dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. november 2021
Viit
2-13/21-6642
Registreeritud
10. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-6642 10.11.2021 Väljaminev kiri.asice1813 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 10.11.2021 nr 2-13/21-6642 15161, Tallinn Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086) Esitan 18. novembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Lisa 1. Kaasamise tabel. Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr Tallinn, Stenbocki maja Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086) 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086): 1.1. Eesti toetab ühise küberüksuse algatuse eesmärki arendada Euroopa Liidu kriisihalduse raamistikku. Oluline on tagada liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste olukorrateadlikkus ning koordineeritud vastus suuremahuliste küberintsidentide ja – kriiside korral ning neist taastumine. 1.2. Leiame, et enne ühise küberüksuse loomisega edasi liikumist tuleb tuvastada Euroopa Liidu kriisihalduse võimelüngad, sealhulgas probleemid küberkriiside halduses. Peame oluliseks, et küberkriiside haldamisel kasutataks maksimaalselt ära juba olemasolevaid liidu teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorme, vältimaks asjatut dubleerimist. 1.3. Toetame Euroopa Komisjoni plaani luua ühise küberüksuse raames liikmesriikide ekspertidest koosnevad EL küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad, mida oleks võimalik kriisi korral abi vajavasse liikmesriiki saata. Nimetatud kiirreageerimiseüksuste täpsemad funktsioonid ning mandaat peaksid samas olema õiguslikult reguleeritud. Arvestada tuleb eksisteerivate koostöövormidega nagu alalise struktureeritud koostöö formaadis loodud küberkiirreageerimise tiim. 1.4. Toetame kavatsust laiendada ühise küberüksuse raames tehtavat koostööd ka erasektori huvirühmadele, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajatele ja pakkujatele. Peame seejuures oluliseks koostöö ja kaasamise põhimõtete selgemat määratlemist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist (EL 2021/1086)“ 1. Sissejuhatus EL kübermaastiku kaardistuse1 ja liikmesriikidega konsulteerimise tulemusena avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 23. juunil 2021 soovituse ühise küberüksuse loomise kohta2. Arvestades ELi järjest suurenevat sõltuvust võrgu- ja infosüsteemidest, küberohtude piiriülest iseloomu ning intsidentide ja rünnete arvu kasvu, peetakse oluliseks edendada osapoolte koostööd ning kasvatada suutlikkust ohtudele reageerida. Ühise küberüksuse eesmärk oleks koordineerida ELi tegevust ulatuslike küberintsidentide ja -kriiside ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel, takistamisel ning neile reageerimisel. Tegemist oleks virtuaalse ja füüsilise platvormiga, mis tugineks olemasolevatele struktuuridele ja ressurssidele, luues platvormi ELi üksuste ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks turvaliseks ja kiireks operatiiv- ja tehniliseks koostööks. Soovituses teeb komisjon omapoolsed ettepanekud ühise küberüksuse loomise protsessi, ajakava ja vahe-eesmärkide kohta, millest liikmesriigid ja EL institutsioonid, organid ja asutused peaksid platvormi loomisel lähtuma. Esitatakse ka vajalikud põhi-ja tugimeetmed, mille rakendamise tulemusena peaks ühine küberüksus operatiivvalmiduse saavutama. Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas ühise küberüksuse idee oma poliitilistes suunistes3 juba 2019. aasta juulis ning ühine küberüksus on olulisel kohal ka 2020. aasta digistrateegias4 ja 2020. aasta detsembris avaldatud EL küberturvalisuse strateegias5, kus seda kirjeldatakse Euroopa tulevase küberturvalisuse kriisireguleerimise raamistiku olulise komponendina. Soovitusel on ühisosa ka Eesti Digiühiskond 2030 arengukavaga, mis hõlmab ka küberturvalisuse suunda. Ühise küberüksuse loomisel ei ole viidatud ühelegi konkreetsele EL aluslepingu artiklile, vaid see põhineks osalejate vahelistel vastastikuse mõistmise memorandumitel. Ühise küberüksuse loomise arutelud toimuvad nii nõukogu horisontaalses küberasjade töögrupis kui ka eesistuja ja komisjoni korraldatud töötubades. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Anna-Liisa Pärnalaas (anna- [email protected]) ja riikliku küberturvalisuse osakonna rahvusvahelise küberturvalisuse koostöö juht Kaido Tee ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ([email protected]). 2. Sisukokkuvõte ja analüüs 1 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/infographic-eu-cybersecurity-ecosystem 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021H1086&from=EN 3 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) – „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu tegevuskava Euroopa jaoks“, Ursula von der Leyen. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final). https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/communication-shaping-europes-digital-future-feb2020_en_4.pdf 5 ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020JC0018&from=EN Taust Kuigi EL kübermaastik on juba üsna mitmekesine, siis ei ole komisjoni hinnangul veel olemas mehhanismi olemasolevate ressursside kasutamiseks ja vastastikuse abi pakkumiseks küberkogukondades, kes vastutavad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse, küberkuritegevuse vastu võitlemise ja küberdiplomaatia eest ning vajaduse korral küberkaitse eest kriisiolukorras. Komisjoni hinnangul on vaja luua mehhanism kõigi kogukondade vaheliseks tehniliseks ja operatiivkoostööks olukorrateadlikkuse, olukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas. Sellega puudumisega kaasneb oht, et küberohte ja -intsidente lahendatakse omaette, mis on vähem tõhus. Ühtlasi puudub ELi tasandi platvorm erasektoriga tehtavaks tehniliseks ja operatiivkoostööks, mis hõlmaks nii teabe jagamist kui ka intsidentidele reageerimise tuge. Ühine küberüksus Küberüksuse näol oleks tegemist virtuaalse ja füüsilise platvormiga, mis tugineks olemasolevatele struktuuridele, ressurssidele ja suutlikkusele, luues platvormi ELi üksuste ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks turvaliseks ja kiireks operatiiv- ja tehniliseks koostööks. Uue eraldiseisva asutuse loomist ei planeerita ning üksuse ülesehitus ja ülesanded ei tohiks mõjutada riikide küberturbeasutuste ja asjaomaste liidu üksuste pädevust ega volitusi. Füüsiline platvorm hakkaks paiknema liidu institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva institutsioonidevahelise rühma (CERT-EU) ja EL küberturvalisuse ameti (ENISA Brüsselisse loodava büroo pindadel. Komisjoni hinnangul täiendaks ühine küberüksus ELi küberturvalisuse kriisireguleerimise raamistikku ning sellest saaks ELi küberturvalisuse operatiivkoostöö kese. Samas tuleb seejuures arvestada, et EL kübermaastik on juba täna üsna mitmekesine. EL tasemel on juba välja töötatud ulatuslikele küberturvalisuse intsidentidele ja kriisidele koordineeritud reageerimise tegevuskava6. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS) direktiivi alusel tegutseb riiklike küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustik (CSIRTide võrgustik), mis koosneb ELi liikmesriikide määratud CSIRTide ja CERT-EU tehnilistest küberturbe ekspertidest eesmärgiga edendada kiiret ja tõhusat operatiivkoostööd. 2020. aasta lõpus alustas tööd Euroopa küberkriisi kontaktasutuste võrgustik (EU CyCLONe), mis koosneb liikmesriikide kriisiohjamise operatiivtasandi ekspertidest eesmärgiga tagada, et vajalik teave liiguks tehniliselt tasandilt poliitiliste otsustajateni. Mitmeid olulisi rolle täidavad täna nii EL Küberturvalisuse Amet (ENISA), mille volitused tulenevad EL küberturvalisuse määrusest7, kui ka EL Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), mille juures tegutsevad küberkuritegevuse vastase võitluse keskus (EC3) ja riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik (J-CAT). Suurtele kriisidele, sh ulatuslikele küberrünnetele, reageerimist saab EL tasemel koordineerida kriisidele integreeritud poliitilise reageerimise korra (IPCR) alusel. Ühise küberüksuse loomine ei ole seotud ühegi konkreetse seadusandliku aktiga, vaid põhineks osalejate vahelistel vastastikuse mõistmise memorandumitel ehk kokkulepetel, milles määratakse kindlaks vajalik koostöökord, sh vahendid ja menetlused, mis on vajalikud ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade loomiseks ja tegevusse kaasamiseks ning vastastikuse abi andmiseks. Õigusselguse vaatest vajaksid üksuse loomise alused tõenäoliselt siiski konkreetset õiguslikku alust, selle puudumise problemaatilisusele on ka seniste arutelude käigus tähelepanu juhitud. Mh on vaja selgitada, kas algatusega liituvad liikmesriigid riiklikul tasandil või asutuste tasandil ning kas kaasuda on võimalik ka osaliselt. 6 Komisjoni 13. septembri 2017. aasta soovitus (EL) 2017/1584 koordineeritud reageerimise kohta ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral (ELT L 239, 19.9.2017, lk 36). 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0881&from=EN Üksus koondaks erinevaid küberturvalisuse kogukondi, sh tsiviil-, õiguskaitse-, diplomaatia- ja kaitsevaldkonna osapooli. Platvormis osalejatel peaks olema kas operatiiv- või tugiroll:  operatiivtegevuses osalejate hulka kuuluksid ENISA, Europol, CERT-EU, komisjon, Euroopa välisteenistus (sh INTCEN), CSIRTide võrgustik ning EU-CyCLONe;  tugiosalejate hulka kuuluksid Euroopa Kaitseagentuur (EDA), võrgu- ja infoturbe koostöörühma esimees, nõukogu horisontaalse küberküsimuste töörühma esimees ning üks asjaomaste PESCO projektide esindaja. Tulemusliku ja koordineeritud tegevuse tagamiseks peaksid operatiivtegevuses osalejad ja tugiosalejad suutma jagada parimaid tavasid, kasutama ära ühist olukorrateadlikkust ja tagama vajaliku valmisoleku oma pädevuse piires. Osalejad peaksid võtma arvesse erinevaid küberturvalisuse kogukondades kasutatavaid protsesse ja eksperditeadmisi. Operatiivtegevuses osalejatel peaks olema võimalik kiiresti ja tulemuslikult kaasata operatiivvahendeid, et ühise küberüksuse tegevuse raames vastastikku abi osutada. Selleks tuleks ühise küberüksuse tegevuse raames koordineerida vastastikuse abi mehhanisme, kui üks või mitu liikmesriiki seda taotlevad. Kuna liikmesriikidel on olemas operatiivsuutlikkus ja pädevus ulatuslikele küberohtudele, -intsidentidele ja -kriisidele reageerimiseks, peaksid platvormi töös osalejad oma eesmärkide saavutamiseks tuginema eelkõige oma suutlikkusele, kasutades asjaomaste liidu üksuste abi. Ühise küberüksuse tööle kaasaaitamine peaks võimaldama osalejatel tugevdada ka olemasolevaid võrgustikke, nt CSIRTide võrgustik ja EU CyCLONe, tagades neile turvalised teabevahetusvahendid ja parema avastamissuutlikkuse ning võimaldades neil kasutada olemasolevat ELi operatiivsuutlikkust. Ühise küberüksuse loomise ajakava Soovituse kohaselt toimuks ühise küberüksuse loomine järkjärguliselt neljas etapis. Üksuse operatiivtegevuse etapp peaks algama 30. juunil 2022. Selleks ajaks peaksid operatiivtegevuses osalejad tegema kättesaadavaks operatiivsuutlikkuse ja eksperdid, millele tuginedes moodustatakse ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad. Täielik operatiivvalmidus on plaanis saavutada 30. juuniks 2023. Ettevalmistustöö lõpuleviimiseks kutsub komisjon kokku operatiivtegevuse osalejaid ja tugiosalejaid ühendava töörühma. Alljärgnevalt on kirjeldatud soovituses pakutud ühise küberüksuse loomise detailsemat ajakava etappide lõikes. Kuna seniste arutelude käigus on selgunud, et liikmesriigid peavad vajalikuks mitmeid küberüksuse loomise eeldusi täpsustada (sh lüngad praeguses raamistikus), siis on ebatõenäoline, et küberüksuse loomisega suudetakse antud ajaraamis püsida. Arutelud ühise küberüksuse loomise kohta on alanud töörühmades sisuliselt algusest ning komisjon on hetkel kaardistamas selleks ka võimelünki EL üldises kriisihalduse arhitektuuris. Liikmesriigid on siiani olnud ühise küberüksuse loomise osas pigem skeptilised, seda just võimaliku dubleerimisohu tõttu, mistõttu võib eeldada, et ajakavas tuleb ka edaspidi muudatusi.  1. etapp – ühise küberüksuse organisatsiooniliste üksikasjade hindamine ja ELi olemasoleva operatiivsuutlikkuse kindlakstegemine 31. detsembriks 2021. o Teabe kogumine olemasoleva operatiivsuutlikkuse kohta (sh spetsialistide ja ekspertteadmiste kaardistamine, olemasolevad intsidentide käsitlemise vahendite, funktsioonide ja ressursside kaardistamine), selle pinnalt loetelu koostamine ELi olemasolevast operatiivsuutlikkusest ja ressurssidest, mida on võimalik kasutada küberintsidentide või -kriiside korral, eelkõige ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmades. o Ühise küberüksuse organisatsiooniliste üksikasjade ning platvormi kaudu operatiivtegevuses osalejate rollide ja kohustuste hindamine.  2. etapp – intsidentidele ja kriisidele reageerimise kavade ettevalmistamine ning ühiste valmisolekumeetmete kasutuselevõtmine 30. juuniks 2022. Põhimeetmed: o Riiklikele küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kavade8 alusel ELi küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kava koostamine, mis sisaldab mh ELi valmisolekueesmärke, kindlaksmääratud menetlusi ja turvalisi teabevahetuskanaleid, sh teabe käitlemise viise, ning vastastikuse abi mehhanismi käivitamise kriteeriume vastavalt intsidentide klassifitseerimise kokkulepitud taksonoomiale ja ELi olemasoleva suutlikkuse ressursside loetelule. o Toimub üksuse organisatsiooniliste üksikasjade ning selle platvormi kaudu operatiivtegevuses osalejate rollide ja kohustuste hindamistulemuste esitamine komisjonile, kes esitab need nõukogule. Hinnangu põhjal peaksid komisjon ja kõrge esindaja koostama ühisaruande ning paluma nõukogul see oma järeldustes heaks kiita. Tugimeetmed: o Riiklike küberintsidentide ja -kriiside reageerimise kavade alusel ELi esimese integreeritud küberturvalisuse aruande koostamine; kommunikatsioonisuutlikkuse ja turvaliste teabejagamisvahendite loomine; vastastikuse abi protokollide vastuvõtmise lihtsustamine; kogukonnaüleste õppuste ja koolituste korraldamine ekspertidele, kes on kantud ELi olemasoleva operatiivsuutlikkuse ressursside loetellu; mitmeaastase õppuste koordineerimise kava väljatöötamine.  3. etapp – ühise küberüksuse operatiivvalmiduse tagamine 31. detsembriks 2022. Põhimeetmed: o ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade rakendamise koordineerimine ühise küberüksuse raames ning rühmadele tehnilise ja operatiivtegevuse jaoks füüsilise platvormi loomine. o ELi küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise kava valmimine, selle rakendamiseks iga-aastase tööprogrammi väljatöötamine. o Tagatakse, et olemasoleva operatiivsuutlikkuse ressursside loetellu kantud eksperdid ja võimekused on ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmade jaoks kättesaadavad ja kasutusvalmis. Tugimeetmed: o Küberdiplomaatia kogukond võib kasutada ühist küberüksust üldsusega suhtlemise ühtlustamiseks. Platvorm võib aidata osalejatel käsitleda olukordi poliitika kontekstis ning politsei ja kohtu tasandil kasutatavas kriminaalõiguslikus raamistikus. Lisaks võib platvorm hõlbustada olukorrast 8 Uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi (NIS2) ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid koostama riikliku küberturbe intsidendi ja kriisi lahendamise kava, milles kirjeldatakse ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside ohjamise eesmärke ja korda, ning mis peab vastama direktiivis sätestatud nõuetele. Samas ei ole soovituses märgitud tähtajaks (30. juuni 2022) NIS2 direktiiv veel jõustunud. taastumist ja tagada riikide ning piiriülese seire- ja avastamissuutlikkuse struktureeritud koostoime.  