dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. november 2021
Viit
2-8/21-0033/6683
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0033
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond)
Lahendamise tähtaeg
25. november 2021

Failid

  • 📎Esituskiri.asice364 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-1361 - Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810c111c-049d-4c45-88fb-42cac15c94dc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/810c111c-049d-4c45-88fb-42cac15c94dc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Põllumajandusministri 13 . 03 . 2015 määrus nr 25 „ M aapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ Lisa (maaeluministri dd.mm. 20 21 määruse nr xx sõnastuses) TAOTLUS T E HINDAMISE KRITEERIUMID MAAPIIRKONNAS MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMISE INVESTEERINGUTOETUS Punkt R id a Üld - raamistik Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi sisu ja jaotumine Hinde- punktid 1 1 Sotsiaalne mõõde Keskustest eemale jäävad ja vähese võimekusega piirkondades tehtavad investeeringud Klaster 1 – maalised tugevad vallad, kus on suur nii seotus linnalise keskusega kui ka põllumajanduse osatähtsus. Esimesse klastrisse kuulub 34 kohaliku omavalitsuse üksust: Ambla vald, Aseri vald, Haaslava vald, Halinga vald, Haljala vald, Juuru vald, Jõgeva vald, Järva-Jaani vald, Kadrina vald, Kareda vald, Koeru vald, Kohtla vald, Konguta vald, Lihula vald, Luunja vald, Nõo vald, Puhja vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rakvere vald, Rannu vald, Rapla vald, Roosna-Alliku vald, Rõngu vald, Sõmeru vald, Tabivere vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Türi vald, Viljandi vald, Vinni vald, Väike-Maarja vald 2 2 Klaster 2 – maalised vallad, kus väikese asustustihedusega kaasneb põllumajanduse suur osatähtsus ja suhteliselt madal sissetulekute tase. Teise klastrisse kuulub 51 kohaliku omavalitsuse üksust: Abja vald, Ahja vald, Alatskivi vald, Albu vald, Antsla vald, Are vald, Halliste vald, Hanila vald, Helme vald, Hummuli vald, Imavere vald, Kanepi vald, Karula vald, Koigi vald, Kolga-Jaani vald, Koonga vald, Kullamaa vald, Kõo vald, Laekvere vald, Laheda vald, Lasva vald, Martna vald, Meremäe vald, Mooste vald, Mõniste vald, Mäksa vald, Pajusi vald, Pala vald, Palamuse vald, Palupera vald, Puka vald, Puurmani vald, Põdrala vald, Pöide vald, Rakke vald, Räpina vald, Saare vald, Sangaste vald, Sõmerpalu vald, Tarvastu vald, Tori vald, Torma vald, Tõlliste vald, Urvaste vald, Valgjärve vald, Varstu vald, Vastse-Kuuste vald, Vigala vald, Võnnu vald, Vändra vald, Õru vald 5 3 Klaster 3 – pigem linnalisemad omavalitsused, kus maamajandusel ja põllumaal on väiksem osatähtsus. Kolmandasse klastrisse kuulub 42 kohaliku omavalitsuse üksust: Aegviidu vald, Anija vald, Audru vald, Iisaku vald, Illuka vald, Kaiu vald, Kambja vald, Kehtna vald, Kernu vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõlleste vald, Laeva vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee linn, Mõisaküla linn, Mäetaguse vald, Märjamaa vald, Nissi vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Padise vald, Paide vald, Paikuse vald, Karksi vald, Otepää vald, Raikküla vald, Ridala vald, Rägavere vald, Saarde vald, Sauga vald, Sonda vald, Suure-Jaani vald, Toila vald, Tahkuranna vald, Vaivara vald, Vara vald, Vihula vald, Viru-Nigula vald, Võru vald, Väätsa vald 3 4 Klaster 4 – maalised nõrgad omavalitsused, kus maaline eluviis on väikese tähtsusega, sest põllumajanduse suure osatähtsusega kaasneb madal asukohaindeks ja suhteliselt madalam sissetulekute tase. Neljandasse klastrisse kuulub 28 kohaliku omavalitsuse üksust: Alajõe vald, Avinurme vald, Haanja vald, Häädemeeste vald, Kallaste linn, Kihelkonna vald, Kõpu vald, Käru vald, Leisi vald, Lohusuu vald, Meeksi vald, Mikitamäe vald, Misso vald, Mustjala vald, Orava vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Kasepää vald, Rõuge vald, Surju vald, Taheva vald, Torgu vald, Tudulinna vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vastseliina vald, Veriora vald, Värska vald 6 5 Klaster 5 – maalised omavalitsused saartel, mis asuvad keskustest kaugemal ning mida iseloomustab suhteliselt madal sissetulekute tase. Viiendasse klastrisse kuulub 14 kohaliku omavalitsuse üksust: Emmaste vald, Hiiu vald, Kihnu vald, Käina vald, Laimjala vald, Lääne-Saare vald, Muhu vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Pühalepa vald, Ruhnu vald, Salme vald, Valjala vald, Vormsi vald 4 6 Klaster 6 – pigem linnalised omavalitsused, kus asustuspildi linnalisust mõjutab enamasti suure keskuse olemasolu ning põllumajanduse suhteliselt väike osatähtsus. Kuuendasse klastrisse kuulub 17 kohaliku omavalitsuse üksust: Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Järvakandi vald, Keila vald, Kohila vald, Kohtla-Nõmme vald, Kunda linn, Loksa linn, Narva-Jõesuu linn, Paldiski linn, Raasiku vald, Tootsi vald, Tõrva linn, Vasalemma vald, Võhma linn, Vändra vald (alev), Ülenurme vald 1 7 Lisapunkt suursaare korral : Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu 1 8 Lisapunktid Vabariigi Valitsuse 2 4 . jaanuari 201 9 . a määruses nr 5 „ Väikesaarte nimistu “ nimetatud väikesaare korral 2 2 9 Taotleja, kes ei ole saanud ettevõtluse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikku investeeringutoetust Taotleja kohta ei ole „Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ meetme 3.1 „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” ja meetme 1.5 „Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine “ alategevuse „Metsandussaaduste lisandväärtuse andmine “ raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva meetme raames tehtud taotluse rahuldamise otsust 8 3 10 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju maapiirkonna tööhõivele Investeeringu tulemusel luuakse tegevuse elluviimise asukohta juurde üks uus täistööajaga töökoht , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv ühe võrra 4 11 Investeeringu tulemusel luuakse tegevuse elluviimise asukohta juurde kaks uut täistööajaga töökohta , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv kahe võrra 8 12 Investeeringu tulemusel luuakse tegevuse elluviimise asukohta juurde vähemalt kolm uut täistööajaga töökohta , misläbi suureneb olemasolevate töötajate arv vähemalt kolme võrra 12 4 13 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju noorte ettevõtlusele Taotleja on noor ettevõtja. Taotluse esitamise ajal on füüsilisest isikust ettevõtja kuni 40-aastane. Äriühingu puhul on kõik osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud. Tulundusühistu puhul on kõik juhatuse liikmed taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud 4 5 14 Taotleja, kelle kavandatav investeering avaldab positiivset mõju puuetega inimestele T aotleja kavandatav investeeringuobjekt on seotud puuetega inimeste ho olekandeasutuste tegevusega (EM T A K 2008 , jagu Q , alajagu 87) või puuetega inimeste sot si aalhoolekandega majutuseta (EMTAK 2008 , ja gu Q , alajagu 88) 2 6 15 Põllumajandustootja või avaliku sektori põllumajandusettevõtja, kes tegeleb ohustatud tõugu loomade kasvatamisega Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt kuue eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või vähemalt kuue eesti maatõugu veise pidaja või on taotlejal kohustus ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alusel 1 16 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 12 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või vähemalt 12 eesti maatõugu veise pidaja 4 17 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 18 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või vähemalt 18 eesti maatõugu veise pidaja 8 18 Taotleja on põllumajandusloomade registri andmetel taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga vähemalt 25 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse või tori hobuse omanik või vähemalt 25 eesti maatõugu veise pidaja 1 2 7 1 9 Põllumajandustootja , avaliku sektori põllumajandusettevõtja või põllumajandusvaldkonna muuseum , kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust kultuuripärandi säilitamise kaudu Kavandat avast investeeringust üle 50 ,00 % moodustab investeering kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks muinsuskaitseseaduse tähenduses 4 8 20 Taotleja , kes loob sotsiaalmajanduslikku lisandväärtust põllumajandustootmisega seotud asja või kultuuripärandi vahendamise kaudu Taotleja on põllumajandusvaldkonna muuseum või muuseumiseaduse tähenduses riigi sihtasutuse muuseum või tema EMTAK 2008 jao R alajakku 9102 liigitatava muuseumide tegevusalast saadav müügitulu moodustab üle 50,00% tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust või kavandatav investeering tehakse kultuurimälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks muinsuskaitseseaduse tähenduses ning kavandatud majandustegevusega kaasneb investeeringuobjekti vahendamine avalikkusele (näiteks on külastamiseks avatud) 3 21 Lisapunktid juhul, kui taotleja on põllu- ja maamajanduse valdkonna riigi sihtasutuse muuseum 5 9 22 Keskkond Bioenergia tootmine Kogu investeeringust üle 50,00% moodustab investeering bioenergia tootmisesse 4 10 23 Päikese-, vee- ja tuuleenergia st elektri tootmine Kogu investeeringust üle 5 0,00% moodustab investeering päikese-, vee- või tuuleenergia st elektri tootmise sse 1 11 24 Majandus Ettevõtja, kelle investeeringu maksumuse ja müügitulu suhe tagab toetuse ergutava mõju Kogu investeering moodustab 25,00–50,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 4 25 Kogu investeering moodustab 51,00–100,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 6 26 Kogu investeering moodustab 101,00–150,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 8 27 Kogu investeering moodustab 151,00–200,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 10 28 Kogu investeering moodustab 201,00–250,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 8 29 Kogu investeering moodustab 251,00–300,99% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 6 30 Kogu investeering moodustab 301,00–350,00% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust 4 31 Kui kogu investeering moodustab üle 350,00% ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust, siis vähendatakse ettevõtja hindepunkte nende hindepunktide võrra, mis ta sai hindamiskriteeriumis 14 nimetatud müügitulu vahemiku alusel –1…–10 12 32 Ettevõtja, kes vajab investeeringu tegemiseks toetust enam, et tagada toetuse ergutav mõju Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 0–5000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul peab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine tuludeklaratsiooni vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema 0–5000,99 eurot 2 33 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 5001,00 –10 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul peab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine tuludeklaratsiooni vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema 5001,00 – 10 000,99 eurot 4 34 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 10 001,00 – 30 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul peab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine tuludeklaratsiooni vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema 10 001,00 – 30 000,99 eurot 6 35 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 30 001,00 – 50 000,99 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul peab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine tuludeklaratsiooni vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema 30 001,00 – 50 000,99 eurot 4 36 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine ärikasum enne kulumit (EBITDA) oli 50 001,00 – 70 000,00 eurot. Raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul peab tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe kalendriaasta keskmine tuludeklaratsiooni vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema 50 001,00 – 70 000,00 eurot 2 13 37 Põllumajandustootja st ettevõtja , kes sõltub rohkem põllumajanduslikust ettevõtlusest Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas üle 90,00% kogu müügitulust 3 38 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas 80,01–90,00% kogu müügitulust 2 39 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas 70,00–80,00% kogu müügitulust 1 14 40 Väiksema müügituluga ettevõtja Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 4000,00 – 20 000,99 eurot 10 41 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 20 001,00 – 40 000,99 eurot 9 42 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 40 001,00 – 60 000,99 eurot 8 43 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 60 001,00 – 80 000,99 eurot 7 44 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 80 001,00 – 100 000,99 eurot 6 45 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 100 001,00 – 120 000,99 eurot 5 46 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 120 001,00 – 140 000,99 eurot 4 47 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 140 001,00 – 160 000,99 eurot 3 48 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 160 001,00 – 180 000,99 eurot 2 49 Ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli 180 001,00 – 200 000,00 eurot 1 50 Maksimaal ne hindepunktid e summa põllumajandustootja taotluse puhul (hindamiskriteeriumid 1–14) 82 51 Maksimaal ne hindepunktid e summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse puhul enne hindepunktide tasakaalustamist (hindamiskriteeriumid 1– 3, 5–8) 54 52 Maksimaal ne hindepunktid e summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse puhul pärast hindepunktide tasakaalustamist 3 82 53 Maksimaal ne hindepunktid e summa põllumajandusvaldkonna muuseumi taotluse puhul enne hindepunktide tasakaalustamist (hindamiskriteeriumid 1–3, 5, 7–8) 4 2 54 Maksimaal ne hindepunktid e summa põllumajandusvaldkonna muuseumi taotluse puhul pärast hindepunktide tasakaalustamist 4 8 2 55 Maksimaal ne hindepunktid e summa m ittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse puhul (hindamiskriteeriumid 1–5, 8–12 ja 14) 67 56 Minimaalne hindepunktide summa põllumajandustootja taotluse rahuldamiseks 17 57 Minimaalne hindepunktide summa põllumajandusvaldkonna muuseumi taotluse rahuldamiseks 17 58 Minimaalne hindepunktide summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse rahuldamiseks kuni 150 000 euro suuruse toetuse puhul 17 59 Minimaalne hindepunktide summa avaliku sektori põllumajandusettevõtja taotluse rahuldamiseks üle 150 000 euro suuruse toetuse puhul 55 60 Minimaalne hindepunktide summa m ittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse rahuldamiseks 16 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel . Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruses nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ (edaspidi m äärus ) tehtavad muudatused on peamiselt tingitud vajadusest laiendada taotlejate siht rühma ja suurendada toetatava te tegevus te arvu ning pikendada maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäeva 2023. aasta 30. juunilt 2025. aasta 30. juunini tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/2220 (edaspidi üleminekumäärus ), millega pikendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014 − 2020 rakendamist kahe aasta võrra. Lisaks on määruse muutmine tingitud praktikas ilmnenud vajadusest, samuti tehakse eelnõuga mitmeid keelelisi ja normitehnilisi parandusi õigusselguse eesmärgil . Selleks, et mitmekesistada maapiirkonna majandustegevust ning luua paremad eeldused uute töökohtade tekkeks laiemalt, tehti „Eesti maaelu arengukavas 2014−2020“ (edaspidi MAK ) muudatused meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liigis 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. Nimelt m ärkimisväärne osa võimalikest uute töökohtade loojatest maapiirkonnas tegutse b erinevates valdkondades nagu teenin dus , ehitus ja transpor t , mis seni on olnud nimetatud meetme 6 raam e s suures osas mitteabikõlblikud tegevusvaldkonnad. T oetatavate tegevusvaldkondade hulka lisandusid MAK-i muudatuste kohaselt veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus, ehitus, veondus ja laondus, reklaamindus ja turu-uuringud ni ng haldus- ja abitegevused , t aotlejate hulka lisandusid põllumajandusvaldkonna muuseumid ning m uutus toetuse maksimaalne suurus avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul. Euroopa Komisjon kiitis MAK - i nimetatud muudatuse d heaks 9 . juulil 2021 . aastal rakendusotsusega nr C(2021 ) 5272 . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelu polii tika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Allar Korjas (625 6162 , [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm ( 625 6260 , helen.palginomm @ agri.ee ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura O java (625 6523 , laura.ojava @agri.ee ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 laiendatakse taotlejate sihtrühma selliselt, et edaspidi saab toetust taotleda ka selline sihtasutus , kes vastab kõigile järgmistele nõuetele: 1) t a tegele b põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast olulise tähendusega põllumajandustootmisega seotud asja kogumise, säilitamise, uurimise ning vahendamisega (näiteks asja väljapanek ); 2) t ema põhitegevusala on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel muuseumide tegevus (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 9102) ; 3) t ema asutaja on selline esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on põllumajandustootja, põllumajandussaaduste töötleja või maamajandusettevõtja. Kui sihtasutus vastab kõigile nimetatud nõuetele , on ta põllumajandusvaldkonna muuseum selle määruse mõistes . Põllumajand ustootmisega seotud asja all on mõeldud põllumajandusvaldkonna muuseumi poolt vahendatavaid erinevaid teavet sisaldavaid materjale (näiteks dokumente) , töövahendeid, seadmeid, tehnoloogiaid ja põllumajandustaristu ga seonduvaid asju , mis puuduta vad põlluharimis t , taime - ja loomakasvatus t, liha ja lihasaaduste, piima ja piimasaaduste ning muude põllumajandussaaduste tootmis t läbi ajaloo. Põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast saab olulisteks lugeda selliseid põllumajandustootmisega seotud asju, millel on kultuurilooli ne väärtus ja mis on seotud põllumajandusajalooga Eestis, sealhulgas lähiajalooga. Olulisteks asjadeks on põllumajandusajalooga seotud asj ad , mida saab vahendada hariduslik u l, teaduslik u l ja elamuslik u l eesmär gil ning mille vahendamine aitab kaasa põllumajanduse ja toidutootmise valdkonna maine kasvule ja inimeste huvi suurenemisele põllumajanduse ja toidutootmisega seotud ettevõtlusvaldkondade vastu. Siia hulka kuulu b n äiteks asjade väljapanek , mis atraktiivsel moel anna b ülevaate põllumajandus toodete tootmisega seotud valdkonna arengust läbi ajaloo ning mis selgita b , põhjenda b ja tutvustab vaadeldaval ajaperioodil kehtinud arusaamasid, kasutuses olnud tehnoloogiaid ja saavutatud tulemusi. S ellised on ka a sjade väljapanek ud , mi da kasutata kse hariduslikul eesmärgil põllumajandusega seotud kultuuriajaloo tutvustamisel , samuti asjad, millel on puutumus põllumajanduse ajalukku jälje jätnud muutustega, olgu selleks siis ajastu kontekstis uudsete toodete, uudsete tehnoloogiate või uudsete põhimõtete kasutusele võtmine . Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsus mõjutab oluliselt inimeste otsuseid elu- ja töökoha valikul. See omakorda mõjutab tööjõu kättesaadavust maapiirkonnas ja ettevõtete konkurentsivõimet maal . P õllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast olulise põllumajandustootmisega seotud asja vahendamisega tegelevad põllumajandusvaldkonna muuseumid, kes pakuvad aasta ring i täistööajaga töökohti maapiirkonnas, tõstavad inimeste hinnangut piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi le ja on arvestatavad atraktiivsete töökohtade pakkujad maapiirkonnas. Eelnõu punktideg a 2 ja 3 täpsustatakse , millise i d nõude i d veel kohaldatakse ja milliseid nõudeid ei kohaldata põllumajandusvaldkonna muuseumist taotlejale . Põllumajandusvaldkonna muuseum peab vastama nagu teised ki taotlejad määruse § 2 1 lõikes 1 sätestatud nõuetele: 1) tal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti . Lisaks peab põllumajandusvaldkonna muuseum vastama määruse § 2 1 lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud nõuetele: ta on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta oli vähemalt 12 kuu pikkune , ning ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Põllumajandusva ldkonna muuseumile ei kohaldata määruse § 2 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetat ud nõudeid, sest need kohalduvad füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule . Eelnõu punkti dega 4 ja 26 täpsustatakse päikese -, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega seotud investeerin g u puhul toetuse taotlemise nõudeid ja toetuse saamiseks esitatavaid dokumente . Kui investeeringuobjekt on seotud päikese -, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega, siis tuleb kogu toodetud elektrienergia kas müüa ettevõttest välja või kasutada ettevõttes ainult selliseks majandustegevuseks, mis ei ole seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) I lisas nimetatud too te tootmisega. Taotleja poolt oma tarbeks toodetud energia loetakse toodetava lõpptoote koostisosaks . ELTL-i I lisa s nimetatud toot e tootmiseks kasutatav energia loetakse selle toote osaks , kuid I lisa s nimetatud too te tootmine ei ole selle meetme puhul abikõlblik tegevusvaldkond. Kui toetust taotletakse päikese -, vee - või tuule elektrijaama rajamiseks, esitab taotleja koos taotlusega võrguettevõtja poolt taotlejale tehtud hinna pakkumus e elektrivõrguga liitumise kohta (määruse § 7 ) . Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonna kaudu PRIA - le maksetaotluse koos ärakirjaga võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingust . Liitumisleping tõendab, et võrguettevõtjal on valmisolek konkreetse päikese-, vee- või tuule elektri jaama ühendamiseks võrguga. Võrguettevõtja poolt taotlejale esitatud liitumispakkumine ja toetuse saajaga sõlmitud liitumisleping loovad kindluse, et rajatav päikese-, vee- või tuulee lektri jaam on võimalik võrku ühendada, võrgul on piisav võimsusvaru ja toodetud elektrienergiat on võimalik võrgu kaudu edastada. Sellega välditakse olukordi, kus toetuse saaja on heauskselt lasknud päikese-, vee- või tuuleenergiajaama valmis ehitada, kuid võrguettevõtjal ei ole võimalik seda jaama võrguga ühendada ja investeeringuobjekt jääb sihtotstarbeliselt kasutusse võtm a ta. E elnõu punktis 5 tehakse normitehniline parandus ning asendatakse EMTAK 2008 täispikk viide lühendiga. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 1. Eelnõu punkti de ga 6 ‒ 8 täpsustatakse toetatavate tegevusvaldkondade loetelu . Seoses majanduskeskkonnas aset leidnud muutustega on maapiir konnas kasva mas nende ettevõtjate osakaal, kes tegutsevad teenindussektoris. Teenindussektoriga on seotud üha suurem osa maapiirkonna töökohtadest. Mitmetes tegevusvaldkondades , sealhulgas teenindussektoris , kus programmi perioodi algul oli turuolukord pi gem soodne, puutuvad ettevõtjad praegu kokku tõsiste väljakutsetega seoses muutunud majandusolukorraga . COVID-19 p andeemia tõttu tuleb ettevõtjatel enam ikus tegevusvaldkondades üle vaadata oma senised ärimudelid ning leida võimalusi investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja tootmisvahenditesse. Seetõttu on põhjendatud anda võimalus taotleda investeeringutoetus t võimalikult suurel arvul maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel, sealjuures ehituse, veonduse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas. Seega toetatakse e daspidi lisaks varasemale ka investeeringuid, mis viiakse ellu veevarustuse, kanalisatsiooni ja saastekäitluse, ehituse, veonduse ja laonduse , reklaaminduse ja turu-uuringute ning haldus- ja abitegevuste valdkon na s , välja arvatud haldus- ja abitegevuste valdkonna alla kuuluv ates inkassoteenuse ja rentimise valdkon nas . Muudatus annab võimaluse mitmekesistamise meetme raames taotleda toetust ettevõtjatel, kelle tegevus on seotud maapiirkonnas teenindussektoris töökohtade loo misega . Eelnõu punktiga 9 sätestatakse, et kui põllumajandustootjale, põllumajandusvaldkonna muuseumile ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus ) artikli 3 tähenduses, kohaldatakse selle toetuse andmisele vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi määruse rakend a misel ei tohi antav abi ületada 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Seejuures võetakse a rvesse ka v ähese tähtsusega abi määruse alusel teiste abi andjate antud abi. Antud abi jääki saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist Rahandusministeeriumi veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi (vähese tähtsusega abi vaba jääk). E elnõu punkt i 9 uue sõnastuse kohaselt ei ole v ähese tähtsusega abi määruse kohalda mine alati vajalik . Euroopa Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELTL -i artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) peatükis 6.2 on selgitatud, millises olukor ra s ei ole toetus riigiabi ELTL -i artikli 107 lõike 1 tähendus es . S ellisel juhul ei ole v ähese tähtsusega abi määruse kohaldamine vajalik . Nimetatud t eatise punkti 190 kohaselt on avaliku sektori toetus ettevõtjatele riigiabi ELTL -i artikli 107 lõike 1 tähenduses vaid niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Teatise punkt i 196 kohaselt on Euroopa Komisjon mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita nud ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Teatise punktis 197 on märgitud, et kuigi ei ole võimalik määratleda üldist liiki meetmeid, mis tavaliselt vastavad nendele kriteeriumidele, on kõnealuses punktis toodud näiteid olukordade kohta, kus komisjon tuvastas, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, et avaliku sektori toetus ei olnud suuteline mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellised on näiteks: spordi- ja puhkerajatised , mis teenindavad peamiselt kohalikku elanikkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest; kultuuri asutused ja - üksused, mis tegelevad majandustegevusega, kuid mille puhul on siiski ebatõenäoline, et meelitatakse ligi samalaadsete pakkumiste kasutajaid või külastajaid teistest liikmesriikidest (komisjon on seisukohal, et toetuse andmine ainult suurtele ja tuntud kultuuriasutuste poolt korraldatavatele sündmustele, mida on laialdaselt tutvustatud väljaspool oma kodupiirkonda, võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust); haiglad ja muud tervishoiuasutused, mis osutavad tavapäraseid meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest; ajakirjandus- või kultuuritooted, mille võimalik publik piirdub keelelistel ja geograafilistel põhjustel kohalike elanikega; konverentsikeskus, mille puhul ei meelita asukoht ja abi tõenäoliselt ära teiste liikmesriikide keskuste kasutajaid. Seega on määrava tähtsusega, kas pakutava st teenuse st n ä htub, et see on suunatud kohalikule elanikkonnale , mistõttu suure tõenäosusega ei ole sellisel juhul tegu vähese tähtsusega abiga . Eelnõu punktidega 10 ja 2 8 tehakse normitehnilised parandus ed . Eelnõu punkti de ga 1 1 ja 25 tehakse muudatus, millega piken datakse liisingu abil tehtud maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtpäev a tulenevalt üleminekumäärusest. Pärast muudatust on liisingumaksed endiselt abikõlblikud, kui asja omandiõigus läheb üle viie aasta möödudes arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid muutub kuupäev, mis ajaks peab omandiõigus olenemata vii e aasta möödumisest üle minema. S elleks kuupäevaks on 2025. aasta 30. juuni. See tähendab liisingu puhul nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku lõpptähtpäeva pikenemist kahe aasta võrra, s ee on 2025. aasta 30. juunini. Nimet at ud muudatused tulenevad üleminekumääruse artikli 1 lõikest 1, mille kohaselt pikendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus ) artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat tähtaega kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Samuti pikeneb üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et ühissätete määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks abikõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja ne nde eest on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ehk abikõlblikud on vaid programmiperioodil tehtud kulud. Tagamaks, et PRIA jõua b programmiperioodi lõppu jäävad väljamaksed teha enne 2025. aasta 31. detsembrit , ja võimaldamaks jätta PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, on vajalik, et asja omandiõigus oleks üle läinud ja kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid oleksid esitatud hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Eelnõu punktiga 1 2 täpsustatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. E ndiselt ei ole abikõlblikud sõidu- või veovahendi, mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki ostmise kulud , välja arvatud rändkaupluse ostmise kulud ja välja arvatud sellise liikurmasina ostmise kulud , mida ei kasutata põllumajanduse, metsamajanduse või metsavarumise valdkonnas . Kuivõrd liiklusseaduse § 2 punkt i 86 kohaselt loetakse traktor iks rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk , millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis, siis selguse huvides on määrus es mitteabikõ lbliku kuluna välja toodud ka traktori ostmise kulud. MAK-i kohaselt on tegevuse liigi „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ üldeesmärgiks maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete tööko htade loomise soodustamiseks mitmekesista da ja arenda da ettevõtlus t väljaspool põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonda. Sellest lä htuvalt täpsustatakse määruses , et mitteabikõlblik on igasuguse põllu- või metsatöö k s ettenähtud mootorsõiduki ostmise kulu sõltumata selle valmistajakiirusest ning et abikõlblik on ainult sellise liikurmasina ostmise kulu, mida ei kasutata põllumajanduse, metsamajanduse või metsavarumise valdkonnas. Muudatuste eesmärk on t äpsust ada abikõlblike kulude osa ja tagada, et meetme raames luuakse töökoht i väljaspool põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkonda. Endiselt ei ole a bikõlblikud jalgratta, pisimopeedi , kerg - , tasakaalu - või robot liikuri , niiduki , rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulud . Liiklusseaduse § 2 punkti 9 kohaselt ei loeta h aagiseks pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist. Näiteks ei loeta haagiseks teisaldatavat ratastel elektrigeneraatorit, järele veetavat suu s araja tallajat ja haakes kasutatavat halumasinat. Eelnõu punktiga 1 3 sätestatakse põllumajandusvaldkonna muuseumile kohald atav toetuse määr, milleks on kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest . Alus selleks tuleb MAK - ist, mille kohaselt põllumajandusvaldkonna muuseumitest toetuse saajatele kohald atakse 100 - protsendili st toetusmäär a . Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on põllumajandusvaldkonna muuseumi puhul sarnaselt mikroettevõtja st taotleja ga 150 000 eurot MAK -i programmiperioodil kokku (määruse § 8 lõige 2) . Eelnõu punktiga 1 4 sätestatakse avaliku sektori põllumajandusettevõtja le antava toetuse maksimaalne suurus, mis on nüüd 5 000 000 eurot MAK -i programmiperioodil kokku . Eesmärk on võimalda da teha sihtrühmal sellis eid investeeringu id , mis on oma olemuselt pika perspektiiviga – eelduslikult aastakümneteks – ning mille tegemisega täidetakse avalikust huvist tulenevaid ülesandeid (tegeletakse kultuuripärandi säilitamise ja näitamisega). Muudatusega luuakse eeldused suure mõjuga investeeringute tegemiseks, milleks on nende mahu, laadi ja pika kasutusea tõttu vaja senisest suur emas summas toetust . Eelnõu punktiga 1 5 täpsustatakse vähese tähtsusega abi suurust maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, kellele jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi koos selle meetme raames taotletava toetuse suurusega ei tohi ületada 100 000 eurot. Nõue tuleneb v ähese tähtsusega abi määruse artik li 3 lõikest 2. Vähese tähtsusega abi määruse preambuli punkti 5 kohaselt ei loeta m aanteet ransporditeenuse ks integreeritud teenust, nagu näiteks kolimis - , posti- , kulleri -, jäätmete kogumi s e või käitlemi se teenust , millest transport moodustab vaid ühe osa. Eelnõu punktidega 1 6 – 1 9 täpsustatakse nõudeid põllumajandusvaldkonna muuseumi kohta . Kui taotleja on põllumajandusvaldkonna muuseum, tuleb andmed selle kohta taotluses ära näidata. Samuti täpsustatakse , et põllumajandusvaldkonna muuseumile ei kohaldata § 10 lõike 2 punktides 4, 6 ja 7 sätestatud nõudeid, sest need kohalduvad ainult füüsilisest isikust ettevõtjatele ja äriühingutele. Eelnõu punkti dega 20 ja 2 7 ühtlustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajate (eelkõige müügitulu suurus e ) kontrollimiseks esitatavaid dokumente . Kui seni küsis PRIA Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA ) tuludeklaratsiooni vormi E andme i d (edaspidi vorm E ) ainult nende toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust, siis edaspidi küsitakse vormi E andme i d kõigi toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta sõltumata nende kasutatavast raamatupidamise arvestuse viisist. Pidades silmas , et taotluste hindamisel tuleb tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine sõltumata sellest, kas füüsilisest isikust ettevõtja peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamisarvestust, võimaldab muudatus PRIA-l edaspidi küsida MTA-lt vorm i E andme i d kõigi füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate kohta (siiani on küsitud vormi E andmeid ainult kassapõhist raamatupidamisarvestust pidavate füüsilisest isikust ettevõtjate kohta). Arvestades, et müügitulu kontrollitakse ilma käibemaksuta summas , siis on jätkuvalt vajalik küsida ka käibedeklaratsiooni andmeid kõigi nende füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate kohta, k es on käibemaksukohustuslased. N imelt vorm E kajastab kõiki tulusid koos käibemaksuga, kuid käibedeklaratsioonilt on võimalik näha täp set käibemaksu suurus t . S amas ainult käibedeklaratsiooni andmetest ei selgu jälle gi ettevõtja müügitulu põllumajandustoodetest , mistõttu on vorm i E küsimine jätkuvalt vajalik . Muudatusega tagatakse ühtlane andmekvaliteet müügitulu andmete kontrollimisel . Lisaks tagatakse muudatusega asjakohane paindlikkus hindamisel arvesse võetavate majandusaastate valikul sõltumata sellest, kas peetakse kassapõhist või tekkepõhist raamatupidamisarvestust. Kui füüsilisest isikust ettevõtja vormi E andme i d ei ole MTA - le esitatud ja nimetatud vormi MTA - le esitamise tähtaeg ei ole möödunud, loetakse nimetatud ettevõtja puhul taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud tei ne majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolma s majandusaasta. E elnõu punktidega 2 1 –2 3 täpsustatakse taotluste hindamist põllumajandusvaldkonna muuseumite puhul . PRIA hindab põllumajandusvaldkonna muuseumite taotlusi lisa punktides 1–3, 5 , 7 ja 8 sätestatud järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: investeering tehakse keskusest eemale jäävas ja vähese võimekusega piirkonnas; ta otleja ei ole saanud ettevõtluse mitmekesistamiseks mittepõllumajanduslikku investeeringutoetust; kavandatav investeering avaldab positiivset mõju maapiirkonna tööhõivele; kavandatav investeering avaldab positiivset mõju puuetega inimestele; investeeringu tegemisega luuakse sotsiaalmajanduslikku lisaväärtust kultuuripärandi säilitamise kaudu; investeeringu tegemisega luuakse sotsiaalmajanduslikku lisaväärtust põllumajandustootmisega seotud asja või kultuuripärandi vahendamise kaudu. Samuti täpsustatakse taotluste hindamise korda. PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal kaks taotluste paremusjärjestust. Üks paremusjärjestus moodustub põllumajandustootjate, põllumajandusvaldkonna muuseumite ja avaliku sektori põllumajandustootjate taotlustest ning teine paremusjärjestus moodustub mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevate ettevõtjate taotlustest. Taotluse rahuldamiseks minimaalselt vajalik hindepunktide summa nii põllumajandusvaldkonna muuseumi ka põllumajandustootja ja avaliku sekto ri põllumajandusettevõtja puhul on 17 hindepunkti . E elnõu punktiga 2 4 täpsustatakse määruse § 16 lõike 3 punkti s 2 sätestatud toetuse saaja töökohtade loomise ja säilitamise kohustust liisinguga ostetud investeeringuobjekti puhul. Arvestades, et liisingule kestvusnõue ehk sihipärase kasutamise periood ei kohaldu, peab investeeringuobjekt liisingu puhul vastama nõuetele PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni, kuid samas võib viimane väljamakse jääda kaugele tulevikku (pikimal juhul seadme kättesaamisest viis aastat pluss maksepuhkus). Seega sõnasta takse selgelt kohustus, et ka liisingu puhul peab toetuse saaja ühe aasta jooksul arvates investeeringuobjekti sihtotstarbelisse kasutusse võtmisest arvates looma tegevuse elluviimise asukohta taotluses esitatud arvu l uusi täistööajaga töökohti ja nende täitmiseks sõlmim a töölepingu seaduse §-s 1 nimetatud töötajaga töölepingu ning tagam a, et nimetatud nõuded oleksid täidetud kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni, kui ta otleja taotlus on saanud hindepunkte lisa punktis 3 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel. Investeeringuobjekt i sihtotstarbeliselt kasutusse võtmiseks on toetuse saajal aega kuni kaks aastat arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest määruse § 16 lõike 2 punkti 2 kohaselt . Nimelt p rojekti ja selle eesmärke uute töökohtade loomise osas hinnatakse tervikuna ka liisinguga ostetud vara puhul . Kuigi liisitud seadme puhul kestvuse nõuet ehk sihipärase kasutamise kohustust ei ole , ei pruugi toetuse eesmärgid olla saavutatavad, kui töökohta ei looda arvates investeeringuobjekti sihtotstarbelisse kasutusse võtmisest ega säilitata vähemalt PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni . Eelnõu punktiga 2 9 täiendatakse määrust kolm e rakendussät tega . Lõikega 16 pikendatakse kahet e istkümne kuu võrra projekti elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes esitasid taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse maksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Projekti elluviimise tähta ja pikendamine on seotud COVID-19 pandeemia mõjudega majandusele. Pikenenud on tarneajad seadmete ostmisel, sest tootmine tehastes oli vahepeal seiskunud. Ettevõtjate rahavood on jäänud prognoositust väiksema ks , mistõttu on tekkinud vajadus hajutada kulusid pikemale perioodile. Investeeringute elluviimise tähtaja pikendamine annab toetuse saajale suurema eelduse lõpetada alustatud projekt kavandatud mahus. Muudatus aitab kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. Lõikega 17 loetakse l õikes 16 nimetatud toetuse saaja puhul taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra. Tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg on taotluse rahuldamise otsuse üks osa , mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigi lõikes 16 nimetatud toetuse saajate puhul . Muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määruse ga kehtestatud pikema tähtaja ja haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud t egevuse elluviimise tingimuste vahel. Selleks, et vältida PRIA tarbetut töökoormust, mida kõikide haldusaktide muutmine õigusselguse tagamiseks kaasa tooks , lahendatakse probleem õigusnormi abil, mis loeb tähtaja pikenenuks ka haldusaktides . Arvestades, et PRIA-le pikendamistaotluse esitanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtpäevad saabuvad juba 2021. aasta novembri s , kuid määruse muudatus jõustub alles pärast seda, rakendatakse ka nende toetuse saajate suhtes seda soodustavat muudatust tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1 . novembrist (lõige 18) , sest ka nende puhul on põhjendatud võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia . Säte toob kaasa toetuse saajate õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Eelnõu punktiga 30 kehtestatakse määruse lisa „Taotluste hindamise kriteeriumid“ uues sõnastuses. S enised hindamiskriteeriumid ja hindamisloogika põllumajandustootja, avaliku sektori põllumajandustootja ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegeleva mikroettevõtja taotluse hindamisel jää vad kehtima. Lisa täien datakse selgitus t ega, milliseid hindamiskriteeriumeid kasutatakse põllumajandusvaldkonna muuseumist taotleja taotluse hindamisel ja milline on põllumajandusvaldkonna muuseumist taotleja puhul tasakaalustuskoefitsient, et tagada hindepunktide võrreldavus põllumajandustootjate, avaliku sektori põllumajandusettevõtjate ja põllumajandusvaldkonna muuseumite vahel , ning milline on minimaalne hindepunktide summa põllumajandusvaldkonna muuseumi taotluse rahuldamiseks. Lisaks tehakse lisas mõned keelelised ja normitehnilised täpsustused ning parandused. Põllumajandustootjatest, avaliku sektori põllumajandusettevõtjatest ja põllumajandusvaldkonna muuseumitest taotlejate puhul arvestatakse erinevat hulka hindamiskriteeriumeid, mistõttu on vaja tagada hinnete võrreldavus taotluste paremusjärjestuse koostamisel. Põllumajandusvaldkonna muuseumist taotleja taotlusele hindamiskriteeriumite alusel antud hindepunktid korrutatakse tasakaalustuskoefitsiendiga, et tagada hindepunktide võrreldavus põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjate vahel. Tasakaalustuskoefitsient on põllumajandustootjast taotleja ja põllumajandusvaldkonna muuseumist taotleja taotlusele hindamiskriteeriumite alusel antavate maksimaalsete hindepunktide jagatis numbrilise väärtusega 1,95. Põllumajandusvaldkonna muuseumist taotleja taotluse maksimaalne hindepunktide summa peale tasakaalustuskoefitsiendiga korrutamist on 82,00 ja on seega võrdne põllumajandustootjast taotleja taotluse maksimaalse punktisummaga. Taotluse rahuldamiseks minimaalselt vajalik hindepunktide summa on põllumajandusvaldkonna muuseumi puhul 17 hindepunkti nagu ka põllumajandustootja ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja puhul. Hindamiskriteeriumi punkt is 12 „ Ettevõtja , kes vajab investeeringu tegemiseks toetust enam, et tagada toetuse ergutav mõju“ kirjelduses on tehtud tehniline muudatus seoses MTA vorm i E muutunud ridade num eratsiooni ja lahtrite nimetustega. Lähtudes vorm i E uuest formaadist ja hindamiskriteeriumi punkt i 12 loogikast , on selle sisu kirjelduses asendatud tekstiosa „ vormil E kajastatud näitajate „ettevõtluse tulem” ja „põhivara soetamismaksumus” (vorm E, rida 2.1) summa olema vahemikus“ sõnadega „ vormil E kajastatud ettevõtlusest saadud tulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahe liidetuna põhivara soetamismaksumusega olema vahemikus “. H indamiskriteeriumi punkt is 12 hinnatakse kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja puhul, millisesse vahemikku jääb tema kasumi ja põhivara soetamismaksumuse summa. MTA uuendatud vormi E real „ ettevõtluse kasum/kahjum“ näidatud number sisaldab maksusoodustus te arvestamisel kasutatavaid täiendavaid mahaarvamisi põllumajandussaaduste tulust ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust. See võib kaasa tuua olukorra, kus vorm i E ettevõtluse kasumi real olev number osutub väiksemaks ettevõtja tegelikust majandustegevuse kasumist , mõjutades seeläbi ka hindamisel saadavat tulemust. Hindamiskriteeriumi punkt i 12 puhul tuleb arvestada ettevõtluse kasumiga, millest ei ole täiendavaid mahaarvamisi tehtud. M ajandustegevusest saadav k asum leita kse, liites vormil E toodud ettevõtluse, põllumajandussaaduste võõrandamise ja metsamaterjali võõrandamisega seotud ettevõtlustulude ja ettevõtlusega seotud kulude vahed , võttes seejuures arvesse ka välisriigis saadud ettevõtluse kasumi ja kahjumi nimetatud valdkondades. Taotluste hinda mis kriteeriumites on kasutatud kriteeriumi sisulist kirjeldust ja loobutud viidetest konkreetsetele vorm i E ridade le , mi lle numeratsioon ja nimetused võivad ajas muutuda. Sellega tagatakse , et hindamis kriteerium e saab rakendada ka vorm i E formaadi võim a like edaspidiste muu da tuste korral. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega ( ELT L 437, 28.12.2020, lk 1 − 29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487– 548) , ning komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Määruse muudatus ed annavad suurele hulgale m aapiirkonnas tegutsevatele ettevõt jatele võimaluse investeerida uutesse tootmisvahenditesse, tõsta konkurentsivõimet ja luua juurde uusi töökohti . Toetatavate tegevusvaldkondade lisandumine suurendab oluliselt teenindussektoris tegutsevate ettevõt jate võimalusi investeerida enda arengusse ja luua eeldused maapiirkonda uute töökohtade loomiseks. Ettevõt jate areng, teenuste lisandumine ja uute atraktiivsete töökohtade tekkimine tõstab maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti . Abikõ lblike tegevusvaldkondade lisandumine suurendab taotlejate konkurentsi toetus e kasutamises, mis mõjub positiivselt rahastamiseks esitatud projektide ettevalmistamise kvaliteedile ja rahastatavate projektide tulemuslikkusele. Taotlejate sihtrühma laiendamine põllumajandusvaldkonna muuseumitega, kes tegelevad põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast olulise põllumajandustootmisega seotud asja vahendamisega ja kes on arvestatavad atraktiivsete töökohtade pakkujad maapiirkonnas, aitab luua uusi täistööajaga töökohti maapiirkonnas ning tõsta inimeste hinnangut piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedile. Projekti elluviimise tähta ja pikendamine võimaldab ettevõtjal projekt ellu viia algselt plaanitust pikema aja jooksul, kuivõrd COVID-19 pandeemia st tingituna on seadmete tootjatel raskused toetuse saajate tellitud seadmete tarnimise tähta jast kinnipidamisel . Investeeringu elluviimise tähtaja pikendamine loob toetuse saajale suurema eelduse projekt i kavandatud mahus lõpetamiseks ja aitab kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. M ääruse muudatus te mõju on positiiv ne. Määruse rakendamine toob taotlejate le kaasa uusi võimalusi ja annab ettevõtjatele võimaluse parandada oma konkurentsivõimet, kasvatada müügitulu ning luua maapiirkonda uusi töökohti. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks PRIA - le. Eelnõu on koostatud koostöös PRIA-ga . 3690454 1189245 EELNÕU 11 . 11 . 20 2 1 0 0 EELNÕU 11 . 11 . 20 2 1 -864235 -144145 0 0 Määrus xx . xx . 20 2 1 nr ….. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrust nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmise s sõnastuses : „(4) Toetust võib taotleda ka sihtasutus, kes vastab järgmistele nõuetele (edaspidi põllumajandusvaldkonna muuseum ) : 1) ta tegeleb põllumajandustootmisega seotud asja kogumise, säilitamise, uurimise ja vahendamisega ; 2) tema põhi tegevus ala on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a asta määruse nr 59 „Koh tule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008 ) kohaselt muuseumide tegevus ( EMTAK 2008, jagu R, alajagu 9102 ) ; 3 ) tema asutajaks on vähemalt selline esindusorganisatsioon, kelle liikme d on põllumajandustootja, põllumajandussaaduste töötleja või maamajandus valdkonna ettevõtja . “ ; 2 ) paragrahvi 2 1 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „lõigetes 1, 3 ja 4“ ; 3 ) paragrahvi 2 1 lõi get 5 täiendatakse pärast sõna „nõudeid“ tekstiosaga „ja põllumajandusvaldkonna muuseumile ei kohaldata lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid“; 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 1 järgmise s sõnastuses : „( 6 1 ) Kui investeeringuobjekt on seotud päikese-, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega, siis peab kogu toodetud elektrienergia müü m a ettevõttest välja või kasuta m a ettevõttes selliseks majandustegevuseks, mis ei ole seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toote tootmisega . “; 5) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „ justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008 )“ tekstiosaga „EMTAK is 2008“; 6 ) paragrahvi 4 lõikes t 2 jäetakse välja punktid 5 – 7, 11 ja 12 ; 7 ) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 8 sõnast atakse järgmiselt : „8) finants- ja kindlustustegevus ( EMTAK 2008, jagu K ) ning inkassoteenus ja krediidiinfo kogumine (EMTAK 2008 , jagu N , alajagu 8291) ; “ ; 8 ) paragrahvi 4 lõi get 2 täiendatakse punkt iga 14 järgmise s sõnastuses : „14) rentimine (EMTAK 2008, jagu N, alajagu 77) . “; 9 ) paragrahvi 4 lõi ge 4 sõnast atakse järgmiselt : „ (4) Kui põllumajandustootjale, põllumajandusvaldkonna muuseumile ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi k omisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses , kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. “ ; 10) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna „ paragrahvis“ tekstiosaga „ §-s“; 1 1 ) paragrahvi 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ 30. juuniks 2023“ tekstiosaga „2025 . aasta 30. juuniks “; 1 2 ) paragrahvi 6 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) sõidu- või veovahendi, mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, traktori, olenemata selle valmistajakiirusest põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduki, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulud, välja arvatud rändkaupluse ja sellise liikurmasina ostmise kulud , mida ei kasutata põllumajanduse, metsamajanduse või metsavarumise valdkonnas ; “ ; 1 3 ) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „põllumajandusettevõtjale“ sõnadega „ja põllumajandusvaldkonna muuseumile“; 1 4 ) paragrahvi 8 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „3 000 000“ arvuga „5 000 000“; 1 5 ) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ M aanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi koos toetuse suurusega ületada 100 000 eurot.“ ; 1 6 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „põllumajandusettevõtja“ tekstiosaga „, põllumajandusvaldkonna muuseum“ ; 17 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ tekstiosaga „, välja arvatud põllumajandusvaldkonna muuseumi“; 18) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „põllumajandusettevõtja,“ sõnadega „põllumajandusettevõtja ja põllumajandusvaldkonna muuseumi“; 19) paragrahvi 10 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „, välja arvatud põllumajandusvaldkonna muuseumi puhul “; 20 ) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.“; 21 ) paragrahvi 14 lõi ke 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ ning avaliku sektori põllumajandusettevõtjate taotlusi lisa punktides 1–3 ja 5–8 “ tekstiosaga „, avaliku sektori põllumajandusettevõtjate taotlusi lisa punktides 1–3 ja 5–8 ning põllumajandusvaldkonna muuseumite taotlusi lisa punktides 1–3, 5 ja 7–8 “ ; 22 ) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „põllumajandustootjate ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjate“ tekstiosaga „põllumajandustootjate, avaliku sektori põllumajandusettevõtjate ja põllumajandusvaldkonna muuseumite“; 23 ) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandustootja ja avaliku sektori põllumajandusettevõtja“ tekstiosaga „põllumajandustootja, avaliku sektori põllumajandusettevõtja ja põllumajandusvaldkonna muuseumi“; 24 ) paragrahvi 16 lõi k e 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) luua tegevuse elluviimise asukohta taotluses esitatud arvu uusi täistööajaga töökohti ja nende täitmiseks sõlmida töölepingu seaduse §-s 1 nimetatud töötajaga tööleping hiljemalt ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest või liisingu puhul arvates investeeringuobjekti sihtotstarbelisse kasutusse võtmisest ning tagada, et nimetatud nõuded oleksid täidetud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni või liisingu puhul kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni, kui ta on saanud hindepunkte lisa punktis 3 sätest atud hindamiskriteeriumi alusel; “; 2 5 ) paragrahvi 16 1 lõike 3 punktis 2 ja § 21 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „2023.“ tekstiosaga „2025.“; 26) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6 ) investeeringuobjekti, mis on seotud päikese-, vee- või tuuleenergiast elektri tootmisega, puhul ärakiri võrguettevõtjaga sõlmitud liitumisleping ust .“; 2 7 ) paragrahvi 21 lõikes t 15 jäetakse välja sõnad „ kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava“ ; 28 ) paragrahvi 21 lõigetes 8 ja 14 asendatakse tekstiosa „PRIA-le“ sõnaga „PRIAle“; 29 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõi getega 16 – 18 järgmise s sõnastuses : „ ( 16) Toetuse saaja, kes esitas taotluse 2019. aastal ning kes on kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIAle toetuse maksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, võib viia tegevuse ellu, võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse ja esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid 3 6 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (17) Lõikes 16 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra . (1 8 ) Lõiget 16 kohaldatakse alates 2021. aasta 1 . novembrist. “ ; 30 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa Taotluste hindamise kriteeriumid Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 11.11.2021 nr 1.4-3/823 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, Mitmekesistamine_EN.docx; 2. Eelnõu seletuskiri, Mitmekesistamine_SK.docx; 3. Eelnõu lisa, Mitmekesistamine_lisa.docx. Arvamuse andmiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Allar Korjas 625 6162 [email protected] Helen Palginõmm 625 6260 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel