dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

(430 SE) muudatusettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. november 2021
Viit
2-2/21-0352/6824
Registreeritud
18. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0352
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-221-03526824 18.11.2021 Väljaminev kiri.asice326 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michael Riigikogu majanduskomisjon 18.11.2021 nr 2-2/21-0352/6824 [email protected] Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) muudatusettepanek Austatud Kristen Michael Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 20. septembril Riigikogule ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses eelnõu 430 SE1, edaspidi eelnõu). Eelnõu läbis esimese lugemise 27.10.2021. Pöördume Teie poole ettepanekuga muuta eelnõu §-ga 2 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusse lisatavat § 251 pealkirja ja lõikeid 1 ning 2 ning sõnastada need järgmiselt: „§ 25 1. Ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao rakendamine (1) Enne 25. maid 2017. a esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. (2) 25. maist 2017. a esitatud hoonestusloa taotlusele kohaldatakse ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao sätteid.“. Selgitus: Muudatus on vajalik, sest eelnõus praegu sisalduv sõnastus võib tekitada segadust ehitusseadustiku 3. jao (avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega) rakendamise osas. Seadusandja eesmärk ehitusseadustiku muutmisel on tagada olukord, kus poolelioleva merealaplaneeringu ajal keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest. Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017. a. üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti merealal. 2019.aasta lõpus alustas MKM koostöös Rahandus-, Kaitse-, Sise, Keskkonna- ja Maaeluministeeriumiga ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamist. Töörühmas jõuti ühisele arusaamisele, et merealaplaneeringu koostamise ajal ei saa uusi hoonestusloa alustamise taotlusi menetlusse võtta, sest ei ole selge, missugustele merealadele on võimalik tuuleparke püstitada. Lisaks on probleemiks kehtiva veeseaduse 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8267aac1-0244-49f3-8707- b92a257fb5a7/Ehitusseadustiku%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20%20muutmise%20s eadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 regulatsiooni puudulikkus selles, et hoonestusloa taotlusest hoonestusloa saamiseni ei ole ajaliselt reguleeritud ja taotletavad alad on sellega väga pikaajaliselt nn broneeritud. Merealaplaneeringu läbiviimise ja ehitusseadustiku ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu koostamise ajal esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettevõtjate poolt 12 hoonestusloa menetluse alustamise taotlust meretuuleparkidele nendele aladele, kus on pooleliolev merealaplaneering. Hoonestusloa menetluse algatamine olukorras, kus planeeringu koostamine alles kestab ehk pole teada, kas hoonestusloaga kavandatud ehitis planeeringu kohaselt üldse rajada saab, ei ole kooskõlas ka hea halduse tavaga ning HMS § 5 lg-ga 2, mis näeb ette, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Algatades hoonestusloa menetluse olukorras, kus puudub igasugune kindlus soovitud tegevuse võimalikkusest ja olles teadlik sellega kaasnevatest kuludest, ei ole riigi poolt vastutustundlik. Samuti võib tekkida arendajal ootus hoonestusloa kehtestamiseks ja vastupidisel juhul annab see aluse kohtusse kaebuse ja juba kantud kulude riigi poolt hüvitamise nõudmiseks. Oluline on silmas pidada, et koostatav merealaplaneering on üldiseks raamdokumendiks, mis paneb paika üldised tingimused, mis tasakaalustavad ja aitavad tagada erinevate tegevuste samaaegse tõrgeteta toimimise. Planeeringu koostamisel hinnatakse kõikide kavandatud tegevuste kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, mis aitavad tagada tegevuste toimimise järgmistes etappides. Nimetatud kujul mõjude hindamist hoonestusloa menetluse raames läbi ei viida, mistõttu ei pruugi hoonestusloa alusel rajatav ehitis tulevikus sobituda planeeringulahendusega ning võib takistada mõne teise tegevuse ja seega kogu planeeringulahenduse elluviimist. Planeeringuga kehtestatakse tingimused, millega tuleb arvestada hoonestuslubade menetlemisel. Olukorras, kus hoonestusloaga kavandatavat objekti käsitlev kehtestatud planeering puudub, ei pea hoonestusloa menetlemisel sellega ka arvestama ega hindama hoonestusloaga kavandatu vastavust planeeringu põhimõtetele. Selgitame, et tegemist on nn üldiselt üksikule suunatud tegevustega ehk hoonestusloa algatamisele peab eelnema planeeringu kehtestamine ning asjakohane ei ole väide, et tegemist võiks olla paralleelsete tegevustega, mis üksteist täiendavad. Ka järeldub Riigikohtu 08.08.2018 tehtud lahendist 3-16-1472 (nn Hiiu mereala lahend), et just planeeringu koostamise etapis peab vastama küsimusele kas ja millistel tingimustel kindlaid tegevusi merealal teha tohib ja kohtu hinnangul ei ole õige sellisele küsimusele vastamine jätta (hoonestus)loamenetluse etappi. Olukorras, kus merealal ei ole planeeringut veel kehtestatud ei ole vastatud küsimusele, kas ja milliseid tegevusi taotletud alal üldse kavandada saab ja seega hoonestusloa algatamine enne planeeringu kehtestamist ei ole kooskõlas ka Riigikohtu lahendi põhimõtetega. Täitmaks seadusandja eesmärki, mis on ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga püstitatud, on oluline muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lõigete 1 ja 2 sõnastust ja täpsustada see selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et enne 25.05.2017.aastal üleriigilise merealaplaneeringu algatamist esitatud ja hoonestusloa menetlust alustatud hoonestusloa algatamise menetlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt ning hoonestusloa menetluse alustamise taotlused, mis esitati alates 25.05.2017. a. kui algatati merealaplaneering, menetletakse ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao sätete ja kehtiva merealaplaneeringu kohaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Regina Rass 625 6479 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel