MÄÄRUS
05.11.2021 nr 63
Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a
määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruses nr 51 „Korterelamu elemendipõhise
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõikest 2, § 27 lõike 5 punktidest 1 ja 2 ning lõike 6 punktist 6 jäetakse välja
sõnad „ja katuse“;
2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „1 000 000“ arvuga „1 500 000“;
3) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 12 kuud taotlusvooru sulgemisest arvates.“;
4) paragrahvi 25 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „suurendata“ sõnadega „,välja arvatud juhul,
kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 12 kuu jooksul on vähemalt ühel korral
Statistikaameti avaldatav ehitushinnaindeks võrreldes vahetult eelneva kvartaliga tõusnud
vähemalt 2 protsenti või on ehitushinnaindeks tõusnud vähemalt 6 protsenti võrreldes taotluse
rahuldamise otsuse tegemise aja ehitushinnaindeksiga ja taotluste rahastamise eelarve
võimaldab toetuse summa suurendamist“;
5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõikes 4 sätestatud toetuse suurendamise taotlusega esitab toetuse saaja KredExile
rekonstrueerimistöö uue maksumuse ja selle suurenemise põhjenduse.
(42) Rekonstrueerimistööde maksumust ja toetuse summat võib suurendada kuni 10 protsenti
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde maksumusest.“;
6) määrust täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses:
„§ 33. Rakendussätted
(1) Käesoleva määruse 2021. aasta novembris vastu võetud muudatusi kohaldatakse 1.
novembrist 2020. a kuni 3. maini 2021. a esitatud taotluse osas.
(2) Lõikes 1 sätestatud juhul on taotlejal õigus nelja kuu jooksul alates käesoleva sätte
jõustumisest muuta esitatud taotlust osas, mis tuleneb § 6 lõike 2 ja § 15 lõike 1 muudatustest.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
01.11.2021
Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu
elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
Määruse muutmise eesmärk tuleneb COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-
CoV-2 levikust lähtuvate ehitushindade tõusu mõjude leevendamisest. Ehitusmaterjalide ja -
toodete tootmine kriisi ajal vähenes kui nõudlus tegi läbi tugeva languse. Riikide majanduste
kiire taastumine on tekitanud ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis on
tekkinud tarneraskused. Defitsiit on oluliselt kasvatanud ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja
hinna ebakindlus sektoris on ühtlasi tõstnud riski koefitsienti, mistõttu korterelamute
rekonstrueerimise sektoris tervikuna on ruutmeetri hinnad kasvanud. Soodustamaks uute
tehniliste lahenduste kasutuselevõttu korterelamute rekonstrueerimisel on oluline vähendada
defitsiidi tõttu tekkinud hinnasurvet ja ehitaja riske.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ekspert Raiko Puustusmaa (tel:
631 3609, e-post:
[email protected]), ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie
Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe
osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post:
[email protected]), eluaseme ja
energiatõhususe osakonna hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ja riskiosakonna
jurist Ingrid Ajangu. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351,
e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 6 punktist.
Eelnõuga muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud määrust kuna võrreldes
2020. aastaga on oluliselt kasvanud korterelamute rekonstrueerimise hinnad ja suurenenud
võimalikud riskid meetme eesmärkide saavutamisel potentsiaalselt jätkuva ehitushinna tõusu
tõttu.
Punktiga 1 tehtava muudatuse kohaselt muutub tehases eelnevalt valmistatud elementidest
katuse paigaldamine vabatahtlikuks. Elemendil põhinev katus suurendab oluliselt korterelamu
rekonstrueerimise maksumust, samas ei mõjuta projekti valmimise kiirust ega
energiatõhustamise kvaliteeti. Meetme peamine eesmärk on testida seinaelementidega hoone
energiatõhustamist.
Punkti 2 kohaselt tõstetakse korterelamu rekonstrueerimise projekti piirsummat eesmärgiga
tagada lubatud toetuse osakaalu projekti kogueelarvest ja tasakaalustada ehitushindade olulist
kallinemist. Tõenäoliselt kaasneb kavandatud muudatuste jõustumisel rahuldatavate toetuse
taotluste arvu vähenemine võrrelduna kehtiva määruse põhjal eeldatavaga kuna taotluste
rahastamise eelarve ei muutu. Teisalt on muudatuste jõustumine vajalikuks garantiiks meetme
eesmärkide saavutamisel. Kuna ehitushinnad on käimasoleva kriisi tõttu oluliselt tõusnud, siis
on see ainus võimalus tagada, et rahuldatud toetuse taotlused on võimalik ellu viia ja
korterelamud määruse nõuete kohaselt rekonstrueerida.
1
Punktiga 3 täpsustatakse taotluste menetlemise tähtaega. Kavandatava muudatusega viiakse
tähtaeg tegelikele oludele vastavaks ja kõrvaldatakse varasem ebatäpsus, kuna ehitussektoris
toimunud eelkirjeldatud muutuste tõttu ei ole pilootprojekti läbi viimine kehtiva regulatsiooni
tingimustes (taotlusvooru avatud olemise minimaalne tähtaeg, majade grupeerimine
tüüpprojektide järgi, avalik konkurss, hilisem hinnapakkumiste võtmine, korteriühistutega
kooskõlastusprotsessid jne) enam võimalik. Tähtaja sätestamisel on arvestatud pilootprojekti
senist kulgu vältimaks hilisema muutmise või pikendamise vajadust.
Punktidega 4 ja 5 tehtav muudatus puudutab ehitushindade kasvuga seotud riskide
maandamist projektide elluviimisel. Taotluse rahuldamise otsusega rekonstrueerimistöödele
eraldatud toetuse summat on võimalik suurendada eeldusel, et ehitushinnaindeks on § 6 lõike
1 punktides 1–12 nimetatud tööde elluviimisel võrreldes taotluse rahuldamise otsuse tegemise
hetkega tõusnud vähemalt 2% vähemalt ühes kvartalis või kokku 6% taotluse rahuldamise
otsusest 12 kuu jooksul arvates.
Põhjendatud taotluse alusel on võimalik juhul, kui rekonstrueerimistööd kallinevad kuni 10%
võrreldes varasema pakkumusega, suurendada toetuse summat kuni 10%
rekonstrueerimistööde algses pakkumuses toodud maksumusest vastavalt punktile 5.
Ehitusturu olukord avaldab otsest mõju ehitustööde hinnale. Toetuse summa sisaldab lisaks
rekonstrueerimistöödele teisigi abikõlblikke kulusid nagu omanikujärelevalve teostamise või
tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu. Rekonstrueerimistööde väliseid kulusid ei
suurendata. Seega on võimalik toetuse summa suurendamine seatud sõltuvusse ehitus- ehk
rekonstrueerimistööde maksumuse suurenemisest ja kaetakse taotluste rahastamise eelarve
vahenditest.
Muudatuse vajaduse tingib vältav hinna ebakindlus ehitussektoris, mistõttu on pilootprojektis
osalejatele oluline pakkuda maksimaalset võimalikku kaitset kõrgete ehitushindade vastu, mis
võivad viia korterelamute rekonstrueerimistööde enneaegse lõppemise ja meetme eesmärkide
mittesaavutamiseni.
2021. aastat arvestamata on viimase viie aasta keskmine kvartaalne ehitushinnaindeksi tõus
olnud 0,3% ja viimase kümne aasta keskmine kvartaalne tõus 0,5%. 2021. aasta esimese
kvartali tõus oli aga 5,2%. Seega on hetkel tegemist olulise ehitushinnaindeksi tõusuga, mille
osaline kompenseerimine toetuse summa suurendamise läbi on projekti elluviimise
seisukohalt otsustava tähtsusega.
Punktiga 6 täiendatakse määrust rakendussätetega, mis võimaldavad kohaldada kavandatavaid
muudatusi pilootprojektiga seotud isikutele. Toetuse eraldamise otsuseid ei ole tehtud ja need
tehakse pärast ettevõtjate esitatavate pakkumuste kinnitamist. Ettevõtjad ehk projekteerijad,
ehitajad ja elementide tootjad on leitud KredExi poolt avaliku konkursi raames vastavalt
määruses ja ministeeriumi ja KredExi vahel sõlmitud halduslepingus sätestatule; nendega on
sõlmitud vastavad koostöölepingud ja võetud igale majade grupile hinnapakkumised.
Muudatuste jõustumisel on ettevõtjatel õigus esitada uued hinnapakkumised. Pakkumuste
kinnitamisel saavad taotlejad esitada muudetud taotluse, arvestades ühtlasi toetuse andmise
tingimuste muudatusi ning KredEx teha taotluse rahuldamise otsused. Taotluse muutmise
tähtaja sätestamisel on lähtutud nii taotluste menetlemise üldisest tähtajast kui asjaolust, et
asjakohaste muudatuste vajadus selgub ennekõike taotlejale esitatud pakkumusest.
Muudatustel on tagasiulatuv mõju. Kuna pilootprojekt seisneb korterelamute
rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamises ja tehases
eelnevalt valmistatud elementide tootjate kaasamises, on selle eesmärgipärases elluviimises
kesksel kohal elementide tootjate kaasatus. Viimaste esitatud hinnapakkumised osutusid küll
2
ehitusturu olukorrale vastavaks, kuid projektide rahastamise vaates vastuvõetamatuteks.
Eelnevast tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pilootprojektiga on hõlmatud kõik huvitatud ja
võimekad ettevõtjad, on kavandatavate muudatuste elluviimine määrava tähtsusega.
Muudatused võimaldavad avaliku konkursi lähteülesannet täiendada ja esitada uutel
tingimustel hinnapakkumised. Täiendav survet avaldab ka meetme rahastusallikas ehk raha
kasutamisele on seatud tähtaeg.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu.
See tähendab, et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda.
Võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid gruppe.
Praegu on võrreldavateks gruppideks ühelt poolt isikud, kes on kehtiva määruse alusel
taotluse esitanud ja need, kes taotlust ei esitanud, kuna katuse soojustamise toetatavaks
tegevuseks kvalifitseerumise eelduseks oli tehases toodetud katuse elementide kasutamine
rekonstrueerimistöödel. Samuti võis mõni korteriühistu jätta taotluse esitamata kehtiva toetuse
maksimaalse summa tõttu, kuid oleks taotluse esitanud siis, kui toetuse maksimaalne summa
oleks olnud selline nagu käesoleva määruse muudatuse jõustumisel olema saab.
Kehtiva määruse tingimustes on rekonstrueerimistööde läbiviimiseks võimekad korteriühistud
juba taotlused esitanud, neid on palju rohkem, kui toetuse andmise eelarvest on taotlusi
võimalik rahuldada. Ei saa pidada tõenäoliseks, et üksnes tehases toodetud katuse elementide
kasutamise nõue või toetuse kehtiv maksimaalne määr on saanud takistuseks toetuse taotluse
esitamisele. Teisiti öeldes on olemas kaks gruppi, kellest ühe puhul on teada nende võimekus
korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimistööde läbiviimiseks ja teine grupp, kelle puhul
selline võimekus teada ei ole. Korteriühistud peavad olema ka valmis sõlmima 30 päeva
jooksul taotluse rahuldamisest ehitusprojekti koostamise ja rekonstrueerimistööde teostamise
lepingud. Üks isikute grupp on oma võimekust ja valmisolekut näidanud, teine seda teinud ei
ole. Seega ei ole tegemist olemuslikult võrreldavate isikute gruppidega ja neid on õiguspärane
erinevalt kohelda.
Isegi kui mingil teadmata põhjusel pidada nimetatud gruppe võrreldavaks, siis on mainitud
kahe grupi erinevaks kohtlemiseks lisaks ka legitiimne eesmärk. Mõistlikuks ja asjakohaseks
põhjenduseks on avalik huvi viia ellu toetuse andmise pilootprojekti eesmärgid. See on
oluline tagamaks Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise
strateegia elluviimine. Samuti on oluliseks legitiimseks eesmärgiks riigi raha otstarbekas ja
säästlik kasutamine ning menetluse efektiivsus. Alternatiiviks kavandatavale kohaldamisalale
on uue taotlusvooru avamine. Täiendavate tegevuste ajalist eeldatavat mahtu hinnates satub
reaalsesse ohtu toetuse andmise pilootprojekti elluviimine. Ühest küljest on pilootprojekt
seotud raha kasutamise tähtajaga, st projekti tegevused tuleb lõpetada hiljemalt 31. augustil
2024. a, teisalt tekitab protsesside edasilükkamine ja kordamine olemasolevates taotlejates
nende õigustatud ootuse petmist ja usaldamatust riigi kui partneri suhtes.
Määruse muudatused ei ole toetuse andmise tingimusi kui tervikut silmas pidades otsustava
tähtsusega ja uue taotlusvooru korraldamisega kaasnev kahju võib osutuda suuremaks, kui
sellest saadav kasu, mistõttu on erinevate gruppide erinev kohtlemine ka vajalik, sobiv ja
mõõdupärane.
Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise soovi ja selle läbiviimise võimekusega
korteriühistud on taotlused juba esitanud, arvestades nende õigustatud ootusi, on vajalik
nimetatud isikute grupiga ka edasi minna. Juhul, kui muudatusi ei viida koheselt ellu, ei ole
tagatud elementide tootjate osalemine pilootprojektis, sest puudub kindlus nende
tootmismahtude tagamise hilisemasse võimekusse. Hetkel on vastavad elemendid
väljavaadatud, kuid ehitusturul toimuv avaldab paratamatult ettevõtja otsustele ajalist ja
3
rahalist survet. Seega on toetuse andmise pilootprojekti õnnestumiseks vajalik sellega
võimalikult kiiresti edasi minna.
Valitud lähenemine on sobiv, kuna uue taotlusvooru avamine seaks ohtu toetuse andmise
eelarve raha tähtaegse kasutamise ja võiks põhjustada kogu toetuse andmise pilootprojekti
ebaõnnestumise. Alternatiivina uue taotlusvooru läbiviimine ei oleks olemasolevate taotlejate
huve silmas pidades ning toetuse andmise eelarve raha kasutamise tähtaegu arvestades sobiv
lahendus.
Määruse muutmine on mõõdupärane, kuna elemendipõhise rekonstrueerimise kogu
regulatsiooni arvesse võttes on tehtavad muudatused väikesed ja riive, mida kujutab endast
määruse muudatuste järgsete hüpoteetiliste uute toetuse taotlejate kõrvalejätmine, on vähene.
Arvestada tuleb proportsiooni, et uue taotlusvooruga kaasnev ajakulu võib reaalselt tähendada
kogu projekti ebaõnnestumist ning toetust korterelamute elemendipõhiseks
rekonstrueerimiseks ei saa sellisel juhul mitte keegi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga täpsustatakse toetatavaid tegevusi, tõstetakse toetuse piirmäära ja seotakse
taotluse rahuldamise otsuse alusel rekonstrueerimistöödele eraldatud toetuse summa
ehitushinnaindeksiga. Muudatused on suunatud pilootprojekti olemusest tulenevalt
kindlaksmääratud isikute grupile ja seega ei mõjuta avalikku huvi ega riku õiguskindluse
põhimõtteid. Laiemal avalikkusel, kes antud sihtgruppi ei kuulu, puudub õigustatud ootus
seoses kavandatavate muudatustega.
Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ning elu- ja
looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksusele ega riigile.
Meedet rahastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste
vahenditest. Meetme maht on ca 18 miljonit eurot, millest saab toetada hinnanguliselt kuni 16
korterelamu rekonstrueerimist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi.
4