Riigikantselei
[email protected] 11.11.2021 nr 17-1/21-0083/6653-1
Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud
geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo
uuringuruumis ja maavara kaevandamise loa
andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks järgnevad Vabariigi Valitsuse
korralduste eelnõud koos seletuskirjadega:
1) nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis;
2) nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: korralduste eelnõud
korralduste eelnõude seletuskirjad
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
03.11.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo
uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa)
andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis. OÜ Energiapuu taotleb uuringuluba
eesmärgiga välja selgitada Kõrgesoo uuringuruumi piiresse jääva turba varu kogus ja kvaliteet ning
kaevandamise tingimused.
Korraldus võetakse vastu, sest Narva Linnavolikogu 20.11.2014 ja 17.06.2021 esitatud seisukohtade
järgi ei ole Narva linn nõus Kõrgesoo uuringuruumis uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus
leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu
puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi
olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo
vanemspetsialist Lilli Tamm (tel. 674 4803; e-post:
[email protected]),
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693 3839;
e-post:
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia
osakonna peaspetsialist Harry Kuivkaev (tel. 626 2964; e-post:
[email protected]),
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625
6338;
[email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist
Signe Lehtme, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave
Henberg ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik.
Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti
dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse 09.02.2011 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 20 lg 1 p 9 järgi keelduti
uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20
lg 3 järgi, kui kohalik omavalitsus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda
Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS
§ 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lg 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi
Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse
enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada,
1
et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku
rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil
välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse
üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega.
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on
omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib
vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab
konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks OÜ-le
Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Narva linna
seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt
maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue säästlikust ja majanduslikult
otstarbekast kasutamisest.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse
tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest
keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette
uuringuloaks nõusoleku andmise eelnõu, kuna OÜ Energiapuu tegi ettepaneku taotleda uuringuloa
andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse
tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega
põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Narva linn vastu
uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Kõrgesoo uuringuruumis
kaevandamistegevust. Seejärel on välja toodud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) ja
Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) vastuväited Narva linna seisukohtadele. KeA ja KeM-i
hinnangul puudub alus OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisest keelduda, kuna Narva linn on oma
otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Korralduses on
välja toodud ka Narva linna 2021. aasta seisukoht ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi MKM) vastuväited sellele.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on vajalik
sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS
§ 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult
otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult
suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.
Maapõue valdkond on jagatud KeM-i ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi
Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning
elluviimine muuhulgas energeetika ja maapõueressursside valdkonnas. KeM-i valitsemisalasse
kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine,
loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka
kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.
2
VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna
koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile
mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue
uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise
lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i
arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt
puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et Kõrgesoo uuringuruumis on uuringuloa andmine
riigi huvi arvestades põhjendatud, sest annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt
olulist informatsiooni asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega
rikutud.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi
ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Narva linn
on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu kaevandamisele.
Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega. Geoloogilise uuringu puhul
on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja
kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Kõrgesoo uuringuruumis geoloogilise uuringu
läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest Kõrgesoo uuringuruum kattub osaliselt
kaevandamisega rikutud mahajäetud turbatootmisalaga, mis on kaevandamiseks ette valmistatud,
ning osaliselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Seetõttu on oluline
uuringuga täpsustada, kas selles kohas oleks kaevandamine perspektiivikas ja võimalik, ning seejärel
võimaluse korral maavara ressurss lõpuni ammendada, mis tagaks maavarade säästliku kasutamise.
Antud juhul on ülekaalukas riigi huvi koguda maavara olemasolu kohta infot asukohas, mis on juba
kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud.
Oluline on samuti see, et Kõrgesoo uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei asu
tiheasustusalal. Samuti ei jää uuringuruumi vahetusse lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ega
pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte.
Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt
või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike
mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. Kuna geoloogilise uuringu puhul
läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilisel uuringul majanduslikud ja
sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle
tegijatele majanduslikku tulu ei too.
Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
Kõrgesoo uuringuruumis uuringuloa andmisele.
3
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Kõrgesoo
uuringuruumis.
Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 6. augusti 2018. a kirjaga nr 14-
6/18/5115 arvamuse avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, OÜ-le Energiapuu, MKM-le, Riigimetsa
Majandamise Keskusele ja Enefit Power AS-le. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustus 21. augusti
2018. a kirjaga nr 3-1.1/2701 loa andmisega. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud.
Selguse huvides ja arvestades aega, mis on Narva Linnavolikogu seisukoha andmisest möödunud
(20. november 2014. a), saatis MKM 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva
Linnavalitsusele MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ja palus seisukohta,
kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või pole kohaliku omavalitsuse üksuse
seisukoht muutunud. Narva Linnavolikogu esitas 17. juuni 2021. a otsusega nr 63 seisukoha, mille
kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Minister
4
EELNÕU
03.11.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
Kõrgesoo uuringuruumis
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 9.
veebruaril 2011. a kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. OÜ Energiapuu (registrikood 11691065, edaspidi loa taotleja) esitas 9. veebruaril 2011. a
kirjaga nr 2-21 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Kõrgesoo
uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.
Kõrgesoo uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Narva linna edelaosas riigile kuuluvatel
kinnistutel Narva metskond 87 (kinnistu nr 10364650, katastritunnusega 51101:001:0224),
Narva metskond 88 (kinnistu nr 10290350, katastritunnusega 51101:001:0225), Narva
metskond 79 (kinnistu nr 10207850, katastritunnusega 51101:001:0222) ja Narva metskond 18
(kinnistu nr 14783550, katastritunnusega 51108:002:0040) ning eraomandisse kuuluval
kinnistul Kulgu kanal (kinnistu nr 143809, katastritunnusega 51108:003:0005). Riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus
(edaspidi RMK). Erakinnistu omanik on Enefit Power AS. Kõrgesoo uuringuruumi teenindusala
pindala on 208,99 ha.
Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi piiresse
jääva turba varu kogus ja kvaliteet ning kaevandamise tingimused. Uuringu käigus plaanitakse
rajada kuni 5 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit, lisaks on plaanis käsisondeerimine kuni
150-s punktis. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute tegijaks oleks OÜ
Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437).
1.2. Keskkonnaamet avaldas 17. märtsil 2011. a maapõueseaduse 9. veebruaril 2011. a kehtinud
redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja taotluse kohta ettepanekute ja
vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
1.3. Keskkonnaamet saatis 23. märtsil 2011. a kirjaga nr V 103/11/7270-5 MaaPS v.r. § 14 lõike
2 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Narva Linnavalitsusele
arvamuse avaldamiseks.
1.4. Narva Linnavalitsus küsis 30. märtsil 2011. a kirjaga nr 1-13.1/1158 Enefit Power AS-lt
(endine ärinimi Enefit Energiatootmine AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS) arvamust
uuringuloa taotluse kohta, kuna taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti
Elektrijaama tuhaväli nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2
settebassein (nn „Roheline järv”) (edaspidi settebassein).
1.5. Enefit Power AS esitas 15. aprillil 2011. a kirjaga nr NJ-2-2/00927 seisukoha, millega peab
loa taotleja kavatsusi liiga riskantseteks ega poolda karjääri planeerimist ohtlike jäätmete
ladestute kõrvale (sh settebasseini kõrvale).
1.6. Narva Linnavalitsus saatis 9. mail 2011. a kirjaga nr 1-12.1/2087 Keskkonnaametile Narva
Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korralduse nr 426k, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ei ole
nõus uuringuloa andmisega.
1.7. Keskkonnaamet saatis 22. juunil 2011. a kirjaga nr V 10-3/11/7270-13 OÜ-le Energiapuu
Kõrgesoo uuringuruumis kavandatava geoloogilise uuringu keskkonnamõju eelhinnangu
(edaspidi KMH eelhinnang) ja otsustas jätta algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus. Otsuses
jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning
kavandataval tegevusalal ja lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.
Keskkonnaamet jõudis otsuses seisukohale, et enne uuringuloa väljaandmist on vajalik täiendav
ekspertarvamus, mille käigus tuleb hinnata geoloogilise uuringuga kaasnevaid mõjusid
keskkonnale, sh settebasseinile. Ekspertarvamuse lõpptulemusi tuleb tutvustada Narva
Linnavalitsusele.
1.8. Keskkonnaministeerium andis 6. septembril 2011. a kirjaga nr 1212/6698 Kõrgesoo
uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva
kinnisasja Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks järgmistel
tingimustel:
1.8.1. geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat ja töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale;
1.8.2. geoloogilise uuringu käigus ei kahjustata maaüksustel kasvavat metsa;
1.8.3. puuraukude ümbrus viiakse uuringueelsesse seisukorda. Tööde tegemisel järgitakse
õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
1.8.4. uuringu tegijal tuleb RMK Ida-Virumaa metskonda välitööde tegemisest teavitada e-posti
teel vähemalt 10 kalendripäeva ette;
1.8.5. juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada
RMK Ida-Virumaa metskonnaga;
1.8.6. juhul, kui uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute tegemisel lisaks
uuringuloas esitatule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjadest.
Nõusolek anti vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks,
kuna nõusoleku andmise ajal asusid kinnistud Narva metskond 87 (katastritunnus
51101:001:0224), Narva metskond 88 (katastritunnus 51101:001:0225) ja Narva metskond 79
(katastritunnus 51101:001:0222) reformimata riigimaal. Nende kinnistute kasutamiseks
geoloogiliseks uuringuks andis Keskkonnaministeerium nõusoleku 30. augustil 2015. a (vt p
1.39.).
2
1.9. Keskkonnaamet saatis 6. märtsil 2012. a kirjaga nr V 10-3/12/7270-16 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) Kõrgesoo uuringuloa taotluse riigi huvi
väljaselgitamiseks.
1.10. MKM teavitas 23. märtsil 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit, et
MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa
taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise osas Kõrgesoo uuringuruumis.
1.11. Tulenevalt Keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses
määratud kohustusest, tellis OÜ Energiapuu OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER Kõrgesoo
uuringuruumi geoloogilise uuringu keskkonnaekspertiisi (edaspidi ekspertiis).
1.12. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 28. juunil 2012. a kirjaga nr 3-113 Narva
Linnavalitsusele ekspertiisi lähteülesande kooskõlastamiseks.
1.13. Narva Linnavalitsus kooskõlastas 11. juulil 2012. a kirjaga nr 1-12.1/6342-2 ekspertiisi
lähteülesande ja palus ekspertiisi koostamisel hinnata turba kaevandamise eeldatavaid mõjusid
keskkonnale, sh settebasseinile ja arvestada Enefit Power AS 15. aprilli 2011. a kirjas nr NJ-2-
2/00927 esitatud seisukohaga.
1.14. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 5. oktoobril 2012. a kirjaga nr 3-161 Narva
Linnavalitsusele ja 5. oktoobri 2012. a kirjaga nr 3-162 Keskkonnaametile ekspertiisi
tutvumiseks. Ekspertiisis jõuti järeldusele, et kokkuvõttes on turba säästliku kasutamise
seisukohalt Kõrgesoo uuringuruumis turba jääkvaru ammendamine otstarbekas ja geoloogiline
uuring ei too endaga kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud
andmed võimaldavad hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja
leevendavaid meetmeid.
1.15. Narva Linnavalitsus palus 24. oktoobril 2012. a kirjaga nr 1-12.1/9255-2 OÜ-l
Inseneribüroo STEIGER esitatud ekspertiisi täpsustada, kuna selles ei olnud käsitletud turba
uurimise ja kaevandamise eeldatavaid mõjusid settebasseinile.
1.16. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 10. jaanuaril 2013. a kirjaga nr 3-003 Narva
Linnavalitsusele täpsustatud ekspertiisi, milles oli täiendavalt analüüsitud turba kaevandamise
prognoositavaid võimalikke mõjusid ja riske settebasseinile ning arvestatud Enefit Power AS
15. arpilli 2011. a kirjas nr NJ-2-2/00927 esitatud seisukohaga.
1.17. Narva Linnavalitsus teatas 15. veebruaril 2013. a kirjaga nr 1-12.1/489-2 OÜ-le
Energiapuu, et tuginedes ekspertiisi tulemustele, leiab kohaliku omavalitsuse üksus võimaluse
Kõrgesoo uuringuruumi taotlus uuesti läbi vaadata.
1.18. OÜ Energiapuu saatis 21. veebruaril 2013. a Keskkonnaametile kirja, milles palus uuesti
pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole seisukoha saamiseks Kõrgesoo uuringuruumi
uuringuloa taotluse kohta.
1.19. Keskkonnaamet saatis 22. veebruaril 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-29 Narva
Linnavalitsusele teist korda uuringuloa taotluse ning Keskkonnaameti täiendatud loa andmise
korralduse eelnõu seisukoha saamiseks.
3
1.20. Narva Linnavalitsus saatis 18. märtsil 2013. a kirjaga nr 1-13.1/997 Enefit Power AS-le
uuringuloa taotluse ja ekspertiisi arvamuse saamiseks.
1.21. Enefit Power AS (kinnistu Kulgu kanal omanik, katastritunnus 51108:003:0005) andis
19. aprillil 2013. a kirjaga nr NJ-2-2/00494 nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks
Kõrgesoo uuringuruumis eeldusel, et järgitakse kõiki ekspertiisis esitatud tingimusi ja
piiranguid.
1.22. Narva Linnavalitsus saatis 11. juulil 2013. a kirjaga nr 1-12.1/1872-4 Keskkonnaametile
kirja, milles teavitas, et Narva Linnavolikogu 20. juuni 2013. a istungil arutati uuringuloa
andmist Kõrgesoo uuringuruumis. Kõik volikogu liikmed hääletasid loa andmise vastu. Lisaks
teavitati, et kehtib Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korraldus nr 426k, mille kohaselt Narva
Linnavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
1.23. Keskkonnaamet informeeris 16. juulil 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-36 loa taotlejat
kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohast ning palus esitada oma seisukoht menetluse
jätkamise kohta.
1.24. OÜ Energiapuu tegi 13. märtsil 2014. a kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda
MaaPS v.r. § 20 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolek Vabariigi Valitsuselt (edaspidi
VV). Uuringuloa saamise vajadust põhjendab OÜ Energiapuu asjaoludega, et Kõrgesoo näol on
tegu mahajäetud turbatootmisalaga, mis on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja mille lõpuni
kaevandamine on igati otstarbekas.
1.25. Keskkonnaamet palus riigi huvi väljaselgitamiseks 5. mail 2014. a kirjaga nr V
103/14/7270-41 Keskkonnaministeeriumi ja kirjaga nr V 103/14/7270-42 RMK arvamust
Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta.
1.26. RMK esitas 10. juuni 2014. a kirjaga nr 3-1.1/101 oma seisukoha, et kaevandamine
taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist.
1.27. Keskkonnaministeerium esitas 21. juulil 2014. a kirjaga nr 12-11/14/3823-2 oma
seisukoha, selgitades, et kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu
tegemisel ja uuringuruumiga hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on
ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik, ning seejärel ala korrastamisel, on keskkonnale selge
positiivne mõju. Lisaks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul Narva Linnavalitsuse kiri,
millega ei nõustuta geoloogilise uuringu loa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis, vastuoluline.
Eelnevast tulenevalt soovitas Keskkonnaministeerium Keskkonnaametil pöörduda uuesti
kohaliku omavalitsuse üksuse poole.
1.28. Keskkonnaamet saatis 24. juulil 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270-45 Narva
Linnavalitsusele kolmandat korda arvamuse avaldamiseks Kõrgesoo uuringuloa taotluse ja
Keskkonnaameti täiendatud korralduse eelnõu ning selgitas, et pärast kohaliku omavalitsuse
üksuse keeldumist on uuringuloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või
pöörduda nõusoleku saamiseks VV poole. Keskkonnaamet on loa andmise otsuse eelnõus
selgitanud, et taotletava tegevuse näol on tegu vaid geoloogilise uuringuga ja uuringuluba ei
anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hiljem väljastatakse maavara kaevandamise luba,
ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisluba saada.
4
1.29. Narva Linnavalitsus saatis 27. novembril 2014. a e-kirjaga Keskkonnaametile Narva
Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole
nõus uuringuloa andmisega.
1.30. Keskkonnaamet saatis 2. detsembri 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270 OÜ-le Energiapuu
Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135 seisukoha saamiseks.
1.31. OÜ Energiapuu esitas 6. veebruaril 2015. a kirjaga seisukoha, millega OÜ Energiapuu ei
nõustunud Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsusega nr 135 ning palusid taotluse
menetlust jätkata seadusega ettenähtud korras ja pöörduda nõusolekus saamiseks loa andmiseks
VV poole.
1.32. Keskkonnaamet saatis 2. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-52 Narva
Linnavalitsusele VV poole pöördumiseks põhjendused ja jõudis seisukohale, et tulenevalt
MaaPS v.r. § 20 lõikele 3 on pöördumine VV poole põhjendatud ja väljendatud riiklikest
huvidest.
1.33. Keskkonnaamet küsis 6. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-53 MKM-i käest
täiendavat seisukohta Kõrgesoo uuringuloa taotluse osas.
1.34. Narva Linnavalitsus andis 16. aprillil 2015. a kirjaga nr 1-12.1/3037-2 Keskkonnaametile
teada, et Narva Linnavalitsusel puuduvad ettepanekud ja vastuväited VV poole pöördumise
osas.
1.35. MKM teavitas 27. aprillil 2015. a kirjaga nr 1.10-15/15-00375/015 Keskkonnaametit, et
MKM-i ja Maanteeameti seisukoht, mis esitati 23. märtsi 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-
00067/124, ei ole muutunud.
1.36. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, kuid
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti hinnangul on uuringuloa andmine Kõrgesoo
uuringuruumis riigi huvidest lähtuvalt põhjendatud, küsis Keskkonnaamet 6. mail 2015. a
kirjaga nr V 10-3/15/7270-56 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Eesti Maavarade Komisjoni
(edaspidi EMK) seisukoha uuringuloa taotluse, loa andmise otsuse eelnõu kohta ning VV poole
pöördumise kohta.
1.37. EMK soovitas 15. juuni 2015. a istungi protokollilise otsusega nr 15-108 pöörduda
uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole.
1.38. Keskkonnaamet küsis 10. juulil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-57 uuesti riigivara
valitseja kooskõlastust geoloogilise uuringu tegemiseks, selgitades, et 6. septembril 2011. a anti
nõusolek vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks.
Põhjuseks oli asjaolu, et uuringuloa taotluse menetluse kestel oli varem reformimata riigimaa
reformitud ja selle asemele moodustatud uued kinnistud.
1.39. Keskkonnaministeerium andis 30. augusti 2015. a kirjaga nr 7-2.3/15/6976 Kõrgesoo
uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate
kinnistute Narva metskond 87, Narva metskond 88 ja Narva metskond 79 kasutamiseks.
5
1.40. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium valmistasid ette VV-lt maavara geoloogilise
uuringu loa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis
korralduse eelnõu ja seletuskirja 6. augustil 2018. a kirjaga 14-6/18/5115 arvamuse
avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, OÜ-le Energiapuu, MKM-le, RMK-le ja Enefit Power
AS-le.
1.41. RMK teatas 21. augusti 2018. a kirjaga nr 3-1.1/2701, et nõustub OÜ-le Energiapuu
uuringuloa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis VV korralduse eelnõus toodud tingimustel.
Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud.
1.42. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)
muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1
lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku
geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-
majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse
suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade
taotluste menetlusprotsessides.
1.43. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29.
juuli 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa
andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis.
1.44. MKM küsis 15. märtsil 2021. a e-kirjaga OÜ-lt Energiapuu seisukohta, kas ettevõtja
soovib endiselt taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt või on ettevõte huvid muutunud.
1.45. OÜ Energiapuu vastas 15. aprillil 2021. a e-kirjaga MKM-le, et soovib endiselt Kõrgesoo
uuringuloa taotlusega VV poole pöörduda.
1.46. MKM saatis 28. aprilli 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva Linnavalitsusele
MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta uuringuloa
andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis ning küsis seisukohta, kas Narva
Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte.
1.47. Narva Linnavolikogu jõudis 17. juuni 2021. a otsuses nr 63 seisukohale, et Narva
Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega.
2. NARVA LINNAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI,
KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt otsustab õigusaktiga
kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi
pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste
lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või
linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.
2.2. Kuna Narva Linnavolikogu ei olnud volitanud maapõue lubadega seotud arvamuse
andmise pädevust Narva Linnavalitsusele, siis Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a otsuses nr
6
426-k olnud argumente korralduses ei käsitleta. Lisaks andis Keskkonnaamet nimetatud otsuses
olnud küsimustele ja probleemidele ka taotluse menetluses vastused ning Narva Linnavolikogu
oma 20. novembri 2014. a otsuses nr 135 samu küsimusi uuesti ei tõstatanud.
2.3. Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a seisukoht
2.3.1. Narva Linnavolikogu andis 20. novembril 2014. a otsusega nr 135 Keskkonnaametile
seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. Loa andmise
kohta nõusoleku andmisest keeldumise argumendid olid järgmised:
2.3.1.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada
Narva elanike elukvaliteeti, kuna turba kaevandamisega kaasneb kõrge müratase, turba
kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik, Kõrgesoo raba kraavid
on ühenduses Narva veehoidlaga ja turbatootmisala kuivendusveed võivad mõjutada
veekvaliteeti, veetaseme alandamisel mäeeraldise sees alaneb ka pinnasevee tase väljaspool
mäeeraldise piiri (mõjud pinnasevee režiimile), võimalikud on keskkonnaavariid (turba
põlengud rabas, mis võivad tekkida nii turba isesüttimisest kui ka hooletusest);
2.3.1.2. Kõrgesoo piirkonna vastu on kohalikel elanikel suur avalik huvi. Kõrgesoo ala
kasutavad Narva elanikud seente ja marjade korjamiseks.
2.4. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi vastuväited Narva linnavolikogu 20.
novembril 2014. a esitatud seisukohale
2.4.1. Narva Linnavolikogu keeldus uuringuloale nõusoleku andmisest, tuues põhjenduseks, et
turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada Narva
elanike elukvaliteeti. Seega esitas Narva Linnavolikogu oma keeldumise argumendid
kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta.
2.4.2. Kõrgesoo geoloogilise uuringu loa andmise eesmärk on välja selgitada maavara levik,
kvaliteet ning keskkonnatingimused selle maavara keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist
ei ole kaevandamisloa taotlusega. Narva Linnavolikogu on oma keeldumise argumendid
sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja
kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine
ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku
omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui
kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole
omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu
halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku
omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse
võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa
andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole
ülalnimetatud keeldumise põhjendused seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid
kaevandamisloa andmisega.
2.4.3. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata,
kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning
milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa taotluse menetluse
alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis
7
tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka
Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles
pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja
saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
2.4.4. Keskkonnaamet on uuringuloa taotluse menetluse käigus koostanud KMH eelhinnangu
ja hinnanud taotletava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena on
Keskkonnaamet seisukohal, et KMH pole taotletava tegevuse juures vajalik ja otsustas jätta
algatamata KMH Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et:
2.4.4.1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
kaitsealuseid liike;
2.4.4.2. kavandatava tegevusega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaaste ja vibratsiooni osas;
2.4.4.3. geoloogilise uuringu käigus kumulatiivset mõju ja piiriülest mõju ei ilmne.
2.4.5. Samuti ei asu Kõrgesoo uuringuruum riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis.
2.4.6. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga
kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise
uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel
planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist
keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi
piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.
2.4.7. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse
turba käsipuuriga, mille põhjustatav keskkonnahäiring on peaaegu olematu. Kõik puurtööd
toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist,
taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel
uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui
Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud.
2.4.8. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju
vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Antud juhul taotletakse
uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul.
Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja
ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud
perioodilise tehnilise ülevaatuse.
2.4.9. Ka uuringuloa taotluse menetluse käigus tehtud ekspertiisis jõutakse põhiosas
järeldusele, et geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri
ja -võtetega. Sondeerimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju tekib mõningal juhul
raietöödega ja maapinna tallamisega. Tekkiv mõju on lokaalne ja lühiajaline. Puudused
puuraukude tamponeerimises võivad kaasa tuua veetaseme alanemise, veekihtide segunemise
8
ja/või vee reostumise ohu. Seetõttu tuleb töötamisel kasutada tehnilise ülevaatuse läbinud
tehnikat, seejuures järgides kõiki keskkonnakaitselisi ja ohutustehnika nõudeid. Uuringute
lõppemisel tuleb uuringuala viia võimalikult uurimiseelsesse seisundisse.
2.4.10. Samuti ei too ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring kaasa märkimisväärset
keskkonnamõju Kõrgesoo uuringuruumi kõrval paiknevale settebasseinile ja seda ümbritsevale
tammile. Autotranspordist põhjustatud vibratsiooni võimalik mõju on minimaalne ja
lühiajaline, mis ei too kaasa varinguid settebasseinis ja seda ümbritsevas tammis. Uuringu
käigus ei alandata pinnase- ega põhjavee taset, mis võiks kaasa tuua leeliselise vee filtratsiooni
suurenemise. Võimalik veereostus hoitakse ära puuraukude sulgemisega vahetult pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist.
2.4.11. Kokkuvõttes ei too Keskkonnaameti ja ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring endaga
kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud andmed võimaldavad
hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja leevendavaid meetmeid.
2.4.12. Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 toodi välja, et Narva elanikel on Kõrgesoo
piirkonna vastu suur avalik huvi, kuna nad käivad seal seeni ja marju korjamas. Geoloogiline
uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline
tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse
seisukorda. Kui käsitleda võimaliku kaevandamise mõju, mis praeguses faasis ei ole küll
asjassepuutuv, siis kaevandamine kahtlemata piiraks mõneks ajaks märgatavalt võimalusi
kasutada vastavat ala seente ja marjade korjamiseks. Kõrgesoo uuringuruum kattub 70,9 ha
ulatuses kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjas oleva Kõrgesoo
kaevandamisalaga ja 138,09 ha ulatuses kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva
Kõrgesoo maardlaga 1 . Seetõttu on kavandatava tegevuse puhul tegemist ressursi säästliku
kasutamisega, kuivõrd maavara soovitakse uurida ja võimaluse korral kasutusele võtta kohas,
mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kas ja kui palju
kaasatakse tulevikus võimaliku kaevandamisloa koosseisu ala, mis ei ole kaevandamisega
rikutud, selgub kaevandamisloa andmisel. See sõltub nii maavara säästliku kasutamise
tagamise vajadusest kui ka potentsiaalsetest keskkonnamõjudest. Kaevandamisloa omanikul on
ka ala korrastamise kohustus, mis tagab selle, et seni korrastamata ala tehakse korda, ja
võimalik, et see on tulevikus kasutatav praegusest väärtuslikuma puhkealana.
2.4.13. Lähtuvalt eelnevast ei anna Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esitatud põhjendused
Keskkonnaameti seisukohal alust OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisest keelduda. Narva
Linnavolikogu on otsuse tegemisel lähtunud üksnes kaevandamise vastu suunatud
argumentidest. Geoloogiline uuring ei too kaasa linnavolikogu otsuses viidatud mõjusid ega
takista ala edaspidist kasutamist seente ja marjade korjamiseks. Geoloogilise uuringu loa
andmine on põhjendatud ja vajalik, kuna geoloogiline uuring annab infot taotletavas
uuringuruumis leiduva(te) maavara(de) koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti
ümbruskonna veerežiimi jms kohta. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus,
siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja
taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri”. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064
9
2.5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi
seisukohad senises menetluses
2.5.1. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi
olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.
Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise
algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
2.5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. a arvamus
2.5.2.1. MKM teavitas 23. märtsi 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit,
et MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa
taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise osas Kõrgesoo uuringuruumis. Kavandataval
uuringualal on kaevandatavaks maavaraks turvas. Kuna turvas ei ole teede ehituseks,
remondiks või hooldetöödeks sobiv materjal, puuduvad erihuvid, mis on seotud selle maavara
majandamisega.
2.5.2.2. MKM-i arvamus on aastast 2012, seetõttu täpsustab MKM siinkohal üle, et loetletud
valdkondade jaoks turvas loomulikult ei sobi, aga MKM-i haldusalas on mitte ainult
teedeehitus, vaid ettevõtlus tervikuna, lisaks on vahepeal MKM-i valitsemisalas toimunud
muudatused (vt p 1.42.), millega MKM-i haldusalasse lisandus maapõueressursside valdkond.
Kokkuvõttes on MKM seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo
uuringuruumis on riigi huvi arvestades põhjendatud.
2.5.3. Keskkonnaministeeriumi 2014. a arvamus
Keskkonnaministeerium on 21. juuli 2014. a kirjas asunud seisukohale, et Kõrgesoo
uuringuruumi uuringuloa andmine on otstarbekas järgmistel põhjustel:
2.5.3.1. Kõrgesoo uuringuruumiga hõlmatud ala ei ole looduslikus seisukorras. Lähtuvalt
sellest, et alal on varem turvast kaevandatud ning seejärel see korrastamata jäetud ja hüljatud,
on see ala kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja (vt selles osas
keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri) 2 . Määruses
nimetatud aladelt peaks turbavaru lõpuni kaevandama ja seejärel need alad ka korrastama.
Pärast kaevandamist lasub kaevandamisloa omanikul ala korrastamise kohustus ja pärast
korrastamist saaks sellel alal hakata kujunema looduslikule lähedane ökosüsteem.
Keskkonnaministeeriumil ei ole teada, et keegi kavandaks selle ala korrastamist maavara
väljamata, samuti ei kuulu nimetatud ala 2014-2020 planeeritavate korrastatavate turbaalade
hulka;
2.5.3.2. lisaks märgib Keskkonnaministeerium, et Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga3,4,
millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis
olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turba kaevandamisalasid
taas kasutusse andes ja jättes seega puutumata osa looduslikest aladest, on võimalik täita
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064
3
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000
4
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/24529
10
eespool mainitud rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda
kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad korrastatakse. Seega on
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu tegemisel ja uuringuruumiga
hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik,
ning seejärel ala korrastamisel selge positiivne mõju keskkonnale.
2.6. Narva Linnavolikogu 17. juuni 2021. a seisukoht
2.6.1. Selguse huvides ja arvestades aega, mis on Narva Linnavolikogu seisukoha andmisest
möödunud (20. november 2014. a), saatis MKM 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21-
0083/2767-1 Narva linnale MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ja
palus seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte.
2.6.2. Narva Linnavolikogu esitas 17. juuni 2021. a otsusega nr 63 seisukoha, mille kohaselt
Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. Narva Linnavolikogu
Vallavolikogu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
2.6.2.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad oluliselt halvendada Narva
elanike elukvaliteeti järgmistel põhjustel:
2.6.2.1.1. turba kaevandamesega kaasneb kõrge müratase;
2.6.2.1.2. turba kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik;
2.6.2.1.3. kuna Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga, võivad
turbatootmisala kuivendusveed mõjutada veekvaliteeti;
2.6.2.1.4. veetaseme alandamisel mäeeraldise sees toimub ka pinnaseveetaseme alandus
väljaspool mäeeraldise piire (mõjud pinnasevee reziimile);
2.6.2.1.5. võimalikud keskkonnaavariid (turba põlengud rabal, mis võivad tekkida nii turba
isesüttimisest, kui ka hooletusest);
2.6.2.1.6. taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti Elektrijaama tuhaväli
nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 settebassein (nn „Roheline
järv”), mis on ohtlike jäätmete ladestu.
2.6.3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet pöördus arvamuse
saamiseks SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro poole. SA
Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus seisukohalt ei ole geoloogilise uuringu läbiviimisel mõju
Narva tööstuspargi aladel tegutsevatele ettevõtetele. Juhul, kui hiljem Energiapuu OÜ (või
mõni muu juriidiline isik) taotleb maavara kaevandamise luba, siis vastavalt KeHJS § 6 lõikele
1 punktile 28 tuleb enne loa andmist taotletavale tegevusele teha keskkonnamõju hindamine.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus soovib olla kaastatud menetlusse kui huvitatud isik.
MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro viitas oma vastuses käesoleva korralduse punktis 2.6.2.1. välja
toodud negatiivsetele keskkonnamõjudele, mis võivad negatiivselt mõjutada tööstuspargi
mõnesid ettevõtteid ja nende tegevust kahjustada ning on uuringuloa andmisele vastu.
2.6.4. Narva linna üldplaneeringu (2013-2025) 5 kohaselt on antud piirkond endiselt
metsakasvatamiseks kasutatav maa. Samuti juhib Narva Linnavolikogu oma otsuses
tähelepanu RMK 10. juuni 2014. a kirjas väljendatud arvamusele, et RMK hallatavatel
kinnistutel, mis kattuvad Kõrgesoo uuringuruumiga, on esmaseks eesmärgiks metsa
kasvatamine ja majandamine.
5
http://www.narvaplan.ee/?menu=2&page=2
11
2.7. MKM-i vastuväited Narva Linnavolikogu 17. juuni 2021. a esitatud seisukohale
2.7.1. Narva Linnavolikogu vastuväited, millele viitab ka MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro, on
taas esitatud kaevandamisele, mitte geoloogilisele uuringule. Geoloogilise uuringu eesmärk
pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb
veelkord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning
geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat
haldusmenetlust. Kaevandamisega seotud mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse
käigus, kui see esitatakse. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja
on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. Seda
arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused, mis on seotud kaevandamisloa,
mitte geoloogilise uuringu loa andmisega, asjakohased.
2.7.2. Planeeritav geoloogiline uuring on väikesemahuline ja lühiajaline tegevus (välitööd
kestavad üldjuhul 1-3 päeva) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete
analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. KMH
eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritava geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist
keskkonnamõju.
2.7.3. Narva linna 24. jaanuaril 2013. a kehtestatud ja hetkel kehtiv üldplaneering ei keela
taotletavat geoloogilist uuringut. Seejuures ei saa uuringuloa taotluse menetlust ega ka
hilisemat kaevandamisloa andmist vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste
dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28.
veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt
on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste
määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka
kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas
punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla
avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest
keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku
omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse
võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib
kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab
jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel.
2.7.4. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne.
Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab
edaspidi kasutada antud piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel.
Muuhulgas on võimalik Narva linnal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uue
üldplaneeringu koostamisel. Nimelt on Narva Linnavolikogu 27. augusti 2020. a otsusega nr
32 algatanud Narva linna üldplaneeringu 2035+ koostamise. Geoloogilise uuringuga saadud
teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel
rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.
2.7.5. Mis puudutab RMK 10. juuni 2014. a kirja, siis seal on tõepoolest märgitud, et Kõrgesoo
uuringuruumi alal on esmaseks eesmärgiks metsa kasvatamine ja majandamine. Tuleb taaskord
rõhutada, et tegemist on geolooglilise uuringu loa taotlusega, mitte kaevandamisloa taotlusega.
Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on
lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse
12
uuringueelsesse seisukorda. Lisaks tuleb täpsustada, et RMK märkis oma kirjas veel, et
kaevandamine taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist. Seega on
sellega mõeldud seda, et hilisem kasutamine (metsa kasvatamine ja majandamine) toimuks
pärast turbavaru kaevandamist ja ala korrastamist.
2.7.6. Ülaltoodust ilmneb, et Narva Linnavolikogu on lähtunud peamiselt kaevandamise vastu
suunatud argumentidest ning ei ole põhjendanud väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu
tegemisele. MKM-i hinnangul ei kaalu Narva Linnavolikogu põhjendused üles allpool
käsitletud riigi huvi maavarade uurimiseks Kõrgesoo uuringuruumis. Geoloogilise uuringu
tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale
kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist
informatsiooni.
3. RIIGI HUVI KÕRGESOO UURINGURUUMIS MAAVARA GEOLOOGILISE
UURINGU TEGEMISEKS
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkt 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohalik
omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV
nõusolekul.
3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10
kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut
VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid
rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-
09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub
nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või
13
majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS
seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse
konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1
kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine
ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.
Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi
defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist,
Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest.
Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori
toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline
eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule
ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus.
3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada
kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus
kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi
kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu
seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue
ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,
maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures
peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete
uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui
ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat
väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr
3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Kõrgesoo
uuringualal
3.3.1. Uuringuluba taotletakse osaliselt Kõrgesoo endisele freesturba tootmisalale (pindala 70,9
ha), mis kattub ligikaudu 1/3 taotletava uuringualaga. Kõrgesoo endine freesturba tootmisala
kuulub keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus
nr 87) lisas 1 nimetatud turbaalade hulka. Määruse nr 87 lisas 1 nimetatud aladel kaevandamisel
ei kohaldata turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära, et tagada nende kiirendatud korras
lõpuni ammendamine ja seejärel korrastamine, kuna juba avatud turbatootmisalad avaldavad
keskkonnale negatiivset mõju. Loomulikus olekus seovad turbaalad atmosfäärist
14
süsihappegaasi ning talletavad seda taimejäänustena. Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab
orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik
pääseb süsihappegaasina (edaspidi CO2) tagasi atmosfääri. Pärast turbatootmisala
ammendamist on võimalik see nõuetekohaselt korrastada. Korrastamise käigus taastatakse
soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi taastumise. Määruse nr 87 rakendamine aitab
kaasa maavara säästlikule kasutusele, mahajäetud turbaalade kiiremale korrastamisele ning
CO2 emissiooni vähenemisele. Taastaimestamise tulemusena kahandatakse kasvuhoonegaaside
emissiooni.
3.3.2. Eesti liitus 20. oktoobril 1993. a „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
elupaikade konventsiooniga“ (Ramsari konventsiooniga) 6,7, millega tunnistatakse märgalade
ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades.
Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alasid taas kasutusse andes jäetakse looduslikud alad
puutumata, nii on võimalik rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita. Kaevandamisega
rikutud mahajäetud turbaalad avaldavad keskkonnale ning seega ka mõjupiirkonnas elavatele
isikutele pigem negatiivset mõju, olles seejuures ka visuaalselt häirivad, kuna korrastamata alad
võivad olla ebaühtlased, võsastunud või jääda aastateks taimkatteta. Seega on hoolimata
kaevandamisega kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust juba avatud kaevandamisalade
ammendamisel pikemas perspektiivis positiivne mõju. Arvestada tuleb ka sellega, et määruse
nr 87 nimekirjas olevale alale ei saa automaatselt kaevandamisõigust, selle annab ikkagi
kaevandamisluba, mille andmisele eelneb avatud menetlus ning asjakohasel juhul ka
keskkonnamõjude hindamine. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaaladest lähtuv
negatiivne mõju väheneb pärast alade korrastamist. Kavandatava geoloogilise uuringuga on
võimalik välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem
kaevandada ja hiljem ala korrastada.
3.3.3. Taotletava Kõrgesoo uuringuruumi väikest või puuduvat looduskaitselist väärtust
kinnitab ka Eestimaa Looduse Fondi töö „Soode looduskaitseline inventeerimine“, J. Paal, E.
Leibak, 20118. Eelviidatud soode looduskaitselise inventeerimise aruandes (lk 85) on märgitud,
et Kõrgesoo raba on elektrijaamadest pärit leeliselise õhusaaste tõttu tugevasti või täielikult
degradeerunud ning kuna rikutud sood taastuvad looduslikult väga aeglaselt, on kahtlane, kas
ta on üldse looduslikult võimeline rabaks taastuma. Juba kuivendatud ja rikutud turbaalasid taas
kasutusse andes ning jättes nii turba kaevandamisest puutumata looduslikud alad, saab täita
Ramsari konventsiooni. Ilma kavandatava geoloogilise uuringuta puuduks asjakohane
informatsioon, mis oleks aluseks edasiste ostuste tegemisel.
3.3.4. Kui taotletavast uuringuruumist 70,9 ha ehk ligikaudu 1/3 on mahajäetud
turbatootmisala, siis ülejäänud 138,09 ha ehk ligikaudu 2/3 kattub määruse nr 87 lisa 2 järgi
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga (Kõrgesoo maardla). MaaPS § 45
lõike 3 kohaselt kantakse kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja turbamaardla või selle
osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist
looduskaitseväärtust. Kuivõrd Kõrgesoo uuringuruumiga 1/3 ulatuses kattuv mahajäetud ala ja
2/3 ulatuses kaevandamiseks sobiv ala on omavahel seotud, on kogu uuringuruum osas tegemist
kuivendusest mõjutatud maaga, millel ei ole suure tõenäosusega looduskaitselist väärtust.
6
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000
7
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/24529
8
https://issuu.com/ivar/docs/margalad_tekst_veeb
15
3.3.5. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa
aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,
kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes
tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade
kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste
planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja
põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju
hindamine. Antud juhul on ülekaalukas riigi huvi koguda maavara olemasolu kohta infot
asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud.
3.3.6. Uuring võimaldab teada saada seal lasuva turbakihi paksuse, kvaliteedi ja
kaevandamistingimused. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru
arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale
kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist
informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei
saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara
võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa
võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
3.3.7. Kavandatav uuring on tegevus, mille tulemusi arvesse võttes võib osutuda võimalikuks
maapõueressursi säästlik kasutamine. Seega on täidetud MaaPS § 1 lõikes 1 sätestatud
maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik kasutamine ja seejuures tekkivate
keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Samuti on tagatud MaaPS § 14
lõike 1 punktis 3 ja § 16 lõikes 4 sätestatud maavara säästliku kasutamise põhikohustus. Ühtlasi
on täidetud ülalviidatud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 märgitud keskkonnahoiu nõue.
3.3.8. MaaPS v.r. § 14 lõike 2 kohaselt tuli uuringuloa andmisel arvestada ka geoloogia,
mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjatest koosneva EMK arvamust. EMK
toetas oma protokollilises otsuses Keskkonnaameti seisukohta pöörduda uuringuloa andmiseks
vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole, kuna Kõrgesoo uuringuruum on varasema
kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ala, kus maavaravaru on lõpuni kaevandamata. Jääkvaru
kaevandamisel ja seejärel ala korrastamisel on eeldatavalt positiivne mõju keskkonnale.
3.3.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse
eelhinnangu tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang
geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kõrgesoo
uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
3.3.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo
uuringuruumis on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada
informatsiooni maavara paiknemise kohta asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette
valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kõrgesoo uuringuruum kattub osaliselt kaevandamisega
rikutud mahajäetud turbatootmisalaga, mis on kaevandamiseks ette valmistatud, ning osaliselt
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Seetõttu on oluline uuringuga
16
täpsustada, kas selles kohas oleks kaevandamine perspektiivikas ja võimalik, ning seejärel
võimaluse korral maavara ressurss lõpuni ammendada, mis tagaks maavarade säästliku
kasutamise. Seega seisneb ülekaalukas riigi huvi ka maavarade säästlikus kasutamises.
Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja MKM on menetluse käigus vastanud Narva
Linnavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3 ning tuginedes asjaolule,
et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara
uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Kõrgesoo uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu
tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab
Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
OÜ-le Energiapuu, Narva Linnavalitsusele, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Enefit Power AS-le, SA-le Ida-
Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ-le Tööstuspark Intec-Nakro.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
17
03.11.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldisel“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku maavara kaevandamise loa
(edaspidi kaevandamisluba) andmiseks osaühingule Lindamäe (edaspidi loa taotleja) Tõitoja
liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Osaühing Lindamäe taotleb kaevandamisluba
eesmärgiga tagada karjääri mõjupiirkonnas (50 km raadius) tegutsevate ettevõtjate vajadused
teedeehituses ja täitepinnasena kasutatava materjaliga.
Korraldus võetakse vastu, sest Saarde Vallavolikogu 14.02.2018 ja 22.09.2021 esitatud
seisukohtade kohaselt ei ole Saarde vald nõus kaevandamisloa andmisega Tõitoja liivakarjääri
mäeeraldisele, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et kaevandamisloa andmiseks on ülekaalukas riigi
huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik kaevandamisluba anda vaid
Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo
vanemspetsialist Marin Varblane (tel. 5692 7090; e-post:
[email protected]),
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693
3839; e-post:
[email protected]), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338;
[email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist
Signe Lehtme ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Ave Henberg.
Kaevandamisloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt
Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse 21.10.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 34 lg 1 p 16 järgi
keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud
kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lg 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei
nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse
nõusolekul. Kehtivas maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) sätestatakse samasugune kord.
MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa
andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi
Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik kaevandamisluba anda
Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega
nõustunud.
1
Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse
enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on
tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui
rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse
regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt
kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse
omavalitsuse huvidega.
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas
on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis
võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras
aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta
lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks
osaühingule Lindamäe Tõitoja liivakarjääris kaevandamiseks. Korralduse eelnõus on pikemalt
käsitletud Saarde valla seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud
põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt varustuskindluse aspektist. Riigi huvi on lubada kaevandada
maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses,
mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud
nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade kaevandamisloa haldusmenetluse käigust.
Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused
kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis.
Keskkonnaamet valmistas ette kaevandamisloaks nõusoleku andmise eelnõu, kuna osaühing
Lindamäe tegi ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused
otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,
millega põhjendatakse kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt
on Saarde vald vastu kaevandamisloa andmisele peamiselt põhjustel, et kaevandamine on
vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ning kaevandamine võib ebasoodsalt mõjutada Reiu
jõe veerežiimi ja elustikku ning väärtuslikku Reiu jõe ürgoru maastikku. Seejärel on välja
toodud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) vastuväited Saarde valla seisukohtadele. KeA
hinnangul puudub alus osaühingule Lindamäe kaevandamisloa andmisest keelduda, kuna
võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest
keeldumisele. Sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Kuivõrd
planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa
andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud
ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende
keskkonnameetmed“ kohaselt ei avalda kaevandamine mõju Reiu jõe veerežiimile ning
ekspertarvamuses välja toodud keskkonnameetmete rakendamisel on võimalik kaevandamisega
kaasnevaid mõjusid (sh ümbritsevale elustikule) minimeerida.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on
vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi
sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
2
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi
huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetses maardlas kaevandamisloa andmiseks.
Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub
Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika
väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna
hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil
ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg
1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise
kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue
säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.
VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna
koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis
MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii
maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade
kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i
arvamusest. MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku
taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub. MKM ja KeM on asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi arvestades põhjendatud, sest kuivõrd Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas, siis on
võimalik tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus minimaalsete
transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi
huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.
Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi aspektist
põhjendatud, sest taotletav mäeeraldis paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke
projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas ning Keskkonnaameti
hinnangul on Tõitoja liivakarjääri teeninduspiirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud vaid 6
aastaks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel.
Oluline on samuti see, et taotletav Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ei asu kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Samuti ei jää
taotletava ala vahetusse lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid
loodusobjekte.
3
Maavara kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara kaevandamise
ja töötlemisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju
sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus.
Tööstusest võidavad ennekõike ettevõtted, karjääri lähipiirkonna elanikud on aga
kaevandamisest kaevandamistegevuse perioodi jooksul häiritud. Kavandatava tegevusega
kaasnev otsene keskkonnasurve (müra, vibratsioon, õhusaaste) avaldub kaudse mõjuna
elukeskkonnale ning elanike tervisele. Nimetatud mõjusid on võimalik leevendada
kaevandamisloa lisatingimuste täitmisega. Mõju piirkonna demograafilisele arengule ette näha
ei ole. Samuti ei avaldu eeldatavalt negatiivset mõju tööhõivele ja sissetulekutele ega kohalikule
arengule. Positiivset mõju avaldatakse tööhõivele uute töökohtade tekkimisega karjääri ja
maavara transpordiks. Otseste maksudena laekuvad füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte
tulumaks.
MaaPS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mäeeraldise piires olev maavara aluspõhja maavarana
riigile. Täiteliiv ei ole aluspõhja maavara, kui antud juhul asub taotletav mäeeraldus riigimaal
ja kuulub seega riigile. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja
maavara kaevandamisõiguse tasu vastavalt keskkonnatasude seaduses ja Vabariigi Valitsuse
07.07.2016 määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“
sätestatud tasumääradele. Arvestades, et mäeeraldise piires on 673 000 m3 kaevandatavat
täiteliiva aktiivset tarbevaru, on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru
kaevandamise eest selle aasta tasumäära (perioodiks 01.01.2021 – 31.12.2021 kehtestatud
tasumäär täiteliivale (määruses nimetatud liiva täitepinnas) on 0,47 eurot/m3) järgi 673 000 x
0,47 = 316 310 eurot. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna
kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude
seaduse § 551 lg 1 p-le 9. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt
kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise
sihtotstarvet ei ole määratud.
Kaevandamisõiguse tasude osakaal kohalike omavalitsuste eelarves varieerub
märkimisväärselt. Peamiselt võidavad nendest kaevandustega maapiirkondade vallad, eriti
aktiivsel kaevandamise ajal. Seega saab kaevandamisest kohalikule omavalitsusele laekuvat
maksutulu kasutada kogu omavalitsuses elavatele inimeste hüvanguks ja riigieelarvesse
laekuvat maksutulu vastavalt määratud sihtotstarbele.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
keskkonnamõju. Tekkivad keskkonnamõjud on kaevandamisloa lisatingimustega välistatavad
või minimeeritavad.
Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri
mäeeraldisel.
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada kaevandamisloa andmise üle Tõitoja
liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel.
4
Korralduse andmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 23.08.2021 kirjaga nr 17-
1/2021/4957-1 arvamuse avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale,
Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute
omanikele.
Loa taotleja nõustus 26.08.2021 e-kirjas (registreerimisnumber MKM-i dokumendiregistris 17-
1/2021/4957-2) korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning tõi lisainformatsioonina välja asjaolu,
et 09.03.2021 esitatud metsateatiste nr 50000474369, nr 50000474367 ja nr 50000474365
alusel on taotletavalt alalt lageraiutud ligikaudu 7,5 ha metsa ning lisas, et alal on veel säilinud
4-5 ha raieküpset metsa. See lisainformatsioon võeti teadmiseks. Rahandusministeerium tegi
13. septembri 2021. a kirjas nr 1.1-11/5933-2 ettepaneku näha VV korralduses ette tingimus, et
kaevandamisloa lõppemisel korrastatakse karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud
rohelise võrgustiku alana. MKM lisas korraldusse selgituse, et kaevandamisloa andmise otsuse
teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Kaevandamisloas määrab Keskkonnaamet
korrastamise suuna ja lisab vajadusel lisatingimusi. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa
andmisega, palub MKM Keskkonnaametil Rahandusministeeriumi ettepanekuga
kaevandamisloa andmisel arvestada. Keskkonnaministeeriumil puudusid 15.09.2021 kirjas nr
1-5/21/4118-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.
Saarde Vallavolikogu esitas 22.09.2021 vallavolikogu istungi protokolliga nr 8 seisukoha
käesoleva korralduse eelnõule ja selle seletuskirjale. Teised menetlusosalised oma arvamust ei
esitanud.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Minister
5
EELNÕU
03.11.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks
Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel, arvestades maapõueseaduse 21.
oktoobril 2016. a kehtinud redaktsiooni § 34 lõiget 2.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Osaühing Lindamäe (registrikood 10898284, edaspidi loa taotleja) esitas 21. oktoobri
2016. a kirjaga nr A032 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõitoja
liivakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse.
Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas
Lodja külas paiknevas Tõitoja liivamaardlas riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21
(kinnistu nr 12422750, katastritunnusega 71102:001:0375). Riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).
Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise ja selle teenindusmaa suurus
on 14,14 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 738
000 m³, millest kaevandatav on 673 000 m³. Kaevandamise keskmine aastamäär on 45 000 m³
ja loa kehtivusaeg viisteist aastat. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara teede
ehitamisel ja täitepinnasena.
1.2. Keskkonnaamet avaldas 1. novembril 2016. a maapõueseaduse 21. oktoobril 2016. a
kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 29 lõike 2 alusel teate kaevandamisloa taotluse
esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete
esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
1.3. Keskkonnaamet küsis 23. novembri 2016. a kirjas nr 12-2/16/12624-4 loa taotleja
seisukohta Keskkonnaameti koostatud varustuskindluse analüüsi kohta.
1.4. Loa taotleja jõudis 13. detsembri 2016. a kirjas nr A-035 seisukohale, et varustuskindluse
analüüsimisel oleks asjakohane arvestada ka teadaolevaid lähitulevikus rajatavaid
infrastruktuuri objekte – Rail Baltic ja Via Baltica, mis jäävad taotletava Tõitoja liivakarjääri
mäeeraldise teenindusraadiusesse.
1.5. Keskkonnaamet pöördus 27. detsembri 2016 a. kirjaga nr 12-2/16/12624-6 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja
liivakarjääri kaevandamisloa menetluses.
1
1.6. MKM asus 30. jaanuari 2017. a kirjas nr 17-1/16-00206/053 seisukohale, et Tõitoja
liivakarjääri kaevandamisloa andmine on põhjendatud ning riiklikes huvides vajalik tagamaks
avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus.
1.7. Keskkonnaamet saatis 7. juuni 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-2 maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu eelnõu (edaspidi
KMH eelhinnang) Saarde Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.8. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 10. augusti 2017. a otsusega nr
25 (edaspidi vallavolikogu otsus nr 25), mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus
kaevandamisloa andmisega. Otsuses tegi Saarde Vallavolikogu Keskkonnaametile ettepaneku
algatada keskkonnamõjude hindamine Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse osas.
1.9. Loa taotleja esitas 6. septembril 2017. a vaide vallavolikogu otsuse nr 25 kehtetuks
tunnistamiseks.
1.10. Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu otsuse
nr 25 kehtetuks ning kohustas Saarde Vallavalitsust koostama lähteülesande ekspertarvamuse
koostamiseks, mis hindaks Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.
1.11. Saarde Vallavalitsus kinnitas 10. oktoobri 2017. a korraldusega nr 16.2-3/252
lähteülesande Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise mõju uurimiseks.
1.12. Loa taotleja esitas 4. detsembril 2017 Keskkonnaametile Skepast&Puhkim OÜ
(registrikood 11255795) poolt koostatud ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris
kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende keskkonnameetmed“ (töö nr 2017-0120)
(edaspidi ekspertarvamus).
1.13. Saarde Vallavolikogu tegi 14. detsembri 2017. a otsusega nr 54 Keskkonnaametile
ettepaneku lisada kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ekspertarvamuses välja toodud
keskkonnahäiringuid minimeerivad soovitused.
1.14. Keskkonnaamet pikendas 29. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-10 osaühing
Lindamäe esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni 15.
juunini 2018. a.
1.15. Keskkonnaamet saatis 17. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-12 MaaPS § 49 lõike
6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ning KMH
eelhinnangu, mida oli täiendatud vastavalt ekspertarvamusele, teistkordselt Saarde
Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.16. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 14. veebruari 2018. a otsusega
nr 8, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega.
1.17. Keskkonnaamet küsis 22. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-14 loa taotleja
seisukohta menetluse edasise käigu kohta.
2
1.18. Loa taotleja tegi 26. veebruari 2018. a kirjas nr A 01/18 Keskkonnaametile ettepaneku
taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt
(edaspidi VV).
1.19. Keskkonnaamet pöördus 07. märtsi 2018. a kirjaga nr 12-2/18/3331 MaaPS § 55 lõike 5
alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri
kaevandamisloa menetluses.
1.20. Keskkonnaminister asus 10. aprilli 2018. a kirjas nr 14-5/18/1663-2 seisukohale, et
kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvist lähtudes
põhjendatud.
1.21. Keskkonnaamet pikendas 5. juuni 2019. a kirjas nr 12-2/19/386 osaühingu Lindamäe
esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni
menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist kaevandamisloa
andmiseks või andmisest keeldumiseks.
1.22. Keskkonnaamet küsis 20. novembri 2019. a kirjas nr 12-2/19/512 uuesti MKM-i
seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses.
1.23. MKM jõudis 10. detsembri 2019. a kirjas nr 17-1/18-0148/9199 seisukohale, et
kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele vastab riigi huvidele.
1.24. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130
Keskkonnaministeeriumile VV poole pöördumiseks kaevandamisloa taotluse materjalid ja VV
korralduse eelnõu, millega antakse nõusolek kaevandamisloa andmiseks Tõitoja liivakarjääri
mäeeraldisel.
1.25. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS)
muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1
lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku
geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-
majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse
suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade
taotluste menetlusprotsessides.
1.26. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29.
juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu maavara kaevandamise
loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele.
1.27. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid ette VV-lt maavara kaevandamise loa andmiseks
nõusoleku küsimise korralduse ning MKM saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 23. augusti
2021. a kirjaga nr 17-1/2021/4957-1 arvamuse avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale,
Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute
omanikele.
1.28 Loa taotleja nõustus 26. augusti 2021. a e-kirjas (registreerimisnumber MKM-i
dokumendiregistris 17-1/2021/4957-2) korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning tõi
3
lisainformatsioonina välja asjaolu, et 9. märtsil 2021. a esitatud metsateatiste nr 50000474369,
nr 50000474367 ja nr 50000474365 alusel on taotletavalt alalt lageraiutud ligikaudu 7,5 ha
metsa ning lisas, et alal on veel säilinud 4-5 ha raieküpset metsa.
1.29. Rahandusministeerium tegi 13. septembri 2021. a kirjas nr 1.1-11/5933-2 ettepaneku näha
VV korralduses ette tingimus, et kaevandamisloa lõppemisel korrastatakse karjääriala Saarde
valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana.
1.30. Keskkonnaministeeriumil puudusid 15. septembri 2021. a kirjas nr 1-5/21/4118-2
täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta.
1.31. Saarde Vallavolikogu jääb 22. septembri 2021. a vallavolikogu istungi protokollis nr 8
seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus
Saarde valla üldplaneeringuga. Samas aktsepteerib vallavolikogu VV korralduse eelnõus
kajastatavat prioriteeti – ülekaalukat riigi huvi, strateegiliselt tähtsa Rail Balticu ehitamist ja
vajadust leida Pärnumaal selleks kiiresti ja piisavas koguses liiva- ja kruusavarusid ning teeb
ettepaneku vähendada taotletavat ala viies Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise ja selle
teenindusmaa lõunapiir Reiu jõest 100 m kaugemale ehk sisuliselt kahekordistades Reiu jõe
kalda piiranguvööndit.
2. SAARDE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-
MINISTEERIUMI, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI
NING RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Kuna Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu
10. augusti 2017. a otsuse nr 25 kehtetuks, siis otsuses nr 25 olnud valla argumente korralduses
ei käsitleta ning järgnevalt kajastatakse üksnes Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a
keelduvat seisukohta ja Keskkonnaameti vastuseid sellele.
2.2. Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a seisukoht
2.2.1. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 14. veebruari 2018. a otsusega nr 8
seisukoha, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Saarde
Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
2.2.2. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamuses ja Keskkonnaameti poolt
koostatud KMH eelhinnangus on mõjud Reiu jõe veerežiimile käsitletud üldsõnaliselt,
seejuures puuduvad argumenteeritud uuringutele viitavad seisukohad. Selgusetuks jääb, kas
Keskkonnaamet on lähtunud KMH eelhinnangu andmisel keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest
kriteeriumitest. Ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju Tõitoja liivamaardla lähialas
paiknevatele vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008. Samuti on
ekspertarvamuses alahinnatud vääriselupaiga VEP132021 avamist tuultele (domineerivad
edelatuuled) seoses mäeeraldisel kasvava metsa raadamisega.
2.2.3. Saarde valla üldplaneeringu1 (kehtestatud 30. jaanuaril 2008. a) kohaselt paikneb
kavandatav karjäär 8,2 hektari ehk 58% ulatuses maakonna tasandi suure rohekoridori (tähis
K8) alal. Piirkonna rohevõrgustik on algselt määratletud ning selle põhimõtted välja töötatud
1
https://saarde.kovtp.ee/uldplaneering
4
Pärnumaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“
(kehtestatud 20. mail 2003. a). Rohevõrgustikku on täpsustatud Saarde valla üldplaneeringuga.
Samades piirides on rohekoridor üle võetud Pärnu maakonnaplaneeringusse2 (kehtestatud 29.
märtsil 2018. a). Saarde valla üldplaneeringu kohaselt maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku
aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise
võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku
asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Lisaks on Saarde valla
üldplaneeringus öeldud, et rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab
selle püsimise ja toimimise. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate
looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada
kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade
liitumisega, jms).
Karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule ebasobivaks, sh seoses
rohekoridori K8 järsust ahendamisest ja kaevandamistegevusest tuleneva loomade
liikumisteede ahendamise-katkestamisega. Kavandatava tegevusega raadatakse 14,14 ha
suurune ala suhteliselt metsarikkas piirkonnas. Eksperthinnangus on alahinnatud kavandatava
Tõitoja liivakarjääri mõju rohekoridorile K8.
Saarde valla üldplaneeringus on sätestatud, et rohekoridoris paikneva katastriüksuse
sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja
üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Maavara kaevandamisloa
andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus
sätestatud tingimustega rohevõrgustiku toimise tagamiseks, kuna mäeeraldise ja seda
teenindava maa sihtotstarbeks tuleb maavara kaevandamise loa andmisel määrata
mäetööstusmaa.
2.2.4. Taotletav Tõitoja liivakarjäär, mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval
kinnistul Lodja metskond 21 (katastritunnus 71102:001:0375), mis Saarde valla
üldplaneeringuga on määratud puhkealaks P1. Saarde valla üldplaneering sätestab, et puhkealad
tähistusega P1 on hoonete ehitamise õiguseta ning nendel aladel peab säilima looduslikkus.
Lubatud on ehitada vabaaja veetmist soodustavaid rajatisi: vaatetorne, kergliiklus- ja
matkarajadu, lõkke- ja puhkekohti. Puhkealasid P1 hooldatakse ja siin kasvavaid metsi
majandatakse heade tavade kohaselt. Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri
mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus Lodja metskond 21 katastriüksuse
alale määratud maakasutustingimustega. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaevandamisloa
andmisega, mille korral tuleks vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga määrata Lodja
metskond 21 katastriüksuse sihtotstarbeks mäetööstusmaa.
2.2.5. Kavandataval Tõitoja kaevandusalal asub Tartu Ülikooli zooloogia osakonna
loomaökoloogia õppetooli linnuökoloogia välilaboratooriumi üks Kilingi-Nõmme ümbruse
pikaajalistest uurimisaladest “Riitskulli”. Ala rajati 1981. aastal Kilingi-Nõmme
Näidismetsamajandi Nigula looduskaitseala töötajate poolt suluspesitsejate (eelkõige must-
kärbsenäpp) populatsiooniökoloogia uurimiseks. Alalt kogutud andmestikku on kasutanud
rahvusvahelised teadusgrupid ja avaldanud teadusartikleid mainekates teadusajakirjades.
Alates 1995. aastast kasutab Riitskulli uurimisala Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli
lindude käitumisökoloogia töörühm ühe Kilingi-Nõmme ümbruses asuva uurimisalana. Alalt
kogutud pikaajalised andmed on väga olulised kliimamuutuse mõjude uurimiseks elustikule.
2
https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering
5
Tulenevalt ala teaduslikust väärtusest on tähtis säilitada Riitskulli uurimisala praeguses
seisundis.
2.3. Keskkonnaameti vastuväited Saarde Vallavolikogu 14. veebruaril 2018. a esitatud
seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine
2.3.1. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 15 m lõunasse jääb Reiu jõe kalda
piiranguvöönd ja ligikaudu 115 m kaugusele Reiu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1145400).
Reiu jõgi kuulub Reiu jõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000294) ja Reiu jõe loodusala
(keskkonnaregistri kood EE0040384) koosseisu. Arvestades sellega, et hoiualana ja
loodusalana on kaitse all ainult jõgi, mis asub taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast
ligikaudu 115 m kaugusel, ei mõjuta kaevandamine hoiuala ega ka loodusala toimimist.
Eksperthinnangu kohaselt asub Tõitoja liivamaardla alal, kus põhjavesi on suhteliselt hästi
kaitstud ning Tõitoja liivakarjäärist liiva kaevandamine ei avalda mõju Reiu jõe veerežiimile.
Kuigi karjääri rajamisega põhjavee taset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu),
siis pinnase eemaldamine ja veekogu teke põhjustab siiski lokaalset veetaseme mõningast
alanemist karjääri vahetus läheduses. Kuna karjäärist vett välja ei pumbata, siis ei ole ka jõe
settekoormuse suurenemise ohtu.
2.3.2. Saarde Vallavolikogu tõstatab küsimuse, kas Keskkonnaamet on lähtunud KMH
eelhinnangu andmisel KeHJS § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest kriteeriumitest. See viide on
arusaamatu. Kui on tahetud viidata KMH eelhinnangu kriteeriumitele, siis seda sätestab KeHJS
§ 61. KMH eelhinnangu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16. augusti 2017.
a määrusega nr 31 „Eehinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on KMH
eelhinnangu koostamisel lähtunud viidatud kriteeriumitest ja nõuetest.
2.3.3. Saarde Vallavolikogu toob veel välja, et ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju
vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008 (mh domineerivate edelatuulte
mõju vääriselupaigale VEP132021). Eksperthinnangu kohaselt eeldab liiva kaevandamine
metsa raadamist kogu mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal. Raadatava metsa näol on tegemist
pohla kasvukohatüüpi kuuluva ja valdavas osas küpse männikuga. Tegemist on suhteliselt
üheealise majandusmetsaga, looduslikke metsaelupaiku ega metsa vääriselupaiku alale ei jää.
Vääriselupaiga VEP132021 territooriumil kasvab III kaitsekategooria pikk lõhnasamblik
(Evernia divaricata), kelle elupaik pindalaga 8 ha hõlmab valdava osa vääriselupaiga alast.
Pikk lõhnasamblik kasvab peamiselt vanemates metsades, kõige sagedamini kuuse okstel, kuid
võib kasvada ka männil ja kasel. Pikk lõhnasamblik levib hajusalt üle Eesti ning teada on kokku
üle 20 leiukoha. Kuna kavandatava tegevusega raadatakse vaid 14,14 ha suurune ala suhteliselt
metsarikkas piirkonnas ning liigi elupaik on samuti suhteliselt suur, siis ei mõjuta tegevus
valgustingimusi ja sambliku elutegevuse jaoks olulist õhuniiskust olulisel määral.
Ekspertarvamuses on soovitatud vääriselupaiga VEP132021 kaitseks rajada kaitsevall
vääriselupaiga ja karjääri piirile kõrgusega ca 3 m. Kaitsevall kujundab mikrokliimat ja aitab
hoida niiskust. Eksperthinnangus on tõepoolest välja toodud, et metsa raiega avatakse
vääriselupaik VEP132021 domineerivatele edelatuultele, kuid arvestades, et puistus
domineerib mänd, mis on suhteliselt tormikindel puuliik, siis ei ole suuremad tormikahjustused
vääriselupaiga alal ja kaitstava samblikukliigi elupaigas tõenäolised. Siiski ei saa välistada
üksikute kuuskede tormiheidet vääriselupaiga servas. Vääriselupaiga VEP126228
territooriumil paikneb pohla kasvukohatüübi mets, mille esimese rinde moodustavad mänd
(80%) vanusega ca 180 aastat ning mänd (10%) ja kuusk (10%) vanusega ca 110 aastat.
Vääriselupaiga peamiseks väärtuseks on vanad männid. Tõitoja liivamaardla ja vääriselupaiga
VEP126228 vahel paikneb kruusatee, mis paikneb ca 20 m laiusel teesihil, seega on juba praegu
6
karjääripoolses vääriselupaiga servas rohkem valgust. Pohla kasvukohatüübi männikute näol
on tegemist valgusküllase tüübiga, mille puhul servaefekt on väike ning ei põhjusta tugevat
alustaimestiku teisenemist. Seega planeeritava karjääri alal tehtav lageraie ei mõjuta
vääriselupaiga VEP126228 valgustingimusi olulisel määral võrreldes olemasoleva olukorraga.
Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil paikneb jäneskapsa kasvukohatüübi mets, mille
esimese rinde moodustab mänd (60%), kask (20%) ja kuusk (20%) vanusega u 110 aastat.
Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil kasvab III kaitsekategooria künnapuu (Ulmus
laevis). Vääriselupaik VEP206008 paikneb karjäärist piisaval kaugusel, mistõttu sellele alale
kaevandamisega kaasnevad mõjud ei ulatu. Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava karjääriala
metsaraie mõjud vääriselupaikadele VEP126228 ja VEP206008 puuduvad ning kaitsevalli
rajamisel on võimalik häiringuid vääriselupaigale VEP132021 minimeerida.
2.3.4. Saarde valla üldplaneeringu kohaselt koosneb selles käsitletud roheline võrgustik
tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest. Roheline võrgustik on määratletud ja selle
põhimõtted välja töötatud Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ alusel. Rahandusministri 29. märtsi 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74
„Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas,
Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“
kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnu
maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et
kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed.
2.3.5. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kehtiv Pärnu maakonnaplaneering ei välista
kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Saarde vald on Saarde Vallavolikogu 17. oktoobri
2018 otsuse nr 41 „Saarde valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hingamise algatamine“ alusel asunud koostama Saarde valla uut üldplaneeringut.
Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka
kehtiv Saarde valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel.
Seonduvalt maardlate rajamisega on Saarde valla üldplaneeringus kirjas, et maardlad, mis
jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara
kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise
võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise
lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Seega ei ole
kaevandamisloa andmine vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu
maakonnaplaneeringuga.
2.3.6. Keskkonnaamet peab oluliseks tuua välja, et isegi võimalik vastuolu kehtivate
planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd
planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa
andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15.
oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe
kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on
kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba
õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks.
Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui
kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega
alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest
7
keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav
strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid
vajadusi. Seonduvalt katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega peale kavandamisloa andmist
sätestab maakatastriseaduse § 182 lõige 4, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara
kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa
sihtotstarve.
2.3.7. On õige, et karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule
ebasobivaks ning lisanduvad ka häiringud, mida põhjustab karjääris töötav tehnika ning
toodangut vedav transport. Samas on tegemist suhteliselt väikese alaga. Eksperthinnangu
kohaselt avalduvad häiringud enam mõju karjääri rajamise algstaadiumis, mil loomastik pole
veel uue häiringukoldega harjunud. Karjääri tegutsemise jooksul kohaneb loomastik selle
töörütmiga ning loomad hoiavad eemale karjääri vahetust lähedusest vaid inimese kohaloleku
ja tehnika töötamise ajal. Loomade liikumist piki rohekoridori karjääri tegevus ei tõkesta, sest
koridori lääneosas säilib loodusmaastikus paiknev 0,5 km laiune koridoriosa. Kuna koridori
idaosas (karjäärialast lõunas) asub suhteliselt lähestikku kolm majapidamist, siis on selles
piirkonnas häiringutase niigi pisut kõrgem ning inimpelglikumad liigid liiguvad pigem lääne
poolt või siis hoopis ida poolt väljaspool rohekoridori. Loomad saavad liikuda nii rohekoridori
alal kui ka sellest väljapool paiknevail aladel. Seetõttu ei põhjusta karjääri rajamine
rohekoridori antud kohas loomadele barjääriefekti. Piirkonnas kulgev Valga-Uulu maantee
lõikab pika joonobjektina rohekoridori ning seega on koridori lõikumine maanteega
rohevõrgustiku konfliktikohaks. Karjääri rajamine ei muuda eeldatavalt suurel määral loomade
liikumisteid ja ei süvenda konflikti. Kokkuvõttes ei tõkesta karjääri rajamine rohekoridori ega
vähenda olulisel määral selle funktsionaalsust ega rohevõrgustiku sidusust piirkonnas
tervikuna. Ka füüsiliselt säilib suurem osa rohekoridori laiusest. Piirkonnas pole
eksperthinnangu koostajatele teadaolevalt ette näha arendusi ega looduskeskkond suurel alal
muutvaid tegevusi, mis rohevõrgustikku mõjutaks ning võiks põhjustada kumulatiivseid
mõjusid koos karjääri rajamisega. Seega puudub vajadus piirkonnas asenduskoridori
määramiseks.
2.3.8. Mis puudutab puhkealale P1 hoonete ehitamist, siis kaevandamisega ei kaasne hoonete
ehitamist. Kaevandamisega looduslik maastik mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires küll
muutub, kuid see on kvantitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Samuti võib
tulevikus kaevandamisjärgse korrastamise tulemusel tekkiv veekogu naaberkinnistute väärtust
tõsta, kuivõrd piirkonda tekib juurde täiendav võimalus puhkamiseks ja rekreaktsiooniks.
2.3.9. Keskkonnaameti andmetel ei kuulu „Riitskulli“ uurimisala riikliku linnustiku seire alade
hulka. Ekspertarvamuses jõutakse järeldusele, et kui alal hakatakse kaevandama, siis linnud,
kes kasutavad ala hetkel toitumiseks, pesitsemiseks ja peatumiseks, leiavad omale uued
sobilikud alad lähiümbruse metsades. Kaitsmaks haudelinnustikku pesitsusperioodil, on
soovitatav raadamistööd läbi viia sügisesel või talvisel perioodil ajavahemikul septembrist
veebruarini. Kui raadamistöid kavandatakse muul ajal, siis pesakastid tuleb eemaldada enne
aprilli. Soovitatav on teha koostööd Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi
zooloogia osakonnaga leidmaks alternatiivne metsaala lähikonnas pesakastide teisaldamiseks,
et teadusuuringud saaksid jätkuda.
2.3.10. Keskkonnaamet hindab loa andjana kaevandamisloa menetluse käigus ka seda, kas loa
andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi huvi esinemist või puudumist
kaevandamisloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13. juuni 2013. a
käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
8
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“
(edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 3
kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse
kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Lubadega kaevandamiseks antud
maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel
selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab
taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas
enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Keskkonnaamet on
varustuskindluse arvutamise juhendi alusel hinnanud täiteliiva varustuskindluseks Tõitoja
liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas 6 aastat (seisuga 5. juuli 2021. a), mis
varustuskindluse seisukohast on kriitiline.
2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi
seisukohad senises menetluses
2.4.1. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi
olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid.
Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise
algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Keskkonnaministeeriumi arvamusest.
2.4.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2017. a arvamus
2.4.2.1. MKM on 30. jaanuari 2017. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine
on põhjendatud, tagamaks avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus:
2.4.2.2. Kaevandamisloa andmisel on Tõitoja liivakarjääri materjali võimalik kasutada
„Riigiteede teehoiukava 2021–2030“3 Tallinn-Pärnu-Ikla tee teedeehitusobjektide ehituseks.
2.4.2.3. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu tehnilise
kirjelduse4 kohaselt on Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus 200 km trassil 10,2 miljonit m³,
mis teeb täiteliiva ja -kruusa vajaduseks ca 50 000 m³ trassikilomeetri kohta. Taotletava Tõitoja
karjääri teenindusalasse jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk nõudlus on
ligikaudu 3 miljonit m³. Lõuna-Pärnumaa ehitus- ja täiteliiva varud on ebapiisavad ning on
vajalik täiendavate geoloogiliste kaardistamiste, geoloogiliste uuringute ning
kaevandamislubade menetlemine tagamaks ehitamise alguseks rahuldav varustuskindlus.
2.4.2.4. Juba üle 30 km suurte koguste ehitusmaterjalide transport muudab omahinna ligi 50%
kallimaks. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem liikluskoormus,
halvenev liiklusohutus ning paraku ka CO2 emissioonid.
2.4.3. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus
2.4.3.1. Keskkonnaminister on 10. aprilli 2018. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa
andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
3
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
4
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu lisad. Teede Tehnokeskus, 2017.
https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/08/170403-RB-varustuskindlus-LISAD-tiitel.pdf
9
2.4.3.2. Täiteliiva tarbimist iseloomustab suur maht, vähene töötlemisvajadus ja laialdane
kasutamine. Reeglina ei oma täite- ja ballastmaterjal suurt ekspordipotentsiaali, neid
kasutatakse riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohaseks ja majanduslikult optimaalseks
varustamiseks.
2.4.3.3. Ehitusmaavarade osas on oluline, et oleks tagatud riigi varustatus ehitusmaavaradega.
Selleks analüüsitakse uute lubade andmisel piirkonna varustatust ehitusmaavaradega tuginedes
nii mineviku kaevandamise andmetele kui ka kasutamise prognoosidele.
2.4.3.4. Seisuga 19. märts 2018. a jäi Tõitoja mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonda 8
mäeeraldist, kus kaevandatakse täiteliiva ja kus täiteliiva kaevandatava jääkvaru suurus kokku
on ca 2008 tuh m3 ehk ca 2 miljonit m3. Arvestades täitematerjali kogunõudlust 0,45-0,5 mln
m³ aastas selgub, et täiteliiva varustuskindlus Tõitoja liivakarjääri optimaalses
teeninduspiirkonnas seisuga 19. märts 2018. a oli ca 4 aastat, mis varustuskindluse seisukohast
on kriitiline. Seega on kaevandamisloa andmine Tõitoja mäeeraldisele kooskõlas riigi huviga
tagada riigi varustatus ehitusmaavaradega. Lisaks on antud juhul oluline, et taotletav mäeeraldis
asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas.
2.4.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2019. a arvamus
2.4.4.1. MKM jäi 10. detsembri 2019. a kirjas 2017. a antud seisukoha juurde, et Tõitoja
liivamaardlas kaevandamisloa väljaandmine on põhjendatud ja vastab riigi huvile. MKM lisas,
et tuleb arvestada seda, et Saarde vald on Tõitoja maardlas kaevandamise vastu, kuna see on
looduskaunis koht kogukonnale. Seega võiks Keskkonnaamet loa andjana kaaluda lahendusena
seda, et muuta taotletavat ala väiksemaks, s.t viia lõunapiir (õigemini piiripunkt) jõest
kaugemale põhja poole, mis jääks ka lähimatest elamutest kaugemale.
2.5. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning MKM-i
selgitused ja vastuväited arvamustele
2.5.1. Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja keskkonnaministri seisukohti riigi huvi
esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 55 lõike 4 alusel taotleda VV nõusolekut
kaevandamisloa andmiseks. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid selleks ette VV korralduse
eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 23. augusti 2021. a kirjaga nr 17-1/2021/4957-1 arvamuse
avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi
zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.
2.5.2. Rahandusministeeriumi 13. septembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus sellele
2.5.2.1. Rahandusministeerium märkis 13. septembri 2021. a kirjas, et kui riikliku huvi
põhjendused osutuvad vastuargumentidest kaalukamaks ja VV nõustub andma
kaevandamisloa, on eelnõu kohaselt loa kehtivusajaks määratud 15 aastat. Samas on
kaevandamine siiski ajutine tegevus, pärast mida on võimalik ala korrastada või metsastada nii,
et ala toimiks jälle rohelise võrgustiku alana/puhkealana. Pärnu maakonna planeeringu
seletuskirja peatükis 3.3.1. „Roheline võrgustik“ on seatud üldised tingimused maakonna
taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks. Selle kohaselt tuleb vältida
uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui
karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise
võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise
10
lõppedes korrastada kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus
rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid. Saarde valla üldplaneeringuga on ala määratud mh puhkealaks.
Saarde valla üldplaneeringu seletuskirja (lk 17) kohaselt on P1 puhkealana reserveeritud alad
Kilingi-Nõmme linna ümbruses, alad tööstusalade eraldamiseks elamualadest, alad rohelise
koridori säilitamiseks ning muud looduses puhkamiseks kasutatavad alad. Eelnevast lähtudes
tegi Rahandusministeerium ettepaneku näha VV korralduses ette tingimus, et kaevandamisloa
lõppemisel taastatakse karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku
alana/puhkeala. Oluline on, et pärast maavara kaevandamist saaks ala taastatud vähemalt
endisele kujule või kujundada rohelise võrgustiku alaks või puhkealaks.
2.5.2.2. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab
Keskkonnaamet. Kaevandamisloas määrab Keskkonnaamet korrastamise suuna ja lisab
vajadusel lisatingimusi. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, palub MKM
Keskkonnaametil Rahandusministeeriumi ettepanekut, korrastada karjääriala Saarde valla
üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana, kaevandamisloa andmisel kaaluda. MaaPS §
80 lõige 4 punkt 2 ütleb, et kaevandatud maa korrastamiseks kohandatakse kaevandatud maa
metsamaaks, veekoguks, muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega
maastikuks. MaaPS § 81 lõiked 1–5 ütlevad, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud
maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti
koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt.
Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti
rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet
lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja
kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda
korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju
hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud. Keskkonnaamet küsib
korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ja juhul,
kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, ka
Kaitseministeeriumi arvamust.
2.5.3. Saarde Vallavolikogu 22. septembri 2021. a arvamus
2.5.3.1. Saarde Vallavolikogu esitas 22. septembri 2021. a vallavolikogu istungi protokolliga
nr 8 seisukoha korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Saarde Vallavolikogu seisukohad on
kokkuvõtlikult järgmised:
2.5.3.2. Saarde Vallavolikogu jääb seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus Lodja metskond 21
katastriüksuse alale määratud maakasutustingimustega. Vallavolikogu ei saa nõustuda
kaevandamisloa andmisega, mille korral tuleks vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga
määrata Lodja metskond 21 katastriüksuse sihtotstarbeks mäetööstusmaa. Põhjused, miks
Saarde Vallavolikogu ja Saarde rahvas valla üldplaneeringu kaudu käsitletava Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldise ala koos sellega vahetult piirneva Reiu jõe ja selle 100 m laiuse kalda
piiranguvööndiga puhkealaks P1 kvalifitseeris, on esteetilises mõttes fundamentaalsed, kuid
kahjuks õigusaktides nõrgalt kaitstud või nende abil raskesti kaitstavad. Nimelt on just see 2-3
kilomeetrit Reiu jõest koos kaldaaladega kahtlemata üks 5000 km2 suuruse Pärnumaa
väärtuslikumaid, võimsamaid ja ilusamaid loodusmaastikke. Kõigile tuntud Taevaskojaga
täiesti võrreldav, kuid õnneks või kahjuks laiemale avalikkusele Pärnumaa laante keskel seni
vähemteatud.
11
2.5.3.3. Saarde Vallavolikogu aktsepteerib VV korralduse eelnõus kajastatavat prioriteeti –
ülekaalukat riigi huvi, strateegiliselt tähtsa Rail Balticu ehitamist ja vajadust leida Pärnumaal
selleks kiiresti ja piisavas koguses liiva- ja kruusavarusid ning teeb ettepaneku vähendada
taotletavat ala viies Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunapiir Reiu jõest
100 m kaugemale ehk sisuliselt kahekordistades Reiu jõe kalda piiranguvööndit.
2.5.4. MKM-i vastuväited Saarde Vallavolikogu 22. septembri 2021. a esitatud seisukohale
2.5.4.1. Väitele, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus
Saarde valla üldplaneeringuga, on Keskkonnaamet vastanud (vt ees punktid 2.3.4.-2.3.6.).
Kaevandamisloa andmine ei ole vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga. Hetkel kehtivas
Saarde valla üldplaneeringus on kirjas, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja
kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku
osana. Enne kaevandama asumist tuleb üldplaneeringu järgi kavandada rohelise võrgustiku
asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks ja kaevandamise lõppedes tuleb
kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana.
2.5.4.2. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse
üksuse strateegiliste dokumentidega (vt ees punkt 2.3.6.). Seonduvalt katastriüksuse
sihtotstarbe muutmisega peale kavandamisloa andmist sätestab maakatastriseaduse § 182 lg 4,
et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse
kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.
2.5.4.3. Vallavolikogu istungi protokollis on kirjas, et viia taotletava ala lõunapiir Reiu jõest
100 m kaugemale, mis viitaks justkui sellele, et lõunapiir peaks asuma 100 m kaugusel Reiu
jõest, kuigi juba praegu asub Reiu jõgi taotletava ala lõunapiirist ligikaudu 115 m kaugusel.
Istungi protokoll teeb selge ettepaneku vähendada taotletavat ala ja viitab Reiu jõe kalda
piiranguvööndi laiuse kahekordistamisele. Reiu jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m ehk
selle kahekordistamisel jääks taotletav ala 200 m kaugusele Reiu jõest. Ka MKM tegi 10.
detsembri 2019. a kirjas ettepaneku kaaluda lahendusena seda, et muuta taotletavat ala
väiksemaks, s.t viia lõunapiir (õigemini piiripunkt) jõest kaugemale põhja poole, mis jääks ka
lähimatest elamutest kaugemale. Kas ja millises mahus taotletavat ala vähendada, seda otsustab
Keskkonnaamet. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab
Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, palub MKM
Keskkonnaametil Saarde Vallavolikogu ettepanekut kaevandamisloa andmisel kaaluda.
3. RIIGI HUVI TÄITELIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS TÕITOJA
LIIVAKARJÄÄRIS
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik
kasutamine.
12
3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust
seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.
3.1.4. MaaPS v.r. § 34 lõike 1 punkti 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lõike 2 järgi, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba
anda VV nõusolekul.
3.1.5 Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11
kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus
kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei
ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise
nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb
kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-
09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub
nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või
majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi
huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi
huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk
tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate
keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna
tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas
maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda
strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises
laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada
maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud
keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.
13
3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi
huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult
tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel.
3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks
majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti
on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa
suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas
korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade
kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav
toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et
vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre
avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga
arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka
loodusressursse, sh maavarasid.
3.2.7. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade
kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV
30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava
2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine
arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade
arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt
4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate,
eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne
varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise
tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade
ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus täiteliiva kasutusele võtmiseks Tõitoja liivakarjääris
3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena
on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud
ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on
majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021–
20305) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille
tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal,
kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira.
5
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
14
3.3.2. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas6 (edaspidi EGT
uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest
ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades
ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga
kuni 2050. EGT uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja
remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja
Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja
avada uusi karjääre.
3.3.3. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate
mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui
kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad
on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa
kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi
olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030.
Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme
nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda.
3.3.4. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu7 tulemuste kohaselt sisaldab Tõitoja uuringuruumi
liiv pealpool põhjavee taset kruusaosakesi 0,65%, savi- ja tolmuosakesi 2,23%,
filtratsioonimoodul on vahemikus 1,60−7,33 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva
tingimustele. Allpool põhjavee taset sisaldab liiv kruusaosakesi 0,70%, savi- ja tolmuosakesi
4,69%, filtratsioonimoodul on vahemikus 1,45−9,65 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva
tingimustele. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud
määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“8.
Aastal 2018 võeti vastu uus kaasajastatud määrus9, millega ühtlustati ehitusmaavara omaduste
nõuded ehitusvaldkonna nõuetega.
3.3.5. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“10 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab
järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus
nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna
osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele.
Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa
8%. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Tõitoja
liivakarjääri täiteliivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu
raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Tõitoja
uuringuruumi 2016. a geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Tõitoja uuringuruumis leiduv
6
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. <
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-
parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf
7
Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8744. https://fond.egt.ee/fond/egf/8744
8
Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu
tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848
9
Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks". https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016
10
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
15
maavara neid nõudeid ka täidab (filtratsioonimoodul on 1,45–9,65 m/ööp). Seega on Tõitoja
liivakarjääri materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina.
3.3.6. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede
muldkehade täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³. Arvestades,
et Rail Balticu trassikoridori pikkus Pärnumaal on 109 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on
keskmine täitematerjali vajadus ca 52 300 m³. Taotletava Tõitoja liivakarjääri teenindusalasse
(kuni 50 km) jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk vajadus on ca 3,1 miljoni
m³ täitematerjali järele. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030
täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus riigiteedel ca 1,466 miljonit m3 ja RMK hinnangul vajadus
RMK objektidel ca 0,372 miljonit m3. Kui arvestada siia juurde veel eespool märgitud Rail
Balticu 60 km pikkuse lõigu täitematerjali vajadus 3,1 miljoni m³, siis on Pärnu maakonnas
täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 5 miljonit m3 ehk aastas
keskmiselt 0,556 miljonit m3. EGT uurimistöös on Transpordiamet hinnanud täitematerjali (liiv
ja kruus) vajaduseks Pärnumaal 2,656 miljonit m3 aastatel 2031–2050. Arvestades Tõitoja
liivakarjääri teeniduspiirkonnas (50 km raadius) paiknevat täiteliiva kaevandatavat varu ja
täiteliiva nõudlust keskmiselt 0,556 miljonit m3, siis on Tõitoja liivakarjääri piirkonnas
täiteliiva varustuskindlus tagatud ainult 6 aastaks.
3.3.7. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses
muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures
võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust
ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul
teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks,
lisandub ka keskkonnamõju. Pärnumaa lõunaosas paiknevad liiva- ja kruusamaardlad Rail
Balticu trassist ligi 3–10 km kaugusel (Massiaru, Nepste, Vangu, Tõitoja maardla jt). Taotletav
Tõitoja liivakarjäär asub Rail Baltic trassist linnulennult ca 7 km kaugusel, mööda teid 15-20
km kaugusel. Arvestades, et Rail Balticu raudtee ehitusel on materjali kuluna Pärnumaal
arvestatud ca 52 300 m3/km, võimaldab Tõitoja karjääri avamine ehitada umbes 13 km
raudteetrassi muldkeha minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud
keskkonnamõjuga.
3.3.8. Taotletav Tõitoja liivakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide
läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on
Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030
teedeehitusobjektide Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu ja Sauga-Pärnu 2+2 teelõikude ning
Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59 vaheline sild) ühendusteede ehituseks.
Kaevandamisloa andmisel Tõitoja liivakarjääri alal tekib võimalus kasutada Tõitoja
liivakarjääris leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla pealesõitude ja ristmike ehituseks
ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks (Rail Balticu Pärnu
kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse). Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara
asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset
maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea
juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks
kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Tõitoja liivakarjääri kasutusele võtmisega avalikes
huvides infrastruktuuri ehitus.
3.3.9. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde
vallas Lodja külas Lodja metskond 21 kinnistul. Taotletavast mäeeraldisest ja teenindusmaast
ca 15 m kaugusele lõunasse jääb Reiu jõe kalda piiranguvöönd ja ca 115 m kaugusele Reiu jõgi
16
(keskkonnaregistri kood VEE1145400). Taotletavast mäeeraldisest põhjas kulgeb metsatee
Riitskulli tee nr 7560532, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 15 m kaugusele ning
läänes kulgeb Lodja–Puujala metsatee nr 7110014, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist
ca 48,5 m kaugusele. RMK Pärnumaa metskond on metsatee kaitsevööndi laiuseks kehtestanud
15 m tee teljest. Taotletavast mäeeraldisest ca 7,1 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik
VEP132021 ja ca 9,1 m kaugusel idas III kategooria liigi Evernia divaricata (lõhnasamblik,
pikk; keskkonnaregistri kood KLO9700452) leviala. Taotletavast mäeeraldisest ca 22,6 m
kaugusel põhjas asub vääriselupaik VEP126228. Tõitoja liivakarjäär ei asu tiheasustusalal.
Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Lähim hoone asub mäeeraldisest
ca 100 m kaugusel lõunas Käärumäe kinnistul (katastritunnus 71102:001:0118). Lisaks asuvad
kavandatava liivakarjääri kuni 500 m kaugusel mäeeraldise piirist hoonestatud kinnistud
Jõekääru (katastritunnus 71102:001:0110) ja Poopuu (katastritunnus 71102:001:0084). Poopuu
kinnistul elatakse aastaringselt, Käärumäe ja Jõekääru kinnistuid kasutatakse hooajaliselt.
Naaberkinnisasjade omanikud ei ole esitanud vastuväiteid kaevandamisloa menetluses. Tõitoja
liivakarjääri ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Tõitoja liivakarjääri vahetusse lähedusse ei jää
Natura 2000 võrgustiku alasid.
3.3.10. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224
"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 4 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda
pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal. Kaevandamisloa menetluses on
Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist keskkonnamõju. KMH eelhinnangu kohaselt ei pea Keskkonnaamet
vajalikuks algatada Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääris maavara kaevandamisloa
andmise menetluse käigus keskkonnamõju hindamist.
3.3.11. Saarde Vallavolikogu on otsuse nr 8 tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku
omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru
kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad
laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele11. Riigieelarvesse
laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri
avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega
avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja
ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu.
3.3.12. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivamaardla Tõitoja
liivakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada
ehitusmaavara asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille
ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet on menetluse käigus vastanud
Saarde Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse
seletuskirjas.
11
Kaevandamisõiguse tasu arvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas.
17
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4, arvestades MaaPS v.r. § 34 lõiget 2 ning tuginedes asjaolule,
et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele
võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel
kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab
Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
osaühingule Lindmäe, Saarde vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele,
Rahandusministeeriumile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
18