Meie: 10.11.2021 nr 1.4-3/826
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Loomsete
saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded” eelnõu.
Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 18. novembriks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Loomsed_saadused_EN.docx;
2. Loomsed_saadused_EN_lisa.docx;
3. Loomsed_saadused_SK.docx.
Piret Aasmäe
625 6110,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
-307389 -296741 0 0 3690454 1189245 EELNÕU 10 . 11 .2021 xx.xx.202x 0 0 EELNÕU 10 . 11 .2021 xx.xx.202x Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 41 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse toiduks kasutatavate loomsete saaduste ja nende käitlemise ning looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. § 2 . Sigade Aafrika katku piirangutsoonist pärit loomsete saaduste ja nende käitlemise täpsemad veterinaarnõuded (1) S ealt või metssealt päri t l oomsete saaduste märgistamisel kasutatakse k omisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.04.2021, lk 1 – 64) , artikli 44 kohaselt järgmisi märke : 1) sama määruse artikli 44 punktis a nimetatud juhul käesoleva määruse lisa punktis 1 kirjeldatud tervisemärki või punktis 3 kirjeldatud identifitseerimis märk i ; 2) sama määruse artikli 44 punktis c nimetatud juhul käesoleva määruse lisa punktis 2 kirjeldatud tervisemärki või punktis 3 kirjeldatud identifitseerimis märk i . (2) Lõike 1 kohaselt kasutatav tervise m är k ja asjakohasel juhul identifitseerimismärk ning neil olev teave , sealhulgas numbrid ja tähemärgid, on hästi nähtav, selge sti loetav ja kulumiskindel. Identifitseerimismärk kanta kse selgesti nähtavale kohale. § 3 . Looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded (1) Loomapidaja teavita b Põllumajandus- ja Toiduametit üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette. (2) K omisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa s nimetatud piirkonnas sea enda tarbeks tapmise st teavitab loomapidaja Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt 48 tundi ette. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa: S ealt ja metssealt päri t loomse te saadus t e märgistamisel kasutatavad märg id
Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas loomade enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded L isa S ealt ja metssealt pärit loomse te saadus t e märgistamisel kasutatavad märgi d 1. Kolmnurkne t ervisemärk, mõõ tudega 45 x 50 x 50 mm. Kolmnurkse m ärgi ülemises osas on sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Kolmnurkse m ärgil keskel on tapamaja tunnusnumber , mille numbrite kõrgus on vähemalt10 mm. 2. Kolmnurkne t ervisemärk , mõõ tudega 45 x 50 x 50 mm. Kolmnurkse m ärgi ülemises osas on sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Kolmnurkse m ärgi keskel o n ettevõtte tunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt 10 mm.. 3. Võr d külgne kolmnurkne i dentifitseerimismärk , mille ülemises tipuosas on tähed „EE” ja keskel ettevõtte tunnusnumber.
3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI maaelu ministri määruse „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded ” eelnõu on välja töötatud veterinaarseaduse § 41 lõike 6 alusel. Määrus kehtestatakse seoses loomatauditõrje seaduse ja selles sätestatud volitusnormi kehtetuks muutumisega, mis tuleneb veterinaarseaduse jõustumise st 1. detsemb ril 2021. Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt põllumajandusministri 13 . mai 20 05 . a määruse nr 55 „Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded“ (RTL 20 05 , 81 , 1 17 5) (edaspidi vana määrus ) teksti, milles on tehtud üksnes pisi muudatusi . Määruse tekst on kooskõl as komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.04.2021, lk 1-64) . Seda määrust kohald atakse alates 21. aprillist 2021. a. ning sellega kehtestatakse sigade Aafrika katku tsoneerimisega seotud sealiha ja metssealiha märgistamise nõuded . Lisaks kehtestatakse eelnõus nõue, et teatud juhtudel tuleb looma enda tarbeks tapmisest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Eelnõusse on koondatud kehtivas õiguses olnud samasisulised sätted . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe (tel 625 6110,
[email protected] ) ning loomatervise ja heaolu valdkonnajuht Enno Piisang (tel 625 6124,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Arvo - Mart Elvisto (tel 625 6151,
[email protected] ) . Keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( tel 625 6165,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist ja ühest lisast. Veterinaarseaduse § 41 lõike s 6 on sätesta tud maaeluministrile volitusnorm kehtestada määrusega loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas loomade enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. Peamised loomset päritolu toidu käitlemise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 , millega sätestatakse loomset päritolu toidu erieeskirjad ( ELT L 139 30.4.2004, lk 55 – 205 ) . Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse r eguleerimisala , milleks on toiduks kasutatavate loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded. V eterinaarseaduse § -i 41 lõike 3 kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste suhtes. Määrusega k ehtestatakse ka teatud juhtudel looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. Eelnõu § -ga 2 sätestatakse täpsemad loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas on loetletud liikmesriikide piirangutsoonid, mis on mõjutatud sigade Aafrika katku puhangutest või mis on ohus puhangute läheduse tõttu. Piirangutsoone eristatakse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra ja riskitaseme järgi ning liigatakse I, II ja III taseme piirangutsoonideks. I taseme piirangutsoon on Komisjoni rakendusmääruse I lisa I osas nimetatud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed ja mis piirneb II või III taseme piirangutsooniga . II taseme piirangutsoon on nimetatud määruse I lisa II osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed . III taseme piirangutsooni kuuluvad piirkonnad, kus on suurim selle taudi leviku risk ja kõige muutlikum taudiolukord peetavate sigade hulgas. Eestis kuulub I taseme piirangutsooni Hiiu maakond, II taseme piirangutsooni kuulub Eesti Vabariik, välja arvatud Hiiu maakond, ning puudub III taseme piirangutsoon. Lõikega 1 kehtestatakse k omisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikli 44 punktide a ja c alusel riigisisesed tervise- ja identifitseerimismärgid, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud tervise- ega identifitseerimismärgiga, järgmiste loomsete saaduste märgistamiseks: - III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, vastavalt artikli 40 punkti d alapunktile ii, ning - metssigade värske liha ja lihatooted, mida veetakse I taseme piirangutsoonis või väljaspool seda tsooni ettevõttest, mis on määratud artikli 41 lõike 1 kohaselt, nagu on sätestatud artikli 49 lõike 1 punkti c alapunkti iii esimeses taandes. Selliselt märgistatud sea või metssea värsket liha ja lihatooteid on lubatud vedada ja kasutada riigisiseselt, s.t Eestis. II ja III taseme piirangutsoonis kütitud metssea liha ja lihatooteid on lubatud vedada üksnes II ja III taseme piirangutsoonides oma tarbeks kasutamiseks või delegeeritud määruse (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjaga (ELT L 174, 3.6.2020, p. 64–139), artikli 33 lõike 2 kohaselt sellisesse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohas el viisil ( test riskimaandamis e meetoditest ) . Sel juhul märgistatakse II ja III taseme piirangutsoonis kütitud metssea liha delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 viidatud IX lisa punkti 2 kohaselt ning liha kannab seda märki kuni töötlemiseni. Pärast asjakohast töötlust kantakse lihatootele määruse (EÜ) 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohane identifitseerimismärk. Kui I, II ja III taseme piirangutsoonis kütitud metssea lihast valmistatud tooted on toodetud, töödeldud ja ladustatud kom i sjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas sätestatud sigade Aafrika katku riske maandava töötluse, võib neid tooteid märgistada määruse (EÜ) 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohase identifitseerimismärgiga ning turustada teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides, nagu see on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 40. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 alusel kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonist pärit sigadelt saadud värske liha tuleb pärast tapajärgset kontrolli märgistada sama määruse IX lisa punkti 2 kohase tervisemärgiga ning sellist liha on lubatud töödelda üksnes sama määruse VII lisas sätestatud viisil . Töötluse läbinud lihatoode märgistatakse määruse (EÜ) 853 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud identifitseerimismärgiga ning sellise toote turustamisel ei ole piiranguid. Lõikega 2 kehtestatakse lõikes 1 nimetatud ja määruse lisas kirjeldatud tervisemärgi ja asjakohasel juhul identifitseerimismärgi ja nendel oleva teabe esitamise nõuded. Tervisemärk kantakse rümbale. Loomse saaduse identifitseerimismärk kantakse pakendile selgesti nähtavale kohale. Märk ja sellel olev teave on selgesti loetav ja kulumiskindel. Eelnõu § -ga 3 kehtestatakse looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. Loomade enda tarbeks tapmisest teavitamise kohustus ei ole võrreldes vana määruse nõuetega muutunud . Loomatauditõrje seaduse § 9 lõike 1¹ kohaselt peab loomapidaja t eavitama Põllumajandus- ja Toiduametit üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks t apmisest vähemalt 24 tundi ette. Eelnõu kohaselt peab edaspidi l oomapidaja Põllumajandus- ja Toiduameti t teavitam a üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette ehk kord muutub veidi veise oma tarbeks tapmisel . Teavitamine on endiselt vajalik, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (ELT L 147, 31.5.2001, lk 1–40), nõuete täitmine . Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 on vastavalt TSE riskihinnangule veiste vanust tõstetud , siis on ka eelnõu viidud kooskõlla määruse nõud ega . 24 tunnine etteteatamine on vajalik järelevalve seire proovide võtmise organiseerimiseks. S igade Aafrika katku piirkondades teavitab loomapidaja Põllumajandus- ja Toiduametit sea enda tarbeks tapmise soovist vähemalt 48 tundi ette. Nimetatud nõue oli ka kehtestatud põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse s nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri” ( § 40¹ lõike s 1 ) , mis veterinaarseaduse jõustumisel muutub kehtetuks. Nõue on vajalik järelevalve tõhusamaks korraldamiseks ja bioturvalisuse nõuete täitmiseks. Eelnõu § -ga 4 kehtestatakse m äärus e jõustu mine 1. detsembr il 2021. a. Eelnõu l isa ga kehtestatakse s igade Aafrika katku leviku korral sealt ja metssealt pärit loomse te saadus t e märgistamise ks kasutavad märgi d. Eelnõu lisa p unkti s 1 esitatakse sigade Aafrika katku leviku korral komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas nimetatud piirkonnast pärit metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamise ks kasutatava märgi kirjeldus . Eelnõu lisa p unkti s 2 esitatakse sigade Aafrika katku leviku korral komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/605 III lisas nimetatud piirkonnast pärit sea, välja arvatud metssea, rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamise ks kasutatava märgi kirjeldus . Eelnõu lisa p unkti s 3 esitatakse punktis 1 nimetatud metssea ja punktis 2 nimetatud sea rümbast või selle osast valmistatud loomse saaduse märgistamise ks kasutatava märgi kirjeldus . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208); 2) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjaga (ELT L 174, 3.6.2020, p. 64–139); 3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.04.2021, lk 1 – 64); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (ELT L 147, 31.5.2001, lk 1–40); 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu erieeskirjad ( ELT L 139 30.4.2004, lk 55 – 205) . 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega kaasne b mõju majandusele , täpsemalt ettevõtluskeskkonnale ja ettevõt jate tegevusele , ning kaudne sotsiaalne mõju inimeste tervisele. Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid keskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ega regionaalarengule. Mõju valdkond : mõju majandusele, täpsemalt ettevõtluskeskkonnale ja ettevõt jate tegevusele . Mõju sihtrühmad : lihakäitlejad . Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi andmetel on Eestis 21. mai 2021. a seisuga 114 lihakäitlejat . Kaasnev mõju : käitlejad saavad jätkata sigade Aafrika katku tauditõrje erimeetmete piirkondades metssea ja sealiha töötlemist ja turustamist, kasutades eelnõu lisas 1 kirjeldatud liha märgistust. Mõju olulisus : m uudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmade käitumises toimuvad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskus i, kuna liha märgistatakse ka vastavalt kehtivate le nõuete le . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : o luline mõju puudub. Mõju valdkond: kaudne sotsiaalne mõju inimeste tervisele Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: inimesteni jõudev liha on läbinud nõuetekohase käitlemise ja on tervisele ohutu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne uusi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi. Käitlejatele lisakulutusi ei kaasne. Käitlejad peavad ka vanas määruses sätestatud nõuete kohaselt loomseid saadusi märgistama. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. detsembril 2021. a astal . Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks samal ajal veterinaarseaduse jõustumisega . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti maa Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Tõusigade Aretusühistule, Viru Lihaühistule , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-1348 - Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/617613f7-2469-4ffa-bfdb-5182b11de7ce
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/617613f7-2469-4ffa-bfdb-5182b11de7ce?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main