Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
05.11.2021 nr 223
Katariina kinnisasja sundvõõrandamine Rail Baltic
raudtee ehitamiseks
Kinnisasi sundvõõrandatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS)
§ 3 lõike 1 punkti 3, § 4 lõike 1 punkti 7, § 6 lõike 3 ja § 29 lõike 1 alusel.
1. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestati Harju maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee põhiprojektiga.
Harju maakonnas Rae vallas Rae külas asuv Katariina kinnistu (registriosa nr 4342802,
katastritunnus 65301:002:1010, pindala 4825 m2, elamumaa 100%, edaspidi kinnisasi) jääb
raudtee põhiprojekti kohaselt tervikuna Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale.
Kinnistusraamatusse on omanikuna 23.05.2001 sisse kantud Titan Engineering Osaühing
(registrikood 10668785). Kinnisasi on koormatud isikliku kasutusõigusega (veevarustuse- ja
kanalisatsioonitorustik ning kanalisatsiooni survetorustik) aktsiaselts ELVESO (registrikood
10096975) kasuks ning kergliiklustee ja tänavavalgustuse isikliku kasutusõigusega Rae valla
kasuks. Kinnistu registriosa nr 4342802 III jakku on Eesti Vabariigi kasuks 17.08.2020 sisse
kantud omandamise märkus ja 27.09.2021 keelumärge KAHOS § 28 alusel.
Maa-amet menetluse läbiviijana teavitas kinnisasja omanikku 20.07.2020 kirjaga nr 7-
21/20/10525 kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest ning esitas 18.09.2020 kirjaga
nr 7-21/20/10525-5 Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ 14.09.2020 hindamisaruande alusel
pakkumuse omandada kinnisasi tasuga (edaspidi nimetatud ka kui hüvitusväärtus) 97 000 eurot,
millele lisandusid KAHOS §-des 15 ja 17 ettenähtud täiendavad hüvitised. Hindamisaruande
kohaselt võrdus kinnisasja turuväärtus hüvitusväärtusega ning muid kahjusid ja saamata jäävat
tulu ei tuvastatud.
Kinnisasja omanik esitas 16.10.2020 vastuväited esitatud pakkumusele, olles seisukohal, et
hindamisaruandes toodud üldandmed ning võrdlusandmed ei ole usaldusväärsed ning hinnang on
koostatud ainsa eesmärgiga näidata kinnistu turuväärtust võimalikult madalana. Kinnisasja omanik
märkis 16.10.2020 kirjas, et on 2015. a lasknud teha eksperthinnangu kinnisasja turuväärtuse
selgitamiseks, mille kohaselt on kinnisasja turuväärus 98 000 eurot. Kuna hoonestamata
elamumaade hinnad Rae vallas on viimaste aastate jooksul tõusnud nõudluse suurenemise tõttu ja
2020. a kevadel Eestit tabanud koroonapandeemia ei ole turgu oluliselt mõjutanud, oli kinnisasja
2
omanikule mõistetamatu, kuidas OÜ Lahe Kinnisvara Hindamine jõudis 2020. a tulemuseni 97
000 eurot. 19.11.2020 toimus Maa-ametis kohtumine esitatud vastuväidete arutamiseks, kus
osalesid Maa-ameti ning kinnisasja omaniku esindajad. Kinnisasja omanik ei nõustunud
hindamisaruandes avaldatud hindaja seisukohaga, et kinnisasjale saaks ilma Rail Balticu trassita
rajada ühepereelamu, vaid leidis, et tegelikult saaks sellele rajada vähemalt 4 korteriga ridamaja
ning seetõttu on jäänud arvestamata saamata jääv tulu. Kohtumisel lepiti kokku, et Maa-amet palub
hindajal hindamisaruanne esitatud vastuväidete valguses üle vaadata. Lahe Kinnisvara Hindamine
OÜ analüüsis kinnisasja ehitusõigust, pöördudes seejuures Rae Vallavalitsuse poole, ning täiendas
01.12.2020 hindamisaruannet nr 0640-20, tuginedes Rae vallast saadud infole. Täiendatud
hindamisaruande lk 11 kohaselt oleks eeldusel, et Rail Baltic trassi ei rajataks, Rae valla
peaarhitekti ütluste kohaselt kinnistule võimalik saada üksikelamu ehitusõigus läbi
projekteerimistingimuste. Valla peaarhitekti hinnangu kohaselt ei ole võimalik hinnatavale
kinnistule nelja boksiga ridaelamu ehitusõigust saada (ega olnud ka varem) ning pigem näeb
arhitekt, et kinnistule on läbi detailplaneeringu võimalik saada maksimaalselt kahe elamuühiku
ehitusõigus. Hindaja leidis, et detailplaneeringu korral oleksid arenduse mahud väikesed, seotud
täiendavate kuludega ega ole teada loodetava ehitusõiguse realiseerimise tõenäosus. Seega käsitles
hindaja kinnisasja jätkuvalt perspektiivse ühepereelamu krundina ning hindamistulemus jäi
samaks. 01.12.2020 edastas kinnisasja omanik Maa-ametile veel täiendavad vastuväited.
Maa-amet saatis 04.12.2020 kirjaga nr 7-21/20/10525-11 selgitused kinnisasja omaniku
16.10.2020 ja 01.12.2020 kirjades ning 19.11.2020 koosolekul esitatud vastuväidetele ning edastas
tutvumiseks Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ 01.12.2020 täiendatud hindamisaruande.
Maa-amet selgitas seoses kinnisasja omaniku 16.10.2020 esitatud märkustega, et turul on hinnad
aastate jooksul mõnevõrra tõusnud, kuid statistilise pinnaühiku hinna tõusu ei saa siduda Katariina
kinnisasja turuväärtusega üks-ühele. Maa-amet märkis veel, et aja jooksul on Katariina kinnisasja
omadused muutunud: kinnisasja kasulik pind on võrreldes Maa-ametile esitatud 2015. a
eksperthinnangu väljavõtte ja Maa-ameti 2020. a tellitud hindamise vahel vähenenud 455 m2 võrra
kinnistule Rae valla kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tõttu ja selle eest on omanik ka vastava
hüvitise saanud. Samuti on hindamised teostatud erinevate hindajate poolt ja tõenäoliselt on 2015.
a ja 2020. a hindamised tehtud erinevatel alustel.
Katariina kinnisasja võimaliku ehitusõiguse asjus selgitas Maa-amet, et kinnisvara hindamise
lahutamatu osa on parima kasutuse analüüs. Hindamise standard EVS 875-1:2015 defineerib
parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult
põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusel hinnatav
vara omandab kõrgeima väärtuse. Seejuures ei saa lugeda kasutust, mis ei ole õiguslikult lubatav
või füüsiliselt võimalik, parimaks kasutuseks. Õiguslik lubatavus on tavaliselt seotud maa
ehitusõigusega. Maa-amet asus täiendatud hindamisaruandes antud selgitusele võimaliku
ehitusõiguse kohta tuginedes seisukohale, et hindajal puudub alus hinnata Katariina kinnisasja
teistmoodi kui üksikelamu ehitusõiguse potentsiaaliga kinnistut.
Maa-amet palus kinnisasja omanikul esitada kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest arvates
nõusolek 18.09.2020 saadetud pakkumusele või teave omapoolse hindamisaruande tellimise kohta
KAHOS § 26 lõike 7 alusel. Maa-amet selgitas, et võrdleva hindamisaruande tellimise kulu
hüvitamine ei ole seadusega ette nähtud ja seega tuleb see kulu kanda kinnisasja omanikul endal.
Kinnisasja omanik teavitas 18.12.2020 Maa-ametit võrdleva hindamisaruande tellimisest ning
esitas 01.03.2021 Kaanon kinnisvarabüroo OÜ 19.02.2021 koostatud võrdleva hindamisaruande
nr 2102-024/KK, mille kohaselt on kinnisasja hüvitusväärtus 109 000 eurot, mis on võrdne
turuväärtusega ning kaasnevat kahju või saamata jäänud tulu ei esine. Kinnisasja omanik märkis
01.03.2021 kirjas, et Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindajale on esitatud Rae valla peaarhitekti
3
seisukoht, mille kohaselt saaks piiranguid arvestamata kinnisasja jagada detailplaneeringuga
kaheks ja ehitada mõlemale ühepereelamu. Kinnisasja omanik järeldas, et jagatuna oleks
kinnisasja turuväärtus 10 000-15 000 eurot suurem ning kinnistu õiglane väärtus on 124 000 eurot
(ehk et võrdlevas hindamisaruandes saadud tulemusele 109 000 eurot lisanduks jagamise
võimalusest tulenev väärtus 15 000 eurot). Täiendavalt leidis omanik, et tal on jäänud saamata
jäänud tulu 60 000 eurot, mille ta on arvutanud tuginedes portaalist kv.ee leitud kinnistu
müügikuulutuses olevale infole ja ehitusettevõtjalt küsitud eramu ehitusmaksumuse
hinnapakkumisele. Kokkuvõtvalt on omaniku hinnangul õiglane tasu kinnistu võõrandamise eest
184 000 eurot.
Kuna Maa-ameti pakkumuse aluseks olnud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hindamisaruande
tulemus erines mõnevõrra Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindamisaruande tulemusest, korraldas
Maa-amet 18.03.2021 veebikohtumise, millel osalesid Maa-ameti esindajad, kinnisasja omaniku
esindajad, Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hindaja ja Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindaja.
Pooled selgitasid oma seisukohti, seejuures kuulati ära hindajate põhjendused, millest on tingitud
kahe hindamisaruande erinev tulemus. Peamine erinevus seisnes hindajate käsitluses kinnisasja
jagamise perspektiivi osas: kui Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hindamisaruandes käsitleti
Katariina kinnisasja parima kasutuse analüüsist tulenevalt eelkõige üksikelamu krundina, siis
Kaanon kinnisvarabüroo OÜ koostatud hindamisaruandes arvestati võimalusega pikas
perspektiivis jagada kinnistu kaheks krundiks. Kohtumisel tegi Maa-amet ettepaneku
alternatiivselt kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluva kinnisasja vastu ning lepiti kokku
vahetamise ettepaneku tegemises.
Pärast kohtumist teavitas Maa-amet 14.04.2021 kirjaga nr 7-21/21/409-11 kinnisasja omanikku, et
on edasises menetluses nõus tuginema Kaanon kinnisvarabüroo OÜ koostatud hindamisaruandele,
milles on arvestatud kinnisasja jagamise võimaliku lisaväärtusega, kuivõrd Rae valla arhitekt ei
ole välistanud kinnisasja jagamist kaheks läbi detailplaneeringu ning hindajate nägemus kinnisasja
jagamise perspektiivi osas tulenes erinevast turutunnetusest, kus ühe hindaja hinnangul omas
jagamise võimalus täiendavat lisaväärtust ning teise hindaja hinnangul oli kinnisasja jagamise
ebamäärasus, risk ja jagamisega seotud kulude-tulude jaotus sellised, et jagamise võimalus ei
omanud täiendavat mõju hindamistulemusele. Maa-amet tegi kinnisasja omaniku tellitud Kaanon
kinnisvarabüroo OÜ 19.02.2021 koostatud hindamisaruande nr 2102-024/KK alusel korrigeeritud
pakkumuse omandada Katariina kinnistu tervikuna riigile summas 130 936 eurot, mis sisaldas
kinnisasja omandamise tasu 109 000 eurot, motivatsioonitasu kokkuleppe saavutamise korral 21
800 eurot, mis on 20% avalikes huvides omandatava kinnisasja tasust, ja asjaajamishüvitist 136
eurot. Ühtlasi pakkus Maa-amet võimalike vahetusmaade valikuks välja Rae vallas asuvaid riigile
kuuluvaid Tuuliku tee 12, Tuuliku tee 14 ja osaliselt Soku kinnisasju ning palus vahetamise huvi
korral teada anda, kas nimetatud kinnisasjad pakuvad vahetusmaadena huvi ja millist kinnisasja
vahetamiseks soovitakse, misjärel korraldab Maa-amet vahetusmaaks soovitud kinnisasja
turuväärtuse määramise. Maa-amet selgitas, et vahetamise korral lähtutakse KAHOS § 12 lõike 6
kohaselt kinnisasja turuväärtusest ning vahetamisel ei maksta motivatsioonitasu, kuid lisandub
hüvitis asjaajamise eest.
28.04.2021 esitas omaniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv vastuväited Maa-ameti
14.04.2021 esitatud pakkumisele. Esindaja pidas Maa-ameti tuginemist Kaanon kinnisvarabüroo
OÜ hindamisaruandele põhjendatuks vaid teatud osas ning leidis, et õiglaseks hüvitiseks on
jätkuvalt 184 000 eurot, millest tuleks lähtuda ka motivatsioonitasu kohaldamisel. Samuti pidas
esindaja põhjendatuks maksta omanikule asjaajamishüvitist KAHOS § 17 lõike 2 alusel
kolmekordses määras ning lisas selle tõendamiseks Kaanon kinnisvarabüroo OÜ arve. Kinnisasja
omanik oli seisukohal, et Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindamisaruandes on arvestatud jagamisest
tulenevat väärtuse lisa ebaõigesti ning lisaväärtus ei sisaldu kinnisasja lõplikus hinnas, vaid
lisandub sellele. Samuti ei ole kinnisasja omanik saanud 20 aasta jooksul riigi tegevusest tulenevalt
4
arendustegevuseks vajalikke toiminguid alustada. Ühtlasi teatas esindaja, et kui Maa-amet peab
võimalikuks riigi poolt pakutud kinnisasjade väärtuse eelnevat hindamist, siis ei välista omanik
kinnistu vahetamist riigi poolt pakutava kinnisasja vastu.
Maa-amet vastas 28.04.2021 esitatud ettepanekule 18.05.2021 kirjaga nr 7-21/21/409-14 ning
selgitas, et kinnisasja avalikes huvides omandamisel makstakse kinnisasja omanikule tasu, mis
KAHOS § 11 lõike 2 kohaselt koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega
otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Väärtuse määramiseks ning varalise
kahju hindamiseks on kaasatud KAHOS § 12 lõike 2 alusel 7. taseme vara hindaja, kes on viinud
läbi hindamise hüvitamise eesmärgil. Maa-amet menetluse läbiviijana saab tugineda üksnes
hindaja koostatud hindamisaruandele, milles on välja selgitatud kinnisasja väärtus ning otseselt
kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu, kui need asjaolud esinevad. Maa-ametil ei ole
võimalik teha hindamisaruandes saadud tulemusest erinevat pakkumust. Maa-amet selgitas veel
üle, et jagamise võimalusest tulenev väärtuse lisa sisaldub Kaanon kinnisvarabüroo OÜ koostatud
hindamisaruande lk 24 olevas kohandustabelis ja ka hindamistulemuses. Ka hindaja 09.03.2021
antud kinnitusel ei ole ta hindamisaruandes ega ühelgi muul viisil esitanud kinnisasja väärtuseks
124 000 eurot, vaid 109 000 eurot. Eelnevast kirjavahetusest ning 19.11.2020 ja 18.03.2021
toimunud kohtumistel kõlanud väite osas, et omanik ei ole saanud oma huvi 20 aasta jooksul
realiseerida, täpsustas Maa-amet, et silmas peetakse Aruküla-Männiku-Saue raudteelõiku, mis oli
kajastatud juba 19.04.1999 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus. Seega pidi kinnisasja
omanik 2001. aastal kinnisasja kinnisvaraarenduse eesmärgil omandades veenduma, kas soovitud
arendusprojekti on üldse võimalik realiseerida. Kuna Maa-amet viib läbi omandamise menetlust
Rail Baltic raudtee taristu jaoks vajaliku maa omandamiseks, siis saab tulenevalt KAHOS § 12
lõikes 3 sätestatust kinnisasja tasu hindamisel arvestada vaid Rail Baltic raudteetaristust tingitud
kahjudega, kui need esinevad. Viidatud sätte kohaselt viiakse kinnisasja omandamisel hindamine
läbi hüvitamise eesmärgil ning kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava
isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui
omandamise asjaolu ei oleks esinenud, antud juhul Rail Baltic raudtee projekti. Kuna kinnisasja
omaniku väitel ei ole ettevõtja saanud realiseerida kavandatud arendusprojekti ja seetõttu
soovitakse saamata jäänud tulu hüvitamist summas 60 000 eurot, selgitas Maa-amet veel, et
Riigikohtu halduskolleegium on 05.03.2021 lahendis nr 3-16-245 leidnud, et riski, et ettevõtja
äriplaan ei õnnestu ning kinnistult loodetud ettevõtlustulu jääb osaliselt või tervikuna saamata
planeeringust tulenevate piirangute tõttu, ei ole põhjust pidada alati /…/ erakordseks. See risk ei
pea jääma tingimata riigi kanda. Omandipõhiõiguse alas on asjad, raha ja varalised õigused, mitte
igasugused tulevikus tulu teenimise võimalused, ehkki need võivad olla hõlmatud põhiseaduse §-
ga 25. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Ka ettevõtlusvabadust võib üldistes
huvides piirata, ilma et sellega kaasneks kõigil juhtudel äralangevate tulude hüvitamine.
Asjaajamishüvitise kohta selgitas Maa-amet, et kui asjaajamisega tekib isikul suuremaid kulutusi,
hüvitatakse need kuludokumentide alusel, kuid mitte piiramatult, vaid kuni kolmekordses hüvitise
määras ehk 48 tunnile vastavas brutotunnipalga määras. Samas on Maa-amet juba 04.12.2020
kirjas nr 7-21/20/10525-11 teavitanud, et omapoolse hindamisaruande tellimise kulu hüvitamine
ei ole seadusega ette nähtud ja seega tuleb see kulu kanda Titan Engineering osaühingul. Ühtlasi
andis Maa-amet teada, et on tellinud vahetamiseks pakutavate Soku, Tuuliku tee 12 ja Tuuliku tee
14 kinnisasjade turuväärtuse hindamise.
Pärast hindamisaruannete valmimist esitas Maa-amet 09.06.2021 kirjaga nr 7-21/21/409-15
ettepaneku Katariina kinnisasja vahetamiseks riigile kuuluvate kinnisasjade vastu järgmiselt:
- Rae vallas Vaida alevikus asuvate Tuuliku tee 12 (katastritunnus 65301:001:4415, pindala
3218 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) ja Tuuliku tee 14 (katastritunnus 65301:001:4416,
pindala 3771 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) kinnistute vastu. Mõlema kinnisasja
turuväärtused on Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ koostatud hindamisaruannete nr 0572-
21 ja nr 0573-21 kohaselt 55 000 ja 55 000 eurot.
5
- Rae vallas Uuesalu külas asuvast Soku kinnisasjast (katastritunnus 65301:001:4395,
pindala 2,24 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) Rae valla üldplaneeringu kohaselt
perspektiivse elamumaa juhtotstarbega alal asuva osa, suurusega 14 028 m2, vastu.
Kinnisasja 14 028 m2 suuruse osa turuväärtus on 109 000 eurot vastavalt Lahe Kinnisvara
Hindamine OÜ koostatud hindamisaruandele nr 0574-21.
20.07.2021 esitas omaniku esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv vastuväited, et omaniku hinnangul
ei vasta ükski Maa-ameti poolt vahetuseks pakutud kinnisasjadest Katariina kinnisasjale oma
üldiste tunnuste ja tingimuste (asukoht ja selle mõju turuväärtusele, juurdepääsuteed,
tehnovõrkude paiknemine jne) mõttes, mistõttu hindab omanik, et tegemist pole võrdväärsete
kinnisasjadega. Kinnisasja omanik on jätkuvalt seisukohal, et Katariina kinnisasja turuväärtus on
võrreldes Maa-ameti poolt pakutud kinnistutega oluliselt kõrgem. Kokkuvõtvalt ei nõustunud
kinnisasja omanik kummagi Maa-ameti poolt esitatud ettepanekuga – ei Katariina kinnisasja
omandamiseks rahalise hüvitise eest summas 130 396 eurot ega selle vahetamisega pakutud
kinnisasjade vastu. Samuti leidis kinnisasja omanik, et pakkumine ei arvesta kinnisvaraturul
toimunud üldiseid muutusi ja arenguid, mis on kinnisasjade turuväärtust 2021. aastal mõjutanud
tõusu näol. Kinnisasja omanik jäi jätkuvalt oma 01.03.2021 esitatud ettepaneku juurde võõrandada
kinnisasi riigile 184 000 euro eest, millele lisanduvad motivatsioonitasu 36 800 eurot ja
asjaajamishüvitis 408 eurot (kolmekordses määras), kokku 221 208 eurot. Ühtlasi tegi esindaja
ettepaneku kohtumise korraldamiseks poolte seisukohtade täiendavaks selgitamiseks ja
ärakuulamiseks enne täiendava ekspertarvamuse tellimist, mis analüüsiks Titan Engineering
osaühingu seisukohti ja vastuväiteid Maa-ameti poolt tellitud eksperdihinnangutele.
Maa-amet vastas 06.08.2021 kirjaga nr 7-21/21/409-19, et jääb 18.05.2021 kirjas antud selgituste
juurde. Maa-amet osundas täiendavalt, et kaks sõltumatut eksperti, nii Lahe Kinnisvara Hindamine
OÜ kui Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindajad, on mõlemad hindamisaruannetes kinnitanud, et
kinnisasja turuväärtus võrdub hüvitusväärtusega ning muid kahjusid ja saamata jäävat tulu ei teki.
Väärtuse kuupäeva ei ole võimalik uuendada, kuna KAHOS §11 lõike 5 kohaselt määratakse tasu
esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga. Seega on tasu määramise kuupäev
fikseeritud ning tasu muutumine ei ole seotud turuolukorra muutustega. Ka vahetamiseks pakutud
kinnisasjade hindamisel on lähtutud samast väärtuskuupäevast ja seetõttu on väärtused
võrreldavad. KAHOS § 11 lõike 5 eesmärk on muuhulgas ka välistada kinnisvara hindadega
manipuleerimine menetluse käigus. Pooled on saanud oma seisukohti selgitada kahel kohtumisel
ja lisaks korduvalt kirja teel, kuid vaatamata sellele ei ole kokkuleppele jõutud. Arvestades Maa-
ameti 18.05.2021 ja 06.08.2021 kirjades antud selgitusi ning KAHOS § 11 lõikes 5 sätestatut ei
ole Maa-ameti hinnangul põhjendatud tellida täiendavat hindamist ega korraldada uut kohtumist.
Menetlusega jätkamine täiendavate läbirääkimistega ei vastaks enam ka haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 5 lõikes 2 sätestatud eesmärgipärase, efektiivse, lihtsa ja kiire haldusmenetluse
läbiviimise põhimõttele. Seega ei ole edasiste läbirääkimiste jätkamine otstarbekas, kuna omaniku
vastuväidetega on arvestatud niivõrd, kuivõrd see on olnud võimalik arvestades KAHOSes
sätestatut. Maa-amet andis nõusoleku andmiseks täiendava tähtaja kaks nädalat kirja
kättesaamisest ning teavitas ühtlasi asjaolust, et kui kinnisasja omanik ei esita määratud tähtajaks
pakkumuse kohta nõusolekut, esitab Maa-amet KAHOS § 27 lõike 5 alusel majandus- ja
taristuministrile sundvõõrandamise otsuse eelnõu sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmiseks.
Kirjas märkis Maa-amet kaalutlused, millest lähtub otsuse eelnõu ettevalmistamisel, ning andis
tähtaja sundvõõrandamise kaalutluste osas arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Eraldi juhtis
Maa-amet tähelepanu sellele, et sundvõõrandamisel ei lisandu makstavale tasule motivatsioonitasu
(21 800 eurot), kuna seda kohaldatakse kokkuleppelise omandamise korral. Kinnisasja omanik
antud tähtaja jooksul kokkuleppel kinnistu võõrandamisega ei nõustunud, vaid soovis 25.08.2021
e-kirjas jätkuvalt kohtumise korraldamist mõistliku lahenduse leidmiseks.
6
06.09.2021 toimus veebikohtumine, millel osalesid Maa-ameti esindajad, kinnisasja omaniku
esindajad Tõnis Veinberg ning vandeadvokaat Aivar Pilv. Kohtumise lõppedes jäid pooled
jätkuvalt erinevatele seisukohtadele. Maa-amet ei nõustunud uue menetluse algatamisega ega uue
hindamisaruande tellimisega ning jäi oma 06.08.2021 kirjas antud selgituste juurde. Kinnisasja
omanik palus lõpliku seisukoha kujundamiseks aega kuni 13.09.2021.
13.09.2021 vastas kinnisasja omaniku esindaja Aivar Pilv, et omanik on jätkuvalt seisukohal, et
õiglane hüvitis kinnisasja omandamise eest on 221 208 eurot. Samuti ei nõustuta kinnisasja
vahetamisega riigile kuuluvate Tuuliku tee 12 ja Tuuliku tee 14 kinnisasjade või Soku kinnisasja
osa vastu, leides, et need ei ole võrdväärsed ja samasugust turuväärtust omavad. Samuti leiab
kinnisasja omanik, et tuleb arvestada arendustegevusest saamata jäänud tuluga 20 aasta eest, mille
jooksul ta ei ole saanud kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada ning KAHOS § 3 lõike 1 punktid 1-3
annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse otsustada kinnisasja omandamise, vahetamise
või sundvõõrandamise ning järelikult peab vastav ministeerium lahendama igakülgselt ja lõplikult
kõik kinnisasja avalikes huvides omandamisega seotud küsimused selle õiglaseks
kompenseerimiseks kinnisasja omanikule. Kokkuvõtvalt leidis esindaja, et on vajalik ja
möödapääsmatu kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse jätkamine kokkuleppe
saavutamiseks.
Täiendavalt palus Maa-amet 15.09.2021 e-kirjaga esitada omaniku poolt menetluse kestel viidatud
kirjavahetus Teede- ja Sideministeeriumiga, Rae Vallavalitsusega ja Harju Maavalitsusega seoses
Aruküla-Männiku-Saue raudtee kavandamisega. Kirjavahetus esitati 19.09.2021.
Maa-amet vastas esitatud seisukohtadele 24.09.2021 kirjaga nr 7-21/21/409-24. Kirjas selgitati
veelkord, et Kaanon kinnisvarabüroo OÜ koostatud hindamisaruandes nr 2101-024/KK, mille
kohaselt on kinnisasja tasu 109 000 eurot, lk 25 kinnitab hindaja, et kaasnev kahju ja saamata jääv
tulu puuduvad. Hindamisaruande lk 23 on hindaja selgitanud, et hindab jagamise võimalusest
tulenevat väärtuse lisa 10 000-15 000 eurot, arvestades seejuures ajakuluga detailplaneeringu
koostamiseks ning riskiga, et detailplaneering ei pruugi sellisel kujul kehtestamiseni jõuda.
Jagamise võimalusest tulenev väärtuse lisa on kajastatud hindamisaruande lk 24 esitatud
võrdlustabelis ehitusliku potentsiaali all. Kuna võrdlustabeli põhjal võrreldavate tehingute
objektidel jagamise võimalus puudus, kasutas hindaja kohandust 20% kõikidel võrreldavatel
varadel. Maa-amet märkis, et arvestades võrdlustabelis märgitut oleks jagamise võimaluse
puudumisel ehk ilma 20%-liste kohandusteta vara väärtus ca 95 000 eurot.
Kuna kinnisasja omanikule jäi 13.09.2021 kirja kohaselt arusaamatuks, miks Lahe Kinnisvara
Hindamine OÜ-l puudus alus hinnata kinnisasja teistmoodi kui üksikelamu ehitusõiguse
potentsiaaliga kinnisasjana, selgitas Maa-amet veelkord, et hindamisel on aluseks parima kasutuse
analüüs. See tähendab, et vara turuväärtust hinnatakse lähtuvalt sellest kasutusest, mis on
füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas
ja mille tulemusena omandab hinnatav vara kõrgeima väärtuse. Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ
hindaja hinnangul on üksikelamu krundina käsitlusel vara väärtus kõrgem, kuna
arendustegevusega kaasnevad risk, kulutused ja ajakulu on keskmise arendaja jaoks ebasobivad.
Ka Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindaja on oma hindamisaruande lk 23 märkinud, et on olemas
arendusrisk.
20 aasta jooksul arendustegevusest saamata jääva tulu osas märkis Maa-amet, et käesoleva
menetluse raames saab hüvitusväärtuse hindamisel arvestada vaid Rail Baltic raudteetaristust
tingitud kahjudega, kui need esinevad. Kuivõrd kaebaja tõstatatud saamata jääva tulu teema
puudutab Aruküla-Männiku-Saue raudteetrassi, siis 19.09.2021 esitatud kirjavahetusest ei nähtu
sellised asjaolusid, mille tõttu peaks Maa-amet ümber vaatama seni esitatud seisukohad
arendustegevusest saamata jääva tulu osas. Maa-amet kordas veelkord, et Aruküla-Männiku-Saue
7
raudteetrassi koridor kajastus 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus, seega pidi
omanik 2001. aastal kinnistut omandades veenduma, kas soovitud arendustegevust on üldse
võimalik realiseerida. Isegi, kui isikul oleks tekkinud kahjunõue 1999. a kehtestatud Harju
maakonnaplaneeringuga seoses, siis tänaseks on see nõue aegunud. Nii era- kui avalik-õigusliku
nõude aegumistähtaeg on üldreeglina maksimaalselt 10 aastat (vt nt tsiviilseadustiku üldosa
seaduse 10 peatükk; riigivastutuse seaduse § 17 lg 3).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on volitanud Maa-ametit läbi viima kavandatud
Rail Baltic raudtee trassi koridoris maade omandamise menetlusi ja sellest tulenevalt on algatatud
menetlus Katariina kinnisasja omandamiseks avalikes huvides. Käimasolevas menetluses ei ole
kaks hindajat leidnud saamata jäävat tulu seoses maa avalikes huvides omandamisega, kuna
tegemist on nn toormaaga, millel ei ole kehtivat detailplaneeringut ega väljastatud
projekteerimistingimusi. Kaanon kinnisvarabüroo OÜ koostatud hindamisaruande lk 25 on
selgitatud: „Vara turuväärtuse hindamisel on arvestatud liitumise olemasolu vee ja
kanalisatsiooniga, seega sisalduvad liitumisele tehtud kulud hinnatud turuväärtuses. Hindajale
pole esitatud dokumente muude kulude kohta, mida oleks põhjendatud kulupõhiselt käsitleda
kaasneva kahjuna.“ Kahjude hüvitamise esmaseks eelduseks on ennekõike kahju tekkimise
faktiline tõendamine.
Menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude hüvitamist KAHOS § 17 lõikes 2
sätestatud kolmekordses määras ei pea Maa-amet põhjendatuks, kuna võrdleva hindamisaruande
tellimise kulu hüvitamine ei ole seadusega ette nähtud ja tuleb kanda kinnisasja omanikul endal.
KAHOS § 24 alusel kinnisasjade vahetamine on alternatiivne võimalus kinnisasja võõrandamisele
rahalise hüvitise eest. Antud juhul on Maa-amet seda pakkunud ning otsinud välja piirkonnas riigi
maareservis olevad sobilikud elamumaa perspektiiviga kinnistud. Tavapärase arendustegevuse
käigus luuakse maatükkidele omadused, mis on vajalikud nende turustamiseks või edasi
arendamiseks ning hindamiskäik ja hindamistulemus arvestavad puudulike omadustega läbi
madalama väärtuse.
Maa-amet märkis, et ei ole põhjendatud läbirääkimiste jätkamine olukorras, kus pooled ei ole aasta
jooksul kestnud menetluses jõudnud kokkuleppele hindamisaruandes toodud hüvitusväärtuse
suuruses ja täiendavate kahjude osas, mistõttu peab Maa-amet põhjendatuks jätkata menetlust
sundvõõrandamise otsusega.
Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet läbi viinud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse,
esitanud omandamise kokkuleppe saavutamiseks alternatiivseid pakkumusi menetluse läbiviija
võimaluste piires ja kuulanud ära kinnisasja omaniku vastuväited. Läbirääkimised on kestnud üle
aasta. Põhjendatud ulatuses on kinnisasja omaniku vastuväiteid arvestatud ning pakkumust
korrigeeritud. Maaomanikule on antud selgitusi nii kirjalikult kui ka suuliselt. Vaatamata sellele ei
ole kokkulepet saavutatud. Tulenevalt KAHOS § 27 lõikest 5 otsustab kinnisasja omandaja
sundvõõrandamise, kui kinnisasja omanik ei esita pakkumuse kohta nõusolekut. Arvestades senist
menetluse käiku, ei ole otstarbekas läbirääkimiste protsessi jätkata, kuna on ilmselge, et kinnisasja
omanik esitatud pakkumusega ei nõustu. Riik vajab omandatavat kinnisasja juba 2022. aasta
alguses, kuna Rail Baltica projekti kohaselt on Katariina kinnisasjale kavandatud raudteetrass koos
kogujateedega. Rail Balticu ehitus on kavandatud mitmes etapis, seejuures ehitatakse esmalt välja
viaduktid, ökoduktid ning vajalikud juurdepääsu- ja ühendusteed ning alles seejärel asutakse
ehitama raudtee põhitrassi. Katariina kinnisasja puhul on tegemist nn kiire ajakava objektiga, mille
hiliseim valmimise lõpptähtaeg on 2023 a. Seejuures on plaanitud vastav ehitushange välja
kuulutada 2022. a alguses ning objekti ehitusega on kavas alustada hiljemalt 2022. a II kvartalis,
vastasel korral seatakse ohtu olemasolevate Rail Baltic ehitamiseks ette nähtud finantsvahendite
kasutamisvõimalus, sest tähtajad hilinevad. Ehitushanke väljakuulutamine ja ehitusloa taotlemine
8
on Rail Baltic raudteed arendava Rail Baltic Estonia OÜ kinnitusel otseselt seotud maade
omandamise menetlusega, st ehitusloa menetluse alustamine viibib maade omandamise tõttu.
Eeltoodu tähendab seda, et takistades omandamise menetluse läbiviimist satub ohtu kogu antud
piirkonna projekti elluviimine ja ka Euroopa Liidu eraldatud rahaliste vahendite kasutamine. Seega
on Katariina kinnisasja omandamine oluline avalik huvi ning sellega viivitamisel satuks projekti
realiseerumine tõsisesse ohtu.
Titan Engineering osaühingule kuuluv Katariina kinnisasi sundvõõrandatakse riigile hinnaga 109
140 eurot, mis sisaldab kinnisasja tasu 109 000 eurot ja täiendavat hüvitist asjaajamise eest
täpsustatult 140 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele
brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on 8,75 eurot, mis on arvutatud
Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (juuli 2020 – juuni 2021) keskmiste
brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena. Sundvõõrandamise eest makstavale tasule
motivatsioonitasu ei lisandu, kuna seda kohaldatakse ainult kokkuleppelise omandamise korral.
Tulenevalt Kaanon kinnisvarabüroo OÜ hindamisaruandes lk 3 antud selgitusest käibemaksu
kohta sisaldab kinnisasja tasu 109 000 eurot ka käibemaksu. Viidatud selgituse kohaselt on
elukondliku vara ostja enamasti lõpptarbijast füüsiline isik, kellele on oluline kogusumma
sõltumata sellest, kas see sisaldab käibemaksu või mitte. Kinnisvara arendaja poolt teostatud
elamumaa müügitehingud on käibemaksuga maksustatavad. Kuivõrd pole reaalne müüa vara
käibemaksu võrra kallimalt võrreldes müüjatega, kes pole käibemaksukohustuslased, on tulemus
käibemaksukohustuslasest müüja jaoks kogusumma.
Kinnisasja omandi ülekandmisel riigile jäävad kehtima aktsiaselts ELVESO ja Rae valla kasuks
seatud isiklikud kasutusõigused.
2. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust otsustan:
2.1. Sundvõõrandada Eesti Vabariigile Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks ja teenindamiseks
Titan Engineering Osaühingule (registrikood 10668785) kuuluv Harju maakonnas Rae vallas Rae
külas asuv Katariina kinnisasi (registriosa nr 4342802, katastritunnus 65301:002:1010,
sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 4825 m2).
2.2. Sundvõõrandamisel maksta kinnisasja omanikule tasu koos täiendava hüvitisega
asjaajamisega kaasnevate kulude eest kokku 109 140 eurot, millest tasu kinnisasja eest on 109 000
eurot ja täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest 140 eurot.
2.3. Tasu ja täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest kogusummas 109 140 eurot
maksta viivitamata pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist kinnisasja omaniku Titan
Engineering Osaühingu arvelduskontole EE902200221014514772 SEB Pangas.
2.4. Aktsiaselts ELVESO ja Rae valla kasuks seatud isiklikud kasutusõigused jäävad kinnisasja
koormama.
2.5. Kinnisasja omanikul on valduse vabatahtlikuks üleandmiseks 30 päeva alates käesoleva
otsuse kättesaamisest.
2.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonnal korraldada tasu ja
täiendava hüvitise eest tasumine.
9
2.7. Maa-ametil korraldada pärast kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise välja maksmist
sundvõõrandatava kinnisasja kinnistamine Eesti Vabariigi nimele, registreerimine riigi
kinnisvararegistris ja kinnisasja valduse ülevõtmine.
3. VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-
s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister