dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. november 2021
Viit
65
Registreeritud
15. november 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Triinu Sillamaa

Failid

  • 📎65 15.11.2021 Ministri määrus.asice879 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 15.11.2021 nr 65 Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad 1 majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded „ Lisa (muudetud sõnastuses) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste tähistamiseks alljärgnevaid lühendeid: 1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine; 2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine; 3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ tüübikinnitusega mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.10.2016; 4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.10.2016; 5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine; 2 Mõõtevahendi liik Kasutusala Täpsusnõue1 Metroloogilise Taatluskehtivusaeg kontrolli liik aastates ja menetlus mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel 1 2 3 4 5 1. MASSIMÕÕTEVAHENDID 1.1 Mitteautomaatkaalud, mis 1.1.1 jaekaubanduses ja muudes klass III V2 1 on hinnanäidikuga või tehingutes tarbijatega või kokkuostul hinnanäidikuta, trükiseadmega 1.1.2 väärismetalli, väärismetalltoote, klass II või trükiseadmeta elektroonsed, vääris- või poolvääriskivi kaalumiseks elektromehaanilised või jaekaubanduses või kokkuostul mehaanilised 1.1.3 tee või maitseainete kaalumiseks klass II või III jaekaubanduses või kokkuostul 1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III 1.1.5 tollitava või aktsiisikauba koguse klass II või III mõõtmisel 1.1.6 aktsiisikauba etanoolisisalduse klass II määramiseks 1.1.7 kinnispaki pakendaja või importija klass II või III käitlemisprotsessides täitekoguse kontrollimiseks 4 1.1.8 ravimi koguse kontrollimiseks või klass II valmistamiseks apteegis 1.1.9 lossitava kala koguse mõõtmisel klass III või IIII 1.1.10 romusõidukist eraldatud osade ja klass III või IIII vedelike kaalumiseks 1.1.11 väärismetalltoodete riiklikus klass II järelevalves, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.12 ekspertiisi teostamiseks klass II või III kohtueelses menetluses ja väärteo kohtuvälises menetluses 1.1.13 kontrollostul toote massi klass II või III määramiseks tulenevalt tarbijakaitseseadusest, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.14 sõiduki kaalumiseks, kui klass III mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.15 sõiduki ratta- ja teljekoormuse klass III või IIII mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseks, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus 4 5 järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.16 kinnispaki täitekoguse ning klass II või III mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimiseks, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.17 meditsiinis patsiendi tervise klass III 5 kontrollimiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks 1.2 Etiketi ebavõrdse täitumusega kauba klass XI, XII, XIII, XIIII, V1 1 trükkimisseadmetega eelpakendamiseks juhul, kui kaalu näit ja Y(I), Y(II), Y(a) või Y(b) varustatud automaat- või selle väljatrükk loetakse paki täitekoguse klass II või III V2 mitteautomaatkaalud lõpptulemuseks jaekaubanduses vastavalt tüübikinnitusele ST1 1.3 Automaatkaalud 1.3.1 jaekaubanduses, kinnispaki klass XI; XII; XIII; XIIII; V1 1 täitekoguse kontrollimiseks, tollitava või Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) aktsiisikauba koguse mõõtmiseks (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) ST1 vastavalt tüübikinnitusele 1.3.2 liikuva vaguni või rongi kaalumiseks klass 0,5 V1 2 5 6 tollitava või aktsiisikauba koguse ST1 mõõtmiseks 1.3.3 liikuva sõiduki kaalumiseks tollitava klass 0,5 ST2 1 või aktsiisikauba koguse mõõtmiseks 1.3.4 liikuva sõiduki kaalumiseks riiklikus kogumass ±1%, ±2%, ±3%, ST2 0,5 järelevalves ±5%, ±7%, ±10%; 1.3.5 lossitava kala koguse mõõtmisel klass XI; XII; XIII; XIIII; V1 1 Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID 2.1 Kestva dünaamilise 2.1.1 vedeliku koguse mõõtmiseks klass 0,5 V1 1 toimimisega mõõtesüsteemid: jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba sh kütusetankur; koguse mõõtmiseks EÜ mõõtesüsteemid autotsisternil; laeva, raudtee- ja autotsisterni ST1 laadimisel; lennuki tankimiseks; piima ja muu 2.1.2 enne 30.10.2006 riigisisese ST1 toiduvedeliku mõõtesüsteemid tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) vedeliku koguse mõõtmiseks 6 7 või tollitava või aktsiisikauba koguse mõõtmiseks 2.2 Pideva toimimisega tollitava või aktsiisikauba koguse klass 0,3 V1 1 mõõtesüsteemid torustikel mõõtmiseks ST1 2.3 Vedelgaaside jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba klass 1,0 V1 1 mõõtesüsteemid (vedelgaas on koguse mõõtmiseks rõhu all ja temperatuuril –10 °C ST1 või kõrgem) ning punktide 2.1 ja 2.2 kohased mõõtesüsteemid vedelikele, mille temperatuur on alla –10 °C või üle 50 °C, dünaamiline viskoossus suurem kui 1000 mPa·s või suurim mahukulu mitte üle 20 l/h 2.4 Baarimõõdunõud jaekaubanduses ja muudes tehingutes ülekandemõõdud: ±2 ml / V1 piiramatu, (mahumõõdud) tarbijatega ±3% (joonmõõt) või +4 ml / või kuni +6% (servamõõt); sündmuseni, mis serveerimismõõdud: ±5% / võib mõjutada ±(5 ml +2,5%) (joonmõõt) mõõdunõu või +10% / +(10 ml +5%) geomeetriat (servamõõt) 3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID 3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass 1,5 või 1,0; V1 piiramatu ja tema kliendi vaheline tehing, kordustaatluses kehtib aktsiisikauba koguse mõõtmiseks veapiiride kahekordne väärtus 7 8 ±3% / ±2% EÜ membraangaasiarvestid; ±2% / ±1% rootor- ja turbiingaasiarvestid; kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus 3.2 Gaasi leppekoguse mille näitude alusel toimub võrguettevõtja ±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8 mõõturid ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba koguse mõõtmiseks ST1 4. VEE- JA SOOJUSARVESTID 4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille näitude 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 5 alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi ≤ 30 °C) või ±5% / ±3% vaheline tehing, DN < 300 mm; vee (veetemperatuuril > 30 °C); võtmisel koguse mõõtmisel kordustaatluses kehtib keskkonnakaitseloaga, kui kasutatakse veapiiride kahekordne veearvestit, DN < 300 mm väärtus klass A, B või C; EÜ kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus klass A, B või C; klass 1 või ST1 2; kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 10 koguse mõõtmisel, kui kasutatakse ≤ 30 °C) või ±5% / ±3% veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu < (veetemperatuuril > 30 °C); 900 m3/h kordustaatluses kehtib 8 9 veapiiride kahekordne väärtus klass A, B või C; EÜ kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus klass A, B või C; klass 1 või ST1 2; kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus soojusenergia koguse mõõtmiseks, mille klass 2 või 3 V1 5 näitude alusel toimub võrguettevõtja ja 4.2 Soojusarvestid ja nende tema kliendi vaheline tehing, alakoostud vastavalt tüübikinnitusele ST1 kulumõõtemuunduriga, mille DN < 300 mm 5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID 5.1 Staatilised mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass A, B või C V1 12 aktiivelektrienergia arvestid ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba koguse mõõtmiseks vastavalt tüübikinnitusele EÜ klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1 5.2 Elektromehaanilised mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass A, B või C V1 16 aktiivelektrienergia arvestid ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba koguse mõõtmiseks klass A, B, 1 või 2 ST1 6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID 6.1 Pikkusmõõdud jaekaubanduses, või kauba klass I, II, III, D või S V1 piiramatu, 9 10 (mõõdulindid ja jäigad või eelpakendamisel; tollitava või klass I, II või III EÜ kui enne seda ei pooljäigad mõõdud) aktsiisikauba koguse mõõtmisel, tasu toimu sündmust, arvestamiseks postiteenuse osutamisel; mis võib mõjutada riiklikus järelevalves ja sõiduki ST1 pikkusmõõdu tehnonõuetele vastavuse kontrolli geomeetriat teostamisel ülevaatuspunktis, kui pikkuse 4 mõõtmisel kasutatakse mõõdulinti pikkusmõõdud klass D, S ja lood- mõõdulindid 6.2 Statsionaarsete mahutite tollitava või aktsiisikauba koguse klass II ST2 2 automaatsed nivoomõõturid mõõtmiseks 6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks jaekaubanduses või klass I, II või III V1 3 kauba eelpakendamisel ST1 6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui pikkuse mõõtmisel klass I, II või III ST2 3 kasutatakse mõõterattaid 6.5 Mitme dimensiooni paki mõõtmete määramiseks posti- või vea piirväärtus ±1d, kus d on V1 10 mõõtemasinad hoiuteenuse osutamisel skaalajaotise väärtus 7. MUUD MÕÕTEVAHENDID 7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna arvestamine ei toimu laboritingimustel: ±0,1% V1 2 infoühiskonna teenuse vahendusel aega ja ±0,2% vahemaad väljendavate impulsside ST1 arvust, ±0,1% tasunäidu arvutamise viga 7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel ST2 1 meetodil laboritingimustes: kiirusel kuni 100 km/h ±1 km/h ja kiirusel üle 100 km/h ±1% mõõtevahendi näidust 10 11 7.3 Mootorsõidukite liiklusjärelevalves ja sõiduki klass 0 või I V1 1 heitgaaside analüsaatorid tehnonõuetele vastavuse kontrolli ST1 teostamisel ülevaatuspunktis 7.4 Tõenduslikud alkomeetrid riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni ST2 0,5 0,4 mg/l , ±5% väärtustel 0,4 mg/l kuni 2 mg/l, ±20% väärtusel üle 2 mg/l; kordustaatlusel ±0,032 mg/l väärtustel kuni 0,4 mg/l; ±8% väärtustel 0,4 mg/l kuni 2 mg/l, ±30% väärtusel üle 2 mg/l Märkused: 1 Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist. Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit. 2 Korteriühistu võib kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid. 11 05.11.2021 Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel. Eelnõu väljatöötamine on tingitud metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade ümbersõnastamise vajadusest, kuna alates 1. maist 2021. a tunnistati kehtetuks kaubandustegevuse seadus, mis võimaldas kasutada mainitud seaduse mõisteid viitavalt. Lisaks leevendatakse eelnõuga tolli- ja aktsiisimõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite metroloogilisi kontrollinõudeid. Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 65) sätestab muuhulgas tolli- ja aktsiisimõõtmiseks kasutatavate taatluskohustuslike mõõtevahendite loetelu koos taatluskehtivusaegadega. Metroloogia valdkond viidi peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusega nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri vastutusvaldkonnaks, mistõttu majandus- ja taristuministri määruse nr 65 muutmise määrus on ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määrus. Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna vastavushindamise ja metroloogia nõunik Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], tel: 625 6351). Eelnõu eesmärk on ajakohastada kehtetuks tunnistatud kaubandustegevuse seadusega seotud terminid ja vähendada ettevõtjate halduskoormust, leevendades mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike metroloogilise kontrolli nõudeid. Mõõtemahutite, mida peamiselt kasutatakse tolli- ja aktsiisimõõtmiseks, taatluskohustuse eemaldamisega suurendatakse ettevõtjate valikuvõimalusi kasutada metroloogilise kontrolli teenust ka väljastpoolt Eestit ja sellega tagatakse kalibreerimisteenuse vaba liikumine Euroopa Liidu turul. Tolli- ja aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus tagatakse jätkuvalt läbi mõõtetulemuste jälgitavuse ehk kasutades mõõtmisteks jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendeid. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega nr 65 on kehtestatud mõõtevahenditele metroloogilise kontrolli kohustus ja kontrollimise sagedus kindlatel kasutusaladel eesmärgiga tagada mõõtmiste usaldusväärsus. Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 65 § 2 lõige 2, mis sätestas, et määruse nr 65 lisas metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade määratlemisel kasutatakse kaubandustegevuse mõisteid kaubandustegevuse seaduse 1 tähenduses, kuna kaubandustegevuse seadus tunnistati kehtetuks alates 1. maist 2021. a ja seega ei saa mõistete kasutamist nimetatud seadusega enam siduda. Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 65 lisa, millega kehtestatakse kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused määruse nr 65 lisas puudutavad metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade ajakohastamist ning mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate püsitorustike eemaldamist taatluskohustuslike mõõtevahendite nimistust. Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade ajakohastamine on vajalik, kuna kehtiva määruse nr 65 lisas kasutatakse kasutusalade määratlemisel kaubandustegevuse seaduses sätestatud kaubandustegevuse liigitust. Jaekaubanduses ja muude tarbijatega seotud tehingute piiritlemisel on määruse nr 65 lisas kasutusalana kasutusel „kaubandustegevuses, välja arvatud hulgikaubanduses“. Eeltoodud viisil on kasutusala näiteks määratletud mitteautomaatkaalude (lisa p 1.1.1), etiketi trükkimisseadmetega varustatud automaat- või mitteautomaatkaalude (lisa p 1.2), kütusetankurite (lisa p 2.1) ja mõõdulintide (lisa p 6.1) korral. Selliselt on tagatud nii tarbijatele osutatavate teenuste kui ka erinevates müügikohtades (jaekaubanduses, toitlustuses, tänava- või turukaubanduses) kaupade müügil koguse järgi metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendi kasutamine. Kaubandustegevusalade liigitus tuleneb praegu äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK), mille järgi on toitlustus ja tarbijatega seotud teenused jaotatud erinevate klassifikaatorite alla ja EMTAK järgi ei ole ühtset nimetust. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada määruse nr 65 lisas kasutusalade määratlemisel EMTAK nimetusi. Eelnõuga asendatakse määruse nr 65 lisas esitatud tabelis kasutusala „kaubandustegevuses, välja arvatud hulgikaubanduses“ mitteautomaatkaalude, automaatkaalude ja baarimõõdunõude kasutusalaga „jaekaubanduses ja muudes tehingutes tarbijatega“ ning pikkusmõõtude ja pikkusmõõtemasinate korral kasututusalaga „jaekaubanduses“. Kaalusid ja baarimõõdunõusid kasutatakse kaupade kaalumisel lisaks jaekaubandusele ka toitlustuses ja teenuste osutamisel. Näiteks kasutatakse kaalusid riiete koguse määramisel pesu pesemise või keemiline puhastuse teenuse osutamisel. Kasutusalade määratlemise ümbersõnastustega jäävad kohustuslikud kasutusalad sisuliselt samaks. Seega muudatused ei ole sisulised, vaid on vormilised ja õigusselgust loovad, tulenedes kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest. Määrusesse ei lisatud täiendavaid mõisted, kuna edaspidi kasutusalade kirjeldamisel kasutatud mõisted on üldtuntud mõisted. Lisast eemaldatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liikide seast menetlus, mis sätestas mõõtevahendi kalibreerimistulemuste alusel riigisisese esmataatluse läbimise, kuna seda menetlust kasutati ainult mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike ning mitte muude lisasse jäävate mõõtevahendite korral. Eelnõuga eemaldatakse kehtiva määruse nr 65 lisas esitatud tabeli punktid 2.4–2.7, millega edaspidi ei kuulu statsionaarsed, liikuvad ja laevamõõtemahutid ning nende juurde kuuluvad püsitorustikud taatluskohustuslike mõõtevahendite hulka. Eelnimetatud mõõtevahendeid kasutatakse tollitava ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, kus mõõtmise jälgitavus on tagatud pädeva mõõtjaga, kes peab omama akrediteeringut või olema erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, ja kasutama mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud või taadeldud (kui seda liiki mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse) mõõtevahendit ning asjakohast metoodikat. Sellepärast ei ole vajalik tollitava ja aktsiisikauba koguse mõõtmise korral riigisisest mõõtevahendite vastavushindamise menetlust ehk taatlust kohaldada ja piisab jälgitavast kalibreerimisest. Erandiks on lihtsamaid mõõtmisi tegevad väikesed alkoholitootjad, 2 kellel ei ole nõutud pädeva mõõtja kasutamine, kui on nõutud mõõtmiste tegemine rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt ja taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi kasutamine. Taatlusnõude korral on kehtestatud riigisisesed nõuded ja on piiratud mõõtmisteenuse kasutamine väljastpoolt Eestit, kui Eestis on vastavas valdkonnas pädev taatluslabor olemas. Mõõtemahutite riigisiseseks taatluseks on Eestis pädevad taatluslaborid, kes kasutavad meetodeid, mis eeldavad mahuti 2–3 nädalast kasutusest eemaldamist, kuna on vajalik mahuti tühjendamine ja põhjalik puhastamine mõõtja ehk inimese mahutitesse ohutuks sisenemiseks. Jälgitava kalibreerimisnõude lisamise korral on võimalik kasutada mõõtmisteenust ka väljastpoolt Eestit, mille tulemusena saavad ettevõtjad soovi korral valida mõõtja sisenemist mittevajava kaugmõõtmisi teostava labori kalibreerimisteenuse, mis on ettevõtja tegevusele vähem koormavam. Eestis on üks taatluslabor, kes pakub elektroonilise skänneriga mõõtmisi, kuid ka selle meetodi korral on vajalik inimese mahutisse sisenemine mõõtevahendi seadistamiseks. Mõõtemahutite puhul täna kasutatava metroloogilise kontrolli menetlus ehk kalibreerimistulemuste alusel riigisisese esmataatluse läbimine on sisuliselt samaväärne kalibreerimisega. Erinevus kalibreerimisest seisneb selles, et lisaks kalibreerimistulemuses välja toodud mõõtevahendi täpsusnõudele väljastatakse ka taatlustunnistus, kus tunnistatakse mõõtevahendi täpsusklass määruses nr 65 sätestatud nõuetele vastavaks. Edaspidi tuleb mõõtemahutit kasutaval ettevõttel ja korrakaitseorganil järelevalve käigus mõõtemahuti mõõtetulemuse määramatuse nõuetele vastavust, sh täpsusnõuet, kontrollida kalibreerimistunnistuselt. Tulenevalt rahandusministri 3. juuli 2017. a määruse nr 58 „Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise kohta“ § 3 lõike 5 punktist 6 peab ettevõtja tollilao, ajutise ladustamise koha pidamise või vabatsoonis tegutsemise loa taotlemisel esitama Maksu- ja Tolliametile Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) saadud teatise ehk heakskiidu tollilaos kauba (nt vedelkütused, vedelgaas) ladustamiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike metroloogilisele kontrollile. Seega on tagatud enamus statsionaarsete mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike kalibreerimistulemuste, sh väljastpoolt Eestit saadud kalibreerimistunnistuste, hindamine Eestis kehtivatele riigisisestele nõuetele vastavat pädevust omava järelevalveameti poolt. Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike täpsemad nõuded, sh täpsusklass, on praegu dubleeritud määruses nr 65 ning alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 331 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määruses nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 103). Eemaldades eelnimetatud mõõtevahendid määruse nr 65 lisast, ei muutu nende mõõtevahendite täpsusnõue, mis tuleneb edaspidi ainult määrusest nr 103. Spetsiifilised metroloogilised nõuded, sh kalibreerimisnõuded ja kontrolliintervall, mõõtemahutitele ja nende juurde kuuluvatele torustikele tulenevad asjakohastest standarditest ja muudest tehnilistest spetsifikatsioonidest. Kehtivas määruses nr 65 on mõõtemahutite taatlusintervall 10 aastat või kui mahuti geomeetrilised omadused muutuvad. Määruse nr 65 taatlusintervallide määratlemisel on lähtutud vastavatest tehnilistest spetsifikatsioonidest ja standarditest, mistõttu kontrolliintervalli pikenemine on asjakohane ja kooskõlas valdkondlike soovitustega. Näiteks statsionaarseid silindrilisi vertikaalseid mõõtemahuteid käsitlev asjakohane standard on EVS-ISO standard 7507-1:2006 „Toornafta ja vedelad naftatooted. Vertikaalsete silindriliste mahutite kalibreerimine. Osa 1: Mõõdulindimeetod“ ja selle lisa B punkti B.5.2 kohaselt on täieliku ümberkalibreerimise intervall 15 aastat, millest tuleb edaspidi lähtuda. Uus kalibreerimine tuleb jätkuvalt teha ka juhul, kui mahuti geomeetrilised omadused 3 muutuvad. Mahuti geomeetriliste omaduste muutus on näiteks mahuti ümberehitus, baaskõrguse muutus, mahuti vajumine. Samuti on võimalik kahtluse korral järelevalve käigus teostada kontrollmõõtmisi või tellida ekspertiise lähtudes korrakaitseseaduse (sh § 49 lõikest 51) regulatsioonist. Kuna praegu kasutusel ja taadeldud mõõtemahutite ning nende juurde kuuluvate torustike taatlus põhineb kalibreerimisel, siis ka nende järgmine kalibreerimine tuleb teha vastavalt määruses nr 103 sätestatule ja järgides asjakohaseid standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone. Enne muudatuse jõustumist taadeldud statsionaarsetel mõõtemahutitel tuleb uus täielik ümberkalibreerimine teha kui taatlusest on möödas 15 aastat. Seega pikeneb automaatselt ka kasutusel olevate mõõtemahutite kontrolli intervall. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse nr 65 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse nr 65 muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike taatluskohustuse asendamisest jälgitava kalibreerimisega. Kaasnev mõju: 1. Mõju majandusele 1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm 1: Statsionaarseid mõõtemahuteid kasutatavaid aktsiisiladudena toimivaid kütusega tegelevaid ettevõtteid on ca 30 ja alkoholiga tegelevaid ettevõtteid ca 60. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike. Taatlusnõude asendamisel jälgitava kalibreerimisnõudega on ettevõtjatel soovi korral võimalik tellida teenust laiemalt ringilt pädevatelt laboritelt, sh välisriikide vastavatelt akrediteeritud kalibreerimislaboritelt. Ettevõtjatest on just tolli- aktsiisiladudes vedelkütust mõõtemahutites ladustamise ning tolli- ja aktsiisimõõtmistega tegelevad ettevõtjad uurinud võimalusi kasutada kalibreerimisteenust väljastpoolt Eestit. Seega saavad ettevõtjad valida labori, kes pakub vähemkoormavat mõõtja sisenemist mahutisse mittevajava kaugmõõtmise meetodit. Kuna edaspidi tuleneb kalibreerimisintervall asjakohasest standardist (EVS-ISO standard 7507- 1:2006), siis tavapärane kontrolliintervall pikeneb poole võrra (kümnelt aastalt viieteistkümnele aastale). Praegu kasutusel ja taadeldud mõõtemahutitel ja nende juurde kuuluvate torustike kontrolli intervall pikeneb samuti automaatselt. Seega vähenevad ettevõtjate regulaarsed kulutused mahutite kontrollmõõtmistele poole võrra. Ühe keskmise kütuse hoidmiseks kasutava mõõtemahuti kalibreerimiskulu on keskmiselt 50 000 eurot, milles enamuse moodustab mahuti puhastamine ning puhastusjääkide utiliseerimine (kalibreerimisteenus moodustab alla 1 %). Arvestatav kaudne kulu on ettevõtjatele ka mahuti kalibreerimisprotseduuride tõttu 2–3 nädalaks mahuti tühjana hoidmine, hinnanguliselt 30 000 eurot mahuti kohta, mis samuti väheneb poole võrra tänu poole pikemale kontrollintervallile. Näiteks on 35 mõõtemahutit omav aktsiisilaona tegutseva kütuse ladustamisega tegeleva ettevõtja kulude kokkuhoid 30 aasta peale 2,8 miljonit eurot, mis aastate peale jaotatuna tuleb ligi 100 000 eurot aastas kulude kokkuhoidu. Alkoholiga tegelevate ettevõtjate kasutuses on väiksemad mahutid, mille taatlus, puhastamine ja puhastusjääkide utiliseerimine on tunduvalt odavam, on kulude kokkuhoid siiski märkimisväärne tulenevalt pikemast kontrolliintervallist. Samas võib pikema regulaarse kontrolliintervalli tõttu tiheneda vajadus mahuti geomeetriliste omaduste muutumise (nt vajumine, remont) tõttu uue kalibreerimise tegemine, mis on jätkuvalt nõutud tagamaks aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus. Kuigi mõjutatud ettevõtjate hulk on väike, 4 on mõju nendele ettevõtjatele suur. Mõõtemahuteid kasutavatele aktsiisiladudena toimivatele ettevõtetele on eelnõu mõjud peamiselt positiivsed. Sihtrühm 2: Taatluslaborid, mida vastava pädevusega on 3. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väga väike. Kõigil kolmel mõõtemahuteid ja nende juurde kuuluvaid torustikke taatlevatel laboritel on olemas ka samas ulatuses kalibreerimislabori akrediteering, mille alusel saavad laborid jätkata nimetatud mõõtevahendite jälgitava kalibreerimisteenuse pakkumist. Positiivse mõjuna saab välja tuua, et laboritel ei pea olema enam kahte akrediteeringut, mis võimaldab mõningast kulude kokkuhoidu. Arvestades, et kahel laboril kolmest on mitmetes valdkondades akrediteeringud, siis eeldatavalt on akrediteerimiskulude kokkuhoid väga väike. Ühel laboril, kes tegeleb ainult mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike taatlemise ja kalibreerimisega, on akrediteerimiskulude kokkuhoid hinnanguliselt 50 %, sh aastatasu väheneb 1050 euro võrra. Negatiivse mõjuna on poole võrra pikenev kalibreerimisintervall, mistõttu väheneb ettevõtjatel vajadus teenuse järele. Teine negatiivne mõju Eestis tegutsevatele laboritele võib olla konkurentsi suurenemine, kuna kalibreerimisteenust saavad ettevõtjad tellida soovi korral ka väljastpoolt Eestit, kus eeliseks võib olla vähem ettevõtte tavapärast tegevust häiriv mõõtja sisenemist mittevajava skaneerimismeetodil kalibreerimine. Samas on konkurentsitingimuste muutumisel Eesti laboritel suurem motivatsioon uusi kalibreerimismeetodeid rakendada, millest paraneb Eesti metroloogiline võimekus. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes väljastab teatiseid tolli- ja aktsiismõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike metroloogilistele nõuetele vastavuse kohta. TTJA väljastab aastas umbes 35– 40 ülalnimetatud teatist, mis hõlmab ligi sadat mõõtemahuti ja torustike taatlustunnistust. Taatlusnõude asendamisel kalibreerimisnõudega ei saa TTJA teatise väljastamisel mõõtevahendi täpsusnõude kontrollimisel lähtuda ainult taatlustunnistusest, mis väljastatakse määruses nr 65 nõuetele vastavale mõõtevahendile, vaid peab kontrollima edaspidi mahutite ja torustike kalibreerimistunnistuselt täpsusnõude vastavust. Samuti peab TTJA välisriikide laborite kalibreerimistunnistuste korral kontrollima tunnistuse väljastanud labori akrediteeringut. Kõigil kalibreerimistunnistustel on tulenevalt akrediteerimisel aluseks oleva standardi nõuetest mõõtevahendi piirviga toodud ning seetõttu on täpsusnõue jätkuvalt tunnistusel olemas. Euroopa Liidu riikide akrediteerimisasutuste kodulehtedel on avalikult kättesaadavad kõik vastava asutuste poolt akrediteeritud asutused ja kalibreerimistunnistusele lisab akrediteeritud kalibreerimislabor alati teda akrediteerinud asutuse info. Arvestades, et TTJA-l on pädevus ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise ja pädevate mõõtjate osas, kes kasutavad mõõtmistes nii taadeldud kui ka jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendeid, siis on TTJA-l vastav võimekus juba olemas. Lisaks on TTJA-l legaalmetroloogia asutusena roll tunnistada taadelduks mõõtevahendid, mille taatlemiseks Eestis vastava pädevusega taatluslabor puudub. Taadelduks tunnistamise aluseks on teise riigi taatlus- või jälgitavate mõõtetulemustega kalibreerimistunnistus, mis samuti näitab, et ka teise riigi kalibreerimislaborite akrediteeringu ja nende väljastatud kalibreerimistunnistuste nõuetele vastavuse kontrolli pädevus on TTJA-l juba olemas. Seega eelnõuga tehtav muudatus ei mõjuta TTJA tegevust sisulise pädevuse osas. Kuna edaspidi tuleneb kontrolliintervall vastavast standardist ja pikeneb viie aasta võrra, siis samal määral väheneb TTJA töökoormus väiksema tihedusega teatiste väljastamise tõttu. Teatiste väljastamine ei ole riigilõivustatud ja muudatusega otseseid riigieelarveliste tulude ja kulude muudatusi ei ole ette näha. Kokkuvõtvalt on määruse muudatuste mõjud positiivsed tulenevalt ettevõtjate kulude kokkuhoiust ja halduskoormuse vähenemisest. Mõõtmiste usaldusväärsus tagatakse 5 aktsiisimõõtmiste korral jätkuvalt kõrgel tasemel läbi pädevate mõõtjate, mõõtetulemuste jälgitavuse ja jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendite kasutamise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamine mõjutab vähesel määral TTJA töökoormust, mis muudatuse jõustudes võimalike välisriigi kalibreerimistunnistuste keerulisemast hindamisest tulenevalt lühiajaliselt tõuseb, ning pikemaajaliselt poole pikema mõõtevahendite kontrolliintervalli ja seetõttu ka samas mahus teatiste koguse vähenemisega väheneb. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Väikepruulijate Liidule, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, AS-le Metrosert, Metrex Mõõtekeskus OÜ-le, Caleb Brett Eesti OÜ-le. Eelnõu läbis enne kehtestamist riigisiseste tehniliste normide muutumise tõttu Euroopa Liidu tehniliste normide teavitamisprotsessi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (OJ L 241, 17.9.2015, p. 1–15) kohaselt. Kooskõlastamisel ja teavitamisprotsessil märkuseid ei esitatud. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →