MÄÄRUS
05.11.2021 nr 62
Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Rakendusüksus
Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 2. Kompensatsiooni arvestamine
(1) Elektrituruseaduse §-s 8 nimetatud võrguettevõtjale kompenseeritakse 50 protsenti perioodil 2021. aasta
1. oktoobrist kuni 2022. aasta 31. märtsini tarbijale elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud
võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest
ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust.
(2) Kui võrguettevõtja korrigeerib lõikes 1 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse kogust majandus-
ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 20 lõike 3 alusel
pärast vastava perioodi kohta § 3 alusel avalduse esitamist, esitab võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta
täiendava avalduse §-s 3 toodud korras korrigeerimisele järgneval kalendrikuul.
(3) Võrguettevõtjale ei kompenseerita selliste lõikes 1 nimetatud võrgutasude kulu vähendamist, mida
võrguettevõtjal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt võrguettevõtjalt.
(4) Lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab võrguettevõtja tarbijale esitatavat vastava
kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra.
§ 3. Kompensatsiooni saamiseks soovi avaldamine
(1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada Eestis tegutsev
elektrituruseaduse mõistes jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav
võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest § 2 lõikes 1 nimetatud võrgutasude
lõikes arve.
(2) Soovi avaldaja esitab rakendusüksusele hiljemalt iga § 2 lõikes 1 nimetatud kuule järgneva kuu 14.
kuupäevaks e-posti aadressile
[email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis avalduse, mis
hõlmab võrguettevõtja poolt oma kõigile tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuul arvestatud
§ 2 lõikes 1 nimetatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada avalduse esitamist
ka pärast 14. kuupäeva.
2
(3) Avaldusest peab selguma summaarne avalduse esitamisele eelnenud kuul tarbijatele esitatud § 2 lõikes
1 nimetatud võrgutasude summa eurodes, sellelt arvestatud käibemaksu summa, osutatud võrguteenuse
maht kilovatt-tundides ning küsitava kompensatsiooni summa. Kompensatsiooni võrra peab võrguettevõtja
vähendama tarbija arvel kajastatavat võrgutasude kulu.
(4) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused ja selgitused, mis on vajalikud
avalduse § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.
§ 4. Kompensatsiooni eraldamine
(1) Rakendusüksus kontrollib avalduse vastavust määrusele ja rahuldab nõuetele vastava avalduse.
(2) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teatab rakendusüksus sellest avalduse esitajat ja annab
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(3) Nõuetelele vastava avalduse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest või
lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava
võrguettevõtja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga, mille eest kompensatsiooni makstakse.
(4) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse
tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi.
§ 5. Kompensatsiooni saaja kohustused
Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja selgitab tarbijale esitataval arvel kompensatsiooni saamist ning
võimalusel näitab tarbijale osutatud võrguteenuste eest saadud kompensatsiooni summa ning toob arvel
välja tarbija tasutava § 2 lõike 4 kohast kohustust arvesse võtva summa.
§ 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve
Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning tal on õigus nõuda selleks
võrguettevõtjalt asjakohaseid dokumente ja teavet ühe aasta jooksul alates kompensatsiooni maksmisest
võrguettevõtjale.
§ 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine
Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui:
1) võrguettevõtja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud
kompensatsiooni summa ei ole korrektne;
2) võrguettevõtja ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud
tähtpäevaks;
3) võrguettevõtja ei ole täitnud §-s 5 toodud kohustust;
4) võrguettevõtja korrigeerib § 2 lõike 2 alusel võrguteenuse kogust, mille eest ta on saanud
kompensatsiooni, väiksemaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
04.11.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on
elektrienergia hüppelise hinnatõusu1 leevendamine kõigile elektrienergia lõpptarbijatele.
Kompenseerimine toimub läbi tarbija tasutava võrguteenuse tasu vähendamisega seotud kulude
kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022.
Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja korrektsioonisoovi avaldajate ringi
selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
vahetu tagasiside alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude
valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347,
[email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute
jurist Kaido Floren (tel 627 4176,
[email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak
(tel 5813 7801,
[email protected]).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.4. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud
otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega osaliselt
leevendatakse elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju elektri lõpptarbijatele.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse võrgutasude osalist
kompenseerimist riigi poolt. Selle järgi kompenseerib riik kõigile elektritarbijatele perioodil
oktoober 2021 – märts 2022 50% võrguteenuse tasuga kaasnevast kulust koos sellelt
võrguteenuse tasu osalt arvestatud käibemaksuga. Keskmise äritarbija jaoks väheneb elektri
lõpphind meetme toel ca 7%, keskmise kodutarbija puhul ca 15%. Tabelis 1 on toodud 2021. a
septembrikuu näitel keskmise tarbija kulu elektrienergiale ja võrdlus lõpphindade lõikes koos
1
Tulenevalt fossiilkütuste (eelkõige maagaas) kallinemisest maailmaturul ning kõrgetest Euroopa Liidu
heitmekaubandussüsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide hindadest oli 2021. aasta septembri
kuukeskmine elektrienergia börsihind 122,4 euroni megavatt-tunnist, mis on 2,7 korda kõrgem, kui näiteks 2019.
aasta keskmine hind (45,9 €/MWh). Prognooside kohaselt püsib tavapärasest oluliselt kõrgem hinnatase järgmise
aasta II kvartalini.
kõnealuse meetme arvestusliku mõjuga.
Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme arvestuslik mõju keskmisele
lõpptarbijale
september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija
Võrguteenus 2,22 5,85
Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24
Elektriaktsiis 0,10 0,10
Taastuvenergia tasu 1,13 1,13
Käibemaks 3,14 3,86
Kokku 18,83 23,18
Kokku
17,50 19,67
kompensatsioonimeetmega
Muutus tarbijale, % -7% -15%
Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Meetme
rakendamiseks sõlmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KIKiga halduslepingu
riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel.
Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on
välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi
ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele
1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Käesolevas meetmes puudub ühe riigiabi mõistes kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu
seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107
lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju
laieneb kõigile elektri lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele
sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna,
tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul
ette nähtud kaalutlusõigust (riigiabi mõiste teatise punktid 124–125), võrguettevõtjale tasutakse
riigi poolt 50% võrguteenusest, ülejäänud tasub tarbija. Võrguettevõtja ei saa meetme kaudu
eelist, vaid kogu kompensatsioon kandub edasi tarbijale. Võrguettevõtja finantsseisund riigi
sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste teatise punkt 67). Meetme elluviimise käigus
kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi
elektritarbijate tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga.
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt
kirjeldatud.
Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb kompensatsiooni
maksmise avaldusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle
järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted.
Lõike 1 järgi saab KIK anda kompensatsiooni ainult tegevusloaga võrguettevõtjale (loetelu
esitatud lisas 1) järgmiste võrgutasude 50% ulatuses vähendamise eest:
1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest;
2) elektrienergia edastamise eest;
3) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
Kompensatsiooni ei anta muude elektrituruseaduse § 71 lõikes 1 nimetatud võrgutasude
(näiteks võrguga liitumise kulu) tarbijalt küsitava summa vähendamise eest.
Kompensatsiooni antakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 tarbija võrguteenuse
ostmiseks tehtud kulutuste eest tarbija tasutava summa 50% vähendamise eest.
Lõike 2 järgi kuulub kompensatsiooni alla ka oktoober 2021 – märts 2022 väljastatud arve
korrigeerimine elektrituru toimimise võrgueeskirja § 20 lõike 3 mõistes. Selle kohaselt on
võimalik korrigeerida mõõteandmeid 12 kuu jooksul pärast mõõtmise toimumist. Näiteks kui
veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 kWh mõõtetulemus, kuid mais selgub
korrigeeritud näiduks 110 kWh, korrigeerib võrguettevõtja veebruaris väljastatud arvet
vastavalt. Ka see korrigeerimise tulemusel suurendatud osa kulust kuulub määruse kohaselt
samuti kompensatsiooni alla. See tähendab, et ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud
veebruarikuu täpsustatud arve kuulub kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja
esitama KIK-le väljamakseavalduse korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse
alusel. Kui mõõtetulemust korrigeeritakse seni fikseeritust madalamaks, peab võrguettevõtja
maksma KIK-le saadud kompensatsiooni korrigeeritud koguse võrra tagasi. Vastav
korrektsioon peab kajastuma ka tarbija arvel. Ülejäänud osas kohaldub sama reeglistik nagu
tavapärase kompensatsiooni väljamaksesoovi avalduse esitamisel.
Lõike 3 kohaselt ei kuulu kompenseerimisele selle võrguteenuse eest küsitud tasu, mida
võrguettevõtja küsib teiselt võrguettevõtjalt. Seega ei maksta kompensatsiooni võrgutasu eest,
mis on seotud võrguettevõtja osutatud võrguteenusega teisele võrguettevõtjale. Kuna meede
käsitleb ainult lõpptarbijate võrguteenuse tasu vähendamist, ei kaeta meetme vahenditest
võrguettevõtjate vahelisi kulutusi. Need kulutused kantakse edasi lõpptarbijatele, mistõttu on
põhjendatud kompenseerida vaid lõpptarbija juures tehtavad kulutused.
Lõige 4 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama tarbijale esitataval arvel tarbija tasutava
osana võrguteenuse kulu 50% ulatuses arvestatud esialgsest kulust ning sellelt arvestatud
käibemaksust. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele tarbijatelt väiksemas
mahus küsitud võrguteenuse saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti kasutada, peab
võrguettevõtja vähendama tarbijalt küsitavat summat selle sama summa võrra, mida KIK
võrguettevõtjale selle konkreetse tarbija eest maksab.
Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni sooviavalduse esitamist.
Lõike 1 järgi on kompensatsiooni saamise avalduse esitajaks võrguettevõtja, kelle võrguga on
lõpptarbija ühendatud. Seejuures peab võrguettevõtjal olema ka elektrituruseaduses sätestatud
tegevusluba elektrienergia jaotamisteenuse või ülekandeteenuse osutamiseks. Eestis on meetme
koostamise seisuga 34 tegevusloaga võrguettevõtjat (s.h üks põhivõrguettevõtja, loetelu
esitatud lisas 1).
Lõike 2 järgi esitab võrguettevõtja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti aadressile
[email protected] KIK veebis toodud vormi kohase avalduse. See tuleb esitada hiljemalt
kompensatsiooniperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks oktoobrikuu eest tehtud 50%
vähendatud võrgutasude kohta esitatakse kompensatsiooni avaldus KIK-le hiljemalt 14.
novembriks). See tagab, et kõigil võrguettevõtjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja
tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Põhjendatud juhtudel (näiteks IT süsteemide rike vms)
võib võrguettevõtja kalduda avalduse esitamise kuupäevast kõrvale. Avaldusele tuleb juurde
lisada väljamakseavaldus, milles on toodud kogu perioodi summeeritud 50% võrguteenuse tasu,
mida võrguettevõtja tarbija käest samal perioodil ei küsinud ning makseinfo, mille järgi saab
KIK kompensatsiooni võrguettevõtjale üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu
(kui tarbija peab käibemaksu maksma). Koos avaldusega esitatakse menetluse sujuvuse ja
kiiruse tagamiseks ka raamatupidamise algdokumendi nõuetele vastav väljamakseavaldus.
KIK-le esitatud arve peab ühtima tarbijatele esitatavate võrguteenuse arvete mahuga. Näiteks
kui 2021. aasta oktoobrikuu eest esitas võrguettevõtja arveid tarbijatele (v.a teised
võrguettevõtjad) summas 138 500 eurot koos käibemaksuga, siis, arvestades, et riik
kompenseerib 50% võrguteenuse arvest, peab ka KIK-le esitatava avalduse maht koos
käibemaksuga olema 138 500 eurot.
Lõige 3 kohustab kompensatsiooni soovi avaldavat võrguettevõtjat lisama avaldusele
kompensatsiooniperioodil tarbijatelt küsitud summeeritud kompensatsiooni alla kuuluvad
võrguteenuse tasud koos tarbijatele sellel perioodil osutatud summeeritud võrguteenuse
kogusega kilovatt-tundides. Ühtlasi peab avaldusest selguma kompensatsiooni summa, mille
KIK peab võrguettevõtjale tasuma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega kaasnev
käibemaks.
Lõike 4 järgi esitab võrguettevõtja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada
avalduse käesoleva määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust.
Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist.
Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus avaldust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid
mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest avalduse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. KIK peab nõuetele vastava avalduse rahuldama.
Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda võrguettevõtjal avaldust või sellega esitatud
väljamakseavaldust parandada.
Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta avaldus tagasi lükata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse
tingimustele või kui võrguettevõtja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. See
ei keela võrguettevõtjal esitada järgmiseks perioodiks kompenseerimise uut avaldust.
Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud võrguettevõtjat näitama tarbijale esitatud arvel
selgituse, et arvet on vähendatud saadud kompensatsiooni tõttu ja võimalusel näitama ka
kompensatsiooni summa eurodes. Samuti on võrguettevõtjal kohustus näidata tarbija arvel
võrguteenuse eest tarbijalt küsitavat summat kompensatsiooni võrra madalamana.
Paragrahv 6 järgi on KIK-l kohustus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust.
Selleks võib KIK küsida võrguettevõtjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul
võrguettevõtjale kompensatsiooni eraldamisest. Kompensatsiooni tohib kasutada ainult
tarbijale võrgutasu küsimisega kaasneva kulu 50% vähendamiseks. See tähendab, et KIK
väljastatud summa ei saa ületada tarbijalt küsitud summat.
Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK toetuse saajalt kompensatsiooni või
osa sellest tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui kompensatsioonisoovi avaldaja on esitanud
ebaõigeid andmeid, või kui kompensatsioonisoovi avaldaja ei ole esitanud kompensatsiooni
kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse
kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel
samaaegselt KIK-le kompensatsiooniavalduse esitamisega.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Määruse mõjud
Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga võrguettevõtjatele 50% tarbijate
(v.a teised võrguettevõtjad) võrguteenuse kuludest (tavapärane jaotus- või ülekandeteenuse
tariif, millele lisandub aktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks). 50% võrguteenuse kuludest
kaetakse tarbijate poolt ning KIK-le esitatakse hüvitamiseks arve ülejäänud 50% jaotus- või
ülekandeteenuse tariifi kulust ning seonduva käibemaksu kohta. Meedet rakendatakse perioodil
oktoober 2021 – märts 2022 toimunud elektri tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas.
Võrguettevõtjad esitavad perioodil oktoober 2021 – märts 2022 kasutatud võrguteenuste eest
50% osas arve elektri lõpptarbijale (v.a jaotusvõrguettevõtja) ja ülejäänud 50% osas arve KIKile
(summeerituna kõigi tarbijate lõikes), mis maksab arve alusel võrguteenuse kulu selleks
eraldatud vahenditest. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise
põhjal, esitataks viimane arve KIKile 2022. a aprillis.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on
võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate võrguteenusele kuluvat summat poole võrra. Tabelis 1
(vt lk 2) on toodud keskmise kodutarbija ja äritarbija lõpphind elektrile 2021. aasta septembris
võrreldes selle võimaliku kuluga, kui samal ajal oleks kõnealune meede juba jõus olnud.
Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas
septembrikuu näite järgi elektrile 231,8 eurot. Kui samal perioodil maksaks tarbija
võrguteenuse eest poole vähem, säästaks selline kodutarbija ca 35 eurot. Äritarbija, kelle
septembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 465 eurot.
Elektrienergia tarbimine on 2021. aastal prognoositult ca 8100 GWh. Sellest ca 2400 GWh
tarbitakse kodutarbijate, ca 5700 GWh äritarbijate poolt. Prognoositult kujuneb elektrienergia
tarbimiseks perioodil oktoober 2021-märts 2022 ca 5,9 TWh, s.h kodutarbijate tarbimine ca 1,3
TWh. Arvestades võrguettevõtjate kooskõlastatud võrguteenuse tariife2, kujuneb sellel perioodi
meetme kuluks ca 88,21 miljonit eurot.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulu on kuni 88,21 miljonit eurot, millele lisandub KIK halduskulu
summas 40 000 eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse 4.
novembri 2021 korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse
Vabariigi Valitsuse reservist.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile
ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning võrguettevõtjatele
(lisa). Laekunud ettepanekud on toodud lisas 2.
2
Kooskõlastatud võrguteenuse tasud Konkurentsiameti veebilehel - https://www.konkurentsiamet.ee/et/elektri-
vorgutasud
Lisa 1
Seisuga 4.11.2021 tegevusloaga elektri võrguettevõtjate loetelu
1. EPT Energia OÜ
2. EKE Ärikeskus OÜ
3. Elernet EST OÜ
4. OÜ Merirahu Võrgud
5. Osaühing Livilla (pankrotis)
6. aktsiaselts Avraal
7. Tööstus Investeeringute AS
8. aktsiaselts Ramsi Turvas
9. Osaühing Halinga Energeetika
10. OÜ Veerenni Jaotusvõrk
11. Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ
Paekivitoodete tehase
12. osaühing
13. VOLTA ENERGEETIKA OÜ
14. WTC Tallinn Aktsiaselts
15. aktsiaselts ESRO
16. Aktsiaselts Saku Maja
17. Osaühing Sagro Elekter
Aktsiaselts MAARDU
18. ELEKTER
19. Aktsiaselts ELVESO
20. AS Silikaat
21. aktsiaselts Entek
aktsiaselts Dvigatel -
22. Energeetika
23. aktsiaselts ANNE SOOJUS
24. Silpower Aktsiaselts
25. Aktsiaselts Loo Elekter
aktsiaselts TALLINNA
26. SADAM
27. Imatra Elekter Aktsiaselts
Osaühing VKG
28. ELEKTRIVÕRGUD
29. Elektrilevi OÜ
30. Aktsiaselts Eesti Talleks
Aktsiaselts Tallinna
31. Lennujaam
32. Aktsiaselts Elme
33. Osaühing VKG Energia
Elering AS
34. (põhivõrguettevõtja)
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused
ja kord“ eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Ettepanekute tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 3 lõigetes 1 ja 3 kasutatakse sõna Arvestatud. Eelnõu vastavalt
„vähendamine“ – viitega eelnõu § 2 lõikele 1. Minu muudetud.
arvates tekitab selle sõna kasutamine segadust, sest
§ 2 lõikes 1 ei räägita ju vähendamisest, vaid sellest
et võrguettevõtjale kompenseeritakse teatud
perioodil teatud tüüpi võrgutasudest koos KM-ga.
Lisaks tuleks selguse huvides kasuks, kui § 3 lõikes
3 paigutada sõna „tarbijatele“ enne sõna „esitatud“.
§ 3 lg 1 sõnastuse kohta vaata ka märkus 2. Seetõttu
võiks mõelda nende sätete ümbersõnastamisele, nt
nii:
- § 3 lg 1: „§ 2 lõikes 1 nimetatud
kompensatsiooni taotleb Eestis tegutsev
…“;
- § 3 lg 3: „Taotlusest peab selguma
summaarne taotluse esitamisele
eelnenud kuul tarbijatele esitatud
võrguteenuste arvete summa eurodes,
arvestades § 2 lõikes 1 sätestatud
tingimusi [või „nõudeid“ – sõna
„nõuded“ kasutatakse ka § 3 lõikes
4]….“.
2. Eelnõu § 3 lg 1 (kompensatsiooni saab taotleda) ja Arvestatud. Sõnastust vastavalt
§ 4 – seletuskirjas on selgitatud, miks muudetud. Riigiabi osas on
kompensatsioon ei ole riigiabi, sh on kirjas, et oluline tagada, et riigil ei ole
toetuse puhul ei ole ette nähtud kaalutlusõigust. kaalutlusõigust kvalifitseerida
Eelnõu sõnastus aga seda põhjendust ei toeta, kuna üks võrguettevõtja
kasutatakse teksti nagu „kompensatsiooni saab kompensatsiooni saajaks ja teine
taotleda“ ning eelnõu § 4 lg 4 kohaselt on KIKil mitte. Sellist võimalust
võimalus ka taotlust mitte rahuldada. Seetõttu määrususes ei ole.
pakkusin märkuses 1 „saab taotleda“ asemel
„taotleb“. Lisaks on ettepanek sõnastada §-s 4
konkreetselt „Nõuetele vastavad taotlused
rahuldatakse“, et oleks selge, et KIKil ei ole sel
juhul kaalutlusõigust. Ka seletuskirja tuleks selles
osas täpsustada, nt viitega Euroopa Komisjoni
riigiabi mõiste teatise punktile 125, kus
selgitatakse, millal ei ole tegemist
kaalutlusõigusega ja näidates, et ka antud eelnõu
puhul kaalutlusõigus (nii KIKil kui võrguettevõtjal)
puudub.
3. Eelnõu § 3 lg 3 – kuna seletuskirja kohaselt peab Arvestatud. Eelnõus toodud
taotluses eraldi välja toodud võrgutasuga kaasnev selgelt välja, et ka käibemaksu
käibemaks, aga eelnõus käibemaksu konkreetselt ei summa peab olema eraldi välja
nimetata, siis palume kaaluda, kas siiski oleks vaja toodud.
käibemaksu ka eelnõus nimetada.
4. Eelnõu § 3 lg 4 – küsimus, kas peab kasutama Arvestatud. Sõnastust vastavalt
mõlemaid sõnu „vajadusel“ ja „nõudmisel“? Kas muudetud.
arusaadavam ei oleks kirjutada nt nii
„Rakendusüksuse nõudmisel esitab taotleja
täiendavad …“.
5. Eelnõu § 5 – viidatakse § 2 lõikele 3, aga ilmselt Arvestatud. Sõnastust vastavalt
oleks õige viide § 2 lõikele 4. muudetud.
6. Eelnõu § 6 – selleks, et oleks võimalik välistada Arvestatud. Sõnastust vastavalt
riigiabi võrguettevõtjale, peaks KIKil olema muudetud.
kohustus kompensatsiooni kasutamise õigsust
kontrollida. Praegu on see sõnastatud vaid KIKi
õiguse, mitte kohustusena (vt ka järgmine märkus).
7. Seletuskiri (riigiabi analüüs) – tuleks lisada ka Arvestatud. Riigiabi küsimust
põhjendus, miks võrguettevõtjad ei ole riigiabi analüüsivasse osasse on vastav
saajad (nt et nad ei saa meetme kaudu eelist, vaid põhjendus lisatud.
kogu kompensatsioon kandub edasi tarbijale ja seda
kontrollib KIK).
8. Seletuskiri (selgitus § 7 kohta) – veidi segaseks jääb Arvestatud. Seletuskirja
seletuskirja lause „Kompensatsiooni saaja võtab täpsustatud. Lause mõte on
omale kohustuse kompensatsiooni selles, et võrguettevõtja kinnitab
tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud koos KIK-le
tingimuste täitmisel koos kompensatsiooninõude kompensatsioonitaotluse
esitamisega“. Kas juhul, kui võrguettevõtja mingil esitamisega, et maksab üleliigse
põhjusel peab kompensatsiooni tagasi maksma on kompensatsiooni KIK-le tagasi.
tal õigus see ka tarbijatelt tagasi nõuda?
9. Eelnõu rakendamisega seotud kulu juures peaks Arvestatud. Seletuskirja
olema ära märgitud ka SA vastavalt muudetud.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse meetme
haldamise kulu ca 40 tuh eurot. Ehk kogu kulu
riigile on 88,25 mln eurot.
10. Ettepanek muuta taotluses läbivalt võrguettevõtja Arvestatud. Eelnõu vastavalt
kohustus taotlust esitada kohustuseks esitada muudetud.
kompensatsiooni saamiseks nõuetele vastav
avaldus. Selline lähenemine vähendab KIK
kaalutlusõigust võrguettevõtjaid erinevalt kohelda.
Elektrilevi OÜ
2
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Muuta § 5 sõnastust alljärgnevalt: Põhimõte arvesse võetud.
Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja näitab Eelnõu muudetud selliselt, et
võimalusel tarbijale esitatud arvel tarbijale tarbijale esitatud arvel peab
osutatud võrguteenuste eest saadava olema märgitud info
kompensatsiooni summa ning toob arvel välja kompensatsiooni saamise kohta
tarbija tasutava § 2 lõikele 4 vastava summa. ning võimalusel ka info
kompensatsiooni summa kohta.
2. Eemaldada määrusest § 3 lg 3 või aktsepteerida § 5 Arvestatud. Eelnõus on
muudatusettepanek. muudetud § 5 sõnastust (vt
eelmine ettepanek)
3. Kajastada nii määruses kui ka selle seletuskirjas Toetuse saaja küsimust on
läbivalt ja ühetaoliselt, et toetuse saajaks on tarbija seletuskirjas täpsemalt
ja toetuse taotlejaks on võrguettevõtja. reguleeritud. Võrguettevõtjale
makstakse kompensatsiooni selle
eest, et võrguettevõtja vähendab
tarbija arvel võrguteenuse tasu
50% võrra. Seega on
kompensatsiooni saaja
võrguettevõtja.
4. Täiendavalt täpsustada määruses või seletuskirjas, Arvestatud. Detailne selgitus
millele tuginevalt on asutud seisukohale, et riigiabi kohta on toodud määruse
määruses kirjeldatud toetus ei ole riigiabi. seletuskirjas.
5. Lisada täiendav säte (§ 5 lg 3) alljärgnevas Põhimõte arvesse võetud.
sõnastuses: Määrust on täiendatud § 2
lõikega 3, mille kohaselt kuulub
Toetust antakse ka § 5 lg 1 nimetatud kompensatsiooni alla ka
perioodi osas võrguettevõtja poolt tehtud korrektsiooniperioodil
korrektsioonide osas kuni 12 kuu ulatuses täpsustatud võrguteenuse kulu.
alates mõõteandmete tekkimisest.
3