dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis ja maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. november 2021
Viit
17-1/21-0083/6653-1
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-121-00836653-1 11.11.2021 Väljaminev kiri.asice1860 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] 11.11.2021 nr 17-1/21-0083/6653-1 Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis ja maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks järgnevad Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud koos seletuskirjadega: 1) nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis; 2) nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: korralduste eelnõud korralduste eelnõude seletuskirjad Kaur Kõue 625 6338 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 03.11.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis. OÜ Energiapuu taotleb uuringuluba eesmärgiga välja selgitada Kõrgesoo uuringuruumi piiresse jääva turba varu kogus ja kvaliteet ning kaevandamise tingimused. Korraldus võetakse vastu, sest Narva Linnavolikogu 20.11.2014 ja 17.06.2021 esitatud seisukohtade järgi ei ole Narva linn nõus Kõrgesoo uuringuruumis uuringuloa andmisega, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo vanemspetsialist Lilli Tamm (tel. 674 4803; e-post: [email protected]), Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693 3839; e-post: [email protected]), Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Harry Kuivkaev (tel. 626 2964; e-post: [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Signe Lehtme, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik. Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse 09.02.2011 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 20 lg 1 p 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lg 3 järgi, kui kohalik omavalitsus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lg 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohalik omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, 1 et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Narva linna seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette uuringuloaks nõusoleku andmise eelnõu, kuna OÜ Energiapuu tegi ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Narva linn vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Kõrgesoo uuringuruumis kaevandamistegevust. Seejärel on välja toodud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) ja Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) vastuväited Narva linna seisukohtadele. KeA ja KeM-i hinnangul puudub alus OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisest keelduda, kuna Narva linn on oma otsuse tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Korralduses on välja toodud ka Narva linna 2021. aasta seisukoht ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vastuväited sellele. Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud KeM-i ja MKM-i vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine muuhulgas energeetika ja maapõueressursside valdkonnas. KeM-i valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. 2 VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM ja MKM on asunud seisukohale, et Kõrgesoo uuringuruumis on uuringuloa andmine riigi huvi arvestades põhjendatud, sest annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt KeM-i ja MKM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Narva linn on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Kõrgesoo uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest Kõrgesoo uuringuruum kattub osaliselt kaevandamisega rikutud mahajäetud turbatootmisalaga, mis on kaevandamiseks ette valmistatud, ning osaliselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Seetõttu on oluline uuringuga täpsustada, kas selles kohas oleks kaevandamine perspektiivikas ja võimalik, ning seejärel võimaluse korral maavara ressurss lõpuni ammendada, mis tagaks maavarade säästliku kasutamise. Antud juhul on ülekaalukas riigi huvi koguda maavara olemasolu kohta infot asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Oluline on samuti see, et Kõrgesoo uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Samuti ei jää uuringuruumi vahetusse lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek Kõrgesoo uuringuruumis uuringuloa andmisele. 3 Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Kõrgesoo uuringuruumis. Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 6. augusti 2018. a kirjaga nr 14- 6/18/5115 arvamuse avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, OÜ-le Energiapuu, MKM-le, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Enefit Power AS-le. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustus 21. augusti 2018. a kirjaga nr 3-1.1/2701 loa andmisega. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. Selguse huvides ja arvestades aega, mis on Narva Linnavolikogu seisukoha andmisest möödunud (20. november 2014. a), saatis MKM 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva Linnavalitsusele MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ja palus seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või pole kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht muutunud. Narva Linnavolikogu esitas 17. juuni 2021. a otsusega nr 63 seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Minister 4 EELNÕU 03.11.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel, arvestades maapõueseaduse 9. veebruaril 2011. a kehtinud redaktsiooni § 20 lõiget 3. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. OÜ Energiapuu (registrikood 11691065, edaspidi loa taotleja) esitas 9. veebruaril 2011. a kirjaga nr 2-21 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse. Kõrgesoo uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Narva linna edelaosas riigile kuuluvatel kinnistutel Narva metskond 87 (kinnistu nr 10364650, katastritunnusega 51101:001:0224), Narva metskond 88 (kinnistu nr 10290350, katastritunnusega 51101:001:0225), Narva metskond 79 (kinnistu nr 10207850, katastritunnusega 51101:001:0222) ja Narva metskond 18 (kinnistu nr 14783550, katastritunnusega 51108:002:0040) ning eraomandisse kuuluval kinnistul Kulgu kanal (kinnistu nr 143809, katastritunnusega 51108:003:0005). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Erakinnistu omanik on Enefit Power AS. Kõrgesoo uuringuruumi teenindusala pindala on 208,99 ha. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi piiresse jääva turba varu kogus ja kvaliteet ning kaevandamise tingimused. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 5 puurauku sügavusega kuni 15 meetrit, lisaks on plaanis käsisondeerimine kuni 150-s punktis. Uuringuluba taotletakse kolmeks aastaks ning uuringute tegijaks oleks OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437). 1.2. Keskkonnaamet avaldas 17. märtsil 2011. a maapõueseaduse 9. veebruaril 2011. a kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 15 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet saatis 23. märtsil 2011. a kirjaga nr V 103/11/7270-5 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu Narva Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.4. Narva Linnavalitsus küsis 30. märtsil 2011. a kirjaga nr 1-13.1/1158 Enefit Power AS-lt (endine ärinimi Enefit Energiatootmine AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS) arvamust uuringuloa taotluse kohta, kuna taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti Elektrijaama tuhaväli nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 settebassein (nn „Roheline järv”) (edaspidi settebassein). 1.5. Enefit Power AS esitas 15. aprillil 2011. a kirjaga nr NJ-2-2/00927 seisukoha, millega peab loa taotleja kavatsusi liiga riskantseteks ega poolda karjääri planeerimist ohtlike jäätmete ladestute kõrvale (sh settebasseini kõrvale). 1.6. Narva Linnavalitsus saatis 9. mail 2011. a kirjaga nr 1-12.1/2087 Keskkonnaametile Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korralduse nr 426k, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.7. Keskkonnaamet saatis 22. juunil 2011. a kirjaga nr V 10-3/11/7270-13 OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis kavandatava geoloogilise uuringu keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) ja otsustas jätta algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus. Otsuses jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning kavandataval tegevusalal ja lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Keskkonnaamet jõudis otsuses seisukohale, et enne uuringuloa väljaandmist on vajalik täiendav ekspertarvamus, mille käigus tuleb hinnata geoloogilise uuringuga kaasnevaid mõjusid keskkonnale, sh settebasseinile. Ekspertarvamuse lõpptulemusi tuleb tutvustada Narva Linnavalitsusele. 1.8. Keskkonnaministeerium andis 6. septembril 2011. a kirjaga nr 1212/6698 Kõrgesoo uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.8.1. geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat ja töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale; 1.8.2. geoloogilise uuringu käigus ei kahjustata maaüksustel kasvavat metsa; 1.8.3. puuraukude ümbrus viiakse uuringueelsesse seisukorda. Tööde tegemisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 1.8.4. uuringu tegijal tuleb RMK Ida-Virumaa metskonda välitööde tegemisest teavitada e-posti teel vähemalt 10 kalendripäeva ette; 1.8.5. juhul, kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada RMK Ida-Virumaa metskonnaga; 1.8.6. juhul, kui uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute tegemisel lisaks uuringuloas esitatule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjadest. Nõusolek anti vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks, kuna nõusoleku andmise ajal asusid kinnistud Narva metskond 87 (katastritunnus 51101:001:0224), Narva metskond 88 (katastritunnus 51101:001:0225) ja Narva metskond 79 (katastritunnus 51101:001:0222) reformimata riigimaal. Nende kinnistute kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks andis Keskkonnaministeerium nõusoleku 30. augustil 2015. a (vt p 1.39.). 2 1.9. Keskkonnaamet saatis 6. märtsil 2012. a kirjaga nr V 10-3/12/7270-16 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) Kõrgesoo uuringuloa taotluse riigi huvi väljaselgitamiseks. 1.10. MKM teavitas 23. märtsil 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit, et MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise osas Kõrgesoo uuringuruumis. 1.11. Tulenevalt Keskkonnaameti keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses määratud kohustusest, tellis OÜ Energiapuu OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu keskkonnaekspertiisi (edaspidi ekspertiis). 1.12. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 28. juunil 2012. a kirjaga nr 3-113 Narva Linnavalitsusele ekspertiisi lähteülesande kooskõlastamiseks. 1.13. Narva Linnavalitsus kooskõlastas 11. juulil 2012. a kirjaga nr 1-12.1/6342-2 ekspertiisi lähteülesande ja palus ekspertiisi koostamisel hinnata turba kaevandamise eeldatavaid mõjusid keskkonnale, sh settebasseinile ja arvestada Enefit Power AS 15. aprilli 2011. a kirjas nr NJ-2- 2/00927 esitatud seisukohaga. 1.14. OÜ Inseneribüroo STEIGER saatis 5. oktoobril 2012. a kirjaga nr 3-161 Narva Linnavalitsusele ja 5. oktoobri 2012. a kirjaga nr 3-162 Keskkonnaametile ekspertiisi tutvumiseks. Ekspertiisis jõuti järeldusele, et kokkuvõttes on turba säästliku kasutamise seisukohalt Kõrgesoo uuringuruumis turba jääkvaru ammendamine otstarbekas ja geoloogiline uuring ei too endaga kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud andmed võimaldavad hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja leevendavaid meetmeid. 1.15. Narva Linnavalitsus palus 24. oktoobril 2012. a kirjaga nr 1-12.1/9255-2 OÜ-l Inseneribüroo STEIGER esitatud ekspertiisi täpsustada, kuna selles ei olnud käsitletud turba uurimise ja kaevandamise eeldatavaid mõjusid settebasseinile. 1.16. OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 10. jaanuaril 2013. a kirjaga nr 3-003 Narva Linnavalitsusele täpsustatud ekspertiisi, milles oli täiendavalt analüüsitud turba kaevandamise prognoositavaid võimalikke mõjusid ja riske settebasseinile ning arvestatud Enefit Power AS 15. arpilli 2011. a kirjas nr NJ-2-2/00927 esitatud seisukohaga. 1.17. Narva Linnavalitsus teatas 15. veebruaril 2013. a kirjaga nr 1-12.1/489-2 OÜ-le Energiapuu, et tuginedes ekspertiisi tulemustele, leiab kohaliku omavalitsuse üksus võimaluse Kõrgesoo uuringuruumi taotlus uuesti läbi vaadata. 1.18. OÜ Energiapuu saatis 21. veebruaril 2013. a Keskkonnaametile kirja, milles palus uuesti pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole seisukoha saamiseks Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.19. Keskkonnaamet saatis 22. veebruaril 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-29 Narva Linnavalitsusele teist korda uuringuloa taotluse ning Keskkonnaameti täiendatud loa andmise korralduse eelnõu seisukoha saamiseks. 3 1.20. Narva Linnavalitsus saatis 18. märtsil 2013. a kirjaga nr 1-13.1/997 Enefit Power AS-le uuringuloa taotluse ja ekspertiisi arvamuse saamiseks. 1.21. Enefit Power AS (kinnistu Kulgu kanal omanik, katastritunnus 51108:003:0005) andis 19. aprillil 2013. a kirjaga nr NJ-2-2/00494 nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks Kõrgesoo uuringuruumis eeldusel, et järgitakse kõiki ekspertiisis esitatud tingimusi ja piiranguid. 1.22. Narva Linnavalitsus saatis 11. juulil 2013. a kirjaga nr 1-12.1/1872-4 Keskkonnaametile kirja, milles teavitas, et Narva Linnavolikogu 20. juuni 2013. a istungil arutati uuringuloa andmist Kõrgesoo uuringuruumis. Kõik volikogu liikmed hääletasid loa andmise vastu. Lisaks teavitati, et kehtib Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a korraldus nr 426k, mille kohaselt Narva Linnavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.23. Keskkonnaamet informeeris 16. juulil 2013. a kirjaga nr V 10-3/13/7270-36 loa taotlejat kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohast ning palus esitada oma seisukoht menetluse jätkamise kohta. 1.24. OÜ Energiapuu tegi 13. märtsil 2014. a kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS v.r. § 20 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolek Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). Uuringuloa saamise vajadust põhjendab OÜ Energiapuu asjaoludega, et Kõrgesoo näol on tegu mahajäetud turbatootmisalaga, mis on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ja mille lõpuni kaevandamine on igati otstarbekas. 1.25. Keskkonnaamet palus riigi huvi väljaselgitamiseks 5. mail 2014. a kirjaga nr V 103/14/7270-41 Keskkonnaministeeriumi ja kirjaga nr V 103/14/7270-42 RMK arvamust Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. 1.26. RMK esitas 10. juuni 2014. a kirjaga nr 3-1.1/101 oma seisukoha, et kaevandamine taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist. 1.27. Keskkonnaministeerium esitas 21. juulil 2014. a kirjaga nr 12-11/14/3823-2 oma seisukoha, selgitades, et kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu tegemisel ja uuringuruumiga hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik, ning seejärel ala korrastamisel, on keskkonnale selge positiivne mõju. Lisaks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul Narva Linnavalitsuse kiri, millega ei nõustuta geoloogilise uuringu loa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis, vastuoluline. Eelnevast tulenevalt soovitas Keskkonnaministeerium Keskkonnaametil pöörduda uuesti kohaliku omavalitsuse üksuse poole. 1.28. Keskkonnaamet saatis 24. juulil 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270-45 Narva Linnavalitsusele kolmandat korda arvamuse avaldamiseks Kõrgesoo uuringuloa taotluse ja Keskkonnaameti täiendatud korralduse eelnõu ning selgitas, et pärast kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumist on uuringuloa andjal võimalik kaaluda, kas keelduda loa andmisest või pöörduda nõusoleku saamiseks VV poole. Keskkonnaamet on loa andmise otsuse eelnõus selgitanud, et taotletava tegevuse näol on tegu vaid geoloogilise uuringuga ja uuringuluba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hiljem väljastatakse maavara kaevandamise luba, ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisluba saada. 4 1.29. Narva Linnavalitsus saatis 27. novembril 2014. a e-kirjaga Keskkonnaametile Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. 1.30. Keskkonnaamet saatis 2. detsembri 2014. a kirjaga nr V 10-3/14/7270 OÜ-le Energiapuu Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsuse nr 135 seisukoha saamiseks. 1.31. OÜ Energiapuu esitas 6. veebruaril 2015. a kirjaga seisukoha, millega OÜ Energiapuu ei nõustunud Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a otsusega nr 135 ning palusid taotluse menetlust jätkata seadusega ettenähtud korras ja pöörduda nõusolekus saamiseks loa andmiseks VV poole. 1.32. Keskkonnaamet saatis 2. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-52 Narva Linnavalitsusele VV poole pöördumiseks põhjendused ja jõudis seisukohale, et tulenevalt MaaPS v.r. § 20 lõikele 3 on pöördumine VV poole põhjendatud ja väljendatud riiklikest huvidest. 1.33. Keskkonnaamet küsis 6. aprillil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-53 MKM-i käest täiendavat seisukohta Kõrgesoo uuringuloa taotluse osas. 1.34. Narva Linnavalitsus andis 16. aprillil 2015. a kirjaga nr 1-12.1/3037-2 Keskkonnaametile teada, et Narva Linnavalitsusel puuduvad ettepanekud ja vastuväited VV poole pöördumise osas. 1.35. MKM teavitas 27. aprillil 2015. a kirjaga nr 1.10-15/15-00375/015 Keskkonnaametit, et MKM-i ja Maanteeameti seisukoht, mis esitati 23. märtsi 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12- 00067/124, ei ole muutunud. 1.36. Kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, kuid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti hinnangul on uuringuloa andmine Kõrgesoo uuringuruumis riigi huvidest lähtuvalt põhjendatud, küsis Keskkonnaamet 6. mail 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-56 MaaPS v.r. § 14 lõike 2 alusel Eesti Maavarade Komisjoni (edaspidi EMK) seisukoha uuringuloa taotluse, loa andmise otsuse eelnõu kohta ning VV poole pöördumise kohta. 1.37. EMK soovitas 15. juuni 2015. a istungi protokollilise otsusega nr 15-108 pöörduda uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole. 1.38. Keskkonnaamet küsis 10. juulil 2015. a kirjaga nr V 10-3/15/7270-57 uuesti riigivara valitseja kooskõlastust geoloogilise uuringu tegemiseks, selgitades, et 6. septembril 2011. a anti nõusolek vaid kinnistu Narva metskond 18 (katastritunnus 51108:002:0040) kasutamiseks. Põhjuseks oli asjaolu, et uuringuloa taotluse menetluse kestel oli varem reformimata riigimaa reformitud ja selle asemele moodustatud uued kinnistud. 1.39. Keskkonnaministeerium andis 30. augusti 2015. a kirjaga nr 7-2.3/15/6976 Kõrgesoo uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate kinnistute Narva metskond 87, Narva metskond 88 ja Narva metskond 79 kasutamiseks. 5 1.40. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium valmistasid ette VV-lt maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 6. augustil 2018. a kirjaga 14-6/18/5115 arvamuse avaldamiseks Narva Linnavalitsusele, OÜ-le Energiapuu, MKM-le, RMK-le ja Enefit Power AS-le. 1.41. RMK teatas 21. augusti 2018. a kirjaga nr 3-1.1/2701, et nõustub OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisega Kõrgesoo uuringuruumis VV korralduse eelnõus toodud tingimustel. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 1.42. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal- majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.43. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmiseks Kõrgesoo uuringuruumis. 1.44. MKM küsis 15. märtsil 2021. a e-kirjaga OÜ-lt Energiapuu seisukohta, kas ettevõtja soovib endiselt taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt või on ettevõte huvid muutunud. 1.45. OÜ Energiapuu vastas 15. aprillil 2021. a e-kirjaga MKM-le, et soovib endiselt Kõrgesoo uuringuloa taotlusega VV poole pöörduda. 1.46. MKM saatis 28. aprilli 2021. a kirjaga nr 17-1/21-0083/2767-1 Narva Linnavalitsusele MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja nõusoleku kohta uuringuloa andmiseks OÜ-le Energiapuu Kõrgesoo uuringuruumis ning küsis seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte. 1.47. Narva Linnavolikogu jõudis 17. juuni 2021. a otsuses nr 63 seisukohale, et Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. 2. NARVA LINNAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. 2.2. Kuna Narva Linnavolikogu ei olnud volitanud maapõue lubadega seotud arvamuse andmise pädevust Narva Linnavalitsusele, siis Narva Linnavalitsuse 4. mai 2011. a otsuses nr 6 426-k olnud argumente korralduses ei käsitleta. Lisaks andis Keskkonnaamet nimetatud otsuses olnud küsimustele ja probleemidele ka taotluse menetluses vastused ning Narva Linnavolikogu oma 20. novembri 2014. a otsuses nr 135 samu küsimusi uuesti ei tõstatanud. 2.3. Narva Linnavolikogu 20. novembri 2014. a seisukoht 2.3.1. Narva Linnavolikogu andis 20. novembril 2014. a otsusega nr 135 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega. Loa andmise kohta nõusoleku andmisest keeldumise argumendid olid järgmised: 2.3.1.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada Narva elanike elukvaliteeti, kuna turba kaevandamisega kaasneb kõrge müratase, turba kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik, Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga ja turbatootmisala kuivendusveed võivad mõjutada veekvaliteeti, veetaseme alandamisel mäeeraldise sees alaneb ka pinnasevee tase väljaspool mäeeraldise piiri (mõjud pinnasevee režiimile), võimalikud on keskkonnaavariid (turba põlengud rabas, mis võivad tekkida nii turba isesüttimisest kui ka hooletusest); 2.3.1.2. Kõrgesoo piirkonna vastu on kohalikel elanikel suur avalik huvi. Kõrgesoo ala kasutavad Narva elanikud seente ja marjade korjamiseks. 2.4. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi vastuväited Narva linnavolikogu 20. novembril 2014. a esitatud seisukohale 2.4.1. Narva Linnavolikogu keeldus uuringuloale nõusoleku andmisest, tuues põhjenduseks, et turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad märgatavalt halvendada Narva elanike elukvaliteeti. Seega esitas Narva Linnavolikogu oma keeldumise argumendid kaevandamise, mitte geoloogilise uuringu kohta. 2.4.2. Kõrgesoo geoloogilise uuringu loa andmise eesmärk on välja selgitada maavara levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused selle maavara keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Narva Linnavolikogu on oma keeldumise argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega. 2.4.3. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa taotluse menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis 7 tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. 2.4.4. Keskkonnaamet on uuringuloa taotluse menetluse käigus koostanud KMH eelhinnangu ja hinnanud taotletava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Eelhindamise tulemusena on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH pole taotletava tegevuse juures vajalik ja otsustas jätta algatamata KMH Kõrgesoo uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise menetluse käigus. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et: 2.4.4.1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.4.4.2. kavandatava tegevusega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaaste ja vibratsiooni osas; 2.4.4.3. geoloogilise uuringu käigus kumulatiivset mõju ja piiriülest mõju ei ilmne. 2.4.5. Samuti ei asu Kõrgesoo uuringuruum riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. 2.4.6. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. 2.4.7. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse turba käsipuuriga, mille põhjustatav keskkonnahäiring on peaaegu olematu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. 2.4.8. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Antud juhul taotletakse uuringuluba kolmeks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. 2.4.9. Ka uuringuloa taotluse menetluse käigus tehtud ekspertiisis jõutakse põhiosas järeldusele, et geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Sondeerimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju tekib mõningal juhul raietöödega ja maapinna tallamisega. Tekkiv mõju on lokaalne ja lühiajaline. Puudused puuraukude tamponeerimises võivad kaasa tuua veetaseme alanemise, veekihtide segunemise 8 ja/või vee reostumise ohu. Seetõttu tuleb töötamisel kasutada tehnilise ülevaatuse läbinud tehnikat, seejuures järgides kõiki keskkonnakaitselisi ja ohutustehnika nõudeid. Uuringute lõppemisel tuleb uuringuala viia võimalikult uurimiseelsesse seisundisse. 2.4.10. Samuti ei too ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring kaasa märkimisväärset keskkonnamõju Kõrgesoo uuringuruumi kõrval paiknevale settebasseinile ja seda ümbritsevale tammile. Autotranspordist põhjustatud vibratsiooni võimalik mõju on minimaalne ja lühiajaline, mis ei too kaasa varinguid settebasseinis ja seda ümbritsevas tammis. Uuringu käigus ei alandata pinnase- ega põhjavee taset, mis võiks kaasa tuua leeliselise vee filtratsiooni suurenemise. Võimalik veereostus hoitakse ära puuraukude sulgemisega vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. 2.4.11. Kokkuvõttes ei too Keskkonnaameti ja ekspertiisi hinnangul geoloogiline uuring endaga kaasa olulist keskkonnamõju. Geoloogilise uuringu käigus kogutud andmed võimaldavad hinnata kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ja pakkuda välja leevendavaid meetmeid. 2.4.12. Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 toodi välja, et Narva elanikel on Kõrgesoo piirkonna vastu suur avalik huvi, kuna nad käivad seal seeni ja marju korjamas. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Kui käsitleda võimaliku kaevandamise mõju, mis praeguses faasis ei ole küll asjassepuutuv, siis kaevandamine kahtlemata piiraks mõneks ajaks märgatavalt võimalusi kasutada vastavat ala seente ja marjade korjamiseks. Kõrgesoo uuringuruum kattub 70,9 ha ulatuses kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjas oleva Kõrgesoo kaevandamisalaga ja 138,09 ha ulatuses kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva Kõrgesoo maardlaga 1 . Seetõttu on kavandatava tegevuse puhul tegemist ressursi säästliku kasutamisega, kuivõrd maavara soovitakse uurida ja võimaluse korral kasutusele võtta kohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kas ja kui palju kaasatakse tulevikus võimaliku kaevandamisloa koosseisu ala, mis ei ole kaevandamisega rikutud, selgub kaevandamisloa andmisel. See sõltub nii maavara säästliku kasutamise tagamise vajadusest kui ka potentsiaalsetest keskkonnamõjudest. Kaevandamisloa omanikul on ka ala korrastamise kohustus, mis tagab selle, et seni korrastamata ala tehakse korda, ja võimalik, et see on tulevikus kasutatav praegusest väärtuslikuma puhkealana. 2.4.13. Lähtuvalt eelnevast ei anna Narva Linnavolikogu otsuses nr 135 esitatud põhjendused Keskkonnaameti seisukohal alust OÜ-le Energiapuu uuringuloa andmisest keelduda. Narva Linnavolikogu on otsuse tegemisel lähtunud üksnes kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Geoloogiline uuring ei too kaasa linnavolikogu otsuses viidatud mõjusid ega takista ala edaspidist kasutamist seente ja marjade korjamiseks. Geoloogilise uuringu loa andmine on põhjendatud ja vajalik, kuna geoloogiline uuring annab infot taotletavas uuringuruumis leiduva(te) maavara(de) koguse, kvaliteedi ja lasumistingimuste, samuti ümbruskonna veerežiimi jms kohta. Kui ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri”. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064 9 2.5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses 2.5.1. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. a arvamus 2.5.2.1. MKM teavitas 23. märtsi 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/124 Keskkonnaametit, et MKM-il ja Maanteeametil puuduvad vastuväited Energiapuu OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses ja hilisema kaevandamise osas Kõrgesoo uuringuruumis. Kavandataval uuringualal on kaevandatavaks maavaraks turvas. Kuna turvas ei ole teede ehituseks, remondiks või hooldetöödeks sobiv materjal, puuduvad erihuvid, mis on seotud selle maavara majandamisega. 2.5.2.2. MKM-i arvamus on aastast 2012, seetõttu täpsustab MKM siinkohal üle, et loetletud valdkondade jaoks turvas loomulikult ei sobi, aga MKM-i haldusalas on mitte ainult teedeehitus, vaid ettevõtlus tervikuna, lisaks on vahepeal MKM-i valitsemisalas toimunud muudatused (vt p 1.42.), millega MKM-i haldusalasse lisandus maapõueressursside valdkond. Kokkuvõttes on MKM seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo uuringuruumis on riigi huvi arvestades põhjendatud. 2.5.3. Keskkonnaministeeriumi 2014. a arvamus Keskkonnaministeerium on 21. juuli 2014. a kirjas asunud seisukohale, et Kõrgesoo uuringuruumi uuringuloa andmine on otstarbekas järgmistel põhjustel: 2.5.3.1. Kõrgesoo uuringuruumiga hõlmatud ala ei ole looduslikus seisukorras. Lähtuvalt sellest, et alal on varem turvast kaevandatud ning seejärel see korrastamata jäetud ja hüljatud, on see ala kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja (vt selles osas keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri) 2 . Määruses nimetatud aladelt peaks turbavaru lõpuni kaevandama ja seejärel need alad ka korrastama. Pärast kaevandamist lasub kaevandamisloa omanikul ala korrastamise kohustus ja pärast korrastamist saaks sellel alal hakata kujunema looduslikule lähedane ökosüsteem. Keskkonnaministeeriumil ei ole teada, et keegi kavandaks selle ala korrastamist maavara väljamata, samuti ei kuulu nimetatud ala 2014-2020 planeeritavate korrastatavate turbaalade hulka; 2.5.3.2. lisaks märgib Keskkonnaministeerium, et Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga3,4, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Juba kuivendatud turba kaevandamisalasid taas kasutusse andes ja jättes seega puutumata osa looduslikest aladest, on võimalik täita 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016064 3 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000 4 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/24529 10 eespool mainitud rahvusvahelist kokkulepet. Seega on otstarbekas ja loodust säästev anda kasutusse hüljatud alad, mille kaevandamise järel need alad korrastatakse. Seega on kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alal geoloogilise uuringu tegemisel ja uuringuruumiga hõlmatud alal maavaravaru lõpuni kaevandamisel, kui see on ohutu ja tehnoloogiliselt võimalik, ning seejärel ala korrastamisel selge positiivne mõju keskkonnale. 2.6. Narva Linnavolikogu 17. juuni 2021. a seisukoht 2.6.1. Selguse huvides ja arvestades aega, mis on Narva Linnavolikogu seisukoha andmisest möödunud (20. november 2014. a), saatis MKM 28. aprillil 2021. a kirjaga nr 17-1/21- 0083/2767-1 Narva linnale MKM-i poolt täiendatud VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ja palus seisukohta, kas Narva Linnavolikogu on nõus uuringuloa andmisega või mitte. 2.6.2. Narva Linnavolikogu esitas 17. juuni 2021. a otsusega nr 63 seisukoha, mille kohaselt Narva Linnavolikogu ei ole endiselt nõus uuringuloa andmisega. Narva Linnavolikogu Vallavolikogu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: 2.6.2.1. turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad oluliselt halvendada Narva elanike elukvaliteeti järgmistel põhjustel: 2.6.2.1.1. turba kaevandamesega kaasneb kõrge müratase; 2.6.2.1.2. turba kaevandamise tööprotsessidest ja transpordist tuleneb turbatolmu levik; 2.6.2.1.3. kuna Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga, võivad turbatootmisala kuivendusveed mõjutada veekvaliteeti; 2.6.2.1.4. veetaseme alandamisel mäeeraldise sees toimub ka pinnaseveetaseme alandus väljaspool mäeeraldise piire (mõjud pinnasevee reziimile); 2.6.2.1.5. võimalikud keskkonnaavariid (turba põlengud rabal, mis võivad tekkida nii turba isesüttimisest, kui ka hooletusest); 2.6.2.1.6. taotletavast uuringualast mõnesaja meetri kaugusele jääb Balti Elektrijaama tuhaväli nr 2 (suletud) ja 100 m kaugusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 settebassein (nn „Roheline järv”), mis on ohtlike jäätmete ladestu. 2.6.3. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Amet pöördus arvamuse saamiseks SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro poole. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus seisukohalt ei ole geoloogilise uuringu läbiviimisel mõju Narva tööstuspargi aladel tegutsevatele ettevõtetele. Juhul, kui hiljem Energiapuu OÜ (või mõni muu juriidiline isik) taotleb maavara kaevandamise luba, siis vastavalt KeHJS § 6 lõikele 1 punktile 28 tuleb enne loa andmist taotletavale tegevusele teha keskkonnamõju hindamine. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus soovib olla kaastatud menetlusse kui huvitatud isik. MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro viitas oma vastuses käesoleva korralduse punktis 2.6.2.1. välja toodud negatiivsetele keskkonnamõjudele, mis võivad negatiivselt mõjutada tööstuspargi mõnesid ettevõtteid ja nende tegevust kahjustada ning on uuringuloa andmisele vastu. 2.6.4. Narva linna üldplaneeringu (2013-2025) 5 kohaselt on antud piirkond endiselt metsakasvatamiseks kasutatav maa. Samuti juhib Narva Linnavolikogu oma otsuses tähelepanu RMK 10. juuni 2014. a kirjas väljendatud arvamusele, et RMK hallatavatel kinnistutel, mis kattuvad Kõrgesoo uuringuruumiga, on esmaseks eesmärgiks metsa kasvatamine ja majandamine. 5 http://www.narvaplan.ee/?menu=2&page=2 11 2.7. MKM-i vastuväited Narva Linnavolikogu 17. juuni 2021. a esitatud seisukohale 2.7.1. Narva Linnavolikogu vastuväited, millele viitab ka MTÜ Tööstuspark Intec-Nakro, on taas esitatud kaevandamisele, mitte geoloogilisele uuringule. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb veelkord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Kaevandamisega seotud mõjusid hinnatakse kaevandamisloa menetluse käigus, kui see esitatakse. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda. Seda arvesse võttes ei ole ülalnimetatud keeldumise põhjendused, mis on seotud kaevandamisloa, mitte geoloogilise uuringu loa andmisega, asjakohased. 2.7.2. Planeeritav geoloogiline uuring on väikesemahuline ja lühiajaline tegevus (välitööd kestavad üldjuhul 1-3 päeva) ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uurimistöö aruande ja graafiliste lisade koostamisele. KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritava geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist keskkonnamõju. 2.7.3. Narva linna 24. jaanuaril 2013. a kehtestatud ja hetkel kehtiv üldplaneering ei keela taotletavat geoloogilist uuringut. Seejuures ei saa uuringuloa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 2.7.4. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, mille infot saab edaspidi kasutada antud piirkonnas maapõue kasutamisega seotud otsuste tegemisel. Muuhulgas on võimalik Narva linnal kasutada uuringuloa alusel kogutud andmeid näiteks uue üldplaneeringu koostamisel. Nimelt on Narva Linnavolikogu 27. augusti 2020. a otsusega nr 32 algatanud Narva linna üldplaneeringu 2035+ koostamise. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. 2.7.5. Mis puudutab RMK 10. juuni 2014. a kirja, siis seal on tõepoolest märgitud, et Kõrgesoo uuringuruumi alal on esmaseks eesmärgiks metsa kasvatamine ja majandamine. Tuleb taaskord rõhutada, et tegemist on geolooglilise uuringu loa taotlusega, mitte kaevandamisloa taotlusega. Geoloogiline uuring ei takista ala kasutamist nimetatud eesmärkidel. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus, mille välitööd kestavad mõned päevad ja ümbrus korrastatakse 12 uuringueelsesse seisukorda. Lisaks tuleb täpsustada, et RMK märkis oma kirjas veel, et kaevandamine taotletavas uuringuruumis ei mõjuta oluliselt ala hilisemat kasutamist. Seega on sellega mõeldud seda, et hilisem kasutamine (metsa kasvatamine ja majandamine) toimuks pärast turbavaru kaevandamist ja ala korrastamist. 2.7.6. Ülaltoodust ilmneb, et Narva Linnavolikogu on lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest ning ei ole põhjendanud väidetavat vastuseisu geoloogilise uuringu tegemisele. MKM-i hinnangul ei kaalu Narva Linnavolikogu põhjendused üles allpool käsitletud riigi huvi maavarade uurimiseks Kõrgesoo uuringuruumis. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni. 3. RIIGI HUVI KÕRGESOO UURINGURUUMIS MAAVARA GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS v.r. § 20 lõike 1 punkt 9 järgi keelduti uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega. MaaPS v.r. § 20 lõike 3 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud uuringuloa andmisega, tohtis uuringuluba anda VV nõusolekul. 3.1.3. Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või 13 majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides 13 ja 14. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Kõrgesoo uuringualal 3.3.1. Uuringuluba taotletakse osaliselt Kõrgesoo endisele freesturba tootmisalale (pindala 70,9 ha), mis kattub ligikaudu 1/3 taotletava uuringualaga. Kõrgesoo endine freesturba tootmisala kuulub keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) lisas 1 nimetatud turbaalade hulka. Määruse nr 87 lisas 1 nimetatud aladel kaevandamisel ei kohaldata turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära, et tagada nende kiirendatud korras lõpuni ammendamine ja seejärel korrastamine, kuna juba avatud turbatootmisalad avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Loomulikus olekus seovad turbaalad atmosfäärist 14 süsihappegaasi ning talletavad seda taimejäänustena. Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ning aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb süsihappegaasina (edaspidi CO2) tagasi atmosfääri. Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik see nõuetekohaselt korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi taastumise. Määruse nr 87 rakendamine aitab kaasa maavara säästlikule kasutusele, mahajäetud turbaalade kiiremale korrastamisele ning CO2 emissiooni vähenemisele. Taastaimestamise tulemusena kahandatakse kasvuhoonegaaside emissiooni. 3.3.2. Eesti liitus 20. oktoobril 1993. a „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooniga“ (Ramsari konventsiooniga) 6,7, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alasid taas kasutusse andes jäetakse looduslikud alad puutumata, nii on võimalik rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita. Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalad avaldavad keskkonnale ning seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, olles seejuures ka visuaalselt häirivad, kuna korrastamata alad võivad olla ebaühtlased, võsastunud või jääda aastateks taimkatteta. Seega on hoolimata kaevandamisega kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust juba avatud kaevandamisalade ammendamisel pikemas perspektiivis positiivne mõju. Arvestada tuleb ka sellega, et määruse nr 87 nimekirjas olevale alale ei saa automaatselt kaevandamisõigust, selle annab ikkagi kaevandamisluba, mille andmisele eelneb avatud menetlus ning asjakohasel juhul ka keskkonnamõjude hindamine. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaaladest lähtuv negatiivne mõju väheneb pärast alade korrastamist. Kavandatava geoloogilise uuringuga on võimalik välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Kõrgesoo uuringualal hiljem kaevandada ja hiljem ala korrastada. 3.3.3. Taotletava Kõrgesoo uuringuruumi väikest või puuduvat looduskaitselist väärtust kinnitab ka Eestimaa Looduse Fondi töö „Soode looduskaitseline inventeerimine“, J. Paal, E. Leibak, 20118. Eelviidatud soode looduskaitselise inventeerimise aruandes (lk 85) on märgitud, et Kõrgesoo raba on elektrijaamadest pärit leeliselise õhusaaste tõttu tugevasti või täielikult degradeerunud ning kuna rikutud sood taastuvad looduslikult väga aeglaselt, on kahtlane, kas ta on üldse looduslikult võimeline rabaks taastuma. Juba kuivendatud ja rikutud turbaalasid taas kasutusse andes ning jättes nii turba kaevandamisest puutumata looduslikud alad, saab täita Ramsari konventsiooni. Ilma kavandatava geoloogilise uuringuta puuduks asjakohane informatsioon, mis oleks aluseks edasiste ostuste tegemisel. 3.3.4. Kui taotletavast uuringuruumist 70,9 ha ehk ligikaudu 1/3 on mahajäetud turbatootmisala, siis ülejäänud 138,09 ha ehk ligikaudu 2/3 kattub määruse nr 87 lisa 2 järgi kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga (Kõrgesoo maardla). MaaPS § 45 lõike 3 kohaselt kantakse kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Kuivõrd Kõrgesoo uuringuruumiga 1/3 ulatuses kattuv mahajäetud ala ja 2/3 ulatuses kaevandamiseks sobiv ala on omavahel seotud, on kogu uuringuruum osas tegemist kuivendusest mõjutatud maaga, millel ei ole suure tõenäosusega looduskaitselist väärtust. 6 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. https://www.riigiteataja.ee/akt/13058000 7 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/24529 8 https://issuu.com/ivar/docs/margalad_tekst_veeb 15 3.3.5. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Antud juhul on ülekaalukas riigi huvi koguda maavara olemasolu kohta infot asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. 3.3.6. Uuring võimaldab teada saada seal lasuva turbakihi paksuse, kvaliteedi ja kaevandamistingimused. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud. 3.3.7. Kavandatav uuring on tegevus, mille tulemusi arvesse võttes võib osutuda võimalikuks maapõueressursi säästlik kasutamine. Seega on täidetud MaaPS § 1 lõikes 1 sätestatud maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik kasutamine ja seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Samuti on tagatud MaaPS § 14 lõike 1 punktis 3 ja § 16 lõikes 4 sätestatud maavara säästliku kasutamise põhikohustus. Ühtlasi on täidetud ülalviidatud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 märgitud keskkonnahoiu nõue. 3.3.8. MaaPS v.r. § 14 lõike 2 kohaselt tuli uuringuloa andmisel arvestada ka geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjatest koosneva EMK arvamust. EMK toetas oma protokollilises otsuses Keskkonnaameti seisukohta pöörduda uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku saamiseks VV poole, kuna Kõrgesoo uuringuruum on varasema kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ala, kus maavaravaru on lõpuni kaevandamata. Jääkvaru kaevandamisel ja seejärel ala korrastamisel on eeldatavalt positiivne mõju keskkonnale. 3.3.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnangu tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Kõrgesoo uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. 3.3.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Kõrgesoo uuringuruumis on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi saada informatsiooni maavara paiknemise kohta asukohas, mis on juba kord kaevandamiseks ette valmistatud ja kuivendusega rikutud. Kõrgesoo uuringuruum kattub osaliselt kaevandamisega rikutud mahajäetud turbatootmisalaga, mis on kaevandamiseks ette valmistatud, ning osaliselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Seetõttu on oluline uuringuga 16 täpsustada, kas selles kohas oleks kaevandamine perspektiivikas ja võimalik, ning seejärel võimaluse korral maavara ressurss lõpuni ammendada, mis tagaks maavarade säästliku kasutamise. Seega seisneb ülekaalukas riigi huvi ka maavarade säästlikus kasutamises. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium ja MKM on menetluse käigus vastanud Narva Linnavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3, arvestades MaaPS v.r. § 20 lõiget 3 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Kõrgesoo uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, OÜ-le Energiapuu, Narva Linnavalitsusele, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Enefit Power AS-le, SA-le Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus ja MTÜ-le Tööstuspark Intec-Nakro. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 17 03.11.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel“ annab Vabariigi Valitsus nõusoleku maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) andmiseks osaühingule Lindamäe (edaspidi loa taotleja) Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Osaühing Lindamäe taotleb kaevandamisluba eesmärgiga tagada karjääri mõjupiirkonnas (50 km raadius) tegutsevate ettevõtjate vajadused teedeehituses ja täitepinnasena kasutatava materjaliga. Korraldus võetakse vastu, sest Saarde Vallavolikogu 14.02.2018 ja 22.09.2021 esitatud seisukohtade kohaselt ei ole Saarde vald nõus kaevandamisloa andmisega Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et kaevandamisloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik kaevandamisluba anda vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo vanemspetsialist Marin Varblane (tel. 5692 7090; e-post: [email protected]), Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693 3839; e-post: [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; [email protected]) ning õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Signe Lehtme ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg. Kaevandamisloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/. 2. Eelnõu koostamise eesmärk Maapõueseaduse 21.10.2016 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 34 lg 1 p 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lg 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Kehtivas maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud. 1 Maapõueseaduse nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega. Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivakarjääris kaevandamiseks. Korralduse eelnõus on pikemalt käsitletud Saarde valla seisukohti ja riigi vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt varustuskindluse aspektist. Riigi huvi on lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3. Eelnõu sisu Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade kaevandamisloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused kaevandamisloa andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette kaevandamisloaks nõusoleku andmise eelnõu, kuna osaühing Lindamäe tegi ettepaneku taotleda kaevandamisloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikke aluseid ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest, millega põhjendatakse kaevandamisloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on Saarde vald vastu kaevandamisloa andmisele peamiselt põhjustel, et kaevandamine on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ning kaevandamine võib ebasoodsalt mõjutada Reiu jõe veerežiimi ja elustikku ning väärtuslikku Reiu jõe ürgoru maastikku. Seejärel on välja toodud Keskkonnaameti (edaspidi KeA) vastuväited Saarde valla seisukohtadele. KeA hinnangul puudub alus osaühingule Lindamäe kaevandamisloa andmisest keelduda, kuna võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende keskkonnameetmed“ kohaselt ei avalda kaevandamine mõju Reiu jõe veerežiimile ning ekspertarvamuses välja toodud keskkonnameetmete rakendamisel on võimalik kaevandamisega kaasnevaid mõjusid (sh ümbritsevale elustikule) minimeerida. Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks on vajalik sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja 2 majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi huvi mõiste. Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetses maardlas kaevandamisloa andmiseks. Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine. VVS muutmise seaduse eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.06.2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsesse silmas pidades. Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ja MKM-i arvamusest. MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. MKM ja KeM on asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi arvestades põhjendatud, sest kuivõrd Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas, siis on võimalik tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust. Kaalumise tulemusel selgub, et kaevandamisloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest taotletav mäeeraldis paikneb kavandatavaid raudtee ja tee-ehituslikke projekte ning maavara veokauguseid arvestades soodsas asukohas ning Keskkonnaameti hinnangul on Tõitoja liivakarjääri teeninduspiirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud vaid 6 aastaks. Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Oluline on samuti see, et taotletav Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ei asu kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Samuti ei jää taotletava ala vahetusse lähedusse Natura 2000 võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte. 3 Maavara kaevandamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara kaevandamise ja töötlemisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohalik omavalitsuse üksus. Tööstusest võidavad ennekõike ettevõtted, karjääri lähipiirkonna elanikud on aga kaevandamisest kaevandamistegevuse perioodi jooksul häiritud. Kavandatava tegevusega kaasnev otsene keskkonnasurve (müra, vibratsioon, õhusaaste) avaldub kaudse mõjuna elukeskkonnale ning elanike tervisele. Nimetatud mõjusid on võimalik leevendada kaevandamisloa lisatingimuste täitmisega. Mõju piirkonna demograafilisele arengule ette näha ei ole. Samuti ei avaldu eeldatavalt negatiivset mõju tööhõivele ja sissetulekutele ega kohalikule arengule. Positiivset mõju avaldatakse tööhõivele uute töökohtade tekkimisega karjääri ja maavara transpordiks. Otseste maksudena laekuvad füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks. MaaPS § 11 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mäeeraldise piires olev maavara aluspõhja maavarana riigile. Täiteliiv ei ole aluspõhja maavara, kui antud juhul asub taotletav mäeeraldus riigimaal ja kuulub seega riigile. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu vastavalt keskkonnatasude seaduses ja Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määruses nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ sätestatud tasumääradele. Arvestades, et mäeeraldise piires on 673 000 m3 kaevandatavat täiteliiva aktiivset tarbevaru, on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru kaevandamise eest selle aasta tasumäära (perioodiks 01.01.2021 – 31.12.2021 kehtestatud tasumäär täiteliivale (määruses nimetatud liiva täitepinnas) on 0,47 eurot/m3) järgi 673 000 x 0,47 = 316 310 eurot. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude seaduse § 551 lg 1 p-le 9. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Kaevandamisõiguse tasude osakaal kohalike omavalitsuste eelarves varieerub märkimisväärselt. Peamiselt võidavad nendest kaevandustega maapiirkondade vallad, eriti aktiivsel kaevandamise ajal. Seega saab kaevandamisest kohalikule omavalitsusele laekuvat maksutulu kasutada kogu omavalitsuses elavatele inimeste hüvanguks ja riigieelarvesse laekuvat maksutulu vastavalt määratud sihtotstarbele. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Tekkivad keskkonnamõjud on kaevandamisloa lisatingimustega välistatavad või minimeeritavad. Järgnevalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek kaevandamisloa andmiseks osaühingule Lindamäe Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse. 4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada kaevandamisloa andmise üle Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. 4 Korralduse andmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. 5. Korralduse kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri saadeti 23.08.2021 kirjaga nr 17- 1/2021/4957-1 arvamuse avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Loa taotleja nõustus 26.08.2021 e-kirjas (registreerimisnumber MKM-i dokumendiregistris 17- 1/2021/4957-2) korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning tõi lisainformatsioonina välja asjaolu, et 09.03.2021 esitatud metsateatiste nr 50000474369, nr 50000474367 ja nr 50000474365 alusel on taotletavalt alalt lageraiutud ligikaudu 7,5 ha metsa ning lisas, et alal on veel säilinud 4-5 ha raieküpset metsa. See lisainformatsioon võeti teadmiseks. Rahandusministeerium tegi 13. septembri 2021. a kirjas nr 1.1-11/5933-2 ettepaneku näha VV korralduses ette tingimus, et kaevandamisloa lõppemisel korrastatakse karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana. MKM lisas korraldusse selgituse, et kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Kaevandamisloas määrab Keskkonnaamet korrastamise suuna ja lisab vajadusel lisatingimusi. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, palub MKM Keskkonnaametil Rahandusministeeriumi ettepanekuga kaevandamisloa andmisel arvestada. Keskkonnaministeeriumil puudusid 15.09.2021 kirjas nr 1-5/21/4118-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Saarde Vallavolikogu esitas 22.09.2021 vallavolikogu istungi protokolliga nr 8 seisukoha käesoleva korralduse eelnõule ja selle seletuskirjale. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Minister 5 EELNÕU 03.11.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel, arvestades maapõueseaduse 21. oktoobril 2016. a kehtinud redaktsiooni § 34 lõiget 2. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing Lindamäe (registrikood 10898284, edaspidi loa taotleja) esitas 21. oktoobri 2016. a kirjaga nr A032 Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas paiknevas Tõitoja liivamaardlas riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21 (kinnistu nr 12422750, katastritunnusega 71102:001:0375). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kaevandamisluba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise ja selle teenindusmaa suurus on 14,14 ha. Taotletava mäeeraldise piirides paiknev täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 738 000 m³, millest kaevandatav on 673 000 m³. Kaevandamise keskmine aastamäär on 45 000 m³ ja loa kehtivusaeg viisteist aastat. Kaevandamisloa taotluse kohaselt kasutatakse maavara teede ehitamisel ja täitepinnasena. 1.2. Keskkonnaamet avaldas 1. novembril 2016. a maapõueseaduse 21. oktoobril 2016. a kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 29 lõike 2 alusel teate kaevandamisloa taotluse esitamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet küsis 23. novembri 2016. a kirjas nr 12-2/16/12624-4 loa taotleja seisukohta Keskkonnaameti koostatud varustuskindluse analüüsi kohta. 1.4. Loa taotleja jõudis 13. detsembri 2016. a kirjas nr A-035 seisukohale, et varustuskindluse analüüsimisel oleks asjakohane arvestada ka teadaolevaid lähitulevikus rajatavaid infrastruktuuri objekte – Rail Baltic ja Via Baltica, mis jäävad taotletava Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise teenindusraadiusesse. 1.5. Keskkonnaamet pöördus 27. detsembri 2016 a. kirjaga nr 12-2/16/12624-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1 1.6. MKM asus 30. jaanuari 2017. a kirjas nr 17-1/16-00206/053 seisukohale, et Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa andmine on põhjendatud ning riiklikes huvides vajalik tagamaks avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus. 1.7. Keskkonnaamet saatis 7. juuni 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-2 maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu eelnõu (edaspidi KMH eelhinnang) Saarde Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.8. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 10. augusti 2017. a otsusega nr 25 (edaspidi vallavolikogu otsus nr 25), mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Otsuses tegi Saarde Vallavolikogu Keskkonnaametile ettepaneku algatada keskkonnamõjude hindamine Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse osas. 1.9. Loa taotleja esitas 6. septembril 2017. a vaide vallavolikogu otsuse nr 25 kehtetuks tunnistamiseks. 1.10. Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu otsuse nr 25 kehtetuks ning kohustas Saarde Vallavalitsust koostama lähteülesande ekspertarvamuse koostamiseks, mis hindaks Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. 1.11. Saarde Vallavalitsus kinnitas 10. oktoobri 2017. a korraldusega nr 16.2-3/252 lähteülesande Tõitoja liivakarjääri maavara kaevandamise mõju uurimiseks. 1.12. Loa taotleja esitas 4. detsembril 2017 Keskkonnaametile Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795) poolt koostatud ekspertarvamuse „Tõitoja liivakarjääris kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud ja nende keskkonnameetmed“ (töö nr 2017-0120) (edaspidi ekspertarvamus). 1.13. Saarde Vallavolikogu tegi 14. detsembri 2017. a otsusega nr 54 Keskkonnaametile ettepaneku lisada kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse ekspertarvamuses välja toodud keskkonnahäiringuid minimeerivad soovitused. 1.14. Keskkonnaamet pikendas 29. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/1855-10 osaühing Lindamäe esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni 15. juunini 2018. a. 1.15. Keskkonnaamet saatis 17. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-12 MaaPS § 49 lõike 6 alusel kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu ning KMH eelhinnangu, mida oli täiendatud vastavalt ekspertarvamusele, teistkordselt Saarde Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. 1.16. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 14. veebruari 2018. a otsusega nr 8, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. 1.17. Keskkonnaamet küsis 22. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/1855-14 loa taotleja seisukohta menetluse edasise käigu kohta. 2 1.18. Loa taotleja tegi 26. veebruari 2018. a kirjas nr A 01/18 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 55 lõike 4 alusel kaevandamisloa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV). 1.19. Keskkonnaamet pöördus 07. märtsi 2018. a kirjaga nr 12-2/18/3331 MaaPS § 55 lõike 5 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1.20. Keskkonnaminister asus 10. aprilli 2018. a kirjas nr 14-5/18/1663-2 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on riigi huvist lähtudes põhjendatud. 1.21. Keskkonnaamet pikendas 5. juuni 2019. a kirjas nr 12-2/19/386 osaühingu Lindamäe esitatud Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist kaevandamisloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.22. Keskkonnaamet küsis 20. novembri 2019. a kirjas nr 12-2/19/512 uuesti MKM-i seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Tõitoja liivakarjääri kaevandamisloa menetluses. 1.23. MKM jõudis 10. detsembri 2019. a kirjas nr 17-1/18-0148/9199 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele vastab riigi huvidele. 1.24. Keskkonnaamet saatis 12. märtsi 2020. a kirjaga nr 12-2/20/130 Keskkonnaministeeriumile VV poole pöördumiseks kaevandamisloa taotluse materjalid ja VV korralduse eelnõu, millega antakse nõusolek kaevandamisloa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel. 1.25. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VVS § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal- majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.26. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu maavara kaevandamise loa andmiseks Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele. 1.27. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid ette VV-lt maavara kaevandamise loa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning MKM saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 23. augusti 2021. a kirjaga nr 17-1/2021/4957-1 arvamuse avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 1.28 Loa taotleja nõustus 26. augusti 2021. a e-kirjas (registreerimisnumber MKM-i dokumendiregistris 17-1/2021/4957-2) korralduse eelnõu ja seletuskirjaga ning tõi 3 lisainformatsioonina välja asjaolu, et 9. märtsil 2021. a esitatud metsateatiste nr 50000474369, nr 50000474367 ja nr 50000474365 alusel on taotletavalt alalt lageraiutud ligikaudu 7,5 ha metsa ning lisas, et alal on veel säilinud 4-5 ha raieküpset metsa. 1.29. Rahandusministeerium tegi 13. septembri 2021. a kirjas nr 1.1-11/5933-2 ettepaneku näha VV korralduses ette tingimus, et kaevandamisloa lõppemisel korrastatakse karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana. 1.30. Keskkonnaministeeriumil puudusid 15. septembri 2021. a kirjas nr 1-5/21/4118-2 täiendavad ettepanekud ja märkused korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. 1.31. Saarde Vallavolikogu jääb 22. septembri 2021. a vallavolikogu istungi protokollis nr 8 seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga. Samas aktsepteerib vallavolikogu VV korralduse eelnõus kajastatavat prioriteeti – ülekaalukat riigi huvi, strateegiliselt tähtsa Rail Balticu ehitamist ja vajadust leida Pärnumaal selleks kiiresti ja piisavas koguses liiva- ja kruusavarusid ning teeb ettepaneku vähendada taotletavat ala viies Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunapiir Reiu jõest 100 m kaugemale ehk sisuliselt kahekordistades Reiu jõe kalda piiranguvööndit. 2. SAARDE VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA- MINISTEERIUMI, MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI NING RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kuna Saarde Vallavolikogu tunnistas 28. septembri 2017. a otsusega nr 30 vallavolikogu 10. augusti 2017. a otsuse nr 25 kehtetuks, siis otsuses nr 25 olnud valla argumente korralduses ei käsitleta ning järgnevalt kajastatakse üksnes Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a keelduvat seisukohta ja Keskkonnaameti vastuseid sellele. 2.2. Saarde Vallavolikogu 14. veebruari 2018. a seisukoht 2.2.1. Saarde Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 14. veebruari 2018. a otsusega nr 8 seisukoha, mille kohaselt Saarde Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Saarde Vallavolikogu ei nõustu kaevandamisloa andmisega kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.2.2. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud ekspertarvamuses ja Keskkonnaameti poolt koostatud KMH eelhinnangus on mõjud Reiu jõe veerežiimile käsitletud üldsõnaliselt, seejuures puuduvad argumenteeritud uuringutele viitavad seisukohad. Selgusetuks jääb, kas Keskkonnaamet on lähtunud KMH eelhinnangu andmisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest kriteeriumitest. Ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju Tõitoja liivamaardla lähialas paiknevatele vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008. Samuti on ekspertarvamuses alahinnatud vääriselupaiga VEP132021 avamist tuultele (domineerivad edelatuuled) seoses mäeeraldisel kasvava metsa raadamisega. 2.2.3. Saarde valla üldplaneeringu1 (kehtestatud 30. jaanuaril 2008. a) kohaselt paikneb kavandatav karjäär 8,2 hektari ehk 58% ulatuses maakonna tasandi suure rohekoridori (tähis K8) alal. Piirkonna rohevõrgustik on algselt määratletud ning selle põhimõtted välja töötatud 1 https://saarde.kovtp.ee/uldplaneering 4 Pärnumaa teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 20. mail 2003. a). Rohevõrgustikku on täpsustatud Saarde valla üldplaneeringuga. Samades piirides on rohekoridor üle võetud Pärnu maakonnaplaneeringusse2 (kehtestatud 29. märtsil 2018. a). Saarde valla üldplaneeringu kohaselt maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Lisaks on Saarde valla üldplaneeringus öeldud, et rohekoridori alal tuleb tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega, jms). Karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule ebasobivaks, sh seoses rohekoridori K8 järsust ahendamisest ja kaevandamistegevusest tuleneva loomade liikumisteede ahendamise-katkestamisega. Kavandatava tegevusega raadatakse 14,14 ha suurune ala suhteliselt metsarikkas piirkonnas. Eksperthinnangus on alahinnatud kavandatava Tõitoja liivakarjääri mõju rohekoridorile K8. Saarde valla üldplaneeringus on sätestatud, et rohekoridoris paikneva katastriüksuse sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Maavara kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega rohevõrgustiku toimise tagamiseks, kuna mäeeraldise ja seda teenindava maa sihtotstarbeks tuleb maavara kaevandamise loa andmisel määrata mäetööstusmaa. 2.2.4. Taotletav Tõitoja liivakarjäär, mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval kinnistul Lodja metskond 21 (katastritunnus 71102:001:0375), mis Saarde valla üldplaneeringuga on määratud puhkealaks P1. Saarde valla üldplaneering sätestab, et puhkealad tähistusega P1 on hoonete ehitamise õiguseta ning nendel aladel peab säilima looduslikkus. Lubatud on ehitada vabaaja veetmist soodustavaid rajatisi: vaatetorne, kergliiklus- ja matkarajadu, lõkke- ja puhkekohti. Puhkealasid P1 hooldatakse ja siin kasvavaid metsi majandatakse heade tavade kohaselt. Kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus Lodja metskond 21 katastriüksuse alale määratud maakasutustingimustega. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaevandamisloa andmisega, mille korral tuleks vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga määrata Lodja metskond 21 katastriüksuse sihtotstarbeks mäetööstusmaa. 2.2.5. Kavandataval Tõitoja kaevandusalal asub Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli linnuökoloogia välilaboratooriumi üks Kilingi-Nõmme ümbruse pikaajalistest uurimisaladest “Riitskulli”. Ala rajati 1981. aastal Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi Nigula looduskaitseala töötajate poolt suluspesitsejate (eelkõige must- kärbsenäpp) populatsiooniökoloogia uurimiseks. Alalt kogutud andmestikku on kasutanud rahvusvahelised teadusgrupid ja avaldanud teadusartikleid mainekates teadusajakirjades. Alates 1995. aastast kasutab Riitskulli uurimisala Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli lindude käitumisökoloogia töörühm ühe Kilingi-Nõmme ümbruses asuva uurimisalana. Alalt kogutud pikaajalised andmed on väga olulised kliimamuutuse mõjude uurimiseks elustikule. 2 https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering 5 Tulenevalt ala teaduslikust väärtusest on tähtis säilitada Riitskulli uurimisala praeguses seisundis. 2.3. Keskkonnaameti vastuväited Saarde Vallavolikogu 14. veebruaril 2018. a esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine 2.3.1. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 15 m lõunasse jääb Reiu jõe kalda piiranguvöönd ja ligikaudu 115 m kaugusele Reiu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1145400). Reiu jõgi kuulub Reiu jõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000294) ja Reiu jõe loodusala (keskkonnaregistri kood EE0040384) koosseisu. Arvestades sellega, et hoiualana ja loodusalana on kaitse all ainult jõgi, mis asub taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ligikaudu 115 m kaugusel, ei mõjuta kaevandamine hoiuala ega ka loodusala toimimist. Eksperthinnangu kohaselt asub Tõitoja liivamaardla alal, kus põhjavesi on suhteliselt hästi kaitstud ning Tõitoja liivakarjäärist liiva kaevandamine ei avalda mõju Reiu jõe veerežiimile. Kuigi karjääri rajamisega põhjavee taset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu), siis pinnase eemaldamine ja veekogu teke põhjustab siiski lokaalset veetaseme mõningast alanemist karjääri vahetus läheduses. Kuna karjäärist vett välja ei pumbata, siis ei ole ka jõe settekoormuse suurenemise ohtu. 2.3.2. Saarde Vallavolikogu tõstatab küsimuse, kas Keskkonnaamet on lähtunud KMH eelhinnangu andmisel KeHJS § 3 lõikes 3 nimetatud kõikidest kriteeriumitest. See viide on arusaamatu. Kui on tahetud viidata KMH eelhinnangu kriteeriumitele, siis seda sätestab KeHJS § 61. KMH eelhinnangu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusega nr 31 „Eehinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on KMH eelhinnangu koostamisel lähtunud viidatud kriteeriumitest ja nõuetest. 2.3.3. Saarde Vallavolikogu toob veel välja, et ekspertarvamuses on alahinnatud metsaraie mõju vääriselupaikadele VEP132021, VEP126228 ja VEP206008 (mh domineerivate edelatuulte mõju vääriselupaigale VEP132021). Eksperthinnangu kohaselt eeldab liiva kaevandamine metsa raadamist kogu mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal. Raadatava metsa näol on tegemist pohla kasvukohatüüpi kuuluva ja valdavas osas küpse männikuga. Tegemist on suhteliselt üheealise majandusmetsaga, looduslikke metsaelupaiku ega metsa vääriselupaiku alale ei jää. Vääriselupaiga VEP132021 territooriumil kasvab III kaitsekategooria pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata), kelle elupaik pindalaga 8 ha hõlmab valdava osa vääriselupaiga alast. Pikk lõhnasamblik kasvab peamiselt vanemates metsades, kõige sagedamini kuuse okstel, kuid võib kasvada ka männil ja kasel. Pikk lõhnasamblik levib hajusalt üle Eesti ning teada on kokku üle 20 leiukoha. Kuna kavandatava tegevusega raadatakse vaid 14,14 ha suurune ala suhteliselt metsarikkas piirkonnas ning liigi elupaik on samuti suhteliselt suur, siis ei mõjuta tegevus valgustingimusi ja sambliku elutegevuse jaoks olulist õhuniiskust olulisel määral. Ekspertarvamuses on soovitatud vääriselupaiga VEP132021 kaitseks rajada kaitsevall vääriselupaiga ja karjääri piirile kõrgusega ca 3 m. Kaitsevall kujundab mikrokliimat ja aitab hoida niiskust. Eksperthinnangus on tõepoolest välja toodud, et metsa raiega avatakse vääriselupaik VEP132021 domineerivatele edelatuultele, kuid arvestades, et puistus domineerib mänd, mis on suhteliselt tormikindel puuliik, siis ei ole suuremad tormikahjustused vääriselupaiga alal ja kaitstava samblikukliigi elupaigas tõenäolised. Siiski ei saa välistada üksikute kuuskede tormiheidet vääriselupaiga servas. Vääriselupaiga VEP126228 territooriumil paikneb pohla kasvukohatüübi mets, mille esimese rinde moodustavad mänd (80%) vanusega ca 180 aastat ning mänd (10%) ja kuusk (10%) vanusega ca 110 aastat. Vääriselupaiga peamiseks väärtuseks on vanad männid. Tõitoja liivamaardla ja vääriselupaiga VEP126228 vahel paikneb kruusatee, mis paikneb ca 20 m laiusel teesihil, seega on juba praegu 6 karjääripoolses vääriselupaiga servas rohkem valgust. Pohla kasvukohatüübi männikute näol on tegemist valgusküllase tüübiga, mille puhul servaefekt on väike ning ei põhjusta tugevat alustaimestiku teisenemist. Seega planeeritava karjääri alal tehtav lageraie ei mõjuta vääriselupaiga VEP126228 valgustingimusi olulisel määral võrreldes olemasoleva olukorraga. Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil paikneb jäneskapsa kasvukohatüübi mets, mille esimese rinde moodustab mänd (60%), kask (20%) ja kuusk (20%) vanusega u 110 aastat. Vääriselupaiga VEP206008 territooriumil kasvab III kaitsekategooria künnapuu (Ulmus laevis). Vääriselupaik VEP206008 paikneb karjäärist piisaval kaugusel, mistõttu sellele alale kaevandamisega kaasnevad mõjud ei ulatu. Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava karjääriala metsaraie mõjud vääriselupaikadele VEP126228 ja VEP206008 puuduvad ning kaitsevalli rajamisel on võimalik häiringuid vääriselupaigale VEP132021 minimeerida. 2.3.4. Saarde valla üldplaneeringu kohaselt koosneb selles käsitletud roheline võrgustik tugialadest ja neid ühendavatest koridoridest. Roheline võrgustik on määratletud ja selle põhimõtted välja töötatud Pärnu maavanema 20. mai 2003. a korraldusega nr 80 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel. Rahandusministri 29. märtsi 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestati Pärnu maakonnaplaneering ja tunnistati nimetatud teemaplaneering kehtetuks. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed. 2.3.5. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et kehtiv Pärnu maakonnaplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Saarde vald on Saarde Vallavolikogu 17. oktoobri 2018 otsuse nr 41 „Saarde valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hingamise algatamine“ alusel asunud koostama Saarde valla uut üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada mh Pärnu maakonnaplaneeringu tingimustega. Ka kehtiv Saarde valla üldplaneering ei välista kaevandamist rohelise võrgustiku aladel. Seonduvalt maardlate rajamisega on Saarde valla üldplaneeringus kirjas, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Seega ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga ega ka Pärnu maakonnaplaneeringuga. 2.3.6. Keskkonnaamet peab oluliseks tuua välja, et isegi võimalik vastuolu kehtivate planeeringutega ei ole põhjuseks kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub objektiivne takistus kaevandamisloa andmiseks ka juhul, kui see on vastuolus planeeringuga. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest 7 keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Üldplaneering on pikaajaline tulevikku vaatav strateegiline dokument. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi. Seonduvalt katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega peale kavandamisloa andmist sätestab maakatastriseaduse § 182 lõige 4, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. 2.3.7. On õige, et karjääri rajamisega muudetakse maastik karjäärialal loomastikule ebasobivaks ning lisanduvad ka häiringud, mida põhjustab karjääris töötav tehnika ning toodangut vedav transport. Samas on tegemist suhteliselt väikese alaga. Eksperthinnangu kohaselt avalduvad häiringud enam mõju karjääri rajamise algstaadiumis, mil loomastik pole veel uue häiringukoldega harjunud. Karjääri tegutsemise jooksul kohaneb loomastik selle töörütmiga ning loomad hoiavad eemale karjääri vahetust lähedusest vaid inimese kohaloleku ja tehnika töötamise ajal. Loomade liikumist piki rohekoridori karjääri tegevus ei tõkesta, sest koridori lääneosas säilib loodusmaastikus paiknev 0,5 km laiune koridoriosa. Kuna koridori idaosas (karjäärialast lõunas) asub suhteliselt lähestikku kolm majapidamist, siis on selles piirkonnas häiringutase niigi pisut kõrgem ning inimpelglikumad liigid liiguvad pigem lääne poolt või siis hoopis ida poolt väljaspool rohekoridori. Loomad saavad liikuda nii rohekoridori alal kui ka sellest väljapool paiknevail aladel. Seetõttu ei põhjusta karjääri rajamine rohekoridori antud kohas loomadele barjääriefekti. Piirkonnas kulgev Valga-Uulu maantee lõikab pika joonobjektina rohekoridori ning seega on koridori lõikumine maanteega rohevõrgustiku konfliktikohaks. Karjääri rajamine ei muuda eeldatavalt suurel määral loomade liikumisteid ja ei süvenda konflikti. Kokkuvõttes ei tõkesta karjääri rajamine rohekoridori ega vähenda olulisel määral selle funktsionaalsust ega rohevõrgustiku sidusust piirkonnas tervikuna. Ka füüsiliselt säilib suurem osa rohekoridori laiusest. Piirkonnas pole eksperthinnangu koostajatele teadaolevalt ette näha arendusi ega looduskeskkond suurel alal muutvaid tegevusi, mis rohevõrgustikku mõjutaks ning võiks põhjustada kumulatiivseid mõjusid koos karjääri rajamisega. Seega puudub vajadus piirkonnas asenduskoridori määramiseks. 2.3.8. Mis puudutab puhkealale P1 hoonete ehitamist, siis kaevandamisega ei kaasne hoonete ehitamist. Kaevandamisega looduslik maastik mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires küll muutub, kuid see on kvantitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Samuti võib tulevikus kaevandamisjärgse korrastamise tulemusel tekkiv veekogu naaberkinnistute väärtust tõsta, kuivõrd piirkonda tekib juurde täiendav võimalus puhkamiseks ja rekreaktsiooniks. 2.3.9. Keskkonnaameti andmetel ei kuulu „Riitskulli“ uurimisala riikliku linnustiku seire alade hulka. Ekspertarvamuses jõutakse järeldusele, et kui alal hakatakse kaevandama, siis linnud, kes kasutavad ala hetkel toitumiseks, pesitsemiseks ja peatumiseks, leiavad omale uued sobilikud alad lähiümbruse metsades. Kaitsmaks haudelinnustikku pesitsusperioodil, on soovitatav raadamistööd läbi viia sügisesel või talvisel perioodil ajavahemikul septembrist veebruarini. Kui raadamistöid kavandatakse muul ajal, siis pesakastid tuleb eemaldada enne aprilli. Soovitatav on teha koostööd Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnaga leidmaks alternatiivne metsaala lähikonnas pesakastide teisaldamiseks, et teadusuuringud saaksid jätkuda. 2.3.10. Keskkonnaamet hindab loa andjana kaevandamisloa menetluse käigus ka seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi huvi esinemist või puudumist kaevandamisloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade 8 kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse arvutamise juhendi punkti 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Keskkonnaamet on varustuskindluse arvutamise juhendi alusel hinnanud täiteliiva varustuskindluseks Tõitoja liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas 6 aastat (seisuga 5. juuli 2021. a), mis varustuskindluse seisukohast on kriitiline. 2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses 2.4.1. Kuivõrd ülekaalukas riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi arvamusest. 2.4.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2017. a arvamus 2.4.2.1. MKM on 30. jaanuari 2017. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine on põhjendatud, tagamaks avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus: 2.4.2.2. Kaevandamisloa andmisel on Tõitoja liivakarjääri materjali võimalik kasutada „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“3 Tallinn-Pärnu-Ikla tee teedeehitusobjektide ehituseks. 2.4.2.3. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu tehnilise kirjelduse4 kohaselt on Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus 200 km trassil 10,2 miljonit m³, mis teeb täiteliiva ja -kruusa vajaduseks ca 50 000 m³ trassikilomeetri kohta. Taotletava Tõitoja karjääri teenindusalasse jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk nõudlus on ligikaudu 3 miljonit m³. Lõuna-Pärnumaa ehitus- ja täiteliiva varud on ebapiisavad ning on vajalik täiendavate geoloogiliste kaardistamiste, geoloogiliste uuringute ning kaevandamislubade menetlemine tagamaks ehitamise alguseks rahuldav varustuskindlus. 2.4.2.4. Juba üle 30 km suurte koguste ehitusmaterjalide transport muudab omahinna ligi 50% kallimaks. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning paraku ka CO2 emissioonid. 2.4.3. Keskkonnaministeeriumi 2018. a arvamus 2.4.3.1. Keskkonnaminister on 10. aprilli 2018. a kirjas asunud seisukohale, et kaevandamisloa andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 3 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021- 2030.pdf 4 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu lisad. Teede Tehnokeskus, 2017. https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/08/170403-RB-varustuskindlus-LISAD-tiitel.pdf 9 2.4.3.2. Täiteliiva tarbimist iseloomustab suur maht, vähene töötlemisvajadus ja laialdane kasutamine. Reeglina ei oma täite- ja ballastmaterjal suurt ekspordipotentsiaali, neid kasutatakse riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohaseks ja majanduslikult optimaalseks varustamiseks. 2.4.3.3. Ehitusmaavarade osas on oluline, et oleks tagatud riigi varustatus ehitusmaavaradega. Selleks analüüsitakse uute lubade andmisel piirkonna varustatust ehitusmaavaradega tuginedes nii mineviku kaevandamise andmetele kui ka kasutamise prognoosidele. 2.4.3.4. Seisuga 19. märts 2018. a jäi Tõitoja mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonda 8 mäeeraldist, kus kaevandatakse täiteliiva ja kus täiteliiva kaevandatava jääkvaru suurus kokku on ca 2008 tuh m3 ehk ca 2 miljonit m3. Arvestades täitematerjali kogunõudlust 0,45-0,5 mln m³ aastas selgub, et täiteliiva varustuskindlus Tõitoja liivakarjääri optimaalses teeninduspiirkonnas seisuga 19. märts 2018. a oli ca 4 aastat, mis varustuskindluse seisukohast on kriitiline. Seega on kaevandamisloa andmine Tõitoja mäeeraldisele kooskõlas riigi huviga tagada riigi varustatus ehitusmaavaradega. Lisaks on antud juhul oluline, et taotletav mäeeraldis asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. 2.4.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2019. a arvamus 2.4.4.1. MKM jäi 10. detsembri 2019. a kirjas 2017. a antud seisukoha juurde, et Tõitoja liivamaardlas kaevandamisloa väljaandmine on põhjendatud ja vastab riigi huvile. MKM lisas, et tuleb arvestada seda, et Saarde vald on Tõitoja maardlas kaevandamise vastu, kuna see on looduskaunis koht kogukonnale. Seega võiks Keskkonnaamet loa andjana kaaluda lahendusena seda, et muuta taotletavat ala väiksemaks, s.t viia lõunapiir (õigemini piiripunkt) jõest kaugemale põhja poole, mis jääks ka lähimatest elamutest kaugemale. 2.5. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning MKM-i selgitused ja vastuväited arvamustele 2.5.1. Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja keskkonnaministri seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 55 lõike 4 alusel taotleda VV nõusolekut kaevandamisloa andmiseks. Keskkonnaamet ja MKM valmistasid selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis esitati 23. augusti 2021. a kirjaga nr 17-1/2021/4957-1 arvamuse avaldamiseks Saarde vallale, loa taotlejale, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, RMK-le, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonnale ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. 2.5.2. Rahandusministeeriumi 13. septembri 2021. a arvamus ja MKM-i selgitus sellele 2.5.2.1. Rahandusministeerium märkis 13. septembri 2021. a kirjas, et kui riikliku huvi põhjendused osutuvad vastuargumentidest kaalukamaks ja VV nõustub andma kaevandamisloa, on eelnõu kohaselt loa kehtivusajaks määratud 15 aastat. Samas on kaevandamine siiski ajutine tegevus, pärast mida on võimalik ala korrastada või metsastada nii, et ala toimiks jälle rohelise võrgustiku alana/puhkealana. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja peatükis 3.3.1. „Roheline võrgustik“ on seatud üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks. Selle kohaselt tuleb vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise 10 lõppedes korrastada kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Saarde valla üldplaneeringuga on ala määratud mh puhkealaks. Saarde valla üldplaneeringu seletuskirja (lk 17) kohaselt on P1 puhkealana reserveeritud alad Kilingi-Nõmme linna ümbruses, alad tööstusalade eraldamiseks elamualadest, alad rohelise koridori säilitamiseks ning muud looduses puhkamiseks kasutatavad alad. Eelnevast lähtudes tegi Rahandusministeerium ettepaneku näha VV korralduses ette tingimus, et kaevandamisloa lõppemisel taastatakse karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana/puhkeala. Oluline on, et pärast maavara kaevandamist saaks ala taastatud vähemalt endisele kujule või kujundada rohelise võrgustiku alaks või puhkealaks. 2.5.2.2. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Kaevandamisloas määrab Keskkonnaamet korrastamise suuna ja lisab vajadusel lisatingimusi. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, palub MKM Keskkonnaametil Rahandusministeeriumi ettepanekut, korrastada karjääriala Saarde valla üldplaneeringus toodud rohelise võrgustiku alana, kaevandamisloa andmisel kaaluda. MaaPS § 80 lõige 4 punkt 2 ütleb, et kaevandatud maa korrastamiseks kohandatakse kaevandatud maa metsamaaks, veekoguks, muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. MaaPS § 81 lõiked 1–5 ütlevad, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud. Keskkonnaamet küsib korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ja juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, ka Kaitseministeeriumi arvamust. 2.5.3. Saarde Vallavolikogu 22. septembri 2021. a arvamus 2.5.3.1. Saarde Vallavolikogu esitas 22. septembri 2021. a vallavolikogu istungi protokolliga nr 8 seisukoha korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Saarde Vallavolikogu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: 2.5.3.2. Saarde Vallavolikogu jääb seisukohale, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringus Lodja metskond 21 katastriüksuse alale määratud maakasutustingimustega. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaevandamisloa andmisega, mille korral tuleks vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga määrata Lodja metskond 21 katastriüksuse sihtotstarbeks mäetööstusmaa. Põhjused, miks Saarde Vallavolikogu ja Saarde rahvas valla üldplaneeringu kaudu käsitletava Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise ala koos sellega vahetult piirneva Reiu jõe ja selle 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga puhkealaks P1 kvalifitseeris, on esteetilises mõttes fundamentaalsed, kuid kahjuks õigusaktides nõrgalt kaitstud või nende abil raskesti kaitstavad. Nimelt on just see 2-3 kilomeetrit Reiu jõest koos kaldaaladega kahtlemata üks 5000 km2 suuruse Pärnumaa väärtuslikumaid, võimsamaid ja ilusamaid loodusmaastikke. Kõigile tuntud Taevaskojaga täiesti võrreldav, kuid õnneks või kahjuks laiemale avalikkusele Pärnumaa laante keskel seni vähemteatud. 11 2.5.3.3. Saarde Vallavolikogu aktsepteerib VV korralduse eelnõus kajastatavat prioriteeti – ülekaalukat riigi huvi, strateegiliselt tähtsa Rail Balticu ehitamist ja vajadust leida Pärnumaal selleks kiiresti ja piisavas koguses liiva- ja kruusavarusid ning teeb ettepaneku vähendada taotletavat ala viies Tõitoja liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunapiir Reiu jõest 100 m kaugemale ehk sisuliselt kahekordistades Reiu jõe kalda piiranguvööndit. 2.5.4. MKM-i vastuväited Saarde Vallavolikogu 22. septembri 2021. a esitatud seisukohale 2.5.4.1. Väitele, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga, on Keskkonnaamet vastanud (vt ees punktid 2.3.4.-2.3.6.). Kaevandamisloa andmine ei ole vastuolus Saarde valla üldplaneeringuga. Hetkel kehtivas Saarde valla üldplaneeringus on kirjas, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb üldplaneeringu järgi kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks ja kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. 2.5.4.2. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmist ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega (vt ees punkt 2.3.6.). Seonduvalt katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega peale kavandamisloa andmist sätestab maakatastriseaduse § 182 lg 4, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. 2.5.4.3. Vallavolikogu istungi protokollis on kirjas, et viia taotletava ala lõunapiir Reiu jõest 100 m kaugemale, mis viitaks justkui sellele, et lõunapiir peaks asuma 100 m kaugusel Reiu jõest, kuigi juba praegu asub Reiu jõgi taotletava ala lõunapiirist ligikaudu 115 m kaugusel. Istungi protokoll teeb selge ettepaneku vähendada taotletavat ala ja viitab Reiu jõe kalda piiranguvööndi laiuse kahekordistamisele. Reiu jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m ehk selle kahekordistamisel jääks taotletav ala 200 m kaugusele Reiu jõest. Ka MKM tegi 10. detsembri 2019. a kirjas ettepaneku kaaluda lahendusena seda, et muuta taotletavat ala väiksemaks, s.t viia lõunapiir (õigemini piiripunkt) jõest kaugemale põhja poole, mis jääks ka lähimatest elamutest kaugemale. Kas ja millises mahus taotletavat ala vähendada, seda otsustab Keskkonnaamet. MKM selgitab, et kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, palub MKM Keskkonnaametil Saarde Vallavolikogu ettepanekut kaevandamisloa andmisel kaaluda. 3. RIIGI HUVI TÄITELIIVA KASUTUSELE VÕTMISEKS TÕITOJA LIIVAKARJÄÄRIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. 12 3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. 3.1.4. MaaPS v.r. § 34 lõike 1 punkti 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lõike 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda VV nõusolekul. 3.1.5 Kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 13 3.2.5. Maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist. Riigi huvi on seega lubada kaevandada maavarasid asukohtades, mis paiknevad nende riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselisel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine tugevdaks majandust ja looks juurde uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. Käesolevas korralduses väljendatakse riigi huvi maavara kaevandamise ja kasutamise kohta. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. 3.2.7. Riigi huvi on käsitletud ka VV 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade arengukava). Kuigi VV 30. novembri 2017. a korraldusega 353 „„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus täiteliiva kasutusele võtmiseks Tõitoja liivakarjääris 3.3.1. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021– 20305) on suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. 5 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021- 2030.pdf 14 3.3.2. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas6 (edaspidi EGT uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade Pärnu maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. EGT uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. 3.3.3. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. 3.3.4. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu7 tulemuste kohaselt sisaldab Tõitoja uuringuruumi liiv pealpool põhjavee taset kruusaosakesi 0,65%, savi- ja tolmuosakesi 2,23%, filtratsioonimoodul on vahemikus 1,60−7,33 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele. Allpool põhjavee taset sisaldab liiv kruusaosakesi 0,70%, savi- ja tolmuosakesi 4,69%, filtratsioonimoodul on vahemikus 1,45−9,65 m/ööp, liiv vastab maavarana täiteliiva tingimustele. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26. mail 2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“8. Aastal 2018 võeti vastu uus kaasajastatud määrus9, millega ühtlustati ehitusmaavara omaduste nõuded ehitusvaldkonna nõuetega. 3.3.5. Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“10 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. 2016. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Tõitoja liivakarjääri täiteliivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Tõitoja uuringuruumi 2016. a geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Tõitoja uuringuruumis leiduv 6 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. < https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf 7 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 8744. https://fond.egt.ee/fond/egf/8744 8 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/905848 9 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks". https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021016 10 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 15 maavara neid nõudeid ka täidab (filtratsioonimoodul on 1,45–9,65 m/ööp). Seega on Tõitoja liivakarjääri materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina. 3.3.6. Teede Tehnokeskuse uuringu kohaselt on Rail Balticu raudtee ja selle teenindusteede muldkehade täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus Pärnu maakonnas 5,7 miljonit m³. Arvestades, et Rail Balticu trassikoridori pikkus Pärnumaal on 109 km, siis ühe trassikilomeetri kohta on keskmine täitematerjali vajadus ca 52 300 m³. Taotletava Tõitoja liivakarjääri teenindusalasse (kuni 50 km) jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk vajadus on ca 3,1 miljoni m³ täitematerjali järele. Transpordiameti hinnangul on Pärnumaal aastateks 2022–2030 täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus riigiteedel ca 1,466 miljonit m3 ja RMK hinnangul vajadus RMK objektidel ca 0,372 miljonit m3. Kui arvestada siia juurde veel eespool märgitud Rail Balticu 60 km pikkuse lõigu täitematerjali vajadus 3,1 miljoni m³, siis on Pärnu maakonnas täitematerjali (liiva ja kruusa) vajadus aastateks 2022–2030 kokku ca 5 miljonit m3 ehk aastas keskmiselt 0,556 miljonit m3. EGT uurimistöös on Transpordiamet hinnanud täitematerjali (liiv ja kruus) vajaduseks Pärnumaal 2,656 miljonit m3 aastatel 2031–2050. Arvestades Tõitoja liivakarjääri teeniduspiirkonnas (50 km raadius) paiknevat täiteliiva kaevandatavat varu ja täiteliiva nõudlust keskmiselt 0,556 miljonit m3, siis on Tõitoja liivakarjääri piirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud ainult 6 aastaks. 3.3.7. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Pärnumaa lõunaosas paiknevad liiva- ja kruusamaardlad Rail Balticu trassist ligi 3–10 km kaugusel (Massiaru, Nepste, Vangu, Tõitoja maardla jt). Taotletav Tõitoja liivakarjäär asub Rail Baltic trassist linnulennult ca 7 km kaugusel, mööda teid 15-20 km kaugusel. Arvestades, et Rail Balticu raudtee ehitusel on materjali kuluna Pärnumaal arvestatud ca 52 300 m3/km, võimaldab Tõitoja karjääri avamine ehitada umbes 13 km raudteetrassi muldkeha minimaalsete transpordikuludega ja väikese transpordist põhjustatud keskkonnamõjuga. 3.3.8. Taotletav Tõitoja liivakarjäär paikneb ka teiste riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik seda kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–2030 teedeehitusobjektide Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu ja Sauga-Pärnu 2+2 teelõikude ning Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59 vaheline sild) ühendusteede ehituseks. Kaevandamisloa andmisel Tõitoja liivakarjääri alal tekib võimalus kasutada Tõitoja liivakarjääris leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla pealesõitude ja ristmike ehituseks ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks (Rail Balticu Pärnu kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse). Ülekaalukas riigi huvi on kasutada ehitusmaavara asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Ühtlasi on oluline, et kaevandusala paikneks piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks kasutamiseks. Kokkuvõtvalt tagatakse Tõitoja liivakarjääri kasutusele võtmisega avalikes huvides infrastruktuuri ehitus. 3.3.9. Tõitoja liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Pärnu maakonnas Saarde vallas Lodja külas Lodja metskond 21 kinnistul. Taotletavast mäeeraldisest ja teenindusmaast ca 15 m kaugusele lõunasse jääb Reiu jõe kalda piiranguvöönd ja ca 115 m kaugusele Reiu jõgi 16 (keskkonnaregistri kood VEE1145400). Taotletavast mäeeraldisest põhjas kulgeb metsatee Riitskulli tee nr 7560532, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 15 m kaugusele ning läänes kulgeb Lodja–Puujala metsatee nr 7110014, mille serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ca 48,5 m kaugusele. RMK Pärnumaa metskond on metsatee kaitsevööndi laiuseks kehtestanud 15 m tee teljest. Taotletavast mäeeraldisest ca 7,1 m kaugusel idas paikneb vääriselupaik VEP132021 ja ca 9,1 m kaugusel idas III kategooria liigi Evernia divaricata (lõhnasamblik, pikk; keskkonnaregistri kood KLO9700452) leviala. Taotletavast mäeeraldisest ca 22,6 m kaugusel põhjas asub vääriselupaik VEP126228. Tõitoja liivakarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Lähim hoone asub mäeeraldisest ca 100 m kaugusel lõunas Käärumäe kinnistul (katastritunnus 71102:001:0118). Lisaks asuvad kavandatava liivakarjääri kuni 500 m kaugusel mäeeraldise piirist hoonestatud kinnistud Jõekääru (katastritunnus 71102:001:0110) ja Poopuu (katastritunnus 71102:001:0084). Poopuu kinnistul elatakse aastaringselt, Käärumäe ja Jõekääru kinnistuid kasutatakse hooajaliselt. Naaberkinnisasjade omanikud ei ole esitanud vastuväiteid kaevandamisloa menetluses. Tõitoja liivakarjääri ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Tõitoja liivakarjääri vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. 3.3.10. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning VV 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 4 kohaselt tuleb KMH eelhinnang anda pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal. Kaevandamisloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. KMH eelhinnangu kohaselt ei pea Keskkonnaamet vajalikuks algatada Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääris maavara kaevandamisloa andmise menetluse käigus keskkonnamõju hindamist. 3.3.11. Saarde Vallavolikogu on otsuse nr 8 tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Summad laekuvad riigi (eeldatavalt 100 950 eurot) ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse (eeldatavalt 215 360 eurot) vastavalt keskkonnatasude seadusele11. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu. 3.3.12. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi kasutada ehitusmaavara asukohas, mis paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Keskkonnaamet on menetluse käigus vastanud Saarde Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 11 Kaevandamisõiguse tasu arvutus on välja toodud käesoleva korralduse seletuskirjas. 17 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4, arvestades MaaPS v.r. § 34 lõiget 2 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, nõustub Vabariigi Valitsus Tõitoja liivamaardla Tõitoja liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, osaühingule Lindmäe, Saarde vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Rahandusministeeriumile ning samuti taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →