MÄÄRUS
18.11.2021 nr 67
Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrus on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna
„COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori
elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Antav toetus on:
1) teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi
määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-
s 342 sätestatut või
2) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) teadus- ja arendusprojektidele antava abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes
2–5 kehtestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suunata turismisektoris muudatusi, mille tulemusena
2
investeerivad turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, suurendades Eesti
turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.
(2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
1) turismiteenuste pakkujate ressursside haldamise digitaliseerimine ja tööprotsesside
efektiivsemaks muutmine;
2) lõpptarbijale teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise parandamine
ning klienditeekonna sujuvamaks muutmine;
3) andmeanalüüsi ja andmete kasutamise võimekuse arendamine.
(3) Toetuse andmise tulemusena on turul toimivad kesksed digilahendused, mille läbi suureneb
Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime.
(4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem, mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud
muude tarkvaralahendustega ja mille rakendamine aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele;
2) turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse oma
tööprotsesside efektiivsemaks ja teenuste kvaliteetsemaks muutmiseks;
3) lõpptarbija on turismiteenuseid tarbiv sise- või välisturist;
4) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele;
5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
6) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta punktides 4 ja 5 viidatud kriteeriumitele.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse
seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas nimetatud rakendusüksus (edaspidi
rakendusüksus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le
51.
(2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema
nõusolekul kätte elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse järgmiseid §-s 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse panustavaid
3
tegevusi:
1) keskse digilahenduse loomine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine;
2) olemasoleva digilahenduse arendamine, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja
testimine.
(2) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:
1) maksekeskkonna loomiseks ega maksekeskkonnaga liidestamiseks;
2) lõpptarbijale suunatud turundustegevuseks.
(3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas
tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.
§ 8. Nõuded projekti tulemusel loodavale ja arendatavale kesksele digilahendusele
Keskne digilahendus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
2) on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu
ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
3) lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas
broneerimist;
4) võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale;
5) vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas;
6) võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega,
majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama liitumist X-teega;
7) kaasatud on vähemalt kolm turismisektoris tegutsevat pilootkasutajat, kes erinevad üksteisest;
8) on koostatud ning pilootperioodi käigus pilootkasutajate poolt testitud ja heaks kiidetud
kasutajajuhend ning kasutajatugi;
9) on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid tarkvaras esinevaid turvariske;
10) vastab siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”
(edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning mille eest on toetuse
saaja või partner tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a.
(3) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja
põhjendatud kulud:
1) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja
patendi kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse
kulud;
2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendi ja seadme kulud vastavalt lõikele 5;
3) personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1 ja 4–6 ning lõikele 4.
(4) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000 eurot,
on § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud abikõlblikud
kasutades ühte järgnevatest kulude lihtsustatud hüvitamisviisidest:
1) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10¹
nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna 20 protsenti projekti otsestest abikõlblikest kuludest,
välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja
või teenuse avaliku hanke kaudu;
4
2) projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 10 nimetatud ühtse määra
alusel arvestatuna 40 protsenti otsestest personalikuludest, välja arvatud juhul kui tegevust või
selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku hanke kaudu.
(5) Kui vahendit ja seadet ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on nende soetamise ja
kasutamise kulu abikõlblikkuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud
amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes
1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast
vajalikud.
(7) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) turunduskulud välisriikides;
2) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, kui need hüvitatakse otsese kuluna;
3) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara soetamise ja arendamise kulud;
4) kindlustusmaksed;
5) pangagarantii;
6) finants- ja pangakulud;
7) riigilõiv;
8) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
9) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu ja ebaoluline;
10) sularahas tasutud kulud.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal toetatavad tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks toetatavad kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäev ja lõpp ei ole hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.
(3) Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi üldise grupierandi
määruse artikli 25 mõttes, ei tohi taotleja alustada tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste
elluviimiseks enne eeltaotluse esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse
saajale lõppmakse tegemist.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2023. a.
§ 11. Toetuse summa ja osakaal toetatavatest kuludest
(1) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 550
000 eurot.
(2) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 55 protsenti
abikõlblikest kuludest.
(3) Kui toetust antakse teadus- ja arendusprojektidele antav abina üldise grupierandi määruse
artikli 25 alusel, on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise
suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.
(4) Taotleja omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määrusega antava
vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
5
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), antud
vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe
majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
(6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,
26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruste
alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul antud
vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määrusega taotletava vähese tähtsusega abiga
ületada 500 000 eurot.
(7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal teisest meetmest või riigieelarve
või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.
(8) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 ning
artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.
(9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes
on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
3. peatükk
Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 12. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
1) eeltaotluse esitamine (edaspidi ka eeltaotlusvoor);
2) põhitaotluse esitamine.
(2) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega eeltaotlusvooru avamise tingimused ja selle
rahastamise eelarve.
(3) Eeltaotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne eeltaotluste
vastuvõtmise algust.
(4) Põhitaotlus esitatakse 40 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(5) Eeltaotlus ja põhitaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse
keskkonna (edaspidi e-Toetuse keskkond) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
§ 13. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud
juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse
rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-
de 2 ja 3 nõuetele.
§ 14. Nõuded eeltaotlusele
(1) Eeltaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.
(2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
6
1) taotleja üldandmed;
2) partneri olemasolul partneri andmed, vastutus ja tegevus projektis ning partneri rahaline panus
projekti;
3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni ja kontserni andmed ei ole tuvastatavad äriregistri
andmete kohaselt, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil;
4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, toetuse vajaduse
põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
5) keskse digilahenduse kirjeldus, kliendisegmendi ja kasutajate vajaduste kirjeldus, ning
tulemuste lühikirjeldus;
6) projekti tegevuste ja nende tulemuste kirjeldus ning ajakava;
7) selgitus, kuidas projekt aitab kaasa §-s 3 loetletud toetuse eesmärkide ja tulemuste
saavutamisele;
8) projekti eelarve ja selle põhjendus;
9) turu- ja konkurentsianalüüs;
10) projektimeeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus;
11) projekti riskianalüüs;
12) potentsiaalsete liitujate arv Eestis ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval
aastal;
13) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
14) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav
ja nende esitamise kohustus on saabunud;
15) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali
seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande
perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav;
16) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
§ 15. Nõuded põhitaotlusele
(1) Põhitaotluse esitamise eelduseks on eeltaotluse rahuldamise otsus.
(2) Põhitaotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.
(3) Põhitaotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) planeeritava keskse digilahenduse kasutuslugude ja äriprotsesside kirjeldus;
2) funktsionaalsuste kirjeldus, arhitektuur, mittefunktsionaalsed nõuded ja liidestamisvajaduste
kirjeldus;
3) projektiplaan ja tööde teostamise täpsustatud ajakava koos piloottesti plaaniga;
4) partneri olemasolul tema nimi, registrikood, kontaktisik ja partneriga sõlmitud koostööleping;
5) projekti detailne eelarve ja maksumus;
6) äriplaan ja finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
7) keskse digilahenduse potentsiaalselt kasutusele võtvate turismiteenuse pakkujate ja nende
kontaktisikute nimeline loetelu;
8) projekti meeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus koos kõigi
meeskonnaliikmete elulookirjeldustega.
(4) Põhitaotluse esitamise hetkeks peab taotleja pilootkasutajana olema kaasanud vähemalt kolm
turismiteenuse pakkujat, kes osalevad pilootprojektis.
(5) Taotleja peab turismiteenuse pakkujate kaasamisel järgima järgmiseid nõudeid:
1) kaasatud turismiteenuse pakkujatele peab olema rakenduse kasutamine tasuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
2) kaasatud turismiteenuse pakkuja peab võtma keskse digilahenduse kasutusse vähemalt kuni
projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni;
3) pilootprojektis osalemiseks on sõlmitud mõlema osapoole kohustusi ja õigusi sätestav
koostööleping.
(6) Juhul kui põhitaotluse esitamise ajaks on muutunud eeltaotluses esitatud § 14 lõikes 2
7
nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni nende andmete kohta
põhitaotluses.
4. peatükk
Eel- ja põhitaotluse menetlemine
§ 16. Taotluste menetlemine
(1) Eel- ja põhitaotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisateavet.
(3) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse keskkonna kaudu
viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni
kümnetööpäevase tähtaja.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi
kõrvaldanud.
(5) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru lõppemise päevast arvates.
Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on 25 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse
menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest
teavitatakse taotlejat.
(6) Taotluste kohta tehtud otsused saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates e-Toetuse keskkonna kaudu.
§ 17. Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud eeltaotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui nad vastavad §-s 13
sätestatud nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab eeltaotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 14
eeltaotlusele esitatud nõuded.
(4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja
jooksul kõrvaldanud;
2) eeltaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või partner mõjutab
õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist.
(5) Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata.
§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Eel- ja põhitaotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille
koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse
8
rakendusüksuse veebilehel hiljemalt eeltaotlusvooru avamisel.
(2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.
§ 19. Eeltaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mis on
rakendusasutusega kooskõlastatud ja avaldatud rakendusüksuse veebilehel enne eeltaotlusvooru
avamist.
(2) Eeltaotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest
valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele – 40% koondhindest;
2) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet – 30% koondhindest;
3) taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus – 30% koondhindest.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti.
(4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite
alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete
kaalutud keskmisest.
§ 20. Eeltaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlus, mis vastab järgmistele
tingimustele:
1) on § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
2) ei ole üheski § 19 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5.
(2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamise otsus
annab toetuse taotlejale õiguse esitada rakendusüksusele põhitaotlus.
(3) Rakendusüksus teavitab taotlejat õigusest esitada põhitaotlus, põhitaotluse esitamise tähtajast
ning vajadusel annab soovitusi põhitaotluse koostamiseks.
(4) Eeltaotluse rahuldamata jätmisel teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(5) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu,
mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või
taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 21. Põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks, kui põhitaotlus vastab §-s 15
sätestatud nõuetele.
(2) Kui põhitaotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, teeb rakendusüksus põhitaotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
§ 22. Põhitaotluse hindamise kord ja valikukriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitaotluse hindamisele ja valikukriteeriumitele kohaldatakse
§ 19.
(2) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab rakendusüksus põhitaotlused saadud
koondhinnete põhjal pingeritta suurima koondhinde saanud põhitaotlusest alates.
§ 23. Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuulub põhitaotlus, mis vastab § 20 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mille
rahuldamiseks piisab taotlusvooru rahastamise eelarvest, arvestades taotluse kohta § 22 lõike 2
alusel koostatud pingereas.
9
(2) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse.
Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse põhitaotluse
rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.
(4) Kui põhitaotluse hindamisel selgub, et põhitaotluses on esitatud valeandmeid või esineb
asjaolu, mille tõttu põhitaotlust või eeltaotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada,
tehakse põhitaotluse rahuldamata jätmise otsus.
(5) Põhitaotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud
juhtudel.
(6) Põhitaotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8
lõikes 5 nimetatud teave.
§ 24. Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel.
(2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse
summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole
rakendusüksus ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha põhjendatud juhul kõrvaltingimusega vastavalt
taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse
seadmisega nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 25. Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud
tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja esitab põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele e-
Toetuse keskkonna kaudu.
(3) Toetuse saaja võib põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti
eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvel kuni 20
protsenti võrreldes põhitaotluse rahuldamise otsuses märgituga tingimusel, et projekti toetatavate
kulude kogumaht riigiabi liikide lõikes ja toetuse osakaal ei muutu.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavat tulemust tõenäoliselt võimalik saavutada või
tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele või tulemustele.
(5) Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates. Täiendava asjaolu ilmnemisel on rakendusüksusel õigus
pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni 21 tööpäeva võrra.
(6) Põhitaotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(7) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse
seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande põhitaotluse rahuldamise
10
otsuses märgitud tähtaegadel e-Toetuse keskkonna kaudu.
(2) Aruandlusperioodi pikkus vahearuannete esitamiseks on üks kuni kolm kuud.
(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.
(5) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja
tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(6) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 5 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele
ja tulemuslikkusele.
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse esitamine,
menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–15 ja põhitaotluse
rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt
ühendmääruse 3. peatükis ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-Toetuse keskkonnas vähemalt üks kord kvartalis, aga
mitte sagedamini kui üks kord kuus.
(3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1, § 15 lõigete 1 ja
5 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
(4) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
(5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 40 tööpäeva selle saamisest arvates.
(6) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude
tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva
määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1
punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava
dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses,
arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele.
(7) Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse summa ei ületa 100 000 eurot,
kasutatakse kulude hüvitamisel üht § 9 lõikes 4 toodud lihtsustatud hüvitamisviisi.
(8) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20
kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata
summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele
ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad
dokumendid hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(9) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus,
kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud
rakendusüksuse nõutud dokumendid.
(10) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotlust kuni 10 tööpäeva selle saamisest arvates.
(11) Toetust makstakse vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule
abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.
(12) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise
osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.
(13) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
11
eesmärgile.
(14) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist
ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioon
§ 28. Toetuse saaja kohustused
(1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja:
1) kasutama toetust vastavalt põhitaotluses ja põhitaotluse rahuldamise otsuses märgitud
otstarbele;
2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud
asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
4) juhul, kui tema või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu hind vastab
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu
pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist.
(2) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või
kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.
§ 29. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule
järgmist:
1) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
2) teostama projekti elluviimise kontrolli;
3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
4) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate
rakendusasutusele;
5) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle
rakendusasutusele;
6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
7) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest;
8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat arvates päevast, mil käesoleva
määruse alusel viimane toetus anti.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud
vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas
planeeritud tegevuse;
2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub
struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.
§ 30. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja
ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23,
12
kui konkurentsiseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
18.11.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste
toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse
ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme nr 2014-2020.15.3 „Majanduse
elavdamine“ tegevuse nr 2014-2020.15.3.1 „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide
elluviimiseks. Programmi kogumaht on 17 650 710 eurot, millest 4 000 000 antakse
turismisektori kesksete digilahenduste toetusteks.
Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/2221, millega
muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada
COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning
ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil
(REACT EU) artikli 1 alapunkti 8 kohaselt, mille järgi kasutatakse Euroopa Regionaalarengu
Fondi puhul REACT-EU vahendeid eelkõige selleks, et toetada majanduse toetusmeetmeid
piirkondades, mis kõige rohkem sõltuvad COVID-19 kriisist enim mõjutatud sektoritest.
Määruse eelnõu on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel.
Eelnõu panustab järgmistesse rakenduskava tulemus- ja väljundinäitajatesse:
Tabel 1. Rakenduskava tulemusnäitajad
Näitaja Mõõtühik Algtase Sihttase Andmete Kogumise
(baasaasta 2023 allikas sagedus
2012)
Eksportivate Ettevõte 11 281 15 700 Statistikaamet Kord aastas
ettevõtete arv
Toetusskeem panustab meetme tegevuse väljundinäitaja saavutamisse, milleks on abi saavate
ettevõtete arv. Näitaja algväärtus on 0, sihtväärtus 2023. aastal 8 (kumuleeruvalt).
Tabel 2. Meetme tegevuse väljundinäitajad
Väljundnäitaja on abi saavate ettevõtete arv
Meetme tegevuse alategevused Algtase Sihttase
2023. a
Abi saavate ettevõtete arv kokku 0 8
Prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme „Majanduse elavdamine“ tegevuse
„Turismisektori elavdamise programm“ väljundinäitaja on kahe toetuse liigi – turismisektori
tootearenduse toetus ja keskse digilahenduse toetus – peale kokku 50 ettevõtet, mis jaguneb
hinnanguliselt järgmiselt: 42 ettevõtet saab toetust tootearenduse meetmest ja 8 keskse
digilahenduse meetmest.
Turismivaldkond on üks suurimat COVID-19 pandeemiast ja sellega seotud rahvusvaheliste
piirangute tõttu negatiivset mõju kogenud sektor, mis omakorda mõjutab paljude teiste
majandusharude nõudlust. COVID-19 tõttu vähenes tarbimine turismile omastes
majandusharudes enam kui poole võrra. Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport 2020.
aasta kokkuvõttes 517 mln eurot, langus võrreldes 2019. aastaga 67% ehk 1,04 miljardit võrra.
Turismiteenuste eksport oli 763 mln eurot ning langus 63% ehk 1,3 miljardi võrra.
COVID-19 pandeemia ajal on oluliselt muutunud nii sise- kui välisturgude turisminõudlus ja
ootused turismiteenuste digitaalse broneerimise ja kättesaadavuse osas. Kui COVID-19 eelsel
perioodil oli see külastajate jaoks võimalus, siis kriisijärgses turuolukorras on turismiteenuste
digitaalne broneerimine ja kättesaadavus muutunud külastaja vaates kohustuslikuks eelduseks.
Enamiku Eesti turismiettevõtete ressursside info on digitaliseerimata, sellest tulenevalt on
turismiteenuste pakkujate ressursside ja broneeringutevoo haldamine käsitöömahukas ja
ajakulukas. Kuna puuduvad digitaliseeritud kujul algandmed ressursside saadavuse kohta, siis
puudub ka võimalus suunata andmeid lõpptarbijatele online broneerimiskeskkondadesse. Seega
puudub enamikul Eesti turismiettevõtetel võimalus pakkuda kiiret andmevahetust, mis omakorda
takistab nende ettevõtete efektiivset toimimist ja COVID-19 pandeemia järgsetele turistide
ootusetele vastamist.
Märtsis ja aprillis 2021 viis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS)
Turismiarenduskeskus läbi küsitluse Eesti turismisektoris kasutatavate digilahenduste kohta.
Küsitluse eesmärk oli kaardistada turismiettevõtete digitaalsete lahenduste kasutamine ja saada
ülevaade peamistest takistustest ettevõtete digitaliseerituse tõstmisel. Küsitlusele vastasid 179
turismiettevõtet (ca 3% kõikidest turismisektori ettevõtetest (kokku ca 6000)) erinevatest
tegevusvaldkondadest: reisikorraldus, aktiivne puhkus, majutus, toitlustus, atraktsioonid ja
ärisündmuste korraldus. Küsitluse tulemusena selgus, et vaid 23 % ettevõtetest on ressursside ja
broneeringute haldamiseks eraldi tarkvara, vaid 21 % on oma kodulehel teenuste online
broneerimine, 31 % ettevõtetest kasutab ainsa broneerimiskanalina e-posti ning 40 % vastanutest
ei kasuta külastaja teekonna haldamiseks digitaalseid võimalusi.
Probleemidele on erinevate uuringute ja tagasiside põhjal viidanud ka turismi erialaliidud:
Väikeettevõtete (59% turismiettevõtjatest, umbes 3500 ettevõtet) vähene digiteadlikkus
ja investeerimisvõimekus ei võimalda luua toimivaid turismiteenuste ressursside
haldamise ja nende broneerimise lahendusi;
Enamikul turismi lisateenuste pakkujatel (matkad, saunad, ekskursioonid,
koosolekuruumid) puudub vakantside kuvamise võimekus reaalajas online kanalites, st
et ajad tuleb broneerida telefoni või e-kirja teel, mis on tülikas ja ebaefektiivne nii
külalisele kui ka teenusepakkujale;
Rahvusvahelistes online portaalides puudub erinevatest turismiteenustest koosneva
paketi broneerimise võimalus (nt erinevad käibemaksumäärad);
Covid-19 pandeemia valguses muutub külastajate suunamise loogika ja ootused - oluline
on teenindada korraga vähem inimesi ja juhtida senisest enam teenuse tarbimist
broneeringute abil;
Rahvusvahelistel broneerimislahendustel puudub eestikeelne tugi;
Olemasolevad Eesti teenusepakkujate seas kasutatavad broneerimislahendused on
aegunud tehnoloogiaga ja kasutajapoolsete nõuetega ning ei ole integreeritavad
kaasaegsete infosüsteemidega.
Toetusega lahendatakse suurema hulga Eesti turismiettevõtete digitaalsed puudused. Nii sisust
kui ressurssidest lähtuvalt on otstarbekam teha ühine lahendus, mitte igal ettevõttel oma.
Toetuse andmise eesmärk on saavutada kesksete infotehnoloogiliste (s.t. tarkvaraliste
infosüsteemide) lahenduste abil Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv,
digitaliseerides suure arvu Eesti turismiettevõtete tööprotsessid, automatiseerides teenused,
parandades kättesaadavust ning kasutajamugavust. Lisaks panustada nutika spetsialiseerumise
eesmärkide saavutamisele, s.o. info- ja kommunikatsiooni-, andmete- ning muude
digitehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine turismisektori toodete arendamisel;
vähendada turismisektori digitaalset mahajäämust ja edendada digiriigi kuvandit ka
turismisektori teenuste kaudu.
Lõpptarbijatele suunatud kesksed digilahendused peavad tulevikus vastama Eesti ja Euroopa
liidu kehtestatud nõuetele toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta, seega on toetuse andmisel
ootus, et keskse digitaalse rakenduse arendamisel võetakse juba täna tuleviku ootusi arvesse ning
tehakse vastavad arendused ligipääsetavuse tagamiseks kohe või tulevikus. Ootused ja
rakendusjuhised on kirjeldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
ministeerium) veebilehel siin: https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised. Projektide
elluviimise lõpptähtaeg on 31.10.2023, seega nende nõuete täitmist ei rakendata kohustuslikus
korras, küll aga antakse hindamismetoodikas kõrgemad punktid projektidele, milles
ligipääsetavuse nõuded on tagatud.
Eelnõu ettevalmistajad:
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid ministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post:
[email protected], telefon
715 3407) ja EAS toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post:
[email protected],
telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], telefon 5813 7801) ja õiguslikke
ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite
õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected], tel
639 7618).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
3. Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Eel- ja põhitaotluse menetlemine
5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
6. Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andmise
eesmärk ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning tuuakse välja abi andmise
tingimused.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse
elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.
Eelnõu § 2 reguleerib määruse kohaldamisala. Määruse alusel antav abi saab olla teadus- ja
arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL)
2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) ja komisjoni määrusega (EL) 2020/972 (ELT L
215, 7.7.2020)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Määruse alusel antav abi saab olla ka vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), muudetud komisjoni määrusega
(EL) 2020/972 (ELT L 215, 7.7.2020)) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi
on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi
tagasimaksmiseks on täitmata.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, ei kohaldata määrust lisaks eelnimetatule ka
VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi ei kohaldata määrust üldise
grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 kehtestatud juhtudel.
Eelnõu §-s 3 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise peamine eesmärk on suunata turismisektoris muudatusi, mille tulemusena
investeerivad turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, suurendades
Eesti turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Toetuse andmise alaeesmärgid on järgmised:
- turismiteenuste pakkujate ressursside haldamise täielik või osaline digitaliseerimine,
mille tulemusena muutuvad tööprotsessid efektiivsemaks ja tänu ressursside
digitaliseerimisele tekib võimalus suunata neid reaalajas online
broneerimiskeskkondadesse, kus lõpptarbijad saavad neid ise broneerida;
- lõpptarbijale teenuste kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise
parandamine, mis tähendab et lisaks majutusteenuste online broneerimisvõimaluste
parandamisele paraneb ka teiste turismiteenuste (nt konverentsiteenused, aktiivse
puhkuse teenused jne) reaalajas online broneerimise võimalused ning klienditeekond
muutub sujuvamaks. Sujuvama klienditeekonna lahendused on näiteks digitaalne
sisse/välja registreerimine, mobiilne toavõti, automaatne vestlusfunktsioon, online
toateenindus jt kontaktivabad külalistehnoloogia lahendused;
- andmeanalüüsi ja andmete kasutamise võimekuse arendamine, mis võimaldab ettevõtetel
teha paremaid ärilisi otsuseid ning aitab kaasa turismiteenuste statistika efektiivsemale
käsitlemisele.
Alaeesmärgid on koos kohalduvad ja üksteisest tulenevad. Projekti fookus võib olla suunatud
ühe alameesmärgi täitmisele, kuid projekt peaks samaaegselt panustama kõigi kolme alaeesmärgi
saavutamisse.
Toetuse andmise tulemusena on suurel hulgal Eesti turismiettevõtetel toimivad kesksed
digilahendused, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline
konkurentsivõime. Arvestades toetuse minimaalset ja maksimaalset mahtu ühe toetust saava
turismiettevõtja kohta, on toetuse väljundinäitajaks minimaalselt 8 abi saavat ettevõtet. Toetuse
saaja peab suutma kaasata nii turismivaldkonna kui ka IT-lahenduste kompetentsid ning seeläbi
arendama välja keskse digilahenduse, mis omakorda aitab lahendada suurema hulga Eesti
turismiettevõtete digitaalseid probleeme. Seega on oodatav kaudsete abi saavate ettevõtete arv
(ehk need turismisektori ettevõtted, kes võtavad digilahendused kasutusele) kuni 3000 ettevõtet
ning selle tulemusel automatiseeritakse töö- ja müügiprotsessid Eesti turismisektoris tervikuna.
Eelnõu §-s 4 selgitatakse kasutatavaid termineid.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
- Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei kuulu toetuse
skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud muude tarkvaralahendustega, ja
mille rakendamine aitab kaasa Eesti turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele,
efektiivsemale toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online
broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele.
- Keskse digilahenduse kasutaja võib olla nii turismiteenuste pakkuja kui ka lõpptarbija.
Turismiteenuse pakkuja on turismiettevõtja, kes võtab kasutusele keskse digilahenduse
oma tööprotsesside efektiivsemaks muutmiseks ning lõpptarbija on turismiteenuseid
tarbiv sise- või välisturist.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, siis sõltub toetuse suurus
ettevõtja suurusest ning tuleb eraldi hinnata, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega
ettevõtja või suurettevõtja. Väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse
lisas I sätestatud kriteeriumitele, keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise
grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele ning suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta
üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtte (edaspidi VKE)
sätestatud kriteeriumitele.
Eelnõu §-s 5 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendusasutuse
ülesandeid täidab ministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid EAS või tema õigusjärglane.
Ministeerium juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab
struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid. Määruse kinnitamise hetkel on rakendusüksuseks
EAS. Rakendusüksus korraldab toetuste taotlemist ning suhtleb toetuse saajatega.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Vaidlustamisel tuleb enne
halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu
või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Kui
rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse
kaudu rakendusasutusele, kes lahendab selle haldusmenetlusseaduses sätestatud korras.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse summa
Eelnõu 2. peatükis sätestatakse määruse toetatavad tegevused, nõuded projekti tulemusel
valmivale kesksele digilahendusele, kulude abikõlblikkuse, abikõlblikkuse perioodi ning toetuse
summa ja osakaalu toetatavatest kuludest.
Eelnõu § 7 määratleb määruse toetatavad tegevused. Toetust antakse projektile, mille elluviimine
panustab § 3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste väljundnäitajate saavutamisse. Toetust antakse
keskse digilahenduse loomise ja olemasoleva digilahenduse edasiarendamisega seotud
tegevustele, sealhulgas analüüs, arendamine, integreerimine ja testimine ning käivitamine ja
juurutamine, Eesti ettevõtetes. Digilahenduste loomise ja olemasolevate digilahenduste
edasiarendamise all mõeldakse järgmisi tegevusi: ärianalüüs, turuanalüüs, konkurentide analüüs,
süsteemianalüüs, kasutajamugavuse analüüs, liidestamisvajaduste analüüs, tarkvara struktuuride
disain, kasutajaliidese graafiline disain, andmevahetusega seotud arendustegevused, keskse
digilahenduse liidestamine teiste tarkvaralahendustega ja testimine.
Toetavaks tegevuseks ei loeta maksekeskkonna loomist ega maksekeskkonnaga liidestamist
(piirangud tulenevalt ekspordi abi keelust) ning lõpptarbijale turundustegevuse elluviimist.
Lubatud on teha ettevõtjalt ettevõtjale otseturundust ehk turundustegevusi, mis on suunatud
turismiettevõttele, kes võiks digilahenduse kasutusele võtta.
Eelnõu § 8 määratleb nõuded toetuse tulemusel loodavale ja arendatavale kesksele
digilahendusele. Toetuse abiga valmiv digilahendus peab vastama järgmistele tingimustele:
1) on uus lahendus Eestis või olemasoleva lahenduse edasiarendus Eesti turismiettevõtjate jaoks;
2) on turismiteenuse pakkuja vaates kogu ulatuses vähemalt eestikeelne, lõpptarbija vaates kogu
ulatuses vähemalt eesti-, inglise- ja venekeelne;
3) lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama teenuste reaalajas
broneerimist. Reaalajas broneerimine tähendab, et lõpptarbija saab broneeringu koheselt lõpuni
viia ja broneerimine lõpeb broneeringu kinnitusega. Reaalajas broneerimiseks ei peeta
veebivormi ega e-posti kaudu saadetavat broneerimissoovi edastamist turismiteenuse pakkujale;
4) võimaldab tehnoloogilist liitumist vähemalt 100le kasutavale ettevõttele;
5) vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse osas. Kaasaegne tehnoloogia
on selline, mis pole laialdaselt asendatud mõne teise tehnoloogiaga või uuema versiooniga.
Samuti pole tehnoloogia kaasaegne, kui tootja on loobunud selle tehnoloogia toetamisest või on
deklareerinud, et varsti lõpetavad selle toote toetamise. Näiteks paljud tehnoloogid, mis on
ilmselt veel pikalt toodetes kasutusel, ei ole sobilikud, et neis alustatakse uut projekti;
6) võimaldab liidestuda väliste infosüsteemidega, sealhulgas riigi infosüsteemidega,
majutusteenuse kasutajate info haldamise puhul peab võimaldama andmevahetust riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogudega läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk x-tee.
7) kaasatud on vähemalt 3 pilootkasutajat erinevatest (suuruse, tegevusala, peamise sihtrühma
vm poolest) keskse digilahenduse sihtgruppi kuuluvatest turismiteenuste valdkondadest.
Erinevaid pilootkasutajaid on oluline kaasata seetõttu, et väljatöötatav lahendus vastaks laiema
kasutajaskonna vajadustele;
8) on koostatud kasutajajuhend ja loodud võimalus kasutajatoele. Mõlemad peavad olema
pilootperioodi käigus testitud ning pilootkasutajate poolt heaks kiidetud;
9) on koostatud turvaanalüüs, mis käsitleb levinumaid turvariske vastavalt OWASP’i (Open Web
Application Security Project) poolt projekti koostamise hetkel kirjeldatud kümnele levinumale
turvaohule: https://owasp.org/www-project-top-ten/
10) vastab kehtivatele siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele,
sealhulgas andmekaitsenõuetele ja majutusettevõtte broneerimissüsteemide arendamise puhul ka
turismiseaduse §-s 24 toodud nõuetele.
Toetuse saaja on kohustatud saavutama projekti lõpuks eelnimetatud tingimused. Rakendusüksus
kontrollib lõpparuande alusel, kas tingimused on täidetud. Juhul kui selgub, et projekti lõpuks ei
ole kõik tingimused täies mahus täidetud (tingimused on täidetud osaliselt) on rakendusüksusel
õigus kaaluda projekti tulemuste kinnitamist ka väiksemas mahus. Seejuures tuleb
rakendusüksusel hinnata eraldi ka eelarve täitmist ning tingimuste mittetäitmise põhjuseid.
Arvestades, et kesksete digilahenduste väljatöötamise ja kasutusele võtmise protsess ei lõpe
automaatselt projekti abikõlblikkuse perioodiga, vaid digilahenduste (laiem) kasutuselevõtmine
ning teatavas mahus (edasi)arendustööde tegemine toimub edasi pärast projekti lõppemist, siis
on võimalik ka olukord, kus lõpparuande kinnitamine ja väljamakse tegemine on põhjendatud ka
juhul, kui mõni § 8 nimetatud tingimustest on täidetud osaliselt.
Eelnõu § 9 määratleb abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on tegevuse
täitmiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-
s 2 ning määrusega kehtestatud tingimustele.
Abikõlblikud on eeltaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, st taotluses kirjeldatud toetatavate
tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Toetatavad tegevused on välja toodud §-
s 7.
Abikõlblik on turutingimustel sisseostetav teenus, personalikulu, vahendi ja seadme kulu
vastavalt nende kasutusajale projektis.
Sisseostetav teenus on abikõlblik, kui teenuse pakkuja on valitud turutingimustele vastavalt,
määruse tingimusi arvestav ja taotleja ettevõttest sõltumatu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
Vahendi ja seadme soetamise ja kasutamise kulu on projektis abikõlblik vaid selle aja jooksul
kui neid reaalselt kasutatakse, (näiteks perioodil, mis jääb seadmete soetamise aja ja projekti
lõpptähtaja vahele). Kui vahendit ja seadet ei kasutata projektis kogu kasutusea vältel, on seadme
kasutamise kulu abikõlblikkuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud
amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti
kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
Personalikulust on abikõlblik toetuse saajaga lepingulises suhtes oleva töötaja töötasu ja riiklikud
maksud. Abikõlblik ei ole puhkusetasu ja muud töölepingu kohased tasud. Abikõlblik on vaid
projektiga seotud tegevuste teostamisega seotud kulu. Juhul kui töötaja täidab ettevõttes ka teisi
tööülesandeid, siis tuleb projektiga seotud töötasu eristada. Abikõlblik ei ole rakendusüksusele
aruandeid esitava projektijuhi töötasu, s.t et abikõlblikuks projektijuhtimise kuluks loetakse
ainult seda personalikulu, mis on seotud digilahenduse väljatöötamisega. Abikõlbliku kulu hulka
ei loeta ka müügipersonali töötasu, mis tuleneb ekspordiabi keelust.
Projektid, mille raames taotletakse vähese tähtsusega abi ja toetuse kogusumma jääb alla 100 000
euro, on kohustuslik valida üks kulude lihtsustatud hüvitamisviis. Lihtsustatud
kuluhüvitusviiside kasutamine tähendab, et määratud protsendi ulatuses ei pea toetuse saaja
esitama rakendusüksusele kulu- ja maksedokumente ning tõendama tegevuste toimumist.
Taotleja peab koostöös rakendusüksusega valima ühe määruses kirjeldatud kulude lihtsustatud
hüvitamisviisidest. Valiku tegemisel saab lähtuda sellest, millise iseloomuga kulusid projekti
raames suuremal hulgal soovitakse teha. Juhul kui taotleja soovib osta enamiku projektiga seotud
tegevusi sisse (nt asjade ja teenuste ost) ja personalikulud moodustavad projekti abikõlblikest
kuludest väiksema osa (kuni 20% abikõlblikest kuludest), siis on otstarbekam valida lõikes 4
punktis 1 nimetatud hüvitamisviis. See tähendab, et projekti abikõlblikest kuludest (teenuste ja
asjade ost) arvutatakse 20 %, mis makstakse välja lihtsustatud kujul, katmaks projektiga seotud
personalikulusid.
Juhul kui taotlejal on aga endal IT arendusmeeskond palgal ja projekt sisaldab peamiselt
personalikulusid, siis on sobivam valida lõike 4 punktis 2 kirjeldatud hüvitamisviis. Selle
valimisel arvutatakse ja makstakse 40% projekti abikõlblike personalikulude maksumusest välja
lihtsustatud kujul, katmaks projektiga seotud asjade ja teenuste ostu kulusid.
Eelnimetatud lihtsustatud kulude hüvitamise viise ei ole võimalik rakendada juhul kui projekt
viiakse ellu ainult ehitustöö, asja või teenuse avaliku hanke kaudu riigihangete seaduse mõistes.
Abikõlblikud ei ole tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel
toimunud tehingute kulud, välja arvatud personalikulu, mis on vältimatu projekti elluviimise
seisukohast. Ettevõtte juhatuse liige ja muu seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses võib
saada projektist tulu, kui on sõlmitud eraldi leping projekti tegevuste elluviimiseks ja määratud
sellele vastav tasu.
Eelnõu § 9 lõikega 6 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loetelu. Nendeks on ühendmääruse
§-s 4 loetletud mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblik ei ole käibemaks, juhul kui taotleja on
käibemaksukohustuslane, mitterahaline kulu, liisingu intress ja organisatsiooni juhtimiskulu.
Lisaks ei ole abikõlblik turunduskulu välisriikides, äriühingu tugifunktsioone toetava
kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulu, kindlustusmakse, sularahas tehtud tehing,
pangagarantii, finants- ja pangakulu, riigilõiv, isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud
kulu ja muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise
seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on
toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja
lõppeb ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab
taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi
algus ei saa olla varasem kui eeltaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev. Projekti
abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid
mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, siis ei tohi taotleja alustada
käesoleva määrusega rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud
tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tegevustega alustamiseks ja
kohustuste võtmiseks on näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või
kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtuakti
sõlmimine jms. Hangete läbiviimine on võimalik vaid juhul kui hanke tingimustes on sätestatud,
et hange viiakse ellu vaid juhul kui tegevust toetatakse käesolevast toetusmeetmest.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega. Projekti perioodi on
võimalik pikendada maksimaalselt kuni 31. oktoober 2023.
Eelnõu §-s 11 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal projekti abikõlblikes kuludes
ning seonduvad tingimused. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 20 000 eurot ja
maksimaalne summa 550 000 eurot.
Toetuse osakaal sõltub, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi või teadus- ja
arendusprojektidele antav abi ning viimasel juhul taotleja ettevõtte suurusest. Projektis on
võimalik kasutada nii vähese tähtsusega abi kui ka teadus- ja arendusprojektidele antav abi,
sellisel juhul kujuneb projekti toetuse protsent abi summade aritmeetilisest keskmisest.
Juhul kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi on toetuse maksimaalne osakaal 55% ja
omafinantseeringu määr on minimaalselt 45% abikõlblikest kuludest.
Juhul kui taotletav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi sõltub toetuse maksimaalne
osakaal taotleva ettevõtja suurusest. Juhul kui toetuse saaja on suurettevõtja, on toetuse osakaal
25%, keskmise suurusega ettevõtja puhul on 35% ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45%
abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
Omafinantseeringu hulka arvatakse toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud.
Taotlejale või partnerile antud VTA ei tohi kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul, kui taotleja või partner on saanud VTA-d
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antava VTA
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud
määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
antud VTA kogusumma koos määruse raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal teisest meetmest või riigieelarve
või muudest välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase
teabe.
3. peatükk
Taotlemine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Eelnõu 3. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise tingimused, nõuded taotlejale, partnerile ja
taotlusele.
Eelnõu § 12 kehtestab taotluste vastuvõtu avamise tingimused, toetuse taotlemise tähtaja ja
taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoor. Toetuse taotlemine
toimub kahes etapis. Eeltaotluste vastuvõtmiseks korraldatakse avalik taotlusvoor. Põhitaotluse
esitamise õiguse saavad need taotlejad, kelle eeltaotlused hinnati vastavalt hindamismetoodikale
positiivse hindega ja kelle eeltaotlus rahuldati. Põhitaotlus esitatakse 40 tööpäeva jooksul
eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotluste vastuvõtu aja ja taotlusvooru eelarve.
Taotlus esitatakse rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna
struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt
digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel ja
muudes infokanalites (sotsiaalmeedia, meililistid) enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 20
tööpäeva ette. Taotlusvoor on avatud vähemalt 45 tööpäeva.
Eelnõu §-s 13 sätestab, et toetust võib taotleda Eestis registreeritud juriidiline isik. Projekti
partneriks saab olla toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku
omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel
tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.
Kuna taotlejate ringi ei piirata (taotlema võib tulla Eestis registreeritud juriidiline isik), siis on
meeskonna hindamine projektide edukaks elluviimiseks võtmetähtsusega. Taotleja meeskonna
hindamisel on oluline, et taotlejal on kogemused nii turismivaldkonnas kui digilahenduste
väljatöötamisel (s.t. IT arendusprojektide juhtimise kogemused). Taotluse võib esitada Eestis
juriidiline isik ning seejuures sobib taotlema nii turismivaldkonnas tegutsev ettevõtja, kes kaasab
vastavad IT valdkonna kompetentsid (kas sisse ostetud teenustena või projekti partnerina) kui ka
IT valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes kaasab vastavad turismivaldkonna kompetentsid (kas sisse
ostetud teenustena või projekti partnerina). Turismivaldkonnas tegutsev ettevõtja ja IT
valdkonnas tegutsev ettevõtja võivad taotlus esitamiseks moodustada ka eraldiseisva juriidilise
isiku, kuid taotleja peab olema võimeline oma meeskonna pädevusi tõendama
meeskonnaliikmete elulookirjelduste kaudu ning on oluline, et projekti elluviimiseks oleks
olemas mõlema valdkonna kompetentsid.
Lisaks projektimeeskonna liikmetele tuleb projekti kaasata partneritena vähemalt 3
pilootkasutajat erinevatest (suuruse, tegevusala, peamise sihtrühma vm poolest) keskse
digilahenduse sihtgruppi kuuluvatest turismiteenuste valdkondadest. Erinevaid pilootkasutajaid
on oluline kaasata seetõttu, et väljatöötatav lahendus vastaks laiema kasutajaskonna vajadustele.
Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §
2 nõuetele.
Eelnõu §-s 14 kehtestatakse nõuded eeltaotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes
2 sätestatud kinnitustele peab eeltaotlus sisaldama üldandmeid taotleja kohta: taotleja nimi,
juriidiline vorm, registrikood, info, kas taotleja on väikse, keskmise suurusega ettevõtja või
suurettevõtja, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress,
veebiaadress, esindusõigusliku isiku nimi ja ametikoht. Partneri olemasolul on esitatavateks
andmeteks partneri nimi, juriidiline vorm, registrikood, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku
nimi, vastutus ja tegevus projektis, sealhulgas kes on edaspidine arendatava keskse digilahenduse
tooteomanik (s.t kuidas on taotleja ja partneri vahel reguleeritud digilahenduse
intellektuaalomandi küsimused) ning partneri rahaline panus projekti. Juhul, kui taotleja või
partner kuuluvad kontserni, siis esitatakse taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem
rakendusüksuse vormil.
Eeltaotlusega esitatavad andmed peavad sisaldama projekti nime, planeeritava tegevuse algus- ja
lõppkuupäeva, projekti mõõdetavat eesmärki, toetuse vajaduse põhjendust, taotletava toetuse
summat ja omafinantseeringu summat, keskse digilahenduse kirjeldust, kliendisegmendi ja
kasutajate vajaduste kirjeldust (sealhulgas selgitus, kuidas projekt kasutajate vajadused
rahuldab), tulemuste lühikirjeldust (mis, kellele ja miks projekti lõpuks valmib), projekti
tegevuste ning nende tulemuste kirjeldust koos ajakavaga (s.t millised on projekti elluviimise
etapid), projekti eelarvet (peab olema lahti kirjutatud tegevuskava ehk projekti elluviimise etapi
detailsuses) ja selle põhjendusi ning rahvusvahelist turu- ja konkurentsianalüüsi.
Eeltaotluses tuleb esitada ka ülevaade potentsiaalsete keskse digilahendusega liitujate arvust nii
Eestis kui ka võimalikel eksportturgudel (kui see on asjakohane) ning finantsanalüüs (koos
rahastusmudeliga) kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal, samuti riskianalüüs. Taotluses
tuuakse välja meeskonnaliikmete vastutusvaldkonnad, kompetents ja kogemus valdkonnas.
Taotleja kinnitab projekti elluviimiseks (sh projektiväliste tegevuste jaoks, kui need on tulemuse
saavutamisega seotud) vajaliku omafinantseeringu olemasolu ja selgitab selle kujunemist.
Majandusnäitajatest esitab taotleja eelneva aasta majandusaasta aruande, kui aruanne ei ole
äriregistrist kättesaadav, taotleja jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse
esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande perioodiga.
Meetmest võib toetust taotleda ka uus ettevõte. Taotleja esitab majandusaasta aruande, kui see
kohustus on vastavalt äriseadustikule tekkinud. Kui taotlejal ei ole tekkinud kohustust esitada
äriregistrile majandusaasta aruanne, kuid ta on tegelenud majandustegevusega, esitab ta vaid
jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga.
Taotleja esitab digilahenduse arendamise tulemusel loodud tulu-kulu analüüsi projekti perioodil
ja kolmel projektijärgsel aastal rakendusükskuse vormis.
Juhul kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis esitatakse hankeplaan
rakendusüksuse vormil. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, tuleb
taotluse juurde lisada esindusõigust tõendav volikiri.
Eelnõu §-s 15 kehtestatakse nõuded põhitaotlusele. Põhitaotlusega täiendatakse eeltaotlusega
esitatud projekti plaani ja andmeid. Põhitaotluse lahutamatuks osaks on esitatud eeltaotlus ja
juhul kui eeltaotlusega esitatud andmed ja prognoosid on muutunud, esitatakse need
korrigeerituna koos põhitaotlusega. Põhitaotluses esitatakse täiendavalt planeeritava lahenduse
kasutuslugude ja äriprotsesside kirjeldus, funktsionaalsuste kirjeldus, arhitektuur,
mittefunktsionaalsed nõuded ja liidestamisvajaduste kirjeldus. Täpsustada tuleb tööde teostamise
ajakava (sealhulgas koos piloottesti plaaniga), esitada detailne eelarve ja äriplaan ja
finantsanalüüs kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal. Põhitaotlusele tuleb lisada ka
potentsiaalsete keskse digilahendusega liituvate turismiteenuse pakkujate ja nende kontaktisikute
nimeline loetelu ning projekti meeskonna kompetentside, oskuste ja töökogemuste kirjeldus koos
kõigi meeskonnaliikmete elulookirjeldustega.
4. peatükk
Eel- ja põhitaotluse menetlemine
Peatükis kehtestatakse taotluse vastuvõtu ja menetlemise regulatsioon. Kirjeldatakse taotluse
menetlemist ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti
valikukriteeriumeid ja valikukorda. Kehtestatakse ka tingimused ja kord hindamiskomisjoni
moodustamiseks, tingimused taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või
kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks
tunnistamiseks.
Eelnõu § 16 kehtestab taotluse menetlemise tingimused ja korra. Taotluse menetlemine on kahe-
etapiline (eel- ja põhitaotlus). Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse
võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituse ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja
taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse
rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.
Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või
muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates, milline
asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. Kui taotluses avastatakse puudus,
teavitatakse sellest taotlejat viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes
selleks taotlejale kuni kümne tööpäevase tähtaja.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole antud tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud. Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on
45 tööpäeva taotlusvooru sulgemise päevast arvates. Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on 25
tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja
lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse
menetlemise kuni kümneks tööpäevaks peatada.
Otsused edastatakse struktuuritoetuste registri e-Toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva
jooksul pärast otsuse tegemist.
Eelnõu § 17 kehtestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele
vastavaks tunnistada ning milliste asjaolude esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 18 kehtestab hindamiskomisjoni moodustamise korra. Projekti hindamiseks on
moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis avaldatakse rakendusüksuse
veebilehel enne taotlusvooru algust. Rakendusüksusel on õigus kaasata vajadusel
hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad kooskõlas
korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast
taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seose olemasolul on isik kohustatud ennast haldusmenetluse
seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Eelnõu § 19 kehtestab eeltaotluse hindamise korra ja valikukriteeriumid. Nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlust hinnatakse valikumetoodika alusel, mille koostamisel lähtub rakendusüksus
järgmistest valikukriteeriumidest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
Valikukriteeriumid Osakaal
koondhindes
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele 40%
Taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus 30%
Projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus 30%
Valikukriteeriumi “projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ raames hinnatakse projekti
mõju turismisektori ettevõtjate majandustegevusele või sihtkoha arengule (kas projekti abil
lahendatakse ära sektori jaoks oluline probleem, kas projekt aitab kaasa protsesside
automatiseerimisele, kas suureneb teenuste kättesaadavus ja kasutajamugavus ning kas paraneb
andmeanalüüs. Samuti hinnatakse keskse digilahenduse turu- ja konkurentsianalüüsi
asjakohasust (kas digilahenduse konkurentsipositsioon on selge - kui tegu on uue
digilahendusega, siis kas sellel on ekspordipotentsiaal või kui tegu on olemasoleva toote Eesti
turule kohandamine, siis kas see lahendab Eesti turu probleemi).
Valikukriteeriumi “taotleja organisatsiooniline ja projektimeeskonna võimekus“ raames
hinnatakse taotleja organisatsioonilist ja finantsvõimekust projekti elluviimiseks, projekti
teostatavust ja kindlustatust ressurssidega, projektimeeskonna juhtimise, keskse digilahenduse
arendamise ja haldamise ning turismialaste kompetentside olemasolu, riskide analüüsi (sh riskide
ilmnemise tõenäosus, riskide mõju projekti elluviimisele ning jätkusuutlikkusele) ning riskide
maandamise viise.
Kuna toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on 31.10.2023, siis on muuhulgas oluline
hinnata ka projekti ajakavaga seotud riske, kuna toetuse rakendamise vaatest on määrava
tähtsusega valida välja need ideed, mille elluviimine on nimetatud tähtajaks ka reaalselt võimalik.
Samuti hinnatakse vahendite olemasolu omafinantseeringu tagamiseks ja taotluses esitatud
tegevuste elluviimiseks, hinnatakse, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad
teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnoloogiaalased
eeldused projekti kavandatud viisil ja õigeaegseks elluviimiseks, ning taotleja võimekust
panustada meetme tulemuste saavutamisse.
Valikukriteeriumi „projekti põhjendatus, ettevalmistuse kvaliteet ja kuluefektiivsus“ raames
hinnatakse, kas ja kuivõrd vajab taotleja oma projekti teostamiseks toetust ja kuidas toetus
mõjutab projekti tulemusi. Samuti hinnatakse projekti tegevuste eesmärgipärasust, põhjendatust
ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide selgust, tegevusplaani ülesehitust, projekti
tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks,
kavandatud eelarve realistlikkust.
Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki eeltaotlusi § 19 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite
alusel. Eeltaotlust hinnatakse skaalal 0–4 kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes, kusjuures 0 on
madalaim ja 4 on kõrgeim hinne. Eeltaotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest.
Eelnõu §-s 20 on toodud tingimused, mille alusel eeltaotlus rahuldatakse või jäetakse
rahuldamata. Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamise otsuse,
mis annab õiguse esitada põhitaotlus, kuid millega ei kaasne rahalist toetust. Kõik taotlused, mis
on saanud koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 19 lõikes 2 toodud
valikukriteeriumitest saanud hindeks vähem kui 2,50, jätab rakendusüksus rahuldamata. Lisaks
määruses sätestatule jäetakse taotlused rahuldamata ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes
2 toodud juhtudel.
Eelnõu § 21 ja 22 kehtestavad põhitaotluse nõuetele vastamise alused ja valikukriteeriumid. Kõik
põhitaotlused hinnatakse uuesti sarnaste valikukriteeriumite ja põhimõtete (sealhulgas samad
hindamislävendid) alusel, mis kehtisid ka eeltaotlustele, kuid rakendusüksus kinnitab
põhitaotluste hindamiseks eraldi valikumetoodika (s.t et kuigi valikukriteeriumid on eel- ja
põhitaotluse hindamisel samad, vaadatakse põhitaotluste puhul kõik hindamisega seotud aspekte
uuesti läbi lähtuvalt põhitaotluses esitatud detailsemast informatsioonist). Seega on võimalik, et
eeltaotlusele positiivse hinde saanud taotlus saab põhitaotluse esitamise faasis mitterahuldamise
otsuse.
Eelnõu § 23 ja § 24 kehtestavad, millistel juhtudel ja tingimustel võib põhitaotluse täielikult,
osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste
menetlemise määruse § 8 lõikes 2 kehtestatud juhtudel. Kõik põhitaotlused, mis on saanud
koondhindeks vähem kui 2,6 ja mis on mõnes eelnõu § 22 lõikes 1 toodud valikukriteeriumitest
saanud hindeks vähem kui 2,5, jätab rakendusüksus rahuldamata. Rahuldamata jäetakse ka
taotlus, mille koht pingereas ületab taotlusvooru eelarvet. Taotluse osaline rahuldamine on
lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral
saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise
määruse § 9 lõikes 3 kehtestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse
seaduse §-le 53. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus
põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu §-s 25 on kirjeldatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimusi. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud
tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva
jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse
muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud
eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses
märgituga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
ning millised on toetuse maksmise tingimused.
Eelnõu § 26 kehtestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse
saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on 1–3 kuud. Järelaruanne esitatakse
rakendusüksuse nõudmisel.
Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Eelnõu § 27 kehtestab toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb
rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse menetlemisest ja toetuse
maksmisest. Toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või
ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.
Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist
tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud ajaperioodi jooksul vähemalt
kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.
Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.
Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, kulude eest tasumist
omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele
vastavust. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse
juhul, kui esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele või
kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja
eesmärgile. Nõuded maksetaotlusele ja maksetaotlusega esitatud kuludokumentidele tulenevad
lisaks määruses kehtestatust ka ühendmääruse 3. peatükist ja ühissätete määruse artiklist 131,
milles sätestatakse, et taotleja peab esitama maksekviitungid või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumendid. Ühtlasi sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuse
elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist.
6. peatükk
Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioon
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.
Eelnõu §-s 28 on esitatud toetuse saaja ning partneri kohustused tulenevalt struktuuritoetuse
seadusest. Eelnõu § 28 kehtestab näiteks dokumentide säilituskohustuse. Taotleja ja partner
peavad säilitama kulude abikõlblikkust tõendavat dokumenti ja muud tõendit vastavalt
struktuuritoetuse seaduse §-le 35. Taotleja ja partner peavad järgima hankimisele seatud nõudeid,
mis on sätestatud struktuuritoetuse seaduse §-s 26.
Kui toetuse saaja ega partner ei pea järgima riigihangete seadust ning tehingu summa
käibemaksuta ületab 20 000 eurot, peab ta esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja
koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei
ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.
Näiteks loetakse sõltumatuks pakkujaks selline pakkuja, kelle omanikeringis või juhtorganites ei
ole seotud isikuid taotleja juriidilise isikuga. Juhul, kui omanikering või juhtorganite liikmed
kattuvad, loetakse pakkujalt teenuse ost abikõlbmatuks isegi siis, kui pakkumine oli hinna poolest
kõige odavam.
Eelnõu § 29 nimetab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus
kontrollida projekti täitmist ning nõuda asjakohaste täiendavate andmete esitamist.
Eelnõu § 30 kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-
dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused (taotluste menetlemise määrus, ühendmäärus). Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa
Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320– 469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid
erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõu panustab rakenduskava prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme
„Majanduse elavdamine“ tegevuse „Turismisektori elavdamise programm“ eesmärkide
elluviimisse.
Ühtlasi panustab määrus Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide
täitmisesse, kasvatades Eestisse reisijate positiivseid külastuskogemusi ning toetades turismi
tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale.
Määruse mõju läbivatele teemadele
1. Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – toetav. Kesksete digilahenduste arendamise prioriteediks on
saavutada ressursi kokkuhoid ja disainida ettevõtete tööprotsesse ja teenuseid vastavalt säästva
turismi põhimõtetele.
2. Võrdsed võimalused. Mõju – toetav. Turismiteenuste lõpptarbijatele suunatud
automatiseeritud teenused muudavad klienditeekonna sujuvamaks ning tagavad seeläbi paremad
võimalused turismiteenuste tarbimiseks ka erivajadustega inimestele.
3. Infoühiskond. Mõju – toetav. Toetus tulemusel paraneb oluliselt info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine Eesti turismisektoris läbi suure arvu
turismiettevõtjate ressursside haldamise digitaliseerimise ja teenuste automatiseerimise. Seega
panustab nutika spetsialiseerumise eesmärkide saavutamisele, s.o. info- ja kommunikatsiooni-,
andmete- ning muude digitehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine turismisektori
toodete või -teenuste arendamisel. Lisaks vähendab turismisektori digitaalset mahajäämust ja
edendab Eesti kui digiriigi kuvandit ka turismisektori teenuste kaudu.
4. Regionaalareng. Mõju – toetav. Määruse abikõlblik piirkond on kogu Eesti. Samas arvestades,
et digitaalne mahajäämus on suurem väiksemates ettevõtetes ja eriti maapiirkondades
tegutsevates ettevõtetes, siis mõju regionaalarengule on positiivne – ka väiksemate ettevõtete
jaoks muutuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused kättesaadavaks ning võimekus teenindada
külastajaid paraneb oluliselt maapiirkondades. Kõik toetust saavad projektid peavad olema üle-
eestilise mõjuga, seega hindamisel regionaalseid erisusi ei ole võimalik sisse tuua. Toetuse
andmise tulemusel tekib kasu VKE-dele, positiivne mõju piirkonna tuntuse kasvule
turismisihtkohana ja tööhõivele.
5. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud.
Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtteid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava
avaliku sektori toetuseta.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega,
millega on arvestatud ja millele on vastatud eelnõu seletuskirja lisaks olevas märkustega
arvestamise tabelis. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eelnõu esitati
turismisektori ettevõtjate liitudele, sihtkohtadele ja infotehnoloogia ettevõtjate liidule arvamuse
avaldamiseks eelnõude infosüsteemis EIS ja e-kirja teel. Oma ettepanekud esitasid kaks ettevõtet,
kaks erialaliitu ja üks sihtkoha esindaja. Ettepanekutega on arvestatud ja/või neile on vastatud
märkustega arvestamise tabelis.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“
seletuskirja
Lisa
Märkustega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või
või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus
esitaja lõige, punkt
Riigi Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 sätestatakse nõuded põhitaotlusele. Viimases ei ole Arvestatud, täiendatud.
Tugiteenuste viidatud, et ka põhitaotlus peab vastama taotluste menetlemise
Keskus määruse § 4 sätestatud nõuetele. Palume täiendada.
Kadi Saadlo Eelnõu § 3 Alaeesmärkides kirjeldatud klienditeekonna digitaliseerimine Selgitatud.
HotelBuddy lg 2 p 2 kirjeldab eelkõige klienditeekonda, mis eelneb külastusele- nt teenuste Alaeesmärgis 2) „lõpptarbijale teenuste
kaasasutaja broneerimine reaalajas. Kuidas on aga lood selle osaga kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja
klienditeekonnast, mis järgneb teenuste broneerimisele ehk siis lisateenuste broneerimise parandamine
teenuste tarbimise digitaliseerimine. Kas ka see osa klienditeekonnast ning klienditeekonna sujuvamaks
vääriks väljatoomist? Näiteks hotelli külastaja teekonna muutmine“ on mõeldud kõiki
digitaliseerimine, pärast seda kui on broneering tehtud? Tegevused klienditeekonna digitaliseerimiseks
nagu näiteks hotelli sisse/väljaregistreerimine koos tehtavaid arendusi, see tähendab, et
makselahendusega, mobiilne toavõti, kommunikatsioon külalistega toetatavad on ka teenuste broneerimise
(nt chat ehk vestlusfunktsioon), online toateenindus jne. järgsed ehk teenuste tarbimise kesksed
Kontaktivabad külalistehnoloogiad, mis on fokusseeritud digilahendused.
klienditeekonna täielikult digitaliseerimisele, on majutusasutustele
suureks abiks nii tööjõupõua leevendamisel kui ka kulude
kokkuhoiuks ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks.
Eesti Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab, et Teadmiseks võetud.
Infotehnoloogia olete meid kaasanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
ja „Turismisektori kesksete digilahenduste toetuse taotlemise ja
Telekommunika kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu menetlusse. ITL avaldab
tsiooni Liit käesolevaga toetust sellele eelnõule, mis loob võimaluse taotleda
toetust digilahenduste arendamiseks ning juurutamiseks
1
turismisektoris. Leiame, et tegemist on vajaliku meetmega suunamaks
turismisektoris muudatusi, mille tulemusena investeerivad
turismisektori ettevõtjad digitaliseerimisse ja automatiseerimisse ning
suurendavad sellega Eesti turismisektori rahvusvahelist
konkurentsivõimet.
Rahandusminist Seletuskiri Seletuskirjas tabelile nr 2 eelnevas lõigus on 2023. a sihttase Arvestatud, seletuskirja parandatud.
eerium lk 1 märgitud ekslikult 2. Tabeli kohaselt peaks see olema 8.
Arvestades turismi elavdamise programmi rahalist mahtu, millest on Selgitatud.
planeeritud ligi veerand suunata digilahenduste toetusteks, siis 2021. a kevadsuvel koguti nii turismi-
mõnevõrra jäi seletuskirjas selgusetuks tegelik (digi)probleemi ulatus kui IT sektorilt arvamusi toetusmeetme
sektoris ning selle korrelatsioon planeeritud toetuse rahalise mahuga. lähteülesandele. Oma sisendi andis
Esinduslik valim otsustamiseks või probleemide tuvastamiseks ja kokku seitse erinevat erialaliitu ja
lahendamiseks eeldab kindlasti suuremat tagasisidet küsitletud võtmeettevõtet, kes esindasid valdavat
ettevõtetelt. Sellest tulenevalt võiks avaneva toetusmeetme osa sektorist ning kelle ettepanekuid
efektiivsuse tõstmiseks teha suuremat kaasamise, meetme arvestati meetme disainimisel (s.h
avalikustamisega ning võimaluste tutvustamisega seotud kaasati nii turismisektori kui IT sektori
informeerimisi seotud ettevõtetele. esindajad). Koos praeguse ametliku
kooskõlastusringiga saatsime
ettepanekud arvamuse avaldamiseks
kõikidele turismisektori erinevatele
liitudele, ITL-le ja EVEA-le. Seega
võib öelda, et meetme disainimisel on
sektorit kaasatud igati laiapõhjaliselt.
Peale määruse kinnitamist on plaanis
korraldada täiendav infopäev ja
teavitada kõiki sihtkohti,
turismiettevõtjate ja IT ettevõtjate liite
veelkord e-kirja teel.
Seletuskiri Seletuskirja sissejuhatavas osas tuuakse probleemina välja Selgitatud.
lk 2 turismiteenuste pakkujate ressursside ja broneeringutevoo haldamise Arendatavad kesksed digilahendused
käsitöömahukus ja ajakulukus ning et ressursside saadavuse kohta lahendavad väikeettevõtete probleemi
puuduvad digitaliseeritud algandmed. Leitakse, et probleemi „vähene digiteadlikkus ja
2
lahendus seisneb nii kliendile kui teenusepakkujale broneerimise investeerimisvõimekus ei võimalda
lihtsustamises ja andmete analüüsimisvõimekuse tõstmises, samal luua toimivaid turismiteenuste
ajal kui läbiviidud uuringust selgus, et väikeettevõtetel on vähene ressursside haldamise ja nende
digiteadlikkus ning investeerimisvõimekus, sh riistvarasse, mitte broneerimise lahendusi“, sest iga
ainult tarkvarasse. On jäänud selgitamata, kuidas kasvab ettevõtjate ettevõte ei pea looma eraldi oma
digiteadlikkus ehk et kuidas tagatakse, et projekti lõppedes andmed lahendust, vaid luuakse kesksed
teenusepakkuja poolt reaalajas toimima saadakse ning samuti, kuidas lahendused, mida saab kasutada palju
lahendatakse võimalik aegunud riistvara ja kiire interneti puudumise ettevõtteid. Turismiettevõtjate
küsimus? digiteadlikkuse tõstmiseks pakub EAS
(sõltumata käesolevast
toetusmeetmest) erinevaid teenuseid,
nt digitaliseerimise koolitused,
webinarid ja meistriklassid,
digitaliseerimise teekaardi toetus.
Selle meetme eesmärk on selliste
kesksete digilahenduste loomine, mis
ei vaja riistvara uuendamist.
Eelnõu § 10 Seletuskirja järgi on toetuse mõju regionaalarengule positiivne ning Selgitatud.
lg 3 mõju kirjeldus üldisel kujul ka ära nimetatud. Palume eelnõu Keskne digilahendus on universaalne ja
koostajal toetuse andmise tingimuste kehtestamisel sobib igale ettevõttele olenemata selle
valdkonnapõhiselt täiendavalt läbi mõelda, kas sihtgrupiks märgitud asukohast. Eesmärgiks on toetada
turismisektori ettevõtjatel võib esineda piirkonnaspetsiifiliselt veel universaalseid digitaalseid lahendusi,
mingeid erivajadusi, millele toetava keskse digilahenduse välja mis võimaldavad digitaliseerida
töötamisel peaks täiendavalt tähelepanu pöörata. Samuti tuleks teenuseid, mida pakub laiem hulk
välistada olukord, kus toetatavad kesksed digilahendused tekitaks turismiettevõtjaid. Selliselt
mingite piirkondade lõikes juurde ebavõrdsust ettevõtete võimaldatakse piirkondade ülene
konkurentsivõimele. võrdne kohtlemine. Toetuse eesmärk
Nende aspektidega võiks arvestada ka projektide hindamismetoodika on digitaliseerida valdava osa Eesti
koostamisel kas kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärgi ja turismiettevõtjate (ca 3000 ettevõtet)
tulemuste saavutamisele“ või „Projekti põhjendatus, ettevalmistuse teenusepakkumine, kes veel ei kasuta
digitaalseid ressursihaldus- ja
3
kvaliteet ja kuluefektiivsus“ tingimuste sõnastamisel ning hindamise broneerimislahendusi, nende hulgas on
läbiviimisel. ülekaalus väiksemad ettevõtted, mis
sageli asuvad maapiirkonnas, seega on
toetuse peamised kasusaajad just
maapiirkonna väikeettevõtted.
Kesksete digilahenduste jaoks
puuduvad piirkonnaspetsiifilised
erivajadused, kuna maksusüsteem ja
keelenõuded on üle Eesti ühetaolised.
Loodavatele digiteenustele peab olema
ligipääs üle-eestiliselt. Kui lahendus ei
kata kogu Eesti turismiettevõtjate
vajadust ühetaoliselt, siis ei ole
võimalik toetust anda.
Nende aspektidega on
hindamisekriteeriumide
väljatöötamisel arvestatud.
Seletuskirja Määruse kohaldamisala selgitades on lisatud teadus- ja Selgitame, et kõiki määruses nimetatud
1. peatükk arendusprojektidele antava abi kohta lause, mis ütleb, et „Nimetatud abikõlblikud tegevused on
Üldsätted ja abi on võimalik taotleda tegevusteks, mille tulemuseks on valmis tootearendustegevused grupierandi
2. peatükk digilahendus.“ See ei pruugi olla piisav kirjeldamaks, milliseid määruse artikkel 25 mõistes. Toetuse
Toetatavad tegevusi saab taotleja arvestada grupierandi määruse artikkel 25 alla. jaotus VTA ja riigiabi vahel on vajalik
tegevused, Soovitame jätkuvalt seletuskirja lisada selgesõnalise seisukoha, vaid sel juhul, kui taotletav summa või
kulude milliste toetatavate tegevuste puhul on tegemist tootearendusega ettevõtte poolt kolme viimase aasta
abikõlblikk grupierandi määruse artikkel 25 mõistes, ja kaaluda tootearenduse jooksul koos taotletava toetusega
us ja toetuse mõiste lisamist määruse terminitele §-s 4. ületab lubatud VTA mahu. Ekslikult
summa oli seletuskirja jäänud eksitav info, mis
VTA puhul kirjeldas abikõlblikuna ka
digilahenduse käivitamist ja
juurutamist. Täname tähelepanu
juhtimise eest ja kustutame eksitava
info.
4
§ 9 lg 4 p 1 § 9 lg 4 p 1: Palume täpsustada seletuskirja sõnastust personalikulude Arvestatud, seletuskirja sõnastust
ja p 2 maksmisel ühtse määra alusel. Määruse kohaselt moodustab täpsustatud.
personalikulu projekti otsestest abikõlblikest kuludest 20% (st kui
otsesed abikõlblikud kulud on 80 ühikut, siis personalikulu sellest
võiks olla 80x0,2=16 ühikut), seletuskiri aga selgitab, et kulu jaguneb
proportsioonis 80:20 (80 ühikut otsesed kulud ja 20 ühikut
personalikulu).
Ka § 9 lg 4 p 2 puhul tundub, et määruse sõnastuse kohaselt tuleks
40% arvutada personalikuludest, kuid seletuskirja kohaselt projekti
kogukuludest.
Net Group OÜ Eelnõu § 8 p Seletuskirjas on öeldud, et "võimaldab tehnoloogilist liitumist Selgitatud.
4 vähemalt 100le kasutavale ettevõttele", kuid eelnõu enda tekstis on Turismiettevõtja all mõistetakse
"vähemalt sajale kasutavale turismiettevõtjale". On oluline erinevus, määruse kontekstis siiski juriidilist
kas kõik 100 peavad olema turismiettevõtjad või turismiga isikut, mitte füüsilist (ettevõtte
seonduvad ettevõtted (laiem ökosüsteem). Ei tohiks saada piiranguks, omanikku). Termin tuleneb
et süsteemi kasutajad peaksid olema eelkõige vähemalt 100 äriseadustikust. Mõisteid ettevõte ja
turismiettevõtjat (st ainult turismisektori ettevõtjat kui vastavat ettevõtja kasutatakse määruse eelnõus
ettevõtet omavat/juhtivat inimest!). Kuivõrd seletuskirja kirjeldus on ja seletuskirjas sünonüümidena.
üldsõnalisem ja võimaldab luua paremini skaleeruvaid lahendusi, Turismisektori kesksete digilahenduse
palume ka eelnõu vastav sõnastus muuta "vähemalt sajale kasutavale toetuse eesmärk on siiski
ettevõttele" - see jätab võimaluse luua innovaatilist väärtust turismiettevõtjate jaoks kesksete
ökosüsteemis laiemalt. digilahenduste loomine, seega peab
lahendus võimaldama liituda vähemalt
sajal turismiettevõtjal. Kui lahendust
saavad kasutada ka turismisektoriga
seotud (või ka mitte seotud) sektorite
ettevõtjad ja seeläbi on võimalik
näiteks lahenduse kasutamise tasu või
lahenduse kvaliteeti optimeerida, siis
on see lahenduse kirjelduses plussiks,
aga minimaalselt saja turismiettevõtja
5
liitumise võimekus peab kesksel
digilahendusel olema.
Eelnõu § 7 Natuke segaseks jääb, kuidas saavad digilahendused võimaldada Selgitatud.
lg 2 p 1 "teenuse reaalajas broneerimist" juhul kui "maksekeskkonnaga Maksekeskkonna arendamiseks ei saa
liidestamiseks" (ehk maksete tegelikuks vastuvõtmiseks) toetust ei toetust anda ekspordiabi keelu tõttu,
anta (vt § 7 (2)) Eeldan, et maksekeskkonnaga liidestamine on kuid taotleja võib projektist
digilahenduse loomise käigus ikkagi lubatud, kuid viidatakse et eraldiseisvalt omavahendeid kasutades
sellise liidestuse loomine pole abikõlbulik ning tuleb välja arenda maksekeskkonna juurde luua.
ilma toetuseta? Kustutasime kahetimõistetava
täienduse.
Ida-Viru Eelnõu § 8 p Saame aru soovist arendada lahendused võimalikult laiale Selgitatud.
Ettevõtluskesku 7 kasutajaskonnale, kuid nii laiali tõmmates, muutub lahendus taas Oleme valinud sellise lähenemise, sest
s paljudele sobimatuks. Nt broneerimisel on atraktsioonidel oluline Eesti turismisektori ettevõtete arv on
teatud info, mis samas pole üldse oluline majutusasutustele ning piiratud. Nagu ka järgmises punktis
majutusasutuste rohke statistika tarvis kogutav info, pole oluline esile toote, on keeruline leida näiteks
ülejäänutele. Juba atraktsioonide lõikes on oluline vahe, millise 100 muuseumit. Keskne digilahendus
sihtgrupiga on tegemist (haridusprogrammides osalejatelt on vaja ei pea olema iga turismiteenuse
teistsugust infot kui kahe sõbra tulekul) ja ka siin on oluline erinevus. pakkuja või lõpptarbija vaates täpselt
Kuna toetatav lahendus peab tagama ka maksmise, siis tuleb arvestada, samasugune, see võib sisaldada
et piletite/toote hinnastamise (kas hinnastada kogust, aega, asukohta erinevaid mooduleid ja
jne) põhimõtted on erinevatel tegevusaladel väga erinevad. kasutajaliideseid erinevat tüüpi
kasutajatele (nii teenusepakkujatele kui
lõpptarbijatele).
Eelnõu § 8 p Kui läheneda lahenduse sobivuse vaates valdkonnapõhiselt, siis nt Selgitatud.
4 Eestist leida vähemalt 100 muuseumit, kes liituks, ei ole reaalne Et keskne digilahendus vastaks turu
ülesanne. nõuetele ja seda kohandataks pidevalt
muutuvate tehniliste nõuetega ja
Kõige suurem küsimus on meie jaoks, et kellele see meede on ikkagi suundumustega, on mõistlik, kui see
suunatud. toimib turumajanduse põhimõtetel.
Eelmise ettepaneku tulemusena, on küll lubatud, et võib taotleda ka Seega oleme ette näinud, et toote
turismivaldkonnas tegutsev ettevõte, kui kaasab vastavad IT omanik (kelleks võib olla IT ettevõte,
valdkonna kompetentsid (kas sisse ostetud teenustena või projekti kes kaasab turismiettevõtjaid või
6
partnerina) või vastupidi, aga kui vaatame lahendusele seatud turismiettevõte/ettevõtete liit, kes
tingimusi ja eesmärke ning arvestame, et toetust maksimaalse kaasab IT kompetentsiga arendaja(d))
osakaaluga 55% saab lahenduse välja töötaja (kes teeb ka müüks teenust edasi teistele
märkimisväärse omaosalusega investeeringu (tingimustele vastavad turismisektori ettevõtetele.
süsteemid ja platvormid on olulise ressursside kuluga arendused),
tuleb lahendust hakata edasi müüma, et investeering tagasi teenida. See, kuidas toote omanik oma
teenuseid hinnastab, on tema valida –
Ka seletuskirjas on märge: oodatav kaudsete abi saavate ettevõtete arvkas liitumistasuna, igakuise
(ehk need turismisektori ettevõtted, kes võtavad digilahendused kasutustasuna, protsendina müügist
kasutusele) kuni 3000 ettevõtet. On ju ilmne, et see pole majutus- vm. Projektitaotluse osaks on
toitlustus- ega ka atraktsioonide tegevussuund ning võimekus. ärianalüüs ja hindamiskomisjon saab
Järelikult on toetus suunatud IT ettevõtetele ning turismiettevõtetel hinnata arendatava toote
jääb üle valmis lahendus sisse osta/lahendusega liituda ilmselt mingi müügiprognoosi, mis peab arvesse
tasu eest. Ostmist/liitumist aga enam ei toetata, kui IT sektor on võtma turismisektori praegust
lahenduse valmis saanud. Mis takistab täna turismisektoril olukorda.
digilahenduste sisseostmist - koroonakriisist põhjustatud surve
eelarvele. Kuidas antud toetusega olukord muutub? Seletuskirjas välja toodud kasusaajate
arv on erinevate projektidega
Meie arvates on siin kaks lahendust: arendatavate digilahenduste kasutajate
* EAS arendab ise vajalikud platvormid; koguarv, see ei pea olema ühe
* taotlejaks on nt klaster või mõni teine katusorganisatsioon (kelle projektiga arendatava lahenduse
eesmärgiks pole kasumi teenimine), kes kaasab IT sektorist partneri kasutajate arv.
ning võimaldab soodsatel tingimustel (soovitavalt nagu töötab Visit
Estonia) liikmetel lahendust kasutama hakata. Teie poolt nimetatud lahendused on
Üldine Turismisektori digitaliseerimine aitaks covid olukorda leevendada ja vajalikud, samas on need juba turul
toetusmeede võiks võimaldada selleks toetust küsida. Nt. oleks head olemas ja paljud kaubanduskeskused,
lahendused: kinod ja turismiatraktsioonid juba
kasutavad neid.
Külastajate arvu digitaalne reguleerimine
Antud meede on mõeldud eelkõige
Selgituseks: maailma väga külastatavates muuseumides on selleks, et arendada välja turismisektori
kultuuripärandi (ajaloolised hooned) kaitsmiseks kehtestatud päeva kesksed digilahendused, mis
7
jooksul lubatav külastajate arv ning seda kuvatakse tabloolt jooksvalt võimaldavad digitaalselt hallata
ja reaalajas. Nii ka meie parklates. Kui tahame tegelikult nakatumist turismiettevõtjate tooteid ja teha
hoida madalal, võiks rakendada sarnaseid meetmeid, selmet panna reaalajas broneeringuid ning
uksele paberleht "Siseneda võib N arv külastajaid", mida keegi võimaldavad lahendusega liituda
tegelikkuses tõsiselt ei jälgi ega kontrolli. vähemalt sajal turismisektori ettevõttel.
QR koodi lugemise masinate rakendamine
Selgituseks: koroonapassi QR koodi ei pea kontrollima inimene. Nt.
kinode väravates loevad masinad juba ammu pileti QR koodi, st
masinad teevad ära piletööri töö. Sarnast lahendust võiks kasutada
erinevatel objektidel.
Ida-Viru turismiklastri ettevõtted on valmis olema selliste lahenduste
piloodi sihtgrupiks.
Kui turismiklastri partnerid, nt muuseumid sooviks oma kauni
arhitektuuriga ruumides võtta kasutusele sobilikud turnikeed, siis
nende hinnad on suurusjärgus 10 000 eurot. Sellele lisandub lugeri
hind ja liidestamine. Kui eesmärk on vähendada ka tööjõu osakaalu
sektoris ja lähtuda nõudest, et koroonapassi puhul tuleb veenduda ka
isikusamasuses, on tegemist täiendava arendusega. Tavalised QR-
koodi lugejad seda ei tee. Lisame juurde ka statistika kogumise
eesmärgid turismisektoris (nt majutusasutustes), siis saame aru, et
koroonaviirusest räsitud sektoris selliseid vabu vahendeid
investeeringuks pole. Ka peagi avanev EAS meede sellist
investeeringut ei toeta.
Kas sellise riist- ja tarkvara tellimine mahub REACT
EU Turismisektori kesksed digilahendused meetme alla või saaks
meedet täiendada või välja töötada uue meetme? Kui nt Ida-Viru
turismiklaster hakkaks pileteid müüma ühest süsteemist, siis peaks
8
olema võimalik turnikeede liidestamist mingis osas optimeerida
kõikidele huvitatud partneritele ühtemoodi. See haakub ka tööjõu
defitsiidi küsimusega ja selle osalise lahendamisega digivõimalusi
kasutades.
MTÜ Eesti Seletuskirja /Keskse digilahenduse ligipääsetavuse/ Ootused ja rakendusjuhised Selgitatud.
Maaturism sissejuhatus on kirjeldatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Toetuse andjal on õigus seada
lk 3 veebilehel siin: https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised. tingimusi, mis ei ole reguleeritud teiste
Projektide lõpptähtaeg on 31.10.2023, seega nende nõuete täitmist ei seadusandlike aktidega.
rakendata kohustuslikus korras, küll aga antakse
hindamismetoodikas kõrgemad punktid projektidele, milles Ligipääsetavuse nõuetele vastavus on
ligipääsetavuse nõuded on tagatud. oluline, kuigi käesoleval ajal veel need
Ootus on igati põhjendatud, samas kuidas ikkagi toimub hindamine, nõuded kohustuslikus korras ei kehti.
kuna nende nõuete tagamine pole kohustuslik, aga täitmine on seotud See annab ka toetuse saajatele juba ette
märkimisväärsete kuludega? Pole ka ühest selgust, kas täitmine on võimaluse arvestada lähitulevikus
oluline nii teenuse tarbija kui teenuse pakkuja vaatest? Kui ka viimast, kehtima hakkavate nõuetega ning juhul
kas on ülevaadet konkreetsest vajadusest? kui toetusele konkureerib mitu sarnast
lahendust, annab võimaluse eelistada
nende projektide toetamist, kus
nõuetega on juba arvestatud.
Oluline on ka see, et digilahendust
luues ligipääsetavuse nõuetega
arvestamine on tunduvalt soodsam kui
lahenduse hilisem ümber disainimine.
Ligipääsetavuse nõudeid hinnatakse
vaid lõpptarbijatele suunatud kesksete
digilahenduste puhul.
Hindamismetoodika avalikustatakse
hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks
EASi veebilehel
9
Eelnõu § 3 Toetuse andmise alaeesmärgid on järgmised: lõpptarbijale teenuste Selgitatud.
lg 2 kättesaadavuse, ligipääsetavuse ja lisateenuste broneerimise Taotlusele kehtib nõue, et
parandamine, mis tähendab et lisaks majutusteenuste online projektimeeskonnas peab olema
broneerimisvõimaluste parandamisele, paraneb ka teiste kaasatud nii IT kui turismivaldkonna
turismiteenuste (nt konverentsiteenused, aktiivse puhkuse teenused kompetentsid, sealhulgas tuleb kaasata
jne) reaalajas online broneerimise võimalused ning klienditeekond erinevate turismivaldkondade
muutub sujuvamaks; pilootkasutajaid (pilootkasutaja on ise
Printsiibis on see ootus õige, samas see, mis kohaldub turismiteenuste pakkuja).
majutusasutustele, ei kohaldu sageli muudele teenustele, kus See tähendab, et kesksed
turutoimimise praktika on teine. Maailm on muutunud – sisuliselt digilahendused luuakse koostöös
FIT’ide puhul (enne kriisi ~ 80% turistidest) ettemaksud puuduvad, turismisektoriga, et tagada sektori
teenuste tühistamine ja muudatused on igapäevane reaalsus, trahvid vajadused, sealhulgas broneeringute
sisuliselt puuduvad. Ettevõtjate jaoks on saanud igapäeva praktikaks tegemisel anonüümsete
ja suureks probleemiks nn. anonüümsete ja kohustusteta klientide tühibroneeringute vältimine.
realiseerimata broneeringud, mille tulemusena teised olemasolevad
kliendid on jäänud teenindamata. Mida tähendab sellises olukorras
reaalajas online broneering (eelnõu §8 selgitus pole kahjuks
ammendav)? Lisaks võib ja lähebki selline ootus kohati vastuollu
kestlikkuse põhimõtetega. Kus võimalik, tuleks teenuse pakkumisega
seotud logistika (inimesed, vahendid jne) maksimaalselt ühildada,
samuti teenuse osutajate aeg mõistlikult sisustada. Veelgi enam,
teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse kohapealt on oluline teenuse
pakkujale kriitilise massi tagamine, et teenused oleks kasumlikud.
Sellistel puhkudel on oluline teenuse pakkuja ja teenuse tarbija
omavaheline dialoog eelkirjeldatu ja broneeringute juhtimiseks.
Seletuskirja Toetuse saaja peab suutma kaasata nii turismivaldkonna kui ka IT- Selgitatud.
1. peatükk lahenduste kompetentsid ning seeläbi arendama välja keskse Meetmega toetatakse rohkem kui ühe
Üldsätted lk digilahenduse, mis omakorda aitab lahendada suurema hulga Eesti lahenduse turule toomist ja ka
4 turismiettevõtete digitaalseid probleeme. Seega on oodatav kaudsete olemasolevate lahenduste
abi saavate ettevõtete arv (ehk need turismisektori ettevõtted, kes edasiarendamist. Toetuse kogumaht on
võtavad digilahendused kasutusele) kuni 3000 ettevõtet ning selle 4 miljonit eurot. Arvestades toetuse
maksimaalset summat (550 000 eurot),
10
tulemusel automatiseeritakse töö- ja müügiprotsessid Eesti saab toetuse abil rahastada vähemalt
turismisektoris tervikuna. kaheksat projekti ehk turule tuleb
Sama meetme seletuskirja andmetel tähendaks see ootus poolte vähemalt kaheksa uut (erinevat)
turismiettevõtete, või valdava enamuse turismi väikeettevõtete keskset digilahendust, mis ei ole
kaasamist. Kuidas see sobitub vaba turumajanduse põhimõtetega- suunatud kõik samadele
turul juba on analoogseid teenuse pakkujaid ning tooteid? Samuti kas sihtgruppidele.
selline eeldus ei loo monopoolset situatsiooni, või vähemalt soodusta
valdava turujõuga ettevõtte tekkimist?
Eelnõu § 4 p Keskne digilahendus on tarkvaraline infosüsteem (riistvaraline osa ei Selgitatud.
1 kuulu toetuse skoopi), mis võib olla eraldiseisev või kombineeritud Jah, muu tarkvara ja sellega seotud
muude tarkvaralahendustega, ja mille rakendamine aitab kaasa Eesti kulud, mis on uue keskse digilahenduse
turismisektori ressursside tõhusamale kasutamisele, efektiivsemale väljatöötamiseks vajalikud ja
toimimisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele ja online põhjendatud, on abikõlblikud.
broneerimisele ning klienditeekonna sujuvamaks muutmisele. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud
Riistvara ei kuulu toetuse skoopi, aga kas sinna kuulub muu tarkvara, kulud on loetletud eelnõu §-s 9.
tarkava uuenduste ja näiteks turvanõuete tagamise kulu, pilve või Abikõlblikkusega seotud küsimuste
seotud aplikatsioonide kulu, mis ei ole antud keskse digilahenduse korral nõustab taotlejaid
arenduse osaks aga vältimatu selle toimimiseks? rakendusüksus (EAS).
Seletuskirja Toetavaks tegevuseks ei loeta maksekeskkonna loomist ega Selgitatud.
2. peatükk maksekeskkonnaga liidestamist (piirangud tulenevalt ekspordi abi Maksekeskkonna arendamiseks ei saa
Toetatavad keelust) ning lõpptarbijale turundustegevuse elluviimist. toetust anda ekspordiabi keelu tõttu,
tegevused, Haakub juba eelnimetatud, aga ka järgneva broneeringu teemaatikaga, kuid taotleja võib projektist
kulude ehk mis on sellisel puhul reaalajas online broneerimise definitsioon, eraldiseisvalt omavahendeid kasutades
abikõlblikk kui see ei ole seotud maksekinnitusega, mis eeldab vastavat liidestust? maksekeskkonna juurde luua.
us ja toetuse Reaalajas broneerimine tähendab, et
summa, lõpptarbija saab broneeringu koheselt
lk 5 lõpuni viia ja broneerimine lõpeb nii
Seletuskirja Lõpptarbijale suunatud kesksed digilahendused peavad sisaldama ostjale kui müüjale siduva broneeringu
2. peatükk teenuste reaalajas broneerimist. Reaalajas broneerimine tähendab, kinnitusega (mitte vaid broneeringu
Toetatavad et lõpptarbija saab broneeringu koheselt lõpuni viia (v.a soovi edastamisega).
tegevused, maksekeskkonnas tasumine) ja broneerimine lõpeb broneeringu
kulude kinnitusega.
11
abikõlblikk Selle sõnastuse järgi on oluline ajastus, ehk kinnituseks sobib ka mis
us ja toetuseiganes automaatselt genereeritud teade, näiteks sms, e-kiri jne? Millist
summa, ajajoont on mõeldud, ehk ka koheselt genereeritud teade ei tarvitse
lk 6 jõuda saajani koheselt, samas teenuseid saab broneerida erinevatest
kanalitest? Millise juriidilise jõuga ja kui siduv mõlemale osapoolele
selline kinnitus peaks olema, kuna nagu eelkirjeldatud, on muudatused
nii teenuse saaja kui pakkuja poolt igapäevane praktika, nii nagu
kahjuks ka tühibroneeringud.
Eelnõu § p 5 Vastab kaasaegsetele nõuetele tehnoloogiate valiku ja turvalisuse Selgitatud.
osas; Kaasaegne tehnoloogia on selline, mis
Millised need nõuded on, ehk milliste õigusaktides või muudes pole laialdaselt asendatud mõne teise
dokumentides on kirjeldatud miinimum nõuded, millest hindajad tehnoloogiaga või uuema versiooniga.
lähtuvad? Samuti pole tehnoloogia kaasaegne,
kui tootja on loobunud selle
tehnoloogia toetamisest või on
deklareerinud, et varsti lõpetavad selle
toote toetamise. Näiteks paljud
tehnoloogid, mis on ilmselt veel pikalt
toodetes kasutusel, ei ole sobilikud, et
neis alustatakse uut projekti.
Hindamaks selle nõude täitmist, kaasab
EAS hindamisse valdkondliku
eksperdi.
Eelnõu § 14 Majandusnäitajatest esitab taotleja eelneva aasta majandusaasta Selgitatud, seletuskiri täpsustatud.
aruande, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, taotleja jooksva Meetmest võib toetust taotleda ka uus
majandusaasta bilansi ja kasumiaruande taotluse esitamisele ettevõte. Taotleja esitab majandusaasta
eelneva kvartali seisuga, kui see ei kattu eelneva majandusaasta aruande, kui see kohustus on vastavalt
aruande perioodiga,… äriseadustikule tekkinud. Kui taotlejal
Meetme seletuskiri ei sea tingimusi ettevõtte või organisatsiooni ei ole tekkinud kohustust esitada
ajaloole, seega saab ettevõtte esitada majandusnäitajaid vaid oma äriregistrile majandusaasta aruanne,
tegutsemisperioodi ulatuses. Või on ikkagi nõuded taotleva ettevõtte kuid ta on tegelenud
või organisatsiooni ajaloo osas? majandustegevusega, esitab ta vaid
12
jooksva majandusaasta bilansi ja
kasumiaruande taotluse esitamisele
eelneva kvartali seisuga. Seletuskiri
täpsustatud.
13