Riigikantselei 16.11.2021 nr 2-13/21-6770
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Liidu
konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri
2021. a istungil
Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a
istungiks Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad
Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungil“;
2) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu
konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungil“ .
Evelin Kuuse
625 6353
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja november 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a
istungil
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad
Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungil:
1.1 Toetada kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogus üldises lähenemisviisis
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb digiteenuste ühtset
turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, osas.
1.2 Eesti on nõus kompromissi huvides lahendusega, mis võimaldab anda usaldusväärse
teavitaja (isik, kelle poolt tehtud teateid veebiplatvormidele ebaseadusliku sisu
mahavõtmiseks peab platvorm käsitlema eelisjärjekorras) staatuse ka ametiasutusele,
kuivõrd sellega võimaldatakse teistele liikmesriikidele vajalik paindlikkus.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungil
Eesti seisukoht antakse Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungi
päevakorras oleva Euroopa Komisjoni poolt 15. detsembril 2020. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
digiteenuste määruse ja direktiivi 2000/31/EC (COM(2020) 825) muutmise eelnõu (digiteenuste õigusakt)
kohta. Digiteenuste õigusakti ajendiks on vajadus kaasajastada Euroopa Liidus veebipõhistele
vahendusteenuste osutajatele kohalduvat õigusraamistikku, et tagada teenusesaajate turvalisus ja
põhiõiguste parem kaitstus veebis ning vähendada liikmesriikide poolt vahendusteenuse osutajatele
kehtestatud reeglite killustatust.
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist, kuna digiteenuste õigusakt aitab tõhusamalt tõkestada
ebaseadusliku veebisisu levikut ning tagada teenusesaajate turvalisus ja põhiõiguste parem kaitstus veebis.
Ühtlasi võtab eelnõu arvesse väga suurte digiplatvormide olulist rolli ühiskondliku arutelu kujundamisel ning
nende platvormide poolt kujutatud võimalikke riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele,
rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule, mistõttu on nendele platvormidele eelnõuga ette nähtud
ulatuslikud nõuded ning kehtestatud tõhustatud järelevalvemehhanism.
Eesti on eelnõu läbirääkimiste käigus suutnud koostöös samameelsete liikmesriikidega mitmeid enda väga
olulisi positsioone kaitsta. Digiteenuste õigusakt on maksimumharmoniseeriv ning liikmesriikidel ei ole
võimalik õigusaktiga reguleeritud valdkondades siseriiklikult eriregulatsioone kehtestada, mis vähendab EL
siseturu killustatust ning soodustab teenuste piiriülest liikumist. Samuti on digiteenuste õigusaktis säilitatud
e-kaubanduse direktiivis sätestatud infoühiskonna teenuseosutajate aluspõhimõtted, sealhulgas päritoluriigi
põhimõte, kuigi mitmed liikmesriigid soovisid järelevalvepädevuste andmist ka teenuseosutaja sihtkohariigile.
Digiteenuste õigusaktis on säilinud ka teenuseosutajate piiratud vastutuse ja üldise sisu jälgimise kohustuse
kehtestamise keelu põhimõtted.
Kuigi Eesti saavutas läbirääkimiste käigus enda olulisemad eesmärgid, jäi Eesti ideaalpositsioon saavutamata
ühes seisukohapunktis, mis puudutab usaldusväärsete teavitajate määramist. Eesti muude seisukohtadega
on õigusakti läbirääkimiste käigus ka arvestatud, mistõttu peame oluliseks toetada kokkuleppe saavutamist
üldises lähenemises ning seetõttu peame täpsustama Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil heaks
kiidetud seisukoha.
Seetõttu toome seisukohtades välja järgmist:
1. Toetada kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogus üldises lähenemisviisis Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega
muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, osas.
2. Eesti on nõus kompromissi huvides lahendusega, mis võimaldab anda usaldusväärse teavitaja (isik,
kelle poolt tehtud teateid veebiplatvormidele ebaseadusliku sisu mahavõtmiseks peab platvorm
käsitlema eelisjärjekorras) staatuse ka ametiasutusele, kuivõrd sellega võimaldatakse teistele
liikmesriikidele vajalik paindlikkus.
Seletuskiri
Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite
nõukogul 25.-26. novembril 2021. a
Euroopa Liidu (edaspidi EL) konkurentsivõime nõukogu eesmärk on pidada 25. novembril EL
siseturu- ja tööstusministrite arutelu Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise üle ja
saavutada kokkulepe üldises lähenemisviisis EL digiteenuste määruse ja EL digiturgude määruse osas.
26. novembril on kavas kosmoseministrite poliitiline mõttevahetus uue kosmosetööstuse pikaajalise
kestliku arengu ja rahastamise osas, kiidetakse heaks kosmosevaldkonna alased nõukogu järeldused ja
eesistuja aruanne kosmoseliikluse korraldusest.
Muude päevakorrapunktide all annab eesistuja ülevaate hetkeseisust Eesmärk 55 paketi, äriühingute
kestlikkusaruandluse direktiivi eduaruande, tarbijakrediidi eduaruande ja EL üldise tooteohutuse
määruse ja masinamääruse osas. Euroopa Komisjon annab teavet 2021 iga-aastasest ülevaatest VKEde
saadikute võrgustikult ja Tööstusfoorumi tööst, eesistuja annab teavet erinevatest kohtumistest:
REACH kohtumisest Brdos 9. novembril 2021. a ja EL Next Generation innovaatorite üritusest -
Sloveenia ja investeeringud (Ljubljana, 26.-27. oktoober 2021. a), ning järgmine EL eesistujamaa
Prantsusmaa tutvustab oma töökava siseturu ja tööstuse valdkonnas. Kosmose valdkonna osas annavad
eesistuja ja komisjon ülevaate ELi kosmosepõhise ülemaailmse turvalise sidesüsteemi loomisest ja
Prantsusmaa uue eesistujariigina annab ülevaate oma tööprogrammist kosmose valdkonnas. Ülevaates
on pikemalt käsitletud kohtumise arutelupunkte.
Kohtumisel esindab 25. novembril Eestit Eesti alalise esinduse EL juures asejuht Marten Kokk ja 26.
novembril ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse (
[email protected], 6256353);
majandusarengu osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias (
[email protected], 6256 341);
majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran (
[email protected], 6397649)
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna digimajanduse nõunik Maarja Mere
(
[email protected], 7153419) ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse
valdkonnajuht Marie Allikmaa (
[email protected], 715 1764) ja Justiitsministeeriumi
õiguspoliitika osakonna uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg
(
[email protected], 5200197). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving (
[email protected], 6256319) ja Sille Kraam
(
[email protected], 6256495).
SISETURG, TÖÖSTUS
25. november 2021. a
1. Euroopa Liidu digiteenuste määrus
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte
Eesistuja soovib saavutada eelnõu osas EL Nõukogus üldise lähenemisviisi.
Euroopa Komisjon esitas 15. detsembril 2020. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu digiteenuste määruse
ja direktiivi 2000/31/EC (COM(2020) 825) muutmise eelnõu (digiteenuste õigusakt, edaspidi DSA).
Sellega kaasajastatakse ELs veebipõhistele vahendusteenuste osutajatele kohalduvat
õigusraamistikku, et tagada teenusesaajate turvalisus ja põhiõiguste parem kaitstus veebis ning
vähendada liikmesriikide poolt vahendusteenuse osutajatele kehtestatud reeglite killustatust. Määruse
1
eesmärgid on ebaseadusliku veebisisu leviku tõhusam tõkestamine, digiteenuste kasutajate sõna- ja
teabevabaduse parem kaitstus ja digiteenustele kohalduvate nõuete ühtlustamine ELs.
Eelnõu on arutatud konkurentsivõime ja kasvu töörühmas. Enim keskenduti päritoluriigi põhimõttele
(see tähendab, et teenuse osutaja peab oma tegevuses järgima päritoluriigi reegleid) sh selle
rakendamisele järelevalve küsimustes, vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ning platvormide
hoolsuskohustustele sõltuvalt platvormide suurusest. Viimaste arutelude pinnalt võib eeldada, et
eesmärk jõuda nõukogus eelnõu suhtes kokkuleppele saavutatakse ühehäälselt hoolimata sellest, et on
ka kriitilisemaid noote, nt tarbijakaitse taseme osas. Seejärel soovib eesistuja alustada kolmepoolsete
läbirääkimistega Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Eesti plaanib eelnõu toetada. Eelnõu vastab
Eesti huvidele ning on suures plaanis kooskõlas esialgsete Vabariigi Valitsuses 01. aprillil 2021. a
kinnitatud seisukohtadega. Kompromissi huvides nõustub Eesti tegema järeleandmise oma senises
seisukohas seoses usaldusväärsete teavitajatega.
Eesti seisukoht ja selle põhjendus
1. Toetada kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogus üldises lähenemisviisis Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt)
ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, osas.
2. Eesti on nõus kompromissi huvides lahendusega, mis võimaldab anda usaldusväärse teavitaja (isik,
kelle poolt tehtud teateid veebiplatvormidele ebaseadusliku sisu mahavõtmiseks peab platvorm
käsitlema eelisjärjekorras) staatuse ka ametiasutusele, kuivõrd sellega võimaldatakse teistele
liikmesriikidele vajalik paindlikkus.
Eesti toetab üldise lähenemisviisi vastuvõtmist. Digiteenuste õigusakt aitab tõhusamalt tõkestada
ebaseadusliku veebisisu levikut ning tagada teenusesaajate turvalisus ja põhiõiguste parem kaitstus
veebis. Eelnõu võtab arvesse väga suurte digiplatvormide olulist rolli ühiskondliku arutelu
kujundamisel ning nende platvormide poolt kujutatud võimalikke riske ebaseadusliku sisu
levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule, mistõttu on nendele
platvormidele eelnõuga ette nähtud ulatuslikumad nõuded ning kehtestatud tõhustatud
järelevalvemehhanism.
Eelnõu praegusel kokkulepitaval kujul vastab põhijoontes Eesti Vabariigi Valitsuse senistele
seisukohtadele. Eesti on eelnõu läbirääkimiste käigus suutnud koostöös samameelsete
liikmesriikidega mitmeid olulisi positsioone kaitsta. Digiteenuste õigusakt on
maksimumharmoniseeriv ning liikmesriikidel ei ole võimalik õigusaktiga reguleeritud valdkondades
siseriiklikult eriregulatsioone kehtestada, mis vähendab EL siseturu killustatust ning soodustab
teenuste piiriülest liikumist. Samuti on digiteenuste õigusaktis säilitatud e-kaubanduse direktiivis
sätestatud infoühiskonna teenuseosutajate aluspõhimõtted, sealhulgas päritoluriigi põhimõte, kuigi
mitmed liikmesriigid soovisid järelevalvepädevuste andmist ka teenuseosutaja sihtkohariigile (selle
asemel on väga suurte platvormide puhul järelevalvepädevus tulevikus Euroopa Komisjonil, mis on
meile sobiv lahendus). Digiteenuste õigusaktis on säilinud ka teenuseosutajate piiratud vastutuse ja
üldise sisu jälgimise kohustuse kehtestamise keelu põhimõtted. Hoolimata aruteludest EL Nõukogus,
ei ole õigusaktis kehtestatud erinevat liiki ebaseadusliku sisu eemaldamisele või juurdepääsu
piiramisele sisuliikide üleseid korralduste täitmise tähtaegasid, mis ei olnud Eesti hinnangul
horisontaalses õigusaktis mõistlik ega proportsionaalne.
Eesti seisukohtadest lähtudes on oluline ka see, et mikro- ja väikeettevõtjatest digiplatvormidele
kehtivad vähendatud hoolsuskohustused. Samuti arvestati Eesti ettepanekutega vaidluste kohtuvälise
lahendamise mehhanismi osas, mille tulemusel sobitub loodav vaidluste kohtuvälise lahendamise
2
raamistik Eesti õigussüsteemi. Tagatud on selliste organite sõltumatus ning organi otsused ei ole
siduvad täitedokumendid.
Kuigi Eesti saavutas läbirääkimiste käigus enda olulisemad eesmärgid, jäi Eesti ideaalpositsioon
saavutamata ühes konkreetses seisukohapunktis, mis puudutab usaldusväärsete teavitajate
määramist. Usaldusväärne teavitaja on ebaseadusliku sisu osas pädevusi omav ametiasutus/MTÜ,
kelle teavitustele peaksid platvormid reageerima prioriteetsena. Vabariigi Valitsuse seisukohtades
1.11. sätestati, et Eesti toetab usaldusväärsete teavitajate staatuse kehtestamist, kuid ei pea selle rolli
võimaldamist ametiasutustele põhjendatuks. Avaliku sektori üksustele usaldusväärse teavitaja rolli
määramine tähendab, et põhimõtteliselt saab ametiasutus saata teenuseosutajale nii mittesiduvaid
teavitusi kui ka väljastada siduvaid korraldusi. Leidsime, et korralduste väljastamise õigusega
ametiasutused ei tohiks teenuseosutajale delegeerida sisu ebaseaduslikkuses veendumise kohustust ja
vastutust. Ühtlasi koormaks see põhjendamatult teenuseosutajat ega tagaks ebaseadusliku sisu tõhusat
eemaldamist. Meie ettepanek ei leidnud töögrupis toetust, kuna teenuseosutajate ja liikmesriikide
ametiasutuste, sh õiguskaitseorganite vahel toimib täna operatiivne koostöö ebaseadusliku tegevuse
ennetamiseks paljudes liikmesriikides ning liikmesriigid ei soovinud seda digiteenuste määrusega
pärssida.
Kuivõrd peame määrusega edasiliikumist oluliseks ning arvestades, et ülejäänud küsimustes vastab
määruse tekst Vabariigi Valitsuse seisukohtadele, soovime usaldusväärse teavitaja osas senist
seisukohta muuta ning mitte enam välistada usaldusväärse teavitaja staatuse andmise võimalust
avaliku sektori asutustele.
Arutelul lähtutakse muus järgmistest seisukohtadest:
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb digiteenuste ühtset
turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ kohta (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil).
2. Euroopa Liidu digiturgude määrus
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte
Eesistuja soovib saavutada eelnõu osas EL Nõukogus üldise lähenemisviisi.
Digiturgude õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb konkurentsile
avatud ja õiglaseid turge digisektoris (Digital Markets Act, edaspidi DMA). Õigusaktiga kehtestatakse
täiendavad kohustused suurtele platvormiteenuse pakkujatele, kes tegutsevad digiturgudel oluliste
sisule juurdepääsu kontrollijatena (nö väravahoidja). Väravahoidjate pakutavate platvormide
(operatsioonisüsteemid, sotsiaalmeediaplatvormid, äpipoed ning osad suured e-kaubanduse
platvormid) kaudu teostatakse suur osa digikeskkonna tehingutest, mistõttu äri- ja lõppkasutajad
sõltuvad neist, et pakkuda või tarbida erinevaid digikeskkonna kaudu pakutavaid tooteid ja teenuseid.
Väravahoidjatel on võimekus suunata, kas ja millistel tingimustel saavad äri- ja lõppkasutajad
ligipääsu digiturgudele, ning neil on seeläbi võimalik rakendada meetmeid ja kehtestada reegleid, mida
turuosalised ei saa vältida. DMAga kehtestatakse väravahoidjatele reeglid, millega piiratakse nende
võimalusi rakendada ebaõiglasi ning konkurentsi piiravaid äripraktikaid.
Eelnõu tuli välja 15. detsembril 2020. a ning seda on arutatud põhjalikult EL Nõukogu
konkurentsiõiguse töögrupis. Oluliste küsimustena kerkisid läbirääkimiste käigus eelnõu
harmoneerituse tase, väravahoidja võimalused võtta meetmeid oma süsteemide turvalisuse tagamiseks,
koondumiste kontrolli võimalikud erireeglid ning uute kohustuste lisamise võimalus tulevikus.
3
Tõenäoliselt jõutakse eelnõu osas nõukogus kokkuleppele, kuivõrd eelnõu sai 10. novembri 2021. a
Coreperis ühehäälse toetuse. Eesistuja plaanib üldise lähenemisviisi saavutamise järel alustada
kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Eesti plaanib eelnõu toetada, tekst
vastab Vabariigi Valitsuse poolt 1. aprillil 2021. a kinnitatud seisukohtadele.
Eesti seisukoht ja selle põhjendus
Eesti toetab eelnõu osas üldise lähenemisviisi saavutamist EL Nõukogus.
Lõplik kompromisstekst vastab Eesti huvidele, mis on väljendatud Vabariigi Valitsuse seisukohtades.
Eestile on oluline, et DMA saavutaks võimalikult ulatusliku harmoniseerituse, hoidmaks ära
killustatuse liikmesriikide digiturgude seadusandluses. Nõukogu läbirääkimiste tulemusel on
harmoniseerimise ulatust isegi laiendatud.
Soovisime, et määrusega kehtestatavad kohustused ei piiraks selliseid väravahoidja tegevusi, mis on
vajalikud kaitsmaks väravahoidja platvormil äri- ja lõppkasutajate vahelise suhtluse usaldusväärsust,
turvalisust, kasutajate andmeid või isikuõigusi. DMA piirab väravahoidjate võimalust otsustada, kes
ja millisel viisil nende teenuseid kasutada saavad. Näiteks suured operatsioonisüsteemide pakkujad ei
tohi DMA tulemusel piirata kolmandatel osapoolte õigust pakkuda väravahoidja operatsioonisüsteemi
kaudu oma äpipoode. Sellised piirangud võivad vähendada väravahoidja võimalusi võtta meetmeid
oma süsteemide turvalisuse tagamisel. Kuigi Eesti hinnangul oleks võinud turvalisuse ja privaatsuse
kaitses minna kaugemale, tehti läbirääkimiste tulemusel siiski teksti olulisi täiendusi. Eelkõige
kehtestati väravahoidjatele õigus võtta täiendavaid meetmeid turvalisuse tagamiseks, samuti on
laiendatud nn regulatiivse dialoogi mehhanismi, mille raames saavad väravahoidjad koostöös
komisjoniga täpsustada, kuidas tagada väravahoidja kohustuste nõuetekohane täitmine .
Muud läbirääkimistel saavutatud olulised arengud DMAs, mis vastavad Eesti seisukohtadele:
- eelnõus hoidutakse koondumiste kontrolli erireeglistiku kehtestamisest digisektori
koondumistele, mida mõned liikmesriigid soovisid;
- tasakaalukam ja õigusselgem lahendus uute kohustuste lisamisel ja DMA tulevikukindluse
tagamisel, ka loodi mehhanism iganenud kohustuste DMAst eemaldamiseks;
- täpsustati komisjoni ja liikmesriikide asutuste koostööd ning laiendati nõuandekomitee rolli,
kaasates nõuandekomitee regulatiivse dialoogi tulemusel tehtavate otsuste vastuvõtmisesse;
- koostati õigusselguse huvides määruse lisa, mis selgitab metoodikat hindamaks lõpp- ja
ärikasutajate arvu platvormil.
Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest:
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse COM(2020) 842, mis käsitleb
konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 1. aprilli 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. aprilli
2021. a istungil).
3. Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamine
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte
Eesmärgiks on poliitiline arutelu.
Taaste- ja vastupidavusrahastu osas on Euroopa Komisjoni info järgi kinnitatud 22 riiklikku plaani
(sealjuures ka Eesti plaan) kogumahus 446 miljardit eurot aastani 2026, kõigis on kliimaeesmärkide
4
saavutamiseks panustatud rohkem (43%) kui nõutud 37%. Siiski on selge, et soovitud eesmärkideni
jõudmiseks on vaja lisainvesteeringuid. Komisjon on teinud ülevaate rahvuslikest plaanidest:
olulisemateks valdkondadeks on kestlik mobiilsus, energiaefektiivsus ja puhta energia lahendused.
Komisjoni hinnangul on vajalik kiire tegutsemine oskuste edendamisel; VKEdele meetmete
suunamisel, mis aitaks neil kohaneda ja teha vajalikud ümberkorraldused. Olulised on ka piiriülesed
ja koostööprojektid.
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on kavas suunata
üle 600 miljoni euro. Eesti taastekava rohevaldkonna investeeringute üks peamistest sihtrühmadest on
ettevõtjad – rahastust on plaanis toetada ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi (ettevõtete
rohefond mahuga 100 miljonit eurot) kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate
kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate
kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Samuti soovime toetada korterelamute
ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid, tugevdada elektrivõrku, kasvatada
tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmist ja viia ellu energiasalvestuse pilootprojekte.
Digipöörde saavutamiseks soovime toetada koos digioskuste arendamisega investeeringuid ettevõtete
protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, ehitussektori e-platvormi loomist ning sellega
seotud innovaatiliste digilahenduste prototüüpimist. Samuti plaanime viia ettevõtjatele ja kodanikele
suunatud avalikud digiteenused uuele arengutasemele – sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks,
parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagada digiriigi
pilvetaristu kestlikkus. Toetatakse ka nn viimase miili internetiühenduse kättesaadavust
turutõrkepiirkondades.
Eesistuja on ministrite arutelu suunamiseks ette valmistanud järgmised küsimused:
1. Milliseid väljakutseid näevad ministrid ette riiklike taastamis- ja vastupidavuskavade elluviimisel
ning kuidas tagada, et riiklike taastamis- ja vastupanuvõimekavade elluviimine aitaks kaasa
tööstuslike ökosüsteemide taastumisele?
2. Kuidas kasutada Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastut ja muid ELi fonde ja meetmeid ELi
väärtusahelate tugevdamiseks roheliseks ja digitaalseks üleminekuks, võttes arvesse praegust
tarnepuudust pooljuhtide, toorainete ja kõrgete energiahindade valdkonnas?
Eesistuja küsimuste osas lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest
1. EL tööstuse strateegilise sõltuvuse vähendamiseks väikesest arvust kolmandatest riikidest tuleb
võtta sihipäraseid meetmeid. Kriitiliste tööstusharude vastupanuvõime suurendamiseks
toetame Euroopa ühishuvides olevate projektide elluviimist, tagades samas EL
kaubanduspoliitika avatuse, ausa konkurentsi ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete
ligipääsu tarneahelatele. Toetame Euroopa Liidu riigiabireeglite ülevaatamist ja peame
oluliseks ka Euroopa Liidu vahendite suunamist Euroopa ühishuvides olevate projektide
rakendamisele kaasaaitamiseks.
Selgitus: Peame oluliseks taasterahastuga edendada EL majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset
ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja
majanduse kasvupotentsiaali. Taasterahastu osas soovime, et kogu taaste- ja vastupidavusrahastu
rakendusskeem ja suhtlus liikmesriigi ja komisjoni vahel oleks lihtne ja selge ning tulemuste juhtimise
ja saavutamise eesmärgiga ei loodaks põhjendamatut halduskoormust. Eraldi võib välja tuua, et Eestil
on unikaalne haruldaste muldmetallide tootmise võimekus tuuleenergia ja autotööstuse
energiasalvestuse jaoks, kuid selle rakendamiseks on rahastamine väga keeruline. Seetõttu tuleks leida
võimalusi rahastuse paindlikkuseks ja lihtsustada rahastuse kombineerimist, et luua ELile
konkurentsieeliseid. Ka Cleantech ettevõtete rahastusele ligipääs vajab lahendust, sest nende
investeerimisvajadused on suured.
5
Ülemaailmses konkurentsis talentide ligimeelitamiseks ja võimestamiseks peab EL
suurendama investeeringuid oskustesse, et elukestev õpe saaks reaalsuseks. Tööstussektori,
sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja
digitaalmajandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja
võimendada haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi nii
juhtidele kui ka töötajatele.
Selgitus: Oskuste arendamine aitab edukamalt kaksikpööre ellu viia. Eesti taastekavaga on kavas
toetada 10 miljoni euroga digipööret toetavate oskuste arendamist ja 15 miljoni euroga rohepööret
toetavate oskuste arendamist.
2. Peame oluliseks EL ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning EL
strateegiliste sõltuvuste vähendamist, mida on võimalik saavutada Euroopa Komisjoni
ökosüsteemide põhise lähenemise ning EL liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö
tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames.
Selgitus: Oluline on edendada teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni institutsioonide, ettevõtete ja
idufirmade koostööd ja sünergiat. Taastekava vaates on oluline taastuvatele energiaallikatele ja uutele
rohetehnoloogiatele keskendumine. Digitaliseerimise vaates parandavad reaalaja andmelahendused
väärtusahelas vahetatava teabe kvaliteeti. Kvaliteetsemad andmed aitavad ettevõtetel tõhusamalt
tegutseda: kasutada uusi prognoosimeetodeid, optimeerida tegevuskulusid ja teha usaldusväärsemaid
tõenduspõhiseid otsuseid.
Peame oluliseks Euroopa Liidu mikroelektroonika väärtusahela fookus laiendada tervele
elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide potentsiaali
väärtusahela komponentide loomisel, mis on eelduseks Euroopa strateegilise sõltumatuse
saavutamisel digitehnoloogiate vallas ja toetab rohepööret.
Iga-aastases ühtse turu aastaaruandes on elektroonikatööstuse väärtusahela kirjelduses keskendutud
kiipide tootmisele, muud väärtusahela osad (trükkplaadid, tootmisteenused jm) on välja jäetud. Samas
on EL sõltuvus impordist nendest osade suhtes märkimisväärne. Eestis on toimiv elektroonikatööstus,
mis koosneb nii originaalseadmete tootmise kui tootmisteenuste firmadest ja ekspordib ligi 2 miljardi
euro eest elektroonikat. Seetõttu tuleks EL mikroelektroonika väärtusahela fookus laiendada tervele
elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades liikmesriikide võimekust väärtusahela komponentide
loomisel.
Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest:
- Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a
Vabariigi Valitsuse istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 9. detsembri 2019. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa
kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud
19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi
Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil
ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. juuli 2020. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri
2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja
EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil);
- Eesti taaste- ja vastupidavuskava (heaks kiidetud 17. juuni 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil
ning Euroopa Komisjon andis kavale heakskiidu 5. oktoobril 2021.a);
- Eesti seisukohad transpordistrateegia „Säästev ja arukas liikuvus“ kohta (heaks kiidetud
Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2021. a istungil, kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade
komisjonis 19.03.2021. a);
6
- 11. juunil 2020. a Vabariigi Valitsuse poolt ning 29.06.2020 Riigikogu poolt heaks kiidetud
seisukohtadest alternatiivkütuste direktiivi ülevaatamise vajaduse avaliku konsultatsiooni
kohta;
- Ettepanekud majanduse elavdamiseks pärast COVID-19 viirusest põhjustatud tervisekriisi (3.
septembri 2020. a Valitsuskabineti memorandum);
- Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (heaks
kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2020. a istungil, Vabariigi Valitsus esitas "Teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035" eelnõu 2.11.2020
Riigikogule arutamiseks).
KOSMOS
26. november 2021. a
4. Kosmos igaühele
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk
Nõukogu järelduste heaks kiitmine
Järeldused järgivad nõukogu 28. mai 2021. a järeldusi „Uus kosmos1 inimestele”, rõhutades
uue kosmose tähtsust liidu uuendusliku, vastupidava ja konkurentsivõimelise kosmosesektori
jaoks ning kutsudes komisjoni ja ELi kosmoseprogrammi agentuuri (EUSPA) üles edendama
tegevuskava kaudu kosmoseteenuste kasutuselevõttu.
Järeldustes tunnistatakse EL kosmoseprogrammi sotsiaal-majanduslikku kasu Galileo ja
Copernicuse teenuste rakenduste kaudu ja märgitakse, et Euroopa kosmosesektori
tööstusvõimsus on jaotunud ebaühtlaselt. Samuti tunnistatakse, et nn „Uus kosmos“ (New
Space) muudab kosmoseökosüsteemi tööstuslikke ärimudeleid, avaldades mõju Euroopa
tööstuse konkurentsivõimele; samuti aitab „Uus kosmos“ kaasa uute uuenduslike tehnoloogiate
arendamisele ja toob kasu erinevatele sektoritele ja toob uusi ärivõimalusi kõikides
liikmesriikides. Järeldustes tunnistatakse, et Euroopa kosmoseökosüsteem on mitmekesine ja
eri liikmesriikides on erinev kosmosevõimsus; seega uue kosmosevaldkonna põhjustatud
muutuste tõttu kosmosesektoris võivad ka tärkava kosmosealase suutlikkusega liikmesriigid
anda oma panuse kosmosetehnoloogiate ja -rakenduste arendamisse. Rõhutatakse, et ELi
kosmosesektori investeeringutest saadava kasu maksimeerimiseks peaksid kõik sidusrühmad
(suured süsteemiintegraatorid, idufirmad, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted
ja teadusasutused) saama kasu olemasolevatest võimalustest ning osalema kosmosesektori ja
sektoritevaheliste turgude arendamisel ja innovatsioonis. Järeldustes tunnistatakse ka kosmose
rolli kliimamuutuse ulatuse ja selle negatiivsete mõjude leevendamise näitamisel.
Eesti seisukoht
Eesti nõustub nõukogu järelduste heaks kiitmisega.
5. Kosmoseliikluse korraldus
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk
Eesistuja aruanne
1
„Uus kosmos“ (ingl k New Space) on termin, mis viitab kosmosesektori hiljutisele kommertsialiseerumisele ehk
eraettevõtete kiiresti kasvavale rollile kosmosetööstuses ja eri kosmoseteenuste pakkumisel.
7
Eesistuja teeb lühiülevaate kosmoseliikluse haldusega seotud aruandest. Kosmosesektor areneb
uue paradigma suunas, mida iseloomustab kosmosetegevuse intensiivistumine kogu maailmas,
uute kontseptsioonide, osalejate, tehnoloogiate, uute toimimisviiside ja ohutuskriitiliste
ülesannete esile kerkimine. Kuigi uuenduslikud tehnoloogiad ja teenused toovad suurt kasu
ühiskonnale, on need väljakutseks kosmose pikaajalisele kestlikkusele. Nimelt on arengute
tagajärjeks kosmoseliikluse, kokkupõrkeriskide ja kosmoseprügi kasv, mis seab väljakutse
kosmosetegevuse ohutusele ja kosmosele juurdepääsule. Seega peab eesistujamaa oluliseks, et
EL töötaks välja oma seisukohad kosmoseliikluse korraldamise kohta, et olla eestkõneleja
teistel foorumitel ja aruteludes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Eesti seisukoht
Eesti võtab eesistuja aruande teadmiseks.
6. Uue kosmosetööstuse pikaajaline kestlik areng ja rahastamine
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk
Poliitiline mõttevahetus
Eesistuja toob aruteludokumendis välja, et uus kosmosetööstus hõlmab kosmosesektori uusi
innovatsioonilahendusi ja ärimudeleid. Kuigi kosmosesektori taga olid hiljuti peamiselt
institutsioonilised turud, on uutel osalejatel, sealjuures eraettevõtetel, (keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel, VKEdel, kasvufirmadel ja idufirmadel ning uutel kasutajatel), üha
olulisem roll. See suundumus soodustab innovatsiooni, muude kui kosmosesektorite suuremat
vastastikust täiendavust kosmosetehnoloogiaga ning uute rakenduste ja valdkondade tekkimist, kus
kosmoseandmeid kasutatakse. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, VKEd, kasvufirmad ja
idufirmad saavad kasutada ära võimalusi erinevates sektorites, nagu toiduga kindlustatus,
kasvuhoonegaaside seire, kommunaalteenused või juurdepääs taastuvenergiale. Lisaks muutustest
tulenevatele võimalustele tekitavad need ka küsimusi seoses võimalike mõjudega, sest järjest suureneb
satelliitide arv, mille uue kosmosetööstuse osalejad on kosmosesse viinud.
Eesistuja peab oluliseks uue kosmosetööstuse kestlikku arengut, sest Maa orbiidi keskkond on piiratud
ressurss, mida kasutab üha rohkem riike, rahvusvahelisi organisatsioone ja valitsusväliseid üksusi.
Kosmoseprügi levik, kosmosetoimingute kasvav keerukus ja suurte satelliitide kogumite tekkimine
suurendavad kosmoseobjektide kokkupõrgete ja häirete ohtu, mis mõjutavad kosmosetegevuse
kestlikkust pikas perspektiivis. Kosmos on tulevaste põlvkondade jaoks tähtis ja EL peaks püüdlema
kosmosetegevuse pikaajalise kestlikkuse poole ning säilitama võrdse juurdepääsu kosmosest
saadavale kasule ja selle kasutamisele rahumeelsetel eesmärkidel, et rahuldada praeguste ja tulevaste
põlvkondade vajadusi.
Uus kosmosetööstus hõlmab uute turgude loomist. Selleks on vaja institutsionaalsete klientide toetust
ja ka rahastamist, et arenevale eraturule sobivad tingimused luua. USAs on teada näiteid
märkimisväärsete riigihankelepingutega toetatud edukatest eraalgatustest ja seetõttu suudeti
laienemistesse riskikapitali kaasata. Kuigi Euroopal on piisavalt riskikapitali näiteks IKTsse ja
internetti tehtavate investeeringute jaoks, ei ole kosmoseettevõtted veel tõestatud kasumlik
investeerimiseesmärk. Liikmesriikide kombineeritud rahastamisvahendid, InvestEU, CASSINI Seed
and Growth Funding Facility ja Euroopa Investeerimisfond meelitavad ligi rohkem erasektori
riskikapitalifonde, et luua kosmosele keskenduvaid investeerimisfonde ja investeerimisvõimalusi.
Investeerimisvalmiduse saavutamiseks peavad idufirmad suurendama oma turujõudu ja vähem
toetuma avaliku sektori klientidele. Kuna investeeringud põhivarasse on paljude kosmosega seotud
ettevõtjate jaoks suured, saavad nad muutuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks oma
kliendibaasi suurendamisega, et paremini katta oma kapitali- ja tegevuskulusid. Uue kosmosetööstuse
areng on üks ELi peamisi prioriteete ning vastuseks sellele on komisjon käivitanud CASSINI algatuse.
8
Eesistuja on ministrite arutelu suunamiseks ette valmistanud järgmised küsimused:
1. Millised on ministrite seisukohad uue kosmosetööstuse pikaajalise kestliku arengu saavutamise
vahendite suhtes?
2. Mil määral ja mil viisil on rahaline toetus uuele kosmosetööstusele mõistlik või vajalik, eriti VKEde
ja idufirmade puhul? Kuidas saavad liikmesriigid aidata parandada kosmosega seotud ettevõtete
juurdepääsu kapitalile?
Ministrite arutelul lähtume järgnevatest seisukohtadest:
1. Kestliku kosmosevaldkonna arengu tagamiseks ja Euroopa Liidu liikmesriikide huvide
kaitseks kosmoses peavad liikmesriigid tegelema kosmoseliikluse korraldamise
reguleerimisega ja vastavate rakenduste arendamisega. Euroopa kosmosesektori
juhtpositsiooni säilitamiseks tuleb välja töötada uus ühtne lähenemine kosmoseliikluse
juhtimisele, mis käsitleb praeguseid ja tulevasi operatsiooniriske. Oluline on Euroopa Liidu
liikmesriikide koostöö, et tõsta Euroopa kosmose valdkonna ja kosmosetööstuse
konkurentsivõimet.
Selgitus: Kosmosesektori kestlik areng on oluline teema, millele nii liikmesriigid kui EL tervikuna
rohkem rõhku pöörama peab. Eesti on näiteks arendamas riikliku kosmoseseadust, et kosmosetegevusi
tõhusalt reguleerida ja nii tagada kestlik kosmose kasutamine.
Eesti on võtnud selge suuna kosmose küberturbe teemal. 2021. novembris korraldasime ka esimese
selle valdkonna konverentsi, et kosmoseküberturvalisuse kogukonda ehitada ja arendada ning
rakendada tehnoloogiaid, et tagada kosmoseteenuste osutamise järjepidevus. Eesti ettevõtted
arendavad täna kosmose küberturbeharjutusi, et satelliidioperaatorid saaksid harjutada keeruliste
olukordade lahendamist.
Oluline on lahendada ka kosmoseliikluse korraldamine. EL võiks olla siin üks teerajajaid, sest oleme
harjunud suuri väljakutseid riikidevahelises koostöös lahendama. EL saaks olla ühtse EL poliitika
arendamise eestvedajaks, arendama standardeid ja reegleid. Kuidas registreerida kosmoseobjekte ja
kuidas toimub kosmoseobjektide käitlemine. Eesti saab panustada siin oma e-riigi oskusega – kuidas
vahetada turvaliselt andmeid erinevate osapoolte vahel ning oleme valmis kosmoseliikluse
korraldamisel andmevahetusplatvormi arendama.
Euroopas on EL kosmoseprogramm ja aktiivne nn uue kosmose sektor, kes ehitavad kanderakette või
rajavad kaasaegset taristut orbiidile. Kosmosesüsteemid, sealhulgas ELi kosmoses kasutatavad
juhtprogrammid, võimaldavad põhiteenuseid, millel on märkimisväärne mõju meie majandusele ja
igapäevaelule. Seetõttu tuleb kaitsta kriitilist Euroopa kosmosetaristut kokkupõrgete, sidehäirete ja
küberintsidentide eest.
2. Eesti jaoks on oluline osalemine Euroopa Liidu kosmoseprogrammi hangetes ja
koostööprogrammides ning kosmosevaldkonna terviklik toimimine Eestis ja mujal Euroopa
Liidus sealjuures valdkondliku iduettevõtluse, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse, avaliku
sektori teenuste jmt arendamine.
Selgitus: ELil on oluline olla teenuse mitte taristu tellija rollis. Peame toetama ELi ettevõtlust, samas
luues konkurentsi. See tähendab, et teenused, mida ostame, peavad olema parima kvaliteedi ja hinnaga.
Seda on võimalik saavutada vaid olukorras kus eksisteerib tugev ja aus konkurents. Rõhutame ka riigi
kui targa tellija rolli: riigid peavad tegema innohankeid ja tellima oma tööstustelt kaasaegseid
kosmoserakendusi, et näiteks suurendada riigijuhtimise tõhusust ja saavutada rohepöörde eesmärke.
Leiame ka, et Euroopa vajab selget ja ühtste arusaama kosmose valdkonna arendamisest, sealjuures
poliitika, regulatsioonide ja tehnoloogia arendamist, et tagada kogu maailmale eeskujuks olev terviklik
9
ja töötav süsteem. Peame samas vältima ülereguleerimist, arvestama tehnoloogia arengut ja võtma
sellest maksimumi.
Kosmoseministrite arutelul lähtume järgmistest seisukohtadest:
- Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a
Vabariigi Valitsuse istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 9. detsembri 2019. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kosmosestrateegia“
kohta, mis kiideti heaks kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a istungil ning
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 20. jaanuari 2017 istungil;
- Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu
kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr
541/2014/EL, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. septembri 2018. a istungil
ning kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 15. oktoobri 2018. a istungil);
- Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga).
10