MÄÄRUS
15.11.2021 nr 65
Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a
määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos
eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate
mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja
statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel.
Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt
nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite
taatluskehtivusajad
1
majandus- ja taristuministri
18.12.2018 määrus nr 65
„Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud
kasutusalad koos eranditega,
metroloogilise kontrolli alla kuuluvate
mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse
täpsustatud nõuded „
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt
nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite
taatluskehtivusajad
Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja
kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste
tähistamiseks alljärgnevaid lühendeid:
1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite
kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine;
2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL
mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud
vastavushindamisprotseduuride läbimine;
3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ
tüübikinnitusega mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul,
kuid mitte hiljem kui 30.10.2016;
4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse
saanud mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid
mitte hiljem kui 30.10.2016;
5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese
esmataatluse läbimine;
2
Mõõtevahendi liik Kasutusala Täpsusnõue1 Metroloogilise Taatluskehtivusaeg
kontrolli liik aastates
ja menetlus
mõõtevahendi
turule
laskmisel ja
kasutusele
võtmisel
1 2 3 4 5
1. MASSIMÕÕTEVAHENDID
1.1 Mitteautomaatkaalud, mis 1.1.1 jaekaubanduses ja muudes klass III V2 1
on hinnanäidikuga või tehingutes tarbijatega või kokkuostul
hinnanäidikuta, trükiseadmega
1.1.2 väärismetalli, väärismetalltoote, klass II
või trükiseadmeta elektroonsed,
vääris- või poolvääriskivi kaalumiseks
elektromehaanilised või
jaekaubanduses või kokkuostul
mehaanilised
1.1.3 tee või maitseainete kaalumiseks klass II või III
jaekaubanduses või kokkuostul
1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III
1.1.5 tollitava või aktsiisikauba koguse klass II või III
mõõtmisel
1.1.6 aktsiisikauba etanoolisisalduse klass II
määramiseks
1.1.7 kinnispaki pakendaja või importija klass II või III
käitlemisprotsessides täitekoguse
kontrollimiseks
4
1.1.8 ravimi koguse kontrollimiseks või klass II
valmistamiseks apteegis
1.1.9 lossitava kala koguse mõõtmisel klass III või IIII
1.1.10 romusõidukist eraldatud osade ja klass III või IIII
vedelike kaalumiseks
1.1.11 väärismetalltoodete riiklikus klass II
järelevalves, kui mõõtevahendit
kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise kontrollimiseks otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.12 ekspertiisi teostamiseks klass II või III
kohtueelses menetluses ja väärteo
kohtuvälises menetluses
1.1.13 kontrollostul toote massi klass II või III
määramiseks tulenevalt
tarbijakaitseseadusest, kui mõõtevahendit
kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.14 sõiduki kaalumiseks, kui klass III
mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis
kehtestatud nõuete täitmise riiklikus
järelevalves otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.15 sõiduki ratta- ja teljekoormuse klass III või IIII
mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki
kogumassi määramiseks, kui
mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis
kehtestatud nõuete täitmise riiklikus
4
5
järelevalves otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.16 kinnispaki täitekoguse ning klass II või III
mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu
kontrollimiseks, kui mõõtevahendit
kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.17 meditsiinis patsiendi tervise klass III 5
kontrollimiseks, diagnoosimiseks või
ravimiseks
1.2 Etiketi ebavõrdse täitumusega kauba klass XI, XII, XIII, XIIII, V1 1
trükkimisseadmetega eelpakendamiseks juhul, kui kaalu näit ja Y(I), Y(II), Y(a) või Y(b)
varustatud automaat- või selle väljatrükk loetakse paki täitekoguse klass II või III V2
mitteautomaatkaalud lõpptulemuseks jaekaubanduses
vastavalt tüübikinnitusele ST1
1.3 Automaatkaalud 1.3.1 jaekaubanduses, kinnispaki klass XI; XII; XIII; XIIII; V1 1
täitekoguse kontrollimiseks, tollitava või Y(I); Y(II); Y(a); Y(b)
aktsiisikauba koguse mõõtmiseks (automaatpiirkaalud); klass
Ref(x)/X(x) (automaatsed
gravimeetrilised
kaalannustid); klass 0,2; 0,5;
1 või 2 (tsüklilise toimega
summeerkaalud); klass 0,5; 1
või 2 (pideva toimega
summeerkaalud)
ST1
vastavalt tüübikinnitusele
1.3.2 liikuva vaguni või rongi kaalumiseks klass 0,5 V1 2
5
6
tollitava või aktsiisikauba koguse ST1
mõõtmiseks
1.3.3 liikuva sõiduki kaalumiseks tollitava klass 0,5 ST2 1
või aktsiisikauba koguse mõõtmiseks
1.3.4 liikuva sõiduki kaalumiseks riiklikus kogumass ±1%, ±2%, ±3%, ST2 0,5
järelevalves ±5%, ±7%, ±10%;
1.3.5 lossitava kala koguse mõõtmisel klass XI; XII; XIII; XIIII; V1 1
Y(I); Y(II); Y(a); Y(b)
(automaatpiirkaalud); klass
Ref(x)/X(x) (automaatsed
gravimeetrilised
kaalannustid); klass 1 või 2
(tsüklilise toimega
summeerkaalud); klass 1 või
2 (pideva toimega
summeerkaalud)
2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID
2.1 Kestva dünaamilise 2.1.1 vedeliku koguse mõõtmiseks klass 0,5 V1 1
toimimisega mõõtesüsteemid: jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba
sh kütusetankur; koguse mõõtmiseks EÜ
mõõtesüsteemid autotsisternil;
laeva, raudtee- ja autotsisterni ST1
laadimisel; lennuki
tankimiseks; piima ja muu 2.1.2 enne 30.10.2006 riigisisese ST1
toiduvedeliku mõõtesüsteemid tüübikinnitustunnistuse saanud
elektroonsed massimõõtesüsteemid
(tiheduse- ja mahulugemid ei ole
ametlikud) vedeliku koguse mõõtmiseks
6
7
või tollitava või aktsiisikauba koguse
mõõtmiseks
2.2 Pideva toimimisega tollitava või aktsiisikauba koguse klass 0,3 V1 1
mõõtesüsteemid torustikel mõõtmiseks ST1
2.3 Vedelgaaside jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba klass 1,0 V1 1
mõõtesüsteemid (vedelgaas on koguse mõõtmiseks
rõhu all ja temperatuuril –10 °C
ST1
või kõrgem) ning punktide 2.1
ja 2.2 kohased
mõõtesüsteemid vedelikele,
mille temperatuur on alla
–10 °C või üle 50 °C,
dünaamiline viskoossus suurem
kui 1000 mPa·s või suurim
mahukulu mitte üle 20 l/h
2.4 Baarimõõdunõud jaekaubanduses ja muudes tehingutes ülekandemõõdud: ±2 ml / V1 piiramatu,
(mahumõõdud) tarbijatega ±3% (joonmõõt) või +4 ml / või kuni
+6% (servamõõt); sündmuseni, mis
serveerimismõõdud: ±5% / võib mõjutada
±(5 ml +2,5%) (joonmõõt) mõõdunõu
või +10% / +(10 ml +5%) geomeetriat
(servamõõt)
3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID
3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass 1,5 või 1,0; V1 piiramatu
ja tema kliendi vaheline tehing, kordustaatluses kehtib
aktsiisikauba koguse mõõtmiseks veapiiride kahekordne
väärtus
7
8
±3% / ±2% EÜ
membraangaasiarvestid; ±2%
/ ±1% rootor- ja
turbiingaasiarvestid;
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne
väärtus
3.2 Gaasi leppekoguse mille näitude alusel toimub võrguettevõtja ±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8
mõõturid ja tema kliendi vaheline tehing,
aktsiisikauba koguse mõõtmiseks ST1
4. VEE- JA SOOJUSARVESTID
4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille näitude 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 5
alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi ≤ 30 °C) või ±5% / ±3%
vaheline tehing, DN < 300 mm; vee (veetemperatuuril > 30 °C);
võtmisel koguse mõõtmisel kordustaatluses kehtib
keskkonnakaitseloaga, kui kasutatakse veapiiride kahekordne
veearvestit, DN < 300 mm väärtus
klass A, B või C; EÜ
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne
väärtus
klass A, B või C; klass 1 või ST1
2; kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne
väärtus
keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 10
koguse mõõtmisel, kui kasutatakse ≤ 30 °C) või ±5% / ±3%
veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu < (veetemperatuuril > 30 °C);
900 m3/h kordustaatluses kehtib
8
9
veapiiride kahekordne
väärtus
klass A, B või C; EÜ
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne
väärtus
klass A, B või C; klass 1 või ST1
2; kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne
väärtus
soojusenergia koguse mõõtmiseks, mille klass 2 või 3 V1 5
näitude alusel toimub võrguettevõtja ja
4.2 Soojusarvestid ja nende
tema kliendi vaheline tehing,
alakoostud vastavalt tüübikinnitusele ST1
kulumõõtemuunduriga, mille DN < 300
mm
5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID
5.1 Staatilised mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass A, B või C V1 12
aktiivelektrienergia arvestid ja tema kliendi vaheline tehing,
aktsiisikauba koguse mõõtmiseks vastavalt tüübikinnitusele EÜ
klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1
5.2 Elektromehaanilised mille näitude alusel toimub võrguettevõtja klass A, B või C V1 16
aktiivelektrienergia arvestid ja tema kliendi vaheline tehing,
aktsiisikauba koguse mõõtmiseks
klass A, B, 1 või 2 ST1
6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID
6.1 Pikkusmõõdud jaekaubanduses, või kauba klass I, II, III, D või S V1 piiramatu,
9
10
(mõõdulindid ja jäigad või eelpakendamisel; tollitava või klass I, II või III EÜ kui enne seda ei
pooljäigad mõõdud) aktsiisikauba koguse mõõtmisel, tasu toimu sündmust,
arvestamiseks postiteenuse osutamisel; mis võib mõjutada
riiklikus järelevalves ja sõiduki ST1 pikkusmõõdu
tehnonõuetele vastavuse kontrolli geomeetriat
teostamisel ülevaatuspunktis, kui pikkuse 4
mõõtmisel kasutatakse mõõdulinti pikkusmõõdud
klass D, S ja lood-
mõõdulindid
6.2 Statsionaarsete mahutite tollitava või aktsiisikauba koguse klass II ST2 2
automaatsed nivoomõõturid mõõtmiseks
6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks jaekaubanduses või klass I, II või III V1 3
kauba eelpakendamisel ST1
6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui pikkuse mõõtmisel klass I, II või III ST2 3
kasutatakse mõõterattaid
6.5 Mitme dimensiooni paki mõõtmete määramiseks posti- või vea piirväärtus ±1d, kus d on V1 10
mõõtemasinad hoiuteenuse osutamisel skaalajaotise väärtus
7. MUUD MÕÕTEVAHENDID
7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna arvestamine ei toimu laboritingimustel: ±0,1% V1 2
infoühiskonna teenuse vahendusel aega ja ±0,2% vahemaad
väljendavate impulsside
ST1
arvust, ±0,1% tasunäidu
arvutamise viga
7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel ST2 1
meetodil laboritingimustes:
kiirusel kuni 100 km/h ±1
km/h ja kiirusel üle 100 km/h
±1% mõõtevahendi näidust
10
11
7.3 Mootorsõidukite liiklusjärelevalves ja sõiduki klass 0 või I V1 1
heitgaaside analüsaatorid tehnonõuetele vastavuse kontrolli
ST1
teostamisel ülevaatuspunktis
7.4 Tõenduslikud alkomeetrid riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni ST2 0,5
0,4 mg/l , ±5% väärtustel 0,4
mg/l kuni 2 mg/l, ±20%
väärtusel üle 2 mg/l;
kordustaatlusel ±0,032 mg/l
väärtustel kuni 0,4 mg/l; ±8%
väärtustel 0,4 mg/l kuni 2
mg/l, ±30% väärtusel üle 2
mg/l
Märkused:
1
Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist.
Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit.
2
Korteriühistu võib kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid.
11
05.11.2021
Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt
kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise
kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad
ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike
kasutusalade ümbersõnastamise vajadusest, kuna alates 1. maist 2021. a tunnistati kehtetuks
kaubandustegevuse seadus, mis võimaldas kasutada mainitud seaduse mõisteid viitavalt. Lisaks
leevendatakse eelnõuga tolli- ja aktsiisimõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite metroloogilisi
kontrollinõudeid.
Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 65) sätestab muuhulgas
tolli- ja aktsiisimõõtmiseks kasutatavate taatluskohustuslike mõõtevahendite loetelu koos
taatluskehtivusaegadega.
Metroloogia valdkond viidi peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusega nr 8 „Ministrite
pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ettevõtlus- ja
infotehnoloogia ministri vastutusvaldkonnaks, mistõttu majandus- ja taristuministri määruse nr
65 muutmise määrus on ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määrus.
Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna
vastavushindamise ja metroloogia nõunik Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected],
tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351).
Eelnõu eesmärk on ajakohastada kehtetuks tunnistatud kaubandustegevuse seadusega seotud
terminid ja vähendada ettevõtjate halduskoormust, leevendades mõõtemahutite ja nende juurde
kuuluvate torustike metroloogilise kontrolli nõudeid. Mõõtemahutite, mida peamiselt
kasutatakse tolli- ja aktsiisimõõtmiseks, taatluskohustuse eemaldamisega suurendatakse
ettevõtjate valikuvõimalusi kasutada metroloogilise kontrolli teenust ka väljastpoolt Eestit ja
sellega tagatakse kalibreerimisteenuse vaba liikumine Euroopa Liidu turul. Tolli- ja
aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus tagatakse jätkuvalt läbi mõõtetulemuste jälgitavuse ehk
kasutades mõõtmisteks jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendeid.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega nr 65 on kehtestatud mõõtevahenditele metroloogilise kontrolli kohustus ja
kontrollimise sagedus kindlatel kasutusaladel eesmärgiga tagada mõõtmiste usaldusväärsus.
Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 65 § 2 lõige 2, mis sätestas, et määruse
nr 65 lisas metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade
määratlemisel kasutatakse kaubandustegevuse mõisteid kaubandustegevuse seaduse
1
tähenduses, kuna kaubandustegevuse seadus tunnistati kehtetuks alates 1. maist 2021. a ja seega
ei saa mõistete kasutamist nimetatud seadusega enam siduda.
Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus määruse nr 65 lisa, millega kehtestatakse kohustuslikule
metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu. Eelnõuga tehtavad peamised
muudatused määruse nr 65 lisas puudutavad metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite
kohustuslike kasutusalade ajakohastamist ning mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate
püsitorustike eemaldamist taatluskohustuslike mõõtevahendite nimistust.
Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslike kasutusalade ajakohastamine on
vajalik, kuna kehtiva määruse nr 65 lisas kasutatakse kasutusalade määratlemisel
kaubandustegevuse seaduses sätestatud kaubandustegevuse liigitust. Jaekaubanduses ja muude
tarbijatega seotud tehingute piiritlemisel on määruse nr 65 lisas kasutusalana kasutusel
„kaubandustegevuses, välja arvatud hulgikaubanduses“. Eeltoodud viisil on kasutusala näiteks
määratletud mitteautomaatkaalude (lisa p 1.1.1), etiketi trükkimisseadmetega varustatud
automaat- või mitteautomaatkaalude (lisa p 1.2), kütusetankurite (lisa p 2.1) ja mõõdulintide
(lisa p 6.1) korral. Selliselt on tagatud nii tarbijatele osutatavate teenuste kui ka erinevates
müügikohtades (jaekaubanduses, toitlustuses, tänava- või turukaubanduses) kaupade müügil
koguse järgi metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendi kasutamine. Kaubandustegevusalade
liigitus tuleneb praegu äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatorist (EMTAK), mille järgi on toitlustus ja tarbijatega seotud teenused jaotatud
erinevate klassifikaatorite alla ja EMTAK järgi ei ole ühtset nimetust. Seetõttu ei ole otstarbekas
kasutada määruse nr 65 lisas kasutusalade määratlemisel EMTAK nimetusi.
Eelnõuga asendatakse määruse nr 65 lisas esitatud tabelis kasutusala „kaubandustegevuses,
välja arvatud hulgikaubanduses“ mitteautomaatkaalude, automaatkaalude ja baarimõõdunõude
kasutusalaga „jaekaubanduses ja muudes tehingutes tarbijatega“ ning pikkusmõõtude ja
pikkusmõõtemasinate korral kasututusalaga „jaekaubanduses“. Kaalusid ja baarimõõdunõusid
kasutatakse kaupade kaalumisel lisaks jaekaubandusele ka toitlustuses ja teenuste osutamisel.
Näiteks kasutatakse kaalusid riiete koguse määramisel pesu pesemise või keemiline puhastuse
teenuse osutamisel. Kasutusalade määratlemise ümbersõnastustega jäävad kohustuslikud
kasutusalad sisuliselt samaks. Seega muudatused ei ole sisulised, vaid on vormilised ja
õigusselgust loovad, tulenedes kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisest.
Määrusesse ei lisatud täiendavaid mõisted, kuna edaspidi kasutusalade kirjeldamisel kasutatud
mõisted on üldtuntud mõisted.
Lisast eemaldatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel nõutava
metroloogilise kontrolli liikide seast menetlus, mis sätestas mõõtevahendi
kalibreerimistulemuste alusel riigisisese esmataatluse läbimise, kuna seda menetlust kasutati
ainult mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike ning mitte muude lisasse jäävate
mõõtevahendite korral.
Eelnõuga eemaldatakse kehtiva määruse nr 65 lisas esitatud tabeli punktid 2.4–2.7, millega
edaspidi ei kuulu statsionaarsed, liikuvad ja laevamõõtemahutid ning nende juurde kuuluvad
püsitorustikud taatluskohustuslike mõõtevahendite hulka. Eelnimetatud mõõtevahendeid
kasutatakse tollitava ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, kus mõõtmise jälgitavus on tagatud
pädeva mõõtjaga, kes peab omama akrediteeringut või olema erialaselt pädevaks mõõtjaks
tunnistatud, ja kasutama mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud või taadeldud (kui seda liiki
mõõtevahend on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse) mõõtevahendit ning asjakohast
metoodikat. Sellepärast ei ole vajalik tollitava ja aktsiisikauba koguse mõõtmise korral
riigisisest mõõtevahendite vastavushindamise menetlust ehk taatlust kohaldada ja piisab
jälgitavast kalibreerimisest. Erandiks on lihtsamaid mõõtmisi tegevad väikesed alkoholitootjad,
2
kellel ei ole nõutud pädeva mõõtja kasutamine, kui on nõutud mõõtmiste tegemine
rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodi alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt ja
taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi kasutamine. Taatlusnõude
korral on kehtestatud riigisisesed nõuded ja on piiratud mõõtmisteenuse kasutamine
väljastpoolt Eestit, kui Eestis on vastavas valdkonnas pädev taatluslabor olemas.
Mõõtemahutite riigisiseseks taatluseks on Eestis pädevad taatluslaborid, kes kasutavad
meetodeid, mis eeldavad mahuti 2–3 nädalast kasutusest eemaldamist, kuna on vajalik mahuti
tühjendamine ja põhjalik puhastamine mõõtja ehk inimese mahutitesse ohutuks sisenemiseks.
Jälgitava kalibreerimisnõude lisamise korral on võimalik kasutada mõõtmisteenust ka
väljastpoolt Eestit, mille tulemusena saavad ettevõtjad soovi korral valida mõõtja sisenemist
mittevajava kaugmõõtmisi teostava labori kalibreerimisteenuse, mis on ettevõtja tegevusele
vähem koormavam. Eestis on üks taatluslabor, kes pakub elektroonilise skänneriga mõõtmisi,
kuid ka selle meetodi korral on vajalik inimese mahutisse sisenemine mõõtevahendi
seadistamiseks.
Mõõtemahutite puhul täna kasutatava metroloogilise kontrolli menetlus ehk
kalibreerimistulemuste alusel riigisisese esmataatluse läbimine on sisuliselt samaväärne
kalibreerimisega. Erinevus kalibreerimisest seisneb selles, et lisaks kalibreerimistulemuses
välja toodud mõõtevahendi täpsusnõudele väljastatakse ka taatlustunnistus, kus tunnistatakse
mõõtevahendi täpsusklass määruses nr 65 sätestatud nõuetele vastavaks. Edaspidi tuleb
mõõtemahutit kasutaval ettevõttel ja korrakaitseorganil järelevalve käigus mõõtemahuti
mõõtetulemuse määramatuse nõuetele vastavust, sh täpsusnõuet, kontrollida
kalibreerimistunnistuselt. Tulenevalt rahandusministri 3. juuli 2017. a määruse nr 58
„Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise kohta“ §
3 lõike 5 punktist 6 peab ettevõtja tollilao, ajutise ladustamise koha pidamise või vabatsoonis
tegutsemise loa taotlemisel esitama Maksu- ja Tolliametile Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) saadud teatise ehk heakskiidu tollilaos kauba (nt
vedelkütused, vedelgaas) ladustamiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate
torustike metroloogilisele kontrollile. Seega on tagatud enamus statsionaarsete mõõtemahutite
ja nende juurde kuuluvate torustike kalibreerimistulemuste, sh väljastpoolt Eestit saadud
kalibreerimistunnistuste, hindamine Eestis kehtivatele riigisisestele nõuetele vastavat pädevust
omava järelevalveameti poolt.
Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike
täpsemad nõuded, sh täpsusklass, on praegu dubleeritud määruses nr 65 ning alkoholi-, tubaka,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 331 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määruses nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks
kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ (edaspidi
määrus nr 103). Eemaldades eelnimetatud mõõtevahendid määruse nr 65 lisast, ei muutu nende
mõõtevahendite täpsusnõue, mis tuleneb edaspidi ainult määrusest nr 103.
Spetsiifilised metroloogilised nõuded, sh kalibreerimisnõuded ja kontrolliintervall,
mõõtemahutitele ja nende juurde kuuluvatele torustikele tulenevad asjakohastest standarditest
ja muudest tehnilistest spetsifikatsioonidest. Kehtivas määruses nr 65 on mõõtemahutite
taatlusintervall 10 aastat või kui mahuti geomeetrilised omadused muutuvad. Määruse nr 65
taatlusintervallide määratlemisel on lähtutud vastavatest tehnilistest spetsifikatsioonidest ja
standarditest, mistõttu kontrolliintervalli pikenemine on asjakohane ja kooskõlas valdkondlike
soovitustega. Näiteks statsionaarseid silindrilisi vertikaalseid mõõtemahuteid käsitlev
asjakohane standard on EVS-ISO standard 7507-1:2006 „Toornafta ja vedelad naftatooted.
Vertikaalsete silindriliste mahutite kalibreerimine. Osa 1: Mõõdulindimeetod“ ja selle lisa B
punkti B.5.2 kohaselt on täieliku ümberkalibreerimise intervall 15 aastat, millest tuleb edaspidi
lähtuda. Uus kalibreerimine tuleb jätkuvalt teha ka juhul, kui mahuti geomeetrilised omadused
3
muutuvad. Mahuti geomeetriliste omaduste muutus on näiteks mahuti ümberehitus,
baaskõrguse muutus, mahuti vajumine. Samuti on võimalik kahtluse korral järelevalve käigus
teostada kontrollmõõtmisi või tellida ekspertiise lähtudes korrakaitseseaduse (sh § 49 lõikest
51) regulatsioonist. Kuna praegu kasutusel ja taadeldud mõõtemahutite ning nende juurde
kuuluvate torustike taatlus põhineb kalibreerimisel, siis ka nende järgmine kalibreerimine tuleb
teha vastavalt määruses nr 103 sätestatule ja järgides asjakohaseid standardeid või muid
tehnilisi spetsifikatsioone. Enne muudatuse jõustumist taadeldud statsionaarsetel
mõõtemahutitel tuleb uus täielik ümberkalibreerimine teha kui taatlusest on möödas 15 aastat.
Seega pikeneb automaatselt ka kasutusel olevate mõõtemahutite kontrolli intervall.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse nr 65 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.
Määruse nr 65 muudatusel on teatavad majanduslikud mõjud, mis tulenevad mõõtemahutite ja
nende juurde kuuluvate torustike taatluskohustuse asendamisest jälgitava kalibreerimisega.
Kaasnev mõju:
1. Mõju majandusele
1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Sihtrühm 1: Statsionaarseid mõõtemahuteid kasutatavaid aktsiisiladudena toimivaid kütusega
tegelevaid ettevõtteid on ca 30 ja alkoholiga tegelevaid ettevõtteid ca 60. Eesti ettevõtjate
koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike.
Taatlusnõude asendamisel jälgitava kalibreerimisnõudega on ettevõtjatel soovi korral võimalik
tellida teenust laiemalt ringilt pädevatelt laboritelt, sh välisriikide vastavatelt akrediteeritud
kalibreerimislaboritelt. Ettevõtjatest on just tolli- aktsiisiladudes vedelkütust mõõtemahutites
ladustamise ning tolli- ja aktsiisimõõtmistega tegelevad ettevõtjad uurinud võimalusi kasutada
kalibreerimisteenust väljastpoolt Eestit. Seega saavad ettevõtjad valida labori, kes pakub
vähemkoormavat mõõtja sisenemist mahutisse mittevajava kaugmõõtmise meetodit. Kuna
edaspidi tuleneb kalibreerimisintervall asjakohasest standardist (EVS-ISO standard 7507-
1:2006), siis tavapärane kontrolliintervall pikeneb poole võrra (kümnelt aastalt viieteistkümnele
aastale). Praegu kasutusel ja taadeldud mõõtemahutitel ja nende juurde kuuluvate torustike
kontrolli intervall pikeneb samuti automaatselt. Seega vähenevad ettevõtjate regulaarsed
kulutused mahutite kontrollmõõtmistele poole võrra. Ühe keskmise kütuse hoidmiseks
kasutava mõõtemahuti kalibreerimiskulu on keskmiselt 50 000 eurot, milles enamuse
moodustab mahuti puhastamine ning puhastusjääkide utiliseerimine (kalibreerimisteenus
moodustab alla 1 %). Arvestatav kaudne kulu on ettevõtjatele ka mahuti
kalibreerimisprotseduuride tõttu 2–3 nädalaks mahuti tühjana hoidmine, hinnanguliselt 30 000
eurot mahuti kohta, mis samuti väheneb poole võrra tänu poole pikemale kontrollintervallile.
Näiteks on 35 mõõtemahutit omav aktsiisilaona tegutseva kütuse ladustamisega tegeleva
ettevõtja kulude kokkuhoid 30 aasta peale 2,8 miljonit eurot, mis aastate peale jaotatuna tuleb
ligi 100 000 eurot aastas kulude kokkuhoidu. Alkoholiga tegelevate ettevõtjate kasutuses on
väiksemad mahutid, mille taatlus, puhastamine ja puhastusjääkide utiliseerimine on tunduvalt
odavam, on kulude kokkuhoid siiski märkimisväärne tulenevalt pikemast kontrolliintervallist.
Samas võib pikema regulaarse kontrolliintervalli tõttu tiheneda vajadus mahuti geomeetriliste
omaduste muutumise (nt vajumine, remont) tõttu uue kalibreerimise tegemine, mis on jätkuvalt
nõutud tagamaks aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus. Kuigi mõjutatud ettevõtjate hulk on väike,
4
on mõju nendele ettevõtjatele suur. Mõõtemahuteid kasutavatele aktsiisiladudena toimivatele
ettevõtetele on eelnõu mõjud peamiselt positiivsed.
Sihtrühm 2: Taatluslaborid, mida vastava pädevusega on 3. Eesti ettevõtjate koguarvuga
võrreldes on sihtrühm väga väike.
Kõigil kolmel mõõtemahuteid ja nende juurde kuuluvaid torustikke taatlevatel laboritel on
olemas ka samas ulatuses kalibreerimislabori akrediteering, mille alusel saavad laborid jätkata
nimetatud mõõtevahendite jälgitava kalibreerimisteenuse pakkumist. Positiivse mõjuna saab
välja tuua, et laboritel ei pea olema enam kahte akrediteeringut, mis võimaldab mõningast
kulude kokkuhoidu. Arvestades, et kahel laboril kolmest on mitmetes valdkondades
akrediteeringud, siis eeldatavalt on akrediteerimiskulude kokkuhoid väga väike. Ühel laboril,
kes tegeleb ainult mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike taatlemise ja
kalibreerimisega, on akrediteerimiskulude kokkuhoid hinnanguliselt 50 %, sh aastatasu
väheneb 1050 euro võrra. Negatiivse mõjuna on poole võrra pikenev kalibreerimisintervall,
mistõttu väheneb ettevõtjatel vajadus teenuse järele. Teine negatiivne mõju Eestis tegutsevatele
laboritele võib olla konkurentsi suurenemine, kuna kalibreerimisteenust saavad ettevõtjad
tellida soovi korral ka väljastpoolt Eestit, kus eeliseks võib olla vähem ettevõtte tavapärast
tegevust häiriv mõõtja sisenemist mittevajava skaneerimismeetodil kalibreerimine. Samas on
konkurentsitingimuste muutumisel Eesti laboritel suurem motivatsioon uusi
kalibreerimismeetodeid rakendada, millest paraneb Eesti metroloogiline võimekus.
2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes väljastab teatiseid tolli- ja
aktsiismõõtmiseks kasutatavate mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate torustike
metroloogilistele nõuetele vastavuse kohta.
TTJA väljastab aastas umbes 35– 40 ülalnimetatud teatist, mis hõlmab ligi sadat mõõtemahuti
ja torustike taatlustunnistust. Taatlusnõude asendamisel kalibreerimisnõudega ei saa TTJA
teatise väljastamisel mõõtevahendi täpsusnõude kontrollimisel lähtuda ainult
taatlustunnistusest, mis väljastatakse määruses nr 65 nõuetele vastavale mõõtevahendile, vaid
peab kontrollima edaspidi mahutite ja torustike kalibreerimistunnistuselt täpsusnõude
vastavust. Samuti peab TTJA välisriikide laborite kalibreerimistunnistuste korral kontrollima
tunnistuse väljastanud labori akrediteeringut. Kõigil kalibreerimistunnistustel on tulenevalt
akrediteerimisel aluseks oleva standardi nõuetest mõõtevahendi piirviga toodud ning seetõttu
on täpsusnõue jätkuvalt tunnistusel olemas. Euroopa Liidu riikide akrediteerimisasutuste
kodulehtedel on avalikult kättesaadavad kõik vastava asutuste poolt akrediteeritud asutused ja
kalibreerimistunnistusele lisab akrediteeritud kalibreerimislabor alati teda akrediteerinud
asutuse info. Arvestades, et TTJA-l on pädevus ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise ja
pädevate mõõtjate osas, kes kasutavad mõõtmistes nii taadeldud kui ka jälgitavalt kalibreeritud
mõõtevahendeid, siis on TTJA-l vastav võimekus juba olemas. Lisaks on TTJA-l
legaalmetroloogia asutusena roll tunnistada taadelduks mõõtevahendid, mille taatlemiseks
Eestis vastava pädevusega taatluslabor puudub. Taadelduks tunnistamise aluseks on teise riigi
taatlus- või jälgitavate mõõtetulemustega kalibreerimistunnistus, mis samuti näitab, et ka teise
riigi kalibreerimislaborite akrediteeringu ja nende väljastatud kalibreerimistunnistuste nõuetele
vastavuse kontrolli pädevus on TTJA-l juba olemas. Seega eelnõuga tehtav muudatus ei mõjuta
TTJA tegevust sisulise pädevuse osas. Kuna edaspidi tuleneb kontrolliintervall vastavast
standardist ja pikeneb viie aasta võrra, siis samal määral väheneb TTJA töökoormus väiksema
tihedusega teatiste väljastamise tõttu. Teatiste väljastamine ei ole riigilõivustatud ja
muudatusega otseseid riigieelarveliste tulude ja kulude muudatusi ei ole ette näha.
Kokkuvõtvalt on määruse muudatuste mõjud positiivsed tulenevalt ettevõtjate kulude
kokkuhoiust ja halduskoormuse vähenemisest. Mõõtmiste usaldusväärsus tagatakse
5
aktsiisimõõtmiste korral jätkuvalt kõrgel tasemel läbi pädevate mõõtjate, mõõtetulemuste
jälgitavuse ja jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendite kasutamise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse
rakendamine mõjutab vähesel määral TTJA töökoormust, mis muudatuse jõustudes võimalike
välisriigi kalibreerimistunnistuste keerulisemast hindamisest tulenevalt lühiajaliselt tõuseb,
ning pikemaajaliselt poole pikema mõõtevahendite kontrolliintervalli ja seetõttu ka samas
mahus teatiste koguse vähenemisega väheneb.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja
arvamuse andmiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioon, Eesti Väikepruulijate Liidule, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus, AS-le Metrosert, Metrex Mõõtekeskus OÜ-le, Caleb Brett Eesti OÜ-le.
Eelnõu läbis enne kehtestamist riigisiseste tehniliste normide muutumise tõttu Euroopa Liidu
tehniliste normide teavitamisprotsessi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna
teenuste eeskirjadest teatamise kord (OJ L 241, 17.9.2015, p. 1–15) kohaselt. Kooskõlastamisel
ja teavitamisprotsessil märkuseid ei esitatud.
6