dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. november 2021
Viit
12-7/2021/5345-3
Registreeritud
17. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-7 Teehoiuga seotud kirjavahetus (s.h järelevalve ja õigusaktide täitmisega seotud kirjavahetus)
Toimik
12-7/2021
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)

Failid

  • 📎24.5-621-00705345-3 17.11.2021 Väljaminev kiri.asice3279 KB

Sisu (failidest)

Vladimir Arhipov Teie 10.09.2021 nr 8-4/4473 Maardu Linnavalitsus [email protected] Meie 17.11.2021 nr 24.5-6/21-0070/5345-3 Teede üleandmisest Maardu linnas Austatud linnapea Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 13. septembril 2021. aastal kirja nr 8- 4/4473, milles mh teete ettepaneku võõrandada riigile riigiteeks Maardu linnas asuvad kohalikud teed Maardu tee, Kallavere tee ja Muuga tee. Oma 14. oktoobri 2021. aasta kirjas nr 24.5-6/21- 0070/6047 selgitasime, kuidas kohaliku omavalitsuse üksuselt saadud taotlust menetletakse ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse, kas vaadeldavatel teedel on riigitee tunnused ja kas kohaliku tee võtmine riigiteeks on põhjendatud. Samuti andsime võimaluse 30 päeva jooksul esitada lisaks 13. septembril 2021. aastal kirjaga nr 8-4/4473 edastatud andmetele täiendavad või muud Teie hinnangul olulised andmed, kuid täiendavaid andmeid ega muid tähelepanekuid meile laekunud ei ole. Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks ministri käskkirja eelnõu (lisa 1), millest selguvad esialgsed hindamise tulemused koos põhjendustega ja teede üleandmise eeldused. Hindamise käigus kasutasime seaduse rakendamisel välja kujunenud ning eelnevalt tutvustatud metoodikat, juhindudes meile teadaolevatest andmetest ning Transpordiameti ekspertarvamusest. Seoses sellega, et Maardu linnas vajavad omandi muutmist veel mitmed teed ja omandivormi muutmine on ressursimahukas protsess, mis eeldab lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka mitme riigiasutuse kaasamist menetlusse, käsitlesime käesolevas esituskirjas ka teisi omandi muutmise kaalutlemist vajavaid teid kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Meie hinnangul ei vasta riigitee tunnustele täielikult või osaliselt järgmistel katastriüksustel paiknevad riigiteed: 1) Vana-Narva maantee L6, katastritunnus 44604:002:0085 (kõrvalmaantee 11608 Vana-Narva maantee kooseisus Vana-Narva mnt 30/5 kinnistule juurdepääs); 2) 1 Tallinn-Narva tee, katastritunnus 44605:001:0151 (juurdepääs kohalikule teele 4463001 Teemeistri / Järvekalda tee); 3) Järvekalda tee 3, katastritunnus 44605:001:0127 (katastriüksus tervikuna koos seal paikneva kohaliku tee 4463001 Teemeistri / Järvekalda tee pikendusega). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Nimetatud riigitee täpsemad asukohad on esitatud lisas 2. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku läbirääkimiste käigus täpsustada üleantavate teede koosseisu Maardu linnas. Selleks palume Transpordiametil kui perspektiivsel teeomanikul võtta Teiega ühendust ning alustada läbirääkimisi, misjärel detailide täpsustamisel esitame Teile arvamuse avaldamiseks ministri käskkirja eelnõu, milles käsitletakse mh eespool punktides 1–3 toodud riigitee tunnustele mittevastavaid riigiteid. Palume meile esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul pärast käesoleva kirja saamist anda tagasisidet käesoleva kirja lisas 1 esitatud käskkirja eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisad: 1) käskkirja eelnõu 2) riigiteede üleandmise ettepanek Lisaadressaadid: Transpordiamet Pavel Karev 639 7611 [email protected] 2 (2) EELNÕU 17.11.2021 KÄSKKIRI Maardu tee osaliselt riigiteeks võtmine ning Kallavere tee ja Muuga tee riigiteeks võtmisest keeldumine Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel: 1. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ nõustun Maardu Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud kohaliku tee 4462300 Maardu tee riigiteena tasuta riigile omandamisega lõigus alates ristumisest riigi tugimaanteega nr 94 Muuga sadama tee kuni Rail Balticu koosseisus rajatava ristmikuni, mis võimaldab juurdepääsu Muuga sadama pääslatesse B ja C. 2. Punktis 1 nimetatud teelõigu aluse kinnistu riigile omandamise ja selles osas lõpliku haldusakti andmise eelduseks on: 2.1 kohaliku tee vastavus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“, mis fikseeritakse Transpordiameti ja Maardu linna poolt kahepoolselt allkirjastatud aktiga; 2.2 üleantaval kinnistul paiknevate tehnovõrkude seadustamine piiratud asjaõigustena; 2.3 teealuse katastriüksuse jagamine ja uute andmete kinnistusraamatusse kandmine kooskõlas käskkirja lisa „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ joonisel 8 esitatuga, jättes tänavaäärse kergliiklustee omandi muutmata, s.t Maardu linnale; 2.4 Maardu Linnavalitsuse või Linnavolikogu otsus vallavara võõrandamiseks kooskõlas Maardu Linnavolikogu 26.05.2020 määrusega nr 73 „Maardu linnavara valitsemise kord“, mis sisaldab võõrandatava kinnisasja andmeid kinnistusraamatust ja mis esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ keeldun Maardu Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud Maardu tee riigiteena riigile omandamisest väljaspool käskkirja punktis 1 kirjeldatud asukohta. 4. Tuginedes käskkirja lisale „Maardu linnas asuvate kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee riigitee tunnuste hindamise aruanne“ keeldun Maardu Linnavalitsuse 13.09.2021 taotluses nr 8-4/4473 nimetatud Kallavere tee ja Muuga tee riigiteena riigile omandamisest. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisa MAARDU LINNAS ASUVATE KOHALIKE TEEDE 4462300 MAARDU TEE, 4462069 KALLAVERE TEE JA 4460081 MUUGA TEE RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus Transpordiameti taristu varahalduse osakond Tallinn 2021 1. Sissejuhatus Oma 13.09.2021 kirjas nr 8-4/4473 teeb Maardu Linnavalitsus ettepaneku võtta Maardu linna kohalikud teed Muuga tee, Kallavere tee ning Maardu tee riigiteeks. Ettepanekus nimetatud Maardu tee paikneb 2 teeosana Maardu linnas, läbides tervikteena vahepeal Jõelähtme valla territooriumi. Taotluses toodud 3 kohaliku tee järjestikku läbimisel jõuab liikleja Maardu linnast Tallinna linna piirile. Teede asukohad on näidatud joonisel 1. Joonis 1. Riigiteeks pakutavad kohalikud teed Maardu linnas: Muuga tee (lilla joon), Kallavere tee (roheline joon) ning Maardu tee (sinine joon). Vaadeldavad teelõigud on seotud Rail Balticu (edaspidi RB) kiirraudtee projekti realiseerimisega linnas. Selliselt on RB kooseisus kavas ehitada kohalikele teedele 3 viadukti: 1) teeviadukt Maardu teele üle RB ja olemasolevate rööbasteede; 2) teeviadukt Altmetsa tee pikendusele üle RB ja olemasoleva rööbastee; 2) teeviadukt Altmetsa tee pikendusele üle olemasoleva tugimaantee 94 Muuga sadama tee. Kavandatud viaduktide asukohad on näidatud joonisel 2. Üle RB raudteetrassi ja kõrval paiknevate olemasolevate rööbasteede teeviaduktide rajamisel muutub kohati praegune teedevõrk Maardu linnas. Kuivõrd rajatavad viaduktid või sillad on olemuselt lahutamatud teede osad, siis üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et uue viadukti või silla omanik on vastavalt senisele olukorrale eelneva ja järgneva teelõigu omanik. RB projekti realiseerimisega kaasneva taristu väljaehitamise, edaspidise omandamise ja korrashoiu küsimused jäävad väljapoole käesoleva aruande fookust. Käesolevas aruandes keskendutakse taotluses märgitud kohalike teede riigitee tunnuste hindamisele võttes arvesse lähitulevikus RB realiseerimisega kaasnevad muutused teedevõrgus. Joonis 2. Harju maakonnaplaneeringus Maardu linnas RB koosseisus kohalikele teedele kavandatavad teeviaduktid. 2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid Taotluse läbivaatamisel hinnatakse teede vastavust riigitee tunnustele. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmisi kriteeriume: 1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana; Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid: TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on TEN-T tee või E-tee marsruudi osa. 2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana; Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Riigikogu 19.02.2014 otsusega kinnitatud „Transpordi Arengukava 2014-2020“ on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad teed. 2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries (AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed. tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub. 3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal; Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib - kas kohalikust elust tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses. Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest kohaliku omavalitsusese üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid ettevõtteid teenindavat raskeliiklust. Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumidest lähtuvalt selgub, et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud. 4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju; 5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega; 6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega. 3. Maardu tee Kohalik tee 4462300 Maardu tee asub tervikteena Maardu linna ja Jõelähtme valla haldusterritooriumitel, ühendades Maardu linnaosi. Maardu linnale kuuluva 2 teeosa kogupikkus on 2,490 km, Jõelähtme vallas terviktee osal 1,465 m. Jõelähtme vald ei ole esitanud taotlust talle kuuluva teeosa üleandmiseks riigile. Tee alguspunkt on Maardu linna idaosas, Kallavere elamupiirkonnas, ristmikul kohaliku teega 2451803 Uusküla tee. 135 m kaugusel algpunktist suundub tee Jõelähtme valda. Uuesti jätkub tee Maardu linna territooriumil 90 m enne ristumist tugimanteega 94. Tee lõpp-punkt on Maardu linna lääneosas Muuga elamupiirkonnas ristmikul kohaliku teega 4462069 Kallavere tee (mille üleandmist Maardu linn samuti taotleb). Kohaliku terviktee Maardu tee koosseisus oleva Maardu linnale kuuluv osa on esitatud joonisel 3. Joonis 3. Linnale kuuluva 4462300 Maardu tee asukoht (sinine paks joon kahes osas) Maardu linnas paikneb see kohalik tee 13 katastriüksustel 44603:003:0232 (munitsipaalmaa); 44603:001:0078 (munitsipaalmaa); 44603:001:0063 (munitsipaalmaa); 44603:001:0014 (eramaa); 44603:001:0009 (eramaa); 44603:001:0030 (riigi raudteemaa); 44603:001:0031(eramaa); 44603:001:0029 (eramaa); 44602:001:0088 (eramaa); 44602:001:0118 (munitsipaalmaa); 44602:001:0117 (munitsipaalmaa); 44601:007:0268 (eramaa); 44601:003:0197 (munitsipaalmaa). Ida-läänesuunalise tee keskosas paikneb teest Soome laheni jääval alal Muuga sadam. Sellel teeosal pole tee ääres hoonestust. Linna üldplaneeringu kohaselt on teest põhja poole jääva maa- ala sihtotstarbeks parkmets, lõuna poole jääva maa-ala sihtotstarbeks äri-ja tootmismaa. Fotol 1 on vaade tee tüüpilisele ristlõikele ja olukorrale tugimaanteega 94 ristumise lähistel. Foto 1. Vaade kohalikule 4462300 Maardu teele Muuga sadama piirkonnas (allikas: Google Maps) Tee läänepoolne osa läbib põhitänavana ühepereelamutega Muuga elamupiirkonda Maardu linnas. 3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana Maardu tee ei ole TEN-T ega E-teede võrgu osa. Tee ületab ristmiku tugimaanteega 94 Muuga sadama tee, millelt on juurdepääs üleeuroopalise tähtsusega transpordivõrgustiku TEN-T Muuga sadama pääslasse A. Ühtlasi algab sellelt ristmikult juurdesõidutee perspektiivsele RB multimodaalsele kaubaterminalile, mille ehitus algab teadaolevalt 2023. aastal. Peale RB valmisehitamist lülitatakse eelduslikult RB raudtee ja selle lõpp-punkti rajatav kaubaterminal TEN-T võrgustikku. Tugimaantee 94 ristmikult lääne suunas kulgev Maardu tee 0,8 km pikkune teeosa võimaldab juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C. Joonisel 4 on näidatud sinisel taustal pääslate A, B ja C asukohad. Analoogiliselt juurdepääsuga pääslasse A, on ka pääslateni B ja C suunduvate teede funktsiooniks sadamas ümberlaaditavate kaupade veo koondamine tugimaanteele 94 ja sealt edasi rahvusvahelisele E-teele E20 Tallinn-Narva-Peterburi (Eestis põhimaantee 1 Tallinn-Narva) ja muudele teedele. Tugimaantee 94 tagab TEN-T Muuga sadama ühenduse TEN-T maanteega 1 Tallinn-Narva ja muu teedevõrguga. Järelikult omab tähtsust rahvusvahelise teede võrgu osana nii tugimaantee 94 kui ka kohaliku 4462300 Maardu tee lõik, mis paikneb tugimaantee 94 ja sadama pääslatesse B ja C suunduvate sadamateede ristmiku vahel. See teeosa on näidatud joonisel 4. Joonis 4. TEN-T Muuga sadama pääslateni A, B ja C suunduv teeosa kohalikust teest 4462300 Maardu tee (punasega). Maardu tee teistel teeosadel ei ole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgus. 3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana 4 km pikkune kohalik Maardu terviktee paikneb Maardu linna põhjaosas ja Jõelähtme valla Uusküla külas, ühendades Maardu linna kahte linnaosa. Tee lõpeb keset elamurajooni, suubumisel kohalikule teele 4462069 Kallavere tee. Maardu linnas on Maardu tee liigitatud põhitänavaks, millele suubuvad jaotustänavad. Tee idaosas on tegemist küla ja linna ühendustee linnasisese tänavalõiguga. Teelõik ei ühenda riigile olulisi sihtkohti ja seega ei vasta riigitee tunnustele. Tee lõpp-punkt on linna lääneosas ristmikul Kallavere teega. Edasi jätkub marsruut kohaliku tervikteena 4460081 Muuga tee, mis läbides Viimsi valla ja Tallinna linna Pirita linnaosa, on alg- ja lõpp-punktis ühenduses riigi kõrvalmaanteedega. Aga Maardu linna territooriumil paikneval Maardu tee lääneosal pole otseühendust riigiteedega. See on linnasisene tänav ja tee lääneosal puuduvad riigitee tunnused. Tee keskosa on otseühenduses riigiteede võrguga tugimaantee 94 ristmiku kaudu, mis paikneb Muuga sadama A pääsla vahetus läheduses. Kuigi menetluses olev Maardu linna uus üldplaneering ei näe ette uusi riigiteid linna selles piirkonnas, tuleb arvesse võtta Maardu tee selle osa funktsiooni ühenduse tagamisel Muuga sadama kõigi pääslateni. Tugimaantee 94 ristmikult lääne suunas kulgev Maardu tee 0,8 km pikkune sõidutee osa tagab juurdepääsu sadamateedeni TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C. Teeosal ei ole ühtegi mahasõitu teeäärsetele kinnistutele. RB multimodaalse kaubaterminali valmisehitamise järgselt Muuga sadama idaosasse, Jõelähtme valla territooriumile, võib eeldada kaubavedude intensiivistumist RB kaubaterminali ning pääslate A, B ja C vahel mööda Maardu teed. Sellele teeosale on kavandatud RB viadukti rajamine üle rööbasteede. Saab tõdeda, et vaadeldav kohaliku tee osa ühendab riigile olulisi sihtpunkte ja omab tähtsust riigiteede võrgu osana. Maardu tee äärne omaette kergliiklustee teenindab kohalikku kergliiklust Maardu linna kergliiklusteede võrgus. Maardu tee äärsetel kergliiklusteedel pole riigitee tunnuseid ja nende võtmine riigiteeks ei ole põhjendatud. Eespool toodule tuginedes tuleb tõdeda, et praeguse kohaliku Maardu tee 0,8 km pikkune sõidutee osa koos kavandatava teeviaduktiga üle RB võimaldab kaubaveokitele tugimanteelt 94 juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C ning on seetõttu potentsiaalselt oluline riigitee võrgustiku osa. Maardu tee teised teeosad ei vasta ühendusfunktsioonina riigitee tunnustele, s.t need teeosad ei taga ühendust riiklikult oluliste sihtpunktide vahel. 3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal Põhiline ühendus Muuga sadamaga toimub tugimaantee 94 kaudu, sest elamute piirkonda läbivatel kohalikel teedel on raskeveokitele kehtestatud täismassi ja teljekoormuse piirang. Maardu linnavalitsuse kirjas on viidatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2020. aastal koostatud tööle „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine. Liiklusuuring“ (edaspidi liiklusuuring). Liiklusuuringu mahus viidi Lasti teel (juurdepääs sadama pääslatesse B ja C) 2020. aasta novembris läbi liiklusloendus ja selle põhjal arvutati välja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus. Lasti tee keskmine liiklussagedus aastal 2020 oli 1390 sõidukit, millest autoronge 160 ehk 12%. Prognoosi kohaselt suureneb sõidukite hulk aastaks 2043 aga 1700-ni ehk üle viiendiku. Maardu tee kohta on samas liiklusuuringus andmed, et teeosal Kallavere teeni oli keskmine liiklussagedus 4770 sõidukit ööpäevas, nendest autoronge 100. Kuna Maardu tee elamupiirkonda läbival osal, Kallavere teel ja Muuga teel on raskeveokitele täismassi ja teljekoormuse piirangud, toimuvad sadamaga seotud veod ilmselt mööda Maardu tee keskosa tugimaantee 94 ristmikule ja sealt edasi teistele riigiteedele. Põhilise osa koguliiklusest Maardu tee ülejäänud osal moodustab kohalik liiklus Maardu linnaosade vahel. Linna idaosas paiknevad administratiiv- ja kaubandushooned. Teel on bussipeatused. Maardu teel on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h. Sadama pääslate vahelisel maantee tüüpi teeosale (vt fotot 1) on iseloomulik asulaväline liiklus. Sellel teeosal oleks tee geomeetriat ja ristlõget arvestades võimalik hinnanguliselt piirkiirust suurendada 70 km/h -ni. Kergliiklus on eraldatud, liiklusruum valgustatud. Praegu takistab sellel teelõigul sõidukiiruse suurendamist ebatasane teekate. Võib eeldada, et oluline osa Muuga sadama pääslate vahelisest liiklusest ja tulevikus RB kaubaterminaliga seonduvast liiklusest kohaliku Maardu tee 0,8 km pikkusel teeosal on Maardu linna läbivate sõidukite, sh raskeveokite liiklus. See sõidutee osa Maardu teest vastab riigitee tunnustele. 3.4 Tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju Kohalik Maardu tee on 1+1 sõiduradadega, asfaltbetoonkattega tee. Asfaltbetoonkatte sõiduosas on vajumid, lagunenud lõikudel on tehtud kohtremonti. Sõidutee ääres on omaette kergliiklustee, mis on valdavalt sõiduteest eraldatud eraldusribaga, kohati ohutuspiirdega. Nii sõidutee kui ka kergliiklustee on valgustatud. Teel on kaks samal tasandil raudteeületuskohta. Muuga sadamaga piirneval alal on tee ääres tugitaristul maapealsed tehnovõrkude torustikud, mis kohati piiratud kõrgusgabariidiga ületavad sõiduteed. Rail Baltica Estonia OÜ kavatseb 2022. aastal alustada teeviadukti ehitamist üle uue RB rööbastee ja olemasolevate, sadamasse suunduvate raudteede. Koos teeviaduktiga ehitatakse viadukti läänepoolsesse otsa liiklussõlm, mis võimaldab ohutud pöörded sadamateedele pääslate B ja C suunas. Viadukti ja liiklussõlme ehitamiseks omandatakse riigile täiendav transpordimaa. Liiklussõlme lahend on joonisel 5. Joonis 5. Maardu teeviadukti liiklussõlm SWECO Projekt AS eelprojektis. Liiklussõlmes on projekteeritud samal tasandil kanaliseeritud liiklusvoogudega ristmik Lasti tänava pikendusega. Ristmikult hargnevad sadamateed võimaldavad juurdepääsu sadama B ja C pääslatesse. Teeviadukti alla on lisaks RB raudteele ja olemasolevatele rööbasteedele projekteeritud autoliikluse ramp juurdepääsuks sadama administratiivkeskusele. Teevalgustusega teeviadukt koos samal tasandil ristmikuga, paiknedes TEN-T sadamasse viival maantee tüüpi teel, on riigitee tunnustega. Üle viadukti pikendataval kohalikul kergliiklusteel 4460037 Muuga-Kallavere pole riigitee tunnuseid. Teeomaniku ülesannetesse jääks endiselt Maardu linn, Transpordiameti ja Maardu Linnavalitsuse vahel sõlmitava isikliku kasutusõiguse lepingu alusel. Ristmikult põhja suunas hargnev eratee sadama territooriumile ei ole riigitee tunnustega. Ristmikult lõuna suunas hargneva rambi (koos müra leevendamise seinaga ja raudteeületuskohaga) funktsiooniks on keskkonna nõuetele vastava juurdepääsu võimaldamine sadama administratiivkeskusele. Teel koos projekteeritud mürabarjääriga ei ole riigitee tunnuseid. Teeviadukti idapoolse otsa juurest hargnevad kahepoolselt juurdepääsuteed raudtee teenindusteedele. Need pole riigitee tunnustega, vaid on erateed. Juurdepääsuteede hargnemised teeviadukti alguses on näidatud joonisel 6. Joonis 6. Raudtee teenindusteede hargnemised Maardu teelt Maardu teeviadukti algpunktis SWECO Projekt AS eelprojektis. 3.5 Ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega Transpordiametil, kes tegutseb riigiteede omaniku ülesannetes, on Maardu tee 0,8 km pikkuse sõidutee osa riigiteeks võtmisel võimalik korraldada ühtset teehoidu, kuna tee on ühenduses riigi tugimaanteega 94 Muuga sadama tee. Maardu teele rajatava viadukti hooldamist ja remonti saavad korraldada Transpordiameti kogenud sillaspetsialistid. Ülejäänud linnasisestel Maardu tee osadel pole otseühendust riigiteedega ja seal pole Transpordiametil võimalust ühtselt, kohalikust omavalitsustest otstarbekamalt korraldada teehoidu. 3.6 Ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega Ühtselt saab liiklust korraldada teedel, mis on vahetult omavahel ühenduses. Riigitee tunnustega 0,8 km pikkune sõidutee osa kohalikust Maardu teest on ühenduses olemasoleva riigiteede võrguga tugimaanteega ristmikul tugimaanteega 94, mis on Maardu tee suhtes peatee. Transpordiametil on võimalik alates nimetud ristmikust kuni peale rajatava viadukti ületamist ristmikuni sadamateedega - pääslatesse B ja C - ühtselt ja ühetaoliselt korraldada sõidukite liiklust. Selle Maardu tee 0,8 km pikkuse sõidutee osa riigiteeks võtmisel saab kaaluda lubatud suurima kiiruse suurendamist kuni 70 km/h analoogiliselt kiirusrežiimiga tugimaanteel 94. 3.7 Alternatiivne variant Maardu teelt raskeliikluse ümbersuunamiseks Kogu TEN-T Muuga sadamat ja kavandatavat RB multimodaalset kaubaterminali teenindav raskeliiklus peaks olema võimalik juhtida sadama pääsla A kaudu vahetult tugimaanteele 94 ilma Maardu teed kasutamata. Juba praegu on sadama territooriumil tihe siseteede võrk, mis potentsiaalselt võimaldab sellist kaubavedude korraldamist. Sadamateede ja pääsla A läbilaskevõimekuse arendamisel saaks liikluskorraldusvahenditega suunata rasked kaubaveokid ainult pääslasse A. Juurdepääs Maardu teelt (kohalik tee) Lasti teele (eratee) ja sadama peahoonesse suunduvale teele (eratee) reguleeritakse liikluskorralduslikult nii, et sisse- ja väljasõit sadamasse on lubatud ainult sadamat teenindavatele sõiduautodele ja kaubikutele, sh sadama personalile. Ühtlasi jääksid pääslad B ja C (võimalik et uues asukohas) eriolukorra riskide maandamisel varuvariandiks kogu liiklusele. Sadama põhiliste siseteede ühendus pääslaga A on näidatud joonisel 7. Joonis 7. Muuga sadama territooriumil siseteede ühendus pääsla A kaudu riigiteede võrguga. Alternatiivse variandi realiseerumine eeldab Muuga sadama omaniku sellekohast otsust sadamateede, pääslate ja parklate arendamiseks. Linnavalitsus saaks siis üldplaneeringus näha ette põhimagistraali Maardu tee liikluskorralduse muutmise ristmikel tugimaanteega 94 ja Lasti tee pikendusega ning ühtlasi arendada teeäärset piirkonda rohkem kohalikes huvides. Kui TEN-T Muuga sadama ja RB multimodaalse kaubaterminali vedudeks enam 4462300 Maardu teed ei kasutata, siis sellel kohalikul teel ei ole riigitee tunnuseid. Tegemist võimaliku potentsiaalse lahendusega, mis sõltub ennekõike Muuga sadama omaniku otsusest. Kui otsustatakse siiski sadama liiklust (eriti raskeliiklust) suunata pääsla A kaudu kohalikku Maardu teed kasutamata, siis Maardu tee 0,8 km lõigul langevad ära riigitee tunnused. 3.8 Maardu tee kokkuvõte Maardu linnale kuuluv kohalik 4462300 Maardu tee ei paikne rahvusvaheliste E-teede ja TEN -T teede marsruutidel. Maardu teel ei ole riigitee tunnuseid, v.a Muuga sadama pääslaid tugimaanteega 94 ühendav teeosa. 0,8 km pikkusel sõidutee osal alates ristmikust riigi tugimaanteega 94 Muuga sadama tee kuni ristmikuni TEN-T Muuga sadama B- ja C pääslatesse suunduvate sadamateedega ja kavandataval teeviaduktil üle RB on riigitee ühendusfunktsioon. See maantee tüüpi teelõik võimaldab kaubaveokitele tugimanteelt 94 juurdepääsu TEN-T Muuga sadama pääslatesse B ja C viivatele sadamateedele. Teelõik teenindab olulises mahus linna läbivat raskeliiklust. Seetõttu on sellel 0,8 km pikkusel Maardu tee sõidutee osal koos rajatava viaduktiga riigitee tunnused ja tähtsus riigitee võrgus. Selle teelõiguga kinnisasja riigile üleandmise eelduseks on kinnistu jagamine sõiduteed teenindavaks kinnisasjaks ja kergliiklusteed teenindavaks kinnisasjaks. Joonisel 8 on piiriettepanek. Joonis 8. Piiriettepanek Maardu tee munitsipaalmaa KÜ 44603:001:0063 jagamiseks Maardu teele viadukti ja uue ristmiku ehitamiseks on RB projekti raames vaja eelnevalt juurde võõrandada transpordimaad. Seetõttu tuleb lisaks joonisel 8 näidatud piiriettepanekule arvestada krundijaotuskavaga RB ehitusprojektis. 4. Kallavere tee Kohalik tee 4462069 Kallavere tee asub Maardu linna lääneosas Muuga elamurajoonis. Tee pikkus on teeregistri andmetel 0,896 km. Tee alguspunkt on Maardu linna ja Viimsi valla piiri läheduses kulgeval Muuga teel, mille üleandmist riigile Maardu linn samuti taotleb. Tee kulgeb läbi valdavalt ühepereelamutega linnaosa. Tee lõppeb ristmikul Maardu teega ja Ploomipuu puiesteega. Tee lõpp-punkt on ühtlasi ka lõpp-punktiks Maardu teele, mille üleandmist Maardu linn samuti taotleb. Kallavere tee asukoht on näidatud joonisel 9. Joonis 9. Kohaliku tee 4462069 Kallavere tee asukoht Maardu linnas (sinisega). Maardu linnas paikneb see kohalik tee kahel munitsipaalmaa üksusel tunnustega 44601:002:0315 ja 44601:003:0196. Tegemist asfaltbetoonkattega valgustatud 1+1 sõiduradadega põhitänavaga, mille kõrval kulgeb omaette kergliiklustee. Kergliiklustee üleandmist linn ei taotle. 4.1 Tee tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana Kallavere tee ei ole TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustiku osa. Teel pole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgustikus. 4.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana Kallavere teel pole kokkupuudet ühegi riigiteega. Piirkonnas paikneb rahvusvahelise tähtsusega (TEN-T) Muuga sadam, mis on tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee kaudu ühendatud riigiteede võrguga. Tee algab kohalikult Muuga teelt, mis on jätkumarsruudiks linna põhjapiirilt, Viimsi vallast suubuvale riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee. Maardu linnas kulgev kohalik Muuga tee marsruut jätkub kohaliku teena Viimsi vallas ja kohaliku teena Tallinna linna Pirita linnaosas, kuni suubub riigi kõrvalmaanteele 11608 Vana-Narva mnt. Loetletud kohalike teede lõigud ühendavad Maardu linnas ja Tallinna linnas asulasiseses liiklusruumis jätkumarsruudina kahte kõrvalmaanteed. Kallavere tee hargneb sellelt kahte linna läbivalt marsruudilt, aga teel pole otseühendust riigiteega. Tee ei ühenda riigile olulisi objekte, mistõttu pole tähtsust riigiteede võrgu osana. 4.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal Kallavere tee on linna põhitänav, mis kogub liiklust sinna elamurajoonist suubuvatelt jaotustänavatelt ja tagab linnaosade vahelise liikumise. Iseloomulik on asulasisene liikluskeskkond piirkiirusega 50 km/h. Teel on regulaarne piirkondlik bussiliiklus väljaehitatud bussipeatustega. Maardu Linnavalitsuse kirjas pole liiklusloenduse andmeid Kallavere teel. Kaudselt saab neid siiski tuletada. Linnavalitsuse kirjas on viidatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 2020. aastal koostatud tööle „Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimine. Liiklusuuring“. Liiklusuuringus on Kallavere teega ühenduses oleval Maardu teel keskmine liiklussagedus 4770 sõidukit ööpäevas, nendest autoronge 100. Neid andmeid ei saa paraku otseselt üle kanda Kallavere teele, sest seal kehtivad maksimaalse teljekoormuse piirangud suunavad raskeliikluse teistele marsruutidele. Lisaks sellele on vaadeldaval teelõigul palju ristmikke. Kallavere tee alguspunkti lähistel Muuga tee marsruudil oli kõrvalmaanteel 11254 Muuga tee 2019.a. keskmine liiklussagedus 1890 a/ööpäevas, neist 2% veokeid, 0% autoronge. Ka sellel marsruudil on teisi, liiklussagedust oluliselt mõjutavaid ristmikke. Kuna kõrvalmaantee 11254 liikluses pole autoronge ja veokite osakaal on väike, ei teki Viimsi poolsaare suunalt olulist liikluskoormust Kallavere teele. Tallinna linna suunalt saabuv kaubavedu Muuga sadamasse on liikluskorraldusvahenditega suunatud tugimaantee 94 kaudu. Saab järeldada, et Kallavere teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus raskeliiklus ja linna läbiv liiklus ei moodusta olulist osa. Teel ei ole asulavälisele riigitee liiklusele omaseid tunnuseid. 4.4 Kallavere tee kokkuvõte Kallavere tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osa. Teel samuti puuduvad muude oluliste sihtpunktide ühendamise tunnused. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus raskeliiklus ja läbiv liiklus on väikese osakaaluga. Seetõttu saab väita, et Kallavere teel pole riigitee tunnuseid ning tee võtmine riigiteeks ei ole põhjendatud. 5. Muuga tee Kohaliku tee Muuga tee numbriks on linnavalitsuse kirjas märgitud ekslikult 4460037. Sellise teenumbri on linnavalitsus tegelikult määranud Muuga tee kõrval paiknevale kergliiklusteele nimega Muuga tee - Kallavere kergliiklustee. Sõidukite liiklemiseks ettenähtud Muuga tee nimelist kohalikku teed ei ole linnavalitsus teeregistrisse kandnud, kuigi on andnud teele numbri 4460081. Teeregistris andmete puudumise tõttu on Muuga tee analüüsis kasutatud Maa-ameti veebipõhise kaardirakenduse3 tärkandmeid. Linna läänepiiri läheduses paiknev, linnale kuuluv 4460081 Muuga tee (edaspidi Muuga tee) on jätkumarsruudiks Viimsi vallast Randvere külast algavale riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee. Muuga tee terviktee läbib erinevate tee numbritega Viimsi valla, Maardu linna ja Tallinna linna territooriume. Maardu linna läbides jätkub terviktee 25 m pikkuselt Viimsi vallas kohaliku teena 7840675 Muuga tee ja suubub Tallinna linnas Pärnamäe teele kohaliku teena samuti 7840675 Muuga tee nime all. Muuga tee pikkus Maardu linnas on 1,236 km. See on püsikattega põhitänav, mis paikneb munitsipaalsel transpordimaa üksusel tunnusega 44601:002:0316. Tegemist asfaltbetoonkattega valgustatud 1+1 sõiduradadega põhitänavaga, mille kõrval kulgeb omaette kergliiklustee. Kergliiklustee üleandmist linn ei taotle. Tee keskosal on algpunkt kohalikule teele 4462069 Kallavere tee, mille üleandmist riigile Maardu linn samuti taotleb. Tee asukoht on näidatud joonisel 10. 3 xgis.maaamet.ee/xgis2 Joonis 10. Kohaliku tee 4460081 Muuga tee asukoht (sinisega) 5.1 Tee tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana Muuga tee ei ole TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustiku osa. Teel pole tähtsust rahvusvaheliste teede võrgustikus. 5.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana Muuga tee algab linna põhjapiirilt, olles jätkumarsruudiks põhjasuunast, Viimsi vallast suubuvale riigi kõrvalmaanteele 11254 Muuga tee. Maardu linna ääreala läbiv Muuga tee marsruut jätkub kohaliku teena Viimsi vallas ja seejärel kohalike teedena Tallinna linna Pirita linnaosas. Neist Pärnamäe tee suubub linna piiril riigi kõrvalmaanteele 11608 Vana-arva mnt. Loetletud kohalike teede lõigud paiknevad põhitänavatena asulasiseses liiklusruumis Maardu linnas ja Tallinna linnas. Seetõttu pole Muuga teel riigiteena olulist ühendusfunktsiooni. Piirkonnas paikneb rahvusvahelise tähtsusega (TEN-T) Muuga sadam, mis on ühendatud riigiteede võrgustikuga läheduses paikneva tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee kaudu. Muuga teel puudub riigiteena oluliste sihtpunktide ühendamise funktsioon. 5.3 Liikluse iseloom Muuga tee on linna põhitänav, mis kogub liiklust sinna elamurajoonist suubuvatelt jaotustänavatelt ja teenindab naabrusest - Tallinna linnast ja Viimsi vallast - saabuvat liiklust. Teel on kehtestatud maksimaalse teljekoormuse piirangud raskeliiklusele. Iseloomulik on asulasisene liikluskeskkond piirkiirusega 50 km/h. Teel on regulaarne piirkondlik bussiliiklus väljaehitatud bussipeatustega. Maardu Linnavalitsuse kirjas pole liiklusloenduse andmeid Muuga tee kohta. Muuga tee alguspunktist põhja suunas jätkuval kõrvalmaanteel 11254 Muuga tee oli 2019.a. keskmine liiklussagedus 1890 a/ööpäevas, neist 2% veokeid, 0% autoronge. Neid andmeid ei saa üheselt üle kanda kohalikule Muuga teele, sest marsruudil on palju ristmikke, sh Kallavere teega, mis mõjutavad liiklussagedust. Viimsi vallast linna siseneval kõrvalmaanteel 11254 on liiklusloenduse andmetel autorongide ja veokite osakaal väike. Ka suubuval Kallavere teel pole olulist veoautode liiklust teljekoormuse piirangute tõttu. Muuga teel saavad raskemad sõidukid liigelda vaid linnavalitsuse eriloa alusel. Tallinna linna suunalt saabuv kaubavedu Muuga sadamasse on liikluskorraldusvahenditega suunatud tugimaanteele 94. Eeldatavasti mingi osa Viimsi vallast Maardu linna sisenevast liiklusest suundub peale Maardu linna ja Tallinna linna põhitänavate läbimist riigiteele 11608 Vana-Narva mnt, aga sellekohased arvandmeid pole. Saab väita, et Muuga teel prevaleerib kohalik liiklus, mille koosseisus transiitliiklus Maardu linna suhtes ei moodusta olulist osa. Iseloomulik on asulasisene liikluskeskkond. 5.4 Muuga tee kokkuvõte Muuga tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osa. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide ühendamise funktsioon. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus. Seetõttu saab väita, et Muuga teel pole riigitee tunnuseid ning tee võtmine riigiteeks ei ole põhjendatud. 6. Hindamise aruande kokkuvõte Maardu linnavalitsus on taotlenud kohalike teede 4462300 Maardu tee, 4462069 Kallavere tee ja 4460081 Muuga tee ülevõtmist riigiteeks. Kõik kolm kohalikku teed paiknevad Harju maakonnas, Maardu linna haldusterritooriumil. Ükski teedest ei kuulu TEN-T teede ega E-teede hulka, mistõttu teedel puudub tähtsus rahvusvahelise teena. Need kolm kohalikku teed paiknevad põhitänavatena ühes linnas, ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirkonnas. Teedel puuduvad riiklikult oluliste sihtpunktide ühendamise funktsioonid, v.a 0,8 km pikkune Maardu tee osa Muuga sadama pääslate vahel. Hinnanguliselt on loetletud teede puhul (v.a 0,8 km pikkune Maardu tee osa) tegemist peamiselt sõiduautode, pakiautode ja liinibusside liiklusega asulasiseses liikluskeskkonnas. Muuga sadamaga seotud veokite liiklus on liikluskorraldusvahendite abil piiratud, need suunatakse riigi tugimaanteele 94 Muuga sadama tee. 0,8 km pikkusel kohaliku Maardu tee osal on riigitee tunnused. See sõidutee osa kohaliku teest tagab ühenduse TEN-T Muuga sadama siseteedega kolme pääsla kaudu. Teelõik algab ristmikult tugimanteega 94, mis võimaldab juurdepääsu sadama pääslasse A. Lääne suunas kulgeval, maantee tüüpi teeosal, on asulaväline liikluskeskkond kuni ristmikuni, millelt hargnevad sadamateed pääslatesse B ja C. Riigiteeks võtmise eelduseks on maakorralduslikult uue maaüksuse moodustamine perspektiivse riigitee teenindamiseks ja Maardu linna omandisse jääva omaette kergliiklustee eraldamiseks. Kallavere tee ja Muuga tee ei ole rahvusvahelise teedevõrgu osad. Teedel pole riigiteedena funktsionaalset tähtsust. Teel prevaleerib kohalik asulasisene liiklus, mille koosseisus raskeliiklus ja läbiv liiklus ei moodusta olulist osa. Kokkuvõttes saab väita, et Maardu teel (v.a 0,8 km lõik), Kallavere teel ja Muuga teel pole riigitee tunnuseid ning teid ei saa võtta riigiteeks. Kui otsustatakse korraldada Muuga sadamas kaubavedu ainult mööda sadama siseteid kuni riigi tugiteega ühenduses oleva pääslani A, kohalikku Maardu teed kasutamata, siis Maardu tee 0,8 km lõigul langevad ära riigitee tunnused. Riigimaal paiknevate teede üleandmise ettepanekud Maardu linnale 1.Tee riigi maaüksusel Vana-Narva maantee L6 (KÜ 44604:002:0085). Asukoht Maardu linnas riigiteel 11608 Vana-Narva maantee: Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus Ettepanek teega maaüksusest jagatud osa üleandmiseks Maardu linnale. Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus 2. Tee riigi maaüksusel 1 Tallinn-Narva tee ( KÜ 44605:001:0151). Asukoht Maardu linnas riigitee 11601 Loo-Loovälja ja kohaliku tee ühendusteel: Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus Ettepanek teega maaüksusest jagatud osa üleandmiseks Maardu linnale. Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus 3. Tee riigi maaüksusel Järvekalda tee L3 (KÜ 44605:001:0148). Asukoht Maardu linnas riigitee 11601 Loo-Loovälja läheduses: Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus Ettepanek teega maaüksuse üleandmiseks Maardu linnale. Allikas: Maa-ameti X-Gis kaardirakendus
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel