dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

ENMAK 2035 koostamise ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. november 2021
Viit
17-1/21-0395/6586-1
Registreeritud
9. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0395
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-121-03956586-1 09.11.2021 Väljaminev kiri.asice2717 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 28.10.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2021 nr Päevakorrapunkt nr Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõikele 7: 1. Kiita heaks ettepanek koostada Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks valitsusasutusteks Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2025. aasta detsembris. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 08.11.2021 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord § 2 lõikest 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eesmärgiga kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lõike 3 pädevuse alusel ja tulenevalt § 2 lõike 7 volitusest otsustab valdkonna arengukava koostamise algatamise Vabariigi Valitsus. Arengukava koostatakse lähtudes Riigikogu 12. mail 2021 vastu võetud strateegiast „Eesti 2035“ 1 ja teistest seonduvatest arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest uuringutest ja analüüsidest. Arengukava koostamine toimub seotud ministeeriumide ning energiamajanduse huvirühmade (sh teadlased, kohalikud omavalitsused) koostöös. Arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks korraldati erinevaid huvirühmi kaasavad arutelud 25.05.2021, 14.06.2021 ning 05.10.20212. Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse koostamise ettepanekus arengukava väljatöötamise protsessi ja ajakava. Arengukava koostamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas MKM energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Irje Möldre, [email protected], tel 625 6497. 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030 3 , mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega. ENMAK 2030 eesmärkide ja meetmete täitmist seiratakse iga-aastaselt energeetika ja maavarade programmiga 4 . ENMAK 2035 koostamisel arvestatakse mh ENMAK 2030 eesmärkide ja meetmete ning nende täitmise vajadusega. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:  Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades;  Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste 1 Strateegia Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 ENMAK 2035 kohtumised https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685 3 ENMAK 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 4 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 1 valdkondades;  Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Arengukava koostamise vajadus tuleneb muutustest Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitikas energiasüsteemides ja nende korralduses:  kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga seotud investeerimis- ja toetusvajaduse ebaselgusest;  seonduvalt käimasolevatest kliima- ja süsinikneutraalsuse ning dekarboniseerimise uuringutest (elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel, gaasivõrgu üleviimisel taastuvgaasidele, taastuvenergia ja energiasäästu rakendamisel);  põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega kasvavast impordist ja muudest mõjudest elektrisüsteemile;  energiaressursside ebaühtlasest jaotusest;  kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest (näiteks vastuseis tootmisseadmete rajamisele);  elektrifitseerimise kasvust;  bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest;  uute lisanduvate teemade ja eesmärkide rakendamiseks vajalike pädevuste (sh spetsialistide) ja motiveerituse loomisest ja tagamisest. Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja toimimist iseloomustab kõige ülevaatlikumalt Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal kohal 5 . Vahepealsetel aastatel on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti on 2021. aastal energia jätkusuutlikkuses 101 riigi järjestuses 20. kohal6. Sellele on kaasa aidanud nii taastuvenergia osatähtsuse tõus (2019. aastal 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, 2020 eesmärk 25%) kui ka energiatõhususe suurendamise läbi saavutatud tarbimise kasvu ära hoidmine lõpptarbimises ning põlevkivisektoris toimuvatest muudatustest tulenenud primaarenergia tarbimise vähenemine. 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise „Eesti riiklik energia- ja kliimakavas aastani 2030“ (REKK 2030) koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/1999 7 ja Euroopa Komisjoni hinnangust REKK 2030 dokumendile 8 lähtudes on ENMAK 2035 koostamisel vaja kliimaneutraalsuse tagamiseks käsitleda mitmeid uusi teemasid, mida täna Eesti regulatsioonis ei ole. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021–2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt esitab majandus- ja taristuminister energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele novembris 20219, 10. Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013–2015 ja heaks 5 Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/ 6 https://trilemma.worldenergy.org/ 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=EN 8 Euroopa Komisjoni hinnang Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/staff_working_document_assessment_necp_estonia.pdf 9 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise- alused/tegevusprogramm 10 Sarnane tähtaeg on seatud ka Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, kus reformi „Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine“ tegevuse „Energiamajanduse arengukava uuendamine“ puhul on tähtaegadeks arengukava koostamise ettepaneku ning arengukava heaks kiitmisel vastavalt 2021 IV kvartal ning 2025 IV kvartal. 2 kiitmisest oktoobris 2017 on Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapoliitika eesmärgid muutunud järjest ambitsioonikamaks (sh uus majanduskasvu strateegiaga Euroopa roheline kokkulepe11) ning seetõttu seati Eestile kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk aastaks 2050 Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist: Punktiga 1 otsustatakse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium) ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2025. aasta detsembris. 3. Arengukava mõju Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord § 2 lõike 6 kohane esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele on esitatud arengukava koostamise ettepanekus peatükis 6, lisaks on kirjeldatud energiamajanduse probleemid valdkonniti ja põhiprobleemidega seotud sihtrühmad, esialgsed eesmärgid ja oodatavad mõjud (koostamise ettepaneku lisad). Kuna kliimaneutraalsusele üleminek peab toimuma kogu rohepööret ja seonduvaid nõudeid arvestades, ei kaasne eeldatavalt arengukavaga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, pigem on enim mõjutatud läbivalt majandus (süsinikneutraalsete tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine, kohaliku energeetilise potentsiaali kasutamine), rahvusvahelised suhted (nt suurte meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja käitumisharjumuste muutuse olulisus). 4. Arengukava rakendamiseks vajalikud kulud Arengukava koostamisega seotud kulud kavandatakse katta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule perioodiks 1.06.2021–31.08.2021. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf 11 Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f- 01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF 3 Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks esitasid ettepanekud 16 organisatsiooni (sh erinevaid organisatsioone ühendavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Elektritööstuse Liit, Eest Taastuvenergia Koda). Kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud koostamise ettepaneku lisas 1. 4 Vabariigi Valitsuse … protokollilise otsuse nr… „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu seletuskirja lisa Lisa 1. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku kooskõlastustabel Sisukord Sisukord..................................................................................................................................................................................................................1 Tabel 1. Kooskõlastused.............................................................................................................................................................................................................. 3 Keskkonnaministeerium .........................................................................................................................................................................................3 Siseministeerium ................................................................................................................................................................................................... 12 Rahandusministeerium ......................................................................................................................................................................................... 14 Eesti Linnade ja Valdade Liit ............................................................................................................................................................................... 16 Maaeluministeerium ............................................................................................................................................................................................. 16 Kaitseministeerium ............................................................................................................................................................................................... 17 Sotsiaalministeerium............................................................................................................................................................................................. 18 Haridus- ja Teadusministeerium .......................................................................................................................................................................... 20 Tabel 2 Ettepanekud ................................................................................................................................................................................................................. 21 Elektrilevi OÜ ....................................................................................................................................................................................................... 21 ABB, ..................................................................................................................................................................................................................... 23 Fermi Energia OÜ ................................................................................................................................................................................................ 24 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing .................................................................................................................................................................. 24 Eesti Keskkonnaühenduste Koda.......................................................................................................................................................................... 25 1 Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing........................................................................................................................................................................ 27 Eesti Elektritööstuse Liit ....................................................................................................................................................................................... 28 Eesti Taastuvenergia Koda ................................................................................................................................................................................... 30 Sunly OÜ .............................................................................................................................................................................................................. 31 Tallinna Linnavalitsus .......................................................................................................................................................................................... 32 Eesti Gaasiliit ........................................................................................................................................................................................................ 34 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................................................................................................... 36 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ......................................................................................................................................................................... 36 Eesti Biokütuste Ühing.......................................................................................................................................................................................... 38 Viru Keemia Grupp .............................................................................................................................................................................................. 39 Eesti Keemiatööstuse Liit ...................................................................................................................................................................................... 40 2 Tabel 1. Kooskõlastused KOOSKÕLASTUSED VASTUSED Keskkonnaministeerium 15.09.2021 nr 1-5/21/3415-2 Ettepanek 1: Üldised tähelepanekud Arvestatud. Vastavalt Ptk-le 3 ENMAK 2035 lähtub strateegiast Eesti 2035, 1.1. Suures plaanis on ettepanek ja planeeritavad tegevused tasakaalus, kuid Euroopa rohelisest kokkuleppest (sh Fit for 55) ja säästva arengu eesmärkidest. rõhutame, et energiamajanduse arendamisega seonduv (potentsiaalne) Nende dokumentide üheks eesmärgiks on elurikkuse hoidmine, mis tähendab, elurikkuse (kao) ning energia saamisega mitte seotud looduse hüvede teema et ENMAK 2035 koostamisel ja elluviimisel tagatakse elurikkuse kaitse, sh on käsitletud pealiskaudselt, kuigi just siin on võimalik konfliktioht. Näiteks biomassi kasutusel. Koostatavate uue üleriigilise planeeringu, (ka taastuvenergia puhul) maakasutuse küsimused – kuhu taristuobjektid (nt keskkonnavaldkonna arengukava, metsanduse arengukava, rohepöörde tuulikud, päiksepargid, jaamad ja neid teenindav taristu) rajada, et nii nende tegevuskava jm mh loodushoidu suunavatest arengudokumentidest saame asukohavalik kui ka hilisem kasutus võimalikult vähe elurikkust ja sellel sisendi, kuidas elurikkust arvestada energiamajanduses. Arengukava põhinevaid hüvesid kahjustaks. Soovitame täiendavalt käsitleda ka koostamis ettepanekus (AKE-s) on viidatud ELME projektiga arvestamisele ressursikasutust biomassi puhul. Ökosüsteemide ja nende pakutavate (vt lisas 1 Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid), loetelu on täiendatud teenustega arvestamiseks tuleb arengukava koostamisel arvestada nii ELME viitega IRENES projektile. kui ka IRENESE projekti tulemuste ja juhenditega. 1.2. Soovitame tuua ettepaneku peatükkides 3, 3.1 ja 3.2 selgemini välja Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. Taastuvenergia ja energiasäästu Euroopa uuest kliima ja energiapaketist (Fit for 55) tulenevad peamised eesmärkide täitmise kiirem tempo toob kaasa suureneva mõjud energiamajandusele administratiivkoormuse seonduvate projektide elluviimisel, täiendavad investeerimis- ja finantseerimise vajadused, suurema tööhõive vajaduse seonduvate tegevuste elluviimiseks. ENMAK 2035 elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Täiendavalt teostatakse mõjude hindamine mõjuvaldkonniti. Peamised mõjud energiamajanduses seisnevad ambitsioonikamate taastuvenergia ja energiasäästu eesmärkide seadmises ehk nende saavutamise senisest kiiremas tempos, millega eeldatavalt kaasneb fossiilkütuste kasutuse ja energiakulude vähenemine. Ptk 2 kohaselt lähtub ENMAK 2035 Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitikast ning strateegiast Eesti 2035 võttes aluseks ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. Ptk 6 kohaselt koostatakse arengukavale kaks mõjuhindamist ning eeldatavalt arengukavaga ei kaasne suuri/olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Nimetatud Fit for 55 mõjud avalduvad eelõige energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi 3 muudatuste rakendamise kaudu ning toetavad arengukava peamist fookust saavutada kliimaneutraalne energiatootmine. Seonduvad probleemid ja oodatavad mõjud on kirjeldatud lisas 3. 1.3. Soovitame uuendatavas ENMAKis välja tuua ka taristuobjektide Arvestatud. Sõna „ilmastikukindlus“ asendatud: „Kliimakindlus“ ning lisas 1 kliimakindluse tagamise kui prioriteedi. Kuigi ühe märksõnana on seonduvate arengudokumentide juures nimetatud viidatud strateegia ja energiajulgeoleku all väljatoodud ilmastikukindlus, on seda vähe, sest suunised. RRFist taotletakse võrguühenduse tormikindluse suurendamiseks vahendeid. Siinkohal oleks asjakohane viidata nii EL kohanemise strateegiale kui ka Euroopa Komisjoni suunistele taristuobjektide kliimakindluse tagamiseks. 1.4. Ettepaneku lk 2 on välja toodud, et uus ENMAK hakkab asendama Arvestatud osaliselt, selgitame: Arengukava heakskiitmise otsusega kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030. Palume muudetakse kehtetuks eelnev arengukava. Arengukava koostamine, ettepanekus täpsustada, kas sellest tulenevalt tehakse valitsusele ettepanek elluviimine ja lõpetamine teostatakse vastavalt kehtivale korrale, hetkel lõpetada kehtiv ENMAK 2030 ja koostatakse ka ENMAK 2030 lõpphinnang arengukava lõpetamine Vabariigi Valitsuse otsusega ministri ettepanekul §5 ning kui, siis millises ajaraamis. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 1.5. Ettepanek viia lk 5 loetelus viimasena toodud aspekt paremini kooskõlla Arvestatud. AKE teksti vastavalt täiendatud. „Eesti digiühiskond 2030“ rohelise digiriigi alameesmärgiga ja täiendada seda järgmiselt: „Digiühiskonnale üleminek ja sellest tulenevad võimalused energiajuhtimiseks, sh turu nõudluse ja pakkumuse ning seonduva andmehõive aspektid, ning vajadus tagada digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkus. 1.6. ENMAKi koostamisel tuleks arvestada ka rohepöördega ja sellest Arvestatud. ENMAK 2035 koostamisel lähtume mh Euroopa rohelisest tulenevate algatustega. Üks selline algatus on nullsaaste tegevuskava ja kokkuleppest, ptk 3 täiendatud sulgudes: (sh nullsaaste tegevuskava, kindlasti ka tööstusheite direktiivi avamine. Energia tootmisel ei saa vaadata koostamisel oleva Fit for 55 paketiga13). Lisas 1 on toodud seonduvate ainult KHG heidet, vaid peab vaatama ka teiste saasteainete heidet. Samuti arengudokumentidena mh ringmajanduse arengudokumendid. peab arvesse võtma ringmajandust – erinevatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest (biojäätmed, reoveesete, sõnnik jms) saab toota biogaasi, kuid saab toota ka väetist. Arvestada tuleb ka uute tehnoloogiate arenguga ja vesiniku kasutuselevõtuga nii energiakandja, tööstuse lähteaine kui kütusena. Seega peame oluliseks jälgida, et erinevatest eesmärkidest tulenevad eesmärgid vastuollu ei läheks. 1.7. Me ei pea võimalikuks nõustuda hinnanguga, et ENMAK 2035 Arvestatud osaliselt, selgitame: Täpsustasime ptk-s 6 esitatud hinnangut. eeldatava keskkonnamõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Energia ENMAK 2035 peamise fookusega tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse tootmine ja tarbimine, olenemata selle viisist, toimub üle Eesti ja see on energiatootmisega taastuvenergia ja energiasäästu rakendamise kaudu kahtlemata reeglipärane ehk sage, mistõttu on ka keskkonnamõju ulatus ja kaasneb eeldatavalt, võrreldes tänase suuresti fossiilsetel kütustel ja 4 sagedus pigem suur või keskmine. Samuti ei toeta ka keskkonnamõju lageraietel põhineva energiamajandusega, nii ulatuselt kui sageduselt väike madalaks hindamist ettepanekus välja toodud EL poliitika ambitsioonid, (et mitte öelda väga väike) mõju. ENMAK 2035 kaasnev mõju on positiivne: mida ENMAKiga soovitakse lahendada tuuleparkide rajamine maismaale ja merele on erinevate piirangute ja vajalike eeltingimuste puudumiste tõttu võimalik vaid vähestes piirkondades, päikesejaamad rajatakse pigem täna kasutusest väljas olevatele aladele ning hoonete katustele (ja seda eelkõige seoses taastuvelektri vähempakkumistega 2019, 2020, 2021, 2023), biometaani tootmisega vähendatakse loomakasvatuse, ja kasutuses ka transpordi heiteid. Seonduvate projektidega eeldatavalt kaasnev mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, millega kavandatakse vajadusel negatiivset keskkonnamõju leevendavaid meetmeid. Energia hajatootmine loob kaasaegseid lahendusi maaelu jätkumiseks keskkonnasäästlikul viisil. Negatiivsed mõjud kaasnevad seonduvate tehnoloogiate tootmisega (enamasti Eestist väljas), nt ressursikasutusel. Tuuleparkide vastasus on tingitud eelkõige visuaalsetest maastikumuutustest, mitte kaasnevatest negatiivsetest mõjudest loodusele (tuuleparke ei kavandata nt ka Natura 2000 aladele). Nt on Eesti mereala mere-energeetika mõju hinnatud positiivseks ja pikaajaliseks, seonduva mõju ennetamiseks linnustikule on vähendatud tuuleenergeetika alasid, ette on nähtud visuaalse mõju leevendamise meetmed, mereala planeeringuga ebasoodsate mõjude avaldumist ette ei nähta (vt lk 90, 140-141 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeeri mine/2020-02-14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf). Täpsemad hinnangud antakse iga eraldiseisva meretuulepargi kavandamisel. Puitkütuste tootmine toimub peamiselt majandatavatest metsadest ja mittemetsamaalt ning puidutööstuse jääkidest saadavast puidust. ENMAK 2035 koostamisega seotud analüüsides käsitletakse alternatiive puitkütustele juhuks, kui täna energeetikas kasutatav puit läheb hinda muudes kasutusvaldkondades. Ettepanek 2: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud. 2.1. Peatükk 1 „Nimetus ja kestus“ Soovitame muuta sõnastust „Arengukava koostatakse lähtudes Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja tegevuskavast.“ Ettepanek: „Arengukava koostatakse lähtudes Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja tegevuskavast.“ 5 Ettepanek 3: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud. 3.1. Peatükk 2 „Eesmärk“ punkt „energiajulgeoleku tagamine“. Täiendada loetelu järgmiselt: · Lisada loetelusse ringmajanduse põhimõtete rakendamine energiatootmises · Viidata ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiale · Ajakohastada fit for 55 paketi viidet, nt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541 · CO2 piirimehhanism asendada sõnastusega „süsiniku piirimehhanism ehk SPiM“. Lisada viide ingliskeelsele nimetusele - Inglise keeles CBAM – Carbon border adjustment mechanism. Ettepanek 4: Arvestatud osaliselt. 4.1. Peatükk 2 „Eesmärk“ viimane lõik.  Energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete rakendamine on · Täiendada seda Fit for 55 eesmärkidest tulenevate mõjudega ehk tuua sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses. Eraldi täiendavat eraldi välja ka energiavaesuse kontseptsioon ning sellega tegelemise vajadus energiavaesuse mõistet ja kontseptsiooni pole sõnastatud ega tagamaks eesmärkide täitmine selliselt, et kedagi maha ei jäetaks. reguleeritud Eesti õigusaktides, kuid täpsustame selle järele vajaduse · Täiendada lauset: „2030 aasta sihttasemete saavutamiseks tuleb suuremad ja sisu arengukava koostamise käigus. Tänaste energiaostuvõimetust pingutused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja ennetavate toetusmeetmete tulemusena rekonstrueeritakse säästlikuks transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukipargi hooneid ja toodetakse nt vähempakkumistega võimalikult soodsat elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega, sh laadimistaristu rajamisel.“ taastuvelektrit, puitkütustele ülemineku ja kaugkütte rekonstrueerimisega on ajas muutunud soodsamaks kaugkütte hind, samuti juba rakendatakse või kavandatakse meetmeid (näiteks Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu), mis aitavad kaasa tavatarbijale soodsama hinna, väiksema ja puhtama energiaga tarbimisele.  Laadimistaristu rajamise täpsustust pole võimalik teha, kuna: tegemist on tsitaadiga ja see läheks AKE kontekstis ülemäära detailseks (elektrivõrgu vajaduste kohaselt tuleks ka muud tehnoloogilised arendused eraldi nimetada). Ettepanek 5: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud. 5.1. Peatükk 3 „Vajaduse põhjendus“ Soovitame asendada olemasoleva sõnastuse: „Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti 2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega (koostamisel oleva Fit for 55 paketiga13) ja panustama rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse.“ Ettepanek: 6 „Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti 2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja EL kliima- ja energiaalaste õigusaktidega (Fit for 55 pakett) ning panustama rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse.“ Ettepanek 6: Arvestatud osaliselt, selgitame. Ptk 3.1 on toodud põhiküsimused, mida 6.1. Peatükk 3.1 „Probleemid“ Soovitame täiendada lk 4 toodud loetelu ENMAK 2035 peab aitama lahendada energiajulgeoleku tagamiseks problemaatikast, mis vajab ENMAK 2035 fookust, energiavaesuse punktiga kliimaneutraalse energiatootmisega. Energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus (ja energiavaesus laiemalt) on seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt koroonakriisi tingimustes võib olla süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga seonduvat ei saa lahendada energiapoliitika kujundamise ja rakendamise kaudu, küll saab aga sellele kaasa aidata taastuvenergia- ja energiasäästulahendustega. Näiteks Euroopa Komisjon teatise „Puhas planeet kõigile“ kohaselt sobivad sotsiaalsete probleemide lahendamiseks enamasti paremini sotsiaalpoliitika ja sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks võiks kasutada maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist. Energiaostuvõimetute isikute määramise metoodika on täpsustatud uuringus „Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks, kontrolliks ja raporteerimiseks“ https://www.mkm.ee/sites/default/files/energiatohusus_lopparuanne.pdf Uuringu käigus teostatud analüüsi käigus on jõutud järeldusele, et energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem. Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamisse ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus lahendada ega ära hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige tõhusamalt käsitleda sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning poliitikameetmetes. Kahtlemata on oluline, et ka teised valdkonnad oma poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna teemadega arvestaksid ja seda juba poliitikakujundamise ning eesmärkide seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla võimalik valida lahendusi, mis 7 probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste indutseerijaks on praegusel ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja leevendusmeetmetele tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ning selle valdkonna arengudokumentides. 6.2. Peatükk 3.1 „Probleemid“ Täiendada lauset: „Kliimaneutraalne Eesti Arvestatud osaliselt, selgitame: Siinkohal soovisime rõhutada, et aastal 2050 tähendab, et energiamajandus on suuresti taastuvelektril energiamajandus baseerub suuresti elektril (nii soojus- ja jahutusmajandus kui baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud. transport hakkab kasvavalt elektrit kasutama), mis toodetakse kohalike Põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega muutub kriitiliselt tähtsaks energiaallikate baasil. Täiendasime lauset järgmiselt: „…kohaliku energeetilise kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamine hajatootmises.“ potentsiaali rakendamine taastuvenergiaallikatest toodetava energia hajatootmises“ 6.3. Peatükis tuleks selgemini välja tuua ka põlevkivitööstuse tuleviku ja Arvestatud osaliselt, selgitame: ENMAK 2035 eesmärgiks on selgitada välja ülemineku küsimused (nt süsinikupüüdmine, uttegaaside energeetiline kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku võimalused. Selleks on kasutus). Praegune küsimus on püstitatud selliselt, et uurida millised on koostamisel mh kliimaneutraalse elektritootmise analüüs (sh stsenaariumid, põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud võrgule. Kas mis sisaldavad mh nii põlevkivist elektritootmist ja seonduvat kütuste kasutust lisaks või siis olemasolevat küsimust peaks täiendama aspektiga, et hinnata, arvestades uttegaasi ja biomassi kasutusega, seonduva süsiniku sidumist). kuidas mõjutab põlevkivist otsepõletamise lõpetamine põlevkiviõli Analüüsi tulemusi kasutatakse arengukava töörühmades ja arengukava tootmisel tekkivate jääkgaaside (uttegaaside) energeetilist kasutust. Kui koostamisel ning nende abil saab mh tuvastada, millistele lahendustele ja põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks kaob enne kui põlevkiviõli millises ajagraafikus peame Eestis panustama, et tagada elektri tootmine, siis sellel on tagajärjed uttegaaside põletamisele. varustuskindlust. Arengukavas leiavad kajastamist ka koalitsioonilepingus seatud eesmärgid põlevkivi kasutamise lõpetamiseks elektritootmisel aastaks 2035 ning õlitootmiseks 2040. Sealjuures on oluline markeerida, et põlevkivi otsepõletamise lõpetamine ei pea ilmtingimata tähendama uttegaasi kui põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukti kasutamise lõppemist elektritootmisel. Põlevkivi kasutamise perspektiive erinevates toodetes ja seonduvate heidete käitlemist/kasutust käsitleb põlevkivi kasutamise riiklik arengukava. Ida-Viru õiglase üleminekuga seotud arengudokumendid täpsustavad mh põlevkivitööstuse tuleviku https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng- ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti 6.4. Aktuaalse teemana võiks üheks analüüsitavaks küsimuseks olla ka Arvestatud osaliselt, selgitame: ENMAK 2035 koostamisel arvestatakse süsinikupüüdmiste ja salvestuse tehnoloogiate roll energiamajanduses. seonduvate uuringute (vt lisas Põlevkivitööstuse CO2 sidumisega seotud tööd 8 Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCUtehnoloogiate abil1 ning Ida-Viru CO2 sidumise strateegia2) tulemustega nimetatud rolli täpsustamiseks. Süsiniku püüdmise ja salvestuse tehnoloogiate kasutuselevõtu võimalusi Eestis on hiljuti põhjalikult analüüsitud ning saame vajadusel neid tulemusi kasutada.. Ettepanek 7: Arvestatud osaliselt, selgitame. ENMAK 2035 koostamisel lähtume Eestis 7.1. Peatükk 3.2. Eesmärkide täiendamine Täiendada lauset: „Uute kehtestatud strateegilistest dokumentidest ehk Eesti kliimaneutraalsuse eesmärkide seadmine energiamajanduses tuleneb ELi kliimaeesmärkidest aluspõhimõte on seatud strateegias Eesti 2035, ENMAK 2035 on selle täitmise aastateks 2030 ja 2050 ning riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisest valdkondlik alamdokument. Ptk-s 3 täpsustatakse, et lisaks peab ENMAK 2035 aastaks 2050 strateegias „Eesti 2035“.“ olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning EL kliima- ja energiaalaste õigusaktidega (sh nullsaaste tegevuskava, Fit for 55 pakett13) ja panustama rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse 7.2. Loetelus korrigeerida lauset Olemasolev sõnastus: „süsinikneutraalsuse Arvestatud. Tekst on täiendatud. saavutamise võimalused nii elektri-, soojus- kui jahutusenergia tootmisel“. Ettepanek sõnastuseks: „kliimaneutraalsuse saavutamise võimalused nii elektri-, soojus kui jahutusenergia tootmisel“ 7.3. Täiendada loetelu punktiga „Energiatootmises ringmajanduse Arvestatud. Tekst on täiendatud. eesmärkide järgmine ning seeläbi teiste sektorite KHG heite vähendamisse panustamine (nt jäätmed ja põllumajandus)“. Ettepanek 8: Arvestatud osaliselt, selgitame. ENMAK 2035 eesmärgiks on tuvastada 8.1. Seoses kliimaneutraalsuse eesmärkide täiendamisega on ENMAK 2035 kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku võimalused. Selleks on otstarbekas välja tuua loodusvarade kasutamise ja keskkonnaseisundi koostamisel mh kliimaneutraalse elektritootmise, süsinikneutraalse soojus- ja prognoos energeetilise hästilagunenud turba puhul…. jahutusmajanduse analüüsid. Turvast ei loeta kliimaneutraalseks kütuseks ka täna on see energeetikas kasutusel väga väikeses mahus, aastal 2020 moodustas see elektrienergia tootmisel 0,002% kasutatud kütustest saadud energiast ja soojusenergia tootmisel 0,006% (www.stat.ee andmeleht KE033). Kuivõrd turba kasutamisel tuleb tasuda ka süsinikuheitme eest ning CO2 heitmekvoodi hind ajas pigem kasvab, on keeruline näha turba rolli suurenemist Eesti energeetikas. Juhul kui erinevad arengukava koostamise raames tehtavad analüüsid jõuavad tulemuseni, et turvast läheb Eesti energiamajanduses tulevikus vaja, kajastame seda arengukavas. 1 RITA1/02-20 "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", AlarKonist, Tallinna Tehnikaülikool https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2021/04/L%C3%B5pparuanne.pdf 2 Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ https://www.ivia.ee/wp-content/uploads/2021/01/Ida-Viru_CO2_kasutamise_strateegia.pdf 9 Ettepanek 9: Arvestatud osaliselt. Lähtusime nimetustest, mis on toodud 9.1. Lisa 1 Seonduvate arengudokumentide loetelus soovitame teha https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- paranduse planeering/strateegia/materjalid · Strateegia Eesti 2035 muuta "Eesti 2035" pikaajaline arengustrateegia ja tegevuskava 9.2. Lisada seonduvate arengudokumentide loetellu: Arvestatud. Tekst täiendatud. · Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020–2030 · Riigi jäätmekava 2014–2022 Ettepanek 10: Arvestatud. Tekst on täiendatud. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 10.1. Korrigeerida täiendavate uuringute ja algatuste loetelu, millega tuleb (KOHAK) tegevused kustutatud, kuna KOHAK nimetatud lisades seonduvate arvestada: arengudokumentide all. · Ettepanek täpsustada järgmisi punkte: KOV-de lihtsustatud seire minuomavalitsus.ee ja KOHAK tegevuskava. Antud kujul on need väga ebamäärased · Korrigeerida punkti „sademevee manageerimine“ nimetust järgmiselt „rohefaktori tööriist“ 10.2. Täiendada loetelu järgmiselt: Arvestatud. Tekst täiendatud. · Lisada loetellu IRENESE projekt, mille eesmärgiks on vahetada teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid taastuvenergia allikate ja ökosüsteemiteenuste vahelise koostoime ja kompromisside kohta, et läbi koostatavate tegevuskavade hõlmata erinevaid hüvesid struktuurifondide ja teistesse instrumentidesse. Lisainfo projekti kohta on leitav siit: https://keskkonnaagentuur.ee/irenes?fbclid=IwAR2Zowe0FX9dfLVzulTP KiC3DZmp WB6QCrzDoO1CNGRvBve3l86GeRjehYI. Ettepanek 11: Arvestatud. Tekst täiendatud. 11.1. Lisas 2 võiks soojusmajanduse puhul 3. küsimuse juures täpsustada, mis tehnoloogiatega ja kütustega tagada süsinikuneutraalne soojus- ja jahutusmajandus. Juba praegu uurivad soojusenergia tootjad, kaua saab kasutada maagaasi? Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas kliimaeesmärkidega ning millesse tasub investeerida? Oluline oleks kirjeldada ja hinnata, kuidas toimuks üleminek uute kütuste või tehnoloogiate kasutuselevõtule. 11.2. Täiendavalt võiks analüüsida, millised oleksid keskkütteväliste Arvestatud. Tekst täiendatud. piirkondade eelistatud küttelahendused (praegused küsimused on suunatud 10 hajaasustuse kontekstis, kuid ka tiheasustusaladel pole paljud liitunud või ei ole võimalik liituda keskküttega). 11.3. Kütusemajandus osas võiks analüüsida ka biometaani Arvestatud osaliselt, selgitame. Biometaani potentsiaali on Eestis varasemalt tootmisvõimsuste potentsiaali. Sealjuures peaks hindama, milline oleks väga põhjalikult analüüsitud ning tänaseks on käivitunud ka taastuvate tasakaal põllumajandusliku kasutuse ja kütusena väärindamise vahel. transpordikütuste sertifikaatide turg, mis omakorda tekitab nõudlust Näiteks on viimasel ajal olnud juttu pigem sõnniku väärindamisest väetiseks.biometaanile. Seega on hea raamistik biometaani turule toomiseks loodud ja Kuidas ja milliste meetmega soodustada lokaalselt ja väikesemahulist nüüd on vaja tegeleda pigem konkreetsete lahenduste põhiste analüüsidega, biogaasi tootmist (näiteks on palju põllumajandusettevõtteid, kes omaksid mida saab teha konkreetse äriprojekti koostamise raames. Juhul kui biometaani potentsiaali toota biogaasi, kuid kellel võivad olla tõrked investeeringute tootmist on vaja toetada muude eesmärkide kui energiamajanduse eesmärkide tegemisel). saavutamiseks, siis saab neid lahendusi analüüsida vastava valdkonna arengudokumentides. 11.4. Soovitame täiendada valdkondlikke probleeme põlevkivitööstuse Arvestatud osaliselt. Vt vastus ettepanekutele 6.3 ja 6.4. tuleviku ja ülemineku küsimustega, näiteks süsinikupüüdmine ja uttegaaside energeetiline kasutus. Ettepanek 12: Arvestatud. Tekst täiendatud. 12.1. Lisa 3 Täiendada tabelit järgmiselt: · Eesmärk: Energiajulgeoleku tagamine – lisada põhiprobleemide loetellu punkt „Taastuvenergia nõudluse kasv Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides“ · Eesmärk: Energiajulgeoleku tagamine – „energiakandjana vesiniku kasutuselevõtuga juhitamatu taastuvenergia tootmise-tarbimise juhitavuse suurendamine“. · Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek– lisada põhiprobleemide loetellu punkt „Fossiilsete soojusenergia lahenduste asendamise ebapiisavus“ ja „taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtu (tuuleparkide, biomassienergeetika, hüdroenergia) võimalik negatiivne mõju elurikkusele“ · Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek – põhiprobleemi kirjelduses ei saa nõustuda, et probleemiks on „vesinik- jm salvestustehnoloogiate tegelik areng“, vaid asendada „vesinik- jm keskkonnasäästlike salvestustehnoloogiate liialt aeglane areng ja vähene kasutuselevõtt“ ning oodatavate mõjude alla lisada „vesiniku- jm keskkonnasäästlike salvestustehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevalt keskkonna- , kliima- (sh kasvuhoonegaaside jm heidete) ja negatiivse tervisemõju vähenemine“. 11 12.2. Tehnilised täpsustused tabelis: Arvestatud osaliselt. Mõiste „keskkonnasõbralik“ on selgitatud allmärkusena. · Lk 17 tabelis ülemine parempoolne lahter – asendada sõna Kirjaviga parandatud. Sõna „jätkusuutlikku“ pole võimalik lisada, kuna „keskkonnasõbralik“ terminiga „keskkonnaga arvestamine.“ väljavõte on tehtud kehtivast arengudokumendist. · Lk 17: allmärkuses trükiviga, sõna "kkekkond" asemel kasutada „keskkond“ · Lk 18 tuleks esimese tulba viimasesse lausesse lisada sõna „jätkusuutliku“ nii et lause oleks järgmine: „… ning Eesti kodumaiste ressursside jätkusuutliku kasutamise kaudu tekkinud tehnoloogilise ja intellektuaalse omandi vahendamine.“ Ettepanek 13: Arvestatud osaliselt, selgitame. Tekst täiendatud ptk 7. Vajadusel kutsub 13.1. Juhtkomisjoni koosseis Soovitame lisada juhtkomisjoni Eesti juhtkomisjon kokku eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate Kaubandus- ja tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja ja Eesti teemadega seoses töörühmi, mille koosseisu kuuluvad vastavalt vajadusele Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni, kuna nii tööstuse kui teenindussektoril täiendavalt mh Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja, on oluline roll energiamajanduse arendamisel. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni jms esindajaid. Tööstuspoliitika käsitleb tööstuses energiatõhususe saavutamist. Siseministeerium 06.09.2021 nr 1-7/183-4 1. AKE peatükis 3.1 „Probleemid“ (lk 4) palume lisada täiendav küsimus, Arvestatud. Tekst täiendatud. millele otsitakse arengukavas vastuseid: „Kuidas üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek?“ 2. Lisaks teeme ettepaneku eelmises punktis mainitud peatükis avada ka Arvestatud osaliselt, selgitame. Tekst täiendatud. Tuulepargid üle 30 m tuuleparkide mõju riigikaitsele ja sisejulgeolekule, mis võivad segama kõrguste tuulikutega on olulise ruumilise mõjuga objektid ning hakata Politsei- ja Piirivalveameti seiresüsteemide tööd. tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Tuuleparkide rajamine ja seonduva mõju täpsem hindamine toimub asjakohaste õigusnõuete alusel ning seetõttu pole võimalik arengukava täpsusastmes täpsemalt kirjeldada potentsiaalsete parkidega kaasnevat mõju (sh PPA seiresüsteemidele). Arengukavaga tuleb esitada mh ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ehk taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused (sh tuuleparkide vajalik ja lähtudes piirangutest võimalik maht nõudluse katmiseks). Arengukavaga eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju (sh ruumilist mõju, sh maakasutusele) käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Täna ei näe ei arengukavade ega nende keskkonnamõju strateegiline hindamine ette täpsemat ruumilise mõju analüüsi (sh nt kaardimaterjali kasutusega) kavandatavatele tegevustele. 12 3. Palume kaasata juhtkomisjoni Siseministeerium ning kaaluda Arvestatud osaliselt, selgitame. Arengukava juhtkomisjon3 toetab Kaitseministeeriumi kaasamist. arengukava elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine, valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu näeme, et saame Siseministeeriumi kaasata juhtkomisjoni, kuid Kaitseministeeriumi kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt kasutada arengukava koostamisel energiajulgeolekuga seotud töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. 4. Teeme ettepaneku Lisas 1 „Seonduvad arengudokumendid“ ära Arvestatud. Tekst täiendatud. markeerida ka Riigikaitse arengukava (RKAK) 5. . Teeme ettepaneku lisas 1 „Uuringud, analüüsid, juhendmaterjalid“ viia Arvestatud. Täna töös olevate kliimaneutraalse elektritootmise, läbi analüüs teemal „Julgeolekuohud Eestile, mis kaasnevad üleminekuga süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse ning gaasivõrgu kliimaneutraalsele energiatootmisele“ teekarboniseerimise analüüside osaks on tegevuskavade koostamine. Need tegevuskavad kirjeldavad vajalikud tegevused energiajulgeoleku tagamiseks antud valdkondades. Julgeolekuohud hinnatakse mõjude hindamise käigus ning käsitletakse kokkuvõtvalt arengukavas. 6. Teeme ettepaneku lisada lisas 2 „Probleemid valdkonniti“ täiendavate Arvestatud osaliselt, selgitame. Teksti on täiendatud küsimustega lisas 3. probleemküsimustena, millele otsitakse arengukavas vastuseid: Hinnanguid Eesti sise- ja välisjulgeolekule annavad Eestis eraldi pädevad · Millised on julgeolekuohud Eestile seoses üleminekuga kliimaneutraalsele asutused ning oleme alati hea meelega valmis neile meiepoolset sisendit energiatootmisele? andma. Kahtlemata on uuele, kliimaneutraalsele, süsteemile üleminek · Missugune peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi vahel, et kompleksne ning võib tekitada hirme, küsimusi. Teisest küljest võib kriisistsenaariumite korral ei kannataks riigi julgeolek? (COVID-19 kriisist kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimise üleminek Eestis hoopis tulenevad teadmised, et vaatamata lepetele ei pruugi need kriisis alati pakkuda võimalusi meid erinevatele riskidele vastupidavamaks muuta. toimida)? Energiatootmisega seonduvat analüüsime arengukava koostamisel põhjalikult · Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja mis mahus võib ning saame nende analüüside tulemuste põhjal koostöös hinnata, kas mõni põlevkivitehnoloogiate asemel tekkida kliimaneutraalsed element/vektor on veel olulises mahus katmata. Samuti on oluline (üks energiatootmisvõimekused? arengukava põhieesmärkidest) varustuskindlus ning selle tagamine (sh · Kuidas maandada ristsõltuvustest tulenevaid riske? elektrivõrkude töökindlus). Rahastuse osas peame lähtuma üldisest riigieelarve 3 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 13 · Kuidas teha nii, et sarnaselt erasektorile suunatud toetustega on raamistikust ning kasutama optimaalselt ka meile kättesaadavaks tehtud EL keskkonnasõbralikematele alternatiivkütustele üleminemiseks ette näha vahendeid. Neid vahendeid saab iga avaliku sektori organisatsioon vastavalt täiendav rahastus ka avalikule sektorile? Viimase küsimuse juures oma vajadustele kavandada. täpsustame, et tänased ligi null või null emissiooniga sõiduauto (hübriid- ja täiselektrilised sõidukid) soetusmaksumused on võrreldes sisepõlemismootoriga sõiduautodega jätkuvalt vähemalt 33% kallimad. Lisaks võib taastuvenergia kasutamine eriotstarbelistes sõidukites kaasa tuua märkimisväärsed investeeringud kinnisvarasse elektrivõrkude ümberehitamise näol täiendava elektrivõimsuse tagamiseks. Pikas vaates on vajalik ka meie valitsemisala avariigeneraatorid võimsamate vastu vahetada, et tagada näiteks elektrisõidukite toimepidevus elektrikatkestuste korral. 7. Teeme ettepaneku lisas 3 „Esialgsed probleemid, esialgsed eesmärgid ja Arvestatud. Täiendatud teksti lisa 4. Oleme nõus, et elektrisüsteem ja oodatavad mõjud“ lisada energiajulgeoleku põhiprobleemina: „Eesti energiasüsteem peab olema võimalikult sõltumatu välistest teguritest. Samas energiasüsteemi sõltuvus välistest, meist mittesõltuvatest mõjuritest“. oleme osa ühisest Euroopa Liidu energiaturust, s.h ühendused teiste liikmesriikidega ja energia import teistest liikmesriikidest ning läbi selle oleme teatud mõjutustele/riskidele hoopiski rohkem vastupidavamas. Seda arvesse võttes peaks püstitatud põhiprobleem olema järgmine: „Eesti energiasüsteemi varustuskindluse tagamine üha enam dekarboniseeritava energiatootmise portfelli juures“. Vastavalt täiendatakse ka oodatava mõju osa – „Töökindel ja varustuskindlust tagav energiasüsteem“ 8. Palume lisada eelmises punktis nimetatud peatükis energiajulgeoleku Arvestatud osaliselt. Vt ka eelmise ettepaneku põhjendust. Täiendatud teksti eesmärkidena/oodatava mõjuna järgmised eesmärgid: lisas 4 teemaga „Eesti energiapoliitika on kooskõlas EL energiapoliitikaga · Võime mitte sõltuda ja olla mõjutatud välistest, meist mitte sõltuvatest selliselt, et piirkonnas oleks tagatud pidev varustuskindlus ja tõhus, mõjuritest. konkurentsitingimustel rajatud energiavarustus.“ · Võime teha suveräänseid energiapoliitika valikuid. · Läbi energiamajanduse pole võimalik mõjutada muid Eesti suveräänseid otsuseid. Rahandusministeerium 05.09.2021 nr 1.1-11/4980-2 .. Palume maakasutuse kavandamine samuti kajastada ettepaneku peatüki 2 Arvestatud. Tekst täiendatud ptk ja ptk 3. lõpus või peatükis 3 .. Uue üleriigilise planeeringu koostamine tuleb siduda valdkondlike Arvestatud. Tekst täiendatud. arengukavade koostamise ja elluviimisega. Palume vastav info kajastada ka ENMAK koostamise ettepanekus, loodame tihedale koostööle nii uue ENMAKi kui ka üleriigilise planeeringu koostamisel. 14 Arengukava koostamise ettepaneku regionaalarengu mõjude hulgas tuleks Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6. Need teemad käsitletakse täpsemalt kindlasti puudutada ka põlevkivienergeetika üleminekuga eraldiseisvas Ida-Viru õiglase ülemineku protsessis ja seonduvates süsinikuneutraalsele energiatootmisele kaasnevaid olulisemaid dokumentides majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnale avalduvaid mõjusid Ida- https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng- Virumaal.. ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti Samuti tuleks ENMAKi koostamise ettepaneku ptk-s 6 toodud eeldatavate Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6. mõjude hinnanguid nende avaldamise riski, ulatuse, sageduse ja mõjutatava sihtrühma suuruse osas ka lühidalt selgitada ja põhjendada. Vastasel juhul jääb arusaam eeldatavatest arengukavadega kaasneda võivatest mõjudest ja sellest, millel vastavad hinnangud põhinevad, selgusetuks. Kindlasti on vaja põhjalikum ülevaade eelnõuga kaasnevatest läbivate teemade mõjudest (sh mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele) esitada arengukava eelnõu väljatöötamisel KSH raames või eraldi mõjuanalüüsina, tuginedes kehtivale mõju hindamise metoodikale ja selle abistavatele kontrollküsimustikule. Teeme ettepaneku tuua välja lk 11 ka järgmised uuringud: „Eesti Arvestatud. Tekst täiendatud. kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“; „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“. Kuna ENMAK ja Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK) Arvestatud osaliselt. Lähtudes varasemast arengukavade koostamise suures osas oma sisult kattuvad, on ettepanek mõlema arengukava praktikast ja REKK ajakohastamise tähtaegadest (tööversioon 30.06.2023 ja uuendamise protsessid omavahel võimalikult suures osas ühildada ajakohastatud lõppversioon 30.06.20244) ei pruugi ENMAK 2035 valmida ette nähtud ajaks. Valdkonna arengukava on siseriiklik strateegiline arengudokument, mida viiakse ellu tulemusvaldkonna programmi kaudu5. REKK on teatis Euroopa Komisjonile Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja meetmetest 7 valdkonnas, sh energeetikas6. Lisaks on REKK’i ulatus oluliselt laiem energiamajandusest ning ka kõik teised seonduvad teemad/arengudokumendid liiguvad nende teemade lahendamiseks sobivas graafikus. 4 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 Artikkel 14 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=ET 5 Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021004 6 REKK 2030 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 15 Eesti Linnade ja Valdade Liit 31.08.2021 nr 5-1/206-1 Peame oluliseks suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni7 komplekteerimine on keskkonnakaitsjate ja teadlaste esindatust arengukava juhtkomisjoni kompleksne ülesanne, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, tasandil. Kuna tegemist on väga olulise arengukavaga, mis hakkab mõjutama aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme kõigi inimeste elu tulevikus, oleks vajalik saavutada laiapõhjaline debatt juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige suuremat puutumust omavad ning konsensus. Seletuskirja kohaselt arengukava väljatöötamine lubab olla ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning kaasav igal tasandil. Samas juhtkomisjon on planeeritud suhteliselt väike, põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd nimetatud kohalikud mis ei ole piisav kaasatuseks ja laiemaks debatiks otsuste kujundamisel. omavalitsused on Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmed näeme, et KOV-de Kohalike omavalitsuste esindatus arengukava kavandamisel peaks olema esindatus on piisavalt tagatud, sest enne kohtumisi on liidu sisemiste laiapõhjalisem. Arvestades eeltoodut, näeme vajadust kaasata Tallinna ja protsesside läbi võimalik sõnumites kokku leppida. Lisaks näeme, et Tartu ning lisaks 3-5 KOV esindajad juhtkomisjonisse. Lähtudes eeltoodust spetsiifilisematel teemadel/töörühmades tehes saame saame KOV-de suurt teeme ettepaneku suurendada ELVL esindatust juhtkomisjonis 3-7 liikmeni. kogemust ja enda valdkonna teadmist paremini kasutusele võtta. Arengukava koostamise ettepanekus (lisad 2 ja 3) on kirjeldatud Arvestatud osaliselt, selgitame: Tuumaenergia leiab käsitlemist käimasolevas energiamajanduse probleemid valdkonniti koos põhiprobleemidega. Eestis kliimaneutraalse elektritootmise võimaluste analüüsis, kus tuvastatakse Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus Eesti võimalused liikumaks kliimaneutraalsele elektri tootmisele. kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärgist, mh seonduvalt käimasolevatest Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis, kui selline otsus tehtaks, on kompleksne kliima- ja süsinikneutraalsuse ning dekarboniseerimise uuringutest elektri-, ning seetõttu on selleks loodud eraldi tuumaenergia töörühm soojus- ja jahutusenergia tootmisel, taastuvenergia ja energiasäästu https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm rakendamisel jms. Samas ei selgu, kas ja mis ulatuses on kavas käsitleda Töörühma ülesandeks on tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ja tuumaenergiat antud arengukava raames. võimaluste kohta aruande koostamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele. Maaeluministeerium 30.08.2021 nr 1.4-2/1344-1 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku lisas 1 Arvestatud. Tekst täiendatud. on nimekiri seonduvatest arengudokumentidest. Leiame, et nimekirjas peaks olema ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). PõKa 2030 peatükis 5.2.2 (lk 75) on välja toodud seosed energiamajanduspoliitikaga, sh on kaardistatud seosed PõKa 2030 tegevussuundadega. … tuleb tagada, et elektrienergia tootmise tõttu ei hakkaks kannatama Arvestatud. Tekst täiendatud. Kavandatavas ENMAK 2035 keskendume maapiirkonna elanike heaolu. muuhulgas rohkem kohalikule tasandile (sh kohalike omavalitsuste, 7 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 16 energiakogukondade võimalik panus) võrreldes kehtiva energiamajanduse arengukavaga. Kohaliku taastuvelektri tootmise rajamine pakub täiendavaid töökohti, sissetulekut, kohalikku energiaga varustatust ja -kasu. Tuule- ja päikeseparkide rajamist planeeritakse KOV üldplaneeringule, kus leitakse antud tootmisseadmete jaoks parimad võimalikud asukohad vastavalt kriteeriumitele (nt. kaugus elamutest, teedest jne). Regionaalarengule mõju avaldamise sagedust tuleks hinnata pigem suureks, Arvestatud osaliselt, selgitame: Teema kajastatud petükis 6.Tuulikute ja kuna suur osa elektritootmisest saab toimuda maapiirkonnas. Püstitatud päikseparkide rajamiseks peavad olema täidetud teatud eeltingimused, sh tuulik või päikesepark püsib aastakümneid ning mõjutab piirkonna inimeste arvestatud loodus-, riigikaitse- jm piirangud. Paigaldamise sageduse poolest on elu pikemalt. tegemist pigem ühekordse ja pikaajaliselt maastiku visuaali ja kasutust muutva tegevusega. Päikeseparke rajatakse eelkõige muuks otstarbeks seni kasutamata maal ja hoonete katustele. Mõju pigem positiivne (otseliinide võimalused, täiendavad töökohad, varustuskindluse tagamine, odavam liitumine suurtarbijatele, püsiv tuluteenimise võimalus). Soovitame täpsustada kahte mõjukategooriat: a) majanduslike mõjude Arvestatud osaliselt. Mõju hindamine teostati vastavalt varem koostatud hindamise alakategooriatest tuleks eraldi välja tuua infotehnoloogia ja - arengukavade koostamise ettepanekutele (nt Keskkonnavaldkonna arengukava ühiskond; põllumajandus ja kalandus; halduskoormus (siht: positiivne 2030 koostamise ettepanek https://eelnoud.valitsus.ee/main#HqF60FC4), mõju/muutus); b) mõjud regionaalarengule, sh eristades linna-, maa- ja mõjude hindamise metoodikale https://riigikantselei.ee/valitsuse-too- rannapiirkondi. Leiame, et täpsustamine aitab vastavate mõjudega planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine ja kontrollküsimustikule seonduvad sidus- ja sihtrühmad paremini pildile tuua. Kui andmeid ei ole https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusi piisavalt, tuleks kavandada vastav mõjude eelhindamine koostöös teiste mustik.pdf ministeeriumidega. Kaitseministeerium 13.08.2021 nr 5-10/21/3022 Kaitseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse istungi protokolli Arvestatud osaliselt. Täiendatud on ptk 6. Eesti energiajulgeolek on tagatud otsuse eelnõu arengukava koostamise kohta tingimusel, et võetakse arvesse eelkõige rahvusvaheliste suhete ja koostöö kaudu – nt elektriturul osalemine, järgmisi ettepanekuid "Energiamajanduse arengukava aastani 2035 kütusevarude tagamine. Toimiv energiavarustus on vajalik riigi julgeoleku ja koostamise ettepaneku" kohta: riigikaitsevõime tagamiseks ja vastupidi, energiavarustuse julgeolek peab 1. Arengukava koostamise ettepaneku peatükis 6 on eeldatava olema tagatud. Seetõttu peab neid valdkondi seostatult käsitlema – üks ei saa mõjuvaldkonnana välja toodud mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele teiseta. Mõju hindamine teostati vastavalt varem koostatud arengukavade suhetele. Teeme ettepaneku valdkonnad lahku lüüa ja asendada need kahe koostamise ettepanekutele (nt Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 mõjuvaldkonnaga mõjud rahvusvahelistele suhetele mõjud riigi julgeolekule koostamise ettepanek https://eelnoud.valitsus.ee/main#HqF60FC4), mõjude ja riigikaitsele. hindamise metoodikale https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/mojude-hindamine ja kontrollküsimustikule 17 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusi mustik.pdf 2. Palume lisada Kaitseministeerium ENMAK 2035 juhtkomisjoni Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjon8 toetab arengukava koosseisu. elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine, valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu näeme, et saame Kaitseministeeriumi kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt kasutada arengukava koostamisel energiajulgeolekuga seotud töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. Sotsiaalministeerium 17.08.2021 nr 1.2-3/2139-2 .. palume sotsiaalsete mõjude hindamisel lisaks tarbimis- ja Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6. Arengukavale koostatakse käitumisharjumuste aspektile analüüsida ka laiemalt energiamajanduslike keskkonnamõju strateegiline hindamine ja mõju hinnangu, mille raames mh otsuste eeldatavat mõju erinevatele elanikkonnagruppidele, arvestades sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse. Energeetika valdkonnas on oluline nende erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi. horisontaalne lähenemine. Kui otsuste tagamail suureneb energia hind, siis on vähemkindlustatud ühiskonnagrupid enim mõjutatud. Samas omab kõrgem energiahind positiivset efekti energiatõhususe ja uutele elektritootmis investeeringutele, misläbi langevad keskpikas ja pikas perspektiivis toodete hinnad ja väheneb keskkonnaheide ning seonduvalt paraneb inimeste tervis (ja tervisekulude vähenemine). Nende seoste läbimõtlemine on kahtlemata oluline, kuid energiahinnad ja tarbimine ainuüksi inimeste toimetulekut ei mõjuta, vaid arvestada tuleb ka teisi valdkondi ja terviklikum vaade luua ehk detailsem analüüs ja seoste loomine sotsiaalvaldkonna aspektidega on kõige tõhusam sotsiaalvaldkonna arengudokumentides. Lisaks peame oluliseks, et arengukava väljatöötamisel kaasataks Arvestatud energiamajanduse aruteludesse sihiteadlikult ka erinevate 8 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 18 ühiskonnagruppide huvikaitseorganisatsioone, sh puuetega inimeste-, eakate- ja naisorganisatsioone. arengukavas peaks käsitlema ka oskuste eelduste teemat, kuivõrd mitmete Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2. eesmärkide saavutamine sõltub mh selle alaste oskuste olemasolust elanikkonnas. Laiem roheoskuste uuendamise vajadus puudutab näiteks energiasäästu ettevõtetes, mille põhiprotsessid võivad vajada ümberkorraldamist ja seetõttu nende töötajad täiendkoolitust või lisaväljaõpet. Arengukavas peaks meie hinnangul kindlasti olema mainitud eraldi teemana Arvestatud osaliselt, selgitame: Täiendatud 2. peatükki. Energiamajanduse ka energiavaesust, mida on Eestis vähe analüüsitud, ent millel on korralduse seaduse kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande elanikkonnale pikaajalised negatiivsed mõjud. seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus (ja energiavaesus laiemalt) on seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt koroonakriisi tingimustes võib olla süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga seonduvat ei saa lahendada energiapoliitika kujundamise ja rakendamise kaudu, küll saab aga sellele kaasa aidata taastuvenergia- ja energiasäästulahendustega. Näiteks Euroopa Komisjon teatise „Puhas planeet kõigile“ kohaselt sobivad sotsiaalsete probleemide lahendamiseks enamasti paremini sotsiaalpoliitika ja sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks võiks kasutada maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist. Energiaostuvõimetute isikute määramise metoodika on täpsustatud uuringus „Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks, kontrolliks ja raporteerimiseks“ https://www.mkm.ee/sites/default/files/energiatohusus_lopparuanne.pdf Uuringu käigus teostatud analüüsi käigus on jõutud järeldusele, et energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem. Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamisse ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus lahendada ega ära hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige tõhusamalt käsitleda sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning poliitikameetmetes. Kahtlemata on oluline, et ka teised valdkonnad oma poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna teemadega arvestaksid ja seda juba 19 poliitikakujundamise ning eesmärkide seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla võimalik valida lahendusi, mis probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste indutseerijaks on praegusel ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja leevendusmeetmetele tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ning selle valdkonna arengudokumentides. .. juhime tähelepanu, et peatükis 7 on sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised Arvestatud osaliselt. Eeldatavalt kaasneb arengukavaga energiajulgeoleku, mõjud hinnatud järgmiselt: mõju ulatus – suur; mõju avaldumise sagedus- taastuvenergia ja energiasäästu tegevuste kavandamise ja rakendamisega suur; mõjutatud sihtrühma suurus – suur; ebasoovitavate mõjude kaasnemise positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju aidates tagada varustuskindlust risk – keskmine, aga Sotsiaalministeeriumi pole plaanitud kaasata nii maa- kui linnapiirkondades ning erinevatele elanikkonnagruppidele, ka juhtkomisjoni. luues uusi töökohti ja kohalikku kasu. Teeme lõpetuseks ettepaneku kaasata juhtkomisjoni ka Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjon9 toetab arengukava Sotsiaalministeerium, seejuures on asjakohane nii töö- kui sotsiaalvaldkonna elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava kaasatus. eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine, valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu näeme, et saame Sotsiaalministeeriumi (sh erinevate valdkondade) kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt kasutada arengukava koostamisel energiajulgeolekuga seotud töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. Haridus- ja Teadusministeerium 30.08.2021 e-kiri ..kooskõlastame ettepaneku, kuid palume täpsustust allolevas punktis: Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2 ja lisas 2. Arvestame TAIE eesmärkide ja Arengukava koostamise ettepanekus on välja toodud, et ENMAKi lisatakse mõõdikutega eelkõige seoses nutikate ja kestlikute energialahendustega. kliimaneutraalsuse ja rohepöörde aspektid, mida varasemas versioonis ei olnud. Palume täpsustada, kas on planeeritud kirjeldada ka seosed teaduse-, arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia eesmärkide ja mõõdikutega? 9 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 20 Tabel 2 Ettepanekud ETTEPANEKUD VASTUSED Elektrilevi OÜ 15.09.2021 nr JV-TUR-1/4487-2, 13.10.2021 e-kiri Tõime elektrijaotusvõrguettevõtjate järjest suurenevat rolli Arvestatud. Täiendatud ptk 2, sh energiatarnijate uued ülesanded kliimaeesmärkide täitmisel silmas pidades oma 15. septembri kirjas välja taastuvenergiaallikate energiasüsteemiga integreerimisel. Võrkudega seonduvad kitsaskohti taastuvenergia võimsuste võrguga ühendamisel ja hinnangu arenguvajadused jm teemad täpsustatakse ENMAK 2035 koostamise töörühmas. selleks vajalike lisainvesteeringute mahu kohta. Dokumendis endas aga sellist aspekti jaotusvõrkude kontekstis siiski mainitud ei ole. Dokumendi kooskõlastuste ja ettepanekute tabelis oli jaotusvõrkudega seoses välja toodud peamiselt seda, et võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö. Soovime juhtida tähelepanu sellele, et nii taastuvenergia tootmise laiemaks levikuks kui ka transpordis ja hoonete kütmises/jahutamises läbi viidava elektrifitseerimise õnnestumiseks on vajalik suurendada jaotusvõrkude läbilaskevõimet oluliselt rohkem, kui loomuliku arengu raames seda toimuks. Kavakohaste eesmärkide saavutamiseks tuleb väljuda igapäevase töö raamest ning selliste ambitsioonide õnnestumiseks on väga oluline mõista ja arvestada elektrijaotusvõrkude rolli kogu süsteemis. Elektrilevi hinnangul ei võimalda praegune regulatsioon ja võrguvara kulumi arvestamise metoodika senist praktikat jätkates vajalike muudatuste läbiviimist ning elektrifitseerimiseks vajalik võrgu tugevdamise kulu tuleb valdavalt kanda liitujatel kasvavate liitumistasude näol. Selline olukord ei soodusta taastuvenergia arendamist ning uute tootmisvõimsuste rajamist Eestis. Elektrilevi peab jätkuvalt vajalikuks nii ENMAK 2035 koostamise ettepanekus kui ka arengukavas endas seda aspekti ja vaja lisameetmeid teadvustada, sh analüüsida elektrijaotusvõrkudesse investeerimise vajadust ning selle katteallikaid kas toetusmehhanismide näol ja/või regulatsiooniga kulumi 21 arvestuse muutmist sellest tuleneva investeerimisvõimekuse suurendamisega. Elektrilevi jaotusvõrguga oli 2021. a augusti lõpuks ühendatud 9260 Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele päikeseelektrijaama summaarse võimsusega 343 MW ning töös olevate ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks liitumislepingute järgselt ühendatakse selliseid elektrijaamu selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas jaotusvõrguga veel vähemalt 170 MW ulatuses. See mõjutab otseselt kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks jaotusvõrgu tööd ning varustuskindluse stabiilsust. Seetõttu on juba vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö. lähitulevikus, aga ka edaspidi vajalik jaotusvõrku tugevdada, et see Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu toimiks nõuetekohaselt ka tootmissuunaliste tipukoormuste ajal. kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks Tuntaval määral ühendatakse uusi tootmisvõimsusi kujundada. hajaasustuspiirkondadesse, kus olemasolev võrk on välja ehitatud suhteliselt väikest tarbimisvõimsust arvestades. Investeeringute esialgne hinnanguline vajadus jaotusvõrgu tugevdamisele elektritootmise integreerimiseks on 50-75 mln €, vajades järjepidevat tähelepanu ka edaspidi. See aitab suurendada võrgu varustuskindlustust, energiaalast julgeolekut ning võimaldaks edaspidi uusi taastuvenergia võimsusi mõistlikumate kuludega võrguga ühendada, mis tervikuna loovad vajalikud aluseeldused seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks Seejuures tuleb arvestada sagenenud tugevate tormidega, tõusva keskmise temperatuuriga ja liigniiskusega, mis mõjutavad olemasoleva võrgu vastupanuvõimet ilmastikule ja vananemisele, samuti organisatsiooni ehitus- ja remondivõimekust. Elektrilevi hinnangul oleks vajalik ülaltoodut arvestades jaotusvõrkudega seonduvale pöörata ettepanekus rohkem tähelepanu. Palume nimetatud arengukava koostamisel arvestada ka elektrienergia jaotamisega seotud aspekte. Kaasata väljakutsete tervikliku lahendamise huvides ENMAK 2035 Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni10 koostamine on kompleksne juhtkomisjoni ka Elektrilevi esindajad teema, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd Elektrilevi on Eesti Elektritööstuse Liidu liige ning oleme tegemas ettepanekut Elektritööstuse Liit energiamajanduse arengukava juhtkomisjoni 10 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 22 määrata, näeme, et Elektrilevi esindatus on läbi selle tagatud. Näeme samuti, et Elektrilevi OÜ kompetentsi ja valdkonna teadmisi saab tõhusamalt kasutada temaatilistes/spetsiifilistes töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. ABB, 13.09.2021 1. Luua arengukava põhjal üldine visioon, mis oleks ühiskondlikult Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2. ka laiemalt arusaadav. ABB kasutab sellist lahendust ja on loonud ka vastava visuaali: https://abbsmartsocieties.com/ 2. Elektrimootorite tõhustamise programm. Selgitame. Selline tõhustamise programm on kahtlemata oluline ning panustab 45% maailmas kasutatavast elektrist kulub elektrimootorite käigus kliimaneutraalsuse eesmärki, kuid tegemist on ettevõtluse edendamise valdkonda hoidmiseks hoonetes ja tööstusrakendustes. Kuid suur hulk tööstuslikke kuuluva meetmega, millele rahastust saab taotleda selle valdkonna meetmetest. elektrimootorite jõul töötavaid süsteeme – üle maailma kokku ligi 300 miljonit – on ebaefektiivsed või tarbivad vajalikust oluliselt rohkem energiat, millega kaasneb meeletu energiaraiskamine. Selliste süsteemide asendamisel optimaalsete, tõhusate seadmetega saaks vähendada kuni 10% üleilmsest energiatarbimisest. See omakorda tooks kaasa kasvuhoonegaaside emissiooni rohkem kui 40%-lise vähenemise. Toetub Euroopa Liidu ökodisaini määrusele (EL) 2019/1781): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1781&from=EN 3. Suurem tähelepanu anduritele, sensoritele, andmeanalüüsile ehk Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2. Vt vastus eelmisele ettepanekule. energiatootmise ja -kasutamise täppismonitoorimisele ja Energiatõhususe saavutamine peab saama horisontaalseks teemaks. optimeerimisele. 4. Suurem tähelepanu elektrienergia salvestuslahendustele. Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2. 5. Haridus. Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.1. Lahendamaks elektrimajanduse ja energiasäästu küsimusi, on vaja teadmistega inimesi, kes on kursis ja oskavad juurutada vastavaid lahendusi. See eeldaks kas nende sissetoomist või kuna räägime pikas perspektiivis, siis nende koolitamist Eestis läbi vastava spetsiaalse suunitlusega loodud eriala / õppekava. 23 Fermi Energia OÜ 7.09.2021 Kindlasti peaks säilima ka 2035. aastaks nõue, et Eesti peab suutma Selgitame. Eestis peab kahtlemata olema tagatud elektrienergiaga varustuskindlus. tagada 1000MWe juhitavaid tootmisvõimsusi oma territooriumil Varustuskindluse analüüse tehakse iga-aastaselt Elering AS-i poolt. Vajadusel tagamaks minimaalse siseriikliku elektrienergia varustuskindluse kõigi rakendatakse meetmeid, et Eestis piisav tootmisvaru paikneks. Selleks, et ilmastikutingimuste juures eriti arvestades küttehooaja nõudlust. analüüsida, millised lahendused ja millisel määral sobiksid meile kliimaneutraalse Kusjuures vähemalt 50% antud 1000MWe juhitavast tootmisvõimsusest elektrienergia tootmiseks pikemas perspektiivis (kuni 2050) oleme Euroopa peaks olema 2035 aastaks süsinikheitmeta tagamaks antud Komisjoni rahastusel tellinud uuringu kliimaneutraalse elektritootmise tootmisvõimsuste jätkusuutlikkuse kliimaneutraalsuse suunas liikuvas võimalustest Eestis. Euroopa Liidus. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 2.09.2021 Loodame, et arengukava hakkab peegeldama EL uue algatuse „Eesmärk Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. 55“ põhimõtteid ning eesmärke. „Eesmärk 55“ põhineb väga tugevalt kaugkütte ja kaugjahutusvõrkude arendusel, sest just need võrgud aitavad vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad üleüldisest elektrifitseerimist. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida või vähendada võrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada sünergia. Soodsa õigusruumi kujundamine, energiasüsteemide planeerimine ning Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. erinevate energiavõrkude sünergiline integreerimine vajab regulaarset tähelepanu nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel, et kasvavate eesmärkidega kaasa liikuda. Süsteemsust toetab püsiv rahastamine ning koolitustegevus. Loodame, et uus arengukava võtab suuremasse fookusesse kohaliku tasandi planeerimistegevused ning kohaliku omavalitsuse pädevuse kasvatamise, sest ainult siis on võimalik tekitada soovitud muutus, mis arvestab ka kohalike vajadustega. Erinevate energiasüsteemide arendamine nõuab mahukaid Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. investeeringuid ka tulevikus Meie statistika järgi on 2020 aasta seisuga Eesti renoveerimata vähemalt 547 km kaugküttevõrku (ca 36,4%) ning sealjuures oli soojusenergia kaalutud keskmine müügihind 47,85 eurot (+km). Üldise varustuskindluse tagamiseks ning energiavaesuse vältimiseks on vaja ka tuleviku tarbeks kujundada sobivad meetmed, et tagada energia kättesaadavus, taskukohasus ja varustuskindlus sõltumata leibkonna sissetulekute suurusest. 24 Kliimamuutuste süvenedes ning ka hoonete energiatõhususe paranemisel Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. tuleb suurema tähelepanu alla võtta jahutusmajandus ja selle roll kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhusad hooned vajavad suvel ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem jahutust, mida linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus. Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. et innovaatilised lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia, heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning sellega kaasnev risk saaks arvestatud. Samuti on oluline vältida konkurentsiolukorra halvenemist (nt paralleelsete lokaalsete lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu), mis toob kaasa kaugküttesüsteemide tõhususe languse ning välisõhu kvaliteedi halvenemise. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 31.08.2021 nr 1-5/21/5155 Teeme ettepaneku sõnastada ka edaspidi probleemid, alaeesmärgid, Arvestatud osaliselt, selgitame. Antud lisas on toodud kehtiva ENMAK 2030 visioonid ja tegevused mitte sektorite, vaid läbivate eesmärkide kaudu. eesmärgid ja meetmed ning nende täiendamist vajavad aspektid, sh taastuvenergia. Juhime tähelepanu, et lisas 4 on kajastatud varustuskindluse ja energiatõhususe eesmärgid, kuid välja on jäetud taastuvenergiale ülemineku eesmärk. Teeme ettepaneku ühtlustada KPP, REKK-i ja ENMAK-i uuendamise Selgitame. Lähtudes varasemast arengukavade koostamise praktikast ja REKK ajakavasid nii, et uus ENMAK oleks valmis ja kinnitatud koos uue ajakohastamise tähtaegadest (tööversioon 30.06.2023 ja ajakohastatud REKK-i lõppversiooniga. See võimaldaks REKK-i uuendamisel lõppversioon 30.06.202411) ei pruugi ENMAK 2035 valmida ette nähtud ajaks. täielikult arvestada ka uue ENMAK-iga ja vastupidi. Valdkonna arengukava on siseriiklik strateegiline arengudokument, mida viiakse ellu tulemusvaldkonna programmi kaudu12. REKK on teatis Euroopa Komisjonile Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja meetmetest 7 valdkonnas, sh energeetikas13. Lisaks on REKK’i ulatus oluliselt laiem energiamajandusest ning ka kõik teised seonduvad teemad/arengudokumendid liiguvad nende teemade lahendamiseks sobivas graafikus. 11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 Artikkel 14 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=ET 12 Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021004 13 REKK 2030 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 25 Teeme ettepaneku uue ENMAK-i koostamisel näha ette rohkem nii Arvestatud. Tekst täiendatud tabelis 1. avalikke kui ka kitsamaid teemaspetsiifilisi arutelusid ning võtta kõigis etappides ambitsioonikam eesmärk kui ainult konsultatsioon ja (kirjaliku) tagasiside saamine. Teeme ettepaneku kirjeldada olulisemad põhimõtted töörühmade tööks, Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 5. sest see annaks partneritele kindlustunde kaasamisplaani kvaliteedi osas. Teeme ettepaneku ENMAK 2035 eesmärkide seas kajastada valitsuse Arvestatud osaliselt, selgitame. Arengukava koostatakse juba teostatud ja koalitsioonileppes välja toodud eesmärgid lõpetada nii põlevkivist elektri teostamisel/kavandamisel seonduvate analüüside (sh tulemuste põhjal. Kindlasti tootmine hiljemalt aastaks 2035 kui ka väljuda põlevkivienergeetikast kajastab energiamajanduse arengukava ka muid valdkondlikke suundumusi ja hiljemalt aastaks 2040. Samuti tuleks eelnevast lähtuvalt lõpetada suuremaid eesmärke (sh põlevkiviga seotud 2035 ja 2040 eesmärgid). . maagaasi taristu ja konkurentsivõime rahaline ning mitterahaline toetamine, sh mitte soodustada LNG terminali rajamist, ning alustada ettevalmistusi maagaasi kasutamise lõpetamiseks. Teeme ettepaneku kliimaneutraalse lahenduse otsimisel Selgitame. Arengukava koostatakse teostatud ja valmivate seonduvate analüüside soojamajanduses biomassi osakaalu mitte enam suurendada, vaid (sh süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse, heitsoojuse kasutuse, salvestuse prioriseerida jääksoojuse kasutamist, soojuspumpasid ja analüüsid) ja töörühmade töö tulemuste alusel. soojussalvestust. Teeme ettepaneku suurendada primaarenergia ja energia lõpptarbimise Selgitame. Arengukava koostatakse teostatud ja valmivate seonduvate analüüside säästu eesmärke ning selleks vajalikke tegevusi mitte ainult tõhusama ja töörühmade töö tulemuste alusel. tehnoloogia ja efektiivsussäästu kaudu, vaid ka energia kokkuhoiu ehk ebavajaliku ja keskkonnakahjuliku energiatarbimise lõpetamise kaudu, kuna see on energiasäästu hierarhia järgi prioriteet. Teeme ettepaneku seada eesmärgiks energiaostuvõimetuse vähendamise Selgitame. Teksti täiendatud peatükis 2. Energiamajanduse korralduse seaduse meetmete välja töötamine. kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus (ja energiavaesus laiemalt) on seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt koroonakriisi tingimustes võib olla süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga seonduvat ei saa lahendada energiapoliitika kujundamise ja rakendamise kaudu, küll saab aga sellele kaasa aidata taastuvenergia- ja energiasäästulahendustega. Näiteks Euroopa Komisjon teatise „Puhas planeet kõigile“ kohaselt sobivad sotsiaalsete probleemide lahendamiseks enamasti paremini sotsiaalpoliitika ja sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks võiks kasutada maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist. 26 Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamisse ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus lahendada ega ära hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige tõhusamalt käsitleda sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning poliitikameetmetes. Kahtlemata on oluline, et ka teised valdkonnad oma poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna teemadega arvestaksid ja seda juba poliitikakujundamise ning eesmärkide seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla võimalik valida lahendusi, mis probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste indutseerijaks on praegusel ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige kasvuhoonegaaside heite vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja leevendusmeetmetele tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ning selle valdkonna arengudokumentides. Teeme ettepaneku töötada välja meetmed taastuvenergiakogukondade Arvestatud osaliselt, selgitame. Energiakogukonnad ja energiaühistud on toetamiseks või anda selged juhtnöörid ja vahendid kohalikele arengukava koostamise teksti integreeritud. Taastuvenergia kogukondade loomine omavalitsustele selle tegemiseks on juba täna võimalik ning juba töös olevad muudatused õigusaktides ning uus teadmine töös olevatest kogukonna initsiatiividest muudab lähiajal nende loomise praktikapõhiseks. Taastuvelektri vähempakkumised võimaldavad saada taastuvelektri tootmiseks vajalikku toetust. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 31.08.2021 Palun lisada Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing ENMAK2035 Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni14 koostamine on kompleksne juhtkomisjoni koosseisu teema, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing on Eesti Elektritööstuse Liidu liige ning kavandame nimetatud liidu osas teha ettepaneku, et see energiamajanduse arengukava juhtkomisjoni määrataks, näeme, et ühingu kaasatus juhtkomisjoni töös on tagatud Eesti Elektritööstuse Liidu esindaja kaudu. Näeme, et 14 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 27 spetsiifilisematel teemadel töörühmi ning arutelusid tehes saame teie kogemust tõhusamalt kasutusele võtta Eesti Elektritööstuse Liit 31.08.2021 nr 1-08/21-1 ja täiendatud ettepanekud 10.09.2021 nr 1- 09/21-1 ..teeb Liit ettepaneku täiendada arengukava ettepanekut ning lisada sinna Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele elektrienergia jaotusvõrkude detailsem ja sisulisem käsitlus, mis on ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks eelduseks arengukava eesmärkide saavutamiseks. selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö. Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks kujundada. .. teeb Liit ettepaneku kaasata arengukava ettepaneku väljatöötamise Arvestatud. Oleme rahvusvahelisi eksperte/kompetentsi kaasanud juba praegu Euroopa Liidu lähiriikide kompetents ja arengukava ettepanek töös olevatesse analüüsidesse (näiteks kliimaneutraalse elektritootmise uuring, integreerida ka nende energiamajanduse arengukavade või strateegiatega gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring) ning kaasame seda vajadusel ja võimalusel või varustuskindluse aruannetega, et oleks tagatud läbimõeldult ka edaspidi. Samuti arvestavad iga-aastased varustuskindluse analüüsid meie regionaalne mõõde ning suuremal määral põhinetud Euroopa Liidu regiooni riikide elektritootmise tulevikuprognooside ja plaanidega. . kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele. ..teeb Liit ettepaneku nimetada juhtkomisjoni liikmeks Eesti Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 7. Elektritööstuse Liit Liit juhib tähelepanu, et põhiküsimusena sõnastatud hajutatud Arvestatud. Tekst täiendatud lisades. energiatootmise fookust ei ole aga dokumendi lisas 4 „KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID“. Vastupidi, seal on kirjas „Eraldi eesmärgina peaks olema toodud varustuskindlust tagava suurtoomise loomine taastuvenergialahenduste abil aast[a]ks 2035“. Liit juhib tähelepanu, et Lisas 2 esitatud elektrimajanduse valdkonna Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele probleemide kirjelduses puuduvad energiakasutuse elektrifitseerimisega ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks seotud spetsiifilisemad väljakutsed (nt. Kas elektrilise ühistranspordi selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas infrastruktuuri loomine on elektrivõrguettevõtja või transporditeenuse kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks vastutusala?; Kas turupõhiste teenuste eelistamine kehtib ka vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö. elektriautode laadimistaristu arendamises? Milline peaks olema Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu elektrivõrguteenuse pikaajaline hinnakujundus, et tagada õiglane kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks tasakaal võrguettevõtja, tarbija ja tootja huvide vahel?; jne). kujundada 28 ... enne kehtiva energiamajanduse arengukava muutmise ettepaneku Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega – väljatöötamist tuleks õigusselguse ja kooskõla saavutamiseks sätestada saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi, riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk ja ka vahe-eesmärgid nii valdkondade mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus üleselt kui iga valdkonna jaoks seaduse tasandil või eraldi kõrgema selgub. Energiamajanduse põhisuundumused (üleminek kliimaneutraalsele energia taseme arengudokumendis. tootmisele ja tarbimisele) ju ei muutu – pigem küsimus tempos. ... ei ole mõistlik enne uue kliimapaketi Eesmärk 55 regulatsioonide Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega – selgumist sätestada ja kehtestada muudetava energiamajanduse saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi, arengukava 2035 sisu kuivõrd see võib muutuda seoses Euroopa Liidu mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus uute regulatsioonide kehtestamisega. selgub. Energiamajanduse põhisuundumusi (üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele) need uued Euroopa Liidu algatused ei muuda – pigem küsimus tempos. ... arengukava ettepanekus tuleb muuta konkreetsemaks LISA 4 Arvestatud. Tekst täiendatud lisas. Räägime energiasüsteemist tervikuna ja selles KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST kujunevast hinnast (sh võrguteenus jm seonduvad hinna komponendid). VAJAVAD ASPEKTID. Tabeli veerus „Täiendamist vajavad aspektid“ vajavad täpsustamist alljärgnevad teemad (täpsustmist vajavad osad on esitatud rasvases kirjas):  Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema „Elektrihindade“ on asendatud „hindade“. varustuskindel, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem Kommentaar: Konkurentsivõime majanduslikku osa käsitletakse kõigist energiakandjatest vaid elektril; Millist muudatust peetakse silmas, kui viidatakse turupõhisele elektri hinnale kui ainsale hinna konkurentsivõime tagajale? Kas reguleeritud elektrivõrgu teenuse hinnad kaovad?; Kas järgmise 10 aasta jooksul, kui elektri tarbijad peavad maksma taastuvenergia tasu, ei ole kavas tagada Eesti majanduse jaoks konkurentsivõimelist elektrienergia hinda?; Kas kavas on kaotada elektrienergia turuhinnale makstavad maksud? Kas siis, kui Eestis on elektrienergia turuhind kõrgem kui naaberriikides, on tagatud majanduse jaoks konkurentsivõimelise hinnaga elekter?  Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, Läänemere võrgu Lisatud. loomine, rahvusvahelise koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest eesmärkidest, ühendused. Kommentaar: Lisada konkreetse koostöö teemana Balti riikide ühise elektrituru hinnapiirkonna otstarbekuse hindamine. 29 Eesti Taastuvenergia Koda 31.08.2021 1.ENMAK-i koostamisel püstitada Eesti siseseks kasutamiseks loodavas Selgitame. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus toetudes valdkondlikus arengukavas läbivalt mõnevõrra ambitsioonikamad analüüside ja töörühmade töö tulemustele. eesmärgid kui Euroopa Liidu ees võetud või võetavad kohustused seda ette näevad. Teeme ettepaneku võtta ENMAK eesmärgiks saavutada arengukava perioodil Eesti energiamajanduses vähemalt bilansiline kliimaneutraalsus, st Eestis toodetaks taastuvenergiat siin tarbitud summaarse lõppenergia mahus. 2.ETEK hinnangul on oluline arengukava koostamise ettepanekus Arvestatud. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus viidata, et tänase teadmise juures on tegu eesmärkidega, mis äsjase toetudes analüüsidele ja töörühmade töö tulemustele. Euroopa Komisjoni poolt tutvustatud kliimapaketi valguses samuti üle vaatamisele kuuluvad. 3.Hetkel on ebaselge, kas ENMAK jätkab põhimõttega kehtestada Selgitame. Täpsemad mõõdikud selguvad arengukava koostamise käigus toetudes transpordisektorile taastuvenergia eesmärgid või jätkatakse hoopis analüüside ja töörühmade töö tulemustele. Transpordi ja liikuvuse arengukavas kliimapaketis tutvustatud põhimõttega arvestada esmase mõõdikuna 2021-2035 on toodud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2035. sektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet. Selles valdkonnas võiks ja peaks ENMAK ühtlasi leidma paralleele kehtiva transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastani 2035 4.Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud suuremaid pingutusi Selgitame. Nimetatud lõik on Eesti energiamajanduse ülevaate 2020 refereering, vajavate valdkondade ülevaade (lk 3) vajab ETEK hinnangul senisest mis on tehtud lähtudes Eesti eesmärkide täitmisest aastal 2020. Välja on toodud täpsemat ja selgemat rõhuasetust taastuvenergia potentsiaali tuuleenergia rakendamise potentsiaal. Arengukava koostatakse analüüside ja rakendamisele töörühmade töö tulemuste alusel, mille tulemusel selgub mh taastuvenergia potentsiaal ja rakendusvõimalused. Eesti Taastuvenergia Koja ja teiste huvigruppide abiga loodame potentsiaali ja selle rakendamise võimalused ning seonduva rõhuasetuse täpsustatud saada. Taastuvenergia, sh kütusevabade energiaallikate rakendamine võimaldab kõigi eelduste kohaselt ENMAK 2035 eesmärgi täita. 5. Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud ENMAK 2035 Selgitame. Nimetatud probleemid peavad arengukava koostamise käigus tähelepanu vajava problemaatika nimistu (lk 4) puhul võiks ETEK lahenduse leidma, kliimaneutraalse energiatootmise kavandamise aluseks saavad hinnangul lähtuda prioriteetsuse järjekorrast. Sealhulgas peaks selgemalt olema käimasolevate analüüside ja töörühmade töö tulemused. Seetõttu pole olema esile tõstetud vajadus kliimaneutraalse energiamajanduse võimalik antud tulemuste kompaktse käsitluseta täpsemat prioriseerimist teha. arendamise järele ning energeetilise potentsiaali rakendamisele taastuvenergia suuremahulisema kasutuselevõtu kaudu. 30 6. Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud uute eesmärkide Arvestatud. Täiendatud tekst ptk 3.2 Riigikantselei on koostamas rohepöörde seadmisel arvestamist vajavate peamiste aspektide hulgas (lk 5) peaks tegevuskava, mille tulemustega saame arvestada arengukava koostamisel. ETEK hinnangul lisaks olemasolevale olema välja toodud ka nö rohepöördega seotud majandustegevuse arendamise potentsiaal ning võimalik positiivne majandusmõju, ekspordivõimekuse kasv, Eesti ettevõtete positsioneerimine uutes tarneahelates, innovatsioonivõimekus jms. 7. ETEK kiidab heaks arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud Võetud teadmiseks plaani võtta uues arengukavas senisest rohkem fookusesse kohalike omavalitsuste roll riikliku energiamajanduse eesmärkide täideviimisel ja suunamisel kohalikul tasandil. Sunly OÜ 31.08.2021 Kui ENMAK 2035 lähtub mh EL kliimapoliitikast, siis kas arvestatakse Arvestatud. Tekst täpsustatud ptk 3. ka juba EL „Fit for 55“ paketiga? Hetkel viidatakse dokumendis vaid Green Dealile, mistõttu teeme ettepaneku, et arengukava peab arvestama kõikide EL energia- ja kliimapoliitika dokumentidega. näha ette, et ENMAK 2035 jõuaks ka kohalikule tasandile kohalike Arvestatud. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus tasandi eesmärkidena, sh motiveerides kohalikke omavalitsusi ehk toetudes analüüsidele ja töörühmade töö tulemustele. premeerides neid kliimaeesmärkidesse panustamise eest (CO2 eelarve vms). Palume ENMAK 2035 koostamise käigus kaaluda alalisvoolu Selgitame. Arengukava on strateegia Eesti 2035 eesmärkide saavutamist kajastav otseühenduse kasutamist taastuvenergia tootjate ja – tarbijate vahel, sh dokument ning arengukava koostamist ettevalmistavas seonduvas töörühmas tuleb analüüsida kui palju annab see muuta energiasüsteemi säästlikumaks täpsustada, kas nii spetsiifilise teema saaks lahendada muu planeerimistasandi dokumendiga, nt jaotusvõrguga seotud arengplaanide koostamisel või saab seda lahendada ettevõtete ja teadusasutuste koostöös tehtud uuringute abil. On üsna kahetusväärne, et ENMAK 2035 algatamise juures ei ole Arvestatud. Tekst täpsustatud ptk 2. Arengukava koostatakse analüüside ja mainitud meretuuleenergiat, mis on konkurentsivõimeline, olemasolev, töörühmade töö tulemusel. end tõestanud ja suures mahus taastuvenergiat toota võimaldav tehnoloogia. Samuti ei ole käsitletud suuremahulist energiasalvestust. Seda enam peame kummaliseks, et ENMAK 2035 algatusdokument näeb ette, et arengukava koostamisel tuleb arvestada tehnoloogiatega, mis oma innovatsiooni taseme või ehitusperioodi pikkuse tõttu ei ole võimelised panustama 2035 eesmärkide täitmisesse. Sunly peab oluliseks innovatsiooni panustada, kuid ENMAK 2035 koostamise juures on 31 oluline teada, kas ja millal üks või teine tehnoloogia on valmis 2035 eesmärkide saavutamisesse panustama. Nagu ka dokumendis viidatud Tuumaenergia memorandumis kirjas, siis „Eestil puuduvad tuumajaamade rajamiseks hetkel nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab selliseks tegevuseks loa taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse. Tuumajaama kasutuselevõtmine, sõltumata kasutuselevõetavast tehnoloogiast, hõlmab endas vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi ning reaalseid olulises mahus kulusid juba enne kui on selge, kas tuumajaam Eestisse rajatakse.“ Arvestades lisaks veel tuumajaamade ehitusaega, siis peaks ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks vajaminev tehnoloogia 2025. aastal eksisteerima ning olema konkurentsivõimeline. Tallinna Linnavalitsus Linna õigusteenistus 30.08.2021 ENMAK väljatöötamine lubab olla kaasav igal tasandil, kuid Selgitame. Arengukava juhtkomisjon15 toetab arengukava elluviimist ja juhtkomisjon on suhteliselt väike ja kaldu, mis ei ole piisav kaasatuseksaruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava eri aspektidega ja laiemaks debatiks otsuste sündimisel. töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö Ministeeriumite esindajatel on ettepaneku kohaselt 6 kohta, lisaks riigi ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse kontrolli all olev Elering 1 koht. kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse ja võimekusega Erialaliitudel ehk tööstuse lobigruppidel on plaanitud 3 kohta. seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine, valdkonna erinevate KOV tasandit esindab ELVL 1 koht. teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu näeme erinevate Keskkonnakaitset esindab EKO, 1 koht. kohalike omavalitsuste, keskkonnakaitsjate, teadlaste jt sisulist panust ja debatti Teadlasi esindab TTÜ, 1 koht. pigem arengukava koostamisel töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. Juhime Suurendada tuleks oluliselt KOV, keskkonnakaitsjate ja teadlaste tähelepanu, et ENMAK 2035 koostamise aluseks on 1. teaduslikul lähenemisel esindatust, kuna tegemist on väga olulise arengukavaga, mis hakkab põhinevad prognoosid ja analüüsid, 2. töörühmad, kus on nimetatud huvirühmade potentsiaalselt mõjutama kõigi kodanike elu tulevikus (ENMAK esindajatel võimalik osaleda, 3. keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused, eelnõust). Tuleks vältida keskkonnakaitseliste, teaduslike ja kohalikku 4. portaal energiatalgud.ee avalike arutelude, vahetulemuste jm jooksva ja elu puudutavate aspektide ignoreerimist ja keeruliste otsuste tegemiseks seonduva info (mh valikuvõimalused) jaoks. Arengukava Vabariigi Valitsuses oleks vajalik saavutada laiapõhjaline debatt. heaks kiitmisele eelneb arengukava menetlemine Riigikogus. 15 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 32 Täna on juhtkomisjonis plaanitud hääletusenamus riigiasutustele, mis tekitab küsimuse teiste osapoolte reaalsest kaasatusest otsuste sündimisse. Täiesti puudu on juhtkomisjonis poliitiline esindatus, mis tähendab, et arengukava võib tulla tehniliselt hea, kuid ei ole kindlust, et seda poliitiliselt ellu viidaks. Poliitikud peaks olema teadlikud valikuvõimalustest ja peavad saama varases faasis anda seisukohad, kuna lõpuks peavad riigikogu saadikud ja ministrid oskama arengukava rahva ees kaitsta ning samuti vähendaks see võimalust, et ENMAK elluviimisel tekivad poliitilised võitlused või vastuseis. Pakume välja järgmise juhtkomisjoni koosseisu: Ministeeriumid 6 kohta, Elering 1 koht, erialaliitusid võiks kaasata enam ~8 kohta, KOV tasandil maakondade esindajad 11 kohta + suuremad linnad (Tallinn ja Tartu), keskkonnakaitse osas tuleks kaasata vähemalt olulisemad EKO liikmed eraldi: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, SEI Tallinn, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse ühing "Sorex," 8 kohta, kuna organisatsioonid esindavad erinevaid vaateid keskkonnale, mida ei või ignoreerida tulenevalt Arhusi konventsioonist. Teadlaste osas tuleks kaasata vähemalt kõik suuremad ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ning Eesti Teaduste Akadeemia, ilmselt oleks vajalik igale kaasatud teadusasutusele 2-3 kohta, et saaks kaasata erinevad erialaeksperdid, kokku 8-12 kohta. Samuti võiks ENMAK väljatöötamise juhtkomisjoni kaasata vähemalt riigikogus esindatud poliitiliste erakondade esindajad, kuid soovitavalt kõik aktiivselt tegutsevad erakonnad. Poliitikute varajase kaasamise eesmärk oleks garanteerida poliitiline teadlikkus probleemistikust, olenemata võimalikust poliitilise võimu vahetusest 2021 - 2035 (7-8 kohta). Kokku tuleks juhtkomisjoni liikmete arv ettepaneku kohaselt ~50. 33 Eesti Gaasiliit 28.08.2021 1…võiks ENMAK-is olla eraldi peatükk/kategooria energiasalvestuse Arvestatud osaliselt. Salvestus on osa varustuskindlusest ja tõhusa energiaturu kohta.. toimimisest ja leiab arengukavas käsitlust. 2. Transport peaks olema eraldi valdkond, mille probleemid ja Selgitame. Arengukavaga saame luua energiamajandust laiemalt käsitleva lahendused saavad eraldi kajastust. Transpordi kasutus on sõltuvuses raamistiku. Eesti energiamajanduses on kolm põhieesmärki: taastuvenergia energia tootmisest ja neid kahte ei saa eraldi vaadelda. …tootmise ja osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine. tarbimise osa tuleks ENMAK-is vaadata koos/sünkroonis ja seda Eestist Nendes aspektides, kus on Eestis eraldi valdkondlik arengudokument, minnakse lähtuvalt (mitte EL-ist). teemasse süvitsi just nendest arengudokumentides (nt transpordi- ja liikuvuse arengukavas). 3. .. nii tanklate ja muu taristu rajajatele, sõidukimüügiettevõtjatele, kui Selgitame. Arengukava koostamise ettepanek nii detailseid poliitikasuundumusi ja ka suur- ja väiketarbijatele oluline teada kuhu liigub surugaasiturg edasi. põhimõtteid ei sisalda. Selliseid poliitikasuundumusi ja põhimõtteid analüüsitakse Kas on mõistlik planeerida edasisi investeeringuid sõidukitesse, ja sõnastatakse arengukava koostamise käigus. tanklatesse, biometaanijaamadesse? Kommenteeritavast dokumendist hetkel sellele vastust ei leia. 4…. veeldatud maagaas või veeldatud biometaan, millede rolli peaks Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus- ENMAK 2035 samuti sõnastama. kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib välja tulla/selguda biometaanile (sh veeldatud kujul) täiendavaid rolle. Arvestades Eesti biometaani potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise võimalusi, usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just transpordisektorisse. 5. ENMAK koostamisel peaks analüüsima, et millistes sektorites ja Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus- millistes mahtudes on võimalik taastuvenergiat kasutada. See peab kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib vastama küsimusele, et kus oleks seda mõistlik teha ja millistes sektorites välja tulla/selguda biometaanile täiendavaid rolle. Arvestades Eesti biometaani on vajalik rohkem panustada, et saavutada kliimaneutraalsus. potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise võimalusi, usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just transpordisektorisse. 6. Palume ENMAK 2035-s selgelt kajastada riigi tulevikunägemus Selgitame. vt eelmine vastus. biometaani osas, mitte ainult transpordis, vaid energeetikas, elamumajanduses jms. 7. Tõstataks ka probleemküsimuse, et kuidas tagada et riigi Selgitame. Maksupoliitika on kahtlemata üks võimalik poliitikainstrument maksupoliitika oleks kooskõlas arengukavas sätestatuga. eesmärkide elluviimiseks, kuid maksupoliitika meetmete mõjud on laialdased ning neid tuleb kindlasti koos valdkonna eestvedajaga – rahandusministeeriumiga – põhjalikult läbi kaaluda. 8. Lähtudes Fit for 55 paketist, mis väga suures osas muudab praegust Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega – praktikat ja põhimõtteid energeetika ja transpordi valdkonnas, tekib saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi, 34 küsimus, kas ENMAK koostamine aastani 2035 on õigustatud praegusel mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus hetkel. selgub. Energiamajanduse põhisuundumusi (üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele) need uued Euroopa Liidu algatused ei muuda – pigem küsimus tempos. 9. ..maagaasil on võrreldes teiste fossiilsete kütustega suurim võimalik Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus- energeetiline kasutegur ning ka maagaasi transport on väikseima kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib keskkonnajalajäljega, kuna seda ei transpordita sõidukitega. SEI Tallinn välja tulla/selguda biometaanile täiendavaid rolle. Arvestades Eesti biometaani koostatud „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis” on potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise võimalusi, välja toodud et 2017. aastal oli LULUCF mõju – 1792 kt/CO2 mis usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just transpordisektorisse. võimaldaks 980 mln m³ maagaasi kasutamist. Palume sellega arvestada ENMAK-i uuendamisel. .. on siiski oluline analüüsida ENMAK 2035 koostamisel biometaani ja maagaasi kasutamist nii elektritootmises, soojamajanduses ja elamumajanduses. 10. Meie hinnangul asendab maagaas üleminekuperioodil teisi fossiilseid Selgitame. Gaasivõrgu tulevikuvõimaluste osas oleme Euroopa Komisjoni kütuseid nagu näiteks põlevkivi energeetikas ja vedelkütused transpordis. rahastusel tellinud uuringu gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest. . Uuringu Soovime, et see roll saaks selgelt välja toodud ja kajastatud ENMAK-s. kavandatav valmimisaeg on 2023. aastal ning selle uuringu raames saab need tulevikuteemalised arutelud läbi viia ning ka läbi analüüsida. Sealjuures soovime tähelepanu juhtida ka asjaolule, et mõnes alajaotuses on gaasivaldkond jäänud tõenäoliselt eksimuse tõttu kajastamata. a) …palume täiendada lk 2 kõige alumises lõigus toodud alajaotust „Energiajulgeoleku tagamine“ ka maagaasile ja biometaanile. b) Biometaani tootmise ja tarbimise edendamine on kindlasti üks suund, mis aitab ellu viia taastuvenergiale üleminekut, mistõttu oleks asjakohane seda kajastada lk 2 esimeses lõigus teema „Taastuvenergiale üleminek“ all. 11. Riik peaks läbi analüüsima ja välja pakkuma ka lahendused Selgitame. Gaasivõrgu tulevikuvõimaluste osas oleme Euroopa Komisjoni gaasivõrkude ülalpidamiskulude kandmiseks pidevalt väheneva rahastusel tellinud uuringu gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest (vt gaasitarbimise tingimustes. …Seega tuleks sõnastada vastus küsimusele: täpsemalt eelmine vastus).. Milliseks kujuneb gaasivõrgu tulevik? Kas on võimalik kasutada gaasivõrku muul otstarbel kui maagaasi transpordiks või peaks kohe nägema ette mõndade vähese tarbimisega ja ebaproportsionaalse hoolduskuluga võrkude sulgemise? 12. ei saa nõustuda ka gaasivaldkonna ja soojusmajanduse võrkude Arvestatud. Tekst täiendatud lisas 2. Hetkel on töös kaks suuremat uuringut erineva kohtlemisega ENMAKis. Kui lk 13 püstitatakse küsimus miks (“Üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusel” ja “Gas peaksid kaugkütteettevõtjad tegema võrku investeeringu ebamõistliku decarbonisation pathways for Estonia”) mõlema eesmärk on kirjeldada võimalikke 35 tasuvusajaga, siis ei küsita sama maagaasi ja biometaani transportivatesse stsenaariume ja pakkuda välja tegevuskavasid kuidas soojus- ning torustikesse investeerivate võrguettevõtjate kohta. Kuigi probleemkohad jahutusmajandus (sh gaasivõrk) süsinikneutraalseks (dekarboniseerituks) saaksid. on ju samad. Seega saavad mõlemad valdkonnad saavad eraldi ja põhjalikult tähelepanu. 13. palume täpsustada hetkel ebaselget lauset peatüki 2 viimases lõigus: Selgitame. Antud sõnastus on tsitaat ülevaatest „Energiamajandus aastal 2020“, „Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu vastav viide on tekstis olemas. Lähtutud on kehtiva ENMAK 2030 eesmärkidest elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia gaasivarustusele (suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70%; koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%) gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf ning nagu Te ka välja osakaalusid.“. Mida on silmas peetud suurima tarneallika ja suurima tõite, on see olukord tänaseks suuresti muutunud. ENMAK 2035 raames saame gaasimüüja osakaalude vähendamise all gaasivarustuses? Gaasiturg on koostöös valdonnale uued sihid sõnastada. täna selgelt regionaalne (Balti riigi + Soome, lisandumas on Poola) ning seega turuosalisi palju. Suurimad müüjad pärinevad just Eesti naabruses asuvatest Euroopa Liidu liikmesriikidest, mistõttu tekib küsimus, kas ENMAK 2035 on õige koht teiste Euroopa Liidu riikide gaasimüüjate turuosade muutmise planeerimiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 30.08.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on nõus ENMAK Arvestatud. uuendamisega, täiendavaid ettepanekuid ENMAK 2035 koostamiseks ei ole. Soovime olla siiski kaastaud ENMAK 2035 koostamise protsessi. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 30.08.2021 Kas 1105 GWh on summaarne aastas ostetav taastuvelekter? See on 10- Selgitame. 1105 GWh on 2021 ja 2023. aastatel toimuvate vähempakkumiste 15 % tänasest elektritarbimisest. Üleminek süsinikneutraalseks tulemusena saadav lisanduv taastuvelektrit toodang vt nt teatises „Eesti riiklik suurendab just elektritarbimist (st toimub nn elektrifitseerimine) mistõttu energia- ja kliimakava aastani 2030“ lk 61 nimetatud number on ilmselt impordi vältimiseks liiga https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia- tagasihoidlik. Lisaks tuleb riigi poolt edendada tugeva võrguühenduse _ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). Uued taastuvelektri tootmisvõimsused saavad rajamist, sealhulgas meretuuleparkide (mitmete, mitte ainult nn Elwind) tekkida ka turupõhiselt või näiteks pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute vastu. võrguühenduste arendamist, sest meretuulepargid on sisuliselt peamine suuremahuline uus elektritootmine. Importi saab vältida Eestis elektritootmist suurendades. Peamiseks Selgitame. Elektrivõrgu areng peab käima ühiskonna vajadustega käsikäes. Meile suuremahuliseks rohelise elektri tootmise viisiks on tuulepargid, eeskätt teadaolevalt on juba praegu nii põhivõrguettevõtja kui ka jaotusvõrguettevõtja(d) 36 meretuulepargid. Meretuuleparke peaks olema mahus vähemalt üle 3000 tegemas investeeringuid, et valmistuda kliimaneutraalsele elektritootmisele ja - MW. Meretuuleparkide realiseerumine ei juhtu iseenesest, Eesti merealal tarbimisele üleminekuks valmis olemiseks ning teevad seda ka edaspidi. on küll suhteliselt head tuuleolud, kuid on mitmeid Energiamajanduse arengukava on üks olulisi sisendeid, mida võrguettevõtjad tehnoloogiast/keskkonnast tulenevaid aspekte, mis raskendavad (sh võrgu arengut kavandades sisendiks võtta saavad võivad muuta mitte rentaabliks) nende tegelikkuses väljaehitamist: keerukas ehitusgeoloogia, kohati märkimisväärsed jääolud, jm. Ülioluline on riigi (sh Elering nn rakendusüksus) roll ülekandesüsteemi arendamisel, ilma ülekandesüsteemi arendamise toetamiseta võivad meretuulepargid jäädagi vaid paberile. Eesti 330 kV suure ülekandevõimsusega põhivõrk peab ulatuma Eesti läänepiirini meres, ilma selleta ei saa. Elektritootmise hajutamine on oluline, kuid hajutatud tootmisest Eesti Selgitame. Näeme samuti, et tuuleenergia (sh meretuuleenergia) on kulutõhus viis tingimustes ei pruugi lõpuks tulla siiski piisavas mahus elektrit. Ilmselt meie energia- ja kliimaeesmärke täita. Energiamajanduse arengukava saab siin olla on lahenduseks siiski suured tootmisvõimsused meretuuleparkide näol. sisendiks ka erinevate riigiametite otsustusprotsessidele. Vähemtähtis ei ole ka Väga kiiresti tegutsedes on võimalik aastaks 2030 saada valmis1-2 sektori enda panus tõhusa koostöö tekkimisse nii riigiasutuste kui ka kohaliku meretuuleparki - see on juhul, kui iga päev reaalseid projekte arendatakse tasandi vahel. ja otsuseid otsustajate poolt tehakse kiiresti (pole võimalik teha 3-5 aasta pikkuseid lisamenetlusi/ülipikki planeeringuid jms). Oluline on erinevate ametkondade positiivne koostöö kiirete lahenduste leidmiseks. Elektri osas sõltumatuse jaoks on vaja väga suurt uut tootmisvõimsust, Selgitame. Elektrivõrgu areng peab käima ühiskonna vajadustega käsikäes. Meile üle mitme tuhande MW meretuuleparke paistab olevat realistlik viis. teadaolevalt on juba praegu nii põhivõrguettevõtja kui ka jaotusvõrguettevõtja(d) Lisaks tootmisvõimsusele on vajalik uusi siseriiklikke ülekandesüsteeme tegemas investeeringuid, et valmistuda kliimaneutraalsele elektritootmisele ja - (Saaremaa lääneosa/lõunaosa võiks olla Eesti suurima alajaama kohaks tarbimisele üleminekuks valmis olemiseks ning teevad seda ka edaspidi. Eestis). Lisaks siseriiklikule võrgule riikidevahelised ühendused, eeskätt Energiamajanduse arengukava on üks olulisi sisendeid, mida võrguettevõtjad merevõrk ja selle esimeste elementidena Eesti läänepoolsemas osas link võrgu arengut kavandades sisendiks võtta saavad. Läti lääneossa (Saaremaa - Kuramaa/Ventspils). Elektri kasutamine suureneb (seoses nn elektrifitseerimisega) ja väga Selgitame. Kahtlemata on oluline, et teel kliimaneutraalsuse poole me säilitaksime paljud ettevõtted vajavad senisest rohkem ja garanteeritult elektrit (sh ka enda majanduse konkurentsivõime. Kavandame energiamajandust selliselt, et mõistliku hinnamehhanismiga). Elektrit netoimportiv riik on "traadi sellesse eesmärki panustada. lõpus" ja sel juhul ka parimate lepingute ja garantiide puhul on risk, et piisavalt elektrit siia ei jõua; ei jõua iga kord, kui seda on vaja ja/või hind on jaburalt ebamõistlik. Elekter on (oma senisest suurema absoluutse mahu ja suhtelise osakaalu tõttu) tulevikus veelgi strateegilisem (sh ka riigi kaitsevõime mõttes) kui täna ja eile. Kliimaneutraalsuse poole 37 liikuvas ja kliimaneutraalses maailmas on edukad elektrit (taastuvelektrit) netoeksportivad riigid/ühiskonnad. Eesti Biokütuste Ühing 26.08.2021 Palun lisada selle komisjoni koosseisu ka MTÜ EBÜ Selgitame. Arengukava juhtkomisjoni16 koostamine on kompleksne teema, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vad kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd MTÜ EBÜ on Eesti Elektritööstuse Liidu liige ning kavandame nimetatud liidu osas teha ettepaneku, et see energiamajanduse arengukava juhtkomisjoni määrataks, näeme, et ühingu kaasatus juhtkomisjoni töös on tagatud Eesti Elektritööstuse Liidu esindaja kaudu. Näeme, et spetsiifilisematel teemadel (nt elektri tootmisega seonduv) töörühmi ning arutelusid tehes saame saame teie suurt kogemust paremini kasutusele võtta. Kütusemajanduse lõigus on lause: "Kuidas tagada elektrivõrgu Arvestatud osaliselt. Täiendatud teksti lisas 2. Arengukava koostamise aluseks on toimimiseks vajalikus mahus juhitava puiduenergia võimsus käimasolevad analüüsid, kus mh analüüsitakse kliimaneutraalse energiatootmise ja kütusevaru?". võimalusi nii elektri- kui soojusenergia tootmisel. Sama tuleks küsida ka soojusmajanduse kohta: Kuidas tagada küttesüsteemide toimimiseks vajalikus mahus juhitava puiduenergia võimsus ja kütusevaru? Tuleks arvestada ka seda, et tulevikus peaksid tööstus- ja teenindussektor samuti loobuma fossiilsetest energiaallikatest. Kuidas seal üle minna taastuvatele allikatele ja soojuse tootmisel peamiselt biokütustele (nii tahked, vedelad kui gaasilised)? Juhitava puiduenergia all mõeldakse ilmselt koostootmisjaamu. Väga oluline on tagada kütus ka arvukatele kaugkütte ja lokaalkütte katlamajadele, mis lähiminevikus on olulises osas üle viidud puitkütustele. Sama on olukord eramajapidamistega, ka seal jääb mingi osa kindlasti puitkütustele vaatamata soojuspumpade üha laialdasemale kasutusele. 16 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 38 Oluline teema oleks puitkütusele alternatiivide otsimine teistest biomassiliikidest (nt rohtne biomass, kuid ka muu), et tahkel biokütusel töötavad soojusallikad (peamiselt katlad) saaksid edasi toimida ja kasutada uusi kütuseid koos puiduga või eraldi. "Biomassi säästlikkuse kriteeriumide karmistamise mõju hinnang". Selle Selgitame. Kõigi meie poolt tellitud uuringute puhul väärtustame uuringu teostaja uuringu koostamise juures soovime ka kaasa rääkida, et asi liialt poolset avatust tagasisidele ning arutelusid huvigruppidega (sh teiste uuringute loodushuviliste ühingute poole ei kalduks. koostajatega). Samuti avalikustame kõigi uuringute tulemused ning nende lähte- Seni vaadeldakse energeetilist biomassi peamiselt puiduna, kuid on veel eeldused, et uute (ning ka käimasolevate) uuringute puhul saaks neid andmeid ja hulk muid allikaid, mida tänapäeval praktiliselt veel ei kasutata. tulemusi kasutada ning seeläbi saada uute uuringute tulemusi veelgi paremaks sisendiks poliitikakujundamisele. Käimasolevatest uuringutest tooks välja kolm: Selgitame. Kõigi meie poolt tellitud uuringute puhul väärtustame uuringu teostaja  Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning poolset avatust tagasisidele ning arutelusid huvigruppidega (sh teiste uuringute jahutusmajandusele aastaks 2050“; ∙ Euroopa Liidu koostajatega). Samuti avalikustame kõigi uuringute tulemused ning nende lähte- struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi eeldused, et uute (ning ka käimasolevate) uuringute puhul saaks neid andmeid ja energiamajanduse eesmärkide täitmisele; tulemusi kasutada ning seeläbi saada uute uuringute tulemusi veelgi paremaks  Euroopa Komisjoni rahastatud uuring “Gas decarbonisation sisendiks poliitikakujundamisele. pathways for Estonia”;  Euroopa Komisjoni rahastatuduuring “Possibilities for transitioning to a climate neutral electricity production in Estonia” jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal. Oleks väga hea, kui nende uuringute koostajad saaksid teha koostööd, et kujundada stsenaariume, ühitada andmekorjet ja metoodikat. Viru Keemia Grupp 12.07.2021 nr VKG.01-09/161-1 ..arengudokumendi koostamise vajadus ei ole kliimaneutraalsuse Selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele on eesmärgil põhjendatud, sest: i) riiklikult ei ole seatud kliimaneutraalsuse seatud Riigikogu poolt vastu võetud strateegias „Eesti 2035“ ja selle Vabariigi selget eesmärki. ii) kliimaneutraalsuse mõiste on kõrgema taseme Valitsuse poolt kinnitatud tegevuskavas https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengudokumendis sisustamata. Strateegiliste arengudokumentide arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid. kooskõla tingimus jääb täitmata olukorras, kus valdkondlikes arengudokumentides sisustatakse valdkondade ülest kliimaneutraalsuse mõistet. Kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmiseks energiamajanduses tuleb muu hulgas enne uuendada valdkondade ülest arengudokumenti „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2050). 39 Olukorras, kus Riigikogul ja Valitsusel puudub selge nägemus, mida Selgitame. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek on sätestatud kliimaneutraalsus Eestis valdkondade üleselt tähendab, ei ole Riigikogu poolt vastu võetud strateegias Eesti 2035 ja selle tegevuskavas seaduspärane ja otstarbekas seada valdkondliku arengudokumendiga https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- kliimaneutraalsuse tähtaega. Kliimaneutraalsuse mõõdetava eesmärgi ja planeering/strateegia/materjalid. Meile teadaolevalt on Keskkonnaministeerium sellega seotud tähtaja seadmiseks valdkonniti on esmalt vaja saavutada kavandamas ka kliimapoliitika põhialuste uuendamist. Kuivõrd arengukava ühiskondlik kokkulepe, mille kinnitab Riigikogu. Alles peale seda on koostamine on pikk protsess ning arvestades viimastel aastatel aktuaalsust võimalik muuta kehtivaid valdkondlikke arengukavasid. kogunud arutelusid energiamajanduse tulevikust kliimaneutraalsuse poole suundudes, on otstarbekas energiamajanduse arengukava uuendamine praegu algatada. Arengukava dokumendi koostamisele eelneb arengukava koostamisprotsessis põhjalik eeltöö ning selle eeltöö käigus saab koostamise protsessi ajal tekkivat uut sisendit/uusi otsuseid arvesse võtta. Eesti Keemiatööstuse Liit 7.07.2021 ENMAK 2035 koostamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb samuti Selgitame. Arengukavaga saame luua energiamajandust laiemalt käsitleva arvestada olulise aspektiga nagu ressursi- ja energiatõhususeraamistiku. Eesti energiamajanduses on kolm põhieesmärki: taastuvenergia saavutamine kogu töötlevas tööstuses. Üleminek uuele majandusele peab osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine. olema õiglane ja kaasav. Siin on kahtlemata puutumus ka töötlevas tööstuses. Nendes aspektides, kus on Eestis eraldi valdkondlik arengudokument, minnakse teemasse süvitsi just nendest arengudokumentides (nt transpordi- ja liikuvuse arengukava, hoonete pikaajaline rekonstrueerimise strateegia, ringmajanduse arengukava jne). Meile teadaolevalt on Eestis hetkel koostamisel tööstuspoliitika arengudokument, millesse saab ka teie mainitud teemavaldkondi integreerida. Ootame liitu osalema ja panustama keemiatööstusega seotud arengukava töörühmades. Õiglase ülemineku kavandab täpsemalt Ida-Viru õiglase ülemineku tegevuskava https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja- poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti ..teeme ettepaneku lülita ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseisu Selgitame. Arengukava juhtkomisjoni17 koostamine on kompleksne teema, sest erialaliiduna lisaks Eesti Keemiatööstuse Liit soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. 17 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 40 Näeme, et spetsiifilisematel teemadel (nt elektri tootmisega seonduv) töörühmi ning arutelusid tehes saame teie suurt kogemust paremini kasutusele võtta. Puutumusest tulenevalt on meie ettepanek Eesti Keemiatööstuse Liit kaasata energiamajanduse arengukava koostamisse läbi elektri tootmisega, aga ka kaugküttega seonduvate töörühmade töö. 41 Riigikantselei 09.11.2021 nr 17-1/21-0395/6586-1 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek Esitame Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu; 2. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskiri; 3. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek; 4. Seletuskirja lisa kooskõlastustabel. Irje Möldre 6256497 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2021 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK TALLINN 2021 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 1 SISUKORD 1. NIMETUS JA KESTUS ......................................................................................................... 3 2. EESMÄRK ............................................................................................................................. 3 3. VAJADUSE PÕHJENDUS .................................................................................................... 4 3.1. Probleemid......................................................................................................................... 5 3.2. Eesmärkide täiendamine .................................................................................................... 7 4. AJAKAVA JA TÄHTAEG .................................................................................................... 8 5. KAASAMISKAVA ............................................................................................................... 9 6. EELDATAVAD MÕJUD .................................................................................................... 11 7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS ........................................................................................... 14 Lisa 1. Kooskõlastustabel (lisatud eraldi dokumendina) .......................................................... 16 Lisa 2. Seonduvad arengudokumendid ja uuringud ................................................................. 16 Lisa 3. Valik valdkondlikke lahendamist vajavaid küsimusi.......................................................... 20 Lisa 4. Esialgsed eesmärgid, sihtrühmad ja oodatavad mõjud .................................................. 23 Lisa 5. Kehtiva energiamajanduse arengukava eesmärkide täiendamist vajavaid aspekte ...... 25 2 1. NIMETUS JA KESTUS Nimetus: „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ Kestus: 2025–2035, visiooniga aastani 2050 2. EESMÄRK Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas1 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Arengukava koostatakse, lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast2, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi ENMAK 2035) koostatakse Riigieelarve seaduse §20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos3. Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 kinnitamiseotsusega. ENMAK 2035 koostamise aluseks on uuenenud seonduvad poliitikaeesmärgid, arengudokumendid ning uuringud ja analüüsid (vt täpsemalt lisa 2). Arengukava põhjal koostatakse energiamajanduse üldine visioon, mis oleks arusaadav ja mõistetav ühiskonnale laiemalt. Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi. Taastuvenergia 4 kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine) kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes 1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030, https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 2 Riigikogu poolt vastu võetud 12.05.2021 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid 3 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 4 Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia. Taastuvenergia direktiiv 2018/2001 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN 3 energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest ja uutest, täiendavaid investeeringuid, oskusi ja pädevusi vajavatest teemadest5:  Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; kliimaneutraalsus; elektrisüsteemi paindlikkus; elektrituru varustuskindluse (sh vajalike ühenduste ja seonduvate jaotusvõrguarenduste) tagamine; tarbimisnõudlus; vesiniku tootmine ja kasutus; süsiniku püüdmine ja kasutus, elektrienergia jm energia (sh suuremahuline) salvestus ja kasutus; energiatarnijate uued ülesanded taastuvenergiaallikate energiasüsteemiga integreerimisel; tuumaenergia; jahutusmajandus; kliimakindlus ja EL uus kliimamuutustega kohanemise strateegia; Ida-Virumaal õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele; digilahendused ja küberturvalisus; kliima- ja keskkonnaambitsiooni tõstmine (taksonoomia6, Fit for 557, sh süsiniku piirimehhanism ehk SPiM, ingl. k. CBAM – Carbon Border Adjustment Mechanism); maapiirkonnas energiavarustuse võimaldamine ning elanike heaolu mitte ohustamine; fossiilkütuste subsiidiumide kaotamine; madala süsinikuheitega ja tuleviku energialahendused (sh nutikad ja kestlikud energialahendused8);  Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades, ringmajandus, energiakogukonnad ja energiaühistud (sh kohaliku omavalitsuse osalemise võimalused), meretuulepargid, bioenergia (sh biometaan);  Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades, energiaostuvõimetus 9 (energiavaesus 10 ), heitsoojuse kasutus, energiasäästlikud seadmed ja energiatõhususe eesmärgid. 3. VAJADUSE PÕHJENDUS Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt peab energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitama novembris 202111, 12. Arengukava koostamise vajadus tuleneb muutustest Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitikas energiasüsteemides ja nende korralduses. Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013-2015 ja heaks kiitmisest oktoobris 2017 on 5 Uued teemad ENMAK 2035 lähtuvad mh 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise (REKK 2030) koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/1999 4 ja Euroopa Komisjoni hinnangust REKK 2030 dokumendile https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 6 EU taxonomy https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/sustainable-finance/eu- taxonomy-sustainable-activities_en 7 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541 8 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 fookusvaldkondade teemalehed https://www.hm.ee/sites/default/files/5_taie_arengukava_eelnou_lisamaterjal_fookusvaldkondade_teemalehed.p df 9 Energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete rakendamine on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009 10 Arengukava koostamisel täpsustatakse täiendava mõiste „energiavaesus“ kasutusele võtu vajadus ja sisu. 11 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 12 Sarnane tähtaeg on seatud ka Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, kus reformi „Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine“ tegevuse „Energiamajanduse arengukava uuendamine“ puhul on tähtaegadeks arengukava koostamise ettepaneku ning arengukava heaks kiitmisel vastavalt 2021 IV kvartal ning 2025 IV kvartal. https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf 4 Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid muutunud järjest ambitsioonikamaks. Euroopa roheline kokkulepe 13 on uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus:  2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud;  looduskapital on kaitstud, säilitatud ja suurendatud;  kodanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest;  üleminek uuele majandusele peab olema õiglane ja kaasav. Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti 2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning EL kliima- ja energiaalaste õigusaktidega (sh nullsaaste tegevuskava14, Fit for 55 paketi raames saavutatud kokkulepetega15) ja panustama rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse16. Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruande 17 kohaselt on riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) eesmärkide saavutamiseks koostatud energeetika programmi ellu viimine olnud tulemuslik. Taastuvenergia 2020. aasta eesmärk oli täidetud 2019. aastal varuga 6,7%. Taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi täitmiseks peame järgnevatel aastatel olulises mahus suurendama taastuvelektri toodangut. Energia lõpptarbimine on olnud stabiilsel tasemel ning põlevkivi kasutuse vähenemisega vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt primaarenergia tarbimine ning seonduvalt kasvuhoonegaaside (KHG) heide. Kehtiva energiamajanduse arengukava 2030. aasta eesmärkide (taastuvenergia osatähtsus 42%) saavutamiseks tuleb suuremad pingutused teha taastuvenergias tuuleenergia kasutuselevõtuks ning suurendada transpordis sõidukipargi elektrifitseeritust ning biokütuste kasutust. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritud korterelamute pindala ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate osakaalu elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid 18 . 2030. aastal tuleb saavutada üldine energiasäästukohustus ja täita riiklik energiatõhususe eesmärk19. 2035. aastaks on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud taastuvenergia osatähtsuse sihttasemeks energia summaarses lõpptarbimises >55%. 3.1. Probleemid 13 Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f- 01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF 14 https://ec.europa.eu/estonia/news/20210512_ohu_vee_pinnase_nullsaaste_et 15 https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/package-fit-for-55 16 Säästva arengu 17 eesmärki https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 17 Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruanne https://mkm.ee/sites/default/files/energeetika_tulemusvaldkonna_2020.p df 18 Eesti energiamajandus aastal 2020 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf 19 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?dbNotReadOnly=true ja eesmärgid REKK 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja- kliimakava-aastani-2030 5 Kehtiva ENMAK 2030 aluseks olnud arengukava koostamise ettepanekus toodud probleemid on osaliselt tänaseks lahenenud:  vananenud kaugküttetorustikke suures ulatuses enam pole;  gaasituru regulatsioon on ajakohastatud;  biometaani tootmise ja kasutuse toetus on aktiivselt kasutuses (200,5 GWh20);  hoonete tehnosüsteemide ning energiatõhususega seonduvat lahendatakse terviklikult, vahepeal valminudstrateegilised dokumendid: „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ 21 ja „Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu“ 22 , kavandamisel on elukeskkonna arengukava koostamine23;  transpordivaldkonna eesmärkide täitmine lahendatakse terviklikult valdkondlikus arengudokumendis: „Transpordi- ja liikuvuse arengukava 2021-2035“24. Teemad, mis vajavad ENMAK 2035 raames fookust, on valdkonniti detailsemalt toodud lisades. Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 eesmärkide täitmise oodatavatest tulemustest25 aastal 2030 tuleb ENMAK 2035 koostamisel leida lahendusi järgmistele põhiküsimustele (täpsemalt lisades):  Milliseid energiamajanduse rohestamise tehnoloogiaid ning millises ajalises järjestuses tuleks rakendada/hoogustada?  Kui realiseeritav on toetusvaba energia tootmine arvestades kliimaambitsiooni tõstmist?  Kuidas üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek arvestades seejuures erinevaid loodus-, riigikaitselisi jt julgeoleku tagamisega ning riigi teiste eesmärkidega seonduvaid piiranguid (sh nt tuuleparkide puhul mõju ennetamine Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe seiresüsteemidele)?  Milliseid investeeringuid, millises mahus ja kelle poolt tuleb teha taastuvenergia eesmärkide täitmiseks ja tõstmiseks?  Kas põlevkivist elektri tootmisest loobumisel on vaja rakendada meetmeid, et mitte suurendada sõltuvust elektritarnetest teistest EL liikmesriikidest?  Kuidas maksimeerida kohalik energiatootmise potentsiaal, sh seonduva maakasutuse planeerimine sh. energia tootmisalade ja looduskaitseliste ning põllumajanduslike alade kooskasutus ning kuidas tagada nende eesmärkide rakendamiseks vajaliku kompetentsi olemasolu?  Kuidas majanduskasvu kontekstis vähendada riigi energiatarbimist?  Milline on sektorite potentsiaal energiatõhususe suurendamisel ja tarbimise vähendamisel?  Kuidas parandada energiatõhususe investeeringute tasuvust?  Energiatõhusus vs energiapiisavus – kuhu peaksime kliimaneutraalsuse suundumuste raames liikuma? Kehtivas ENMAK 2030 pole täpsemalt käsitletud regionaalset vaadet ja kohalike omavalitsuste võimalikku panust energeetika eesmärkide saavutamisel. Seda tuleb ENMAK 2035 rohkem adresseerida. ENMAK 2035 tuleb koostada koostöös ja tihedas seoses 2022. aastal alguse saava uue üleriigilise planeeringu koostamisega. Arvestama peab 20 https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused 21 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 22 https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf 23 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023, punkt 7.11, https://www.valitsus.ee/media/3845/download 24 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf 25 Lk 7-12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 6 kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga kaasnevate uute maakasutuslike, regulatiivsete, tehnoloogiliste, administratiivsete, andmehõive (operatiivandmed, andmekorje, andmelaod, riiklik statistika) ja -analüüsi jms vajaduste ja väljakutsetega. Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 võib tähendada, et energiamajandus on suuresti elektril baseeruv (elektrifitseeritud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud. Põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega muutub kriitiliselt tähtsaks kohaliku energeetilise potentsiaali senisest ulatuslikum kasutuselevõtt. Siseriiklikult on energiaallikad ruumiliselt jaotunud eriilmeliselt, mistõttu tuleb ENMAK 2035 koostamisel kaaluda, kas on võimalik regionaalsed erisused arengukava täpsusastmes kirjeldada või adresseerida need pigem üleriigilise planeeringu uuendamisele või täpsustada arengukava rakendavates edasistes dokumentides. Kohalike omavalitsuste tegevuste ja energia- ja kliimapoliitikas kaasarääkimise olulisus26 järjest kasvab. Seetõttu on uute lisanduvate teemade ja eesmärkide rakendamiseks oluline vajalike pädevuste (sh spetsialistide) ja tagamine. ENMAK 2035 koostamisel tuleb analüüsida, kas tänased meetmed ja muud tegevused (sh kohaliku omavalitsuse energia- ja kliimakavad 27 ) on piisavad ning kuidas ja millega vajadusel kohalikke omavalitsusi (sh kohalikke elanikke, kogukondi, ettevõtlusorganisatsioone jm ühendusi) paremini aidata, et nad saaksid oma tegevustega veelgi enam panustada taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe ning energiajulgeoleku suurendamisse. 3.2. Eesmärkide täiendamine Uute eesmärkide seadmine energiamajanduses tuleneb kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisest aastaks 2050 strateegias Eesti 2035. Tulenevalt Kliimapoliitika põhialustest aastani 205028 on kehtiva ENMAK 2030 ja „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) üheks eesmärgiks 80% -line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine aastaks 2050 võrreldes aastaga 1990. Kliimaneutraalsuse saavutamise kontekstis on kehtiva energiamajanduse arengukavaga võetud eesmärgid ja suunad õiged, kuid ENMAK 2035 koostamisel peame veenduma, et need on kliimaneutraalsuse saavutamiseks jätkuvalt piisavad. Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid tuleb ENMAK 2035 koostamisel aluseks võtta, analüüsida ja vajadusel täiendada lähtudes strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas 29 seatud vajalikust muutusest „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“. Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid ja seonduvad täiendamist vajavad aspektid on toodud lisades. Lähtudes ENMAK 2030 visioonidest, eesmärkidest ja meetmetest tuleb ENMAK 2035 koostamisel arvestada eesmärkide seadmisel järgmiste peamiste aspektidega:  energiasõltumatus30 ja selle kindlustamise olulisus ja võimalused (sh vedelkütuste- ja gaasivaru hoidmine); 26 Linnapeade pakt https://www.linnapeadepakt.eu/et/ ja kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missioon https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/research_and_innovation/strategy_on_research_and_innovation/docu ments/eu_he_missions_smart_cities_facsheet_290921.pdf 27 Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavad https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/kohalike-omavalitsuste- kliima-ja-energiakavad 28 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika- pohialused-aastani-2050-0 29 Eesti 2035 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 30 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. Näitaja arvutatakse Eurostatis. Vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20206#3-Statistika-esitus-2 7  energiasüsteemi, -valdkondade ja -turgude integreeritus (sh gaasi-, kaugkütte- ja - jahutusvõrkude arendus ja sünergia elektrisüsteemiga vähendamaks elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske);  kliimaneutraalsuse saavutamise võimalused ning seonduv regulatsiooni ajakohastamisvajadus nii elektri-, soojus- kui (kaug)jahutusenergia tootmisel; gaasivõrgus, transpordikütuste asendamisel, hoonefondi rekonstrueerimisel ja uuendamisel pidades samal ajal silmas vajadust tagada energia kättesaadavus, ja varustus sõltumata leibkonna sissetulekute suurusest;  Euroopa Liidu uuenevast/suurenevast kliima- ja energiapoliitika ambitsioonist tulenevad mõjud Eesti energiamajandusele (taastuvenergia ja energiasäästu eesmärkide täitmise kiirem tempo toob kaasa suureneva administratiivkoormuse seonduvate projektide elluviimisel, täiendavad investeerimis- ja finantseerimisvajadused, suurema tööhõive vajaduse seonduvate tegevuste elluviimiseks);  energianõudluse ja majanduskasvu lahti sidumine (majanduse energiamahukuse vähendamine);  ressursi- ja energiatõhususe saavutamine mh ringmajanduse eesmärkide järgmisega ning seeläbi teiste sektorite KHG heite vähendamisse panustamine (nt ettevõtluses ja tööstuses, ehitus-, jäätme-, põllumajanduse jm sektorites);  kohalike kütuste ja energia konkurentsivõimelisus ja ekspordi võimalused (sh bioenergiaga seotud biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimalik karmistumine);  ruumiliste erisuste ja maakasutuse planeerimisvõimaluste arvestamine;  energiapöörde kaudu rohepöördega seotud majandustegevuste elavdamisse kaasa aitamine mh positiivse majandusmõju, ekspordivõimekuse kasvu, Eesti ettevõtete osalemiseks uutes tarneahelates, innovatsioonivõimekuse jms loomiseks;  avaliku sektori eeskuju, sh kohalike omavalitsuste võimalik panus puhtale energiale üleminekul ja kliimaneutraalsuse saavutamisel, seonduvad planeerimistegevused ja pädevuse kasvatamine;  negatiivsete keskkonnamõjude ja seonduvate võimalike kulude ennetamine (mh tasuvuse ja majanduse konkurentsivõime säilitamiseks) nt kütusevarumisel või energiatootmise rajamisel tarbimisest ja loodusväärtuslikest aladest kaugele kasvavad ühelt poolt transpordi- ja taristukulud ja teisalt seonduvad mõjud keskkonnale;  digiühiskonnale üleminek ja sellest tulenevad võimalused energiajuhtimiseks, sh turu nõudluse ja pakkumuse ning seonduva andmehõive aspektid ning vajadus tagada digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkus. 4. AJAKAVA JA TÄHTAEG Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 ning teiste arengukavade koostamise (sh koostamise ettepanek) ja kehtestamise ajakulust peame arvestama ENMAK 2035 koostamisel kuni viie aastaga (kehtiv ENMAK 2030 algatati 8.08.201331 ja kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.201732). 31 Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2013. a korraldus nr 371 „„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“koostamise ettepaneku heakskiitmine“ 32 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285 8 Joonis 1. ENMAK 2035 ajakava. Koostamise Arengu- dokumentide ja Eelnõu koostamine, Heaks kiitmine ettepanek ja KSH aruanne ja Menetlus Vabariigi algatamine, sh uuringute mõjude hindamine Riigikogus analüüs, KSH Valitsuse poolt KSH 2023-2024 detsember algatamine programm 2024 2025 2021 2022 5. KAASAMISKAVA Valdkonna arengukava ja selle lisana esitatavad dokumendid esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu avalikuks konsultatsiooniks. Energiamajandus mõjutab paljude inimeste heaolu ja seetõttu on arengukava koostamise protsessis oodatud iga kodaniku ettepanekud, sh ühenduste kaudu. ENMAK 2035 koostamisel lähtutakse kaasamise hea tava soovitustest 33 . Kaasamine on kavandatud avalike arutelude, kirjalike ettepanekute, seisukohtade ja töörühmades osalemise kaudu ning üldsuse informeerimisena ENMAK 2035 sisust ja protsessist portaalis energiatalgud.ee. Rohe- ja energiapööre on tekitanud laiapõhjalise energeetikaalase koosloome 34 tegevuse (nt Suure Siirde 92 sekkumist energiasüsteemi muutmiseks 35 , keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035 36 , Rohetiigri pilootprogramm 37 ), mistõttu saab eeldada teadmistepõhist ja operatiivset arengukava koostamise protsessi. Kaasamine toimub ENMAK kaasamise meililisti, liitude ja ühenduste, ENMAK 2035 koostamise portaali energiatalgud.ee ning erinevate kaasamisürituste ja töörühmade kaudu. 33 Kaasamine seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. Informeerimine tähendab huvirühmadele ja avalikkusele tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni edastamist, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel. Kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava 34 „Koosloome“ mõiste viitab teenuste loomisele koostöös kodanike või teenuse kasutajatega. Mõiste pärineb erasektorist ja kasutatakse sagedamini seal, kuid on levinud ka avalikku sektorisse. Koosloome puhul viiakse näiteks uue avaliku teenuse disainimisel läbi töötubasid teenuse kasutajatega, et ühiselt mugav lahendus välja töötada. Samuti kaasatakse koosloome puhul kasutajaid teenuse rakendamise faasi, nt kogutakse kasutajatelt teatud andmeid, mis aitavad teenust paremaks muuta või kogutakse neilt selle protsessi käigus regulaarselt tagasisidet. Koosloome üks võimalusi on ka see, et avalik võim palub kodanikel (või ettevõtted tarbijatelt) välja käia ideid puuduvate teenuste osas, mille järgi nad vajadust tunnevad. http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/kategooriad/sotsioloogia/co%E2%80%93creation 35 Suur Siire https://suursiire.ut.ee/teadus/ 36 Keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035 https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/Energeetikavisioon_veeb_2021.pdf 37 Rohetiiger https://rohetiiger.ee/rohetiigri-pilootprogramm/ 9 Tabel 1 ENMAK 2035 kaasamise ja koosloome plaan. AASTA TEGEVUSED EESMÄRK OSAPOOLED KAASAMISE VIIS 2021: Töörühmades - Erialaliidud Avalik arutelu, Arengukava arutelu, - Energiatootjad ja - kirjalike koostamisettepaneku konsultatsioon ja tarnijad ettepanekute koostamine täienduste -Teadus- ja esitamine ja arengukava ja KSH saamine arendusasutused neile vastamine algatamiseks - Ametkonnad ja 2022: Töörühmades nende allasutused Töörühmad, KSH koostaja arutelu, - Kohalikud avalikustamine leidmine, eesmärkide ja konsultatsioon ja omavalitsused (sh nende vastavalt poliitikainstrumentide täienduste ühisorganisatsioonid) KeHJS38 ettepaneku ja KSH saamine, sh KSH - Keskkonna- ja programmi koostamine programmile kodanikuühendus 2023-2024: Töörühmades ed Töörühmad, Eesmärkide ja arutelu, avalikustamine poliitikainstrumentide konsultatsioon ja vastavalt KeHJS ettepanekul ja KSH tagasiside programmil põhineva aruandele, sh KSH aruande KSH aruandele koostamine, ENMAK 203 eelnõu koostamine 2024-2025: Riigikogus ja Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks Töörühmade jm konsultatsiooni korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest39:  konsulteerimine on avalik protsess eelnõude infosüsteemi ja energiatalgud.ee vahendusel;  informatsioon on kättesaadav võimalikult varases staadiumis veebilehel energiatalgud.ee;  kaasamine toimub eelkõige erialaliitude jm ühenduste kaudu;  dialoog huvirühmadega on pidev ja vastavalt koostatavale töörühmade ajakavale;  kaasamisprotsess on läbipaistev (töörühmades saavad osaleda kõik soovijad);  kaasamisprotsessi edukust hinnatakse ja kontrollitakse tagasisidestamise teel (küsitlused vastavalt koostatavale töörühmade ajakavale);  kaasamine on põhieeldus arengudokumendi edukaks elluviimiseks. 14.06.2021 toimunud veebitöötoas „Energiamajandus 2035“40 jõuti järeldustele, et oluline on ühisosa tekitamine, kuid mitte alati konsensuse saavutamine või kompromissidele jõudmine. Peamine on tegevuskava loomine, mille alusel edasi liikuda eesmärkide täitmiseks, et iga kava osaline, nii riigi kui kohalikul tasandil, teaks oma ülesannet kliimaneutraalsuse saavutamisel 38 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 39 Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/kodanikuuhiskond/kaasamine 40 Veebitöötuba Energiamajandus 2035 https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685 10 ning ülesannete täitmiseks vajalikud pädevused oleksid tagatud. 6. EELDATAVAD MÕJUD Valdkonna arengukava koostamise käigus koostatakse järgmised mõjuhindamised: 1. keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele 41 , KSH aruanne lisatakse arengukava eelnõule; 2. mõjude hindamine, mille kokkuvõte esitatakse valdkonna arengukava lisana42. Arengukava koostamise ettepanekus tuleb esitada ülevaade esialgsest probleemist või probleemidest, põhjendused sellega tegelemiseks riigi tasandil ning esialgsetest eesmärkidest. Tuvastatakse mõjutatud osalised ja planeeritava valdkonna arengukava panustamine „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse. Ülevaade valdkondlikest probleemidest ning esialgsetest probleemidest ja eesmärkidest arengukava koostamisel on toodud lisades. Kui valdkonna arengukava on jätk varem samas valdkonnas kehtinud arengukavale, esitatakse valitsusele ka kehtiva või kehtinud arengukava ülevaade varasematest tulemus ja mõjuhinnangutest. ENMAK 2030 KSH protsessis teostati 30 eksperdi juhtimisel kokku 27 analüüsi, uuringut ja mõju prognoosi43, mille koostamisse kaasati tagasiside saamiseks laiem ekspertkond, ENMAK 2030 koostamise juhtgrupp ja Nõuandev Koda (hilisem Energeetikanõukogu) ja tulemused tehti avalikult kättesaadavaks ENMAK 2030 veebilehel www.energiatalgud.ee. Teostatud analüüside, uuringute ja mõju prognooside alusel leiti, et KSH käigus koostatud energiamajanduse teekaartides toodud meetmepakettide elluviimisel kaasneks enamuse indikaatorite osas (20 23-st) aastaks 2030 võrreldes aastaga 2012 positiivne mõju ehk kavandatud eesmärkide ja meetmete rakendamisel tulemuste paranemine. Meetmete rakendamiseks, millega kaasneks olulise negatiivse mõju vähendamine ei piisa vaid riigi panusest, vajalik on kõigi osapoolte (avaliku sektori, energia lõpptarbijate ja ettevõtjate) koostöö44. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal kohal 45 . Vahepeal on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti on 2021. aastal energia jätkusuutlikkuses 101 riigi järjestuses 20. kohal46. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud energiamajanduse arendamise kavandamisel arvestamiseks välja arenguvajadusi nagu nt terviklik ruumiloome ja -pädevus (andmed ja nutikad teenused), rahvastikumuutustega kohanemine, (energia)kogukondade ja kodanikuühenduste võimestamine, sidusa ühiskonna kujundamine. Lähtudes strateegia Eesti 41 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 42 Mõjude hindamise metoodika https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude- hindamine 43 ENMAK 2030 KSH aruande lisa 10 lk 79-80 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf 44 “Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegiline hindamine https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf 45 Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/ 46 https://trilemma.worldenergy.org/ 11 2035 tegevuskavas 47 seatud eesmärgist „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“ tuleb energiamajanduse arengukava koostamisel lahendada lisades kirjeldatud probleeme. Arvestades lisades toodud lahendamist vajavaid valdkondlikke probleeme, esialgseid eesmärke (energiajulgeoleku tagamine, taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamine) ja oodatavaid mõjusid on ENMAK 2035 kogumõju mõjuvaldkonniti hinnatud 48 tabelis 2. Eeldatavalt ei kaasne arengukavaga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid 49 , pigem on enim mõjutatud läbivalt majandus (kliimaneutraalsete tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine 50 , kohaliku energeetilise potentsiaali kasutamine, õiglane üleminek ja kaasnevad mõjud), rahvusvahelised suhted (nt suurte meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja käitumisharjumuste muutuse olulisus, energiaostuvõimekusele kaasa aitamine). Tabel 2. ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti51. Mõjuvaldkond mõju mõju mõjutatud ebasoovitavate ulatus avaldumise sihtrühma mõjude sagedus suurus kaasnemise risk Keskkonnamõjud Väike väike keskmine väike Mõju majandusele suur suur suur keskmine Mõju suur väike suur keskmine regionaalarengule Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine keskmine keskmine kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele Mõju riigi julgeolekule suur suur suur väike ja rahvusvahelistele suhetele Sotsiaalsed, sealhulgas suur suur suur keskmine demograafilised mõjud Tabelis 2 toodud ENMAK 2035 eeldava mõju põhjendused on järgmised:  Keskkonnamõju on hinnatud väikeseks kuna ENMAK 2035 peamise fookusega, tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse energiatootmisega taastuvenergia ja energiasäästu rakendamisega kaasneb oluliselt vähem nii ulatuselt kui sageduselt ressursikasutust ja heiteid/jäätmeid võrreldes senise, suuresti fossiilsetel kütustel ja lageraietel põhineva energiamajandusega. Tuuleparkide rajamine maismaale ja merele on erinevate piirangute ja vajalike eeltingimuste puudumiste tõttu võimalik vaid vähestes piirkondades, päikesejaamad rajatakse pigem kasutusest väljas olevatele 47 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 48 Vastavalt kontrollküsimustikule https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf 49 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046 50 https://energiatalgud.ee/Mikro-_ja_hajatootmine 51 Vastavalt kontrollküsimustikule https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf 12 aladele ning hoonete katustele (ja seda pigem aastatel 2019-2021 ja 2023 toimuvate taastuvelektri vähempakkumiste tulemusel), biometaani tootmisega vähendatakse loomakasvatuse ja ka transpordi heiteid. Energia hajutatum tootmine loob kaasaegseid lahendusi maaelu edendamiseks keskkonnasäästlikul viisil. Tuuleparkide vastasus on tingitud eelkõige visuaalsetest maastikumuutustest, mitte niivõrd kaasnevatest negatiivsetest mõjudest loodusele (seni pole lubatud rajada tuuleparke nt looduskaitsealadele). Eesti mereala mere-energeetika mõju on hinnatud positiivseks ja pikaajaliseks, seonduva mõju ennetamiseks linnustikule on vähendatud tuuleenergeetika alasid, ette on nähtud visuaalse mõju leevendamise meetmed, mereala planeeringuga ebasoodsate mõjude avaldumist ette ei nähta52. Täpsemad hinnangud antakse iga eraldiseisva meretuulepargi kavandamisel. Puitkütuste tootmine toimub peamiselt majandatavatest metsadest ja mittemetsamaalt ning puidutööstuse ja teiste sektorite jääkidest saadavast puidust. ENMAK 2035 koostamisega seotud analüüsides otsime alternatiive puitkütustele juhuks, kui täna energeetikas kasutatav puit läheb järjest hinda ning kasutusele muudes valdkondades. Peamised mõjutatud sihtrühmad saavad olema eelkõige hoone- ja sõidukiomanikud.  Mõju majandusele on hinnatud suureks, kuna üleminek kliimaneutraalsele majandamisele peab toimuma mitte ainult põlevkivi kaevandamise ja kasutamise piirkonnas Ida-Virumaal, vaid kogu Eestimaal ja kõigis sektorites tuues õnnestumise puhul kaasa uute roheinvesteeringute laine. See tähendab eelkõige fossiilkütuste asendamist taastuvkütustega 53 , elektril põhinevate lahenduste kasvu, salvestus- ja laadimistaristu rajamist ning kasutuselevõttu, uute seonduvate (digi)teenuste väljatöötamist jpm. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda seonduvate laenude ja investeeringute teenindamisega, käivitatavate projektide ebaõnnestumisega.  Mõju regionaalarengule on hinnatud suureks, kuna kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek puudutab kõiki Eesti piirkondi ja elanikke, kuid reaalne mõju tekib kohapeal energialahenduste kasutuselevõtuga (sh tootmisega) ja kasutusharjumuse tekkega. Ebasoodne mõju võib kaasneda tööjõu puuduse ja oskustega seoses vajalike rakendatavate energialahendustega, kliimamuutustega kohanemisega ebapiisava ettevalmistusega, uute energiaseadmete maastikku muutva visuaalse häiringuga (tuulikuid saab rajada vaid teatud eeltingimustega loodus-, riigikaitse- jm piiranguteta aladele ehk mitte lausaliselt).  Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele on hinnatud keskmiseks, kuna eesootavad muudatused vajavad teatavat ümberkorraldust ja -õpet, täiendavat andmehõivet seoses uute energiatehnoloogiatega (soojuspumbad, salvestus, laadimine, jahutus jms) ja digitaliseerimisega, senisest süsteemsemaid ja integreeritumaid lahendusi nii energiamajanduse planeerimisel kui rakendamisel. Oluline on avaliku sektori eeskuju loomine.  Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele on hinnatud suureks, kuna elektritootmises suureneb oluliselt juhitamatute elektritootmisvõimsuste osakaal millega on parem toime tulla koostöös EL naaberriikidega energia siseturgu järjepidevalt arendades. Elektritranspordi osakaalu kasv tingib omakorda kasvava elektrivajaduse. Soojus- ja jahutusmajanduses tuleb leida senise maagaasi kasutusele 52 vt Mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu lk 90, 140-141 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf 53 „taastuvkütused“ – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused lk 31 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:dbb7eb9c-e575-11eb-a1a5- 01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF 13 ning järjest enam muudes valdkondades kasutust leidvale puidule arvestatavaid alternatiive. Lisaks Eestis toodetavale biometaanile tuleb leida muid lahendusi liikumisvajaduste katmisele. Hindamatu väärtusega on rahvusvahelise kogemuse kasutus meretuuleparkide rajamisel. Toimiv energiavarustus on oluline kaitsejõudude tegevusele ja julgeoleku tagamisele. Vastavalt Eesti julgeolekupoliitika alustele 54 aitavad energiajulgeolekut ja varustuskindlust tagada taristu julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Eesti taotleb häid suhteid kõigi naaberriikidega. Eesti siht on Läänemere piirkonna julgeoleku kindlustamine ja areng ning Eesti huvides on Põhjamaade ja Balti riikide koostöö süvenemine. Sel viisil saab edendada nii poliitilist dialoogi kui ka julgeolekukoostööd, sealhulgas riigikaitses, energeetikas, keskkonnakaitses ja transporditaristu valdkonnas. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua olukorra, kus Eesti võime oma energiavajadusi katta väheneb ning sõltume peamiselt importkütustest ja - elektrist. Siseriikliku energiasäästu ja energiatootmise potentsiaali realiseerimisel on see risk väike.  Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud on hinnatud suureks, kuna vanade energialahenduste (sh kütuste) asendamine uutega, aga ka energiasääst eeldab pea iga elaniku tarbimis- ja käitumisharjumuste muutumist, uute pädevustega seonduvat ümber- ja täiendõpet, tööjõu vajaduse muutust (automatiseerimine, digitaliseerimine), energiakogukondadesse kogunemist ja isetootmist, energiavarustuse tagamist elanikkonna vananemisel ja kliimamuutustega kohanemisel (sh esmatähtsate teenuste tagamine, kaasuvate terviseriskide ennetamine) jpm. Energiamajanduslike otsuste mõju erinevatele elanikkonnagruppidele on eeldatavalt positiivne isegi arvestades nende erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi, kuna teadliku energiajuhtimisega (mh tarbimise juhtimise, taastuvenergia kasutusele võtu ja energiasäästu lahendustega, nt hoonete rekonstrueerimine, kütteseadmete ajakohastamine) saab tagada jätkusuutliku ja väiksema kuluga energiavajaduste katmise. 7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS Valdkonna arengukava juhtkomisjoni moodustab minister ja juhtkomisjon tegutseb vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord55. Ettepanek ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseisu kohta56:  Riigikantselei;  Maaeluministeerium;  Rahandusministeerium;  Keskkonnaministeerium;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  Haridus- ja Teadusministeerium;  Siseministeerium;  Eesti Elektritööstuse Liit (sh Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Elektrilevi OÜ); 54 https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/julgeolekupoliitika 55 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 56 Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast ENMAK 2035 algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega. 14  Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon);  Eesti Gaasiliit;  Eesti Õliühing;  Elering AS;  Eesti Linnade ja Valdade Liit;  Eesti Keskkonnaühenduste Koda;  Tallinna Tehnikaülikool57. Vajadusel kutsub juhtkomisjon kokku eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses töörühmi, mille koosseisu kuuluvad vastavalt vajadusele täiendavalt kohalike omavalitsuste, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni, Eesti Biokütuste Assotsiatsiooni, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, erinevate ühiskonnagruppide huvikaitseorganisatsioonide (sh puuetega inimeste-, eakate- ja naisorganisatsioonide) jms esindajaid. 57 Tagab energiamajandusega seonduvate tehnikateaduste professuurid vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli vahelisele halduslepingule https://www.riigiteataja.ee/akt/108022019006 15 Lisa 1. Kooskõlastustabel (lisatud eraldi dokumendina) Lisatud eraldi failina Lisa 2. Seonduvad arengudokumendid ja uuringud Seonduvad arengudokumendid  Strateegia „Eesti 2035“ üldosa ja tegevuskava58  Kliimapoliitika põhialused aastani 205059  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 203060  Üleriigiline planeering „Eesti2030+“61  Mereala planeering62 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering63  Metsanduse arengukava aastateks 2021-203064  Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203565  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia66  Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu51  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203567  Kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) 68 ,, EL uus kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Euroopa Komisjoni suunised taristuobjektide kliimakindluse tagamiseks  Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava69  Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–203070  Riigi jäätmekava 2014–202271  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203072  Tööstuspoliitika roheline raamat73  Digiühiskonna arengukava aastani 2030 74 ja Küberturvalisuse programm aastateks 58 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 59 KPP 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 60 Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid- tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 61 Üleriigiline planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 62 Mereala planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 63 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering https://maakonnaplaneering.ee/143 64 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030 65 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi- ja-liikuvuse-arengukava-2021 66 Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf 67 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 68 Kliimamuutustega-kohanemise-arengukava https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 69 Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse- arengudokument-ja-tegevuskava 70 https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/valisohu-kaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm 71 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava 72 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 73 Tööstuspoliitika roheline raamat https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf 74 Digiühiskonna arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030 16 2021–202475  Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 76 ja Euroopa Komisjon teatis „Puhas planeet kõigile“77  Siseturvalisuse arengukava 2020–203078  Riigikaitse arengukava 2017-202679  Ida-Virumaa õiglase üleminekuga seotud arengudokumendid80  Maakonnaplaneeringud81, üld- ja KOV tuuleenergeetika eriplaneeringud  Vesiniku teekaart (koostamisel) Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid Varasemalt koostatud uuringud (leitavad MKM portaalis82):  Eesti riigile kuuluvate energiavõrkude analüüs;  Kohaliku kasu instrumentide analüüsi (taluvushuvi mõjuanalüüs);  Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;  Meretuuleparkide rajamise menetlusprotsesside tõhustamise analüüs;  Kaugkütte regulatiivkeskkonna analüüs;  Energeetikasektori KHG ja õhusaasteainete prognoosid;  Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine;  Hoonete pikaajalise renoveerimise strateegia koostamist toetavad analüüsid;  Energiatõhususe meetmete analüüs;  Energiatõhususe maksumeetmete analüüs;  Eesti gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamise analüüs;  Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse jatehnilise teostatavuse analüüs;  Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine;  Tuule- ja päikeseenergia käsiraamat;  Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;  Vesiniku tootmise ja kasutamise võimaluste analüüs. Lisaks tuleb arvestada järgmiste valminud uuringute ja algatustega:  Põlevkivitööstuse CO2 sidumisega seotud tööd (Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCUtehnoloogiate abil83 ja Ida-Viru CO2 sidumise strateegia84);  Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega85; 75 Küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 76 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://www.envir.ee/et/kevad 77 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET 78 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 79 https://kaitseministeerium.ee/riigikaitse2026/arengukava/ 80 Ida-Virumaa õiglane üleminek ja tegevuskava https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti 81 Maakonnaplaneeringud https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud 82 Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 83 RITA1/02-20 "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", Alar Konist, Tallinna Tehnikaülikool https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/04/L%C3%B5pparuanne.pdf 84 Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ https://www.ivia.ee/wp- content/uploads/2021/01/Ida-Viru_CO2_kasutamise_strateegia.pdf 85 http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse-vahenemine/ 17  Tuumaenergia töörühma töö tulemid86; Technical assessment of nuclear energy with respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 (‘Taxonomy Regulation’)87;  Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs88;  Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs89;  Elurikka linna planeerimise juhend ja rohefaktori metoodika90;  Eesti ökosüsteemide ning nendega seotud hüvede kaardistamine ja hindamine (ELME)91;  IRENES (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and energy policies) projekt92;  FinestTwins93;  Suure Siirde projekt94;  Rohenügimine ja rohetiiger95;  KIK toetusega kohalikud energia- ja kliimakavad96;  Kohalike omavalitsuste tegevuste seire platvorm minuomavalitsus.ee97;  soojussaarte kaardistus98;  rohefaktori tööriist sademevee manageerimiseks99;  reaalaja elektriandmed100;  Tartu energia 2030101; Tallinna pikaajaline kliimakava102 jt linnapeade paktiga liitunud linnad103. Käimasolevad ja kavandatud uuringud (saavad olema MKM portaalis104):  Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“;  Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele;  Euroopa Komisjoni rahastatud uuring „Gas decarbonisation pathways for Estonia“;  Euroopa Komisjoni rahastatud105 uuring „Possibilities for transitioning to a climate 86 Tuumaenergia memorandum ja töörühm https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/tuumaenergia- tooruhm 87 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/210329- jrc-report-nuclear-energy-assessment_en.pdf 88 https://envir.ee/sites/default/files/Kliima/lopparuanne_-_kliimaeesmarkide_mojuanaluus.pdf 89 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 90 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks/ 91 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme 92 https://www.interregeurope.eu/irenes/ ja https://keskkonnaagentuur.ee/irenes?fbclid=IwAR2Zowe0FX9dfLVzulTPKiC3DZmp WB6QCrzDoO1CNGRvBve3l86GeRjehYI 93 http://www.finesttwins.eu/ 94 https://suursiire.ut.ee/ 95 https://rohetiiger.ee/ 96 https://kik.ee/et/artikkel/kliima-ja-energiakavade-koostamise-voorus- laekus-19-taotlust 97 https://minuomavalitsus.fin.ee/ 98 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 99 http://www.integratedstormwater.eu/material/green-factor-tool 100 https://www.stat.ee/et/uudised/reaalaja-elektriandmed-annavad-hoo-piirkonna-arengule 101 https://tartu.ee/et/tartuenergia2030 102 https://www.tallinn.ee/est/strateegia/Kliimakava 103 https://www.linnapeadepakt.eu/tutvustus/pakti-kogukond/paktile-allakirjutanud.html 104 Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 105 REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support 18 neutral electricity production in Estonia“ jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal;  Analüüs „Preliminary evaluation of Estonian geoenergy potential and overview of available technologies. Expert opinion for using those technologies in Estonian geological conditions. Suggestions for possible further actions. Examples of case studies.“;  Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine (sh meelsusuuring);  Interconnecting the Baltic Sea countries via offshore energy hubs Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013, as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018 19 Lisa 3. Valik valdkondlikke lahendamist vajavaid küsimusi ELEKTRIMAJANDUS:  Turupõhise taastuvelektri tootmise tulek on jätkuvalt probleem ja vajab eraldi pingutust. Lähtudes ambitsioonikast kliimaeesmärgist, kas võib-olla vaja toetusteta varustuskindluse saavutamise arusaama muuta lähtudes globaalsetest püüdlustest ja vajadusest vajalike muutuste ellu kutsumiseks?  Kas, kuidas ja millal rakendada võimsusmehhanismi varustuskindluse normi 106 hoidmiseks?  Kuidas arvestada Euroopa siseturu reeglistiku ja võimsuste piisavuse nõuet?  Kuidas tekitada ja luua elektriturule pikaajalised hinnainstrumendid, mis saaksid asendada riigipoolseid toetusmeetmeid?  Kuidas arvestada elektrituru regiooni tervikuvaatega?  Millised on põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud elektrisüsteemi varustuskindlusele?  Millised on salvestuslahendused ja suurtootmine asendamaks põlevkivist elektrienergia tootmist?  Kuidas luua detailplaneeringute ja seonduvate keskkonnamõju hindamiste lihtsus ja läbipaistvus?  Kuidas tagada, et elektrivõrgu areng oleks vastavuses energiasüsteemis toimuvate muudatustega?  Kuidas optimeerida tipukoormuse kulusid ja tulusid?  Kuidas tagada elektri varustuskindlus Eestis igal ajahetkel?  Kuidas suurendada vastuvõtlikkust energia tootmisseadmetele kohalikul tasandil?  Kas soovime olla elektrit eksportiv või importiv riik ja mis selliste eesmärkide seadmine maksab? Kas impordi välistamine peaks olema eraldi eesmärk?  Millised (kui üldse) on julgeolekuohud Eestile seoses üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele?  Milline peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi vahel, et kriisistsenaariumite korral ei kannataks riigi julgeolek?  Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja mis mahus võib põlevkivi kasutavate soojuselektrijaamade asemel tekkida kliimaneutraalsed energiatootmisvõimekused?  Kuidas maandada energiamajanduse arengukava valdkondades ristsõltuvustest tulenevaid riske?  Kas ja millised on võimalikud tegevused ja seonduvad investeeringuvajadused elektrisüsteemi arenduseks, sh pärast Eesti elektrisüsteem sünkroniseerimist Kesk- Euroopa sagedusalaga aastal 2025?  Milline on kütusevabade energiaallikate potentsiaal ja rakendusvõimalused, sh hajatootmisel ja kogukonnaenergeetikas?  Millised on võimalused kohaliku tootmise ja salvestamise soodustamiseks? SOOJUSMAJANDUS:  Milline on jätkusuutmatute kaugkütte piirkondade olukord ja tulevik? Kas lahendused on kohapealsed või on vajadus riigi sekkumiseks? Kuidas?  Mis motiveeriks ettevõtteid kaugkütet tõhusalt tootma ja jaotama? Miks teha innovaatiline, tõhus ja kallis investeering, kui tasuvusaeg on ebamõistlik? 106 https://elering.ee/elering-tagab-varustuskindluse 20  Milliste tehnoloogiate ja kütustega tagada süsinikneutraalne soojus- ja jahutusmajandus? Kui kaua saab/on otstarbekas kasutada maagaasi tipukoormuste katmisel?  Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas kliimaeesmärkidega ning millesse tasub investeerida?  Kuidas tagada soojusettevõtjate jätkusuutlikkus kliimaneutraalsuse suundumuste ning selle raames kehtestatavate regulatsioonide rakendumisel?  Kas ja kuidas rakendada jääksoojuse, jahutuse ja tööstussümbioosi potentsiaali?  Millised on toetusvabad energiatootmise võimalused?  Millised on keskkonnasõbralikud keskkütteväliste piirkondade eelistatud küttelahendused jm lokaalsed lahendused?  Millised riiklikud regulatsioonid soodustaksid taastuvenergialahendusi?  Kuidas tagada bioenergial põhineva energiatootmise jätkusuutlikkus?  Millised on lahendused väikese tarbimisega soojusvõrkudes?  Kuidas arvestada hoonefondi rekonstrueerimise ja uuendamisega, aga ka kahaneva asustusega 107 kaasneva energiavajaduse vähenemisega kaugkütte arengu kavandamisel?  Millised on parimad ja tõhusamad tulevikulahendused Eesti tingimustes elamute soojusvajaduse katmiseks? KÜTUSEMAJANDUS:  Kas ja kuidas reguleerida sünteetiliste ja taastuvgaaside turule tulekut?  Kuidas tagada elektrivõrgu toimimiseks vajalikus mahus juhitavad võimsused ja seonduv kütusevaru?  Kuidas tagada küttesüsteemide toimimiseks vajalikus mahus võimsused ja seonduv kütusevaru?  Millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimaliku karmistumise tagajärjed?  Milline on sünteetiliste kütuste (nt vesinik) potentsiaal ja kasutusvaldkonnad?  Kuidas tagada transpordikütuste õiglane hinnastamine alternatiivkütuste konkurentsi võimalikkuse tagamiseks?  Kuidas tagada gaasivõrgu tasuvus, katta seonduvad arendus- ja hoolduskulud?  Kuidas dekarboniseerida gaasivõrku ja suurendada taastuvgaaside mahtu energiamajanduses?  Milline on biometaani potentsiaal ja võimalused selle rakendamiseks? ENERGIASÄÄST:  Kuidas eemaldada kitsaskohad - vähene rahastus, tööjõu puudus, elanike vähene huvi või huvide lahknemine, energiasäästu mittemotiveerivad energiahinnad, vähene teadlikkus?  Kuidas efektiivsemalt vähendada elu- ja mitteeluhoonete energiavajadust arvestades seejuures vajadust parandada sisekliimat?  Kuidas ja kus täpsemalt peaks jõudma plussenergialahendusteni (nt hoonekvartali- või asumipõhised ahendused)?  Kuidas energiatõhususe investeeringute planeerimisel arvestada vananeva elanikkonna, kohatise elanike arvu vähenemise ja linnastumise mõjudega? 107 Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kahaneva-asustusega-piirkond/ 21  Millised on taastuvelektrilahenduste soodustamise võimalused transpordikütuste kokkuhoiul?  Milline on ettevõtluse ja tööstuse energiatõhususe potentsiaal, millised on olulisimad energiatõhususe meetmed ning investeeringuvajadused rohekasvul (sh nt veemajanduses)? Kuidas edendada energiatõhususe lahenduste elluviimist nii väikestes, keskmistes, kui suurettevõtetes?  Mida on teistel sektoritel õppida avaliku sektori eeskujust (mh sisend nt riigi kinnisvarastrateegia) ning mida on avalikul sektoril õppida teistelt?  Kuidas arvestada energiatõhususe saavutamisel käitumisharjumusi ja suunata inimesi energiasäästlikumalt käituma (energiatõhususe direktiivis suund inimeste teadlikkuse suurendamisele)?  Kuidas arvestada maakasutuse kavandamisel energiasäästu meetmeid (nt hoonete paigutus, disainielemendid jahutusvajaduse vähendamiseks, looduspõhised lahendused)?  Kuidas suurendada energiatõhususe alast kvalifikatsiooni omavate isikute arvu ja nende teadmisi?  Kuidas suurendada avaliku sektori teadlikkust energiatõhusate hangete läbiviimisel ja energiatõhususe lepingute rakendamisel? Kuidas võtta arvesse ja eelistada hangete läbiviimisel ennekõike säästlike ja tõhusaid lahendusi?  Üldsuse teadlikkuse kasvatamine energiatõhususe ja -säästmise laiematest mõjudest sh töökohtade loomisel ja rahvuslikku rikkusesse panustamisel.  Kuidas arvestada energiatõhusate alternatiivsete lahendustega poliitiliste, investeerimis- ja planeerimisotsuste langetamisel?  Milline on paindlikkusteenuste potentsiaal lõpptarbija juures energia kokkuhoidmiseks? 22 Lisa 4. Esialgsed eesmärgid, sihtrühmad ja oodatavad mõjud PÕHIPROBLEEMID SIHTRÜHMAD OODATAVAD MÕJUD EESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMINE -Ootus kliimaambitsiooni -Energia ja kütuste -Taskukohase energiateenuse suurendamiseks, mida ei ole tootjad ja tarnijad kättesaadavus ja pelgalt tänaste meetmete ning -Tehnoloogiate energiaostuvõimekus suundumustega võimalik arendajad -Töökindel ja varustuskindlust tagav saavutada -Valdkondlikud energiasüsteem -Toetusvabadele lahendustele erialaliidud -Loodus-, keskkonna- ja üleminek ei ole piisav -Konkurentsiamet tervisemõju ennetamine -Põlevkivist loobumisel -Valdkondade sünergiaga suureneb sõltuvus teiste riikide saavutatav sääst elektritarnetest koos sellega -Kasvuhoonegaaside jm heidete kaasnevate riskidega vähenemine -Energiamajanduse -Hajatootmise levikuga regionaal- dekarboniseerimise ja maaelu arengu edendamisse tehnoloogiate kasutuselevõtu panustamine ebapiisav tempo -Sotsiaalmajanduslike probleemide -Hinnastamisel keskkonna ja ennetamisse panustamine tervise arvestamise keerukus - Juhitamatu taastuvenergia -Energiasüsteemi tootmise-tarbimise juhitavuse integreerimise keerukus suurendamine läbi energia - Eesti energiasüsteemi salvestuslahenduste kasutuselevõtu varustuskindluse tagamine üha - Eesti energiapoliitika on kooskõlas enam dekarboniseeritava EL energia- ja kliimapoliitikaga energiatootmise portfelli selliselt, et piirkonnas oleks tagatud juures (sh sõltuvus välistest, pidev varustuskindlus ja tõhus, meist mittesõltuvatest konkurentsitingimustel rajatud mõjuritest) energiavarustus - Taastuvenergia nõudluse kasv Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides EESMÄRK: TAASTUVENERGIA OSATÄHTSUSE SUURENDAMINE -Vastuseis uute -Kohalikud -Fossiilkütuste asendamisega seotud tootmisseadmete rajamisele kogukonnad ja keskkonna-, kliima- ja tervisemõju -Biomassi kasutuspiirangute omavalitsused vähenemine kasv -Energeetika -Elektrifitseerimisega kasvab -Salvestustehnoloogiate valdkonna ettevõtjad taastuvenergialahenduste olulisus vähene kasutuselevõtt -Loodus- -Salvestustehnoloogiate (sh vesinik, -Elektrifitseerimise ulatuse akud, pumphüdroakumulatsiooni- määramatus ja jaamad, soojussalvestus) -Fossiilsete soojusenergia Keskkonnakaitse kasutuselevõtuga kaasnevalt lahenduste ja transpordikütuste organisatsioonid keskkonna- , kliima- (sh asendamine -Tarbijad kasvuhoonegaaside jm heidete) ja negatiivse tervisemõju vähenemine -Taastuvenergia hajatootmise edenemisega seoses ettevõtlus-, regionaal- ja maaelu arengu edendamisse panustamine, sh uute töökohtade loomisega -Taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtu läbi võimaliku negatiivse mõju elurikkusele ennetamine -Sotsiaalmajanduslike probleemide ennetamisse panustamine 23 EESMÄRK: ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE -Hoonete -Avalik sektor -Hoonete renoveerimistempo renoveerimistempo -Tööstuse-, suurenemine kiirendamise keerukus transpordi- ja -Transpordisektori energiatarbe lahti -Transpordi energiakasutuse logistikaettevõtted sidumine majanduskasvust kasvu pidurdamise keerukus -Suurettevõtted ja -Transpordisektoris -Tarbimisharjumuste energiaintensiivsed Fossiilkütuste kasutuse vähenemine muutmise keerukus ettevõtted -Digilahendused võimaldavad -Energiatõhususega seonduvad -Väikese- ja keskmise töötada välja ja kasutusele võtta uusi tegevused ettevõtluses (sh suurusega ettevõtted energiateenuseid ja vähendada väikese- ja keskmise suurusega seonduvat energiamahukust, ettevõtetes) on uudsed -Energiakulude vähenemisega -Tööstuste kõrge kaasnev ostujõu suurenemine energiaintensiivsus -Eesti ettevõtete efektiivsuse ja -Eesti madal energiatootlikkus konkurentsivõime suurenemine võrreldes ELi keskmisega108 108 Energy productivity https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/bookmark/1494b52e-7853-45f4-aeea- 00d3c4c0341c?lang=en 24 Lisa 5. Kehtiva energiamajanduse arengukava eesmärkide täiendamist vajavaid aspekte Kehtivad eesmärgid aastani 2030 Täiendamist vajavad aspektid Üldeesmärk aastani 2030: -Tarbijatele kliimaneutraalse, jätkusuutliku, Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning inimeste heaolu arvestava, tervisliku kättesaadavusega energiavarustus, mis on elukeskkonnaga, keskkonnasõbraliku70 ja kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- muud moodi rohepööret arvestava, ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas taskukohase energiavarustuse tagamine panustades Eesti majanduskliima ja -Kõik majandussektorid peavad panustama keskkonnaseisundi parendamisse ning energiasäästu ja taastuvenergia tulekusse pikaajalise konkurentsivõime kasvu. -Töökindla, taskukohase ja kliimaneutraalse energiasüsteemi loomine aastaks 2050, arvestades, et töökindlus on mõjutatud mh muutlikkust tuule- ja päikeseenergiast -Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema varustuskindel, turupõhiste lõpptarbija hindade ja keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem -Salvestustehnoloogiate integreerimine energiasüsteemi - Keskkonnasõbralikkust on eesmärgina 100% ulatuses keeruline saavutada (nt PV parkide visuaalse häirimise või tuulikute plinkimise täielik vältimine) Alaeesmärk: Varustuskindlus: Eestis on -Lisaks tootmise dimensioonile tulevikus on tagatud pidev energiavarustus ka jaotuse ja tarbimise dimensioonid suurema Meetmed: tähtsusega, sh seoses järjest kasvava 1.1.Elektrienergia tootmise arendamine; taastuvenergia osakaalu ning juhitavate ja 1.2. Elektrienergia majanduse vajadustele juhitamatute tootmisvõimsuste muutustega. vastav ja tõhus ülekanne; -Eraldi eesmärgina peaks olema toodud 1.3. Gaasivarustuse tagamine; varustuskindlust tagava hajutatud 1.4. Kütusevarude säilitamine; energiatootmise ja suurtoomise loomine 1.5.Soojusenergia tõhus tootmine; taastuvenergialahenduste abil (sh hinnata 1.6. Energeetikaalane haldusvõimekus ja kasutatava kütuse jätkusuutlikkus, väliskoostöö järelhoolduskulud, kaasnevad menetlus- ja kontrollkulud, kaasnevad järeltegevused tootmise likvideerimisel ja vastavad kulud riigile jne) Alaeesmärk: Primaarenergia tõhusam -Primaarenergia tõhusa kasutuse tagamine kasutus: Eesti energiavarustus ja - kütuse- ja energiatootjate juures; tarbimine on säästlikum -Energia lõpptarbijate käitumisharjumuste ja - Meetmed: mustrite säästlikkusele orienteerimine; 2.1. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu -Energiamahukuse vähenemine kõigis suurendamine transpordis; majandussektorites, sh VKEde seas; 2.2. Motoriseeritud individuaaltranspordi -planeerimise, nutikate ja innovaatiliste nõudluse vähendamine; digilahenduste kasutusega kulude kokkuhoid; 2.3. Tõhus sõidukipark; -Transpordivajaduse vähendamine linnades 2.4. Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; 25 2.5. Uute hoonetega seotud eeldatava -Energiaturgude integreerimine energia energiatõhususe suurendamine; tõhusamaks kasutamiseks ja tarbimise 2.6. Tõhus soojusenergia ülekanne; juhtimiseks 2.7. Avaliku sektori eeskuju 2.8. Energiasääst muudes sektorites Eesti eesmärkideks rahvusvahelises -Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, koostöös osalemisel on nii Eesti kui ka Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise regionaalse ja globaalse energiajulgeoleku koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest parem tagamine, Eesti konkurentsivõime eesmärkidest, ühendused. säilitamine ja suurendamine, - Balti riikide ühise elektrituru hinnapiirkonna varustuskindluse riskide maandamine, otstarbekuse hindamine. teadus- ja arenduskoostöö edendamine ning -Käsitleda iga teema puhul rahvusvahelist Eesti kodumaiste ressursside kasutamise koostööd läbiva teemana. kaudu tekkinud tehnoloogilise ja intellektuaalse omandi vahendamine. 26
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel