dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. november 2021
Viit
2-13/21-4393
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4393 11.11.2021 Väljaminev kiri.asice2450 KB

Sisu (failidest)

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldise tooteohutuse määruse (COM (2021) 346) eelnõu kohta Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 30. juunil 2021. a. esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EEC ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ (edaspidi üldise tooteohutuse määrus). Kavandatava üldise tooteohutuse määrusega:  asendatakse üldise tooteohutuse1 ja toitu imiteerivate toodete2 direktiivid;  täiendatakse EL digiteenuste õigusakti (edaspidi digiteenuste määrus)3, turujärelevalve määrust4 ja tehisintellekti määrust5;  muudetakse standardiseerimismäärust. Algatuse eesmärk on ajakohastada EL tooteohutuse nõudeid arvestamaks muuhulgas uute tehnoloogiate ja oluliselt kasvanud veebimüügiga. Samuti on uue algatuse eesmärgiks tõhustada toodete tagasikutsumise protseduure ning ühtlustada turujärelevalve reegleid harmoneeritud ja harmoneerimata toodete osas. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab üldise tooteohutuse ajakohastatud reeglite kehtestamist määrusega, et tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga ja ühetaoline tõhus kaitse kõigis EL liikmesriikides. Toetame ettepaneku eesmärki ajakohastada üldise tooteohutuse direktiivis sätestatud norme, et tagada kõigi toodete jaoks turvavõrk, olenemata uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. 2. Määruse nõuded peavad olema ettevõtjate suhtes proportsionaalsed, näiteks ettevõtjale kohustuste osas tuleks läbirääkimistel võtta arvesse ka toodete erinevat ohutaset. Karistuste määramisel tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest ehk karistus nähakse ette üksnes raskemate rikkumiste eest, kusjuures liikmesriigile peab jääma vabadus otsustada rikkumise menetlemise liigi üle, olgu selleks siis näiteks haldus- või väärteomenetluses. 3. Toetame, et määrus keskendub tarbijatele ja neile mõeldud toodetele. Eelistame mitte laiendada määruse kohaldamisala sellisele toote lõppkasutajale, kes tegutseb tööstusliku või kutsetegevuse raames, seetõttu, et võrreldes tarbijatega on kutselised lõppkasutajad paremini informeeritud ning asjakohastest ohtudest teadlikumad. 4. Toetame lähenemist, et määruses sätestatakse selgelt, et seda kohaldatakse kõigi turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui EL õigusnormid ei sisalda eraldi sama eesmärgiga erisätteid toodete ohutuse reguleerimiseks. 5. Toetame määruse ettepanekus olevat toote määratlust, mis võimaldab kohaldada määruse reegleid tulevikukindlalt muuhulgas digitaalse komponendiga toodetele, tarkvarale ja uudsetele tehnoloogiatele, sealjuures tehisintellektile. 6. Toetame toodete tagasinõudmise ja selle teatele sätestatud nõuete täpsustamist. Peame oluliseks, et oleksid tagatud tagasinõudmise tehniline teostatavus, sest näiteks pakutud protseduur peab olema sobilik ka näiteks tarkvara korral, ning suhtluskanalite paindlikkus ehk võimalik peab olema ka otsesuhtlus. Sealjuures tuleb arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega. 1 Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4–17). 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44). 5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid Liidu õigusakte (COM(2021) 206 final). 7. Peame oluliseks tagada, et kaugmüügile ja internetipõhistele kauplemiskohtadele sätestatavad kohustused ning nõuded oleksid sidusad muude õigusaktidega nagu näiteks digiteenuste õigusakt ja küberturvalisuse määrus. 8. Toetame kolmandatest riikidest pärinevate toodete turule laskmisel liikmesriikides kohustust määrata vastutav isik, kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner. Samas peame oluliseks lähtuda selle kohustuse kehtestamisel eelkõige toote ohutasemest. 9. Peame oluliseks, et EL liikmesriikidel oleks võimalus teatada ohtlikest toodetest kiirhoiatussüsteemi ohutusvärava kaudu ning ettevõtjatel teatada ohtlikest toodetest turujärelevalveasutustele pikema aja jooksul kui kahe tööpäevaga tingimusel, et tooted ei kujuta endast tõsist ohtu tarbijatele. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldise tooteohutuse määruse (COM (2021) 346) eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu üldise tooteohutuse määruse (COM (2021) 346) eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab üldise tooteohutuse ajakohastatud reeglite kehtestamist määrusega, et tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga ja ühetaoline tõhus kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Toetame ettepaneku eesmärki ajakohastada üldise tooteohutuse direktiivis sätestatud norme, et tagada kõigi toodete jaoks turvavõrk, olenemata uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. 1.2. Eestile on oluline, et määruse nõuded oleksid ettevõtjate suhtes proportsionaalsed, näiteks ettevõtjale kohustuste osas tuleks läbirääkimistel võtta arvesse ka toodete erinevat ohutaset. Karistuste määramisel tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest ehk karistus nähakse ette üksnes raskemate rikkumiste eest, kusjuures liikmesriigile peab jääma vabadus otsustada rikkumise menetlemise liigi üle, olgu selleks siis näiteks haldus- või väärteomenetluses. 1.3. Eesti toetab, et määrus keskendub tarbijatele ja neile mõeldud toodetele. Eelistame mitte laiendada määruse kohaldamisala sellisele toote lõppkasutajale, kes tegutseb tööstusliku või kutsetegevuse raames, seetõttu, et võrreldes tarbijatega on kutselised lõppkasutajad paremini informeeritud ning asjakohastest ohtudest teadlikumad. 1.4. Toetame lähenemist, et määruses sätestatakse selgelt, et seda kohaldatakse kõigi turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui liidu õigusnormid ei sisalda eraldi sama eesmärgiga erisätteid toodete ohutuse reguleerimiseks. 1.5. Toetame määruse ettepanekus olevat toote määratlust, mis võimaldab kohaldada määruse reegleid tulevikukindlalt muuhulgas digitaalse komponendiga toodetele, tarkvarale ja uudsetele tehnoloogiatele, sealjuures tehisintellektile. 1.6. Toetame toodete tagasinõudmise ja selle teatele sätestatud nõuete täpsustamist. Peame oluliseks, et oleksid tagatud tagasinõudmise tehniline teostatavus, sest näiteks pakutud protseduur peab olema sobilik ka näiteks tarkvara korral, ning suhtluskanalite paindlikkus ehk võimalik peab olema ka otsesuhtlus. Sealjuures tuleb arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega. 1.7. Peame oluliseks tagada, et kaugmüügile ja internetipõhistele kauplemiskohtadele sätestatavad kohustused ning nõuded oleksid sidusad muude õigusaktidega nagu näiteks digiteenuste õigusakt ja küberturvalisuse määrus. 1 1.8. Eesti toetab kolmandatest riikidest pärinevate toodete turule laskmisel liikmesriikides kohustust määrata vastutav isik, kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner. Samas peame oluliseks lähtuda selle kohustuse kehtestamisel eelkõige toote ohutasemest. 1.9. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriikidel oleks võimalus teatada ohtlikest toodetest kiirhoiatussüsteemi ohutusvärava kaudu ning ettevõtjatel teatada ohtlikest toodetest turujärelevalveasutustele pikema aja jooksul kui kahe tööpäevaga tingimusel, et tooted ei kujuta endast tõsist ohtu tarbijatele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldise tooteohutuse määruse kohta 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 30. juunil 2021. a. esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EEC ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ (edaspidi üldise tooteohutuse määrus). Kavandatava üldise tooteohutuse määrusega:  asendatakse üldise tooteohutuse1 ja toitu imiteerivate toodete2 direktiivid;  täiendatakse Euroopa Liidu digiteenuste õigusakti (edaspidi digiteenuste määrus)3, turujärelevalve määrust4 ja tehisintellekti määrust5;  muudetakse standardiseerimismäärust. Algatuse eesmärk on ajakohastada EL tooteohutuse nõudeid arvestamaks muuhulgas uute tehnoloogiate ja oluliselt kasvanud veebimüügiga. Samuti on uue algatuse eesmärgiks tõhustada toodete tagasikutsumise protseduure ning ühtlustada turujärelevalve reegleid harmoneeritud ja harmoneerimata toodete osas. Algatusega uuendatakse järgmist:  Lisanduvad meetmed sisaldavad uusi tehnoloogiaid, näiteks asjade internetti (IoT) ning tehisintellekti sisaldavate toodete ohutuse tuvastamiseks. Kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele hakkab kohalduma tehisintellekti määrus ja madala ning keskmise ohuasemega toodetele üldise tooteohutuse määrus;  Üldise tooteohutuse määrusega integreeritakse toitu imiteerivate toodete direktiiv, et ühtlustada hetkel kehtiva direktiivi rakendamist;  Lisanduvad nõuded e-turgudel vahendusteenuse osutajatele, täiendatakse kauplejate kohustusi ja järelevalveasutuste pädevusi.  Tagasikutsumise reegleid täiendatakse kohustusega pakkuda tarbijale toote parandamine, asendamine või ostusumma tagastamine. Õigus lisandub tarbijale müügi direktiivist6 tulenevale õigusele, kuid ei sõltu lepingulisest suhtest ning on ajaliselt piiramatu.  Ühtlustatakse turujärelevalve reegleid harmoneeritud ja harmoneerimata toodete osas, näiteks lisatakse võimalus blokeerida veebileht, mis jätkab ohtlike harmoneerimata toodete müüki. Samuti täiendatakse ohtlike kaupade müüki puudutavat teabevahetuse (RAPEX) 1 Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/357/EMÜ tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 192, 11.7.1987, lk 49). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4– 17). 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44). 5 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ja muudetakse teatavaid Liidu õigusakte (COM(2021) 206 final). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771, 20. mai 2019, kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28—50). 1 süsteemi luues „ohutusvärav“ (Safety Gate), kuhu tootja saab teavitada tootega toimunud õnnetustest ning turujärelevalve asutused saavad õiguse kohaldada sanktsioone ja karistusi. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse nõunik Jekaterina Iljina ([email protected], 6256 482); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa ([email protected], 6256 391); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel ([email protected], 6256 411); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Külli Kraner (kü[email protected], 6256 409). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 6256 319). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Ettepanek koosneb 11 peatükist, mis sisaldavad 47 artiklit. I peatükk – Üldsätted Selles peatükis sätestatakse kavandatud määruse kohaldamisala ja põhimõisted. Määrust kohaldatakse turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud uute, kasutatud, parandatud või taastatud tarbijatoodetele, millele ei ole kehtestatud eriõigusaktidega spetsiifilisi harmoneeritud nõudeid (näiteks mööbel, jalgrattad, raamatud). Sellega nähakse kõigile määruse kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ette turvavõrk, kehtestades nõuded tarbijale mõeldud toodete ohutuse ja ka tarbijate ohutuse tagamiseks. Selles sätestatakse normid käesoleva määruse kohaldamise kohta ühtlustamata õigusaktide suhtes. Sellega ajakohastatakse direktiivis 2001/95/EÜ kasutatud mõisteid, eesmärgiga võtta arvesse toote määratluse erinevat ulatust. Võetakse kasutusele erimõiste „internetipõhine kauplemiskoht“. II peatükk – Ohutusnõuded II peatükis kehtestatakse üldine ohutusnõue, kinnitatakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardite tähtsust ohutuse eeldusena. Samuti ajakohastatakse tooteohutuse hindamise aspekte, et võtta pärast direktiivi 87/357/EMÜ kehtetuks tunnistamist riski hindamisel arvesse toiduga sarnanevaid tooteid. Tooteohutuse hindamine hõlmab ka uutel tehnoloogiatel põhinevate toodetega seotud riske. III peatükk. Ettevõtjate kohustused 1. jagu Selles jaos sätestatakse kohustused ettevõtjate jaoks, v.a nende ettevõtjate jaoks, kes kuuluvad määruse (EL) 2019/1020 kohaldamisalasse. Selle eesmärk on vältida, et käesolevas peatükis sisalduvad kohustused satuvad vastuollu ühtlustatud õigusaktides sisalduvate sarnaste kohustustega. Lisaks ettevõtjate üldisematele tooteohutuse tagamise kohustustele võetakse kasutusele olulise muudatuse mõiste, mille puhul vastutus toote ohutuse eest läheb üle muudatuse teinud isikule. Lisaks laiendatakse sellega määruse (EL) 2019/1020 artiklis 4 sätestatud vastutava isiku mõistet ühtlustamata toodetele. See on vajalik tingimus toodete turul kättesaadavaks tegemiseks, et lahendada kolmandatest riikidest tuleva otseimpordiga seotud 2 probleemid. Peatükk sisaldab lisaks jälgitavust käsitlevaid põhisätteid, mis on enamasti üle võetud otsusest 768/2008/EÜ, ning võimalust võtta toodete puhul, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja ohutusele, vastu rangem jälgitavussüsteem, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga. 2. jagu See jagu sisaldab ettevõtjate kohustusi, mida kohaldatakse ka määruse (EL) 2019/1020 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suhtes. Need on kohustused, millel puuduvad vasted ühtlustatud valdkondades, mistõttu nende kohaldatavus ka selles valdkonnas ei tekitaks vastuolu. See puudutab ettevõtjate kohustusi kaugmüügi ja tootega seotud õnnetuste korral. IV peatükk – Internetipõhised kauplemiskohad Käesolevas peatükis uuritakse internetipõhiste kauplemiskohtade rolli ja sätestatakse nende suhtes kohaldatavad erikohustused. V peatükk – Turujärelevalve ja rakendamine Selle peatükiga võetakse üle ja kohandatakse turujärelevalve määruse (EL) 2019/1020 IV, V ja VI peatükki täies ulatuses. Eesmärk on luua võimalikult ühtne kord nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata toodetele. VI peatükk – Kiirhoiatussüsteem „ohutusvärav“ Selles peatükis sätestatakse ohtliku toote kohta teabe vahetamise põhimõte. Samuti muudetakse RAPEXi süsteemi nimi ohutusväravaks (Safety Gate), säilitades samas süsteemi omadused. Ettepanekuga lisatakse konkreetsemad tähtajad. Muudetakse selgemaks seos Safety Gate’i ning turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi vahel. Peatükis selgitatakse, et liikmesriikide ametiasutused võivad otsustada usaldada ühtse kontaktametniku ülesande Safety Gate’i riiklikule kontaktpunktile. VII peatükk – Euroopa Komisjoni roll ja täitmise tagamise koordineerimine Selles peatükis nähakse komisjonile ette võimalus võtta rakendusaktidega vastu meetmeid tõsise riski korral, mida ei saa rahuldavalt ohjata asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) meetmete või mis tahes muu ELi õigusaktide kohase menetluse abil. See võimalus on üldise tooteohutuse direktiivis juba olemas: määruse ettepanekuga täpsustatakse selle kohaldamisala. V peatükis kehtestatakse vabatahtlik vahekohtumehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid esitada komisjonile küsimusi tootega seotud riski kindlakstegemise või selle taseme kohta, kui riskihinnangud on erinevad. See võimaldab võtta ELi tasandil ühtsemaid meetmeid ohtlike toodete vastu. VIII peatükk – Õigus teabele ja õiguskaitsevahenditele Selles peatükis nähakse ette sätted tarbijate teavitamise kohta. Peatükis kinnitatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust teha tarbijatele kättesaadavaks teave toodetest tulenevate tervise- ja ohutusriskide kohta. Samuti kehtestatakse sellega liikmesriikidele kohustus anda tarbijatele võimalus esitada liikmesriikide pädevatele asutustele kaebusi. Sellega kinnitatakse ja laiendatakse juba olemasoleva veebiportaali Safety Gate kohaldamisala, lisades uue osa, kus tarbijad saavad tutvuda ettevõtjate poolt otse väljastatud hoiatuste ja tagasinõudmistega. Uute sätetega püütakse suurendada tagasinõudmise tulemuslikkust, tagades seeläbi tarbijatele 3 täielikuma ja laiaulatuslikuma teabe esitamise ning tõhusama tarbijatele kättesaadavate õiguskaitsevahendite süsteemi. IX peatükk – Rahvusvaheline koostöö Käesolevas peatükis sätestatakse õiguslik alus, mille põhjal komisjon loob koostöövormid tooteohutuse parandamiseks. Need hõlmavad ühiseid täitmise tagamise meetmeid, tehnilist tuge, ametnike vahetust ning teabevahetust ohtlike toodete ja eelkõige Safety Gate’is sisalduva teabe kohta. Sellega seoses võimaldab säte kas täiemahulist osalemist Safety Gate’is või valitud teabe vahetamist. X peatükk – Finantssätted Kavandatava määrusega nähakse ette, et komisjon rahastab tegevust kõigis määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Kavandatav määrus sisaldab üldklausleid ELi finantshuvide kaitse kohta. XI peatükk - Lõppsätted Selles peatükis sätestatakse eelkõige karistuste süsteem: ehkki peatükis tunnistatakse, et karistuste kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse, sätestatakse selles karistuste määramise juhtpõhimõte, eelkõige karistuste määramise kriteeriumid, karistatavate rikkumiste liigid, ülemmäärade kehtestamise kriteeriumid ning võimalus määrata perioodilisi karistusmakseid. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Määruse õiguslikuks aluseks on valitud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 1697. See annab õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada tooteohutus ja parandada EL siseturu toimimist. Samal ajal on selle eesmärk tagada tarbijakaitse kõrge tase, aidates kaasa Euroopa tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmisele ning edendades nende õigust teabele. 3.2 Subsidiaarsuse printsiip Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga. Komisjon toob välja, et ettepanekuga ühtlustatakse üldise tooteohutuse nõuet ELis. Liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral tagada toodete ohutust ühtsel turul järgmistel põhjustel: – tooted ringlevad ühtsel turul vabalt. Kui mõnes liikmesriigis tuvastatakse ohtlik toode, on väga tõenäoline, et sama toodet võib leida ka teistes liikmesriikides, eelkõige internetimüügi hüppelise kasvu tõttu; – erinevad tooteohutuse normid riiklikul tasandil võivad põhjustada ettevõtjatele tooteohutust käsitlevate õigusaktide täitmisel ebaühtlasi kulusid ning seetõttu moonutada võrdseid konkurentsi tingimusi siseturul; 7 Artikli 169 eesmärkide saavutamiseks osutatakse selles artiklile 114. 4 – kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks peab EL aitama kaasa tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmisele. Kui eri riikides kehtivad erinevad normid, ei ole tarbijad kogu ELis ohtlike toodete eest samal viisil kaitstud; – selleks et turujärelevalve oleks tulemuslik, peab see olema ühtne kogu ELis. Kui turujärelevalve on mõnes ELi osas leebem, tekivad nõrgad kohad. Need ohustavad avalikku huvi, loovad ebaausaid konkurentsitingimusi ja soodustavad meelepärase kohtualluvuse valimist8. Harmoneerimata toodete ohutuse alastel ELi tasandi meetmetel on järgmine lisaväärtus: – ELi tasandi ühised tooteohutusnormid ja -standardid tähendavad seda, et ettevõtjad ei pea enam järgima erinevaid riigisiseseid norme. Sellest tulenev kasu väljendub kulude kokkuhoius, väiksemas halduskoormuses ja ettevõtjate jaoks vähem keerukas õiguskorras. See võimaldab ka kaupade vaba ringlust ELis ja tihedamat koostööd liikmesriikide vahel; – ühised ELi normid võimaldavad turujärelevalves mastaabisäästu, mis on eriti oluline seoses internetimüügi hüppelise kasvuga, mis intensiivistab piiriülest müüki ja otseimporti väljastpoolt ELi. Turujärelevalve kulusid aitavad jagada ka ühised turujärelevalvemeetmed ja ELi liikmesriikide vaheline teabevahetus; – ELi tasandi meetmed parandavad ühtse turu toimimist. Ühised tooteohutus- ja turujärelevalvenormid kogu ELis tagavad ettevõtjate võrdsema kohtlemise ning seetõttu on vähem tõenäoline, et need moonutavad võrdseid tingimusi ELi ühtsel turul; – ELi meetmed võimaldavad teavet levitada kiiremini ja tõhusamalt, eelkõige süsteemi Safety Gate / RAPEX kaudu, tänu millele saab ohtlike toodete suhtes võtta meetmeid kiiresti kogu ELis ja tagada võrdsed võimalused; – rahvusvahelisel tasandil on üldise tooteohutuse direktiivi alusel kehtestatud ühised sätted võimaldanud ELil jõulisemalt edendada kõrget ohutustaset nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt, aidates lahendada probleeme, mis kaasnevad kolmandatest riikidest pärit kaupade üha suurema ringlusega internetimüügi kaudu. 3.3 Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanekuga soovib Euroopa Komisjon saavutada tasakaalu ühelt poolt ELi liikmesriikide regulatiivse autonoomia vahel tarbijakaitse ja turujärelevalve taseme määramisega, teisest küljest soovitakse lahendada tooteohutusega seotud küsimusi. Väljakutsed on endiselt märkimisväärsed ning ELi turul on mitmeid ohtlikke tarbijale mõeldud tooteid. ELis juhtub igal aastal hinnanguliselt 11 miljonit tootega seotud vigastust, mille tõttu pöörduvad tarbijad haigla erakorralise meditsiini osakonda. Vigastusi seostatakse paljude tarbekaupadega. Euroopa vigastuste andmebaasi 200 toodet moodustavad 95% kõigist tootega seotud vigastustest. Laste vigastused on kõige sagedamini seotud spordi- või meelelahutustegevuseks mõeldud seadmete; mööbli ja sisustuse; imiku või lapse toodete; ja kuuma objekti või ainega. Vanurite vigastused on sageli seotud isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemetega (mööbel, ehitusdetailid ja abivahendid). Ettepanekuga seotud kulud ja regulatiivne koormus on komisjoni hinnangul eesmärgi olulisusega arvestades väiksed. Käesoleva määruse rakendamise esimesel aastal on 8 Kauplejad proovivad erinevaid ELi sissetoomise kohti. 5 kogukulu EL 27 ettevõtjate jaoks hinnanguliselt 0,02 % ELi äriühingute ühtlustamata toodete tootmise, hulgi- ja jaemüügi käibest. Ettepanekus kirjeldatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide prognoositavad kulud on vastuvõetavad ning neid tasakaalustab ettevõtjate kulude kokkuhoid ning ettevõtjatele, tarbijatele ja liikmesriikidele kaasnev kasu. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Mõju majandusele on oluline. Üldise tooteohutuse määrus mõjutab kohaldamisala tõttu suurt hulka ettevõtjaid (nii tootjaid, importijaid kui ka levitajaid), kuna määrus hõlmab kõiki ELi turul olevaid tooteid, mille suhtes puuduvad EL ühtlustamise õigusaktid (harmoneerimata valdkond). Ettepanek aitab ettevõtjatel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, vähendada ebaausast konkurentsist ja EL liikmesriikide turujärelevalveasutuste erinevast pädevuse ulatusest tingitud negatiivset mõju. Ettevõtjad saaksid kasu selgematest reeglitest, mis on harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonnas sarnased, kõigi ettevõtjate suhtes kohaldatavatest ühtsetest tingimustest ning ebaausa konkurentsi vähenemisest. Riiklike rakendamise erinevuste ja õigusliku killustatuse vähenemisest tulenev hinnanguline kulude kokkuhoid on ELi ettevõtjatele 59 miljonit eurot aastas. Mõnede ettevõtjate jaoks võivad määruse sätted tähendada täiendavate kulutuste tegemist. Need kulud on seotud ettevõtjate suurenenud kohustustega, mis on seotud peamiselt internetimüügi, innovaatiliste toodete müügi ja ohtlike toodete tagasinõudmisega, tehnilise dokumentatsiooni koostamise ning turujärelevalve normide vastavusse viimisega ühtlustatud toodete suhtes kohaldatavate normidega. Ettevõtjad peavad täitma jälgitavuse ja läbipaistvusega seotud lisanõudeid. Tagasinõudmist käsitlevaid lisanõudeid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes on tegelikult toonud turule ohtlikke tooteid. Ka internetipõhised kauplemiskohad peavad tagama, et nad loovad sisemehhanismid oma uute tooteohutusega seotud kohustuste täitmiseks. Lisaks peavad ELi-välised ettevõtjad, kes müüvad oma kaupa ELi ühtsel turul, kehtestama korra, millega tagatakse, et ELis müüdavatele toodetele on määratud vastutav ettevõtja. ELi ettevõtjate (kes tegelevad ühtlustamata toodete tootmise, hulgi- ja jaemüügiga) kogukulud on esimesel rakendusaastal hinnanguliselt 196,6 miljonit eurot, mis moodustab 0,02 % nende käibest. Eelnõu mõju tarbijatele on positiivne. Tarbijatele on oluline, et EL turul müüdavad tooted oleksid tarbijatele ohutud. Ettepanek tugevdab tarbijate tervise ja ohutuse kaitset ning edendab nende õigust teabele. Algatusega tõhustatakse turujärelevalvet ühtsel turul ning tagatakse harmoneeritud ja harmoneerimata toodete suhtes kohaldatavate normide parem vastavus. Uued reeglid aitavad, et kõik tarbijale mõeldud tooted oleksid tarneahela omadustest sõltumata ohutud. EL tarbijad oleksid tänu eeltoodule paremini kaitstud toodetest põhjustatud õnnetuste (praegu hinnanguliselt 11,5 miljardit eurot aastas) ja toodetest põhjustatud vigastuste eest (praegu hinnanguliselt 6,7 miljardit eurot aastas). Lisaks vähenevad vigastustega seotud tervishoiukulud. Tarbijate jaoks tähendab paremini koordineeritud koostöö harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonna turujärelevalveasutuste võrgustike vahel ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete osakaalu tõenäolist vähenemist turul. Sama eesmärki teenib õigusraamistiku täiendamine lähtudes uute tehnoloogiatega seotud väljakutsetest. Hinnanguline tarbijakahju ELis peaks määruse rakendamise esimesel aastal vähenema ligikaudu 1 miljardi 6 euro võrra ja järgmisel kümnendil ligikaudu 5,5 miljardi euro võrra. Seetõttu peaksid uued reeglid suurendama tarbijate usaldust soetatavate toodete ohutuse osas. 4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Üldise tooteohutuse ehk harmoneerimata tarbijatoodete üle teeb turujärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Eeldatavasti suureneb TTJA koormus, mis võib olla seotud muuhulgas kiirhoiatussüsteemi edaspidi lühema aja jooksul parandusmeetmetest teavitamisega. Art 21 kohaselt kohaldatakse määrusega hõlmatud toodete suhtes turujärelevalve määruse volitusi ja kohustusi, mis on sätestatud artiklites 10–16, 18–19 ja 21–24. Kuna need uued volitused on suures osas kooskõlas turujärelevalve määruse kohaste ühtlustatud toodete suhtes kohaldatavate sätetega, on turujärelevalveasutused nendega tuttavad, eelkõige nendes liikmesriikides, kus samad riiklikud turujärelevalveasutused juba tegelevad nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata toodetega. Praktiline mõju liikmesriikidele seisneb paremas sünergias ning olemasolevate struktuuride ja ressursside paremas kasutamises. Harmoneeritud ja harmoneerimata toodete turujärelevalve tegevuste ühtlustamine eelnõus tagab järelevalvasutusele selgemad suunised ja ühtlustab rakendamist. TTJA võib vajada lisavahendeid (suurusjärku on arvestades praegust läbiräämiste etappi raske hinnata), et tulla toime ka muude turujärelevalve kohustuste kasvuga ja ametile antavate uute pädevustega. Näiteks laiendavad uued veebipõhise turujärelevalve vahendid riiklike ametiasutuste võimalusi ning nende kasutamiseks võib olla vaja lisaressursse ja -oskusi. Uutest tehnoloogiatest tulenevate riskide (nt ohutust mõjutavad küberturvalisuse riskid) laiem hõlmatus suurendab eeldatavasti EL liikmesriikides vajadust spetsialistide ja ekspertide järele, et kontrollida uute tehnoloogiatega seotud toodete ohutust. Kehtiv üldise tooteohutuse direktiiv on riigisisesse õigusesse üle võetud toote nõuetele vastavuse seaduse9 ja selle alamaktiga „Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“.10 Seega määruse rakendamiseks on vajalik eelnimetatud õigusakte muuta. 5. Seisukohad üldise tooteohutuse määruse kohta 5.1. Eesti toetab üldise tooteohutuse ajakohastatud reeglite kehtestamist määrusega, et tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga ja ühetaoline tõhus kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Toetame ettepaneku eesmärki ajakohastada üldise tooteohutuse direktiivis sätestatud norme, et tagada kõigi toodete jaoks turvavõrk, olenemata uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. Hetkel reguleerib üldist tooteohutust üldise tooteohutuse direktiiv. Aastate jooksul on ilmnenud, et üldist tooteohutuse direktiivi on erinevates EL liikmesriikides rakendatud erineval viisil, mistõttu erinevad ka vastavad reeglid. See tekitab õiguslikku ebakindlust, ebatõhusust ning toob turuosalistele kaasa tarbetuid ja vajalikest suuremaid kulusid. Direktiivi asemel määruse valimine aitab paremini saavutada eesmärki tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga. On oluline, et Euroopa Liidu tarbijatel oleks ühetaoline tõhus kaitse liikmesriigist olenemata. Seetõttu peab Eesti oluliseks kehtestada tooteohutuse ajakohastatud reeglid määrusega. 9 Toote nõuetele vastavuse seadus. - RT I, 06.04.2021, 6. 10 Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord. - RT I, 10.04.2019, 15. 7 Üldise toote ohutuse nii direktiivi kui ka kavandatava määruse reeglitega on hõlmatud nii uued kui ka kasutatud, parandatud või taastatud tarbijatooted. Määruse reeglistik aitab jätkuvalt kaasa rohepöörde elluviimisele, ringmajanduse toimimisele ning parandatud ja taastatud toodete ohutuse tagamisele. Peame oluliseks lähenemist, mis soodustaks rohetehnoloogiate kasutusele võtmist viisil, mis ei toimu tooteohutuse arvelt ning tarbijaid ohtu seadmata. Lisaks võib esile tuua, et Eesti seisukohtades Euroopa ringmajanduse tegevuskava Puhtama ja konkurentsivõimelise Euroopa nimel kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil) tõime välja, et Eesti toetab uut toodete parandamise õiguse kehtestamist, alustades sammhaaval elektri- ja elektroonikaseadmetest ning arvestades sektorite eripäradega. Turvalise ja hästi toimiva EL siseturu loomiseks peavad toodete jaoks kehtestatud reeglid toimima olenemata uude ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. E-kaubanduse kasv on vähendanud üldise tooteohutuse direktiivi tulemuslikkust. Üldist tooteohutuse direktiivi kohaldatakse kõigi tarbijale mõeldud toodete suhtes, olenemata sellest, kas neid müüakse tava- või veebipoes. Üldises tooteohutuse direktiivis puuduvad aga selged sätted, mis käsitleksid internetimüügi eripärasid, mis on avaldanud negatiivset mõju ELi tarbijate ohutusele ja ELi ettevõtjate võrdsetele võimalustele. Uute tehnoloogiate kiire arengu tõttu on tekkinud uued ohud, mis on seotud ühenduvusega, direktiivi kohaldatavusega tarkvara uuenduste ja allalaadimiste suhtes ning tehisintellektil põhinevate toodete arenevate funktsioonidega. Nende kontekstis ei paku 20 aastat tagasi kehtestatud tooteohutuse direktiiv ettevõtjatele piisavat õiguskindlust ja tarbijatele nende õiguste kaitset. Tarbijatele tuleks teha kättesaadavaks vaid tooted, mida peetakse ohutuks, see tähendab kui tavalised ja mõistlikult prognoositavad kasutustingimused ei kujuta endast ohtu. 5.2. Eestile on oluline, et määruse nõuded oleksid ettevõtjate suhtes proportsionaalsed, näiteks ettevõtjale kohustuste osas tuleks läbirääkimistel võtta arvesse ka toodete erinevat ohutaset. Karistuste määramisel tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest ehk karistus nähakse ette üksnes raskemate rikkumiste eest, kusjuures liikmesriigile peab jääma vabadus otsustada rikkumise menetlemise liigi üle, olgu selleks siis näiteks haldus- või väärteomenetluses. Ettepaneku põhjenduspunkt 46 ütleb, et selleks, et säilitada turujärelevalve õigusraamistiku sidusus ja tagada samal ajal tulemuslik koostöö määrusega loodava liikmesriikide tooteohutuse eest vastutavate ametiasutuste Euroopa võrgustiku ning liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku vahel, tuleks kaasata tarbijaohutuse võrgustik liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku tegevusse turujärelevalve määruse artiklites 11, 12, 13 ja 21 osutatud juhtudel (turujärelevalveasutuste tegevus, vastastikune hindamine, riiklikud turujärelevalvestrateegiad ja EL katserajatised). Eesti leiab, et võrgustike seostamist tuleb praktilistel põhjustel toetada. Näiteks vastastikuse hindamise süsteemi ning liikmesriikide jaoks uute väljakutsete (tehisintellekt, e-kaubandus, asjade internet (IoT)) valguses ei tohiks füüsilisi või laboratoorseid kontrollide läbiviimise metoodikaid välja töötada ainult ühe ja mitte teise võrgu jaoks. Sellel meetmel võib olla positiivne mõju nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide eelarvele. Artiklis 7 on sätestatud põhjused toote ohutusomaduste hindamiseks, kui toote suhtes ei kehti art 6 sätestatud ohutuse eeldus. Tulemusliku rakendamise ja õigusselguse eesmärgil tuleks määruses või muus sobivas dokumendis (näiteks Sinises raamatus ELi toote-eeskirjade 8 rakendamise kohta11) selgitada, et toodet võib pidada ohtlikuks isegi siis, kui see vastab art 7(3) esitatud hindamiskriteeriumidele. Selline reegel oli varasemalt juba sätestatud tooteohutuse direktiivi art-s 3(4). Peame oluliseks täpsustada, et art 7(3) kriteeriumid võtavad kokku kohtupraktika abil lisandunud elemente, st ei anna lõplikke lahendusi ning hindamine toimub lähtudes konkreetsetest asjaoludest iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Samuti on tootjatele lisandunud kohustus koostada toodete kohta tehniline dokumentatsioon (art 8), mis peaks sisaldama nende toote ohutust tõendavat teavet ja mida tuleb säilitada kümme aastat. Harmoneerimata tarbijatooted on väga laia spektriga ja erineva ohutasemega, alates pliiatsitest ja raamatutest kuni mööblini. Nõustume, et tehnilise dokumentatsiooni koostamine on proportsionaalse tõsist ohtu põhjustada võivate toodete puhul, kuid ei pruugi olla proportsionaalne väga lihtsate toodete puhul. Eesti eelistab, et Art 40 (reguleerib karistusi) puhul lähtutaks ultima ratio põhimõttest, st karistus on ette nähtud üksnes raskemate rikkumiste eest. Samuti tuleb liikmesriikidele tagada maksimaalne paindlikkus sobiva sanktsioonisüsteemi (sh väärteomenetlus) valikuks ning ettekirjutused karistuse suuruse ja karistuse kohaldamise protseduuri osas peaksid olema minimaalsed. Olemuselt on nende puhul tegemist karistuslike meetmetega ning karistusõiguse harmoneerimiseks on õiged alused ELTL art 82-83 (reguleerib õigusalast koostööd kriminaalasjades) koos nendes sätetes ette nähtud hädapiduri kasutamise õigusega. 5.3. Eesti toetab, et määrus keskendub tarbijatele ja neile mõeldud toodetele. Eelistame mitte laiendada määruse kohaldamisala sellisele toote lõppkasutajale, kes tegutseb tööstusliku või kutsetegevuse raames, seetõttu, et võrreldes tarbijatega on kutselised lõppkasutajad paremini informeeritud ning asjakohastest ohtudest teadlikumad. Toetame ettepaneku eesmärki tagada tarbijate tervist ja ohutust ning siseturu toimimist tarbijatele mõeldud toodete puhul ehk kaitsta tarbijaid ja nende ohutust kui üht ELi õigusraamistiku aluspõhimõtet, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas (põhjenduspunktid 4 ja 5). Leiame, et määruse kohaldamisala ei ole läbirääkimiste käigus vajalik laiendada lõppkasutajatele, kes kasutab tooteid oma tööstusliku või kutsetegevuse raames, ja on võrreldes tarbijatega paremini informeeritud ning asjakohastest ohtudest teadlikumad. Vajadusel võib see küsimus olla lahendatud siseriiklikus õiguses ning vastastikuse tunnustamise abil. 5.4 Toetame lähenemist, et määruses sätestatakse selgelt, et seda kohaldatakse kõigi turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui liidu õigusnormid ei sisalda eraldi sama eesmärgiga erisätteid toodete ohutuse reguleerimiseks. Liidus on koostatud mitmeid valdkondlikke ühtlustamisõigusakte12, milles käsitletakse konkreetsete toodete või tootekategooriate (nt kosmeetikatooted, mänguasjad, gaasiseadmed) ohutusaspekte. Tooted, mida hõlmavad sellised valdkondlikud ühtlustamisõigusaktid ei vaja üldise tooteohutuse määruse poolt pakutud minimaalset kaitset (turvavõrku), v.a. ulatuses, milles mõni aspekt ei ole harmoneeritud õigusaktis reguleeritud. Sellele vaatamata on peaaegu võimatu võtta vastu liidu õigusakt, mis käsitleks kõiki tarbijate jaoks mõeldud tooteid, mis on juba olemas või mis võidakse veel välja töötada. Seetõttu nõustume põhjenduspunktiga 6, et 11 Kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3dbc738a-6d06-11e5-9317- 01aa75ed71a1 (14.10.2021). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44) I lisa. 9 endiselt on vaja horisontaalset õigusraamistikku, mis täidaks olemasolevad lüngad ja tagaks muul moel tagamata tarbijakaitse, eelkõige selleks, et saavutada tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase, nagu on nõutud aluslepingu artiklites 114 ja 169. Eelkõige tuleks üldist tooteohutuse nõuet ja sellega seotud sätteid kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tarbijale mõeldud toodete suhtes juhul, kui neis õigusaktides ei käsitleta teatavat liiki ohte. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad internetipõhiste kauplemiskohtade kohustusi, ettevõtjate kohustusi õnnetusjuhtumite korral, tarbijate õigust saada teavet ning tarbijale mõeldud toodete tagasinõudmist, tuleks kohaldada liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui sellistes õigusaktides ei ole sama eesmärgiga erisätteid (põhjenduspunkt 8). Seetõttu peame oluliseks, et vastavalt art 2(1) kohaldatakse määrust turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toodete suhtes, juhul kui liidu õigusnormid ei sisalda sama eesmärgiga erisätteid asjaomaste toodete ohutuse reguleerimiseks. Toetame, et määrust kohaldatakse ainult nende nõuetega reguleerimata aspektide ja ohtude või ohuliikide suhtes, mis ei ole kaetud sama eesmärgiga erisätetega asjaomaste toodete ohutuse reguleerimiseks. 5.5. Toetame määruse ettepanekus olevat toote määratlust, mis võimaldab kohaldada määruse reegleid tulevikukindlalt muuhulgas digitaalse komponendiga toodetele, tarkvarale ja uudsetele tehnoloogiatele, sealjuures tehisintellektile. Uue tehnoloogiaga kaasnevad tarbijate tervisele ja ohutusele uued riskid. Lisaks võib uus tehnoloogia muuta juba olemasolevate ohtude avaldumise viise, näiteks võidakse toodet välise sekkumisega mõjutada või selle omadusi muuta. Tõhususe ja tulevikukindluse kaalutlustel toetame ettepanekus sätestatud toote määratlust, mis võimaldab katta ka kõige uuemaid tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, määruse poolt loodava turvavõrguga. Tehisintellekti käsitlused on tehisintellekti määruse ja üldise tooteohutuse määruse ettepanekute puhul erinevad, kuna erineb viidatud määruste reguleerimisese ja eesmärgid. Tehisintellekti määrus sisaldab muuhulgas suure riskiga tehisintellekti süsteemidele kohalduvaid nõudeid. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutamine Euroopa Liidu turul on lubatud vaid siis, kui on täidetud määruses toodud kohustuslikud nõuded ja tehtud vastavuse eelhindamine. Suure riskiga tehisintellektisüsteemiks liigitamisel lähtutakse tehisintellektisüsteemi sihtotstarbest. Tehisintellekti määrus on üldise tooteohutuse määruse suhtes lex specialis. Üldise tooteohutuse määruse ettepaneku poolt loodav tooteohutuse turvavõrk hõlmab samuti selliseid tooteid, mille riski tase oleks tehisintellekti määruse järgi madal või keskmine. Üldise tooteohutuse määruse ettepanek võib hõlmata ka nn suure riskiga tehisintellektisüsteeme, kuid vaid nendes aspektides, mida tehisintellekti määrus ei reguleeri. Ettepaneku eesmärk on, et ettevõtjad laseksid Euroopa Liidu turule või teeksid turul kättesaadavaks vaid ohutuid tooteid. Seetõttu ei ole võimalik lähtuda samast loogikast, mis oli tehisintellekti määruse aluseks. Tehisintellekti definitsiooni üldise tooteohutuse määruse ettepanek ei anna. Küll on aga toote mõiste sõnastatud viisil, et uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, oleksid sellega siiski hõlmatud. Art 3() järgi on „toode“ ese, mis on või ei ole ühendatud muude esemetega ja mida tarnitakse või mis tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kaubandustegevuse, sealhulgas teenuse osutamise käigus, ning mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõistlikul viisil kasutada ka siis, kui see ei ole tarbijale mõeldud. Siinjuures „ohutu toode“ on art 3(2) järgi toode, mis tavalistes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes või väärkasutuse tingimustes, mis hõlmavad tegelikku kasutusaega, ei põhjusta ohtu või põhjustab vastavalt kasutusele minimaalset ohtu, mida peetakse aktsepteeritavaks ning tarbijate tervise ja ohutuse kaitse kõrgele tasemele vastavaks. Toetame sellist lähenemist ning nõustume põhjenduspunktiga 19, et esemed, mis on ühendatud teiste esemetega, või integreerimata esemed, mis mõjutavad muude esemete toimimist, võivad kujutada endast riski toote ohutusele. 10 Seda aspekti tuleks võimaliku ohuna nõuetekohaselt arvesse võtta. Ühendused ja seosed, mis esemel võivad olla väliste esemetega, ei tohi selle ohutust vähendada. Toetame ja peame tähtsaks, et vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi pika aja jooksul testitud ning olulisele põhimõttele, välja kujunenud turujärelevalveasutuste praktikale ning Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud ekspertrühma „Tehisintellekti alamgrupp“ (Sub-group on artificial intelligence) soovitusele, hõlmab „ohutu toote“ mõiste kasutamist nii tavalistes või mõistlikult eeldatavates kasutustingimustes, kui ka väärkasutuse puhul. Rõhutame, et liikmesriikide turujärelevalve asutused ise kasutavad väärkasutuse mõistet oma hinnangute andmisel tooteohutusele. Toetame määruse ettepanekut teha raamistik tulevikukindlaks. Tehisintellektile on iseloomulik selle arenemine ja õppimine. Tooteohutuse vaates on oluline tagada, et toode, mis on lastud turule ohutuna, ohutuks ka jääb. Seetõttu on teretulnud artikkel 12, millega lisandub „olulise muudatuse“ mõiste ja mille alusel käsitletakse tootjana ka füüsilist või juriidilist isikut, kes ei ole tootja, kuid kes toodet oluliselt muudab. Selle isiku suhtes kohaldatakse artiklis 8 sätestatud tootja kohustusi seoses toote selle osaga, mida muudatus mõjutab, või seoses kogu tootega, kui oluline muudatus mõjutab toote ohutust. Toetame komisjoni sammu tulevikukindluse suunas, mis oli tehtud põhjenduspunktis 21 ehk tõlgendusega, et vaimne tervis on inimtervise lahutamatu osa ka tooteohutuse kontekstis. Maailma Terviseorganisatsioon määratleb tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte üksnes haiguse või puude puudumisena. Selle määratlusega toetatakse asjaolu, et uue tehnoloogia arendamine võib tarbijatele kaasa tuua uued terviseriskid, näiteks psüühikahäirete, arengu-, eelkõige laste arengu häirete, vaimsete häirete, depressiooni, unehäirete või ajufunktsiooni muutumise riskid. On tõenäoline, et tehisintellekt ja robotid ohustavad vaimset tervist. Kuigi RAPEX praegu vastavat alajaotust ei sisalda, hõlmab üldise tooteohutuse direktiivi tervise määratlus ka vaimset tervist. Toetame sellist lähenemist läbirääkimiste käigus. Siinjuures tuleb arvestada, et üksikasjalik protseduur vaimse tervisega seotud riskide hindamiseks on komisjonis alles välja töötamisel. 5.6. Toetame toodete tagasinõudmise ja selle teatele sätestatud nõuete täpsustamist. Peame oluliseks, et oleksid tagatud tagasinõudmise tehniline teostatavus, sest näiteks pakutud protseduur peab olema sobilik ka näiteks tarkvara korral, ning suhtluskanalite paindlikkus ehk võimalik peab olema ka otsesuhtlus. Sealjuures tuleb arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega. Kui tarbijatele juba müüdud toode osutub ohtlikuks, võib olla vajalik see tarbijate kaitseks tagasi nõuda. Selleks, et tagada tulemuslikumat tagasinõudmist, lisatakse lähtudes tagasinõudmise parimatest praktikatest ettepanekuga ettevõtjatele kohustus anda tarbijatele teavet nende ostetud toodete tagasinõudmise kohta. Toetame, et määrusega on täpsustatud tagasikutsumise reegleid ja nõudeid teatele, mis aitab ühtlustada ka EL liikmesriikide praktikaid. Varasemad tagasinõudmise reeglid ei olnud praktikas selged ja tõhusad, tagasikutsumise õnnestumise tase on madal. Põhjenduspunkti 63 kohaselt kasutab kolmandik tarbijatest ohtlikke tooteid edasi ka siis, kui neile on saadetud tagasinõudmise teade, eelkõige seetõttu, et tagasinõudmise teated on keerukalt koostatud või neis on võimalikku ohtu minimeeritud. Tagasinõudmise teade peaks olema arusaadav ja selles peaks olema ohtu selgelt kirjeldatud, vältides termineid või väljendeid, mis võivad luua tarbijatele ettekujutuse tegelikust väiksemast 11 ohust. Tihti pakutakse toote tagastamisele allahindluskupongi, mis ei meelita toodet tagastama või toote kasutamist lõpetama. Seetõttu toetame art 34(2) sätestatud reeglit, et tagasinõudmise teade peab sisaldama korraldust lõpetada viivitamata tagasi nõutava toote kasutamine ning tagasi nõutava tootega seostatava ohu selget kirjeldust, milles välditakse elemente, mis võivad tarbijate ettekujutust ohust pehmendada, sealhulgas sõnu ja väljendeid nagu „vabatahtlik“, „ettevaatusabinõu“, „oma äranägemise järgi“ ja „harvadel/konkreetsetel juhtudel“ ning viiteid sellele, et õnnetusjuhtumitest teatatud ei ole. Tarbijad ei pruugi teada, et neil on tagasinõutav toode. Tulemuslikumaks tagasinõudmiseks on seetõttu oluline saada asjaomaste tarbijatega paremini ühendust. Kõige tulemuslikum viis tarbijatele toodete tagasinõudmise kohta teabe edastamiseks ja nende tegutsema õhutamiseks on otsekontakt. See on eelistatud suhtluskanal kõigi tarbijarühmade seas. Seetõttu toetame, et ettevõtjad peaksid kasutama nende käsutuses olevaid kliendiandmeid, et anda tarbijatele teavet nende ostetud toodete tagasinõudmise ja toodetega seotud ohutushoiatuste kohta (vt nt art 33(1)). Eesti jaoks on samas oluline, et isikuandmete töötlemisega seotud tagasinõudmise aspektid oleksid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Näiteks on see asjakohane isikuandmete säilitamise tähtaegade puhul. Art 8(2) kohaselt tuleb kaebuste registris säilitada vaid selliseid isikuandmeid, mida tootjal on väidetava ohtliku toote kohta esitatud kaebuse uurimiseks tarvis. Neid andmeid säilitatakse seni, kui see on uurimise jaoks vajalik, ent mitte kauem kui viis aastat pärast nende kodeerimist. Meie hinnangul on see isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas, kuid seda tuleb tagada läbirääkimiste käigus. Artiklis 35 nähakse ette ohtliku toote tagasinõudmise eest vastutava ettevõtja kohustus pakkuda tarbijale toote tagasikutsumisel tasuta ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mis peab hõlmama vähemalt ühte järgmistest võimalustest: (a) tagasi nõutud toote parandamine; (b) tagasi nõutud toote asendamine sama liiki ohutu, vähemalt sama väärtuse ja kvaliteediga tootega; (c) tagasi nõutud toote väärtuse hüvitamine. Toetame vastava sätte eesmärke, kuid EL nõukogu töögrupi aruteludel soovime välja selgitada, kas tarbijale algatuses ette nähtud individuaalse nõudeõiguse andmine omaks praktikas ohtlike toodete tagastamise osas niivõrd olulist mõju. Tarbijal on enamikul juhtudest kõige mugavam pöörduda isiku poole, kellelt ta on toote ostnud. Igal juhul tuleks tarbijale võimalike otsenõuete ette nägemisel edasise menetluse käigus kindlasti põhjalikumalt analüüsida ning täpsustada, kuidas need liikmesriikide olemasolevasse vastutussüsteemi sobituksid ning millised siseriiklikud reeglid vastavatele nõuetele paralleelselt kohalduksid. Mõnes aspektis ei ole aga sammud läbimõeldud tagasinõudmise süsteemi suunas olnud piisavad. Isegi rahvusvaheliselt tunnustatud ja ajas ära proovitud meetmed ja praktikad ei pruugi sobida alati otsesele ülekandmisele tehisintellekti kui toote reguleerimise konteksti ning võivad vajada määruse tõhusa rakendamise jaoks täiendavat kohendamist. Tehniliselt on tarkvara puhul rääkida selle tagasinõudmisest problemaatiline. Samuti ei ole praegusel kujul sõnastatud reeglid tarkvara suhtes praktikas alati täidetavad. Ohutuse tagamise eesmärki võib olukorrast sõltuvalt tõhusamalt saavutada kohustusega süsteem viivitamatult ning kaugjuhtimise teel desaktiveerida. 5.7. Peame oluliseks tagada, et kaugmüügile ja internetipõhistele kauplemiskohtadele sätestatavad kohustused ning nõuded oleksid sidusad muude õigusaktidega nagu näiteks digiteenuste õigusakt ja küberturvalisuse määrus. Viidatud põhjenduspunkti ja artiklite sisustamise jaoks on olulised samal ajal toimuvad läbirääkimised, mis puudutavad digiteenuste määrust. Arvestades õigusaktide tihedat seotust ja 12 koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et digiteenuste määruse üldnormide ja üldise tooteohutuse määruse erinormide vahel ei oleks vastuolusid. Seejuures peab veenduma, et meetmete rangus vastaks kaitstavate õigustatud huvide olulisusele. Samadel kaalutlustel on oluline, et määrus ei seaks ulatuslikku ja üldist sisu jälgimise kohustust. Määruse ja teiste õigusaktide erinormide ühetaolise kohaldamise võimaldamiseks on oluline, et õigusaktis kasutatud mõisted oleksid selgelt piiritletud ning kooskõlas teistes kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatuga. Vaid nõnda on võimalik tagada, et ettevõtjatele kohalduvad nõuded on selged, tõhusad, proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad. Ettevõtjad vajavad õigusselgust ja õiguskindlust, et täita oma kohustusi võimalikult väikese halduskoormusega. See on oluline ettevõtjate kohustuste üle tõhusa järelevalve teostamiseks. Tarbijad vajavad õigusselgust ja õiguskindlust, et olla oma õigustest teadlik ning saada neid vajadusel tõhusalt kaitsta. Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et üldise tooteohutuse määrus oleks kooskõlas e- kaubanduse direktiivist tuleneva siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega tagatakse, et infoühiskonna teenuste järelevalve peaks toimuma tegevuse lähtekohas. Määruse läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, kellel on õigus teostada internetipõhise kauplemiskoha üle järelevalvet ning rakendada vajadusel sunnimeetmeid. Toetame, kuidas on ettepaneku puhul juhindutud e-kaubanduse direktiivis sätestatud tingimusliku piiratud vastutuse põhimõttest. Internetipõhistel kauplemiskohtadel on üldjuhul võimalus muuta nii nende poolt talletatavat teavet kui oma teenuse saajat. Seetõttu on põhjendatud, et internetipõhine kauplemiskoht, kellel on tekkinud tegelik teadmine või teadlikkus ebaseaduslikust sisust, peab piiratud vastutuse erandile tuginemiseks teabe kiiresti eemaldama või sellele juurdepääsu tõkestama. Määruse läbirääkimiste käigus tuleb artikli 20 lõike 4 osas selgitada, millisel puhul loetakse tooteohutuse valdkonnas, et internetipõhisele kauplemiskohale on teatavaks tehtud faktid või asjaolud, mille alusel hoolikas ettevõtja oleks pidanud kõnealuse ebaseaduslikkuse tuvastama. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et internetipõhine kauplemiskoht tegeleb üksnes teabe vahendamisega ning sageli ei ole neil kaupadele füüsilist ligipääsu. Seega ei pruugi neil olla võimalik toote ohutusenõuetele vastavust viie tööpäeva jooksul kontrollida, kuna nad peavad enne kauba enda füüsilisse valdusesse saama. Meie jaoks on oluline, et ettepanek toetab internetipõhiste kauplemiskohtade võimalikku vabatahtlikku tegevust, mille käigus lähtuvad internetipõhised kauplemiskohad turujärelevalveasutuste poolt ohtlike toodete kohta avaldatavast teavest. Pelgalt vabatahtlike meetmete rakendamist ei peaks samas tõlgendama selliselt, et internetipõhine kauplemiskoht on selle ohtlike toodete tegelikult teadlik. Määrus saab õigusselguse loomisega toetada ettevõtete vastutustundlikku käitumist. Samuti on oluline, et määrus ei sea üldist sisu jälgimise kohustust. Läbirääkimistel tuleb tagada kooskõla ka küberturvalisuse valdkonnas olevate nõuetega, mis muudavad IKT toodet turvalisemaks ning seeläbi ka ohutumaks määruse ettepaneku tähenduses. Ettepanek viitab küberturvalisuse määrusele13 ning ütleb, et selles ei ole „IKT- toodete minimaalseid küberturvalisuse alaseid õigusnõudeid“. Samas on küberturvalisuse määruses sätestatud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava koostamine. Selles kavas määratakse EL-i tasandil kindlaks normide, tehniliste nõuete, standardite ja menetluste põhjalik 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15—69). 13 kogum, mida kasutatakse konkreetsete IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside sertifitseerimiseks või nende vastavuse hindamiseks. Hetkel on kava koostamine pooleli pilveandmetöötluse ja 5G teemal. Küberturvalisuse määruse artiklis 51 on määratletud nende kavade turvalisusega seotud eesmärgid. Küberturvalisuse määruses on ka muid sätteid, mis on sarnased käesoleva ettepanekuga – näiteks on seal nõue, et IKT toote tootja või pakkuja peab tegema avalikkusele kättesaadavaks mh viited internetis olevatele andmebaasidele, kus on loetletud IKT tootega seotud avalikult teada antud turvanõrkused ja asjakohased küberturvalisuse alased nõuanded (art 55(1)d)). Viidatud kavad ja küberturvalisuse nõuded aitavad tagada IKT toote (küber)turvalisust ning seeläbi ka selle toote ohutust. 5.8. Eesti toetab kolmandatest riikidest pärinevate toodete turule laskmisel liikmesriikides kohustust määrata vastutav isik, kes on turujärelevalveasutuste koostööpartner. Samas peame oluliseks lähtuda selle kohustuse kehtestamisel eelkõige toote ohutasemest. Artikliga 15 laiendatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 4 sätestatud vastutava isiku mõistet ühtlustamata toodetele. Vastutav isik on ELis on registreeritud ettevõtja, kes vastutab vastava toote tooteohutuse eest ning on partneriks turujärelevalve asutustele tooteohutuse tagamisel. See on oluline tingimus toodete turul kättesaadavaks tegemiseks, et lahendada kolmandatest riikidest tuleva otseimpordiga seotud probleemid. 70% komisjoni avaliku konsultatsiooni raames vastanutest leidis, et üldise tooteohutuse direktiiviga hõlmatud tooteid tuleks ELi turule lasta ainult juhul, kui ELis on registreeritud ettevõtja, kes vastutab tooteohutuse eest. Eesti toetab vastutava isiku mõiste kasutusele võtmist, mille peamiseks eesmärgiks on tagada tooteohutusele suunatud kohustuste täitmine heade kontaktide loomise kaudu tootjate või nende määratud esindajate ja turujärelevalveasutuste vahel ning luua õiglased kauplemistingimused ELi turul. Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutav isik võib olla tootja, importija või mõni muu tootja volitatud ettevõtja. Nõuetele vastavust käsitleva teabe eest vastutava isiku ülesandeks on esitada turujärelevalveasutustele toote kohta teavet ning teha asutustega koostööd. Harmoneerimata valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele on tegemist uue nõudega. Arvestades e- kaubanduse üha laiemat levikut, võib sellise nõude kehtestamine kolmandate riikide ettevõtjatele tekitada olukorra, kus kolmandad riigid hakkavad nõudma vastukaaluks nende riiki oma tooteid pakkuvatelt EL ettevõtjatelt kohaliku esindaja nimetamist. 5.9. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriikidel oleks võimalus teatada ohtlikest toodetest kiirhoiatussüsteemi ohutusvärava kaudu ning ettevõtjatel teatada ohtlikest toodetest turujärelevalveasutustele pikema aja jooksul kui kahe tööpäevaga tingimusel, et tooted ei kujuta endast tõsist ohtu tarbijatele. Art 24(1) järgi peavad EL liikmesriigid teatama komisjoni hallatava kiirhoiatussüsteemi „ohutusvärav“ (Safety Gate) kaudu oma turujärelevalveasutuste ja ettevõtjate võetud parandusmeetmetest, mida on rakendatud mitteharmoneeritud tarbija tervisele ja ohutusele ohtu kujutavate toodete ning tõsist ohtu kujutavate harmoneeritud toodete puhul. Teade esitatakse ettepaneku kohaselt kiirhoiatussüsteemis kahe tööpäeva jooksul alates parandusmeetme võtmisest. Praegu kehtiva korra järgi tuleb tõsist ohtu kujutavate toodetega seotud parandusmeetmetest teavitada 3 päeva ja muul juhul 10 päeva jooksul. Kiirhoiatussüsteemis teatist koostav turujärelevalveasutus vajab asjakohase teabe koostamiseks aega. Seda vajab 14 riiklik kontaktpunkt teatise vastuvõtmiseks ja esitamiseks vastavalt kehtivale süsteemile. Seetõttu tundub esmase analüüsi tulemusel vastav tähtaeg liiga lühike. Artikkel 19 näeb ette ettevõtja kohustused toodetega seotud õnnetuste või ohutusprobleemide korral. Selle paragrahvi 1 alusel peab tootja tagama, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest teavitatakse kahe tööpäeva jooksul pärast õnnetusest teadasaamist selle liikmesriigi pädevaid asutusi selleks loodud portaali kaudu. Teade peab sisaldama toote tüübi- ja identifitseerimisnumbrit ning õnnetuse asjaolusid, kui need on teada. Nõudmisel peab tootja esitama pädevatele ametiasutustele ka muu asjakohase teabe. Importijad ja levitajad, kes on teadlikud õnnetusest, mille on põhjustanud nende poolt turule lastud või kättesaadavaks tehtud toode, teatavad sellest tootjale, kes võib importijale või ühele levitajale anda korralduse teatist jätkata. Kaks tööpäeva võib osutuda liialt lühikeseks ajavahemikuks, keerukaks praktikas rakendamisel ja tekitada ettevõtetele (eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele) ebaproportsionaalset halduskoormust. Tihtipeale ei saada tarbijad vastavat infot selle edastamiseks piisavalt korrastatud ja lünkadeta kujul. Piisava info saamiseks peavad ettevõtjad üldjuhul võtma tarbijaga ühendust. Juba see protsess võib vajada pikemat aega kui kaks tööpäeva ning sõltuda tarbija aktiivsusest. Üheks variandiks võiks pakkuda kohustuse täitmiseks näiteks 5 tööpäeva. Ei saa aga välistada, et praegune reegli sõnastus võiks olla proportsionaalne eelkõige endast tõsist ohtu kujutavate toodete puhul. Praegune ettepaneku sõnastus lubab seda mõista nii, et importija või levitaja, kes saab teada, et tema imporditud/turustatud toode on põhjustanud õnnetuse, peab kõigepealt pöörduma tooja poole. Siinjuures on oluline märkida, et osa meie turul olevatest toodetest võivad olla ka kolmandate riikide tootjate tooted. Selline teabe edastamise viis ei pruugi olla kõige kiirem lahendus pädevat turujärelevalve asutust teavitada. Võib juhtuda, et pärast kolmanda riigi tootjale edastamist jääb teave kaduma. Sellises olukorras oleks eelistatud variant, et kohustus esitada turujärelevalveasutusele teave oleks koheselt importijal, ilma, et ta peaks jääma ootama tootjalt korraldust teatisega tegeleda. Ohtlikest toodetest teatamise veebiportaali üheks eesmärgiks on see, et oleks võimalik tagada tõhusat teabevahetust ohtlike toodete kohta. Soovime siinkohal märkida, et selliste andmebaaside teave võib pakkuda huvi pahatahtlikele isikutele (küberturvalisuse alaste nõrkustega tooted ja info tarbijate kohta, kes neid tooteid omavad). See tähendab, et andmebaaside jaoks on vaja sobilikke ja tugevaid kaitsemeetmeid. Lisaks kulub Euroopa Komisjonil mõnikord märkimisväärselt aega süsteemis (RAPEX, edaspidi Safety Gate) esitatud sõnumite kinnitamiseks. Arvestades, et asutustele ja ettevõtjatele seatakse kavandatava määrusega kindlad tähtajad teatete sisestamiseks, siis eelistaksime, et kavandatavas määruses oleks komisjoni kohustused teadete kinnitamisel selgemalt käsitletud, et tagada teadete kiire ülesmineku süsteemi. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 15 Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 16 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, riigiametid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Justiitsministeerium Vastavalt Riigikantselei 15.07.2021 resolutsioonile esitab Arvestatud seisukohas 1.1 ja 1.2. Justiitsministeerium sisendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõule, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ. Artiklid 35 ja 39 Artiklis 35 nähakse ette ohtliku toote tagasinõudmise eest vastutava ettevõtja kohustus pakkuda tarbijale toote tagasikutsumisel tasuta ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, mis peab hõlmama vähemalt ühte järgmistest võimalustest: (a) tagasi nõutud toote parandamine; (b) tagasi nõutud toote asendamine sama liiki ohutu, vähemalt sama väärtuse ja kvaliteediga tootega; (c) tagasi nõutud toote väärtuse hüvitamine. Seletuskirjas on selgitatud, et see konkreetne olukord õigustab osaliselt erinevate ja hõlpsamini rakendatavate normide kehtestamist, eelkõige seetõttu, et tarbija ei pea tõendama toote mittevastavust. Põhjenduspunkt 65 sätestab, et selleks, et ärgitada tarbijaid tagasinõudmise teadetele reageerima, on ühtlasi oluline, et tarbijatelt nõutav tegevus oleks võimalikult lihtne ning pakutavad õiguskaitsevahendid oleksid tõhusad, tasuta ja õigeaegsed. Seejuures selgitatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/771 on ette nähtud lepingulised õiguskaitsevahendid juhuks, kui kaup ei vasta selle üleandmise ajal nõuetele ja kauba mittevastavus tuleb ilmsiks müüja vastutuse tähtaja jooksul ning, et toote tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja peaks pakkuma tarbijale samalaadseid õiguskaitsevahendeid. Mõistame vastava sätte eesmärke, kuid arvesse tuleb võtta, et määruse ettepanek sätestab avalik-õiguslikud reeglid, mille eesmärgiks on kaitsta tarbijate ohutust, tagades sealhulgas toote võimalikult kiire kõrvaldamise turult ning kättesaamise tarbijatelt. Me ei ole veendunud, kas tarbijale algatuses ette nähtud individuaalse nõudeõiguse andmine omaks praktikas ohtlike toodete tagastamise osas niivõrd olulist mõju, kuna tarbijal on enamikul juhtudest kõige mugavam pöörduda isiku poole, kellelt ta on toote ostnud. Seejuures usume, et eraõiguslikes suhetes tagab tarbijatele ulatusliku kaitse juba EL tasandil loodud põhjalik lepinguõiguslik reeglistik. Oluline on rõhutada, et algatuses välja pakutud lahendus tarbijale otsenõudeõiguse andmise teel on meie eraõiguses võõras ning tekitab palju küsimusi selle paigutumisest terviklikku tsiviilvastutuse süsteemi. Märgime ka seda, et erinevates liikmesriikides kvalifitseeritakse tarbija otsenõudeid tootja vastu erinevalt, osades liikmesriikides on tegemist nö lepinguahelast tuleneva nõudega, st et võimalikud nõuded liiguvad koos tootega mööda tehinguahelat edasi järgmistele ostjatele, teistes aga lepinguvälise nõudega1. Eesti õiguse kohaselt puudub tarbijal ja tootjal (või muul eelnõus sätestatud ettevõtjal) lepinguline suhe, mille alusel oleks tarbijal võimalik esitada toote mittevastavusest tulenevaid nõudeid otse tootja vastu. Selline nõue võib siiski tarbijal olla näiteks olukorras, kus tootja on andnud oma tootele vastava garantii, mida teatud kestvuskaupade puhul saab ka juba praegu lugeda turul levinud praktikaks. VÕS-i lepinguväliste kohustuste osast võiks võimalikest nõuetest kõne alla tulla üldine deliktiline kahju hüvitamise nõue (VÕS § 1043) või tootja vastutuse regulatsioonist tulenev nõue (VÕS § 1061), kuid selliseid õiguskaitsevahendeid, nagu näiteks asja asendamine või parandamine, kehtiv õigus ette ei näe. Tuleb arvesse võtta, et kehtiva süsteemi kohaselt on lepingulistel ja lepinguvälistel nõuetel erinev eesmärk. Deliktilise vastutuse süsteemi eesmärgiks on eelkõige lepinguväliselt tekitatud 1 O. Meyer, M. Ebers, A. Janssen, (ed.) European Perspectives on Producers’ Liability: Direct Producers’ Liability and the Sellers’ Right of Redress - Comparative Report, 2009, lk 34- 35. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.academia.edu/44106572/European_Perspectives_on_Producers_Liability_Direct_Producers_Liability_and_the_Sellers_Right_of_Redress_Comparative_Report kahju hüvitamine, lepinguõiguse eesmärgiks on kaitsta poolte lepingu täitmisele suunatud huvi. Lepingulised võlasuhted ja deliktilised võlasuhted on ka oma eelduste ja õigusliku tagajärgede osas üksteisest erinevad ning alluvad nendele vastutussüsteemidele omastele põhimõtetele. Algatuses toodud väga üldiselt sõnastatud sätteid lugedes ei ole selge, kelle vastu tarneahelas (tootja, importija, levitaja) peaks tarbija saama nõudeid esitada ning millised oleksid vastava nõude eeldused. Art 39 lõige 1 sätestab, et määruse kohaselt tehtud otsused, mis käsitlevad toote turule laskmise piiramist või nõuavad selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist, ei mõjuta asjaomaste isikute vastutuse hindamist asjaomase juhtumi suhtes kehtiva riigisisese õiguse alusel. Samas on seletuskirjas toodud, et määruses ette nähtud erireeglite kasutamine on lihtsam, kuna tarbija ei pea tõendama toote mittevastavust ning sätestab, et toote tagasinõudmise eest vastutav ettevõtja peaks pakkuma tarbijale samalaadseid õiguskaitsevahendeid nagu on ettenähtud uues müügiõiguse direktiivis. See kõik kokku on ebaselge ning vajaks kindlasti täpsustamist. Eelnevast tulenevalt tuleks tarbijale võimalike otsenõuete ette nägemisel kindlasti põhjalikumalt analüüsida, kuidas need liikmesriikide olemasolevasse vastutussüsteemi sobituksid ning millised siseriiklikud reeglid vastavatele nõuetele paralleelselt kohalduksid. Artikkel 40 Karistustega seonduvat sätet saab selles osas pidada sobivaks, et seletuskirjas rõhutatakse liikmesriikide vabadust valida sobiv lahendus (lk 17); ei rõhutata sõna "administrative"; on välja toodud milliste sätete rikkumise eest tuleks karistus ette näha (art 40 lg 3); karistused on ette nähtud vaid juriidilistele isikutele. Siiski tuleks menetluse käigus tagada, et lähtutaks ultima ratio põhimõttest, st karistus on ette nähtud üksnes raskemate rikkumiste eest. Samuti tuleb liikmesriikidele tagada maksimaalne paindlikkus sobiva sanktsioonisüsteemi (sh väärteomenetlus) valikuks ning ettekirjutused karistuse suuruse ja karistuse kohaldamise protseduuri osas peaksid olema minimaalsed, sest olemuselt on tegemist karistuslike meetmetega ning karistusõiguse harmoneerimiseks on õiged alused ELTL art 82-83 koos nendes sätetes ette nähtud hädapiduri kasutamise õigusega. Tähelepanu tasub pöörata ka art 40 lõikele 5 (periodic penalty payment). See ei sätesta mitte karistust, vaid Eesti tähenduses sunniraha, s.t selle eesmärk on sundida isik täitma talle pandud kohustusi. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeeriumi vaatest on algatuse ettepanekud asjakohased Teadmiseks võetud. ning otseselt sõnastusettepanekuid praeguses faasis seisukohtadeks ei tee. KEM huvid on kaetud ringmajanduse tegevuskava seisukohtadega (heaks kiidetud 2020. a suvel) ning ka kemikaalistrateegia seisukohtadega (heaks kiidetud 2020. a sügisel). Ootame aga MKMi ettevalmistatud materjali, et saada aru ka sellest mõõtmest, mida need nõuded tähendavad meie tootjatele ja järelevalvele (sh nt veebimüük). Leiame, et on positiivne, et algatuse juures on ka see välja toodud, et n- ö parandavate tegevuste või toodete tagasikutsumise vm korral on oluline silmas pidada seda, et lahendus oleks võimalikult väikese keskkonnajalajäljega. Tooksime täiendavalt kommentaarina välja selle, et kui nüüd luuakse uuesti üldisi tooteohutuse nõudeid käsitlev regulatsioon, siis oleks oluline teada, mis lähenemise võtab MKM seoses määruses kasutatavate eesti keelsete terminitega ning kuidas GPSR võiks ja peaks käsitlema uusi toodete kontekstis kasutatavaid termineid. Näiteks on artiklis 3 välja toodud tavapärane ’product’, mis kirjelduse järgi võiks sisuliselt katta ’toote’ variandid nagu ’product, article, complex object’, aga kus peaks olema käsitletud nt ’article, complex object’? Või kuidas läheneme eesti keelsetes terminites kasutatavate ’dangerous’ ja ’hazard’ tõlkimisele, mis mõlemad on sisuliselt ohtlikkuse kirjeldamine. Maaeluministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-01581 esitab Teadmiseks võetud. Osaliselt arvestatud seisukohtades Maaeluministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa 1.1 ja 1.2. Komisjoni üldise tooteohutuse regulatsiooni kohta. Palume Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil arvestada EL koordinatsioonikogu ja Vabariigi Valitsuse istungile esitatavas seletuskirjas vastuskirjas toodud järgmiste seisukohtadega: 2. Peame oluliseks, et turul tehakse kättesaadavaks üksnes ohutud tooted ning et tarbijale esitatav info toodete ohutuse kohta peab olema selge ja arusaadav, et vältida võimalikke tervisekahjusid. Selgitus: toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1935/2004 nõutakse, et toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid tuleb toota nii, et neist ei erituks toitu koostisosi koguses, mis oleks tervisele ohtlik, rikuks toidu koostise või organoleptilised omadused. Sama määrus reguleerib toote kohta esitatavat teavet, mis muuhulgas peab sisaldama sõnu „toiduga kokkupuutumiseks“ või kahvli ja peekri sümbolit. Siiski ei pea neid sõnu või sümbolit esitama nende esemete puhul, mille omadustest (nt kuju) lähtuvalt on need üheselt toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud (nt tassid, kruusid, lusikad-kahvlid). Seega ei pea nt kohvikruusi välimusega ja selliseks kasutamiseks ettenähtud tootel esitama eelmainitud sõnu ega kahvli ja peekri sümbolit. Mõningaid toidunõu kujuga esemeid, nt keraamilisi kruuse turustatakse ka suveniiridena, mis ei pruugi olla ette nähtud kasutamiseks toidunõuna ning mis seetõttu ei pea toiduohutuse valdkonna nõuetele vastama. Siiski võivad tarbijad selliseid tooteid välimuse järgi toidunõuks ja sel eesmärgil kasutada. Sel juhul võib tootest toitu erituvate ainete kogus ohustada tarbija tervist. Teeme ettepaneku kaaluda, kas selliste esemete ohutuse tagamist oleks mõistlik eelnõuga täpsemini reguleerida. Täpsem ettepanek: Üheks võimaluseks on lisada artikli 7 lõikesse 1 eraldi punkt või täiendada punkti f sõnastust. Pakume võimaliku sõnastuse punkti f täiendamiseks: „f) toote välimus, eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kui toode, kuigi see ei ole toiduaine, sarnaneb toiduainega ja seda võib kuju, lõhna, värvuse, välimuse, pakendi, mahu, suuruse või muude omaduste tõttu toiduga segi ajada; 2) kui toode, kuigi see ei ole toiduga kokkupuutumiseks mõeldud, sarnaneb kuju tõttu toiduga kokkupuutumiseks mõeldud esemega, mistõttu seda võidakse kasutada sellise esemena;“. Samuti võiks kaaluda tarbijate paremaks teavitamiseks nõude kehtestamist, et sellistel toodetel esitataks teave toidunõuna kasutamiseks sobimatuse kohta kas sõnade või sümboliga, milles tuleks kokku leppida. 2. Leiame, et üldine tooteohutuse regulatsioon ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete toiduohutuse regulatsioon peavad olema kooskõlas, et tagada õigusselgus. Selgitus: praegu on eelnõu ja toiduga kokkupuutuvate materjalide määruses 1935/2004 kattuvaid alasid, nt nõuded tootel või selle pakendil toote turule viimise eest vastutaja kohta esitatavate andmete kohta. Nimetatud määruses nõutakse ühenduses asutatud vastutava ettevõtja kohta järgmisi andmeid: nimi või ärinimi ning kummalgi juhul aadress või registreeritud asukoht. Eelnõus nõutakse nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ning posti- ja meiliaadressi esitamist. Juhul, kui tuleb kohaldada mõlemat määrust, ei ole selge, milliseid andmeid tuleb esitada. Huvigrupid Eesti Kaupmeeste Liit Määrusest tulenevad kohustused on pigem suunatud tootjatele ja Teadmiseks võetud. liikmesriikide tarbijakaitse asutustele. Kaupmeestena oleme selles ahelas levitajateks ning võrreldes olemasolevate kohustustega Ettepaneku kontekstis ei vabastata mikroettevõtjaid ega esmapilgul ei tundu palju muutuvat võrreldes tänasega. Tooteid müüki VKEsid ühestki kohustusest. ELi tooteohutusalased võttes peaksime tulevikus veenduma, et tootja on omapoolsed õigusaktid ei võimalda VKEdele lihtsamat korda, kuna kõik kohustused täitnud ja toode on tarbijatele ohutu. Selle kohustuse tarbijale täitmiseks antakse õigus nõuda dokumente, sertifikaate, teha testimisi. mõeldud tooted peavad tarneahela omadustest sõltumata Sisuliselt peaks toodetele edaspidi rakendatama topelt kontrolli. Kui olema ohutud, et saavutada tooteohutuse ja tarbijakaitse kaupmees avastab puuduse, tuleb sellest teavitada nii tootjat kui TTJA-d, üldeesmärk (vaadake palun määruse ettepaneku lk 13). samuti korjata toote müügilt, teha tarbijatele hoiatus. Meile teadaolevalt Printsiibis toetame aga väiksemate levitajate koormuse on see protsess ka praegu selliselt korraldatud. Samuti ei ole Eesti leevendamise vajadust automatiseeritud lahendustega. tarbijaõiguse kontekstis juba praegu vahet, millisest müügikanalist tarbija toote soetab. Tõenäoliselt on selline topeltkontroll koormav ja keerukas pigem väiksematele levitajatele, kelle ostumeeskondades või juriidilises/kvaliteedijuhtimise meeskonnas ei ole vastavat kompetentsi ega ka hakka seda olema, sest ettevõte on liiga väike. Mõjusid hinnates oleks vajalik mõelda ka konkurentsikeskkonna mõjudele ja kaaluda, kas on võimalik kuidagi väiksemate levitajate koormust automatiseeritud või konsultatiivsete lahendustega leevendada. Riigid võivad ka hinnata, et turu konsolideeriumine suuremate ja võimekamate kauplejate kätte, kes suudavad topeltkontrolli oma sortimendile teostada on konkurentsi vähenemist ja väiksemate ettevõtete koormamist väärt. Meile tundub, et algfaasis on meil on keeruline kaasa rääkida. Palume ennast siiski hoida kursis tootjatelt tuleva tagasisidega, kuna sealt võib tulla osundusi, mida meie ei osanud ette näha. Eesti Kaubandus- 1. Millised on teie seisukohad seoses III peatükis ettevõtjatele 1.1. Osaliselt arvestatud. Tööstuskoda lisanduvate olulise muudatuse, kaugmüügi ja õnnetustega seotud kohustustega, sh art 8 lg 4 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni Ka importijal on tarneahelas toote ohutuse vaatenurgast koostamine, toodete märgistamine tüübi-, seeria, partiinumbriga? oluline roll. Samas vastavalt ettepaneku põhjenduspunktidele, peaksid tootjad ja importijad Märgime, et tootja on antud juhul kõige pädevam hindaja toodangu pidama tarbijate kaebuste registrit ainult seni, kuni see on ohutust puudutavates küsimustes (eriti osades, mis vajavad analüüsi, vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. katsetamist ja tehnilise dokumentatsiooni koostamist). 1.2. Arvestatud seisukohapunktis 1.7. Leiame, et järgmised punktid võivad olla ebamõistlikult koormavad importija jaoks: 1.1. Importija ei peaks registreerima kaebusi ja teavet, vaid see peaks olema eelkõige tootja ja/või volitatud esindaja (art 9 nimetatud esindaja) kohustus. Vajadusel võiks olla võimalus, et importija saab infot edastada näiteks läbi Safety Gate süsteemi turujärelevalveasutusele. Safety Gate annaks parema ülevaate, kuna sellisel juhul on info ühes kohas ka Euroopa Liidu tasandil. 1.2. Artikli 18 punktid b,c,d võivad ettevõtjate jaoks olla ebamõistlikult koormavad, sest need mõjutavad suurel määral toodete haldamist. Piisav võiks olla olukord, kui vastav teave on füüsilise tootega kaasas. 2. Kui mõistlik ja praktikas teostatav tundub teile tootjale lisanduv Arvestatud seisukohas 1.9. kohustus tagada, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest teavitatakse kahe tööpäeva jooksul pärast õnnetusest teadasaamist selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus õnnetus toimus? Millised on vajalikud eeldused ja riskid? Kaubanduskoda pooldab lahendust, mis annaks võimaluse teavitus edastada viie tööpäeva jooksul. Kaks tööpäeva on liialt lühike ajavahemik, mis võib tekitada ettevõtetele (eriti väikestele ettevõtetele) ebaproportsionaalset halduskoormust. 3. Kas e-kaubanduse eripärad ja riskid on määrusega, sh selle IV Arvestatud seisukohapunktis 1.7. peatükiga, hõlmatud piisavalt? Märgime, et artikkel 20 lõike 5 punktid b,c,d võivad olla ebamõistlikult koormavad (sama, mis artikli 18 punktid b,c,d), kuna sellise teabe lisamine mõjutab olulisel määral toodete haldamist ning suurendab ettevõtjate halduskoormust. Praktikas võiks olla piisav, kui vastav teave on füüsilise tootega kaasa pandud. 4. Kas ja milliseid probleeme võib turuosalejate tegevuse jaoks tekitada Teadmiseks võetud. kahe erineva, s.t. EL tasandil ühtlustatud ja ühtlustamata nõuetega Ettepaneku kontekstis ei vabastata mikroettevõtjaid ega toodete, õigusraamistiku olemasolu? VKEsid ühestki kohustusest. ELi tooteohutusalased õigusaktid ei võimalda VKEdele lihtsamat korda, kuna kõik Tõenäoliselt tekitab see turuosalejates segadust ning arusaamatusi. tarbijale mõeldud tooted peavad tarneahela omadustest Samuti ei pruugi paljudel väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel olla sõltumata olema ohutud, et saavutada tooteohutuse ja võimekust ja oskust kõikide keeruliste ja ebaselgete juriidiliste nõuetega tarbijakaitse üldeesmärk (vaata palun määruse korrektselt arvestada. Väikestel ettevõtetel puudub tihtipeale vajalik ettepaneku lk 13). kompetents ning nemad vajavad selles osas lisatoetust. Samuti on oluline hinnata erinevaid konkurentsikeskkonnaga seotud mõjusid. Eesti Keemiatööstuse Liit Paragrahvi 1 punktis 11 täiendatakse TKS-i paragrahviga 161 ja Teadmiseks võetud. Saame ettepanekuid ja küsimusi sätestatakse kaupleja kohustus esitada järelevalveasutuse nõudel täpsustada läbirääkimiste käigus. tõendid oma faktiliste väidete õigsuse kinnitamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2005/29/EÜ artikkel 12. Direktiivi 2005/29 art 12 näeb ette, et liikmesriigid annavad pädevatele asutustele ja kohtule õiguse menetluse raames küsida kauplejalt tõendeid tema esitatud faktiliste väidete täpsuse kohta, kui selline nõue on konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohane ning lugeda kaupleja esitatud väited eksitavaks, kui ta tõendeid ei esita või esitatud tõendid on ebapiisavad. Tõendite küsimine on võimalik ka KorS § 30 ja HMS § 38 alusel, kuid nimetatud sätted ei reguleeri tõendite esitamata jätmise tagajärge. Näiteks hinna alandamisest teavitamisel peab kaupleja avaldama ka varasema hinna ning suutma tõendada, et avaldatud varasem hind on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Kauplemisvõttega seotud väited on üldjuhul seotud kauba või teenuse teatud omadustega, nt omistatakse tootele mingit kasulikku mõju tervisele või siis rõhutatakse toote ökoloogilisust ja keskkonnasäästlikke omadusi. Taolisi väiteid esitades peab kaupleja olema valmis põhjendama faktilisi väiteid teaduslike tõenditega. Kui kaupleja asjakohaseid tõendeid ei esita, võib tegemist olla keelatud kauplemisvõttega. Finantsteenuste puhul võib näiteks tuua olukorra, kus finantsteenuse osutaja väidab, et tema laenuintressid on kõige madalamad või tema pensionifond kõige suurema aastatootlusega. Sellisel juhul peab ta olema valmis tõendama neid faktilisi väiteid asjakohaste tõenditega. Märkus: Oleme korduvalt viidanud asjakohastele instantsidele, et turul on keemiakaubad, mille on „tootja“ omistatud omadusi, mida tegelikult nad ei oma. Kopeeritakse konkurendi analoogse toote märgistust, näiteks. Eriti segane saab olem keskkonnalaste väidetega, kuni Komisjon töötab välja ühtse tõendasime metoodika. Arvatavasti saab selleks PEF. Seega: 1. Meie tarbijakaitse võimekus kontrollida kogu turgu on madal. Võimekust on vaja kindlasti tugevdada. 2. Väidete teaduslikud tõendid võivad olla kergesti võltsitavad või eksitavad. Näiteks internetist ostitud. Keemiakaupade puhul aitab väiteid kontrollida ka laborianalüüsid. 3. Tegelikult peaks Komisjon toodete väidete tõendamise jaoks välja töötama ühtse protseduuri koos metoodikaga ja kui vaja ka juhendmaterjali. Väga palju on näiteks nn piiripealseid tooteid. Kosmeetikaga on asi selge, sest on Komisjoni määrus väited kosmeetikatootel ja lisaks piiripeasete tootete kohta on koostatud juhendmaterjal. Eesti Toiduainetööstuse Mis puudutab toidukaupu, siis toiduainete ja jookide turustamine on Teadmiseks võetud. Liit reguleeritud valdkond alustades toidu tootmisest ja seal hügieeni – ning toiduohutusnõuete täitmisest, pakendite märgistamisest kuni tarbijatele jaemüügini. Toit peab olema ohutu ja mitteohutu toit kõrvaldatakse tagasikutsumise teel tarbimisest. Selleks on EL – s süsteem RASFF. Toidu käitlemise ja turustamine üle peab järelevalvet Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) ning turundamise osas TTJA. Igasuguse halduskoormuse lisandumisega tuleks enne hinnata, kas ja millist konkreetset kasu lõpptarbija saab, kas hakkab kasutama. Samas peaksid vastavad süsteemid olema välja töötatud kasutamissõbralikud ja lihtsad käsitleda. Pooldame alati EL – üleseid ja harmoniseeritud õigusraame, mille mõjud on hinnatud ja eeldatavalt positiivsed. Eesti E-kaubanduse Liit Toetame üldist printsiipi ja seisukohta. Oluline on mitte tõsta väiksemate Arvestatud seisukohas 1.2 ettevõtjate halduskoormust, et ei tekiks asjatut lisahalduskoormust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Artikkel 8 Teadmiseks võetud. Saame esitatud küsimusi selgitada Järelevalve Amet läbirääkimiste käigus. Tootjal/importijal on kohustus uurida saadud kaebusi, mis puudutavad tooteid mille nad on turul kättesaadavaks teinud ja mille kaebuse esitaja on ohtlikuks tunnistanud. Tootja/importija peavad pidama kaebuste ja toodete tagasivõtmise kohta registrit. Kui tootja sellist registrit ja info kogumist ei tee peab seda tegema importija. Tootjad/importijad (juhul kui tootja ei täida kohustusi) teevad avalikult kättesaadavaks suhtluskanalid, nagu telefoninumber, elektrooniline aadress või veebisaidi spetsiaalne jaotis, võimaldades tarbijatele esitada kaebusi ja teavitada neid toodetega seoses tekkinud õnnetustest või ohuprobleemidest. Küsimus 1 : Arusaamatuks jääb mis keeles vastavat teavet kogutakse ja tarbijatele edastatakse. Ei saa eeldada, et kõikide liikmesriikide kõik tarbijad on võimelised inglise keelset teavet esitama või vastu võtma, et piisav teave kätte saada. Kas on mõeldud keeleküsimuste peale? Kui ei ole mõeldud, siis ilmselt suure osa tarbijate jaoks on selline kanali lihtsalt vormiline võimalus, mida reaalselt kasutada ei saa või ei kasutata, kuna tekivad keeleprobleemid. Küsimus 2: Mida tähendab „teeb avalikult kättesaadavaks“, kus see informatsioon peab olema kuvatud, kas nt toote pakendil, kasutusjuhendis vms. Kas peab olema juures viide, et tegu on kontaktiga kuhu saab kaebuseid/teavet esitada või piisab sellest, et on tootja/importija kontaktandmed ning tarbija siis vajadusel neid kasutab. Artikkel 18 ja 20 Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 1.5. CE- vastavusmärgis ei ole määruse ettepaneku kohaldamisala E-kaubanduse jms kaugmüügi korral lisanduvad kohustused avaldada arvestades asjakohane. toote pakkumise juures andmed tootja kohta (s.h kontaktandmed), kui tootja ei ole EL-is siis vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, identifitseerimist võimaldav teave (mudeli, - partii vms), hoiatused, ohutusalane teave. Tähelepanek: Sellega lisandub e-kaubanduse jms kaugmüügiga tegelevatele ettevõtetele päris detailse teabe esitamise kohustus ning toob ettevõtjatele hulga lisatööd, arvestades s.h e-kauplustes müüdavate toodete hulka. Samas kui suur osa teabest peab esitatud olema, aga CE-vastavusmärgise kohta info andmine (nende toodete puhul, kus CE vastavusmärgis vajalik) kohustuslik ei ole. Pigem on oluline just CE-märgise olemasolu ja näiteks partii number või mõni muu analoogne ostuotsuse tegemiseks mittevajalik info võiks e-poes toote infos jääda lisamata. Artikkel 19 Teadmiseks võetud. Küsimus 1 on arvestatud seisukohapunktis 1.9. Tootja tagab, et artiklis 25 osutatud Safety Business Gateway kaudu teatatakse turule lastud või kättesaadavaks tehtud toote põhjustatud õnnetusest, selle liikmesriigi pädevat asutust, kus õnnetus juhtus kahe tööpäeva jooksul alates hetkest, mil ta õnnetusest teada sai. Teade peab sisaldama toote tüüpi ja identifitseerimisnumbrit ning õnnetuse asjaolusid, kui need on teada. Tootja teavitab taotluse korral pädevaid asutusi mis tahes muust asjakohasest teabest. Importijad ja turustajad, kes on teadlikud õnnetusest, mille on põhjustanud nende poolt turule lastud või kättesaadavaks tehtud toode, teatavad sellest tootjale, kes võib importijale või ühele turustajale anda korralduse teatist jätkata. Küsimus 1: Sellest mõistame, et importija/turustaja kes saab teada, et tema imporditud/turustatud toode on põhjustanud õnnetuse peab kõigepealt pöörduma tooja poole (suures osas meie turul olevatest toodetest on Hiina tootjate tooted)? Kas selline teabe edastamise viis on kõige kiirem lahendus pädevat turujärelevalve asutust teavitada. Kas ei või juhtuda, et teave jääb kaduma. Importija/turustaja edastab teate Hiina tootjale ning see edasi kuhugi ei jõua. Kas ei võiks see kohustus olla kohe importijal, mitte et ta jääb ootama tootjalt korraldust teatisega tegeleda. Artikkel 33 ja 34 Teadmiseks võetud. Saame tõstatatud küsimusi selgitada läbirääkimiste käigus. Tähelepanek: Määrusega on täpsustatud tagasikutsumise reegleid ja nõudeid teatele, mis on igati teretulnud ning aitab liikmeriikide praktikaid ühtlustada. Kahjuks ei ole sisse kirjutatud nõuet, kui kaua üks tagasikutsumise teade üleval peaks olema ja kaua n.ö tagasikutsumise kampaania aktiivselt toimuma peaks. Liikmesriigiti on siin ka praktikad erinevad ja võiksid tegelikult ühtlustamise mõttes määruses kajastuda. Kui see on mõeldud juhtumipõhiselt erinevalt, siis ka see võiks olla selge. Määrusesse on lisatud ka puuetega inimestele teabe kättesaamise tagamine (toodete tagasikutsumisel, ohtudest teavitamisel). On arusaadav sellise nõude kohustus, kuid väikeettevõtjate puhul (nt. n.ö turukaubandus jms) tekib küsimus, kas nad on suutelised kõiki neid nõudeid järgima. Kuhu ja kuidas peaks sellise teate puuetega inimeste jaoks üles panema? Kas näiteks kaupluses pimedakirjas letil olev teade on piisav?
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel