EELNÕU
28.10.2021
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Toompea 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõikele 7:
1. Kiita heaks ettepanek koostada Energiamajanduse arengukava aastani 2035
(edaspidi arengukava).
2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks
valitsusasutusteks Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium,
Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
ja Riigikantselei.
3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks 2025. aasta detsembris.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
08.11.2021
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Energiamajanduse arengukava
aastani 2035“ koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr
117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja
muutmise kord § 2 lõikest 5, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi
Valitsusele ettepaneku koostada „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eesmärgiga
kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning
poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja
energiajulgeoleku tagamisel. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lõike 3 pädevuse
alusel ja tulenevalt § 2 lõike 7 volitusest otsustab valdkonna arengukava koostamise
algatamise Vabariigi Valitsus.
Arengukava koostatakse lähtudes Riigikogu 12. mail 2021 vastu võetud strateegiast „Eesti
2035“ 1 ja teistest seonduvatest arengudokumentidest ning arengukava aluseks olevatest
uuringutest ja analüüsidest. Arengukava koostamine toimub seotud ministeeriumide ning
energiamajanduse huvirühmade (sh teadlased, kohalikud omavalitsused) koostöös.
Arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks korraldati erinevaid huvirühmi
kaasavad arutelud 25.05.2021, 14.06.2021 ning 05.10.20212.
Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse
ülevaade valdkonna hetkeolukorrast, olulisematest lahendamist vajavatest väljakutsetest ja
esialgsetest eesmärkidest. Samuti tutvustatakse koostamise ettepanekus arengukava
väljatöötamise protsessi ja ajakava. Arengukava koostamist juhib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM).
Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas MKM energeetikaosakonna
strateegilise planeerimise juht Irje Möldre,
[email protected], tel 625 6497.
2. Eelnõu sisu
Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus
Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse
arengukava aastani 2030 3 , mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega.
ENMAK 2030 eesmärkide ja meetmete täitmist seiratakse iga-aastaselt energeetika ja
maavarade programmiga 4 . ENMAK 2035 koostamisel arvestatakse mh ENMAK 2030
eesmärkide ja meetmete ning nende täitmise vajadusega. Arengukava hõlmab
kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -tarnimisega ning
energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035
koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud
läbivatest eesmärkidest:
Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades;
Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
1
Strateegia Eesti 2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
2
ENMAK 2035 kohtumised https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685
3
ENMAK 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
4
https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve
1
valdkondades;
Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades.
Arengukava koostamise vajadus tuleneb muutustest Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja
kliimapoliitikas energiasüsteemides ja nende korralduses:
kliimaambitsiooni tõstmise ja kliimaneutraalsusele üleminekuga seotud investeerimis-
ja toetusvajaduse ebaselgusest;
seonduvalt käimasolevatest kliima- ja süsinikneutraalsuse ning dekarboniseerimise
uuringutest (elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel, gaasivõrgu üleviimisel
taastuvgaasidele, taastuvenergia ja energiasäästu rakendamisel);
põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega kasvavast impordist ja muudest
mõjudest elektrisüsteemile;
energiaressursside ebaühtlasest jaotusest;
kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamise keerukusest (näiteks vastuseis
tootmisseadmete rajamisele);
elektrifitseerimise kasvust;
bioenergia kasutuspiirangute karmistumisest;
uute lisanduvate teemade ja eesmärkide rakendamiseks vajalike pädevuste (sh
spetsialistide) ja motiveerituse loomisest ja tagamisest.
Eesti energiamajanduse jätkusuutlikkust ja toimimist iseloomustab kõige ülevaatlikumalt
Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia
jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal
kohal 5 . Vahepealsetel aastatel on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti
energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti on 2021.
aastal energia jätkusuutlikkuses 101 riigi järjestuses 20. kohal6. Sellele on kaasa aidanud nii
taastuvenergia osatähtsuse tõus (2019. aastal 31,9% energia summaarsest lõpptarbimisest, 2020
eesmärk 25%) kui ka energiatõhususe suurendamise läbi saavutatud tarbimise kasvu ära
hoidmine lõpptarbimises ning põlevkivisektoris toimuvatest muudatustest tulenenud
primaarenergia tarbimise vähenemine.
2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise „Eesti riiklik energia- ja kliimakavas
aastani 2030“ (REKK 2030) koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusest (EL) 2018/1999 7 ja Euroopa Komisjoni hinnangust REKK 2030 dokumendile 8
lähtudes on ENMAK 2035 koostamisel vaja kliimaneutraalsuse tagamiseks käsitleda mitmeid
uusi teemasid, mida täna Eesti regulatsioonis ei ole.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021–2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt esitab
majandus- ja taristuminister energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi
Valitsusele novembris 20219, 10. Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013–2015 ja heaks
5
Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council
http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/
6
https://trilemma.worldenergy.org/
7
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 https://eur-
lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=EN
8
Euroopa Komisjoni hinnang Eesti riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030
https://www.mkm.ee/sites/default/files/staff_working_document_assessment_necp_estonia.pdf
9
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-
alused/tegevusprogramm
10
Sarnane tähtaeg on seatud ka Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, kus reformi „Energiamajanduses rohepöörde
hoogustamine“ tegevuse „Energiamajanduse arengukava uuendamine“ puhul on tähtaegadeks arengukava
koostamise ettepaneku ning arengukava heaks kiitmisel vastavalt 2021 IV kvartal ning 2025 IV kvartal.
2
kiitmisest oktoobris 2017 on Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapoliitika eesmärgid
muutunud järjest ambitsioonikamaks (sh uus majanduskasvu strateegiaga Euroopa roheline
kokkulepe11) ning seetõttu seati Eestile kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk aastaks 2050
Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“.
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist:
Punktiga 1 otsustatakse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ koostamine.
Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised
asjassepuutuvad ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium) ja Riigikantselei.
Punktiga 3 tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks esitada
arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2025. aasta detsembris.
3. Arengukava mõju
Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku
heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1
punkti 1 kohaselt.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi
koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord § 2 lõike 6 kohane esialgne
hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele on
esitatud arengukava koostamise ettepanekus peatükis 6, lisaks on kirjeldatud
energiamajanduse probleemid valdkonniti ja põhiprobleemidega seotud sihtrühmad, esialgsed
eesmärgid ja oodatavad mõjud (koostamise ettepaneku lisad). Kuna kliimaneutraalsusele
üleminek peab toimuma kogu rohepööret ja seonduvaid nõudeid arvestades, ei kaasne
eeldatavalt arengukavaga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, pigem on enim mõjutatud
läbivalt majandus (süsinikneutraalsete tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine,
kohaliku energeetilise potentsiaali kasutamine), rahvusvahelised suhted (nt suurte
meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja
käitumisharjumuste muutuse olulisus).
4. Arengukava rakendamiseks vajalikud kulud
Arengukava koostamisega seotud kulud kavandatakse katta Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele
ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule perioodiks
1.06.2021–31.08.2021. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium,
https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf
11
Euroopa roheline kokkulepe https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-
01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF
3
Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks esitasid ettepanekud 16 organisatsiooni (sh
erinevaid organisatsioone ühendavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Elektritööstuse Liit, Eest Taastuvenergia Koda).
Kooskõlastused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud koostamise ettepaneku
lisas 1.
4
Vabariigi Valitsuse … protokollilise otsuse nr…
„Energiamajanduse arengukava
aastani 2035“ koostamise ettepaneku heakiitmine“
eelnõu seletuskirja
lisa
Lisa 1. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku kooskõlastustabel
Sisukord
Sisukord..................................................................................................................................................................................................................1
Tabel 1. Kooskõlastused.............................................................................................................................................................................................................. 3
Keskkonnaministeerium .........................................................................................................................................................................................3
Siseministeerium ................................................................................................................................................................................................... 12
Rahandusministeerium ......................................................................................................................................................................................... 14
Eesti Linnade ja Valdade Liit ............................................................................................................................................................................... 16
Maaeluministeerium ............................................................................................................................................................................................. 16
Kaitseministeerium ............................................................................................................................................................................................... 17
Sotsiaalministeerium............................................................................................................................................................................................. 18
Haridus- ja Teadusministeerium .......................................................................................................................................................................... 20
Tabel 2 Ettepanekud ................................................................................................................................................................................................................. 21
Elektrilevi OÜ ....................................................................................................................................................................................................... 21
ABB, ..................................................................................................................................................................................................................... 23
Fermi Energia OÜ ................................................................................................................................................................................................ 24
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing .................................................................................................................................................................. 24
Eesti Keskkonnaühenduste Koda.......................................................................................................................................................................... 25
1
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing........................................................................................................................................................................ 27
Eesti Elektritööstuse Liit ....................................................................................................................................................................................... 28
Eesti Taastuvenergia Koda ................................................................................................................................................................................... 30
Sunly OÜ .............................................................................................................................................................................................................. 31
Tallinna Linnavalitsus .......................................................................................................................................................................................... 32
Eesti Gaasiliit ........................................................................................................................................................................................................ 34
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................................................................................................... 36
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ......................................................................................................................................................................... 36
Eesti Biokütuste Ühing.......................................................................................................................................................................................... 38
Viru Keemia Grupp .............................................................................................................................................................................................. 39
Eesti Keemiatööstuse Liit ...................................................................................................................................................................................... 40
2
Tabel 1. Kooskõlastused
KOOSKÕLASTUSED VASTUSED
Keskkonnaministeerium
15.09.2021 nr 1-5/21/3415-2
Ettepanek 1: Üldised tähelepanekud Arvestatud. Vastavalt Ptk-le 3 ENMAK 2035 lähtub strateegiast Eesti 2035,
1.1. Suures plaanis on ettepanek ja planeeritavad tegevused tasakaalus, kuid Euroopa rohelisest kokkuleppest (sh Fit for 55) ja säästva arengu eesmärkidest.
rõhutame, et energiamajanduse arendamisega seonduv (potentsiaalne) Nende dokumentide üheks eesmärgiks on elurikkuse hoidmine, mis tähendab,
elurikkuse (kao) ning energia saamisega mitte seotud looduse hüvede teema et ENMAK 2035 koostamisel ja elluviimisel tagatakse elurikkuse kaitse, sh
on käsitletud pealiskaudselt, kuigi just siin on võimalik konfliktioht. Näiteks biomassi kasutusel. Koostatavate uue üleriigilise planeeringu,
(ka taastuvenergia puhul) maakasutuse küsimused – kuhu taristuobjektid (nt keskkonnavaldkonna arengukava, metsanduse arengukava, rohepöörde
tuulikud, päiksepargid, jaamad ja neid teenindav taristu) rajada, et nii nende tegevuskava jm mh loodushoidu suunavatest arengudokumentidest saame
asukohavalik kui ka hilisem kasutus võimalikult vähe elurikkust ja sellel sisendi, kuidas elurikkust arvestada energiamajanduses. Arengukava
põhinevaid hüvesid kahjustaks. Soovitame täiendavalt käsitleda ka koostamis ettepanekus (AKE-s) on viidatud ELME projektiga arvestamisele
ressursikasutust biomassi puhul. Ökosüsteemide ja nende pakutavate (vt lisas 1 Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid), loetelu on täiendatud
teenustega arvestamiseks tuleb arengukava koostamisel arvestada nii ELME viitega IRENES projektile.
kui ka IRENESE projekti tulemuste ja juhenditega.
1.2. Soovitame tuua ettepaneku peatükkides 3, 3.1 ja 3.2 selgemini välja Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2. Taastuvenergia ja energiasäästu
Euroopa uuest kliima ja energiapaketist (Fit for 55) tulenevad peamised eesmärkide täitmise kiirem tempo toob kaasa suureneva
mõjud energiamajandusele administratiivkoormuse seonduvate projektide elluviimisel, täiendavad
investeerimis- ja finantseerimise vajadused, suurema tööhõive vajaduse
seonduvate tegevuste elluviimiseks. ENMAK 2035 elluviimisega eeldatavalt
kaasnev mõju hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.
Täiendavalt teostatakse mõjude hindamine mõjuvaldkonniti. Peamised mõjud
energiamajanduses seisnevad ambitsioonikamate taastuvenergia ja
energiasäästu eesmärkide seadmises ehk nende saavutamise senisest kiiremas
tempos, millega eeldatavalt kaasneb fossiilkütuste kasutuse ja energiakulude
vähenemine. Ptk 2 kohaselt lähtub ENMAK 2035 Euroopa Liidu ja Eesti
energia- ja kliimapoliitikast ning strateegiast Eesti 2035 võttes aluseks
ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele. Ptk 6 kohaselt koostatakse
arengukavale kaks mõjuhindamist ning eeldatavalt arengukavaga ei kaasne
suuri/olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Nimetatud Fit for 55 mõjud
avalduvad eelõige energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi
3
muudatuste rakendamise kaudu ning toetavad arengukava peamist fookust
saavutada kliimaneutraalne energiatootmine. Seonduvad probleemid ja
oodatavad mõjud on kirjeldatud lisas 3.
1.3. Soovitame uuendatavas ENMAKis välja tuua ka taristuobjektide Arvestatud. Sõna „ilmastikukindlus“ asendatud: „Kliimakindlus“ ning lisas 1
kliimakindluse tagamise kui prioriteedi. Kuigi ühe märksõnana on seonduvate arengudokumentide juures nimetatud viidatud strateegia ja
energiajulgeoleku all väljatoodud ilmastikukindlus, on seda vähe, sest suunised.
RRFist taotletakse võrguühenduse tormikindluse suurendamiseks
vahendeid. Siinkohal oleks asjakohane viidata nii EL kohanemise
strateegiale kui ka Euroopa Komisjoni suunistele taristuobjektide
kliimakindluse tagamiseks.
1.4. Ettepaneku lk 2 on välja toodud, et uus ENMAK hakkab asendama Arvestatud osaliselt, selgitame: Arengukava heakskiitmise otsusega
kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030. Palume muudetakse kehtetuks eelnev arengukava. Arengukava koostamine,
ettepanekus täpsustada, kas sellest tulenevalt tehakse valitsusele ettepanek elluviimine ja lõpetamine teostatakse vastavalt kehtivale korrale, hetkel
lõpetada kehtiv ENMAK 2030 ja koostatakse ka ENMAK 2030 lõpphinnang arengukava lõpetamine Vabariigi Valitsuse otsusega ministri ettepanekul §5
ning kui, siis millises ajaraamis. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
1.5. Ettepanek viia lk 5 loetelus viimasena toodud aspekt paremini kooskõlla Arvestatud. AKE teksti vastavalt täiendatud.
„Eesti digiühiskond 2030“ rohelise digiriigi alameesmärgiga ja täiendada
seda järgmiselt: „Digiühiskonnale üleminek ja sellest tulenevad võimalused
energiajuhtimiseks, sh turu nõudluse ja pakkumuse ning seonduva
andmehõive aspektid, ning vajadus tagada digiriigi kliima- ja
keskkonnahoidlikkus.
1.6. ENMAKi koostamisel tuleks arvestada ka rohepöördega ja sellest Arvestatud. ENMAK 2035 koostamisel lähtume mh Euroopa rohelisest
tulenevate algatustega. Üks selline algatus on nullsaaste tegevuskava ja kokkuleppest, ptk 3 täiendatud sulgudes: (sh nullsaaste tegevuskava,
kindlasti ka tööstusheite direktiivi avamine. Energia tootmisel ei saa vaadata koostamisel oleva Fit for 55 paketiga13). Lisas 1 on toodud seonduvate
ainult KHG heidet, vaid peab vaatama ka teiste saasteainete heidet. Samuti arengudokumentidena mh ringmajanduse arengudokumendid.
peab arvesse võtma ringmajandust – erinevatest jäätmetest ja
kõrvalsaadustest (biojäätmed, reoveesete, sõnnik jms) saab toota biogaasi,
kuid saab toota ka väetist. Arvestada tuleb ka uute tehnoloogiate arenguga ja
vesiniku kasutuselevõtuga nii energiakandja, tööstuse lähteaine kui
kütusena. Seega peame oluliseks jälgida, et erinevatest eesmärkidest
tulenevad eesmärgid vastuollu ei läheks.
1.7. Me ei pea võimalikuks nõustuda hinnanguga, et ENMAK 2035 Arvestatud osaliselt, selgitame: Täpsustasime ptk-s 6 esitatud hinnangut.
eeldatava keskkonnamõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Energia ENMAK 2035 peamise fookusega tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse
tootmine ja tarbimine, olenemata selle viisist, toimub üle Eesti ja see on energiatootmisega taastuvenergia ja energiasäästu rakendamise kaudu
kahtlemata reeglipärane ehk sage, mistõttu on ka keskkonnamõju ulatus ja kaasneb eeldatavalt, võrreldes tänase suuresti fossiilsetel kütustel ja
4
sagedus pigem suur või keskmine. Samuti ei toeta ka keskkonnamõju lageraietel põhineva energiamajandusega, nii ulatuselt kui sageduselt väike
madalaks hindamist ettepanekus välja toodud EL poliitika ambitsioonid, (et mitte öelda väga väike) mõju. ENMAK 2035 kaasnev mõju on positiivne:
mida ENMAKiga soovitakse lahendada tuuleparkide rajamine maismaale ja merele on erinevate piirangute ja vajalike
eeltingimuste puudumiste tõttu võimalik vaid vähestes piirkondades,
päikesejaamad rajatakse pigem täna kasutusest väljas olevatele aladele ning
hoonete katustele (ja seda eelkõige seoses taastuvelektri vähempakkumistega
2019, 2020, 2021, 2023), biometaani tootmisega vähendatakse
loomakasvatuse, ja kasutuses ka transpordi heiteid. Seonduvate projektidega
eeldatavalt kaasnev mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, millega kavandatakse
vajadusel negatiivset keskkonnamõju leevendavaid meetmeid. Energia
hajatootmine loob kaasaegseid lahendusi maaelu jätkumiseks
keskkonnasäästlikul viisil. Negatiivsed mõjud kaasnevad seonduvate
tehnoloogiate tootmisega (enamasti Eestist väljas), nt ressursikasutusel.
Tuuleparkide vastasus on tingitud eelkõige visuaalsetest maastikumuutustest,
mitte kaasnevatest negatiivsetest mõjudest loodusele (tuuleparke ei kavandata
nt ka Natura 2000 aladele). Nt on Eesti mereala mere-energeetika mõju
hinnatud positiivseks ja pikaajaliseks, seonduva mõju ennetamiseks
linnustikule on vähendatud tuuleenergeetika alasid, ette on nähtud visuaalse
mõju leevendamise meetmed, mereala planeeringuga ebasoodsate mõjude
avaldumist ette ei nähta (vt lk 90, 140-141
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeeri
mine/2020-02-14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf). Täpsemad hinnangud
antakse iga eraldiseisva meretuulepargi kavandamisel. Puitkütuste tootmine
toimub peamiselt majandatavatest metsadest ja mittemetsamaalt ning
puidutööstuse jääkidest saadavast puidust. ENMAK 2035 koostamisega
seotud analüüsides käsitletakse alternatiive puitkütustele juhuks, kui täna
energeetikas kasutatav puit läheb hinda muudes kasutusvaldkondades.
Ettepanek 2: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud.
2.1. Peatükk 1 „Nimetus ja kestus“ Soovitame muuta sõnastust „Arengukava
koostatakse lähtudes Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest
aastani 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja tegevuskavast.“ Ettepanek:
„Arengukava koostatakse lähtudes Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja
tegevuskavast.“
5
Ettepanek 3: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud.
3.1. Peatükk 2 „Eesmärk“ punkt „energiajulgeoleku tagamine“. Täiendada
loetelu järgmiselt:
· Lisada loetelusse ringmajanduse põhimõtete rakendamine
energiatootmises
· Viidata ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiale
· Ajakohastada fit for 55 paketi viidet, nt
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541
· CO2 piirimehhanism asendada sõnastusega „süsiniku piirimehhanism ehk
SPiM“. Lisada viide ingliskeelsele nimetusele - Inglise keeles CBAM –
Carbon border adjustment mechanism.
Ettepanek 4: Arvestatud osaliselt.
4.1. Peatükk 2 „Eesmärk“ viimane lõik. Energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete rakendamine on
· Täiendada seda Fit for 55 eesmärkidest tulenevate mõjudega ehk tuua sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses. Eraldi täiendavat
eraldi välja ka energiavaesuse kontseptsioon ning sellega tegelemise vajadus energiavaesuse mõistet ja kontseptsiooni pole sõnastatud ega
tagamaks eesmärkide täitmine selliselt, et kedagi maha ei jäetaks. reguleeritud Eesti õigusaktides, kuid täpsustame selle järele vajaduse
· Täiendada lauset: „2030 aasta sihttasemete saavutamiseks tuleb suuremad ja sisu arengukava koostamise käigus. Tänaste energiaostuvõimetust
pingutused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja ennetavate toetusmeetmete tulemusena rekonstrueeritakse säästlikuks
transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukipargi hooneid ja toodetakse nt vähempakkumistega võimalikult soodsat
elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega, sh laadimistaristu rajamisel.“ taastuvelektrit, puitkütustele ülemineku ja kaugkütte
rekonstrueerimisega on ajas muutunud soodsamaks kaugkütte hind,
samuti juba rakendatakse või kavandatakse meetmeid (näiteks Eesti
Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu), mis aitavad kaasa
tavatarbijale soodsama hinna, väiksema ja puhtama energiaga
tarbimisele.
Laadimistaristu rajamise täpsustust pole võimalik teha, kuna: tegemist
on tsitaadiga ja see läheks AKE kontekstis ülemäära detailseks
(elektrivõrgu vajaduste kohaselt tuleks ka muud tehnoloogilised
arendused eraldi nimetada).
Ettepanek 5: Arvestatud. AKE tekst vastavalt täiendatud.
5.1. Peatükk 3 „Vajaduse põhjendus“ Soovitame asendada olemasoleva
sõnastuse: „Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma
strateegiast „Eesti 2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise
kokkuleppega (koostamisel oleva Fit for 55 paketiga13) ja panustama
rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse.“ Ettepanek:
6
„Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti
2035“ ning olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja EL kliima- ja
energiaalaste õigusaktidega (Fit for 55 pakett) ning panustama
rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse.“
Ettepanek 6: Arvestatud osaliselt, selgitame. Ptk 3.1 on toodud põhiküsimused, mida
6.1. Peatükk 3.1 „Probleemid“ Soovitame täiendada lk 4 toodud loetelu ENMAK 2035 peab aitama lahendada energiajulgeoleku tagamiseks
problemaatikast, mis vajab ENMAK 2035 fookust, energiavaesuse punktiga kliimaneutraalse energiatootmisega. Energiamajanduse korralduse seaduse
kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt
ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme
kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus (ja energiavaesus
laiemalt) on seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt koroonakriisi
tingimustes võib olla süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga seonduvat ei
saa lahendada energiapoliitika kujundamise ja rakendamise kaudu, küll saab
aga sellele kaasa aidata taastuvenergia- ja energiasäästulahendustega. Näiteks
Euroopa Komisjon teatise „Puhas planeet kõigile“ kohaselt sobivad
sotsiaalsete probleemide lahendamiseks enamasti paremini sotsiaalpoliitika ja
sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks võiks kasutada
maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist. Energiaostuvõimetute
isikute määramise metoodika on täpsustatud uuringus „Energiatõhususe
direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks,
mõõtmiseks, seireks, kontrolliks ja raporteerimiseks“
https://www.mkm.ee/sites/default/files/energiatohusus_lopparuanne.pdf
Uuringu käigus teostatud analüüsi käigus on jõutud järeldusele, et
energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem.
Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud
tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise
ennetamisse ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus
lahendada ega ära hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige
tõhusamalt käsitleda sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning
poliitikameetmetes. Kahtlemata on oluline, et ka teised valdkonnad oma
poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna teemadega arvestaksid ja seda juba
poliitikakujundamise ning eesmärkide seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel
ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla võimalik valida lahendusi, mis
7
probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste indutseerijaks on praegusel
ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige kasvuhoonegaaside heite
vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja leevendusmeetmetele
tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ning selle
valdkonna arengudokumentides.
6.2. Peatükk 3.1 „Probleemid“ Täiendada lauset: „Kliimaneutraalne Eesti Arvestatud osaliselt, selgitame: Siinkohal soovisime rõhutada, et
aastal 2050 tähendab, et energiamajandus on suuresti taastuvelektril energiamajandus baseerub suuresti elektril (nii soojus- ja jahutusmajandus kui
baseeruv (elektrifitseerunud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud. transport hakkab kasvavalt elektrit kasutama), mis toodetakse kohalike
Põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega muutub kriitiliselt tähtsaks energiaallikate baasil. Täiendasime lauset järgmiselt: „…kohaliku energeetilise
kohaliku energeetilise potentsiaali rakendamine hajatootmises.“ potentsiaali rakendamine taastuvenergiaallikatest toodetava energia
hajatootmises“
6.3. Peatükis tuleks selgemini välja tuua ka põlevkivitööstuse tuleviku ja Arvestatud osaliselt, selgitame: ENMAK 2035 eesmärgiks on selgitada välja
ülemineku küsimused (nt süsinikupüüdmine, uttegaaside energeetiline kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku võimalused. Selleks on
kasutus). Praegune küsimus on püstitatud selliselt, et uurida millised on koostamisel mh kliimaneutraalse elektritootmise analüüs (sh stsenaariumid,
põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud võrgule. Kas mis sisaldavad mh nii põlevkivist elektritootmist ja seonduvat kütuste kasutust
lisaks või siis olemasolevat küsimust peaks täiendama aspektiga, et hinnata, arvestades uttegaasi ja biomassi kasutusega, seonduva süsiniku sidumist).
kuidas mõjutab põlevkivist otsepõletamise lõpetamine põlevkiviõli Analüüsi tulemusi kasutatakse arengukava töörühmades ja arengukava
tootmisel tekkivate jääkgaaside (uttegaaside) energeetilist kasutust. Kui koostamisel ning nende abil saab mh tuvastada, millistele lahendustele ja
põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks kaob enne kui põlevkiviõli millises ajagraafikus peame Eestis panustama, et tagada elektri
tootmine, siis sellel on tagajärjed uttegaaside põletamisele. varustuskindlust. Arengukavas leiavad kajastamist ka koalitsioonilepingus
seatud eesmärgid põlevkivi kasutamise lõpetamiseks elektritootmisel aastaks
2035 ning õlitootmiseks 2040. Sealjuures on oluline markeerida, et põlevkivi
otsepõletamise lõpetamine ei pea ilmtingimata tähendama uttegaasi kui
põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukti kasutamise lõppemist elektritootmisel.
Põlevkivi kasutamise perspektiive erinevates toodetes ja seonduvate heidete
käitlemist/kasutust käsitleb põlevkivi kasutamise riiklik arengukava. Ida-Viru
õiglase üleminekuga seotud arengudokumendid täpsustavad mh
põlevkivitööstuse tuleviku
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-
ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
6.4. Aktuaalse teemana võiks üheks analüüsitavaks küsimuseks olla ka Arvestatud osaliselt, selgitame: ENMAK 2035 koostamisel arvestatakse
süsinikupüüdmiste ja salvestuse tehnoloogiate roll energiamajanduses. seonduvate uuringute (vt lisas Põlevkivitööstuse CO2 sidumisega seotud tööd
8
Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCUtehnoloogiate abil1 ning Ida-Viru
CO2 sidumise strateegia2) tulemustega nimetatud rolli täpsustamiseks. Süsiniku
püüdmise ja salvestuse tehnoloogiate kasutuselevõtu võimalusi Eestis on hiljuti
põhjalikult analüüsitud ning saame vajadusel neid tulemusi kasutada..
Ettepanek 7: Arvestatud osaliselt, selgitame. ENMAK 2035 koostamisel lähtume Eestis
7.1. Peatükk 3.2. Eesmärkide täiendamine Täiendada lauset: „Uute kehtestatud strateegilistest dokumentidest ehk Eesti kliimaneutraalsuse
eesmärkide seadmine energiamajanduses tuleneb ELi kliimaeesmärkidest aluspõhimõte on seatud strateegias Eesti 2035, ENMAK 2035 on selle täitmise
aastateks 2030 ja 2050 ning riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisest valdkondlik alamdokument. Ptk-s 3 täpsustatakse, et lisaks peab ENMAK 2035
aastaks 2050 strateegias „Eesti 2035“.“ olema kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning EL kliima- ja energiaalaste
õigusaktidega (sh nullsaaste tegevuskava, Fit for 55 pakett13) ja panustama
rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse
7.2. Loetelus korrigeerida lauset Olemasolev sõnastus: „süsinikneutraalsuse Arvestatud. Tekst on täiendatud.
saavutamise võimalused nii elektri-, soojus- kui jahutusenergia tootmisel“.
Ettepanek sõnastuseks: „kliimaneutraalsuse saavutamise võimalused nii
elektri-, soojus kui jahutusenergia tootmisel“
7.3. Täiendada loetelu punktiga „Energiatootmises ringmajanduse Arvestatud. Tekst on täiendatud.
eesmärkide järgmine ning seeläbi teiste sektorite KHG heite vähendamisse
panustamine (nt jäätmed ja põllumajandus)“.
Ettepanek 8: Arvestatud osaliselt, selgitame. ENMAK 2035 eesmärgiks on tuvastada
8.1. Seoses kliimaneutraalsuse eesmärkide täiendamisega on ENMAK 2035 kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku võimalused. Selleks on
otstarbekas välja tuua loodusvarade kasutamise ja keskkonnaseisundi koostamisel mh kliimaneutraalse elektritootmise, süsinikneutraalse soojus- ja
prognoos energeetilise hästilagunenud turba puhul…. jahutusmajanduse analüüsid. Turvast ei loeta kliimaneutraalseks kütuseks ka
täna on see energeetikas kasutusel väga väikeses mahus, aastal 2020 moodustas
see elektrienergia tootmisel 0,002% kasutatud kütustest saadud energiast ja
soojusenergia tootmisel 0,006% (www.stat.ee andmeleht KE033). Kuivõrd
turba kasutamisel tuleb tasuda ka süsinikuheitme eest ning CO2 heitmekvoodi
hind ajas pigem kasvab, on keeruline näha turba rolli suurenemist Eesti
energeetikas. Juhul kui erinevad arengukava koostamise raames tehtavad
analüüsid jõuavad tulemuseni, et turvast läheb Eesti energiamajanduses
tulevikus vaja, kajastame seda arengukavas.
1
RITA1/02-20 "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", AlarKonist, Tallinna Tehnikaülikool https://www.etag.ee/wp-
content/uploads/2021/04/L%C3%B5pparuanne.pdf
2
Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ https://www.ivia.ee/wp-content/uploads/2021/01/Ida-Viru_CO2_kasutamise_strateegia.pdf
9
Ettepanek 9: Arvestatud osaliselt. Lähtusime nimetustest, mis on toodud
9.1. Lisa 1 Seonduvate arengudokumentide loetelus soovitame teha https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
paranduse planeering/strateegia/materjalid
· Strateegia Eesti 2035 muuta "Eesti 2035" pikaajaline arengustrateegia ja
tegevuskava
9.2. Lisada seonduvate arengudokumentide loetellu: Arvestatud. Tekst täiendatud.
· Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks
2020–2030
· Riigi jäätmekava 2014–2022
Ettepanek 10: Arvestatud. Tekst on täiendatud. Kliimamuutustega kohanemise arengukava
10.1. Korrigeerida täiendavate uuringute ja algatuste loetelu, millega tuleb (KOHAK) tegevused kustutatud, kuna KOHAK nimetatud lisades seonduvate
arvestada: arengudokumentide all.
· Ettepanek täpsustada järgmisi punkte: KOV-de lihtsustatud seire
minuomavalitsus.ee ja KOHAK tegevuskava. Antud kujul on need väga
ebamäärased
· Korrigeerida punkti „sademevee manageerimine“ nimetust järgmiselt
„rohefaktori tööriist“
10.2. Täiendada loetelu järgmiselt: Arvestatud. Tekst täiendatud.
· Lisada loetellu IRENESE projekt, mille eesmärgiks on vahetada teadmisi,
kogemusi ja parimaid tavasid taastuvenergia allikate ja ökosüsteemiteenuste
vahelise koostoime ja kompromisside kohta, et läbi koostatavate
tegevuskavade hõlmata erinevaid hüvesid struktuurifondide ja teistesse
instrumentidesse. Lisainfo projekti kohta on leitav siit:
https://keskkonnaagentuur.ee/irenes?fbclid=IwAR2Zowe0FX9dfLVzulTP
KiC3DZmp WB6QCrzDoO1CNGRvBve3l86GeRjehYI.
Ettepanek 11: Arvestatud. Tekst täiendatud.
11.1. Lisas 2 võiks soojusmajanduse puhul 3. küsimuse juures täpsustada,
mis tehnoloogiatega ja kütustega tagada süsinikuneutraalne soojus- ja
jahutusmajandus. Juba praegu uurivad soojusenergia tootjad, kaua saab
kasutada maagaasi? Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas
kliimaeesmärkidega ning millesse tasub investeerida? Oluline oleks
kirjeldada ja hinnata, kuidas toimuks üleminek uute kütuste või
tehnoloogiate kasutuselevõtule.
11.2. Täiendavalt võiks analüüsida, millised oleksid keskkütteväliste Arvestatud. Tekst täiendatud.
piirkondade eelistatud küttelahendused (praegused küsimused on suunatud
10
hajaasustuse kontekstis, kuid ka tiheasustusaladel pole paljud liitunud või ei
ole võimalik liituda keskküttega).
11.3. Kütusemajandus osas võiks analüüsida ka biometaani Arvestatud osaliselt, selgitame. Biometaani potentsiaali on Eestis varasemalt
tootmisvõimsuste potentsiaali. Sealjuures peaks hindama, milline oleks väga põhjalikult analüüsitud ning tänaseks on käivitunud ka taastuvate
tasakaal põllumajandusliku kasutuse ja kütusena väärindamise vahel. transpordikütuste sertifikaatide turg, mis omakorda tekitab nõudlust
Näiteks on viimasel ajal olnud juttu pigem sõnniku väärindamisest väetiseks.biometaanile. Seega on hea raamistik biometaani turule toomiseks loodud ja
Kuidas ja milliste meetmega soodustada lokaalselt ja väikesemahulist nüüd on vaja tegeleda pigem konkreetsete lahenduste põhiste analüüsidega,
biogaasi tootmist (näiteks on palju põllumajandusettevõtteid, kes omaksid mida saab teha konkreetse äriprojekti koostamise raames. Juhul kui biometaani
potentsiaali toota biogaasi, kuid kellel võivad olla tõrked investeeringute tootmist on vaja toetada muude eesmärkide kui energiamajanduse eesmärkide
tegemisel). saavutamiseks, siis saab neid lahendusi analüüsida vastava valdkonna
arengudokumentides.
11.4. Soovitame täiendada valdkondlikke probleeme põlevkivitööstuse Arvestatud osaliselt. Vt vastus ettepanekutele 6.3 ja 6.4.
tuleviku ja ülemineku küsimustega, näiteks süsinikupüüdmine ja uttegaaside
energeetiline kasutus.
Ettepanek 12: Arvestatud. Tekst täiendatud.
12.1. Lisa 3 Täiendada tabelit järgmiselt:
· Eesmärk: Energiajulgeoleku tagamine – lisada põhiprobleemide loetellu
punkt „Taastuvenergia nõudluse kasv Eestis ja teistes Euroopa Liidu
riikides“
· Eesmärk: Energiajulgeoleku tagamine – „energiakandjana vesiniku
kasutuselevõtuga juhitamatu taastuvenergia tootmise-tarbimise juhitavuse
suurendamine“.
· Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek– lisada põhiprobleemide loetellu
punkt „Fossiilsete soojusenergia lahenduste asendamise ebapiisavus“ ja
„taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtu (tuuleparkide,
biomassienergeetika, hüdroenergia) võimalik negatiivne mõju elurikkusele“
· Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek – põhiprobleemi kirjelduses ei saa
nõustuda, et probleemiks on „vesinik- jm salvestustehnoloogiate tegelik
areng“, vaid asendada „vesinik- jm keskkonnasäästlike
salvestustehnoloogiate liialt aeglane areng ja vähene kasutuselevõtt“ ning
oodatavate mõjude alla lisada „vesiniku- jm keskkonnasäästlike
salvestustehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevalt keskkonna- , kliima- (sh
kasvuhoonegaaside jm heidete) ja negatiivse tervisemõju vähenemine“.
11
12.2. Tehnilised täpsustused tabelis: Arvestatud osaliselt. Mõiste „keskkonnasõbralik“ on selgitatud allmärkusena.
· Lk 17 tabelis ülemine parempoolne lahter – asendada sõna Kirjaviga parandatud. Sõna „jätkusuutlikku“ pole võimalik lisada, kuna
„keskkonnasõbralik“ terminiga „keskkonnaga arvestamine.“ väljavõte on tehtud kehtivast arengudokumendist.
· Lk 17: allmärkuses trükiviga, sõna "kkekkond" asemel kasutada
„keskkond“
· Lk 18 tuleks esimese tulba viimasesse lausesse lisada sõna „jätkusuutliku“
nii et lause oleks järgmine: „… ning Eesti kodumaiste ressursside
jätkusuutliku kasutamise kaudu tekkinud tehnoloogilise ja intellektuaalse
omandi vahendamine.“
Ettepanek 13: Arvestatud osaliselt, selgitame. Tekst täiendatud ptk 7. Vajadusel kutsub
13.1. Juhtkomisjoni koosseis Soovitame lisada juhtkomisjoni Eesti juhtkomisjon kokku eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate
Kaubandus- ja tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja ja Eesti teemadega seoses töörühmi, mille koosseisu kuuluvad vastavalt vajadusele
Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni, kuna nii tööstuse kui teenindussektoril täiendavalt mh Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja,
on oluline roll energiamajanduse arendamisel. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni jms esindajaid. Tööstuspoliitika
käsitleb tööstuses energiatõhususe saavutamist.
Siseministeerium
06.09.2021 nr 1-7/183-4
1. AKE peatükis 3.1 „Probleemid“ (lk 4) palume lisada täiendav küsimus, Arvestatud. Tekst täiendatud.
millele otsitakse arengukavas vastuseid: „Kuidas üleminekul
kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek?“
2. Lisaks teeme ettepaneku eelmises punktis mainitud peatükis avada ka Arvestatud osaliselt, selgitame. Tekst täiendatud. Tuulepargid üle 30 m
tuuleparkide mõju riigikaitsele ja sisejulgeolekule, mis võivad segama kõrguste tuulikutega on olulise ruumilise mõjuga objektid ning
hakata Politsei- ja Piirivalveameti seiresüsteemide tööd. tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse on olulise keskkonnamõjuga
tegevus. Tuuleparkide rajamine ja seonduva mõju täpsem hindamine toimub
asjakohaste õigusnõuete alusel ning seetõttu pole võimalik arengukava
täpsusastmes täpsemalt kirjeldada potentsiaalsete parkidega kaasnevat mõju
(sh PPA seiresüsteemidele). Arengukavaga tuleb esitada mh ülevaade
olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke
saavutada ehk taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused (sh
tuuleparkide vajalik ja lähtudes piirangutest võimalik maht nõudluse
katmiseks). Arengukavaga eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju (sh
ruumilist mõju, sh maakasutusele) käsitletakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus. Täna ei näe ei arengukavade ega nende keskkonnamõju
strateegiline hindamine ette täpsemat ruumilise mõju analüüsi (sh nt
kaardimaterjali kasutusega) kavandatavatele tegevustele.
12
3. Palume kaasata juhtkomisjoni Siseministeerium ning kaaluda Arvestatud osaliselt, selgitame. Arengukava juhtkomisjon3 toetab
Kaitseministeeriumi kaasamist. arengukava elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh
arengukava eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava
kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist.
Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete
reaalse võimaluse ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide
läbi töötamine, valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt
korraldada. Seetõttu näeme, et saame Siseministeeriumi kaasata juhtkomisjoni,
kuid Kaitseministeeriumi kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt kasutada
arengukava koostamisel energiajulgeolekuga seotud töörühmades ning
vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate
teemadega seoses.
4. Teeme ettepaneku Lisas 1 „Seonduvad arengudokumendid“ ära Arvestatud. Tekst täiendatud.
markeerida ka Riigikaitse arengukava (RKAK)
5. . Teeme ettepaneku lisas 1 „Uuringud, analüüsid, juhendmaterjalid“ viia Arvestatud. Täna töös olevate kliimaneutraalse elektritootmise,
läbi analüüs teemal „Julgeolekuohud Eestile, mis kaasnevad üleminekuga süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse ning gaasivõrgu
kliimaneutraalsele energiatootmisele“ teekarboniseerimise analüüside osaks on tegevuskavade koostamine. Need
tegevuskavad kirjeldavad vajalikud tegevused energiajulgeoleku tagamiseks
antud valdkondades. Julgeolekuohud hinnatakse mõjude hindamise käigus
ning käsitletakse kokkuvõtvalt arengukavas.
6. Teeme ettepaneku lisada lisas 2 „Probleemid valdkonniti“ täiendavate Arvestatud osaliselt, selgitame. Teksti on täiendatud küsimustega lisas 3.
probleemküsimustena, millele otsitakse arengukavas vastuseid: Hinnanguid Eesti sise- ja välisjulgeolekule annavad Eestis eraldi pädevad
· Millised on julgeolekuohud Eestile seoses üleminekuga kliimaneutraalsele asutused ning oleme alati hea meelega valmis neile meiepoolset sisendit
energiatootmisele? andma. Kahtlemata on uuele, kliimaneutraalsele, süsteemile üleminek
· Missugune peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi vahel, et kompleksne ning võib tekitada hirme, küsimusi. Teisest küljest võib
kriisistsenaariumite korral ei kannataks riigi julgeolek? (COVID-19 kriisist kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimise üleminek Eestis hoopis
tulenevad teadmised, et vaatamata lepetele ei pruugi need kriisis alati pakkuda võimalusi meid erinevatele riskidele vastupidavamaks muuta.
toimida)? Energiatootmisega seonduvat analüüsime arengukava koostamisel põhjalikult
· Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja mis mahus võib ning saame nende analüüside tulemuste põhjal koostöös hinnata, kas mõni
põlevkivitehnoloogiate asemel tekkida kliimaneutraalsed element/vektor on veel olulises mahus katmata. Samuti on oluline (üks
energiatootmisvõimekused? arengukava põhieesmärkidest) varustuskindlus ning selle tagamine (sh
· Kuidas maandada ristsõltuvustest tulenevaid riske? elektrivõrkude töökindlus). Rahastuse osas peame lähtuma üldisest riigieelarve
3
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
13
· Kuidas teha nii, et sarnaselt erasektorile suunatud toetustega on raamistikust ning kasutama optimaalselt ka meile kättesaadavaks tehtud EL
keskkonnasõbralikematele alternatiivkütustele üleminemiseks ette näha vahendeid. Neid vahendeid saab iga avaliku sektori organisatsioon vastavalt
täiendav rahastus ka avalikule sektorile? Viimase küsimuse juures oma vajadustele kavandada.
täpsustame, et tänased ligi null või null emissiooniga sõiduauto (hübriid- ja
täiselektrilised sõidukid) soetusmaksumused on võrreldes
sisepõlemismootoriga sõiduautodega jätkuvalt vähemalt 33% kallimad.
Lisaks võib taastuvenergia kasutamine eriotstarbelistes sõidukites kaasa tuua
märkimisväärsed investeeringud kinnisvarasse elektrivõrkude
ümberehitamise näol täiendava elektrivõimsuse tagamiseks. Pikas vaates on
vajalik ka meie valitsemisala avariigeneraatorid võimsamate vastu vahetada,
et tagada näiteks elektrisõidukite toimepidevus elektrikatkestuste korral.
7. Teeme ettepaneku lisas 3 „Esialgsed probleemid, esialgsed eesmärgid ja Arvestatud. Täiendatud teksti lisa 4. Oleme nõus, et elektrisüsteem ja
oodatavad mõjud“ lisada energiajulgeoleku põhiprobleemina: „Eesti energiasüsteem peab olema võimalikult sõltumatu välistest teguritest. Samas
energiasüsteemi sõltuvus välistest, meist mittesõltuvatest mõjuritest“. oleme osa ühisest Euroopa Liidu energiaturust, s.h ühendused teiste
liikmesriikidega ja energia import teistest liikmesriikidest ning läbi selle oleme
teatud mõjutustele/riskidele hoopiski rohkem vastupidavamas. Seda arvesse
võttes peaks püstitatud põhiprobleem olema järgmine: „Eesti energiasüsteemi
varustuskindluse tagamine üha enam dekarboniseeritava energiatootmise
portfelli juures“. Vastavalt täiendatakse ka oodatava mõju osa – „Töökindel ja
varustuskindlust tagav energiasüsteem“
8. Palume lisada eelmises punktis nimetatud peatükis energiajulgeoleku Arvestatud osaliselt. Vt ka eelmise ettepaneku põhjendust. Täiendatud teksti
eesmärkidena/oodatava mõjuna järgmised eesmärgid: lisas 4 teemaga „Eesti energiapoliitika on kooskõlas EL energiapoliitikaga
· Võime mitte sõltuda ja olla mõjutatud välistest, meist mitte sõltuvatest selliselt, et piirkonnas oleks tagatud pidev varustuskindlus ja tõhus,
mõjuritest. konkurentsitingimustel rajatud energiavarustus.“
· Võime teha suveräänseid energiapoliitika valikuid.
· Läbi energiamajanduse pole võimalik mõjutada muid Eesti suveräänseid
otsuseid.
Rahandusministeerium
05.09.2021 nr 1.1-11/4980-2
.. Palume maakasutuse kavandamine samuti kajastada ettepaneku peatüki 2 Arvestatud. Tekst täiendatud ptk ja ptk 3.
lõpus või peatükis 3
.. Uue üleriigilise planeeringu koostamine tuleb siduda valdkondlike Arvestatud. Tekst täiendatud.
arengukavade koostamise ja elluviimisega. Palume vastav info kajastada ka
ENMAK koostamise ettepanekus, loodame tihedale koostööle nii uue
ENMAKi kui ka üleriigilise planeeringu koostamisel.
14
Arengukava koostamise ettepaneku regionaalarengu mõjude hulgas tuleks Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6. Need teemad käsitletakse täpsemalt
kindlasti puudutada ka põlevkivienergeetika üleminekuga eraldiseisvas Ida-Viru õiglase ülemineku protsessis ja seonduvates
süsinikuneutraalsele energiatootmisele kaasnevaid olulisemaid dokumentides
majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnale avalduvaid mõjusid Ida- https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-
Virumaal.. ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
Samuti tuleks ENMAKi koostamise ettepaneku ptk-s 6 toodud eeldatavate Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6.
mõjude hinnanguid nende avaldamise riski, ulatuse, sageduse ja mõjutatava
sihtrühma suuruse osas ka lühidalt selgitada ja põhjendada. Vastasel juhul
jääb arusaam eeldatavatest arengukavadega kaasneda võivatest mõjudest ja
sellest, millel vastavad hinnangud põhinevad, selgusetuks. Kindlasti on vaja
põhjalikum ülevaade eelnõuga kaasnevatest läbivate teemade mõjudest (sh
mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele) esitada arengukava eelnõu
väljatöötamisel KSH raames või eraldi mõjuanalüüsina, tuginedes kehtivale
mõju hindamise metoodikale ja selle abistavatele kontrollküsimustikule.
Teeme ettepaneku tuua välja lk 11 ka järgmised uuringud: „Eesti Arvestatud. Tekst täiendatud.
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“; „Ida-Virumaa majanduse
ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“.
Kuna ENMAK ja Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK) Arvestatud osaliselt. Lähtudes varasemast arengukavade koostamise
suures osas oma sisult kattuvad, on ettepanek mõlema arengukava praktikast ja REKK ajakohastamise tähtaegadest (tööversioon 30.06.2023 ja
uuendamise protsessid omavahel võimalikult suures osas ühildada ajakohastatud lõppversioon 30.06.20244) ei pruugi ENMAK 2035 valmida ette
nähtud ajaks. Valdkonna arengukava on siseriiklik strateegiline
arengudokument, mida viiakse ellu tulemusvaldkonna programmi kaudu5.
REKK on teatis Euroopa Komisjonile Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidest ja meetmetest 7 valdkonnas, sh energeetikas6. Lisaks on REKK’i
ulatus oluliselt laiem energiamajandusest ning ka kõik teised seonduvad
teemad/arengudokumendid liiguvad nende teemade lahendamiseks sobivas
graafikus.
4
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 Artikkel 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=ET
5
Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021004
6
REKK 2030 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
15
Eesti Linnade ja Valdade Liit
31.08.2021 nr 5-1/206-1
Peame oluliseks suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni7 komplekteerimine on
keskkonnakaitsjate ja teadlaste esindatust arengukava juhtkomisjoni kompleksne ülesanne, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse,
tasandil. Kuna tegemist on väga olulise arengukavaga, mis hakkab mõjutama aga teistpidi ka juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme
kõigi inimeste elu tulevikus, oleks vajalik saavutada laiapõhjaline debatt juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige suuremat puutumust omavad
ning konsensus. Seletuskirja kohaselt arengukava väljatöötamine lubab olla ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse aspektide ning
kaasav igal tasandil. Samas juhtkomisjon on planeeritud suhteliselt väike, põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd nimetatud kohalikud
mis ei ole piisav kaasatuseks ja laiemaks debatiks otsuste kujundamisel. omavalitsused on Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmed näeme, et KOV-de
Kohalike omavalitsuste esindatus arengukava kavandamisel peaks olema esindatus on piisavalt tagatud, sest enne kohtumisi on liidu sisemiste
laiapõhjalisem. Arvestades eeltoodut, näeme vajadust kaasata Tallinna ja protsesside läbi võimalik sõnumites kokku leppida. Lisaks näeme, et
Tartu ning lisaks 3-5 KOV esindajad juhtkomisjonisse. Lähtudes eeltoodust spetsiifilisematel teemadel/töörühmades tehes saame saame KOV-de suurt
teeme ettepaneku suurendada ELVL esindatust juhtkomisjonis 3-7 liikmeni. kogemust ja enda valdkonna teadmist paremini kasutusele võtta.
Arengukava koostamise ettepanekus (lisad 2 ja 3) on kirjeldatud Arvestatud osaliselt, selgitame: Tuumaenergia leiab käsitlemist käimasolevas
energiamajanduse probleemid valdkonniti koos põhiprobleemidega. Eestis kliimaneutraalse elektritootmise võimaluste analüüsis, kus tuvastatakse
Peamiselt tuleneb arengukava koostamise sisuline vajadus Eesti võimalused liikumaks kliimaneutraalsele elektri tootmisele.
kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärgist, mh seonduvalt käimasolevatest Tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis, kui selline otsus tehtaks, on kompleksne
kliima- ja süsinikneutraalsuse ning dekarboniseerimise uuringutest elektri-, ning seetõttu on selleks loodud eraldi tuumaenergia töörühm
soojus- ja jahutusenergia tootmisel, taastuvenergia ja energiasäästu https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm
rakendamisel jms. Samas ei selgu, kas ja mis ulatuses on kavas käsitleda Töörühma ülesandeks on tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ja
tuumaenergiat antud arengukava raames. võimaluste kohta aruande koostamine ja esitamine Vabariigi Valitsusele.
Maaeluministeerium
30.08.2021 nr 1.4-2/1344-1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku lisas 1 Arvestatud. Tekst täiendatud.
on nimekiri seonduvatest arengudokumentidest. Leiame, et nimekirjas peaks
olema ka põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
(PõKa 2030). PõKa 2030 peatükis 5.2.2 (lk 75) on välja toodud seosed
energiamajanduspoliitikaga, sh on kaardistatud seosed PõKa 2030
tegevussuundadega.
… tuleb tagada, et elektrienergia tootmise tõttu ei hakkaks kannatama Arvestatud. Tekst täiendatud. Kavandatavas ENMAK 2035 keskendume
maapiirkonna elanike heaolu. muuhulgas rohkem kohalikule tasandile (sh kohalike omavalitsuste,
7
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
16
energiakogukondade võimalik panus) võrreldes kehtiva energiamajanduse
arengukavaga. Kohaliku taastuvelektri tootmise rajamine pakub täiendavaid
töökohti, sissetulekut, kohalikku energiaga varustatust ja -kasu. Tuule- ja
päikeseparkide rajamist planeeritakse KOV üldplaneeringule, kus leitakse
antud tootmisseadmete jaoks parimad võimalikud asukohad vastavalt
kriteeriumitele (nt. kaugus elamutest, teedest jne).
Regionaalarengule mõju avaldamise sagedust tuleks hinnata pigem suureks, Arvestatud osaliselt, selgitame: Teema kajastatud petükis 6.Tuulikute ja
kuna suur osa elektritootmisest saab toimuda maapiirkonnas. Püstitatud päikseparkide rajamiseks peavad olema täidetud teatud eeltingimused, sh
tuulik või päikesepark püsib aastakümneid ning mõjutab piirkonna inimeste arvestatud loodus-, riigikaitse- jm piirangud. Paigaldamise sageduse poolest on
elu pikemalt. tegemist pigem ühekordse ja pikaajaliselt maastiku visuaali ja kasutust muutva
tegevusega. Päikeseparke rajatakse eelkõige muuks otstarbeks seni kasutamata
maal ja hoonete katustele. Mõju pigem positiivne (otseliinide võimalused,
täiendavad töökohad, varustuskindluse tagamine, odavam liitumine
suurtarbijatele, püsiv tuluteenimise võimalus).
Soovitame täpsustada kahte mõjukategooriat: a) majanduslike mõjude Arvestatud osaliselt. Mõju hindamine teostati vastavalt varem koostatud
hindamise alakategooriatest tuleks eraldi välja tuua infotehnoloogia ja - arengukavade koostamise ettepanekutele (nt Keskkonnavaldkonna arengukava
ühiskond; põllumajandus ja kalandus; halduskoormus (siht: positiivne 2030 koostamise ettepanek https://eelnoud.valitsus.ee/main#HqF60FC4),
mõju/muutus); b) mõjud regionaalarengule, sh eristades linna-, maa- ja mõjude hindamise metoodikale https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-
rannapiirkondi. Leiame, et täpsustamine aitab vastavate mõjudega planeerimine-ja-korraldamine/mojude-hindamine ja kontrollküsimustikule
seonduvad sidus- ja sihtrühmad paremini pildile tuua. Kui andmeid ei ole https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusi
piisavalt, tuleks kavandada vastav mõjude eelhindamine koostöös teiste mustik.pdf
ministeeriumidega.
Kaitseministeerium
13.08.2021 nr 5-10/21/3022
Kaitseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse istungi protokolli Arvestatud osaliselt. Täiendatud on ptk 6. Eesti energiajulgeolek on tagatud
otsuse eelnõu arengukava koostamise kohta tingimusel, et võetakse arvesse eelkõige rahvusvaheliste suhete ja koostöö kaudu – nt elektriturul osalemine,
järgmisi ettepanekuid "Energiamajanduse arengukava aastani 2035 kütusevarude tagamine. Toimiv energiavarustus on vajalik riigi julgeoleku ja
koostamise ettepaneku" kohta: riigikaitsevõime tagamiseks ja vastupidi, energiavarustuse julgeolek peab
1. Arengukava koostamise ettepaneku peatükis 6 on eeldatava olema tagatud. Seetõttu peab neid valdkondi seostatult käsitlema – üks ei saa
mõjuvaldkonnana välja toodud mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele teiseta. Mõju hindamine teostati vastavalt varem koostatud arengukavade
suhetele. Teeme ettepaneku valdkonnad lahku lüüa ja asendada need kahe koostamise ettepanekutele (nt Keskkonnavaldkonna arengukava 2030
mõjuvaldkonnaga mõjud rahvusvahelistele suhetele mõjud riigi julgeolekule koostamise ettepanek https://eelnoud.valitsus.ee/main#HqF60FC4), mõjude
ja riigikaitsele. hindamise metoodikale https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-
korraldamine/mojude-hindamine ja kontrollküsimustikule
17
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusi
mustik.pdf
2. Palume lisada Kaitseministeerium ENMAK 2035 juhtkomisjoni Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjon8 toetab arengukava
koosseisu. elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava
eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil,
juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni
koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse
ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine,
valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu
näeme, et saame Kaitseministeeriumi kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt
kasutada arengukava koostamisel energiajulgeolekuga seotud töörühmades
ning vajadusel juhtkomisjoni eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate
teemadega seoses.
Sotsiaalministeerium
17.08.2021 nr 1.2-3/2139-2
.. palume sotsiaalsete mõjude hindamisel lisaks tarbimis- ja Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 6. Arengukavale koostatakse
käitumisharjumuste aspektile analüüsida ka laiemalt energiamajanduslike keskkonnamõju strateegiline hindamine ja mõju hinnangu, mille raames mh
otsuste eeldatavat mõju erinevatele elanikkonnagruppidele, arvestades sotsiaalmajanduslikku mõju hinnatakse. Energeetika valdkonnas on oluline
nende erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi. horisontaalne lähenemine. Kui otsuste tagamail suureneb energia hind, siis on
vähemkindlustatud ühiskonnagrupid enim mõjutatud. Samas omab kõrgem
energiahind positiivset efekti energiatõhususe ja uutele elektritootmis
investeeringutele, misläbi langevad keskpikas ja pikas perspektiivis toodete
hinnad ja väheneb keskkonnaheide ning seonduvalt paraneb inimeste tervis (ja
tervisekulude vähenemine). Nende seoste läbimõtlemine on kahtlemata
oluline, kuid energiahinnad ja tarbimine ainuüksi inimeste toimetulekut ei
mõjuta, vaid arvestada tuleb ka teisi valdkondi ja terviklikum vaade luua ehk
detailsem analüüs ja seoste loomine sotsiaalvaldkonna aspektidega on kõige
tõhusam sotsiaalvaldkonna arengudokumentides.
Lisaks peame oluliseks, et arengukava väljatöötamisel kaasataks Arvestatud
energiamajanduse aruteludesse sihiteadlikult ka erinevate
8
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
18
ühiskonnagruppide huvikaitseorganisatsioone, sh puuetega inimeste-,
eakate- ja naisorganisatsioone.
arengukavas peaks käsitlema ka oskuste eelduste teemat, kuivõrd mitmete Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2.
eesmärkide saavutamine sõltub mh selle alaste oskuste olemasolust
elanikkonnas. Laiem roheoskuste uuendamise vajadus puudutab näiteks
energiasäästu ettevõtetes, mille põhiprotsessid võivad vajada
ümberkorraldamist ja seetõttu nende töötajad täiendkoolitust või
lisaväljaõpet.
Arengukavas peaks meie hinnangul kindlasti olema mainitud eraldi teemana Arvestatud osaliselt, selgitame: Täiendatud 2. peatükki. Energiamajanduse
ka energiavaesust, mida on Eestis vähe analüüsitud, ent millel on korralduse seaduse kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande
elanikkonnale pikaajalised negatiivsed mõjud. seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu
jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu
sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus
(ja energiavaesus laiemalt) on seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt
koroonakriisi tingimustes võib olla süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga
seonduvat ei saa lahendada energiapoliitika kujundamise ja rakendamise
kaudu, küll saab aga sellele kaasa aidata taastuvenergia- ja
energiasäästulahendustega. Näiteks Euroopa Komisjon teatise „Puhas planeet
kõigile“ kohaselt sobivad sotsiaalsete probleemide lahendamiseks enamasti
paremini sotsiaalpoliitika ja sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks
võiks kasutada maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist.
Energiaostuvõimetute isikute määramise metoodika on täpsustatud uuringus
„Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu
meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks, kontrolliks ja raporteerimiseks“
https://www.mkm.ee/sites/default/files/energiatohusus_lopparuanne.pdf
Uuringu käigus teostatud analüüsi käigus on jõutud järeldusele, et
energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem.
Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud
tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise
ennetamisse ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus
lahendada ega ära hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige
tõhusamalt käsitleda sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning
poliitikameetmetes. Kahtlemata on oluline, et ka teised valdkonnad oma
poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna teemadega arvestaksid ja seda juba
19
poliitikakujundamise ning eesmärkide seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel
ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla võimalik valida lahendusi, mis
probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste indutseerijaks on praegusel
ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige kasvuhoonegaaside heite
vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja leevendusmeetmetele
tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide seadmisel ning selle
valdkonna arengudokumentides.
.. juhime tähelepanu, et peatükis 7 on sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised Arvestatud osaliselt. Eeldatavalt kaasneb arengukavaga energiajulgeoleku,
mõjud hinnatud järgmiselt: mõju ulatus – suur; mõju avaldumise sagedus- taastuvenergia ja energiasäästu tegevuste kavandamise ja rakendamisega
suur; mõjutatud sihtrühma suurus – suur; ebasoovitavate mõjude kaasnemise positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju aidates tagada varustuskindlust
risk – keskmine, aga Sotsiaalministeeriumi pole plaanitud kaasata nii maa- kui linnapiirkondades ning erinevatele elanikkonnagruppidele, ka
juhtkomisjoni. luues uusi töökohti ja kohalikku kasu.
Teeme lõpetuseks ettepaneku kaasata juhtkomisjoni ka Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjon9 toetab arengukava
Sotsiaalministeerium, seejuures on asjakohane nii töö- kui sotsiaalvaldkonna elluviimist ja aruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava
kaasatus. eri aspektidega töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil,
juhtkomisjoni töö ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni
koosseisu ja tegevuse kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse
ja võimekusega seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine,
valdkonna erinevate teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu
näeme, et saame Sotsiaalministeeriumi (sh erinevate valdkondade)
kompetentsi ja teadmisi tõhusamalt kasutada arengukava koostamisel
energiajulgeolekuga seotud töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni
eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses.
Haridus- ja Teadusministeerium
30.08.2021 e-kiri
..kooskõlastame ettepaneku, kuid palume täpsustust allolevas punktis: Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2 ja lisas 2. Arvestame TAIE eesmärkide ja
Arengukava koostamise ettepanekus on välja toodud, et ENMAKi lisatakse mõõdikutega eelkõige seoses nutikate ja kestlikute energialahendustega.
kliimaneutraalsuse ja rohepöörde aspektid, mida varasemas versioonis ei
olnud. Palume täpsustada, kas on planeeritud kirjeldada ka seosed teaduse-,
arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia eesmärkide ja
mõõdikutega?
9
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
20
Tabel 2 Ettepanekud
ETTEPANEKUD VASTUSED
Elektrilevi OÜ
15.09.2021 nr JV-TUR-1/4487-2, 13.10.2021 e-kiri
Tõime elektrijaotusvõrguettevõtjate järjest suurenevat rolli Arvestatud. Täiendatud ptk 2, sh energiatarnijate uued ülesanded
kliimaeesmärkide täitmisel silmas pidades oma 15. septembri kirjas välja taastuvenergiaallikate energiasüsteemiga integreerimisel. Võrkudega seonduvad
kitsaskohti taastuvenergia võimsuste võrguga ühendamisel ja hinnangu arenguvajadused jm teemad täpsustatakse ENMAK 2035 koostamise töörühmas.
selleks vajalike lisainvesteeringute mahu kohta. Dokumendis endas aga
sellist aspekti jaotusvõrkude kontekstis siiski mainitud ei ole.
Dokumendi kooskõlastuste ja ettepanekute tabelis oli jaotusvõrkudega
seoses välja toodud peamiselt seda, et võrgu arengu kavandamine ning
selle finantseerimiseks vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja
ülesanne ja igapäevatöö.
Soovime juhtida tähelepanu sellele, et nii taastuvenergia tootmise
laiemaks levikuks kui ka transpordis ja hoonete kütmises/jahutamises
läbi viidava elektrifitseerimise õnnestumiseks on vajalik suurendada
jaotusvõrkude läbilaskevõimet oluliselt rohkem, kui loomuliku arengu
raames seda toimuks. Kavakohaste eesmärkide saavutamiseks tuleb
väljuda igapäevase töö raamest ning selliste ambitsioonide
õnnestumiseks on väga oluline mõista ja arvestada elektrijaotusvõrkude
rolli kogu süsteemis. Elektrilevi hinnangul ei võimalda praegune
regulatsioon ja võrguvara kulumi arvestamise metoodika senist praktikat
jätkates vajalike muudatuste läbiviimist ning elektrifitseerimiseks vajalik
võrgu tugevdamise kulu tuleb valdavalt kanda liitujatel kasvavate
liitumistasude näol. Selline olukord ei soodusta taastuvenergia
arendamist ning uute tootmisvõimsuste rajamist Eestis. Elektrilevi peab
jätkuvalt vajalikuks nii ENMAK 2035 koostamise ettepanekus kui ka
arengukavas endas seda aspekti ja vaja lisameetmeid teadvustada, sh
analüüsida elektrijaotusvõrkudesse investeerimise vajadust ning selle
katteallikaid kas toetusmehhanismide näol ja/või regulatsiooniga kulumi
21
arvestuse muutmist sellest tuleneva investeerimisvõimekuse
suurendamisega.
Elektrilevi jaotusvõrguga oli 2021. a augusti lõpuks ühendatud 9260 Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele
päikeseelektrijaama summaarse võimsusega 343 MW ning töös olevate ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks
liitumislepingute järgselt ühendatakse selliseid elektrijaamu selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas
jaotusvõrguga veel vähemalt 170 MW ulatuses. See mõjutab otseselt kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks
jaotusvõrgu tööd ning varustuskindluse stabiilsust. Seetõttu on juba vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö.
lähitulevikus, aga ka edaspidi vajalik jaotusvõrku tugevdada, et see Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu
toimiks nõuetekohaselt ka tootmissuunaliste tipukoormuste ajal. kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks
Tuntaval määral ühendatakse uusi tootmisvõimsusi kujundada.
hajaasustuspiirkondadesse, kus olemasolev võrk on välja ehitatud
suhteliselt väikest tarbimisvõimsust arvestades. Investeeringute esialgne
hinnanguline vajadus jaotusvõrgu tugevdamisele elektritootmise
integreerimiseks on 50-75 mln €, vajades järjepidevat tähelepanu ka
edaspidi. See aitab suurendada võrgu varustuskindlustust, energiaalast
julgeolekut ning võimaldaks edaspidi uusi taastuvenergia võimsusi
mõistlikumate kuludega võrguga ühendada, mis tervikuna loovad
vajalikud aluseeldused seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks
Seejuures tuleb arvestada sagenenud tugevate tormidega, tõusva
keskmise temperatuuriga ja liigniiskusega, mis mõjutavad olemasoleva
võrgu vastupanuvõimet ilmastikule ja vananemisele, samuti
organisatsiooni ehitus- ja remondivõimekust. Elektrilevi hinnangul oleks
vajalik ülaltoodut arvestades jaotusvõrkudega seonduvale pöörata
ettepanekus rohkem tähelepanu. Palume nimetatud arengukava
koostamisel arvestada ka elektrienergia jaotamisega seotud aspekte.
Kaasata väljakutsete tervikliku lahendamise huvides ENMAK 2035 Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni10 koostamine on kompleksne
juhtkomisjoni ka Elektrilevi esindajad teema, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka
juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid
kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt
energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone.
Kuivõrd Elektrilevi on Eesti Elektritööstuse Liidu liige ning oleme tegemas
ettepanekut Elektritööstuse Liit energiamajanduse arengukava juhtkomisjoni
10
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
22
määrata, näeme, et Elektrilevi esindatus on läbi selle tagatud. Näeme samuti, et
Elektrilevi OÜ kompetentsi ja valdkonna teadmisi saab tõhusamalt kasutada
temaatilistes/spetsiifilistes töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni
eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses.
ABB,
13.09.2021
1. Luua arengukava põhjal üldine visioon, mis oleks ühiskondlikult Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2.
ka laiemalt arusaadav.
ABB kasutab sellist lahendust ja on loonud ka vastava visuaali:
https://abbsmartsocieties.com/
2. Elektrimootorite tõhustamise programm. Selgitame. Selline tõhustamise programm on kahtlemata oluline ning panustab
45% maailmas kasutatavast elektrist kulub elektrimootorite käigus kliimaneutraalsuse eesmärki, kuid tegemist on ettevõtluse edendamise valdkonda
hoidmiseks hoonetes ja tööstusrakendustes. Kuid suur hulk tööstuslikke kuuluva meetmega, millele rahastust saab taotleda selle valdkonna meetmetest.
elektrimootorite jõul töötavaid süsteeme – üle maailma kokku ligi 300
miljonit – on ebaefektiivsed või tarbivad vajalikust oluliselt rohkem
energiat, millega kaasneb meeletu energiaraiskamine. Selliste
süsteemide asendamisel optimaalsete, tõhusate seadmetega saaks
vähendada kuni 10% üleilmsest energiatarbimisest. See omakorda tooks
kaasa kasvuhoonegaaside emissiooni rohkem kui 40%-lise vähenemise.
Toetub Euroopa Liidu ökodisaini määrusele (EL) 2019/1781):
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1781&from=EN
3. Suurem tähelepanu anduritele, sensoritele, andmeanalüüsile ehk Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2. Vt vastus eelmisele ettepanekule.
energiatootmise ja -kasutamise täppismonitoorimisele ja Energiatõhususe saavutamine peab saama horisontaalseks teemaks.
optimeerimisele.
4. Suurem tähelepanu elektrienergia salvestuslahendustele. Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 2.
5. Haridus. Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.1.
Lahendamaks elektrimajanduse ja energiasäästu küsimusi, on vaja
teadmistega inimesi, kes on kursis ja oskavad juurutada vastavaid
lahendusi. See eeldaks kas nende sissetoomist või kuna räägime pikas
perspektiivis, siis nende koolitamist Eestis läbi vastava spetsiaalse
suunitlusega loodud eriala / õppekava.
23
Fermi Energia OÜ
7.09.2021
Kindlasti peaks säilima ka 2035. aastaks nõue, et Eesti peab suutma Selgitame. Eestis peab kahtlemata olema tagatud elektrienergiaga varustuskindlus.
tagada 1000MWe juhitavaid tootmisvõimsusi oma territooriumil Varustuskindluse analüüse tehakse iga-aastaselt Elering AS-i poolt. Vajadusel
tagamaks minimaalse siseriikliku elektrienergia varustuskindluse kõigi rakendatakse meetmeid, et Eestis piisav tootmisvaru paikneks. Selleks, et
ilmastikutingimuste juures eriti arvestades küttehooaja nõudlust. analüüsida, millised lahendused ja millisel määral sobiksid meile kliimaneutraalse
Kusjuures vähemalt 50% antud 1000MWe juhitavast tootmisvõimsusest elektrienergia tootmiseks pikemas perspektiivis (kuni 2050) oleme Euroopa
peaks olema 2035 aastaks süsinikheitmeta tagamaks antud Komisjoni rahastusel tellinud uuringu kliimaneutraalse elektritootmise
tootmisvõimsuste jätkusuutlikkuse kliimaneutraalsuse suunas liikuvas võimalustest Eestis.
Euroopa Liidus.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
2.09.2021
Loodame, et arengukava hakkab peegeldama EL uue algatuse „Eesmärk Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2.
55“ põhimõtteid ning eesmärke. „Eesmärk 55“ põhineb väga tugevalt
kaugkütte ja kaugjahutusvõrkude arendusel, sest just need võrgud aitavad
vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad üleüldisest
elektrifitseerimist. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida või
vähendada võrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada
sünergia.
Soodsa õigusruumi kujundamine, energiasüsteemide planeerimine ning Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2.
erinevate energiavõrkude sünergiline integreerimine vajab regulaarset
tähelepanu nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel, et kasvavate
eesmärkidega kaasa liikuda. Süsteemsust toetab püsiv rahastamine ning
koolitustegevus. Loodame, et uus arengukava võtab suuremasse
fookusesse kohaliku tasandi planeerimistegevused ning kohaliku
omavalitsuse pädevuse kasvatamise, sest ainult siis on võimalik tekitada
soovitud muutus, mis arvestab ka kohalike vajadustega.
Erinevate energiasüsteemide arendamine nõuab mahukaid Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2.
investeeringuid ka tulevikus Meie statistika järgi on 2020 aasta seisuga
Eesti renoveerimata vähemalt 547 km kaugküttevõrku (ca 36,4%) ning
sealjuures oli soojusenergia kaalutud keskmine müügihind 47,85 eurot
(+km). Üldise varustuskindluse tagamiseks ning energiavaesuse
vältimiseks on vaja ka tuleviku tarbeks kujundada sobivad meetmed, et
tagada energia kättesaadavus, taskukohasus ja varustuskindlus sõltumata
leibkonna sissetulekute suurusest.
24
Kliimamuutuste süvenedes ning ka hoonete energiatõhususe paranemisel Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2.
tuleb suurema tähelepanu alla võtta jahutusmajandus ja selle roll
kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhusad hooned vajavad suvel
ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem
jahutust, mida linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja
efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus.
Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 3.2.
et innovaatilised lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia,
heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning sellega kaasnev risk
saaks arvestatud. Samuti on oluline vältida konkurentsiolukorra
halvenemist (nt paralleelsete lokaalsete lahenduste laialdasemat
kasutuselevõttu), mis toob kaasa kaugküttesüsteemide tõhususe languse
ning välisõhu kvaliteedi halvenemise.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
31.08.2021 nr 1-5/21/5155
Teeme ettepaneku sõnastada ka edaspidi probleemid, alaeesmärgid, Arvestatud osaliselt, selgitame. Antud lisas on toodud kehtiva ENMAK 2030
visioonid ja tegevused mitte sektorite, vaid läbivate eesmärkide kaudu. eesmärgid ja meetmed ning nende täiendamist vajavad aspektid, sh taastuvenergia.
Juhime tähelepanu, et lisas 4 on kajastatud varustuskindluse ja
energiatõhususe eesmärgid, kuid välja on jäetud taastuvenergiale
ülemineku eesmärk.
Teeme ettepaneku ühtlustada KPP, REKK-i ja ENMAK-i uuendamise Selgitame. Lähtudes varasemast arengukavade koostamise praktikast ja REKK
ajakavasid nii, et uus ENMAK oleks valmis ja kinnitatud koos uue ajakohastamise tähtaegadest (tööversioon 30.06.2023 ja ajakohastatud
REKK-i lõppversiooniga. See võimaldaks REKK-i uuendamisel lõppversioon 30.06.202411) ei pruugi ENMAK 2035 valmida ette nähtud ajaks.
täielikult arvestada ka uue ENMAK-iga ja vastupidi. Valdkonna arengukava on siseriiklik strateegiline arengudokument, mida viiakse
ellu tulemusvaldkonna programmi kaudu12. REKK on teatis Euroopa Komisjonile
Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja meetmetest 7 valdkonnas, sh
energeetikas13. Lisaks on REKK’i ulatus oluliselt laiem energiamajandusest ning
ka kõik teised seonduvad teemad/arengudokumendid liiguvad nende teemade
lahendamiseks sobivas graafikus.
11
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999 Artikkel 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1999&from=ET
12
Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021004
13
REKK 2030 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
25
Teeme ettepaneku uue ENMAK-i koostamisel näha ette rohkem nii Arvestatud. Tekst täiendatud tabelis 1.
avalikke kui ka kitsamaid teemaspetsiifilisi arutelusid ning võtta kõigis
etappides ambitsioonikam eesmärk kui ainult konsultatsioon ja
(kirjaliku) tagasiside saamine.
Teeme ettepaneku kirjeldada olulisemad põhimõtted töörühmade tööks, Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 5.
sest see annaks partneritele kindlustunde kaasamisplaani kvaliteedi osas.
Teeme ettepaneku ENMAK 2035 eesmärkide seas kajastada valitsuse Arvestatud osaliselt, selgitame. Arengukava koostatakse juba teostatud ja
koalitsioonileppes välja toodud eesmärgid lõpetada nii põlevkivist elektri teostamisel/kavandamisel seonduvate analüüside (sh tulemuste põhjal. Kindlasti
tootmine hiljemalt aastaks 2035 kui ka väljuda põlevkivienergeetikast kajastab energiamajanduse arengukava ka muid valdkondlikke suundumusi ja
hiljemalt aastaks 2040. Samuti tuleks eelnevast lähtuvalt lõpetada suuremaid eesmärke (sh põlevkiviga seotud 2035 ja 2040 eesmärgid). .
maagaasi taristu ja konkurentsivõime rahaline ning mitterahaline
toetamine, sh mitte soodustada LNG terminali rajamist, ning alustada
ettevalmistusi maagaasi kasutamise lõpetamiseks.
Teeme ettepaneku kliimaneutraalse lahenduse otsimisel Selgitame. Arengukava koostatakse teostatud ja valmivate seonduvate analüüside
soojamajanduses biomassi osakaalu mitte enam suurendada, vaid (sh süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse, heitsoojuse kasutuse, salvestuse
prioriseerida jääksoojuse kasutamist, soojuspumpasid ja analüüsid) ja töörühmade töö tulemuste alusel.
soojussalvestust.
Teeme ettepaneku suurendada primaarenergia ja energia lõpptarbimise Selgitame. Arengukava koostatakse teostatud ja valmivate seonduvate analüüside
säästu eesmärke ning selleks vajalikke tegevusi mitte ainult tõhusama ja töörühmade töö tulemuste alusel.
tehnoloogia ja efektiivsussäästu kaudu, vaid ka energia kokkuhoiu ehk
ebavajaliku ja keskkonnakahjuliku energiatarbimise lõpetamise kaudu,
kuna see on energiasäästu hierarhia järgi prioriteet.
Teeme ettepaneku seada eesmärgiks energiaostuvõimetuse vähendamise Selgitame. Teksti täiendatud peatükis 2. Energiamajanduse korralduse seaduse
meetmete välja töötamine. kohaselt on energiaostuvõimetu isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi
elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel
korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei
ületa töötasu alammäära. Energiaostuvõimetus (ja energiavaesus laiemalt) on
seega seotud üldise toimetulekuga, mis nt koroonakriisi tingimustes võib olla
süvenenud. Inimeste üldise toimetulekuga seonduvat ei saa lahendada
energiapoliitika kujundamise ja rakendamise kaudu, küll saab aga sellele kaasa
aidata taastuvenergia- ja energiasäästulahendustega. Näiteks Euroopa Komisjon
teatise „Puhas planeet kõigile“ kohaselt sobivad sotsiaalsete probleemide
lahendamiseks enamasti paremini sotsiaalpoliitika ja
sotsiaalhoolekandesüsteemid, mille rahastamiseks võiks kasutada
maksusüsteemide muudatusi ja tulu tagasisuunamist.
26
Energiamajanduse arengukava saab panustada arengukavaga hõlmatud
tegevuste/valdkondade ulatuses sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamisse
ning lahendamisse, kuid selle raames ei saa neid täies mahus lahendada ega ära
hoida. Terviklikult saab toimetulekuga seonduvat kõige tõhusamalt käsitleda
sotsiaalvaldkonna arengudokumentides ning poliitikameetmetes. Kahtlemata on
oluline, et ka teised valdkonnad oma poliitikakujundamisel ka sotsiaalvaldkonna
teemadega arvestaksid ja seda juba poliitikakujundamise ning eesmärkide
seadmise faasis. Eesmärgi seadmisel ning selle jaoks meetmete valimisel võib olla
võimalik valida lahendusi, mis probleeme ennetavad. Kuivõrd põhiliseks muutuste
indutseerijaks on praegusel ajal kliimapoliitika eesmärgid (eelkõige
kasvuhoonegaaside heite vähendamine), tähendab see, et võimalikele mõjudele ja
leevendusmeetmetele tuleks mõelda ka näiteks kliimapoliitika eesmärkide
seadmisel ning selle valdkonna arengudokumentides.
Teeme ettepaneku töötada välja meetmed taastuvenergiakogukondade Arvestatud osaliselt, selgitame. Energiakogukonnad ja energiaühistud on
toetamiseks või anda selged juhtnöörid ja vahendid kohalikele arengukava koostamise teksti integreeritud. Taastuvenergia kogukondade loomine
omavalitsustele selle tegemiseks on juba täna võimalik ning juba töös olevad muudatused õigusaktides ning uus
teadmine töös olevatest kogukonna initsiatiividest muudab lähiajal nende loomise
praktikapõhiseks. Taastuvelektri vähempakkumised võimaldavad saada
taastuvelektri tootmiseks vajalikku toetust.
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
31.08.2021
Palun lisada Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing ENMAK2035 Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni14 koostamine on kompleksne
juhtkomisjoni koosseisu teema, sest soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka
juhtkomisjoni kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid
kõige suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt
energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone.
Kuivõrd Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing on Eesti Elektritööstuse Liidu liige
ning kavandame nimetatud liidu osas teha ettepaneku, et see energiamajanduse
arengukava juhtkomisjoni määrataks, näeme, et ühingu kaasatus juhtkomisjoni
töös on tagatud Eesti Elektritööstuse Liidu esindaja kaudu. Näeme, et
14
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
27
spetsiifilisematel teemadel töörühmi ning arutelusid tehes saame teie kogemust
tõhusamalt kasutusele võtta
Eesti Elektritööstuse Liit
31.08.2021 nr 1-08/21-1 ja täiendatud ettepanekud 10.09.2021 nr 1-
09/21-1
..teeb Liit ettepaneku täiendada arengukava ettepanekut ning lisada sinna Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele
elektrienergia jaotusvõrkude detailsem ja sisulisem käsitlus, mis on ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks
eelduseks arengukava eesmärkide saavutamiseks. selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas
kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks
vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö.
Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu
kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks
kujundada.
.. teeb Liit ettepaneku kaasata arengukava ettepaneku väljatöötamise Arvestatud. Oleme rahvusvahelisi eksperte/kompetentsi kaasanud juba praegu
Euroopa Liidu lähiriikide kompetents ja arengukava ettepanek töös olevatesse analüüsidesse (näiteks kliimaneutraalse elektritootmise uuring,
integreerida ka nende energiamajanduse arengukavade või strateegiatega gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring) ning kaasame seda vajadusel ja võimalusel
või varustuskindluse aruannetega, et oleks tagatud läbimõeldult ka edaspidi. Samuti arvestavad iga-aastased varustuskindluse analüüsid meie
regionaalne mõõde ning suuremal määral põhinetud Euroopa Liidu regiooni riikide elektritootmise tulevikuprognooside ja plaanidega. .
kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele.
..teeb Liit ettepaneku nimetada juhtkomisjoni liikmeks Eesti Arvestatud. Tekst täiendatud ptk 7.
Elektritööstuse Liit
Liit juhib tähelepanu, et põhiküsimusena sõnastatud hajutatud Arvestatud. Tekst täiendatud lisades.
energiatootmise fookust ei ole aga dokumendi lisas 4 „KEHTIVA
ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST VAJAVAD
ASPEKTID“. Vastupidi, seal on kirjas „Eraldi eesmärgina peaks olema
toodud varustuskindlust tagava suurtoomise loomine
taastuvenergialahenduste abil aast[a]ks 2035“.
Liit juhib tähelepanu, et Lisas 2 esitatud elektrimajanduse valdkonna Arvestatud osaliselt, selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele
probleemide kirjelduses puuduvad energiakasutuse elektrifitseerimisega ja tarbimisele tähendab kahtlemata muutusi meie energiasüsteemides. Üheks
seotud spetsiifilisemad väljakutsed (nt. Kas elektrilise ühistranspordi selliseks muutuseks on, et energia tootmine paikneb ümber ning teatud osas
infrastruktuuri loomine on elektrivõrguettevõtja või transporditeenuse kindlasti ka hajutatult. Võrgu arengu kavandamine ning selle finantseerimiseks
vastutusala?; Kas turupõhiste teenuste eelistamine kehtib ka vajalike vahendite tagamine on võrguettevõtja ülesanne ja igapäevatöö.
elektriautode laadimistaristu arendamises? Milline peaks olema Energiamajanduse arengukava on üheks oluliseks suuniseks võrgu arengu
elektrivõrguteenuse pikaajaline hinnakujundus, et tagada õiglane kavandamisel ning koostöös saame selle sisendi võimalikult heaks/kasutatavaks
tasakaal võrguettevõtja, tarbija ja tootja huvide vahel?; jne). kujundada
28
... enne kehtiva energiamajanduse arengukava muutmise ettepaneku Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega –
väljatöötamist tuleks õigusselguse ja kooskõla saavutamiseks sätestada saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi,
riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk ja ka vahe-eesmärgid nii valdkondade mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus
üleselt kui iga valdkonna jaoks seaduse tasandil või eraldi kõrgema selgub. Energiamajanduse põhisuundumused (üleminek kliimaneutraalsele energia
taseme arengudokumendis. tootmisele ja tarbimisele) ju ei muutu – pigem küsimus tempos.
... ei ole mõistlik enne uue kliimapaketi Eesmärk 55 regulatsioonide Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega –
selgumist sätestada ja kehtestada muudetava energiamajanduse saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi,
arengukava 2035 sisu kuivõrd see võib muutuda seoses Euroopa Liidu mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus
uute regulatsioonide kehtestamisega. selgub. Energiamajanduse põhisuundumusi (üleminek kliimaneutraalsele energia
tootmisele ja tarbimisele) need uued Euroopa Liidu algatused ei muuda – pigem
küsimus tempos.
... arengukava ettepanekus tuleb muuta konkreetsemaks LISA 4 Arvestatud. Tekst täiendatud lisas. Räägime energiasüsteemist tervikuna ja selles
KEHTIVA ENMAK 2030 EESMÄRKIDE TÄIENDAMIST kujunevast hinnast (sh võrguteenus jm seonduvad hinna komponendid).
VAJAVAD ASPEKTID. Tabeli veerus „Täiendamist vajavad aspektid“
vajavad täpsustamist alljärgnevad teemad (täpsustmist vajavad osad on
esitatud rasvases kirjas):
Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks peab olema „Elektrihindade“ on asendatud „hindade“.
varustuskindel, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja
keskkonnahoidlike lahendustega energiasüsteem Kommentaar:
Konkurentsivõime majanduslikku osa käsitletakse kõigist
energiakandjatest vaid elektril; Millist muudatust peetakse
silmas, kui viidatakse turupõhisele elektri hinnale kui ainsale
hinna konkurentsivõime tagajale? Kas reguleeritud elektrivõrgu
teenuse hinnad kaovad?; Kas järgmise 10 aasta jooksul, kui
elektri tarbijad peavad maksma taastuvenergia tasu, ei ole kavas
tagada Eesti majanduse jaoks konkurentsivõimelist
elektrienergia hinda?; Kas kavas on kaotada elektrienergia
turuhinnale makstavad maksud? Kas siis, kui Eestis on
elektrienergia turuhind kõrgem kui naaberriikides, on tagatud
majanduse jaoks konkurentsivõimelise hinnaga elekter?
Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid, Läänemere võrgu Lisatud.
loomine, rahvusvahelise koostöö suurendamine lähtudes
eelnevatest eesmärkidest, ühendused. Kommentaar: Lisada
konkreetse koostöö teemana Balti riikide ühise elektrituru
hinnapiirkonna otstarbekuse hindamine.
29
Eesti Taastuvenergia Koda
31.08.2021
1.ENMAK-i koostamisel püstitada Eesti siseseks kasutamiseks loodavas Selgitame. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus toetudes
valdkondlikus arengukavas läbivalt mõnevõrra ambitsioonikamad analüüside ja töörühmade töö tulemustele.
eesmärgid kui Euroopa Liidu ees võetud või võetavad kohustused seda
ette näevad. Teeme ettepaneku võtta ENMAK eesmärgiks saavutada
arengukava perioodil Eesti energiamajanduses vähemalt bilansiline
kliimaneutraalsus, st Eestis toodetaks taastuvenergiat siin tarbitud
summaarse lõppenergia mahus.
2.ETEK hinnangul on oluline arengukava koostamise ettepanekus Arvestatud. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus
viidata, et tänase teadmise juures on tegu eesmärkidega, mis äsjase toetudes analüüsidele ja töörühmade töö tulemustele.
Euroopa Komisjoni poolt tutvustatud kliimapaketi valguses samuti üle
vaatamisele kuuluvad.
3.Hetkel on ebaselge, kas ENMAK jätkab põhimõttega kehtestada Selgitame. Täpsemad mõõdikud selguvad arengukava koostamise käigus toetudes
transpordisektorile taastuvenergia eesmärgid või jätkatakse hoopis analüüside ja töörühmade töö tulemustele. Transpordi ja liikuvuse arengukavas
kliimapaketis tutvustatud põhimõttega arvestada esmase mõõdikuna 2021-2035 on toodud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2035.
sektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet. Selles valdkonnas võiks ja
peaks ENMAK ühtlasi leidma paralleele kehtiva transpordi ja liikuvuse
arengukavaga aastani 2035
4.Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud suuremaid pingutusi Selgitame. Nimetatud lõik on Eesti energiamajanduse ülevaate 2020 refereering,
vajavate valdkondade ülevaade (lk 3) vajab ETEK hinnangul senisest mis on tehtud lähtudes Eesti eesmärkide täitmisest aastal 2020. Välja on toodud
täpsemat ja selgemat rõhuasetust taastuvenergia potentsiaali tuuleenergia rakendamise potentsiaal. Arengukava koostatakse analüüside ja
rakendamisele töörühmade töö tulemuste alusel, mille tulemusel selgub mh taastuvenergia
potentsiaal ja rakendusvõimalused. Eesti Taastuvenergia Koja ja teiste
huvigruppide abiga loodame potentsiaali ja selle rakendamise võimalused ning
seonduva rõhuasetuse täpsustatud saada. Taastuvenergia, sh kütusevabade
energiaallikate rakendamine võimaldab kõigi eelduste kohaselt ENMAK 2035
eesmärgi täita.
5. Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud ENMAK 2035 Selgitame. Nimetatud probleemid peavad arengukava koostamise käigus
tähelepanu vajava problemaatika nimistu (lk 4) puhul võiks ETEK lahenduse leidma, kliimaneutraalse energiatootmise kavandamise aluseks saavad
hinnangul lähtuda prioriteetsuse järjekorrast. Sealhulgas peaks selgemalt olema käimasolevate analüüside ja töörühmade töö tulemused. Seetõttu pole
olema esile tõstetud vajadus kliimaneutraalse energiamajanduse võimalik antud tulemuste kompaktse käsitluseta täpsemat prioriseerimist teha.
arendamise järele ning energeetilise potentsiaali rakendamisele
taastuvenergia suuremahulisema kasutuselevõtu kaudu.
30
6. Arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud uute eesmärkide Arvestatud. Täiendatud tekst ptk 3.2 Riigikantselei on koostamas rohepöörde
seadmisel arvestamist vajavate peamiste aspektide hulgas (lk 5) peaks tegevuskava, mille tulemustega saame arvestada arengukava koostamisel.
ETEK hinnangul lisaks olemasolevale olema välja toodud ka nö
rohepöördega seotud majandustegevuse arendamise potentsiaal ning
võimalik positiivne majandusmõju, ekspordivõimekuse kasv, Eesti
ettevõtete positsioneerimine uutes tarneahelates, innovatsioonivõimekus
jms.
7. ETEK kiidab heaks arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud Võetud teadmiseks
plaani võtta uues arengukavas senisest rohkem fookusesse kohalike
omavalitsuste roll riikliku energiamajanduse eesmärkide täideviimisel ja
suunamisel kohalikul tasandil.
Sunly OÜ
31.08.2021
Kui ENMAK 2035 lähtub mh EL kliimapoliitikast, siis kas arvestatakse Arvestatud. Tekst täpsustatud ptk 3.
ka juba EL „Fit for 55“ paketiga? Hetkel viidatakse dokumendis vaid
Green Dealile, mistõttu teeme ettepaneku, et arengukava peab arvestama
kõikide EL energia- ja kliimapoliitika dokumentidega.
näha ette, et ENMAK 2035 jõuaks ka kohalikule tasandile kohalike Arvestatud. Täpsemad eesmärgid selguvad arengukava koostamise käigus
tasandi eesmärkidena, sh motiveerides kohalikke omavalitsusi ehk toetudes analüüsidele ja töörühmade töö tulemustele.
premeerides neid kliimaeesmärkidesse panustamise eest (CO2 eelarve
vms).
Palume ENMAK 2035 koostamise käigus kaaluda alalisvoolu Selgitame. Arengukava on strateegia Eesti 2035 eesmärkide saavutamist kajastav
otseühenduse kasutamist taastuvenergia tootjate ja – tarbijate vahel, sh dokument ning arengukava koostamist ettevalmistavas seonduvas töörühmas tuleb
analüüsida kui palju annab see muuta energiasüsteemi säästlikumaks täpsustada, kas nii spetsiifilise teema saaks lahendada muu planeerimistasandi
dokumendiga, nt jaotusvõrguga seotud arengplaanide koostamisel või saab seda
lahendada ettevõtete ja teadusasutuste koostöös tehtud uuringute abil.
On üsna kahetusväärne, et ENMAK 2035 algatamise juures ei ole Arvestatud. Tekst täpsustatud ptk 2. Arengukava koostatakse analüüside ja
mainitud meretuuleenergiat, mis on konkurentsivõimeline, olemasolev, töörühmade töö tulemusel.
end tõestanud ja suures mahus taastuvenergiat toota võimaldav
tehnoloogia. Samuti ei ole käsitletud suuremahulist energiasalvestust.
Seda enam peame kummaliseks, et ENMAK 2035 algatusdokument näeb
ette, et arengukava koostamisel tuleb arvestada tehnoloogiatega, mis oma
innovatsiooni taseme või ehitusperioodi pikkuse tõttu ei ole võimelised
panustama 2035 eesmärkide täitmisesse. Sunly peab oluliseks
innovatsiooni panustada, kuid ENMAK 2035 koostamise juures on
31
oluline teada, kas ja millal üks või teine tehnoloogia on valmis 2035
eesmärkide saavutamisesse panustama. Nagu ka dokumendis viidatud
Tuumaenergia memorandumis kirjas, siis „Eestil puuduvad
tuumajaamade rajamiseks hetkel nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad
asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab
selliseks tegevuseks loa taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu
võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse. Tuumajaama
kasutuselevõtmine, sõltumata kasutuselevõetavast tehnoloogiast, hõlmab
endas vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi ning reaalseid
olulises mahus kulusid juba enne kui on selge, kas tuumajaam Eestisse
rajatakse.“ Arvestades lisaks veel tuumajaamade ehitusaega, siis peaks
ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks vajaminev tehnoloogia 2025.
aastal eksisteerima ning olema konkurentsivõimeline.
Tallinna Linnavalitsus
Linna õigusteenistus 30.08.2021
ENMAK väljatöötamine lubab olla kaasav igal tasandil, kuid Selgitame. Arengukava juhtkomisjon15 toetab arengukava elluviimist ja
juhtkomisjon on suhteliselt väike ja kaldu, mis ei ole piisav kaasatuseksaruandlust, mis tähendab, et juhtkomisjon peab mh arengukava eri aspektidega
ja laiemaks debatiks otsuste sündimisel. töötama (sh elluviimise seire) arengukava kehtivuse perioodil, juhtkomisjoni töö
Ministeeriumite esindajatel on ettepaneku kohaselt 6 kohta, lisaks riigi ei lõpe pärast arengukava kehtestamist. Juhtkomisjoni koosseisu ja tegevuse
kontrolli all olev Elering 1 koht. kavandamisel peab arvestama liikmete reaalse võimaluse ja võimekusega
Erialaliitudel ehk tööstuse lobigruppidel on plaanitud 3 kohta. seonduvat tööd (kohtumised, dokumentide läbi töötamine, valdkonna erinevate
KOV tasandit esindab ELVL 1 koht. teemade tundmine jms) operatiivselt korraldada. Seetõttu näeme erinevate
Keskkonnakaitset esindab EKO, 1 koht. kohalike omavalitsuste, keskkonnakaitsjate, teadlaste jt sisulist panust ja debatti
Teadlasi esindab TTÜ, 1 koht. pigem arengukava koostamisel töörühmades ning vajadusel juhtkomisjoni
eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate teemadega seoses. Juhime
Suurendada tuleks oluliselt KOV, keskkonnakaitsjate ja teadlaste tähelepanu, et ENMAK 2035 koostamise aluseks on 1. teaduslikul lähenemisel
esindatust, kuna tegemist on väga olulise arengukavaga, mis hakkab põhinevad prognoosid ja analüüsid, 2. töörühmad, kus on nimetatud huvirühmade
potentsiaalselt mõjutama kõigi kodanike elu tulevikus (ENMAK esindajatel võimalik osaleda, 3. keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused,
eelnõust). Tuleks vältida keskkonnakaitseliste, teaduslike ja kohalikku 4. portaal energiatalgud.ee avalike arutelude, vahetulemuste jm jooksva ja
elu puudutavate aspektide ignoreerimist ja keeruliste otsuste tegemiseks seonduva info (mh valikuvõimalused) jaoks. Arengukava Vabariigi Valitsuses
oleks vajalik saavutada laiapõhjaline debatt. heaks kiitmisele eelneb arengukava menetlemine Riigikogus.
15
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
32
Täna on juhtkomisjonis plaanitud hääletusenamus riigiasutustele, mis
tekitab küsimuse teiste osapoolte reaalsest kaasatusest otsuste
sündimisse. Täiesti puudu on juhtkomisjonis poliitiline esindatus, mis
tähendab, et arengukava võib tulla tehniliselt hea, kuid ei ole kindlust, et
seda poliitiliselt ellu viidaks. Poliitikud peaks olema teadlikud
valikuvõimalustest ja peavad saama varases faasis anda seisukohad, kuna
lõpuks peavad riigikogu saadikud ja ministrid oskama arengukava rahva
ees kaitsta ning samuti vähendaks see võimalust, et ENMAK elluviimisel
tekivad poliitilised võitlused või vastuseis.
Pakume välja järgmise juhtkomisjoni koosseisu:
Ministeeriumid 6 kohta, Elering 1 koht, erialaliitusid võiks kaasata enam
~8 kohta, KOV tasandil maakondade esindajad 11 kohta + suuremad
linnad (Tallinn ja Tartu), keskkonnakaitse osas tuleks kaasata vähemalt
olulisemad EKO liikmed eraldi: Eestimaa Looduse Fond, Balti
Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, SEI Tallinn, Eesti Roheline
Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing,
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse ühing "Sorex," 8 kohta, kuna
organisatsioonid esindavad erinevaid vaateid keskkonnale, mida ei või
ignoreerida tulenevalt Arhusi konventsioonist.
Teadlaste osas tuleks kaasata vähemalt kõik suuremad ülikoolid: Tallinna
Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ning Eesti Teaduste
Akadeemia, ilmselt oleks vajalik igale kaasatud teadusasutusele 2-3
kohta, et saaks kaasata erinevad erialaeksperdid, kokku 8-12 kohta.
Samuti võiks ENMAK väljatöötamise juhtkomisjoni kaasata vähemalt
riigikogus esindatud poliitiliste erakondade esindajad, kuid soovitavalt
kõik aktiivselt tegutsevad erakonnad. Poliitikute varajase kaasamise
eesmärk oleks garanteerida poliitiline teadlikkus probleemistikust,
olenemata võimalikust poliitilise võimu vahetusest 2021 - 2035 (7-8
kohta).
Kokku tuleks juhtkomisjoni liikmete arv ettepaneku kohaselt ~50.
33
Eesti Gaasiliit
28.08.2021
1…võiks ENMAK-is olla eraldi peatükk/kategooria energiasalvestuse Arvestatud osaliselt. Salvestus on osa varustuskindlusest ja tõhusa energiaturu
kohta.. toimimisest ja leiab arengukavas käsitlust.
2. Transport peaks olema eraldi valdkond, mille probleemid ja Selgitame. Arengukavaga saame luua energiamajandust laiemalt käsitleva
lahendused saavad eraldi kajastust. Transpordi kasutus on sõltuvuses raamistiku. Eesti energiamajanduses on kolm põhieesmärki: taastuvenergia
energia tootmisest ja neid kahte ei saa eraldi vaadelda. …tootmise ja osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine.
tarbimise osa tuleks ENMAK-is vaadata koos/sünkroonis ja seda Eestist Nendes aspektides, kus on Eestis eraldi valdkondlik arengudokument, minnakse
lähtuvalt (mitte EL-ist). teemasse süvitsi just nendest arengudokumentides (nt transpordi- ja liikuvuse
arengukavas).
3. .. nii tanklate ja muu taristu rajajatele, sõidukimüügiettevõtjatele, kui Selgitame. Arengukava koostamise ettepanek nii detailseid poliitikasuundumusi ja
ka suur- ja väiketarbijatele oluline teada kuhu liigub surugaasiturg edasi. põhimõtteid ei sisalda. Selliseid poliitikasuundumusi ja põhimõtteid analüüsitakse
Kas on mõistlik planeerida edasisi investeeringuid sõidukitesse, ja sõnastatakse arengukava koostamise käigus.
tanklatesse, biometaanijaamadesse? Kommenteeritavast dokumendist
hetkel sellele vastust ei leia.
4…. veeldatud maagaas või veeldatud biometaan, millede rolli peaks Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus-
ENMAK 2035 samuti sõnastama. kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib
välja tulla/selguda biometaanile (sh veeldatud kujul) täiendavaid rolle. Arvestades
Eesti biometaani potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise
võimalusi, usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just
transpordisektorisse.
5. ENMAK koostamisel peaks analüüsima, et millistes sektorites ja Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus-
millistes mahtudes on võimalik taastuvenergiat kasutada. See peab kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib
vastama küsimusele, et kus oleks seda mõistlik teha ja millistes sektorites välja tulla/selguda biometaanile täiendavaid rolle. Arvestades Eesti biometaani
on vajalik rohkem panustada, et saavutada kliimaneutraalsus. potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise võimalusi,
usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just transpordisektorisse.
6. Palume ENMAK 2035-s selgelt kajastada riigi tulevikunägemus Selgitame. vt eelmine vastus.
biometaani osas, mitte ainult transpordis, vaid energeetikas,
elamumajanduses jms.
7. Tõstataks ka probleemküsimuse, et kuidas tagada et riigi Selgitame. Maksupoliitika on kahtlemata üks võimalik poliitikainstrument
maksupoliitika oleks kooskõlas arengukavas sätestatuga. eesmärkide elluviimiseks, kuid maksupoliitika meetmete mõjud on laialdased ning
neid tuleb kindlasti koos valdkonna eestvedajaga – rahandusministeeriumiga –
põhjalikult läbi kaaluda.
8. Lähtudes Fit for 55 paketist, mis väga suures osas muudab praegust Selgitame. Arengukava koostamise protsess on kompleksne ning võtab aega –
praktikat ja põhimõtteid energeetika ja transpordi valdkonnas, tekib saame nende protsesside käigus arvestada ka täna teadaolevaid suuremaid muutusi,
34
küsimus, kas ENMAK koostamine aastani 2035 on õigustatud praegusel mille lõplik rakendusmehhanism ning ulatus arengukava koostamise käigus
hetkel. selgub. Energiamajanduse põhisuundumusi (üleminek kliimaneutraalsele energia
tootmisele ja tarbimisele) need uued Euroopa Liidu algatused ei muuda – pigem
küsimus tempos.
9. ..maagaasil on võrreldes teiste fossiilsete kütustega suurim võimalik Selgitame. Energiamajanduse arengukava koostamisel analüüsitakse nii soojus-
energeetiline kasutegur ning ka maagaasi transport on väikseima kui ka elektrimajanduse valdkonna suundumusi ning nendest analüüsidest võib
keskkonnajalajäljega, kuna seda ei transpordita sõidukitega. SEI Tallinn välja tulla/selguda biometaanile täiendavaid rolle. Arvestades Eesti biometaani
koostatud „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis” on potentsiaali ning taastuvenergia osatähtsuse transpordis tõstmise võimalusi,
välja toodud et 2017. aastal oli LULUCF mõju – 1792 kt/CO2 mis usume, et esmajoones tasub biometaan suunata just transpordisektorisse.
võimaldaks 980 mln m³ maagaasi kasutamist. Palume sellega arvestada
ENMAK-i uuendamisel. .. on siiski oluline analüüsida ENMAK 2035
koostamisel biometaani ja maagaasi kasutamist nii elektritootmises,
soojamajanduses ja elamumajanduses.
10. Meie hinnangul asendab maagaas üleminekuperioodil teisi fossiilseid Selgitame. Gaasivõrgu tulevikuvõimaluste osas oleme Euroopa Komisjoni
kütuseid nagu näiteks põlevkivi energeetikas ja vedelkütused transpordis. rahastusel tellinud uuringu gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest. . Uuringu
Soovime, et see roll saaks selgelt välja toodud ja kajastatud ENMAK-s. kavandatav valmimisaeg on 2023. aastal ning selle uuringu raames saab need
tulevikuteemalised arutelud läbi viia ning ka läbi analüüsida.
Sealjuures soovime tähelepanu juhtida ka asjaolule, et mõnes alajaotuses
on gaasivaldkond jäänud tõenäoliselt eksimuse tõttu kajastamata.
a) …palume täiendada lk 2 kõige alumises lõigus toodud alajaotust
„Energiajulgeoleku tagamine“ ka maagaasile ja biometaanile.
b) Biometaani tootmise ja tarbimise edendamine on kindlasti üks
suund, mis aitab ellu viia taastuvenergiale üleminekut, mistõttu
oleks asjakohane seda kajastada lk 2 esimeses lõigus teema
„Taastuvenergiale üleminek“ all.
11. Riik peaks läbi analüüsima ja välja pakkuma ka lahendused Selgitame. Gaasivõrgu tulevikuvõimaluste osas oleme Euroopa Komisjoni
gaasivõrkude ülalpidamiskulude kandmiseks pidevalt väheneva rahastusel tellinud uuringu gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest (vt
gaasitarbimise tingimustes. …Seega tuleks sõnastada vastus küsimusele: täpsemalt eelmine vastus)..
Milliseks kujuneb gaasivõrgu tulevik? Kas on võimalik kasutada
gaasivõrku muul otstarbel kui maagaasi transpordiks või peaks kohe
nägema ette mõndade vähese tarbimisega ja ebaproportsionaalse
hoolduskuluga võrkude sulgemise?
12. ei saa nõustuda ka gaasivaldkonna ja soojusmajanduse võrkude Arvestatud. Tekst täiendatud lisas 2. Hetkel on töös kaks suuremat uuringut
erineva kohtlemisega ENMAKis. Kui lk 13 püstitatakse küsimus miks (“Üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusel” ja “Gas
peaksid kaugkütteettevõtjad tegema võrku investeeringu ebamõistliku decarbonisation pathways for Estonia”) mõlema eesmärk on kirjeldada võimalikke
35
tasuvusajaga, siis ei küsita sama maagaasi ja biometaani transportivatesse stsenaariume ja pakkuda välja tegevuskavasid kuidas soojus- ning
torustikesse investeerivate võrguettevõtjate kohta. Kuigi probleemkohad jahutusmajandus (sh gaasivõrk) süsinikneutraalseks (dekarboniseerituks) saaksid.
on ju samad. Seega saavad mõlemad valdkonnad saavad eraldi ja põhjalikult tähelepanu.
13. palume täpsustada hetkel ebaselget lauset peatüki 2 viimases lõigus: Selgitame. Antud sõnastus on tsitaat ülevaatest „Energiamajandus aastal 2020“,
„Suurendada tuleb kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu vastav viide on tekstis olemas. Lähtutud on kehtiva ENMAK 2030 eesmärkidest
elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia gaasivarustusele (suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70%;
koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%)
gaasivarustuses suurima tarneallika ja suurima gaasimüüja https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf ning nagu Te ka välja
osakaalusid.“. Mida on silmas peetud suurima tarneallika ja suurima tõite, on see olukord tänaseks suuresti muutunud. ENMAK 2035 raames saame
gaasimüüja osakaalude vähendamise all gaasivarustuses? Gaasiturg on koostöös valdonnale uued sihid sõnastada.
täna selgelt regionaalne (Balti riigi + Soome, lisandumas on Poola) ning
seega turuosalisi palju. Suurimad müüjad pärinevad just Eesti naabruses
asuvatest Euroopa Liidu liikmesriikidest, mistõttu tekib küsimus, kas
ENMAK 2035 on õige koht teiste Euroopa Liidu riikide gaasimüüjate
turuosade muutmise planeerimiseks.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
30.08.2021
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on nõus ENMAK Arvestatud.
uuendamisega, täiendavaid ettepanekuid ENMAK 2035 koostamiseks ei
ole.
Soovime olla siiski kaastaud ENMAK 2035 koostamise protsessi.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
30.08.2021
Kas 1105 GWh on summaarne aastas ostetav taastuvelekter? See on 10- Selgitame. 1105 GWh on 2021 ja 2023. aastatel toimuvate vähempakkumiste
15 % tänasest elektritarbimisest. Üleminek süsinikneutraalseks tulemusena saadav lisanduv taastuvelektrit toodang vt nt teatises „Eesti riiklik
suurendab just elektritarbimist (st toimub nn elektrifitseerimine) mistõttu energia- ja kliimakava aastani 2030“ lk 61
nimetatud number on ilmselt impordi vältimiseks liiga https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-
tagasihoidlik. Lisaks tuleb riigi poolt edendada tugeva võrguühenduse _ja_kliimakava_aastani_2030.pdf). Uued taastuvelektri tootmisvõimsused saavad
rajamist, sealhulgas meretuuleparkide (mitmete, mitte ainult nn Elwind) tekkida ka turupõhiselt või näiteks pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute vastu.
võrguühenduste arendamist, sest meretuulepargid on sisuliselt peamine
suuremahuline uus elektritootmine.
Importi saab vältida Eestis elektritootmist suurendades. Peamiseks Selgitame. Elektrivõrgu areng peab käima ühiskonna vajadustega käsikäes. Meile
suuremahuliseks rohelise elektri tootmise viisiks on tuulepargid, eeskätt teadaolevalt on juba praegu nii põhivõrguettevõtja kui ka jaotusvõrguettevõtja(d)
36
meretuulepargid. Meretuuleparke peaks olema mahus vähemalt üle 3000 tegemas investeeringuid, et valmistuda kliimaneutraalsele elektritootmisele ja -
MW. Meretuuleparkide realiseerumine ei juhtu iseenesest, Eesti merealal tarbimisele üleminekuks valmis olemiseks ning teevad seda ka edaspidi.
on küll suhteliselt head tuuleolud, kuid on mitmeid Energiamajanduse arengukava on üks olulisi sisendeid, mida võrguettevõtjad
tehnoloogiast/keskkonnast tulenevaid aspekte, mis raskendavad (sh võrgu arengut kavandades sisendiks võtta saavad
võivad muuta mitte rentaabliks) nende tegelikkuses väljaehitamist:
keerukas ehitusgeoloogia, kohati märkimisväärsed jääolud, jm.
Ülioluline on riigi (sh Elering nn rakendusüksus) roll ülekandesüsteemi
arendamisel, ilma ülekandesüsteemi arendamise toetamiseta võivad
meretuulepargid jäädagi vaid paberile. Eesti 330 kV suure
ülekandevõimsusega põhivõrk peab ulatuma Eesti läänepiirini meres,
ilma selleta ei saa.
Elektritootmise hajutamine on oluline, kuid hajutatud tootmisest Eesti Selgitame. Näeme samuti, et tuuleenergia (sh meretuuleenergia) on kulutõhus viis
tingimustes ei pruugi lõpuks tulla siiski piisavas mahus elektrit. Ilmselt meie energia- ja kliimaeesmärke täita. Energiamajanduse arengukava saab siin olla
on lahenduseks siiski suured tootmisvõimsused meretuuleparkide näol. sisendiks ka erinevate riigiametite otsustusprotsessidele. Vähemtähtis ei ole ka
Väga kiiresti tegutsedes on võimalik aastaks 2030 saada valmis1-2 sektori enda panus tõhusa koostöö tekkimisse nii riigiasutuste kui ka kohaliku
meretuuleparki - see on juhul, kui iga päev reaalseid projekte arendatakse tasandi vahel.
ja otsuseid otsustajate poolt tehakse kiiresti (pole võimalik teha 3-5 aasta
pikkuseid lisamenetlusi/ülipikki planeeringuid jms). Oluline on erinevate
ametkondade positiivne koostöö kiirete lahenduste leidmiseks.
Elektri osas sõltumatuse jaoks on vaja väga suurt uut tootmisvõimsust, Selgitame. Elektrivõrgu areng peab käima ühiskonna vajadustega käsikäes. Meile
üle mitme tuhande MW meretuuleparke paistab olevat realistlik viis. teadaolevalt on juba praegu nii põhivõrguettevõtja kui ka jaotusvõrguettevõtja(d)
Lisaks tootmisvõimsusele on vajalik uusi siseriiklikke ülekandesüsteeme tegemas investeeringuid, et valmistuda kliimaneutraalsele elektritootmisele ja -
(Saaremaa lääneosa/lõunaosa võiks olla Eesti suurima alajaama kohaks tarbimisele üleminekuks valmis olemiseks ning teevad seda ka edaspidi.
Eestis). Lisaks siseriiklikule võrgule riikidevahelised ühendused, eeskätt Energiamajanduse arengukava on üks olulisi sisendeid, mida võrguettevõtjad
merevõrk ja selle esimeste elementidena Eesti läänepoolsemas osas link võrgu arengut kavandades sisendiks võtta saavad.
Läti lääneossa (Saaremaa - Kuramaa/Ventspils).
Elektri kasutamine suureneb (seoses nn elektrifitseerimisega) ja väga Selgitame. Kahtlemata on oluline, et teel kliimaneutraalsuse poole me säilitaksime
paljud ettevõtted vajavad senisest rohkem ja garanteeritult elektrit (sh ka enda majanduse konkurentsivõime. Kavandame energiamajandust selliselt, et
mõistliku hinnamehhanismiga). Elektrit netoimportiv riik on "traadi sellesse eesmärki panustada.
lõpus" ja sel juhul ka parimate lepingute ja garantiide puhul on risk, et
piisavalt elektrit siia ei jõua; ei jõua iga kord, kui seda on vaja ja/või hind
on jaburalt ebamõistlik. Elekter on (oma senisest suurema absoluutse
mahu ja suhtelise osakaalu tõttu) tulevikus veelgi strateegilisem (sh ka
riigi kaitsevõime mõttes) kui täna ja eile. Kliimaneutraalsuse poole
37
liikuvas ja kliimaneutraalses maailmas on edukad elektrit
(taastuvelektrit) netoeksportivad riigid/ühiskonnad.
Eesti Biokütuste Ühing
26.08.2021
Palun lisada selle komisjoni koosseisu ka MTÜ EBÜ Selgitame. Arengukava juhtkomisjoni16 koostamine on kompleksne teema, sest
soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni
kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vad kõige suuremat
puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt energiamajanduse
aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone. Kuivõrd MTÜ EBÜ
on Eesti Elektritööstuse Liidu liige ning kavandame nimetatud liidu osas teha
ettepaneku, et see energiamajanduse arengukava juhtkomisjoni määrataks, näeme,
et ühingu kaasatus juhtkomisjoni töös on tagatud Eesti Elektritööstuse Liidu
esindaja kaudu. Näeme, et spetsiifilisematel teemadel (nt elektri tootmisega
seonduv) töörühmi ning arutelusid tehes saame saame teie suurt kogemust
paremini kasutusele võtta.
Kütusemajanduse lõigus on lause: "Kuidas tagada elektrivõrgu Arvestatud osaliselt. Täiendatud teksti lisas 2. Arengukava koostamise aluseks on
toimimiseks vajalikus mahus juhitava puiduenergia võimsus käimasolevad analüüsid, kus mh analüüsitakse kliimaneutraalse energiatootmise
ja kütusevaru?". võimalusi nii elektri- kui soojusenergia tootmisel.
Sama tuleks küsida ka soojusmajanduse kohta: Kuidas tagada
küttesüsteemide toimimiseks vajalikus mahus juhitava puiduenergia
võimsus ja kütusevaru?
Tuleks arvestada ka seda, et tulevikus peaksid tööstus- ja teenindussektor
samuti loobuma fossiilsetest energiaallikatest. Kuidas seal üle minna
taastuvatele allikatele ja soojuse tootmisel peamiselt biokütustele (nii
tahked, vedelad kui gaasilised)? Juhitava puiduenergia all mõeldakse
ilmselt koostootmisjaamu. Väga oluline on tagada kütus ka arvukatele
kaugkütte ja lokaalkütte katlamajadele, mis lähiminevikus on olulises
osas üle viidud puitkütustele. Sama on olukord eramajapidamistega, ka
seal jääb mingi osa kindlasti puitkütustele vaatamata soojuspumpade üha
laialdasemale kasutusele.
16
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
38
Oluline teema oleks puitkütusele alternatiivide otsimine teistest
biomassiliikidest (nt rohtne biomass, kuid ka muu), et tahkel biokütusel
töötavad soojusallikad (peamiselt katlad) saaksid edasi toimida ja
kasutada uusi kütuseid koos puiduga või eraldi.
"Biomassi säästlikkuse kriteeriumide karmistamise mõju hinnang". Selle Selgitame. Kõigi meie poolt tellitud uuringute puhul väärtustame uuringu teostaja
uuringu koostamise juures soovime ka kaasa rääkida, et asi liialt poolset avatust tagasisidele ning arutelusid huvigruppidega (sh teiste uuringute
loodushuviliste ühingute poole ei kalduks. koostajatega). Samuti avalikustame kõigi uuringute tulemused ning nende lähte-
Seni vaadeldakse energeetilist biomassi peamiselt puiduna, kuid on veel eeldused, et uute (ning ka käimasolevate) uuringute puhul saaks neid andmeid ja
hulk muid allikaid, mida tänapäeval praktiliselt veel ei kasutata. tulemusi kasutada ning seeläbi saada uute uuringute tulemusi veelgi paremaks
sisendiks poliitikakujundamisele.
Käimasolevatest uuringutest tooks välja kolm: Selgitame. Kõigi meie poolt tellitud uuringute puhul väärtustame uuringu teostaja
Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning poolset avatust tagasisidele ning arutelusid huvigruppidega (sh teiste uuringute
jahutusmajandusele aastaks 2050“; ∙ Euroopa Liidu koostajatega). Samuti avalikustame kõigi uuringute tulemused ning nende lähte-
struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi eeldused, et uute (ning ka käimasolevate) uuringute puhul saaks neid andmeid ja
energiamajanduse eesmärkide täitmisele; tulemusi kasutada ning seeläbi saada uute uuringute tulemusi veelgi paremaks
Euroopa Komisjoni rahastatud uuring “Gas decarbonisation sisendiks poliitikakujundamisele.
pathways for Estonia”;
Euroopa Komisjoni rahastatuduuring “Possibilities for
transitioning to a climate neutral electricity production in
Estonia” jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal.
Oleks väga hea, kui nende uuringute koostajad saaksid teha koostööd, et
kujundada stsenaariume, ühitada andmekorjet ja metoodikat.
Viru Keemia Grupp
12.07.2021 nr VKG.01-09/161-1
..arengudokumendi koostamise vajadus ei ole kliimaneutraalsuse Selgitame. Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele on
eesmärgil põhjendatud, sest: i) riiklikult ei ole seatud kliimaneutraalsuse seatud Riigikogu poolt vastu võetud strateegias „Eesti 2035“ ja selle Vabariigi
selget eesmärki. ii) kliimaneutraalsuse mõiste on kõrgema taseme Valitsuse poolt kinnitatud tegevuskavas https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-
arengudokumendis sisustamata. Strateegiliste arengudokumentide arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid.
kooskõla tingimus jääb täitmata olukorras, kus valdkondlikes
arengudokumentides sisustatakse valdkondade ülest kliimaneutraalsuse
mõistet. Kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmiseks energiamajanduses
tuleb muu hulgas enne uuendada valdkondade ülest arengudokumenti
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP2050).
39
Olukorras, kus Riigikogul ja Valitsusel puudub selge nägemus, mida Selgitame. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek on sätestatud
kliimaneutraalsus Eestis valdkondade üleselt tähendab, ei ole Riigikogu poolt vastu võetud strateegias Eesti 2035 ja selle tegevuskavas
seaduspärane ja otstarbekas seada valdkondliku arengudokumendiga https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
kliimaneutraalsuse tähtaega. Kliimaneutraalsuse mõõdetava eesmärgi ja planeering/strateegia/materjalid. Meile teadaolevalt on Keskkonnaministeerium
sellega seotud tähtaja seadmiseks valdkonniti on esmalt vaja saavutada kavandamas ka kliimapoliitika põhialuste uuendamist. Kuivõrd arengukava
ühiskondlik kokkulepe, mille kinnitab Riigikogu. Alles peale seda on koostamine on pikk protsess ning arvestades viimastel aastatel aktuaalsust
võimalik muuta kehtivaid valdkondlikke arengukavasid. kogunud arutelusid energiamajanduse tulevikust kliimaneutraalsuse poole
suundudes, on otstarbekas energiamajanduse arengukava uuendamine praegu
algatada. Arengukava dokumendi koostamisele eelneb arengukava
koostamisprotsessis põhjalik eeltöö ning selle eeltöö käigus saab koostamise
protsessi ajal tekkivat uut sisendit/uusi otsuseid arvesse võtta.
Eesti Keemiatööstuse Liit
7.07.2021
ENMAK 2035 koostamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb samuti Selgitame. Arengukavaga saame luua energiamajandust laiemalt käsitleva
arvestada olulise aspektiga nagu ressursi- ja energiatõhususeraamistiku. Eesti energiamajanduses on kolm põhieesmärki: taastuvenergia
saavutamine kogu töötlevas tööstuses. Üleminek uuele majandusele peab
osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine.
olema õiglane ja kaasav. Siin on kahtlemata puutumus ka töötlevas tööstuses. Nendes aspektides, kus on
Eestis eraldi valdkondlik arengudokument, minnakse teemasse süvitsi just nendest
arengudokumentides (nt transpordi- ja liikuvuse arengukava, hoonete pikaajaline
rekonstrueerimise strateegia, ringmajanduse arengukava jne). Meile teadaolevalt
on Eestis hetkel koostamisel tööstuspoliitika arengudokument, millesse saab ka
teie mainitud teemavaldkondi integreerida. Ootame liitu osalema ja panustama
keemiatööstusega seotud arengukava töörühmades. Õiglase ülemineku kavandab
täpsemalt Ida-Viru õiglase ülemineku tegevuskava
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-
poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
..teeme ettepaneku lülita ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseisu Selgitame. Arengukava juhtkomisjoni17 koostamine on kompleksne teema, sest
erialaliiduna lisaks Eesti Keemiatööstuse Liit soovime ühtpidi tagada võimalikult laia esindatuse, aga teistpidi ka juhtkomisjoni
kompaktsuse. Sellest tulenevalt oleme juhtkomisjoni kaasanud vaid kõige
suuremat puutumust omavad ministeeriumid ning võimalikult laialdaselt
energiamajanduse aspektide ning põhieesmärkidega tegelevaid organisatsioone.
17
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord §4 p 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
40
Näeme, et spetsiifilisematel teemadel (nt elektri tootmisega seonduv) töörühmi
ning arutelusid tehes saame teie suurt kogemust paremini kasutusele võtta.
Puutumusest tulenevalt on meie ettepanek Eesti Keemiatööstuse Liit kaasata
energiamajanduse arengukava koostamisse läbi elektri tootmisega, aga ka
kaugküttega seonduvate töörühmade töö.
41
Riigikantselei 09.11.2021 nr 17-1/21-0395/6586-1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
koostamise ettepanek
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani
2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu;
2. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu seletuskiri;
3. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek;
4. Seletuskirja lisa kooskõlastustabel.
Irje Möldre
6256497
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2021
ENERGIAMAJANDUSE
ARENGUKAVA AASTANI 2035
KOOSTAMISE ETTEPANEK
TALLINN 2021
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
1
SISUKORD
1. NIMETUS JA KESTUS ......................................................................................................... 3
2. EESMÄRK ............................................................................................................................. 3
3. VAJADUSE PÕHJENDUS .................................................................................................... 4
3.1. Probleemid......................................................................................................................... 5
3.2. Eesmärkide täiendamine .................................................................................................... 7
4. AJAKAVA JA TÄHTAEG .................................................................................................... 8
5. KAASAMISKAVA ............................................................................................................... 9
6. EELDATAVAD MÕJUD .................................................................................................... 11
7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS ........................................................................................... 14
Lisa 1. Kooskõlastustabel (lisatud eraldi dokumendina) .......................................................... 16
Lisa 2. Seonduvad arengudokumendid ja uuringud ................................................................. 16
Lisa 3. Valik valdkondlikke lahendamist vajavaid küsimusi.......................................................... 20
Lisa 4. Esialgsed eesmärgid, sihtrühmad ja oodatavad mõjud .................................................. 23
Lisa 5. Kehtiva energiamajanduse arengukava eesmärkide täiendamist vajavaid aspekte ...... 25
2
1. NIMETUS JA KESTUS
Nimetus: „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“
Kestus: 2025–2035, visiooniga aastani 2050
2. EESMÄRK
Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas1
sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti
energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente
kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku
tagamisel.
Arengukava koostatakse, lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle
tegevuskavast2, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele
energia tootmisele tagades energiajulgeoleku.
„Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi ENMAK 2035) koostatakse
Riigieelarve seaduse §20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019
vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk
ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade
olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse
prognoos3.
Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse
arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 kinnitamiseotsusega.
ENMAK 2035 koostamise aluseks on uuenenud seonduvad poliitikaeesmärgid,
arengudokumendid ning uuringud ja analüüsid (vt täpsemalt lisa 2). Arengukava põhjal
koostatakse energiamajanduse üldine visioon, mis oleks arusaadav ja mõistetav ühiskonnale
laiemalt.
Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega
seotud tegevusi. Taastuvenergia 4 kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe
saavutamise konkreetsed tegevused (energiajuhtimine) kaetakse teiste sektorite (ettevõtlus,
tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja
kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse
planeerimisega seotud dokumentides) raames. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes
1
Energiamajanduse arengukava aastani 2030, https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
2
Riigikogu poolt vastu võetud 12.05.2021 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/materjalid
3
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,
elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
4
Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia
ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu
ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia.
Taastuvenergia direktiiv 2018/2001 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
3
energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest
eesmärkidest ja uutest, täiendavaid investeeringuid, oskusi ja pädevusi vajavatest teemadest5:
Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades; kliimaneutraalsus; elektrisüsteemi paindlikkus; elektrituru
varustuskindluse (sh vajalike ühenduste ja seonduvate jaotusvõrguarenduste)
tagamine; tarbimisnõudlus; vesiniku tootmine ja kasutus; süsiniku püüdmine ja
kasutus, elektrienergia jm energia (sh suuremahuline) salvestus ja kasutus;
energiatarnijate uued ülesanded taastuvenergiaallikate energiasüsteemiga
integreerimisel; tuumaenergia; jahutusmajandus; kliimakindlus ja EL uus
kliimamuutustega kohanemise strateegia; Ida-Virumaal õiglane üleminek
kliimaneutraalsele majandusele; digilahendused ja küberturvalisus; kliima- ja
keskkonnaambitsiooni tõstmine (taksonoomia6, Fit for 557, sh süsiniku piirimehhanism
ehk SPiM, ingl. k. CBAM – Carbon Border Adjustment Mechanism); maapiirkonnas
energiavarustuse võimaldamine ning elanike heaolu mitte ohustamine; fossiilkütuste
subsiidiumide kaotamine; madala süsinikuheitega ja tuleviku energialahendused (sh
nutikad ja kestlikud energialahendused8);
Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades, ringmajandus, energiakogukonnad ja energiaühistud (sh kohaliku
omavalitsuse osalemise võimalused), meretuulepargid, bioenergia (sh biometaan);
Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste
valdkondades, energiaostuvõimetus 9 (energiavaesus 10 ), heitsoojuse kasutus,
energiasäästlikud seadmed ja energiatõhususe eesmärgid.
3. VAJADUSE PÕHJENDUS
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt peab
energiamajanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitama
novembris 202111, 12. Arengukava koostamise vajadus tuleneb muutustest Euroopa Liidu ja
Eesti energia- ja kliimapoliitikas energiasüsteemides ja nende korralduses.
Alates ENMAK 2030 koostamisest aastail 2013-2015 ja heaks kiitmisest oktoobris 2017 on
5
Uued teemad ENMAK 2035 lähtuvad mh 2019. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud teatise (REKK 2030)
koostamisele aluseks olnud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2018/1999 4 ja Euroopa Komisjoni
hinnangust REKK 2030 dokumendile
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf
6
EU taxonomy https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/sustainable-finance/eu-
taxonomy-sustainable-activities_en
7
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_21_3541
8
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035
fookusvaldkondade teemalehed
https://www.hm.ee/sites/default/files/5_taie_arengukava_eelnou_lisamaterjal_fookusvaldkondade_teemalehed.p
df
9
Energiaostuvõimetuse vähendamise meetmete rakendamine on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses
https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009
10
Arengukava koostamisel täpsustatakse täiendava mõiste „energiavaesus“ kasutusele võtu vajadus ja sisu.
11
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm
12
Sarnane tähtaeg on seatud ka Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, kus reformi „Energiamajanduses rohepöörde
hoogustamine“ tegevuse „Energiamajanduse arengukava uuendamine“ puhul on tähtaegadeks arengukava
koostamise ettepaneku ning arengukava heaks kiitmisel vastavalt 2021 IV kvartal ning 2025 IV kvartal.
https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf
4
Euroopa Liidu ja Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid muutunud järjest
ambitsioonikamaks. Euroopa roheline kokkulepe 13 on uus majanduskasvu strateegia, mille
eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja
konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus:
2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on
ressursikasutusest lahutatud;
looduskapital on kaitstud, säilitatud ja suurendatud;
kodanike tervis ja heaolu on kaitstud keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest;
üleminek uuele majandusele peab olema õiglane ja kaasav.
Energiamajanduse arengu kavandamine peab lähtuma strateegiast „Eesti 2035“ ning olema
kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ning EL kliima- ja energiaalaste õigusaktidega (sh
nullsaaste tegevuskava14, Fit for 55 paketi raames saavutatud kokkulepetega15) ja panustama
rahvusvahelistesse säästva arengu eesmärkidesse16.
Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruande 17 kohaselt on riikliku energiamajanduse
arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) eesmärkide saavutamiseks koostatud energeetika
programmi ellu viimine olnud tulemuslik. Taastuvenergia 2020. aasta eesmärk oli täidetud
2019. aastal varuga 6,7%. Taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi täitmiseks peame järgnevatel
aastatel olulises mahus suurendama taastuvelektri toodangut. Energia lõpptarbimine on olnud
stabiilsel tasemel ning põlevkivi kasutuse vähenemisega vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt
primaarenergia tarbimine ning seonduvalt kasvuhoonegaaside (KHG) heide.
Kehtiva energiamajanduse arengukava 2030. aasta eesmärkide (taastuvenergia osatähtsus 42%)
saavutamiseks tuleb suuremad pingutused teha taastuvenergias tuuleenergia kasutuselevõtuks
ning suurendada transpordis sõidukipargi elektrifitseeritust ning biokütuste kasutust. Aastaks
2030 peame kahekordistama rekonstrueeritud korterelamute pindala ja kolmandiku võrra
suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Suurendada tuleb kütusevabade
energiaallikate osakaalu elektritootmisel ja suurendada elektri- ja soojusenergia
koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima
tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid 18 . 2030. aastal tuleb saavutada üldine
energiasäästukohustus ja täita riiklik energiatõhususe eesmärk19. 2035. aastaks on strateegia
„Eesti 2035“ tegevuskavas seatud taastuvenergia osatähtsuse sihttasemeks energia summaarses
lõpptarbimises >55%.
3.1. Probleemid
13
Euroopa roheline kokkulepe
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f-
01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF
14
https://ec.europa.eu/estonia/news/20210512_ohu_vee_pinnase_nullsaaste_et
15
https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-a-european-green-deal/package-fit-for-55
16
Säästva arengu 17 eesmärki
https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng
17
Energeetika tulemusvaldkonna 2020. aasta aruanne
https://mkm.ee/sites/default/files/energeetika_tulemusvaldkonna_2020.p
df
18
Eesti energiamajandus aastal 2020 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf
19
Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?dbNotReadOnly=true ja
eesmärgid REKK 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-
kliimakava-aastani-2030
5
Kehtiva ENMAK 2030 aluseks olnud arengukava koostamise ettepanekus toodud probleemid
on osaliselt tänaseks lahenenud:
vananenud kaugküttetorustikke suures ulatuses enam pole;
gaasituru regulatsioon on ajakohastatud;
biometaani tootmise ja kasutuse toetus on aktiivselt kasutuses (200,5 GWh20);
hoonete tehnosüsteemide ning energiatõhususega seonduvat lahendatakse terviklikult,
vahepeal valminudstrateegilised dokumendid: „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline
strateegia“ 21 ja „Ehituse pikk vaade 2035: 7 suurt sammu“ 22 , kavandamisel on
elukeskkonna arengukava koostamine23;
transpordivaldkonna eesmärkide täitmine lahendatakse terviklikult valdkondlikus
arengudokumendis: „Transpordi- ja liikuvuse arengukava 2021-2035“24.
Teemad, mis vajavad ENMAK 2035 raames fookust, on valdkonniti detailsemalt toodud
lisades. Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 eesmärkide täitmise oodatavatest tulemustest25 aastal
2030 tuleb ENMAK 2035 koostamisel leida lahendusi järgmistele põhiküsimustele (täpsemalt
lisades):
Milliseid energiamajanduse rohestamise tehnoloogiaid ning millises ajalises järjestuses
tuleks rakendada/hoogustada?
Kui realiseeritav on toetusvaba energia tootmine arvestades kliimaambitsiooni
tõstmist?
Kuidas üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek
arvestades seejuures erinevaid loodus-, riigikaitselisi jt julgeoleku tagamisega ning riigi
teiste eesmärkidega seonduvaid piiranguid (sh nt tuuleparkide puhul mõju ennetamine
Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe seiresüsteemidele)?
Milliseid investeeringuid, millises mahus ja kelle poolt tuleb teha taastuvenergia
eesmärkide täitmiseks ja tõstmiseks?
Kas põlevkivist elektri tootmisest loobumisel on vaja rakendada meetmeid, et mitte
suurendada sõltuvust elektritarnetest teistest EL liikmesriikidest?
Kuidas maksimeerida kohalik energiatootmise potentsiaal, sh seonduva maakasutuse
planeerimine sh. energia tootmisalade ja looduskaitseliste ning põllumajanduslike alade
kooskasutus ning kuidas tagada nende eesmärkide rakendamiseks vajaliku kompetentsi
olemasolu?
Kuidas majanduskasvu kontekstis vähendada riigi energiatarbimist?
Milline on sektorite potentsiaal energiatõhususe suurendamisel ja tarbimise
vähendamisel?
Kuidas parandada energiatõhususe investeeringute tasuvust?
Energiatõhusus vs energiapiisavus – kuhu peaksime kliimaneutraalsuse suundumuste
raames liikuma?
Kehtivas ENMAK 2030 pole täpsemalt käsitletud regionaalset vaadet ja kohalike
omavalitsuste võimalikku panust energeetika eesmärkide saavutamisel. Seda tuleb ENMAK
2035 rohkem adresseerida. ENMAK 2035 tuleb koostada koostöös ja tihedas seoses 2022.
aastal alguse saava uue üleriigilise planeeringu koostamisega. Arvestama peab
20
https://elering.ee/biometaani-paritolutunnistused
21
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
22
https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf
23
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023, punkt 7.11, https://www.valitsus.ee/media/3845/download
24
https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf
25
Lk 7-12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
6
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga kaasnevate uute maakasutuslike,
regulatiivsete, tehnoloogiliste, administratiivsete, andmehõive (operatiivandmed,
andmekorje, andmelaod, riiklik statistika) ja -analüüsi jms vajaduste ja väljakutsetega.
Kliimaneutraalne Eesti aastal 2050 võib tähendada, et energiamajandus on suuresti
elektril baseeruv (elektrifitseeritud) ja elektrienergia tootmine on hajutatud. Põlevkivist
elektrienergia tootmise lõppemisega muutub kriitiliselt tähtsaks kohaliku energeetilise
potentsiaali senisest ulatuslikum kasutuselevõtt. Siseriiklikult on energiaallikad ruumiliselt
jaotunud eriilmeliselt, mistõttu tuleb ENMAK 2035 koostamisel kaaluda, kas on võimalik
regionaalsed erisused arengukava täpsusastmes kirjeldada või adresseerida need pigem
üleriigilise planeeringu uuendamisele või täpsustada arengukava rakendavates edasistes
dokumentides. Kohalike omavalitsuste tegevuste ja energia- ja kliimapoliitikas
kaasarääkimise olulisus26 järjest kasvab. Seetõttu on uute lisanduvate teemade ja eesmärkide
rakendamiseks oluline vajalike pädevuste (sh spetsialistide) ja tagamine. ENMAK 2035
koostamisel tuleb analüüsida, kas tänased meetmed ja muud tegevused (sh kohaliku
omavalitsuse energia- ja kliimakavad 27 ) on piisavad ning kuidas ja millega vajadusel
kohalikke omavalitsusi (sh kohalikke elanikke, kogukondi, ettevõtlusorganisatsioone jm
ühendusi) paremini aidata, et nad saaksid oma tegevustega veelgi enam panustada
taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe ning energiajulgeoleku suurendamisse.
3.2. Eesmärkide täiendamine
Uute eesmärkide seadmine energiamajanduses tuleneb kliimaneutraalsuse eesmärgi
seadmisest aastaks 2050 strateegias Eesti 2035. Tulenevalt Kliimapoliitika põhialustest
aastani 205028 on kehtiva ENMAK 2030 ja „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“
(REKK 2030) üheks eesmärgiks 80% -line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
aastaks 2050 võrreldes aastaga 1990. Kliimaneutraalsuse saavutamise kontekstis on kehtiva
energiamajanduse arengukavaga võetud eesmärgid ja suunad õiged, kuid ENMAK 2035
koostamisel peame veenduma, et need on kliimaneutraalsuse saavutamiseks jätkuvalt
piisavad.
Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid tuleb ENMAK 2035 koostamisel aluseks võtta, analüüsida
ja vajadusel täiendada lähtudes strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas 29 seatud vajalikust
muutusest „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku“.
Kehtiva ENMAK 2030 eesmärgid ja seonduvad täiendamist vajavad aspektid on toodud
lisades.
Lähtudes ENMAK 2030 visioonidest, eesmärkidest ja meetmetest tuleb ENMAK 2035
koostamisel arvestada eesmärkide seadmisel järgmiste peamiste aspektidega:
energiasõltumatus30 ja selle kindlustamise olulisus ja võimalused (sh vedelkütuste-
ja gaasivaru hoidmine);
26
Linnapeade pakt https://www.linnapeadepakt.eu/et/ ja kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missioon
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/research_and_innovation/strategy_on_research_and_innovation/docu
ments/eu_he_missions_smart_cities_facsheet_290921.pdf
27
Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavad https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/kohalike-omavalitsuste-
kliima-ja-energiakavad
28
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-
pohialused-aastani-2050-0
29
Eesti 2035 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
30
Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse
imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. Näitaja arvutatakse Eurostatis. Vt
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20206#3-Statistika-esitus-2
7
energiasüsteemi, -valdkondade ja -turgude integreeritus (sh gaasi-, kaugkütte- ja -
jahutusvõrkude arendus ja sünergia elektrisüsteemiga vähendamaks elektridefitsiidi
(hinnatõusu) riske);
kliimaneutraalsuse saavutamise võimalused ning seonduv regulatsiooni
ajakohastamisvajadus nii elektri-, soojus- kui (kaug)jahutusenergia tootmisel;
gaasivõrgus, transpordikütuste asendamisel, hoonefondi rekonstrueerimisel ja
uuendamisel pidades samal ajal silmas vajadust tagada energia kättesaadavus, ja
varustus sõltumata leibkonna sissetulekute suurusest;
Euroopa Liidu uuenevast/suurenevast kliima- ja energiapoliitika ambitsioonist
tulenevad mõjud Eesti energiamajandusele (taastuvenergia ja energiasäästu
eesmärkide täitmise kiirem tempo toob kaasa suureneva administratiivkoormuse
seonduvate projektide elluviimisel, täiendavad investeerimis- ja
finantseerimisvajadused, suurema tööhõive vajaduse seonduvate tegevuste
elluviimiseks);
energianõudluse ja majanduskasvu lahti sidumine (majanduse energiamahukuse
vähendamine);
ressursi- ja energiatõhususe saavutamine mh ringmajanduse eesmärkide järgmisega
ning seeläbi teiste sektorite KHG heite vähendamisse panustamine (nt ettevõtluses ja
tööstuses, ehitus-, jäätme-, põllumajanduse jm sektorites);
kohalike kütuste ja energia konkurentsivõimelisus ja ekspordi võimalused (sh
bioenergiaga seotud biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimalik karmistumine);
ruumiliste erisuste ja maakasutuse planeerimisvõimaluste arvestamine;
energiapöörde kaudu rohepöördega seotud majandustegevuste elavdamisse kaasa
aitamine mh positiivse majandusmõju, ekspordivõimekuse kasvu, Eesti ettevõtete
osalemiseks uutes tarneahelates, innovatsioonivõimekuse jms loomiseks;
avaliku sektori eeskuju, sh kohalike omavalitsuste võimalik panus puhtale energiale
üleminekul ja kliimaneutraalsuse saavutamisel, seonduvad planeerimistegevused ja
pädevuse kasvatamine;
negatiivsete keskkonnamõjude ja seonduvate võimalike kulude ennetamine (mh
tasuvuse ja majanduse konkurentsivõime säilitamiseks) nt kütusevarumisel või
energiatootmise rajamisel tarbimisest ja loodusväärtuslikest aladest kaugele kasvavad
ühelt poolt transpordi- ja taristukulud ja teisalt seonduvad mõjud keskkonnale;
digiühiskonnale üleminek ja sellest tulenevad võimalused energiajuhtimiseks, sh turu
nõudluse ja pakkumuse ning seonduva andmehõive aspektid ning vajadus tagada
digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkus.
4. AJAKAVA JA TÄHTAEG
Lähtudes kehtiva ENMAK 2030 ning teiste arengukavade koostamise (sh koostamise
ettepanek) ja kehtestamise ajakulust peame arvestama ENMAK 2035 koostamisel kuni viie
aastaga (kehtiv ENMAK 2030 algatati 8.08.201331 ja kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt
20.10.201732).
31
Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2013. a korraldus nr 371 „„Energiamajanduse arengukava aastani
2030“koostamise ettepaneku heakskiitmine“
32
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega
nr 285
8
Joonis 1. ENMAK 2035 ajakava.
Koostamise Arengu-
dokumentide ja Eelnõu koostamine, Heaks kiitmine
ettepanek ja KSH aruanne ja Menetlus Vabariigi
algatamine, sh uuringute mõjude hindamine Riigikogus
analüüs, KSH Valitsuse poolt
KSH 2023-2024 detsember
algatamine programm 2024
2025
2021 2022
5. KAASAMISKAVA
Valdkonna arengukava ja selle lisana esitatavad dokumendid esitatakse eelnõude infosüsteemi
EIS kaudu avalikuks konsultatsiooniks. Energiamajandus mõjutab paljude inimeste heaolu
ja seetõttu on arengukava koostamise protsessis oodatud iga kodaniku ettepanekud, sh
ühenduste kaudu. ENMAK 2035 koostamisel lähtutakse kaasamise hea tava soovitustest 33 .
Kaasamine on kavandatud avalike arutelude, kirjalike ettepanekute, seisukohtade ja
töörühmades osalemise kaudu ning üldsuse informeerimisena ENMAK 2035 sisust ja
protsessist portaalis energiatalgud.ee. Rohe- ja energiapööre on tekitanud laiapõhjalise
energeetikaalase koosloome 34 tegevuse (nt Suure Siirde 92 sekkumist energiasüsteemi
muutmiseks 35 , keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035 36 , Rohetiigri
pilootprogramm 37 ), mistõttu saab eeldada teadmistepõhist ja operatiivset arengukava
koostamise protsessi. Kaasamine toimub ENMAK kaasamise meililisti, liitude ja ühenduste,
ENMAK 2035 koostamise portaali energiatalgud.ee ning erinevate kaasamisürituste ja
töörühmade kaudu.
33
Kaasamine seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega
konsulteerimises. Informeerimine tähendab huvirühmadele ja avalikkusele tasakaalustatud ja objektiivse
informatsiooni edastamist, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Avalik
konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis
etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste
analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel. Kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava
34
„Koosloome“ mõiste viitab teenuste loomisele koostöös kodanike või teenuse kasutajatega. Mõiste pärineb
erasektorist ja kasutatakse sagedamini seal, kuid on levinud ka avalikku sektorisse. Koosloome puhul viiakse
näiteks uue avaliku teenuse disainimisel läbi töötubasid teenuse kasutajatega, et ühiselt mugav lahendus välja
töötada. Samuti kaasatakse koosloome puhul kasutajaid teenuse rakendamise faasi, nt kogutakse kasutajatelt teatud
andmeid, mis aitavad teenust paremaks muuta või kogutakse neilt selle protsessi käigus regulaarselt tagasisidet.
Koosloome üks võimalusi on ka see, et avalik võim palub kodanikel (või ettevõtted tarbijatelt) välja käia ideid
puuduvate teenuste osas, mille järgi nad vajadust tunnevad.
http://www.doktorikool.ut.ee/kstt/term/ET/kategooriad/sotsioloogia/co%E2%80%93creation
35
Suur Siire https://suursiire.ut.ee/teadus/
36
Keskkonnaühenduste energeetikavisioon aastani 2035
https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/Energeetikavisioon_veeb_2021.pdf
37
Rohetiiger https://rohetiiger.ee/rohetiigri-pilootprogramm/
9
Tabel 1 ENMAK 2035 kaasamise ja koosloome plaan.
AASTA TEGEVUSED EESMÄRK OSAPOOLED KAASAMISE
VIIS
2021: Töörühmades - Erialaliidud Avalik arutelu,
Arengukava arutelu, - Energiatootjad ja - kirjalike
koostamisettepaneku konsultatsioon ja tarnijad ettepanekute
koostamine täienduste -Teadus- ja esitamine ja
arengukava ja KSH saamine arendusasutused neile vastamine
algatamiseks - Ametkonnad ja
2022: Töörühmades nende allasutused Töörühmad,
KSH koostaja arutelu, - Kohalikud avalikustamine
leidmine, eesmärkide ja konsultatsioon ja omavalitsused (sh nende vastavalt
poliitikainstrumentide täienduste ühisorganisatsioonid) KeHJS38
ettepaneku ja KSH saamine, sh KSH - Keskkonna- ja
programmi koostamine programmile kodanikuühendus
2023-2024: Töörühmades ed Töörühmad,
Eesmärkide ja arutelu, avalikustamine
poliitikainstrumentide konsultatsioon ja vastavalt KeHJS
ettepanekul ja KSH tagasiside
programmil põhineva aruandele, sh
KSH aruande KSH aruandele
koostamine, ENMAK
203 eelnõu koostamine
2024-2025: Riigikogus ja Vabariigi Valitsusele heaks
kiitmiseks
Töörühmade jm konsultatsiooni korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest39:
konsulteerimine on avalik protsess eelnõude infosüsteemi ja energiatalgud.ee
vahendusel;
informatsioon on kättesaadav võimalikult varases staadiumis veebilehel
energiatalgud.ee;
kaasamine toimub eelkõige erialaliitude jm ühenduste kaudu;
dialoog huvirühmadega on pidev ja vastavalt koostatavale töörühmade ajakavale;
kaasamisprotsess on läbipaistev (töörühmades saavad osaleda kõik soovijad);
kaasamisprotsessi edukust hinnatakse ja kontrollitakse tagasisidestamise teel
(küsitlused vastavalt koostatavale töörühmade ajakavale);
kaasamine on põhieeldus arengudokumendi edukaks elluviimiseks.
14.06.2021 toimunud veebitöötoas „Energiamajandus 2035“40 jõuti järeldustele, et oluline on
ühisosa tekitamine, kuid mitte alati konsensuse saavutamine või kompromissidele jõudmine.
Peamine on tegevuskava loomine, mille alusel edasi liikuda eesmärkide täitmiseks, et iga kava
osaline, nii riigi kui kohalikul tasandil, teaks oma ülesannet kliimaneutraalsuse saavutamisel
38
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046
39
Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs
https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/kodanikuuhiskond/kaasamine
40
Veebitöötuba Energiamajandus 2035 https://energiatalgud.ee/node/8905?category=1685
10
ning ülesannete täitmiseks vajalikud pädevused oleksid tagatud.
6. EELDATAVAD MÕJUD
Valdkonna arengukava koostamise käigus koostatakse järgmised mõjuhindamised:
1. keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele 41 , KSH aruanne lisatakse
arengukava eelnõule;
2. mõjude hindamine, mille kokkuvõte esitatakse valdkonna arengukava lisana42.
Arengukava koostamise ettepanekus tuleb esitada ülevaade esialgsest probleemist või
probleemidest, põhjendused sellega tegelemiseks riigi tasandil ning esialgsetest eesmärkidest.
Tuvastatakse mõjutatud osalised ja planeeritava valdkonna arengukava panustamine „Eesti
2035“ strateegilistesse sihtidesse. Ülevaade valdkondlikest probleemidest ning esialgsetest
probleemidest ja eesmärkidest arengukava koostamisel on toodud lisades.
Kui valdkonna arengukava on jätk varem samas valdkonnas kehtinud arengukavale, esitatakse
valitsusele ka kehtiva või kehtinud arengukava ülevaade varasematest tulemus ja
mõjuhinnangutest. ENMAK 2030 KSH protsessis teostati 30 eksperdi juhtimisel kokku 27
analüüsi, uuringut ja mõju prognoosi43, mille koostamisse kaasati tagasiside saamiseks laiem
ekspertkond, ENMAK 2030 koostamise juhtgrupp ja Nõuandev Koda (hilisem
Energeetikanõukogu) ja tulemused tehti avalikult kättesaadavaks ENMAK 2030 veebilehel
www.energiatalgud.ee. Teostatud analüüside, uuringute ja mõju prognooside alusel leiti, et
KSH käigus koostatud energiamajanduse teekaartides toodud meetmepakettide elluviimisel
kaasneks enamuse indikaatorite osas (20 23-st) aastaks 2030 võrreldes aastaga 2012 positiivne
mõju ehk kavandatud eesmärkide ja meetmete rakendamisel tulemuste paranemine. Meetmete
rakendamiseks, millega kaasneks olulise negatiivse mõju vähendamine ei piisa vaid riigi
panusest, vajalik on kõigi osapoolte (avaliku sektori, energia lõpptarbijate ja ettevõtjate)
koostöö44. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud
energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas
68-ndal kohal 45 . Vahepeal on Eesti positsioon oluliselt paranenud, mis näitab Eesti
energiamajanduse jätkusuutlikkust ja ENMAK 2030 tegevuste positiivset mõju – Eesti on
2021. aastal energia jätkusuutlikkuses 101 riigi järjestuses 20. kohal46.
Strateegias „Eesti 2035“ on toodud energiamajanduse arendamise kavandamisel
arvestamiseks välja arenguvajadusi nagu nt terviklik ruumiloome ja -pädevus (andmed ja
nutikad teenused), rahvastikumuutustega kohanemine, (energia)kogukondade ja
kodanikuühenduste võimestamine, sidusa ühiskonna kujundamine. Lähtudes strateegia Eesti
41
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046
42
Mõjude hindamise metoodika https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude-
hindamine
43
ENMAK 2030 KSH aruande lisa 10 lk 79-80
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf
44
“Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegiline hindamine
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pdf
45
Maailma energiastsenaariumid aastani 2050 World Energy Council
http://www.worldenergy.org/publications/2013/world-energyscenarios-composing-energy-futures-to-2050/
46
https://trilemma.worldenergy.org/
11
2035 tegevuskavas 47 seatud eesmärgist „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele
tagades energiajulgeoleku“ tuleb energiamajanduse arengukava koostamisel lahendada
lisades kirjeldatud probleeme.
Arvestades lisades toodud lahendamist vajavaid valdkondlikke probleeme, esialgseid
eesmärke (energiajulgeoleku tagamine, taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe
suurendamine) ja oodatavaid mõjusid on ENMAK 2035 kogumõju mõjuvaldkonniti
hinnatud 48 tabelis 2. Eeldatavalt ei kaasne arengukavaga olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid 49 , pigem on enim mõjutatud läbivalt majandus (kliimaneutraalsete
tehnoloogiate tulek), regionaalareng (hajatootmine 50 , kohaliku energeetilise potentsiaali
kasutamine, õiglane üleminek ja kaasnevad mõjud), rahvusvahelised suhted (nt suurte
meretuuleparkide ja välisühenduste rajamisel), sotsiaalsed mõjud (tarbimis- ja
käitumisharjumuste muutuse olulisus, energiaostuvõimekusele kaasa aitamine).
Tabel 2. ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti51.
Mõjuvaldkond mõju mõju mõjutatud ebasoovitavate
ulatus avaldumise sihtrühma mõjude
sagedus suurus kaasnemise
risk
Keskkonnamõjud Väike väike keskmine väike
Mõju majandusele suur suur suur keskmine
Mõju suur väike suur keskmine
regionaalarengule
Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine keskmine keskmine
kohaliku omavalitsuse
asutuste
töökorraldusele,
kuludele ja tuludele
Mõju riigi julgeolekule suur suur suur väike
ja rahvusvahelistele
suhetele
Sotsiaalsed, sealhulgas suur suur suur keskmine
demograafilised mõjud
Tabelis 2 toodud ENMAK 2035 eeldava mõju põhjendused on järgmised:
Keskkonnamõju on hinnatud väikeseks kuna ENMAK 2035 peamise fookusega,
tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse energiatootmisega taastuvenergia ja
energiasäästu rakendamisega kaasneb oluliselt vähem nii ulatuselt kui sageduselt
ressursikasutust ja heiteid/jäätmeid võrreldes senise, suuresti fossiilsetel kütustel ja
lageraietel põhineva energiamajandusega. Tuuleparkide rajamine maismaale ja merele
on erinevate piirangute ja vajalike eeltingimuste puudumiste tõttu võimalik vaid
vähestes piirkondades, päikesejaamad rajatakse pigem kasutusest väljas olevatele
47
https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
48
Vastavalt kontrollküsimustikule
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf
49
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 21
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046
50
https://energiatalgud.ee/Mikro-_ja_hajatootmine
51
Vastavalt kontrollküsimustikule
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf
12
aladele ning hoonete katustele (ja seda pigem aastatel 2019-2021 ja 2023 toimuvate
taastuvelektri vähempakkumiste tulemusel), biometaani tootmisega vähendatakse
loomakasvatuse ja ka transpordi heiteid. Energia hajutatum tootmine loob kaasaegseid
lahendusi maaelu edendamiseks keskkonnasäästlikul viisil. Tuuleparkide vastasus on
tingitud eelkõige visuaalsetest maastikumuutustest, mitte niivõrd kaasnevatest
negatiivsetest mõjudest loodusele (seni pole lubatud rajada tuuleparke nt
looduskaitsealadele). Eesti mereala mere-energeetika mõju on hinnatud positiivseks ja
pikaajaliseks, seonduva mõju ennetamiseks linnustikule on vähendatud
tuuleenergeetika alasid, ette on nähtud visuaalse mõju leevendamise meetmed, mereala
planeeringuga ebasoodsate mõjude avaldumist ette ei nähta52. Täpsemad hinnangud
antakse iga eraldiseisva meretuulepargi kavandamisel. Puitkütuste tootmine toimub
peamiselt majandatavatest metsadest ja mittemetsamaalt ning puidutööstuse ja teiste
sektorite jääkidest saadavast puidust. ENMAK 2035 koostamisega seotud analüüsides
otsime alternatiive puitkütustele juhuks, kui täna energeetikas kasutatav puit läheb
järjest hinda ning kasutusele muudes valdkondades. Peamised mõjutatud sihtrühmad
saavad olema eelkõige hoone- ja sõidukiomanikud.
Mõju majandusele on hinnatud suureks, kuna üleminek kliimaneutraalsele
majandamisele peab toimuma mitte ainult põlevkivi kaevandamise ja kasutamise
piirkonnas Ida-Virumaal, vaid kogu Eestimaal ja kõigis sektorites tuues õnnestumise
puhul kaasa uute roheinvesteeringute laine. See tähendab eelkõige fossiilkütuste
asendamist taastuvkütustega 53 , elektril põhinevate lahenduste kasvu, salvestus- ja
laadimistaristu rajamist ning kasutuselevõttu, uute seonduvate (digi)teenuste
väljatöötamist jpm. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda seonduvate laenude ja
investeeringute teenindamisega, käivitatavate projektide ebaõnnestumisega.
Mõju regionaalarengule on hinnatud suureks, kuna kliimaneutraalsele
energiatootmisele üleminek puudutab kõiki Eesti piirkondi ja elanikke, kuid reaalne
mõju tekib kohapeal energialahenduste kasutuselevõtuga (sh tootmisega) ja
kasutusharjumuse tekkega. Ebasoodne mõju võib kaasneda tööjõu puuduse ja
oskustega seoses vajalike rakendatavate energialahendustega, kliimamuutustega
kohanemisega ebapiisava ettevalmistusega, uute energiaseadmete maastikku muutva
visuaalse häiringuga (tuulikuid saab rajada vaid teatud eeltingimustega loodus-,
riigikaitse- jm piiranguteta aladele ehk mitte lausaliselt).
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele on hinnatud keskmiseks, kuna eesootavad muudatused vajavad teatavat
ümberkorraldust ja -õpet, täiendavat andmehõivet seoses uute energiatehnoloogiatega
(soojuspumbad, salvestus, laadimine, jahutus jms) ja digitaliseerimisega, senisest
süsteemsemaid ja integreeritumaid lahendusi nii energiamajanduse planeerimisel kui
rakendamisel. Oluline on avaliku sektori eeskuju loomine.
Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele on hinnatud suureks, kuna
elektritootmises suureneb oluliselt juhitamatute elektritootmisvõimsuste osakaal
millega on parem toime tulla koostöös EL naaberriikidega energia siseturgu
järjepidevalt arendades. Elektritranspordi osakaalu kasv tingib omakorda kasvava
elektrivajaduse. Soojus- ja jahutusmajanduses tuleb leida senise maagaasi kasutusele
52
vt Mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu lk 90, 140-141
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02-
14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf
53
„taastuvkütused“ – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja muud kui bioloogilist päritolu
taastuvkütused lk 31 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:dbb7eb9c-e575-11eb-a1a5-
01aa75ed71a1.0023.02/DOC_1&format=PDF
13
ning järjest enam muudes valdkondades kasutust leidvale puidule arvestatavaid
alternatiive. Lisaks Eestis toodetavale biometaanile tuleb leida muid lahendusi
liikumisvajaduste katmisele. Hindamatu väärtusega on rahvusvahelise kogemuse
kasutus meretuuleparkide rajamisel. Toimiv energiavarustus on oluline kaitsejõudude
tegevusele ja julgeoleku tagamisele. Vastavalt Eesti julgeolekupoliitika alustele 54
aitavad energiajulgeolekut ja varustuskindlust tagada taristu julgeolek, ühendatus
teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus.
Eesti taotleb häid suhteid kõigi naaberriikidega. Eesti siht on Läänemere piirkonna
julgeoleku kindlustamine ja areng ning Eesti huvides on Põhjamaade ja Balti riikide
koostöö süvenemine. Sel viisil saab edendada nii poliitilist dialoogi kui ka
julgeolekukoostööd, sealhulgas riigikaitses, energeetikas, keskkonnakaitses ja
transporditaristu valdkonnas. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua olukorra, kus Eesti
võime oma energiavajadusi katta väheneb ning sõltume peamiselt importkütustest ja -
elektrist. Siseriikliku energiasäästu ja energiatootmise potentsiaali realiseerimisel on
see risk väike.
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud on hinnatud suureks, kuna vanade
energialahenduste (sh kütuste) asendamine uutega, aga ka energiasääst eeldab pea iga
elaniku tarbimis- ja käitumisharjumuste muutumist, uute pädevustega seonduvat
ümber- ja täiendõpet, tööjõu vajaduse muutust (automatiseerimine, digitaliseerimine),
energiakogukondadesse kogunemist ja isetootmist, energiavarustuse tagamist
elanikkonna vananemisel ja kliimamuutustega kohanemisel (sh esmatähtsate teenuste
tagamine, kaasuvate terviseriskide ennetamine) jpm. Energiamajanduslike otsuste
mõju erinevatele elanikkonnagruppidele on eeldatavalt positiivne isegi arvestades
nende erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi, kuna teadliku energiajuhtimisega (mh
tarbimise juhtimise, taastuvenergia kasutusele võtu ja energiasäästu lahendustega, nt
hoonete rekonstrueerimine, kütteseadmete ajakohastamine) saab tagada jätkusuutliku
ja väiksema kuluga energiavajaduste katmise.
7. JUHTKOMISJONI KOOSSEIS
Valdkonna arengukava juhtkomisjoni moodustab minister ja juhtkomisjon tegutseb vastavalt
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord55.
Ettepanek ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseisu kohta56:
Riigikantselei;
Maaeluministeerium;
Rahandusministeerium;
Keskkonnaministeerium;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Haridus- ja Teadusministeerium;
Siseministeerium;
Eesti Elektritööstuse Liit (sh Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Vesinikutehnoloogiate
Ühing, Elektrilevi OÜ);
54
https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/julgeolekupoliitika
55
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005
56
Nimetatud organisatsioonide esindaja ENMAK 2035 juhtkomisjonis palutakse nimetada pärast ENMAK 2035
algatamise otsuse tegemist eraldi pöördumisega.
14
Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti
Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti
Päikeseelektri Assotsiatsioon);
Eesti Gaasiliit;
Eesti Õliühing;
Elering AS;
Eesti Linnade ja Valdade Liit;
Eesti Keskkonnaühenduste Koda;
Tallinna Tehnikaülikool57.
Vajadusel kutsub juhtkomisjon kokku eriküsimustega ja spetsiifilist käsitlemist vajavate
teemadega seoses töörühmi, mille koosseisu kuuluvad vastavalt vajadusele täiendavalt kohalike
omavalitsuste, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti
Kaubandus- ja Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduskoja, Eesti Keskkonnajuhtimise
Assotsiatsiooni, Eesti Biokütuste Assotsiatsiooni, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu, Eesti
Soojuspumba Liidu, erinevate ühiskonnagruppide huvikaitseorganisatsioonide (sh puuetega
inimeste-, eakate- ja naisorganisatsioonide) jms esindajaid.
57
Tagab energiamajandusega seonduvate tehnikateaduste professuurid vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi
ning Tallinna Tehnikaülikooli vahelisele halduslepingule https://www.riigiteataja.ee/akt/108022019006
15
Lisa 1. Kooskõlastustabel (lisatud eraldi dokumendina)
Lisatud eraldi failina
Lisa 2. Seonduvad arengudokumendid ja uuringud
Seonduvad arengudokumendid
Strateegia „Eesti 2035“ üldosa ja tegevuskava58
Kliimapoliitika põhialused aastani 205059
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 203060
Üleriigiline planeering „Eesti2030+“61
Mereala planeering62 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering63
Metsanduse arengukava aastateks 2021-203064
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-203565
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia66
Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu51
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203567
Kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) 68 ,, EL uus kliimamuutustega
kohanemise strateegia ja Euroopa Komisjoni suunised taristuobjektide kliimakindluse
tagamiseks
Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava69
Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–203070
Riigi jäätmekava 2014–202271
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203072
Tööstuspoliitika roheline raamat73
Digiühiskonna arengukava aastani 2030 74 ja Küberturvalisuse programm aastateks
58
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
59
KPP 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0
60
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-
tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030
61
Üleriigiline planeering
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering
62
Mereala planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud
63
Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering https://maakonnaplaneering.ee/143
64
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030
65
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-
ja-liikuvuse-arengukava-2021
66
Ehituse pikka vaade 2035 7 suurt sammu
https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/03/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_2.pdf
67
https://www.hm.ee/et/TAIE-2035
68
Kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
69
Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse-
arengudokument-ja-tegevuskava
70
https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/valisohu-kaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm
71
https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava
72
https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030
73
Tööstuspoliitika roheline raamat https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf
74
Digiühiskonna arengukava aastani 2030
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/infouhiskond/digiuhiskonna-arengukava-2030
16
2021–202475
Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 76 ja Euroopa Komisjon teatis „Puhas planeet
kõigile“77
Siseturvalisuse arengukava 2020–203078
Riigikaitse arengukava 2017-202679
Ida-Virumaa õiglase üleminekuga seotud arengudokumendid80
Maakonnaplaneeringud81, üld- ja KOV tuuleenergeetika eriplaneeringud
Vesiniku teekaart (koostamisel)
Uuringud, analüüsid ja juhendmaterjalid
Varasemalt koostatud uuringud (leitavad MKM portaalis82):
Eesti riigile kuuluvate energiavõrkude analüüs;
Kohaliku kasu instrumentide analüüsi (taluvushuvi mõjuanalüüs);
Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevate muudatuste mõjude hinnang;
Meretuuleparkide rajamise menetlusprotsesside tõhustamise analüüs;
Kaugkütte regulatiivkeskkonna analüüs;
Energeetikasektori KHG ja õhusaasteainete prognoosid;
Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine;
Hoonete pikaajalise renoveerimise strateegia koostamist toetavad analüüsid;
Energiatõhususe meetmete analüüs;
Energiatõhususe maksumeetmete analüüs;
Eesti gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamise analüüs;
Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku
mõistlikkuse jatehnilise teostatavuse analüüs;
Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris
ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine;
Tuule- ja päikeseenergia käsiraamat;
Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise
võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;
Vesiniku tootmise ja kasutamise võimaluste analüüs.
Lisaks tuleb arvestada järgmiste valminud uuringute ja algatustega:
Põlevkivitööstuse CO2 sidumisega seotud tööd (Kliimamuutuste leevendamine CCS
ja CCUtehnoloogiate abil83 ja Ida-Viru CO2 sidumise strateegia84);
Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega85;
75
Küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve
76
Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://www.envir.ee/et/kevad
77
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET
78
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030
79
https://kaitseministeerium.ee/riigikaitse2026/arengukava/
80
Ida-Virumaa õiglane üleminek ja tegevuskava
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
81
Maakonnaplaneeringud https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud
82
Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
83
RITA1/02-20 "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", Alar
Konist, Tallinna Tehnikaülikool https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/04/L%C3%B5pparuanne.pdf
84
Ida-Viru maakonna CO2 kasutamise arengustrateegia 2021–2030+ https://www.ivia.ee/wp-
content/uploads/2021/01/Ida-Viru_CO2_kasutamise_strateegia.pdf
85
http://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa-polevkivitoostuse-vahenemine/
17
Tuumaenergia töörühma töö tulemid86; Technical assessment of nuclear energy with
respect to the ‘do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852
(‘Taxonomy Regulation’)87;
Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise
sotsiaalmajandusliku mõju analüüs88;
Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs89;
Elurikka linna planeerimise juhend ja rohefaktori metoodika90;
Eesti ökosüsteemide ning nendega seotud hüvede kaardistamine ja
hindamine (ELME)91;
IRENES (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and
energy policies) projekt92;
FinestTwins93;
Suure Siirde projekt94;
Rohenügimine ja rohetiiger95;
KIK toetusega kohalikud energia- ja kliimakavad96;
Kohalike omavalitsuste tegevuste seire platvorm minuomavalitsus.ee97;
soojussaarte kaardistus98;
rohefaktori tööriist sademevee manageerimiseks99;
reaalaja elektriandmed100;
Tartu energia 2030101; Tallinna pikaajaline kliimakava102 jt linnapeade paktiga liitunud
linnad103.
Käimasolevad ja kavandatud uuringud (saavad olema MKM portaalis104):
Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“;
Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi
energiamajanduse eesmärkide täitmisele;
Euroopa Komisjoni rahastatud uuring „Gas decarbonisation pathways for Estonia“;
Euroopa Komisjoni rahastatud105 uuring „Possibilities for transitioning to a climate
86
Tuumaenergia memorandum ja töörühm https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/tuumaenergia-
tooruhm
87
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/business_economy_euro/banking_and_finance/documents/210329-
jrc-report-nuclear-energy-assessment_en.pdf
88
https://envir.ee/sites/default/files/Kliima/lopparuanne_-_kliimaeesmarkide_mojuanaluus.pdf
89
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
90
https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks/
91
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/elme
92
https://www.interregeurope.eu/irenes/ ja
https://keskkonnaagentuur.ee/irenes?fbclid=IwAR2Zowe0FX9dfLVzulTPKiC3DZmp
WB6QCrzDoO1CNGRvBve3l86GeRjehYI
93
http://www.finesttwins.eu/
94
https://suursiire.ut.ee/
95
https://rohetiiger.ee/
96
https://kik.ee/et/artikkel/kliima-ja-energiakavade-koostamise-voorus- laekus-19-taotlust
97
https://minuomavalitsus.fin.ee/
98
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
99
http://www.integratedstormwater.eu/material/green-factor-tool
100
https://www.stat.ee/et/uudised/reaalaja-elektriandmed-annavad-hoo-piirkonna-arengule
101
https://tartu.ee/et/tartuenergia2030
102
https://www.tallinn.ee/est/strateegia/Kliimakava
103
https://www.linnapeadepakt.eu/tutvustus/pakti-kogukond/paktile-allakirjutanud.html
104
Analüüsid ja uuringud https://www.mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
105
REGULATION (EU) 2017/825 of 17 May 2017 on the establishment of the Structural Reform Support
18
neutral electricity production in Estonia“ jätkumine ja lõpetamine 2022. aastal;
Analüüs „Preliminary evaluation of Estonian geoenergy potential and overview of
available technologies. Expert opinion for using those technologies in Estonian
geological conditions. Suggestions for possible further actions. Examples of case
studies.“;
Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine
(sh meelsusuuring);
Interconnecting the Baltic Sea countries via offshore energy hubs
Programme for the period 2017 to 2020 and amending Regulations (EU) No 1303/2013 and (EU) No 1305/2013,
as amended by Regulation (EU) 2018/1671 of 23 October 2018
19
Lisa 3. Valik valdkondlikke lahendamist vajavaid küsimusi
ELEKTRIMAJANDUS:
Turupõhise taastuvelektri tootmise tulek on jätkuvalt probleem ja vajab eraldi
pingutust. Lähtudes ambitsioonikast kliimaeesmärgist, kas võib-olla vaja toetusteta
varustuskindluse saavutamise arusaama muuta lähtudes globaalsetest püüdlustest ja
vajadusest vajalike muutuste ellu kutsumiseks?
Kas, kuidas ja millal rakendada võimsusmehhanismi varustuskindluse normi 106
hoidmiseks?
Kuidas arvestada Euroopa siseturu reeglistiku ja võimsuste piisavuse nõuet?
Kuidas tekitada ja luua elektriturule pikaajalised hinnainstrumendid, mis saaksid
asendada riigipoolseid toetusmeetmeid?
Kuidas arvestada elektrituru regiooni tervikuvaatega?
Millised on põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud
elektrisüsteemi varustuskindlusele?
Millised on salvestuslahendused ja suurtootmine asendamaks põlevkivist elektrienergia
tootmist?
Kuidas luua detailplaneeringute ja seonduvate keskkonnamõju hindamiste lihtsus ja
läbipaistvus?
Kuidas tagada, et elektrivõrgu areng oleks vastavuses energiasüsteemis toimuvate
muudatustega?
Kuidas optimeerida tipukoormuse kulusid ja tulusid?
Kuidas tagada elektri varustuskindlus Eestis igal ajahetkel?
Kuidas suurendada vastuvõtlikkust energia tootmisseadmetele kohalikul tasandil?
Kas soovime olla elektrit eksportiv või importiv riik ja mis selliste eesmärkide
seadmine maksab? Kas impordi välistamine peaks olema eraldi eesmärk?
Millised (kui üldse) on julgeolekuohud Eestile seoses üleminekuga kliimaneutraalsele
energiatootmisele?
Milline peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi vahel, et kriisistsenaariumite
korral ei kannataks riigi julgeolek?
Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja mis mahus võib põlevkivi
kasutavate soojuselektrijaamade asemel tekkida kliimaneutraalsed
energiatootmisvõimekused?
Kuidas maandada energiamajanduse arengukava valdkondades ristsõltuvustest
tulenevaid riske?
Kas ja millised on võimalikud tegevused ja seonduvad investeeringuvajadused
elektrisüsteemi arenduseks, sh pärast Eesti elektrisüsteem sünkroniseerimist Kesk-
Euroopa sagedusalaga aastal 2025?
Milline on kütusevabade energiaallikate potentsiaal ja rakendusvõimalused, sh
hajatootmisel ja kogukonnaenergeetikas?
Millised on võimalused kohaliku tootmise ja salvestamise soodustamiseks?
SOOJUSMAJANDUS:
Milline on jätkusuutmatute kaugkütte piirkondade olukord ja tulevik? Kas lahendused
on kohapealsed või on vajadus riigi sekkumiseks? Kuidas?
Mis motiveeriks ettevõtteid kaugkütet tõhusalt tootma ja jaotama? Miks teha
innovaatiline, tõhus ja kallis investeering, kui tasuvusaeg on ebamõistlik?
106
https://elering.ee/elering-tagab-varustuskindluse
20
Milliste tehnoloogiate ja kütustega tagada süsinikneutraalne soojus- ja
jahutusmajandus? Kui kaua saab/on otstarbekas kasutada maagaasi tipukoormuste
katmisel?
Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas kliimaeesmärkidega ning millesse
tasub investeerida?
Kuidas tagada soojusettevõtjate jätkusuutlikkus kliimaneutraalsuse suundumuste ning
selle raames kehtestatavate regulatsioonide rakendumisel?
Kas ja kuidas rakendada jääksoojuse, jahutuse ja tööstussümbioosi potentsiaali?
Millised on toetusvabad energiatootmise võimalused?
Millised on keskkonnasõbralikud keskkütteväliste piirkondade eelistatud
küttelahendused jm lokaalsed lahendused?
Millised riiklikud regulatsioonid soodustaksid taastuvenergialahendusi?
Kuidas tagada bioenergial põhineva energiatootmise jätkusuutlikkus?
Millised on lahendused väikese tarbimisega soojusvõrkudes?
Kuidas arvestada hoonefondi rekonstrueerimise ja uuendamisega, aga ka kahaneva
asustusega 107 kaasneva energiavajaduse vähenemisega kaugkütte arengu
kavandamisel?
Millised on parimad ja tõhusamad tulevikulahendused Eesti tingimustes elamute
soojusvajaduse katmiseks?
KÜTUSEMAJANDUS:
Kas ja kuidas reguleerida sünteetiliste ja taastuvgaaside turule tulekut?
Kuidas tagada elektrivõrgu toimimiseks vajalikus mahus juhitavad võimsused ja
seonduv kütusevaru?
Kuidas tagada küttesüsteemide toimimiseks vajalikus mahus võimsused ja seonduv
kütusevaru?
Millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimaliku karmistumise tagajärjed?
Milline on sünteetiliste kütuste (nt vesinik) potentsiaal ja kasutusvaldkonnad?
Kuidas tagada transpordikütuste õiglane hinnastamine alternatiivkütuste konkurentsi
võimalikkuse tagamiseks?
Kuidas tagada gaasivõrgu tasuvus, katta seonduvad arendus- ja hoolduskulud?
Kuidas dekarboniseerida gaasivõrku ja suurendada taastuvgaaside mahtu
energiamajanduses?
Milline on biometaani potentsiaal ja võimalused selle rakendamiseks?
ENERGIASÄÄST:
Kuidas eemaldada kitsaskohad - vähene rahastus, tööjõu puudus, elanike vähene huvi
või huvide lahknemine, energiasäästu mittemotiveerivad energiahinnad, vähene
teadlikkus?
Kuidas efektiivsemalt vähendada elu- ja mitteeluhoonete energiavajadust arvestades
seejuures vajadust parandada sisekliimat?
Kuidas ja kus täpsemalt peaks jõudma plussenergialahendusteni (nt hoonekvartali- või
asumipõhised ahendused)?
Kuidas energiatõhususe investeeringute planeerimisel arvestada vananeva elanikkonna,
kohatise elanike arvu vähenemise ja linnastumise mõjudega?
107
Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kahaneva-asustusega-piirkond/
21
Millised on taastuvelektrilahenduste soodustamise võimalused transpordikütuste
kokkuhoiul?
Milline on ettevõtluse ja tööstuse energiatõhususe potentsiaal, millised on olulisimad
energiatõhususe meetmed ning investeeringuvajadused rohekasvul (sh nt
veemajanduses)? Kuidas edendada energiatõhususe lahenduste elluviimist nii
väikestes, keskmistes, kui suurettevõtetes?
Mida on teistel sektoritel õppida avaliku sektori eeskujust (mh sisend nt riigi
kinnisvarastrateegia) ning mida on avalikul sektoril õppida teistelt?
Kuidas arvestada energiatõhususe saavutamisel käitumisharjumusi ja suunata inimesi
energiasäästlikumalt käituma (energiatõhususe direktiivis suund inimeste teadlikkuse
suurendamisele)?
Kuidas arvestada maakasutuse kavandamisel energiasäästu meetmeid (nt hoonete
paigutus, disainielemendid jahutusvajaduse vähendamiseks, looduspõhised
lahendused)?
Kuidas suurendada energiatõhususe alast kvalifikatsiooni omavate isikute arvu ja
nende teadmisi?
Kuidas suurendada avaliku sektori teadlikkust energiatõhusate hangete läbiviimisel
ja energiatõhususe lepingute rakendamisel? Kuidas võtta arvesse ja eelistada hangete
läbiviimisel ennekõike säästlike ja tõhusaid lahendusi?
Üldsuse teadlikkuse kasvatamine energiatõhususe ja -säästmise laiematest mõjudest
sh töökohtade loomisel ja rahvuslikku rikkusesse panustamisel.
Kuidas arvestada energiatõhusate alternatiivsete lahendustega poliitiliste,
investeerimis- ja planeerimisotsuste langetamisel?
Milline on paindlikkusteenuste potentsiaal lõpptarbija juures energia
kokkuhoidmiseks?
22
Lisa 4. Esialgsed eesmärgid, sihtrühmad ja oodatavad mõjud
PÕHIPROBLEEMID SIHTRÜHMAD OODATAVAD MÕJUD
EESMÄRK: ENERGIAJULGEOLEKU
TAGAMINE
-Ootus kliimaambitsiooni -Energia ja kütuste -Taskukohase energiateenuse
suurendamiseks, mida ei ole tootjad ja tarnijad kättesaadavus ja
pelgalt tänaste meetmete ning -Tehnoloogiate energiaostuvõimekus
suundumustega võimalik arendajad -Töökindel ja varustuskindlust tagav
saavutada -Valdkondlikud energiasüsteem
-Toetusvabadele lahendustele erialaliidud -Loodus-, keskkonna- ja
üleminek ei ole piisav -Konkurentsiamet tervisemõju ennetamine
-Põlevkivist loobumisel -Valdkondade sünergiaga
suureneb sõltuvus teiste riikide saavutatav sääst
elektritarnetest koos sellega -Kasvuhoonegaaside jm heidete
kaasnevate riskidega vähenemine
-Energiamajanduse -Hajatootmise levikuga regionaal-
dekarboniseerimise ja maaelu arengu edendamisse
tehnoloogiate kasutuselevõtu panustamine
ebapiisav tempo -Sotsiaalmajanduslike probleemide
-Hinnastamisel keskkonna ja ennetamisse panustamine
tervise arvestamise keerukus - Juhitamatu taastuvenergia
-Energiasüsteemi tootmise-tarbimise juhitavuse
integreerimise keerukus suurendamine läbi energia
- Eesti energiasüsteemi salvestuslahenduste kasutuselevõtu
varustuskindluse tagamine üha - Eesti energiapoliitika on kooskõlas
enam dekarboniseeritava EL energia- ja kliimapoliitikaga
energiatootmise portfelli selliselt, et piirkonnas oleks tagatud
juures (sh sõltuvus välistest, pidev varustuskindlus ja tõhus,
meist mittesõltuvatest konkurentsitingimustel rajatud
mõjuritest) energiavarustus
- Taastuvenergia nõudluse
kasv Eestis ja teistes Euroopa
Liidu riikides
EESMÄRK: TAASTUVENERGIA
OSATÄHTSUSE SUURENDAMINE
-Vastuseis uute -Kohalikud -Fossiilkütuste asendamisega seotud
tootmisseadmete rajamisele kogukonnad ja keskkonna-, kliima- ja tervisemõju
-Biomassi kasutuspiirangute omavalitsused vähenemine
kasv -Energeetika -Elektrifitseerimisega kasvab
-Salvestustehnoloogiate valdkonna ettevõtjad taastuvenergialahenduste olulisus
vähene kasutuselevõtt -Loodus- -Salvestustehnoloogiate (sh vesinik,
-Elektrifitseerimise ulatuse akud, pumphüdroakumulatsiooni-
määramatus ja jaamad, soojussalvestus)
-Fossiilsete soojusenergia Keskkonnakaitse kasutuselevõtuga kaasnevalt
lahenduste ja transpordikütuste organisatsioonid keskkonna- , kliima- (sh
asendamine -Tarbijad kasvuhoonegaaside jm heidete) ja
negatiivse tervisemõju vähenemine
-Taastuvenergia hajatootmise
edenemisega seoses ettevõtlus-,
regionaal- ja maaelu arengu
edendamisse panustamine, sh uute
töökohtade loomisega
-Taastuvenergia laialdasema
kasutuselevõtu läbi võimaliku
negatiivse mõju elurikkusele
ennetamine
-Sotsiaalmajanduslike probleemide
ennetamisse panustamine
23
EESMÄRK: ENERGIATÕHUSUSE
SUURENDAMINE
-Hoonete -Avalik sektor -Hoonete renoveerimistempo
renoveerimistempo -Tööstuse-, suurenemine
kiirendamise keerukus transpordi- ja -Transpordisektori energiatarbe lahti
-Transpordi energiakasutuse logistikaettevõtted sidumine majanduskasvust
kasvu pidurdamise keerukus -Suurettevõtted ja -Transpordisektoris
-Tarbimisharjumuste energiaintensiivsed Fossiilkütuste kasutuse vähenemine
muutmise keerukus ettevõtted -Digilahendused võimaldavad
-Energiatõhususega seonduvad -Väikese- ja keskmise töötada välja ja kasutusele võtta uusi
tegevused ettevõtluses (sh suurusega ettevõtted energiateenuseid ja vähendada
väikese- ja keskmise suurusega seonduvat energiamahukust,
ettevõtetes) on uudsed -Energiakulude vähenemisega
-Tööstuste kõrge kaasnev ostujõu suurenemine
energiaintensiivsus -Eesti ettevõtete efektiivsuse ja
-Eesti madal energiatootlikkus konkurentsivõime suurenemine
võrreldes ELi keskmisega108
108
Energy productivity https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/bookmark/1494b52e-7853-45f4-aeea-
00d3c4c0341c?lang=en
24
Lisa 5. Kehtiva energiamajanduse arengukava eesmärkide täiendamist
vajavaid aspekte
Kehtivad eesmärgid aastani 2030 Täiendamist vajavad aspektid
Üldeesmärk aastani 2030: -Tarbijatele kliimaneutraalse, jätkusuutliku,
Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning inimeste heaolu arvestava, tervisliku
kättesaadavusega energiavarustus, mis on elukeskkonnaga, keskkonnasõbraliku70 ja
kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- muud moodi rohepööret arvestava,
ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas taskukohase energiavarustuse tagamine
panustades Eesti majanduskliima ja -Kõik majandussektorid peavad panustama
keskkonnaseisundi parendamisse ning energiasäästu ja taastuvenergia tulekusse
pikaajalise konkurentsivõime kasvu. -Töökindla, taskukohase ja kliimaneutraalse
energiasüsteemi loomine aastaks 2050,
arvestades, et töökindlus on mõjutatud mh
muutlikkust tuule- ja päikeseenergiast
-Eesti majanduse konkurentsivõime aluseks
peab olema varustuskindel, turupõhiste
lõpptarbija hindade ja keskkonnahoidlike
lahendustega energiasüsteem
-Salvestustehnoloogiate integreerimine
energiasüsteemi
- Keskkonnasõbralikkust on eesmärgina 100%
ulatuses keeruline saavutada (nt PV parkide
visuaalse häirimise või tuulikute plinkimise
täielik vältimine)
Alaeesmärk: Varustuskindlus: Eestis on -Lisaks tootmise dimensioonile tulevikus on
tagatud pidev energiavarustus ka jaotuse ja tarbimise dimensioonid suurema
Meetmed: tähtsusega, sh seoses järjest kasvava
1.1.Elektrienergia tootmise arendamine; taastuvenergia osakaalu ning juhitavate ja
1.2. Elektrienergia majanduse vajadustele juhitamatute tootmisvõimsuste muutustega.
vastav ja tõhus ülekanne; -Eraldi eesmärgina peaks olema toodud
1.3. Gaasivarustuse tagamine; varustuskindlust tagava hajutatud
1.4. Kütusevarude säilitamine; energiatootmise ja suurtoomise loomine
1.5.Soojusenergia tõhus tootmine; taastuvenergialahenduste abil (sh hinnata
1.6. Energeetikaalane haldusvõimekus ja kasutatava kütuse jätkusuutlikkus,
väliskoostöö järelhoolduskulud, kaasnevad menetlus- ja
kontrollkulud, kaasnevad järeltegevused
tootmise likvideerimisel ja vastavad kulud
riigile jne)
Alaeesmärk: Primaarenergia tõhusam -Primaarenergia tõhusa kasutuse tagamine
kasutus: Eesti energiavarustus ja - kütuse- ja energiatootjate juures;
tarbimine on säästlikum -Energia lõpptarbijate käitumisharjumuste ja -
Meetmed: mustrite säästlikkusele orienteerimine;
2.1. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu -Energiamahukuse vähenemine kõigis
suurendamine transpordis; majandussektorites, sh VKEde seas;
2.2. Motoriseeritud individuaaltranspordi -planeerimise, nutikate ja innovaatiliste
nõudluse vähendamine; digilahenduste kasutusega kulude kokkuhoid;
2.3. Tõhus sõidukipark; -Transpordivajaduse vähendamine linnades
2.4. Olemasoleva hoonefondi
energiatõhususe suurendamine;
25
2.5. Uute hoonetega seotud eeldatava -Energiaturgude integreerimine energia
energiatõhususe suurendamine; tõhusamaks kasutamiseks ja tarbimise
2.6. Tõhus soojusenergia ülekanne; juhtimiseks
2.7. Avaliku sektori eeskuju
2.8. Energiasääst muudes sektorites
Eesti eesmärkideks rahvusvahelises -Uuem teadmine, rahvusvahelised projektid,
koostöös osalemisel on nii Eesti kui ka Läänemere võrgu loomine, rahvusvahelise
regionaalse ja globaalse energiajulgeoleku koostöö suurendamine lähtudes eelnevatest
parem tagamine, Eesti konkurentsivõime eesmärkidest, ühendused.
säilitamine ja suurendamine, - Balti riikide ühise elektrituru hinnapiirkonna
varustuskindluse riskide maandamine, otstarbekuse hindamine.
teadus- ja arenduskoostöö edendamine ning -Käsitleda iga teema puhul rahvusvahelist
Eesti kodumaiste ressursside kasutamise koostööd läbiva teemana.
kaudu tekkinud tehnoloogilise ja
intellektuaalse omandi vahendamine.
26