Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01628, 15.1/21-
Riigikantselei 0923/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 12.11.2021 nr 24.1-1/2021/6692
15161, Tallinn
Eesti seisukohad alternatiivkütuste taristu
kasutuselevõtu määruse kohta
Esitame Eesti seisukohad alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleeriva määruse kohta
Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungile.
Lugupidamisega
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest alternatiivkütuste taristu määruse kohta
Lisa 2 Protokolliline otsus
Lisa 3 Kooskõlastustabel
Tarmo Ots
715 3420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL
1. Sissejuhatus
Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada
2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheitmeid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra.
2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1.
14. juulil 2021 esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk
55“. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevaid heitkoguseid vähendada
2050. aastaks 90%. Euroopa Komisjon on seisukohal, et kõik transpordiliigid peavad aitama
kaasa selle eesmärgi saavutamisele.
Viimastel aastatel on elektrisõidukite areng teinud väga suure hüppe ning liikluses olevate
elektri jõul sõitvate sõiduautode arv on kiiresti kasvamas. Euroopa Komisjoni hinnangul liigub
2030. aastal Euroopa teedel vähemalt 30 miljonit elektrisõidukit. Toetudes transpordi ja
liikuvuse arengukavale, prognoositakse aastaks 2030 Eesti teedele 53 000 elektrisõidukit.
Siiski sõltub transpordisektor endiselt suuresti fossiilkütustest. Seetõttu tuleb Euroopa
Komisjoni arvates kõikides transpordiliikides esmatähtsaks eesmärgiks seada vähese CO2-
emissiooniga keskkonnasõbralike kütuste kasutuselevõtu edendamine. Selliste sõidukite
massilisema kasutamise eelduseks on aga alternatiivkütuse laadimis- ja tankimistaristu
üldvõrgu olemasolu.
Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu reguleerib seni Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/94/EL. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole direktiiv täitnud oma
põhieesmärki, milleks on turu ühtse arengu tagamine Euroopa Liidus (EL). Euroopa Komisjon
on jõudnud järeldusele, et kuus aastat pärast direktiivi vastuvõtmist on kogu Euroopa
alternatiivkütuste taristu turg ikka veel üsna varajases arengujärgus ning saavutatu on olnud
riigiti vaadates ebaühtlane. Senini ei ole loodud taristuvõrku, mis võimaldaks sujuvat reisimist
kogu ELis. Samuti puuduvad ühtsed tehnilised kirjeldused ja standardid, mis tagaksid uute
tehnoloogiate koostalitlusvõime. Lisaks piiravad kasutamist tarbijate teavitamise korra ja
ühiste maksesüsteemide puudumine.
Euroopa Komisjoni arvates võib ilma EL tasandil sekkumiseta hakata efektiivse laadimis- ja
tankimistaristu puudumine takistama keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavate sõidukite
kasutuselevõttu. Taristuvõrgu arendamise kiirendamiseks tuleb määrata üleeuroopalised
eesmärgid (määratud tähtajad, võrgustiku tihedus, võimsusnäitajad).
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots (
[email protected], tel 7153420),
transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Juku Paulus
(
[email protected], tel 6397689) ja ekspert Johann Peetre (
[email protected], tel
6256386). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
(Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas
(
[email protected], tel 6256468).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus „Alternatiivkütuste taristu määruse
ettepanek2“ on üks meede, mille eesmärk on suurendada keskonnasõbralike ja taastuvkütuste
kasutamist ELi transpordisektoris, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja
keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
Algatuse eesmärk on tagada tiheda alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku
olemasolu ELi TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Eelnõu järgi tuleb
iga registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta paigaldada kumulatiivselt laadimisvõimsust
1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66 kW. Lisaks peab TEN-T võrgu täielikuks
ühendamiseks 2025. aastaks paigaldama TEN-T põhivõrgul kergsõidukitele iga 60 km lõigu
kohta vähemalt 300 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt üks
laadimisjaam peab olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks
vähemalt 600 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt kaks
laadimisjaama peavad olema 150 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal
sõidusuunal. TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada vastavalt 2030. ja 2035.
aastaks.
Elektriliste raskeveokite jaoks tuleb TEN-T põhivõrgu iga 60 km lõigu kohta 2025. aastaks
paigaldada vähemalt 1400 kW väljundvõimsusega üldkasutatavad laadimispunktid (vähemalt
üks laadimisjaam peab olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) ja 2030. aastaks
vähemalt 3500 kW väljundvõimsusega üldkasutatav laadimispunkt (vähemalt kaks
laadimisjaama peavad olema 350 kW individuaalse väljundvõimsusega) mõlemal sõidusuunal.
TEN-T üldvõrgu puhul tuleb need eesmärgid saavutada iga 100 km lõigu kohta vastavalt 2030.
ja 2035. aastaks. Lisaks tuleb üleeuroopalises transpordivõrgus (linnatranspordisõlmed) 2030.
aastaks rajada veokitele laadimispunktid turvalistes parkimiskohtades ning suuremates
linnades.
Vesiniku puhul peab olema üks tankla (sobilik nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele) iga
150 km kohta TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes. Maanteesõidukitele mõeldud
LNG taristut kohustatakse hoida toimivana TEN-T põhivõrgus aastani 2025, et tagada LNG
gaasi kasutavatele sõidukitele kütuse olemasolu. Biogaasi temaatikat määrus ei kajasta.
Mootorsõidukitele mõeldud laadimispunktides ja tanklates peab olema kättesaadav info kütuste
ühiku hindade kohta. Samuti peavad sõidukite kasutusjuhendid sisaldama selgesti mõistetavat
teavet kasutatavate kütuste kohta. Märgistamisnõuded tuleb standardiseerida Euroopa
standardiorganisatsioonides.
Lisaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite ja laevade elektritoide TEN-T võrgustiku
lennujaamades ja sadamates. TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades seisvaid õhusõidukeid
tuleb hakata alates 2025. aastast varustama väravates ja alates 2030. aastast kõigil lennujaama
territooriumil asuvatel seisuplatsidel elektrienergiaga. 2030. aastaks peaks seisvatele
õhusõidukitele tarnitud elekter tulema elektrivõrgust või kohapeal toodetud taastuvenergiast (nt
elektritoiteseadmed peavad hakkama kasutama biodiislit). Kõikidesse TEN-T võrgu
2
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu
kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL COM
(2021) 559 final 14.07.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52021PC0559&from=en
meresadamatesse tuleb paigaldada kaldaelektritoide, mis rahuldaks vähemalt 90% sadamas
peatuvate konteineri- ja reisilaevade vajadused. Igas TEN-T põhivõrgu siseveesadamas peab
olema kaldaäärne elektritoiteseade alates 2025. aastast. TEN-T üldvõrgu siseveesadamatele
kehtib mainitud nõue alates 2030. aastast. Lisaks tuleb 2025. aastaks TEN-T põhivõrgu
sadamate juurde luua LNG tankimisvõimekus, et tagada laevade kütusega varustatus.
Määrus asendaks jõustumisel hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta. Komisjon vaatab määruse läbi 31.
detsembriks 2026 ja esitab vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.
Eestis on 2021. a maikuu seisuga kokku 395 avalikku laadijat, sh 172 kiirlaadijat (suurema kui
22 kW väljundvõimsusega). Laadijate võrgustikuga on kaetud kõik peamised kõrge
liiklustihedusega maanteed. Linnades ja asulates on laadimiskohad paigaldatud erinevatesse
asukohtadesse. Laadimisjaamade vahekaugus on maksimaalselt 40‒60 km. Lisaks
kiirlaadijatele on Eestis paigaldatud või paigaldamisel mõned ülikiired (suurema kui 150 kW
väljundvõimsusega) laadijad, mis võimaldavad elektrisõiduki aku laadida 75‒80% ulatuses
paarikümne minutiga3. Kokkuvõtvalt võib öelda, et võrgustikus olevate laadijate tehnilised
parameetrid ei vasta määruses sätestatule ning kogu võrk vajab uuendamist. Tänaseks on
koondunud elektrisõidukite laadimistaristu arendamine, haldamine ja opereerimine
eraettevõtete kätte. Suurimateks turuosalisteks selles valdkonnas on Eleport, Enefit Volt
(varasem ELMO võrk), VonkTech, Ruex, Lootman. Aga ka muud ettevõtted, mis tegelevad
taastuvenergialahenduste või transpordisektorile suunatud teenustega (Solar4you, Asematic
jm). Valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on eelduslikult veel juurde lisandumas.
Tallinna lennujaama reisijate terminali taristu vastab juba praegu määrusekohastele nõuetele
(üheksa reisijate teenindamise väravat). Samuti on elektritoite punktidega varustatud perrooni
seisuplatsid, v.a paar seisuplatsi, mida kasutatakse pikaajaliselt parkima saabunud õhusõidukite
jaoks. Määrus mõjutab ka Tartu, Pärnu, Kärdla ja Kuressaare regionaalseid lennujaamu, kus
klassikalised reisijate väravad puuduvad (reisijad liiguvad lennuki ja terminali vahel jalgsi),
kuid õhusõidukite seisuplatsid on elektritoitepunktidega ka praegu varustatud.
Merenduse vallas on LNG tankimise võimekus Eestis olemas LNG punkrilaeva Optimus näol.
Kaldaelektri kasutamise võimalus on loodud Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa
sadamates regulaarliine sõitvatele parvlaevadele. Samuti kasutavad kaldaelektrit Tallinna
Vanasadamat külastavad reisilaevad.
Määruse eelnõu koosneb 30 artiklist ja 5 lisast.
Artiklis 1 kirjeldatakse kavandatava määruse sisu, ehk siis kehtestatakse ühtlustatud eesmärgid
alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks.
Artiklis 2 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted.
Artiklites 3 ja 4 on sätestatud liikmesriikidele tingimused (laadimispunktide väljundvõimsus,
laadimispunktide arv) tagamaks kergsõidukitele ja raskeveokitele piisavad
laadimisvõimalused.
Artiklis 5 on sätestatud täiendavad nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus)
laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks.
Artikkel 6 sisaldab sätteid, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama TEN-T põhivõrgus ja
üldvõrgus ning transpordisõlmedes üldkasutatavate vesinikkütuse tanklate olemasolu.
3
https://www.eafo.eu/countries/estonia/1731/infrastructure/electricity
Artiklis 7 kehtestatakse nõuded (maksevõimalused, hindade läbipaistvus ja lepingute valik)
laadimistaristu kasutajasõbralikkuse tagamiseks.
Artikkel 8 sätestab nõuded, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama kuni 1. jaanuarini 2025
TEN-T põhi- ja üldvõrgus raskeveokitele mõeldud veeldatud maagaasi avalike tanklate
minimaalse kaetuse.
Artiklites 9 ja 10 on sätestatud liikmesriikidele kohustused, tagamaks konteineri-, reisi- ja
siseveelaevade jaoks minimaalse kaldaäärse elektritoite olemasolu.
Artiklis 11 nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid asjakohase arvu veeldatud maagaasi
tankimispunktide olemasolu TEN-T võrgu meresadamates ja määratleksid vastavad sadamad
läbi oma riiklike poliitikaraamistike.
Artiklis 12 sätestatakse miinimumnõuded, mis käsitlevad kõikide seisvate õhusõidukite
elektriga varustamist TEN-T põhi- ja üldvõrgu lennujaamades.
Artiklis 13 kohustatakse liikmesriike koostama riiklikku poliitikaraamistikku, milles töötatakse
välja kütuste tankimise taristu rajamiseks ja määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikud meetmed.
Artiklites 14, 15 ja 16 on sätestatud põhimõtted, mida liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil
tuleb järgida aruandluse koostamisel ja läbivaatamisel.
Artikkel 17 hõlmab kasutajate teavitamise nõudeid kütuse märgistamise ja kütusehindade
võrdluse kohta.
Artiklis 18 on sätestatud nõuded identifitseerimise registreerimisorganisatsiooni (IDRO)
määramiseks, et hakata väljastama üldkasutatava laadimis- või tankimiskoha käitajatele või
omanikele tunnuskoode.
Artiklis 19 täpsustatakse alternatiivkütuste laadimispunktidele esitatavaid tehnilisi tingimusi.
Artiklites 20 ja 21 käsitletakse Euroopa Komisjoni õigusi delegeeritud õigusaktide
koostamiseks ja komiteemenetlust.
Artiklites 22, 23 ja 24 tunnistatakse direktiiv 2014/94/EL kehtetuks ning kehtestatakse
käesoleva määruse läbivaatamise tingimused ja jõustumiskuupäev.
Ettepanek sisaldab järgmisi lisasid:
– I lisa sisaldab üksikasjalikke sätteid liikmesriikide aruandluse kohta, et toetada
käesoleva määruse rakendamist.
– II lisas on loetletud valdkonnad, kus käesoleva määruse kohaseid ühiseid tehnilisi
kirjeldusi kohaldatakse siseturu suhtes või mis tuleb vastu võtta käesoleva määruse
alusel delegeeritud õigusaktidega valdkondades, kus tehnoloogia arengu tõttu on vaja
kehtestada ühised tehnilised kirjeldused.
– III lisas on sätestatud nõuded liikmesriikidele, kes liigitavad oma aruanded
elektrisõidukite ja laadimistaristu kasutuselevõtu kohta.
– IV lisa sisaldab vastavustabelit.
3. Euroopa Liidu määruse eelnõu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega, mis
puudutavad ühist transpordipoliitikat (VI jaotis, artiklid 90–91) ja üleeuroopalisi võrke (XVI
jaotis, artiklid 170–171). Mainitud õigusraamistiku sätted võimaldavad koordineerida
üleeuroopalist alternatiivkütuste taristu ühtlast ja laialdast kasutuselevõttu, selle asemel et
tugineda ainult liikmesriikidele.
Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks määrus kõige sobivam
vahend, et tagada kavandatud meetmete ühtne kiire rakendamine ELi liikmesriikides.
Komisjoni hinnangul on liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need
on ajendatud kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust. ELi tasandi sekkumine on
vajalik eelkõige selleks, et saavutada taristu ühtlane areng kõikides ELi liikmesriikides.
Kehtivate õigusaktide alusel pole ühtlast arengut üle ELi tänaseks toimunud – järelikult ei suuda
liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral arendada alternatiivkütuste taristut, mis tagaks
vajalikul hulgal keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja piiriülese liikluse. Seega aitab
eelnõu kaasa 2030. aasta kliima- ja energiaalaste eesmärkide ning 2050. aastaks
kliimaneutraalsususe saavutamisele. EL tasandi meetmetega välditakse eri lähenemisviiside
killustatust ja lähenetakse Euroopa transpordisüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud
viisil.
Alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik
taotletava üldeesmärgi saavutamiseks ehk vähese või nullheitmega sõidukite kiiremaks
kasutuselevõtuks, mille eelduseks on omakorda piisava laadimis- ja tankimistaristu olemasolu.
Eelnõus on mitme eesmärgi puhul kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid
nende saavutamise viisid on jäetud liikmesriikide otsustada. Kehtestatavad kohustused ning
eesmärkide saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud, arvestades
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust.
Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL
nõukogu kombineeritud transpordi töörühmas. Eesistuja Sloveenia on seadnud võimalikuks
eesmärgiks saavutada nõukogu üldine lähenemisviis eelnõu kohta novembri keskpaigaks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja KOVide asutuste korraldusele, tuludele ja kuludele)
Määruse rakendamine toob kaasa vajaduse teha Eestis suuri investeeringuid sõidukite
laadimistaristu väljaehitamiseks.
Euroopa Komisjoni nõuete järgi peaks aastatel 2025 kuni 2035 Eesti TEN-T põhivõrku
rajatama 11 ja TEN-T üldvõrku 10 sõiduautodele mõeldud laadimisjaama. Ettevõttelt Enefit
Green saadud andmete alusel võiks kõikide laadimisjaamade rajamise ligikaudne maksumus
olla vähemalt 6 mln eurot. Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses
hakkab iga konkreetse laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja
kaugusest elektriliitumispunktist (alajaamast). Sõiduautode laadimistaristu puhul on erasektor
juba valmis ise investeerima jaamade ehitamisse, kuid väljaspool suuremaid linnu ja enne
piisava nõudluse tekkimist on tõenäoline, et investeeringuteks on vaja riigi tuge.
Euroopa Komisjoni eelnõu järgi oleks Eestisse vaja rajada sarnaselt sõiduautode taristule ka 11
TEN-T põhivõrgus ja 10 üldvõrgus olevat veoautodele mõeldud laadimisjaama. Mainitud
laadimisjaamade maksumus on tunduvalt kallim sõiduautode omadest. Eeldame, et aastatel
2025 kuni 2035 võib veoautodele mõeldud elektritaristu rajamine maksta 50 kuni 60 mln eurot.
Tegemist on väga indikatiivse hinnaprognoosiga, sest tegelikkuses hakkab iga konkreetse
laadimisjaama lõplik hind sõltuma selle geograafilisest asukohast ja kaugusest
elektriliitumispunktist (alajaamast). Lähiaastatel puudub erasektoril ilmselt huvi selliste
laadimisjaamade ehitamist ise finantseerida. Põhjuseks on kasutuses olevate elektriveokite
vähesus ning piiratud läbisõiduvõime (alates 2023.-2024. valmivad ja kasutusele võetavate
elektriveokite sõiduulatus on kuni paarsada kilomeetrit, mis tähendab ilmselt kasutust eelkõige
ladude ja lähimaa teenindamiseks ning kus laadimine toimub kodujaamas) ning seetõttu
tehtavad investeeringud ei leia kasutust ja pole seega kasumlikud. Seega vajab veokitele
mõeldud taristu väljaehitamine kindlasti riigi rahalist tuge.
Detailset analüüsi sõiduautode ja veokite laadimisjaamade asukoha ja nende maksumuse kohta
ning erasektori poolt ehitatavate jaamade kaardistust ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium käesolevaks hetkeks läbi viinud. Samuti puudub ka
mahupõhise laadimisvajaduse analüüs.
Mõju majandusele
Alternatiivkütuste tankimisvõrgustiku rajamisel on positiivne mõju majandusele.
Laadimisseadmete tootmine üleeuroopalise võrgustiku jaoks võib anda tööd Eesti
elektroonikatööstusele. Laadimistaristu rajamist Eestis ning selle hilisemat hooldust hakkavad
läbi viima kohalikud ettevõtted. LNG kütuse laialdasem kasutamine laevanduses suurendab
LNG punkerdamisega tegelevate ettevõtete töömahtu siinses piirkonnas. Kasusaajateks on need
ettevõtted, millel on vastav taristu (punkrilaevad) juba olemas.
Juhul kui biogaasi hakatakse senisest laiemalt kasutama, toob see kaasa vajaduse
tootmisvõimsuse kasvu järele. Positiivne efekt majandusele oleks vesiniku tootmise alustamisel
Eestis.
Mõju keskkonnale
Määruse rakendamisest tulenev mõju keskkonnale on positiivne, sest fossiilkütustega sõitvate
sõidukite asendumine alternatiivkütustel liikuvate sõidukitega vähendab erinevat liiki
õhureostust ning mürasaastet. Õhukvaliteedi parandamisele aitab kaasa ka kaldaelektritoite
kasutamine sadamates. Näitena võib tuua Tallinnas Vanasadamas kasutusele võetud
parvlaevadele mõeldud kaldaelektrilahenduse, mis Keskkonnaministeeriumi hinnangul on
aidanud sadamapiirkonnas vähendada õhu- ja mürareostust.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Mõju sotsiaalvaldkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Sarnaselt mõjuga majandusele annaks positiivse mõju regionaalarengule alternatiivsete kütuste
(nt biogaas, vesinik) tootmise alustamine või olemasoleva laiendamine mõnes Eesti piirkonnas,
aidates läbi selle kaasa uute töökohtade loomisele.
Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Määruse rakendamisega kaasnevad ka riigile uued kohustused. Nõuetest tulenev
halduskoormuse kasv ei ole väga märkimisväärne.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Tegemist on kindlasti ka mainekujunduslikult riigile kasuliku algatusega, mille elluviimine
annab signaali, et Eesti on orienteerunud keskkonnasäästlikule ja innovatiivsele mõtteviisile.
ELis ühtlase piiriülese tankimis- ja laadimistaristu väljaarendamine võib aidata hoogustada
väliskaubandust ja mõjub seega positiivselt nii riikidevahelistele suhetele kui ka majandusele.
Riigi julgeoleku seisukohast ei anna eelnõuga kehtestatud nõuded mingit lisaväärtust.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõud, et luua senisest paremad
eeldused alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite
kasutuselevõtuks.
Selgitus: Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu üldisi eesmärke, kuna
alternatiivkütuste taristu puudumine on oluline takistustegur keskkonnasõbralike sõidukite
soetamise ja kasutamise osakaalu suurendamisel ELis. Sõidukipargi ning TEN-T võrgustiku
põhine lähenemine laadimis- ja tankimistaristu arendamisel on õige suund, sest aitab tagada
avaliku laadimis- ja tankimisvõimaluste kättesaadavuse paranemist Euroopa Liidu
transpordivõrgustikus.
5.2 Toetame kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu
arendamist. Samas oleme seisukohal, et mõlemat sõidukiliiki puudutava
elektrilaadimistaristu loomisel on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja
liiklustihedusega. Oluline on tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade,
kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide
seadmisel. Määruse tulevikukindluse huvides eelistame, et sõidukipargipõhised
võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja ei sätestataks piiramatu kestusega
kohustust.
Selgitus: Määrusega kehtestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed, reaalsetest
vajadustest lähtuvad ning vähemalt teatud määral arvesse võtma ka liiklustihedust. Nõuete
proportsionaalsuse hindamiseks tuleb arvesse võtta liikmesriigiti ka seda, kui suur osakaal
laadimistest tehakse kodus või töökohal. Meie arvates ei arvesta käesolev määrus hetkel nende
põhimõtetega. Soovime, et:
Minimaalne vahemaa laadimisjaamade vahel TEN-T võrgustiku hõreda asustusega
piirkondades ei tohiks olla fikseeritud, vaid peaks arvesse võtma hõredalt asustatud ja
vähese liiklustihedusega piirkondade vajadusi.
Tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke
pöördeid, puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal
sõidusuunal. Kuna sellistel teedel on liikluskoormus üldiselt väiksem, siis ei ole
otstarbekas kehtestada ka laadimisjaamadele topeltvõimsuse kohustust.
Täiendavalt oleme seisukohal, et vajalik on kaaluda võimsuspõhisele kriteeriumile
(1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW pistikhübriidi kohta) maksimaalse piirväärtuse
määramist. Eeldame, et pärast miinimumnõuete väljaarendamist hakkab turg ka ise
toimima ning pakub vajalikke võimsusi juba vastavalt nõudlusele.
Kaaluda raskeveokitele mõeldud laadimistaristu valmimise tähtaegade edasilükkamist
viisil, mis võimaldab vältida reaalsest turunõudlusest liigset etteruttamist ja suurt
doteerimisvajadust alternatiivkütuste infrastruktuuri haldajatele.
Soovime, et määruse ettepanek arvestaks liiklustihedusega ja TEN-T võrgu erinevate teede
tüüpidega. Kogu TEN-T taristut ei ole otstarbekas arendata välja samaväärseks. Põhiliseks
probleemiks eelnõus hetkel on täielik ühetaolisus. Samasugused võrgustikupõhised nõuded on
välja pakutud nii Berliini-lähedasele kiirteele kui ka Põhja-Soome tundrale. Näiteks võiks
liikmesriikidel olla õigus TEN-T võrgustikul pikendada teatud määral laadimisspunktide
vahelist vahemaad vastavalt reaalsele vajadusele ning mitte rakendada mõlemalt suunalt
ligipääsetavale laadimispunktile topeltvõimsuse kohustust teelõikudel, kus kombineeritud
liiklustihedus mõlemal suunal on alla 10 000 kergsõiduki ööpäevas. Raskeveokite puhul võiks
kombineeritud liiklustihedus mõlemal suunal olla 2000 veokit ööpäevas.
Eelnõus välja toodud võimsuskriteeriumid on pakutud välja eeldusel, et märkimisväärne osa
laadimistest (umbkaudu 40%) toimuks avalikul laadimistaristul. Eestis on hetkel registreeritud
2186 elektrisõidukit ja ligikaudu 800 pistikhübriidi. Praegu on Eestis olev laadimisvõrk
olemasolevate elektriautode teenindamiseks piisav. Määruse järgi oleks tarvis rajada
laadimisvõimsust 1 kW ühe elektrisõiduki kohta (hetkeseisuga oleks nõue täidetud, sest juba
kiirlaadijate koguvõimsus tuleb 3784 kW). Juhul kui Eesti sõidukipargist 10% moodustaksid
elektrisõidukid, oleks meil vaja 998 pool-kiirlaadijat4 ehk ca 450 mitme laadijaga
elektrilaadimispunkti, mis tähendab, et sisuliselt igas vedelkütuse tanklas peaks olema
laadimispunkt viie pool-kiirlaadijaga. Eeldame, et suurem osa laadimistest võiks toimuda
tulevikus mitte-avalikul laadimistaristul ehk siis inimeste kodudes ja töökohtades. Aeglane
laadimine kodutingimustes on lisaks soodsamale hinnale ka elektriauto akut rohkem säästev.
Laiemas vaates tuleb leida võimalused ja lahendused, kuidas soodustada kortermajade juures
sõidukite laadimist, et vähendada potentsiaalset koormust avalikule laadimistaristule. Seetõttu
on otstarbekas kavandada võimsuspõhist kriteeriumit (1 kW elektrisõiduki ja 0,66 kW
pistikhübriidi kohta) ainult aastani 2030. Oleks loogiline, et pärast miinimumnõuete
väljaarendamist hakkab turg toimima ning pakub vajalikke võimsusi vastavalt nõudlusele ning
siinkohal ei ole asjakohane liikmesriikidele lõputult ette kirjutada iga-aastaseid
võimsuspõhiseid nõudeid. Meie eeldus on, et alternatiivkütuste taristu turg läheb käima ja on
isereguleeruv nagu praegu ka vedelkütuste tanklate turg.
Määrus kehtestab raskeveokite elektrilaadimistaristu nõuded, kus laadimispark peab pakkuma
väljundvõimsust juba 2025. aastaks vähemalt 1400 kW ja koosnema vähemalt ühest
laadimisjaamast, mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 350 kW. 2025. aastaks on
ebaotstarbekas Eestis välja arendada määruse ettepaneku järgi raskeveokite
elektrilaadimistaristut, kuna see ei leia kasutust. Vastav hinnang põhineb eelnõu seisukohtade
koostamise raames saadud tagasisidel. Eesti-sisesteks sõitudeks hakkavad kasutama elektrit
eelkõige suuremate firmade linnalähedaste marsruutide veokid, kus laadimine saab toimuda
kodujaamas. Pealegi on 2025. aastal selliste veokite hulk eelduslikult väga väike, kuna sellised
sõidukid hakkavad laiemalt turule tulema 2023.-2024. a ning suudavad läbida suhteliselt
lühikesi vahemaid. Meie nägemusel võiks alternatiivkütuste taristut (sh ka raskeveokitele
mõeldut) võimalikult palju arendada turupõhiselt erasektor. Mittekasutamist leidva taristu
rajamise kohustus jääb riigi kanda, mis tähendab, et selle taristu rajamiseks ja haldamiseks
vajatakse riigi toetusi. Arvestades meie regioonis lähiaastatel kasutuses olevate elektriveokite
vähest arvu, oleks üheks lahenduseks veoautodele mõeldud elektritaristu esimese etapi, mis
puudutab 1400 kW väljundvõimsusega laadimispunktide ehitamist, edasi lükkamist vähemalt
viie aasta võrra aastaks 2030 ning teise etapi, mis puudutab 3500 kW väljundvõimsusega
laadimispunktide ehitamise nõude edasilükkamist samuti viie aasta võrra, 2035. aastaks. Samuti
võiks eristada laadimistaristu väljaarendamise nõudeid olenevalt tee kategooriast, näiteks
4
Üks pool-kiirlaadija on võimsusega 50 kW.
tavalisel kahesuunalisel eraldusribata teel, kus on võimalik sooritada vajalikke pöördeid,
puudub vajadus arendada välja alternatiivkütuste taristut mõlemal sõidusuunal. Sellega
tagaksime me veoautodele laadimisvõimekuse, samas vähendaksime investeeringute mahtu
taristusse.
5.3 Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info
kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta
digitaalsete lahenduste abil. Soovime, et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates
ja renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt
aktsepteeritavate maksekaartidega maksmise võimalus.
Selgitus: Peame oluliseks, et alternatiivkütuste taristu arendamisel soodustatakse digitaalsete
lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldaks tarbijatel saada asjakohast informatsiooni
(laadimispunktide asukohad, laadimisvõimsus jm). ELi õigusaktidega tuleks tagada, et teave
alternatiivkütuste taristu kohta tehakse kasutajale kättesaadavaks lisaks füüsiliste vahenditele
(märgid jne) ka digitaalsete lahendustega (nt rakenduse kaudu). Info laadimistaristu teenuste
kohta peab olema digitaalselt reaalajas kättesaadav rakenduste kaudu piiriüleselt. Selline
lahendus lihtsustab ka välisriikide kodanikel leida rakenduste kaudu infot alternatiivkütuse
taristu kohta.
Käesoleva eelnõu vastuvõtmisel tuleb sellega vastavusse viia ka EL teised õigusaktid.5
Tähtis roll on ka koostalitlusvõimelistel makseteenustel. Klientide mugavuse saavutamiseks
peab olema alternatiivkütuste eest tasumisel tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavad
kaardimaksevõimalused. Soovime, et kaardimaksevõimalus on kõikides uutes ja renoveeritud
laadimispunktides. Lisaks tasub kaaluda ka, kas ja kuidas oleks võimalik lisada maksevahendite
nimistusse ka mobiilirakendusega tasumise võimalused.
5.4 Toetame alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja
lennutranspordile ning siseveelaevandusele. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva
elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel
võetakse arvesse ainult kai ääres seisvad laevad.
Selgitus: Alternatiivsete kütuste kasutusel ja elektritoite olemasolul on tähtis roll merenduse,
lennunduse ja siseveelaevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Samas on oluline, et
määrusega ei seataks ebamõistlikke kohustusi, mille rakendamine ei ole realistlik. Kalda
elektritoite kasutamise kohustus peab jääma ainult kai ääres seisvatele laevadele. Määrusega
seatakse kohustus tagada reisi- ja konteinerilaevadele TEN-T põhi- ja üldvõrgu meresadamates
piisav kaldaelektri kasutamise väljundvõimsus, et rahuldada vähemalt 90% sadamas peatuvate
laevade elektrinõudlusest. Hetkel on eelnõu sõnastatud nii, et sadamakülastusteks loetakse ka
need laevakülastused, mis viibivad ainult sadama akvatooriumil ilma kai äärde tulemata. See
teeb keeruliseks eelnõu artiklis 9 kehtestatud nõuete täitmise (milline sadam peab omama
kaldaelektri taristut, kas 90% nõudlus on tagatud). Lisaks on arutelude käigus liikmeriigid
väljendanud muret, et eelnõu tekst kohustab kaldaelektri kasutamist rakendada ka laevadele,
5
Käesoleva määruse artikkel 18 p 61 alusel peab andmetele ligipääs põhinema direktiivil 2010/40/EL. Samas ei
saa tugineda vaid intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi (2010/40/EL) ja selle delegeeritud aktide
kohasele infovahetuse reeglistikule, kuna näiteks delegeeritud määruse nr 2015/962 selgituspunktis 16 on
öeldud, et „Need spetsifikatsioonid ei peaks kohustama maanteeameteid või teedehaldajaid alustama mis tahes
selliste andmete kogumist, mida nad juba ei kogu, või digiteerima mis tahes andmeid, mis ei ole masinloetavas
vormis juba kättesaadavad.“ Seega puudub otsene kohtustus kõigi määruses toodud andmete kogumiseks.
mis on üksnes akvatooriumis, mitte ei seisa kai ääres. Tehniliselt oleks tegemist nõudega, mille
täitmine oleks ülikeeruline, kui mitte võimatu.
Soovime, et määruses säiliks ettenähtud 10% erandi võimalus teatud juhtumite reguleerimiseks.
Näitena võib tuua Eestit külastavad kruiisilaevad, mille elektritarbimist (üks laev võtab sama
palju elektrienergiat kui tavaline Eesti väikelinn) ei ole hetkel tehniliselt võimalik katta läbi
kaldaelektrivõrgustiku. Erandi olemasolu tagab meile võimaluse jätkata laevade vastuvõtmist
ka juhul, kui tehnilistel põhjustel ei suudeta sobivat elektrilahendust 2030. aastaks töösse
rakendada.
5.5. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks
oluliselt halduskoormust. Soovime, et määrusejärgsel raporteerimisel võetaks arvesse
juba edastatud masinloetavaid andmeid, mis on esitatud muu aruandluskohustuse
raames.
Selgitus: Aruandlus on põhjendatud, ent selle kogumiseks ja esitamiseks ette nähtud
mehhanism peaks olema kõiki pooli minimaalselt koormav ja maksimaalselt automatiseeritud.
Toetame võimalikult vähest aruandluskoormust – raporteerimise ja hindamise tähtaegade
intervalli tuleks pikendada vähemalt 1 aasta võrra. Nii on näiteks eelnõu artiklis 14 välja toodud
liikmesriigi kohustus alates 2027. aastast esitada Euroopa Komisjonile eduaruanne oma
poliitikaraamistiku kohta iga kahe aasta tagant. Kaheaastane ajaraam on liiga lühike ja
suurendab vaid administratiivset bürokraatiat. Samuti sooviksime masinloetavate andmete
maksimaalset kasutamist, vältimaks dubleerivat aruandluskohustust. Halduskoormuse
vähendamise eesmärgil soovime ka vältida andmete dubleerivat sisestamist.
5.6 Peame oluliseks rõhutada biogaasi tähtsust ning selle kasutamist TEN-T võrgustiku
alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. Eelistame, et
liikmesriikidel oleks kohustus tagada üldkasutatavate veeldatud maagaasi tanklate
toimimine vähemalt kuni aastani 2030.
Selgitus: Eelnõu reguleerib ainult maanteesõidukitele ettenähtud veeldatud maagaasi taristut,
jättes kõrvale kõik teised gaasilised kütused. Biogaas on kogumas üha suuremat populaarsust,
paljud ettevõtted on negatiivse keskkonnajalajälje vähendamiseks soetanud just gaasisõidukeid.
Arvestades, et biogaas on hetkel konkurentsivõimeline kütus veondussektori
dekarboniseerimiseks ning selle jaoks on juba toimiv taristu Eestis välja arendatud, tuleks
tagada biogaasile ka roll TEN-T võrgustikus.
Eelnõu kohustab liikmesriike tagama veeldatud maagaasi tanklate olemasolu TEN-T
võrgustikul aastani 2025. Selleks, et tagada veoettevõtete poolt soetatud gaasisõidukite
kasutamine nende kasuliku eluea lõpuni, on oluline võimaldada gaasi (nii veeldatud maagaas
kui ka biogaas) tankimistaristu kasutamist ja arendamist kogu Euroopas vähemalt 2030. a
lõpuni või isegi kauem.
5.7 Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja
kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega
toetame eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka
nõustuda kohustuslike sihttasemete edasilükkamisega kuni kolme aasta võrra. Eesti saab
olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlik.
Selgitus: Kuigi vesinikuturg on praegu veel arendamisel, võib olla turusignaali andmiseks
oluline sätestada üldised eesmärgid vesinikutanklate taristu rajamiseks. Kuna ettepanekus on
vastava taristu rajamise tähtajaks 2030. aasta ning on sätestatud ka 2026. aastaks määruse
ülevaatamise klausel, siis on see piisav, et tagada vesinikutaristu sobivus ja kasutatavus
kütusena. Samas on mitmed liikmesriigid eelnõu läbirääkimistel EL töögrupis avaldanud soovi
2030. aasta tähtaega mõne aasta võrra edasi lükata, siis oleme valmis toetama sellist lähenemist.
Praeguses eelnõus peab vesinikutankla olema rajatud iga 150 km tagant TEN-T põhivõrgus, ent
töögrupi arutelud on näidanud, et osa liikmesriike sooviks seda vahemaad pikendada. Eesti saab
olla vesinikutanklate rajamise vahemaade seadmisel paindlik, kuid lõplikud vahemaad ei tohiks
minna nii suureks, et eelnõu nõuete järgi kaoks ära vajadus Eestis TEN-T põhivõrgu teedel
vesinikutanklad välja arendada. Vesinikutaristu loomisel on ka oluline arvestada erinevate
piirkondade asustus- ja liiklustihedusega.
Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Alternatiivkütuste taristu määrusega seotud teemasid on arutatud erinevatel kohtumistel, millel
on osalenud kütusevaldkonna erinevate erialaliitude esindajad. Tagasisidet on saadud
ettevõtetelt Scania Eesti, Alexela ja Enefit Green. Oma arvamuse eelnõu kohta on edastanud
Keskkonnaministeerium.
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu:
1.1. Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõud, et luua senisest paremad eeldused
alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite
kasutuselevõtuks.
1.2. Toetame kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu arendamist.
Samas oleme seisukohal, et mõlemat sõidukiliiki puudutava elektrilaadimistaristu loomisel
on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega. Oluline on tagada
paindlikkus laadimispunktide vahemaade, kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise
tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel. Määruse tulevikukindluse
huvides eelistame, et sõidukipargipõhised võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja
ei sätestaks piiramatu kestusega kohustust.
1.3. Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info
kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta
digitaalsete lahenduste abil. Soovime, et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates ja
renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavate
maksekaartidega maksmise võimalus.
1.4. Toetame alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja
lennutranspordile ning siseveelaevandusele. Oleme seisukohal, et sadamas paikneva
elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel võetakse
arvesse ainult kai ääres seisvad laevad.
1.5. Peame oluliseks, et määrusest tulenevate uute nõuete rakendamine ei suurendaks oluliselt
halduskoormust. Soovime, et määrusejärgsel raporteerimisel võetakse arvesse juba
edastatud masinloetavaid andmeid, mis on esitatud muu aruandluskohustuse raames.
1.6. Peame oluliseks rõhutada biogaasi tähtsust ning selle kasutamist TEN-T võrgustiku
alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. Eelistame, et
liikmesriikidel oleks kohustus tagada üldkasutatavate veeldatud maagaasi tanklate
toimimine vähemalt kuni aastani 2030.
1.7. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja
kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega
toetame eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka
nõustuda kohustuslike sihttasemete edasilükkamisega kuni kolme aasta võrra. Eesti saab
olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlik.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse seletuskirja
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste
tagamist säästva lennutranspordi jaoks“
lisa nr 3
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar
märkus
Keskkonnaministeerium
Peame oluliseks säästvate Arvestatud.
liikumisviiside ja vähese heitega Vastab seisukohale:
sõidukite kasutuselevõtu edendamist Toetame alternatiivkütuste taristu määruse
läbi süsteemseid muutusi tagavate eelnõud, et luua senisest paremad eeldused
lahenduste. Toetame seega alternatiiv- alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja
kütuste taristu määruse muudatus- keskkonnasõbralikemate sõidukite
kasutuselevõtuks.
ettepanekut, millega kehtestatakse
sõidukipargi- ja TEN-T võrgustiku
põhised siduvad eesmärgid piisava
laadimisvõimsuse tagamiseks, ning
peame oluliseks seatavate sihtide
saavutamist, et kindlustada piisava
laadimis- ja tankimistaristu olemasolu
üleminekul säästvamale liikuvusele.
Alexela
Raskeveokite laadimispunkti rajamise Arvestatud.
indikatiivne hinnakalkulatsioon. Kasutati seletuskirjas väljatoodud
raskeveokite laadimistaristu ehituskulude
arvutamisel.
Enefit Green
Kergsõidukite laadimispunkti rajamise Arvestatud.
indikatiivne hinnakalkulatsioon Kasutati seletuskirjas väljatoodud
raskeveokite laadimistaristu ehituskulude
arvutamisel.