Riigikantselei
05.11.2021 nr 24.1-1/2021/6534
Eesti seisukohad säästva lennutranspordi
kohta (FuelEU Aviation)
Esitame Eesti seisukohad säästva lennutranspordi kohta Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021.
a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest säästva lennutranspordi kohta
Lisa 2 Protokolliline otsus
Lisa 3 Kooskõlastustabel
Tarmo Ots
715 3420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks
1. Sissejuhatus
Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada
2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra.
2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus pole
kasvuhoonegaaside netoheidet. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1.
14. juulil 2021 esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk
55“, mille raames esitati ka määruse ettepanek kestlike lennukikütuste edendamiseks ELis2.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevaid heitmeid vähendada 2050.
aastaks 90%. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kõik transpordiliigid, sealhulgas ka
lennutransport, peavad aitama kaasa heitmete vähendamisele.
Lennundusel on oluline roll Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu tagamisel ja inimeste
liikumisvõimaluste pakkumisel. 2018. aastal kasutas üle 1,2 miljardi lennureisija enam kui 500
Euroopas asuvat lennujaama. Samas on lennundusvaldkond ka kasvuhoonegaaside põhjustaja.
Lennutranspordi tekitatud heitmete kogus moodustas 2019. aastal 3,3% kogu EL-i
kasvuhoonegaaside (KHG) heitmest ja 15,9% EL-i transpordisektori heitmest. Õhusõidukite
tekitatav KHG maht kasvab. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO)
hinnangul võib aastaks 2050 lennunduse KHG heitmed globaalselt kolmekordistuda võrreldes
2015. a näitajatega.
Probleem peitub selles, et lennundussektori energiaallikateks on pea täielikult fossiilkütused.
Selleks, et märkimisväärselt vähendada heitmekoguseid, tuleb sektoril kiirendada üleminekut
täiustatud kestlikele bio- ja sünteetilistele kütustele. Sõltuvalt 2030. a kliimaeesmärgi kava
raames hinnatud poliitikastsenaariumidest ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia toetusest,
peaksid kestlikud lennukikütused 2030. aastaks moodustama vähemalt 5% ja 2050. aastaks
63% kasutatavast lennukikütusest.
Mitmed kestlikud lennukikütused on sertifitseeritud ja sobivad kasutamiseks
lennukimootorites. Kuna mainitud kütuste tootmiskulud on kõrged, siis ei ole need leidnud
kütuseturul kasutust (eeldatavalt moodustavad kestlikud lennukikütused vaid 1% tarbitavast
lennukikütusest). Euroopa Komisjoni hinnangul on sünteetiliste lennukikütuste tootmiskulud
hetkel hinnanguliselt kolm kuni kuus korda suuremad kui fossiilse kütuse oma. Lisaks bio- ja
sünteetilistele kütustele katsetakse lennunduses ka teisi energiaallikaid. Pilootprojekte on
tehtud vesiniku ja elektri jõul töötavate lennukite ehitamiseks, kuid need õhusõidukid ei ole
veel kasutusse jõudnud. Elektritoite kasutamine on lennujaamades levinud praktika, ka Eestis
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
(Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
2
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse võrdsete võimaluste
tagamist säästva lennutranspordi jaoks, COM(2021) 561 final, 14.07.2021, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0561&from=EN
on hetkel tagatud rahvusvahelisi lende teenindavates lennujaamades seisvate lennukite
elektritoide.
Euroopa Komisjon leiab, et seadusloome (kohustuse tekitamise) kaudu on võimalik ergutada
tehnoloogia arengut ja keskkonnasõbralike lennukikütuste tootmist ning tarnimist EL-i
lennujaamadesse. Samuti loodetakse, et EL-is kehtiv seadusloome avaldab rahvusvahelisel
tasandil lennundussektorile survet kasutada keskkonnasõbralikumaid kütuseid ning survestab
Rahvusvahelist Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) liikuma kiiremini kliimaneutraalsuse
saavutamisega seonduvate eesmärkide suunas.
Kavandatava määruse eesmärk on tagada lennunduse ühtse turu osalistele võrdsed võimalused
ning kehtestada sektorile kindlad reeglid, mis tagavad selle konkurentsivõime, suurendades
samal ajal sektori kestlikkust. Tegemist on uue algatusega, mis on ette nähtud jõustuma 1.
jaanuarist 2023 (osa artiklite puhul, mis käsitlevad kütuse miinimumosakaale ning aruandlust,
on kohaldamine ette nähtud 1. jaanuarist 2025 ning 1. aprillist 2024).
Seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots (
[email protected], tel 7153420) ning
lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi taivo.linnamä
[email protected], tel 639). Seletuskirja
kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik.
Transpordi valdkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas (
[email protected], 607
tel 625 6468).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse lühendiga „FuelEU Aviation“ on
üks meede, mille eesmärk on tegeleda lennutranspordist pärit heitme vähendamisega. Mainitud
algatuse eesmärk on suurendada taastuv- ja vähese CO2 heitmega kütuste kasutamist EL-i
lennutranspordis, et aidata kaasa EL-i ning rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele.
Määrusega soovib Euroopa Komisjon suunata lennutranspordi kiiret üleminekut fossiilkütustelt
kestlikele kütustele ja selle kaudu muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks. Euroopa
Komisjoni hinnangul peaks õigusakti rakendamine viima senisest kiiremini kestlike
lennukikütuste tootmise ja kasutuselevõtuni ning julgustama ettevõtjaid tegema pikaajalisi
investeeringuid kütuste tootmisse.
Määruse eelnõu järgi peavad kestlike lennukikütuste kasutamisele üle minema kõik EL-i
lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad, olenemata nende riikkondsusest. Lennukikütuste
tarnijad peavad hakkama varustama kestlike kütustega EL-i lennujaamasid ning
lennuettevõtjaid kohustatakse enne EL-i lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis
on segatud kestliku lennukikütusega. Eelnõuga sätestatakse kestlike lennukikütuste minimaalne
osakaal ajavahemikus 2030–2050 ning õhusõidukite käitajatele ja kütusetarnijatele
kehtestatakse seda tegevust kinnitav aruandluskohustus.
Eelnõu kohaselt peab kütusetarnija segama EL-i lennujaamades pardale võetava reaktiivkütuse
hulka üha rohkem kestlikke lennukikütuseid, sealhulgas sünteetilisi vähese CO2 heitmega
kütuseid. Ühtlasi on lennuettevõtjad kohustustatud täitma enne iga väljalendu EL-is asuvast
lennujaamast lennuki paagid kütusega, millesse on segatud kestlikke lennukikütuseid.
Kohustuse täitmise peavad tagama EL lennujaamad, lennukikütuste tarnijad ja kõik
lennuettevõtjad (sh kolmandate riikide lendajad, kui nende EL-i lennujaamadest väljuvate
lendude maht ületab aastas 729 lendu).
Lennuettevõtjad on kohustatud enne EL-i lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis
on segatud kestliku kütusega. Kütusetarnijatele seatakse kohustus lisada ajavahemikus 2030–
2050 reaktiivkütusele järjest suurem kogus kestlikke lennukikütuseid (eelnõu lisa 1): 2%
aastaks 2025; 5% aastaks 2030; 20% aastaks 2035; 32% aastaks 2040; 38% aastaks 2045 ja
63% aastaks 2050. Sünteetilistele kütustele kehtivad eraldi alameesmärgid (arvestatud
osakaaluna lennunduse kogu kütusetarbimisest): 0,7% aastaks 2030; 5% aastaks 2035; 8%
aastaks 2040; 11% aastaks 2045 ning 28% aastaks 2050.
Kestlike kütuste all peab Euroopa Komisjon silmas eelkõige uue põlvkonna biokütuseid
(algatus ei hõlma põllukultuuridel põhinevaid biokütuseid) ja rohelisest elektrist toodetud
sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse
nõuetega. Elektrit ja vesinikku määrus ei hõlma: Euroopa Komisjon tunnustab nende kütuste
tugevat potentsiaali, kuid ühtlasi prognoosib, et neid on võimalik kasutada ainult lühilendude
puhul ja pärast 2035. aastat.
Määruse eelnõu koosneb 15 artiklist ja kahest lisast.
Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse sisu ehk kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad
suurendamaks kestlike lennukikütuste kasutamist.
Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on õhusõidukite käitajad, EL-i
lennujaamad (kus on üle 1 miljoni reisija aastas või kus käideldakse üle 100 000 tonni kaupa)
ja lennukikütuste tarnijad.
Artiklis 3 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted.
Artiklis 4 kehtestatakse lennukikütuse tarnijate kohustus tagada, et EL-i lennujaamades
õhusõiduki käitajatele kättesaadavaks tehtud lennukikütus sisaldaks kestliku lennukikütuse
miinimumosakaalu vastavalt määruse lisale 1.
Artiklis 5 kehtestatakse õhusõiduki käitajatele kohustus, et konkreetses EL-i lennujaamas
pardale võetava lennukikütuse kogus oleks vähemalt 90% nõutavast aastasest tarbitavast
lennukütusest.
Selgitus: Aastane lennukikütuse kogus määruse tähenduses on vajalik määratleda selleks, et
siduda õhusõiduki käitaja aasta vältel käitatavad konkreetsest lennujaamast väljuvad kõik
ärilised lennud seal tarbitava lennukikütusega. Eelnõule lisatud seletuskirja põhjal mõistame
seda kui kohustust, mille järgi enne lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks
vastama lennuks vajalikule kütusekogusele. See tähendab, et õhusõiduki käitajad peavad enne
lennujaamast väljumist täitma paagid ainult selle reisi jaoks vajaliku kütusega. Selle nõudega
üritatakse tekitada kestliku lennukikütuse turgu kõikides lennujaamades ning vältida
konkurentsieelise andmist lennuettevõtjatele, kellel on ligipääs odavamale kütusele.
Artiklis 6 kohustatakse lennujaamasid tagama kestlike lennukikütuste jaoks sobiv taristu ja
kestliku lennukikütuse olemasolu (osakaal tavapärases kütuses) vastavalt määruse lisale 1.
Artiklites 7 ja 8 täpsustatakse õhusõiduki käitajate aruandluskohustus ja sätestatakse eeskirjad
koos aruande vormiga, et vältida võimalikke topeltarvestusi.
Artiklis 9 täpsustatakse lennukikütuse tarnijate aruandluskohustus.
Artiklites 10 ja 11 kohustatakse liikmesriike määrama pädev asutus, mis kontrollib määruse
tingimuste rakendamist, samuti sätestatakse määruse tingimuste ülevõtmisest teavitamise
tähtaeg (s.o 31. detsember 2023) ning karistusnormid.
Artikliga 12 kohustatakse Euroopa Lennundusohutusametit avaldama iga-aastast tehnilist
aruannet, mis põhineb õhusõiduki käitajate ja kütusetarnijate esitatud aastaaruannetel ning
turuanalüüsil.
Artikliga 13 kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2029
lennukikütuse tarnijatele kestliku lennukikütuse tagamiseks vastvalt määruse tingimustele ja
määruse lisale 1 (kaalutud keskmisena).
Artiklis 14 määratletakse Euroopa Komisjonile kohustus esitada aruanne Euroopa Parlamendile
ja nõukogule vähemalt iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamise kohta.
Artikli 15 kohaselt on määruse jõustumise kuupäevaks 1. jaanuar 2023, v.a artiklid 4 ja 5
jõustumise tähtajaga 1. jaanuarist 2025 ning artiklid 7 ja 9, mida kohaldatakse 1. aprillist 2024.
Eelnõul on kaks lisa. I lisas määratletakse kestliku lennukikütuse, sealhulgas sünteetilise
lennukikütuse minimaalne osakaal tarnitavas lennukikütuses ning II lisas esitatakse õhusõiduki
käitajate aruandluskohustuse vorm.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikega 2, mille alusel
võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada
kohased sätted lennu- ja meretranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist
majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.
Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vaja siduvaid
regulatiivseid meetmeid. Määrus on kõige sobivam vahend, et tagada kavandatud meetmete
ühtne rakendamine EL-i liikmesriikides. Muidu võib tekkida olukord, kus riigiti kehtestatakse
erinevaid nõudeid, mis moonutavad turgu. EL-i tasandi sekkumine on vajalik eelkõige selleks,
et vältida riiklike meetmete ebaühtlust, millel võivad olla soovimatud tagajärjed. Näiteks,
hinnaerinevuse korral EL-i sees ja väliselt võivad õhusõidukite käitajad otsustada
majanduslikel põhjustel oma tankimisstrateegiaid kohandada ning soetada kütuse seal, kus see
on soodsam. See suurendab õhusõidukite kütusekulu ja põhjustab tarbetut kasvuhoonegaaside
heitme teket. Samuti võivad õhusõiduki käitajad või lennujaamad sattuda sise- või
väliskonkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda.
Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 5. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL
nõukogu lennunduse töörühmas. Eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks saavutada
nõukogu üldine lähenemisviis eelnõu kohta novembri keskpaigaks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele, tuludele ja kuludele)
Määruse vastuvõtmine mõjutab riigieelarve tulusid kaudselt, kuivõrd kestlikud lennukikütused
on määruse rakendamise algusperioodil maksustatud sarnaselt tavapäraste lennukikütustega.
Lennukikütuste täiendav maksustamine plaanitakse energiamaksustamise direktiivi muudatuste
tulemusel (hetkel menetluses), mille raames hinnatakse ka mõju maksutuludele.
Ettevõtluskeskkonna ja konkurentsivõime huvides on kasulik, kui kestlike lennukikütuste
laiemal kasutuselevõtmisel ja maksustamisel arvestatakse liikmesriikide majanduse
eripäradega ja vajaduse korral nähakse ette üleminekumeetmed ja -toetused. Kestlike
lennukikütuste maksustamine kasvava proportsiooniga peab arvestama turusituatsiooni ning
pigem soodustama laialdasemat kasutuselevõttu. Kestliku lennukikütuse madalam
maksustamine võrreldes tavapärase lennukikütusega aitaks kaasa selle laiemale kasutusele ja
võiks ka soodustada tootmisvõimekuse teket siinses regioonis. Kui kestlikke lennukikütuseid
hakatakse maksustama kõrgemalt, siis hakkavad lennuettevõtjad otsima tankimisvõimalusi
teistes riikides ja sellest jääb saamata Eesti riigi maksutulu.
Määruse rakendamisega kaasnevad ka riigile uued kohustused. Nõuete ülevõtmiseks tuleb
läbida riigisisene menetlus, sh ette näha rakendamise tingimused turuosalistele
(lennuettevõtjad, kütuse tootjad, tarnijad ja käitajad, lennujaamad) tingimuste täitmiseks.
Samuti tuleb ette näha järelevalve ja raporteerimise tingimused Transpordiametile määruse
tingimuste täitmise kohta. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi
majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis.
Mõju majandusele
Positiivse mõju majandusele annaks kestlike lennukikütuste tootmise alustamine Eestis. Selle
eelduseks oleks piisava biomassi mahu olemasolu. Määruse väljatöötamise ajal ei ole selliseid
tasuvusuuringuid ega äriplaane tehtud. Ohuteguriks võib pidada kestliku lennukikütuse
kõrgema hinnaga kaasneda võivat transpordiühenduse kallinemist. Lennuühendused on Eesti
kui EL-i geograafilise ääreala riigi jaoks võtmetähtsusega ja suure mõjuga majanduskasvu
soodustamiseks. Seega võib hinnatõusul olla negatiivne mõju piirkonna ettevõtluskeskkonna
konkurentsivõimele. Määruse väljatöötamise ajal ei ole selliseid tasuvusuuringuid Eestis
tehtud. Euroopa Komisjon on määruse mõjuhinnangus leidnud, et kütusekulude kasv kajastub
lennupiletihindades, mis 2050. aastaks suurenevad hinnanguliselt ligikaudu 8,1–8,2 %.
Kõrgemad piletihinnad tooksid kaasa reisijateveo koguaktiivsuse mõningase vähenemise
võrreldes lähtetasemega, kuigi 2050. aastaks on see EL-is võrreldes 2015. aastaga siiski
kasvanud 77 %.
Mõju keskkonnale
Määrusest tulenev mõju keskkonnale on positiivne. Kestlike lennukikütuste ja vähese CO2
heitmega sünteetiliste kütuste suurem kasutatavus toob kaasa väiksema kasvuhoonegaaside ja
ka teiste õhusaasteainete heitmete vähenemise. Määruse mõjuanalüüsi kohaselt vähenevad
lennundussektori CO2 heitmed alates kütuse tootmisest kuni tarbimiseni 2050. aastaks
ligikaudu 60-61%. Õhusaasteainete heitmekogused vähenevad 2050. aastaks ligikaudu 9%
võrreldes 2015.a lähtetasemega.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju sotsiaalvaldkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Lennukikütuse kulud moodustavad suurusjärgus 25% õhusõiduki käitajate kuludest, mistõttu
tuleb eeldada, et kestlikele lennukikütustele üleminek toob kaasa tegevuskulude kasvu, mis
kantakse üle lennukipileti hinda ja võib kaasa tuua lennutranspordi kallinemise. Eestis ei ole
vastavat analüüsi tehtud, kuid Euroopa Komisjon on määruse mõjuhinnangus leidnud, et
kütusekulude kasv kajastub lennupiletihindades, mis 2050. aastaks suurenevad hinnanguliselt
ligikaudu 8,1–8,2 %.
Positiivse mõju regionaalarengule tänu võimalikele uutele töökohtade tekkele annaks kestlike
lennukikütuste tootmise alustamine Eestis.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule on positiivne. Lennukikütuste tootmine Eestis kindlustaks väiksema
sõltumatuse imporditavast kestlikust lennukikütusest.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1. Toetame kestlike lennukikütuste kasutuselevõttu ja nende osakaalu järkjärgulist
suurendamist vastavalt kestlike lennukikütuste määruse eelnõule. Kestlike
lennukikütuste kasutuselevõtu kohustuse määramisel tuleb arvestada kütuste
tootmisvõimekuse ja kättesaadavusega kogu Euroopa Liidu alal. Eesti seisukohast on
oluline saavutada kestlike lennukikütuste ühtlane kättesaadavus ning mõistlik turuhind
üle Euroopa Liidu, et säilitada õiglane konkurents kõigi liikmesriikide lennuettevõtjate ja
lennujaamade vahel ning pakkuda reisijatele mõistliku hinnaga lennuühendusi erinevate
piirkondadega.
Selgitus: Kestlike lennukikütuste kasutuselevõtmine õhusõidukites ei too kaasa mootorite
ümberehitamist või uue täiendava tehnoloogia rakendamist. Praegu kasutusel olev tehnoloogia
on selleks sobiv ning õhusõidukite tootjad arendavad tehnoloogiat aina puhtamate ja vähese
süsinikdioksiidi heitmega sünteetiliste kütuste kasutamiseks. Kestlike kütuste
kasutuselevõtmine ei too kaasa olulisi investeeringuvajadusi ka lennujaamadele.
Väljakutseks võib osutuda kütuse kättesaadavus ja selle hind. Eesti kui geograafiliselt EL-i
ääreriigi seisukohast on lennundus oluline ühenduvuse tagaja teiste EL-i keskustega ning
lennukikütuse kättesaadavus ja selle hind mõjutab kindlasti Eesti reisijate ühendusvõimalusi.
Hetkeseisuga puudub Eestis kestlike lennukikütuste tootmine, mis tingib mainitud kütuste
sisseostmise vajaduse teiste riikide tootjatelt. Käesoleva määruse elluviimisel peab jälgima, et
kestlikke kütuseid importivad riigid ei kannataks konkurentsipositsioonis kõrgemate
kütusehindade tõttu, mis võib tervikuna avaldada olulist negatiivset mõju Eesti
lennundussektori (lennuettevõtjad, AS Tallinna Lennujaam, aeronavigatsiooniteenuse osutajad,
Tallinna lennujaamas kütuste tarnijad ja käitlejad, hooldusorganisatsioonid)
konkurentsivõimele. Seetõttu on turumoonutuste vältimiseks oluline, et EL-i üleselt
lähenetakse kestlike kütuste kasutuselevõtuks süsteemselt ja ühtselt, ilma regionaalsete
erinevustega. Väga oluline on riigil ning AS-il Tallinna Lennujaam teha koostööd
lennukikütuste tootjatega, et tagada piisav võimekus kestlike kütuste tootmiseks või
alternatiivselt kestlike kütuste tarnimiseks Eestisse. Üheks lahenduseks oleks EL-i
toetusmehhanismide (näit Õiglase ülemineku fond, Invest EU, Next Generation EU)
võimalikult otstarbekas kasutamine ja vajadusel muude rahaliste lahenduste otsimine, mis
peaksid toetama biokütuste ning vähese süsinikdioksiidi heitmega sünteetiliste kütuste tootmist.
Täiendavalt oleks riigil võimalik kaaluda võimalikult soodsa maksustamise lahenduse
kasutamist seoses kestlike lennukikütustega, arvestades seejuures käimasoleva energia
maksustamise direktiivi eelnõu muutmisprotsessi tulemusi.
5.2. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei põhjustaks
ebamõistlikult suuri kohustusi ja üleliigseid kulusid ning olulist halduskoormust
lennuettevõtjatele ja lennujaamadele. Me toetame tankimiskohustuse kehtestamist enne
väljalendu vaid juhul, kui see ei sea ohtu lennuohutust ning ei takista igakordset tankimist
mittevajavate regionaalsete regulaarlendude toimimist.
Selgitus: Eelnõu näeb ette kestlike kütuste kasutamise teemalise aruandluskohustuse kütuse
käitajatele ja tarnijatele ning õhusõidukite käitajatele, mis võib kaasa tuua täiendava
halduskoormuse. Aruandlus on põhjendatud, ent selle kogumiseks ja esitamiseks ette nähtud
mehhanism peaks olema kõiki pooli minimaalselt koormav ja maksimaalselt automatiseeritud.
Eelnõu selgituspunkt 21 alusel peavad õhusõiduki käitajad enne lennujaamast väljumist paagid
kütust täis võtma. Enne konkreetsest liidu lennujaamast väljumist tangitud kütuse kogus peaks
vastama sellest lennujaamast väljuvate lendude käitamiseks vajalikule kütusekogusele.
Mõistame seda kui tankimise kohustust. Lennuohutustingimusi arvestades on põhjendatud jätta
igakordse tankimise otsustus lennuettevõtjale (õhusõiduki piloodile), kes võtab tankimise
vajadust arvesse iga kord vastavalt lennuplaanile jt tingimustele (sh distants, reisijate arv ja
kauba kogus, ilmaolud jm tegurid). Tegemist on lisakohustuse tekitamisega, mis
regionaallennunduses lähiriikide vahel ei ole vajalik, kuivõrd kohustusliku tankimise nõude
kehtestamine suurendab ka lennujaamades vajadust suurendada tankimisvõimekust. Selle
tulemusena muutuvad pikemaks lennukite seisuajad, millel on otsene mõju lennujaamade
lennukite käitlemise efektiivsusele. Kui kestlik kütus on kättesaadav kõikidel või valdavas osas
EL-i lennuväljadel, siis kaob ära ka vajadus kohustusliku tankimise järele EL-i siselendudel.
Samas tuleb vältida tuleb piiriülest süsinikuleket ning leida lahendusi selle tagamiseks.
5.3.Eesti toetab määruse eelnõu ettepanekut kasutada kestlike lennukütustena täiustatud
biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergia direktiivi
sätetega. Eesti ei toeta toidu- või söödakultuuridest valmistatud biokütuste kasutamist
lennunduses.
Selgitus: Kestlike kütuste all peab Euroopa Komisjon silmas eelkõige täiustatud biokütuseid
(algatus ei hõlma biokütuseid, mida toodetakse toidu- või söödakultuuridest) ja rohelisest/
taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit kasutades toodetud sünteetilisi kütuseid kooskõlas
uuendatava taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse nõuetega. Eelnõu ei hõlma elektrit
ega vesinikku – Euroopa Komisjon küll tunnustab nende kütuste tugevat potentsiaali, kuid
ühtlasi prognoosib, et neid on võimalik kasutada pärast 2035. aastat peamiselt lühilendudeks.
Oluline on silmas pidada Euroopa Liidus olemasolevat kütuste tootmise potentsiaali. Selle ära
kasutamine aitab vähendada keskkonnamõju ja sõltuvust importkütustest ning edendab
õhusõidukite keskkonnaheitmete vähendamist. Turule on vaja tuua rohkem transpordiliikide
vajadusi arvestavaid alternatiivkütuseid. Eelistada tasuks kütuseid, mida saab toota
taastuvenergiast, jäätmetest (sh toidujäätmetest), jääkidest, kõrvalsaadusest. Toiduks
kasutatavast toorainest toodetavaid kütused ei kasutata kestlike lennukikütusena.
Eestis on tähtsal kohal madalakvaliteedilisest puidust või selle jääkidest biomassi tootmine.
Eestis on bioenergeetikas kasutatav biomass oma olemuselt metsatööstuse jääde, kus energia
tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. Seega on tähtis, et
kestlikke kütuseid käsitletavates ettepanekutes oleks lubatud kasutada kestliku lennukikütusena
ka sellisest toorainest toodetud biokütust.
5.4. Peame vajalikuks Euroopa Liidul jätkata jõupingutusi Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasemel kestlike lennukikütuste kiireks
arendamiseks, ühtsete kriteeriumide kokkuleppimiseks ja kasutuselevõtuks, et
vähendada lennundussektori tekitatavat keskkonnajalajälge.
Selgitus: Eesti toetab kestlike kütuste teemapüstitust ICAO tasemel. Praegu puudub
ülemaailmne süsteem, mis kohustaks rahvusvahelistel lendudel kasutama kestlikke
lennukikütuseid. Samas on ICAO rakendatud üleilmne CO2 heitme kompenseerimise ja
vähendamise süsteem (carbon offsetting and reduction scheme - CORSIA), mis toetab kestlike
kütuste laialdasemat kasutuselevõttu. Hetkel kehtib pilootfaas 2021-2023, mille jooksul peavad
lennuettevõtjad oma CO2 heidet seirama ja hiljem kompenseerima kasutades rahvusvaheliselt
tunnustatud ühikuid. Kestlike kütuste kasutamine teatud perioodi jooksul võimaldab ettevõtetel
oma heidet vähendada, mis vähendab ühikute ostmise vajadust. Samas langes pilootfaas
perioodile, kus maailm taastub COVID-19 kriisist, mille tõttu ilmselt CORSIA veel olulist mõju
ei avalda (kasvuhoonegaaside heitmed jäävad pilootetapil eeldatavasti alla baasaasta 2019
taseme).
Eesmärgiks peaks olema ühtsete ülemaailmsete alternatiivkütuste standardite väljatöötamine
ning alternatiivkütuste tootmine ja kasutamine kokkulepitud tingimustel. Samuti aitaks see
vähendada piiriülest süsinikuleket EL-i ja kolmandate riikide vahel. Mainitud eesmärgi
saavutamiseks peavad Euroopa Liidu liikmeriigid leidma ideele vähemalt kokkuleppe
saavutamiseks vajalikul arvul samameelseid/toetajaid ICAO liikmesriikide hulgast.
5.5. Toetame kestlike lennukikütuste ja tehnoloogiate arendamiseks vajaliku teadus- ja
arendustegevuse finantseerimist Euroopa Liidu toetusmeetmetest (nii
teostatavusuuringute läbiviimiseks kui ka kütuste ning tehnoloogia väljaarendamiseks).
Selgitus: Mittefossiilsete vedelkütuste kasutuselevõtuga on võimalus jõuda vähese
süsinikdioksiidi heitmega lennunduseni. Selliste lennukikütuste turule toomisel on oluline roll
teadus- ja arendustegevusel. Lisaks on vaja välja töötada elujõuline tarneahel nii tootmiseks,
tarnimiseks kui ka tarbimiseks.
Uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtmise soodustamiseks (sh uute kütuste
tootmise kavandamiseks) oleks otstarbekas näha ette Euroopa Liidu toetusega
rahastusvõimalused (näit CEF taastuvenergia ja kestliku transpordiga seotud alaosad, Horisont
2020) eeskätt teostatavusuuringutele. See on eriti tähtis väikeriikide piiratud arendusressursside
puhul, kus spetsialiseerunud tööstus on vähene ja selle võimekuse loomine sõltub lisaks
tooraine piisavusele ka muudest määrava tähtsusega elementidest (sh tööjõud, taristu,
maksukeskkond jm). Samas oleks tegemist meie ettevõtete jaoks uute võimalustega. Eesti puhul
oleks oluline välja selgitada, milline on regiooni ja Eesti biomassi tootmise ning turuosaliste
potentsiaal loomaks siia kestlike lennukikütuste tootmise võimekus. Esmaste hinnangute alusel
võiks selliste kütuste tootmise eelduseks olla 500 000 tonni biomassi olemasolu aastas, millele
lisanduvad muud tegurid, nagu vajaliku toorme läheduse, optimaalsele transpordi ning
keemiasektori jaoks sobiva oskustööjõu kättesaadavus.
Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Seisukohad määruse eelnõu kohta koos mõjuhinnanguga saadeti kooskõlastamiseks kõikidele
Eesti lennuettevõtjatele, AS-ile Tallinna Lennujaam ning lennundusklastrile. Tagasiside laekus
lennundusklastrilt, Nordica grupilt, AS-ilt Tallinna Lennujaam ning SKYCORP OÜ. Lisaks on
kütustega seotud teemasid arutatud erinevatel kohtumistel, millel on osalenud kütusevaldkonna
erinevate erialaliitude esindajad. Seisukohad saadeti kooskõlastamiseks ka
Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, kes andsid ka tagasiside oma pädevuse
piires.
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva
lennutranspordi jaoks:
1.1. Toetame kestlike lennukikütuste kasutuselevõttu ja nende osakaalu järkjärgulist
suurendamist vastavalt kestlike lennukikütuste määruse eelnõule. Kestlike lennukikütuste
kasutuselevõtu kohustuse määramisel tuleb arvestada kütuste tootmisvõimekuse ja
kättesaadavusega kogu Euroopa Liidu alal. Eesti seisukohast on oluline saavutada kestlike
lennukikütuste ühtlane kättesaadavus ning mõistlik turuhind üle Euroopa Liidu, et säilitada
õiglane konkurents kõigi liikmesriikide lennuettevõtjate ja lennujaamade vahel ning
pakkuda reisijatele mõistliku hinnaga lennuühendusi erinevate piirkondadega.
1.2. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei põhjustaks
ebamõistlikult suuri kohustusi, üleliigseid kulusid ning olulist halduskoormust
lennuettevõtjatele ja lennujaamadele. Me toetame tankimiskohustuse kehtestamist enne
väljalendu vaid juhul, kui see ei sea ohtu lennuohutust ning ei takista igakordset tankimist
mittevajavate regionaalsete regulaarlendude toimimist.
1.3. Eesti toetab määruse eelnõu ettepanekut kasutada kestlike lennukikütustena täiustatud
biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid kooskõlas uuendatava taastuvenergiadirektiivi sätetega.
Eesti ei toeta toidu- või söödakultuuridest valmistatud biokütuste kasutamist lennunduses.
1.4. Peame vajalikuks Euroopa Liidul jätkata jõupingutusi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) tasemel kestlike lennukikütuste kiireks arendamiseks, ühtsete
kriteeriumide kokkuleppimiseks ja kasutuselevõtuks, et vähendada lennundussektori
tekitatavat keskkonnajalajälge.
1.5. Toetame kestlike lennukikütuste ja tehnoloogiate arendamiseks vajaliku teadus- ja
arendustegevuse finantseerimist Euroopa Liidu toetusmeetmetest (nii teostatavusuuringute
läbiviimiseks kui ka kütuste ning tehnoloogiate väljaarendamiseks).
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse seletuskirja
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste
tagamist säästva lennutranspordi jaoks“
lisa nr 3
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar
märkus
Lennundusklaster, sh Nordica grupp
(Nordic Aviation Group AS,
Regional Jet OÜ), AS Tallinna
Lennujaam ning SKYCORP OÜ
1. Ettepanek toetada Euroopa Liidu Arvestatud.
tasandil tasuvusuuringute läbiviimist Uute tehnoloogiate arendamine ja
kestlike lennukikütuste tootmiseks. kasutuselevõtmine nõuab täiendavaid
investeeringuid. Arvestades kestlike
lennukikütuste kättesaadavuse piiratust tuleks
leviku soodustamiseks (sh uute kütuste
tootmise kavandamiseks) ette näha erinevad
Euroopa Liidu toetusega rahastusvõimalused.
Eesmärgiks on kestlike lennukikütuste
maksimaalselt kiire turule toomine ning seda
saab teha tuginedes teadus- ja
arendustegevusele.
2. Ettepanek kehtestada kestlikele Arvestatud.
lennukikütustele ning vesinikule Kestlike lennukikütuste maksustamisega
madalam maksumäär võrreldes teiste seotud positsioon kujundatakse
kütustega soodustamaks kiiremat energiamaksustamise direktiivi kohta
kasutuselevõttu. koostatavate seisukohtade raames. Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Rahandusministeeriumiga on ette valmistanud
Vabariigi Valitsuse seisukohad
energiamaksustamise direktiivi eelnõu kohta,
mille kohaselt esitatakse ettepanek toetada
kavandatud kümneaastast üleminekuperioodi
fossiilsete lennukikütuste maksustamisel,
samuti kestlike alternatiivsete lennukikütuste
kümneaastast maksuvabastust.
3. Ettepank välja töötada Teadmiseks võetud.
lennundusvaldkonna toetusmeede Lennundusklastri ettepanekud puudutavad
(riigiabi erand) null-emissiooniga konkreetset lennuettevõtjat Nordica grupis ja
taristu investeeringutele. ASi Tallinna Lennujaam projekti
ümberehitusteks tulevikus. Arvestades
vesiniktehnoloogia arenguid valdkonnas ja
ebaküpseid võimalusi investeeringute
realiseerimise ja kasutuselevõtmiseks ärilises
lennutranspordis ei ole taoliste
investeeringutoetuste kavandamine veel
reaalne ning vastav ettepanek võetakse
teadmiseks. Tehnoloogia arenemise käigus on
ettevõtjatel võimalik kavandada
investeeringute tegemist ning teha riigiga
koostööd rahastusvõimaluste taotlemiseks
muude toetusprogrammide raames.
4. Ettepank välja töötada Teadmiseks võetud.
lennundusvaldkonna toetusmeede Lennunduskütuste maksutulu kasutamine
(riigiabi erand) teadus- ja lennundusvaldkonna tegevuste toetamiseks on
arendustegevustele suunates seotud riigieelarve planeerimise protsessiga
emissioonikaubandusest tekkivad ning tuleb lahendada Majandus- ja
vahendid tagasi lennundusvaldkonna Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös
arendamiseks. tavapärase riigi eelarvepoliitika kujundamise
raames.
Nordica grupp (Nordic Aviation
Group AS, Regional Jet OÜ)
5. Ettepanek vältida üleliigse Arvestatud.
halduskoormuse tekkimist seoses Ettevõtja esitas konsultatsiooni raames
igakordse tankimise kohustuse ettepaneku vältida uute ja ebamõistlikult
tingimusega. suurte kohustuste ning kulude tekkimist koos
täiendava halduskoormusega seoses igakordse
tankimise kohustusega juhul kui selline
tingimus määruses kehtestatakse.
Tankimiskohustus on põhjendatud kehtestada
enne väljalendu vaid juhul, kui see ei sea ohtu
lennuohutust ega takista regionaalsete
regulaarlendude toimimist, kus igakordne
tankimine ei ole vajalik.
Keskkonnaministeerium
6. Ettepanek täiendada seletuskirja Arvestatud.
lisades viite CORSIAle. Seletuskirja täiendatud ja lisatud viide
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) rakendatud üleilmsele
CO2 heite kompenseerimise ja vähendamise
süsteemile CORSIA (carbon offsetting and
reduction scheme), mis toetab kestlike kütuste
laialdasemat kasutuselevõttu.
Rahandusministeerium
7. Ettepanek täiendada seletuskirja Arvestatud.
lisades viite ELi toetusprogrammidele, Seletuskirja täiendatud ja lisatud viide ELi
mis toetavad biokütuste ning vähese toetusprogrammidele.
süsinikdioksiidi heitmega sünteetiliste
kütuste tootmist.