dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 978/2012.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. november 2021
Viit
2-13/21-6827
Registreeritud
18. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anu Vask (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-6827 18.11.2021 Väljaminev kiri.asice679 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 25. november 2021. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 978/2012. 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 978/2012. 1.1. Eesti toetab määruse uuendamise eesmärke, milleks on kõige rohkem abi vajavate riikide ekspordi soodustamine ja mitmekesistamine ning Euroopa Liidu väärtuste ja standardite edendamine soodustusi saavates riikides. 1.2. Eesti toetab senise kolmest soodustuste korrast (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade“) koosneva üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) säilimist. 1.3. Eesti toetab soodustuste kava tugevamat sidumist Euroopa Liidu kestlikkus- ja keskkonnaeesmärkidega, arvestades soodustusi saavate riikide võimekust vastavaid nõudeid täita. 1.4. Eesti toetab soodustatud riikide ekspordialase konkurentsivõime haavatavuse kriteeriumist loobumist, mis võimaldab vähim arenenud riikidel saada ligipääs soodustuse GSP+ erikorrale. 1.5. Eesti toetab eelnõus esitatud muudatusi kõikide sooduskordade puhul rakendatavates soodustuste peatamise sätetes, sealhulgas võimalust soodustuste peatamismenetluse algatamiseks rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste raskete ja süstemaatiliste rikkumiste puhul ja seoses tõsiste probleemidega oma kodanike tagasivõtmisel. 1.6. Toetame eelnõus väljapakutud kaitse- ja järelevalvemeetmeid EL tootjate kaitseks, sealhulgas lävendeid, mis piiravad soodusimpordi mahu liigset kasvamist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõukohta, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 978/2012 Sissejuhatus 2021. a septembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) määruse eelnõu1 üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi GSP) kohaldamiseks. Tegu on üldiste tariifsete soodustuste kava uuendamisprotsessiga. GSP on üks peamisi ELi kaubandusmeetmeid, millega aidatakse arenguriikidel integreeruda maailmamajandusse, vähendada vaesust ning toetada kestlikku arengut põhiliste inim- ja tööõiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava edendamise kaudu. Määrus asendab samalaadset määrust (EL) nr 978/2012, mille kehtivus lõppeb 31.12.2023. Kui uut määrust vastu ei võeta, lõpetatakse olemasoleva korra kohaldamine 1. jaanuaril 2024 ning soodustusi saavatest arenguriikidest pärit kaupade suhtes hakataks kohaldama praegusest kõrgemaid tollimaksumäärasid. Euroopa Liit (edaspidi EL) on GSP raames ühepoolselt võimaldanud arengumaadele kaubandussoodustusi alates 1971. aastast. See on osa ELi ühisest kaubanduspoliitikast ja kooskõlas ELi välistegevust käsitlevate üldsätetega2. Uue GSP määruse eelnõu eesmärk on pikendada kava kohaldamist veel kümneks aastaks, täiustada GSP toimimist ja suurendada selle tõhusust. Eelnõu sätestab GSP kava ülesehituse, abikõlbulike riikide loetelu ja soodustuste saajate hulgast välja arvamise korra riigi jõukuse kasvamise korral, eri sooduskordade sisu ja tingimused ning sätted soodustuste peatamiseks tõsiste rikkumiste korral ja kaitsemeetmed EL tootjatele kahjulike mõjude ärahoidmiseks. GSP soodustuste alusel toimub alla ühe protsendi3 Eesti kaubavahetusest. Sellest hoolimata on vaja tagada uuendatud režiimi vastavus Eesti välispoliitika strateegiadokumentidega (näit Eesti välispoliitika arengukava kuni 20304, Aafrika regioonistrateegia5). Lisaks on partnerriikidele GSP staatus oluline ja seetõttu on ELis määruse uuendamine kõrgendatud poliitilise tähelepanu all. Uue GSP määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207, milles sätestatakse ELi ühine kaubanduspoliitika. Ühine kaubanduspoliitika on loetletud ELi toimimise lepingu artiklis 3 liidu ainupädevusse kuuluvate valdkondade hulgas. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondade puhul, mis kuuluvad ELi ainupädevusse. GSP määruse uuendamine tuleneb 2021. a veebruaris avaldatud komisjoni kaubanduspoliitika läbivaatuse teatisest. 1 Eelnõu tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0579&qid=1636108804610 Lisad: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:0fe49a24-1c94-11ec-b4fe- 01aa75ed71a1.0005.02/DOC_2&format=PDF 2 Euroopa Liidu leping – V jaotis ‘Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta’, 1. peatükk ‘Üldsätted liidu välistegevuse kohta’, art 21 http://data.europa.eu/eli/treaty/teu_2008/art_21/oj 3 https://valiskaubandus.stat.ee/ 4 https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine 5 https://vm.ee/et/eesti-aafrika-strateegia Menetluse ajakava EL nõukogu tasandil: Komisjon avalikustas määruse eelnõu 22. septembril 2021. Eelnõu menetlemiseks on EL nõukogu GSP töögrupp alustanud sissejuhatavaid arutelusid. Menetlusprotsess on pikk ja eelnõu suhtes loodetakse lõplik kokkulepe nõukogus saavutada 2022. aasta lõpuks. Määruse võtavad Euroopa Parlament ja EL nõukogu vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kuna määruse eelnõu võib arutelude käigus oluliselt muutuda, võib vajalikuks osutuda Eesti seisukohtade ülevaatamine ja täiendamine. Seletuskirja EL koordinatsioonikogule esitamiseks koostas Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Triinu Pits ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu ([email protected]). 1. Eelnõu sisu ja analüüs Komisjoni eelnõu Üldiste tariifsete soodustuste kava koosneb üldkorrast (edaspidi standardne GSP) ja kahest erikorrast – kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivast erikorrast (edaspidi GSP+) ning vähim arenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast (EBA – Everything But Arms e „Kõik peale relvade“). Abikõlbulike riikide nimekirja on arvatud arengumaad6, kellel on ühesugused arenguvajadused ja kes on sarnases majandusarengu etapis. Nimekirjast on välja arvatud riigid, kus üleminek tsentraliseeritud majanduselt turumajandusele on edukalt lõpule viidud ning kellel on võimas majandus ja tugev positsioon rahvusvahelises kaubanduses, nagu Hiina, Hongkong, Aomen ja Venemaa, ning keda seetõttu ELi hinnangul ei tohiks käsitada GSP raames arenguriikidena. Standardset GSP korda rakendatakse abikõlbulikele riikidele, kes Maailmapanga määratluse järgi7 on väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga ja kellega ELil ei ole sõlmitud kaubanduslepingut. Neile riikidele vähendatakse tollimakse või kaotatakse need täielikult kahe kolmandiku ELi tariifiridade ulatuses. GSP soodustused lõppevad ja rakenduvad MFN (Most Favoured Nation e WTO liikmete vahel impordile rakendatavad tariifid eeliskohtlemist andva lepingu puudumisel) tariifid8, kui riik vastab vähemalt kolm aastat järjest kõrgema keskmise sissetuleku tasemele. Hetkel on standardse GSP korra soodustusi saavaid riike 149. 6 terminit kasutatakse samas tähenduses nagu Euroopa Liidu toimimise lepingus (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012E%2FTXT) 7 https://datahelpdesk.worldbank.org/knowledgebase/articles/906519-world-bank-country-and-lending-groups 8 http://tariffdata.wto.org/ 9 Cooki saared, India, Indoneesia, Kenya, Kongo Vabariik, Mikroneesia, Nauru (väljus 01.01.2021), Nigeeria, Niue, Samoa (väljus 01.01.2021), Süüria, Tadžikistan, Tonga (lõppes 01.01.2021), Vietnam Eelnõus ei ole standardkorra kriteeriumid ning kõrgema sissetuleku jaotusse jõudnud riikide väljaarvamise protseduurid sisuliselt muutunud, võrreldes praegu kehtiva määrusega. Soodustusi saavate riikide nimekirja vaatab komisjon üle korra aastas, süsteemist väljumisel on üleminekuperiood sissetuleku taseme alusel väljumise korral üks aasta ning vabakaubanduslepingu jõustumise tõttu väljumise korral kaks aastat. Standardse GSP soodustusega kaetud toodete valikul ning nn tundlike toodete (eelnõus määruse lisa III) tariifide ja lävendite reeglites on arvesse võetud soodustatud riikide jaoks oluliste toodete hõlmatust ning tasakaalu EL tootjate huvide kaitsega. Kui mittetundlike toodete suhtes peatatakse ühise tollitariifistiku tollimaksud täielikult (v.a. põllumajanduslike komponentide osas), siis tundlikuks hinnatud toodete puhul vähendatakse ühise tollitariifistiku väärtuselise tollimaksu määra 3,5 protsendipunkti võrra ja koguselist tollimaksu 30%, välja arvatud tollimaksu alam- või ülemmäära suhtes. Teatud toodete korral (tekstiil ja selle toorained) on väärtuselise tollimaksu vähendus 20%. Standardse GSP korras rakendatakse ka toodete astmestamise mehhanismi, mis seisneb soodustuste kaotamises teatud riigist imporditavatele osadele kaubagruppidele, samas kui teised imporditavad kaubad samast riigist või samad kaubad teistest riikidest jäävad soodustustega kaetuks. Mehhanismi eesmärgiks on vältida soodustuste andmist kaupadele, mis neid tegelikult ei vaja, st need on antud riigist lähtuvas ekspordis konkurentsivõimelised ja võivad hakata kahjustama EL tootjate huve. Oluline osa GSP kavast on nii kehtivas kui uuendatud määruses selle tingimuslikkus kui vahend edendamaks GSP raames soodustatud riikides inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse, töötaja õiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava austamist: riigile ei peaks võimaldama kaubanduse sooduskorda, kui ta tegutseb viisil, mis on vastuolus rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega ning seega ka tema enda arenguvajadustega. GSP+ on kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord, mille alusel vähendatakse tariife 0%-ni samade tariifiridade osas nagu standardse GSP puhul, ka tundlike toodete nimekiri on sama. GSP+ korda võimaldatakse haavatavatele väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikidele, kes rakendavad 27 rahvusvahelist konventsiooni, mis on seotud inimõiguste, töötaja õiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistavaga. Hetkel on GSP+ soodustusi kasutavaid riike 910. Haavatavuse e majandusliku abikõlbulikkuse kriteeriumiks on ekspordi ühekülgsus (st riik, mille seitsmesse suurimasse GSP jaotisse kuuluvate soodustustega kaetud toodete impordi väärtus ELi on suurem kui 75% künnisväärtus selle riigi soodustustega kaetud toodete kogu impordi keskmisest väärtusest kolme viimase järjestikuse aasta jooksul). Praegu kehtiva määrusega võrreldes kustutatakse eelnõu kohaselt teine kriteerium, milleks oli madal integreeritus rahvusvahelise kaubandussüsteemiga (riigi vastavate toodete impordi väärtus ELi peab olema alla 2% künnisväärtuse soodustustega kaetud, standard-GSP riikidest pärit toodete kogu ELi suunduva impordi keskmisest väärtusest kolme viimase järjestikuse aasta jooksul). Viimase muudatuse peamine eesmärk on lihtsustada ligipääsu GSP+ korrale ja anda võimalus sellega liitumiseks vähim arenenud riikide staatusest välja kasvavatele riikidele. Praegu kehtivas määruses ei rakendatud negatiivset tingimuslikkust, st tõsiste rikkumiste puhul soodustuste peatamise sätete rakendamine, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava konventsioonidele. Uue määruse eelnõus on see kriteerium laiendatud kõikidele 10 Armeenia (lõppeb 1.01.2022), Bolivia, Cabo Verde, Filipiinid, Kõrgõstan, Mongoolia, Pakistan, Sri Lanka, Usbekistan konventsioonidele, samuti on konventsioonide koguarv tõstetud 32le (nimekiri eelnõu lisas VI). Soodustatud riikidele on ette nähtud üleminekuperioodid nende konventsioonide ratifitseerimiseks ja kohaldamiseks. Lisandunud on Pariisi kokkulepe (2015, Kyoto protokolli asemel), Lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse (2000), Puuetega inimeste õiguste konventsioon (2007), Konventsioon nr 81 töötingimuste järelevalve kohta (1947), Konventsioon nr 144 kolmepoolsete konsultatsioonide kohta (1976), ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon (2000)). Nende konventsioonide lisamist soovitas toetav uuring ja Komisjoni koostatud mõjuhinnang. Uue nõudena sätestab eelnõu, et GSP+ kandidaatriigid peavad GSP+ kohaldamise osana esitama tegevuskava GSP raames asjakohaste konventsioonide tõhusaks rakendamiseks. EBA on ÜRO poolt vähim arenenud maadena määratletud riikide11 suhtes kohaldatav erikord, mille alusel võimaldatakse neile täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule kõikide toodetega peale relvade ja laskemoona. Erinevalt standardse GSP ja GSP+ kordadest rakendatakse EBA korda tähtajatult. Hetkel rakenduvad EBA soodustused 48 riigile12. EBA soodustusi saavad riigid peavad rakendama põhilisi inim- ja tööõigusi käsitlevaid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone. Sealjuures kehtib nende soodustuste puhul negatiivne tingimuslikkus, st suurte rikkumiste puhul rakendab EL soodustuste peatamise sätteid. Soodustuste peatamine on äärmuslik meede, mida rakendatakse tõsiste probleemide esinemise korral, andes soodustusi kasutavale riigile piisavalt aega ja võimalusi olukorra parandamiseks. Kõikidele GSP kordadele ühtemoodi rakendatavad peatamissätted näevad ette soodustuste peatamist tõsiste inim- või tööõiguste rikkumiste korral. Sealjuures on uue sättena ette nähtud soodustatud riigis kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju arvessevõtmist soodustuste peatamise algatamisel, kuigi praktikas on eeldatavat mõju probleemsete riikide puhul hinnatud ka seni. Võrreldes praegu kehtiva määrusega on veel lisandunud võimalus peatamise kiirema menetluse kohaldamiseks asjakohaste konventsioonide eriti raskete rikkumiste korral ning täiendavate põhjuste või rikkumiste ilmnemise korral, mil soodustatud riigi konkreetset olukorda silmas pidades on vaja kiiresti reageerida. Täiendavalt on ette nähtud võimalus kasutada ka EL hiljuti loodud ühtse kontaktpunkti mehhanismi probleemidest teavitamiseks. Uue vahendina näeb eelnõu ette peatamismenetluse rakendamise seoses oma kodanike tagasivõtmise probleemidega. Eesmärgiks on mõjutada riike, kes ei tee koostööd irregulaarse migratsiooni tõkestamisel. Kaubandus-, arengu- ja rändepoliitika omavahelise sidususe suurendamine on oluline tagamaks, et rändest saaksid vastastikku kasu nii päritolu- kui ka sihtriigid. Sellega seoses on oluline, et nii päritolu- kui ka sihtriigid tegeleksid ühiste probleemküsimustega, nagu koostöö tõhustamine oma kodanike tagasivõtmisel ja nende kestlik taasintegreerimine päritoluriiki, eelkõige selleks, et vältida päritoluriikides aktiivse elanikkonna pidevat äravoolu, millel on pikaajalised tagajärjed arengule, ning et tagada rändajate väärikas 11 https://www.un.org/development/desa/dpad/least-developed-country-category.html 12 Afganistan, Angola, Bangladesh, Benin, Bhutan, Burkina Faso, Burundi, Cambodia (soodustused osaliselt peatatud), Djibouti, Ekvatoriaal-Guinea (lõppes 01.01.2021), Eritrea, Etioopia, Gambia, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Jeemen, Kesk-Aafrika Vabariik, Kiribati, Komoorid, Kongo DV, Laos, Lesotho, Liberia, Lõuna-Sudaan, Madagascar, Malawi, Mali, Mauritania, Mosambiik, Myanmar, Nepal, Niger, Rwanda, Saalomoni saared, Sambia, Sao Tome & Principe, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Tansaania, Timor-Leste, Togo, Tšaad, Tuvalu, Uganda, Vanuatu kohtlemine. Kestliku taasintegreerimise parandamine ja suutlikkuse suurendamine hoogustaks märkimisväärselt partnerriikide kohalikku arengut. Kaitsemeetmed on eelnõus ette nähtud EL tootjate kaitseks juhul, kui GSP kava soodustuste alusel imporditakse mõnda toodet koguses või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasugust või otseselt konkureerivat toodet pakkuvatele EL ettevõtjatele. Eelnõu sätestab raskuste ilmnemise kriteeriumid ja käivitatavate uurimisprotseduuride korra. Täiendavad kaitsemeetmed on ette nähtud tekstiili-, põllumajandus- ja kalandussektori toodetele, kui nende import mõnest soodustatud riigist ületab teatud protsendi kõigist soodustatud riikidest ELi imporditavate samade toodete impordi koguväärtusest. Kui praegu kehtivas määruses on see lävend seatud impordi koguse järgi, siis eelnõus on see asendatud impordi väärtuse järgi määratletud lävendiga sarnaselt toodete astmestamise lävendiga. Muudatuse eesmärgiks on viia kaitsemeetmete ja toodete astmestamise piirmäärad võrreldavale alusele, mis aitaks paremini välja tuua näiteks mõne toote hinnatõusust tulenevat impordi väärtuse kasvu, mis mõjutab EL ettevõtteid. Sealjuures on nii astmestamise kui kaitsemeetmete piirmäärasid alandatud 10% võrra. Üldsätete all näeb eelnõu ette võimaldada soodustatud riigi taotlusel erinevatesse piirkondlikesse rühmadesse kuuluvate soodustatud riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni või laiendatud kumulatsiooni. Tingimusteks on, et soodustatud riigi taotluses esitatakse piisavad tõendid, et selline kumulatsioon on kõnealuse riigi konkreetseid kaubandus-, arengu- ja rahastamisvajadusi silmas pidades vajalik, et kumulatsioon ei tekita tarbetuid kaubandusraskusi teistele abikõlblikele riikidele, eelkõige EBA raames soodustatud riikidele, pidades silmas kaubavoogude võimalikku ümbersuunamist, ning et soodustatud riik esitab tõendid selle kohta, et ta ei saa täita kõnealuste kaupade suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, kui sellist kumulatsiooni ei võimaldata. Sätte eesmärgiks on suurendada päritolureeglite paindlikkust. Eelnõu analüüs Määruse eelnõu näeb ette senise kolmest korrast koosneva GSP kava säilimist, mis toetab abi vajavatele riikidele keskendumist. Olulise mõjuga muudatusi soodustuste kava ülesehituses pole ette nähtud ja senise rakendamise käigus ei ole ilmnenud nendeks ka vajadust. Soodustuste kava eesmärkide paremaks saavutamiseks mõeldud muutused on paigutatud olemasoleva struktuuri sisse. Standardkorra kriteeriumid ning kõrgema sissetuleku jaotusse jõudnud riikide väljaarvamise protseduurid ei ole sisuliselt muutunud võrreldes varasema määrusega. Eelnõus olev toodete nimekiri on üks neist osadest, mis võivad EL liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus muutuda, kuid hetkel on nimekiri tasakaalus ja katab soodustatud riikide jaoks olulisi tooteid. Määruse eelnõu üks olulisemaid eesmärke selle koostamisele eelnenud arutelude põhjal on lihtsustada juurdepääsu GSP+ korrale kasvava arvu vähim arenenud riikide jaoks, kes EBA staatuse kaotavad – ÜRO Arengupoliitika Komitee hinnangute alusel võivad uue GSP määruse kehtivuse 10 aasta jooksul vähim arenenud riikide (Least Developed Countries) staatusest väljuda umbes 12 riiki13, neist kuue (Bangladesh, Laos, Myanmar, Nepal, Saalomoni saared, Sao Tomé and Príncipe) jaoks tähendaks komisjoni simulatsioonide järgi soodustatud ekspordi järsk lõppemine eeldatavalt tõsiseid probleeme. Seda eesmärki peab oluliseks ka Eesti, kuivõrd see 13 Angola, Bangladesh, Bhutan, Kiribati, Lao PDR, Myanmar, Nepal, Sao Tomé and Principe, Solomon Islands, Timor-Leste, Tuvalu and Vanuatu aitaks jätkata püüdlusi kaasata arenguriike Euroopa väärtussüsteemi ja sellega koos kaitsta seal ka Eesti ja EL ettevõtete jaoks turvalist ärikeskkonda. Seega hindame küsimuse lahendamist eelnõus väga positiivseks. Keskkonna- ja sotsiaalteemade mõnevõrra suurem tähtsustamine eelnõus võrreldes praegu kehtiva määrusega on kooskõlas EL tänaste suundumustega, mis on ka Eesti välispoliitika kujundamisel pälvinud tähelepanu ning leiab nimetamist „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“, samuti „Eesti 2035 strateegias“14 Ka Eesti Aafrika regioonistrateegia põhimõtete hulgas on kestliku arengu eesmärkide toetamine, nii kliima ja keskkonna kui ka nt naiste ja laste õiguste suunal. Praegusel kujul on täiendavad nõudmised eelnõus tasakaalus majanduse toetamise eesmärgiga. Tugevam tingimuslikkus, nt negatiivse tingimuslikkuse laiendamine kõigile konventsioonidele, meetmed kodanike tagasivõtuga seotud probleemide puhuks ja täiendavad meetmed raskete rikkumiste korral, on tasakaalustatud sotsiaalmajandusliku mõju arvesse võtmisega ja dialoogi rakendamisega soodustuste peatamise menetluses. Tingimusi rikkunud riigil on võimalus koostööd teha, soodustuste tegelik (osaline ja ajutine) peatamine jääb viimaseks võimaluseks. Näiteks võib tuua arutelud Myanmari üle, kus soodustuste peatamist pole seni algatatud, arvestades eeldatavat tugevat negatiivset mõju kõige haavatavamatele töötajatele ja suhteliselt vähest mõju huntale kasu toovatele sektoritele. GPS määruse eelnõu läbivaatuse käigus on arvestatud ka olemasolevate Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta15. Teatud vähenemine soodustuste mahus konkurentsivõimelisemate toodete ja riikide arvelt on kooskõlas GSP kava loogikaga ja on tasakaalustatud uutele riikidele lihtsamate liitumisvõimaluste andmisega. Sellega kaasnev meede on ka erinevate lävendite ühtsustamine, mis aitab kaasa EL ja soodustusi saavate riikide halduskoormuse piiramisele. Halduskoormuse seisukohast on tervitatav ka monitooringutsükli pikendamine kahelt aastalt kolmele ja konventsioonide rakendamise järelevalve integreerimine olemasolevatesse järelevalve- ja kandideerimisprotsessidesse. Rakendamiseks kohustuslike konventsioonide arvu suurenemine ei kasvata samuti eeldatavalt halduskoormust olulisel määral, kuivõrd konventsioonide rakendamise aruandlus on ka kehtivas määruses osa aruandlus- ja kandideerimisprotsessidest. 2. Esialgne mõjude analüüs Kaubavahetuse vaates kitsamalt on Eesti import GSP riikidest väga väike – alla 1% Eesti koguimpordist, ning plaanitavate muudatuste majanduslik mõju Eesti jaoks ei ole märgatav. Komisjoni mõjuanalüüsi põhjal on plaanitavate muudatuste mõju EL liikmesriikidele tervikuna väga vähene, peamiselt kaasnevad mõjud soodustusi saavatele riikidele. Eesti kaubavahetus GSP soodustatud riikidega16 – 2020. a import / eksport – allpool on esitatud riigid, kust import Eestisse oli üle 10 000 EUR. Import kokku 90,85 mln EUR e 0,6% Eesti koguimpordist. 14 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 15 Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 29. aprillil 2021. a ja Riigikogu heaks kiitnud 14. mai 2021. a Väliskomisjoni istungil. 16 https://valiskaubandus.stat.ee/ GSP+ Armeenia – 548 000 EUR (66% viinamarja-piiritusjoogid) / 1,15 mln EUR Boliivia – 44 600 EUR (õliseemned ja –viljad, v.a. söödavad pähklid, seemned, oliivid, sojaoad jms) / 883 000 EUR Filipiinid – 1,58 mln EUR (53% aktiivsüsi) / 2,18 mln EUR Kõrgõzstan – 3,02 mln EUR (hõbe ja hõbedajäägid) / 4,1 mln EUR Pakistan – 10,4 mln EUR (77% tekstiil- ja nahktooted) / 4,7 mln EUR Sri Lanka – 2,7 mln EUR (39% aktiivsüsi, 18% must tee) / 2,39 mln EUR Usbekistan – 11 mln EUR (98% mineraalkütused) / 16 mln EUR GSP India – 30,3 mln EUR (peamiselt tööstustoodang, sh 27,6% masinad ja seadmed) / 64,9 mln EUR Indoneesia – 9,33 mln EUR (29,4% keemiatooted) / 6,69 mln EUR Nigeeria – 465 000 EUR (99% kakao) / 18 mln EUR Vietnam – 18,5 mln EUR (33,8% toidusaadused nagu kala, puuviljad, kohv, tee) / 10,8 mln EUR EBA Bangladesh – 1,25 mln EUR (97% rõivad ja tekstiiltooted) / 712 000 EUR Etioopia – 97 300 EUR (nahktooted) / 1,02 mln EUR Kambodža – 1,26 mln EUR (58% jalgrattad) / 1,9 mln EUR Myanmar – 325 000 EUR (57% teravili) / 91 300 EUR Nepal – 27 500 EUR (68% vaibad) / 29 700 EUR Kuigi määruse uuendamise otsene majanduslik mõju Eestile on väike, tuleb GSP korra laiemat mõju EL usaldusväärsusele liberaalse ja reeglitepõhise kaubanduse eestkõnelejana ja arenguriikide partnerina pidada oluliseks. Mõjukas ja ühtne EL on ka Eesti välispoliitika arengukavas nimetatud meie huvide seas, samuti on kaubandustõkete vähendamine välja toodud inimeste heaolu kasvuks olulise vahendina. Eesti kuvand on nii kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega kui ka EL siseselt vaba ja õiglast kaubandust toetav. Sellest seisukohast on oluline tagada võimalikult läbipaistev, avatud ja ennustatav GSP kava, mis suunab soodustusi kõige rohkem toetust vajavatele riikidele. 3. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 3.1. Eesti toetab määruse uuendamise eesmärke, milleks on kõige rohkem abi vajavate riikide ekspordi soodustamine ja mitmekesistamine ning Euroopa Liidu väärtuste ja standardite edendamine soodustusi saavates riikides. Arvestades suundumust, kus Euroopa osakaal maailmamajanduses kahaneb ja arengumaid püüavad aktiivselt oma huvide edendamiseks ära kasutada ka ebademokraatlikud riigid, on ühtne ja tõhusalt toimiv EL oluline vahend ka Eesti eesmärkide ja huvide kaitseks nii kaubanduspoliitikas kui sellega seotud valdkondades. Seetõttu on Eesti jaoks oluline toetada sellist GSP kava, mis seob arenguriikide majandusarengu toetamise Euroopa väärtussüsteemiga – selline areng aitab luua uusi turvalisi turge ka Eesti olulistele ekspordihuvidele nagu näiteks e-riigi lahendused. 3.2 Eesti toetab senise kolmest soodustuste korrast (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade“) koosneva üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) säilimist. Peame otstarbekaks säilitada olemasolevat kolmest korrast koosnevat soodustuste kava (GPS, GPS+ ja EBA), kuna see toetab määruse laiemat eesmärki, toetada kestlikku arengut kogu maailmas, ja arvestab proportsionaalselt soodustusi saavate riikide erinevate arenguvajadustega. Samale järeldusele jõudis ka Euroopa Komisjon oma mõjuhinnangus. Kolmene jaotus on kooskõlas ka üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe (GATT) põhimõtetega arenguriikide suunal. Samuti lähtume vajadusest säilitada soodustusi saavate riikide jaoks stabiilsus ja usaldusväärsus. Soodustuste korra muutmine ilma veenvate ja objektiivsete põhjendusteta tekitaks ka täiendavat halduskoormust nii impordi lähte- kui sihtriigi ettevõtjatele. 3.3 Eesti toetab soodustuste kava tugevamat sidumist Euroopa Liidu kestlikkus- ja keskkonnaeesmärkidega, arvestades soodustusi saavate riikide võimekust vastavaid nõudeid täita. Eelnõu eesmärgid on seotud Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks olevate EL prioriteetidega. Lisaks laiendatakse määruse eelnõuga soodustuste andmise tingimuslikkust keskkonnaalaste ja hea valitsemistava konventsioonidele. Eesti välispoliitikas on need eesmärgid olulisel kohal mitte ainult üldisest globaalse keskkonna ja inimõiguste kaitse vaatepunktist ja EL ühtse tegevuse tähtsusest, vaid ka konkreetselt Eesti ja EL ettevõtete jaoks turvalise ärikeskkonna ja ekspordivõimaluste arendamise seisukohast. Nii Euroopas kui mujal demokraatlikes riikides on suundumus järjest suurenevale kodanikuühiskonna kaasamisele ja osakaalule ärikeskkonna jälgimisel, seetõttu on ka Eesti huvides EL ühtses tegevuses osalemine selle toetamiseks. 3.4. Eesti toetab soodustatud riikide ekspordialase konkurentsivõime haavatavuse kriteeriumist loobumist, mis võimaldab vähim arenenud riikidel saada ligipääs soodustuse GSP+ erikorrale. Toetame antud muudatust, kuna see lihtsustab ligipääsu soodustuse erikorrale GSP+, mis on määruse uuendamise üks olulisemaid eesmärke ka Eesti jaoks. Muudatus teeb mõnede vähim arenenud riikide jaoks võimalikuks ülemineku EBA erikorralt GSP+ soodustuste erikorrale. Selle ligipääsu puudumine võib kaasa tuua majanduse olukorra järsu halvenemise vähim arenenud riikide staatusest väljuvatele riikidele ning võib neid riike potentsiaalselt veelgi kaugendada demokraatlike väärtuste mõjuväljast, ühtlasi takistades EL kaubanduspoliitika eesmärkide saavutamist. See mõjutab riike nagu nt Bangladesh, kelle eksport on ühekülgne, kuid osakaal teatud toodete impordis ELi on suur, mistõttu nad praegu kehtiva määruse järgi ei kvalifitseeruks GSP+ liitumisele, samas oleks praeguste vähim arenenud riikidele rakendatavate soodustuste kaotamine riigi jaoks arvestuslikult tugeva negatiivse mõjuga. 3.5. Eesti toetab eelnõus esitatud muudatusi kõikide sooduskordade puhul rakendatavates soodustuste peatamise sätetes, sealhulgas võimalust soodustuste peatamismenetluse algatamiseks rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste raskete ja süstemaatiliste rikkumiste puhul ja seoses tõsiste probleemidega oma kodanike tagasivõtmisel. Määruse eelnõus on tehtud ettepanek sooduskorra peatamismenetluse kiirendamiseks eriti tõsiste olukordade puhul ja võimalus peatamise algatamisel arvesse võtta konkreetse riigi jaoks kaasnevat sotsiaalmajanduslikku mõju. Oluliste keskkonna ja inimõiguste kaitse sätete tõhusaks rakendamiseks on peamiselt heidutava eesmärgiga peatamissätted vajalikud. Koos nõudmiste lisandumisega soodustatud riikidele on kasvanud paindlikkus, mistõttu saab peatamise korda pidada tasakaalus olevaks ja põhjendatuks. Paindlikkus kiiremaks reageerimiseks on vajalik, kuna standardprotseduur on järelevalve- ja hindamisperioodi tõttu aeglane. Soodustuste peatamine on äärmuslik meede, mida rakendatakse ainult tõsiste probleemide esinemise korral, andes soodustusi kasutavale riigile piisavalt aega ja võimalusi olukorra parandamiseks. Tagasivõtukohustuste täitmine on uus kriteerium, mille eesmärgiks on mõjutada riike, kes ei tee koostööd irregulaarse migratsiooni tõkestamisel. EL liikmesriikide ühtsus on ka selles valdkonnas Eesti jaoks oluline. Kaubandus-, arengu- ja rändepoliitika omavahelise sidususe suurendamine on oluline, tagamaks, et rändest saaksid vastastikku kasu nii päritolu- kui ka sihtriigid. Seega tuleb nii päritolu- kui sihtriikidel tegeleksid ühiste probleemküsimustega nagu koostöö tõhustamine oma kodanike tagasivõtmisel ja nende kestlik taasintegreerimine päritoluriiki, eelkõige selleks, et vältida päritoluriikides aktiivse elanikkonna pidevat äravoolu, millel on pikaajalised tagajärjed arengule, ning et tagada rändajate väärikas kohtlemine. Kestliku taasintegreerimise parandamine ja suutlikkuse suurendamine hoogustaks märkimisväärselt partnerriikide kohalikku arengut. Komisjonilt (DG Home) oodatakse veel täpsustusi selle protsessi rakendamise kohta. Sotsiaalmajandusliku mõju arvessevõtmine on sealjuures oluline paindlikkus soodustatud riikide kasuks, samuti meetmete ettenägemine ainult tõsiste probleemide korral. 3.6. Toetame eelnõus väljapakutud kaitse- ja järelevalvemeetmeid EL tootjate kaitseks, sealhulgas lävendeid, mis piiravad soodusimpordi mahu liigset kasvamist. Nõustume kaitsemeetmete ja toodete astmestamise piirmäärade viimisega võrreldavale alusele (impordi väärtus) ja nende lävendite alandamisega. Kaitsemeetmeid ja nimetatud lävendite muudatusi (alandamine 10% võrra) saab pidada mõõdukaks. Kaitsemeetmed on seotud GSP kava ühe üldise eesmärgiga – EL ettevõtete kaitsmisega soodustingimustel toimuva impordi võimalike kahjulike mõjude eest. Kui sooduskorra raames imporditakse soodustatud riigist pärit toodet kogustes või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele ELs, võidakse sellise toote suhtes täielikult või osaliselt taaskehtestada tavapärased ühise tollitariifistiku maksumäärad. Kaitsemeetmete piirmäärade alandamine 10% võrra aitab võtta paremini sihikule konkurentsivõimelised tooted, kuigi võib tuua kaasa GSP soodustuste vähenemist teatud toodete osas. Kuigi Eesti impordimahte ja tootmisettevõtteid arvesse võttes ei ole impordi kasvu otsene mõju Eesti ettevõtetele väga tõenäoline, on liikmesriikide vahelised tasakaalustatud kokkulepped sellistes küsimustes meie jaoks olulised EL sees avatud ja liberaalse kaubanduse suuna kaitsmise ja edendamise seisukohast. 4. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine Määruse eelnõule tähelepanu juhtimiseks ning ettepanekute ja tagasiside saamiseks saatis Välisministeerium 15.10.2021 vastavasisulise kirja Eesti ettevõtlus- ja arenguabi– organisatsioonidele (Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, ICC Eesti, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, MTÜ Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti Mööblitootjate Liit, Prolog – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Õliühing). Tagasisidet nimetatud organisatsioonidelt ei tulnud. Välisministeerium on Eesti seisukohad kooskõlastanud Majandus- ja kommunikatsiooni– ministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Laekunud tagasisidega on arvestatud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel