dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise 450 GWh vähempakkumise korraldamise otsustamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. november 2021
Viit
17-7/19-0359/6806-1
Registreeritud
18. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0359
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-719-03596806-1 18.11.2021 Väljaminev kiri.asice766 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 17.11.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu seletuskiri Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning 597 lõike 1 alusel. 1. Sissejuhatus Korraldusega volitatakse majandus- ja taristuministrit korraldama ELTS § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumist, kus saab osaleda ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmetega pakkujad. ELTS § 594 lõike 51 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus korraldusega vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku millal elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja tasumise tingimused ning võitja toetuse ülemmäära. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik ([email protected]; 625 6465). 2. Sisukokkuvõte ELTS § 594 lõike 5 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavat ministrit korraldama täiendava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks vähempakkumise. Vähempakkumisi korraldatakse selleks, et täita ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota aastaks 2030 40% elektrienergia tarbimisest taastuvatest allikatest. 2021. aasta kolmandas kvartalis toodeti Eestis taastuvatest allikatest 25% tarbimisest. 2020. aastal toodeti Eestis samuti 25% kogu tarbitud elektrist taastuvatest allikatest (kokku 2229 GWh)1. Hetkel arenduses olevad, eelmiste toetusskeemide alusel rajatavad tootmisseadmed, mis ei ole veel tootmist alustanud, ei täida vajalikku eesmärki ära. Hinnanguliselt on vaja riigil leida lisaks olemasolevatele taastuvenergia tootjatele ja hetkel rajamises olevatele tootmisseadmete toodangule ca 1400 GWh/a taastuvast allikast toodetud elektrienergiat. Seega on ilmne, et hetkel tootvate ja lähitulevikus tootmist alustavate tootmisseadmetega ei ole võimalik 2030. aasta eesmärki täita. Vähempakkumise eesmärgiks on korraldada elektrituruseaduse §-s 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumine toomaks kalendriaastas turule täiendavalt 450 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leidmaks selleks soodsaimad tootjad. Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmeid. Vähempakkumise eesmärgiks on saada aastas juurde täiendavalt 450 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, mis on toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7). Saavutamaks riigi poolt seatud taastuvenergeetika eesmärke, on energiamajanduse 1 Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-veerandi-tarbimisest arengukava aastani 20302 põhjal koostatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas3 ühe meetmena kirjeldatud taastuvenergeetika toetuse maksmine läbi vähempakkumise oksjonite. Meetme eesmärgiks on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni. Oksjonite maht (2021.a – 450 GWh, 2023.a – 650 GWh) ja ajakava on korrelatsioonis taastuvenergia eesmärkide (sh vahe-eesmärgid) täitmise trajektooridega. Vaatamata 2021. a II poolaasta kõrgele elektrituruhinnale on ajalooline keskmine elektrituruhind alates vabaturu moodustumisest jäänud vahemikku 30-40€/MWh ning täiendavate taastuvenergeetika tootmisvõimsuste turule toomiseks on vaja toetusmeedet. Riigiabiloa SA.55453 kohaselt on praeguse toetusmeetme puhul tegemist tegevustoetusega. Tegevustoetusena kvalifitseerimist toetab asjaolu, et abi saamine pole seotud investeeringuga, vaid keskne on uue taastuvenergia toodangu turule andmine. Tegevustoetus tagab, et taastuvenergia tootmisseadmega tootmise alustamine või sellega jätkamine on kasumlik. Parim hind tarbijale saadakse läbi vähempakkumise oksjoni põhimõtete ja loogika, kus võitja valitakse välja väikseima pakkumise tulemusel. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal vähemalt 450 GWh/a võrra. Vähempakkumise läbiviimise kord on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“4. Elektrienergia peab olema toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud uue elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7). Mõlemal juhul peab kasutama taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes. Maksimaalne tootmiskogus kõigi tootjate kohta kokku, mille osas toetust makstakse, on 450 GWh ühe kalendriaasta kohta5. Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni eest 20 eurot. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse ülemmäär, 20 eurot megavatt-tunni eest, on fikseeritud. Toetuse mahu määramisel lähtutakse toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. ELTS § 594 lõige 51 punkt 5 kohustab Vabariigi Valitsust vähempakkumise korraldamist volitades määrama ka vähempakkumise ülemmäära. Antud juhul on toetuse ülemmääraks väljamakstava toetuse puhul ELTS § 594 lõike 54 punktide 1 ja 3 absoluutse piirmäära järgi valitud 20 €/MWh, mis on ülemmäärana seotud ka elektrituru tunnihinnaga. Sarnaselt on viidud läbi ka eelnevad kolm vähempakkumist. Selline toetusmudel on turuosalistele tuttav ja selge ning võimaldab taastuvenergia tasu maksjale kõige soodsama tulemuse. Toetuse ülemmäär 45 €/MWh on valitud lähtudes eelmiste vähempakkumiste parimatest tulemustest6 ning tuginedes ELTS §594 lõike 5 punktile, mille kohaselt on vähempakkumise eesmärgiks leida kõige soodsam tootja avaliku vähempakkumise tulemusel. Ülemmäära kehtestamine tagab ja toetab, et leitaks võimalikult soodne tulemuse tarbijale. See tähendab, et näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks 45 eurot megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia börsihind langeb alla 25 euro megavatt-tunni kohta, rakendub maksimaalne toetusmäär ning üle 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004 5 Erandkorras võib vähempakkumise esemeks olevat kogust ületada kuni 20% (vt vähempakkumise määruse § 19) 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veeb - https://mkm.ee/et/tegevused- eesmargid/energeetika/taastuvenergia 20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei saada. Juhul kui börsihind ületab antud näite puhul 45 eurot megavatt-tunni kohta, ei maksta tootjale üldse toetust. Tootja saab sellisel juhul börsihinnaga vajaliku tulu kätte ning riigile ületava osa eest tagasi midagi maksma ei pea. Tootjad saavad pakkuda vähempakkumisel elektrienergiat, mis saab olema toodetud tulevikus ja toodetud uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava võimsusega, arvestades ELTS § 108 lõikes 7 toodud kriteeriumi. Riigiabiloa SA.55453 punktide 131, 28, 5 ja 43 koostoimes saab vähempakkumisel osaleda ainult sellise tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Tegemist on ELTS § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumisega, seega ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisvõimsus olla juba kasutusele võetud ning selle rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset investeeringutoetust, sealhulgas ei tohi investeeringutoetust olla saanud täiendava võimsusega pakkumisel osalemise korral varasemalt rajatud tootmisüksus, kui varasem tootmisüksus ja pakkumises osalev täiendav võimsus ühendatakse samasse liitumispunkti. Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmetega toodetud elektrienergiat. Pakkumise esitamise hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks väljastatud vajalik kooskõlastus Kaitseministeeriumilt (kui see on õigusaktide kohaselt nõutav). Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tulenevalt ELTS § 108 lõikest 7 tagama uue võimsuse toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ § 12 lõike 4 kohaselt peab vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus olema vähemalt kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. Eelnimetatu seab eelduse, et pakkumisel osalevate tootmisseadmete võimsus peab olema piisavalt suur, et toota nõutav aastane energia kogus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele kehtestatakse vähempakkumises osalejale ka tagatise suurus. Tagatiseks on 18 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. Antud tagatise suuruse leidmisel tehti koostööd Soome Majandus-ja Tööministeeriumiga kuna neil on eelnevalt kogemus suuremahulise vähempakkumise oksjoni läbiviimisel. Nende soovitus oli seada tagatise suuruseks hind vahemikus 16-18 eurot megavatt- tunni kohta kuna sellisel juhul võetakse arvestatav risk ka ettevõtete poolt, mille tulemusel on tootmisseadmed õigeaegselt valmis. Täiendavalt tutvustati ja küsiti ettepanekuid tagatise suuruse kohta taastuvenergeetika nõukojas7. ELTS § 597 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada vähempakkumise korraldamist volitava korraldusega iga vähempakkumise lõikes eraldi tagatis. Kõnealuse sätte seletuskirjas on selgitatud, et seejuures võib Vabariigi Valitsus eristada tagatise nõuet ka selle järgi, mis võimaldab taastuvelektri eesmärke saavutada soodsamalt ja madalama riskiga. Taastuvelektri tootmisseadmete arendamine on aja-, ressursi- ja teadmiste kulukas. Ilmselgelt on selline arendusobjekt, mis on saavutanud arendustegevuses teatud edusammud tootmisseadme valmimise suunas suurema tõenäosusega lõpuni liikumas, kui arendusprojekt, mille omanikud on alles arendusfaasi alguses. Seeläbi on algusstaadiumis olevatel projektidel suurem võimalus ka vähempakkumist võites tootmist üldse mitte alustada (nt on satutud maade omandamises 7 Taastuvenergeetika nõukoda on taastuvenergeetika ettevõtete töörühm, mida juhib Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Nõukojas on üle 100 liikme ning nõukoja eesmärk on jagada valdkondlikku informatsiooni, arutleda valdkonna kitsaskohtade ning arenguvõimaluste üle ning teha ettepanekuid erinevate regulatsioonide muudatuste, sisuteemade jms osas. ummikseisu, vms). Kaugemale arendatud projektid aga on juba esialgsed raskused ületanud ning on suurema tõenäosusega oma projekti lõpetamas. Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal. Kuna tootmise alustamise risk on madalam arendusprojektil, mis on näiteks leidnud juba vajaliku kinnistu ning saanud ka ehitusloa tootmisseadme rajamiseks, on sellise tootmisseadme risk tootmise tähtajaliseks alustamiseks oluliselt madalam kui sellel projektil, mille jaoks alles kinnistut otsitakse. Arvestades tagatise eesmärki ja tootmisseadmete arenduse küpsust, on mõistlik diferentseerida tagatis juba arendatud projektide ja täiesti uute projektide vahel. Eeltoodust lähtuvalt on tagatis käesoleval juhul diferentseeritud selle järgi, kas tootmisseade kohta on olemas liitumisleping või selle pakkumine või neid ei ole. Liitumise pakkumine eeldab seda, et tootjal on olemas ehitusluba ning kinnistu, millele tootmisseade rajada (vt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg 1). Seejuures on tuult või biomassi energiaallikana kasutavate projektide puhul ehitusloani jõudmine oluliselt keerulisem, ajakulukam ja kallim kui näiteks päikeseenergia projektide puhul. Seetõttu on mõistlik diferentseerida tagatise määr selliselt, et päikeseprojektide puhul tasub pakkuja 70% tagatisest (st 18 × 0,7 = 12,6 €/MWh-st) ning muude projektide puhul 30% tagatisest (st 18 × 0,3 = 5,4 €/MWh-st). Vastavalt ELTS § 597 lg 1 alla 1 MW suuruste tootmisseadmete puhul tagatist ei nõuta. Kui pakkujal puudub liitumisleping või selle pakkumine, peab pakkuja tasuma kogu tagatise ehk antud juhul 18 €/MWh. Tagatise esitamine on lahutamatu tingimus vähempakkumisele osalemiseks. Vähempakkumisel osalemiseks peab tootja esitama oksjoni läbiviijale (Elering AS) tagatise vastavalt majandus-ja taristuministri teates kehtestatule. Tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (vt ka ELTS § 57). Tagatis peab kehtima vähemalt 01. juulini 2028. a. Tagatise kehtivuse aja määramisel on arvesse võetud vähempakkumise oksjoni tingimusi ning tegemist on maksimaalse tähtajaga. Tingimuste all peetakse silmas tootmise alustamise tähtpäeva, vähempakkumise läbiviija õigust anda vähempakkumise võitjale põhjendatud juhul täiendavalt kuus kuud tootmise alustamiseks. Juhul kui pakkumus ei osutu valituks, tagastatakse tagatis viie tööpäeva jooksul pärast ELTS § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse jõustumist. Juhul kui vähempakkumise võitnud tootja alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud tootmise alustamise tähtpäeva, vabaneb tagatis varem. Pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda ELTS §-st 597. 3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas elektrituru valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega ning kooskõlas Euroopa komisjoni määrusega (EL) 2016/631. 4. Korralduse mõjud Vähempakkumise korraldamine ja oksjoni välja kuulutamine avaldab majandusele positiivset mõju, kuna vähempakkumine annab taotlejale kindluse taastuvenergia projektide elluviimiseks. Selle tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal. Meede panustab ja on kooskõlas riiklike ja Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. 5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamine ei too kulu riigieelarvesse taastuvenergia toetuse maksmise näol. Vähemapakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust. Taastuvenergia tasu maksjaks on ELTS § 592 kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Otsus Elektrituruseaduse § 59⁴ lõike 5 alusel korraldada majandus- ja taristuministril vähempakkumine ja see välja kuulutada. 8. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EELNÕU 17.11.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning § 597 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eest toetust eesmärgiga tagada, et Eestis toodetakse aastaks 2030 40% summaarsest elektrienergia tarbimisest taastuvatest energiaallikatest. Nii 2020. a kui ka 2021. a kolmandas kvartali seisuga toodeti taastuvatest allikatest 25% summaarsest elektrienergia tarbimisest1. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast energiallikast 40% tarbitavast elektrienergiast täidetud. Eesmärgi täitmiseks pole piisav ka korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Kuigi elektrituru hinnad on 2021. aasta teisel poolaastal olnud üldisest oluliselt kõrgemad, ei meelita lühiajaline kõikuv hinnatõus uusi tootmisseadmeid eesmärgi täitmiseks vajalikus mahus turule tuua. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid uusi tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ning nende tööle seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha tegevusi aastaid ette. Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorra saavutamiseks 450 GWh/a. Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärki prognoosi kohaselt ei saavutata, volitab Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutavat ministrit korraldama vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. 2. OTSUS Volitada majandus- ja taristuministrit korraldama taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumine eesmärgiga saada aastas juurde täiendavalt 450 GWh (gigavatt- tunni) ulatuses elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 1 või 3 nimetatud 1 Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-moodunud-aastal-neljandiku-tarbimisest; https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-veerandi-tarbimisest tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Majandus- ja taristuminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on 01.01.2026; 2) elektrienergia toomise ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest; 3) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigiks on taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia; 4) maksimaalne kogus ühe kalendriaasta kohta on 450 GWh (gigavatt-tundi) aastas; 5) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 300 päeva; 6) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused: 6.1) tagatise suuruseks on 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta vähempakkumisel üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega; 6.2) kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu või majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 19 lõike 1 kohase liitumuslepingu pakkumuse, tuleb pakkujal maksta tagatis 70% punktis 6.1 nimetatud tagatise suurusest; 6.3) kui pakkumise esitab koos liitumislepingu või liitumislepingu pakkumusega muu tehnoloogia kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja, tuleb tasuda tagatis 30% punktis 6.1 nimetatud tagatise suurusest; 6.4) tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 6.5. tagatis peab kehtima kuni 01.07.2028; 7) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot; 7.1) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsi tunnihindade põhjal; 7.2) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta, lähtudes toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot megavatt-tunni eest. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel