dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. november 2021
Viit
17-1/21-0083/6174-2
Registreeritud
16. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-121-00836174-2 16.11.2021 Väljaminev kiri.asice438 KB

Sisu (failidest)

Martin Nurme Teie 20.10.2021 nr DM-117127-6 Keskkonnaamet [email protected] Meie 16.11.2021 nr 17-1/21-0083/6174-2 Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite ministeeriumi seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Pärnu maakonnas Saarde vallas Kalda külas asuva Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetluses. Soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvides. Taotluse kohaselt on kaevandatavaks maavaraks ehitusliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 474 tuh m³ ja kaevandatava varu kogus on 435 tuh m³ ning täiteliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 352 tuh m³ ja kaevandatav varu 295 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus ja üldehitustööd. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise keskmine aastamäär on 50 tuh m³. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas1 (edaspidi EGT uurimistöö). EGT uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. EGT uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda. 1 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. < https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla- parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2021. a tehtud Tõitoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu2 tulemuste kohaselt kvalifitseerub Tõitoja II uuringuruumi kasulik kiht (liiv) ehitusliivaks (plokk 3 aT ja plokk 4 aT) ja täiteliivaks (plokk 5 aT). Ehitusliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 3 aT) on savi- ja tolmuosakeste kaalutud keskmine sisaldus 3,2%. Ehitusliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 4 aT) on savi- ja tolmuosakeste kaalutud keskmine sisaldus 4%. Täiteliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 5 aT) on savi- ja tolmuosakeste kaalutud keskmine sisaldus 7,3%. Tõitoja II uuringuruumis leviva liiva filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,1-1,8 m/ööp (keskmine 0,9 m/ööp). Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%. Tõitoja II uuringuruumi 2021. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Tõitoja II liivakarjääri liivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. 2021. a geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Tõitoja II uuringuruumis leiduv liiv neid nõudeid ka täidab. Seega on Tõitoja II liivakarjääri materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu muldkehas täitematerjalina. Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju. Taotletav Tõitoja liivakarjäär asub Rail Baltic trassist mööda teid 15-20 km kaugusel. Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik Tõitoja II liivakarjääri materjali kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–20304 teedeehitusobjektide Tallinn-Pärnu-Ikla tee Pärnu-Uulu ja Sauga-Pärnu 2+2 teelõikude ning Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59 vaheline sild) ühendusteede ehituseks. Kaevandamisloa andmisel Tõitoja II liivakarjääri alal tekib võimalus kasutada Tõitoja II liivakarjääris leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla pealesõitude ja ristmike ehituseks ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks (Rail Balticu Pärnu kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse). Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud. 2 Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 9499. https://fond.egt.ee/fond/egf/9499 3 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017. http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf 4 Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021- 2030.pdf 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Kaur Kõue 625 6338 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel