Martin Nurme Teie 20.10.2021 nr DM-117127-6
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 16.11.2021 nr 17-1/21-0083/6174-2
Vastuskiri riigi huvi väljaselgitamisele Tõitoja
II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse menetluses
Austatud Martin Nurme
Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite
ministeeriumi seisukohta riigi huvi väljaselgitamiseks Pärnu maakonnas Saarde vallas Kalda külas
asuva Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetluses. Soovisite teada, kas
maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks
maavaraga või riigi majandushuvides.
Taotluse kohaselt on kaevandatavaks maavaraks ehitusliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on 474
tuh m³ ja kaevandatava varu kogus on 435 tuh m³ ning täiteliiv, mille aktiivse tarbevaru kogus on
352 tuh m³ ja kaevandatav varu 295 tuh m³. Maavara kavandatav kasutusvaldkond on teedeehitus
ja üldehitustööd. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamise keskmine aastamäär on 50
tuh m³.
Eesti Geoloogiateenistus koostas 2020. aastal MKM tellimusel uurimistöö ehitusmaavarade
leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas1 (edaspidi EGT uurimistöö). EGT
uurimistöö toob välja, et arvestades raudtee taristu, riigiteede ehituse ja remondi ning kohalike
omavalitsuste vajadusi on maavara nõudlus hüppeliselt suurenev ja Pärnumaal liiva ja kruusa
varustuskindluse tagamiseks on vaja arvele võtta täiendavat varu ja avada uusi karjääre. EGT
uurimistöö kohaselt võiks kaevandatav liiva-kruusa jääkvaru Pärnumaa maardlate mäeeraldistes
tagada varustuskindluse liiva ja kruusaga Pärnumaal kuni aastani 2030 juhul, kui kogu
kaevandatav jääkvaru vastaks ehituseks vajaliku toorme nõuetele. Kuna Pärnumaa liivad on väga
peeneteralised ning suure savi- ja tolmuosakeste sisaldusega (liiva ja kruusa kaevandatavast
jääkvarust moodustab täiteliiv 40% ja aktiivsest tarbevarust 45%), siis ei pruugi olemasolev varu
tagada Pärnumaa varustuskindlust liiva ja kruusaga isegi kuni aastani 2030. Kuigi maakonnas
leiduva liiva ja kruusa kvaliteet ei vasta täielikult ehituseks vajaliku toorme nõuetele, siis uute
mäeeraldiste lisandumine siiski leevendab praegust olukorda.
1
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Pärnu maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. <
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/rapla-
parnu/parnumaa_ehitusmaavarade_aruanne_2020_.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2021. a tehtud Tõitoja II uuringuruumi geoloogilise uuringu2 tulemuste kohaselt kvalifitseerub
Tõitoja II uuringuruumi kasulik kiht (liiv) ehitusliivaks (plokk 3 aT ja plokk 4 aT) ja täiteliivaks
(plokk 5 aT). Ehitusliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 3 aT) on savi- ja tolmuosakeste
kaalutud keskmine sisaldus 3,2%. Ehitusliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 4 aT) on savi-
ja tolmuosakeste kaalutud keskmine sisaldus 4%. Täiteliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 5
aT) on savi- ja tolmuosakeste kaalutud keskmine sisaldus 7,3%. Tõitoja II uuringuruumis leviva
liiva filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,1-1,8 m/ööp (keskmine 0,9 m/ööp).
Teede Tehnokeskus AS poolt 2017. a valminud “Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“3 (edaspidi Teede Tehnokeskuse uuring) jõuab
järeldusele, et arvestades Pärnumaa liiva ja kruusa varusid, on liiva ja kruusa varustuskindlus nii
madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses Pärnu maakonna teeninduspiirkonna osas
kriitiline. Seega on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks
võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille savi- ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 8%.
Tõitoja II uuringuruumi 2021. a tehtud geoloogilise uuringu järgi on savi- ja tolmuosakeste
sisaldus Tõitoja II liivakarjääri liivas alla 8%. Vastavalt Teede Tehnokeskuse uuringule on Rail
Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. 2021.
a geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt Tõitoja II uuringuruumis leiduv liiv neid nõudeid ka
täidab. Seega on Tõitoja II liivakarjääri materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu
muldkehas täitematerjalina.
Oluline on asjaolu, et võimalikud varud Rail Balticu trassikoridori vahetus läheduses muudavad
nende kasutamise suhteliselt soodsamaks võrreldes kaugematel asuvatega, seejuures võttes
arvesse ka Euroopa Liidu roheleppest tulenevat CO2 emissiooni vähendamise vajadust ehk mida
lähemalt maavara transportida, seda vähem emissiooni. Transpordiameti hinnangul teeb
ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka
keskkonnamõju. Taotletav Tõitoja liivakarjäär asub Rail Baltic trassist mööda teid 15-20 km
kaugusel.
Kaevandamisloa andmisel on Transpordiameti hinnangul võimalik Tõitoja II liivakarjääri
materjali kasutada Riigiteede teehoiukava 2021–20304 teedeehitusobjektide Tallinn-Pärnu-Ikla tee
Pärnu-Uulu ja Sauga-Pärnu 2+2 teelõikude ning Pärnu jõe uue silla (riigiteede nr 5 ja nr 59
vaheline sild) ühendusteede ehituseks. Kaevandamisloa andmisel Tõitoja II liivakarjääri alal tekib
võimalus kasutada Tõitoja II liivakarjääris leiduvat materjali ka Pärnu linna Raba-Lai silla
pealesõitude ja ristmike ehituseks ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade
ehituseks (Rail Balticu Pärnu kaubajaam ja sealt raudtee Pärnu sadamasse).
Lähtudes eelpooltoodust on MKM seisukohal, et Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud.
2
Eesti Geoloogiafondi aruanne nr 9499. https://fond.egt.ee/fond/egf/9499
3
Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Teede Tehnokeskus, 2017.
http://railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20ARUANNE.pdf
4
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
3 (3)