PROGRAMMI VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMINE ( RITA) TEGEVUSE 2 PARTNERLUSLEPING LEPING NR 7.2-2/21/10 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur , keda esi ndab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson (edaspidi elluviija) , ühelt poolt ja Keskkonna min is teerium (edaspidi partner 1 ), keda esindab kantsler Meelis Münt , ja Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium (edaspidi partner 2) , keda esindab minister Taavi Aas , teiselt poolt (edaspidi: koos pooled ja eraldi pool ) sõlmivad käesoleva partnerluslepingu (edaspidi l eping ) alljärgnevas : Üldsätted ja mõisted Leping sõlmitakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine“ tegevuse 4.2.1 “ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine “ ehk Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine ( edaspidi RITA) tegevuse 2 „ Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (edaspidi Tegevus 2 ) elluviimise raames. Lepingu täitmisel juhindu vad pool ed h aridus- ja teadusministri 31.12.2015 . a käskkirja ga nr 1.1-2/15/486 kinnitatud „ Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) toetuse andmise tingimuste kinnitamine “ (edaspidi toetus e andmise tingimused ) ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS 2014–2020 ) . RITA rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi raken dusasutus ) . Rakendusasutuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimuste tekstis ja STS -s 2014–2020. RITA rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ) . Rakendusüksuse õigused ja kohustused on toodud toetus e andmise tingimustes ja STS -s 2014–2020. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud ja tegevuse elluviimiseks vajalik, tehtud kooskõlas toetus e andmise tingimustes, STS 2014–2020 ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti Vabariigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud (edaspidi abik õlblik kulu ). Mitteabikõlblik kulu on kulu, mis ei vasta lepin gu punktis 1.5 viidatud abik õlbliku kulu definitsioonile (edaspidi mitte abikõlblik kulu ). Mitteabikõlblikud kulud hüvitamisele ei kuulu. Omafinantseering on part neri te poolt t egevustesse tehtav rahaline panus (edaspidi omaf inantseering ). Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult tehtud abik õlblikud kulud. Maksetaotlus on taotlus , mille part ner id esita vad elluvii jale toetuse väljamaksmiseks koos kuludokumentide koopia tega (hanke alus dokumendid või hinnapakkumised, valiku põhjendus, leping, arve(d) tehtud tööde eest, uuringu lõpparuanne või link sellele) (edaspidi maks etaotlus ) . Lepingu ese Leping sõlmitakse RITA T egevuse 2 „ Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine “ uurimisteema „ Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine “ eesmärkide täitmiseks (edaspidi proj ekt ) . Lepingus määratletakse projekti elluviimise üldised tingimused, p rojekti täpsem teem a , eeldatav eelarve ja eeldatav ajakava lepitakse kokku asjaomases lisa s. Leping reguleerib elluvii ja ja part neri te koostööd proj ekti elluviimisel. Elluviija tagab proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gule , eelarvele ja ajakavale . Partner id vastuta vad proj ekti elluviimise eest lepin gu lisa s 1 kirjeldatud teema, eelarve ja ajakava osas. Partneri te le elluvii ja poolt eraldatav projektitoetus on 5 0% abikõlblike kulude kogusummast , kuid mitte rohkem kui SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 05 .0 7 .202 1 käskkirjaga nr 1.1-4/2 1 / 71 kinnitatud summas 50 000 eurot . Partner id taga vad omaf inantseeringu vähemalt 5 0% ( viiekümne protsendi) ulatuses proj ekti abik õlblike kulude kogusummast. Omafinantseeringu jaotus partnerite vahel on määratletud projekti eelarves. Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood on T egevus 2 hindamispaneeli otsuse kuupäevast ku n i 3 1.12 .202 2 . Partner id esita va d maksetaotluse vähemalt kord kvartalis (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus e nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § -st 11 l õikest 3) allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatuna elektrooniliselt. Elluviija teavitab partner eid maksetaotluse esitamise kuupäevast vähemalt 10 (kümme ) tööpäeva enne tähtaega. Toetus makstakse välja eurodes. Kui proj ekti kulud ei ole tehtud eurodes, arvestatakse omavääringus tehtud kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu teostati. Partner id vastuta vad nende poolt proj ekti raames tehtud kulude abikõlblikkuse eest ning m itteabikõlblikuks osutunud kulude tagastamise eest elluvii jale. Elluviija vastutab RITA toetus e andmise tingimuste nõuetekohase täitmise eest raken dusüksuse ees. Kulude abikõlblikkust kontrollib ning langetab lõpliku otsuse abikõlblikkuse osas raken dusüksus. Partneri te kohustused ja õigused Partner id kohustu vad täitma toetus e andmise tingimustes ja STS -s 2014-2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud part neri te kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: tagama proj ekti elluviimise ja tulemuste saavutamise vastavalt lepin gu lisa s sätestatud tegevuse teemale, eelarvele ja ajakavale; tagama tegevuse finantseerimise oma vahenditest kuni toetus e laekumiseni, kasutades vajadusel välisabi sildfinantseerimise mehhanismi; esitama elluvii jale lepin gu punktis 2 . 7 nimetatud maksetaotlused elluvii ja määratud kuupäevaks . Partner id ei ole kohustatud esitama elluvii jale aruannet juhul, kui vasta val perioodil kulusid ei tehtud; vastama elluviija maksetaotlustega seotud järelepärimistele 5 (viie) tööpäeva jooksul, juhul kui elluviija pole järelepärimisele vastamiseks määranud pikemat tähtaega; t egevuste teostamisel järgima riigihangete seaduses (edaspidi RHS ) kehtestatud nõudeid ja säilitama sellest kontrolljälje ; kui asja või teenust või nende kogumit on RHS-i kohaselt lubatud hankida ilma hankemenetlust läbi viimata või erihangete korda järgimata , lähtuma oma hankekorras kehtestatud reeglitest , järgides seejuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Kui hangitakse võrreldavaid pakkumisi küsides, tule b potentsiaalsete pakkujate poole pöörduda vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis ; pidama proj ekti kulude kohta eraldi finantsarvestust ja tagama proj ekti raamatupidamise vastavuse heale raamatupidamistavale ning raamatupidamise seaduses toodud nõuetele. Võimaluse korral märgistab part ner kuludokumendid RITA koodiga ( 2014-2020.4.02.16-0025 ); tagama proj ekti kandmise Eesti Teadus infosüsteemi (ETIS) , kajastades proj ekti kohta vähemalt järgmised andmed: elluvii ja poolne projektnumber (kood ETIS-es : RITA2/1 33 ) , vajadusel uuringu teostaja projekti number, pealkiri eesti ja inglise keeles, algus- ja lõppkuupäev, part neri esindaja , rahastusprogrammi nimetus (RITA2) , valdkond ja eriala, proj ekti läbi viiva asutuse andmed, proj ekti finantseerivate asutuste andmed, maksumus, annotatsioon eesti ja inglise keeles, tegevuse lii k ja protsen t (100% rakendusuuring) ning proj ekti lõppedes proj ekti lõpptulemuste lühikirjeldus ; maksma toetus e tagasi toetus e tagasinõudmise otsuses näidatud summas 45 (neljakümne viie) kalendripäeva jooksul toetus e tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; osalema RITA tegevuste aruannete koostamisel proj ekti tegevusi kirjeldava osa ulatuses , juhul kui see on elluvii ja hinnangul vajalik ; esitama koos viimase maks etaotlusega elluvii jale proj ekti tegevuste lõpparuande; võimaldama STS 2014–2020 § 24 punktis 10 nimetatud auditi, järelevalve ja kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi ; säilitama RITA kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt RITA toetuse andmise tingimustele neli (4) aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikides tegevustes abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusak tis on sätestatud pikem tähtaeg ; informeerima elluvii jat 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusest arvestada elluvii ja poolt part neri te le lepin gu alusel hüvitatud proj ekti tegevuste elluviimisega seotud kuludelt tasutav käibemaks osaliselt või täielikult maha sisendkäibemaksuna ning tagastama vastava summa elluvii jale 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul; avalikustama proj ekti tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud info lähtuvalt STS 2014-2020 § 24 p-st 16 ja § 39 lg-st 10 ning Vabariigi Valitsuse 1 2 .09.2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ oma kodulehel ning näitama proj ekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms, et proj ekti rahastatakse RITA Tegevuse 2 raames. Partneri te l on õigus: esitada elluvii jale põhjendatud taotlus lepin gu lisa de s sätestatud proj ekti tegevuste kirjelduse, eelarve ja ajakava muutmiseks. Lepingu muutmise taotlust ei ole vaja esitada, kui part ner id soovi vad muuta proj ekti eelarve kuluridasid proj ekti elluviimise jooksul kumulatiivselt iga muudetava kulurea lõikes kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses. Sel juhul piisab muudatuse kooskõlastamisest elluvii ja esindaja ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; algatada lepin gu muutmine, kui proj ekti aruandluses esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik proj ek ti eduka elluviimise tagamiseks. Partnerid vastutavad oma kohustuste täitmise eest solidaarselt. Elluviija kohustused ja õigused Elluviija kohustub täitma toetus e andmise tingimustes ja STS 2014-2020 ning teistes toetus e andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides sätestatud elluvii ja kohustusi ning järgima neis sätestatud tingimusi, sealhulgas: andma part neri te le igakülgset informatsiooni s truktuurifondide 2014-2020 rakendamise reeglite kohta; informeerima part ner eid õigeaegselt kõigist proj ekti elluviimist puudutavatest asjaoludest, sh kooskõlastama part neri te ga RITA muudatused , mis võivad tuua kaasa proj ekti või sellega seotud tegevuste muutmise vajaduse ; teostama part neri te maks etaotluse esmase kontrolli ning edastama maks etaotluse raken dusüksusele; teavitama part ner eid väljamakse menetlemise protsessist raken dusüksuses; hüvitama part neri te le maks etaotluste alusel proj ekti tegevuste elluviimiseks tehtud ja raken dusüksuse poolt abik õlblikuks tunnistatud kulud 5 0 % ( viie kümne protsendi ulatuses) kandes vastava summa part neri arveldusarvele 2 0 ( kahe kümne ) tööpäeva j ooksul arvates part neri te poolt allkirjastatud lõpliku maksetaotluse laekumisest ; edastama part neri te le proj ekti tegevuste aruannete koostamiseks vajalikud vormid; tegema part neri te le viimase väljamakse pärast kõigi proj ekti tegevuste lõpparuan de heakskiitmist elluvii ja poolt. Elluviijal on õigus: jätta part neri te esitatud maks etaotlus ed raken dusüksusele edastamata, juhul kui esitatud maks etaotlus ed ei vasta nõuetele või kui esitatud kuludokumendid ei vasta toetus e andmise tingimuste perioodile, proj ekti tegevustele või eesmärkidele või kui toetus t taotletakse mitte abikõlblike kulude katteks; jätta part neri te esitatud kulud raken dusüksuse jaoks koostatud koond-maksetaotlusest välja, juhul kui part ner id ei ole tähtaegselt vastanud elluvii ja järelpärimis t ele või jätab tähtaegselt esitamata elluvii ja poolt nõutud dokumendid; jätta part neri te le välja maksmata summa, mida raken dusüksus ei ole elluvii jale välja maksnud; kontrollida part neri te raamatupidamist, toetus e kasutamise tingimuste täitmist ja proj ekti tegevuste elluviimist part neri territooriumil, ruumides või sellega seotud üritustel ja koolitustel , teavitades part nerit sellest vähemalt 7 (seitse) tööpäeva ette ; nõuda part neri te lt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et: t oetust on kasutatud mitte abikõlblike kulude hüvitamiseks (lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lg 1); ilmneb asjaolu, mille korral t aotlust ei oleks rahuldatud; t oetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; ilmneb, et RITA eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata või lepin gus sätestatud tähtaegu ei ole järgitud part neri süül; e lluviija poolt part neri (te) le tehtud ettekirjutus toetus e kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; p artner (id) ei ole täitnud taotluse rahuldamise otsuses, lepin gus või õigusaktides talle pandud kohustusi; p artner (id) on teeninud tulu, mis kuulub toetus est maha arvamisele. vähendada väljamakse tegemisel part neri (te) le makstava toetus e summat part neri (te) lt tagasinõutava summa ulatuses, kui part neri (te) l on tekkinud proj ekti raames toetus e tagastamise kohustus; peatada lepin gu alusel part neri (te) le tehtavad väljamaksed kuni toetus e tagastamise kohustuse täitmiseni ; nõuda part neri (te) lt viivist tagasimaksmisele kuuluva toetus e summa jäägilt 0,1% (null koma üks protsenti) iga toetus e tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest. Poolte esindajad Elluviija esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ning lepin gu täitmise kontrollimisel on Liina Eek (tel 731 73 83 , e-post
[email protected] ). Partner 1 esindajaks lepin gu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ja lepingu täitmisel on Kaspar Anderson (tel 626 2990 , e-post
[email protected] ) või teda asendav isik . Partner 2 esindajaks lepingu täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamisel ja lepingu täitmisel on Mikk Vahtrus (tel 625 6389 , e-post
[email protected] ) või teda asendav isik . Lepingu rikkumine ja vääramatu jõud Lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pool ed seaduses ettenähtud korras. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepin gu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pool ed võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele pool ele kirjalikult teatama. Vääramatu jõu asjaolude äralangemisel peab pool asuma lepin gut täitma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on pool e lepin gust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad pool ed lepin gu lõpetada. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vääramatu jõuna käsitlevad pool ed ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigus akti, mis käesoleva lepin gu täitmist oluliselt takistab või selle võimatuks muudab. Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga ei käsitleta punktis 6.2 nimetatud vääramatu jõuna Vabariigi Valitsuse poolt Covid-19 viiruse leviku tõttu kehtestatud piiranguid (nt piirangud ürituste korraldamisel jms). Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Lepingu sõlmimise hetkel kehtivad eriolukorra piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades lepingu sõlmimise hetkel kehtiva olukorraga. Kui eriolukorrast tulenevalt kehtestatakse täiendavad piirangud, mis taksitavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. P ool, kelle tegevus lepin gu järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teis t ele pool t ele kirjalikult teatama. Lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingut saab muuta vaid pool te kirjaliku kokkuleppega. Lepingu muutmise soovist teatab muudatust teha sooviv pool teis t ele pool t ele kirjalikult . Lepingu muutmise soovi saanud pooled on kohustatud sellele kirjalikult vastama 30 (kolmekümme) päeva jooksul. Kõik lepin gu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisest pool te poolt või pool te poolt kirjalikult määratud tähtajal. Juhul kui õigusaktidega kehtestatud korras muudetakse toetus e andmist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte või dokumente ning sellised muudatused mõjutavad lepin gu rahalist mahtu või hüvitamise aluseid või tingimusi, loetakse nimetatud õigusakti või dokumendiga vastuolus olevad lepin gu sätted muudetuks ning alates vastava õigusakti või dokumendi muudatuste jõustumise päevast lähtutakse antud sätete osas toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide ja dokumentide muudetud tingimustest. Õigusakti või dokumendi muudatusest teavitab elluvii ja part nerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul õigusakti muudatuse jõustumise päevast arvates. Juhul, kui kumbki pool peab vajalikuks, vormistatakse antud muudatused ka kirjalikult. Teadete edastamine Pool ( ed ) edastab lepin guga seotud teated (märkused, juhised, tahteavaldused) teisele pool ele lepin gus märgitud aadressile või e-posti aadressile. Kontaktandmete , sh lepingu punktis 5 nimetatud esindajate muutusest on pool ed kohustatud teis i pool i viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Lepingu rikkumisest tulenev nõue tuleb edastada kirjalikult. Pooltel on kohustus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada teis i pool i lepin gu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepin gu täitmisele 5 (viie) päeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. Kõikidel juhtudel, kui lepin gus on sätestatud kirjaliku vormi nõue, võib selle asendada notariaalse vormiga või kirjaliku vormiga võrdse elektroonilise (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormiga. Vaidluste lahendamine Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Pooled lähtuvad heast tahtest, eeldades, et pool ed peavad silmas ühist eesmärki tagada proj ekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning lepin gu täitmisel ei ole kummalgi pool el soovi teise pool e kahjustamiseks. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus . Lõppsätted Leping jõustub alates selle allkirjastamisest pool te poolt ja kehtib kuni 3 1 . 12 .202 2 või lepin gust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni , kui see on hilisem . Käesoleva lepin gu l on allkirjastamise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – uuringuettepanek „ Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine “ . Leping on allkirjastatud digitaalse lt. Poolte rekvisiidid ja allkirjad Partner 1 : Keskonna ministeerium reg nr: 7000 1231 aadress: Narva mnt 7a , 1 5 172 Tallinn telefon : 626 2990 kontaktisik : Kaspar Anderson e - post :
[email protected] a rvelduskonto Rahandusministeerium SEB Pank EE891010220034796011 , viitenumber 2800049395 tehingupartneri kood: 0 10001 Meelis Münt (allkirjastatud digitaalselt) Partner 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium reg nr: 70003158 aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon : 625 6389 kontaktisik : Mikk Vahtrus e -post : mikk.vahtrus @ mkm.ee a rvelduskonto Rahandusministeerium EE891010220034796011 , viitenumber 2800045496 tehingupartneri kood: 012001 Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) Elluviija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur r eg nr : 90000759 aadress: Soola 8, 510 04 Tartu telefon: 731 73 83 kontaktisik: Liina Eek e-post:
[email protected] arvelduskonto: Rahandusministeerium EE891010220034796011, viitenumber 3500081005 Karin Jaanson ( allkirjastatud dig itaalselt)
Lisa 1 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 6. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 1.1-4/16/165 VALDKONDLIKU TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TUGEVDAMISE PROGRAMMI (RITA) tegevuse 2 „ TEADMISTEPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE TOETAMINE “ UURI NGUETTEPANEKU esitamise VORM NB! v orm on vabatahtlik ja ministeerium võib seda muuta või täiendada vastavalt oma spetsiifikale ning vajadustele. MINISTEERIUMI ANDMED Ministeeriumi nimi Keskkonnaministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Narva mnt 7a, Tallinn, 15172 Ministeeriumi esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Meelis Münt, kantsler Ministeeriumi kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Kaspar Anderson, merekeskkonna osakonna peaspetsialist,
[email protected] , tel. 6262990. Uuringu pealkiri „ Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine “ Eelnevalt sarnasel teemal tehtud või käimasolevad/ käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Eesti mereala puudutavad uuringud puuduvad. Laevandusega seotud komplekssed keskkonnaalased hinnangud puuduvad. Olemas on varasemad üksikud uuringud laevanduse üldisest keskkonnamõjust Läänemerele aga mitte Eesti merealal toimuva laevandusega seoses , näiteks HELCOMi poolt koostatud ülevaade laevandusest Läänemere piirkonnas või ülevaade laevandus e heidetest merekeskkonda . Võimalikud varasemad sarnased uur ingud maailmas, millest lähtuda, on näiteks: A review on the environmental impacts of shipping on aquatic and nearshore ecosystems Toward a Study of Environmental Impact of Shipping Industry and Proposal of Alternative Solutions Economic evaluation of the environmental impact of shipping from the perspective of CO2 emissions Environmental impacts of international shipping : The role of ports Risk analysis on ship to ship (STS) crude oil transfer at sea Teema seotus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA eesmärkidega Seos strateegiaga „ Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine Uuring aitab tõsta laevanduse keskkonnamõjuga seotud teaduse ja teadusuuringute taset Eestis, mis täna on võrreldes teis te Läänemere riikidega puudulik . Näiteks Taanis ja Rootsis on palju täpsem arvepidamine laevandus e emissioonide üle. Sellealaseid uuringuid ning teadustegevust on Eestis vähem ja nende uuringute tase on madalam võrrel des teiste Läänemere riikidega. Uuring aitaks tõsta olemasolevat teadmiste taset ning looks paremad ee ldused laevanduse keskkonna kaitse valdkonna uuringute mitmekesistamiseks Eestis. Uuring toetab kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist , keskendudes ja fokusseerides laevandusega seotud keskkonnaaspektidele. Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides Eestil on käimas laevade Eesti lipu alla toomise projekt, millega kavandatakse Eesti lipu all sõitvate laevade arvu suurendamist 300 laeva võrra. Laevade Eesti lipu alla toomisega kaasneb ka Eesti riigile vastutus nende laevade ja laevadega seotud majandustegevuste keskkonnaohutuse tagamiseks. Laevastiku konkurentsivõime ja edu maailmaturul tagab laevade nõuetekohane ning keskkonnale ohutu käitlemine, mille peab garanteerima riik ja selle ametiasutused. Eesti merealal tegutsevate laevadega seoses on Eesti ühiskonna peamiseks huviks nende laevade keskkonnaohutus. Laevand ust seostatakse mitmete otseste ja kaudsete keskkonnamõjudega. Eeskätt nähakse merel olevates laevades naftareostusriske, ent keskkonnamõju on ka sadamates seisvatel laevadel näiteks liigsete õhuemissioonide näol. Lisaks laienevad laevandusele mitmed muud keskkonnanõuded näiteks ballastvete konventsioonist, Hong-Kongi laevade lammutamise konventsioonuist, Nairobi laevavrakkide või ohtlike ja kahjulike ainete (HNS) konventsioonist jms. Eesti ühiskonna huvide tagamiseks peab korraldama Eesti merealal laevandust nii, et see oleks keskkonnale ohutu ja näiks keskkonnale ohutu. See loob soodsa maine Eesti laevandus el ja Eestile kui mereriigile, nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt , aidates kaasa laevanduse konkurentsivõimele. Uuringuga toetatakse laevandusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid suure lisandväärtustega teenuste/toodete arendamisel, sest keskkonnanõuetele vastavus ja hea maine võimaldab küsida toodete ja teenuste Eesti kõrgemat hinda ning kindlustada konkurentsipositsiooni erinevates turu niššides. Näiteks on keskkonnanõuetele vastavuse tagamine ja täiendavate keskkonnanõuete vabatahtlik rakendamine oluline nn rohelise sadama kontseptsioonis, keskkonnasõbralikumad laevad võivad sadama sadamates soodustusi sadamatasudelt. Lisaks, läbi selgete mõjuanalüüside on ettevõtetel parem planeerida ja arendada oma teenuseid ja tooteid. T eadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmiste mahukamaks Laevandus e i konkurentsivõime tõstmiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks on peamiseks tegevussuunaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasem ja horisontaalne kasutuselevõtt kogu valdkonnas. Uuringuga luuakse eeldused IKT lahenduste kasutuselevõtuks laevandus e keskkonnamõju hindamiseks ja monitoorimiseks . Loodav metoodika moodustab metaandmestiku edasiste andmekogude omavaheliste seoste loomiseks ja kasutamiseks. See võimaldab omakorda toota uusi IKT lahendusi laevandus ele ning ühiskonnale laiemalt. Näiteks tuleks omavahel paremini seostada keskkonnaregistris olevad andmed, Eesti merenduse infosüsteemis olevad andmed või sadamaregistris olevad andmed. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises t eadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös Uuringuga luuakse eeldused Eesti teadlaste osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Näiteks Läänemere riikide laevandus e keskkonnamõju puudutavates uuringutes osalemise puuduseks on Eestil vähene alusandmete ja alusandmete kogumise metoodika puudumine, vähene varasem kogemus sarnastes uuringutes, vähene kompetents laevanduse keskkonnamõju valdkonnas. Kuigi HELCOMil on olemas põhimõtteline metoodika selliste andmete kogumiseks, puudub Eestis siseriiklik metoodika ja sellega seotud tehnilised protseduurid, et vajalikud andmed erinevate uuritavate ja hinnatavate objektide kohta kokku koguda ja hindamiseks kasutusele võtta. Seos konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ Uuring aitab kaasa kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisele, sest uuringuga luuakse eeldused rahvusvahelise tähtsusega ja vajadusega uuringute läbiviimiseks Eestis ja Eesti teadusasutustes. Uuring aitab kaasa ettevõtete pikaajalise rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamise le , eeskätt laevandus es . Uuring aitab luua eeldused erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks, näiteks laevanduse keskkonnaohutust tagavate lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Uuring aitab kaasa t ranspordi, IKT ja muud riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide vii misele rahvusvahelisele tasemele. Seos va ldkondliku TA tegevuse toetamisega Uuring toetab teadmiste mahuka poliitika kujundamist ministeeriumites. Teema seotus riiklike tegevuskavade, valdkondlike arenguka vade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides t oodud eesmärkide saavutamisega Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2022 Uuring toetab mereala hea keskkonnaseisundi saavutamist, aitab hinnata merel toimuva laevandus e keskkonnamõju ning kavandada meetmeid mõju vähendamiseks. Keskkonnaministeeriumi 2021. a . tööplaan Uuring toetab Keskkonnaministeeriumi 2021. a. tööplaanis laevanduse keskkonnakaitse korraldamisega seotud tegevuste eesmärkide saavutamist. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööplaan 2021.a. tööplaan Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Uuring toetab transpordi ja liikuvuse arengukav a eesmärgi saavutamist, muuta laevandus konkurentsivõimelisemaks ning rohelisemaks ning t agada jätkusuutlik, ohutu, turvaline, juurdepääsetav, kaasav, kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik transpordisektor ja taristu, mis suurendab Eesti kodanike heaolu ning edendab nende liikuvusvõimalusi, toetab konkurentsivõimelist ja tõhusat logistikat ning aitab kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisele . Lahendatavad probleemid Peamiseks probleemiks on kvaliteetselt hindamata laevandus e keskkonnamõju. Laevandus e keskkonnamõju Eestis ei ole kompleksselt ega ka üksikute tegevuste lõikes varem hinnatud. Enim on hinnatud laevandus e CO2 emissioone, kuid seda eeskätt CO2 kaubanduse korraldamise eesmärgil . Reaalsed hinnangud, info võimalike keskkonnamõjude kohta, mis pärit laevandus est puudub . Võimalikud keskkonnamõjud on näiteks saasteainete heite d merre, saasteainete emissioon õhku, laevade poolt tekitatava müra mõju mereelustikule, laevade liikumisest tekitatavad hüdromorfoloogilised muutused merepõhjale ja rannikule jms. Kuivõrd need hinnangud puuduvad ja süsteemset lähenemist mõjude hindamiseks pole, tuleks esmalt koostada metoodika, kuidas selliseid mõjusid hinnata ja arvesse võtta. Seejärel aga anda olemasolevate andmete põhjal hinnang ning töötada välja töösuunad edaspidise adekvaatse info saamiseks. Info, hinnangute ning hindamissüsteemide puudumine ei võimalda teha teadmiste põhiseid otsuseid laevandus e keskkonnaohutuse tagamiseks nii Eesti merealal kui ka Eesti lipu all sõitvatel laevadel merealadel väljaspool Eesti jurisdiktsiooni. Esialgne lähteülesanne Eesmärk Koostada metoodika laevandusega seonduvate tegevuste keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning koostada esialgne hinnang laevandus e erinevate tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Töö sisu Koostada analüüs ja ülevaade laevandus ega seotud erinevatest tegevustest Eesti merealal , millel on eeldatavalt keskkonnamõju, näiteks heited õhku või merre, müra vms ; Koostada analüüs ja ülevaade laevandus e erinevate tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta; Analüüsida ja koostada loetelu laevandus e keskkonnamõju iseloomustavatest mõjuindikaatoritest; Analüüsida olemasolevaid metoodikaid laevanduse keskkonnamõju hindamiseks; Koos t ada ja kohaldada Eesti jaoks sobiv kompleksne metoodika erinevate laevandus ega seotud tegevuste keskkonnamõju hindamiseks; Analüüsida ja koostada esialgne hinnang Eesti jaoks kohaldatud metoodika alusel laevandus e tegevuste keskkonnamõjust Eesti merealal; Koostada ettepanekud ja juhised metoodika edasiseks täiendamiseks, metoodika rakendamiseks vajaliku info kogumiseks, metoodika rakendamiseks Eesti merealal või Eesti lipu all sõitvatele laevadele väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevaid merealasid. Töö tulemuseks on kirjalik aruanne, mis sisaldab laevandus e tegevustega seotud mõjude hindamise metood ikat ning metoodika rakendamise tulemusel saadud esialgset hinnangut laevanduse keskkonnamõjust Eesti merealal. Uuringu e eldatav rahaline maht , kavandatav kaasrahastamise summa ja allikas (riigieelarve, muu välisabi, siseriiklikud fondid vm). Kogumaksumus 100 000.- eurot. Kaasfinantseerimine 50 000.-, RE-st , millest poole rahastab KeM ja poole MKM. Eelarve võimalik jaotus: Taustinfo kogumine ja analüüs nii info hankimiseks kui juba olemasolevate metoodikate üle vaatamiseks – 15 000.- Olemasolevate andmete tuvastamine, andmebaaside analüüs, info hankimine – 25000.- Metoodika koostamine ja kohandamine Eesti tingimustele vastavaks – 10000.- Analüüside ja arvutuste tegemine esialgse hinnangu koostamiseks – 40000.- Lõpparuande vormistamine ja esitatavate andmete ettevalmistamine, ettepanekute sõnastamine edasiseks tööks, avalikustamine ja kaasamine – 10000.- Eeldatav a jakava 2021: Juuni-august – lähteülesande täpsustamine, koostamine November-detsember – lepingu sõlmimine, töö algus Veebruar – I vahearuanne, metoodika kirjeldus 2022: Aprill – II vahearuanne, esialgne hinnang Juuni – avalikustamine ja lõpparuanne Uuringu eeldatav m õju Uuringul on vahetu positiivne mõju Eesti laevandus e le ning konkurentsivõimele ja Eesti merendussektorile tervikuna , aidates näidata ja luua merendussektori rohelist ja keskkonnasõbralikku mainet , samuti suurendades laevandusega seotud tegevuste keskkonnaohutus t ja ühiskonna kindlustunnet laevanduse keskkonnaohutuse suhtes. Uuringul on kaudne positiivne mõju Eesti mereala merekeskkonna seisundi paranemisele, aidates edaspidi välja töötada ja rakendada efektiivseid meetmeid mereala seisundi parandamiseks. Uuringu läbiviimise eeldatav metoodika A review on the environmental impacts of shipping on aquatic and nearshore ecosystems Täita tabel iga uuringuteema kohta eraldi MINISTEERUMI KINNITUSED Ministeerium kinnitab allkirjaga järgnevat: Kinnitan, et esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kinnitan, et uuringute emad on kooskõlastanud ministeeriumi juhtkond. Ministeeriumi esindusõigusliku isiku nimi, allkiri ja kuupäev Meelis Münt UURINGUETTEPANEKU REGISTREERIMINE (täidab programmi RITA elluviija SA Eesti Teadusagentuur) Registreerimise number Registreerimise kuupäev Registreerija nimi ja allkiri