OTSUS
isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr. 2.2.-1/21/13
Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Berit Reino
Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2021 Tallinn
Taotluse esitamise aeg 28.10.2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Taotluse esitaja
e-posti aadress:
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda loa andmesubjektide
nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus " Üleriigiline uuring elamute
kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest" 06.09.2021 taotluses ning
20.09.2021 ja 28.10.2021 täiendatud taotlustes ja lisamaterjalides esitatud tingimustel
ja mahus;
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt
pärast kogumise eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7.2.);
3. eluruumide asustatuse analüüsikaartide avaldamise kord, sh avalikuks tehtavate
analüüsikaartide detailsus (eluruumide arv ruutvõrgustikus) kooskõlastatakse
avaldamisele eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooniga.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Kahaneva rahvastikuga piirkondades langevad vähem kui kolme eluruumiga hooned jäädavalt
kasutusest välja. See mõjutab omakorda negatiivselt antud asumi (linnosa, alevi piirkond, küla)
elanike elukorraldust kui ka kohalikku elukeskkonda. Riigile ja kohaliku omavalitsuse
üksustele on vajalikud andmed vähem kui kolme eluruumiga hoonete kasutusest välja
langemise (tühjenemise) kaardistamiseks, sealhulgas arusaam sellest, millised eluruumide
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
asustatust käsitlevad andmed on tühjenemise analüüsimiseks asjakohased. Tühjenemise
mustrite analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini planeerida tegevusi, toetusmeetmeid
ja investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega kohanemise vajadusega. Näiteks
investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla piirkondade arengutrendidega, sest see aitab
planeerida elamufondi (sh vähem kui kolme eluruumiga hoonete renoveerimisvajadust),
tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning korraldada teenuseid.
Elektritarbimise andmete kasutamine on üks täpsemaid viise hinnata eluruumide kasutamist.
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et elektritarbimise
mõõtepunktide andmeid analüüsida, eraldada uuringu skoopi kuuluvad vähem kui kolme
eluruumiga hooned ja esitada andmeid umbisikustatud kujul. Eluruumide asustatuse andmeid
analüüsitakse võrgustiku ühiku (kuusnurk-võrgustik) täpsusega, mille ühe ühiku külje suurus
on ligikaudu 500 m (Eestit katvas võrgustikus on 128866 ühikut) ja mis sisaldavad vähemalt 5
eluruumi. Juhul kui eluruumide arv ühikus jääb <5, siis jääb ühikus paiknevate eluruumide
asustatus konfidentsiaalseks.
Vähem kui 5 eluruumi konfidentsiaalseks märkimise nõue tuleneb Statistikaameti
konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrast, mis omakorda põhineb
riikliku statistika seaduse § 38 lõikel 6. Isikuandmete sagedustabelites on konfidentsiaalsed
sagedused 1 ja 2, mille puhul tuleb tagada, et need ei oleks ka koondsummade abil
tagasiarvutatavad, see tähendab, et Statistikaamet ei avalda asustamata eluruumide arvu mis
jääb <3. Uuringus kasutatakse samadel põhimõtetel koostatud ruudustikku vähem kui kolme
eluruumiga hoonete asustatuse hindamiseks erinevate andmekogude puhul (residentsuse
indeks, rahvastikuregister ja elektritarbimise andmed), et võrrelda, kas ja kuidas asustatus
erinevate andmekogude puhul varieerub, ning millisel juhul on tegemist tühjenemisega
(elamute kasutusest välja langemisega). Kuna antud uuring peab andma sisendit nii asulate
ruumilisele planeerimisele (ruumiline paiknemine) kui ka riiklikule rekonstrueerimise
strateegiale, siis on oluline saada kõiki konfidentsiaalsusreegleid jälgides võimalikult detailne
ülevaade tühjade eluruumide hinnanguliselt paiknemisest ja tühjenemisest enim mõjutatud
hoonetüüpidest.
Uuringu tulemused on vajalikud ka riigile regionaal- ja elamumajanduspoliitika kujundamisel.
Vajalike andmete olemasolul on võimalik saada objektiivse pilti kohaliku omavalitsuste üksuste
vähem kui kolme eluruumiga hoonete asustatusest. See võimaldab paremini planeerida
toetusmeetmeid (sh renoveerimistoetused, tugi infrastruktuuri ja teenuste kohandamiseks ja
laiendamiseks nt teed või sideteenused) ja riiklikke programme.
Üleriigilise elamute kasutusest väljalangevuse uuringuga soovib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga koondada Eesti
piirkondade kahanemisega seotud alusandmed, et analüüsida elamute (vähem kui kolme
eluruumiga hooned ja korterelamud) asustatust kohalike omavalitsuste, asulate ja elamute
täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Saadud tulemuste eesmärk
on soodustada asjakohaste ja tõhusate investeeringute tegemist riigi ja kohaliku omavalitsuse
poolt ning toetada toetusmeetmete ja digitaalsete tööriistade väljatöötamist.
Uuringu ühe tulemusena selguvad piirkonniti eluhoonete asustatuse osakaalud ja eluhoonete
tühjenemise mustrid, mis võimaldab juhtida konkreetsete kohaliku omavalitsuse üksuste
2 (4)
tähelepanu võimalike probleemidele nende territooriumil. Samuti on tellitava uuringu üheks
oodatavaks tulemuseks KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt
üleriigilise veebipõhise andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude
ja infosüsteemide funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks, sh ettepanekud
elektritarbimise andmete kasutamiseks asustamata eluruumide arvu ja eluhoonete tühjenemise
tuvastamiseks.
Töötlemiskoha aadress:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Ameerika 1, 10122
Statistikaamet
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tatari tn 51, 10134
Töödeldavate andmete koosseis:
Isikukood (mõõtepunkti lepingu omanik)
Mõõtepunkti kood
Mõõtepunkti asukoha aadress
Mõõtepunkti elektri tarbimine
Rahvastikuregistri andmed
Residentsuse indeks
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Vähem kui kolme eluruumiga hoonete elektrilepingu omanikud. Eesti kõikide vähem kui kolme
eluruumiga hoonete (üksik-ja paariselamud) elektritarbimise andmed.
Isikuandmete allikad:
Eleringi elektritarbimise andmebaasi andmed, mis on väljastatud Statistikaametile riikliku
statistika programmi statistikatööde tegemiseks.
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole.
Taotleja kinnituste kohaselt: teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid
tuvastada ei ole võimalik.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 16 lõige 3 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku
nõusolekuta uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba.
Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse
isikuandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised
3 (4)
turvameetmed. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist
oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Küll aga tuleb uuringuloa
saajal tagada, et uuringu tulemus ei hakkaks kahjustama uuringuga hõlmatud isikute
õigusi ega huve.
Loataotluses on viidatud, et uuringu tulemus on kasulik eeskätt omavalitsustele, kes saavad
selle põhjal teha ruumilist planeerimist, hinnata infrastruktuuri ja teenuste vajadust jms.
Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt riikliku statistika käigus saadud isikustatud
elektritarbimise andmeid (millisel aadressil kui palju elektrit tarbiti). Rõhutan, et et riiklikuks
statistikaks kogutud andmete põhjal ei tohi kellegi suhtes teha ühtegi õigusliku mõjuga otsust.
Käesoleva uuringu andmete alusel ei või omavalitsused võtta ühegi majapidamise osas vastu
ühtegi haldusotsust.
Tühjalt või kasutuses väljas olevate majade andmete avaldamine kaardirakendusel või muud
täpset asukohta tuvastada võimaldaval viisil on ohuks selliste isikute varadele, kelle omandisse
tühjad või kasutusest väljas olevad majad kuuluvad. Sellisel viisil võimaldaks uuringu läbiviija
kaardistada eluruumid, kus kedagi aastaringselt sees ei ela, ning hüpoteetiliselt on võimalus
selliste majade kuritegevuse ohvriks langemisele.
Et eeltoodud riskid ei realiseeruks, on uuringuloa saajal (ning uuringumeeskonnal) keelatud
ükskõik kellele avaldada uuringu tulemusi sellisel viisil, mis võimaldaks tuvastada
konkreetsed tühjalt seisvad hooned. Selle ära hoidmiseks paneb inspektsioon uuringloa
saajale lisakohustuse kooskõlastada eelnevalt Andmekaitse Inspektsiooniga uuringutulemuste
avaldamine kaardirakendusel vms viisil, mis võimaldab tuvastada konkreetsed tühjalt seisvad
hooned.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus kehtib tingimustel,
mis on 06.09.2021 inspektsioonile esitatud taotluses ning 20.09.2021 ja 28.10.2021 täiendatud
taotlustes ja lisamaterjalides kajastatud.
Kui teadusuuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirsika Berit Reino
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)