Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. november 2021
- Viit
- 2-13/21-4366
- Registreeritud
- 11. november 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigikantselei
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 2/S Õigusalane teenindamine
- Sari
- 2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
- Toimik
- 2-13/2021
- Vastutaja
- Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
MKM sisend „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon“, 31.08.2021
Saame nõustuda teatises esile tooduga, et mitmekesise majandustegevuse aluseks peaksid
olema kohalikud majandusstrateegiad, sealhulgas meetmed, mis muudavad
majanduskeskkonna nii ettevõtluse alustamiseks kui ka sellega tegelemiseks ettevõtete ja
eelkõige VKEde jaoks atraktiivseks. Majanduse mitmekesistamiseks tuleks kogukondade jaoks
teha kättesaadavaks ka digi- ja hübriidhariduse ja -koolituse võimalused, et nad saaksid
omandada uusi oskusi ja et toetada ettevõtlikkust. Samuti saame nõustuda sellega, et
majanduse arengut ja kaksiküleminekut (rohe – ja digi) toetavad lühemate tarneahelate
arendamine ning kohalike ja traditsiooniliste toiduainete kvaliteeti ja mitmekesisust
tunnustavate märgistussüsteemide kasutamine.
Tervitame algatust „Maapiirkondade digitulevik“, millega on plaanis ette näha meetmed
hoogustamaks kestlikku digipööret maapiirkondades ning muuta need piirkonnad elanike ja
ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks. Ettevõtluskeskkonna edendamiseks on vajalik algatuses
plaanitav nn digitaalne ühendatus (tagada taskukohane kiire internetiühendus, kaasates
erasektori investeeringud), samuti digitehnoloogia veelgi suurem kasutuselevõtt (digitaalne
innovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, ja digitaalse
innovatsiooni keskused) ning selleks inimeste oskuste tõstmine.
Peame oluliseks teatises esile toodut, et arendamist vajavad maapiirkondade tootmis- ja
teenindussektorid, kuid ka tooraine- ja energeetikasektoriga seotud väärtusahelad. Olulised
on ka komisjoni meetmeid, sealjuures teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine, mis on
suunatud juba maapiirkondades tegutsevatele või seda kavatsevatele VKEdele ja ettevõtjatele.
Samuti tuleb julgustada koostööd ettevõtete vahel ning luua ettevõtlusklastreid innovaatilisel
viisil ning arendada uusi majandussektoreid. Osaliselt kasutatakse selleks programmi „Euroopa
horisont“ ja komisjoni ühtse turu programmi raames eraldatavaid vahendeid, millega
konkreetselt rahuldada maapiirkondade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi.
Digi valdkonnas esile toodud eesmärgid on väga üldised ning üldjoontes saab teatises toodud
eesmärke toetada – sh maapiirkondades lairibaühenduse ja 5G võrkude arendamine kui ka
andmepõhine teenuste osutamine ja kujundamine. Ühenduvuse valdkonnast vaadatuna on
dokumendil ühisosa digikompassi teatises seatud eesmärgiga katta 2030. aastaks kõik Euroopa
kodumajapidamised gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad 5G võrguga. Selles osas on
ka Eesti siseriiklikud sihid üldjoontes vastavuses komisjoni pakutud eesmärkidega.
Transpordi ja ühenduvuse seisukohast toetame maaelu strateegias toodud eesmärki säilitada
ning edendada taskukohase hinnaga ühistransporditeenuseid ja -taristut. Maakonnatransport
peaks aitama saavutada laiemaid eesmärke, nagu parem elukvaliteet ja suurem heaolu, mis
hõlmab liikumisvõimaluste parandamist kõigi inimeste jaoks, olenemata nende sissetulekust
ja sotsiaalsest staatusest, kuid ka elukvaliteedi ja elukeskkonna atraktiivsuse tõstmist. See toob
endaga kaasa ka liiklusohutuse ja rahvatervise paranemise ning toetab kliimaeesmärkide
saavutamist, vähendades õhu- ja mürasaastet, kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist.
Seega on tähtis silmas pidada, et tuleviku siseriiklike meetmete kujundamisel ja
investeeringute planeerimisel tuleks lähtuda Transpordi ja Liikuvuse arengukavast ja
varasemalt koostatud omavalitsuste säästva liikuvuse kavadest, mis põhineb linnapiirkonna
transpordi ja liikuvuse arendamise pikaajalisel visioonil, hõlmates kõiki transpordiliike ja -
vorme ning taristut ja teenuseid.
Samuti peame oluliseks rõhutada, et igasugune taristu oma turvalisuse, ligipääsetavuse ja
funktsioonide poolest peab olema sobilik erinevatele vanusegruppidele (nii 8-aastasele kui ka
80-aastasele). Üldine hoolivus ja teenusedisain on olulisel kohal igas liikuvuse ja ruumiloome
aspektis (nt talvine tänavahooldus, remondiaegsed ümbersuunamised jm).
Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut täiendada Euroopa omavalitsuste liikumiskeskkonda
käsitlevat raamistikku, mis aitaks kaasa omavalitsuspiiride üleste piirkondlike liikuvuskavade
koostamisele, sh transpordi- ja linnaplaneerimise integreerimisele. Tervikliku või liikideülese
planeerimise abil on oluline soodustada eri (ühis)transpordiliikide ja liikumisviiside koostoimet
ning tõsta sellega inimeste juurdepääsetavust soovitud teenustele ja sihtkohtadele. Selle
eelduseks on nii mugavaid ja kiireid ümberistumisi võimaldavate
sõlmpunktide/liikuvuskeskuste olemasolu, ühilduvad graafikud ja liinivõrk, aga ka targad
lahendused ning liikuvuse kui teenuse kontseptsiooni terviklikul kujul toimimine, st ühtsed
makse- ja infosüsteemid, piletitooted jm. Hästi toimiv ühistranspordi baastaristu ja teenus on
uuenduslike liikuvusteenuste edukuse eelduseks (sõidujagamine, autode ja kaubikute lühirent,
jalgrataste ja elektritõukerataste ringlus, kullerteenused jm).