TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Tellija : Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja : Tartu Ülikool Tartu Ülikool , registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 ( edaspidi nimetatud ka „ Ülikool “ ), keda esindab Taivo Raud , ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur - Ameerika 1, Tallinn 10122 ( edaspidi nimetatud ka „ Tellija “), mida esindab Ando Leppiman , keda edaspidi nimetatakse koos Pooled , lepivad kokku alljärgnevas : Käesolevaga tõe ndame, et Poolte vahel sõlmitud lepingu tulemusena valminud töö nimetusega „ Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021 – 2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel “ on Lepingus ettenähtud korras üle antud Tellijale. Tellija kinnitab, et töö „ Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021–2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel “ vastab Lepingus kokkulepitud uurimisülesandele ning on Ülikooli poolt läbi viidud vastavalt Lepingule ja t öös ei esine puudusi. Ülikooli nimel kirjutas alla : Tellija nimel kirjutas alla : (allkirjastatud digitaalselt) Mati M õ tte vanemanal üü tik TÜ s otsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (allkirjastatud digitaalselt) K ü lli Kell fookusvaldkonna juht m ajandusarengu osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KEHTESTATUD Tartu Ülikooli rektori
29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 19
(jõustunud 01.01.2018)
MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori
15. juuni 2018. a käskkirjaga nr 17
(jõustunud 15.06.2018)
Grandikeskuse kirjeldus
Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8 ning paragrahvi 28 lõike
2, kinnitan grandikeskuse kirjelduse.
1. Tugiüksuse andmed:
1.1. nimi: grandikeskus, inglise keeles Grant Office;
1.2. koht organisatsioonis: teadusprorektori vastutusala;
1.3. juht: grandikeskuse (edaspidi: tugiüksus) juhataja;
1.4. põhiülesanne: teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks tugiteenuste
osutamine ning panustamine Eesti ja rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse
poliitika kujundamisse.
2. Tegevused
2.1. teadus- ja arendustegevuse seireks ning aruandluseks vajalike analüüside tegemine;
2.2. Eesti ning rahvusvahelise, eeskätt Euroopa Liidu suunalise teadus- ja arendustegevuse
poliitika väljatöötamises osalemine;
2.3. Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) teadus- ja arendustegevuse korralduse arendamine;
2.4. teadus- ja arendustegevuse aruandlus ja evalveerimise korraldamine;
2.5. raha ülikooli toomise võimekuse suurendamine:
2.5.1. rahastamisvõimaluste otsimine, analüüsimine ja suunatud vahendamine
teadlastele, kasutades tänapäevaseid digitaalseid võimalusi ning masinõppele
tuginevaid lahendusi;
2.5.2. akadeemiliste töötajate projektitaotluste koostamise võimekuse arendamine;
2.5.3. projektitaotluste koostamine ja teadlaste abistamine nende koostamisel;
2.6. teadus- ja arendustegevuse ning õppe- ja muude arendusprojektide koordineerimine;
2.7. hankepakkumuste koostamise korraldamine;
2.8. avaliku ja mittetulundussektori juriidiliste isikutega teadusmahuka teenuse
osutamiseks sõlmitavate lepingute menetlemine, sh lepingueelsete läbirääkimiste
pidamine, lepingute vormistamine, nende üle arvestuse pidamine ja järelevalve
lepingute täitmise üle;
2.9. Eesti Teadusinfosüsteemi administreerimine ülikoolis;
2.10. arendusprojektide menetlemise digitaalse keskkonna arendamine ja
administreerimine;
2.11. ülikooli inimuuringute eetika komitee asjaajamise korraldamine ja tehniline
teenindamine;
2.12. muud tugiüksuse põhiülesande täitmiseks vajalikud tegevused.
21. Tugiüksuse juhatajal on õigus ülikooli nimel
21.1. esitada ülikooli teadus-, arendus-, õppe- ja muu tegevuse rahastamiseks taotlusi,
sõlmida lepinguid ja allkirjastada sellega seotud dokumente;
21.2. esitada hankepakkumusi;
1 (2)
21.3. sõlmida riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste
isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutustega teadusmahuka teenuse osutamiseks
lepinguid ning allkirjastada sellega seotud dokumente.
[jõustunud 15.06.2018]
22. Tugiüksuse juhataja õigus sõlmida lepinguid tugiüksusele vajalike vallasasjade ostmiseks
ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. [jõustunud 15.06.2018]
23. Tugiüksuse juhatajat asendab tema äraolekul teadusprorektori korralduse alusel üks
tugiüksuse töötajatest. [jõustunud 15.06.2018]
3. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2018.
2 (2)
LEPING nr 1.12-12/21-0449/6598
Tallinnas, 10.11.2021
Uuringu "Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021-
2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates
osalemisel" leping on sõlmitud:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli tn 18, Tartu 50090, mida esindab
volikirja alusel grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest
ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on uuringu koostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema
vastavalt lepingus ja lepingu lisas sätestatud tingimustele.
2.2. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lähteülesandes (Lisa 1).
2.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt väikehanke
alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle
hiljemalt 10.02.2022.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 23 200 eurot,
millele lisandub käibemaks.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Krõõt Kilvet, telefon +372 5020899, e-post
[email protected] ja
Külli Kell, telefon +372 515 9975, e-post
[email protected].
1
MKM hankekord 8 „Väikehange“
2
4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Mati
Mõtte, telefon +372 518 7683, e-post
[email protected]
5. Lepingu lisad
5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Väikehanke alusdokumendid;
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;
5.1.3. Lisa 3 Volikiri
6. Muud sätted
6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:
https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused
6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Tartu Ülikool
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Taivo Raud
kantsler Grandikeskuse juhataja
Lepingu Lisa 1
Tere!
Käesolevaga saadame pakkumuse esitamise ettepaneku, millega kutsume Teid osalema
väikehanke piirmäära sisse mahtuva uuringu hankes “Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja
ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021-2035 fookusvaldkondade jaoks
strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel“.
Kirjale on lisatud uuringu lähteülesanne koos lisadega.
TAIE 2035 arengukava fookusvaldkonnad on riigi majandusarengu jaoks väga olulised.
Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise
koosmõju ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist.
Riigipoolsete otsuste tegemiseks ning ressursside ettevõtlusesse suunamisel TAIE eesmärkide
saavutamiseks on vajalik teada, milliseid võimalusi fookusvaldkondade väärtusahelad Eesti
ettevõtetele pakuvad. Millised võiksid olla Eesti ettevõtete eesmärgid ning ettevõtluse
kasvupotentsiaal rahaliselt?
Uuringu eeldatav maksumus on kuni 29 700 eurot (sisaldab käibemaksu).
Uuringu teostamise tähtaeg: 10.01.2022
Pakkumuse esitamise tähtaeg on 17.10.2021 e-posti aadressile
[email protected] .
NB! Palume sama e-posti aadressi kaudu anda tagasisidet ka juhul, kui Te kõnealuses hankes
pakkumust esitada ei soovi.
Tervitades
Külli Kell Krõõt Kilvet
Fookusvaldkonnajuht (puit, maapõuevarad) Fookusvaldkonnajuht (energeetika, digi)
+372 515 9975 +372 502 0899
Majandusarengu osakond Majandusarengu osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hankekutse Lisa 1
Uuringu nimi
Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava
2021-2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes
väärtusahelates osalemisel.
Taust
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)
https://www.hm.ee/et/TAIE-2035, aitab kiirendada Eesti majanduskasvu koondades teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad.
Investeeringud teadusesse ja arendustegevusse loovad uusi, tarku ja kõrgema sissetulekuga töökohti,
suurendavad lisandväärtust ning toetavad pikaajalist majanduskasvu. Kiired muutused tehnoloogias,
digitaliseerimine ja tehisintellekti areng suurendavad veelgi vajadust teaduse ja arendustegevuse järele
ning avavad uusi võimalusi ettevõtluseks. Euroopa Liit (EL), Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks
suurendama TAIE poliitika mõjusust, sest riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse ei ole
soovitud mahus suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta
tootlikkust.
Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju
ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist, mistõttu on TAIE 2035 arengukavas riigi jaoks
olulised fookusvaldkonnad.
TAIE arengukava raames on koostatud fookusvaldkondade teemalehed, mis kirjeldavad täpsemalt
fookusvaldkondade sisu.
Uuringu eesmärk
Uuringu eesmärk on:
1) kaardistada fookusvaldkonna alamvaldkondade jaoks Eesti majandusele suurima potentsiaaliga
väärtusahelad;
2) kaardistada fookusvaldkonna alamvaldkondades ekspordivõimekad Eesti ettevõtted, kes oleksid
võimelised osalema neis väärtusahelates;
3) pakkuda välja TAIE eesmärkide saavutamiseks vajalikud riigi poolsed sekkumismeetmed, et
suunata/aidata Eesti ettevõtteid neis väärtusahelates osalema.
4) pakkuda välja Eesti majanduskasvu jaoks suurima potentsiaaliga ettevõtlussuunad neis
väärtusahelates koos eesmärkide ja mõõdikutega.
Uuringu tulemusel valmivad teadmuspõhiselt koostatud ülevaade väärtusahelatest, juba tegutsevatest
ning potentsiaalsete Eesti ettevõtete osast neis väärtusahelates, soovitused, ettepanekud ja
ekspertarvamused (sealhulgas kaasatud väliseksperdilt), mille põhjal töötab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium välja sekkumismeetmed, mille kaudu Eesti ettevõtteid toetada.
Uuringus käsitletavad fookusvaldkonnad:
Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna TAIE teemalehe kohaselt seisab maailm
silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning see mõjutab ka meie elukvaliteeti,
loodust ja majanduskeskkonda. Eesti majandus on üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta
on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui EL-is keskmiselt (2017. aastal). Samuti kuulub
Eesti kõige enam energiat kulutavate EL riikide hulka, olles Euroopas kõrgel teisel kohal ja jäädes
rohkem kui neli korda alla Euroopa energiatõhususe liidritele (Iirimaa, Taani, Luksemburg, Itaalia).
Seega mõjutab EL kava jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni otseselt ka Eesti valikuid – tõsta tuleb
nii energiatõhusust kui leida vähema süsinikuheitega energiatootmise võimalusi. Määrava tähtsusega on
üleminek praeguselt fossiilkütusel põhinevalt energiamudelilt erinevatel taastuvatel allikatel põhinevale
energeetikale koos nutikate võrkude ja salvestusvõimalustega, arvestades samal ajal varustuskindluse ja
energiajulgeoleku vajadustega. Seejuures on oluline suurendada tootmisprotsesside energiatõhusust, et
siduda Eesti SKP kasv lahti energiatarbimise kasvust. Eesti energiapöörde toetamiseks on Eesti
teadlastel ja ettevõtetel vaja olla tehnoloogiaarenduste eesliinil.
Vajaliku muudatuse jaoks Eesti energiasektoris tuleb panustada järgmistesse alamvaldkondadesse:
1. Taastuvenergia tootmine (tsentraalne- ja hajatootmine sh. päikese-, meretuule-, maismaatuule-,
tootmine)
2. Energiasüsteemide integreerimine (salvestus, tarbimise juhtimine, digisüsteemid)
3. Tööstuse/ettevõtluse CO2 jalajälg (energiasääst, taastuvenergia kasutus)
Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkond tegeleb: puidu, ja maapõueressursside
väärindamisega. Nende teemade valikul on lähtutud vajadusest maksimaalselt väärindada Eestis
leiduvat toorainet, ning töötada välja ja võtta kasutusele toorainet säästvad ning keskkonda kõige vähem
koormavad tehnoloogiad.
Eesti puidutööstus keskendub peamiselt puidu mehaanilisele väärindamisele, kuid puidu keemiline ja
molekulaarne töötlemine Eestis sisuliselt puudub. Samas kasvab maailmas tselluloosikiust toodete
turumaht märgatavalt iga aastaga ning jätkuvalt prognoositakse biokeemia toodete maailmaturu kasvu.
(https://www.keemia.ee/et/kasulikku/majandusulevaated )
Vajaliku muudatuse jaoks Eesti puidu keemilise väärindamise arendamiseks tuleb panustada
järgmistesse tegevusvaldkondadesse:
1. Kohaliku puidu väärindamine toorainet säästvate ning keskkonda kõige vähem koormavate
tehnoloogiatega.
2. Puidu keemiline väärindamine (puidusuhkru ja ligniini erinevad kasutusvõimalused kas toorme või
jätkuastmete vaheproduktidena ja/või nende kasutamine spetsiifilisemas keemia- ja materjalitööstuses)
Peamiseks Eestis väärindatavaks maapõueressursiks on põlevkivi, mille osatähtsus tulevikus langeb.
Teadaolevalt on Eestil erinevaid maapõueressursse, mille järele on maailmas suur nõudlus. Et kriitiliste
toormete ressursid maailmas on piiratud, prognoositakse lähikümnenditel nende elementide nõudluse ja
hinna kiiret kasvu.
Maapõueressursside väärindamisel tuleb panustada järgmistesse tegevusvaldkondadesse:
1. Eestis leiduvate maapõueressursside laialdasem kasutamine;
2. Toorainet säästvad ning keskkonda kõige vähem koormavad tehnoloogiad.
Peamised uurimisküsimused
Uuringu „Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021-2035
fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel.” raames
saame vastused järgmistele küsimustele:
(a) Milliseid võimalusi pakuvad eelloetletud fookusvaldkondade alamvaldkondade ettevõtluse
väärtusahelad Eesti ettevõtetele TAIE kõrgema lisandväärtuse, ekspordi ja tootlikkuse
eesmärke silmas pidades?
(b) Millised võiksid olla Eesti ettevõtete eesmärgid nendes väärtusahelates ning ettevõtluse
kasvupotentsiaal?
(c) Milline peaks olema riigi poolne TAIE sekkumine eelmainitud eesmärkide saavutamiseks (sh.
missioonipõhisest tegevusmudelist lähtuvad missiooniideed)?
Tulemuse rakendamine
Sisend TAIE fookusvaldkondade teekaarti.
Ettepanekud ettevõtluskeskkonnale vajalike rahastusvõimaluste arendamiseks koos hinnanguga
võimalikele arendusega seotud kuludele.
Uuringu olulisus
Eestis arendatavate tehnoloogiate ja ärimudelite võimestamine maailmas ja seeläbi saavutatav
majanduskasv.
Uuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi)
Krõõt Kilvet, Külli Kell
Osakond
Majandusarengu osakond
Uuringu planeeritav läbiviimise aeg
Oktoober 2021 - jaanuar 2022
MKM hange
Hankekutse Lisa 2
Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021-
2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes
väärtusahelates osalemisel.
Pakkumuse hindamine
Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades ja nelja
hindamiskriteeriumi alusel.
Komisjon tunnistab vastavaks kõik pakkumised, mis vastavad lähteülesandes toodud nõuetele.
Komisjon hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse
ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkumuse
esitanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
Hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt,
konsensuse alusel. Hindamiskriteeriumide alusel antud punktid summeeritakse. Võrdse arvu
punkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks hinnalt odavama
maksumusega pakkumus. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, selgub edukas
pakkumus liisu heitmise teel.
Pakkumuse maksumuse hindamine
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid
kõige odavam (pakkumuse maksumus koos käibemaksuga) pakkumus.
Teised saavad 25-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende
pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 25. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega
Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja tabelis 1 toodud
hindamiskriteeriumite alusel:
Tabel 1 Pakkumuse hindamiskriteeriumide ja väärtuspunktide jaotus:
HINDAMISKRITEERIUMID väärtuspunktid
1. Pakkumise vastavus lähteülesandes nõutud 30
tingimustele/uurimisküsimustele
2. Uurimustöö metoodika 30
3. Pakkuja ja pakkuja meeskonna kogemus uuringu 15
valdkonnas
4. Pakkumuse maksumus 25
KOKKU 100
MKM hange
Suurepärane (30 punkti) – Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab komisjoni hinnangul
täielikult lähteülesandes kirjeldatud uuringu eesmärgile. Uuringu kirjeldus vastab peamistele
uurimisküsimustele, on loogiline, põhjendatud, eesmärgipärane ja sisaldab informatsiooni ja
teavet, et uuringut on võimalik läbi viia tähtaegselt ja kooskõlas lähteülesandega.
Hea (20 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks mittepõhimõttelist
puudust. Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele uurimisküsimustele, kuid
pakkumusest ei nähtu kuidas loodavad riiklikud finantsinstrumendid aitavad eraturgu
võimendada ja lisandväärtust pakkuda. Pakkumuse kirjeldus on põhjendatud ning
eesmärgipärane.
Rahuldav (10 punkti) - Uuringu kirjeldus sisaldab hindamiskomisjoni hinnangul enam kui kaks
mittepõhimõttelist puudust. Pakkumuses esitatud uuringu kirjeldus vastab peamistele
uurimisküsimustele üldjoontes, ei ole loogiliselt järjestatud, kuid on põhjendatud ja/või
eesmärgipärane. Kahtluse all on uuringu tähtajaline valmimine.
Mitterahuldav (0 punkti) - Pakkumuse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas uuringuga jõutakse
tähtaegselt tulemuseni või on selge, et tulemust tähtajaliselt ei saavutata. Pakkumuses esitatud
uuringu kirjeldus on esitatud üldiselt ja ei vasta peamistele uurimisküsimustele. Pakkumusest
nähtub, et pakkuja ei ole uuringu eesmärgi saavutamist sisuliselt läbi mõelnud.
1. Uurimustöö metoodika:
Suurepärane (30 punkti) – Pakkumuses esitatud uuringu metoodika on selge, põhjendatud ja
tagab täielikult lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi saavutamise. Uurimustöö metoodika
on teadmusmahukas ja sisaldab märkimisväärsel hulgal innovaatilisi lahendusi.
Hea (20 punkti) - Pakkumuses esitatud metoodika sisaldab komisjoni hinnangul kuni kaks
mittepõhimõttelist puudust. Metoodika ei ole piisavalt selge või sellega kaasneb ebakindlus, et
selle metoodika alusel tehtav uuring ei taga lähteülesandes esitatud uuringu eesmärgi
saavutamist. Metoodika on teadmusmahukas ja on kasutatud innovaatilisi lahendusi, kuid need
ei ole seotud ja ei aita kaasa uuringuküsimuste lahendamisele või nende kasutamine jääb
ebaselgeks
Rahuldav (10 punkti) – Pakkumuses esitatud metoodika sisaldab komisjoni hinnangul enam kui
kaks mittepõhimõttelist puudust. Metoodika ei ole piisavalt ja ühemõtteliselt lahti kirjutatud
ning ei ole eesmärgipärane. Metoodika teadmusmahukus on keskpärane ja on kasutatud
üksikuid innovaatilisi lahendusi.
Mitterahuldav (0 punkti) – Pakkumuses esitatud metoodika ei taga, et uuringuga soovitud
lõpptulemust ja uuringuküsimustele vastamist. Metoodika ei ole sisuliselt läbi mõelnud ja/ või
piisavalt arusaadavalt kirjeldatud. Metoodikal puudub teadusmahukus ja innovaatilisus.
MKM hange
2. Pakkuja ja tema meeskonna kogemus uuringu valdkonnas:
Suurepärane (15 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 3-aastane sarnaste
uuringute läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks
vajalike teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on vähemalt kaks
vanemeksperti, kellel on kahe peale kokku vähemalt 2 sarnaste uuringute läbiviimise kogemus,
kus on hinnatud/kaardistatud ettevõtete kapitali kättesaadavusega seotud aspekte vms.
Hea (10 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 2-aastane sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna moodustavad uurimustöö täitmiseks vajalike
teadmiste ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonnas on üks vanemekspert,
kellel on vähemalt 2 sarnaste uuringute juhtimise ja läbiviimise kogemus, kus on
hinnatud/kaardistatud ettevõtete kapitali kättesaadavusega seotud aspekte vms.
Rahuldav (5 punkti) - Pakkumuse esitanud pakkujal on vähemalt 1-aastane sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonnas puuduvad uurimustöö täitmiseks vajalike teadmiste
ja oskuste ning kogemustega liikmed. Pakkuja meeskonda ei ole kaasatud vanemeksperte.
Mitterahuldav (0) – Pakkumuse esitanud pakkujal puudub varasem sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus. Pakkuja meeskonna liikmetel puudub uuringu läbiviimiseks vajalikud
teadmised, oskused ja kogemused.