630 606,80
93
81,49
.
84
77.
76
71.10 .
91 78
74
.
2 6 587 108,96 630 634,94
Külgneva mäeeraldise piir
19
77
78.
01
. 80.54
3 6 587 054,04 630 647,97
76
.30
28
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
83.
2 4 6 587 014,66 630 706,82
76.
Katend
73
2
.
Š-4
.8
25
83
76.84
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
61
7
77 5 6 587 004,00 630 750,00
7
1,6
78.
.
31
72
82,85
.
aR - aktiivne reservvaru)
76
3,4 6 6 586 962,99 630 757,02
76.30 77,85
7 6 586 895,00 630 691,04 Maardla piir (asendiplaanil)
7
8 Š-5
7 1,0
1 6 587 100
79,73
8
.8
4 73.40
8 6 586 862,20 630 691,73 Pahni
77.90 4,0 80.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
74,73 79.46 9 6 586 853,86 630 640,07 66201:001:0958
66
83.
78.64
10 6 586 868,42 630 637,46
79
77.
78
75.21 85 Maapinna samakõrgusjoon, m
81
80.63
81.71 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57
78.93 79.16
66101:001:0195
80
78.01
75.58
76.11 Pindala 1,97 ha Rohu- ja/või metsamaa kõlvik (1,97 ha)
79.27
73.21 82.05 79
81
7
9
.4
75
8
79.78
82
.
Pa-11
79
80 79
82,09
81.37 0,2 73.75 79.53 3
84.61
Plokk 2 aR 8
0
.0
80
01
76
10,3 3
.
71,59
84
79.67
83
75
306
78 7
86
84
7
80,78
.
74
80
81.23 77.47
73.30 81
84.
74
81.
76.03
Kaardileht nr 6434 Rakvere
21
80.68
84
76.67 84.29
75
11 PA-2
84
80.82
81
0,3
.77
79.05
80.91 82.48
84,42
79.16 6,4
77,72 Pahni
80 79
75.03 77
73.52
81.83 66201:001:0958
21
76
.
80.
Puuraugu nr
85
86
78.49
PA-3
75.47
4
84.
Katendi paksus, m
64
0,3
80.
78 84,57 Suudme abs kõrgus, m
61
6,0 Kasuliku kihi paksus, m
82
81.25 80.03 82.82
78,27
.
78.35
Lamami abs kõrgus, m
34
85
82
82
.
5
34
81.44
76.27
82 81
Pa-12 74.43
73.66 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431)
0,2
9 80
8
7
76
80.47
6
81,45 7
.1
5,8 7
1
83.41
75,45 81.49 82.55 6 587 000
7 7 2021. a uuringu puurauk
81.56 75.67 3 4 74.53
77.54 78.29
83.64
PA-1 75.90 PA-3 Puuraugu nr
305
75
0,2 0,3
1979. a uuringu puurauk (EGF 3593)
Plokk 2 aR 82.62
84,09
13,0
Kiigemäe 84,57
6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m
70,89 78,27 78.58
77.36
66101:001:0194 81.29
Pihlakametsa
85.
83
83.
72.70
Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584)
86
73
78
51
Katendi paksus, m
.
63
01
66201:001:1450 1,6
83.38 75.44 82,85 Suudme abs kõrgus, m
80.27
84.10
3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m
81.29
305 77,85 Uuritud sügavus, m
82.35
79.09 87
84,71
8
78.84
73.78
83 3 85.41
.45
302 77.65
Pahnimäe maastikukaitseala
88
88
84,16 6
75
81.50
.
78.82
22
77
79
79 86.20
.18
74
78
89
81.72 82.76 84.75
74.86
83
79.09 .2
9 79.52 Elektripaigaldise kaitsevöönd
.
77.09
N
82
9
90.
7
8
0
85.
82
0
9
51
81
19
76.24
80.53
83.25
78.19 81.37
1
.2
79
89.
8
4
8
4
84.
73.30
8
78
76.42
79.
1
0 50 100 m
76
82.49
94
80
81
74.74
80.77
1
.7
83.25
0
PA-4
9
79.50
Pa-16 76.58
3,3
0,2 78.53 85,39
79,31
90
1,8
82
10,8 80,29 0
68,31 .7 89 Märkused:
77
79.58 5 .
92
8
83.60
Pa-15a
84.
80.85
4,5
76
69
.
79.
81.08 87
19
83,43 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
7,5
79
6 586 900
75
71,43 Kiigemetsa
1
75.24 80.11
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.3
74
75.63
87
66101:001:0195 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020.
83
83.08
7
51
81.19
83.
83.
79.77 77.09 88
73.53
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
76
20
78.81
19
83
88.
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
73
13
80.
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020);
89
80.15 74
78
78.60
75
- Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
89.
85.
76.95
85.
64
42
77 79 81.18
80.03
80.
10 78.36
- Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani
60
PA-5
0,8
21
81.35
80 8
81,99 2
304
81
79.78
9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383).
71,89 83,14
82.60
5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga.
8
73
.60
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
82.
89.
88
85
89
9
.
72
83
82.48
86.
82.12
24
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
86.
301
94
88
73
Veltsi II liivakarjäär
.
.
82,48
17
59
Korrastatud ala plaan
88.
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
03
Pa-16x
83.
0,2
83.
37
73,54
73
11
10,8
.
630 600
630 700
630 800
69
62,54 Loa omanik Joonis nr 3 / 3
82.14
OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
Pahnimäe
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000
66201:001:0534
6 586 800
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla idaosas
asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda ehitustegevuseks vajaliku
liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes
soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel
lõunasse jääb Rakvere linn.
Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning taotletav maavara
kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610
kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja
uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata
varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara kuulub
eraomandisse.
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud ala – taotletavast
Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata
kaevandamist juba kasutuses olevate maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku
informatsiooni nii ala keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
kohta.
Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2 maanteeks
ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi
maardla väga soodsas asukohas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas taotlejale
kuuluval kinnistul Kiigemäe (katastritunnusega 66101:001:0194). Taotletavast Veltsi II
liivakarjäärist vahetult põhja jääb Veltsi karjäär (kaevandamisluba LVIM-025).
Veltsi II liivakarjääri keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud
(VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd.
Taotletav Veltsi II liivakarjäär külgneb idast vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava
loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025), mille
kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos),
maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide
ja nende kasvukohtade kaitse.
Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava mäeeraldise
teenindusmaal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed. Lähimad
majapidamised asuvad mäeeraldisest ~250 m kaugusel kirde pool kinnistul Luha
(katastritunnusega 19002:004:0106) ja ~300 m kaugusel edelas kinnistul Pihlakametsa
(katastritunnusega 66201:001:1450).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletavat Veltsi II liivkarjääri ala on varasemalt uuritud mitmel korral:
‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne
(Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3431);
‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute
aruanne (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1979; EGF 3593);
‒ Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste
tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2004, EGF 7584);
‒ Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9476).
Veltsi II liivakarjääri alal on kvaternaarsed setted esindatud erineva terakoostisega liivaga,
kohati saviliiva vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune
kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv
(paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti
katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv.
Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid,
ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik, mäeeraldise
idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes puuraukudes on
kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Kasuliku kihi keskmine paksus Veltsi II liivakarjääris on
7,9 m.
Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II liivakarjääris
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8)
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5)
Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2)
*ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov
Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II liivakarjääri looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning
materjali saab kasutada kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel,
kus nõutud filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus).
Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku kihi
lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m. Veltsi II liivakarjääri lamam langeb lääne suunas.
Veltsi II liivakarjääri alal teostatud geoloogiliste uuringutega ei ole ühegi puuraugu ega šurfiga
põhjavett avatud, seega jääb kogu taotletav maavara veetasemest kõrgemale.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Veltsi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotletav
mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Veltsi liivamaardla aktiivse
tarbevaru plokki 3.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga
kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation
Inroads.
Taotletava täiteliiva kogus plokis 3 aT on 156 tuh m3 (seisuga 01.03.2021. a), millest
kaevandatav varu on 105 tuh m3. Nõlva hoidetervikutesse jääva varu suuruseks on 51 tuh m3.
Kaevandamisluba Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks
arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~10 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi II liivakarjäär ~11 aastaga ning loa
kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis vastavalt maapõueseadusele korrastada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Veltsi II liivakarjääris katab kasulikku kihti katend paksusega 0,2 – 3,3 m (keskmiselt 1,1 m)
ning mahuga 22 tuh m3. Kasvukihi paksus moodustab katendist keskmiselt 0,3 m ning
kasvukihi maht mäeeraldisel on 6 tuh m3. Katendi moodustab lisaks kasvukihile saviliiv,
saviliivmoreen ning ülipeeneteraline liiv. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt
raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse buldooseri või
ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse
müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks.
Kaevandamise tingimused Veltsi II liivakarjääris on soodsad – kasuliku kihi kogupaksus on
suur (keskmiselt paksusega 7,9 m), kogu maavara asub veetasemest kõrgemal ning piirkonna
teedevõrk on hea maavara transpordiks.
Kuna kogu maavara Veltsi II liivakarjääris on veetasemest kõrgemal, siis on kogu varu
kaevandatav kuiva astmega kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kaevis
laetakse otse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Vajadusel ladustatakse kaevandatud
maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem kalluritele. Kogu kaevandatav
maavara turustataks ning Veltsi II liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki.
Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Liiva
kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi
visuaalne muutumine.
Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Buldooser 85 82
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~250 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 85 + 20log10(15) – 20log10(250) = 60,5 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 85 dB(A).
Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis
6.1).
Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB
Müraallikate erinevus, dB
Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed
Buldooseri ning ekskavaatori (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel on arvutuslik müratase
lähimas majapidamises mõlemal juhul 60,5 dB(A). Teades, et mõlema müraallika poolt
tekitatavate müratasemete erinevus on 0 dB(A) ning kasutades joonisel 6.1 olevat
seaduspärasust, saame kombineeritud mürataseme lähimas majapidamises 60,5 + 3 =
63,5 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv kombineeritud müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 63,5 dB. Arvutuslik
tase ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 3,5 dB, kuid arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ja Kiigemäe kõrgendikku. Seega ei ole arvestatud astangu
müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud
müratasemetega. Samuti on väga vähetõenäoline, et korraga satuvad karjääri äärealal töötama
mõlemad enim müra tekitavad seadmed. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses olevas majapidamises
kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.
Lähim majapidamine asub töötavatest seadmetest ~250 m kaugusel. Sellise vahemaa taha jääb
müra päevasel ajal töötades normatiivi piiridesse rakendades müra leviku tõkestamise
meetmeid, rajades karjääri äärealale müratõkkevall. Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja
vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte
töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks
karjääri ümbruses mets säilitada. Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist
öisel ajal (23.00 - 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim
majapidamine asub 250 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele
võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl), kuid tolmu levimine üle Kiigemäe
kõrgendiku, mis jääb taotletava mäeeraldise ja lähima elamu vahele, on ebatõenäoline. Kaevise
transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede
niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli
– lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne.
Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks 0,00060
kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). 10 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,010 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris
töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside
õhusaastega probleeme.
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Veltsi II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara
ammendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse
vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse
kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel
võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Veltsi II liivakarjääris kaevandatakse maavara veetasemest kõrgemal, seega peale kaevandatava
maavara ammendumist on tegemist kuiva alaga, kuhu on otstarbekas rajada rohu- või metsamaa
vastavalt maaomaniku soovile kaevandamise lõpetamisel. Tehnoloogilise korrastamise tööd on
võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt ning ei erine rohumaaks või metsamaks
korrastamisel – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad
püsivad nõlvused, mis Veltsi II liivakarjääri tingimustes on 1:2.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline kulu Veltsi II liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 4 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 8 000 eur.
Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Raido Allsaar / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Päide Liiv
Juhatuse liige
Taotluse koostas 07.06.2021. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
KORRALDUS
19. mai 2021 nr 1-17/21/1320
Lääne-Viru maakonnas asuva Veltsi
(Pahnimäe) liivamaardla registrikande
muutmine
Päide Liiv OÜ esitas Maa-ametile Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru
osalise ümberhindamise ja täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande
(saabunud 07.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/4786-5). Aruanne on koostatud geoloogilise
uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 16.12.2020 andnud Veltsi II uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509206).
Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 3. plokk), mis paikneb Lääne-Viru maakonnas
Rakvere vallas Päide külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kiigemäe (tunnus
66101:001:0194).
Aruandes moodustatud varuplokk hõlmab osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva
aktiivse reservvaru 2. plokki ning asub täielikult Veltsi II uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuploki keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1kV pingega elektriõhuliin
Elamud ning selle kaitsevöönd. Aruandele on lisatud Elektrilevi OÜ kooskõlastus.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse
nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Veltsi (Pahnimäe)
liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga
01.03.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla
registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal
1,97 ha – 156 tuh m3 (3. plokk).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0371) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Päide Liiv OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,
Keskkonnaametile, Rakvere vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla
Veltsi II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.03.2021)
Töö nr 21/3383
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2
Kinnitan:
Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3
ANNOTATSIOON
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.03.2021).
Aruanne ühes köites, teksti 19 lk, 11 tekstilisa, 10 elektroonilist lisa, 2 graafilist lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021.
Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv geoloogilise uuringu loa L.MU/509206
Veltsi II uuringuruumis pindalal 1,97 ha. Uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas
Rakvere vallas Päide külas Kiigemäe maaüksusel (tunnus: 66101:001:0194).
Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru kasuliku kihi
paksus, maavaravaru kogus, maavara levik, maavara kvaliteet ning kaevandamis-
tingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda
sellele alale maavara kaevandamise luba.
Geoloogilise situatsiooni ja maavara kvaliteedi täpsustamiseks puuriti uuringruumi 5
puurauku. Kasuliku kihi levimise täpsustamiseks kasutati ka varasemate uuringute
andmeid, varasemate uuringute kvaliteedinäitajaid ei kasutatud. 2021. a puuraukude
andmeil moodustavad kasuliku kihi glatsiofluviaalsed tekkega ülipeened kuni üli-
jämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub 1,8 - 13,0 m,
keskmiselt 7,9 m.
Puuraukudest võeti proovid, millest 18 tehti terastikulise koostise analüüsid ja kolmest
koondproovist filtratsioonimooduli määrang. Analüüside tulemustel moodustati üks
veepealne aktiivse tarbevaru täiteliiva plokk.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu ühes täiteliiva plokis 3.
Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara
kategooriates, kogustes ja pindalal:
- aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 1,97 ha) täiteliiva varu 156 tuh m3.
Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla koosseisus.
Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva-
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames palume
vähendada eelmainitud plokki vastava pindala ja mahu võrra:
- aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3.
Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Veltsi (Pahnimäe) liiva-
maardla, geoloogiline uuring, ehitusmaavarad, kvaternaarisetted, täiteliiv, aktiivne
tarbevaru, puuraugud.
Koostas: Kadri Mikkelsaar
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4
SISUKORD
ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3
1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................. 7
3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................. 9
4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ...... 10
4.1. Puuraukude rajamine ......................................................................................... 10
4.2. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 11
4.3. Topograafilised tööd.......................................................................................... 11
4.4. Kameraaltööd ....................................................................................................12
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 12
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED..................................................................................... 13
6. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 14
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 16
7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..............................................16
8. VARU ARVUTUS ............................................................................... 17
9. KOKKUVÕTE .................................................................................... 18
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 19
TEKSTILISAD
1. Veltsi II geolooglise uuringu loa taoltus (L.MU/509206) .........................................20
2. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .......................................................................23
3. Puuraukude kataloog..................................................................................................25
4. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog ............27
5. Labori katseprotokoll (OÜ IB STEIGER) .................................................................29
6. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ....................................................... 36
7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ...................................................................38
8. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 40
9. Puuraukude likvideerimise akt...................................................................................43
10. Elektriõhuliini kooskõlastus ...................................................................................... 48
11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...........................................................................49
Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta
GRAAFILISED LISAD
1. Veltsi II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000
2. Veltsi II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor. 1 :
1000, vert. 1 : 200
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5
ELEKTROONILISED LISAD
1. Aruande tekst.pdf
2. Aruande tekstilisad.pdf
3. Graafiline lisa 1.pdf
4. Graafiline lisa 2.pdf
5. Graafiline lisa 1.tiff
6. Graafiline lisa 2.tiff
7. Ploki_piirid.dgn
8. Isojooned_lamam.dgn
9. Isojooned_lasum.dgn
10. Isojooned_maapind.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6
1. SISSEJUHATUS
Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv 16.12.2020. a korraldusega nr DM-111030-
6 geoloogilise uuringu loa L.MU/509206 (kehtivusajaga kuni 16.12.2023) Veltsi II
uuringuruumis pindalal 1,97 ha (Lisa 1).
Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru
kasuliku kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamis-
tingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda
sellele alale maavara kaevandamise luba.
2021. a veebruaris puuriti geoloogilise uuringu raames kokku 5 puurauku. Puuraukudest
võetud proovidest tehti 18 terastikulise koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli
analüüsi (koondproovidest). Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER
akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuruumi teenindusalal tehti
topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 1000.
Geoloogilise uuringu välitööd ja aruande tegi geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar.
Joonised koostas joonestaja Kaja Paat.
Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks”.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Veltsi II uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6434 Rakvere.
Joonis 2.1. Veltsi II uuringruum (aluskaardiks on Maa-ameti WMS kaardirakendust)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8
Veltsi II uuringuruum pindalaga 1,97 ha asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas
Päide külas Kiigemäe katastriüksusel (tunnus: 66101:001:0194). Uuringuruum külgneb
idas Kiigemetsa (66101:001:0195), lõunas Pahnimäe (66201:001:0534), idas Pihlaka-
metsa (66201:001:1450) ja põhja pool Veltsi karjääri (66201:001:1110) maaüksustega
(Joonis 2.1).
Uuringuruumist vahetult põhjapiiril on Veltsi karjäär, kus kaevandab AS Eesti Teed
(kaevandamisloa nr LVIM-025 alusel) ehitusliiva ja Keskkonnaametis menetluses olev
taotletav Veltsi karjäär (taotleja AS Eesti Teed). Veltsi karjäär jääb Veltsi (Pahnimäe)
maardla (registrikaart nr 0371) ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 piiresse.
Uuringuruum kattub põhja- ja lääneosas osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitus-
liiva aktiivse reservvaru 2 plokiga. Lisaks on pindalaline kattumine Eesti põlevkivi-
maardla Haljala uuringuvälja (registrikaart nr 0033) passiivse reservvaru plokiga nr 6.
Uuringuruumi keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud
(VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Õhuliini
kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb vastavalt Elektrilevi aktile nr 3211046161 taotleda
kaitsevööndis töötamise luba (Lisa 10). Kuna elektriõhuliini kaitsevööndisse
geoloogilisi uuringupunkte ei planeeritud ega ka puuritud, et mõjutatud uuringuga liini
seisukorda. Uuringuruum külgneb idaservas vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava
loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025).
Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava uuringu-
ruumi teenindusalal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed.
Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist ~250 m kaugusel kirde pool ja ~300 m
kaugusel edelas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9
3. GEOLOOGILINE UURITUS
Veltsi II uuringuruum paikneb Veltsi (Pahnimäe) maardla servas. Veltsi (Pahnimäe)
maardla (registrikood 371) registrikaardi järgi on maardlat uuritud kuuel korral:
- „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu-
majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782);
- „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu-
majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782);
- „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri
mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF
6782);
- „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute
aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431);
- „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva
eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A.Raudsepp, 1979; EGF
3593);
- „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo,
V. Jürgenson, 2004, EGF 7584).
Uuringuruumiga osaliselt kattuv aktiivse tarbevaru plokk 2 on kinnitatud Keskkonna-
ministeeriumi 09.12.1998 otsuse nr 0077 alusel. 2004. aastal koostas OÜ J. Viru
Maršeideribüroo aruande Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal
tehtud geoloogiliste tööde kohta (Jürgenson, 2004), mille tulemusel kinnitati ploki 1
aktiivne tarbevaru).
Käesolevas töös kasutatud varasemad uuringud on järgnevad:
- „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute
aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431);
- „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva
eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A.Raudsepp, 1979; EGF
3593);
- „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo,
V. Jürgenson, 2004, EGF 7584).
1976. a ja 2004. a uuringutest kasutati andmeid lamami piiritlemiseks, varasemate
uuringute kvaliteedinäitajaid antud töös ei kasutatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10
4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Geoloogilise uuringu loas (L.MU/509206) on lubatud Veltsi II uuringruumi puurida
kuni 8 puurauku ja šurfi, sügavusega maksimaalselt 15 meetrit. Hüdrogeoloogilistest
töödest on vajalik veetasemete mõõtmine ja muud sihtotstarbelised tööd on
terastikulise koostise määramine, füüsikalis-mehaanilised katsed ja topograafiline
mõõdistamine.
Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-
võtmiseks” toodud nõuetest.
4.1. Puuraukude rajamine
Veltsi II uuringruumis on ka varasemate uuringute käigus puuritud. Antud uuringus
kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 2021. a puuritud puuraukudest võetud proove.
Maavara lamami piiritlemiseks kasutati lisaks ka 1976. a (EGF 3431) ja 2004. a (EGF
7584) uuringute andmeid. Uuringu korrale vastava võrgutihedus on täidetud kasutades
nii 2020. a kui ka varasemate uuringute puurauke. 1979. a uuringu (EGF 3593)
puurauke lamami piiritlemiseks ei kasutatud, sest selle uuringu puuraukudest ei võetud
proove ja geoloogiline kirjeldus oli väga üldsõnaline, küll on need puuraugud ära
näidatud geoloogilise uuringu plaanil ja lõigetel.
2021. a puurimise välitööd toimusid 01.02.2021. a. Kokku puuriti tigupuurimisega 5
puurauku. Puurimiseks kasutati puurmasinat Geomachine GM 100 GT, puurtöid
teostas OÜ Reaalprojekt. Puurimine toimus 1,8 m pikkuste šnekkidega, mille
puurotsmiku läbimõõt on 145 mm. Läbindatud puuraugud ulatusid 5,8 - 13,4 m-ni.
Puuraukude uuringuvõrk on keskmiselt 150 × 180 m. Puurtööde üldmetraaž on 45,4 m.
Puuraugud likvideeriti hiljem loodusliku materjaliga (liiv, kruus). Likvideeritud
puuraukude maapind tasandati ja viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisu-
korda. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mis on Keskkonnaameti poolt
heaks kiidetud (Lisa 9).
Kokku võeti välitööde käigus puuraukudest 18 proovi materjali terastikulise koostise
määramiseks. Proovide pikkus ulatus 0,5 - 4,6 m-ni. Proovide keskmine pikkus oli
2,4 m ja üldpikkus 42,8 m. Proovid võeti puuraukudest vahedeta, kogu kasuliku kihi
ulatuses, lisaks võeti proove ka lamamist, lasumist ja ka kasuliku kihi savikast vahe-
kihist. Proovi materjal võeti kasuliku kihi intervalli ulatuses ühtlaselt, segati ja pandi
proovikotti (Foto 4.1).
Filtratsioonimooduli määramiseks segati 7 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte
koondproovi läksid ühe puuraugu proovid, mis olid terastikulise koostise poolest
sarnased. Koondproov puuraugust PA-1 sisaldab materjali proovidest PA-1-4 ja PA-1-
5; koondproov puuraugust PA-3 sisaldab materjali proovidest PA-3-1 ja PA-3-2;
koondproov puuraugust PA-5 sisaldab materjali proovidest PA-5-3, PA-5-4 ja PA-5-5.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11
Foto 4.1. Segatud proov puuraugust PA-2 (foto K. Mikkelsaar, veebruar 2021. a)
4.2. Laboratoorsed tööd
Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK
L202). Terastikulise koostise määramiseks ja sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-
EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63,
40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Kokku analüüsiti 18
proovi 5 puuraugust. Lisaks tehti kolm koondanalüüsi materjali filtratsioonimooduli
määramiseks standardi EVS 901-20 järgi: proovid PA-1-4 ja PA-1-5 ühiselt; proovid
PA-3-1 ja PA-3-2 ühiselt ning proovid PA-5-3, PA-5-4 ja PA-5-5 ühiselt.
4.3. Topograafilised tööd
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi
OÜ Inseneribüroo STEIGER 2021. a veebruaris, mille alusel koostati topograafiline
plaan mõõtkavas 1 : 1000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS
positsioneerimisega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused
EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas
(Lisa 7).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12
4.4. Kameraaltööd
Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks”.
Eelmainitud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta
vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;
- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).
Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%.
Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või
täitekruusaks.
Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde
kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse
plaani (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga
Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud
on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste
näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt
korras agregaatide ja instrumentidega. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud
keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Puuragregaat, geoloog ja abilised
liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel jalgsi. Geoloogiliste ja muude töödega
olulist mõju keskkonnale ei avaldatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Veltsi II uuringuruum jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla keskosas idasse, suurem osa
uuringuruumist jääb maardla piiridest välja. Veltsi II uuringuruum asub Koeravere-
Rakvere-Pahnimäe ooside aheliku põhjapoolsel osal (Jürgenson, 2004). Maa-ameti
geoloogia kaardirakenduse andmetel levivad pinnakattes Võrtsjärve alamkihistu
glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg): veerised ja munakad, kruus, liiv. Uuringruum
kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) maardla aktiivse reservvaru ehitusliiva plokiga 2,
milles kasuliku kihi keskmine paksus on 9 m.
Piirkonna aluspõhja kivimid on esindatud Kahula kihistu (O3kh1) lubjakividega, mis
sisaldavad vahekihtidena bentoniiti ja keskosas ka graptoliit argilliiti (Veltsi II
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus). Uuringruum kattub pindalaliselt ka
Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja põlevkivi passiivse tarbevaru plokiga 6.
Käesoleva uuringu eesmärk on uurida kvaternaarisetteid, seega aluspõhjakivimitele
pikemalt ei peatuta.
Kvaternaarsed setted on esindatud erineva terakoostisega liivaga, kohati saviliiva
vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune
kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv
(paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus
samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline
liiv (PA-15a, PA-302 ja Š-4).
Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid,
ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik,
uuringuruumi idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes
puuraukudes on kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Puuraukude geoloogilised
kirjeldused on toodud tekstilisas 2 ja puuraukude kataloog on tekstilisas 3.
Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku
kihi lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m (keskmiselt 74,5 m), seega kasuliku
kihi lamam on väga muutlik. Uuringruumi idaosas on lamam kõrgemal ja lääneosas
madalamal.
Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi levib uuringruumi piirkonnas Ülem-
Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi
lõhelised ja karstunud kivimid. 2021. a välitöödel olid kõik puuraugud kuivad, samuti
ei ilmunud 1976., 1979. ja 2004. a uuringu üheski puuraugus ega šurfis vett. Seega
hüdrogeoloogilisi töid antud uuringu raames ei tehtud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14
6. MAAVARA KVALITEET
Kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu viie puuraugu
proovide andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud
arvutused on esitatud tekstilisades 4 ja 5.
Uuringuruumis on kasulikuks kihiks valdavalt väga peen kuni ülijäme liiv. Lõimise
analüüsid tehti 18 proovile. Kõikide proovide kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus
on suuresti 0% v.a mõnel proovil (0,0 - 7,3%, keskmiselt 0,7%). Liiva (fraktsioon
0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 46,3 - 94,4% (aritmeetiline keskmine 89,2%) ja savi- ja
tolmuosakeste sisaldus on 5,6 - 53,7% (13,1%).
Veltsi II uuringuruumi moodustatakse üks täiteliiva plokk 3. Aktiivse tarbevaru plokis
3 vastavad kõik plokki iseloomustavad kvaliteedinäitajad täiteliivale esitatavatele
nõuetele. Minimaalsed, maksimaalsed ja keskmised kvaliteedinäitajad moodustatud
plokis 3 on toodud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II uuringruumis plokis 3
Aktiivse tarbevaru plokk 3
Proovide arv, tk 14
Proovide pikkus, m 42,7
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8)
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5)
Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2)
*ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov
Uuringuruumist võetud kolmest proovist tehti liiva filtratsioonimooduli analüüsid.
Analüüsid tehti koondproovidest, selleks segati omavahel kokku proovid PA-1-4 ja
PA-1-5 (PA-1 koondproov), proovid PA-3-1 ja PA-3-2 (PA-3) ning proovid PA-5-3,
PA-5-4 ja PA-5-5 (PA-5). Segatud proovid on võetud samadest puuraukudes ja sarnase
terastikulise koostisega. Saadud tulemustel on Veltsi II uuringuruumi liiva filtratsioon
3,2 m/ööp (PA-5 koondproov), 4,1 m/ööp (PA-3) ja 23,4 m/ööp (PA-1).
Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.2 alapunktile
10 loetakse dreenitavateks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctor-
teimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,2 m ööpäevas.
„Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.3 lõike 3 järgi tuleb töökihi ülemise 1
meetri osas kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja
alumise 0,5 meetri osas filtratsioonimooduliga minimaalselt 0,2 m/ööp. Punkti 3.4
lõike 2 alusel peab sildade pealesõitude muldkehas kasutama materjali filtratsiooni-
mooduliga vähemalt 2 m/ööp. Punkt 4.4 lõige 9 alusel tuleb elastse katendi alla
projekteerida dreenkiht. Kiirteel, I klassi maanteel tuleb dreenkihi paksus ja vajalik
filtratsioonimoodul määrata arvutustega. Lähtuvalt arvutustest tuleb projektis anda
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15
nõuded materjali terakoostisele ja teised vajalikud nõuded. Dreenkihi filtratsiooni-
moodul peab olema olenevalt niiskuspaikkonnast minimaalselt 1 m/ööp või 2 m/ööp.
Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II uuringuruumi looduslikku liiva lugeda dreenita-
vaks ning materjali saab kasutada eelmainitud seaduse ja selle lisas väljatoodud
kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel, kus nõutud
filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus).
Tehtud laboratoorsed tööd ja tulemused on looduslikule materjalile. Tulevikus, kui
Veltsi II uuringuruumis hakatakse kaevandama, siis looduslikust materjalist saadavate
toodete kvaliteet võib varieeruda. Ehk antud geoloogilise uuringu laboratoorsed
analüüsid iseloomustavad looduslikku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete
kvaliteeti.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Veltsi II uuringuruumis leiduva maavara kasutusele võtmise tingimused on rahuldavad
– piirkonna teedevõrk on hea, maavara lasundi katendi paksus väike ning kasuliku kihi
kogupaksus suur.
Kattekihi paksus on 0,2 - 3,3 m (keskmine 1,1 m). Maavaravaru on veepealne, paksus
on keskmiselt 7,9 m. Katenditegur on uuringuruumi piires 0,05, mis näitab et kasuliku
kihi ja katendi paksuste vahekord on sobilik karjääriviisiliseks kaevandamiseks.
Tulevase karjääri mäeeraldise lamam tõuseb ida suunas, lamami kõrgused uuringuruumi
lääneosas on abs kõrgusel 71 m ja idaosas tõuseb lamam kuni 80 m abs kõrguseni.
Maapinna abs kõrgused alal on vahemikus 26,9 - 29,7 m (keskmine 28,3 m).
Kuna tegemist on uue alaga, siis tuleb rajada rasketehnikale sobilik infrastruktuur.
Enne kaevandamise alustamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada katte-
kiht. Kattekihi saab eemaldada näiteks ekskavaatoriga, vajadusel ka buldooseriga ning
ladustada tulevase mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada
hiljem ammendatud karjääri korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada
mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal
võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka vajadusel kopplaaduriga.
Maavara saab laadida otse kalluritele ja transportida karjäärist välja. Vajadust põhjavee
taseme kunstlikuks alandamiseks pole, sest veealust varu pole.
Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,
pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Pärast maavaravaru ammendamist
tuleb karjääriala korrastada. Veepealse kaevandamise korral on soovitatav ala taastada
metsamaaks. Täpne korrastamise suund otsustatakse maavara kaevandamise loa
(keskkonnaloa) taotluse ajal.
7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Uuringuruumist
vahetult idasse jääb Pahnimäe maastikukaitseala. Tulevase karjääri alal ei ole veealust
varu, seega mõju karjääriala ja seda ümbritseva ala põhjaveerežiimile on kaevandamise
käigus olematu. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja
teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja
piirangutest.
Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt
keskkonnamõju.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17
8. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on geodeetilise mõõdistamise plaan mõõtkavas 1 :1000
(graafiline lisa 1), 2020. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete
määrangute andmed ning varasemate geoloogiliste uuringute geoloogilised kirjeldused.
Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Nimetatud programm arvestab
uuringuala maapinna ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Pinna-
mudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga.
Mahuarvutuse statistilised andmed on toodud tekstilisas 8. Varu arvutuse piiripunktide
koordinaadid on toodud tekstilisas 6.
Plokkide moodustamisel on lähtutud kivimi kvaliteedist ja litoloogiast. Kasuliku kihi
moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad.
Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Veltsi II uuringuruumis.
Kasutades eelmainitud arvutiprogrammi, modelleeriti olemasolevate puuraukude
andmetega maavarale vastava liiva levimine uuringruumis. Modelleerimisandmete
järgi moodustati plokk järgides täpselt uuringruumi piiri pindalaliselt ja sügavuti kuni
kasuliku kihini.
Veltsi II uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab
materjal täiteliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi
nimetada plokk 3 täiteliiva plokiks.
Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel,
on ploki 3 maavaravaru mahuks 156 tuh m3 ja katendi (sh kasvukiht) mahuks
22 tuh m³ (Lisa 8). Kasvukihi keskmine paksus on ploki 3 piires puuraukude andmeil
0,3 m ja maht:
1,97 ha × 0,3 m = 6 tuh m3.
Katendi kogupaksus (sh kasvukiht) on keskmiselt:
22 tuh m3 ÷ 1,97 ha = 1,1 m.
Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 3 on:
156 tuh m3 ÷ 1,97 ha = 7,9 m.
Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 pindalaks on 1,97 ha ning varu kogus seisuga
01.03.2021 on 156 tuh m3. Katendi maht on 22 tuh m3 (sh 6 tuh m3 kasvukihti).
Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva-
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames palume
vähendada eelmainitud plokki vastava pindala ja mahu võrra:
- aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18
9. KOKKUVÕTE
Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv geoloogilise uuringu loa L.MU/509206
(kehtivusajaga kuni 16.12.2023) Veltsi II uuringuruumis pindalal 1,97 ha. Geoloogilise
uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru kasuliku kihi
paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis
võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale
maavara kaevandamise luba.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu ühes täiteliiva plokis 3.
Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara
kategooriates, kogustes ja pindalal:
- aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 1,97 ha) täiteliiva varu 156 tuh m3.
Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla koosseisus.
Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva-
maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames väheneb
eelmainitud plokk vastava pindala ja mahu võrra:
- aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Jürgenson, V. 2004. Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri
uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004). OÜ J. Viru
Markšeideribüroo. EGF 7584.
2. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis-
töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks.
3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.02.2021. -
18.03.2021).
4. Maardla registrikaart nr 371. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla.
5. Majandus- ja taristuministri 03. august 2015. a määrus nr 101. Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded.
6. Pikner, V. 1976. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja
kruusliiva otsingute aruanne. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3431.
7. Raudsepp, A. 1979. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja
kruusliiva eeluuringute aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3593.
8. Riigikogu 27. oktoober 2016. a seadus. Maapõueseadus.
9. Teede- ja sideministri 05. august 2015. a määrus nr 106. Tee projekteerimise
normid. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.
10. Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ J.Viru
Markšeideribüroo.
NW
Läbilõige I-I' SE NW
Läbilõige II-II' SE
m m m m
92 Kiigemetsa 92 90 Kiigemetsa 90
1450
sa
66101:001:0195 66101:001:0195
akam et
001:
90 90 88 Kiigemäe 88
PA-4
66101:001:0194
66201:
1450
85,39
hl
88 sa 88 86 PA-1 86
Kiigemäe
Pi
akam et
0,2 Pa-4-1
001:
66101:001:0194 84,09
Kr.0,0
PA-2 PA-3 Pa-1-1
86 86 84 0,2 St.43,9 84
84,57 Kr.0,0 Pa-1-2
66201:
84,42 TL
hl
Pa-2-1 St.10,9 Kr.0,0
Pa-3-1 1,5
Pi
2
0,3 0,3 TL 3,3 Pa-4-2
1:
84 Kr.0,0 Kr.0,0 84 82 2,1 St.53,7 82
Pa-11 Kr.7,3
2
St.5,6 St.6,8 TL
1:
82,09 Pa-1-3 St.13,1
2,1 TL 2,1 TL Kr.0,0 5,1 TL
okk 2 aR
82 0,2 82 80 80
Pa-2-2 Pa-3-2 St.9,2
Kr.0,0 Plokk 3 aT Kr.3,9 TL Plokk 3 aT 5,8 Pa-4-3
1,8 Kr.3,0
80 St.9,8 St.7,3 80 78 6,1 78
St.23,1
TL TL
okk 2 aR
1:
Pa-1-4 TL
2
Pa-2-3 6,3 Pa-3-3 Kr.0,0
78 78 76 76
1:
Pl
Pr. 9, 10 6,7 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,7
2
St.14,5 St.27,7 TL
7,3
76 TL 8,0 TL 76 74 10,0 74
Pa-1-5
Pl
Kr.0,0
74 74 72 St.6,9 72
TL
13,2
72 72 70 13,4 70
10,5
10,8
70 70 68 68
SW
Läbilõige III-III' E
Mäeeraldise piir
m m
Kiigemetsa
88 Kiigemäe 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir
66101:001:0195 Pahnimäe maastikukaitseala
Pihlakametsa 66101:001:0194 1:2
Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus
66201:001:1450 305 PA-3
86 86
84,71 84,57 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Pa-15a Elektripaigaldise kaitsevöönd
Pa-3-1 Kiigemäe aR - aktiivne reservvaru)
83,43 0,4 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
84 Kr.0,0 84
66101:001:0194
0,4 St.6,8
2,1 TL
82 82
Pa-3-2 2
1: Kasvukiht
Kr.3,9
80 Plokk 3 aT St.7,3 80 PA-4 Puuraugu nr
TL 85,39
4,5 Suudme abs kõrgus, m
Saviliiv
6,3 Pa-3-3
okk 2 aR
78 78
Kr.0,0 Proovi number
1:
St.27,7 Kruusa sisaldus, %
2
76 8,0 TL 76 Täiteliiv 0,2
Savi- ja tolmusisaldus, %
Pa-4-1 TL - täiteliiv
Kr.0,0
74 74 Proovitud intervall, m
Pl
St.43,9
Saviliivmoreen TL Sügavus maapinnast, m
3,3
72 12,0 72 5,8 Puuraugu sügavus, m
12,0 5,1
Lubjakivi
70 70
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Märkused: Veltsi II liivakarjäär
Geoloogilised läbilõiked
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Loa omanik Joonis nr 2 / 3
- Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). H 1 : 1 000
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava
3. Katastriüsuste piir ühtib mäeeraldise teenindusmaa piiriga. V 1 : 200
0 50 100 m
4. Geoloogilise uuringuga põhjavett ei avatud.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). / allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
Š-3
1,4
79,37
3,1
74,87
78.89
Veltsi karjäär
81.03
66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise
Pa-10
0,4
78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
40
71,16 koordinaadid piiripunkti number
74.
8,6 5
Kat
62,16 9
79
.
77.
3
end
7
.
Aksli
05
54
90
Veltsi karjäär
.
81
74
66201:001:0715
82.35
Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
.
71.13
57
83
307
75.
18
Plokk 1 aT
42
piiripunkti number
79.
1 6 587 095,78 630 606,80
93
81,49
.
84
77.
76
71.10 .
91 78
74
.
2 6 587 108,96 630 634,94
Külgneva mäeeraldise piir
19
77
78.
01
. 80.54
3 6 587 054,04 630 647,97
76
.30
28
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
83.
2 4 6 587 014,66 630 706,82
76.
Katend
73
2
.
Š-4
.8
25
83
76.84
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
61
7
77 5 6 587 004,00 630 750,00
7
1,6
78.
.
31
72
82,85
.
aR - aktiivne reservvaru)
76
3,4 6 6 586 962,99 630 757,02
76.30 77,85
7 6 586 895,00 630 691,04 Maardla piir (asendiplaanil)
7
8 Š-5
7 1,0
1 6 587 100
79,73
8
.8
4 73.40
8 6 586 862,20 630 691,73 Pahni
77.90 4,0 80.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
74,73 79.46 9 6 586 853,86 630 640,07 66201:001:0958
66
83.
78.64
10 6 586 868,42 630 637,46
79
77.
78
75.21 85 Maapinna samakõrgusjoon, m
81
80.63
81.71 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57
78.93 79.16
66101:001:0195
80
78.01
75.58
76.11 Pindala 1,97 ha Rohu- ja/või metsamaa kõlvik (1,97 ha)
79.27
73.21 82.05 79
81
7
9
.4
75
8
79.78
82
.
Pa-11
79
80 79
82,09
81.37 0,2 73.75 79.53 3
84.61
Plokk 2 aR 8
0
.0
80
01
76
10,3 3
.
71,59
84
79.67
83
75
306
78 7
86
84
7
80,78
.
74
80
81.23 77.47
73.30 81
84.
74
81.
76.03
Kaardileht nr 6434 Rakvere
21
80.68
84
76.67 84.29
75
11 PA-2
84
80.82
81
0,3
.77
79.05
80.91 82.48
84,42
79.16 6,4
77,72 Pahni
80 79
75.03 77
73.52
81.83 66201:001:0958
21
76
.
80.
Puuraugu nr
85
86
78.49
PA-3
75.47
4
84.
Katendi paksus, m
64
0,3
80.
78 84,57 Suudme abs kõrgus, m
61
6,0 Kasuliku kihi paksus, m
82
81.25 80.03 82.82
78,27
.
78.35
Lamami abs kõrgus, m
34
85
82
82
.
5
34
81.44
76.27
82 81
Pa-12 74.43
73.66 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431)
0,2
9 80
8
7
76
80.47
6
81,45 7
.1
5,8 7
1
83.41
75,45 81.49 82.55 6 587 000
7 7 2021. a uuringu puurauk
81.56 75.67 3 4 74.53
77.54 78.29
83.64
PA-1 75.90 PA-3 Puuraugu nr
305
75
0,2 0,3
1979. a uuringu puurauk (EGF 3593)
Plokk 2 aR 82.62
84,09
13,0
Kiigemäe 84,57
6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m
70,89 78,27 78.58
77.36
66101:001:0194 81.29
Pihlakametsa
85.
83
83.
72.70
Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584)
86
73
78
51
Katendi paksus, m
.
63
01
66201:001:1450 1,6
83.38 75.44 82,85 Suudme abs kõrgus, m
80.27
84.10
3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m
81.29
305 77,85 Uuritud sügavus, m
82.35
79.09 87
84,71
8
78.84
73.78
83 3 85.41
.45
302 77.65
Pahnimäe maastikukaitseala
88
88
84,16 6
75
81.50
.
78.82
22
77
79
79 86.20
.18
74
78
89
81.72 82.76 84.75
74.86
83
79.09 .2
9 79.52 Elektripaigaldise kaitsevöönd
.
77.09
N
82
9
90.
7
8
0
85.
82
0
9
51
81
19
76.24
80.53
83.25
78.19 81.37
1
.2
79
89.
8
4
8
4
84.
73.30
8
78
76.42
79.
1
0 50 100 m
76
82.49
94
80
81
74.74
80.77
1
.7
83.25
0
PA-4
9
79.50
Pa-16 76.58
3,3
0,2 78.53 85,39
79,31
90
1,8
82
10,8 80,29 0
68,31 .7 89 Märkused:
77
79.58 5 .
92
8
83.60
Pa-15a
84.
80.85
4,5
76
69
.
79.
81.08 87
19
83,43 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
7,5
79
6 586 900
75
71,43 Kiigemetsa
1
75.24 80.11
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.3
74
75.63
87
66101:001:0195 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020.
83
83.08
7
51
81.19
83.
83.
79.77 77.09 88
73.53
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
76
20
78.81
19
83
88.
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
73
13
80.
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020);
89
80.15 74
78
78.60
75
- Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
89.
85.
76.95
85.
64
42
77 79 81.18
80.03
80.
10 78.36
- Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani
60
PA-5
0,8
21
81.35
80 8
81,99 2
304
81
79.78
9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383).
71,89 83,14
82.60
5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga.
8
73
.60
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
82.
89.
88
85
89
9
.
72
83
82.48
86.
82.12
24
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
86.
301
94
88
73
Veltsi II liivakarjäär
.
.
82,48
17
59
Korrastatud ala plaan
88.
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
03
Pa-16x
83.
0,2
83.
37
73,54
73
11
10,8
.
630 600
630 700
630 800
69
62,54 Loa omanik Joonis nr 3 / 3
82.14
OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
Pahnimäe
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000
66201:001:0534
6 586 800
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
Š-3
1,4
79,37
3,1
74,87
78.89
Veltsi karjäär
81.03
66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise
Pa-10
0,4
78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja
40
71,16 koordinaadid piiripunkti number
74.
8,6 5
Kat
62,16 9
79
.
77.
3
end
7
.
Aksli
05
54
90
Veltsi karjäär
.
81
74
66201:001:0715
82.35
Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja
.
71.13
57
83
307
75.
18
Plokk 1 aT
42
piiripunkti number
79.
1 6 587 095,78 630 606,80
93
81,49
.
84
77.
76
71.10 .
91 78
74
.
2 6 587 108,96 630 634,94
Külgneva mäeeraldise piir
19
77
78.
01
. 80.54
3 6 587 054,04 630 647,97
76
.30
28
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
83.
2 4 6 587 014,66 630 706,82
76.
Katend
73
2
.
Š-4
.8
25
83
76.84
61
7
77 5 6 587 004,00 630 750,00 Nõlva hoideterviku alumine piir
7
1,6
78.
.
31
72
82,85
.
76
8
3,4 6 6 586 962,99 630 757,02
76.30 77,85 82.1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
7 6 586 895,00 630 691,04
7
8 Š-5
7 1,0
1 81
02
.
6 587 100
aR - aktiivne reservvaru)
79,73
8
.8
4
8 6 586 862,20 630 691,73
77.90 4,0 80.27 Maardla piir (asendiplaanil)
71
74,73 9 6 586 853,86 630 640,07
66
Pahni
83.
82.09
10 6 586 868,42 630 637,46
79
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
77.
66201:001:0958
81
80.63
Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57
72
78.93
I I' Geoloogilise läbilõike joon
66101:001:0195
80
78.01
Pindala 1,97 ha 8
73
5 Maapinna samakõrgusjoon, m
82
82.14
79 78 Lamami samakõrgusjoon, m
81
7
9
.4
I Pa-11
75
8
79.78
.
79
82,09
81.37 0,2
3
84.61
Plokk 2 aR 8
0
.0
80
01
10,3 3
.
71,59
84
84
82.45
306
86
80,78
.
80
81.23
84
.
72
84.
81.
Kaardileht nr 6434 Rakvere
21
84
84.29
83
11 PA-2
84
84.55 80.82
0,3
.77
80.91 82.48
84,42
6,4
77,72 Pahni
84.
31
66201:001:0958
.21
84.97
80.
Puuraugu nr
85
86
85
PA-3
4
84.
Katendi paksus, m
64
0,3
80.
83.47
84,57 Suudme abs kõrgus, m
61
72
6,0 Kasuliku kihi paksus, m
82
81.25 82.82
78,27
.
Lamami abs kõrgus, m
34
85
82
.
5
34
84.56
84.16 84.17
85.29
Pa-12 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431)
0,2
8
76
6
81,45 7
.1
5,8 7
1
83.41
6 587 000
75,45
81.56 I
I 7
3 7 83.99 I
I'
I 2021. a uuringu puurauk
4
83
84.89 83.96
.26
84.13 83.64
PA-1 84.96 PA-3 Puuraugu nr
305
75
84
0,2 0,3
1979. a uuringu puurauk (EGF 3593)
Plokk 2 aR 82.62
84,09
13,0
Kiigemäe 84,57
84.57
6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m
Var
70,89 78,27
66101:001:0194
Pihlakametsa e
85.
e
r
83.
Va Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584)
86
78
51
Katendi paksus, m
.
63
01
1,6
66201:001:1450
83.38
85.13 Plokk 3 aT 82,85 Suudme abs kõrgus, m
84.33 84.10
3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m
85.01
305 85.12
77,85 Uuritud sügavus, m
84.57
85 87
85.
82.35
84,71
Vae
r
71
83 84.72
.45
302
Pahnimäe maastikukaitseala
88
88
84,16 6
.
78.82
22
79
83
85
79 .
.18 84.73 84.54 85
89
84.75
83
79.09 .2
9 Viljapuud Elektripaigaldise kaitsevöönd
.
N
82
9
90.
7
I'
0
84.70
85.
9
51
19
84.94
85
8483.97
1
.2
89.
4
80
8
84.08
84.
78
79.
83.68
0 50 100 m
94
81
1
.7
0
PA-4
9
79.50
Pa-16 83.41 3,3
0,2 85,39
79,31
90
1,8
10,8 80,29 0
68,31 5
.7 89.
92
Märkused:
8
78
Pa-15a 82.91
77
84.
4,5 69
.
79.
87
19
83,43 83.06
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
76
II
7,5
79
6 586 900
'
75
71,43 Kiigemetsa
83
1
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
.3
74
83
87
66101:001:0195
73
82.84
7 83.08
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020.
51
72
I
83.
83.
II
79.77 88
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
20
19
88.
82.11
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
13
80.
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020);
89
82.41
- Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021);
89.
85.
85.
64
42
80.03
80.
10 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani
60
PA-5
0,8
21
81,99 304
9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383).
71,89 83,14
5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga.
8
73
.60
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
82.
89.
88
85
89
9
.
72
83
82.48
86.
82.12
24
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
86.
301
94
88
73
Veltsi II liivakarjäär
.
.
82,48
17
59
Mäeeraldise plaan
88.
Lääne-Viru maakond, Rakvere vald
03
Pa-16x
83.
0,2
83.
37
73,54
73
11
10,8
.
630 600
630 700
630 800
69
62,54 Loa omanik Joonis nr 1 / 3
82.14
OÜ Päide Liiv
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418
Pahnimäe
[email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000
66201:001:0534
6 586 800
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490
/ allkirjastatud digitaalselt /
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla idaosas
asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda ehitustegevuseks vajaliku
liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes
soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel
lõunasse jääb Rakvere linn.
Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning taotletav maavara
kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610
kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja
uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata
varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara kuulub
eraomandisse.
Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud ala – taotletavast
Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata
kaevandamist juba kasutuses olevate maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku
informatsiooni nii ala keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste
kohta.
Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2 maanteeks
ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi
maardla väga soodsas asukohas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas taotlejale
kuuluval kinnistul Kiigemäe (katastritunnusega 66101:001:0194). Taotletavast Veltsi II
liivakarjäärist vahetult põhja jääb Veltsi karjäär (kaevandamisluba LVIM-025).
Veltsi II liivakarjääri keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud
(VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd.
Taotletav Veltsi II liivakarjäär külgneb idast vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava
loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025), mille
kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos),
maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide
ja nende kasvukohtade kaitse.
Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava mäeeraldise
teenindusmaal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed. Lähimad
majapidamised asuvad mäeeraldisest ~250 m kaugusel kirde pool kinnistul Luha
(katastritunnusega 19002:004:0106) ja ~300 m kaugusel edelas kinnistul Pihlakametsa
(katastritunnusega 66201:001:1450).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletavat Veltsi II liivkarjääri ala on varasemalt uuritud mitmel korral:
‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne
(Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3431);
‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute
aruanne (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1979; EGF 3593);
‒ Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste
tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2004, EGF 7584);
‒ Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9476).
Veltsi II liivakarjääri alal on kvaternaarsed setted esindatud erineva terakoostisega liivaga,
kohati saviliiva vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune
kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv
(paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti
katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv.
Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid,
ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik, mäeeraldise
idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes puuraukudes on
kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Kasuliku kihi keskmine paksus Veltsi II liivakarjääris on
7,9 m.
Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II liivakarjääris
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8)
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5)
Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2)
*ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov
Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II liivakarjääri looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning
materjali saab kasutada kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel,
kus nõutud filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus).
Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku kihi
lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m. Veltsi II liivakarjääri lamam langeb lääne suunas.
Veltsi II liivakarjääri alal teostatud geoloogiliste uuringutega ei ole ühegi puuraugu ega šurfiga
põhjavett avatud, seega jääb kogu taotletav maavara veetasemest kõrgemale.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Veltsi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotletav
mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Veltsi liivamaardla aktiivse
tarbevaru plokki 3.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga
kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation
Inroads.
Taotletava täiteliiva kogus plokis 3 aT on 156 tuh m3 (seisuga 01.03.2021. a), millest
kaevandatav varu on 105 tuh m3. Nõlva hoidetervikutesse jääva varu suuruseks on 51 tuh m3.
Kaevandamisluba Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks
arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~10 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi II liivakarjäär ~11 aastaga ning loa
kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis vastavalt maapõueseadusele korrastada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Veltsi II liivakarjääris katab kasulikku kihti katend paksusega 0,2 – 3,3 m (keskmiselt 1,1 m)
ning mahuga 22 tuh m3. Kasvukihi paksus moodustab katendist keskmiselt 0,3 m ning
kasvukihi maht mäeeraldisel on 6 tuh m3. Katendi moodustab lisaks kasvukihile saviliiv,
saviliivmoreen ning ülipeeneteraline liiv. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt
raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse buldooseri või
ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse
müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks.
Kaevandamise tingimused Veltsi II liivakarjääris on soodsad – kasuliku kihi kogupaksus on
suur (keskmiselt paksusega 7,9 m), kogu maavara asub veetasemest kõrgemal ning piirkonna
teedevõrk on hea maavara transpordiks.
Kuna kogu maavara Veltsi II liivakarjääris on veetasemest kõrgemal, siis on kogu varu
kaevandatav kuiva astmega kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kaevis
laetakse otse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Vajadusel ladustatakse kaevandatud
maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem kalluritele. Kogu kaevandatav
maavara turustataks ning Veltsi II liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki.
Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Liiva
kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi
visuaalne muutumine.
Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Buldooser 85 82
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~250 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 85 + 20log10(15) – 20log10(250) = 60,5 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 85 dB(A).
Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis
6.1).
Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB
Müraallikate erinevus, dB
Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed
Buldooseri ning ekskavaatori (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel on arvutuslik müratase
lähimas majapidamises mõlemal juhul 60,5 dB(A). Teades, et mõlema müraallika poolt
tekitatavate müratasemete erinevus on 0 dB(A) ning kasutades joonisel 6.1 olevat
seaduspärasust, saame kombineeritud mürataseme lähimas majapidamises 60,5 + 3 =
63,5 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv kombineeritud müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 63,5 dB. Arvutuslik
tase ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 3,5 dB, kuid arvutuse puhul ei ole
arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu
vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ja Kiigemäe kõrgendikku. Seega ei ole arvestatud astangu
müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud
müratasemetega. Samuti on väga vähetõenäoline, et korraga satuvad karjääri äärealal töötama
mõlemad enim müra tekitavad seadmed. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et
kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses olevas majapidamises
kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele.
Lähim majapidamine asub töötavatest seadmetest ~250 m kaugusel. Sellise vahemaa taha jääb
müra päevasel ajal töötades normatiivi piiridesse rakendades müra leviku tõkestamise
meetmeid, rajades karjääri äärealale müratõkkevall. Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja
vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte
töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks
karjääri ümbruses mets säilitada. Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist
öisel ajal (23.00 - 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim
majapidamine asub 250 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele
võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl), kuid tolmu levimine üle Kiigemäe
kõrgendiku, mis jääb taotletava mäeeraldise ja lähima elamu vahele, on ebatõenäoline. Kaevise
transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede
niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli
– lähedaseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne.
Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks 0,00060
kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). 10 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste
summaarne heitkogus ~0,010 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris
töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside
õhusaastega probleeme.
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada
nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist
seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Veltsi II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara
ammendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse
vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse
kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel
võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Veltsi II liivakarjääris kaevandatakse maavara veetasemest kõrgemal, seega peale kaevandatava
maavara ammendumist on tegemist kuiva alaga, kuhu on otstarbekas rajada rohu- või metsamaa
vastavalt maaomaniku soovile kaevandamise lõpetamisel. Tehnoloogilise korrastamise tööd on
võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt ning ei erine rohumaaks või metsamaks
korrastamisel – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad
püsivad nõlvused, mis Veltsi II liivakarjääri tingimustes on 1:2.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise
kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Hinnanguline kulu Veltsi II liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 4 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 8 000 eur.
Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Raido Allsaar / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Päide Liiv
Juhatuse liige
Taotluse koostas 07.06.2021. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
TEENUSE OSUTAMISE
AKT NR 3211046161
TEENUSE TELLIJA
NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD
OÜ INSENERIBüROO STEIGER 11206437
ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON
KADRI MIKKELSAAR 55997538
OSUTATUD TEENUS
NIMETUS
Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt
TEENUSE OSUTAMISE KOHT
Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald (maavaru)
MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV
17.45 24.03.2021
TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI
Marge Kasenurm
Teenuse osutaja: Teenuse tellija:
Marge Kasenurm KADRI MIKKELSAAR
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 3211046161
Kooskõlastuse kuupäev 24.03.2021
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 11206437
Ettevõtte nimi OÜ INSENERIBüROO STEIGER
Kontakisik KADRI MIKKELSAAR
Objekti aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald (maavaru)
Töö number -
Töö sisu Veltsi II uuringuruumi maavara kaevandamine
Etapp Eelprojekt
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10
tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste-
kooskolastamise-vorm Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas
telefonil 46 54 500
* Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt.
* Kooskõlastus kehtib üks aasta.
* Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba.
* Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata
keelatud.
* Õhuliini all ja kaitsevööndis on kaevandamine ja pinnase ladustamine keelatud.
Tagada õhuliinide teenindamiseks juurdepääs liinile ja mastidele. Vajadusel tellida võrgu
ümberehitus (õhuliinide demonteerimine).
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343