4. etapp – ühises küberüksuses tehtava koostöö laiendamine erasektori üksustele ja edusammudest aru andmine – 30. juuniks 2023. Põhimeetmed: o Tegevusaruande koostamine soovituses esitatud nelja etapi rakendamisel tehtud edusammude kohta, mis mh sisaldab statistilist teavet operatiivkoostöö kohta. Tugimeetmed: o Osalejad peaksid tagama, et ühine küberüksus aitab sõlmida teabejagamislepinguid ja operatiivkoostöölepinguid osalejate ja selliste erasektori üksuste vahel, kes mh pakuvad ohualast luureteavet ja intsidentidele reageerimise teenuseid. Üksus toetab ka dialoogi pidamist ja teabe jagamist ohtude ja nõrkuste teemal küberturvalisuse lahenduste kasutajatega, eelkõige küberturvalisuse (NIS) direktiivi9 kohaldamisalasse kuuluvate isikutega ning ELis tegutsevate teabe jagamise ja analüüsimise keskuste (ISACid) töös osalejatega. o Liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumil tegutsevaid üksusi, eelkõige küberturvalisuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid üksusi, et neil oleks võimalik osaleda ELi ISACidega peetavates avaliku ja erasektori dialoogides ja neisse panustada Ühise küberüksuse tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine viiakse läbi 30. juuniks 2025. Hindamisel võetakse arvesse eelnimetatud nelja etappi. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Subsidiaarsus Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomise kohta hõlmab keskselt EL kriisihalduse (küberkriisidele reageerimise) võimekust, seega poleks eesmärk saavutatav üksikute liikmesriikide osalusel, vaid on paremini saavutatav EL tasandil võetavate meetmetega. Siiski tuleb adekvaatsema hinnangu andmiseks edasiste arutelude käigus täpsustada küberüksuse ülesandeid, mandaati ning õiguslikku alust. Kitsaskohaks on hetkel küberüksuse ülesannete dubleerimine teiste EL asutuste pädevustega. 3.2. Proportsionaalsus Soovituse eesmärk on määrata kindlaks meetmed, vahe-eesmärgid ja ajakava, mis viiksid ühise küberüksuse loomiseni ning võimaldaksid selle kaudu koordineerida ELi tegevust ulatuslikele küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimiseks ning neist taastumiseks. Samas ei ole soovituses täpsustatud üksuse mandaati, konkreetseid funktsioone ega esitatud infot juhtimistasandite kohta, need aspektid pannakse paika edasiste arutelude käigus. Seetõttu on olemasoleva info pinnalt keeruline hinnata pakutud meetmete sobivust edendamaks ELi ülest koordinatsiooni ulatuslike küberintsidentide ja kriiside korral. Meetmete proportsionaalsuse 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus. eelduseks on, et edasiste arutelude käigus tuvastatakse selge lünk olemasolevas kriisihalduse ja institutsionaalses raamistikus ning ei dubleeritaks olemasolevaid võimekusi. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju riigi julgeolekule EL taseme võimekuse arendamine küberintsidentide ennetamiseks, heidutamiseks ja neile vastamiseks omab küberturvalisuse vaatest potentsiaalselt positiivset efekti nii liikmesriigi kui liidu tasemel. Selle eelduseks on, et olemasolevaid funktsioone ja protsesse ei dubleerita. Vastasel juhul võib kaasneda hoopis ressursside ja võimekuste killustumine, mis võib pärssida vastupanuvõimet järjest kasvavatele küberohtudele. Teatises toodud infost ja kirjeldustest lähtuvalt on oht, et loodav küberüksus dubleeriks osaliselt näiteks EL küberturvalisuse ameti (ENISA), Europoli ja INTCENi funktsioone. Üksikasjade määratlemisel on edasiste arutelude käigus ühtlasi oluline tagada, et üksuse toimimiseks vajaliku ressursi tagamine, sh tehnilise kompetentsiga inimesed, mida on ette nähtud kasutada ulatuslike küberintsidentide või -kriiside korral, ei seaks halvemasse seisu riiklikke asutusi, kes vastutavad küberintsidentide lahendamise eest. Palju sõltub ka liikmesriikide valmisolekust intsidentide kohta teavet jagada. Soovituses on probleemina välja toodud, et puudub mehhanism, mis panustaks vastastikusesse abisse kriisi korral, sh küberkaitses. See ei vasta täielikult tõele, arvestades, et alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektina on loodud küberkiirreageerimisüksus, mille eesmärk on panustada vastastikusesse küberjulgeolekualasesse abisse. Samuti on Eesti seisukoht, et sõjalise rünnaku korral ei koordineeri me kollektiivkaitselist (sh ka küberkaitse) tegevust ELi kaudu, mistõttu tohi ka ühine küberüksus taolist funktsiooni omandada. NATO käsitleb küberruumi sõjalise domeenina ning astunud samme vastavate võimekuste arendamiseks (sh Cyberspace Operations Centre, Cyber Rapid Reaction Teams). Seetõttu on oluline, et EL tasandi meetmetega ei dubleeritaks NATO tänaseid tegevusi. 4.2. Mõju majandusele ELi kasvav võimekus ning eri kogukondade vaheline koostöö küberturvalisuse alase olukorrateadlikkuse, valmisoleku ja reageerimise valdkonnas omab kaudselt ka positiivset majanduslikku mõju, kuna küberturvalisus on nii era- kui avalikus sektoris toimuva digipöörde lahutamatuks aspektiks. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Hetkel ei ole selge, kas ühises küberüksuses osalemine eeldab liikmesriigi või osaleva asutuse otsest rahalist panust. Üksus peaks toetuma olemasolevatele struktuuridele ja ressurssidele. Üksuses osalevad liikmesriigid toetavad üksuse tegevust olemasolevate ressurssidega, nt ekspertide näol, keda on võimalik kasutada küberintsidentide või -kriiside korral, sh ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmades. Sellisel juhul võib eeldada, et ekspert ei ole enda tavapärases töökohas saadaval ning tema igapäevase töö peab ära tegema asendaja. Soovituse kohaselt peaks ühise küberüksuse peamine rahastus (sh füüsilise ja virtuaalse platvormi loomine, turvaliste sidekanalite loomine, koolitussuutlikkuse arendamine) tulema programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu tehtavatest investeeringutest. Komisjon, ENISA, Europol ja CERT-EU peaksid pakkuma ühisele küberüksusele haldus-, finants- ja tehnilist tuge vastavalt oma eelarve- ja personalivõimalustele. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab ühise küberüksuse algatuse eesmärki arendada Euroopa Liidu kriisihalduse raamistikku. Oluline on tagada liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste olukorrateadlikkus ning koordineeritud vastus suuremahuliste küberintsidentide ja –kriiside korral ning neist taastumine. Selgitus: ühise küberüksuse keskseks ideeks on luua erinevaid küberturvalisuse kogukondi kokku toov virtuaalne ja füüsiline koostööplatvorm, mis võimaldaks teha koostööd ühiste küberohtude ennetamiseks, tõkestamiseks ning neile reageerimiseks, ning täiendada seeläbi ELi küberturvalisuse kriisireguleerimise raamistikku. Toetame küberüksuse loomise peaeesmärki ning arutelusid selle üle, kuidas edendada liikmesriikide vahelist vastastikust abistamist küberintsidentide ja -kriiside korral, sh millised on liikmesriikide ootused ja vajadused. 5.2. Leiame, et enne ühise küberüksuse loomisega edasi liikumist tuleb tuvastada Euroopa Liidu kriisihalduse võimelüngad, sealhulgas probleemid küberkriiside halduses. Peame oluliseks, et küberkriiside haldamisel kasutataks maksimaalselt ära juba olemasolevaid liidu teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorme, vältimaks asjatut dubleerimist. Selgitus: komisjoni soovituses ei ole selgelt kirjeldatud ühise küberüksuse mandaati ega funktsioone. Ühtlasi ei ole soovituses piisavalt teavet üksuse võimaliku struktuuri ja juhtimistasandite kohta. Seetõttu valitseb ebaselgus, millist lünka loodav küberüksus EL küberkriiside haldamise raamistikus täidaks. Soovituses on küll kirjas, et loodav küberüksus peaks tuginema olemasolevatele struktuuridele, ressurssidele ja suutlikkusele, kuid praegusel kujul on oht, et dubleeritakse juba olemasolevate asutuste funktsioone. Näiteks dubleeriks küberõppuste ja koolituste läbiviimine ning olukorrateadlikkuse arendamine EL Küberturvalisuse Ameti (ENISA) mandaadist tulenevaid funktsioone. Kattuvuse oht on ka teiste olemasolevate asutuste või organite tegevustega ning hetkel läbirääkimisel oleva uuendatud võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse (NIS2) direktiiviga (operatiivtasandi kriisihaldusplatvorm EU CyCLONe; EL-i kriisihalduse plaan). Ka küberkuritegevuse kontekstis on vajalikud formaadid täna juba olemas. Europoli juures tegutsevad küberkuritegevuse vastase võitluse keskus EC3 ja riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik J- CAT, neid formaate tugevdades oleks võimalik laiendada nende tegevust ka funktsioonidele, mida soovitakse ühise küberüksuse raames teostada. Soovituses on probleemina välja toodud, et puudub mehhanism, mis panustaks vastastikusesse abisse kriisi korral, sh küberkaitses. See ei vasta täielikult tõele, arvestades, et alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektina on loodud küberkiirreageerimisüksus, mille eesmärk on panustada vastastikusesse küberjulgeolekualasesse abisse. Samuti on Eesti seisukoht, et sõjalise rünnaku korral ei koordineeri me kollektiivkaitselist (sh ka küberkaitse) tegevust ELi kaudu, mistõttu tohi ka ühine küberüksus taolist funktsiooni omandada. NATO käsitleb küberruumi sõjalise domeenina ning astunud samme vastavate võimekuste arendamiseks (sh Cyberspace Operations Centre, Cyber Rapid Reaction Teams). Ka küberdiplomaatia puhul on olemas küberdiplomaatia meetmete kogum, mis suunab ELi diplomaatilisi tegevusi laiamahulise pahatahtliku kübertegevuse korral ning mille raames toimub juba tihe koostöö, sealhulgas horisontaalses küberasjade töörühmas (HWPCI). Komisjon ei ole läbi viinud ka antud soovitust toetavat mõjuanalüüsi. Leiame, et üksuse loomisega edasiliikumise eelduseks on eelnimetatud aspektide täpsustamine, et vältida olemasolevate võimekuste dubleerimist. Ka soovitustes kasutatud mõisted „ulatuslik küberkriis“ , „ulatuslik küberintsident“ ja „ühisoperatsioon“ vajaksid täpsemat määratlust, kuna see aitaks paremini selgitada ka küberüksuse lisaväärtust olemasolevas EL kriisihalduse arhitektuuris. 5.3. Toetame Euroopa Komisjoni plaani luua ühise küberüksuse raames liikmesriikide ekspertidest koosnevad EL küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad, mida oleks võimalik kriisi korral abi vajavasse liikmesriiki saata. Nimetatud kiirreageerimiseüksuste täpsemad funktsioonid ning mandaat peaksid samas olema õiguslikult reguleeritud. Arvestada tuleb eksisteerivate koostöövormidega nagu alalise struktureeritud koostöö formaadis loodud küberkiirreageerimise tiim. Selgitus: soovituse kohaselt luuakse ühise küberüksuse raames ELi küberturvalisuse kiirreageerimisrühmad, mis koosnevad küberturvalisuse ekspertidest, eelkõige liikmesriikide riiklike küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) ekspertidest, keda toetavad ENISA, CERT-EU ja Europol, ning mis on valmis toetama ulatuslikest intsidentidest ja kriisidest mõjutatud osalejaid. Kiirreageerimisrühmade loomise aluseks saab olema loetelu ELi olemasoleva operatiivsuutlikkuse ressurssidest (sh olemasolevad spetsialistid, nende ekspertteadmised, intsidentide käsitlemise vahendid, funktsioonid ja ressursid, olemasolevad teabe ja luureandmete analüüsimise tooted jne), mida on võimalik kasutada küberintsidentide või -kriiside korral. Kiirreageerimisrühmade formaat on jäetud dokumendis üsna lahtiseks, mistõttu on ka nende funktsioonid ja mandaat ebaselged ning peaksid olema õiguslikult reguleeritud. See on oluline mh ka küberturvalisuse valdkonna ja sellega seotud info jagamise tundlikkust arvesse võttes. Paralleelselt on oluline, et taoline kiirreageerimisrühm ei dubleeriks Leedu juhitava PESCO projekti „Cyber Rapid Response Teams and Mutual Assistance in Cyber Security“ raames loodud küberkiirreageerimisüksust, mida on samuti võimalik rakendada ulatuslikule küberintsidendile ning küberkriisile vastamiseks ning kuhu Eesti täna Kaitseministeeriumi kaudu panustab eksperdiga. 5.4. Toetame kavatsust laiendada ühise küberüksuse raames tehtavat koostööd ka erasektori huvirühmadele, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajatele ja pakkujatele. Peame seejuures oluliseks koostöö ja kaasamise põhimõtete selgemat määratlemist. Selgitus: soovituse kohaselt peaks ühine küberüksus võimaldama teha selles osalejatel koostööd ka erasektoriga, sh küberturvalisuse lahenduste ja teenuste kasutajate ja pakkujatega, toetades seeläbi liidu küberturvalisusealast kriisiohjeraamistikku. Arutelud erasektori kaasamisest küberkriiside haldamisse on teretulnud, võimaldades läheneda küberkriiside teemale terviklikumalt. Samas on vaja edasiste arutelude käigus detailsemalt välja tuua, keda täpsemalt erasektori osalejate all silmas peetakse ning kuidas toimuks praktikas osalejate operatiivkoostöölepingute sõlmimine küberturvalisuse teenuste pakkujatega. Ühtlasi on vaja paika panna, kuidas otsustatakse, milliseid erasektori osapooli kaasatakse ning kuidas on selliste lepingute puhul tagatud, et arvestatakse kõigi liikmesriikide huvidega. Koostöö sisuline pool ning kaasamise põhimõtted vajavad selgemat piiritlemist. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomise kohta saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Infoturbe Assotsiatsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infokommunikatsiooni SA, Riigi Infosüsteemi Amet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Arvamuse saatsid Siseministeerium koos Politsei- ja Piirivalveametiga, Välisministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1). Lisa 1. Arvamused ühise küberüksuse loomist käsitleva soovituse kohta Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud 1. Siseministeerium JOINT CYBER UNIT (JCU) - ÜLEVAADE Teadmiseks võetud ja Eesmärk – luua ühine ruum kõikidele EL küberturvalisuse osapooltele, luua koostööplatvorm osaliselt arvestatud, mh ühiste küberohtude ennetamiseks, tõkestamiseks ja reageerimiseks. Kogu küberkriisihalduse seisukohapunktis 5.2 koordineerimine toimuks läbi JCU: olemasolevatele struktuuridele lisandväärtuseks ja lünkade (täpsemalt allpool täitmiseks. Koostööks plaanitakse luua nii virtuaalne kui füüsiline platvorm. konkreetsete Koordineeritud vastused rünnakutele – olukorrateadlikkus – ühine valmisolek. ettepanekute juures). JCU tegevused ja roll: 1. Ühine tööriistakast EL operatiivseks ja tehniliseks toeks; 2. Terviklikumad küberturbe ohuhinnangud; 3. Luua küberturbe intsidentide ja kriiside valmisoleku ja reageerimise (response) plaan; 4. Luua ühiste tegevuste memorandum; 5. Moodustada EL küberturbe kiirreageerimisrühmad (Rapid Reaction Team); 6. Informatsiooni jagamine ja tekitada operatiivkoostöölepped erasektori ettevõtetega. KOKKUVÕTE  Eesti ei peaks kartma välja tuua, kui ettepanek on sisult toores ja ebaselge ning mis potentsiaalselt dubleerib ning hakkab ülekattega täitma juba olemasolevaid institutsionaalseid funktsioone (vt p.4).  Küberrünnakud LR-de pihta on igapäevased – oluline on iseseisvama ja tõhusama individuaalse reageerimise võimekus. Keskne EL struktuur ei jõua kõike hallata ega kõiki abistada (Europoli analoog, lisaks võib küberintsident olla väga tundlik, eriti, kui seotud riigivõrkude ja -süsteemidega).  LR peavad looma siseriikliku küberturbe intsidendi ja kriisikorralduse plaani, mis võib kuuluda EL poolsele läbi vaatamisele. Et saaks toimida ühine haldus, peavad need plaanid aga vähemalt osaliselt kattuma ja olema sarnase iseloomuga.  ECJ peaks kriisihalduse esimeses etapis keskenduma EL institutsioonidele – tulevikus on võimalik funktsioone laiendada (ECJ või siis olemasolev mehhanism).  JCU kui keskne struktuur nõuab meeletut ressurssi ja tehnilise kompetentsiga inimesi, kes on hädavajalikud riiklikes asutustes.  EL kui maailma tasandil on vähe olnud küber „rünnakuid ja -kriise“, millele „aktiivselt“ reageerida – probleem on ekspertide sõnul olemasolevate süsteemide puudulikus halduses ja korrashoius, küberhügieenis ja inimeste teadlikkuses. SIM SEISUKOHAD Arvestatud 1. JCU idee ja struktuur EL „küberinstitutsioonide“ arhitektuuris jääb ebaselgeks. seisukohapunktis 5.2. Kuivõrd JCU tegevused on paljuski juba teiste asutuste/mehhanismide poolt kaetud, peaks mudel olema integreeritud olemasolevate mehhanismide juurde. Nõustume dubleerimise a. JCU funktsioon ning eesmärk peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt problemaatikaga. selgitatud. Praegune käsitlus on kõikehõlmav, mis avaldub dubleerimisena. b. Küberõppused, harjutused, koolitused ja haridus – dubleerib nii ENISA kui CEPOLi tegevusi. c. Teadlikkuse tõstmine ja olukorrapilt (awareness) – SIM on seisukohal, et seda on võimalik teha juba olemasolevate mehhanismide raames (ENISA, Europol). d. Dubleerimine Europoliga – ka Europol on seotud EL üleste suuremate küberrünnakute haldamisega. e. Kommunikatsiooni ja teavituse korraldamine – võimalik kasutada olemasolevaid asutusi (ENISA). f. Analüüs ja raportid, hinnangud, ülevaated – ENISA, INTCEN. 2. JCU töökorralduse ja planeerimise faas hõlmab endas tegevust, mis „kaardistaks Arvestatud olemasolevad EL operatiivvõimekused“ ning määratleks EL asutustele ja ametitele seisukohapunktis 5.2. JCU kontekstis ülesanded ja vastutused. a. See näitab, et „küber“ institutsionaalne pilt on niivõrd kirju, et olemasolevatest tegevustest puudub selge ülevaade. 3. Küberintsident kui/vs küberkuritegevus – see piir on hägune ning valdavalt Teadmiseks võetud ja käsitletakse intsidente esimeses faasis kuritegevusena ehk Europoli koordineeriva arvestatud ülesandena (EE mõistes kriminaalmenetlus). seisukohapunktis 5.2 a. Küberintsidentidele reageerimine – mh tõenäoliselt omistamine või muu diplomaatiline meede. Täna arutatakse seda väiksemas ringis samameelsete Märgime, et grupi poolt. On LR, kes ei soovi omistamist ega omistamise toetamises küberintsidentidele osaleda – diplomaatiliselt EL tasandil väga ebarealistlik ülesanne. reageerimine on b. Praktiline reageerimine saab tulla üksnes LR poolt – SIM on seisukohal, olemuselt laiem teema et teavitustöö, aruannete, raportite ja kommunikatsiooni edukaks ja hõlmab terve rida korraldamiseks ei ole vaja suurt iseseisvat asutust – taaskord on selleks juba erinevaid meetmeid, olemasolevad asutused/mehhanismid. mille esmane ülesanne on kontrolli alla saada intsidendist põhjustatud kahju. JCU ongi eelkõige mõeldud EL küberintsidendi lahendamise operatiivse võimekuse tõstmiseks kui diplomaatilise ja poliitilise fookusega omistamise rakendamiseks. 4. Rahvusvahelise kuritegevuse osas on SIM seisukohal, et vastavad formaadid on Arvestatud olemas. Neid samu formaate tugevdades (osaliselt juba olemas, vt p.1.d), on võimalik seisukohapunktis 5.2. laiendada ülesannetele/funktsioonidele, mida soovitakse JCU raames teha. a. Europol – rahvusvaheliste menetluste koordineerimine, ühised uurimisrühmad – ilmestab töö keerulist ja operatiivse reageerimise keerulisust. Lisaks on Europol läbi viinud ja koordineerinud mitmeid suuri rahvusvahelisi operatsioone. b. J-CAT – riikidevahelise operatiivkoostöö võrgustik (EE hetkel ei osale). J- CAT-i olemasolevaid funktsioone laiendades oleks võimalik anda sellele ka kriisidele reageerimise funktsioon (täna osaliselt seda juba tehakse). c. EUCTF1 – strateegilised küsimused rahvusvahelise küberkuritegevuse osas. 5. JCU ei oma praktikas suutlikkust EL üleselt kriiside tingimustes operatiivselt ja Teadmiseks võetud. otsustavalt tegutseda. Põhjendused: a. Siseriiklikud regulatsioonid ja kriisihalduse mudelid on väga erinevad – Kriiside lahendamise siseriiklikke töökorraldusi ei tunta, mis printsiibis eeldab kogu kriisihalduse lõplik vastutus ja ühtlustamist EL üleselt. See ei ole LR suurusi arvestades mõistlik. meetmete rakendamine b. Kriisi tehniline haldamine ning lahendamine saab tulla valdavalt siiski on liikmesriikide LR poolt – erinevate süsteemide tundma õppimine ja rünnaku analüüsimine vastutusalas ja võtab aega, see välistab JCU poolse operatiivse suutlikkuse. aluslepingutega paika c. Eelnevale tuginedes on ebatõenäoline, et JCU saab pakkuda operatiivset ja pandud. JCU peaks tehnilist tuge. olema omamoodi d. Nii Euroopa Komisjon, ENISA, Europol kui CERT-EU peaksid JCU-d kriisistaabi tuumik, mis finantsiliselt ja operatiivselt toetama2, mis ilmestab selle struktuuri suurust võimendab ja soodustab ja vajadust teiste asutuste toetuse järele, kus on juba praegu ressursside füüsiliste, tehniliste ja puudus. protseduuriliste vahenditega riikidevahelist koostööd kriiside haldamisel. Kuidas seda teha nii, et loodav üksus pakuks ka selget lisaväärtust, on edasistel läbirääkimistel keskne teema. 1 European Union Cybercrime Task Force – 2x aastas, LR küberüksuste juhid ja enamik seotud institutsioone arutavad hetkeolukorda, prognoosivad muutusi ning mõtestavad peamised väljakutsed. 2 C(2021) 4520 final. Punkt (19). 6. Küber “kriisi“ tingimus ja mõiste ei ole selge – hetkel puudub ühene selgitus, Arvestatud millistes olukordades JCU käesoleva komisjoni soovituse kohaselt rakenduks. seisukohapunktis 5.2. 7. JCU peaks jääma EL institutsioonide keskseks – kui süsteem soovitud viisil tööle Mittearvestatud. hakkab, on pädevusi võimalik laiendada. Hetkel ei ole päris a. EL institutsioonide süsteemide arhitektuurile ja toimimisele on võimalik selge, mida tähendab keskenduda, mis võimaldab ka operatiivset reageerimist. süsteemi “soovitud viisil tööle hakkamine”. Samuti ei lähe vaid EL keskne lähenemine JCU idee põhiolemusega kokku - see peaks hõlbustama eelkõige liikmesriikide küberintsidentide lahendamise võimekust ning keskse olukorrapildi teket, kasutades selleks ekspertiisi ja ressurssi mis on liikmesriikidel juba endil olemas 8. Küberrünnakud on väga tundlikud (Leedu erinevalt Eestist ei avalikustanud 2020. a Teadmiseks võetud. sügise rünnakut) – EL LR tasandil on erinev valmisolek detailset infot jagada. JCU loomisel tuleb a. Kui toimub riigiasutuse vastane rünnak, ei soovi pihta saanud riik seda infot tagada teabe laia ringiga jagada. Toimetatakse lähimate partneritega või sootuks üksinda, konfidentsiaalsus. mõistmaks, mis on juhtunud. Samas on adekvaatse b. Probleem seisneb teabe konfidentsiaalsuse tagamises – EL tasandil on info teabevahetuse näol kaitstud erinevalt ning üldisemalt nõrgemalt, toimunud on lekkeid. olnud tegemist kestva probleemiga ja võimalikult heade lahenduste otsimisega tuleks kindlasti tegeleda. 9. Küberintsidentide ja -rünnakute koordineerimine ja lahendamine – on LR, kelle Teadmiseks võetud. võimekused on paremad. Üheks probleemiks saab aga täna pidada teabeteenuste soetamist ja hankimist, mille tsentraalne hankimine oleks EL üleselt väga soodne Nõustume, samas JCU ning ka küberkuritegevuse ja küberturvalisuse tagamise perspektiivist väga kasulik. loomise üheks On ebatõenäoline, et JCU3 suudaks keskselt kogu ohupilti tulemuslikult analüüsida ja eesmärgiks olekski kuvada, see võimekus peab olema LR-de põhine. Näiteks: keskse olukorrapildi a. Pahavarade kohta infot koguvad ja jagavad kesksed süsteemid (Virustotal). tekitamine ja b. Avalike IT infrastruktuuride infot koguvad platvormid (Shodan, Censys). haldamine. Kui seda Domeenide kohta kogutav informatsioon. õnnestub osaliseltki parandada, oleks juba tegemist õnnestumisega. 2. Välisministeerium TAUST: Teadmiseks võetud. 23. juunil 2021 esitles Euroopa Komisjon (KOM) soovitust Euroopa Liidu ühise küberüksuse (Joint Cyber Unit ehk JCU) loomiseks. 4 Idee JCU loomiseks on olnud Euroopa Liidus arutelul juba mõnda aega ja oli kesksel kohal ka 16. detsembril 2020 avaldatud Euroopa Liidu uuest küberturvalisuse strateegia teise tegevusvaldkonna all, mis keskendub toimevõime suurendamisele küberintsidentide ennetamiseks, heidutamiseks ja neile vastamiseks. 5 JCU eesmärk on luua ühine ruum õiguskaitse- ja teabehankeasutuste, diplomaatiliste ringkondade, tsiviil- ja kaitsevaldkondade esindajatele ning olgugi et mitte dubleerida olemasolevaid koostööformaate, aidata koostööl võtta operatiivsem kuju. Juba EL-i 3 C(2021) 4520 final. Punkt (28). 4 Komisjoni soovitus ühise küberüksuse loomiseks, 23.06.2021 (C(2021) 4520 final) 5 Euroopa Liidu küberturvalisuse strateegia digikümnendiks, 16.12.2020 (JOIN(2020) 18 final) küberturvalisuse strateegias on toodud välja üks KOM soovituse peamisi märksõnu: kõik erinevad osapooled kübervaldkonnas peaksid jagama infot „jagamisvajaduse“ (need-to-share), mitte „teadmisvajaduse“ (need-to-know) põhimõtte alusel ehk siis suurendada oluliselt LR-ide vahelist infovahetust ja ühtset olukorrapilti, millele aitab kaasa ka INTCEN-i tegevus.6 Lisaks toob soovitus mitmel korral välja vajaduse suuremaks EL-i „solidaarsuseks“ LR-ide abistamiseks küberintsidentide korral. Olgugi et antud sõna esineb ka EL-i küberturvalisuse määruses (Cybersecurity Act, 2019), on see lähtepunkt koroonakriisi järgselt tulnud veelgi enam esile ning on ka näiteks teatud LR-ide nagu Prantsusmaa üks strateegilisi eesmärke EL-i küberpoliitikas. KOM leiab, et JCU loomine aitaks lõpuni viia Euroopa küberturvalisuse kriisihalduse raamistiku loomine. Soovituse kohaselt ei loodaks JCU näol siiski eraldi kehandit, vaid eri osapooli hõlmav „virtuaalne ja füüsiline platvorm.“7 Platvormi ülesseadmise ülesanne antaks EL-i Küberturvalisuse Ametile (ENISA); administratiivset, tehnilist ja finantstuge annaks ka CERT-EU, KOM ja EUROPOL. Siin seisneb ettepaneku suurim vastuolu. Üheltpoolt loodetakse algatusega Brüsselist hallatava platvormi kaudu tuua kokku kõik erinevad kübervaldkonna EL-is ja LR-ides tegelevad võtmeisikud ja koordineerida küberintsidentide teemal tehnilist ja operatiivset ning diplomaatilist (ja teatud määral ka kaitsevaldkonnaga seotud) infovahetust. Teisalt ei soovita luua uut ametlikku struktuuri ning dubleerida olemasolevate koostööformaate nagu EL-i CSIRT võrgustikku ja EU CyCLONe’i, aga ka INTCEN, horisontaalne küberasjade töörühma (Horizontal Working Party on Cyber Issues ehk HWPCI) ja küberdiplomaatia meetmete kogumil (EU Cyberdiplomacy Toolbox) põhinevaid tegevusi. Selline lähenemine on tõenäoliselt tingitud LR-ide võimalikust vastuseisust liialt kesksele struktuurile seoses küberturvalisuse valdkonnale omaste tundlikkustega, ent samal ajal soovist kasvatada kasvavate küberohtude valguses EL-i küberkerksust. See vastuolu mängib paratamatult rolli ka Eesti seisukohtade kujundamisel. Praktikas on olemas selge oht, et JCU siiski dubleeriks märgatavalt olemasolevaid protsesse ning tekitaks mitmes asutuses tõenäoliselt vajaduse ka lisaressursi järgi. Samuti on ebaselge, kas niivõrd suurte osaliste ringiga „platvorm“ tõepoolest parandaks LR-ide vahelist koordinatsiooni ja seeläbi võimaldaks küberkerksust kasvatada või ei annaks lisaväärtust või isegi pärsiks seda, kuna LR-id ei tunne end mugavalt tundliku info jagamisel. Tehnilisest vaatest on soovituses lahendusena välja toodud turvaliste kanalite loomine, sealhulgas Euroopa küberkilbi (European Cyber Shield) algatuse keskmes oleva tervet EL-i katva turvalisuskeskuste (Security Operations Centre ehk SOC) võrgustiku põhjal, kuid see ei lahenda infojagamisega seotud poliitilisi tundlikkusi. Praeguse visanduse kohaselt oleks JCU algatuse kokkupuude EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) võrdlemisi lai. Soovituses tuuakse teiste seas välja koostöö küberdiplomaatia meetmete kogumi ja PESCO raames tehtavate projektide tulemusel (sh Leedu koordineeritav küberkiirreageerimisüksuste projekt, kuhu kuulub ka Eesti). Ettepanek tunnustab meetmete kogumi rolli küberstabiilsuse kasvatamisel, kuid toob välja soovi, et küberdiplomaatia kogukond teeks JCU-ga koostööd, kasutades ja pakkudes tuge kõikide võimalike diplomaatiliste meetmete kasutamisele, eelkõige avalik kommunikatsioon, ühtse olukorrapildi tekitamise toetamine ning suhtlus kolmandate riikidega. 8 Kuigi ka Euroopa välisteenistus (EEAS) oleks JCU soovituse põhjal üks liikmeid, ei tule soovitusest piisavalt selgelt välja, mil määral oleksid LR-ide küberdiplomaatia eest vastutavad isikud JCU-sse kaasatud. ÜVJP kõrge esindaja all olev INTCEN peaks samuti JCU-le pakkuma pidevat luureinfol põhinevat olukorrapilti olemasolevatest ja kujunevatest ohtudest. 9 TAGASISIDE: Arvestatud  Paigutades JCU soovituse Eesti soovi arendada edasi Euroopa Liidu kriisi- ja seisukohapunktis 5.1. vastumeetmeid ja arvestades tõsiste küberintsidentide kasvu, sealhulgas kriitilise taristu vastu, tervitame üldjoontes JCU algatuse eesmärki tagada LR-ide ja vastavate EL-i asutuste koordineeritud vastus suuremahuliste küberintsidentide ja –kriiside korral ja neist taastumine.10 Siinkohal lähtume sellest, et Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu kiirreageerimisevõime parandamist ning Eesti laiemast eesmärgist arendada riigikaitse laia käsitlust ning parandada ühiskonna valmisolekut kriisideks ning hübriidohtudele vastupanu võimet.11 6 JOIN(2020) 18 final, lk 13 7 C(2021) 4520 final, punkt 9, artikkel 6 8 C(2021) 4520 final, punkt 23 9 C(2021) 4520 final, punkt 24 10 C(2021) 4520 final, artikkel 4 11 Eesti EL-i poliitika prioriteetide 2022-2023 dokumendi eelnõu (kooskõlastamisel ja valitsusele esitamisel)  Olgugi et soovituses on toodud esile soov tuua kokku ja rakendada paljusid olemasolevaid Arvestatud algatusi, mille eesmärk on kasvatada EL-i küberkerksust ja teha koostööd ka kriiside ajal, seisukohapunktis 5.2. leiame, et praktikas võib JCU hakata liigselt dubleerima ka hästi toimivaid olemasolevaid algatusi ning moodustada kavandatavast mandaadist hoolimata sisuliselt eraldi kehandi. Seetõttu sooviksime keskenduda suuremale selgusele, kuidas JCU teiste algatustega koos toimima hakkab, kes JCU sisulist tööd koordineeriks (nii EL-i asutustest kui ka LR-idest) ning millise regulaarsusega JCU töötaks (näiteks soovituses mainitud harjutuste kujul). Esmatähtis on, et kõik LR-id tagavad enda riigisisese kriisidele vastamise protseduuri, mistõttu toetame soovituses mainitud vajadust kujundada ja testida riiklikke küberintsidentidele ja –kriisidele vastamise plaane, mis on kooskõlas EL-i küberturvalisuse määruse artikkel 7(2), (5) ja (7)-ga. Vaid nii saab EL aidata tagada tõhusa ja kiire koostöö, nii olemasolevate formaatide kui võimalike uute algatuste raames.  Tunnustame, et soovituses on välja toodud koostöö Euroopa Liidu küberdiplomaatia Teadmiseks võetud. meetmete kogumi raames ning et meetmete kogum on aidanud kaasa konfliktiennetusele ja rahvusvaheliste suhete stabiilsuse kasvatamisel. Eesti jaoks on eriti oluline EL-i heidutustegevuse edendamine ning seega on meetmete kogumi, sealhulgas EL-i kübersanktsioonirežiimi, edendamine ja tõhustamine ning selle raames toimuv koostöö ka teiste samameelsete riikidega üks meie küberdiplomaatilise tegevuse prioriteete. Leiame, et senised tegevused on aidanud kaasa läbipaistvuse suurendamisele ja riikide vastutuse väljatoomisele, kõige viimati 19.07.2021 toimunud koordineeritud avaldused seoses Hiina pahatahtliku kübertegevusega JCU soovituses. on küll välja toodud.  Kõhkleme JCU soovituses olevas hinnangus, et hetkel puudub EL-il mehhanism kriiside puhul küberdiplomaatia läbiviimiseks, kuna on olemas nii horisontaalne küberasjade töörühm (ja selle raames ka EL-i kübersaadikute võrgustik) kui ka PSC. Samuti on olemas ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR). Toetame seega soovituses olevat ettepanekut luua tõhus side IPCR-iga.12 Samuti võib olla vajalik määratleda selgemini „kriis“ kübervaldkonnas, mis loob vajaduse eraldi küberdiplomaatia alaseks koordineerivaks mehhanismiks.  Märgime ära, et hetkel pole selge, mis kujul küberdiplomaatia ringkonnad JCU-st osa võtaksid ning mis kriteeriumide alusel nende kaasamine otsustataks – soovituses loetletud JCU alaliste liikmete seas on EEAS, toetavate liikmete seas on mainitud HWPCI eesistujat, kuid mitte võimalust kaasata näiteks LR-ide küberdiplomaadid. Olgugi et operatiivsel tasemel ei peaks küberdiplomaadid olema pidevalt kaasatud, siis on nende kaasamise küsimuse täpsustamine seda vajalikum arvestades, et soovituses on välja toodud, et JCU võiks toetada küberdiplomaatia kogukonnal koordineerida poliitilise omistamise puhul avalikku kommunikatsiooni. Toome välja, et omistamist puudutavate tegevuste tundlikkusi silmas pidades on vajalik tagada salastatud kanalite olemasolu (nagu on mainitud punktis 29) ning selgitada ka HWPCI rolli, kus taoline koordinatsioon seni toimunud on. JCU loomisega seotud kaalutlusi, sealhulgas võimaliku dubleerimise vältimist tuleks arvesse võtta ka küberdiplomaatia meetmete kogumi uuendusprotsessis, mida EEAS hetkel LR-idega tehtavate konsultatsioonide põhjal läbi viib.  Toetame olemasolevate PESCO projektide kaasamist JCU algatusse (punkt 26). Eesti on Leedu läbiviidava CRRT projekti liige ning selle projekti õppetunde tuleks võtta arvesse ka JCU ülesseadmisel.  Toome esile vajaduse terminoloogiliseks ühtlustamiseks. Spetsiifiliselt: kuna sõna Teadmiseks võetud. „küberrünnak“ on juriidilises mõttes kitsama tähendusega, soovitame läbivalt kasutada sõna „küberintsident“ (nagu on juba tehtud soovituse artiklites), mis võimaldab oluliselt laiemat tõlgendust. Samuti rõhutame vajadust kasutada üleilmse küberruumi kirjeldamisel läbivalt sõna „free“, mis on kooskõlas ka EL-i Nõukogu 22.03.2021 järeldustega EL-i küberturvalisuse strateegia teemal: „a global, open[, free,] stable and secure cyberspace.“13 Ühtlasi toome välja, et punktis 8 kasutatud sõna „countermeasures“ on rahvusvahelise õiguse kohaselt kitsamalt piiritletud. Soovitame selle asemel kasutada sõna „measures“ või „responsive measures“, mis oleks kohasem küberintsidentide vastamise puhul kõigi erinevate võimalike tegevuste kirjeldamiseks. 3. Riigi Infosüsteemi Amet 12 C(2021) 4520 final, punkt 14 13 Draft Council conclusions on the EU’s Cybersecurity Strategy for the Digital Decade (6722/21) KOM teatis ja protseduurika – RIA toetab komisjoni üldist printsiipi, et küberturvalisus on Teadmiseks võetud. üks digipöörde aluseid ning sinna peab investeerima. Samuti leiame, et on oluline pidada arutelu Arvestatud selle üle, kuidas suurendada solidaarsust ja vastastikust abistamist liikmesriikide vahel seisukohapunktides 5.1 kriisiolukorras. ja 5.3. Kuna kõnealune komisjoni plaan ei ole seotud ühegi seadusandliku aktiga, saab selle rakendamine toimuma liikmesriikide ja EL-i ametite vaheliste koostöölepete toel. RIA sooviks edasiste arutelude käigus välja selgitada, kas algatusega liituvad liikmesriigid riiklikul või asutuste tasandil ning kas kaasuda oleks võimalik ka osaliselt? Samuti oleks oluline teada, kas algatuses osalemine eeldab liikmesriigi või asutuse poolset rahalist panust JCU „ühiskassasse“. Küberüksus peaks soovituse kohaselt olema töövõimeline järgmise aasta lõpuks ning selle aasta sees plaanitakse juba esimesi tegevusi. Komisjon on ette näinud, et JCU ellu viimist hakkab koordineerima uus Komisjoni ad hoc töögrupp, kuhu on kutsutud eri EL-i institutsioonide esindajad ja üksikud liikmesriigid ning mida veab eest EL-i küberamet ENISA. Komisjon plaanis korraldada esimese kohtumise juba juulikuus, kuid see lükati COVID-19 olukorra tõttu edasi. On kahetsusväärne, et komisjon üritas pihta hakata algatusega, mis tõenäoliselt ilma liikmesriikide panuseta ei realiseeruks, ilma kõigi liikmesriikideta konsulteerimata. RIA hinnangul peaks JCU üles ehitamist koordineerima EL-i Nõukogu horisontaalne küberasjade töögrupp (HWP), millel on selleks kõige tugevam mandaat ning kus on kõik liikmesriigid esindatud. Samuti on HWP-l parim võimalik ülevaade seostest eri domeenide (küberkaitse, -diplomaatia, -luure ning –õiguskaitse) vahel. HWP peaks kaasama ENISA kõikidesse asjakohastesse tegevustesse. Teatises välja toodud konkreetsete eesmärkide täitmise (EL küberkriiside kava, õppuste korraldamine, võimekuste kaardistamine) ja seirega võiks tegelema hakata NIS koostöögrupp (arvestades HWP juba suurt töökoormust seoses NIS 2.0 läbirääkimistega), mis on küberasutuste endi poolt kaetav formaat. NIS koostöögrupp võib spetsiifilisemaid teemasid suunata enda olemas olevatele töövoogudele või luua vastavaid uusi töövooge (nagu tehti 2019. aastal 5G teema puhul). RIA arvab, et komisjoni pakutud ajakava on liiga kiireloomuline ning tähtaegadest kinni pidamine tähendaks, et algatuse kvaliteet kannatab. Määratlused – Teatises puudub selge kirjeldus sellest, mida antud initsiatiiviga saavutada Arvestatud püütakse. Küberkogukonnas puudub ühtne arusaam sellest, mida täpselt tähendab küberkriis seisukohapunktis 5.2. või laiaulatuslik intsident. Millised on need intsidendid, mille puhul JCU olemasolu looks lisandväärtust? Kas nt SolarWinds, mis puudutas paljusid liikmesriike, kuid ei omanud märgatavat mõju ühiskonnale; või seisab lävend Iiri tervisesektori halvanud lunavararünnaku kõrgusel? RIA hinnangul oleks JCU-st kasu just Iiri juhtumi puhul, kuid kuna selliseid intsidente juhtub harva, siis on taolise suure ja kohmaka raamistiku üles ehitamine küsitava väärtusega. Samuti poleks Iiri juhtumi puhul osade valdkondade kaasamisest intsidendi halduses otsest kasu olnud. Juhtimine – Komisjoni teatises ei ole piisavalt teavet JCU võimaliku struktuuri ja juhtimistasandite kohta. Eeldades, et JCU on komisjoni juhitud platvorm, siis kas see allub komisjoni presidendile, ÜVJP kõrgele esindajale või digi- ning ühisturu või mõnele teisele volinikule? Dubleerimine – Komisjoni teatisest loeb välja, et plaan on luua nii füüsiline kui virtuaalne platvorm, ilma uue juriidilise kehandita. Füüsiline platvorm hakkaks paiknema CERT-EU ja ENISA Brüsselisse loodava esinduskontori pindadel. Üksuse löögihaare oleks üsna lai, kuna komisjon on ette näinud, et sellest saab teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvorm nii tsiviil-, militaar- kui luurekogukondade jaoks. Infovahetusse ja õppustele kaasatakse ka teatud erasektori esindajad. RIA toetab JCU platvormi ellu viimist ilma uue juriidilise keha loomiseta ning rõhutab, et ENISA ja CERT-EU olemasolevaid vahendeid kasutades saab vältida dubleerimist. Para. (11) välja käidud eesmärk luua turvalisemad infovahetuskanalid tsiviiltasandile (CSIRTide võrgustikule ja CyCLONe-le) ei annaks võrreldes praeguste vahenditega suurt lisandväärtust: „ühise küberüksuse tööle kaasaaitamine peaks võimaldama osalejatel tugevdada olemasolevaid võrgustikke, nagu CSIRTide võrgustik ja EU CyCLONe, tagades neile turvalised teabevahetusvahendid ja parema avastamissuutlikkuse (st infoturbekeskused) ning võimaldades neil kasutada olemasolevat ELi operatiivsuutlikkust“ Küsimusi tekitab mõte, et EL-i võrgustikud hakkavad teavet saama infoturbekeskustelt (ingl. k. Security Operations Centre). Teatisest ei tule välja, kuidas komisjon kavatseb neid formaalselt kaasata. Komisjoni teatise para (4.) loeb aga välja: „hoolimata suurtest edusammudest, mida on tehtud küberturvalisuse valdkonnas tänu liikmesriikide koostööle, eelkõige koostöörühmas (võrgu- ja infoturbe koostöörühm) ning küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRTide) võrgustikus, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148(2)alusel, puudub endiselt ühine ELi platvorm, kus tõhusalt ja ohutult vahetada eri küberturvalisuskogukondades kogutud teavet ning kus asjaomased osalised saavad koordineerida ja rakendada operatiivsuutlikkust“ RIA ei ole sellise väitega täielikult nõus, kuna CSIRTide võrgustik on viimase paari aastaga arvestatava operatiivse korralduseni jõudnud ning pea kõikide liikmesriikide CERT-id saavad siseriiklikul tasandil teistelt valdkondadelt teabe vajalikul hulgal kätte. Samuti oleks ennatlik anda hinnanguid EL-i CyCLONe võrgustiku kohta, mille töö algas (liikmesriikide vabatahtlikul algatusel) alles 2020. aasta lõpus. Kuigi CSIRTide võrgustikus on ligi 500 liiget, siis nende kasutavatel platvormidel on liikmete vahel valdavalt kõrge usalduse tase. Kui kaasata igast domeenist selline arv inimesi JCU initsiatiivi, siis see arv paisuks mitmekordselt ning seetõttu saaks ekspertide vahel olema keeruline usaldust luua. Tõhustamist vajab EL-i institutsioonide ja ametite omavaheline küberturvalisuse teemaline suhtlus, võimekuste suunamine ja käsuliinide korraldus. CSIRTide võrgustikule võiks eri domeenide teabe kohale tuua ENISA. Samuti on RIA-l küsimus, kuidas suhestub JCU ettepanek PESCO CRRT initsiatiiviga. Samuti oleks para. (13) ellu viimine suuresti EL CyCLONe formaadi dubleerimine: „Platvorm peaks koondama liikmesriikide ja ELi üksuste tehnilise ja operatiivtegevusega seotud kriisiohjeeksperte, et koordineerida reageerimist küberohtudele, -intsidentidele ja - kriisidele, kasutades olemasolevat suutlikkust ja eksperditeadmisi. Ühises küberüksuses osalevatel ekspertidel on nii füüsilist kui ka virtuaalset platvormi kasutades võimalik jälgida ja kaitsta palju suuremat ründepinda. Selleks peaksid osalejad koordineerima tööd piiriüleste intsidentide ja kriiside korral ning pakkuma platvormi kaudu abi riikidele, kus intsidendid on aset leidnud.“ EL kriisiplaan – NIS 2.0 direktiiviga seatakse liikmesriikidele kohustuseks paika panna Teadmiseks võetud. kriisihaldusplaanid, mis peavad sisaldama direktiivis ette nähtud eeskirju. Nende plaanide põhjal soovitakse JCU initsiatiivi kaudu luua ka kogu EL-i hõlmavad kriisihaldusplaanid. Kuigi selline initsiatiiv on tervitatav, siis teatises märgitud tähtajaks (30. juuni 2022) ei ole NIS 2.0 direktiiv veel jõustunud. Kõige varem saab NIS 2.0 direktiiv liikmesriikide poolt siseriiklikkusse õigusesse üle võetud 2023. aasta lõpuks. RIA hinnangu põhjal võib EL-i küberintsidentidele ja –kriisidele reageerimise kava välja töötada juba varem ning see võiks toimuda NIS koostöögrupi arutelude põhjal. Võimekuste kaardistamine – Sellise ülesande saaks/oleks saanud anda ENISA-le, kuna jääb Arvestatud nende mandaadi piiresse. ENISA teeb sarnaseid analüüse üsnagi tihti ning neil on laias laastus seisukohapunktis 5.2. teadmine olemas ning samuti on neil võimalus võtta liikmesriikidega ühendust läbi CSIRTide või CyCLONe võrgustiku. Kiirreageerimisvõimekus – Ühise küberüksuse keskseks sambaks saaksid Arvestatud kiirreageerimisüksused, mis koosneksid liikmesriikide nimetatud ekspertidest ning mida oleks seisukohapunktis 5.3. võimalik abi vajavasse liikmesriiki saata. Komisjon on teatises selle formaadi jätnud lahtiseks, kirjeldades seda vaid paari sõnaga. Arusaadavalt tekitab selline lähenemine rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Riigi julgeoleku vaatepunktist on tegu väga ambitsioonika ettepanekuga, kus jäetakse arvestamata mitmed eripärad. Komisjon väidab, et JCU peaks tuginema olemasolevatele ressurssidele ja suutlikkusele. Kuidas on see võimalik, kui praegu on enamustes riikides pea kogu ressurss ja suutlikkus juba rakendatud väga oluliste ülesannete täitmiseks? Skaleeritavus – RIA tervitab diskussiooni algatamist erasektori kaasamisest küberkriisi Arvestatud halduse teemasse. Siinkohal on häid näiteid enamustest liikmesriikidest, sh. Eestist. RIA huvi seisukohapunktis 5.4. on teada, kas erasektori all mõtleb komisjon vaid ISAC-uid? Üle-Euroopalise platvormi erasektori kaasamisel on samuti see mure, et osalejaid võib saada liiga palju, mis lahjendab kogukonnatunnet ning komplitseerib protsesse. Erasektori kaasamine võiks edaspidigi käia läbi ENISA Cyber Europe õppuste ning siseriiklikul tasandil korraldavate õppuste. Kuidas peaks reaalsuses välja nägema „osalejate operatiivkoostöölepingute sõlmimine küberturvalisusteenuste pakkujatega“? Kas otsustab Joint Cyber Uniti nimel, keda erasektorist kaasata? Kuidas on selliste lepingute puhul tagatud, et arvestatakse kõikide liikmesriikide huvidega? Vahendid - Millised on eeldatavad rahalised vahendid, mille Komisjon plaanib Digitaalse Teadmiseks võetud. Euroopa rahastust Joint Cyber Uniti peale suunata? Ühise küberüksuse edukus sõltub juba suuresti sellest, kui palju oma ressurssi ollakse nõus ühistegevustesse panustama. Üksuse peamine rahastus peaks tulema Digitaalse Euroopa programmist, kuid pressiteates on mainitud ka teisi EL-i vahendeid, sh. Euroopa Kaitsefondi (EDF). 4. Politsei- ja Piirivalveamet Keskkriminaalpolitsei Teadmiseks võetud, osaliselt arvestatud Käesoleval hetkel ei ole probleem selles, et Euroopa tasandil ei oleks piisavalt formaate, kus seisukohapunktis 5.2. kriminaalpolitsei saaks omavahel koostööd teha. Rahvusvaheliste uurimiste puhul juba Europol pakub koordineerimistuge ning samuti on Europolis formaat J-CAT, mis on riikide vahelise operatiivkoostöö võrgustik (milles küll Eesti hetkel ei osale, aga printsiibis). Lisaks sellele on Nõustume, et enne ka strateegilisem töörühm EUCTF, kus arutatakse strateegilisi küsimusi. kokkulepete tegemist peab selguma loodava Ettepanek: Kui on soov operatiivkoostööd veelgi suurendada, siis üks variant oleks seda teha mehhanismi sisuline lihtsalt J-CAT'i laiendamisena ning sel juhul oleks J-CATil ka kriisidele reageerimise väärtus ja eesmärk. funktsioon (mida nad ehk juba täna ka tegelikult sisuliselt teevad). Samas pole tegemist Tunnistus sellest, et süsteem töötab üsna hästi, on suured edukad rahvusvahelised operatsioone, vaid kriminaalpolitsei kus on Europol aidanud riikidevahelise koordinatsiooniga. operatiivse koostöö (lisa)platvormiga. Kuid see ei tähenda, et EU tasandil ei saaks riike toetada küberkuritegevuse vastases võitluses. Eesmärk on luua ühine Näiteks üheks probleemiks on erinevate teabeteenuste soetamine, mis on kriitilise tähtsusega, virtuaalne ja füüsiline kuid nende hankimine on ühele riigile pigem keeruline. Sellisteks teabeteenusteks võivad olla ruum õiguskaitse- ja erinevad pahavara kohta infot koguvad ja jagavad süsteemid (näiteks Virustotal), infrastruktuuri teabehankeasutuste, kohta koguvad platvormid (näiteks Shodan, Censys jne), domeenide kohta kogutav diplomaatiliste informatsioon (nn passiiv DNS). ringkondade, tsiviil- ja kaitsevaldkondade Ettepanek: Kuna selliseid tööriistu on vaja pea kõikidel küberüksustel EU liikmesriikides, siis esindajatele. Teisisõnu võiks Euroopa Komisjon kaaluda selliste tarkvade keskset hankimist ning riikidele on tegemist rakendusliidestele (ing k API) ligipääsu võimaldamist. laiapõhjalisema üksusega, mis peaks EL keskselt soodustama nii füüsiliste kui tehniliste vahenditega kriiside lahendamist. PPA teabehaldusbüroo infoturbetalitus Teadmiseks võetud. Pakutud tegevuskava on piisav. Põhiline probleem täna on liikmesriikide poolne valmisolek teabe jagamiseks oma haavatavuste kohta. Samas RS kanalite kaudu liigub selline teave asjasse puutuvate asutuste ja isikuteni. - Teabe konfidentsiaalsuse tagamine on siin võtmekoht, sest ilma selleta see süsteem ei saa toimida. - Võib eeldada, et osadel liikmesriikidel puudub huvi suuremahuliste intsidentide kohta endal olevat teavet jagada, sest see võib olla neile riiklike huvide või julgeoleku vaates olulisem. Põhimõte suure mõjuga intsidentide teabe jagamisel peaks olema turbe parandamine ja mitte selle ärakasutamine poliitiliselt. Eeskujuks on siin lennundus, kus ei otsita mitte süüdlasi vaid proovitakse ohutust parandada. 5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTJA toetab ühise küberüksuse JCU (Joint Cyber Unit) loomist ja mõistab selle loomise Arvestatud vajadust. seisukohapunktis 5.1. Kuigi JTC loomise ajakava on soovituses piisava täpsusega kirja pandud jäävad meie jaoks siiski selgusetuks mõningad sisulised asjaolud: - Toetame Eesti sõnavõtus Horisontaalse küberasjade töögrupi informaalsel videokohtuminel (HWP Cyber Issues) 14.07.2021 esitatud argumente: „EE: Still analysing and developing our position and don’t have answers to your questions today, but we have one thought to share. One aspect that could help us form and move along the discussion would be to define what kind of incidents are we talking about. Talking about "cybersecurity incidents" or "crisis" is still vague. But if we could identify specific realistic scenarios, that would help to bring the discussions along. Currently we are trying to find a solution to a problem we can’t very well put our finger on.„; - Kuna küberründed toimuvad liikmesriikide sidevõrkudes, siis tuleks JCU soovitusse täpsemalt sisse kirjutada liikmesriikide roll, praegu on jäänud see osa soovituses üldsõnaliseks. Lisaks Euroopa struktuuridele on täpsemalt kirjas vaid CSIRTide võrgustikuga seonduv. Me mõistame, et JTC tegutseb eelkõige koostöös CSIRTide võrgustikuga kuhu on kaasatud RIA, kuid sides toimuvad küberründed puudutavad TTJA tegevusala otseselt, sh tulevikku vaadates kui need on seotud sertifitseeritud seadmeid kasutavate võrkudega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel