Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. november 2021
Sisu (failidest)
KORRALDUS
12. november 2021 nr 1-17/21/2758
Tiiu kinnisasja osaline avalikes huvides
riigile omandamine
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Raudteetaristu arendamist
koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica
projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet.
Pärnu maakonnas Tori vallas Elbi külas paikneva kinnistu registriosa nr 3739550 koosseisu
kuulunud Tiiu katastriüksus tunnusega 80801:001:0778 (edaspidi Tiiu kinnisasi) jäi raudtee
eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. Kinnistu omanikuna on
12.01.2016 sisse kantud Läike Grupp OÜ (registrikood 12155438). Kinnistusraamatu registriosa
nr 3739550 III jakku kandena nr 1 on 22.06.2016 sisse kantud ning 09.08.2019 muudetud märkus
rendilepingu kohta, mille järgselt on kinnistu antud rendile SBN GRUPP OÜ-le (registrikood
14766881) tähtajaga 10.02.2036.
Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 07.10.2020 kirjaga nr 7-21/20/8386-2 kinnisasja avalikes
huvides omandamise menetlusest. Riigile omandatav osa on kinnisasja ca 2,88 ha suurune
äralõige. Omandatav osa koosneb avalikes huvides vajalikust raudtee maaeraldusest koos
kavandatava juurdepääsutee ja kraaviga suurusega ca 2,04 ha ning kinnisasja läänepoolsest osast
suurusega ca 0,84 ha, mis jääb raudteest tulenevalt iseseisva kasutuseta ning mille omandamise
soovist on kinnisasja omanik Maa-ametit teavitanud 14.10.2020 kirjaga.
Maa-amet tellis Tiiu kinnisasja hüvitusväärtuse leidmiseks erakorralise hindamise Domus
Kinnisvara Vahendus OÜ-lt. 06.04.2021 koostatud eksperthinnangu nr 0036-3-21 kohaselt on Tiiu
kinnisasja ca 2,88 ha suuruse äralõike hüvitusväärtus 4200 eurot, mis on võrdne äralõike
turuväärtusega. Kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetlusega kaasnevat kahju ega
saamata jäävat tulu ei tuvastatud. Kinnisasja rendilevõtjale kaasnevat kahju ei tuvastatud.
Maa-amet esitas kinnisasja omanikule 16.04.2021 kirjaga nr 7-21/21/6799 Domus Kinnisvara
Vahendus OÜ eksperthinnangu nr 0036-3-21 alusel pakkumuse Tiiu kinnisasja ca 2,88 ha suuruse
osa omandamiseks riigile hinnaga 5495 eurot, mis sisaldas tasu kinnisasja eest 4200 eurot,
motivatsioonitasu 1 159 eurot, mis vastas Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,8-
kordsele keskmisele brutokuupalgale pakkumuse tegemise hetkel, ja täiendavat hüvitist
asjaajamise eest 136 eurot.
Omandamise läbirääkimistel vaidlustati kinnisasja omandatava osa hüvitusväärtus tuginedes
kinnistu registriosa nr 3739550 III jakku kandena nr 1 sisse kantud rendilepingule, mille alusel on
Maa-ametilt soovitud hüvitusväärtuse juurde arvata rendilepingu lõppemisest tulenev kaasnev
kahju ning saamata jääv tulu. Maa-amet on menetluse käigus palunud edastada tõendeid, mis
näitaks, et kinnisasja on rendilepingust tulenevatel eesmärkidel kasutatud. Kinnisasja omaniku ja
rendilevõtja poolt edastatud tõendite, OÜ Domus Kinnisvara Vahendus poolt koostatud
eksperthinnangu ning registritest saadava info kohaselt pole Maa-ameti hinnangul tõestatud
kinnisasja lepingujärgne kasutus. Maa-amet on hinnangu andmisel tuginenud järgnevale:
a) Pärnu maakonnaplaneeringu eskiislahenduse materjalid on olnud kättesaadavad alates
05.10.2015, eskiislahenduse tutvustamine oli avalik ning see on saanud laialdast kajastust
üleriigiliselt. Maakonnaplaneeringu eskiislahenduses oli raudteetrassi eelistatud asukoht
ette nähtud ka lõigus 5D. Seega on trassi eelistatud paiknemine lõigus 5D olnud avalik
informatsioon enne Läike Grupp OÜ poolt Tiiu kinnistu omandamist ja rendilepingu
sõlmimist. Samuti on Tiiu kinnistu eelmine omanik kinnistu müügilepingu punktis 1.8.6.
kinnitanud, et Lepingu esemetel pole müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud
puudusi, millest müüja oleks teadlikult või tahtlikult ostjale teatamata jätnud. Võttes
arvesse, et Tiiu kinnistu eelmisele omanikule on 29.09.2015 saadetud kirjalik teade Rail
Baltica maakonnaplaneeringu eskiislahenduse tutvustamisest ning see saadeti talle kui
trassikoridoriga seotud kinnistu omanikule, oli ta kohustatud andma ostjale teada kinnistule
planeeritavast võimalikust raudteest.
b) Läike Grupp OÜ on esitanud planeerimismenetlusega seotud määruskaebused Tallinna
Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Riigikohus on jätnud
02.10.2017 kohtumäärusega Läike Grupp OÜ määruskaebuse rahuldamata, seega pole
Läike Grupp OÜ vastuväited ja kaebused takistanud maakonnaplaneeringu kehtestamist.
Maa-amet lähtub omandamise menetluse läbiviimisel kehtivast maakonnaplaneeringu
lahendusest.
c) Menetluse kirjavahetusest lähtuvalt ei ole rendilepingu eesmärgid olnud läbipaistvad ning
on olnud seotud suure äririskiga. Rendilepingu kohaselt on rentnikul õigus:
1) rajada Tiiu kinnisasjale haruldaste (ravim)taimede kasvatus (p 4.2);
2) rajada Tiiu kinnisasjale tiigid, sh süvatiigid erinevate kalaliikide kasvatamiseks
ja aretamiseks (p 4.3);
3) rajade metsloomade liikumise tõkestamiseks piirdeaiad (p 4.4).
SBN GRUPP OÜ 17.01.2021 kirjast Domus Kinnisvara Vahendus OÜ hindajale
väidetakse, et tiikidele ja taimekasvatusele lisaks on eesmärk rajada puhkekompleks. SBN
GRUPP OÜ 27.06.2021 kirjas Maa-ametile väidetakse, et plaanis oli 2016. aasta lõpus
alustada metsa puhkemajakeste, saunamaja ja tiigi rajamisega ning kavas oli tegevusest
tekkiva pinnase kasutamine. Mitte ühegi nimetatud tegevusega ei ole kogu rendilepingu
kehtivuse aja jooksul alustatud ning ükski nimetatud tegevus ei ole ilma vastavate lubade
või detailplaneeringuta võimalik. Ühtki luba seni taotletud ei ole, samuti ei ole pöördutud
kohaliku omavalitsuse poole detailplaneeringu algatamise sooviga. Seega on tegemist
plaanidega, mis ei ole käesoleva ajani realiseerunud ja mille realiseerimine ei ole suure
tõenäosusega ka võimalik, kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb Tiiu kinnisasi
rohekoridori ja metsamaa juhtotstarbega alale. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ poolt
koostatud eksperthinnangus nr 0036-3-21 (lk 22) on välja toodud kohaliku omavalitsuse
hinnang, mille järgselt ei ole tegemist ärilisel eesmärgil kasutatava maaga ehk viidatud
äriprojekti läbiviimine ei pruugi olla realiseeritav.
d) Väljavõte eksperthinnangust nr 0036-3-21 (lk 21): „Hindaja loeb rentniku selgitustest
välja, et rentnik on perioodiliselt maksnud renti lepingus märgitud eesmärgil ehk ärilise
projekti teostamise eesmärgil (õigusega rajada kalakasvatus ja -arendus, ravimtaimede
kasvatus jms). Hindaja hinnangul pidi rentnik rendilepingu sõlmimise ajal olema teadlik
oma tegevusest, s.h. maa kasutamisvõimalusest äriotstarbelisel eesmärgil. Sellele
vaatamata otsustas rentnik võtta riski ja sõlmida rendilepingu maa kasutamiseks ärilisel
otstarbel ning riski võttes oli võimalus, et maad ei saa kasutata sihtotstarbeliselt. Kohaliku
omavalitsusega suheldes on hindaja tuvastanud, et viimane risk on ka realiseerunud ning
antud riski võib pidada rentniku ettevõtlusega seotud riskiks. Hindaja hinnangul ei ole
2
KAHOSega reguleeritud äritegevuse riskide hüvitamine, mistõttu ei kuulu tasutud rent
hüvitamisele, liiatigi veel siis, kui renti on makstud eesmärgi nimel, mida ei saa lugeda
juriidiliselt teostatavakski.“
e) Rendilevõtja on 27.06.2021 põhjendanud, et on siiani üüri tasunud, kuna on olnud lootus, et
trassi koridori valik võib muutuda või antud projekt võib üldse ära jääda. Riigihalduse minister
kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu, mille järgselt on
määratud Pärnu maakonda läbiv raudtee trassi koridor. Riigikohtu 19.05.2020 otsusega
kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine"
tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas, kuid Tiiu kinnisasi nimetatud trassilõikudesse ei
jää. Seega ei ole rentniku lootus projekti ärajäämise osas põhjendatud.
f) Renditasu 6000 eurot aastas, mis on kinnisasja hinnangulist turuväärtust (valdavalt raiutud
metsamaa) arvestades ebaharilikult kõrge. Samuti on rendilepingu ennetähtaegse
ülesütlemise puhuks sätestatud rendileandja ulatuslik hüvitamiskohustus (rendilepingu
punkt 5.4.), olenemata sellest kumb pool lepingu üles ütleb ning mis põhjusel.
Õigussuhetes tuleb toimida, arvestades hea usu põhimõtet - õiguse teostamine ei ole
lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Nimetatud hüvitamiskohustus on Maa-ameti hinnangul tsiviilseadustiku üldosa seaduse
§ 138 kohaselt vastuolus hea usu põhimõttega.
g) Rendilepingu maksed on osaliselt tasutud sularahas, mille tegelikku tasumist pole võimalik
kontrollida.
h) Kinnisasja omanik edastas 28.04.2020 Maa-ametile rendilevõtja poolt saadetud
rendilepingu ülesütlemise teade. Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 07.10.2020
kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest, mille vastuseks teavitati Maa-ametit
rendilepingu jätkuvast kehtivusest. Siinjuures on oluline ära märkida, et Maa-ametit
teavitati rendilepingu taaskehtivusest pärast omandamise teate kättetoimetamist, mis on
ca 6 kuud hiljem rendilepingu ülesütlemise teate esitamisest kinnistu omanikule.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne
tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev
tahteavaldus.
Kogutud informatsiooni kogumina analüüsides on Maa-ameti hinnangul nimetatud rendilepingu
puhul tegemist tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõistes näiliku tehinguga. Näilik tehing on
tühine ning tühise tehingu alusel esitatavad mistahes nõuded riigi poolt hüvitamisele ei kuulu.
Rendilepingu vormistamine ja selle kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmine on tehtud
selleks, et takistada kinnistu omandamist riigi poolt või omandamise korral tagada võimalus nõuda
riigilt kahjutasu. Rendilepingu märkus on kinnistusraamatusse kantud tühise tehingu alusel,
mistõttu on tegemist ebaõige kandega asjaõigusseaduse § 65 tähenduses.
Läbirääkimiste tulemusena nõustus kinnisasja omanik Maa-ameti 16.04.2021 kirjaga nr
7-21/21/6799 esitatud omandamise pakkumusega, kuid kinnisasja omanik ega rendilevõtja ei ole
esitanud kooskõlastust Tiiu kinnistu jagamiseks selliselt, et registriosa III jao esimene kanne ja
valdusõigus jääks koormama üksnes olemasolevat kinnistut ning moodustatavatele, riigile
omandatavatele kinnistutele märkus ega rendilepingust tulenev rendilevõtja valdusõigus üle ei
läheks.
Maa-amet korraldas Tiiu katastriüksuse jagamise ning jagamise tulemusena moodustatud riigile
omandatavad Rapla-Pärnu raudtee 434 (katastritunnus 80901:001:0826, pindala 2,04 ha,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Tiiunurga (katastritunnus 80901:001:0825, pindala
8452 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksused registreeriti 15.07.2021
maakatastris.
Käesoleva korraldusega omandab Maa-amet MKM-i volitusel Tiiu kinnistu koosseisu kuuluvad
Rapla-Pärnu raudtee 434 ja Tiiunurga katastriüksused riigile, kuid ei aktsepteeri Tiiu kinnistu
registriosa III jakku kandena nr 1 sisse kantud rendilepingut.
Tiiu katastriüksuse jagamise käigus täpsustus omandatava osa pindala. Eksperthinnangu koostaja
on 01.11.2021 kirjalikult kinnitanud, et pindala täpsustumise tõttu Tiiu kinnisasjast omandatava
3
osa hüvitusväärtus ei muutu.
Täpsustunud motivatsioonitasu on 1194 eurot, mis on Statistikaameti poolt avaldatud eelneva
aasta 0,8-kordne keskmine brutokuupalk käesoleval hetkel. Menetluses osalemisega kaasneva
asjaajamise eest makstav täpsustatud täiendav hüvitis on 140 eurot, mis vastab Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine
brutotunnipalk on 8,75 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva
aasta (juuli 2020 – juuni 2021) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena.
Tiiu kinnisasja osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 5534 (viis tuhat viissada
kolmkümmend neli) eurot ning ostu-müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM Rail Baltica
raudteetrassi rajamiseks ettenähtud eraldiste arvelt. Müügilepingus kajastatakse katastriüksuste
väärtused järgmiselt: Rapla-Pärnu raudtee 434 (80901:001:0826) katastriüksuse väärtus 4304
eurot ja Tiiunurga (80901:001:0825) katastriüksuse väärtus 1230 eurot.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise
kokkuleppemenetluse teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti
avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib
Maa-amet olla menetluse läbiviija riigi huvi korral.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
KAHOS § 10 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnisasja osa omandamist, kui
omandatakse vaid kinnisasja osa ja kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et
selle ühte või mitut osa ei saa enam otstarbekalt kasutada.
KAHOS § 27 lõige 1 sätestab, et kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega,
esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise
raha eest või selle vahetamise teise kinnisasjaga.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara
valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes
on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 10
lõikest 1 ja § 27 lõigetest 1 ja 6 ning RVS § 7 lõikest 1:
3.1 Omandada riigile Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jäävad Läike Grupp OÜ
(registrikood 12155438) omandis olevad Pärnu maakonnas Tori vallas Elbi külas
paiknevad kinnistu registriosa nr 3739550 koosseisu kuuluvad alljärgnevad
katastriüksused hinnaga kokku 5534 eurot, mis koosneb kinnisasja tasust 4200 eurot,
motivatsioonitasust 1194 eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest 140 eurot:
3.1.1 Rapla-Pärnu raudtee 434 katastriüksus katastritunnusega 80901:001:0826,
pindalaga 2,04 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%;
3.1.2 Tiiunurga katastriüksus katastritunnusega 80901:001:0825, pindalaga 8452 m2,
sihtotstarbega maatulundusmaa 100%.
3.2 Maakorralduse osakonnal sõlmida punktides 3.1.1. ja 3.1.2. nimetatud katastriüksuste
4
riigile omandamise leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu
omanikule.
3.3 Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, Läike Grupp OÜ, SBN GRUPP OÜ, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
5