dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. november 2021
Viit
62
Registreeritud
5. november 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Rein Vaks

Failid

  • 📎62 05.11.2021 Ministri määrus.asice1174 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 05.11.2021 nr 62 Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Rakendusüksus Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 2. Kompensatsiooni arvestamine (1) Elektrituruseaduse §-s 8 nimetatud võrguettevõtjale kompenseeritakse 50 protsenti perioodil 2021. aasta 1. oktoobrist kuni 2022. aasta 31. märtsini tarbijale elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust. (2) Kui võrguettevõtja korrigeerib lõikes 1 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse kogust majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 20 lõike 3 alusel pärast vastava perioodi kohta § 3 alusel avalduse esitamist, esitab võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta täiendava avalduse §-s 3 toodud korras korrigeerimisele järgneval kalendrikuul. (3) Võrguettevõtjale ei kompenseerita selliste lõikes 1 nimetatud võrgutasude kulu vähendamist, mida võrguettevõtjal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt võrguettevõtjalt. (4) Lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab võrguettevõtja tarbijale esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra. § 3. Kompensatsiooni saamiseks soovi avaldamine (1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada Eestis tegutsev elektrituruseaduse mõistes jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest § 2 lõikes 1 nimetatud võrgutasude lõikes arve. (2) Soovi avaldaja esitab rakendusüksusele hiljemalt iga § 2 lõikes 1 nimetatud kuule järgneva kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis avalduse, mis hõlmab võrguettevõtja poolt oma kõigile tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuul arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada avalduse esitamist ka pärast 14. kuupäeva. 2 (3) Avaldusest peab selguma summaarne avalduse esitamisele eelnenud kuul tarbijatele esitatud § 2 lõikes 1 nimetatud võrgutasude summa eurodes, sellelt arvestatud käibemaksu summa, osutatud võrguteenuse maht kilovatt-tundides ning küsitava kompensatsiooni summa. Kompensatsiooni võrra peab võrguettevõtja vähendama tarbija arvel kajastatavat võrgutasude kulu. (4) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused ja selgitused, mis on vajalikud avalduse § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks. § 4. Kompensatsiooni eraldamine (1) Rakendusüksus kontrollib avalduse vastavust määrusele ja rahuldab nõuetele vastava avalduse. (2) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teatab rakendusüksus sellest avalduse esitajat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Nõuetelele vastava avalduse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava võrguettevõtja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga, mille eest kompensatsiooni makstakse. (4) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi. § 5. Kompensatsiooni saaja kohustused Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja selgitab tarbijale esitataval arvel kompensatsiooni saamist ning võimalusel näitab tarbijale osutatud võrguteenuste eest saadud kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava § 2 lõike 4 kohast kohustust arvesse võtva summa. § 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning tal on õigus nõuda selleks võrguettevõtjalt asjakohaseid dokumente ja teavet ühe aasta jooksul alates kompensatsiooni maksmisest võrguettevõtjale. § 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui: 1) võrguettevõtja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud kompensatsiooni summa ei ole korrektne; 2) võrguettevõtja ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud tähtpäevaks; 3) võrguettevõtja ei ole täitnud §-s 5 toodud kohustust; 4) võrguettevõtja korrigeerib § 2 lõike 2 alusel võrguteenuse kogust, mille eest ta on saanud kompensatsiooni, väiksemaks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 04.11.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on elektrienergia hüppelise hinnatõusu1 leevendamine kõigile elektrienergia lõpptarbijatele. Kompenseerimine toimub läbi tarbija tasutava võrguteenuse tasu vähendamisega seotud kulude kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022. Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja korrektsioonisoovi avaldajate ringi selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahetu tagasiside alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, [email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, [email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega osaliselt leevendatakse elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju elektri lõpptarbijatele. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse võrgutasude osalist kompenseerimist riigi poolt. Selle järgi kompenseerib riik kõigile elektritarbijatele perioodil oktoober 2021 – märts 2022 50% võrguteenuse tasuga kaasnevast kulust koos sellelt võrguteenuse tasu osalt arvestatud käibemaksuga. Keskmise äritarbija jaoks väheneb elektri lõpphind meetme toel ca 7%, keskmise kodutarbija puhul ca 15%. Tabelis 1 on toodud 2021. a septembrikuu näitel keskmise tarbija kulu elektrienergiale ja võrdlus lõpphindade lõikes koos 1 Tulenevalt fossiilkütuste (eelkõige maagaas) kallinemisest maailmaturul ning kõrgetest Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide hindadest oli 2021. aasta septembri kuukeskmine elektrienergia börsihind 122,4 euroni megavatt-tunnist, mis on 2,7 korda kõrgem, kui näiteks 2019. aasta keskmine hind (45,9 €/MWh). Prognooside kohaselt püsib tavapärasest oluliselt kõrgem hinnatase järgmise aasta II kvartalini. kõnealuse meetme arvestusliku mõjuga. Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme arvestuslik mõju keskmisele lõpptarbijale september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija Võrguteenus 2,22 5,85 Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24 Elektriaktsiis 0,10 0,10 Taastuvenergia tasu 1,13 1,13 Käibemaks 3,14 3,86 Kokku 18,83 23,18 Kokku 17,50 19,67 kompensatsioonimeetmega Muutus tarbijale, % -7% -15% Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Meetme rakendamiseks sõlmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KIKiga halduslepingu riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel. Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käesolevas meetmes puudub ühe riigiabi mõistes kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju laieneb kõigile elektri lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust (riigiabi mõiste teatise punktid 124–125), võrguettevõtjale tasutakse riigi poolt 50% võrguteenusest, ülejäänud tasub tarbija. Võrguettevõtja ei saa meetme kaudu eelist, vaid kogu kompensatsioon kandub edasi tarbijale. Võrguettevõtja finantsseisund riigi sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste teatise punkt 67). Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi elektritarbijate tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud. Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb kompensatsiooni maksmise avaldusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted. Lõike 1 järgi saab KIK anda kompensatsiooni ainult tegevusloaga võrguettevõtjale (loetelu esitatud lisas 1) järgmiste võrgutasude 50% ulatuses vähendamise eest: 1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest; 2) elektrienergia edastamise eest; 3) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. Kompensatsiooni ei anta muude elektrituruseaduse § 71 lõikes 1 nimetatud võrgutasude (näiteks võrguga liitumise kulu) tarbijalt küsitava summa vähendamise eest. Kompensatsiooni antakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 tarbija võrguteenuse ostmiseks tehtud kulutuste eest tarbija tasutava summa 50% vähendamise eest. Lõike 2 järgi kuulub kompensatsiooni alla ka oktoober 2021 – märts 2022 väljastatud arve korrigeerimine