dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. november 2021
Viit
17-1/21-0083/6466-1
Registreeritud
3. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
3. detsember 2021

Failid

  • 📎DM-115950-10.pdf.bdoc9621 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Lilli Tamm Teema: 1-3/34 Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine Tere käesolevaga edastame Teile Rakvere Vallavolikogu otsuse "Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine" Heade soovidega Sandra Schmidt Rakvere Vallavalitsus Keskkonnakaitsespetsialist Kooli 2, 44201 Sõmeru Lääne-Virumaa Mob. +372 5193 1280 [email protected] www.rakverevald.ee <https://u3420185.ct.sendgrid.net/wf/open?upn=0hGzveJ-2FWYineWoKjE49o0yim4d9ChiB1ZugtoMMXB8Yx80CkrFyeSYLdUSus3BI1oJtTDaOZH3LQcXcvW-2F0CpR8AhBKvW6MoseoHoHYXQX3bFLQ895AiOF-2BiptB0-2Bi8lnJdQl9h9z6uFVmxRJ5Zk4hpuSpWV70d8w5Kn73pJzJxNVh1A2CMkTVUlMBPL5HegkoYEomTNGZaz-2BL3idVasyPm6jT9XCwSYbi085w5OX-2B3DXSTw6RQf-2BEeQf8LQiDsvi3k4m70td6fTCZk02jdig-3D-3D> Keskkonnaministeerium [email protected] 02.11.2021 nr DM-115950-10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070, aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, 44418 Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile 07.06.2021 Veltsi II maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS; edaspidi KOTKAS 07.06.2021 numbriga DM-115950-1). Menetlusse võetud taotlus on KOTKAS registreeritud 15.07.2021 numbriga DM-115950-3 (lisa 1). Päide Liiv OÜ taotleb keskkonnaluba Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandis oleval katastriüksusel Kiigemäe (katastritunnus 66101:001:0194). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus seisuga 01.03.2021 156 tuh m3, millest kaevandatav on 105 tuh m3. Keskmine tootmismaht aastas on 10 tuh m 3. Kaevandatavat maavara plaanitakse kasutada teede- ja üldehituses. Kaevandatud ala korrastatakse rohu- ja/või metsamaaks. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Veltsi (Pahnimäe) (registrikaart nr 0371) täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokki. Lisaks kattub taotletav mäeeraldis pindalaliselt Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja maardlaosa (registrikaart nr 0033) põlevkivi passiivse reservvaru 6 plokiga ja 19 plokiga. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel saatis Keskkonnaamet 17.08.2021 kirjaga nr DM-115950-6 Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele Rakvere Vallavalitsusele. Rakvere Vallavolikogu ei nõustunud 15.09.2021 otsusega nr 34 (registreeritud KOTKAS 21.09.2021 numbriga DM-115950-7; lisa 2) keskkonnaloa andmisega. MaaPS § 55 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Päide Liiv OÜ on 21.10.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS 22.10.2021 numbriga DM-115950-9; lisa 3) avaldanud soovi taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 MaaPS § 55 lõige 5 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Taotletava Veltsi II liivakarjääri teeninduspiirkonda (50 km) jääb päringu tegemise hetkel (02.11.2021) 16 täiteliiva varuga karjääri. Nende karjääride täiteliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 02.11.2021 on ligikaudu 2 634 tuh m³. Viimase viie aasta kaevandamismahtude põhjal on piirkonna keskmine tarbimine ca 63 tuh m³ aastas. Kaevandatavate varude kvaliteet on määratud nii keskkonnaministri 2005.a määruse nr 44 kui 2018.a määruse nr 52 kohaselt. Seega on kirjeldatud andmete põhjal varustuskindlus tagatud ca 83 aastaks. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi seisukohta Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida ning kas selle vajaduse rahuldamiseks on vajalik avada Veltsi II liivakarjäär. Palume oma seisukoht esitada hiljemalt kuupäevaks 03.12.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Taotlus T_KL-1008684.bdoc 2. Rakvere_VV_otsus_15.09.2021_nr_ 34.zip 3. Päide_LiiV_OÜ_seisukoht.zip Teadmiseks: Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ, Päide Liiv OÜ Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 2(2) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang Töö nr 20/3172 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 2 Kinnitan: Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige Hinnangu koostasid: Epp Kuslap ........................... mäeinsener Erki Vaguri ........................... Diplomeeritud mäeinsener tase 7 (Kutsetunnistus nr 127132) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 4 2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA VARUSTUSKINDLUSE HINNANG .................................................. 5 2.1 Veltsi maardla materjal .................................................................................... 5 2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud ....................................... 6 2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus ................................................................ 9 3. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 4 1. SISSEJUHATUS Päide Liiv OÜ (registrikood 14856070, aadress Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Kiigemäe, 44418) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 104, 11216) Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse hinnangu, selgitamaks välja, kas vaadeldavas piirkonnas on tagatud liiva ja kruusa varustuskindlus hetkel kehtivate kaevandamislubadega määratud kaevandatavate varudega. Päide Liiv OÜ esitas Keskkonnaametile 09.12.2019. a Veltsi II uuringuruumi ja Veltsi III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused. Taotletav Veltsi II uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandisse kuuluval Kiigemäe kinnistul (katastritunnusega 66101:001:0194). Põhjast külgneb taotletav uuringuruum Veltsi karjääriga (kaevandamisluba LVIM-025, loa omanik AS Eesti Teed, kehtib kuni 18.02.2029. a). Taotletava uuringuruumi pindala on 1,97 ha. Uuringuruum kattub põhja- ja lääneosas 0,69 ha ulatuses Veltsi maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2. Taotletav Veltsi III uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandisse kuuluval Kiigemetsa kinnistul (katastritunnusega 66101:001:0195). Taotletav uuringuruum külgnev loodest Veltsi karjääri mäeeraldisega ning läänest taotletava Vesti II uuringuruumiga. Taotletava uuringuruumi pindala on 6,41 ha. Uuringuruum kattub lääneservas kitsal ribal Veltsi maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2. Käesoleva töö eesmärgiks on anda sisend taotletavate uuringuruumide ala maakasutuse planeerimiseks Rakvere Vallavalitsuse poolt koostatavas uues Rakvere valla üldplaneeringus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 5 2. VELTSI II JA VELTSI III UURINGURUUMIDE POTENTSIAALSE TEENINDUPIIRKONNA VARUSTUSKINDLUSE HINNANG 2.1 Veltsi maardla materjal Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlat on uuritud kuuel korral, neist viimati 2004. aastal OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt. Viimase uuringu tulemused on vormistatud aruandes „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004), mis oli aluseks Veltsi karjääri mäeeraldisega kattuval alal varude arvele võtmiseks. Veltsi (Pahnimäe) registrikaardi kohaselt on plokk 2 aR keskmine paksus 9,0 m ning kvaliteedilt on tegemist ehitusliivaga (2005. aasta uuringukorra alusel). 2004. a teostatud geoloogilise uuringu põhjal on Veltsi karjääri plokk 1 aT puhul tegemist ehitusliivaga, mille põhinäitajad on toodud tabelis 2.1 Arvestades ploki 1 aT keskmisi näitajaid, on ka 2018. a kehtima hakanud geoloogilise uuringu korra kohaselt tegemist ehitusliivaga. Tabel 2.1 Veltsi (Pahnimäe) maardla plokk 1 aT põhinäitajad Näitaja Minimaalne Maksimaalne Keskmine Kruusa sisaldus (>5 mm), % 0,6 10,0 4,1 Savi ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 1,3 9,0 3,8 looduslikus materjalis, % Savi ja tolmuosakesi (<0,05) 1,3 6,3 3,8 väljasõelutud liivas, % Liiva peensusmoodul (Mp) 1,7 3,1 2,3 Arvestades uuringu teostamise ajal kehtinud maavara määramise nõudeid ja erinevates sektorites jälgitavad kvaliteedinäitajad, siis avalikult kasutatava teabe alusel ei ole võimalik määrata Veltsi maardla maavara täpseid kasutusalasid. Veltsi karjääri alal teostatud geoloogilise uuringu käigus hinnati, et liiva, millelt on kruusaosad eemaldatud, saab kasutada ehitussegude valmistamiseks, kruusateede katendi kruusasegude koostamiseks, osaliselt kruusateede aluste valmistamiseks ja asfaltbetoonsegude koostamiseks. Looduslikust materjalist kruusa on uuringu põhjal võimalik kasutada asfaltbetoonsegude valmistamiseks, kruusateede katendi ja aluste jaoks kruusasegude valmistamiseks ning ehitusbetooni valmistamiseks. Veltsi II ja III geoloogilise uuringu lubade taotlustes on hinnatud, et vaadeldaval alal võib potentsiaalselt kasulikuks kihiks lugeda liivakad-kruusakad setted. Taotluses esitatud analüüsi kohaselt võib Veltsi II uuringuruumis arvestada kasuliku kihi paksuseks ~9 m ning Veltsi III uuringuruumis ~17 m. Kuna taotletavatel aladel ei ole täpseid geoloogilisi uuringuid teostatud, siis ei saa käesoleva hinnangu andmisel lähtuda konkreetsest maavara liigist, vaid saame hinnangu anda lähtuvalt üldisest liiva ja kruusa vajadusest ja varasematest tarbimismahtudest vaadeldavas piirkonnas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 6 2.2 Teeninduspiirkonna hinnang ja kaevandamismahud Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Ida-lääne suunaliselt võib Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonnaks lugeda ala Haljalast kuni Sõmeruni, kust lääne suunas tuleb vastu Kaasiku ja Kõldu maardlad ning idast Sämi ja Hurtja maardlad. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendi „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktidest 5.1.2 ja 5.1.3 Juhendi punkti 5.1.2 kohaselt hinnatakse maavara kaevandmiseks varem antud mäeeraldistest tulenevat varustuskindlust taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas lähtudes Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansi viimase viie aasta andmetest, kui kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandatakse juba samaväärset maavara. Mäeeraldise teeninduspiirkonna varude kasutamisel arvestatakse ka võimalikke hüppelisi muutusi nõudluses ning tarbijate nõudeid toorme kvaliteedile. Punkti 5.1.3 kohaselt hinnatakse ka taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teeninduspiirkonnas varustuskindlust tagavate töötavate karjääride reaalseid veokaugusi ja võimalike veoteede tehnilist seisukorda potentsiaalsete lõpptoote tarbimiskohtade suhtes. Kuigi juhendi järgi ei hinnata varustuskindluse aspekti uuringu- ja kaevandamislubade menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse, on siiski käesolevas hinnangus lähtutud juhendis esitatud varustuskindluse arvutamise põhimõtetest. Juhendi kohase 50 km raadiuse piirkonnas on maavarade osas küllaltki tihe konkurents, siis Veltsi liivamaardla lähipiirkonnas (veokaugus <20 km) ei ole liiva ja kruusa arvestatava varuga karjääre. Veltsi liivamaardlas on alates 2008. aastast püsivalt kaevandatud 1-10 tuh m3 aastas. Taotletavate Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumidega külgnev Veltsi karjäär ammendatakse viimase aastate kaevandamise maht arvestades ~2 aasta jooksul. Tabelis 2.2 on toodud Veltsi liivamaardlast 50 km kaugusele veoteid mööda jäävate karjääride ehitus- ja täiteliiva ning ehitus- ja täitekruusa kaevandatavad jääkvarud ja aastased keskmised kaevandamise mahud. Tabel 2.2 Veltsi liivamaardlast 50 km raadiuses asuvate karjääride kaevandamise mahud Kaugus 5 aasta Kaevandatav Veltsi keskmine Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru, liiva- kaevandamise tuh m3 maardlast maht, tuh m3 Kalajärve HARM-135 30 ehitusliiv 150.0 0.0 liivakarjäär Kõldu KL-507706 14 täiteliiv 596.0 40.0* liivakarjäär Suurkõrtsi II KL-508031 49 ehituskruus 62.0 - lubjakivikarjäär Veadla KL-508178 25 täitekruus 118.0 10,0* kruusakarjäär OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 7 Kaugus 5 aasta Kaevandatav Veltsi keskmine Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru, liiva- kaevandamise tuh m3 maardlast maht, tuh m3 Kalajärve II L.MK/300603 30 ehitusliiv 20.6 1.3 liivakarjäär Kellavere- 46 ehituskruus 47.4 4.1 L.MK/318759 Veskimäe 46 ehitusliiv 389.2 32.1 liivakarjäär 46 täiteliiv 31.5 7.2 27 täiteliiv 24.0 0.4 Soomukse II L.MK/319032 27 ehituskruus 59.4 5.0 kruusakarjäär 27 ehitusliiv 19.9 0.6 Lasila II L.MK/320181 24 ehituskruus 158.0 1.2 kruusakarjäär Meibaumi L.MK/320214 40 täiteliiv 41.3 3.3 liivakarjäär 46 ehituskruus 82.0 0.0 Moora L.MK/320376 46 täiteliiv 92.0 0.0 liivakarjäär 46 ehitusliiv 335.0 0.0 Kaasiku III L.MK/320821 11 ehituskruus 16.0 4.3 kruusakarjäär Sämi 25 täiteliiv 260.9 3.8 L.MK/320835 liivakarjäär 25 ehitusliiv 58.5 0.0 Kaasiku II L.MK/320845 11 ehitusliiv 3.0 2.0 liivakarjäär Metsaniidu II L.MK/321856 23 täiteliiv 1078.0 0.0 liivakarjäär Männikvälja 28 ehitusliiv 139.4 9.3 L.MK/322005 liivakarjäär 28 ehituskruus 71.6 2.2 Vinni L.MK/322486 23 ehituskruus 809.7 23.4 kruusakarjäär Raigu 44 ehitusliiv 68.2 7.6 L.MK/322586 kruusakarjäär 44 täitekruus 165.6 6.0 Kalajärve III L.MK/322588 30 ehitusliiv 39.3 1.3 liivakarjäär Meibaumi II L.MK/323393 30 ehituskruus 607.0 0.0 kruusakarjäär Salimäe L.MK/323669 23 ehituskruus 177.6 4.3 kruusakarjäär Hurtja L.MK/323825 35 ehitusliiv 1711.5 14.0 liivakarjäär Vinni II L.MK/324060 29 ehituskruus 200.0 0.0 kruusakarjäär Vinni III L.MK/324062 29 ehituskruus 475.9 0.0 kruusakarjäär Pikametsa L.MK/326702 21 täiteliiv 113.8 11.9 liivakarjäär L.MK/327159 Saksi 26 ehituskruus 0.0 2.0 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 8 Kaugus 5 aasta Kaevandatav Veltsi keskmine Loa nr Mäeeraldis Maavara jääkvaru, liiva- kaevandamise tuh m3 maardlast maht, tuh m3 kruusakarjäär 26 täiteliiv 59.5 0.4 Sauevälja 32 täiteliiv 307.0 L.MK/327800 kruusakarjäär 32 ehituskruus 0.0 30.3 26 ehituskruus 86.6 4.7 Saksi II L.MK/328790 26 täiteliiv 15.6 0.1 kruusakarjäär 26 ehitusliiv 24.7 2.1 Männikvälja L.MK/331319 29 ehituskruus 640.9 0.0 kruusakarjäär Altpere L.MK/333549 21 ehitusliiv 19.7 24.8 liivakarjäär L.MK.LV- Soomukse 27 ehitusliiv 50.3 2.3 150120 kruusakarjäär 27 ehituskruus 29.1 0.8 L.MK.LV- Haava II 15 ehituskruus 315.6 4.7 174778 kruusakarjäär L.MK.LV- Altpere II 21 ehitusliiv 23.3 0.0 205561 liivakarjäär 21 täiteliiv 28.7 0.2 L.MK.LV- Haava III täiteliiv -3.0 0.0 15 205644 kruusakarjäär ehituskruus 92.5 9.5 Miila LVIM-021 40 ehitusliiv 114.0 0.9 liivakarjäär Kuusemetsa LVIM-022 46 ehitusliiv 116.8 14.1 karjäär LVIM-025 Veltsi karjäär 0 ehitusliiv 9.3 4.4 ehitusliiv 12,3 6,3 Kuni 20 täiteliiv 593,0 40,0* km ehituskruus 408,1 14,2 täitekruus 0,0 0,0 Kokku ehitusliiv 3 292,6 116,9 Kuni 50 täiteliiv 2 645,1 27,3 km ehituskruus 3 931,3 96,6 täitekruus 283,6 6,0 *kaevandamisloale kantud keskmine kaevandamise aastamäär, kuna luba on antud 2020. a ja kaevandamisega pole mäeeraldisel alustatud Suurimate aastaste kaevandamise mahtudega täitematerjalid on ehituliiv ja -kruus seda nii Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas kui ka 50 km raadiuses olevates karjäärides. Sega kui Kiigemäe ja Kiigemetsa kinnistutel teostatava geoloogilise uuringu käigus tuvastatakse materjali vastavus ehitusliiva või -kruusa nõuetele, siis on suur tõenäosus, et Veltsi maardlas on reaalne kaevandamistegevuse laiendmaise võimalus. Vaadates keskmisi kaevandamise mahtusid, siis täiteliiva ja -kruusa nõudlus on piirkonnas märgatavalt väiksem, samuti on alles hiljuti antud uus kaevandamise luba Kõldu liivakarjääris (14 km kaugusel Veltsi liivamaardlast) täiteliiva kaevandamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 9 2.3 Teeninduspiirkonna varustuskindlus Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonna varustuskindluse leidmisel on lähtutud varustuskindluse arvutamise juhendis toodud metoodikast jagades mäeeraldiste kaevandatava jääkvaru koguse viimase 5 aasta keskmise kaevandamise mahuga. Vaadeldes Veltsi liivamaardlast 50 km veokaugusele jääva piirkonna varustatust täitematerjalidega, siis on kõikide maavarade osas tagatud varustuskindlus rohkem kui 20 aastaks. Arvestades aga seda, et nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt on säästlikum kasutada täitematerjali, mis asub ehitusobjektile võimalikult lähedal, siis tuleks vaadelda ka Veltsi maardlast väiksema veokaugusega raadiusega alade täitematerjalidega varustatust. Maavara transportimine rohkem kui 50 km kauguselt ei ole mõistlik, sest mida lähemal on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse, seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Mida lühem on materjali transpordikaugus, seda odavam tuleb ka materjali omahind – näiteks 30 km kauguselt suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 % kallimaks ning 50 km veokauguse puhul 67 % kallimaks. Täiendava veomahuga kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning suuremad CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud dokumendis „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“ sätestatut. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Seega piirkonnas, kus on olemas arvestatav karjääride võrgustik, on reaalne, et ehitusobjektide varustamiseks täitematerjalidega kasutatakse nende mäeeraldiste materjali, mis on objektile kõige lähemal, et materjali vedu oleks majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt kõige ökonoomsem. Seetõttu on oluline hinnata ka Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust täitematerjalidega kitsamas piirkonnas kui varustuskindluse juhendis toodud 50 km raadius. Suuremahuliste ehitusobjektide varustamisel täitematerjalidega loetakse veel optimaalseks veokauguseks 30 km. Vaadates Veltsi liivamaardlast 30 km veoteede raadiusesse jäävate täitematerjalide karjääride kaevandatavat varukogust ja keskmist aastast kaevandamisemahtu, on 30 km raadiuses ehitusliiva varustuskindlus 11,5 aastat, teiste maavarade osas rohkem kui 20 aastat. Oluline aspekt Veltsi liivamaardla varustuskindluse hindamisel on asjaolu, et piirkonnas on vajadus kvaliteetse ehitusliiva järele selgelt olemas – kehtivate kaevandaislubadega hõlmatud ehitusliiva varu on 20 km raadiuses vaid 12,3 tuhat m3 ning keskmiste kaevandamismahtude põhjal on piirkonna ehitusliiva varustuskindlus vähem kui kaks aastat. Samas piirkonnas on varustuskindlus ehituskruusal 29 aastat ning täiteliival 14 aastat (arvestades Kõldu liivakarjääri kaevandamisloas määratud aastast keskmist kaevandamise mahtu). Kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas näitab ka asjaolu, et mitmete suurte ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast kaevandatud ehitusliiva. Selle tõttu ei ole otstarbekas piirkonna varustuskindluse hindamisel lähtuda vaid vastavalt varustuskindluse juhendi järgi arvutatud tulemustest, kuna nendes ei kajastu muuhulgas ka maavara kvaliteedi tõttu piirkonna reaalne olukord. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 10 Varustuskindluse hindamisel tuleb lisaks tavapärasele maavarade tarbimisele arvestada ka võimalikke olulisi muutusi piirkonna materjali vajaduses, mida võivad põhjustada suuremahulised ehitusobjektid. Praegune Vabariigi Valitsus on allkirjatatud koalitsioonilepingus ning aastateks 2019 - 2023 koostatud tegevusplaanis võtnud eesmärgiks ehitada kolm põhimaanteed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealisteks, millega kaasneb täiendav suuremahuline ehitusmaterjalide vajadus kõigil kolmel trassil. Nendest Veltsi liivamaardla teeninduspiirkonna varustatust maavaradega mõjutab Tallinn-Narva maantee ehitus. Riigiteede teehoiukava kohaselt on perioodil 2023 - 2030 ette nähtud Tallinn-Narva maantee neljarealiseks ehitus 54 km ulatuses. Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu ulatuses, jääb Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee ehitusel Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest suuremast TEN-T maantee ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn- Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali. Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud aastateks 2029 – 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Arvestades, et ehitusobjektidel on oluline kasutatavate täitematerjalide võimalik lähedal paiknemine, siis annab teehoiukavas planeeritud ristmike ehitus eelduse, et Veltsi liivamaardlas täiendav varu arvele võtmine ja selle kaevandamine on asjakohane. Tallinn-Narva maantee ümberehitustele lisanduvad veel täiendavalt Maanteeameti väiksemad ehitusobjektid, mille materjali vajadus on tunduvalt väiksem ning mille maht kajastub varasemate aastate keskmises kaevandamise mahus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi II ja Veltsi III uuringuruumide varustuskindluse hinnang 11 3. KOKKUVÕTE Tuginedes eelnevas hinnangus esitatud seisukohtadele, siis on alust arvata, et Veltsi liivamaardlas on täiendavate geoloogiliste uuringute teostamine ja võimalik täitematerjalide kaevandamine põhjendatud. Materjali on võimalik turustada Tallinn- Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas. Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse juhendis toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus tagatud kõikide maavarade osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30 km veokaugusel juba 11 aastale ning 20 km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on kehtiva teehoiukavaga ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised ehitusobjektid, kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub. Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Tiit Rahe Teie 07.07.2021 nr DM-114843-14 Keskkonnaamet [email protected] Meie 03.08.2021 nr 17-1/21-0083/4214-2 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses Austatud Tiit Rahe Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite riigi huvi väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas asuva Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses. Palusite vastust põhjendada ning võimalusel välja tuua seosed arengudokumentidega või -kavadega ning muude asjassepuutuvate dokumentidega. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 5,37 ha ning uuringuruumi näol on tegemist Veltsi liivamaardla ühe võimaliku laiendusega. Maardlas tehtud varasemate uuringute tulemused ja piirkonna geomorfoloogilised tingimused loovad eeldused maavara esinemiseks ka taotletaval alal. Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva kaevandamise võimalikkust. Selleks on vaja välja selgitada uuringuruumis leviva lasundi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Uuringute tulemustel selguva võimaliku maavara leidumise korral on tulevikus arendaja soov taotleda alale maavara kaevandamise luba ning arendada Veltsi liivamaardla piirkonda tervikuna. Kuigi geoloogilise uuringu loa andmine ei ole otseselt seotud uuritava piirkonna ehitusmaavarade varustuskindlusega, peame vajalikuks märkida, et kehtiv varustuskindluse arvutus ei võta arvesse maanteede ja raudteede ehitus- ning remonditööde kvaliteedinõudeid ehitusliiva ja kruusa kohta (Transpordiameti hinnangul on kehtivate nõuete järgi teedeehituseks sobilik umbes neljandik liiva- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 kruusa üldvarudest). Eelkõige on oluline madal savi- ja tolmuosakeste sisaldus, mis garanteerib tee muldkehas täitematerjali vajalikud filtratsiooniomadused. Varustusallikate mitmekesistamise eesmärgiks on vähendada materjali veokaugust ehk varustamisega kaasnevat ökoloogilist jalajälge ja keskkonnamõju. Maardla tarbijale lähemale toomine vähendab liikluskoormust, muudab turvalisemaks liikluskorralduse, vähendab CO2 emissioone ning teede lagunemist. Suurem veokaugus muudab riigi ehitusobjektid kallimaks. Näiteks 30 km kauguselt suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50 % kallimaks ning 50 km veokauguse puhul 67 % kallimaks. Seega on oluline, et objektide varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need karjäärid, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Arvestades seatud eesmärki ehitada Tallinn-Narva maantee neljarealiseks kogu ulatuses, jääb Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda Tallinn-Narva maantee ehitusel Haljala-Sõmeru lõigu tee ehitus (lõigu pikkus ~10,5 km). Lähtudes viimatisest suuremast TEN-T maantee ehitusobjekti Aaspere-Haljala teelõigu projektist, siis hinnanguliselt kulub Veltsi liivamaardla otseses teeninduspiirkonnas oleva Tallinn-Narva maantee ümberehitamiseks neljarealiseks maanteeks 740 tuh m3 täitematerjali. Dokumendis „Riigiteede teehoiukava 2020 – 2030“ (https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Yldine/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf) on ette nähtud Tallinn-Narva maanteel Põdruse ja Sõmeru eritasandiliste ristmike ehitus (kava järgi planeeritud aastateks 2029 – 2030). Mõlemad liiklussõlmed jäävad Veltsi liivamaardla otsesesse teeninduspiirkonda, ning mõlema objekti jaoks on Veltsi maardla lähim potentsiaalse täitematerjaliga maardla. Hinnates Veltsi liivamaardla piirkonna varustuskindlust vastavalt varustuskindluse juhendis toodule, siis selgub, et 50 km veokauguse raadiuses on varustuskindlus tagatud kõikide maavarade osas, küll aga väheneb varustuskindlus ehitusliiva osas 30 km veokaugusel juba 11 aastale ning 20 km raadiuses on ehitusliiva varustuskindlus vaid 2 aastat. Sellest nähtub, et piirkonnas, kuhu on kehtiva teehoiukavaga ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga planeeritud suuremahulised ehitusobjektid, kvaliteetse täitematerjali (ehitusliiva) varustuskindlus sisuliselt puudub. Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Samuti näitab kvaliteetse ehitusliiva defitsiiti Veltsi liivamaardla piirkonnas ka asjaolu, et mitmete suurte ehitusobjektide varustamiseks on kasutatud Kuusalu maardlast kaevandatud ehitusliiva. Võttes arvesse eelpool väljatoodut, on MKM seisukohal, et Veltsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa väljastamine on piisavalt riigi huvides, sest annab riigile ja KOV-le olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, lisaks tehakse saadud teabe 2 (3) kohaselt vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. MKM leiab, et taotletud uuringul on eraldi väärtus ning seda sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse antud alal liiva kaevandama või mitte. MKM leiab ka, et uuringuloa andmisest keeldumine põhjendusega, et uuringuloa taotlemine on ilmselgelt ettevalmistus kaevandamisloa taotlemiseks, ei ole seniseid kohtupraktikaid arvestades põhjendatud, kuna uuringuluba ja kaevandamise luba on erinevad menetlused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetikaosakonna juhataja energeetika ja maavarade asekantsleri ülesannetes Margus Raha 625 6406 [email protected] 3 (3) Lugupeetud Martin Nurme Keskkonnaamet E-post: [email protected] 21.10.2021.a VASTUS Keskkonnaameti 21.09.2021.a kirjale TAOTLUS Keskkonnaametil pöörduda loa andmiseks Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks Keskkonnaameti menetluses on Päide Liiv OÜ 07.06.2021.a Veltsi II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus. Keskkonnaamet edastas taotluse vastavalt MAaPS § 49 lg-le 6 Rakvere Vallavolikogule arvamuse andmiseks. Rakvere Vallavolikogu on 15.09.2021.a võtnud vastu otsuse nr 34 „Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmine“, milline arvamus saadeti Keskkonnaametile 17.09.2021.a. Rakvere Vallavolikogu on otsustanud mitte nõustuda kaevandamisloa väljastamisega. Keskkonnaamet edastas oma 21.09.2021.a kirjaga valla otsuse Päide Liiv OÜ-le ning palus Päide Liiv OÜ-l esitada hiljemalt 22.10.2021.a seisukoht menetluse jätkamise põhjendatuse osas. Päide Liiv OÜ leiab, et menetluse jätkamine on põhjendatud ning palub Keskkonnaametil menetlusega jätkata. Päide Liiv OÜ on Rakvere Vallavolikogu otsuse nr 34 vaidlustanud (lisa 1). Tegemist on õigusvastase otsusega. MaaPS § 55 lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kohtupraktikas on leitud, et kohaliku omavalitsuse korralduse vaidlustamine ei välista samaaegselt MaaPS § 55 lg 4 järgse nõusoleku taotlemist Vabariigi Valitsuselt1. Sama kinnitatakse ka MaaPS 04.04.2016.a seletuskirja lk-l 37 (MaaPS § 55 lg 1 p 11), kus rõhutatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumine on senise kohtupraktika kohaselt vaidlustatav ka paralleelselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisega. OÜ Päide Liiv palub Keskkonnaametil taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Nagu eelpool selgitatud, on seda võimalik praeguses menetlusetapis teha olenemata sellest, et taotleja on Rakvere Vallavolikogu keelduva otsuse nr 34 kohtus vaidlustanud. MaaPS seletuskirja (lk 39, § 55 lg 4-5) kohaselt annab Vabariigi Valitsus hinnangu sellele, kas antud alal kaevandamisega võiks seonduda riigi huvi. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse mh maavara olulisusest, kaevandamisega seotud majanduslikest kaalutlustest, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest, taotletava mäeeraldise suurusest, maavara kasutusalast, omadustest ja kvaliteedist. Riigi huvi peab olema majandusarengu, sotsiaalsete huvide ning keskkonnahoiu vahel tasakaalu saavutamine2. Vastaval alal kaevandamiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Seda kinnitab varustuskindluse hinnang (lisa 2). Olulist riiklikku huvi on jaatanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lisa 3). Tõsi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 03.08.2021.a kirja riigi huvi kohta esitanud 1 See tuleneb nt Tallinna Riigikohtu 15.12.2016.a otsusest haldusasjas nr 3-14-52456. 2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 seletuskiri lk 17. Veltsi IV geoloogilise uuringuloa menetluses, kuid kirja pinnalt on arusaadav, et selles on silmas peetud kogu Veltsi liivamaardlat (mitte üksnes Veltsi IV ala). Nii on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkinud järgmist: „Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi, siis juhul, kui Veltsi liivamaardlas tuvastatakse täiendavate geoloogiliste uuringutega kvaliteedilt väga head ehitusliiva levikut, on see tugeva positiivse mõjuga Veltsi liivamaardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele.“. Veltsi II alalt on sellist hea kvaliteediga liiva leitud, seega on see ka MKM-i seisukoha järgi positiivse mõjuga Veltsi maardla potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlusele. Nii nagu nähtub OÜ Inseneribüroo STEIGER 30.04.2021.a uuringuaruandest (keskkonnaloa taotluse lisa 6, lk 14-15) saab Veltsi II uuringuruumi looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning materjali saab kasutada kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla seal väljatoodud ühel erandlikul juhul). Maavarade kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole Riigikohtu hinnangul kohaliku elu küsimus, vaid riiklik küsimus (Riigikohtu lahend asjas 3-4-1-9-09, p 25). Seega asjaolu, et Rakvere Vallavolikogu on täiesti asjakohatutel ja ebaõigetel kaalutlustel jätnud taotluse kooskõlastamata, ei tähenda, et loa saamine oleks välistatud. On kokkuvõttes riigi otsustada, kas kaevandamist lubada või mitte. MKM on juba selgelt väljendanud, et sellel alal kaevandamine on riigile väga oluline. Piirkonna varustuskindlustus on hetkel nii kehva, et vastava piirkonna projektide elluviimiseks tuuakse liiva palju kaugemalt Kuusalu maardlast. Majandusarenguks ning olemasoleva elatustaseme säilitamiseks on vajalik ehitamine ning selle tarbeks on vajalik kasutada maavarasid. Riigi huviks on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetse ehitusmaavaradega. Kaevandamine Veltsi II alal aitab seda riigi huvi tagada. Veltsi II alalt on võimalik kaevandada kvaliteetset liiva, mida saab kasutada vastavasse piirkonda planeeritud ja kinnitatud infrastruktuuri objektide rajamisel, mis on majanduslikult optimaalne ja ka finantsiliselt mõistlik arvestades, et sellisel juhul ei ole vajadus tuua materjali kaugemalasuvatest maardlatest. Arvestades juba kinnitatud infrastruktuuriprojekte vastavas piirkonnas ning materjalide vajadust nende elluviimiseks, on riigi huvi Veltsi II alal kaevandamiseks suur. Keskkonna seisukohast on samuti parem, kui materjali veetakse kohale võimalikult lähedalt. Praegu veetakse materjali Kuusalu maardlast. Veltsi II alal kaevandamine ja sealse materjali kasutamine kinnitatud projektide elluviimiseks aitab vähendada keskkonnamõju seeläbi, et materjali ei pea kaugelt kohale vedama. Sellel on positiivne mõju ka liikluskoormusele, samuti ehitusmaksumusele (vedu kaugemalt teeb ehitamise mitukümmend protsenti kallimaks ja lisandub keskkonnamõju). Uuringuaruande kohaselt (lk 16) ei ole Veltsi II alal Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Tulevase karjääri alal ei ole veealust varu, seega mõju karjääriala ja seda ümbritseva ala põhjaveerežiimile on kaevandamise käigus olematu. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Eraomandis oleva Kiigemäe kinnistu Kiigemäe katastriüksusel (katastritunnus: 66101:001:0194) paiknev Veltsi II ala (1,97 ha) oma suuruselt on selline, mis ei saa ka tegelikkuses negatiivset mõju ümbritsevale omada. Oluline on arvestada, et Veltsi II ala külgneb põhjast Veltsi karjääri maaüksusega. Olemasoleva maardla laiendamine on igas mõttes loogilisem ja parem, kui täiesti uude kohta kaevanduse rajamine. See on mõistlik nii majanduslikust kui keskkonnahoiu seisukohast. Kokkuvõttes on see parem ka kohalikele, kuna kaevandustegevus toimuks piirkonnas, kus see on alati toimunud. Kaevandamine Veltsi II alal ei omaks seal suurt keskkonnamõju või muud negatiivset mõju. Veltsi II ala kattub osaliselt aktiivse tarbevaru plokiga 2. Veltsi II ala ümbritsevad lisaks olemasolevale karjäärile ka alad, kus lähitulevikus ilmselt hakatakse samuti kaevandama. Taotlejale teadaolevalt on OÜ Verston taotlenud Veltsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimist, mille Rakvere vald on kooskõlastanud (menetlus nr M-116881). Veltsi II alast Lehekülg 2 / 3 lõunapool asub Asfaltbetoonitehas. Seega on kaevandamine ja tootmistegevus nimetatud piirkonnas tavapärane ning ei too piirkonnas kaasa mingeid (uusi) mõjusid. Lugupidamisega /digitaalallkirjastatud/ Grete Tark Vandeadvokaat OÜ Päide Liiv lepinguline esindaja Lisad: 1) Kaebus koos lisadega (kohtule esitatud e-kiri, mis sisaldab vastavaid dokumente); 2) Varustuskindluse hinnang; 3) MKM 03.08.2021.a seisukoht Veltsi IV menetluses. Lehekülg 3 / 3 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Päide Liiv OÜ Kontaktisik Raido Allsaar Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe) eesmärk ja põhjendus liivamaardla idaosas asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda ehitustegevuseks vajaliku liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning taotletav maavara kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud ala – taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata kaevandamist juba kasutuses olevate maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku informatsiooni nii ala keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas. Tegevusega kaasneda võivate Võimalikku keskkonnamõju kohta ingo esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Veltsi II liivakarjäär Tegevuskoha aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 6567 Katastritunnus 66101:001:0194 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6586982, Y: 630651 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 371 Maardla nimetus Veltsi (Pahnimäe) Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Veltsi II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.97 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1.97 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 22 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 6 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja üldehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 10 000 Plokid 3/6 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 156 tuh m³ 01.03.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 105 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Päide Liiv OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/509206 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.12.2023 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Geoloogiafondi number EGF 9476 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1320 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf 4/6 Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Veltsi_II_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_Viru_maakonnas_asuva_Veltsi__Pahnimae__liivamaardla_registrikande_muutmine. asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Uuringuaruanne__Veltsi_II__30.04.2021.pdf geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: isojooned_maapind.dgn Lisa 9: Veltsi_II_piir.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Veltsi II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 10: Veltsi_II_taotlus.asice Elektrilevi kooskõlastus Lisa 11: ELVKK_Kiigemae__Paide_kula__Rakvere_vald__maavaru_.pdf 5/6 6/6 Š-3 1,4 79,37 3,1 74,87 78.89 Veltsi karjäär 81.03 66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise Pa-10 0,4 78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 40 71,16 koordinaadid piiripunkti number 74. 8,6 5 Kat 62,16 9 79 . 77. 3 end 7 . Aksli 05 54 90 Veltsi karjäär . 81 74 66201:001:0715 82.35 Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 71.13 57 83 307 75. 18 Plokk 1 aT 42 piiripunkti number 79. 1 6 587 095,78 630 606,80 93 81,49 . 84 77. 76 71.10 . 91 78 74 . 2 6 587 108,96 630 634,94 Külgneva mäeeraldise piir 19 77 78. 01 . 80.54 3 6 587 054,04 630 647,97 76 .30 28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 83. 2 4 6 587 014,66 630 706,82 76. Katend 73 2 . Š-4 .8 25 83 76.84 61 7 77 5 6 587 004,00 630 750,00 Nõlva hoideterviku alumine piir 7 1,6 78. . 31 72 82,85 . 76 8 3,4 6 6 586 962,99 630 757,02 76.30 77,85 82.1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 7 6 586 895,00 630 691,04 7 8 Š-5 7 1,0 1 81 02 . 6 587 100 aR - aktiivne reservvaru) 79,73 8 .8 4 8 6 586 862,20 630 691,73 77.90 4,0 80.27 Maardla piir (asendiplaanil) 71 74,73 9 6 586 853,86 630 640,07 66 Pahni 83. 82.09 10 6 586 868,42 630 637,46 79 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 77. 66201:001:0958 81 80.63 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57 72 78.93 I I' Geoloogilise läbilõike joon 66101:001:0195 80 78.01 Pindala 1,97 ha 8 73 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 82 82.14 79 78 Lamami samakõrgusjoon, m 81 7 9 .4 I Pa-11 75 8 79.78 . 79 82,09 81.37 0,2 3 84.61 Plokk 2 aR 8 0 .0 80 01 10,3 3 . 71,59 84 84 82.45 306 86 80,78 . 80 81.23 84 . 72 84. 81. Kaardileht nr 6434 Rakvere 21 84 84.29 83 11 PA-2 84 84.55 80.82 0,3 .77 80.91 82.48 84,42 6,4 77,72 Pahni 84. 31 66201:001:0958 .21 84.97 80. Puuraugu nr 85 86 85 PA-3 4 84. Katendi paksus, m 64 0,3 80. 83.47 84,57 Suudme abs kõrgus, m 61 72 6,0 Kasuliku kihi paksus, m 82 81.25 82.82 78,27 . Lamami abs kõrgus, m 34 85 82 . 5 34 84.56 84.16 84.17 85.29 Pa-12 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 0,2 8 76 6 81,45 7 .1 5,8 7 1 83.41 6 587 000 75,45 81.56 I I 7 3 7 83.99 I I' I 2021. a uuringu puurauk 4 83 84.89 83.96 .26 84.13 83.64 PA-1 84.96 PA-3 Puuraugu nr 305 75 84 0,2 0,3 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) Plokk 2 aR 82.62 84,09 13,0 Kiigemäe 84,57 84.57 6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m Var 70,89 78,27 66101:001:0194 Pihlakametsa e 85. e r 83. Va Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584) 86 78 51 Katendi paksus, m . 63 01 1,6 66201:001:1450 83.38 85.13 Plokk 3 aT 82,85 Suudme abs kõrgus, m 84.33 84.10 3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m 85.01 305 85.12 77,85 Uuritud sügavus, m 84.57 85 87 85. 82.35 84,71 Vae r 71 83 84.72 .45 302 Pahnimäe maastikukaitseala 88 88 84,16 6 . 78.82 22 79 83 85 79 . .18 84.73 84.54 85 89 84.75 83 79.09 .2 9 Viljapuud Elektripaigaldise kaitsevöönd . N 82 9 90. 7 I' 0 84.70 85. 9 51 19 84.94 85 8483.97 1 .2 89. 4 80 8 84.08 84. 78 79. 83.68 0 50 100 m 94 81 1 .7 0 PA-4 9 79.50 Pa-16 83.41 3,3 0,2 85,39 79,31 90 1,8 10,8 80,29 0 68,31 5 .7 89. 92 Märkused: 8 78 Pa-15a 82.91 77 84. 4,5 69 . 79. 87 19 83,43 83.06 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 76 II 7,5 79 6 586 900 ' 75 71,43 Kiigemetsa 83 1 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. .3 74 83 87 66101:001:0195 73 82.84 7 83.08 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020. 51 72 I 83. 83. II 79.77 88 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 20 19 88. 82.11 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 13 80. - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 89 82.41 - Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 89. 85. 85. 64 42 80.03 80. 10 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani 60 PA-5 0,8 21 81,99 304 9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). 71,89 83,14 5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga. 8 73 .60 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 82. 89. 88 85 89 9 . 72 83 82.48 86. 82.12 24 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 86. 301 94 88 73 Veltsi II liivakarjäär . . 82,48 17 59 Mäeeraldise plaan 88. Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 03 Pa-16x 83. 0,2 83. 37 73,54 73 11 10,8 . 630 600 630 700 630 800 69 62,54 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 82.14 OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 Pahnimäe [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000 66201:001:0534 6 586 800 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / NW Läbilõige I-I' SE NW Läbilõige II-II' SE m m m m 92 Kiigemetsa 92 90 Kiigemetsa 90 1450 sa 66101:001:0195 66101:001:0195 akam et 001: 90 90 88 Kiigemäe 88 PA-4 66101:001:0194 66201: 1450 85,39 hl 88 sa 88 86 PA-1 86 Kiigemäe Pi akam et 0,2 Pa-4-1 001: 66101:001:0194 84,09 Kr.0,0 PA-2 PA-3 Pa-1-1 86 86 84 0,2 St.43,9 84 84,57 Kr.0,0 Pa-1-2 66201: 84,42 TL hl Pa-2-1 St.10,9 Kr.0,0 Pa-3-1 1,5 Pi 2 0,3 0,3 TL 3,3 Pa-4-2 1: 84 Kr.0,0 Kr.0,0 84 82 2,1 St.53,7 82 Pa-11 Kr.7,3 2 St.5,6 St.6,8 TL 1: 82,09 Pa-1-3 St.13,1 2,1 TL 2,1 TL Kr.0,0 5,1 TL okk 2 aR 82 0,2 82 80 80 Pa-2-2 Pa-3-2 St.9,2 Kr.0,0 Plokk 3 aT Kr.3,9 TL Plokk 3 aT 5,8 Pa-4-3 1,8 Kr.3,0 80 St.9,8 St.7,3 80 78 6,1 78 St.23,1 TL TL okk 2 aR 1: Pa-1-4 TL 2 Pa-2-3 6,3 Pa-3-3 Kr.0,0 78 78 76 76 1: Pl Pr. 9, 10 6,7 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,7 2 St.14,5 St.27,7 TL 7,3 76 TL 8,0 TL 76 74 10,0 74 Pa-1-5 Pl Kr.0,0 74 74 72 St.6,9 72 TL 13,2 72 72 70 13,4 70 10,5 10,8 70 70 68 68 SW Läbilõige III-III' E Mäeeraldise piir m m Kiigemetsa 88 Kiigemäe 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir 66101:001:0195 Pahnimäe maastikukaitseala Pihlakametsa 66101:001:0194 1:2 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus 66201:001:1450 305 PA-3 86 86 84,71 84,57 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Pa-15a Elektripaigaldise kaitsevöönd Pa-3-1 Kiigemäe aR - aktiivne reservvaru) 83,43 0,4 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 84 Kr.0,0 84 66101:001:0194 0,4 St.6,8 2,1 TL 82 82 Pa-3-2 2 1: Kasvukiht Kr.3,9 80 Plokk 3 aT St.7,3 80 PA-4 Puuraugu nr TL 85,39 4,5 Suudme abs kõrgus, m Saviliiv 6,3 Pa-3-3 okk 2 aR 78 78 Kr.0,0 Proovi number 1: St.27,7 Kruusa sisaldus, % 2 76 8,0 TL 76 Täiteliiv 0,2 Savi- ja tolmusisaldus, % Pa-4-1 TL - täiteliiv Kr.0,0 74 74 Proovitud intervall, m Pl St.43,9 Saviliivmoreen TL Sügavus maapinnast, m 3,3 72 12,0 72 5,8 Puuraugu sügavus, m 12,0 5,1 Lubjakivi 70 70 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: Veltsi II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 2 / 3 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). H 1 : 1 000 [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 3. Katastriüsuste piir ühtib mäeeraldise teenindusmaa piiriga. V 1 : 200 0 50 100 m 4. Geoloogilise uuringuga põhjavett ei avatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / Š-3 1,4 79,37 3,1 74,87 78.89 Veltsi karjäär 81.03 66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise Pa-10 0,4 78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 40 71,16 koordinaadid piiripunkti number 74. 8,6 5 Kat 62,16 9 79 . 77. 3 end 7 . Aksli 05 54 90 Veltsi karjäär . 81 74 66201:001:0715 82.35 Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 71.13 57 83 307 75. 18 Plokk 1 aT 42 piiripunkti number 79. 1 6 587 095,78 630 606,80 93 81,49 . 84 77. 76 71.10 . 91 78 74 . 2 6 587 108,96 630 634,94 Külgneva mäeeraldise piir 19 77 78. 01 . 80.54 3 6 587 054,04 630 647,97 76 .30 28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 83. 2 4 6 587 014,66 630 706,82 76. Katend 73 2 . Š-4 .8 25 83 76.84 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 61 7 77 5 6 587 004,00 630 750,00 7 1,6 78. . 31 72 82,85 . aR - aktiivne reservvaru) 76 3,4 6 6 586 962,99 630 757,02 76.30 77,85 7 6 586 895,00 630 691,04 Maardla piir (asendiplaanil) 7 8 Š-5 7 1,0 1 6 587 100 79,73 8 .8 4 73.40 8 6 586 862,20 630 691,73 Pahni 77.90 4,0 80.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 74,73 79.46 9 6 586 853,86 630 640,07 66201:001:0958 66 83. 78.64 10 6 586 868,42 630 637,46 79 77. 78 75.21 85 Maapinna samakõrgusjoon, m 81 80.63 81.71 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57 78.93 79.16 66101:001:0195 80 78.01 75.58 76.11 Pindala 1,97 ha Rohu- ja/või metsamaa kõlvik (1,97 ha) 79.27 73.21 82.05 79 81 7 9 .4 75 8 79.78 82 . Pa-11 79 80 79 82,09 81.37 0,2 73.75 79.53 3 84.61 Plokk 2 aR 8 0 .0 80 01 76 10,3 3 . 71,59 84 79.67 83 75 306 78 7 86 84 7 80,78 . 74 80 81.23 77.47 73.30 81 84. 74 81. 76.03 Kaardileht nr 6434 Rakvere 21 80.68 84 76.67 84.29 75 11 PA-2 84 80.82 81 0,3 .77 79.05 80.91 82.48 84,42 79.16 6,4 77,72 Pahni 80 79 75.03 77 73.52 81.83 66201:001:0958 21 76 . 80. Puuraugu nr 85 86 78.49 PA-3 75.47 4 84. Katendi paksus, m 64 0,3 80. 78 84,57 Suudme abs kõrgus, m 61 6,0 Kasuliku kihi paksus, m 82 81.25 80.03 82.82 78,27 . 78.35 Lamami abs kõrgus, m 34 85 82 82 . 5 34 81.44 76.27 82 81 Pa-12 74.43 73.66 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 0,2 9 80 8 7 76 80.47 6 81,45 7 .1 5,8 7 1 83.41 75,45 81.49 82.55 6 587 000 7 7 2021. a uuringu puurauk 81.56 75.67 3 4 74.53 77.54 78.29 83.64 PA-1 75.90 PA-3 Puuraugu nr 305 75 0,2 0,3 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) Plokk 2 aR 82.62 84,09 13,0 Kiigemäe 84,57 6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m 70,89 78,27 78.58 77.36 66101:001:0194 81.29 Pihlakametsa 85. 83 83. 72.70 Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584) 86 73 78 51 Katendi paksus, m . 63 01 66201:001:1450 1,6 83.38 75.44 82,85 Suudme abs kõrgus, m 80.27 84.10 3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m 81.29 305 77,85 Uuritud sügavus, m 82.35 79.09 87 84,71 8 78.84 73.78 83 3 85.41 .45 302 77.65 Pahnimäe maastikukaitseala 88 88 84,16 6 75 81.50 . 78.82 22 77 79 79 86.20 .18 74 78 89 81.72 82.76 84.75 74.86 83 79.09 .2 9 79.52 Elektripaigaldise kaitsevöönd . 77.09 N 82 9 90. 7 8 0 85. 82 0 9 51 81 19 76.24 80.53 83.25 78.19 81.37 1 .2 79 89. 8 4 8 4 84. 73.30 8 78 76.42 79. 1 0 50 100 m 76 82.49 94 80 81 74.74 80.77 1 .7 83.25 0 PA-4 9 79.50 Pa-16 76.58 3,3 0,2 78.53 85,39 79,31 90 1,8 82 10,8 80,29 0 68,31 .7 89 Märkused: 77 79.58 5 . 92 8 83.60 Pa-15a 84. 80.85 4,5 76 69 . 79. 81.08 87 19 83,43 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7,5 79 6 586 900 75 71,43 Kiigemetsa 1 75.24 80.11 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. .3 74 75.63 87 66101:001:0195 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020. 83 83.08 7 51 81.19 83. 83. 79.77 77.09 88 73.53 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 76 20 78.81 19 83 88. - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 73 13 80. - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 89 80.15 74 78 78.60 75 - Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 89. 85. 76.95 85. 64 42 77 79 81.18 80.03 80. 10 78.36 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani 60 PA-5 0,8 21 81.35 80 8 81,99 2 304 81 79.78 9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). 71,89 83,14 82.60 5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga. 8 73 .60 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 82. 89. 88 85 89 9 . 72 83 82.48 86. 82.12 24 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 86. 301 94 88 73 Veltsi II liivakarjäär . . 82,48 17 59 Korrastatud ala plaan 88. Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 03 Pa-16x 83. 0,2 83. 37 73,54 73 11 10,8 . 630 600 630 700 630 800 69 62,54 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 82.14 OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 Pahnimäe [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000 66201:001:0534 6 586 800 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla idaosas asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda ehitustegevuseks vajaliku liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning taotletav maavara kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud ala – taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata kaevandamist juba kasutuses olevate maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku informatsiooni nii ala keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas taotlejale kuuluval kinnistul Kiigemäe (katastritunnusega 66101:001:0194). Taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb Veltsi karjäär (kaevandamisluba LVIM-025). Veltsi II liivakarjääri keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud (VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Taotletav Veltsi II liivakarjäär külgneb idast vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025), mille kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava mäeeraldise teenindusmaal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed. Lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest ~250 m kaugusel kirde pool kinnistul Luha (katastritunnusega 19002:004:0106) ja ~300 m kaugusel edelas kinnistul Pihlakametsa (katastritunnusega 66201:001:1450). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletavat Veltsi II liivkarjääri ala on varasemalt uuritud mitmel korral: ‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3431); ‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1979; EGF 3593); ‒ Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2004, EGF 7584); ‒ Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9476). Veltsi II liivakarjääri alal on kvaternaarsed setted esindatud erineva terakoostisega liivaga, kohati saviliiva vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv. Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid, ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik, mäeeraldise idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes puuraukudes on kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Kasuliku kihi keskmine paksus Veltsi II liivakarjääris on 7,9 m. Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II liivakarjääris Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5) Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2) *ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II liivakarjääri looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning materjali saab kasutada kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel, kus nõutud filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus). Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m. Veltsi II liivakarjääri lamam langeb lääne suunas. Veltsi II liivakarjääri alal teostatud geoloogiliste uuringutega ei ole ühegi puuraugu ega šurfiga põhjavett avatud, seega jääb kogu taotletav maavara veetasemest kõrgemale. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Veltsi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Veltsi liivamaardla aktiivse tarbevaru plokki 3. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Taotletava täiteliiva kogus plokis 3 aT on 156 tuh m3 (seisuga 01.03.2021. a), millest kaevandatav varu on 105 tuh m3. Nõlva hoidetervikutesse jääva varu suuruseks on 51 tuh m3. Kaevandamisluba Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~10 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi II liivakarjäär ~11 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis vastavalt maapõueseadusele korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Veltsi II liivakarjääris katab kasulikku kihti katend paksusega 0,2 – 3,3 m (keskmiselt 1,1 m) ning mahuga 22 tuh m3. Kasvukihi paksus moodustab katendist keskmiselt 0,3 m ning kasvukihi maht mäeeraldisel on 6 tuh m3. Katendi moodustab lisaks kasvukihile saviliiv, saviliivmoreen ning ülipeeneteraline liiv. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Kaevandamise tingimused Veltsi II liivakarjääris on soodsad – kasuliku kihi kogupaksus on suur (keskmiselt paksusega 7,9 m), kogu maavara asub veetasemest kõrgemal ning piirkonna teedevõrk on hea maavara transpordiks. Kuna kogu maavara Veltsi II liivakarjääris on veetasemest kõrgemal, siis on kogu varu kaevandatav kuiva astmega kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kaevis laetakse otse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Vajadusel ladustatakse kaevandatud maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem kalluritele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Veltsi II liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~250 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 85 + 20log10(15) – 20log10(250) = 60,5 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 85 dB(A). Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis 6.1). Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB Müraallikate erinevus, dB Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed Buldooseri ning ekskavaatori (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel on arvutuslik müratase lähimas majapidamises mõlemal juhul 60,5 dB(A). Teades, et mõlema müraallika poolt tekitatavate müratasemete erinevus on 0 dB(A) ning kasutades joonisel 6.1 olevat seaduspärasust, saame kombineeritud mürataseme lähimas majapidamises 60,5 + 3 = 63,5 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv kombineeritud müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 63,5 dB. Arvutuslik tase ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 3,5 dB, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ja Kiigemäe kõrgendikku. Seega ei ole arvestatud astangu müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemetega. Samuti on väga vähetõenäoline, et korraga satuvad karjääri äärealal töötama mõlemad enim müra tekitavad seadmed. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses olevas majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Lähim majapidamine asub töötavatest seadmetest ~250 m kaugusel. Sellise vahemaa taha jääb müra päevasel ajal töötades normatiivi piiridesse rakendades müra leviku tõkestamise meetmeid, rajades karjääri äärealale müratõkkevall. Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks karjääri ümbruses mets säilitada. Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim majapidamine asub 250 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl), kuid tolmu levimine üle Kiigemäe kõrgendiku, mis jääb taotletava mäeeraldise ja lähima elamu vahele, on ebatõenäoline. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). 10 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,010 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Veltsi II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Veltsi II liivakarjääris kaevandatakse maavara veetasemest kõrgemal, seega peale kaevandatava maavara ammendumist on tegemist kuiva alaga, kuhu on otstarbekas rajada rohu- või metsamaa vastavalt maaomaniku soovile kaevandamise lõpetamisel. Tehnoloogilise korrastamise tööd on võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt ning ei erine rohumaaks või metsamaks korrastamisel – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Veltsi II liivakarjääri tingimustes on 1:2. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Veltsi II liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 4 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 8 000 eur. Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Raido Allsaar / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Päide Liiv Juhatuse liige Taotluse koostas 07.06.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener KORRALDUS 19. mai 2021 nr 1-17/21/1320 Lääne-Viru maakonnas asuva Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikande muutmine Päide Liiv OÜ esitas Maa-ametile Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 07.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/4786-5). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 16.12.2020 andnud Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509206). Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 3. plokk), mis paikneb Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Kiigemäe (tunnus 66101:001:0194). Aruandes moodustatud varuplokk hõlmab osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokki ning asub täielikult Veltsi II uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud varuploki keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1kV pingega elektriõhuliin Elamud ning selle kaitsevöönd. Aruandele on lisatud Elektrilevi OÜ kooskõlastus. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.03.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides täiteliiva aktiivse tarbevaru pindalal 1,97 ha – 156 tuh m3 (3. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0371) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Päide Liiv OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Rakvere vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Töö nr 21/3383 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021). Aruanne ühes köites, teksti 19 lk, 11 tekstilisa, 10 elektroonilist lisa, 2 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv geoloogilise uuringu loa L.MU/509206 Veltsi II uuringuruumis pindalal 1,97 ha. Uuringuruum asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas Kiigemäe maaüksusel (tunnus: 66101:001:0194). Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru kasuliku kihi paksus, maavaravaru kogus, maavara levik, maavara kvaliteet ning kaevandamis- tingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise situatsiooni ja maavara kvaliteedi täpsustamiseks puuriti uuringruumi 5 puurauku. Kasuliku kihi levimise täpsustamiseks kasutati ka varasemate uuringute andmeid, varasemate uuringute kvaliteedinäitajaid ei kasutatud. 2021. a puuraukude andmeil moodustavad kasuliku kihi glatsiofluviaalsed tekkega ülipeened kuni üli- jämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub 1,8 - 13,0 m, keskmiselt 7,9 m. Puuraukudest võeti proovid, millest 18 tehti terastikulise koostise analüüsid ja kolmest koondproovist filtratsioonimooduli määrang. Analüüside tulemustel moodustati üks veepealne aktiivse tarbevaru täiteliiva plokk. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu ühes täiteliiva plokis 3. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 1,97 ha) täiteliiva varu 156 tuh m3. Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla koosseisus. Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokki vastava pindala ja mahu võrra: - aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3. Võtmesõnad: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla, geoloogiline uuring, ehitusmaavarad, kvaternaarisetted, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puuraugud. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................. 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................. 9 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ...... 10 4.1. Puuraukude rajamine ......................................................................................... 10 4.2. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 11 4.3. Topograafilised tööd.......................................................................................... 11 4.4. Kameraaltööd ....................................................................................................12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 13 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 14 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 16 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..............................................16 8. VARU ARVUTUS ............................................................................... 17 9. KOKKUVÕTE .................................................................................... 18 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 19 TEKSTILISAD 1. Veltsi II geolooglise uuringu loa taoltus (L.MU/509206) .........................................20 2. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .......................................................................23 3. Puuraukude kataloog..................................................................................................25 4. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog ............27 5. Labori katseprotokoll (OÜ IB STEIGER) .................................................................29 6. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ....................................................... 36 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ...................................................................38 8. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................... 40 9. Puuraukude likvideerimise akt...................................................................................43 10. Elektriõhuliini kooskõlastus ...................................................................................... 48 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...........................................................................49 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Veltsi II uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000 2. Veltsi II uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor. 1 : 1000, vert. 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 ELEKTROONILISED LISAD 1. Aruande tekst.pdf 2. Aruande tekstilisad.pdf 3. Graafiline lisa 1.pdf 4. Graafiline lisa 2.pdf 5. Graafiline lisa 1.tiff 6. Graafiline lisa 2.tiff 7. Ploki_piirid.dgn 8. Isojooned_lamam.dgn 9. Isojooned_lasum.dgn 10. Isojooned_maapind.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv 16.12.2020. a korraldusega nr DM-111030- 6 geoloogilise uuringu loa L.MU/509206 (kehtivusajaga kuni 16.12.2023) Veltsi II uuringuruumis pindalal 1,97 ha (Lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru kasuliku kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamis- tingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. 2021. a veebruaris puuriti geoloogilise uuringu raames kokku 5 puurauku. Puuraukudest võetud proovidest tehti 18 terastikulise koostise analüüsi ja kolm filtratsioonimooduli analüüsi (koondproovidest). Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu välitööd ja aruande tegi geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar. Joonised koostas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Veltsi II uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6434 Rakvere. Joonis 2.1. Veltsi II uuringruum (aluskaardiks on Maa-ameti WMS kaardirakendust) OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 Veltsi II uuringuruum pindalaga 1,97 ha asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas Kiigemäe katastriüksusel (tunnus: 66101:001:0194). Uuringuruum külgneb idas Kiigemetsa (66101:001:0195), lõunas Pahnimäe (66201:001:0534), idas Pihlaka- metsa (66201:001:1450) ja põhja pool Veltsi karjääri (66201:001:1110) maaüksustega (Joonis 2.1). Uuringuruumist vahetult põhjapiiril on Veltsi karjäär, kus kaevandab AS Eesti Teed (kaevandamisloa nr LVIM-025 alusel) ehitusliiva ja Keskkonnaametis menetluses olev taotletav Veltsi karjäär (taotleja AS Eesti Teed). Veltsi karjäär jääb Veltsi (Pahnimäe) maardla (registrikaart nr 0371) ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 piiresse. Uuringuruum kattub põhja- ja lääneosas osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitus- liiva aktiivse reservvaru 2 plokiga. Lisaks on pindalaline kattumine Eesti põlevkivi- maardla Haljala uuringuvälja (registrikaart nr 0033) passiivse reservvaru plokiga nr 6. Uuringuruumi keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud (VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks tuleb vastavalt Elektrilevi aktile nr 3211046161 taotleda kaitsevööndis töötamise luba (Lisa 10). Kuna elektriõhuliini kaitsevööndisse geoloogilisi uuringupunkte ei planeeritud ega ka puuritud, et mõjutatud uuringuga liini seisukorda. Uuringuruum külgneb idaservas vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025). Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava uuringu- ruumi teenindusalal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist ~250 m kaugusel kirde pool ja ~300 m kaugusel edelas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 3. GEOLOOGILINE UURITUS Veltsi II uuringuruum paikneb Veltsi (Pahnimäe) maardla servas. Veltsi (Pahnimäe) maardla (registrikood 371) registrikaardi järgi on maardlat uuritud kuuel korral: - „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782); - „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782); - „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF 6782); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A.Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584). Uuringuruumiga osaliselt kattuv aktiivse tarbevaru plokk 2 on kinnitatud Keskkonna- ministeeriumi 09.12.1998 otsuse nr 0077 alusel. 2004. aastal koostas OÜ J. Viru Maršeideribüroo aruande Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (Jürgenson, 2004), mille tulemusel kinnitati ploki 1 aktiivne tarbevaru). Käesolevas töös kasutatud varasemad uuringud on järgnevad: - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A.Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584). 1976. a ja 2004. a uuringutest kasutati andmeid lamami piiritlemiseks, varasemate uuringute kvaliteedinäitajaid antud töös ei kasutatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Geoloogilise uuringu loas (L.MU/509206) on lubatud Veltsi II uuringruumi puurida kuni 8 puurauku ja šurfi, sügavusega maksimaalselt 15 meetrit. Hüdrogeoloogilistest töödest on vajalik veetasemete mõõtmine ja muud sihtotstarbelised tööd on terastikulise koostise määramine, füüsikalis-mehaanilised katsed ja topograafiline mõõdistamine. Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine Veltsi II uuringruumis on ka varasemate uuringute käigus puuritud. Antud uuringus kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 2021. a puuritud puuraukudest võetud proove. Maavara lamami piiritlemiseks kasutati lisaks ka 1976. a (EGF 3431) ja 2004. a (EGF 7584) uuringute andmeid. Uuringu korrale vastava võrgutihedus on täidetud kasutades nii 2020. a kui ka varasemate uuringute puurauke. 1979. a uuringu (EGF 3593) puurauke lamami piiritlemiseks ei kasutatud, sest selle uuringu puuraukudest ei võetud proove ja geoloogiline kirjeldus oli väga üldsõnaline, küll on need puuraugud ära näidatud geoloogilise uuringu plaanil ja lõigetel. 2021. a puurimise välitööd toimusid 01.02.2021. a. Kokku puuriti tigupuurimisega 5 puurauku. Puurimiseks kasutati puurmasinat Geomachine GM 100 GT, puurtöid teostas OÜ Reaalprojekt. Puurimine toimus 1,8 m pikkuste šnekkidega, mille puurotsmiku läbimõõt on 145 mm. Läbindatud puuraugud ulatusid 5,8 - 13,4 m-ni. Puuraukude uuringuvõrk on keskmiselt 150 × 180 m. Puurtööde üldmetraaž on 45,4 m. Puuraugud likvideeriti hiljem loodusliku materjaliga (liiv, kruus). Likvideeritud puuraukude maapind tasandati ja viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisu- korda. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt, mis on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud (Lisa 9). Kokku võeti välitööde käigus puuraukudest 18 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus ulatus 0,5 - 4,6 m-ni. Proovide keskmine pikkus oli 2,4 m ja üldpikkus 42,8 m. Proovid võeti puuraukudest vahedeta, kogu kasuliku kihi ulatuses, lisaks võeti proove ka lamamist, lasumist ja ka kasuliku kihi savikast vahe- kihist. Proovi materjal võeti kasuliku kihi intervalli ulatuses ühtlaselt, segati ja pandi proovikotti (Foto 4.1). Filtratsioonimooduli määramiseks segati 7 algproovist kokku 3 koondproovi. Ühte koondproovi läksid ühe puuraugu proovid, mis olid terastikulise koostise poolest sarnased. Koondproov puuraugust PA-1 sisaldab materjali proovidest PA-1-4 ja PA-1- 5; koondproov puuraugust PA-3 sisaldab materjali proovidest PA-3-1 ja PA-3-2; koondproov puuraugust PA-5 sisaldab materjali proovidest PA-5-3, PA-5-4 ja PA-5-5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Foto 4.1. Segatud proov puuraugust PA-2 (foto K. Mikkelsaar, veebruar 2021. a) 4.2. Laboratoorsed tööd Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Terastikulise koostise määramiseks ja sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS- EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Kokku analüüsiti 18 proovi 5 puuraugust. Lisaks tehti kolm koondanalüüsi materjali filtratsioonimooduli määramiseks standardi EVS 901-20 järgi: proovid PA-1-4 ja PA-1-5 ühiselt; proovid PA-3-1 ja PA-3-2 ühiselt ning proovid PA-5-3, PA-5-4 ja PA-5-5 ühiselt. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2021. a veebruaris, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (Lisa 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Eelmainitud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel jalgsi. Geoloogiliste ja muude töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Veltsi II uuringuruum jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla keskosas idasse, suurem osa uuringuruumist jääb maardla piiridest välja. Veltsi II uuringuruum asub Koeravere- Rakvere-Pahnimäe ooside aheliku põhjapoolsel osal (Jürgenson, 2004). Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetel levivad pinnakattes Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg): veerised ja munakad, kruus, liiv. Uuringruum kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) maardla aktiivse reservvaru ehitusliiva plokiga 2, milles kasuliku kihi keskmine paksus on 9 m. Piirkonna aluspõhja kivimid on esindatud Kahula kihistu (O3kh1) lubjakividega, mis sisaldavad vahekihtidena bentoniiti ja keskosas ka graptoliit argilliiti (Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus). Uuringruum kattub pindalaliselt ka Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja põlevkivi passiivse tarbevaru plokiga 6. Käesoleva uuringu eesmärk on uurida kvaternaarisetteid, seega aluspõhjakivimitele pikemalt ei peatuta. Kvaternaarsed setted on esindatud erineva terakoostisega liivaga, kohati saviliiva vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv (PA-15a, PA-302 ja Š-4). Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid, ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik, uuringuruumi idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes puuraukudes on kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Puuraukude geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 2 ja puuraukude kataloog on tekstilisas 3. Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m (keskmiselt 74,5 m), seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Uuringruumi idaosas on lamam kõrgemal ja lääneosas madalamal. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi levib uuringruumi piirkonnas Ülem- Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid. 2021. a välitöödel olid kõik puuraugud kuivad, samuti ei ilmunud 1976., 1979. ja 2004. a uuringu üheski puuraugus ega šurfis vett. Seega hüdrogeoloogilisi töid antud uuringu raames ei tehtud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 6. MAAVARA KVALITEET Kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu viie puuraugu proovide andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 4 ja 5. Uuringuruumis on kasulikuks kihiks valdavalt väga peen kuni ülijäme liiv. Lõimise analüüsid tehti 18 proovile. Kõikide proovide kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on suuresti 0% v.a mõnel proovil (0,0 - 7,3%, keskmiselt 0,7%). Liiva (fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 46,3 - 94,4% (aritmeetiline keskmine 89,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,6 - 53,7% (13,1%). Veltsi II uuringuruumi moodustatakse üks täiteliiva plokk 3. Aktiivse tarbevaru plokis 3 vastavad kõik plokki iseloomustavad kvaliteedinäitajad täiteliivale esitatavatele nõuetele. Minimaalsed, maksimaalsed ja keskmised kvaliteedinäitajad moodustatud plokis 3 on toodud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II uuringruumis plokis 3 Aktiivse tarbevaru plokk 3 Proovide arv, tk 14 Proovide pikkus, m 42,7 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5) Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2) *ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov Uuringuruumist võetud kolmest proovist tehti liiva filtratsioonimooduli analüüsid. Analüüsid tehti koondproovidest, selleks segati omavahel kokku proovid PA-1-4 ja PA-1-5 (PA-1 koondproov), proovid PA-3-1 ja PA-3-2 (PA-3) ning proovid PA-5-3, PA-5-4 ja PA-5-5 (PA-5). Segatud proovid on võetud samadest puuraukudes ja sarnase terastikulise koostisega. Saadud tulemustel on Veltsi II uuringuruumi liiva filtratsioon 3,2 m/ööp (PA-5 koondproov), 4,1 m/ööp (PA-3) ja 23,4 m/ööp (PA-1). Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.2 alapunktile 10 loetakse dreenitavateks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctor- teimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,2 m ööpäevas. „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.3 lõike 3 järgi tuleb töökihi ülemise 1 meetri osas kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja alumise 0,5 meetri osas filtratsioonimooduliga minimaalselt 0,2 m/ööp. Punkti 3.4 lõike 2 alusel peab sildade pealesõitude muldkehas kasutama materjali filtratsiooni- mooduliga vähemalt 2 m/ööp. Punkt 4.4 lõige 9 alusel tuleb elastse katendi alla projekteerida dreenkiht. Kiirteel, I klassi maanteel tuleb dreenkihi paksus ja vajalik filtratsioonimoodul määrata arvutustega. Lähtuvalt arvutustest tuleb projektis anda OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 nõuded materjali terakoostisele ja teised vajalikud nõuded. Dreenkihi filtratsiooni- moodul peab olema olenevalt niiskuspaikkonnast minimaalselt 1 m/ööp või 2 m/ööp. Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II uuringuruumi looduslikku liiva lugeda dreenita- vaks ning materjali saab kasutada eelmainitud seaduse ja selle lisas väljatoodud kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel, kus nõutud filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus). Tehtud laboratoorsed tööd ja tulemused on looduslikule materjalile. Tulevikus, kui Veltsi II uuringuruumis hakatakse kaevandama, siis looduslikust materjalist saadavate toodete kvaliteet võib varieeruda. Ehk antud geoloogilise uuringu laboratoorsed analüüsid iseloomustavad looduslikku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Veltsi II uuringuruumis leiduva maavara kasutusele võtmise tingimused on rahuldavad – piirkonna teedevõrk on hea, maavara lasundi katendi paksus väike ning kasuliku kihi kogupaksus suur. Kattekihi paksus on 0,2 - 3,3 m (keskmine 1,1 m). Maavaravaru on veepealne, paksus on keskmiselt 7,9 m. Katenditegur on uuringuruumi piires 0,05, mis näitab et kasuliku kihi ja katendi paksuste vahekord on sobilik karjääriviisiliseks kaevandamiseks. Tulevase karjääri mäeeraldise lamam tõuseb ida suunas, lamami kõrgused uuringuruumi lääneosas on abs kõrgusel 71 m ja idaosas tõuseb lamam kuni 80 m abs kõrguseni. Maapinna abs kõrgused alal on vahemikus 26,9 - 29,7 m (keskmine 28,3 m). Kuna tegemist on uue alaga, siis tuleb rajada rasketehnikale sobilik infrastruktuur. Enne kaevandamise alustamist tuleb raadata mets, juurida kännud ja teisaldada katte- kiht. Kattekihi saab eemaldada näiteks ekskavaatoriga, vajadusel ka buldooseriga ning ladustada tulevase mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääri korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevase karjääri alal võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka vajadusel kopplaaduriga. Maavara saab laadida otse kalluritele ja transportida karjäärist välja. Vajadust põhjavee taseme kunstlikuks alandamiseks pole, sest veealust varu pole. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääriala korrastada. Veepealse kaevandamise korral on soovitatav ala taastada metsamaaks. Täpne korrastamise suund otsustatakse maavara kaevandamise loa (keskkonnaloa) taotluse ajal. 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Uuringuruumist vahetult idasse jääb Pahnimäe maastikukaitseala. Tulevase karjääri alal ei ole veealust varu, seega mõju karjääriala ja seda ümbritseva ala põhjaveerežiimile on kaevandamise käigus olematu. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on geodeetilise mõõdistamise plaan mõõtkavas 1 :1000 (graafiline lisa 1), 2020. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed ning varasemate geoloogiliste uuringute geoloogilised kirjeldused. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Nimetatud programm arvestab uuringuala maapinna ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Pinna- mudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Mahuarvutuse statistilised andmed on toodud tekstilisas 8. Varu arvutuse piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 6. Plokkide moodustamisel on lähtutud kivimi kvaliteedist ja litoloogiast. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad. Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Veltsi II uuringuruumis. Kasutades eelmainitud arvutiprogrammi, modelleeriti olemasolevate puuraukude andmetega maavarale vastava liiva levimine uuringruumis. Modelleerimisandmete järgi moodustati plokk järgides täpselt uuringruumi piiri pindalaliselt ja sügavuti kuni kasuliku kihini. Veltsi II uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal täiteliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi nimetada plokk 3 täiteliiva plokiks. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 3 maavaravaru mahuks 156 tuh m3 ja katendi (sh kasvukiht) mahuks 22 tuh m³ (Lisa 8). Kasvukihi keskmine paksus on ploki 3 piires puuraukude andmeil 0,3 m ja maht: 1,97 ha × 0,3 m = 6 tuh m3. Katendi kogupaksus (sh kasvukiht) on keskmiselt: 22 tuh m3 ÷ 1,97 ha = 1,1 m. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 3 on: 156 tuh m3 ÷ 1,97 ha = 7,9 m. Täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 3 pindalaks on 1,97 ha ning varu kogus seisuga 01.03.2021 on 156 tuh m3. Katendi maht on 22 tuh m3 (sh 6 tuh m3 kasvukihti). Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokki vastava pindala ja mahu võrra: - aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 9. KOKKUVÕTE Keskkonnaamet väljastas OÜ-le Päide Liiv geoloogilise uuringu loa L.MU/509206 (kehtivusajaga kuni 16.12.2023) Veltsi II uuringuruumis pindalal 1,97 ha. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumis lasuva maavaravaru kasuliku kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu ühes täiteliiva plokis 3. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 1,97 ha) täiteliiva varu 156 tuh m3. Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla koosseisus. Veltsi II uuringruumi moodustatud plokk 3 kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liiva- maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 2. Käesoleva töö raames väheneb eelmainitud plokk vastava pindala ja mahu võrra: - aktiivse reservvaru ehitusliiva plokki 2 pindalaga 0,69 ha ja mahuga 72 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jürgenson, V. 2004. Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004). OÜ J. Viru Markšeideribüroo. EGF 7584. 2. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.02.2021. - 18.03.2021). 4. Maardla registrikaart nr 371. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla. 5. Majandus- ja taristuministri 03. august 2015. a määrus nr 101. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. 6. Pikner, V. 1976. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3431. 7. Raudsepp, A. 1979. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3593. 8. Riigikogu 27. oktoober 2016. a seadus. Maapõueseadus. 9. Teede- ja sideministri 05. august 2015. a määrus nr 106. Tee projekteerimise normid. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 10. Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. NW Läbilõige I-I' SE NW Läbilõige II-II' SE m m m m 92 Kiigemetsa 92 90 Kiigemetsa 90 1450 sa 66101:001:0195 66101:001:0195 akam et 001: 90 90 88 Kiigemäe 88 PA-4 66101:001:0194 66201: 1450 85,39 hl 88 sa 88 86 PA-1 86 Kiigemäe Pi akam et 0,2 Pa-4-1 001: 66101:001:0194 84,09 Kr.0,0 PA-2 PA-3 Pa-1-1 86 86 84 0,2 St.43,9 84 84,57 Kr.0,0 Pa-1-2 66201: 84,42 TL hl Pa-2-1 St.10,9 Kr.0,0 Pa-3-1 1,5 Pi 2 0,3 0,3 TL 3,3 Pa-4-2 1: 84 Kr.0,0 Kr.0,0 84 82 2,1 St.53,7 82 Pa-11 Kr.7,3 2 St.5,6 St.6,8 TL 1: 82,09 Pa-1-3 St.13,1 2,1 TL 2,1 TL Kr.0,0 5,1 TL okk 2 aR 82 0,2 82 80 80 Pa-2-2 Pa-3-2 St.9,2 Kr.0,0 Plokk 3 aT Kr.3,9 TL Plokk 3 aT 5,8 Pa-4-3 1,8 Kr.3,0 80 St.9,8 St.7,3 80 78 6,1 78 St.23,1 TL TL okk 2 aR 1: Pa-1-4 TL 2 Pa-2-3 6,3 Pa-3-3 Kr.0,0 78 78 76 76 1: Pl Pr. 9, 10 6,7 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,7 2 St.14,5 St.27,7 TL 7,3 76 TL 8,0 TL 76 74 10,0 74 Pa-1-5 Pl Kr.0,0 74 74 72 St.6,9 72 TL 13,2 72 72 70 13,4 70 10,5 10,8 70 70 68 68 SW Läbilõige III-III' E Mäeeraldise piir m m Kiigemetsa 88 Kiigemäe 88 Mäeeraldise teenindusmaa piir 66101:001:0195 Pahnimäe maastikukaitseala Pihlakametsa 66101:001:0194 1:2 Nõlva hoidetervik ja selle nõlvus 66201:001:1450 305 PA-3 86 86 84,71 84,57 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Pa-15a Elektripaigaldise kaitsevöönd Pa-3-1 Kiigemäe aR - aktiivne reservvaru) 83,43 0,4 0,3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 84 Kr.0,0 84 66101:001:0194 0,4 St.6,8 2,1 TL 82 82 Pa-3-2 2 1: Kasvukiht Kr.3,9 80 Plokk 3 aT St.7,3 80 PA-4 Puuraugu nr TL 85,39 4,5 Suudme abs kõrgus, m Saviliiv 6,3 Pa-3-3 okk 2 aR 78 78 Kr.0,0 Proovi number 1: St.27,7 Kruusa sisaldus, % 2 76 8,0 TL 76 Täiteliiv 0,2 Savi- ja tolmusisaldus, % Pa-4-1 TL - täiteliiv Kr.0,0 74 74 Proovitud intervall, m Pl St.43,9 Saviliivmoreen TL Sügavus maapinnast, m 3,3 72 12,0 72 5,8 Puuraugu sügavus, m 12,0 5,1 Lubjakivi 70 70 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Märkused: Veltsi II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Joonis nr 2 / 3 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande geoloogilisi läbilõikeid OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). H 1 : 1 000 [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 3. Katastriüsuste piir ühtib mäeeraldise teenindusmaa piiriga. V 1 : 200 0 50 100 m 4. Geoloogilise uuringuga põhjavett ei avatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / Š-3 1,4 79,37 3,1 74,87 78.89 Veltsi karjäär 81.03 66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise Pa-10 0,4 78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 40 71,16 koordinaadid piiripunkti number 74. 8,6 5 Kat 62,16 9 79 . 77. 3 end 7 . Aksli 05 54 90 Veltsi karjäär . 81 74 66201:001:0715 82.35 Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 71.13 57 83 307 75. 18 Plokk 1 aT 42 piiripunkti number 79. 1 6 587 095,78 630 606,80 93 81,49 . 84 77. 76 71.10 . 91 78 74 . 2 6 587 108,96 630 634,94 Külgneva mäeeraldise piir 19 77 78. 01 . 80.54 3 6 587 054,04 630 647,97 76 .30 28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 83. 2 4 6 587 014,66 630 706,82 76. Katend 73 2 . Š-4 .8 25 83 76.84 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 61 7 77 5 6 587 004,00 630 750,00 7 1,6 78. . 31 72 82,85 . aR - aktiivne reservvaru) 76 3,4 6 6 586 962,99 630 757,02 76.30 77,85 7 6 586 895,00 630 691,04 Maardla piir (asendiplaanil) 7 8 Š-5 7 1,0 1 6 587 100 79,73 8 .8 4 73.40 8 6 586 862,20 630 691,73 Pahni 77.90 4,0 80.27 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 74,73 79.46 9 6 586 853,86 630 640,07 66201:001:0958 66 83. 78.64 10 6 586 868,42 630 637,46 79 77. 78 75.21 85 Maapinna samakõrgusjoon, m 81 80.63 81.71 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57 78.93 79.16 66101:001:0195 80 78.01 75.58 76.11 Pindala 1,97 ha Rohu- ja/või metsamaa kõlvik (1,97 ha) 79.27 73.21 82.05 79 81 7 9 .4 75 8 79.78 82 . Pa-11 79 80 79 82,09 81.37 0,2 73.75 79.53 3 84.61 Plokk 2 aR 8 0 .0 80 01 76 10,3 3 . 71,59 84 79.67 83 75 306 78 7 86 84 7 80,78 . 74 80 81.23 77.47 73.30 81 84. 74 81. 76.03 Kaardileht nr 6434 Rakvere 21 80.68 84 76.67 84.29 75 11 PA-2 84 80.82 81 0,3 .77 79.05 80.91 82.48 84,42 79.16 6,4 77,72 Pahni 80 79 75.03 77 73.52 81.83 66201:001:0958 21 76 . 80. Puuraugu nr 85 86 78.49 PA-3 75.47 4 84. Katendi paksus, m 64 0,3 80. 78 84,57 Suudme abs kõrgus, m 61 6,0 Kasuliku kihi paksus, m 82 81.25 80.03 82.82 78,27 . 78.35 Lamami abs kõrgus, m 34 85 82 82 . 5 34 81.44 76.27 82 81 Pa-12 74.43 73.66 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 0,2 9 80 8 7 76 80.47 6 81,45 7 .1 5,8 7 1 83.41 75,45 81.49 82.55 6 587 000 7 7 2021. a uuringu puurauk 81.56 75.67 3 4 74.53 77.54 78.29 83.64 PA-1 75.90 PA-3 Puuraugu nr 305 75 0,2 0,3 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) Plokk 2 aR 82.62 84,09 13,0 Kiigemäe 84,57 6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m 70,89 78,27 78.58 77.36 66101:001:0194 81.29 Pihlakametsa 85. 83 83. 72.70 Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584) 86 73 78 51 Katendi paksus, m . 63 01 66201:001:1450 1,6 83.38 75.44 82,85 Suudme abs kõrgus, m 80.27 84.10 3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m 81.29 305 77,85 Uuritud sügavus, m 82.35 79.09 87 84,71 8 78.84 73.78 83 3 85.41 .45 302 77.65 Pahnimäe maastikukaitseala 88 88 84,16 6 75 81.50 . 78.82 22 77 79 79 86.20 .18 74 78 89 81.72 82.76 84.75 74.86 83 79.09 .2 9 79.52 Elektripaigaldise kaitsevöönd . 77.09 N 82 9 90. 7 8 0 85. 82 0 9 51 81 19 76.24 80.53 83.25 78.19 81.37 1 .2 79 89. 8 4 8 4 84. 73.30 8 78 76.42 79. 1 0 50 100 m 76 82.49 94 80 81 74.74 80.77 1 .7 83.25 0 PA-4 9 79.50 Pa-16 76.58 3,3 0,2 78.53 85,39 79,31 90 1,8 82 10,8 80,29 0 68,31 .7 89 Märkused: 77 79.58 5 . 92 8 83.60 Pa-15a 84. 80.85 4,5 76 69 . 79. 81.08 87 19 83,43 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7,5 79 6 586 900 75 71,43 Kiigemetsa 1 75.24 80.11 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. .3 74 75.63 87 66101:001:0195 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020. 83 83.08 7 51 81.19 83. 83. 79.77 77.09 88 73.53 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 76 20 78.81 19 83 88. - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 73 13 80. - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 89 80.15 74 78 78.60 75 - Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 89. 85. 76.95 85. 64 42 77 79 81.18 80.03 80. 10 78.36 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani 60 PA-5 0,8 21 81.35 80 8 81,99 2 304 81 79.78 9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). 71,89 83,14 82.60 5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga. 8 73 .60 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 82. 89. 88 85 89 9 . 72 83 82.48 86. 82.12 24 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 86. 301 94 88 73 Veltsi II liivakarjäär . . 82,48 17 59 Korrastatud ala plaan 88. Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 03 Pa-16x 83. 0,2 83. 37 73,54 73 11 10,8 . 630 600 630 700 630 800 69 62,54 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 82.14 OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 Pahnimäe [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000 66201:001:0534 6 586 800 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / Š-3 1,4 79,37 3,1 74,87 78.89 Veltsi karjäär 81.03 66201:001:1110 Aksli Mäeeraldise ja mäeeraldise Pa-10 0,4 78.47 66201:001:0715 teenindusmaa piiripunktide 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 40 71,16 koordinaadid piiripunkti number 74. 8,6 5 Kat 62,16 9 79 . 77. 3 end 7 . Aksli 05 54 90 Veltsi karjäär . 81 74 66201:001:0715 82.35 Nr X Y 1 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja . 71.13 57 83 307 75. 18 Plokk 1 aT 42 piiripunkti number 79. 1 6 587 095,78 630 606,80 93 81,49 . 84 77. 76 71.10 . 91 78 74 . 2 6 587 108,96 630 634,94 Külgneva mäeeraldise piir 19 77 78. 01 . 80.54 3 6 587 054,04 630 647,97 76 .30 28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 83. 2 4 6 587 014,66 630 706,82 76. Katend 73 2 . Š-4 .8 25 83 76.84 61 7 77 5 6 587 004,00 630 750,00 Nõlva hoideterviku alumine piir 7 1,6 78. . 31 72 82,85 . 76 8 3,4 6 6 586 962,99 630 757,02 76.30 77,85 82.1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 7 6 586 895,00 630 691,04 7 8 Š-5 7 1,0 1 81 02 . 6 587 100 aR - aktiivne reservvaru) 79,73 8 .8 4 8 6 586 862,20 630 691,73 77.90 4,0 80.27 Maardla piir (asendiplaanil) 71 74,73 9 6 586 853,86 630 640,07 66 Pahni 83. 82.09 10 6 586 868,42 630 637,46 79 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 77. 66201:001:0958 81 80.63 Kiigemetsa 11 6 587 035,63 630 609,57 72 78.93 I I' Geoloogilise läbilõike joon 66101:001:0195 80 78.01 Pindala 1,97 ha 8 73 5 Maapinna samakõrgusjoon, m 82 82.14 79 78 Lamami samakõrgusjoon, m 81 7 9 .4 I Pa-11 75 8 79.78 . 79 82,09 81.37 0,2 3 84.61 Plokk 2 aR 8 0 .0 80 01 10,3 3 . 71,59 84 84 82.45 306 86 80,78 . 80 81.23 84 . 72 84. 81. Kaardileht nr 6434 Rakvere 21 84 84.29 83 11 PA-2 84 84.55 80.82 0,3 .77 80.91 82.48 84,42 6,4 77,72 Pahni 84. 31 66201:001:0958 .21 84.97 80. Puuraugu nr 85 86 85 PA-3 4 84. Katendi paksus, m 64 0,3 80. 83.47 84,57 Suudme abs kõrgus, m 61 72 6,0 Kasuliku kihi paksus, m 82 81.25 82.82 78,27 . Lamami abs kõrgus, m 34 85 82 . 5 34 84.56 84.16 84.17 85.29 Pa-12 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 0,2 8 76 6 81,45 7 .1 5,8 7 1 83.41 6 587 000 75,45 81.56 I I 7 3 7 83.99 I I' I 2021. a uuringu puurauk 4 83 84.89 83.96 .26 84.13 83.64 PA-1 84.96 PA-3 Puuraugu nr 305 75 84 0,2 0,3 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) Plokk 2 aR 82.62 84,09 13,0 Kiigemäe 84,57 84.57 6,0 84,71 Suudme abs kõrgus, m Var 70,89 78,27 66101:001:0194 Pihlakametsa e 85. e r 83. Va Š-4 Kaevandi nr (EGF 7584) 86 78 51 Katendi paksus, m . 63 01 1,6 66201:001:1450 83.38 85.13 Plokk 3 aT 82,85 Suudme abs kõrgus, m 84.33 84.10 3,4 Uuritud kasuliku kihi paksus, m 85.01 305 85.12 77,85 Uuritud sügavus, m 84.57 85 87 85. 82.35 84,71 Vae r 71 83 84.72 .45 302 Pahnimäe maastikukaitseala 88 88 84,16 6 . 78.82 22 79 83 85 79 . .18 84.73 84.54 85 89 84.75 83 79.09 .2 9 Viljapuud Elektripaigaldise kaitsevöönd . N 82 9 90. 7 I' 0 84.70 85. 9 51 19 84.94 85 8483.97 1 .2 89. 4 80 8 84.08 84. 78 79. 83.68 0 50 100 m 94 81 1 .7 0 PA-4 9 79.50 Pa-16 83.41 3,3 0,2 85,39 79,31 90 1,8 10,8 80,29 0 68,31 5 .7 89. 92 Märkused: 8 78 Pa-15a 82.91 77 84. 4,5 69 . 79. 87 19 83,43 83.06 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 76 II 7,5 79 6 586 900 ' 75 71,43 Kiigemetsa 83 1 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. .3 74 83 87 66101:001:0195 73 82.84 7 83.08 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.02.2020. 51 72 I 83. 83. II 79.77 88 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 20 19 88. 82.11 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 13 80. - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 89 82.41 - Keskkonnaregistri Veltsi liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 89. 85. 85. 64 42 80.03 80. 10 - Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja varu arvutuse plaani 60 PA-5 0,8 21 81,99 304 9,3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3383). 71,89 83,14 5. Nõlva hoideterviku ülemne piir ühtib mäeeraldise piiriga. 8 73 .60 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 82. 89. 88 85 89 9 . 72 83 82.48 86. 82.12 24 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 86. 301 94 88 73 Veltsi II liivakarjäär . . 82,48 17 59 Mäeeraldise plaan 88. Lääne-Viru maakond, Rakvere vald 03 Pa-16x 83. 0,2 83. 37 73,54 73 11 10,8 . 630 600 630 700 630 800 69 62,54 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 82.14 OÜ Päide Liiv Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa 44418 Pahnimäe [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Mõõtkava 1 : 1 000 66201:001:0534 6 586 800 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kusalp Kuupäev 01.06.2021 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3490 / allkirjastatud digitaalselt / Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Päide Liiv taotleb maavara kaevandamise luba Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla idaosas asuvale Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada piirkonda ehitustegevuseks vajaliku liivaga. Veltsi liivamaardla asukoht on ehitusmaavarade potentsiaalsete tarbimiskohtade suhtes soodne – maardlast ~3 km kaugusel põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning ~5 km kaugusel lõunasse jääb Rakvere linn. Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub loa taotlejale kuuluval kinnistul ning taotletav maavara kuulub eraomandisse. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ ei hinnata varustuskindluse aspekti kaevandamisloa menetlustes, kui taotletav maavara kuulub eraomandisse. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla on juba varasemalt kaevandamisega mõjutatud ala – taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb töötav Veltsi liivakarjäär. Otstarbekas on jätkata kaevandamist juba kasutuses olevate maardlate piires, kuna nende osas on piisavalt vajalikku informatsiooni nii ala keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Veltsi II liivakarjääri materjali on võimalik turustada Tallinn-Narva maantee 2+2 maanteeks ehitusel ning piirkonda jäävate eritasandiliste ristmike ehitamiseks, mille suhtes on Veltsi maardla väga soodsas asukohas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Veltsi II liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas taotlejale kuuluval kinnistul Kiigemäe (katastritunnusega 66101:001:0194). Taotletavast Veltsi II liivakarjäärist vahetult põhja jääb Veltsi karjäär (kaevandamisluba LVIM-025). Veltsi II liivakarjääri keskosas asub Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliin Elamud (VID kood m26144660, kaitsevöönd 2 m liini teljest) ning selle kaitsevöönd. Taotletav Veltsi II liivakarjäär külgneb idast vahetult kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO5000025), mille kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Muud ehitised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid taotletava mäeeraldise teenindusmaal puuduvad. Kiigemäe maaüksuse idaosas on kolme hoone varemed. Lähimad majapidamised asuvad mäeeraldisest ~250 m kaugusel kirde pool kinnistul Luha (katastritunnusega 19002:004:0106) ja ~300 m kaugusel edelas kinnistul Pihlakametsa (katastritunnusega 66201:001:1450). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletavat Veltsi II liivkarjääri ala on varasemalt uuritud mitmel korral: ‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3431); ‒ Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1979; EGF 3593); ‒ Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2004, EGF 7584); ‒ Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9476). Veltsi II liivakarjääri alal on kvaternaarsed setted esindatud erineva terakoostisega liivaga, kohati saviliiva vahekihtide ja kruusaosisega. Kasuliku kihi katendiks on kuni 0,4 m paksune kasvukiht, ühes 2021. a puuraugus (PA-4) on katendiks lisaks kasvukihile ka saviliiv (paksusega 3,1 m). Varasemate uuringute puuraukude andmeil on kolmes puuraugus samuti katendiks lisaks kasvukihile veel saviliiv, saviliivmoreen või ülipeeneteraline liiv. Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluvioaalse tekkega, oranžikas-beežid ja helebeežid, ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on küllaltki muutlik, mäeeraldise idaosas on ühes puuraugus kasulikku kihti kõigest 1,8 m (PA-4), teistes puuraukudes on kasuliku kihi paksus 6,4 - 13,0 m. Kasuliku kihi keskmine paksus Veltsi II liivakarjääris on 7,9 m. Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Veltsi II liivakarjääris Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 7,3 (kaalutud keskmine 0,8) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 46,3 - 94,4 (89,7) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 5,6 - 53,7* (9,5) Filtratsioonimoodul (<4 mm materjalist), m/ööp 3,2 - 23,4 (aritmeetiline kesk. 10,2) *ploki kvaliteedinäitajate sees on üks liivsavi kihi proov Tuginedes eeltoodule saab Veltsi II liivakarjääri looduslikku liiva lugeda dreenitavaks ning materjali saab kasutada kõikides teede ehituse töökihtides (v.a võib-olla I klassi maanteedel, kus nõutud filtratsioonimoodul on arvutuslik, mitte kindel väärtus). Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen või ülipeeneteraline savikas liiv. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on 70,9 - 80,3 m. Veltsi II liivakarjääri lamam langeb lääne suunas. Veltsi II liivakarjääri alal teostatud geoloogiliste uuringutega ei ole ühegi puuraugu ega šurfiga põhjavett avatud, seega jääb kogu taotletav maavara veetasemest kõrgemale. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Veltsi II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,97 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Veltsi liivamaardla aktiivse tarbevaru plokki 3. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Taotletava täiteliiva kogus plokis 3 aT on 156 tuh m3 (seisuga 01.03.2021. a), millest kaevandatav varu on 105 tuh m3. Nõlva hoidetervikutesse jääva varu suuruseks on 51 tuh m3. Kaevandamisluba Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse 15 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~10 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi II liivakarjäär ~11 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis vastavalt maapõueseadusele korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Veltsi II liivakarjääris katab kasulikku kihti katend paksusega 0,2 – 3,3 m (keskmiselt 1,1 m) ning mahuga 22 tuh m3. Kasvukihi paksus moodustab katendist keskmiselt 0,3 m ning kasvukihi maht mäeeraldisel on 6 tuh m3. Katendi moodustab lisaks kasvukihile saviliiv, saviliivmoreen ning ülipeeneteraline liiv. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Kaevandamise tingimused Veltsi II liivakarjääris on soodsad – kasuliku kihi kogupaksus on suur (keskmiselt paksusega 7,9 m), kogu maavara asub veetasemest kõrgemal ning piirkonna teedevõrk on hea maavara transpordiks. Kuna kogu maavara Veltsi II liivakarjääris on veetasemest kõrgemal, siis on kogu varu kaevandatav kuiva astmega kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kaevis laetakse otse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Vajadusel ladustatakse kaevandatud maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem kalluritele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Veltsi II liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kavandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast, Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~250 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 85 + 20log10(15) – 20log10(250) = 60,5 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 85 dB(A). Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis 6.1). Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB Müraallikate erinevus, dB Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed Buldooseri ning ekskavaatori (suurimad müraallikad) eraldi töötamisel on arvutuslik müratase lähimas majapidamises mõlemal juhul 60,5 dB(A). Teades, et mõlema müraallika poolt tekitatavate müratasemete erinevus on 0 dB(A) ning kasutades joonisel 6.1 olevat seaduspärasust, saame kombineeritud mürataseme lähimas majapidamises 60,5 + 3 = 63,5 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv kombineeritud müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 63,5 dB. Arvutuslik tase ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 3,5 dB, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ja Kiigemäe kõrgendikku. Seega ei ole arvestatud astangu müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemetega. Samuti on väga vähetõenäoline, et korraga satuvad karjääri äärealal töötama mõlemad enim müra tekitavad seadmed. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses olevas majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Lähim majapidamine asub töötavatest seadmetest ~250 m kaugusel. Sellise vahemaa taha jääb müra päevasel ajal töötades normatiivi piiridesse rakendades müra leviku tõkestamise meetmeid, rajades karjääri äärealale müratõkkevall. Võimaliku mõju minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Võimalikult suures ulatuses tuleb müra leviku takistamiseks karjääri ümbruses mets säilitada. Veltsi II liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim majapidamine asub 250 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl), kuid tolmu levimine üle Kiigemäe kõrgendiku, mis jääb taotletava mäeeraldise ja lähima elamu vahele, on ebatõenäoline. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanid kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). 10 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,010 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Veltsi II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Veltsi II liivakarjääris kaevandatakse maavara veetasemest kõrgemal, seega peale kaevandatava maavara ammendumist on tegemist kuiva alaga, kuhu on otstarbekas rajada rohu- või metsamaa vastavalt maaomaniku soovile kaevandamise lõpetamisel. Tehnoloogilise korrastamise tööd on võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt ning ei erine rohumaaks või metsamaks korrastamisel – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Veltsi II liivakarjääri tingimustes on 1:2. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Veltsi II liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 4 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 8 000 eur. Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Raido Allsaar / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Päide Liiv Juhatuse liige Taotluse koostas 07.06.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 3211046161 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD OÜ INSENERIBüROO STEIGER 11206437 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON KADRI MIKKELSAAR 55997538 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald (maavaru) MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 17.45 24.03.2021 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Marge Kasenurm Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Marge Kasenurm KADRI MIKKELSAAR Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 3211046161 Kooskõlastuse kuupäev 24.03.2021 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11206437 Ettevõtte nimi OÜ INSENERIBüROO STEIGER Kontakisik KADRI MIKKELSAAR Objekti aadress Kiigemäe, Päide küla, Rakvere vald (maavaru) Töö number - Töö sisu Veltsi II uuringuruumi maavara kaevandamine Etapp Eelprojekt KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste- kooskolastamise-vorm Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Õhuliini all ja kaitsevööndis on kaevandamine ja pinnase ladustamine keelatud. Tagada õhuliinide teenindamiseks juurdepääs liinile ja mastidele. Vajadusel tellida võrgu ümberehitus (õhuliinide demonteerimine). ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel