Rahandusministeerium Teie 07.10.2021 nr 1.1-10.1/6975-1 ;
[email protected] RAM/21-1185/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 15.11.2021 nr 2-9/21-0044/5892
Vabariigi Valitsuse määruse "Taaste- ja
vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuste andmise üldtingimused" eelnõu
kooskõlastamine
Austatud rahandusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste-
ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu sisuliste
märkustega arvestamisel.
Sisulised märkused
1. Eelnõu § 3 punkt 4 määratleb „elluviija“ mõiste, nähes ette, et elluviija täidab talle õigusaktis
määratud toetuse edasiandmisega seotud ülesandeid. Selline määratlus erineb väga nö
tavatähendusest, mistõttu palume leida terminile sobivam nimetus, tagamaks parema õigusselguse.
Märgime, et termin „elluviija“ tekitab segadust ka eelnõu kontekstist, näiteks kohaldatakse eelnõu
§ 2 lõike 10 järgi elluviijale toetuse saajale kehtestatud nõudeid määruses toodud erisustega.
Elluviija on toetuse edasiandja (struktuurifondide kontekstis võrreldav rakendusüksusega),
mistõttu ei kohaldu talle toetuse saajale kehtestatud nõuded.
2. Eelnõu § 3 punkt 2 määratleb „toetuse saaja“ ning punkt 5 „lõppsaaja“ mõiste. Mõlemal juhul
on tegemist isiku või asutusega, kellele antakse toetust, erisus baseerub vaid toetuse andmise viisil:
kui toetust antakse rahastamislepinguga või käskkirjaga (ministeeriumi nn omategevus),
kasutatakse terminit „toetuse saaja“, kui toetuse andmise tingimuste õigusakti alusel, kasutatakse
terminit „lõppsaaja“. Palume õigusselguse huvides kaaluda terminite ühtlustamist.
3. Eelnõu § 3 punkt 6 määratleb „omafinantseeringu“, mis on toetuse saaja kantav osa toetatava
tegevuse kuludest. Kui eelnõusse jääb eraldi terminina „lõppsaaja“, tuleks punktis 6 sätestada, et
omafinantseering on ka lõppsaaja ning partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest.
4. Palume eelnõu § 6 täiendada ning sätestada analoogselt § 7 lõike 2 regulatsiooniga, nähes ette
võimaluse volitatud eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud tegevused juriidilisele isikule või täidesaatva
riigivõimu asutusele. Lisaks palume täpsustada kontrollikohustust, mis jääb praeguses sõnastuses
ebaselgeks, st millisele õigusaktile peab projekt vastama.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
5. Eelnõu § 7 lõige 2 kasutab terminit „vahetu elluviija“, mida ei ole määruses defineeritud ning
tekitab kõnealuses lõikes kasutamise tõttu segadust. Silmas on peetud tegevuse täitjat, mistõttu
palume „vahetut elluviijat“ mitte kasutada.
Palume kaaluda eelnõu § 7 lõikes 2 viitamist ka riigihangete seaduse § 12 lõikele 7.
6. Juhime tähelepanu, et eelnõu määruse jõustumise hiliseim tähtaeg peab olema 2022. aasta
1. jaanuar või juhul, kui määrust eelnimetatud kuupäeval jõustada ei jõua, sätestada määruse
tagasiulatuv kohaldamine alates 2022. aasta 1. jaanuarist. See on oluline, sest RRF-st rahastatakse
korterelamute rekonstrueerimist Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „Covid-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju
leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel, mis on seotud 2020. a
lisaeelarvega. Nimetatud määruse § 4 lõike 3 kohaselt saab lisaeelarve vahendeid kasutada kuni
2021. a lõpuni. Kuna nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon on toetusmeetmega jätkamise
heaks kiitnud, on oluline, et ei tekiks õiguslikku ja praktilist segadust regulatsioonide vaakumi
näol.
Ettepanekud ning märkused ja kommentaarid selgitamist vajavate asjaolude kohta
7. Palume täpsustada, kus märgitakse rahastamisperiood. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt märgitakse
rahastamisperiood toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ning § 8 lõike 2
punkt 5 kohaselt tuleb see sätestada toetuse andmise tingimustes.
8. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) koordineeriva
asutusena teatud ülesandeid. Arusaamatuks jääb, kas koordineeriva asutuse rolli täidab ainult RTK
või keegi veel. Eelnõu § 2 lõige 11 viitab koordineerivale asutusele, mistõttu tuleks see terminina
määratleda, et oleks üheselt selge, mida koordineeriva asutuse all silmas peetakse.
9. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt võib auditeeriv asutus volitada juriidilise isiku või täidesaatva
riigivõimu asutuse auditit tegema. Seletuskirjas võiks selgitada, millistel kaalutlustel on
edasivolitamist silmas peetud, samuti isikute ringi.
10. Eelnõu § 4 lõike 7 punktis 7 sätestatud elluviija ülesanne ja vastutus jääb arusaamatuks.
Seletuskiri räägib reformi või investeeringuga hõlmatud alategevuse vahetu elluviija määramisest,
aga vastav regulatsioon puudub §-s 8. Kas ongi mõeldud § 7, kuid viidatud on §-le 8? Oleks selgem
teha kaks lõiget ning reguleerida eraldi käitumist § 7 kohaste ülesannete täitmisel vahetu
elluviijana ja § 8 kohasest määrusest elluviijale tulevaid ülesandeid.
Taastekava tasemel vastutab eelnõu §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes kehtestatud
eesmärkide ja sihtide (tulemuste) saavutamise eest elluviija, kes jälgib, et toetuse andmise
tingimuste alusel toetust saavad projektid oleksid tulemuslikud. Koordineeriv asutus võib seevastu
toetuse välja maksta ka juhul kui tulemust ei saavutata. Tuleb põhjendada, miks tulemuslikkuse
jälgimine on eraldi välja toodud ja pandud elluviija ülesandeks ja mida see ülesanne endas kätkeb.
Elluviija ei saa muuta toetatavat tegevust. Elluviija saab vaid nõuda selle elluviimist. Tulemus
saavutatakse vaid juhul kui toetatakse tulemuse saavutamiseks vajalikku tegevust. Arusaamatuks
jääb, et kuidas elluviija seda vastutust kannab väljaspool tegevuste ja kulude kontrollimist ning
valesti kasutatud toetuse tagasinõudmist.
11. Kui ministeerium toetuse saajana kaasab tegevuste elluviimiseks partneri, teeme ettepaneku
sätestada §-s 9 võimalus, et maksetaotluseid esitab koordineerivale asutusele partner ise, mitte
ministeerium ei pea partneri maksetaotluseid vahendama.
2 (4)
12. Palume selgitada, kas eelnõu § 8 alusel koostatavas toetuse andmise tingimusi reguleerivas
õigusaktis või rahastamislepingus võib sätestada toetuse kasutamise maa ostuks.
13. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 8 lõike 2 punktis 14, et toetuse andmise tingimuste
määruses sätestatakse vajaduse korral hangete läbiviimise põhimõtted ja kord.
14. Eelnõu § 8 lõike 2 punktis 18 võiks kaaluda kohustusliku lõppmakse ära jätmist kuna see tõstab
halduskoormust. Kui avastatakse rikkumine, siis on olemas alus väljamakse peatamiseks.
Lõppmakse kindlaksmääratud suurusega arvestamine teeb maksete menetlemise keerulisemaks.
Aruandluse kättesaamiseks võib määrata nt konkreetse tagasinõutava summa, kui seda kohustust
ei täideta.
15. Eelnõu § 9 ei võimalda maksetaotluseid menetleda teistel asutustel kui RTK, juhul, kui toetust
antakse eelnõu §-de 6 ja 7 alusel. Juhul, kui ministeerium on teatud ülesannete täitmise § 7 alusel
edasi volitanud, palume kaaluda sätestada võimalus volitada edasi ka maksetaotluste menetlemine.
16. Ebaselgeks jääb, kelle lepingu tagamiseks garantiileping eelnõu § 9 lõike 5 punktis 2 sätestatud
juhul sõlmida tuleks. Kas lepingu võib sõlmida ka tellija ja töövõtja kasuks? Ebaselgeks jääb, kelle
isikus riik garantiid anda saaks, kas garantii võiks vastava suutlikkuse korral anda ka kohaliku
omavalitsuse üksus?
17. Eelnõu § 9 lõike 5 punkti 2 kohaselt, antakse ettemakse garantii alusel, kui toetus on riigiabi
või vähese tähtsusega abi. Palume selgitada, kas pangagarantii on abikõlblik kulu, mis toetuse
saajale hüvitatakse.
18. Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmisel kohaldatavad protsendimäärad, nähes ette
väga laia kaalutlusruumi. Palume kaaluda, kas tuleks kehtestada juhised vms, sest tagasinõudmise
otsuse võib teha 2% või ka 100% ulatuses projektile või projektile tegevusele eraldatud toetusest.
19. Eelnõu § 11 lõike 4 ning seletuskirjas märgitu vahel on ebakõla. Eelnõu kohaselt võib toetuse
tagasinõudmise otsuse teha viie aasta jooksul, teatud juhul kolme aasta jooksul, projektile viimase
makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast. Seletuskirja
kohaselt on mõeldud viimase makse tähtaega riigile, mitte lõppmakset toetuse saajale. Palume
sõnastused ühtlustada.
20. Eelnõu § 12 reguleerib teavitamist. Kas § 12 lõikes 1 mainitud embleem koos lõikes sätestatud
märkega reguleeritakse määruse lisas (hetkel puudub) või kavandatakse esitada mingil teisel viisil?
Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt tuleb teavitamisnõudeid täita kooskõlas Euroopa
Komisjoni ja siseriikliku korraga jääb liiga üldiseks. Palume täpsemalt selgitada, mida viitamisel
järgida tuleb.
Normitehnilised märkused
21. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt lõpeb rahastamisperiood 31.08.2026. Palume nimetatud kuupäeva
õigsus üle kontrollida, sest § 14 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatakse koordineerivale asutusele
tulemuste saavutamise aruanne ja lõpparuanne hiljemalt 31.05.2026.
22. Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatu ja seletuskirja vahel esineb vastuolu. Nimetatud sätte kohaselt
võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima-
ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Seletuskirja kohaselt tuleb
abi andjale enne toetuse andmist rahastamislepingu või käskkirja alusel hinnata eelnõu § 2 lõikes
3 (4)
6 nimetatud nõude täitmiseks rakendatavaid kaitsemeetmeid, kui see on asjakohane. Samuti
sätestatakse toetuse andmise tingimustes rakendatavad kaitsemeetmeid, kui see on asjakohane.
Eelnõu kohaselt on tegemist imperatiivse normiga, palume seletuskiri vastavas osas üle vaadata.
23. Eelnõu § 2 lõikes 9 on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele vale viide.
24. Eelnõu § 3 punkt 3 viitab terminit „partner“ määratledes §-le 7, kuid nimetatud terminit
kasutatakse ka §-s 8.
25. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 5 ning § 4 lõike 3 punkt 7 räägivad tulemustest. Arusaamatu, kas
reguleeritakse terminina kasutatavat tulemust või mitte.
26. Eelnõu § 4 lõike 3 punktis 1 on ringviide § 9 lõikele 7. Kogu koordineeriva asutuse ja elluviija
samasisuline tegevus tuleks reguleerida ühtemoodi vastasel korral tekib eeldus, et ka tegevuses
peab olema midagi erinevat.
27. Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 1 versus § 4 lõike 7 punkt 4 – esimesel juhul on kajastatud, kelle
maksetaotlusi osapool menetleb ja kes toetuse väljamakseid teeb (koordineeriv asutus), teisel juhul
mitte - elluviija menetleb maksetaotlusi. Ühtlustamisel tuleks arvestada, et määrus sisaldab eraldi
(välja)maksete tegemise regulatsiooni.
28. Eelnõu § 5 lõike 1 punktides 1–7 on sätestatud kohustused peaksid olema taotleja kohustused.
29. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab igas vormis toetuse saaja (sh nt elluviija, kes annab toetust
edasi) ja igal ajal järgima riigihangete seadust. Võiks lisada, et riigihangete seadust järgitakse
toetuse kasutamisel või projekti elluviimisel vmt.
30. Eelnõu § 11 lõige 5 kordab sama paragrahvi lõige1 ning toob sisse uue termini „otsustaja“.
31. Eelnõu § 13 lõikes 5 sisaldub vale viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
nr 2021/241.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Gerly Lootus
6397 652
[email protected]
4 (4)