Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 10.11.2021 nr 2-13/21-6642
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta,
mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL
2021/1086)
Esitan 18. novembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Komisjoni soovituse
kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu;
2) seletuskiri;
3) Lisa 1. Kaasamise tabel.
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL
2021/1086)
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Eesti
seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL
2021/1086):
1.1. Eesti toetab ühise küberüksuse algatuse eesmärki arendada Euroopa Liidu
kriisihalduse raamistikku. Oluline on tagada liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste
olukorrateadlikkus ning koordineeritud vastus suuremahuliste küberintsidentide ja –
kriiside korral ning neist taastumine.
1.2. Leiame, et enne ühise küberüksuse loomisega edasi liikumist tuleb tuvastada Euroopa
Liidu kriisihalduse võimelüngad, sealhulgas probleemid küberkriiside halduses. Peame
oluliseks, et küberkriiside haldamisel kasutataks maksimaalselt ära juba olemasolevaid
liidu teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorme, vältimaks asjatut dubleerimist.
1.3. Toetame Euroopa Komisjoni plaani luua ühise küberüksuse raames liikmesriikide
ekspertidest koosnevad EL küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad, mida oleks võimalik
kriisi korral abi vajavasse liikmesriiki saata. Nimetatud kiirreageerimiseüksuste täpsemad
funktsioonid ning mandaat peaksid samas olema õiguslikult reguleeritud. Arvestada tuleb
eksisteerivate koostöövormidega nagu alalise struktureeritud koostöö formaadis loodud
küberkiirreageerimise tiim.
1.4. Toetame kavatsust laiendada ühise küberüksuse raames tehtavat koostööd ka
erasektori huvirühmadele, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajatele ja
pakkujatele. Peame seejuures oluliseks koostöö ja kaasamise põhimõtete selgemat
määratlemist.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist
(EL 2021/1086)“
1. Sissejuhatus
EL kübermaastiku kaardistuse1 ja liikmesriikidega konsulteerimise tulemusena avaldas
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 23. juunil 2021 soovituse ühise küberüksuse loomise
kohta2. Arvestades ELi järjest suurenevat sõltuvust võrgu- ja infosüsteemidest, küberohtude
piiriülest iseloomu ning intsidentide ja rünnete arvu kasvu, peetakse oluliseks edendada
osapoolte koostööd ning kasvatada suutlikkust ohtudele reageerida. Ühise küberüksuse
eesmärk oleks koordineerida ELi tegevust ulatuslike küberintsidentide ja -kriiside
ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel, takistamisel ning neile reageerimisel. Tegemist oleks
virtuaalse ja füüsilise platvormiga, mis tugineks olemasolevatele struktuuridele ja ressurssidele,
luues platvormi ELi üksuste ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks turvaliseks ja kiireks
operatiiv- ja tehniliseks koostööks. Soovituses teeb komisjon omapoolsed ettepanekud ühise
küberüksuse loomise protsessi, ajakava ja vahe-eesmärkide kohta, millest liikmesriigid ja EL
institutsioonid, organid ja asutused peaksid platvormi loomisel lähtuma. Esitatakse ka vajalikud
põhi-ja tugimeetmed, mille rakendamise tulemusena peaks ühine küberüksus
operatiivvalmiduse saavutama.
Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas ühise küberüksuse idee oma poliitilistes
suunistes3 juba 2019. aasta juulis ning ühine küberüksus on olulisel kohal ka 2020. aasta
digistrateegias4 ja 2020. aasta detsembris avaldatud EL küberturvalisuse strateegias5, kus seda
kirjeldatakse Euroopa tulevase küberturvalisuse kriisireguleerimise raamistiku olulise
komponendina. Soovitusel on ühisosa ka Eesti Digiühiskond 2030 arengukavaga, mis hõlmab
ka küberturvalisuse suunda.
Ühise küberüksuse loomisel ei ole viidatud ühelegi konkreetsele EL aluslepingu artiklile, vaid
see põhineks osalejate vahelistel vastastikuse mõistmise memorandumitel. Ühise küberüksuse
loomise arutelud toimuvad nii nõukogu horisontaalses küberasjade töögrupis kui ka eesistuja ja
komisjoni korraldatud töötubades.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-Liisa Pärnalaas (anna-
[email protected]) ja riikliku küberturvalisuse osakonna rahvusvahelise
küberturvalisuse koostöö juht Kaido Tee (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut (
[email protected]).
2. Sisukokkuvõte ja analüüs
1
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/infographic-eu-cybersecurity-ecosystem
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021H1086&from=EN
3
Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) – „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu
tegevuskava Euroopa jaoks“, Ursula von der Leyen.
4
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final).
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/communication-shaping-europes-digital-future-feb2020_en_4.pdf
5
ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020JC0018&from=EN
Taust
Kuigi EL kübermaastik on juba üsna mitmekesine, siis ei ole komisjoni hinnangul veel olemas
mehhanismi olemasolevate ressursside kasutamiseks ja vastastikuse abi pakkumiseks
küberkogukondades, kes vastutavad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse, küberkuritegevuse
vastu võitlemise ja küberdiplomaatia eest ning vajaduse korral küberkaitse eest kriisiolukorras.
Komisjoni hinnangul on vaja luua mehhanism kõigi kogukondade vaheliseks tehniliseks ja
operatiivkoostööks olukorrateadlikkuse, olukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise
valdkonnas. Sellega puudumisega kaasneb oht, et küberohte ja -intsidente lahendatakse
omaette, mis on vähem tõhus. Ühtlasi puudub ELi tasandi platvorm erasektoriga tehtavaks
tehniliseks ja operatiivkoostööks, mis hõlmaks nii teabe jagamist kui ka intsidentidele
reageerimise tuge.
Ühine küberüksus
Küberüksuse näol oleks tegemist virtuaalse ja füüsilise platvormiga, mis tugineks
olemasolevatele struktuuridele, ressurssidele ja suutlikkusele, luues platvormi ELi üksuste ja
liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks turvaliseks ja kiireks operatiiv- ja tehniliseks
koostööks. Uue eraldiseisva asutuse loomist ei planeerita ning üksuse ülesehitus ja ülesanded
ei tohiks mõjutada riikide küberturbeasutuste ja asjaomaste liidu üksuste pädevust ega volitusi.
Füüsiline platvorm hakkaks paiknema liidu institutsioonide, organite ja asutuste
infoturbeintsidentidega tegeleva institutsioonidevahelise rühma (CERT-EU) ja EL
küberturvalisuse ameti (ENISA Brüsselisse loodava büroo pindadel.
Komisjoni hinnangul täiendaks ühine küberüksus ELi küberturvalisuse kriisireguleerimise
raamistikku ning sellest saaks ELi küberturvalisuse operatiivkoostöö kese. Samas tuleb
seejuures arvestada, et EL kübermaastik on juba täna üsna mitmekesine. EL tasemel on juba
välja töötatud ulatuslikele küberturvalisuse intsidentidele ja kriisidele koordineeritud
reageerimise tegevuskava6. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi alusel
tegutseb riiklike küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustik (CSIRTide võrgustik),
mis koosneb ELi liikmesriikide määratud CSIRTide ja CERT-EU tehnilistest küberturbe
ekspertidest eesmärgiga edendada kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd. 2020. aasta lõpus alustas
tööd Euroopa küberkriisi kontaktasutuste võrgustik (EU CyCLONe), mis koosneb
liikmesriikide kriisiohjamise operatiivtasandi ekspertidest eesmärgiga tagada, et vajalik teave
liiguks tehniliselt tasandilt poliitiliste otsustajateni. Mitmeid olulisi rolle täidavad täna nii EL
Küberturvalisuse Amet (ENISA), mille volitused tulenevad EL küberturvalisuse määrusest7,
kui ka EL Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), mille juures tegutsevad küberkuritegevuse
vastase võitluse keskus (EC3) ja riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik (J-CAT). Suurtele
kriisidele, sh ulatuslikele küberrünnetele, reageerimist saab EL tasemel koordineerida kriisidele
integreeritud poliitilise reageerimise korra (IPCR) alusel.
Ühise küberüksuse loomine ei ole seotud ühegi konkreetse seadusandliku aktiga, vaid põhineks
osalejate vahelistel vastastikuse mõistmise memorandumitel ehk kokkulepetel, milles
määratakse kindlaks vajalik koostöökord, sh vahendid ja menetlused, mis on vajalikud ELi
küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade loomiseks ja tegevusse kaasamiseks ning vastastikuse
abi andmiseks. Õigusselguse vaatest vajaksid üksuse loomise alused tõenäoliselt siiski
konkreetset õiguslikku alust, selle puudumise problemaatilisusele on ka seniste arutelude
käigus tähelepanu juhitud. Mh on vaja selgitada, kas algatusega liituvad liikmesriigid riiklikul
tasandil või asutuste tasandil ning kas kaasuda on võimalik ka osaliselt.
6
Komisjoni 13. septembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike
küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (ELT L 239, 19.9.2017, lk 36).
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0881&from=EN
Üksus koondaks erinevaid küberturvalisuse kogukondi, sh tsiviil-, õiguskaitse-, diplomaatia- ja
kaitsevaldkonna osapooli. Platvormis osalejatel peaks olema kas operatiiv- või tugiroll:
operatiivtegevuses osalejate hulka kuuluksid ENISA, Europol, CERT-EU, komisjon,
Euroopa välisteenistus (sh INTCEN), CSIRTide võrgustik ning EU-CyCLONe;
tugiosalejate hulka kuuluksid Euroopa Kaitseagentuur (EDA), võrgu- ja infoturbe
koostöörühma esimees, nõukogu horisontaalse küberküsimuste töörühma esimees ning
üks asjaomaste PESCO projektide esindaja.
Tulemusliku ja koordineeritud tegevuse tagamiseks peaksid operatiivtegevuses osalejad ja
tugiosalejad suutma jagada parimaid tavasid, kasutama ära ühist olukorrateadlikkust ja tagama
vajaliku valmisoleku oma pädevuse piires. Osalejad peaksid võtma arvesse erinevaid
küberturvalisuse kogukondades kasutatavaid protsesse ja eksperditeadmisi. Operatiivtegevuses
osalejatel peaks olema võimalik kiiresti ja tulemuslikult kaasata operatiivvahendeid, et ühise
küberüksuse tegevuse raames vastastikku abi osutada. Selleks tuleks ühise küberüksuse
tegevuse raames koordineerida vastastikuse abi mehhanisme, kui üks või mitu liikmesriiki seda
taotlevad. Kuna liikmesriikidel on olemas operatiivsuutlikkus ja pädevus ulatuslikele
küberohtudele, -intsidentidele ja -kriisidele reageerimiseks, peaksid platvormi töös osalejad
oma eesmärkide saavutamiseks tuginema eelkõige oma suutlikkusele, kasutades asjaomaste
liidu üksuste abi.
Ühise küberüksuse tööle kaasaaitamine peaks võimaldama osalejatel tugevdada ka
olemasolevaid võrgustikke, nt CSIRTide võrgustik ja EU CyCLONe, tagades neile turvalised
teabevahetusvahendid ja parema avastamissuutlikkuse ning võimaldades neil kasutada
olemasolevat ELi operatiivsuutlikkust.
Ühise küberüksuse loomise ajakava
Soovituse kohaselt toimuks ühise küberüksuse loomine järkjärguliselt neljas etapis. Üksuse
operatiivtegevuse etapp peaks algama 30. juunil 2022. Selleks ajaks peaksid operatiivtegevuses
osalejad tegema kättesaadavaks operatiivsuutlikkuse ja eksperdid, millele tuginedes
moodustatakse ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad. Täielik operatiivvalmidus on
plaanis saavutada 30. juuniks 2023. Ettevalmistustöö lõpuleviimiseks kutsub komisjon kokku
operatiivtegevuse osalejaid ja tugiosalejaid ühendava töörühma.
Alljärgnevalt on kirjeldatud soovituses pakutud ühise küberüksuse loomise detailsemat ajakava
etappide lõikes. Kuna seniste arutelude käigus on selgunud, et liikmesriigid peavad vajalikuks
mitmeid küberüksuse loomise eeldusi täpsustada (sh lüngad praeguses raamistikus), siis on
ebatõenäoline, et küberüksuse loomisega suudetakse antud ajaraamis püsida. Arutelud ühise
küberüksuse loomise kohta on alanud töörühmades sisuliselt algusest ning komisjon on hetkel
kaardistamas selleks ka võimelünki EL üldises kriisihalduse arhitektuuris. Liikmesriigid on
siiani olnud ühise küberüksuse loomise osas pigem skeptilised, seda just võimaliku
dubleerimisohu tõttu, mistõttu võib eeldada, et ajakavas tuleb ka edaspidi muudatusi.
1. etapp – ühise küberüksuse organisatsiooniliste üksikasjade hindamine ja ELi
olemasoleva operatiivsuutlikkuse kindlakstegemine 31. detsembriks 2021.
o Teabe kogumine olemasoleva operatiivsuutlikkuse kohta (sh spetsialistide ja
ekspertteadmiste kaardistamine, olemasolevad intsidentide käsitlemise
vahendite, funktsioonide ja ressursside kaardistamine), selle pinnalt loetelu
koostamine ELi olemasolevast operatiivsuutlikkusest ja ressurssidest, mida on
võimalik kasutada küberintsidentide või -kriiside korral, eelkõige ELi
küberturvalisuse kiirreageerimisrühmades.
o Ühise küberüksuse organisatsiooniliste üksikasjade ning platvormi kaudu
operatiivtegevuses osalejate rollide ja kohustuste hindamine.
2. etapp – intsidentidele ja kriisidele reageerimise kavade ettevalmistamine ning ühiste
valmisolekumeetmete kasutuselevõtmine 30. juuniks 2022.
Põhimeetmed:
o Riiklikele küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kavade8 alusel ELi
küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kava koostamine, mis sisaldab mh
ELi valmisolekueesmärke, kindlaksmääratud menetlusi ja turvalisi
teabevahetuskanaleid, sh teabe käitlemise viise, ning vastastikuse abi
mehhanismi käivitamise kriteeriume vastavalt intsidentide klassifitseerimise
kokkulepitud taksonoomiale ja ELi olemasoleva suutlikkuse ressursside
loetelule.
o Toimub üksuse organisatsiooniliste üksikasjade ning selle platvormi kaudu
operatiivtegevuses osalejate rollide ja kohustuste hindamistulemuste esitamine
komisjonile, kes esitab need nõukogule. Hinnangu põhjal peaksid komisjon ja
kõrge esindaja koostama ühisaruande ning paluma nõukogul see oma järeldustes
heaks kiita.
Tugimeetmed:
o Riiklike küberintsidentide ja -kriiside reageerimise kavade alusel ELi esimese
integreeritud küberturvalisuse aruande koostamine;
kommunikatsioonisuutlikkuse ja turvaliste teabejagamisvahendite loomine;
vastastikuse abi protokollide vastuvõtmise lihtsustamine; kogukonnaüleste
õppuste ja koolituste korraldamine ekspertidele, kes on kantud ELi olemasoleva
operatiivsuutlikkuse ressursside loetellu; mitmeaastase õppuste koordineerimise
kava väljatöötamine.
3. etapp – ühise küberüksuse operatiivvalmiduse tagamine 31. detsembriks 2022.
Põhimeetmed:
o ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade rakendamise koordineerimine
ühise küberüksuse raames ning rühmadele tehnilise ja operatiivtegevuse jaoks
füüsilise platvormi loomine.
o ELi küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kava valmimine, selle
rakendamiseks iga-aastase tööprogrammi väljatöötamine.
o Tagatakse, et olemasoleva operatiivsuutlikkuse ressursside loetellu kantud
eksperdid ja võimekused on ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade jaoks
kättesaadavad ja kasutusvalmis.
Tugimeetmed:
o Küberdiplomaatia kogukond võib kasutada ühist küberüksust üldsusega
suhtlemise ühtlustamiseks. Platvorm võib aidata osalejatel käsitleda olukordi
poliitika kontekstis ning politsei ja kohtu tasandil kasutatavas
kriminaalõiguslikus raamistikus. Lisaks võib platvorm hõlbustada olukorrast
8
Uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (NIS2) ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid koostama
riikliku küberturbe intsidendi ja kriisi lahendamise kava, milles kirjeldatakse ulatuslike küberturvalisuse
intsidentide ja kriiside ohjamise eesmärke ja korda, ning mis peab vastama direktiivis sätestatud nõuetele. Samas
ei ole soovituses märgitud tähtajaks (30. juuni 2022) NIS2 direktiiv veel jõustunud.
taastumist ja tagada riikide ning piiriülese seire- ja avastamissuutlikkuse
struktureeritud koostoime.
4. etapp – ühises küberüksuses tehtava koostöö laiendamine erasektori üksustele ja
edusammudest aru andmine – 30. juuniks 2023.
Põhimeetmed:
o Tegevusaruande koostamine soovituses esitatud nelja etapi rakendamisel tehtud
edusammude kohta, mis mh sisaldab statistilist teavet operatiivkoostöö kohta.
Tugimeetmed:
o Osalejad peaksid tagama, et ühine küberüksus aitab sõlmida
teabejagamislepinguid ja operatiivkoostöölepinguid osalejate ja selliste
erasektori üksuste vahel, kes mh pakuvad ohualast luureteavet ja intsidentidele
reageerimise teenuseid. Üksus toetab ka dialoogi pidamist ja teabe jagamist
ohtude ja nõrkuste teemal küberturvalisuse lahenduste kasutajatega, eelkõige
küberturvalisuse (NIS) direktiivi9 kohaldamisalasse kuuluvate isikutega ning
ELis tegutsevate teabe jagamise ja analüüsimise keskuste (ISACid) töös
osalejatega.
o Liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumil tegutsevaid üksusi, eelkõige
küberturvalisuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi, et neil oleks
võimalik osaleda ELi ISACidega peetavates avaliku ja erasektori dialoogides ja
neisse panustada
Ühise küberüksuse tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine viiakse läbi 30. juuniks 2025.
Hindamisel võetakse arvesse eelnimetatud nelja etappi.
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Subsidiaarsus
Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomise kohta hõlmab keskselt EL kriisihalduse
(küberkriisidele reageerimise) võimekust, seega poleks eesmärk saavutatav üksikute
liikmesriikide osalusel, vaid on paremini saavutatav EL tasandil võetavate meetmetega. Siiski
tuleb adekvaatsema hinnangu andmiseks edasiste arutelude käigus täpsustada küberüksuse
ülesandeid, mandaati ning õiguslikku alust. Kitsaskohaks on hetkel küberüksuse ülesannete
dubleerimine teiste EL asutuste pädevustega.
3.2. Proportsionaalsus
Soovituse eesmärk on määrata kindlaks meetmed, vahe-eesmärgid ja ajakava, mis viiksid ühise
küberüksuse loomiseni ning võimaldaksid selle kaudu koordineerida ELi tegevust ulatuslikele
küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimiseks ning neist taastumiseks. Samas ei ole
soovituses täpsustatud üksuse mandaati, konkreetseid funktsioone ega esitatud infot
juhtimistasandite kohta, need aspektid pannakse paika edasiste arutelude käigus. Seetõttu on
olemasoleva info pinnalt keeruline hinnata pakutud meetmete sobivust edendamaks ELi ülest
koordinatsiooni ulatuslike küberintsidentide ja kriiside korral. Meetmete proportsionaalsuse
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.
eelduseks on, et edasiste arutelude käigus tuvastatakse selge lünk olemasolevas kriisihalduse ja
institutsionaalses raamistikus ning ei dubleeritaks olemasolevaid võimekusi.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Mõju riigi julgeolekule
EL taseme võimekuse arendamine küberintsidentide ennetamiseks, heidutamiseks ja neile
vastamiseks omab küberturvalisuse vaatest potentsiaalselt positiivset efekti nii liikmesriigi kui
liidu tasemel. Selle eelduseks on, et olemasolevaid funktsioone ja protsesse ei dubleerita.
Vastasel juhul võib kaasneda hoopis ressursside ja võimekuste killustumine, mis võib pärssida
vastupanuvõimet järjest kasvavatele küberohtudele. Teatises toodud infost ja kirjeldustest
lähtuvalt on oht, et loodav küberüksus dubleeriks osaliselt näiteks EL küberturvalisuse ameti
(ENISA), Europoli ja INTCENi funktsioone. Üksikasjade määratlemisel on edasiste arutelude
käigus ühtlasi oluline tagada, et üksuse toimimiseks vajaliku ressursi tagamine, sh tehnilise
kompetentsiga inimesed, mida on ette nähtud kasutada ulatuslike küberintsidentide või -kriiside
korral, ei seaks halvemasse seisu riiklikke asutusi, kes vastutavad küberintsidentide
lahendamise eest. Palju sõltub ka liikmesriikide valmisolekust intsidentide kohta teavet jagada.
Soovituses on probleemina välja toodud, et puudub mehhanism, mis panustaks vastastikusesse
abisse kriisi korral, sh küberkaitses. See ei vasta täielikult tõele, arvestades, et alalise
struktureeritud koostöö (PESCO) projektina on loodud küberkiirreageerimisüksus, mille
eesmärk on panustada vastastikusesse küberjulgeolekualasesse abisse. Samuti on Eesti
seisukoht, et sõjalise rünnaku korral ei koordineeri me kollektiivkaitselist (sh ka küberkaitse)
tegevust ELi kaudu, mistõttu tohi ka ühine küberüksus taolist funktsiooni omandada. NATO
käsitleb küberruumi sõjalise domeenina ning astunud samme vastavate võimekuste
arendamiseks (sh Cyberspace Operations Centre, Cyber Rapid Reaction Teams). Seetõttu on
oluline, et EL tasandi meetmetega ei dubleeritaks NATO tänaseid tegevusi.
4.2. Mõju majandusele
ELi kasvav võimekus ning eri kogukondade vaheline koostöö küberturvalisuse alase
olukorrateadlikkuse, valmisoleku ja reageerimise valdkonnas omab kaudselt ka positiivset
majanduslikku mõju, kuna küberturvalisus on nii era- kui avalikus sektoris toimuva digipöörde
lahutamatuks aspektiks.
4.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
Hetkel ei ole selge, kas ühises küberüksuses osalemine eeldab liikmesriigi või osaleva asutuse
otsest rahalist panust. Üksus peaks toetuma olemasolevatele struktuuridele ja ressurssidele.
Üksuses osalevad liikmesriigid toetavad üksuse tegevust olemasolevate ressurssidega, nt
ekspertide näol, keda on võimalik kasutada küberintsidentide või -kriiside korral, sh ELi
küberturvalisuse kiirreageerimisrühmades. Sellisel juhul võib eeldada, et ekspert ei ole enda
tavapärases töökohas saadaval ning tema igapäevase töö peab ära tegema asendaja. Soovituse
kohaselt peaks ühise küberüksuse peamine rahastus (sh füüsilise ja virtuaalse platvormi
loomine, turvaliste sidekanalite loomine, koolitussuutlikkuse arendamine) tulema programmi
„Digitaalne Euroopa“ kaudu tehtavatest investeeringutest. Komisjon, ENISA, Europol ja
CERT-EU peaksid pakkuma ühisele küberüksusele haldus-, finants- ja tehnilist tuge vastavalt
oma eelarve- ja personalivõimalustele.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab ühise küberüksuse algatuse eesmärki arendada Euroopa Liidu
kriisihalduse raamistikku. Oluline on tagada liikmesriikide ja asjaomaste liidu
asutuste olukorrateadlikkus ning koordineeritud vastus suuremahuliste
küberintsidentide ja –kriiside korral ning neist taastumine.
Selgitus: ühise küberüksuse keskseks ideeks on luua erinevaid küberturvalisuse kogukondi
kokku toov virtuaalne ja füüsiline koostööplatvorm, mis võimaldaks teha koostööd ühiste
küberohtude ennetamiseks, tõkestamiseks ning neile reageerimiseks, ning täiendada seeläbi ELi
küberturvalisuse kriisireguleerimise raamistikku. Toetame küberüksuse loomise peaeesmärki
ning arutelusid selle üle, kuidas edendada liikmesriikide vahelist vastastikust abistamist
küberintsidentide ja -kriiside korral, sh millised on liikmesriikide ootused ja vajadused.
5.2. Leiame, et enne ühise küberüksuse loomisega edasi liikumist tuleb tuvastada Euroopa
Liidu kriisihalduse võimelüngad, sealhulgas probleemid küberkriiside halduses.
Peame oluliseks, et küberkriiside haldamisel kasutataks maksimaalselt ära juba
olemasolevaid liidu teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorme, vältimaks asjatut
dubleerimist.
Selgitus: komisjoni soovituses ei ole selgelt kirjeldatud ühise küberüksuse mandaati ega
funktsioone. Ühtlasi ei ole soovituses piisavalt teavet üksuse võimaliku struktuuri ja
juhtimistasandite kohta. Seetõttu valitseb ebaselgus, millist lünka loodav küberüksus EL
küberkriiside haldamise raamistikus täidaks. Soovituses on küll kirjas, et loodav küberüksus
peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele, ressurssidele ja suutlikkusele, kuid praegusel
kujul on oht, et dubleeritakse juba olemasolevate asutuste funktsioone. Näiteks dubleeriks
küberõppuste ja koolituste läbiviimine ning olukorrateadlikkuse arendamine EL
Küberturvalisuse Ameti (ENISA) mandaadist tulenevaid funktsioone. Kattuvuse oht on ka
teiste olemasolevate asutuste või organite tegevustega ning hetkel läbirääkimisel oleva
uuendatud võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS2) direktiiviga (operatiivtasandi
kriisihaldusplatvorm EU CyCLONe; EL-i kriisihalduse plaan). Ka küberkuritegevuse
kontekstis on vajalikud formaadid täna juba olemas. Europoli juures tegutsevad
küberkuritegevuse vastase võitluse keskus EC3 ja riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik J-
CAT, neid formaate tugevdades oleks võimalik laiendada nende tegevust ka funktsioonidele,
mida soovitakse ühise küberüksuse raames teostada.
Soovituses on probleemina välja toodud, et puudub mehhanism, mis panustaks vastastikusesse
abisse kriisi korral, sh küberkaitses. See ei vasta täielikult tõele, arvestades, et alalise
struktureeritud koostöö (PESCO) projektina on loodud küberkiirreageerimisüksus, mille
eesmärk on panustada vastastikusesse küberjulgeolekualasesse abisse. Samuti on Eesti
seisukoht, et sõjalise rünnaku korral ei koordineeri me kollektiivkaitselist (sh ka küberkaitse)
tegevust ELi kaudu, mistõttu tohi ka ühine küberüksus taolist funktsiooni omandada. NATO
käsitleb küberruumi sõjalise domeenina ning astunud samme vastavate võimekuste
arendamiseks (sh Cyberspace Operations Centre, Cyber Rapid Reaction Teams). Ka
küberdiplomaatia puhul on olemas küberdiplomaatia meetmete kogum, mis suunab ELi
diplomaatilisi tegevusi laiamahulise pahatahtliku kübertegevuse korral ning mille raames
toimub juba tihe koostöö, sealhulgas horisontaalses küberasjade töörühmas (HWPCI).
Komisjon ei ole läbi viinud ka antud soovitust toetavat mõjuanalüüsi.
Leiame, et üksuse loomisega edasiliikumise eelduseks on eelnimetatud aspektide täpsustamine,
et vältida olemasolevate võimekuste dubleerimist. Ka soovitustes kasutatud mõisted „ulatuslik
küberkriis“ , „ulatuslik küberintsident“ ja „ühisoperatsioon“ vajaksid täpsemat määratlust, kuna
see aitaks paremini selgitada ka küberüksuse lisaväärtust olemasolevas EL kriisihalduse
arhitektuuris.
5.3. Toetame Euroopa Komisjoni plaani luua ühise küberüksuse raames liikmesriikide
ekspertidest koosnevad EL küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad, mida oleks
võimalik kriisi korral abi vajavasse liikmesriiki saata. Nimetatud
kiirreageerimiseüksuste täpsemad funktsioonid ning mandaat peaksid samas olema
õiguslikult reguleeritud. Arvestada tuleb eksisteerivate koostöövormidega nagu
alalise struktureeritud koostöö formaadis loodud küberkiirreageerimise tiim.
Selgitus: soovituse kohaselt luuakse ühise küberüksuse raames ELi küberturvalisuse
kiirreageerimisrühmad, mis koosnevad küberturvalisuse ekspertidest, eelkõige liikmesriikide
riiklike küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) ekspertidest, keda toetavad
ENISA, CERT-EU ja Europol, ning mis on valmis toetama ulatuslikest intsidentidest ja
kriisidest mõjutatud osalejaid. Kiirreageerimisrühmade loomise aluseks saab olema loetelu ELi
olemasoleva operatiivsuutlikkuse ressurssidest (sh olemasolevad spetsialistid, nende
ekspertteadmised, intsidentide käsitlemise vahendid, funktsioonid ja ressursid, olemasolevad
teabe ja luureandmete analüüsimise tooted jne), mida on võimalik kasutada küberintsidentide
või -kriiside korral. Kiirreageerimisrühmade formaat on jäetud dokumendis üsna lahtiseks,
mistõttu on ka nende funktsioonid ja mandaat ebaselged ning peaksid olema õiguslikult
reguleeritud. See on oluline mh ka küberturvalisuse valdkonna ja sellega seotud info jagamise
tundlikkust arvesse võttes. Paralleelselt on oluline, et taoline kiirreageerimisrühm ei dubleeriks
Leedu juhitava PESCO projekti „Cyber Rapid Response Teams and Mutual Assistance in Cyber
Security“ raames loodud küberkiirreageerimisüksust, mida on samuti võimalik rakendada
ulatuslikule küberintsidendile ning küberkriisile vastamiseks ning kuhu Eesti täna
Kaitseministeeriumi kaudu panustab eksperdiga.
5.4. Toetame kavatsust laiendada ühise küberüksuse raames tehtavat koostööd ka
erasektori huvirühmadele, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajatele ja
pakkujatele. Peame seejuures oluliseks koostöö ja kaasamise põhimõtete selgemat
määratlemist.
Selgitus: soovituse kohaselt peaks ühine küberüksus võimaldama teha selles osalejatel
koostööd ka erasektoriga, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajate ja pakkujatega,
toetades seeläbi liidu küberturvalisusealast kriisiohjeraamistikku. Arutelud erasektori
kaasamisest küberkriiside haldamisse on teretulnud, võimaldades läheneda küberkriiside
teemale terviklikumalt. Samas on vaja edasiste arutelude käigus detailsemalt välja tuua, keda
täpsemalt erasektori osalejate all silmas peetakse ning kuidas toimuks praktikas osalejate
operatiivkoostöölepingute sõlmimine küberturvalisuse teenuste pakkujatega. Ühtlasi on vaja
paika panna, kuidas otsustatakse, milliseid erasektori osapooli kaasatakse ning kuidas on
selliste lepingute puhul tagatud, et arvestatakse kõigi liikmesriikide huvidega. Koostöö sisuline
pool ning kaasamise põhimõtted vajavad selgemat piiritlemist.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja Välisministeeriumilt.
Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomise kohta saadeti arvamuse saamiseks ka
järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Infoturbe Assotsiatsioon, Politsei- ja
Piirivalveamet, Riigi Infokommunikatsiooni SA, Riigi Infosüsteemi Amet ning Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
Arvamuse saatsid Siseministeerium koos Politsei- ja Piirivalveametiga, Välisministeerium,
Riigi Infosüsteemi Amet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
Lisa 1. Arvamused ühise küberüksuse loomist käsitleva soovituse kohta
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud
1. Siseministeerium
JOINT CYBER UNIT (JCU) - ÜLEVAADE Teadmiseks võetud ja
Eesmärk – luua ühine ruum kõikidele EL küberturvalisuse osapooltele, luua koostööplatvorm osaliselt arvestatud, mh
ühiste küberohtude ennetamiseks, tõkestamiseks ja reageerimiseks. Kogu küberkriisihalduse seisukohapunktis 5.2
koordineerimine toimuks läbi JCU: olemasolevatele struktuuridele lisandväärtuseks ja lünkade (täpsemalt allpool
täitmiseks. Koostööks plaanitakse luua nii virtuaalne kui füüsiline platvorm. konkreetsete
Koordineeritud vastused rünnakutele – olukorrateadlikkus – ühine valmisolek. ettepanekute juures).
JCU tegevused ja roll:
1. Ühine tööriistakast EL operatiivseks ja tehniliseks toeks;
2. Terviklikumad küberturbe ohuhinnangud;
3. Luua küberturbe intsidentide ja kriiside valmisoleku ja reageerimise (response) plaan;
4. Luua ühiste tegevuste memorandum;
5. Moodustada EL küberturbe kiirreageerimisrühmad (Rapid Reaction Team);
6. Informatsiooni jagamine ja tekitada operatiivkoostöölepped erasektori ettevõtetega.
KOKKUVÕTE
Eesti ei peaks kartma välja tuua, kui ettepanek on sisult toores ja ebaselge ning mis
potentsiaalselt dubleerib ning hakkab ülekattega täitma juba olemasolevaid
institutsionaalseid funktsioone (vt p.4).
Küberrünnakud LR-de pihta on igapäevased – oluline on iseseisvama ja tõhusama
individuaalse reageerimise võimekus. Keskne EL struktuur ei jõua kõike hallata ega
kõiki abistada (Europoli analoog, lisaks võib küberintsident olla väga tundlik, eriti, kui
seotud riigivõrkude ja -süsteemidega).
LR peavad looma siseriikliku küberturbe intsidendi ja kriisikorralduse plaani,
mis võib kuuluda EL poolsele läbi vaatamisele. Et saaks toimida ühine haldus, peavad
need plaanid aga vähemalt osaliselt kattuma ja olema sarnase iseloomuga.
ECJ peaks kriisihalduse esimeses etapis keskenduma EL institutsioonidele –
tulevikus on võimalik funktsioone laiendada (ECJ või siis olemasolev mehhanism).
JCU kui keskne struktuur nõuab meeletut ressurssi ja tehnilise kompetentsiga
inimesi, kes on hädavajalikud riiklikes asutustes.
EL kui maailma tasandil on vähe olnud küber „rünnakuid ja -kriise“, millele
„aktiivselt“ reageerida – probleem on ekspertide sõnul olemasolevate süsteemide
puudulikus halduses ja korrashoius, küberhügieenis ja inimeste teadlikkuses.
SIM SEISUKOHAD Arvestatud
1. JCU idee ja struktuur EL „küberinstitutsioonide“ arhitektuuris jääb ebaselgeks. seisukohapunktis 5.2.
Kuivõrd JCU tegevused on paljuski juba teiste asutuste/mehhanismide poolt kaetud,
peaks mudel olema integreeritud olemasolevate mehhanismide juurde. Nõustume dubleerimise
a. JCU funktsioon ning eesmärk peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt problemaatikaga.
selgitatud. Praegune käsitlus on kõikehõlmav, mis avaldub dubleerimisena.
b. Küberõppused, harjutused, koolitused ja haridus – dubleerib nii ENISA kui
CEPOLi tegevusi.
c. Teadlikkuse tõstmine ja olukorrapilt (awareness) – SIM on seisukohal, et
seda on võimalik teha juba olemasolevate mehhanismide raames (ENISA,
Europol).
d. Dubleerimine Europoliga – ka Europol on seotud EL üleste suuremate
küberrünnakute haldamisega.
e. Kommunikatsiooni ja teavituse korraldamine – võimalik kasutada
olemasolevaid asutusi (ENISA).
f. Analüüs ja raportid, hinnangud, ülevaated – ENISA, INTCEN.
2. JCU töökorralduse ja planeerimise faas hõlmab endas tegevust, mis „kaardistaks Arvestatud
olemasolevad EL operatiivvõimekused“ ning määratleks EL asutustele ja ametitele seisukohapunktis 5.2.
JCU kontekstis ülesanded ja vastutused.
a. See näitab, et „küber“ institutsionaalne pilt on niivõrd kirju, et
olemasolevatest tegevustest puudub selge ülevaade.
3. Küberintsident kui/vs küberkuritegevus – see piir on hägune ning valdavalt Teadmiseks võetud ja
käsitletakse intsidente esimeses faasis kuritegevusena ehk Europoli koordineeriva arvestatud
ülesandena (EE mõistes kriminaalmenetlus). seisukohapunktis 5.2
a. Küberintsidentidele reageerimine – mh tõenäoliselt omistamine või muu
diplomaatiline meede. Täna arutatakse seda väiksemas ringis samameelsete Märgime, et
grupi poolt. On LR, kes ei soovi omistamist ega omistamise toetamises küberintsidentidele
osaleda – diplomaatiliselt EL tasandil väga ebarealistlik ülesanne. reageerimine on
b. Praktiline reageerimine saab tulla üksnes LR poolt – SIM on seisukohal, olemuselt laiem teema
et teavitustöö, aruannete, raportite ja kommunikatsiooni edukaks ja hõlmab terve rida
korraldamiseks ei ole vaja suurt iseseisvat asutust – taaskord on selleks juba erinevaid meetmeid,
olemasolevad asutused/mehhanismid. mille esmane ülesanne
on kontrolli alla saada
intsidendist põhjustatud
kahju. JCU ongi
eelkõige mõeldud EL
küberintsidendi
lahendamise
operatiivse võimekuse
tõstmiseks kui
diplomaatilise ja
poliitilise fookusega
omistamise
rakendamiseks.
4. Rahvusvahelise kuritegevuse osas on SIM seisukohal, et vastavad formaadid on Arvestatud
olemas. Neid samu formaate tugevdades (osaliselt juba olemas, vt p.1.d), on võimalik seisukohapunktis 5.2.
laiendada ülesannetele/funktsioonidele, mida soovitakse JCU raames teha.
a. Europol – rahvusvaheliste menetluste koordineerimine, ühised
uurimisrühmad – ilmestab töö keerulist ja operatiivse reageerimise
keerulisust. Lisaks on Europol läbi viinud ja koordineerinud mitmeid suuri
rahvusvahelisi operatsioone.
b. J-CAT – riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik (EE hetkel ei osale). J-
CAT-i olemasolevaid funktsioone laiendades oleks võimalik anda sellele ka
kriisidele reageerimise funktsioon (täna osaliselt seda juba tehakse).
c. EUCTF1 – strateegilised küsimused rahvusvahelise küberkuritegevuse osas.
5. JCU ei oma praktikas suutlikkust EL üleselt kriiside tingimustes operatiivselt ja Teadmiseks võetud.
otsustavalt tegutseda. Põhjendused:
a. Siseriiklikud regulatsioonid ja kriisihalduse mudelid on väga erinevad – Kriiside lahendamise
siseriiklikke töökorraldusi ei tunta, mis printsiibis eeldab kogu kriisihalduse lõplik vastutus ja
ühtlustamist EL üleselt. See ei ole LR suurusi arvestades mõistlik. meetmete rakendamine
b. Kriisi tehniline haldamine ning lahendamine saab tulla valdavalt siiski on liikmesriikide
LR poolt – erinevate süsteemide tundma õppimine ja rünnaku analüüsimine vastutusalas ja
võtab aega, see välistab JCU poolse operatiivse suutlikkuse. aluslepingutega paika
c. Eelnevale tuginedes on ebatõenäoline, et JCU saab pakkuda operatiivset ja pandud. JCU peaks
tehnilist tuge. olema omamoodi
d. Nii Euroopa Komisjon, ENISA, Europol kui CERT-EU peaksid JCU-d kriisistaabi tuumik, mis
finantsiliselt ja operatiivselt toetama2, mis ilmestab selle struktuuri suurust võimendab ja soodustab
ja vajadust teiste asutuste toetuse järele, kus on juba praegu ressursside füüsiliste, tehniliste ja
puudus. protseduuriliste
vahenditega
riikidevahelist
koostööd kriiside
haldamisel. Kuidas
seda teha nii, et loodav
üksus pakuks ka selget
lisaväärtust, on
edasistel
läbirääkimistel keskne
teema.
1
European Union Cybercrime Task Force – 2x aastas, LR küberüksuste juhid ja enamik seotud institutsioone arutavad
hetkeolukorda, prognoosivad muutusi ning mõtestavad peamised väljakutsed.
2
C(2021) 4520 final. Punkt (19).
6. Küber “kriisi“ tingimus ja mõiste ei ole selge – hetkel puudub ühene selgitus, Arvestatud
millistes olukordades JCU käesoleva komisjoni soovituse kohaselt rakenduks. seisukohapunktis 5.2.
7. JCU peaks jääma EL institutsioonide keskseks – kui süsteem soovitud viisil tööle Mittearvestatud.
hakkab, on pädevusi võimalik laiendada.
Hetkel ei ole päris
a. EL institutsioonide süsteemide arhitektuurile ja toimimisele on võimalik
selge, mida tähendab
keskenduda, mis võimaldab ka operatiivset reageerimist.
süsteemi “soovitud
viisil tööle hakkamine”.
Samuti ei lähe vaid EL
keskne lähenemine JCU
idee põhiolemusega
kokku - see peaks
hõlbustama eelkõige
liikmesriikide
küberintsidentide
lahendamise võimekust
ning keskse
olukorrapildi teket,
kasutades selleks
ekspertiisi ja ressurssi
mis on liikmesriikidel
juba endil olemas
8. Küberrünnakud on väga tundlikud (Leedu erinevalt Eestist ei avalikustanud 2020. a Teadmiseks võetud.
sügise rünnakut) – EL LR tasandil on erinev valmisolek detailset infot jagada.
JCU loomisel tuleb
a. Kui toimub riigiasutuse vastane rünnak, ei soovi pihta saanud riik seda infot
tagada teabe
laia ringiga jagada. Toimetatakse lähimate partneritega või sootuks üksinda,
konfidentsiaalsus.
mõistmaks, mis on juhtunud.
Samas on adekvaatse
b. Probleem seisneb teabe konfidentsiaalsuse tagamises – EL tasandil on info
teabevahetuse näol
kaitstud erinevalt ning üldisemalt nõrgemalt, toimunud on lekkeid.
olnud tegemist kestva
probleemiga ja
võimalikult heade
lahenduste otsimisega
tuleks kindlasti
tegeleda.
9.
Küberintsidentide ja -rünnakute koordineerimine ja lahendamine – on LR, kelle Teadmiseks võetud.
võimekused on paremad. Üheks probleemiks saab aga täna pidada teabeteenuste
soetamist ja hankimist, mille tsentraalne hankimine oleks EL üleselt väga soodne Nõustume, samas JCU
ning ka küberkuritegevuse ja küberturvalisuse tagamise perspektiivist väga kasulik. loomise üheks
On ebatõenäoline, et JCU3 suudaks keskselt kogu ohupilti tulemuslikult analüüsida ja eesmärgiks olekski
kuvada, see võimekus peab olema LR-de põhine. Näiteks: keskse olukorrapildi
a. Pahavarade kohta infot koguvad ja jagavad kesksed süsteemid (Virustotal). tekitamine ja
b. Avalike IT infrastruktuuride infot koguvad platvormid (Shodan, Censys). haldamine. Kui seda
Domeenide kohta kogutav informatsioon. õnnestub osaliseltki
parandada, oleks juba
tegemist
õnnestumisega.
2. Välisministeerium
TAUST: Teadmiseks võetud.
23. juunil 2021 esitles Euroopa Komisjon (KOM) soovitust Euroopa Liidu ühise küberüksuse
(Joint Cyber Unit ehk JCU) loomiseks. 4 Idee JCU loomiseks on olnud Euroopa Liidus arutelul
juba mõnda aega ja oli kesksel kohal ka 16. detsembril 2020 avaldatud Euroopa Liidu uuest
küberturvalisuse strateegia teise tegevusvaldkonna all, mis keskendub toimevõime
suurendamisele küberintsidentide ennetamiseks, heidutamiseks ja neile vastamiseks. 5
JCU eesmärk on luua ühine ruum õiguskaitse- ja teabehankeasutuste, diplomaatiliste
ringkondade, tsiviil- ja kaitsevaldkondade esindajatele ning olgugi et mitte dubleerida
olemasolevaid koostööformaate, aidata koostööl võtta operatiivsem kuju. Juba EL-i
3 C(2021) 4520 final. Punkt (28).
4 Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomiseks, 23.06.2021 (C(2021) 4520 final)
5
Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegia digikümnendiks, 16.12.2020 (JOIN(2020) 18 final)
küberturvalisuse strateegias on toodud välja üks KOM soovituse peamisi märksõnu: kõik
erinevad osapooled kübervaldkonnas peaksid jagama infot „jagamisvajaduse“ (need-to-share),
mitte „teadmisvajaduse“ (need-to-know) põhimõtte alusel ehk siis suurendada oluliselt LR-ide
vahelist infovahetust ja ühtset olukorrapilti, millele aitab kaasa ka INTCEN-i tegevus.6 Lisaks
toob soovitus mitmel korral välja vajaduse suuremaks EL-i „solidaarsuseks“ LR-ide
abistamiseks küberintsidentide korral. Olgugi et antud sõna esineb ka EL-i küberturvalisuse
määruses (Cybersecurity Act, 2019), on see lähtepunkt koroonakriisi järgselt tulnud veelgi
enam esile ning on ka näiteks teatud LR-ide nagu Prantsusmaa üks strateegilisi eesmärke EL-i
küberpoliitikas.
KOM leiab, et JCU loomine aitaks lõpuni viia Euroopa küberturvalisuse kriisihalduse
raamistiku loomine. Soovituse kohaselt ei loodaks JCU näol siiski eraldi kehandit, vaid eri
osapooli hõlmav „virtuaalne ja füüsiline platvorm.“7 Platvormi ülesseadmise ülesanne antaks
EL-i Küberturvalisuse Ametile (ENISA); administratiivset, tehnilist ja finantstuge annaks ka
CERT-EU, KOM ja EUROPOL.
Siin seisneb ettepaneku suurim vastuolu. Üheltpoolt loodetakse algatusega Brüsselist hallatava
platvormi kaudu tuua kokku kõik erinevad kübervaldkonna EL-is ja LR-ides tegelevad
võtmeisikud ja koordineerida küberintsidentide teemal tehnilist ja operatiivset ning
diplomaatilist (ja teatud määral ka kaitsevaldkonnaga seotud) infovahetust. Teisalt ei soovita
luua uut ametlikku struktuuri ning dubleerida olemasolevate koostööformaate nagu EL-i CSIRT
võrgustikku ja EU CyCLONe’i, aga ka INTCEN, horisontaalne küberasjade töörühma
(Horizontal Working Party on Cyber Issues ehk HWPCI) ja küberdiplomaatia meetmete
kogumil (EU Cyberdiplomacy Toolbox) põhinevaid tegevusi. Selline lähenemine on
tõenäoliselt tingitud LR-ide võimalikust vastuseisust liialt kesksele struktuurile seoses
küberturvalisuse valdkonnale omaste tundlikkustega, ent samal ajal soovist kasvatada kasvavate
küberohtude valguses EL-i küberkerksust. See vastuolu mängib paratamatult rolli ka Eesti
seisukohtade kujundamisel. Praktikas on olemas selge oht, et JCU siiski dubleeriks märgatavalt
olemasolevaid protsesse ning tekitaks mitmes asutuses tõenäoliselt vajaduse ka lisaressursi
järgi. Samuti on ebaselge, kas niivõrd suurte osaliste ringiga „platvorm“ tõepoolest parandaks
LR-ide vahelist koordinatsiooni ja seeläbi võimaldaks küberkerksust kasvatada või ei annaks
lisaväärtust või isegi pärsiks seda, kuna LR-id ei tunne end mugavalt tundliku info jagamisel.
Tehnilisest vaatest on soovituses lahendusena välja toodud turvaliste kanalite loomine,
sealhulgas Euroopa küberkilbi (European Cyber Shield) algatuse keskmes oleva tervet EL-i
katva turvalisuskeskuste (Security Operations Centre ehk SOC) võrgustiku põhjal, kuid see ei
lahenda infojagamisega seotud poliitilisi tundlikkusi.
Praeguse visanduse kohaselt oleks JCU algatuse kokkupuude EL-i ühise välis- ja
julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) võrdlemisi lai. Soovituses tuuakse teiste seas välja koostöö
küberdiplomaatia meetmete kogumi ja PESCO raames tehtavate projektide tulemusel (sh Leedu
koordineeritav küberkiirreageerimisüksuste projekt, kuhu kuulub ka Eesti). Ettepanek
tunnustab meetmete kogumi rolli küberstabiilsuse kasvatamisel, kuid toob välja soovi, et
küberdiplomaatia kogukond teeks JCU-ga koostööd, kasutades ja pakkudes tuge kõikide
võimalike diplomaatiliste meetmete kasutamisele, eelkõige avalik kommunikatsioon, ühtse
olukorrapildi tekitamise toetamine ning suhtlus kolmandate riikidega. 8 Kuigi ka Euroopa
välisteenistus (EEAS) oleks JCU soovituse põhjal üks liikmeid, ei tule soovitusest piisavalt
selgelt välja, mil määral oleksid LR-ide küberdiplomaatia eest vastutavad isikud JCU-sse
kaasatud. ÜVJP kõrge esindaja all olev INTCEN peaks samuti JCU-le pakkuma pidevat
luureinfol põhinevat olukorrapilti olemasolevatest ja kujunevatest ohtudest. 9
TAGASISIDE: Arvestatud
Paigutades JCU soovituse Eesti soovi arendada edasi Euroopa Liidu kriisi- ja seisukohapunktis 5.1.
vastumeetmeid ja arvestades tõsiste küberintsidentide kasvu, sealhulgas kriitilise taristu
vastu, tervitame üldjoontes JCU algatuse eesmärki tagada LR-ide ja vastavate EL-i
asutuste koordineeritud vastus suuremahuliste küberintsidentide ja –kriiside korral ja neist
taastumine.10 Siinkohal lähtume sellest, et Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu
kiirreageerimisevõime parandamist ning Eesti laiemast eesmärgist arendada riigikaitse laia
käsitlust ning parandada ühiskonna valmisolekut kriisideks ning hübriidohtudele vastupanu
võimet.11
6 JOIN(2020) 18 final, lk 13
7 C(2021) 4520 final, punkt 9, artikkel 6
8 C(2021) 4520 final, punkt 23
9 C(2021) 4520 final, punkt 24
10 C(2021) 4520 final, artikkel 4
11
Eesti EL-i poliitika prioriteetide 2022-2023 dokumendi eelnõu (kooskõlastamisel ja valitsusele esitamisel)
Olgugi et soovituses on toodud esile soov tuua kokku ja rakendada paljusid olemasolevaid Arvestatud
algatusi, mille eesmärk on kasvatada EL-i küberkerksust ja teha koostööd ka kriiside ajal, seisukohapunktis 5.2.
leiame, et praktikas võib JCU hakata liigselt dubleerima ka hästi toimivaid
olemasolevaid algatusi ning moodustada kavandatavast mandaadist hoolimata
sisuliselt eraldi kehandi. Seetõttu sooviksime keskenduda suuremale selgusele, kuidas
JCU teiste algatustega koos toimima hakkab, kes JCU sisulist tööd koordineeriks (nii
EL-i asutustest kui ka LR-idest) ning millise regulaarsusega JCU töötaks (näiteks
soovituses mainitud harjutuste kujul). Esmatähtis on, et kõik LR-id tagavad enda
riigisisese kriisidele vastamise protseduuri, mistõttu toetame soovituses mainitud vajadust
kujundada ja testida riiklikke küberintsidentidele ja –kriisidele vastamise plaane, mis on
kooskõlas EL-i küberturvalisuse määruse artikkel 7(2), (5) ja (7)-ga. Vaid nii saab EL
aidata tagada tõhusa ja kiire koostöö, nii olemasolevate formaatide kui võimalike uute
algatuste raames.
Tunnustame, et soovituses on välja toodud koostöö Euroopa Liidu küberdiplomaatia Teadmiseks võetud.
meetmete kogumi raames ning et meetmete kogum on aidanud kaasa
konfliktiennetusele ja rahvusvaheliste suhete stabiilsuse kasvatamisel. Eesti jaoks on
eriti oluline EL-i heidutustegevuse edendamine ning seega on meetmete kogumi,
sealhulgas EL-i kübersanktsioonirežiimi, edendamine ja tõhustamine ning selle raames
toimuv koostöö ka teiste samameelsete riikidega üks meie küberdiplomaatilise tegevuse
prioriteete. Leiame, et senised tegevused on aidanud kaasa läbipaistvuse suurendamisele ja
riikide vastutuse väljatoomisele, kõige viimati 19.07.2021 toimunud koordineeritud
avaldused seoses Hiina pahatahtliku kübertegevusega JCU soovituses. on küll välja toodud.
Kõhkleme JCU soovituses olevas hinnangus, et hetkel puudub EL-il mehhanism
kriiside puhul küberdiplomaatia läbiviimiseks, kuna on olemas nii horisontaalne
küberasjade töörühm (ja selle raames ka EL-i kübersaadikute võrgustik) kui ka PSC.
Samuti on olemas ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR).
Toetame seega soovituses olevat ettepanekut luua tõhus side IPCR-iga.12 Samuti võib olla
vajalik määratleda selgemini „kriis“ kübervaldkonnas, mis loob vajaduse eraldi
küberdiplomaatia alaseks koordineerivaks mehhanismiks.
Märgime ära, et hetkel pole selge, mis kujul küberdiplomaatia ringkonnad JCU-st osa
võtaksid ning mis kriteeriumide alusel nende kaasamine otsustataks – soovituses
loetletud JCU alaliste liikmete seas on EEAS, toetavate liikmete seas on mainitud HWPCI
eesistujat, kuid mitte võimalust kaasata näiteks LR-ide küberdiplomaadid. Olgugi et
operatiivsel tasemel ei peaks küberdiplomaadid olema pidevalt kaasatud, siis on
nende kaasamise küsimuse täpsustamine seda vajalikum arvestades, et soovituses on
välja toodud, et JCU võiks toetada küberdiplomaatia kogukonnal koordineerida
poliitilise omistamise puhul avalikku kommunikatsiooni. Toome välja, et omistamist
puudutavate tegevuste tundlikkusi silmas pidades on vajalik tagada salastatud kanalite
olemasolu (nagu on mainitud punktis 29) ning selgitada ka HWPCI rolli, kus taoline
koordinatsioon seni toimunud on. JCU loomisega seotud kaalutlusi, sealhulgas võimaliku
dubleerimise vältimist tuleks arvesse võtta ka küberdiplomaatia meetmete kogumi
uuendusprotsessis, mida EEAS hetkel LR-idega tehtavate konsultatsioonide põhjal läbi
viib.
Toetame olemasolevate PESCO projektide kaasamist JCU algatusse (punkt 26). Eesti
on Leedu läbiviidava CRRT projekti liige ning selle projekti õppetunde tuleks võtta
arvesse ka JCU ülesseadmisel.
Toome esile vajaduse terminoloogiliseks ühtlustamiseks. Spetsiifiliselt: kuna sõna Teadmiseks võetud.
„küberrünnak“ on juriidilises mõttes kitsama tähendusega, soovitame läbivalt kasutada
sõna „küberintsident“ (nagu on juba tehtud soovituse artiklites), mis võimaldab oluliselt
laiemat tõlgendust. Samuti rõhutame vajadust kasutada üleilmse küberruumi kirjeldamisel
läbivalt sõna „free“, mis on kooskõlas ka EL-i Nõukogu 22.03.2021 järeldustega EL-i
küberturvalisuse strateegia teemal: „a global, open[, free,] stable and secure cyberspace.“13
Ühtlasi toome välja, et punktis 8 kasutatud sõna „countermeasures“ on rahvusvahelise
õiguse kohaselt kitsamalt piiritletud. Soovitame selle asemel kasutada sõna „measures“ või
„responsive measures“, mis oleks kohasem küberintsidentide vastamise puhul kõigi
erinevate võimalike tegevuste kirjeldamiseks.
3. Riigi Infosüsteemi Amet
12 C(2021) 4520 final, punkt 14
13 Draft Council conclusions on the EU’s Cybersecurity Strategy for the Digital Decade (6722/21)
KOM teatis ja protseduurika – RIA toetab komisjoni üldist printsiipi, et küberturvalisus on Teadmiseks võetud.
üks digipöörde aluseid ning sinna peab investeerima. Samuti leiame, et on oluline pidada arutelu Arvestatud
selle üle, kuidas suurendada solidaarsust ja vastastikust abistamist liikmesriikide vahel seisukohapunktides 5.1
kriisiolukorras. ja 5.3.
Kuna kõnealune komisjoni plaan ei ole seotud ühegi seadusandliku aktiga, saab selle
rakendamine toimuma liikmesriikide ja EL-i ametite vaheliste koostöölepete toel. RIA sooviks
edasiste arutelude käigus välja selgitada, kas algatusega liituvad liikmesriigid riiklikul või
asutuste tasandil ning kas kaasuda oleks võimalik ka osaliselt? Samuti oleks oluline teada, kas
algatuses osalemine eeldab liikmesriigi või asutuse poolset rahalist panust JCU „ühiskassasse“.
Küberüksus peaks soovituse kohaselt olema töövõimeline järgmise aasta lõpuks ning selle aasta
sees plaanitakse juba esimesi tegevusi. Komisjon on ette näinud, et JCU ellu viimist hakkab
koordineerima uus Komisjoni ad hoc töögrupp, kuhu on kutsutud eri EL-i institutsioonide
esindajad ja üksikud liikmesriigid ning mida veab eest EL-i küberamet ENISA. Komisjon
plaanis korraldada esimese kohtumise juba juulikuus, kuid see lükati COVID-19 olukorra tõttu
edasi. On kahetsusväärne, et komisjon üritas pihta hakata algatusega, mis tõenäoliselt ilma
liikmesriikide panuseta ei realiseeruks, ilma kõigi liikmesriikideta konsulteerimata.
RIA hinnangul peaks JCU üles ehitamist koordineerima EL-i Nõukogu horisontaalne
küberasjade töögrupp (HWP), millel on selleks kõige tugevam mandaat ning kus on kõik
liikmesriigid esindatud. Samuti on HWP-l parim võimalik ülevaade seostest eri domeenide
(küberkaitse, -diplomaatia, -luure ning –õiguskaitse) vahel. HWP peaks kaasama ENISA
kõikidesse asjakohastesse tegevustesse.
Teatises välja toodud konkreetsete eesmärkide täitmise (EL küberkriiside kava, õppuste
korraldamine, võimekuste kaardistamine) ja seirega võiks tegelema hakata NIS koostöögrupp
(arvestades HWP juba suurt töökoormust seoses NIS 2.0 läbirääkimistega), mis on
küberasutuste endi poolt kaetav formaat. NIS koostöögrupp võib spetsiifilisemaid teemasid
suunata enda olemas olevatele töövoogudele või luua vastavaid uusi töövooge (nagu tehti 2019.
aastal 5G teema puhul). RIA arvab, et komisjoni pakutud ajakava on liiga kiireloomuline ning
tähtaegadest kinni pidamine tähendaks, et algatuse kvaliteet kannatab.
Määratlused – Teatises puudub selge kirjeldus sellest, mida antud initsiatiiviga saavutada Arvestatud
püütakse. Küberkogukonnas puudub ühtne arusaam sellest, mida täpselt tähendab küberkriis seisukohapunktis 5.2.
või laiaulatuslik intsident. Millised on need intsidendid, mille puhul JCU olemasolu looks
lisandväärtust? Kas nt SolarWinds, mis puudutas paljusid liikmesriike, kuid ei omanud
märgatavat mõju ühiskonnale; või seisab lävend Iiri tervisesektori halvanud lunavararünnaku
kõrgusel? RIA hinnangul oleks JCU-st kasu just Iiri juhtumi puhul, kuid kuna selliseid
intsidente juhtub harva, siis on taolise suure ja kohmaka raamistiku üles ehitamine küsitava
väärtusega. Samuti poleks Iiri juhtumi puhul osade valdkondade kaasamisest intsidendi
halduses otsest kasu olnud.
Juhtimine – Komisjoni teatises ei ole piisavalt teavet JCU võimaliku struktuuri ja
juhtimistasandite kohta. Eeldades, et JCU on komisjoni juhitud platvorm, siis kas see allub
komisjoni presidendile, ÜVJP kõrgele esindajale või digi- ning ühisturu või mõnele teisele
volinikule?
Dubleerimine – Komisjoni teatisest loeb välja, et plaan on luua nii füüsiline kui virtuaalne
platvorm, ilma uue juriidilise kehandita. Füüsiline platvorm hakkaks paiknema CERT-EU ja
ENISA Brüsselisse loodava esinduskontori pindadel. Üksuse löögihaare oleks üsna lai, kuna
komisjon on ette näinud, et sellest saab teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorm nii tsiviil-,
militaar- kui luurekogukondade jaoks. Infovahetusse ja õppustele kaasatakse ka teatud
erasektori esindajad. RIA toetab JCU platvormi ellu viimist ilma uue juriidilise keha loomiseta
ning rõhutab, et ENISA ja CERT-EU olemasolevaid vahendeid kasutades saab vältida
dubleerimist.
Para. (11) välja käidud eesmärk luua turvalisemad infovahetuskanalid tsiviiltasandile
(CSIRTide võrgustikule ja CyCLONe-le) ei annaks võrreldes praeguste vahenditega suurt
lisandväärtust:
„ühise küberüksuse tööle kaasaaitamine peaks võimaldama osalejatel tugevdada
olemasolevaid võrgustikke, nagu CSIRTide võrgustik ja EU CyCLONe, tagades neile turvalised
teabevahetusvahendid ja parema avastamissuutlikkuse (st infoturbekeskused) ning võimaldades
neil kasutada olemasolevat ELi operatiivsuutlikkust“
Küsimusi tekitab mõte, et EL-i võrgustikud hakkavad teavet saama infoturbekeskustelt (ingl. k.
Security Operations Centre). Teatisest ei tule välja, kuidas komisjon kavatseb neid formaalselt
kaasata. Komisjoni teatise para (4.) loeb aga välja:
„hoolimata suurtest edusammudest, mida on tehtud küberturvalisuse valdkonnas tänu
liikmesriikide koostööle, eelkõige koostöörühmas (võrgu- ja infoturbe koostöörühm) ning
küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTide) võrgustikus, mis on loodud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148(2)alusel, puudub endiselt ühine ELi
platvorm, kus tõhusalt ja ohutult vahetada eri küberturvalisuskogukondades kogutud teavet
ning kus asjaomased osalised saavad koordineerida ja rakendada operatiivsuutlikkust“
RIA ei ole sellise väitega täielikult nõus, kuna CSIRTide võrgustik on viimase paari aastaga
arvestatava operatiivse korralduseni jõudnud ning pea kõikide liikmesriikide CERT-id saavad
siseriiklikul tasandil teistelt valdkondadelt teabe vajalikul hulgal kätte. Samuti oleks ennatlik
anda hinnanguid EL-i CyCLONe võrgustiku kohta, mille töö algas (liikmesriikide vabatahtlikul
algatusel) alles 2020. aasta lõpus. Kuigi CSIRTide võrgustikus on ligi 500 liiget, siis nende
kasutavatel platvormidel on liikmete vahel valdavalt kõrge usalduse tase. Kui kaasata igast
domeenist selline arv inimesi JCU initsiatiivi, siis see arv paisuks mitmekordselt ning seetõttu
saaks ekspertide vahel olema keeruline usaldust luua. Tõhustamist vajab EL-i institutsioonide
ja ametite omavaheline küberturvalisuse teemaline suhtlus, võimekuste suunamine ja
käsuliinide korraldus. CSIRTide võrgustikule võiks eri domeenide teabe kohale tuua ENISA.
Samuti on RIA-l küsimus, kuidas suhestub JCU ettepanek PESCO CRRT initsiatiiviga.
Samuti oleks para. (13) ellu viimine suuresti EL CyCLONe formaadi dubleerimine:
„Platvorm peaks koondama liikmesriikide ja ELi üksuste tehnilise ja operatiivtegevusega
seotud kriisiohjeeksperte, et koordineerida reageerimist küberohtudele, -intsidentidele ja -
kriisidele, kasutades olemasolevat suutlikkust ja eksperditeadmisi. Ühises küberüksuses
osalevatel ekspertidel on nii füüsilist kui ka virtuaalset platvormi kasutades võimalik jälgida ja
kaitsta palju suuremat ründepinda. Selleks peaksid osalejad koordineerima tööd piiriüleste
intsidentide ja kriiside korral ning pakkuma platvormi kaudu abi riikidele, kus intsidendid on
aset leidnud.“
EL kriisiplaan – NIS 2.0 direktiiviga seatakse liikmesriikidele kohustuseks paika panna Teadmiseks võetud.
kriisihaldusplaanid, mis peavad sisaldama direktiivis ette nähtud eeskirju. Nende plaanide
põhjal soovitakse JCU initsiatiivi kaudu luua ka kogu EL-i hõlmavad kriisihaldusplaanid. Kuigi
selline initsiatiiv on tervitatav, siis teatises märgitud tähtajaks (30. juuni 2022) ei ole NIS 2.0
direktiiv veel jõustunud. Kõige varem saab NIS 2.0 direktiiv liikmesriikide poolt
siseriiklikkusse õigusesse üle võetud 2023. aasta lõpuks. RIA hinnangu põhjal võib EL-i
küberintsidentidele ja –kriisidele reageerimise kava välja töötada juba varem ning see võiks
toimuda NIS koostöögrupi arutelude põhjal.
Võimekuste kaardistamine – Sellise ülesande saaks/oleks saanud anda ENISA-le, kuna jääb Arvestatud
nende mandaadi piiresse. ENISA teeb sarnaseid analüüse üsnagi tihti ning neil on laias laastus seisukohapunktis 5.2.
teadmine olemas ning samuti on neil võimalus võtta liikmesriikidega ühendust läbi CSIRTide
või CyCLONe võrgustiku.
Kiirreageerimisvõimekus – Ühise küberüksuse keskseks sambaks saaksid Arvestatud
kiirreageerimisüksused, mis koosneksid liikmesriikide nimetatud ekspertidest ning mida oleks seisukohapunktis 5.3.
võimalik abi vajavasse liikmesriiki saata. Komisjon on teatises selle formaadi jätnud lahtiseks,
kirjeldades seda vaid paari sõnaga. Arusaadavalt tekitab selline lähenemine rohkem küsimusi,
kui annab vastuseid. Riigi julgeoleku vaatepunktist on tegu väga ambitsioonika ettepanekuga,
kus jäetakse arvestamata mitmed eripärad. Komisjon väidab, et JCU peaks tuginema
olemasolevatele ressurssidele ja suutlikkusele. Kuidas on see võimalik, kui praegu on
enamustes riikides pea kogu ressurss ja suutlikkus juba rakendatud väga oluliste ülesannete
täitmiseks?
Skaleeritavus – RIA tervitab diskussiooni algatamist erasektori kaasamisest küberkriisi Arvestatud
halduse teemasse. Siinkohal on häid näiteid enamustest liikmesriikidest, sh. Eestist. RIA huvi seisukohapunktis 5.4.
on teada, kas erasektori all mõtleb komisjon vaid ISAC-uid? Üle-Euroopalise platvormi
erasektori kaasamisel on samuti see mure, et osalejaid võib saada liiga palju, mis lahjendab
kogukonnatunnet ning komplitseerib protsesse. Erasektori kaasamine võiks edaspidigi käia läbi
ENISA Cyber Europe õppuste ning siseriiklikul tasandil korraldavate õppuste.
Kuidas peaks reaalsuses välja nägema „osalejate operatiivkoostöölepingute sõlmimine
küberturvalisusteenuste pakkujatega“? Kas otsustab Joint Cyber Uniti nimel, keda erasektorist
kaasata? Kuidas on selliste lepingute puhul tagatud, et arvestatakse kõikide liikmesriikide
huvidega?
Vahendid - Millised on eeldatavad rahalised vahendid, mille Komisjon plaanib Digitaalse Teadmiseks võetud.
Euroopa rahastust Joint Cyber Uniti peale suunata? Ühise küberüksuse edukus sõltub juba
suuresti sellest, kui palju oma ressurssi ollakse nõus ühistegevustesse panustama. Üksuse
peamine rahastus peaks tulema Digitaalse Euroopa programmist, kuid pressiteates on mainitud
ka teisi EL-i vahendeid, sh. Euroopa Kaitsefondi (EDF).
4. Politsei- ja Piirivalveamet
Keskkriminaalpolitsei Teadmiseks võetud,
osaliselt arvestatud
Käesoleval hetkel ei ole probleem selles, et Euroopa tasandil ei oleks piisavalt formaate, kus
seisukohapunktis 5.2.
kriminaalpolitsei saaks omavahel koostööd teha. Rahvusvaheliste uurimiste puhul juba Europol
pakub koordineerimistuge ning samuti on Europolis formaat J-CAT, mis on riikide vahelise
operatiivkoostöö võrgustik (milles küll Eesti hetkel ei osale, aga printsiibis). Lisaks sellele on Nõustume, et enne
ka strateegilisem töörühm EUCTF, kus arutatakse strateegilisi küsimusi. kokkulepete tegemist
peab selguma loodava
Ettepanek: Kui on soov operatiivkoostööd veelgi suurendada, siis üks variant oleks seda teha mehhanismi sisuline
lihtsalt J-CAT'i laiendamisena ning sel juhul oleks J-CATil ka kriisidele reageerimise väärtus ja eesmärk.
funktsioon (mida nad ehk juba täna ka tegelikult sisuliselt teevad). Samas pole tegemist
Tunnistus sellest, et süsteem töötab üsna hästi, on suured edukad rahvusvahelised operatsioone, vaid kriminaalpolitsei
kus on Europol aidanud riikidevahelise koordinatsiooniga. operatiivse koostöö
(lisa)platvormiga.
Kuid see ei tähenda, et EU tasandil ei saaks riike toetada küberkuritegevuse vastases võitluses. Eesmärk on luua ühine
Näiteks üheks probleemiks on erinevate teabeteenuste soetamine, mis on kriitilise tähtsusega, virtuaalne ja füüsiline
kuid nende hankimine on ühele riigile pigem keeruline. Sellisteks teabeteenusteks võivad olla ruum õiguskaitse- ja
erinevad pahavara kohta infot koguvad ja jagavad süsteemid (näiteks Virustotal), infrastruktuuri teabehankeasutuste,
kohta koguvad platvormid (näiteks Shodan, Censys jne), domeenide kohta kogutav diplomaatiliste
informatsioon (nn passiiv DNS). ringkondade, tsiviil- ja
kaitsevaldkondade
Ettepanek: Kuna selliseid tööriistu on vaja pea kõikidel küberüksustel EU liikmesriikides, siis
esindajatele. Teisisõnu
võiks Euroopa Komisjon kaaluda selliste tarkvade keskset hankimist ning riikidele
on tegemist
rakendusliidestele (ing k API) ligipääsu võimaldamist.
laiapõhjalisema
üksusega, mis peaks
EL keskselt
soodustama nii
füüsiliste kui tehniliste
vahenditega kriiside
lahendamist.
PPA teabehaldusbüroo infoturbetalitus Teadmiseks võetud.
Pakutud tegevuskava on piisav.
Põhiline probleem täna on liikmesriikide poolne valmisolek teabe jagamiseks oma
haavatavuste kohta. Samas RS kanalite kaudu liigub selline teave asjasse puutuvate asutuste ja
isikuteni.
- Teabe konfidentsiaalsuse tagamine on siin võtmekoht, sest ilma selleta see süsteem ei
saa toimida.
- Võib eeldada, et osadel liikmesriikidel puudub huvi suuremahuliste intsidentide
kohta endal olevat teavet jagada, sest see võib olla neile riiklike huvide või
julgeoleku vaates olulisem.
Põhimõte suure mõjuga intsidentide teabe jagamisel peaks olema turbe parandamine ja mitte
selle ärakasutamine poliitiliselt. Eeskujuks on siin lennundus, kus ei otsita mitte süüdlasi vaid
proovitakse ohutust parandada.
5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
TTJA toetab ühise küberüksuse JCU (Joint Cyber Unit) loomist ja mõistab selle loomise Arvestatud
vajadust. seisukohapunktis 5.1.
Kuigi JTC loomise ajakava on soovituses piisava täpsusega kirja pandud jäävad meie jaoks
siiski selgusetuks mõningad sisulised asjaolud:
- Toetame Eesti sõnavõtus Horisontaalse küberasjade töögrupi informaalsel
videokohtuminel (HWP Cyber Issues) 14.07.2021 esitatud argumente:
„EE: Still analysing and developing our position and don’t have answers to your questions
today, but we have one thought to share. One aspect that could help us form and move along
the discussion would be to define what kind of incidents are we talking about. Talking about
"cybersecurity incidents" or "crisis" is still vague. But if we could identify specific realistic
scenarios, that would help to bring the discussions along. Currently we are trying to find a
solution to a problem we can’t very well put our finger on.„;
- Kuna küberründed toimuvad liikmesriikide sidevõrkudes, siis tuleks JCU soovitusse
täpsemalt sisse kirjutada liikmesriikide roll, praegu on jäänud see osa soovituses
üldsõnaliseks. Lisaks Euroopa struktuuridele on täpsemalt kirjas vaid CSIRTide
võrgustikuga seonduv.
Me mõistame, et JTC tegutseb eelkõige koostöös CSIRTide võrgustikuga kuhu on kaasatud
RIA, kuid sides toimuvad küberründed puudutavad TTJA tegevusala otseselt, sh tulevikku
vaadates kui need on seotud sertifitseeritud seadmeid kasutavate võrkudega.