EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 25. november 2021. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb
üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EL) nr 978/2012.
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste
kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 978/2012.
1.1. Eesti toetab määruse uuendamise eesmärke, milleks on kõige rohkem abi vajavate
riikide ekspordi soodustamine ja mitmekesistamine ning Euroopa Liidu väärtuste ja
standardite edendamine soodustusi saavates riikides.
1.2. Eesti toetab senise kolmest soodustuste korrast (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale
relvade“) koosneva üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) säilimist.
1.3. Eesti toetab soodustuste kava tugevamat sidumist Euroopa Liidu kestlikkus- ja
keskkonnaeesmärkidega, arvestades soodustusi saavate riikide võimekust vastavaid
nõudeid täita.
1.4. Eesti toetab soodustatud riikide ekspordialase konkurentsivõime haavatavuse
kriteeriumist loobumist, mis võimaldab vähim arenenud riikidel saada ligipääs
soodustuse GSP+ erikorrale.
1.5. Eesti toetab eelnõus esitatud muudatusi kõikide sooduskordade puhul rakendatavates
soodustuste peatamise sätetes, sealhulgas võimalust soodustuste peatamismenetluse
algatamiseks rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste raskete ja
süstemaatiliste rikkumiste puhul ja seoses tõsiste probleemidega oma kodanike
tagasivõtmisel.
1.6. Toetame eelnõus väljapakutud kaitse- ja järelevalvemeetmeid EL tootjate kaitseks,
sealhulgas lävendeid, mis piiravad soodusimpordi mahu liigset kasvamist.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõukohta, mis käsitleb üldiste
tariifsete soodustuste kava kohaldamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EL) nr 978/2012
Sissejuhatus
2021. a septembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) määruse eelnõu1 üldiste tariifsete
soodustuste kava (edaspidi GSP) kohaldamiseks. Tegu on üldiste tariifsete soodustuste kava
uuendamisprotsessiga. GSP on üks peamisi ELi kaubandusmeetmeid, millega aidatakse
arenguriikidel integreeruda maailmamajandusse, vähendada vaesust ning toetada kestlikku
arengut põhiliste inim- ja tööõiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava edendamise kaudu.
Määrus asendab samalaadset määrust (EL) nr 978/2012, mille kehtivus lõppeb 31.12.2023. Kui
uut määrust vastu ei võeta, lõpetatakse olemasoleva korra kohaldamine 1. jaanuaril 2024 ning
soodustusi saavatest arenguriikidest pärit kaupade suhtes hakataks kohaldama praegusest
kõrgemaid tollimaksumäärasid.
Euroopa Liit (edaspidi EL) on GSP raames ühepoolselt võimaldanud arengumaadele
kaubandussoodustusi alates 1971. aastast. See on osa ELi ühisest kaubanduspoliitikast ja
kooskõlas ELi välistegevust käsitlevate üldsätetega2. Uue GSP määruse eelnõu eesmärk on
pikendada kava kohaldamist veel kümneks aastaks, täiustada GSP toimimist ja suurendada selle
tõhusust. Eelnõu sätestab GSP kava ülesehituse, abikõlbulike riikide loetelu ja soodustuste saajate
hulgast välja arvamise korra riigi jõukuse kasvamise korral, eri sooduskordade sisu ja tingimused
ning sätted soodustuste peatamiseks tõsiste rikkumiste korral ja kaitsemeetmed EL tootjatele
kahjulike mõjude ärahoidmiseks.
GSP soodustuste alusel toimub alla ühe protsendi3 Eesti kaubavahetusest. Sellest hoolimata on
vaja tagada uuendatud režiimi vastavus Eesti välispoliitika strateegiadokumentidega (näit Eesti
välispoliitika arengukava kuni 20304, Aafrika regioonistrateegia5). Lisaks on partnerriikidele GSP
staatus oluline ja seetõttu on ELis määruse uuendamine kõrgendatud poliitilise tähelepanu all.
Uue GSP määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207, milles
sätestatakse ELi ühine kaubanduspoliitika. Ühine kaubanduspoliitika on loetletud ELi toimimise
lepingu artiklis 3 liidu ainupädevusse kuuluvate valdkondade hulgas. Euroopa Liidu lepingu artikli
5 lõike 3 kohaselt ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet valdkondade puhul, mis kuuluvad ELi
ainupädevusse. GSP määruse uuendamine tuleneb 2021. a veebruaris avaldatud komisjoni
kaubanduspoliitika läbivaatuse teatisest.
1
Eelnõu tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0579&qid=1636108804610
Lisad: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:0fe49a24-1c94-11ec-b4fe-
01aa75ed71a1.0005.02/DOC_2&format=PDF
2
Euroopa Liidu leping – V jaotis ‘Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika
kohta’, 1. peatükk ‘Üldsätted liidu välistegevuse kohta’, art 21 http://data.europa.eu/eli/treaty/teu_2008/art_21/oj
3
https://valiskaubandus.stat.ee/
4
https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava-koostamine
5
https://vm.ee/et/eesti-aafrika-strateegia
Menetluse ajakava EL nõukogu tasandil: Komisjon avalikustas määruse eelnõu 22. septembril
2021. Eelnõu menetlemiseks on EL nõukogu GSP töögrupp alustanud sissejuhatavaid arutelusid.
Menetlusprotsess on pikk ja eelnõu suhtes loodetakse lõplik kokkulepe nõukogus saavutada 2022.
aasta lõpuks.
Määruse võtavad Euroopa Parlament ja EL nõukogu vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Kuna määruse eelnõu võib arutelude käigus oluliselt muutuda, võib vajalikuks osutuda Eesti
seisukohtade ülevaatamine ja täiendamine.
Seletuskirja EL koordinatsioonikogule esitamiseks koostas Välisministeeriumi välismajanduse ja
arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Triinu
Pits (
[email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler on Välisministeeriumi
välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu (
[email protected]).
1. Eelnõu sisu ja analüüs
Komisjoni eelnõu
Üldiste tariifsete soodustuste kava koosneb üldkorrast (edaspidi standardne GSP) ja kahest
erikorrast – kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleerivast erikorrast (edaspidi GSP+)
ning vähim arenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast (EBA – Everything But Arms e „Kõik
peale relvade“). Abikõlbulike riikide nimekirja on arvatud arengumaad6, kellel on ühesugused
arenguvajadused ja kes on sarnases majandusarengu etapis. Nimekirjast on välja arvatud riigid,
kus üleminek tsentraliseeritud majanduselt turumajandusele on edukalt lõpule viidud ning kellel
on võimas majandus ja tugev positsioon rahvusvahelises kaubanduses, nagu Hiina, Hongkong,
Aomen ja Venemaa, ning keda seetõttu ELi hinnangul ei tohiks käsitada GSP raames
arenguriikidena.
Standardset GSP korda rakendatakse abikõlbulikele riikidele, kes Maailmapanga määratluse
järgi7 on väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga ja kellega ELil ei ole sõlmitud
kaubanduslepingut. Neile riikidele vähendatakse tollimakse või kaotatakse need täielikult kahe
kolmandiku ELi tariifiridade ulatuses. GSP soodustused lõppevad ja rakenduvad MFN (Most
Favoured Nation e WTO liikmete vahel impordile rakendatavad tariifid eeliskohtlemist andva
lepingu puudumisel) tariifid8, kui riik vastab vähemalt kolm aastat järjest kõrgema keskmise
sissetuleku tasemele. Hetkel on standardse GSP korra soodustusi saavaid riike 149.
6
terminit kasutatakse samas tähenduses nagu Euroopa Liidu toimimise lepingus (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012E%2FTXT)
7
https://datahelpdesk.worldbank.org/knowledgebase/articles/906519-world-bank-country-and-lending-groups
8
http://tariffdata.wto.org/
9
Cooki saared, India, Indoneesia, Kenya, Kongo Vabariik, Mikroneesia, Nauru (väljus 01.01.2021), Nigeeria, Niue,
Samoa (väljus 01.01.2021), Süüria, Tadžikistan, Tonga (lõppes 01.01.2021), Vietnam
Eelnõus ei ole standardkorra kriteeriumid ning kõrgema sissetuleku jaotusse jõudnud riikide
väljaarvamise protseduurid sisuliselt muutunud, võrreldes praegu kehtiva määrusega. Soodustusi
saavate riikide nimekirja vaatab komisjon üle korra aastas, süsteemist väljumisel on
üleminekuperiood sissetuleku taseme alusel väljumise korral üks aasta ning
vabakaubanduslepingu jõustumise tõttu väljumise korral kaks aastat. Standardse GSP
soodustusega kaetud toodete valikul ning nn tundlike toodete (eelnõus määruse lisa III) tariifide ja
lävendite reeglites on arvesse võetud soodustatud riikide jaoks oluliste toodete hõlmatust ning
tasakaalu EL tootjate huvide kaitsega. Kui mittetundlike toodete suhtes peatatakse ühise
tollitariifistiku tollimaksud täielikult (v.a. põllumajanduslike komponentide osas), siis tundlikuks
hinnatud toodete puhul vähendatakse ühise tollitariifistiku väärtuselise tollimaksu määra 3,5
protsendipunkti võrra ja koguselist tollimaksu 30%, välja arvatud tollimaksu alam- või ülemmäära
suhtes. Teatud toodete korral (tekstiil ja selle toorained) on väärtuselise tollimaksu vähendus 20%.
Standardse GSP korras rakendatakse ka toodete astmestamise mehhanismi, mis seisneb
soodustuste kaotamises teatud riigist imporditavatele osadele kaubagruppidele, samas kui teised
imporditavad kaubad samast riigist või samad kaubad teistest riikidest jäävad soodustustega
kaetuks. Mehhanismi eesmärgiks on vältida soodustuste andmist kaupadele, mis neid tegelikult ei
vaja, st need on antud riigist lähtuvas ekspordis konkurentsivõimelised ja võivad hakata
kahjustama EL tootjate huve.
Oluline osa GSP kavast on nii kehtivas kui uuendatud määruses selle tingimuslikkus kui vahend
edendamaks GSP raames soodustatud riikides inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse,
töötaja õiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava austamist: riigile ei peaks võimaldama
kaubanduse sooduskorda, kui ta tegutseb viisil, mis on vastuolus rahvusvaheliste normide ja
põhimõtetega ning seega ka tema enda arenguvajadustega.
GSP+ on kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord, mille alusel vähendatakse
tariife 0%-ni samade tariifiridade osas nagu standardse GSP puhul, ka tundlike toodete nimekiri
on sama. GSP+ korda võimaldatakse haavatavatele väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga
riikidele, kes rakendavad 27 rahvusvahelist konventsiooni, mis on seotud inimõiguste, töötaja
õiguste, keskkonnakaitse ja hea valitsemistavaga. Hetkel on GSP+ soodustusi kasutavaid riike 910.
Haavatavuse e majandusliku abikõlbulikkuse kriteeriumiks on ekspordi ühekülgsus (st riik, mille
seitsmesse suurimasse GSP jaotisse kuuluvate soodustustega kaetud toodete impordi väärtus ELi
on suurem kui 75% künnisväärtus selle riigi soodustustega kaetud toodete kogu impordi
keskmisest väärtusest kolme viimase järjestikuse aasta jooksul). Praegu kehtiva määrusega
võrreldes kustutatakse eelnõu kohaselt teine kriteerium, milleks oli madal integreeritus
rahvusvahelise kaubandussüsteemiga (riigi vastavate toodete impordi väärtus ELi peab olema alla
2% künnisväärtuse soodustustega kaetud, standard-GSP riikidest pärit toodete kogu ELi suunduva
impordi keskmisest väärtusest kolme viimase järjestikuse aasta jooksul). Viimase muudatuse
peamine eesmärk on lihtsustada ligipääsu GSP+ korrale ja anda võimalus sellega liitumiseks
vähim arenenud riikide staatusest välja kasvavatele riikidele.
Praegu kehtivas määruses ei rakendatud negatiivset tingimuslikkust, st tõsiste rikkumiste puhul
soodustuste peatamise sätete rakendamine, keskkonnakaitse ja hea valitsemistava
konventsioonidele. Uue määruse eelnõus on see kriteerium laiendatud kõikidele
10
Armeenia (lõppeb 1.01.2022), Bolivia, Cabo Verde, Filipiinid, Kõrgõstan, Mongoolia, Pakistan, Sri Lanka,
Usbekistan
konventsioonidele, samuti on konventsioonide koguarv tõstetud 32le (nimekiri eelnõu lisas VI).
Soodustatud riikidele on ette nähtud üleminekuperioodid nende konventsioonide ratifitseerimiseks
ja kohaldamiseks. Lisandunud on Pariisi kokkulepe (2015, Kyoto protokolli asemel), Lapse
õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse (2000),
Puuetega inimeste õiguste konventsioon (2007), Konventsioon nr 81 töötingimuste järelevalve
kohta (1947), Konventsioon nr 144 kolmepoolsete konsultatsioonide kohta (1976), ÜRO
rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon (2000)). Nende konventsioonide
lisamist soovitas toetav uuring ja Komisjoni koostatud mõjuhinnang. Uue nõudena sätestab
eelnõu, et GSP+ kandidaatriigid peavad GSP+ kohaldamise osana esitama tegevuskava GSP
raames asjakohaste konventsioonide tõhusaks rakendamiseks.
EBA on ÜRO poolt vähim arenenud maadena määratletud riikide11 suhtes kohaldatav erikord,
mille alusel võimaldatakse neile täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule kõikide
toodetega peale relvade ja laskemoona. Erinevalt standardse GSP ja GSP+ kordadest rakendatakse
EBA korda tähtajatult. Hetkel rakenduvad EBA soodustused 48 riigile12.
EBA soodustusi saavad riigid peavad rakendama põhilisi inim- ja tööõigusi käsitlevaid Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone.
Sealjuures kehtib nende soodustuste puhul negatiivne tingimuslikkus, st suurte rikkumiste puhul
rakendab EL soodustuste peatamise sätteid. Soodustuste peatamine on äärmuslik meede, mida
rakendatakse tõsiste probleemide esinemise korral, andes soodustusi kasutavale riigile piisavalt
aega ja võimalusi olukorra parandamiseks.
Kõikidele GSP kordadele ühtemoodi rakendatavad peatamissätted näevad ette soodustuste
peatamist tõsiste inim- või tööõiguste rikkumiste korral. Sealjuures on uue sättena ette nähtud
soodustatud riigis kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju arvessevõtmist soodustuste peatamise
algatamisel, kuigi praktikas on eeldatavat mõju probleemsete riikide puhul hinnatud ka seni.
Võrreldes praegu kehtiva määrusega on veel lisandunud võimalus peatamise kiirema menetluse
kohaldamiseks asjakohaste konventsioonide eriti raskete rikkumiste korral ning täiendavate
põhjuste või rikkumiste ilmnemise korral, mil soodustatud riigi konkreetset olukorda silmas
pidades on vaja kiiresti reageerida. Täiendavalt on ette nähtud võimalus kasutada ka EL hiljuti
loodud ühtse kontaktpunkti mehhanismi probleemidest teavitamiseks.
Uue vahendina näeb eelnõu ette peatamismenetluse rakendamise seoses oma kodanike
tagasivõtmise probleemidega. Eesmärgiks on mõjutada riike, kes ei tee koostööd irregulaarse
migratsiooni tõkestamisel. Kaubandus-, arengu- ja rändepoliitika omavahelise sidususe
suurendamine on oluline tagamaks, et rändest saaksid vastastikku kasu nii päritolu- kui ka
sihtriigid. Sellega seoses on oluline, et nii päritolu- kui ka sihtriigid tegeleksid ühiste
probleemküsimustega, nagu koostöö tõhustamine oma kodanike tagasivõtmisel ja nende kestlik
taasintegreerimine päritoluriiki, eelkõige selleks, et vältida päritoluriikides aktiivse elanikkonna
pidevat äravoolu, millel on pikaajalised tagajärjed arengule, ning et tagada rändajate väärikas
11
https://www.un.org/development/desa/dpad/least-developed-country-category.html
12
Afganistan, Angola, Bangladesh, Benin, Bhutan, Burkina Faso, Burundi, Cambodia (soodustused osaliselt
peatatud), Djibouti, Ekvatoriaal-Guinea (lõppes 01.01.2021), Eritrea, Etioopia, Gambia, Guinea, Guinea-Bissau,
Haiti, Jeemen, Kesk-Aafrika Vabariik, Kiribati, Komoorid, Kongo DV, Laos, Lesotho, Liberia, Lõuna-Sudaan,
Madagascar, Malawi, Mali, Mauritania, Mosambiik, Myanmar, Nepal, Niger, Rwanda, Saalomoni saared, Sambia,
Sao Tome & Principe, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Tansaania, Timor-Leste, Togo, Tšaad, Tuvalu,
Uganda, Vanuatu
kohtlemine. Kestliku taasintegreerimise parandamine ja suutlikkuse suurendamine hoogustaks
märkimisväärselt partnerriikide kohalikku arengut.
Kaitsemeetmed on eelnõus ette nähtud EL tootjate kaitseks juhul, kui GSP kava soodustuste
alusel imporditakse mõnda toodet koguses või hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad
põhjustada tõsiseid raskusi samasugust või otseselt konkureerivat toodet pakkuvatele EL
ettevõtjatele. Eelnõu sätestab raskuste ilmnemise kriteeriumid ja käivitatavate
uurimisprotseduuride korra.
Täiendavad kaitsemeetmed on ette nähtud tekstiili-, põllumajandus- ja kalandussektori toodetele,
kui nende import mõnest soodustatud riigist ületab teatud protsendi kõigist soodustatud riikidest
ELi imporditavate samade toodete impordi koguväärtusest. Kui praegu kehtivas määruses on see
lävend seatud impordi koguse järgi, siis eelnõus on see asendatud impordi väärtuse järgi
määratletud lävendiga sarnaselt toodete astmestamise lävendiga. Muudatuse eesmärgiks on viia
kaitsemeetmete ja toodete astmestamise piirmäärad võrreldavale alusele, mis aitaks paremini välja
tuua näiteks mõne toote hinnatõusust tulenevat impordi väärtuse kasvu, mis mõjutab EL
ettevõtteid. Sealjuures on nii astmestamise kui kaitsemeetmete piirmäärasid alandatud 10% võrra.
Üldsätete all näeb eelnõu ette võimaldada soodustatud riigi taotlusel erinevatesse piirkondlikesse
rühmadesse kuuluvate soodustatud riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni või laiendatud
kumulatsiooni. Tingimusteks on, et soodustatud riigi taotluses esitatakse piisavad tõendid, et
selline kumulatsioon on kõnealuse riigi konkreetseid kaubandus-, arengu- ja rahastamisvajadusi
silmas pidades vajalik, et kumulatsioon ei tekita tarbetuid kaubandusraskusi teistele abikõlblikele
riikidele, eelkõige EBA raames soodustatud riikidele, pidades silmas kaubavoogude võimalikku
ümbersuunamist, ning et soodustatud riik esitab tõendid selle kohta, et ta ei saa täita kõnealuste
kaupade suhtes kohaldatavaid päritolureegleid, kui sellist kumulatsiooni ei võimaldata. Sätte
eesmärgiks on suurendada päritolureeglite paindlikkust.
Eelnõu analüüs
Määruse eelnõu näeb ette senise kolmest korrast koosneva GSP kava säilimist, mis toetab abi
vajavatele riikidele keskendumist. Olulise mõjuga muudatusi soodustuste kava ülesehituses pole
ette nähtud ja senise rakendamise käigus ei ole ilmnenud nendeks ka vajadust. Soodustuste kava
eesmärkide paremaks saavutamiseks mõeldud muutused on paigutatud olemasoleva struktuuri
sisse. Standardkorra kriteeriumid ning kõrgema sissetuleku jaotusse jõudnud riikide väljaarvamise
protseduurid ei ole sisuliselt muutunud võrreldes varasema määrusega. Eelnõus olev toodete
nimekiri on üks neist osadest, mis võivad EL liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus
muutuda, kuid hetkel on nimekiri tasakaalus ja katab soodustatud riikide jaoks olulisi tooteid.
Määruse eelnõu üks olulisemaid eesmärke selle koostamisele eelnenud arutelude põhjal on
lihtsustada juurdepääsu GSP+ korrale kasvava arvu vähim arenenud riikide jaoks, kes EBA
staatuse kaotavad – ÜRO Arengupoliitika Komitee hinnangute alusel võivad uue GSP määruse
kehtivuse 10 aasta jooksul vähim arenenud riikide (Least Developed Countries) staatusest väljuda
umbes 12 riiki13, neist kuue (Bangladesh, Laos, Myanmar, Nepal, Saalomoni saared, Sao Tomé
and Príncipe) jaoks tähendaks komisjoni simulatsioonide järgi soodustatud ekspordi järsk
lõppemine eeldatavalt tõsiseid probleeme. Seda eesmärki peab oluliseks ka Eesti, kuivõrd see
13
Angola, Bangladesh, Bhutan, Kiribati, Lao PDR, Myanmar, Nepal, Sao Tomé and Principe, Solomon Islands,
Timor-Leste, Tuvalu and Vanuatu
aitaks jätkata püüdlusi kaasata arenguriike Euroopa väärtussüsteemi ja sellega koos kaitsta seal ka
Eesti ja EL ettevõtete jaoks turvalist ärikeskkonda. Seega hindame küsimuse lahendamist eelnõus
väga positiivseks.
Keskkonna- ja sotsiaalteemade mõnevõrra suurem tähtsustamine eelnõus võrreldes praegu kehtiva
määrusega on kooskõlas EL tänaste suundumustega, mis on ka Eesti välispoliitika kujundamisel
pälvinud tähelepanu ning leiab nimetamist „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“, samuti „Eesti
2035 strateegias“14 Ka Eesti Aafrika regioonistrateegia põhimõtete hulgas on kestliku arengu
eesmärkide toetamine, nii kliima ja keskkonna kui ka nt naiste ja laste õiguste suunal. Praegusel
kujul on täiendavad nõudmised eelnõus tasakaalus majanduse toetamise eesmärgiga. Tugevam
tingimuslikkus, nt negatiivse tingimuslikkuse laiendamine kõigile konventsioonidele, meetmed
kodanike tagasivõtuga seotud probleemide puhuks ja täiendavad meetmed raskete rikkumiste
korral, on tasakaalustatud sotsiaalmajandusliku mõju arvesse võtmisega ja dialoogi rakendamisega
soodustuste peatamise menetluses. Tingimusi rikkunud riigil on võimalus koostööd teha,
soodustuste tegelik (osaline ja ajutine) peatamine jääb viimaseks võimaluseks. Näiteks võib tuua
arutelud Myanmari üle, kus soodustuste peatamist pole seni algatatud, arvestades eeldatavat
tugevat negatiivset mõju kõige haavatavamatele töötajatele ja suhteliselt vähest mõju huntale kasu
toovatele sektoritele. GPS määruse eelnõu läbivaatuse käigus on arvestatud ka olemasolevate Eesti
seisukohtadega Euroopa Komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja
jõuline kaubanduspoliitika“ kohta15.
Teatud vähenemine soodustuste mahus konkurentsivõimelisemate toodete ja riikide arvelt on
kooskõlas GSP kava loogikaga ja on tasakaalustatud uutele riikidele lihtsamate liitumisvõimaluste
andmisega. Sellega kaasnev meede on ka erinevate lävendite ühtsustamine, mis aitab kaasa EL ja
soodustusi saavate riikide halduskoormuse piiramisele. Halduskoormuse seisukohast on tervitatav
ka monitooringutsükli pikendamine kahelt aastalt kolmele ja konventsioonide rakendamise
järelevalve integreerimine olemasolevatesse järelevalve- ja kandideerimisprotsessidesse.
Rakendamiseks kohustuslike konventsioonide arvu suurenemine ei kasvata samuti eeldatavalt
halduskoormust olulisel määral, kuivõrd konventsioonide rakendamise aruandlus on ka kehtivas
määruses osa aruandlus- ja kandideerimisprotsessidest.
2. Esialgne mõjude analüüs
Kaubavahetuse vaates kitsamalt on Eesti import GSP riikidest väga väike – alla 1% Eesti
koguimpordist, ning plaanitavate muudatuste majanduslik mõju Eesti jaoks ei ole märgatav.
Komisjoni mõjuanalüüsi põhjal on plaanitavate muudatuste mõju EL liikmesriikidele tervikuna
väga vähene, peamiselt kaasnevad mõjud soodustusi saavatele riikidele.
Eesti kaubavahetus GSP soodustatud riikidega16 – 2020. a import / eksport – allpool on esitatud
riigid, kust import Eestisse oli üle 10 000 EUR. Import kokku 90,85 mln EUR e 0,6% Eesti
koguimpordist.
14
https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
15
Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 29. aprillil 2021. a ja Riigikogu heaks kiitnud 14. mai 2021. a Väliskomisjoni
istungil.
16
https://valiskaubandus.stat.ee/
GSP+
Armeenia – 548 000 EUR (66% viinamarja-piiritusjoogid) / 1,15 mln EUR
Boliivia – 44 600 EUR (õliseemned ja –viljad, v.a. söödavad pähklid, seemned, oliivid, sojaoad
jms) / 883 000 EUR
Filipiinid – 1,58 mln EUR (53% aktiivsüsi) / 2,18 mln EUR
Kõrgõzstan – 3,02 mln EUR (hõbe ja hõbedajäägid) / 4,1 mln EUR
Pakistan – 10,4 mln EUR (77% tekstiil- ja nahktooted) / 4,7 mln EUR
Sri Lanka – 2,7 mln EUR (39% aktiivsüsi, 18% must tee) / 2,39 mln EUR
Usbekistan – 11 mln EUR (98% mineraalkütused) / 16 mln EUR
GSP
India – 30,3 mln EUR (peamiselt tööstustoodang, sh 27,6% masinad ja seadmed) / 64,9 mln EUR
Indoneesia – 9,33 mln EUR (29,4% keemiatooted) / 6,69 mln EUR
Nigeeria – 465 000 EUR (99% kakao) / 18 mln EUR
Vietnam – 18,5 mln EUR (33,8% toidusaadused nagu kala, puuviljad, kohv, tee) / 10,8 mln EUR
EBA
Bangladesh – 1,25 mln EUR (97% rõivad ja tekstiiltooted) / 712 000 EUR
Etioopia – 97 300 EUR (nahktooted) / 1,02 mln EUR
Kambodža – 1,26 mln EUR (58% jalgrattad) / 1,9 mln EUR
Myanmar – 325 000 EUR (57% teravili) / 91 300 EUR
Nepal – 27 500 EUR (68% vaibad) / 29 700 EUR
Kuigi määruse uuendamise otsene majanduslik mõju Eestile on väike, tuleb GSP korra laiemat
mõju EL usaldusväärsusele liberaalse ja reeglitepõhise kaubanduse eestkõnelejana ja arenguriikide
partnerina pidada oluliseks. Mõjukas ja ühtne EL on ka Eesti välispoliitika arengukavas nimetatud
meie huvide seas, samuti on kaubandustõkete vähendamine välja toodud inimeste heaolu kasvuks
olulise vahendina. Eesti kuvand on nii kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega kui ka EL
siseselt vaba ja õiglast kaubandust toetav. Sellest seisukohast on oluline tagada võimalikult
läbipaistev, avatud ja ennustatav GSP kava, mis suunab soodustusi kõige rohkem toetust vajavatele
riikidele.
3. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
3.1. Eesti toetab määruse uuendamise eesmärke, milleks on kõige rohkem abi vajavate
riikide ekspordi soodustamine ja mitmekesistamine ning Euroopa Liidu väärtuste ja
standardite edendamine soodustusi saavates riikides. Arvestades suundumust, kus Euroopa
osakaal maailmamajanduses kahaneb ja arengumaid püüavad aktiivselt oma huvide edendamiseks
ära kasutada ka ebademokraatlikud riigid, on ühtne ja tõhusalt toimiv EL oluline vahend ka Eesti
eesmärkide ja huvide kaitseks nii kaubanduspoliitikas kui sellega seotud valdkondades. Seetõttu
on Eesti jaoks oluline toetada sellist GSP kava, mis seob arenguriikide majandusarengu toetamise
Euroopa väärtussüsteemiga – selline areng aitab luua uusi turvalisi turge ka Eesti olulistele
ekspordihuvidele nagu näiteks e-riigi lahendused.
3.2 Eesti toetab senise kolmest soodustuste korrast (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale
relvade“) koosneva üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) säilimist. Peame otstarbekaks
säilitada olemasolevat kolmest korrast koosnevat soodustuste kava (GPS, GPS+ ja EBA), kuna see
toetab määruse laiemat eesmärki, toetada kestlikku arengut kogu maailmas, ja arvestab
proportsionaalselt soodustusi saavate riikide erinevate arenguvajadustega. Samale järeldusele
jõudis ka Euroopa Komisjon oma mõjuhinnangus. Kolmene jaotus on kooskõlas ka üldise tolli ja
kaubanduskokkuleppe (GATT) põhimõtetega arenguriikide suunal. Samuti lähtume vajadusest
säilitada soodustusi saavate riikide jaoks stabiilsus ja usaldusväärsus. Soodustuste korra muutmine
ilma veenvate ja objektiivsete põhjendusteta tekitaks ka täiendavat halduskoormust nii impordi
lähte- kui sihtriigi ettevõtjatele.
3.3 Eesti toetab soodustuste kava tugevamat sidumist Euroopa Liidu kestlikkus- ja
keskkonnaeesmärkidega, arvestades soodustusi saavate riikide võimekust vastavaid nõudeid
täita. Eelnõu eesmärgid on seotud Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks olevate EL
prioriteetidega. Lisaks laiendatakse määruse eelnõuga soodustuste andmise tingimuslikkust
keskkonnaalaste ja hea valitsemistava konventsioonidele. Eesti välispoliitikas on need eesmärgid
olulisel kohal mitte ainult üldisest globaalse keskkonna ja inimõiguste kaitse vaatepunktist ja EL
ühtse tegevuse tähtsusest, vaid ka konkreetselt Eesti ja EL ettevõtete jaoks turvalise ärikeskkonna
ja ekspordivõimaluste arendamise seisukohast. Nii Euroopas kui mujal demokraatlikes riikides on
suundumus järjest suurenevale kodanikuühiskonna kaasamisele ja osakaalule ärikeskkonna
jälgimisel, seetõttu on ka Eesti huvides EL ühtses tegevuses osalemine selle toetamiseks.
3.4. Eesti toetab soodustatud riikide ekspordialase konkurentsivõime haavatavuse
kriteeriumist loobumist, mis võimaldab vähim arenenud riikidel saada ligipääs soodustuse
GSP+ erikorrale. Toetame antud muudatust, kuna see lihtsustab ligipääsu soodustuse erikorrale
GSP+, mis on määruse uuendamise üks olulisemaid eesmärke ka Eesti jaoks. Muudatus teeb
mõnede vähim arenenud riikide jaoks võimalikuks ülemineku EBA erikorralt GSP+ soodustuste
erikorrale. Selle ligipääsu puudumine võib kaasa tuua majanduse olukorra järsu halvenemise
vähim arenenud riikide staatusest väljuvatele riikidele ning võib neid riike potentsiaalselt veelgi
kaugendada demokraatlike väärtuste mõjuväljast, ühtlasi takistades EL kaubanduspoliitika
eesmärkide saavutamist. See mõjutab riike nagu nt Bangladesh, kelle eksport on ühekülgne, kuid
osakaal teatud toodete impordis ELi on suur, mistõttu nad praegu kehtiva määruse järgi ei
kvalifitseeruks GSP+ liitumisele, samas oleks praeguste vähim arenenud riikidele rakendatavate
soodustuste kaotamine riigi jaoks arvestuslikult tugeva negatiivse mõjuga.
3.5. Eesti toetab eelnõus esitatud muudatusi kõikide sooduskordade puhul rakendatavates
soodustuste peatamise sätetes, sealhulgas võimalust soodustuste peatamismenetluse
algatamiseks rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste raskete ja
süstemaatiliste rikkumiste puhul ja seoses tõsiste probleemidega oma kodanike
tagasivõtmisel. Määruse eelnõus on tehtud ettepanek sooduskorra peatamismenetluse
kiirendamiseks eriti tõsiste olukordade puhul ja võimalus peatamise algatamisel arvesse võtta
konkreetse riigi jaoks kaasnevat sotsiaalmajanduslikku mõju. Oluliste keskkonna ja inimõiguste
kaitse sätete tõhusaks rakendamiseks on peamiselt heidutava eesmärgiga peatamissätted vajalikud.
Koos nõudmiste lisandumisega soodustatud riikidele on kasvanud paindlikkus, mistõttu saab
peatamise korda pidada tasakaalus olevaks ja põhjendatuks. Paindlikkus kiiremaks reageerimiseks
on vajalik, kuna standardprotseduur on järelevalve- ja hindamisperioodi tõttu aeglane. Soodustuste
peatamine on äärmuslik meede, mida rakendatakse ainult tõsiste probleemide esinemise korral,
andes soodustusi kasutavale riigile piisavalt aega ja võimalusi olukorra parandamiseks.
Tagasivõtukohustuste täitmine on uus kriteerium, mille eesmärgiks on mõjutada riike, kes ei tee
koostööd irregulaarse migratsiooni tõkestamisel. EL liikmesriikide ühtsus on ka selles valdkonnas
Eesti jaoks oluline. Kaubandus-, arengu- ja rändepoliitika omavahelise sidususe suurendamine on
oluline, tagamaks, et rändest saaksid vastastikku kasu nii päritolu- kui ka sihtriigid. Seega tuleb
nii päritolu- kui sihtriikidel tegeleksid ühiste probleemküsimustega nagu koostöö tõhustamine oma
kodanike tagasivõtmisel ja nende kestlik taasintegreerimine päritoluriiki, eelkõige selleks, et
vältida päritoluriikides aktiivse elanikkonna pidevat äravoolu, millel on pikaajalised tagajärjed
arengule, ning et tagada rändajate väärikas kohtlemine. Kestliku taasintegreerimise parandamine
ja suutlikkuse suurendamine hoogustaks märkimisväärselt partnerriikide kohalikku arengut.
Komisjonilt (DG Home) oodatakse veel täpsustusi selle protsessi rakendamise kohta.
Sotsiaalmajandusliku mõju arvessevõtmine on sealjuures oluline paindlikkus soodustatud riikide
kasuks, samuti meetmete ettenägemine ainult tõsiste probleemide korral.
3.6. Toetame eelnõus väljapakutud kaitse- ja järelevalvemeetmeid EL tootjate kaitseks,
sealhulgas lävendeid, mis piiravad soodusimpordi mahu liigset kasvamist. Nõustume
kaitsemeetmete ja toodete astmestamise piirmäärade viimisega võrreldavale alusele (impordi
väärtus) ja nende lävendite alandamisega. Kaitsemeetmeid ja nimetatud lävendite muudatusi
(alandamine 10% võrra) saab pidada mõõdukaks. Kaitsemeetmed on seotud GSP kava ühe üldise
eesmärgiga – EL ettevõtete kaitsmisega soodustingimustel toimuva impordi võimalike kahjulike
mõjude eest. Kui sooduskorra raames imporditakse soodustatud riigist pärit toodet kogustes või
hindadega, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt
konkureerivate toodete tootjatele ELs, võidakse sellise toote suhtes täielikult või osaliselt
taaskehtestada tavapärased ühise tollitariifistiku maksumäärad. Kaitsemeetmete piirmäärade
alandamine 10% võrra aitab võtta paremini sihikule konkurentsivõimelised tooted, kuigi võib tuua
kaasa GSP soodustuste vähenemist teatud toodete osas. Kuigi Eesti impordimahte ja
tootmisettevõtteid arvesse võttes ei ole impordi kasvu otsene mõju Eesti ettevõtetele väga
tõenäoline, on liikmesriikide vahelised tasakaalustatud kokkulepped sellistes küsimustes meie
jaoks olulised EL sees avatud ja liberaalse kaubanduse suuna kaitsmise ja edendamise seisukohast.
4. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine
Määruse eelnõule tähelepanu juhtimiseks ning ettepanekute ja tagasiside saamiseks saatis
Välisministeerium 15.10.2021 vastavasisulise kirja Eesti ettevõtlus- ja arenguabi–
organisatsioonidele (Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, ICC Eesti, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti
Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Kaitsetööstuse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti
Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, MTÜ Loov Eesti, Eesti Leivaliit, Eesti
Mööblitootjate Liit, Prolog – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti
Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Turbaliit, Eesti
Meretööstuse Liit, Eesti Õliühing). Tagasisidet nimetatud organisatsioonidelt ei tulnud.
Välisministeerium on Eesti seisukohad kooskõlastanud Majandus- ja kommunikatsiooni–
ministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi,
Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Laekunud tagasisidega on arvestatud.