EELNÕU
17.11.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse „Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
vähempakkumise korraldamise volitamine“ eelnõu seletuskiri
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning 597 lõike 1
alusel.
1. Sissejuhatus
Korraldusega volitatakse majandus- ja taristuministrit korraldama ELTS § 594 lõikes 5
nimetatud vähempakkumist, kus saab osaleda ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud
tootmisseadmetega pakkujad. ELTS § 594 lõike 51 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus
korraldusega vähempakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigi ja maksimaalse
koguse ühe kalendriaasta kohta, tootmise alustamise tähtpäeva ning ajavahemiku millal
elektrienergiat tuleb toota, pakkumise jõusoleku minimaalse tähtaja, tagatise suuruse ja
tasumise tingimused ning võitja toetuse ülemmäära.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia projektijuht Kristo
Kaasik (
[email protected]; 625 6465).
2. Sisukokkuvõte
ELTS § 594 lõike 5 kohaselt volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavat ministrit
korraldama täiendava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise turule saamiseks
vähempakkumise. Vähempakkumisi korraldatakse selleks, et täita ELTS § 594 lõikes 1
nimetatud eesmärk toota aastaks 2030 40% elektrienergia tarbimisest taastuvatest allikatest.
2021. aasta kolmandas kvartalis toodeti Eestis taastuvatest allikatest 25% tarbimisest. 2020.
aastal toodeti Eestis samuti 25% kogu tarbitud elektrist taastuvatest allikatest (kokku 2229
GWh)1. Hetkel arenduses olevad, eelmiste toetusskeemide alusel rajatavad tootmisseadmed,
mis ei ole veel tootmist alustanud, ei täida vajalikku eesmärki ära. Hinnanguliselt on vaja riigil
leida lisaks olemasolevatele taastuvenergia tootjatele ja hetkel rajamises olevatele
tootmisseadmete toodangule ca 1400 GWh/a taastuvast allikast toodetud elektrienergiat. Seega
on ilmne, et hetkel tootvate ja lähitulevikus tootmist alustavate tootmisseadmetega ei ole
võimalik 2030. aasta eesmärki täita.
Vähempakkumise eesmärgiks on korraldada elektrituruseaduse §-s 594 lõikes 5 nimetatud
vähempakkumine toomaks kalendriaastas turule täiendavalt 450 GWh taastuvast
energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leidmaks selleks soodsaimad tootjad.
Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52 punktides 1 ja 3 nimetatud
tootmisseadmeid. Vähempakkumise eesmärgiks on saada aastas juurde täiendavalt 450 GWh
ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat, mis on toodetud uue
tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektripaigaldisega (vt ELTS
§ 108 lg 7). Saavutamaks riigi poolt seatud taastuvenergeetika eesmärke, on energiamajanduse
1
Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-veerandi-tarbimisest
arengukava aastani 20302 põhjal koostatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas3 ühe
meetmena kirjeldatud taastuvenergeetika toetuse maksmine läbi vähempakkumise oksjonite.
Meetme eesmärgiks on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni.
Oksjonite maht (2021.a – 450 GWh, 2023.a – 650 GWh) ja ajakava on korrelatsioonis
taastuvenergia eesmärkide (sh vahe-eesmärgid) täitmise trajektooridega. Vaatamata 2021. a II
poolaasta kõrgele elektrituruhinnale on ajalooline keskmine elektrituruhind alates vabaturu
moodustumisest jäänud vahemikku 30-40€/MWh ning täiendavate taastuvenergeetika
tootmisvõimsuste turule toomiseks on vaja toetusmeedet. Riigiabiloa SA.55453 kohaselt on
praeguse toetusmeetme puhul tegemist tegevustoetusega. Tegevustoetusena kvalifitseerimist
toetab asjaolu, et abi saamine pole seotud investeeringuga, vaid keskne on uue taastuvenergia
toodangu turule andmine. Tegevustoetus tagab, et taastuvenergia tootmisseadmega tootmise
alustamine või sellega jätkamine on kasumlik. Parim hind tarbijale saadakse läbi
vähempakkumise oksjoni põhimõtete ja loogika, kus võitja valitakse välja väikseima
pakkumise tulemusel. Vähempakkumise tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia osakaal vähemalt 450 GWh/a võrra. Vähempakkumise läbiviimise kord
on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast
energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava
vähempakkumise tingimused ja kord“4.
Elektrienergia peab olema toodetud uue tootmisseadmega või olemasoleva tootmisseadme
juurde rajatud uue elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7). Mõlemal juhul peab kasutama
taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes. Maksimaalne tootmiskogus kõigi tootjate
kohta kokku, mille osas toetust makstakse, on 450 GWh ühe kalendriaasta kohta5.
Vähempakkumise võitja toetuse ülemmääraks on taastuvast energiaallikast toodetud
elektrienergia megavatt-tunni eest 20 eurot. Toetuse arvestus toimub tunnipõhiselt. Toetuse
ülemmäär, 20 eurot megavatt-tunni eest, on fikseeritud. Toetuse mahu määramisel lähtutakse
toetuse ülemmäära ning Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsihinna summast. Selle
summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni, mis tähendab, et sellest summast kõrgemat
pakkumist tootjal ei ole võimalik esitada. ELTS § 594 lõige 51 punkt 5 kohustab Vabariigi
Valitsust vähempakkumise korraldamist volitades määrama ka vähempakkumise ülemmäära.
Antud juhul on toetuse ülemmääraks väljamakstava toetuse puhul ELTS § 594 lõike 54 punktide
1 ja 3 absoluutse piirmäära järgi valitud 20 €/MWh, mis on ülemmäärana seotud ka elektrituru
tunnihinnaga. Sarnaselt on viidud läbi ka eelnevad kolm vähempakkumist. Selline toetusmudel
on turuosalistele tuttav ja selge ning võimaldab taastuvenergia tasu maksjale kõige soodsama
tulemuse. Toetuse ülemmäär 45 €/MWh on valitud lähtudes eelmiste vähempakkumiste
parimatest tulemustest6 ning tuginedes ELTS §594 lõike 5 punktile, mille kohaselt on
vähempakkumise eesmärgiks leida kõige soodsam tootja avaliku vähempakkumise tulemusel.
Ülemmäära kehtestamine tagab ja toetab, et leitaks võimalikult soodne tulemuse tarbijale.
See tähendab, et näiteks juhul kui edukaks osutunud pakkuja pakub hinnatasemeks 45 eurot
megavatt-tunni eest, siis tunnil, kus börsihind on 45 eurot megavatt-tunni kohta, toetust sellel
tunnil toodetud taastuvelektri eest ei maksta. Juhul kui börsihind on 35 eurot megavatt-tunni
kohta, saaks selle näite puhul toetust 10 eurot megavatt-tunni kohta. Juhul kui elektrienergia
börsihind langeb alla 25 euro megavatt-tunni kohta, rakendub maksimaalne toetusmäär ning üle
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
3
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/108112019004
5
Erandkorras võib vähempakkumise esemeks olevat kogust ületada kuni 20% (vt vähempakkumise määruse §
19)
6
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veeb - https://mkm.ee/et/tegevused-
eesmargid/energeetika/taastuvenergia
20 euro megavatt-tunni kohta toetust ei saada. Juhul kui börsihind ületab antud näite puhul 45
eurot megavatt-tunni kohta, ei maksta tootjale üldse toetust. Tootja saab sellisel juhul
börsihinnaga vajaliku tulu kätte ning riigile ületava osa eest tagasi midagi maksma ei pea.
Tootjad saavad pakkuda vähempakkumisel elektrienergiat, mis saab olema toodetud tulevikus ja
toodetud uue tootmisseadmega või olemasolevale tootmisseadmele lisatud täiendava
võimsusega, arvestades ELTS § 108 lõikes 7 toodud kriteeriumi. Riigiabiloa SA.55453
punktide 131, 28, 5 ja 43 koostoimes saab vähempakkumisel osaleda ainult sellise
tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise
võitja väljaselgitamist. Tegemist on ELTS § 594 lõikes 5 nimetatud vähempakkumisega, seega
ei tohi vähempakkumisel osalev tootmisvõimsus olla juba kasutusele võetud ning selle
rajamiseks ei tohi olla makstud riigipoolset investeeringutoetust, sealhulgas ei tohi
investeeringutoetust olla saanud täiendava võimsusega pakkumisel osalemise korral varasemalt
rajatud tootmisüksus, kui varasem tootmisüksus ja pakkumises osalev täiendav võimsus
ühendatakse samasse liitumispunkti. Vähempakkumisele saab esitada ELTS § 594 lõike 52
punktides 1 ja 3 nimetatud tootmisseadmetega toodetud elektrienergiat. Pakkumise esitamise
hetkeks peab olema tootmisseadme ehitamiseks väljastatud vajalik kooskõlastus
Kaitseministeeriumilt (kui see on õigusaktide kohaselt nõutav). Kui tegemist on olemasoleva
tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tulenevalt ELTS
§ 108 lõikest 7 tagama uue võimsuse toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise
kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.
Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa
koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ §
12 lõike 4 kohaselt peab vähempakkumisel pakutav aastane energia kogus olema vähemalt
kümme gigavatt-tundi või selle täiskordne. Eelnimetatu seab eelduse, et pakkumisel osalevate
tootmisseadmete võimsus peab olema piisavalt suur, et toota nõutav aastane energia kogus.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele kehtestatakse vähempakkumises osalejale ka
tagatise suurus. Tagatiseks on 18 eurot vähempakkumises esitatud aastase tootmismahu
megavatt-tunni kohta. Antud tagatise suuruse leidmisel tehti koostööd Soome Majandus-ja
Tööministeeriumiga kuna neil on eelnevalt kogemus suuremahulise vähempakkumise oksjoni
läbiviimisel. Nende soovitus oli seada tagatise suuruseks hind vahemikus 16-18 eurot megavatt-
tunni kohta kuna sellisel juhul võetakse arvestatav risk ka ettevõtete poolt, mille tulemusel on
tootmisseadmed õigeaegselt valmis. Täiendavalt tutvustati ja küsiti ettepanekuid tagatise
suuruse kohta taastuvenergeetika nõukojas7.
ELTS § 597 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada vähempakkumise korraldamist
volitava korraldusega iga vähempakkumise lõikes eraldi tagatis. Kõnealuse sätte seletuskirjas
on selgitatud, et seejuures võib Vabariigi Valitsus eristada tagatise nõuet ka selle järgi, mis
võimaldab taastuvelektri eesmärke saavutada soodsamalt ja madalama riskiga. Taastuvelektri
tootmisseadmete arendamine on aja-, ressursi- ja teadmiste kulukas. Ilmselgelt on selline
arendusobjekt, mis on saavutanud arendustegevuses teatud edusammud tootmisseadme
valmimise suunas suurema tõenäosusega lõpuni liikumas, kui arendusprojekt, mille omanikud
on alles arendusfaasi alguses. Seeläbi on algusstaadiumis olevatel projektidel suurem võimalus
ka vähempakkumist võites tootmist üldse mitte alustada (nt on satutud maade omandamises
7
Taastuvenergeetika nõukoda on taastuvenergeetika ettevõtete töörühm, mida juhib Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium. Nõukojas on üle 100 liikme ning nõukoja eesmärk on jagada valdkondlikku
informatsiooni, arutleda valdkonna kitsaskohtade ning arenguvõimaluste üle ning teha ettepanekuid erinevate
regulatsioonide muudatuste, sisuteemade jms osas.
ummikseisu, vms). Kaugemale arendatud projektid aga on juba esialgsed raskused ületanud
ning on suurema tõenäosusega oma projekti lõpetamas.
Tagatise eesmärk on kindlustada, et tootmisseade alustab tootmist lubatud ajal. Kuna tootmise
alustamise risk on madalam arendusprojektil, mis on näiteks leidnud juba vajaliku kinnistu ning
saanud ka ehitusloa tootmisseadme rajamiseks, on sellise tootmisseadme risk tootmise
tähtajaliseks alustamiseks oluliselt madalam kui sellel projektil, mille jaoks alles kinnistut
otsitakse. Arvestades tagatise eesmärki ja tootmisseadmete arenduse küpsust, on mõistlik
diferentseerida tagatis juba arendatud projektide ja täiesti uute projektide vahel.
Eeltoodust lähtuvalt on tagatis käesoleval juhul diferentseeritud selle järgi, kas tootmisseade
kohta on olemas liitumisleping või selle pakkumine või neid ei ole. Liitumise pakkumine eeldab
seda, et tootjal on olemas ehitusluba ning kinnistu, millele tootmisseade rajada (vt
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg 1). Seejuures on tuult või biomassi
energiaallikana kasutavate projektide puhul ehitusloani jõudmine oluliselt keerulisem,
ajakulukam ja kallim kui näiteks päikeseenergia projektide puhul. Seetõttu on mõistlik
diferentseerida tagatise määr selliselt, et päikeseprojektide puhul tasub pakkuja 70% tagatisest
(st 18 × 0,7 = 12,6 €/MWh-st) ning muude projektide puhul 30% tagatisest (st 18 × 0,3 = 5,4
€/MWh-st). Vastavalt ELTS § 597 lg 1 alla 1 MW suuruste tootmisseadmete puhul tagatist ei
nõuta.
Kui pakkujal puudub liitumisleping või selle pakkumine, peab pakkuja tasuma kogu tagatise
ehk antud juhul 18 €/MWh.
Tagatise esitamine on lahutamatu tingimus vähempakkumisele osalemiseks. Vähempakkumisel
osalemiseks peab tootja esitama oksjoni läbiviijale (Elering AS) tagatise vastavalt majandus-ja
taristuministri teates kehtestatule. Tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii (vt ka ELTS § 57). Tagatis peab kehtima
vähemalt 01. juulini 2028. a. Tagatise kehtivuse aja määramisel on arvesse võetud
vähempakkumise oksjoni tingimusi ning tegemist on maksimaalse tähtajaga. Tingimuste all
peetakse silmas tootmise alustamise tähtpäeva, vähempakkumise läbiviija õigust anda
vähempakkumise võitjale põhjendatud juhul täiendavalt kuus kuud tootmise alustamiseks.
Juhul kui pakkumus ei osutu valituks, tagastatakse tagatis viie tööpäeva jooksul pärast ELTS
§ 594 lõikes 11 nimetatud korralduse jõustumist. Juhul kui vähempakkumise võitnud tootja
alustab tootmist enne vähempakkumise teates esitatud tootmise alustamise tähtpäeva, vabaneb
tagatis varem. Pakkumise tagatise nõudmise ja tagastamise kohta on võimalik täpsemalt lugeda
ELTS §-st 597.
3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas elektrituru valdkonda reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega ning
kooskõlas Euroopa komisjoni määrusega (EL) 2016/631.
4. Korralduse mõjud
Vähempakkumise korraldamine ja oksjoni välja kuulutamine avaldab majandusele positiivset
mõju, kuna vähempakkumine annab taotlejale kindluse taastuvenergia projektide elluviimiseks.
Selle tulemusena suureneb turul taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaal.
Meede panustab ja on kooskõlas riiklike ja Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega.
5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse rakendamine ei too kulu riigieelarvesse taastuvenergia toetuse maksmise näol.
Vähemapakkumise võitjatele makstavat toetust rahastatakse taastuvenergia tasust.
Taastuvenergia tasu maksjaks on ELTS § 592 kohaselt kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis
vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
7. Otsus
Elektrituruseaduse § 59⁴ lõike 5 alusel korraldada majandus- ja taristuministril
vähempakkumine ja see välja kuulutada.
8. Vaidlustamine
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
EELNÕU
17.11.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise
volitamine
Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõike 5-51 ning § 597 lõike 1 alusel.
1. ASJAOLUD
Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise eest toetust eesmärgiga tagada, et Eestis toodetakse aastaks 2030 40%
summaarsest elektrienergia tarbimisest taastuvatest energiaallikatest. Nii 2020. a kui ka 2021.
a kolmandas kvartali seisuga toodeti taastuvatest allikatest 25% summaarsest elektrienergia
tarbimisest1. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast
energiallikast 40% tarbitavast elektrienergiast täidetud. Eesmärgi täitmiseks pole piisav ka
korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete
tootmismaht.
Kuigi elektrituru hinnad on 2021. aasta teisel poolaastal olnud üldisest oluliselt kõrgemad, ei
meelita lühiajaline kõikuv hinnatõus uusi tootmisseadmeid eesmärgi täitmiseks vajalikus
mahus turule tuua. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid uusi
tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ning nende tööle
seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha
tegevusi aastaid ette.
Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on
optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorra saavutamiseks 450
GWh/a.
Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärki prognoosi kohaselt ei saavutata, volitab
Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutavat ministrit korraldama
vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.
2. OTSUS
Volitada majandus- ja taristuministrit korraldama taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmise vähempakkumine eesmärgiga saada aastas juurde täiendavalt 450 GWh (gigavatt-
tunni) ulatuses elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 1 või 3 nimetatud
1
Elering AS veebileht - https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-moodunud-aastal-neljandiku-tarbimisest;
https://elering.ee/taastuvelekter-kattis-kolmandas-kvartalis-veerandi-tarbimisest
tootmisseadmega, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise
võitja väljaselgitamist.
Majandus- ja taristuminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel:
1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on 01.01.2026;
2) elektrienergia toomise ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest;
3) pakkumise esemeks oleva toetatava elektrienergia liigiks on taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia;
4) maksimaalne kogus ühe kalendriaasta kohta on 450 GWh (gigavatt-tundi) aastas;
5) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 300 päeva;
6) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused:
6.1) tagatise suuruseks on 18 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta
vähempakkumisel üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega;
6.2) kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja esitab pakkumisega koos liitumislepingu
või majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“
§ 19 lõike 1 kohase liitumuslepingu pakkumuse, tuleb pakkujal maksta tagatis 70% punktis 6.1
nimetatud tagatise suurusest;
6.3) kui pakkumise esitab koos liitumislepingu või liitumislepingu pakkumusega muu
tehnoloogia kui päikeseenergiat tootmiseks kasutav pakkuja, tuleb tasuda tagatis 30% punktis
6.1 nimetatud tagatise suurusest;
6.4) tagatiseks võib olla nii tagatisraha, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja
garantii;
6.5. tagatis peab kehtima kuni 01.07.2028;
7) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
megavatt-tunni kohta on 20 eurot;
7.1) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsi tunnihindade põhjal;
7.2) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta, lähtudes
toetuse suuruse määramisel sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti
hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette börsil üheski tunnis 45 eurot megavatt-tunni eest.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär