Ulvi Reimets Teie 18.03.2026 nr 12.2-10/52
Riigihangete Vaidlustuskomisjon Meie 02.04.2026 nr 12.2-2/1272-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud vaidlustuskomisjoni liige
Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo) esitas 18.03.2026
Rahandusministeeriumile taotluse riikliku järelevalve teostamiseks (edaspidi taotlus),
teavitades Rahandusministeeriumit riigihangete seaduse (RHS) § 195 lg 10 alusel asjaolust,
mis võib tuua kaasa ettekirjutuse tegemise Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi hankija)
riigihankes „Ravigaaside ost ja seadmete rent“ (viitenumber 305505) (edaspidi riigihange)
kehtetuks tunnistamiseks RHS § 208 lõike 1 alusel. Selleks palus VaKo
Rahandusministeeriumil riikliku järelevalve korras kontrollida hankija tegevuse
õiguspärasust.
Riigihangete registrist nähtub, et hankija on 24.03.2026 teinud otsuse ,,Hankekomisjoni
otsus’’, millega otsustati lõpetada ilma hankelepingut sõlmimata ehk teisisõnu on hankija
tunnistanud riigihanke omal algatusel kehtetuks. Riigihangete registrist nähtub ühtlasi, et
riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus on 24.03.2026 tehtud teatavaks kõigile
asjaomastele pakkujatele vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12, ja selles sisalduvad RHS § 47 lg-s
3 nõutud riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. Ühtlasi on riigihangete registris
31.03.2026 avaldatud teade riigihanke menetluse lõppemise kohta.
Nimetatud korralduses märgitakse muu hulgas, et ,,Pärast hankemenetluses esitatud
pakkumuste hindamist ja eduka Pakkuja otsuse tegemist tuvastas hankekomisjon, et
pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta riigihangete seaduses sätestatud rahvusvahelise
riigihanke miinimumnõuetele. Tähtaeg oli seaduses nõutust lühem, mistõttu ei olnud tagatud
pakkujatele piisav aeg pakkumuste ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Arvestades hanke
eeldatava maksumuse summat oli tegemist rahvusvahelise hankega, millele olid oodatud ka
osalejad väljastpoolt Eestit. Riigihangete seaduse kohaselt peab rahvusvahelise riigihanke
korral hankija tagama, et pakkumuste esitamise tähtaeg vastab seaduses sätestatud
miinimumpikkusele, milleks on RHS § 93 lg 1 p 4 kohaselt vähemalt 30 päeva. Kuigi lühema
tähtaja määramine ei olnud tahtlik, tegemist oli inimliku eksimusega, kujutab nimetatud
nõude rikkumine siiski endast olulist menetlusviga.’’
VaKo ja kohtupraktikast tulenevalt võivad riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise
põhjendatud vajaduse tingida hankija enda eksimused (nt VaKo 13.07.2018, 129-18/195365,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
p 10; Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2018, 3-18-452, p 13; Tallinna Halduskohus
05.08.2013, 3-13-1510, p 14), eelkõige vead, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise üle otsustamise hetkel enam parandada ei õnnestu. Hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu
sõlmimist, sealhulgas pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud
pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (nt VaKo 20.02.2018, nr 7-
18/191465/193893, p 19). Kuna eksimuse ilmnemisel olid pakkumused esitatud ja avatud, siis
riigihanke alusdokumente enam muuta ei olnud võimalik.
Rahandusministeerium on seisukohal, et riigihanke kehtetuks tunnistamisele puudus
õiguspärane alternatiiv ning riigihanke menetluses hankija tehtud eksimused tingisid
põhjendatud vajaduse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke menetlus on RHS § 73 lg 3 p 6 teise
alternatiivi alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1
ja § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Saara Selgmäe 5381 1142
[email protected]
2