Vladimir Arhipov Teie 10.09.2021 nr 8-4/4473
Maardu Linnavalitsus
[email protected] Meie 17.11.2021 nr 24.5-6/21-0070/5345-3
Teede üleandmisest Maardu linnas
Austatud linnapea
Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 13. septembril 2021. aastal kirja nr 8-
4/4473, milles mh teete ettepaneku võõrandada riigile riigiteeks Maardu linnas asuvad kohalikud
teed Maardu tee, Kallavere tee ja Muuga tee. Oma 14. oktoobri 2021. aasta kirjas nr 24.5-6/21-
0070/6047 selgitasime, kuidas kohaliku omavalitsuse üksuselt saadud taotlust menetletakse ja
milliste kriteeriumite alusel hinnatakse, kas vaadeldavatel teedel on riigitee tunnused ja kas
kohaliku tee võtmine riigiteeks on põhjendatud. Samuti andsime võimaluse 30 päeva jooksul
esitada lisaks 13. septembril 2021. aastal kirjaga nr 8-4/4473 edastatud andmetele täiendavad või
muud Teie hinnangul olulised andmed, kuid täiendavaid andmeid ega muid tähelepanekuid meile
laekunud ei ole.
Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks ministri käskkirja eelnõu (lisa 1), millest selguvad
esialgsed hindamise tulemused koos põhjendustega ja teede üleandmise eeldused. Hindamise
käigus kasutasime seaduse rakendamisel välja kujunenud ning eelnevalt tutvustatud metoodikat,
juhindudes meile teadaolevatest andmetest ning Transpordiameti ekspertarvamusest.
Seoses sellega, et Maardu linnas vajavad omandi muutmist veel mitmed teed ja omandivormi
muutmine on ressursimahukas protsess, mis eeldab lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka
mitme riigiasutuse kaasamist menetlusse, käsitlesime käesolevas esituskirjas ka teisi omandi
muutmise kaalutlemist vajavaid teid kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Meie hinnangul
ei vasta riigitee tunnustele täielikult või osaliselt järgmistel katastriüksustel paiknevad riigiteed:
1) Vana-Narva maantee L6, katastritunnus 44604:002:0085 (kõrvalmaantee 11608 Vana-Narva
maantee kooseisus Vana-Narva mnt 30/5 kinnistule juurdepääs);
2) 1 Tallinn-Narva tee, katastritunnus 44605:001:0151 (juurdepääs kohalikule teele 4463001
Teemeistri / Järvekalda tee);
3) Järvekalda tee 3, katastritunnus 44605:001:0127 (katastriüksus tervikuna koos seal paikneva
kohaliku tee 4463001 Teemeistri / Järvekalda tee pikendusega).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Nimetatud riigitee täpsemad asukohad on esitatud lisas 2.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku läbirääkimiste käigus täpsustada üleantavate teede koosseisu
Maardu linnas. Selleks palume Transpordiametil kui perspektiivsel teeomanikul võtta Teiega
ühendust ning alustada läbirääkimisi, misjärel detailide täpsustamisel esitame Teile arvamuse
avaldamiseks ministri käskkirja eelnõu, milles käsitletakse mh eespool punktides 1–3 toodud
riigitee tunnustele mittevastavaid riigiteid.
Palume meile esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul pärast käesoleva kirja
saamist anda tagasisidet käesoleva kirja lisas 1 esitatud käskkirja eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisad: 1) käskkirja eelnõu
2) riigiteede üleandmise ettepanek
Lisaadressaadid: Transpordiamet
Pavel Karev
639 7611
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
17.11.2021
KÄSKKIRI
Maardu tee osaliselt riigiteeks võtmine ning
Kallavere tee ja Muuga tee riigiteeks võtmisest
keeldumine
Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel:
1. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069
Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ nõustun Maardu
Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud kohaliku tee 4462300 Maardu tee
riigiteena tasuta riigile omandamisega lõigus alates ristumisest riigi tugimaanteega nr 94 Muuga
sadama tee kuni Rail Balticu koosseisus rajatava ristmikuni, mis võimaldab juurdepääsu Muuga
sadama pääslatesse B ja C.
2. Punktis 1 nimetatud teelõigu aluse kinnistu riigile omandamise ja selles osas lõpliku haldusakti
andmise eelduseks on:
2.1 kohaliku tee vastavus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee
seisundinõuded“, mis fikseeritakse Transpordiameti ja Maardu linna poolt kahepoolselt
allkirjastatud aktiga;
2.2 üleantaval kinnistul paiknevate tehnovõrkude seadustamine piiratud asjaõigustena;
2.3 teealuse katastriüksuse jagamine ja uute andmete kinnistusraamatusse kandmine kooskõlas
käskkirja lisa „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere
tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ joonisel 8 esitatuga, jättes
tänavaäärse kergliiklustee omandi muutmata, s.t Maardu linnale;
2.4 Maardu Linnavalitsuse või Linnavolikogu otsus vallavara võõrandamiseks kooskõlas
Maardu Linnavolikogu 26.05.2020 määrusega nr 73 „Maardu linnavara valitsemise kord“, mis
sisaldab võõrandatava kinnisasja andmeid kinnistusraamatust ja mis esitatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
3. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069
Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ keeldun Maardu
Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud Maardu tee riigiteena riigile
omandamisest väljaspool käskkirja punktis 1 kirjeldatud asukohta.
4. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069
Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ keeldun Maardu
Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud Kallavere tee ja Muuga tee riigiteena
riigile omandamisest.
5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa
MAARDU LINNAS ASUVATE KOHALIKE TEEDE 4462300 MAARDU
TEE, 4462069 KALLAVERE TEE JA 4460081 MUUGA TEE RIIGITEE
TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE
Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Transpordiameti taristu varahalduse osakond
Tallinn 2021
1. Sissejuhatus
Oma 13.09.2021 kirjas nr 8-4/4473 teeb Maardu Linnavalitsus ettepaneku võtta Maardu linna
kohalikud teed Muuga tee, Kallavere tee ning Maardu tee riigiteeks. Ettepanekus nimetatud
Maardu tee paikneb 2 teeosana Maardu linnas, läbides tervikteena vahepeal Jõelähtme valla
territooriumi. Taotluses toodud 3 kohaliku tee järjestikku läbimisel jõuab liikleja Maardu linnast
Tallinna linna piirile. Teede asukohad on näidatud joonisel 1.
Joonis 1. Riigiteeks pakutavad kohalikud teed Maardu linnas: Muuga tee (lilla joon), Kallavere
tee (roheline joon) ning Maardu tee (sinine joon).
Vaadeldavad teelõigud on seotud Rail Balticu (edaspidi RB) kiirraudtee projekti realiseerimisega
linnas. Selliselt on RB kooseisus kavas ehitada kohalikele teedele 3 viadukti:
1) teeviadukt Maardu teele üle RB ja olemasolevate rööbasteede;
2) teeviadukt Altmetsa tee pikendusele üle RB ja olemasoleva rööbastee;
2) teeviadukt Altmetsa tee pikendusele üle olemasoleva tugimaantee 94 Muuga sadama tee.
Kavandatud viaduktide asukohad on näidatud joonisel 2. Üle RB raudteetrassi ja kõrval paiknevate
olemasolevate rööbasteede teeviaduktide rajamisel muutub kohati praegune teedevõrk Maardu
linnas. Kuivõrd rajatavad viaduktid või sillad on olemuselt lahutamatud teede osad, siis üldjuhul
lähtutakse põhimõttest, et uue viadukti või silla omanik on vastavalt senisele olukorrale eelneva ja
järgneva teelõigu omanik. RB projekti realiseerimisega kaasneva taristu väljaehitamise, edaspidise
omandamise ja korrashoiu küsimused jäävad väljapoole käesoleva aruande fookust. Käesolevas
aruandes keskendutakse taotluses märgitud kohalike teede riigitee tunnuste hindamisele võttes
arvesse lähitulevikus RB realiseerimisega kaasnevad muutused teedevõrgus.
Joonis 2. Harju maakonnaplaneeringus Maardu linnas RB koosseisus kohalikele teedele
kavandatavad teeviaduktid.
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse teede vastavust riigitee tunnustele. Vastavalt väljakujunenud
halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmisi kriteeriume:
1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana;
Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda
rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid:
TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on
TEN-T tee või E-tee marsruudi osa.
2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana;
Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või
linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Riigikogu 19.02.2014 otsusega
kinnitatud „Transpordi Arengukava 2014-2020“ on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks
ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks
teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate
liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad
teed.
2
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries
(AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed.
tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse
jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub.
3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal;
Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb
liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib - kas kohalikust elust
tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses.
Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb
ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest
kohaliku omavalitsusese üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev
raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse
saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid
ettevõtteid teenindavat raskeliiklust.
Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumidest lähtuvalt selgub,
et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud.
4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju;
5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega;
6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega.
3. Maardu tee
Kohalik tee 4462300 Maardu tee asub tervikteena Maardu linna ja Jõelähtme valla
haldusterritooriumitel, ühendades Maardu linnaosi. Maardu linnale kuuluva 2 teeosa kogupikkus
on 2,490 km, Jõelähtme vallas terviktee osal 1,465 m. Jõelähtme vald ei ole esitanud taotlust talle
kuuluva teeosa üleandmiseks riigile. Tee alguspunkt on Maardu linna idaosas, Kallavere
elamupiirkonnas, ristmikul kohaliku teega 2451803 Uusküla tee. 135 m kaugusel algpunktist
suundub tee Jõelähtme valda. Uuesti jätkub tee Maardu linna territooriumil 90 m enne ristumist
tugimanteega 94. Tee lõpp-punkt on Maardu linna lääneosas Muuga elamupiirkonnas ristmikul
kohaliku teega 4462069 Kallavere tee (mille üleandmist Maardu linn samuti taotleb). Kohaliku
terviktee Maardu tee koosseisus oleva Maardu linnale kuuluv osa on esitatud joonisel 3.
Joonis 3. Linnale kuuluva 4462300 Maardu tee asukoht (sinine paks joon kahes osas)
Maardu linnas paikneb see kohalik tee 13 katastriüksustel 44603:003:0232 (munitsipaalmaa);
44603:001:0078 (munitsipaalmaa); 44603:001:0063 (munitsipaalmaa); 44603:001:0014
(eramaa); 44603:001:0009 (eramaa); 44603:001:0030 (riigi raudteemaa);
44603:001:0031(eramaa); 44603:001:0029 (eramaa); 44602:001:0088 (eramaa); 44602:001:0118
(munitsipaalmaa); 44602:001:0117 (munitsipaalmaa); 44601:007:0268 (eramaa);
44601:003:0197 (munitsipaalmaa).
Ida-läänesuunalise tee keskosas paikneb teest Soome laheni jääval alal Muuga sadam. Sellel
teeosal pole tee ääres hoonestust. Linna üldplaneeringu kohaselt on teest põhja poole jääva maa-
ala sihtotstarbeks parkmets, lõuna poole jääva maa-ala sihtotstarbeks äri-ja tootmismaa. Fotol 1
on vaade tee tüüpilisele ristlõikele ja olukorrale tugimaanteega 94 ristumise lähistel.
Foto 1. Vaade kohalikule 4462300 Maardu teele Muuga sadama piirkonnas (allikas: Google Maps)
Tee läänepoolne osa läbib põhitänavana ühepereelamutega Muuga elamupiirkonda Maardu linnas.
3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana
Maardu tee ei ole TEN-T ega E-teede võrgu osa. Tee ületab ristmiku tugimaanteega 94 Muuga
sadama tee, millelt on juurdepääs üleeuroopalise tähtsusega transpordivõrgustiku TEN-T Muuga
sadama pääslasse A. Ühtlasi algab sellelt ristmikult juurdesõidutee perspektiivsele RB
multimodaalsele kaubaterminalile, mille ehitus algab teadaolevalt 2023. aastal. Peale RB
valmisehitamist lülitatakse eelduslikult RB raudtee ja selle lõpp-punkti rajatav kaubaterminal
TEN-T võrgustikku. Tugimaantee 94 ristmikult lääne suunas kulgev Maardu tee 0,8 km pikkune
teeosa võimaldab juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C. Joonisel 4 on näidatud
sinisel taustal pääslate A, B ja C asukohad. Analoogiliselt juurdepääsuga pääslasse A, on ka
pääslateni B ja C suunduvate teede funktsiooniks sadamas ümberlaaditavate kaupade veo
koondamine tugimaanteele 94 ja sealt edasi rahvusvahelisele E-teele E20 Tallinn-Narva-Peterburi
(Eestis põhimaantee 1 Tallinn-Narva) ja muudele teedele. Tugimaantee 94 tagab TEN-T Muuga
sadama ühenduse TEN-T maanteega 1 Tallinn-Narva ja muu teedevõrguga. Järelikult omab
tähtsust rahvusvahelise teede võrgu osana nii tugimaantee 94 kui ka kohaliku 4462300 Maardu tee
lõik, mis paikneb tugimaantee 94 ja sadama pääslatesse B ja C suunduvate sadamateede ristmiku
vahel. See teeosa on näidatud joonisel 4.
Joonis 4. TEN-T Muuga sadama pääslateni A, B ja C suunduv teeosa kohalikust teest 4462300
Maardu tee (punasega).
Maardu tee teistel teeosadel ei ole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgus.
3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
4 km pikkune kohalik Maardu terviktee paikneb Maardu linna põhjaosas ja Jõelähtme valla
Uusküla külas, ühendades Maardu linna kahte linnaosa. Tee lõpeb keset elamurajooni, suubumisel
kohalikule teele 4462069 Kallavere tee. Maardu linnas on Maardu tee liigitatud põhitänavaks,
millele suubuvad jaotustänavad.
Tee idaosas on tegemist küla ja linna ühendustee linnasisese tänavalõiguga. Teelõik ei ühenda
riigile olulisi sihtkohti ja seega ei vasta riigitee tunnustele.
Tee lõpp-punkt on linna lääneosas ristmikul Kallavere teega. Edasi jätkub marsruut kohaliku
tervikteena 4460081 Muuga tee, mis läbides Viimsi valla ja Tallinna linna Pirita linnaosa, on alg-
ja lõpp-punktis ühenduses riigi kõrvalmaanteedega. Aga Maardu linna territooriumil paikneval
Maardu tee lääneosal pole otseühendust riigiteedega. See on linnasisene tänav ja tee lääneosal
puuduvad riigitee tunnused.
Tee keskosa on otseühenduses riigiteede võrguga tugimaantee 94 ristmiku kaudu, mis paikneb
Muuga sadama A pääsla vahetus läheduses. Kuigi menetluses olev Maardu linna uus üldplaneering
ei näe ette uusi riigiteid linna selles piirkonnas, tuleb arvesse võtta Maardu tee selle osa funktsiooni
ühenduse tagamisel Muuga sadama kõigi pääslateni.
Tugimaantee 94 ristmikult lääne suunas kulgev Maardu tee 0,8 km pikkune sõidutee osa tagab
juurdepääsu sadamateedeni TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C. Teeosal ei ole ühtegi
mahasõitu teeäärsetele kinnistutele. RB multimodaalse kaubaterminali valmisehitamise järgselt
Muuga sadama idaosasse, Jõelähtme valla territooriumile, võib eeldada kaubavedude
intensiivistumist RB kaubaterminali ning pääslate A, B ja C vahel mööda Maardu teed. Sellele
teeosale on kavandatud RB viadukti rajamine üle rööbasteede. Saab tõdeda, et vaadeldav kohaliku
tee osa ühendab riigile olulisi sihtpunkte ja omab tähtsust riigiteede võrgu osana.
Maardu tee äärne omaette kergliiklustee teenindab kohalikku kergliiklust Maardu linna
kergliiklusteede võrgus. Maardu tee äärsetel kergliiklusteedel pole riigitee tunnuseid ja nende
võtmine riigiteeks ei ole põhjendatud.
Eespool toodule tuginedes tuleb tõdeda, et praeguse kohaliku Maardu tee 0,8 km pikkune sõidutee
osa koos kavandatava teeviaduktiga üle RB võimaldab kaubaveokitele tugimanteelt 94
juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C ning on seetõttu potentsiaalselt oluline
riigitee võrgustiku osa.
Maardu tee teised teeosad ei vasta ühendusfunktsioonina riigitee tunnustele, s.t need teeosad ei
taga ühendust riiklikult oluliste sihtpunktide vahel.
3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Põhiline ühendus Muuga sadamaga toimub tugimaantee 94 kaudu, sest elamute piirkonda läbivatel
kohalikel teedel on raskeveokitele kehtestatud täismassi ja teljekoormuse piirang.
Maardu linnavalitsuse kirjas on viidatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2020. aastal koostatud
tööle „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine. Liiklusuuring“ (edaspidi
liiklusuuring). Liiklusuuringu mahus viidi Lasti teel (juurdepääs sadama pääslatesse B ja C) 2020.
aasta novembris läbi liiklusloendus ja selle põhjal arvutati välja aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus. Lasti tee keskmine liiklussagedus aastal 2020 oli 1390 sõidukit, millest autoronge
160 ehk 12%. Prognoosi kohaselt suureneb sõidukite hulk aastaks 2043 aga 1700-ni ehk üle
viiendiku. Maardu tee kohta on samas liiklusuuringus andmed, et teeosal Kallavere teeni oli
keskmine liiklussagedus 4770 sõidukit ööpäevas, nendest autoronge 100.
Kuna Maardu tee elamupiirkonda läbival osal, Kallavere teel ja Muuga teel on raskeveokitele
täismassi ja teljekoormuse piirangud, toimuvad sadamaga seotud veod ilmselt mööda Maardu tee
keskosa tugimaantee 94 ristmikule ja sealt edasi teistele riigiteedele.
Põhilise osa koguliiklusest Maardu tee ülejäänud osal moodustab kohalik liiklus Maardu
linnaosade vahel. Linna idaosas paiknevad administratiiv- ja kaubandushooned. Teel on
bussipeatused.
Maardu teel on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h. Sadama pääslate vahelisel maantee
tüüpi teeosale (vt fotot 1) on iseloomulik asulaväline liiklus. Sellel teeosal oleks tee geomeetriat
ja ristlõget arvestades võimalik hinnanguliselt piirkiirust suurendada 70 km/h -ni. Kergliiklus on
eraldatud, liiklusruum valgustatud. Praegu takistab sellel teelõigul sõidukiiruse suurendamist
ebatasane teekate.
Võib eeldada, et oluline osa Muuga sadama pääslate vahelisest liiklusest ja tulevikus RB
kaubaterminaliga seonduvast liiklusest kohaliku Maardu tee 0,8 km pikkusel teeosal on Maardu
linna läbivate sõidukite, sh raskeveokite liiklus. See sõidutee osa Maardu teest vastab riigitee
tunnustele.
3.4 Tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju
Kohalik Maardu tee on 1+1 sõiduradadega, asfaltbetoonkattega tee. Asfaltbetoonkatte sõiduosas
on vajumid, lagunenud lõikudel on tehtud kohtremonti. Sõidutee ääres on omaette kergliiklustee,
mis on valdavalt sõiduteest eraldatud eraldusribaga, kohati ohutuspiirdega. Nii sõidutee kui ka
kergliiklustee on valgustatud. Teel on kaks samal tasandil raudteeületuskohta. Muuga sadamaga
piirneval alal on tee ääres tugitaristul maapealsed tehnovõrkude torustikud, mis kohati piiratud
kõrgusgabariidiga ületavad sõiduteed.
Rail Baltica Estonia OÜ kavatseb 2022. aastal alustada teeviadukti ehitamist üle uue RB rööbastee
ja olemasolevate, sadamasse suunduvate raudteede. Koos teeviaduktiga ehitatakse viadukti
läänepoolsesse otsa liiklussõlm, mis võimaldab ohutud pöörded sadamateedele pääslate B ja C
suunas. Viadukti ja liiklussõlme ehitamiseks omandatakse riigile täiendav transpordimaa.
Liiklussõlme lahend on joonisel 5.
Joonis 5. Maardu teeviadukti liiklussõlm SWECO Projekt AS eelprojektis.
Liiklussõlmes on projekteeritud samal tasandil kanaliseeritud liiklusvoogudega ristmik Lasti
tänava pikendusega. Ristmikult hargnevad sadamateed võimaldavad juurdepääsu sadama B ja C
pääslatesse. Teeviadukti alla on lisaks RB raudteele ja olemasolevatele rööbasteedele
projekteeritud autoliikluse ramp juurdepääsuks sadama administratiivkeskusele.
Teevalgustusega teeviadukt koos samal tasandil ristmikuga, paiknedes TEN-T sadamasse viival
maantee tüüpi teel, on riigitee tunnustega.
Üle viadukti pikendataval kohalikul kergliiklusteel 4460037 Muuga-Kallavere pole riigitee
tunnuseid. Teeomaniku ülesannetesse jääks endiselt Maardu linn, Transpordiameti ja Maardu
Linnavalitsuse vahel sõlmitava isikliku kasutusõiguse lepingu alusel.
Ristmikult põhja suunas hargnev eratee sadama territooriumile ei ole riigitee tunnustega.
Ristmikult lõuna suunas hargneva rambi (koos müra leevendamise seinaga ja
raudteeületuskohaga) funktsiooniks on keskkonna nõuetele vastava juurdepääsu võimaldamine
sadama administratiivkeskusele. Teel koos projekteeritud mürabarjääriga ei ole riigitee tunnuseid.
Teeviadukti idapoolse otsa juurest hargnevad kahepoolselt juurdepääsuteed raudtee
teenindusteedele. Need pole riigitee tunnustega, vaid on erateed. Juurdepääsuteede hargnemised
teeviadukti alguses on näidatud joonisel 6.
Joonis 6. Raudtee teenindusteede hargnemised Maardu teelt Maardu teeviadukti algpunktis
SWECO Projekt AS eelprojektis.
3.5 Ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Transpordiametil, kes tegutseb riigiteede omaniku ülesannetes, on Maardu tee 0,8 km pikkuse
sõidutee osa riigiteeks võtmisel võimalik korraldada ühtset teehoidu, kuna tee on ühenduses riigi
tugimaanteega 94 Muuga sadama tee. Maardu teele rajatava viadukti hooldamist ja remonti saavad
korraldada Transpordiameti kogenud sillaspetsialistid.
Ülejäänud linnasisestel Maardu tee osadel pole otseühendust riigiteedega ja seal pole
Transpordiametil võimalust ühtselt, kohalikust omavalitsustest otstarbekamalt korraldada
teehoidu.
3.6 Ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Ühtselt saab liiklust korraldada teedel, mis on vahetult omavahel ühenduses. Riigitee tunnustega
0,8 km pikkune sõidutee osa kohalikust Maardu teest on ühenduses olemasoleva riigiteede
võrguga tugimaanteega ristmikul tugimaanteega 94, mis on Maardu tee suhtes peatee.
Transpordiametil on võimalik alates nimetud ristmikust kuni peale rajatava viadukti ületamist
ristmikuni sadamateedega - pääslatesse B ja C - ühtselt ja ühetaoliselt korraldada sõidukite liiklust.
Selle Maardu tee 0,8 km pikkuse sõidutee osa riigiteeks võtmisel saab kaaluda lubatud suurima
kiiruse suurendamist kuni 70 km/h analoogiliselt kiirusrežiimiga tugimaanteel 94.
3.7 Alternatiivne variant Maardu teelt raskeliikluse ümbersuunamiseks
Kogu TEN-T Muuga sadamat ja kavandatavat RB multimodaalset kaubaterminali teenindav
raskeliiklus peaks olema võimalik juhtida sadama pääsla A kaudu vahetult tugimaanteele 94 ilma
Maardu teed kasutamata. Juba praegu on sadama territooriumil tihe siseteede võrk, mis
potentsiaalselt võimaldab sellist kaubavedude korraldamist. Sadamateede ja pääsla A
läbilaskevõimekuse arendamisel saaks liikluskorraldusvahenditega suunata rasked kaubaveokid
ainult pääslasse A. Juurdepääs Maardu teelt (kohalik tee) Lasti teele (eratee) ja sadama
peahoonesse suunduvale teele (eratee) reguleeritakse liikluskorralduslikult nii, et sisse- ja väljasõit
sadamasse on lubatud ainult sadamat teenindavatele sõiduautodele ja kaubikutele, sh sadama
personalile. Ühtlasi jääksid pääslad B ja C (võimalik et uues asukohas) eriolukorra riskide
maandamisel varuvariandiks kogu liiklusele. Sadama põhiliste siseteede ühendus pääslaga A on
näidatud joonisel 7.
Joonis 7. Muuga sadama territooriumil siseteede ühendus pääsla A kaudu riigiteede võrguga.
Alternatiivse variandi realiseerumine eeldab Muuga sadama omaniku sellekohast otsust
sadamateede, pääslate ja parklate arendamiseks. Linnavalitsus saaks siis üldplaneeringus näha ette
põhimagistraali Maardu tee liikluskorralduse muutmise ristmikel tugimaanteega 94 ja Lasti tee
pikendusega ning ühtlasi arendada teeäärset piirkonda rohkem kohalikes huvides. Kui TEN-T
Muuga sadama ja RB multimodaalse kaubaterminali vedudeks enam 4462300 Maardu teed ei
kasutata, siis sellel kohalikul teel ei ole riigitee tunnuseid.
Tegemist võimaliku potentsiaalse lahendusega, mis sõltub ennekõike Muuga sadama omaniku
otsusest. Kui otsustatakse siiski sadama liiklust (eriti raskeliiklust) suunata pääsla A kaudu
kohalikku Maardu teed kasutamata, siis Maardu tee 0,8 km lõigul langevad ära riigitee tunnused.
3.8 Maardu tee kokkuvõte
Maardu linnale kuuluv kohalik 4462300 Maardu tee ei paikne rahvusvaheliste E-teede ja TEN -T
teede marsruutidel. Maardu teel ei ole riigitee tunnuseid, v.a Muuga sadama pääslaid
tugimaanteega 94 ühendav teeosa.
0,8 km pikkusel sõidutee osal alates ristmikust riigi tugimaanteega 94 Muuga sadama tee kuni
ristmikuni TEN-T Muuga sadama B- ja C pääslatesse suunduvate sadamateedega ja kavandataval
teeviaduktil üle RB on riigitee ühendusfunktsioon. See maantee tüüpi teelõik võimaldab
kaubaveokitele tugimanteelt 94 juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C viivatele
sadamateedele. Teelõik teenindab olulises mahus linna läbivat raskeliiklust. Seetõttu on sellel 0,8
km pikkusel Maardu tee sõidutee osal koos rajatava viaduktiga riigitee tunnused ja tähtsus riigitee
võrgus.
Selle teelõiguga kinnisasja riigile üleandmise eelduseks on kinnistu jagamine sõiduteed
teenindavaks kinnisasjaks ja kergliiklusteed teenindavaks kinnisasjaks. Joonisel 8 on
piiriettepanek.
Joonis 8. Piiriettepanek Maardu tee munitsipaalmaa KÜ 44603:001:0063 jagamiseks
Maardu teele viadukti ja uue ristmiku ehitamiseks on RB projekti raames vaja eelnevalt juurde
võõrandada transpordimaad. Seetõttu tuleb lisaks joonisel 8 näidatud piiriettepanekule arvestada
krundijaotuskavaga RB ehitusprojektis.
4. Kallavere tee
Kohalik tee 4462069 Kallavere tee asub Maardu linna lääneosas Muuga elamurajoonis. Tee pikkus
on teeregistri andmetel 0,896 km. Tee alguspunkt on Maardu linna ja Viimsi valla piiri läheduses
kulgeval Muuga teel, mille üleandmist riigile Maardu linn samuti taotleb. Tee kulgeb läbi valdavalt
ühepereelamutega linnaosa. Tee lõppeb ristmikul Maardu teega ja Ploomipuu puiesteega. Tee
lõpp-punkt on ühtlasi ka lõpp-punktiks Maardu teele, mille üleandmist Maardu linn samuti taotleb.
Kallavere tee asukoht on näidatud joonisel 9.
Joonis 9. Kohaliku tee 4462069 Kallavere tee asukoht Maardu linnas (sinisega).
Maardu linnas paikneb see kohalik tee kahel munitsipaalmaa üksusel tunnustega 44601:002:0315
ja 44601:003:0196. Tegemist asfaltbetoonkattega valgustatud 1+1 sõiduradadega põhitänavaga,
mille kõrval kulgeb omaette kergliiklustee. Kergliiklustee üleandmist linn ei taotle.
4.1 Tee tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana
Kallavere tee ei ole TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustiku osa. Teel pole tähtsust
rahvusvaheliste teede võrgustikus.
4.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kallavere teel pole kokkupuudet ühegi riigiteega. Piirkonnas paikneb rahvusvahelise tähtsusega
(TEN-T) Muuga sadam, mis on tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee kaudu ühendatud riigiteede
võrguga. Tee algab kohalikult Muuga teelt, mis on jätkumarsruudiks linna põhjapiirilt, Viimsi
vallast suubuvale riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee. Maardu linnas kulgev kohalik Muuga
tee marsruut jätkub kohaliku teena Viimsi vallas ja kohaliku teena Tallinna linna Pirita linnaosas,
kuni suubub riigi kõrvalmaanteele 11608 Vana-Narva mnt. Loetletud kohalike teede lõigud
ühendavad Maardu linnas ja Tallinna linnas asulasiseses liiklusruumis jätkumarsruudina kahte
kõrvalmaanteed. Kallavere tee hargneb sellelt kahte linna läbivalt marsruudilt, aga teel pole
otseühendust riigiteega. Tee ei ühenda riigile olulisi objekte, mistõttu pole tähtsust riigiteede võrgu
osana.
4.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Kallavere tee on linna põhitänav, mis kogub liiklust sinna elamurajoonist suubuvatelt
jaotustänavatelt ja tagab linnaosade vahelise liikumise. Iseloomulik on asulasisene
liikluskeskkond piirkiirusega 50 km/h. Teel on regulaarne piirkondlik bussiliiklus väljaehitatud
bussipeatustega.
Maardu Linnavalitsuse kirjas pole liiklusloenduse andmeid Kallavere teel. Kaudselt saab neid
siiski tuletada. Linnavalitsuse kirjas on viidatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2020. aastal
koostatud tööle „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine.
Liiklusuuring“. Liiklusuuringus on Kallavere teega ühenduses oleval Maardu teel keskmine
liiklussagedus 4770 sõidukit ööpäevas, nendest autoronge 100. Neid andmeid ei saa paraku
otseselt üle kanda Kallavere teele, sest seal kehtivad maksimaalse teljekoormuse piirangud
suunavad raskeliikluse teistele marsruutidele. Lisaks sellele on vaadeldaval teelõigul palju
ristmikke.
Kallavere tee alguspunkti lähistel Muuga tee marsruudil oli kõrvalmaanteel 11254 Muuga tee
2019.a. keskmine liiklussagedus 1890 a/ööpäevas, neist 2% veokeid, 0% autoronge. Ka sellel
marsruudil on teisi, liiklussagedust oluliselt mõjutavaid ristmikke.
Kuna kõrvalmaantee 11254 liikluses pole autoronge ja veokite osakaal on väike, ei teki Viimsi
poolsaare suunalt olulist liikluskoormust Kallavere teele. Tallinna linna suunalt saabuv kaubavedu
Muuga sadamasse on liikluskorraldusvahenditega suunatud tugimaantee 94 kaudu.
Saab järeldada, et Kallavere teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus
raskeliiklus ja linna läbiv liiklus ei moodusta olulist osa. Teel ei ole asulavälisele riigitee liiklusele
omaseid tunnuseid.
4.4 Kallavere tee kokkuvõte
Kallavere tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osa. Teel samuti puuduvad muude oluliste
sihtpunktide ühendamise tunnused. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus
raskeliiklus ja läbiv liiklus on väikese osakaaluga.
Seetõttu saab väita, et Kallavere teel pole riigitee tunnuseid ning tee võtmine riigiteeks ei ole
põhjendatud.
5. Muuga tee
Kohaliku tee Muuga tee numbriks on linnavalitsuse kirjas märgitud ekslikult 4460037. Sellise
teenumbri on linnavalitsus tegelikult määranud Muuga tee kõrval paiknevale kergliiklusteele
nimega Muuga tee - Kallavere kergliiklustee. Sõidukite liiklemiseks ettenähtud Muuga tee nimelist
kohalikku teed ei ole linnavalitsus teeregistrisse kandnud, kuigi on andnud teele numbri 4460081.
Teeregistris andmete puudumise tõttu on Muuga tee analüüsis kasutatud Maa-ameti veebipõhise
kaardirakenduse3 tärkandmeid.
Linna läänepiiri läheduses paiknev, linnale kuuluv 4460081 Muuga tee (edaspidi Muuga tee) on
jätkumarsruudiks Viimsi vallast Randvere külast algavale riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee.
Muuga tee terviktee läbib erinevate tee numbritega Viimsi valla, Maardu linna ja Tallinna linna
territooriume. Maardu linna läbides jätkub terviktee 25 m pikkuselt Viimsi vallas kohaliku teena
7840675 Muuga tee ja suubub Tallinna linnas Pärnamäe teele kohaliku teena samuti 7840675
Muuga tee nime all.
Muuga tee pikkus Maardu linnas on 1,236 km. See on püsikattega põhitänav, mis paikneb
munitsipaalsel transpordimaa üksusel tunnusega 44601:002:0316. Tegemist asfaltbetoonkattega
valgustatud 1+1 sõiduradadega põhitänavaga, mille kõrval kulgeb omaette kergliiklustee.
Kergliiklustee üleandmist linn ei taotle. Tee keskosal on algpunkt kohalikule teele 4462069
Kallavere tee, mille üleandmist riigile Maardu linn samuti taotleb.
Tee asukoht on näidatud joonisel 10.
3
xgis.maaamet.ee/xgis2
Joonis 10. Kohaliku tee 4460081 Muuga tee asukoht (sinisega)
5.1 Tee tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana
Muuga tee ei ole TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustiku osa. Teel pole tähtsust
rahvusvaheliste teede võrgustikus.
5.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Muuga tee algab linna põhjapiirilt, olles jätkumarsruudiks põhjasuunast, Viimsi vallast suubuvale
riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee. Maardu linna ääreala läbiv Muuga tee marsruut jätkub
kohaliku teena Viimsi vallas ja seejärel kohalike teedena Tallinna linna Pirita linnaosas. Neist
Pärnamäe tee suubub linna piiril riigi kõrvalmaanteele 11608 Vana-arva mnt. Loetletud kohalike
teede lõigud paiknevad põhitänavatena asulasiseses liiklusruumis Maardu linnas ja Tallinna linnas.
Seetõttu pole Muuga teel riigiteena olulist ühendusfunktsiooni. Piirkonnas paikneb rahvusvahelise
tähtsusega (TEN-T) Muuga sadam, mis on ühendatud riigiteede võrgustikuga läheduses paikneva
tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee kaudu.
Muuga teel puudub riigiteena oluliste sihtpunktide ühendamise funktsioon.
5.3 Liikluse iseloom
Muuga tee on linna põhitänav, mis kogub liiklust sinna elamurajoonist suubuvatelt jaotustänavatelt
ja teenindab naabrusest - Tallinna linnast ja Viimsi vallast - saabuvat liiklust. Teel on kehtestatud
maksimaalse teljekoormuse piirangud raskeliiklusele. Iseloomulik on asulasisene liikluskeskkond
piirkiirusega 50 km/h. Teel on regulaarne piirkondlik bussiliiklus väljaehitatud bussipeatustega.
Maardu Linnavalitsuse kirjas pole liiklusloenduse andmeid Muuga tee kohta. Muuga tee
alguspunktist põhja suunas jätkuval kõrvalmaanteel 11254 Muuga tee oli 2019.a. keskmine
liiklussagedus 1890 a/ööpäevas, neist 2% veokeid, 0% autoronge. Neid andmeid ei saa üheselt üle
kanda kohalikule Muuga teele, sest marsruudil on palju ristmikke, sh Kallavere teega, mis
mõjutavad liiklussagedust.
Viimsi vallast linna siseneval kõrvalmaanteel 11254 on liiklusloenduse andmetel autorongide ja
veokite osakaal väike. Ka suubuval Kallavere teel pole olulist veoautode liiklust teljekoormuse
piirangute tõttu. Muuga teel saavad raskemad sõidukid liigelda vaid linnavalitsuse eriloa alusel.
Tallinna linna suunalt saabuv kaubavedu Muuga sadamasse on liikluskorraldusvahenditega
suunatud tugimaanteele 94. Eeldatavasti mingi osa Viimsi vallast Maardu linna sisenevast
liiklusest suundub peale Maardu linna ja Tallinna linna põhitänavate läbimist riigiteele 11608
Vana-Narva mnt, aga sellekohased arvandmeid pole.
Saab väita, et Muuga teel prevaleerib kohalik liiklus, mille koosseisus transiitliiklus Maardu linna
suhtes ei moodusta olulist osa. Iseloomulik on asulasisene liikluskeskkond.
5.4 Muuga tee kokkuvõte
Muuga tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osa. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide
ühendamise funktsioon. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus.
Seetõttu saab väita, et Muuga teel pole riigitee tunnuseid ning tee võtmine riigiteeks ei ole
põhjendatud.
6. Hindamise aruande kokkuvõte
Maardu linnavalitsus on taotlenud kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja
4460081 Muuga tee ülevõtmist riigiteeks. Kõik kolm kohalikku teed paiknevad Harju maakonnas,
Maardu linna haldusterritooriumil. Ükski teedest ei kuulu TEN-T teede ega E-teede hulka, mistõttu
teedel puudub tähtsus rahvusvahelise teena. Need kolm kohalikku teed paiknevad põhitänavatena
ühes linnas, ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas. Teedel puuduvad riiklikult oluliste
sihtpunktide ühendamise funktsioonid, v.a 0,8 km pikkune Maardu tee osa Muuga sadama pääslate
vahel. Hinnanguliselt on loetletud teede puhul (v.a 0,8 km pikkune Maardu tee osa) tegemist
peamiselt sõiduautode, pakiautode ja liinibusside liiklusega asulasiseses liikluskeskkonnas.
Muuga sadamaga seotud veokite liiklus on liikluskorraldusvahendite abil piiratud, need
suunatakse riigi tugimaanteele 94 Muuga sadama tee.
0,8 km pikkusel kohaliku Maardu tee osal on riigitee tunnused. See sõidutee osa kohaliku teest
tagab ühenduse TEN-T Muuga sadama siseteedega kolme pääsla kaudu. Teelõik algab ristmikult
tugimanteega 94, mis võimaldab juurdepääsu sadama pääslasse A. Lääne suunas kulgeval,
maantee tüüpi teeosal, on asulaväline liikluskeskkond kuni ristmikuni, millelt hargnevad
sadamateed pääslatesse B ja C. Riigiteeks võtmise eelduseks on maakorralduslikult uue maaüksuse
moodustamine perspektiivse riigitee teenindamiseks ja Maardu linna omandisse jääva omaette
kergliiklustee eraldamiseks.
Kallavere tee ja Muuga tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osad. Teedel pole riigiteedena
funktsionaalset tähtsust. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus raskeliiklus
ja läbiv liiklus ei moodusta olulist osa.
Kokkuvõttes saab väita, et Maardu teel (v.a 0,8 km lõik), Kallavere teel ja Muuga teel pole riigitee
tunnuseid ning teid ei saa võtta riigiteeks.
Kui otsustatakse korraldada Muuga sadamas kaubavedu ainult mööda sadama siseteid kuni riigi
tugiteega ühenduses oleva pääslani A, kohalikku Maardu teed kasutamata, siis Maardu tee 0,8 km
lõigul langevad ära riigitee tunnused.
Riigimaal paiknevate teede üleandmise ettepanekud Maardu linnale
1.Tee riigi maaüksusel Vana-Narva maantee L6 (KÜ 44604:002:0085). Asukoht Maardu linnas
riigiteel 11608 Vana-Narva maantee:
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
Ettepanek teega maaüksusest jagatud osa üleandmiseks Maardu linnale.
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
2. Tee riigi maaüksusel 1 Tallinn-Narva tee ( KÜ 44605:001:0151). Asukoht Maardu linnas riigitee
11601 Loo-Loovälja ja kohaliku tee ühendusteel:
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
Ettepanek teega maaüksusest jagatud osa üleandmiseks Maardu linnale.
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
3. Tee riigi maaüksusel Järvekalda tee L3 (KÜ 44605:001:0148). Asukoht Maardu linnas riigitee
11601 Loo-Loovälja läheduses:
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
Ettepanek teega maaüksuse üleandmiseks Maardu linnale.
Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus