dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2021
Viit
63
Registreeritud
5. november 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Kaie Kunst

Failid

  • 📎63 05.11.2021 Ministri määrus.asice518 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 05.11.2021 nr 63 Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruses nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikest 2, § 27 lõike 5 punktidest 1 ja 2 ning lõike 6 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja katuse“; 2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „1 000 000“ arvuga „1 500 000“; 3) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 12 kuud taotlusvooru sulgemisest arvates.“; 4) paragrahvi 25 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „suurendata“ sõnadega „,välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 12 kuu jooksul on vähemalt ühel korral Statistikaameti avaldatav ehitushinnaindeks võrreldes vahetult eelneva kvartaliga tõusnud vähemalt 2 protsenti või on ehitushinnaindeks tõusnud vähemalt 6 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuse tegemise aja ehitushinnaindeksiga ja taotluste rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist“; 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Lõikes 4 sätestatud toetuse suurendamise taotlusega esitab toetuse saaja KredExile rekonstrueerimistöö uue maksumuse ja selle suurenemise põhjenduse. (42) Rekonstrueerimistööde maksumust ja toetuse summat võib suurendada kuni 10 protsenti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde maksumusest.“; 6) määrust täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses: „§ 33. Rakendussätted (1) Käesoleva määruse 2021. aasta novembris vastu võetud muudatusi kohaldatakse 1. novembrist 2020. a kuni 3. maini 2021. a esitatud taotluse osas. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul on taotlejal õigus nelja kuu jooksul alates käesoleva sätte jõustumisest muuta esitatud taotlust osas, mis tuleneb § 6 lõike 2 ja § 15 lõike 1 muudatustest.“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 01.11.2021 Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Määruse muutmise eesmärk tuleneb COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS- CoV-2 levikust lähtuvate ehitushindade tõusu mõjude leevendamisest. Ehitusmaterjalide ja - toodete tootmine kriisi ajal vähenes kui nõudlus tegi läbi tugeva languse. Riikide majanduste kiire taastumine on tekitanud ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis on tekkinud tarneraskused. Defitsiit on oluliselt kasvatanud ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja hinna ebakindlus sektoris on ühtlasi tõstnud riski koefitsienti, mistõttu korterelamute rekonstrueerimise sektoris tervikuna on ruutmeetri hinnad kasvanud. Soodustamaks uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu korterelamute rekonstrueerimisel on oluline vähendada defitsiidi tõttu tekkinud hinnasurvet ja ehitaja riske. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ekspert Raiko Puustusmaa (tel: 631 3609, e-post: [email protected]), ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post: [email protected]), eluaseme ja energiatõhususe osakonna hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ja riskiosakonna jurist Ingrid Ajangu. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 6 punktist. Eelnõuga muudetakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud määrust kuna võrreldes 2020. aastaga on oluliselt kasvanud korterelamute rekonstrueerimise hinnad ja suurenenud võimalikud riskid meetme eesmärkide saavutamisel potentsiaalselt jätkuva ehitushinna tõusu tõttu. Punktiga 1 tehtava muudatuse kohaselt muutub tehases eelnevalt valmistatud elementidest katuse paigaldamine vabatahtlikuks. Elemendil põhinev katus suurendab oluliselt korterelamu rekonstrueerimise maksumust, samas ei mõjuta projekti valmimise kiirust ega energiatõhustamise kvaliteeti. Meetme peamine eesmärk on testida seinaelementidega hoone energiatõhustamist. Punkti 2 kohaselt tõstetakse korterelamu rekonstrueerimise projekti piirsummat eesmärgiga tagada lubatud toetuse osakaalu projekti kogueelarvest ja tasakaalustada ehitushindade olulist kallinemist. Tõenäoliselt kaasneb kavandatud muudatuste jõustumisel rahuldatavate toetuse taotluste arvu vähenemine võrrelduna kehtiva määruse põhjal eeldatavaga kuna taotluste rahastamise eelarve ei muutu. Teisalt on muudatuste jõustumine vajalikuks garantiiks meetme eesmärkide saavutamisel. Kuna ehitushinnad on käimasoleva kriisi tõttu oluliselt tõusnud, siis on see ainus võimalus tagada, et rahuldatud toetuse taotlused on võimalik ellu viia ja korterelamud määruse nõuete kohaselt rekonstrueerida. 1 Punktiga 3 täpsustatakse taotluste menetlemise tähtaega. Kavandatava muudatusega viiakse tähtaeg tegelikele oludele vastavaks ja kõrvaldatakse varasem ebatäpsus, kuna ehitussektoris toimunud eelkirjeldatud muutuste tõttu ei ole pilootprojekti läbi viimine kehtiva regulatsiooni tingimustes (taotlusvooru avatud olemise minimaalne tähtaeg, majade grupeerimine tüüpprojektide järgi, avalik konkurss, hilisem hinnapakkumiste võtmine, korteriühistutega kooskõlastusprotsessid jne) enam võimalik. Tähtaja sätestamisel on arvestatud pilootprojekti senist kulgu vältimaks hilisema muutmise või pikendamise vajadust. Punktidega 4 ja 5 tehtav muudatus puudutab ehitushindade kasvuga seotud riskide maandamist projektide elluviimisel. Taotluse rahuldamise otsusega rekonstrueerimistöödele eraldatud toetuse summat on võimalik suurendada eeldusel, et ehitushinnaindeks on § 6 lõike 1 punktides 1–12 nimetatud tööde elluviimisel võrreldes taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkega tõusnud vähemalt 2% vähemalt ühes kvartalis või kokku 6% taotluse rahuldamise otsusest 12 kuu jooksul arvates. Põhjendatud taotluse alusel on võimalik juhul, kui rekonstrueerimistööd kallinevad kuni 10% võrreldes varasema pakkumusega, suurendada toetuse summat kuni 10% rekonstrueerimistööde algses pakkumuses toodud maksumusest vastavalt punktile 5. Ehitusturu olukord avaldab otsest mõju ehitustööde hinnale. Toetuse summa sisaldab lisaks rekonstrueerimistöödele teisigi abikõlblikke kulusid nagu omanikujärelevalve teostamise või tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu. Rekonstrueerimistööde väliseid kulusid ei suurendata. Seega on võimalik toetuse summa suurendamine seatud sõltuvusse ehitus- ehk rekonstrueerimistööde maksumuse suurenemisest ja kaetakse taotluste rahastamise eelarve vahenditest. Muudatuse vajaduse tingib vältav hinna ebakindlus ehitussektoris, mistõttu on pilootprojektis osalejatele oluline pakkuda maksimaalset võimalikku kaitset kõrgete ehitushindade vastu, mis võivad viia korterelamute rekonstrueerimistööde enneaegse lõppemise ja meetme eesmärkide mittesaavutamiseni. 2021. aastat arvestamata on viimase viie aasta keskmine kvartaalne ehitushinnaindeksi tõus olnud 0,3% ja viimase kümne aasta keskmine kvartaalne tõus 0,5%. 2021. aasta esimese kvartali tõus oli aga 5,2%. Seega on hetkel tegemist olulise ehitushinnaindeksi tõusuga, mille osaline kompenseerimine toetuse summa suurendamise läbi on projekti elluviimise seisukohalt otsustava tähtsusega. Punktiga 6 täiendatakse määrust rakendussätetega, mis võimaldavad kohaldada kavandatavaid muudatusi pilootprojektiga seotud isikutele. Toetuse eraldamise otsuseid ei ole tehtud ja need tehakse pärast ettevõtjate esitatavate pakkumuste kinnitamist. Ettevõtjad ehk projekteerijad, ehitajad ja elementide tootjad on leitud KredExi poolt avaliku konkursi raames vastavalt määruses ja ministeeriumi ja KredExi vahel sõlmitud halduslepingus sätestatule; nendega on sõlmitud vastavad koostöölepingud ja võetud igale majade grupile hinnapakkumised. Muudatuste jõustumisel on ettevõtjatel õigus esitada uued hinnapakkumised. Pakkumuste kinnitamisel saavad taotlejad esitada muudetud taotluse, arvestades ühtlasi toetuse andmise tingimuste muudatusi ning KredEx teha taotluse rahuldamise otsused. Taotluse muutmise tähtaja sätestamisel on lähtutud nii taotluste menetlemise üldisest tähtajast kui asjaolust, et asjakohaste muudatuste vajadus selgub ennekõike taotlejale esitatud pakkumusest. Muudatustel on tagasiulatuv mõju. Kuna pilootprojekt seisneb korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamises ja tehases eelnevalt valmistatud elementide tootjate kaasamises, on selle eesmärgipärases elluviimises kesksel kohal elementide tootjate kaasatus. Viimaste esitatud hinnapakkumised osutusid küll 2 ehitusturu olukorrale vastavaks, kuid projektide rahastamise vaates vastuvõetamatuteks. Eelnevast tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pilootprojektiga on hõlmatud kõik huvitatud ja võimekad ettevõtjad, on kavandatavate muudatuste elluviimine määrava tähtsusega. Muudatused võimaldavad avaliku konkursi lähteülesannet täiendada ja esitada uutel tingimustel hinnapakkumised. Täiendav survet avaldab ka meetme rahastusallikas ehk raha kasutamisele on seatud tähtaeg. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu. See tähendab, et ilma mõistliku ja asjakohase põhjenduseta ei tohi isikuid erinevalt kohelda. Võrdselt tuleb kohelda võrreldavaid gruppe. Praegu on võrreldavateks gruppideks ühelt poolt isikud, kes on kehtiva määruse alusel taotluse esitanud ja need, kes taotlust ei esitanud, kuna katuse soojustamise toetatavaks tegevuseks kvalifitseerumise eelduseks oli tehases toodetud katuse elementide kasutamine rekonstrueerimistöödel. Samuti võis mõni korteriühistu jätta taotluse esitamata kehtiva toetuse maksimaalse summa tõttu, kuid oleks taotluse esitanud siis, kui toetuse maksimaalne summa oleks olnud selline nagu käesoleva määruse muudatuse jõustumisel olema saab. Kehtiva määruse tingimustes on rekonstrueerimistööde läbiviimiseks võimekad korteriühistud juba taotlused esitanud, neid on palju rohkem, kui toetuse andmise eelarvest on taotlusi võimalik rahuldada. Ei saa pidada tõenäoliseks, et üksnes tehases toodetud katuse elementide kasutamise nõue või toetuse kehtiv maksimaalne määr on saanud takistuseks toetuse taotluse esitamisele. Teisiti öeldes on olemas kaks gruppi, kellest ühe puhul on teada nende võimekus korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimistööde läbiviimiseks ja teine grupp, kelle puhul selline võimekus teada ei ole. Korteriühistud peavad olema ka valmis sõlmima 30 päeva jooksul taotluse rahuldamisest ehitusprojekti koostamise ja rekonstrueerimistööde teostamise lepingud. Üks isikute grupp on oma võimekust ja valmisolekut näidanud, teine seda teinud ei ole. Seega ei ole tegemist olemuslikult võrreldavate isikute gruppidega ja neid on õiguspärane erinevalt kohelda. Isegi kui mingil teadmata põhjusel pidada nimetatud gruppe võrreldavaks, siis on mainitud kahe grupi erinevaks kohtlemiseks lisaks ka legitiimne eesmärk. Mõistlikuks ja asjakohaseks põhjenduseks on avalik huvi viia ellu toetuse andmise pilootprojekti eesmärgid. See on oluline tagamaks Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimine. Samuti on oluliseks legitiimseks eesmärgiks riigi raha otstarbekas ja säästlik kasutamine ning menetluse efektiivsus. Alternatiiviks kavandatavale kohaldamisalale on uue taotlusvooru avamine. Täiendavate tegevuste ajalist eeldatavat mahtu hinnates satub reaalsesse ohtu toetuse andmise pilootprojekti elluviimine. Ühest küljest on pilootprojekt seotud raha kasutamise tähtajaga, st projekti tegevused tuleb lõpetada hiljemalt 31. augustil 2024. a, teisalt tekitab protsesside edasilükkamine ja kordamine olemasolevates taotlejates nende õigustatud ootuse petmist ja usaldamatust riigi kui partneri suhtes. Määruse muudatused ei ole toetuse andmise tingimusi kui tervikut silmas pidades otsustava tähtsusega ja uue taotlusvooru korraldamisega kaasnev kahju võib osutuda suuremaks, kui sellest saadav kasu, mistõttu on erinevate gruppide erinev kohtlemine ka vajalik, sobiv ja mõõdupärane. Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise soovi ja selle läbiviimise võimekusega korteriühistud on taotlused juba esitanud, arvestades nende õigustatud ootusi, on vajalik nimetatud isikute grupiga ka edasi minna. Juhul, kui muudatusi ei viida koheselt ellu, ei ole tagatud elementide tootjate osalemine pilootprojektis, sest puudub kindlus nende tootmismahtude tagamise hilisemasse võimekusse. Hetkel on vastavad elemendid väljavaadatud, kuid ehitusturul toimuv avaldab paratamatult ettevõtja otsustele ajalist ja 3 rahalist survet. Seega on toetuse andmise pilootprojekti õnnestumiseks vajalik sellega võimalikult kiiresti edasi minna. Valitud lähenemine on sobiv, kuna uue taotlusvooru avamine seaks ohtu toetuse andmise eelarve raha tähtaegse kasutamise ja võiks põhjustada kogu toetuse andmise pilootprojekti ebaõnnestumise. Alternatiivina uue taotlusvooru läbiviimine ei oleks olemasolevate taotlejate huve silmas pidades ning toetuse andmise eelarve raha kasutamise tähtaegu arvestades sobiv lahendus. Määruse muutmine on mõõdupärane, kuna elemendipõhise rekonstrueerimise kogu regulatsiooni arvesse võttes on tehtavad muudatused väikesed ja riive, mida kujutab endast määruse muudatuste järgsete hüpoteetiliste uute toetuse taotlejate kõrvalejätmine, on vähene. Arvestada tuleb proportsiooni, et uue taotlusvooruga kaasnev ajakulu võib reaalselt tähendada kogu projekti ebaõnnestumist ning toetust korterelamute elemendipõhiseks rekonstrueerimiseks ei saa sellisel juhul mitte keegi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga täpsustatakse toetatavaid tegevusi, tõstetakse toetuse piirmäära ja seotakse taotluse rahuldamise otsuse alusel rekonstrueerimistöödele eraldatud toetuse summa ehitushinnaindeksiga. Muudatused on suunatud pilootprojekti olemusest tulenevalt kindlaksmääratud isikute grupile ja seega ei mõjuta avalikku huvi ega riku õiguskindluse põhimõtteid. Laiemal avalikkusel, kes antud sihtgruppi ei kuulu, puudub õigustatud ootus seoses kavandatavate muudatustega. Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Meedet rahastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste vahenditest. Meetme maht on ca 18 miljonit eurot, millest saab toetada hinnanguliselt kuni 16 korterelamu rekonstrueerimist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel