Kristen Michael
Riigikogu majanduskomisjon 18.11.2021 nr 2-2/21-0352/6824
[email protected]
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE)
muudatusettepanek
Austatud Kristen Michael
Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 20. septembril Riigikogule ehitusseadustiku ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses eelnõu 430 SE1,
edaspidi eelnõu). Eelnõu läbis esimese lugemise 27.10.2021.
Pöördume Teie poole ettepanekuga muuta eelnõu §-ga 2 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seadusse lisatavat § 251 pealkirja ja lõikeid 1 ning 2 ning sõnastada need järgmiselt:
„§ 25 1. Ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao rakendamine
(1) Enne 25. maid 2017. a esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse taotluse esitamise ajal
kehtinud õigusaktide kohaselt.
(2) 25. maist 2017. a esitatud hoonestusloa taotlusele kohaldatakse ehitusseadustiku 12. peatüki
3. jao sätteid.“.
Selgitus:
Muudatus on vajalik, sest eelnõus praegu sisalduv sõnastus võib tekitada segadust ehitusseadustiku
3. jao (avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega) rakendamise osas.
Seadusandja eesmärk ehitusseadustiku muutmisel on tagada olukord, kus poolelioleva
merealaplaneeringu ajal keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest. Vabariigi Valitsus
algatas 25.05.2017. a. üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti merealal.
2019.aasta lõpus alustas MKM koostöös Rahandus-, Kaitse-, Sise, Keskkonna- ja
Maaeluministeeriumiga ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
väljatöötamist. Töörühmas jõuti ühisele arusaamisele, et merealaplaneeringu koostamise ajal ei
saa uusi hoonestusloa alustamise taotlusi menetlusse võtta, sest ei ole selge, missugustele
merealadele on võimalik tuuleparke püstitada. Lisaks on probleemiks kehtiva veeseaduse
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8267aac1-0244-49f3-8707-
b92a257fb5a7/Ehitusseadustiku%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20%20muutmise%20s
eadus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
regulatsiooni puudulikkus selles, et hoonestusloa taotlusest hoonestusloa saamiseni ei ole ajaliselt
reguleeritud ja taotletavad alad on sellega väga pikaajaliselt nn broneeritud.
Merealaplaneeringu läbiviimise ja ehitusseadustiku ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise eelnõu koostamise ajal esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettevõtjate
poolt 12 hoonestusloa menetluse alustamise taotlust meretuuleparkidele nendele aladele, kus on
pooleliolev merealaplaneering.
Hoonestusloa menetluse algatamine olukorras, kus planeeringu koostamine alles kestab ehk pole
teada, kas hoonestusloaga kavandatud ehitis planeeringu kohaselt üldse rajada saab, ei ole
kooskõlas ka hea halduse tavaga ning HMS § 5 lg-ga 2, mis näeb ette, et haldusmenetlus viiakse
läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid
kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Algatades hoonestusloa menetluse olukorras, kus puudub
igasugune kindlus soovitud tegevuse võimalikkusest ja olles teadlik sellega kaasnevatest kuludest,
ei ole riigi poolt vastutustundlik. Samuti võib tekkida arendajal ootus hoonestusloa kehtestamiseks
ja vastupidisel juhul annab see aluse kohtusse kaebuse ja juba kantud kulude riigi poolt hüvitamise
nõudmiseks.
Oluline on silmas pidada, et koostatav merealaplaneering on üldiseks raamdokumendiks, mis paneb
paika üldised tingimused, mis tasakaalustavad ja aitavad tagada erinevate tegevuste samaaegse
tõrgeteta toimimise. Planeeringu koostamisel hinnatakse kõikide kavandatud tegevuste
kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, mis aitavad tagada tegevuste toimimise järgmistes
etappides. Nimetatud kujul mõjude hindamist hoonestusloa menetluse raames läbi ei viida, mistõttu
ei pruugi hoonestusloa alusel rajatav ehitis tulevikus sobituda planeeringulahendusega ning võib
takistada mõne teise tegevuse ja seega kogu planeeringulahenduse elluviimist. Planeeringuga
kehtestatakse tingimused, millega tuleb arvestada hoonestuslubade menetlemisel. Olukorras, kus
hoonestusloaga kavandatavat objekti käsitlev kehtestatud planeering puudub, ei pea hoonestusloa
menetlemisel sellega ka arvestama ega hindama hoonestusloaga kavandatu vastavust planeeringu
põhimõtetele. Selgitame, et tegemist on nn üldiselt üksikule suunatud tegevustega ehk hoonestusloa
algatamisele peab eelnema planeeringu kehtestamine ning asjakohane ei ole väide, et tegemist
võiks olla paralleelsete tegevustega, mis üksteist täiendavad. Ka järeldub Riigikohtu 08.08.2018
tehtud lahendist 3-16-1472 (nn Hiiu mereala lahend), et just planeeringu koostamise etapis peab
vastama küsimusele kas ja millistel tingimustel kindlaid tegevusi merealal teha tohib ja kohtu
hinnangul ei ole õige sellisele küsimusele vastamine jätta (hoonestus)loamenetluse etappi.
Olukorras, kus merealal ei ole planeeringut veel kehtestatud ei ole vastatud küsimusele, kas ja
milliseid tegevusi taotletud alal üldse kavandada saab ja seega hoonestusloa algatamine enne
planeeringu kehtestamist ei ole kooskõlas ka Riigikohtu lahendi põhimõtetega.
Täitmaks seadusandja eesmärki, mis on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga püstitatud, on oluline muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse § 251 lõigete 1 ja 2 sõnastust ja täpsustada see selliselt, et oleks üheselt
arusaadav, et enne 25.05.2017.aastal üleriigilise merealaplaneeringu algatamist esitatud ja
hoonestusloa menetlust alustatud hoonestusloa algatamise menetlus menetletakse lõpuni taotluse
esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning hoonestusloa menetluse alustamise taotlused, mis
esitati alates 25.05.2017. a. kui algatati merealaplaneering, menetletakse ehitusseadustiku
12. peatüki 3. jao sätete ja kehtiva merealaplaneeringu kohaselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Regina Rass
625 6479
[email protected]
2 (2)