elektrituru toimimise võrgueeskirja § 20 lõike 3 mõistes. Selle kohaselt on võimalik korrigeerida mõõteandmeid 12 kuu jooksul pärast mõõtmise toimumist. Näiteks kui veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 kWh mõõtetulemus, kuid mais selgub korrigeeritud näiduks 110 kWh, korrigeerib võrguettevõtja veebruaris väljastatud arvet vastavalt. Ka see korrigeerimise tulemusel suurendatud osa kulust kuulub määruse kohaselt samuti kompensatsiooni alla. See tähendab, et ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud veebruarikuu täpsustatud arve kuulub kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja esitama KIK-le väljamakseavalduse korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse alusel. Kui mõõtetulemust korrigeeritakse seni fikseeritust madalamaks, peab võrguettevõtja maksma KIK-le saadud kompensatsiooni korrigeeritud koguse võrra tagasi. Vastav korrektsioon peab kajastuma ka tarbija arvel. Ülejäänud osas kohaldub sama reeglistik nagu tavapärase kompensatsiooni väljamaksesoovi avalduse esitamisel. Lõike 3 kohaselt ei kuulu kompenseerimisele selle võrguteenuse eest küsitud tasu, mida võrguettevõtja küsib teiselt võrguettevõtjalt. Seega ei maksta kompensatsiooni võrgutasu eest, mis on seotud võrguettevõtja osutatud võrguteenusega teisele võrguettevõtjale. Kuna meede käsitleb ainult lõpptarbijate võrguteenuse tasu vähendamist, ei kaeta meetme vahenditest võrguettevõtjate vahelisi kulutusi. Need kulutused kantakse edasi lõpptarbijatele, mistõttu on põhjendatud kompenseerida vaid lõpptarbija juures tehtavad kulutused. Lõige 4 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama tarbijale esitataval arvel tarbija tasutava osana võrguteenuse kulu 50% ulatuses arvestatud esialgsest kulust ning sellelt arvestatud käibemaksust. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele tarbijatelt väiksemas mahus küsitud võrguteenuse saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti kasutada, peab võrguettevõtja vähendama tarbijalt küsitavat summat selle sama summa võrra, mida KIK võrguettevõtjale selle konkreetse tarbija eest maksab. Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni sooviavalduse esitamist. Lõike 1 järgi on kompensatsiooni saamise avalduse esitajaks võrguettevõtja, kelle võrguga on lõpptarbija ühendatud. Seejuures peab võrguettevõtjal olema ka elektrituruseaduses sätestatud tegevusluba elektrienergia jaotamisteenuse või ülekandeteenuse osutamiseks. Eestis on meetme koostamise seisuga 34 tegevusloaga võrguettevõtjat (s.h üks põhivõrguettevõtja, loetelu esitatud lisas 1). Lõike 2 järgi esitab võrguettevõtja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti aadressile [email protected] KIK veebis toodud vormi kohase avalduse. See tuleb esitada hiljemalt kompensatsiooniperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks oktoobrikuu eest tehtud 50% vähendatud võrgutasude kohta esitatakse kompensatsiooni avaldus KIK-le hiljemalt 14. novembriks). See tagab, et kõigil võrguettevõtjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Põhjendatud juhtudel (näiteks IT süsteemide rike vms) võib võrguettevõtja kalduda avalduse esitamise kuupäevast kõrvale. Avaldusele tuleb juurde lisada väljamakseavaldus, milles on toodud kogu perioodi summeeritud 50% võrguteenuse tasu, mida võrguettevõtja tarbija käest samal perioodil ei küsinud ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni võrguettevõtjale üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu (kui tarbija peab käibemaksu maksma). Koos avaldusega esitatakse menetluse sujuvuse ja kiiruse tagamiseks ka raamatupidamise algdokumendi nõuetele vastav väljamakseavaldus. KIK-le esitatud arve peab ühtima tarbijatele esitatavate võrguteenuse arvete mahuga. Näiteks kui 2021. aasta oktoobrikuu eest esitas võrguettevõtja arveid tarbijatele (v.a teised võrguettevõtjad) summas 138 500 eurot koos käibemaksuga, siis, arvestades, et riik kompenseerib 50% võrguteenuse arvest, peab ka KIK-le esitatava avalduse maht koos käibemaksuga olema 138 500 eurot. Lõige 3 kohustab kompensatsiooni soovi avaldavat võrguettevõtjat lisama avaldusele kompensatsiooniperioodil tarbijatelt küsitud summeeritud kompensatsiooni alla kuuluvad võrguteenuse tasud koos tarbijatele sellel perioodil osutatud summeeritud võrguteenuse kogusega kilovatt-tundides. Ühtlasi peab avaldusest selguma kompensatsiooni summa, mille KIK peab võrguettevõtjale tasuma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega kaasnev käibemaks. Lõike 4 järgi esitab võrguettevõtja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada avalduse käesoleva määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust. Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist. Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus avaldust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse saamisest avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. KIK peab nõuetele vastava avalduse rahuldama. Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda võrguettevõtjal avaldust või sellega esitatud väljamakseavaldust parandada. Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta avaldus tagasi lükata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele või kui võrguettevõtja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. See ei keela võrguettevõtjal esitada järgmiseks perioodiks kompenseerimise uut avaldust. Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud võrguettevõtjat näitama tarbijale esitatud arvel selgituse, et arvet on vähendatud saadud kompensatsiooni tõttu ja võimalusel näitama ka kompensatsiooni summa eurodes. Samuti on võrguettevõtjal kohustus näidata tarbija arvel võrguteenuse eest tarbijalt küsitavat summat kompensatsiooni võrra madalamana. Paragrahv 6 järgi on KIK-l kohustus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust. Selleks võib KIK küsida võrguettevõtjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul võrguettevõtjale kompensatsiooni eraldamisest. Kompensatsiooni tohib kasutada ainult tarbijale võrgutasu küsimisega kaasneva kulu 50% vähendamiseks. See tähendab, et KIK väljastatud summa ei saa ületada tarbijalt küsitud summat. Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK toetuse saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui kompensatsioonisoovi avaldaja on esitanud ebaõigeid andmeid, või kui kompensatsioonisoovi avaldaja ei ole esitanud kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel samaaegselt KIK-le kompensatsiooniavalduse esitamisega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga võrguettevõtjatele 50% tarbijate (v.a teised võrguettevõtjad) võrguteenuse kuludest (tavapärane jaotus- või ülekandeteenuse tariif, millele lisandub aktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks). 50% võrguteenuse kuludest kaetakse tarbijate poolt ning KIK-le esitatakse hüvitamiseks arve ülejäänud 50% jaotus- või ülekandeteenuse tariifi kulust ning seonduva käibemaksu kohta. Meedet rakendatakse perioodil oktoober 2021 – märts 2022 toimunud elektri tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas. Võrguettevõtjad esitavad perioodil oktoober 2021 – märts 2022 kasutatud võrguteenuste eest 50% osas arve elektri lõpptarbijale (v.a jaotusvõrguettevõtja) ja ülejäänud 50% osas arve KIKile (summeerituna kõigi tarbijate lõikes), mis maksab arve alusel võrguteenuse kulu selleks eraldatud vahenditest. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise põhjal, esitataks viimane arve KIKile 2022. a aprillis. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate võrguteenusele kuluvat summat poole võrra. Tabelis 1 (vt lk 2) on toodud keskmise kodutarbija ja äritarbija lõpphind elektrile 2021. aasta septembris võrreldes selle võimaliku kuluga, kui samal ajal oleks kõnealune meede juba jõus olnud. Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas septembrikuu näite järgi elektrile 231,8 eurot. Kui samal perioodil maksaks tarbija võrguteenuse eest poole vähem, säästaks selline kodutarbija ca 35 eurot. Äritarbija, kelle septembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 465 eurot. Elektrienergia tarbimine on 2021. aastal prognoositult ca 8100 GWh. Sellest ca 2400 GWh tarbitakse kodutarbijate, ca 5700 GWh äritarbijate poolt. Prognoositult kujuneb elektrienergia tarbimiseks perioodil oktoober 2021-märts 2022 ca 5,9 TWh, s.h kodutarbijate tarbimine ca 1,3 TWh. Arvestades võrguettevõtjate kooskõlastatud võrguteenuse tariife2, kujuneb sellel perioodi meetme kuluks ca 88,21 miljonit eurot. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulu on kuni 88,21 miljonit eurot, millele lisandub KIK halduskulu summas 40 000 eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2021 korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning võrguettevõtjatele (lisa). Laekunud ettepanekud on toodud lisas 2. 2 Kooskõlastatud võrguteenuse tasud Konkurentsiameti veebilehel - https://www.konkurentsiamet.ee/et/elektri- vorgutasud Lisa 1 Seisuga 4.11.2021 tegevusloaga elektri võrguettevõtjate loetelu 1. EPT Energia OÜ 2. EKE Ärikeskus OÜ 3. Elernet EST OÜ 4. OÜ Merirahu Võrgud 5. Osaühing Livilla (pankrotis) 6. aktsiaselts Avraal 7. Tööstus Investeeringute AS 8. aktsiaselts Ramsi Turvas 9. Osaühing Halinga Energeetika 10. OÜ Veerenni Jaotusvõrk 11. Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ Paekivitoodete tehase 12. osaühing 13. VOLTA ENERGEETIKA OÜ 14. WTC Tallinn Aktsiaselts 15. aktsiaselts ESRO 16. Aktsiaselts Saku Maja 17. Osaühing Sagro Elekter Aktsiaselts MAARDU 18. ELEKTER 19. Aktsiaselts ELVESO 20. AS Silikaat 21. aktsiaselts Entek aktsiaselts Dvigatel - 22. Energeetika 23. aktsiaselts ANNE SOOJUS 24. Silpower Aktsiaselts 25. Aktsiaselts Loo Elekter aktsiaselts TALLINNA 26. SADAM 27. Imatra Elekter Aktsiaselts Osaühing VKG 28. ELEKTRIVÕRGUD 29. Elektrilevi OÜ 30. Aktsiaselts Eesti Talleks Aktsiaselts Tallinna 31. Lennujaam 32. Aktsiaselts Elme 33. Osaühing VKG Energia Elering AS 34. (põhivõrguettevõtja) Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri Lisa 2 Ettepanekute tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 3 lõigetes 1 ja 3 kasutatakse sõna Arvestatud. Eelnõu vastavalt „vähendamine“ – viitega eelnõu § 2 lõikele 1. Minu muudetud. arvates tekitab selle sõna kasutamine segadust, sest § 2 lõikes 1 ei räägita ju vähendamisest, vaid sellest et võrguettevõtjale kompenseeritakse teatud perioodil teatud tüüpi võrgutasudest koos KM-ga. Lisaks tuleks selguse huvides kasuks, kui § 3 lõikes 3 paigutada sõna „tarbijatele“ enne sõna „esitatud“. § 3 lg 1 sõnastuse kohta vaata ka märkus 2. Seetõttu võiks mõelda nende sätete ümbersõnastamisele, nt nii: - § 3 lg 1: „§ 2 lõikes 1 nimetatud kompensatsiooni taotleb Eestis tegutsev …“; - § 3 lg 3: „Taotlusest peab selguma summaarne taotluse esitamisele eelnenud kuul tarbijatele esitatud võrguteenuste arvete summa eurodes, arvestades § 2 lõikes 1 sätestatud tingimusi [või „nõudeid“ – sõna „nõuded“ kasutatakse ka § 3 lõikes 4]….“. 2. Eelnõu § 3 lg 1 (kompensatsiooni saab taotleda) ja Arvestatud. Sõnastust vastavalt § 4 – seletuskirjas on selgitatud, miks muudetud. Riigiabi osas on kompensatsioon ei ole riigiabi, sh on kirjas, et oluline tagada, et riigil ei ole toetuse puhul ei ole ette nähtud kaalutlusõigust. kaalutlusõigust kvalifitseerida Eelnõu sõnastus aga seda põhjendust ei toeta, kuna üks võrguettevõtja kasutatakse teksti nagu „kompensatsiooni saab kompensatsiooni saajaks ja teine taotleda“ ning eelnõu § 4 lg 4 kohaselt on KIKil mitte. Sellist võimalust võimalus ka taotlust mitte rahuldada. Seetõttu määrususes ei ole. pakkusin märkuses 1 „saab taotleda“ asemel „taotleb“. Lisaks on ettepanek sõnastada §-s 4 konkreetselt „Nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse“, et oleks selge, et KIKil ei ole sel juhul kaalutlusõigust. Ka seletuskirja tuleks selles osas täpsustada, nt viitega Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 125, kus selgitatakse, millal ei ole tegemist kaalutlusõigusega ja näidates, et ka antud eelnõu puhul kaalutlusõigus (nii KIKil kui võrguettevõtjal) puudub. 3. Eelnõu § 3 lg 3 – kuna seletuskirja kohaselt peab Arvestatud. Eelnõus toodud taotluses eraldi välja toodud võrgutasuga kaasnev selgelt välja, et ka käibemaksu käibemaks, aga eelnõus käibemaksu konkreetselt ei summa peab olema eraldi välja nimetata, siis palume kaaluda, kas siiski oleks vaja toodud. käibemaksu ka eelnõus nimetada. 4. Eelnõu § 3 lg 4 – küsimus, kas peab kasutama Arvestatud. Sõnastust vastavalt mõlemaid sõnu „vajadusel“ ja „nõudmisel“? Kas muudetud. arusaadavam ei oleks kirjutada nt nii „Rakendusüksuse nõudmisel esitab taotleja täiendavad …“. 5. Eelnõu § 5 – viidatakse § 2 lõikele 3, aga ilmselt Arvestatud. Sõnastust vastavalt oleks õige viide § 2 lõikele 4. muudetud. 6. Eelnõu § 6 – selleks, et oleks võimalik välistada Arvestatud. Sõnastust vastavalt riigiabi võrguettevõtjale, peaks KIKil olema muudetud. kohustus kompensatsiooni kasutamise õigsust kontrollida. Praegu on see sõnastatud vaid KIKi õiguse, mitte kohustusena (vt ka järgmine märkus). 7. Seletuskiri (riigiabi analüüs) – tuleks lisada ka Arvestatud. Riigiabi küsimust põhjendus, miks võrguettevõtjad ei ole riigiabi analüüsivasse osasse on vastav saajad (nt et nad ei saa meetme kaudu eelist, vaid põhjendus lisatud. kogu kompensatsioon kandub edasi tarbijale ja seda kontrollib KIK). 8. Seletuskiri (selgitus § 7 kohta) – veidi segaseks jääb Arvestatud. Seletuskirja seletuskirja lause „Kompensatsiooni saaja võtab täpsustatud. Lause mõte on omale kohustuse kompensatsiooni selles, et võrguettevõtja kinnitab tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud koos KIK-le tingimuste täitmisel koos kompensatsiooninõude kompensatsioonitaotluse esitamisega“. Kas juhul, kui võrguettevõtja mingil esitamisega, et maksab üleliigse põhjusel peab kompensatsiooni tagasi maksma on kompensatsiooni KIK-le tagasi. tal õigus see ka tarbijatelt tagasi nõuda? 9. Eelnõu rakendamisega seotud kulu juures peaks Arvestatud. Seletuskirja olema ära märgitud ka SA vastavalt muudetud. Keskkonnainvesteeringute Keskuse meetme haldamise kulu ca 40 tuh eurot. Ehk kogu kulu riigile on 88,25 mln eurot. 10. Ettepanek muuta taotluses läbivalt võrguettevõtja Arvestatud. Eelnõu vastavalt kohustus taotlust esitada kohustuseks esitada muudetud. kompensatsiooni saamiseks nõuetele vastav avaldus. Selline lähenemine vähendab KIK kaalutlusõigust võrguettevõtjaid erinevalt kohelda. Elektrilevi OÜ 2 Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Muuta § 5 sõnastust alljärgnevalt: Põhimõte arvesse võetud. Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja näitab Eelnõu muudetud selliselt, et võimalusel tarbijale esitatud arvel tarbijale tarbijale esitatud arvel peab osutatud võrguteenuste eest saadava olema märgitud info kompensatsiooni summa ning toob arvel välja kompensatsiooni saamise kohta tarbija tasutava § 2 lõikele 4 vastava summa. ning võimalusel ka info kompensatsiooni summa kohta. 2. Eemaldada määrusest § 3 lg 3 või aktsepteerida § 5 Arvestatud. Eelnõus on muudatusettepanek. muudetud § 5 sõnastust (vt eelmine ettepanek) 3. Kajastada nii määruses kui ka selle seletuskirjas Toetuse saaja küsimust on läbivalt ja ühetaoliselt, et toetuse saajaks on tarbija seletuskirjas täpsemalt ja toetuse taotlejaks on võrguettevõtja. reguleeritud. Võrguettevõtjale makstakse kompensatsiooni selle eest, et võrguettevõtja vähendab tarbija arvel võrguteenuse tasu 50% võrra. Seega on kompensatsiooni saaja võrguettevõtja. 4. Täiendavalt täpsustada määruses või seletuskirjas, Arvestatud. Detailne selgitus millele tuginevalt on asutud seisukohale, et riigiabi kohta on toodud määruse määruses kirjeldatud toetus ei ole riigiabi. seletuskirjas. 5. Lisada täiendav säte (§ 5 lg 3) alljärgnevas Põhimõte arvesse võetud. sõnastuses: Määrust on täiendatud § 2 lõikega 3, mille kohaselt kuulub Toetust antakse ka § 5 lg 1 nimetatud kompensatsiooni alla ka perioodi osas võrguettevõtja poolt tehtud korrektsiooniperioodil korrektsioonide osas kuni 12 kuu ulatuses täpsustatud võrguteenuse kulu. alates mõõteandmete tekkimisest. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel