Riigikantselei Meie 22.11.2021 nr 1.1-10.1/8213-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Liidu
rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise paketi kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise paketi kohta.
2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde.
3. Seletuskirja lisa: arvamuste ja küsimuste tabel.
Sören Meius 6113630
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
/*Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Rahapesu Andmebüroo
2
Seletuskiri
VV seisukohtade juurde Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
paketi kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon avaldas 20. juulil 2021 ambitsioonika seadusandlike ettepanekute paketi, et
tugevdada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (RP/TR) eeskirju. Pakett sisaldab
ka ettepanekut luua uus EL-i asutus rahapesu vastu võitlemiseks. Pakett on osa komisjoni
kohustusest kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise
eest ja selle eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuste avastamist ning sulgeda
õiguslikud lüngad, mida kurjategijad kasutavad raha pesemiseks või terroristliku tegevuse
rahastamiseks EL finantssüsteemi kaudu. Nagu kirjas ELi julgeolekuliidu strateegias
aastateks 2020-20251 , aitab ELi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku
tõhustamine samuti kaitsta eurooplasi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest.
Komisjoni väljapakutud meetmed täiustavad oluliselt olemasolevat ELi raamistikku, võttes
arvesse tehnoloogilise innovatsiooniga seotud uusi ja esilekerkivaid väljakutseid. Uute
väljakutsetena on nimetatud virtuaalsete valuutade (krüptovara) üha suurenev ja osaliselt
isikustamatu käive, ühtse turu järjest integreeritum rahavoog ja terroriorganisatsioonide
globaalne olemus. Ettepanekute eesmärk on luua palju ühetaolisem raamistik, et hõlbustada
nõuete täitmist ettevõtjate jaoks, kelle suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise
eeskirjad, eriti nende puhul, kes tegutsevad piiriüleselt.
AML Pakett koosneb neljast eelnõust:
1. AMLR – ehk otsekohalduv rahapesu tõkestamise määrus
2. AMLD6 – ehk 6. rahapesu tõkestamise direktiiv, kus reguleeritakse teemasid, mille EL
tasandil otse reguleerimine ei olnud proportsionaalne – kus on kas rahvusvahelise
standardi või korraldusliku keerukuse tõttu mõistlikum lasta kehtestada regulatsioon
siseriikliku õigusaktiga
3. FUTR uuendus – ehk rahaülekannete kohta kogutava teabe määruse muutmine, mis viib
EL õiguse kooskõlla FATFi uuendatud standardiga, mille kohaselt tuleb
pangaülekannetega sarnast infot koguda ka krüptovääringuga tehtud ülekannete kohta
4. AMLA määrus – määrus, millega luuakse uus iseseisev EL institutsioon, mille
ülesandeks on RP/TR õigusaktide täitmise järelevalve – teatud teenusepakkujate puhul
otsene, teiste puhul kaudne või „järelevalvajate järelevalve“ ja mis kannab ka rahapesu
andmebüroode koostöö- ja koordinaatori rolli.
AMLR ja AMLD6 moodustavad ühiselt nn ühtse õigusraamistiku (ehk ingl. k „rulebook“) ja
on KOM 2020. a mais avaldatud temaatilise tegevusplaani täitmiseks vajalikud2.
AML Pakett3 on suuresti kooskõlas sellega, mida EL Nõukogu soovis novembris 2020 vastu
võetud ühiste järeldustega4. Säilitades direktiivi, on sisuliselt võimaldatud liikmesriikidele
endiselt võtta riskipõhiselt täpsemaid ja vajalikke meetmeid põhimõtteliselt kõikides punktides
– lisandunud on aga nende meetmete kooskõlastamine Euroopa Komisjoniga (kes võib ka
otsustada EL tasandil tegutsemise vajaduse kasuks). Sellega on adresseeritud ka mure, kas EL
1
Security Union Strategy
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=PI_COM:C(2020)2800
3
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/publications/210720-anti-money-laundering-countering-financing-
terrorism_en#regulation
4
Kättesaadavad: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf
1
tasandi regulatsioon saab olla paindlik ja vastavuses FATFi riskipõhise lähenemisega, kus
eelduseks on, et parim meetmete võtja on riskile lähimal asuv subjekt/asutus/riik.
Üldistatult võib märkida, et AML Paketi eripärana on väga palju detailseid regulatsioone antud
järgmisele tasandile (level 2 õigusaktid vs level 1 õigusaktid), mis teeb nende sätete tegeliku
mõju hindamise keeruliseks.
Vabariigi Valitsuse positsioonide eelnõu ning käesoleva seletuskirja teksti on koostanud
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius
(
[email protected], tel 611 3630). Sätete võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja täpsemate
hinnangute andmiseks palus Rahandusministeerium 11. augustil 2021 e-kirjaga positsioonide
kujundamiseks sisendeid ja arvamusi partnerasutustelt ja turuosalistelt. Vastas 14 asutust ja
turosalist (või turuosaliste liitu). Oma sisendid positsioonide kujundamisel andsid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Eesti
Pangaliit koos Liisingliiduga, Advokatuur, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite
Koda, Eesti Krüptovara Liit, Finance Estonia liikmetena XChange ja Salv, AS Tavid, AS
TavexWise ja Justiitsministeerium. Eelnõudega seonduvaid muudatusi on arutatud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks
moodustatud valitsuskomisjoni koosolekul (15.09.2021) ja turuosaliste nõukoja koosolekul
(7.10.2021) ja Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu vastavasisulisel koosolekul (8.09.2021).
Esitatud arvamustega on Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamisel üldjoontes arvestatud ja
arvamusi koondav tabel on lisatud käesoleva seletuskirja juurde.
1.2. AML Paketi taust
Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on liidu finantssüsteemi terviklikkuse ja kodanike
julgeoleku jaoks endiselt suur probleem. Europoli hinnangul on koguni 0,7–1,28 % Euroopa
Liidu (EL) aastase sisemajanduse koguprodukti puhul tuvastatud, et see on seotud kahtlase
finantstegevusega5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus on seepärast EL jaoks
oluline prioriteet ja osa julgeolekuliidu loomisest.6
Aja jooksul (alates 1. rahapesu tõkestamise direktiivist 1991. aastal) on EL kooskõlas
rahapesuvastase töökonna (FATF) vastu võetud rahvusvaheliste standarditega töötanud välja
õigusraamistiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Paralleelselt on toimunud
olulised arengud ka rahvusvahelise standardi7 mahus ja selle rakendamispraktikate
kontrollimise meetodites: alates olulise uuendusena 2001. aastal terrorismi rahastamise
tõkestamise erisoovituste kehtestamisest kuni kogu standardi uuendamise ja
efektiivsushindamise metoodika rakendamiseni 2012. ja 2013. aastal ning viimase olulise
muudatusena standardi laiendamisest virtuaalvääringute teenusepakkujatele (2019) ja
massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise temaatikale (2020).
EL on just viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdanud oma rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamist käsitlevat õigusraamistikku. Neljas rahapesuvastane direktiiv võeti
vastu 2015. aasta mais ja liikmesriigid pidid selle üle võtma 2017. aasta juuni lõpuks. 2016.
aasta veebruaris vastu võetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava
osana ning vastusena 2016. aasta aprillis avaldatud Panama dokumentidele võeti 2018. aasta
5
https://www.europol.europa.eu/publications-documents/suspicion-to-action-converting-financial-
intelligence-greater-operational-impact
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0360
7
Siin ja edaspidi viidatakse rahvusvahelisele standardile FATFi soovituste ja organisatsiooni kontekstis.
2
aprillis vastu viies rahapesuvastane direktiiv (edaspidi AMLD 5) ning liikmesriigid pidid selle
oma riigi õigusesse üle võtma 2020. aasta jaanuariks.
2017. aastal lahvatanud rahvusvahelise mastaabiga skandaalid, sealhulgas nt Danske kaasus8,
aga näitasid halvas valguses mitte ainult Balti riikide rahapesuvastast võitlust, vaid kogu EL
süsteemi tervikuna.
Komisjon nentis 12.09.2018 teatises9 järgmist:
Selliselt tugevdatud õigusraamistikust hoolimata äratavad mitmed Euroopa pankade hiljutised
rahapesujuhtumid kahtlust, et liidu järelevalveraamistikus esineb endiselt lünki. Eelkõige võib
esile tõsta seda, et finantseerimisasutuste puhul ei ole usaldatavusnõuded ja rahapesuvastased
eeskirjad selgelt piiritletud. Komisjonile teevad muret ka viivitused järelevalvealaste meetmete
võtmisel ning puudused koostöös ja teabevahetuses – nii liikmesriigi tasandil
usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja rahapesuvastase järelevalve asutuste vahel kui ka
piiriüleselt eri liikmesriikide või kolmandate riikide asutuste vahel.
Kuigi need juhtumid puudutavad ainult väga väikest osa liidu finantssüsteemist, on neil suur
mõju selle mainele ning liit peab tegutsema kiirelt ja otsustavalt, et kõrvaldada tuvastatud
puudused ja veelgi vähendada liidu finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamisega
seotud riske.
Ka teised liidu institutsioonid on väljendanud sama muret. Euroopa Parlament on hiljutistele
skandaalidele reageerimiseks korraldatud mitu ärakuulamist ja nõukogus on selle teema
tõstatanud rahandusministrid, sh viimati eurorühma esimees Mário Centeno oma 25. juuni
2018. aasta kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile. Ka Prantsusmaa ja
Saksamaa 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsioonis ja tegevuskavas rõhutatakse seda
küsimust.
Kõigepealt kutsus Euroopa Komisjon 2018. aasta mais ühise töörühma moodustamiseks kokku
Euroopa järelevalveasutuste eesistujad, Euroopa järelevalveasutuste rahapesu tõkestamise
komitee ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu eesistuja, et algatada ühine arutelu selle
üle, kuidas parandada rahapesuvastase järelevalve ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve
asutuste koostöö praegust raamistikku. Rahapesuvastaste meetmete horisontaalset laadi silmas
pidades tehti ettepanek täpsustada asutamismääruses Euroopa Pangandusjärelevalve
rahapesuvastase võitlusega seotud ülesandeid, nagu see on juba tarbijakaitsega seotud
ülesannete puhul. Euroopa Pangandusjärelevalvele anti konkreetsemad pädevused rahapesu
tõkestamise valdkonnas.
Järgnes veel 2 olulist direktiivi:
Direktiiv (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil),
ühtlustades rahapesu kuriteo määratluse ja seotud karistused. Direktiiv jõustus
2018. aasta detsembris ja liikmesriikidel oli selle ülevõtmiseks aega kuni 2020. aasta
8
Täpsemalt vt rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni analüüsist:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/rahapesu_tokestamise_valitsuskomisjoni_analuus_j
a_ettepanekud.pdf
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52018DC0645
3
detsembrini. Eesti võttis nimetatud direktiivi üle viimaste rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega.10
Direktiiv (EL) 2019/1153 (finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks), mis
tugevdab veelgi kriminaalõiguse õigusraamistikku, kiirendades õiguskaitseasutuste
juurdepääsu finantsteabele ning tõhustades finantsteabe vahetust õiguskaitseasutuste ja
rahapesu andmebüroode vahel. Direktiiv jõustus 2019. aasta augustis ja liikmesriikidel
on selle ülevõtmiseks aega kuni 2021. aasta augustini.
24. juulil 2019 teatas Euroopa Komisjon siiski, et Kuigi tänu hiljutistele õigusraamistiku
muudatustele on paljud riskid ja puudused juba kõrvaldatud või need kõrvaldatakse peatselt,
on mõned tuvastatud puudused oma olemuselt struktuursed ja neid ei ole veel kõrvaldatud.
Täna vastu võetud aruannetes esitatud järelduste eesmärk on pakkuda teavet aruteluks selle
üle, kuidas saaks veelgi parandada rahapesu / terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku
ja luua alus edasisteks aruteludeks asjaomaste sidusrühmadega.
Kaaluda võiks rahapesu / terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva reeglistiku täiendavalt
ühtlustamist. Ühe võimalusena võiks kaaluda rahapesuvastase direktiivi muutmist määruseks,
millega oleks võimalik kehtestada ühtne ja vahetult kohaldatav liidu rahapesuvastane
õigusraamistik. Kaaluda võiks ka erinevaid alternatiive, et tagada finantssektori kvaliteetne ja
järjepidev rahapesuvastane järelevalve, milleks võib olla vajalik anda konkreetsed
rahapesuvastased järelevalveülesanded ühele liidu asutusele. Lisaks näitavad hinnangud
vajadust tugevama mehhanismi järele, et koordineerida ja toetada piiriülest koostööd ning
rahapesu andmebüroode tehtavat analüüsi.11
Samaaegselt teatisele avaldati veel järgmised aruanded:
1) Komisjoni iga kahe aasta tagant korraldatav riigiülene riskihinnang rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskide kohta, millega liidu siseturg silmitsi seisab (edaspidi
SNRA)
2) Komisjoni hinnang hiljutistele väidetavatele rahapesujuhtumitele, mis on seotud ELi
krediidiasutustega (nimetatud ka post mortem raportiks);
3) Aruanne rahapesu andmebüroode vahelise koostöö kohta;
4) Aruanne liikmesriikide pangakontodega seotud automatiseeritud keskmehhanismide
omavahelise ühendamise kohta.
Kõiki materjale lühidalt kokku võttes leidis Euroopa Komisjon, et integreeritud siseturul
ohustavad liidu finantssüsteemi terviklikkust ja liidu üldist julgeolekut õigusraamistiku
killustatus ja vead raamistiku kohaldamisel. Vaja on jätkata kindlameelset, kiiret ja
kooskõlastatud tegutsemist, et tagada rahapesu/terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate
õigusaktide täielik rakendamine ühtselt ja tõhusalt, eriti selliste pädevate põhiasutuste poolt
10
RahaPTS muutmise seadus (130SE), jõustunud 20.07.2020.
11
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0360
4
nagu järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood. Komisjon teatas plaanist jätkata
ajakohastatud õigusraamistiku ja SNRAs antud soovituste rakendamise jälgimist.12
Nii rahapesu andmebüroode koostööd käsitlev raport kui ka nn post mortem raport tuvastasid,
et struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks on vajalik õigusraamistikku edasi
harmoniseerida:
1) kohustatud isikute kohustused (näiteks hoolsusmeetmete kohaldamine) võiks olla
selgemalt ja ühetaoliselt sõnastatud;
2) pädevate asutuste pädevused, kohustused ja nende kasutatavad meetmed võiksid olla
selgemalt sõnastatud (eriti rahapesu andmebüroode osas);
3) erinevad finantsteenuste regulatsioonid võiks olla rahapesu regulatsioonidega rohkem
kooskõlas (makseteenuste direktiiv, kapitalinõuete direktiiv, finantsseisundi taastamise
ja kriisilahenduse direktiiv ja hoiuste tagamise direktiiv).
Täiendavalt leiti, et reeglistikku tuleks nagunii muuta, võttes arvesse uusi tehnoloogilisi
arenguid ja nende suhtes kohaldatavat järelevalvet. Ka SNRA oli tähelepanu juhtinud
virtuaalvääringutega seonduvatele riskidele, samas kui FATF oli juba rahvusvahelisi
standardeid virtuaalvääringute suhtes laiendanud13. See tõi kaasa olukorra, kus 2019. aasta
seisuga ei vastanud EL õigus enam rahvusvahelisele standardile, olles „teenäitaja“ rollist
muutunud „mahajääjaks“ ka selles kiire kasvuga valdkonnas.
Lisaks mainiti veel kahte olulist teemat: pangakontode registri ühendamine (selleks puudub
õiguslik alus kehtivas EL õiguses) ning isikusamasuse digitaalse tuvastamise regulatsioon.
Samas paketis tehti ka ettepanek, et teatud rahapesu tõkestamise järelevalvetegevused tuleks
üle anda EL tasemel tegutsevale asutusele, mis kindlustaks piisava kvaliteedi ja tugevusega
rahapesu-alase järelevalve ning et rahapesu andmebüroodel oleks vaja tugevamat
koordineerimis- ja koostöömehhanismi. See ettepanek tundus suuresti tuginevat post mortem
raporti järeldustele: valimis olnud juhtumite analüüs paljastas krediidiasutuste suuri
tegematajätmisi rahapesuvastase direktiivi põhinõuete täitmisel nagu riskihindamine, kliendi
suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ning kahtlastest tehingutest ja tegevustest rahapesu
andmebüroodele teatamine. Mõnel juhul suutsid järelevalveasutused krediidiasutuste puudused
ennetavalt tuvastada ja nõuda parandusmeetmete võtmist, kuid paljudel muudel juhtudel
sekkusid järelevalveasutused alles pärast oluliste riskide ilmnemist või korduvate vastavus- ja
juhtimispuuduste korral. Post mortem raport tuvastas, et krediidiasutuste suhtes määratud
järgnevate järelevalvemeetmete ajastus ja tõhusus varieerusid suurel määral. Grupi järelevalve
oli rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast suures osas
puudulik. Raportis leiti, et regulatiivse ja järelevalvesüsteemi killustatus mõjutab asjaomaste
osaliste koostöö tulemuslikkust.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) võttis 5. detsembril 2019 vastu järeldused
rahapesu ja terrorismi vastase võitluse strateegiliste prioriteetide kohta, kus kutsuti Komisjoni
üles kõikides ülal kirjeldatud valdkondades uurima võimalusi, ja ka kontrollima, kas
12
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi
rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine
13
FATFi standardite vastavad muudatused avaldati 2019 juunis: http://www.fatf-
gafi.org/publications/virtualassets/documents/virtual-assets.html?hf=10&b=0&s=desc(fatf_releasedate)
5
olemasolev regulatsioon – või regulatsiooni puudumine – piirab kuidagi Euroopa Liidu
pädevate asutuste omavahelist infovahetust ja koostööd. Nõukogu leidis, et kooskõlas
Komisjoni eesmärkidega tuleb töötada välja liidu terviklik poliitika rahapesu ja terrorismi
rahastamise ärahoidmiseks, EL rolli rahvusvahelisel tasandil (FATFis) tuleks tugevdada ja
liikmesriikide hindamisel arvestada EL-i supranatsionaalse staatusega. See tähendab, et kuigi
FATF ja MONEYVAL14 hindavad riike individuaalselt, siis EL liikmesriigi staatusest
tulenevaid erisusi tuleks rohkem arvesse võtta, samuti välistaks standardites vastava eriolukorra
parem tunnustamine, et EL liikmesriike ei hinnataks samades küsimustes ja sama
õiguskeskkonna korral erinevalt (näiteks seetõttu, et hindajad ei ole kas piisavalt kursis
erinevate varasemate raportitega või ei pea neis tuvastatut järelduste tegemiseks piisavaks või
asjakohaseks).
Sisuliselt on nii Komisjoni juuli 2019 pakett, Parlamendi septembri 2019 resolutsioon kui ka
ECOFINi detsembri 2019 järeldused sarnaselt sõnastatud ja kutsuvad üles EL rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku tugevdama ja efektiivsemaks muutma,
Parlamendi ja ECOFINi järeldused seejuures tuginedes Komisjoni juulis 2019 avaldatud
raportitele ja neis sisalduvale analüüsile.
7. mail 2020 avalikustas Komisjon teatisega tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat
rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks15(edaspidi ka EL Tegevuskava).
EL Tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas Komisjon kavatseb need eesmärgid saavutada,
tuginedes kuuele sambale. Need kuus sammast on järgmised:
ELi õigusnormide tulemuslik kohaldamine. Komisjon jälgib ka edaspidi
tähelepanelikult ELi õigusnormide kohaldamist liikmesriikides, et tagada liikmesriikide
õigusnormide vastavus kõige rangematele nõuetele. Samal ajal kutsutakse tegevuskavas
Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) üles kasutama täielikult talle rahapesu ja
terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks antud uusi volitusi.
Ühtsed ELi õigusnormid. Kuigi ELi praegused õigusnormid on ulatuslikud ja
tulemuslikud, kalduvad liikmesriigid neid kohaldama väga erineval viisil.
Õigusnormide erinev tõlgendamine tekitab meie õigussüsteemis lünki, mida
kurjategijad võivad ära kasutada. Selle probleemiga võitlemiseks esitab komisjon
2021. aasta esimeses kvartalis uued ühtlustatumad õigusnormid.
ELi tasandi järelevalve. Praegu vastutab iga liikmesriik ise selle valdkonna ELi
õigusnormide järelevalve eest, mistõttu järelevalves võivad tekkida lüngad. 2021. aasta
esimeses kvartalis esitab komisjon ettepaneku ELi tasandi järelevalveasutuse
loomiseks.
Liikmesriikide rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja
tugimehhanism. Liikmesriikide rahapesu andmebüroodel on otsustav roll selliste
tehingute ja tegevuse kindlakstegemisel, mis võivad olla seotud kuritegevusega.
2021. aasta esimeses kvartalis esitab komisjon ettepaneku luua ELi süsteem, mis
toetaks nende asutuste tööd ja aitaks seda paremini koordineerida.
ELi kriminaalõiguse sätete täitmise tagamine ja teabevahetus. ELi õigusaktidel ja
institutsioonilisel korraldusel põhinev õigusalane ja politseikoostöö on väga vajalik, et
tagada nõuetekohane teabevahetus. Ka erasektor saab anda rahapesu ja terrorismi
14
MONEYVAL on üks FATFi üheksast piirkondlikust organisatsioonist, kuhu kuulub ka Eesti.
15
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7870-2020-INIT/et/pdf
6
rahastamise vastasesse võitlusesse oma panuse. Komisjonil on kavas esitada avaliku ja
erasektori partnerluse rolli kohta suunised, et selgitada ja parandada andmete jagamist.
ELi üleilmne roll. EL osaleb aktiivselt rahapesuvastase töökonna tegevuses ning
rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse rahvusvaheliste standardite
suunamises üleilmsel tasandil. Soovime kindlalt oma tööd hoogustada, et muutuda
selles valdkonnas ühtseks üleilmseks jõuks. Eelkõige tuleb kohandada ELi
lähenemisviisi kolmandatele riikidele, mis kujutavad endast ohtu meie ühtsele turule,
sest nende rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korras on strateegilisi
puudusi. Uus metoodika, mis täna koos tegevuskavaga avaldati, annab ELile selleks
vajalikud vahendid. Kuna muudetud metoodikat veel ei kohaldata, avaldati täna ka ELi
ajakohastatud loetelu puudustega kolmandatest riikidest, mis tagab parema kooskõla
rahapesuvastase töökonna viimase loeteluga.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) võttis 5. novembril 2020 vastusena ÉL
Tegevuskavale vastu uued järeldused16 rahapesu ja terrorismi vastase võitluse strateegiliste
valikute kohta, need andsid Komisjonile suhteliselt konkreetsed suunised, kuidas edendada
2021 aasta alguses lubatud ettepanekuid, olulisemate punktidena ootasid liikmesriigid:
EL õiguse harmoneerimist (ühtne õigusraamistik);
EL tasandi järelevalvepädevuste regulatsiooni, mis vähemalt mingis osas oleks otsene
järelevalve;
Rahapesu andmebüroode EL-ülese koostöö ja koordinatsiooni tõhustamist.
Järgneva kaheksa kuuga töötas Komisjon välja õigusaktide eelnõude paketi, mis avaldati 20.
juulil 2021. Esimene töögrupp Sloveenia eesistuja korraldusel toimus juba 22. juulil ning
liikmesriigid avaldasid üldsõnalist toetust paketile ECOFINil 26. juulil 2021.
2. AMLR ehk otsekohalduv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
määrus.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi
rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ehk AMLR) ei too võrreldes kehtiva Eesti
õigusega meie õiguskorda tegelikult väga suuri muutusi. Erinevate sätete ja kaasnevate
muutuste ulatusest saab aimu all olevalt skeemilt, kus tumedam värv tähistab olulisemaid
muutusi võrreldes kehtiva õigusega:
Üldsätted. Eesmärk ja Sisekord ja Hoolsusmeetmed
kohaldamisala protseduurireeglid Art 15-41
Art 1 - 5 Art 7-14
Tegelike kasusaajate Teatamiskohustus Andmekaitse ja andmete
läbipaistvuse tagamine Art 50 -54 säilitamine
Art 42-49 Art 55-57
Anonüümsete vahendite Lõppsätted Jõustumine ja
kasutamisest tulenevate Art 60 - 65 rakendussätted
riskide vähendamine Art 66
Art 58 - 59
16
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf
7
AMLR eelnõus ei piirduta üksnes kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist
käsitleva direktiivi sätete ülekandmisega määrusesse; selleks et saavutada suurem ühtlustamine
ja lähenemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kohaldamisel kogu ELis,
on tehtud järgmist:
o et maandada uusi ja tekkivaid riske, laiendatakse kohustatud isikute loetelu, nii
et see hõlmaks krüptovarateenuse osutajaid, aga ka muid sektoreid, nagu
ühisrahastusplatvormid ja rändekorraldajad;
o et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine liidu siseturul, selgitatakse
ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuridega seotud
nõudeid, sealhulgas kontsernide puhul, ning muudetakse detailsemaks kliendi
suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, kehtestades selgemad nõuded vastavalt
kliendi riskitasemele;
o kolmandate riikidega seotud nõuded vaadatakse läbi, et tagada tugevdatud
hoolsusmeetmete kohaldamine nende riikide suhtes, kes on ohuks liidu
finantssüsteemile;
o riikliku taustaga isikuid käsitlevaid nõudeid täpsustatakse vähe, eelkõige seoses
riikliku taustaga isiku määratlusega;
o tegelike kasusaajatega seotud nõudeid ühtlustatakse, et tagada piisav
läbipaistvus kogu liidus, ning kehtestatakse uued nõuded seoses esindajate ja
välismaiste ettevõtjatega, et maandada riski, et kurjategijad varjuvad
vahetasandite taha;
o et anda selgemaid suuniseid kahtlastest tehingutest teatamiseks selgitatakse
kahtlust tekitavaid ohumärke, kuid avalikustamisnõudeid ning eraisikute
vahelist teabevahetust ei muudeta;
o selleks et tagada täielik kooskõla ELi andmekaitse-eeskirjadega, kehtestatakse
teatavate isikuandmete liikide töötlemise nõuded ja nähakse ette lühem
isikuandmete säilitamise tähtaeg;
o tugevdatakse esitajainstrumentide kuritarvitamise vähendamise meetmeid ja
lisatakse säte, millega piiratakse sularaha kasutamist suurte tehingute puhul,
arvestades, et praegusel lähenemisviisil, mis tugineb suurte sularahamaksete
puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rakendamisel
kaupadega kauplejatele, on tõestatult väike mõju.
Vahetult kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kehtestamisega
määruses, mis on üksikasjalikum kui praegune direktiiv (EL) 2015/849, moodustub nn „single
rulebook“ ehk ühtne õigusraamistik, mis on ühtse järelevalve kohaldamise eelduseks.
AMLR ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, mis on sama õiguslik alus, mis
kehtiva ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistiku puhul. Artikkel 114
on asjakohane, võttes arvesse märkimisväärset ohtu liidu siseturule, mida põhjustab rahapesu
ja terrorismi rahastamine, ning majanduslikku kahju ja häireid ühtse turu toimimises ning maine
kahjustamist piiriülesel tasandil, mida see võib tekitada.
2.1. Reguleerimisese ja kohaldamisala, sh kohustatud isikute loetelu
Mõisted on hetkel reguleeritud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 1.
peatükis, samast leiab ka riigisisese kohustatud isikute loetelu, mis üldjoontes vastab AMLD 5-
le, kuid teatud ulatuses on lisatud Eesti siseriikliku riskihinnangu tulemusel täiendavaid
kohustatud isikute liike.
8
Võrreldes kehtiva õigusega ei ole määruse kehtimisel enam kohustatud isikuteks:
kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või sellega
võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse
tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi
jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;
pandimajapidajad;
mittetulundusühingud, kui neile tasutakse või nad tasuvad üle 5000 euro sularahas.
Kuna üldine sularaha kasutamise piirang seatakse 10 000 euro juurde, siis selle tulemusel ei pea
kauplejad – see tähendab kõik isikud, kes majandustegevuses pakuvad kaupu ja osutavad
teenuseid ja võivad sellise sularahasummaga kokku puutuda – enam rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse järgimise pärast muretsema, puudub vajadus koolitada
töötajaid, kehtestada sisemisi protseduurireegleid olukordadeks, kus selline sularahasumma
tasutakse, ega määratleda, millistel juhtudel rahapesu kahtlusest teatada tuleks. Kehtiva
RahaPTS kohaselt valvab kauplejate tegevuse RahaPTS-ga kooskõla üle järgi Rahapesu
Andmebüroo (RAB). Siseriiklikus riskihinnangus17 on toodud kauplejatena kvalifitseeruvate
subjektide arvu üldine hinnang. Üldjoontes leiti, et rahapesu ohutase on kauplejate sektoris
arvestades erinevate ohtude realiseerimisega Eestis keskmine/madal ja terrorismi rahastamise
vaatenurgast madal, kusjuures peamine ohu allikas oligi antud sektori sularaha kasutamine.
Seega on mõju Eestile väga positiivne: esiteks maandatakse antud heterogeense ja erineva
eneseregulatsiooni võimega sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tuntavalt. Teiseks
väheneb sektori enda halduskoormus, kuivõrd antud riski maandamiseks enam täiendavalt
meetmeid kauplejad võtma ei pea. Kolmandaks väheneb oluliselt riigi halduskoormus, kuna
suure ja eripalgelise kauplejate sektori üle vajalikul määral järelevalve teostamine on väga
kulukas.
Piiriülese sularaha veo ja pandimajapidajate riskid on Eestile spetsiifilised, pandimajapidajate
osas leiti siseriiklikus riskianalüüsis (NRA 2020), et antud sektori rahapesu risk on madal.
Keskmise tehingu väärtus sektoris on madal ning ei pruugi alati ületada varavastase
süüteokahtluse puhul isegi kriminaalmenetluse piirmäära. Samas leitigi, et seadusandjal tuleb
tõsiselt kaaluda, kas on põhjendatud laiaulatusliku kohustuse panemine RahaPTS näol sektoris
tegutsevatele turuosalistele lähtudes seaduse eesmärgist või tuleks sektor arvata kohustatud
isikute ringist välja. Kuigi pandimajapidajate sektor on suhteliselt väike (113 teenusepakkujat),
on nende kohustatud isikutena käsitlemine ilmselt ebavajalik18. Seega on ka antud sektori välja
jäämine kohustatud isikute ringist positiivse mõjuga, seda nii sektori halduskoormust silmas
pidades kui ka järelevalveasutuste koormuse ja riskipõhise lähenemise seisukohalt.
Täiendavalt tuleb analüüsida, kas piirülese sularahaveo riskid ning mittetulundusühingute
tegevuse riskid on sellised, mis põhjendaksid selliste teenusepakkujate säilitamist kohustatud
isikutena, millise võimaluse annab liikmesriikidele AMLD 6. Hetkel on
Rahandusministeeriumis ettevalmistamisel eelnõu, mis mõnevõrra muudab
mittetulundusühingute kohustatud isikuks olemise regulatsiooni, kuivõrd siseriiklik
17
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/9._kauplejad.pdf?download=1
18
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/11.2._pandimajapidajad.pdf?down
load=1
9
riskianalüüs leidis, et sularahakäitlus ei ole ainus riskile viitav asjaolu ning kohustatud isikuks
kvalifitseerumise õiguslik alus peaks rohkem viitama terrorismi rahastamise ohule nimetatud
sektoris, eriti seoses heategevus- ja usuühingute tegevuse seostega riskiriikide ja
konfliktipiirkondadega19.
Nagu eelmises alapunktis mainitud, lisanduvad kohustatud isikutena teatud krüptovarateenuse
osutajad, ühisrahastusplatvormid ja rändeteenuste korraldajad. Krüptovara (või
virtuaalvääringute) teenusepakkujate mõiste kooskõlla viimiseks FATF standardiga, on Eesti
juba astunud ka riigisiseselt samme, vastava eelnõuga saab tutvuda siin.
Ühisrahastusplatvormide hõlmamist kohustatud isikutena analüüsiti siseriiklikus
riskihinnangus (NRA 2020), vastav peatükk on kättesaadav siin.
15.01.2021. a esitati esimesele kooskõlastusringile ühisrahastuse ja muude
investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu ehk nn ÜMIVS eelnõu, mis
tulevikus ühisrahastuse valdkonna õigusmaastikku oluliselt muudab. Nimetatud eelnõuga
kehtestatakse muu hulgas normid, mis rakendavad määrust (EL) 2020/1503 ja normid, millega
võetakse üle direktiiv (EL) 2020/1504 ning kehtestatakse vastutus ja järelevalve viidatud EL
õigusaktide kohaldamisalas olevate ühisrahastusteenuse osutajate üle.
Rändekorraldajatena mõistetakse investeerimisrände korraldajaid, kellel on lubatud esindada
kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad saada liikmesriigis elamise õigust, või pakkuda
neile vahendusteenuseid vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas
kapitalisiirete, kinnisasjade ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise,
äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või
rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest. Rahandusministeeriumile teadaolevalt
selliseid teenusepakkujaid Eestis hetkel ei litsentseerita, kuid selliste teenuste olemasolul on
kindlasti tegemist kõrgendatud riskiga valdkonnaga, mille hõlmamine kohustatud isikutena on
põhjendatud.
Positsioon: toetada kohustatud isikute loetelu kehtestamist vastavalt ettepanekule.
Selgitus: Eesti puhul on juba siseriikliku riskihinnangu alusel tehtud ettepanek arvata välja
kohustatud isikute ringist pandimajapidajad. Ka kauplejad on käsitletud rahapesu ja terrorismi
rahastamise riski osas samas riskihinnangus, kusjuures peamine riski allikas ongi võimalus, et
kasutatakse suuri sularahasummasid. Seetõttu on kohustatud isikute loetelu sobiv ja vastab ka
Eesti huvidele. Sularaha piiriülese veo teenust pakkuvad isikud ning vajadusel
mittetulundusühingud (või mõned riskantsemad mittetulundusühingute liigid) on võimalik
lisada kohustatud isikuteks, kui nende suhtes on endiselt asjakohane kõrgem risk, kuid sellise
võimaluse annab AMLD 6.
2.2.Kohustatud isikute rakendatav sisekord ja protseduurireeglid
Antud regulatsioon ei ole erinev kehtivast, kuid siiski tuli konsulteerimise käigus ka nende
sätete kohta mitmeid täpsustavaid küsimusi, mis viitab, et täpsemad sõnastused oleksid
asjakohased. Eesti saab eelnõu menetlemise käigus vastavad täpsustusettepanekud teha. Nõue,
et kohustatud isikutel oleks riskipõhise lähenemisviisi abil olemas rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskide kindlakstegemise ja hindamise ning nende riskide maandamise põhimõtted,
19
Vt MTÜde peatükki: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/8._mtu-
de_sektor.pdf?download=1
10
põhineb kehtivatel ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatel õigusaktidel,
kuid annab veidi rohkem selgust. Kohustatud isikud peavad võtma oma juhtkonna tasandil kõik
meetmed, et rakendada ettevõttesiseseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure,
sealhulgas nimetama ametisse spetsiaalse vastavuskontrolli juhi, ning tagama, et vastutavad
töötajad on sobivalt koolitatud. Selgitatakse nõuet määrata töötajate seast vastavuskontrolli
spetsialist ja täpsustatakse tema ülesandeid. Selgitatakse kontsernide suhtes kohaldatavaid
nõudeid, mida täiendavad regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse
miinimumnõudeid, selliste emaettevõtjate rolli, kes ise ei ole kohustatud isikud, ning tingimusi,
mille alusel muud struktuurid, nagu võrgustikud ja partnerlused, peaksid kohaldama
kontserniüleseid meetmeid. Kolmandates riikides tegutsevate filiaalidega kontsernide suhtes
kohaldatavad nõuded säilitatakse.
Positsioon: taotleme sõnastuste täpsustamist (õiguselukutsete spetsiifika parem väljatoomine).
Selgitus: kuigi Artikkel 7 viitab üldprintsiibile, mille kohaselt on igasuguste sisekordade ja
protseduurireeglite ning riskihinnangute koostamisel esmatähtis, et see vastaks kohustatud isiku
suurusele ja majandustegevuse laadile, on täiendavat paindlikkust vaja ilmselt just selliste
kohustatud isikute osas, kes ei tegutse juriidiliste isikute ja organisatoorses mõttes on pigem
üksikisikust kohustatud isikud (peamiselt õiguselukutsete esindajad).
2.3.Hoolsusmeetmed
Kuigi enamik kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid käsitlevaid sätteid on üle võetud
kehtivatest ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatest õigusaktidest, on
käesolevas ettepanekus esitatud mitmed selgitused ja täiendavad üksikasjad seoses kliendi
suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete
põhieesmärk on saada klientide kohta piisavaid teadmisi, mis võimaldavad kohustatud isikutel
teha kindlaks ärisuhetest või juhutehingutest tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid
ning otsustada, milliseid asjakohaseid leevendusmeetmeid nad peavad kohaldama.
Kehtestatakse täpsemad ja üksikasjalikumad sätted kliendi tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimise kohta. Selgitatakse määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud e-identimise vahendite
kasutamise tingimusi. AMLA-l on õigus ja kohustus koostada regulatiivsed tehnilised
standardid füüsiliste ja juriidiliste isikute tuvastamiseks kasutatavate standardsete
andmekogumite kohta; need regulatiivsed tehnilised standardid hõlmavad konkreetseid
lihtsustatud hoolsusmeetmeid, mida kohustatud isikud võivad rakendada juhul, kui riigiüleses
riskihindamises, mille komisjon peab koostama, on kindlaks tehtud, et risk on väiksem.
Täpsustatakse norme lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmete kohta.
Positsioon: taotleda lihtsustatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisel (madala geograafilise
riskiga piirkonna klient) võimalust asendada sünnikoht isikutunnistuselt leitava
informatsiooniga. Piirmäärade ühetaoliseks rakendamiseks tuleks AMLA ettepanekul
regulatiivse tehnilise standardina kehtestada ka täpsustused, millise perioodi jooksul või
millistele tingimustele vastavad tehingut loetakse omavahel seotud olevat.
Selgitus: sünnikoha küsimise osas on võimalik lihtsustatud meetmena koguda vähem
informatsiooni, s.t sünnikoha andmete kogumine ei ole iga kord vajalik ja on võimalik asendada
isikutunnistuselt leitava informatsiooniga. Peame oluliseks, et kogutavad andmed vastaksid
proportsionaalsuse printsiibile, st et ei kogutaks rohkem andmeid kui eesmärgi täitmiseks vaja.
11
Ajaline piirmäär aitaks lihtsustada ja tagada ühetaolist lähenemist. RahaPTSis on selline ajaline
piiritletus olemas, kuid see ei pea olema kõrgema õigusakti tasandil, vaid sobib ka regulatiivse
tehnilise standardi alusel kehtestamiseks.
2.4 Kolmandate riikidega seotud poliitika
Kolmandate riikidega seotud poliitikat ajakohastatakse. Komisjon kasutab kolmandate riikide
kindlaksmääramisel kas asjaomase rahvusvahelise standardite kehtestaja (FATF) avalikustatud
teavet või oma sõltumatut hinnangut. Sel viisil komisjoni kindlaksmääratud kolmandate riikide
suhtes kohaldatakse kahte sorti tagajärgi, mis on proportsionaalsed riskiga, mida nad liidu
finantssüsteemile kujutavad:
1) kolmandad riigid, kelle suhtes kohaldatakse kõiki tugevdatud hoolsusmeetmeid ja
täiendavaid riigipõhiseid vastumeetmeid; ning
2) kolmandad riigid, kelle suhtes kohaldatakse riigipõhiseid tugevdatud hoolsusmeetmeid.
Põhimõtteliselt määrab komisjon kindlaks kolmandad riigid, kelle suhtes FATF on esitanud
üleskutse meetmete võtmiseks, suure riskiga kolmandate riikidena. Kuna nende rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõsised strateegilised puudused on püsivad,
kohaldatakse nende suhtes kõiki tugevdatud hoolsusmeetmeid ning riigipõhiseid
vastumeetmeid ohu proportsionaalseks leevendamiseks.
Lisaks töötab AMLA välja suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, suundumuste
ja meetodite kohta, millel ei ole riigipõhist mõõdet, vaid mis tulenevad pigem väljaspool liitu
asuvatest geograafilistest piirkondadest, ning nõustavad vastavalt kohustatud isikuid seoses
võimalusega rakendada meetmeid nende riskide maandamiseks. Kolmandate riikide suhtes
kohaldatava läbivaadatud lähenemisviisi eesmärk on tagada liidu finantssüsteemile ja siseturu
nõuetekohasele toimimisele avalduvate väliste ohtude tulemuslik maandamine, rakendades ELi
tasandil ühtlustatud lähenemisviisi ning tagades, et nimekirja kandmisega kaasnevad tagajärjed
määratletakse detailsemalt ja proportsionaalsemalt, lähtudes riskitundlikkusest.
Positsioon: Toetame kolmandate riikide poliitikat vastavalt ettepanekule, mis arvestab
rahvusvahelise standardiseadja FATFi tuvastatud puudujääkidega riikide nimekirju ja Euroopa
Liidu Komisjoni erihinnangut kolmandate riikide poolt liidu finantssüsteemile kujutatavale
ohule.
Selgitus: Eestil puuduvad erihuvid kolmandate riikide poliitikaga seoses, peame oluliseks, et
protseduur oleks läbipaistev ja arusaadav ning „must nimekiri“ vastaks minimaalselt FATFi
nimekirjale.
2.5. Riikliku taustaga isikute regulatsioon
Riikliku taustaga isikuid käsitlevad sätted põhinevad kehtivatel rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamist käsitlevatel õigusaktidel, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus
koostada loetelud ülesannetest, mis annavad nende territooriumil riikliku taustaga isiku
staatuse, ning kohustatud isikute kohustustel kohaldada riikliku taustaga isikute suhtes
tugevdatud hoolsusmeetmeid riskipõhise lähenemisviisi alusel. Siin ei ole märkimisväärseid
erisusi võrreldes kehtiva olukorraga, mistõttu on mõju marginaalne. Mõningad tehnilised
täpsustused oleksid kohased, mida saab aga eelnõu tehniliste läbirääkimiste käigus täpsustada.
12
Positsioon: toetada riikliku taustaga isikute tuvastamist ühena kohustuslikust
hoolsusmeetmest. Toetada riikliku taustaga isikute osas riskipõhist lähenemist suurendavaid
ettepanekuid.
Selgitus: ettepanekus on riikliku taustaga isikute meetmed toodud eraldi kohustuslike
meetmetena lisaks kohustuslikele hoolsusmeetmetele. Leiame, et õigusselgust suurendaks, kui
kõik kohustuslikud meetmed oleksid käsitletud sarnaselt ja samas kohas. Üldiselt leiame, et
kõik riikliku taustaga isikud ei ole ühtemoodi riskantsed, ning seetõttu võiks riskipõhise
lähenemisviisi sidusamaks rakendamiseks lubada riikliku taustaga isikute osas ka erinevaid
lähenemisi.
2.6. Tuginemine teistele kohustatud isikutele ja tegevuse edasiandmine
Toetudes kehtivatele õigusnormidele, selgitatakse ettepanekus vastavaid tingimusi, mille alusel
saab tugineda kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele, mida on juba rakendanud
teised kohustatud isikud, ja ülesannete edasiandmisele teistele ettevõtjatele või
teenuseosutajatele. Ettepaneku kohaselt jääb mõlemal juhul lõplik vastutus õigusnormide
järgimise eest kohustatud isikule, mis on täpselt sama, mis kehtivas õiguses. Kohaldada tuleb
riskipõhist lähenemisviisi ning kõrge riskitasemega kolmandates riikides, nõuete täitmisega
seotud puudustega riikides ja muudes liidu finantssüsteemi ohustavates riikides asuvatele
teenuseosutajatele ei tohi tugineda ega neile tegevust edasi anda. Siin ei ole olulisi muudatusi,
küll aga viitab turuosaliste tagasiside ja ettepanekud, et Eesti võiks antud küsimuses toetada
detailsema regulatsiooni kehtestamist ja suuremat paindlikkust võtta kasutusele ja võimaldada
erinevaid teenusepakkujaid ja teenusepakkumise viise.
Positsioon: Tugevdada kohustatud isikute võimalusi andmete vahetamiseks. Saavutada
tegevuste edasiandmise regulatsioonis maksimaalne paindlikkus, mida FATFi soovitused
võimaldaksid.
Selgitus: Eesti kehtivas õiguses on spetsiifilised infovahetuse võimalused kehtestatud RahaPTS
§ 16 näol, mis võimaldab kohustatud isikutel ka väljaspool tegevuste edasiandmise režiimi
üksteisega andmeid jagada, vähendades seeläbi kliendilt korduvalt samade andmete küsimise
olukordi.
FATFi standardis on samuti tegevuste edasiandmise olukordi kirjeldatud. Samas võiks toetada
uusi lahendusi ja suuremat spetsialiseerumist, mis võiks tegelikult tuua kaasa olukorra, kus
hoolsusmeetmete rakendamine on senisest tõhusam, sest sellega tegelevad spetsialiseerunud
teenusepakkujad ning väiksematel kohustatud isikutel oleks võimalik seeläbi saavutada kõrgem
vastavustase, kui nad muidu võimelised oleksid oma ressurssidega saavutama.
2.7. Tegelikku kasusaajat käsitlev teave
Tegelikku kasusaajat käsitleva teabega seotud ettepaneku sätted tuginevad kehtivate ELi
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide sätetele, sealhulgas
tegeliku kasusaaja mõistele ning nõudele, et kõik äriühingud ja muud juriidilised isikud peavad
hankima ja säilitama piisavat, täpset ja ajakohast teavet tegelike kasusaajate kohta. Nähakse
ette üksikasjalikumad eeskirjad äriühingute ja muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate
tuvastamiseks ning kehtestatakse ühtlustatud lähenemisviis tegelike kasusaajate
kindlakstegemiseks. Seoses lepingulise usaldushalduse ja sarnaste juriidiliste isikute või
õiguslike üksustega nähakse ette sätted, millega tagatakse, et sarnastes olukordades tehakse
põhimõtteühtselt kindlaks tegelikud kasusaajad kõigis liikmesriikides, sealhulgas antakse
13
komisjonile volitused võtta vastu rakendusakt. Ettepanek sisaldab avalikustamisnõudeid
variaktsionäridele ja varijuhtidele ning sellega kehtestatakse kohustus registreerida liidus nende
tegelik kasusaaja kolmandate riikide juriidilistele isikute puhul, kes kas alustavad ärisuhteid
ELi kohustatud isikuga või omandavad liidus kinnisasju.
Positsioon: Eesti toetab ettepanekus toodud lähenemist ja tegelike kasusaajate andmete
kogumisel sarnaste standardite kehtestamist EL üleselt.
Selgitus: Leiame, et tegeliku kasusaaja mõistete erisuste lubamine on tekitanud praktikas palju
segadust, eriti takistades (finants) teenuste piiriüleseid osutajaid ja ka kasutajaid. Seetõttu on
põhjendatud ja mõistlik antud mõisteaparaadi detailne harmoniseerimine.
2.8. Teatamiskohustus
Rahapesu andmebüroodele (või iseregulatsiooni organile, kui liikmesriik seda ette näeb)
kahtlastest tehingutest teatamist käsitlevad sätted põhinevad kehtivatel rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamist käsitlevatel ELi õigusaktidel. Sätestatakse selgemad tehingute
tuvastamise eeskirjad. Selleks et hõlbustada kohustatud isikute aruandluskohustuste täitmist
ning võimaldada rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse ja koostöö tulemuslikumat
toimimist, töötab AMLA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse
kindlaks ühtne vorm kahtlastest tehingutest teatamiseks, mida kasutatakse ühtselt kogu ELis.
Positsioon: täpsustada RAB volitused ja ühtlustada tehingute peatamise/nõusoleku andmise
osas sõnastused AMLR-s ja AMLD6-s. Eesti ei eelista tehingu peatamise regulatsiooni
tehingule nõusoleku andmise regulatsioonile, kuid sõnastusest peab olema üheselt selge,
kummaga on tegemist.
Selgitus: hetkel jääb mulje, et AMLR ja AMLD 6 ei vasta täpselt sõnastuslikult üksteisele,
mistõttu jääb ebaselgeks, kas AMLRi rakendamiseks peavad liikmesriigid lisama mingeid
täiendavaid õigusi RAB-dele. Kuulates KOM selgitusi antud küsimuses, siis tundus eesmärk
olevat vastupidine. Seetõttu peab hoolikalt sõnastused üksteisele vastavaks viima ja viidata kas
üksnes tehingute peatamise võimalusele või tehingu tegemiseks nõusoleku andmise režiimile.
2.9. Andmekaitse
Selle ettepanekuga seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse ELi isikuandmete
kaitse üldmäärust (määrus (EL) 2016/679). Ettepanekus selgitatakse tingimusi, mida
kohaldatakse teatavate tundlikumat laadi isikuandmete töötlemise suhtes kohustatud isikute
poolt. Kohustatud isikud peavad säilitama teatavaid isikuandmeid käsitlevaid andmeid viis
aastat.
Positsioon: Tugevdada kohustatud isikute võimalusi andmete vahetamiseks.
Selgitus: on vajalik, et andmekaitse erisused antud valdkonnas oleksid täpselt sõnastatud ega
tekitaks õiguslikku ebakindlust kohustatud isikute poolt omavahel andmete vahetamiseks ja
töötlemiseks, kui selleks on põhjus ja vajadus.
2.10. Meetmed esitajainstrumentide kuritarvitamise ohu vähendamiseks
14
Ettepanek sisaldab sätet, millega keelatakse kaupade ja teenustega kauplejatel võtta ühe ostu
puhul vastu üle 10 000 EUR suuruseid sularahamakseid, võimaldades samal ajal liikmesriikidel
säilitada suurte sularahatehingute puhul madalamad piirmäärad. Seda ülemmäära ei kohaldata
üksikisikute vaheliste eratehingute suhtes. Komisjon peab hindama kõnealuse künnise edasisest
alandamisest saadavat kasu ja selle mõju kolme aasta jooksul alates kavandatava määruse
kohaldamisest. Keelatud on pakkuda ja hoida anonüümseid krüpto-rahakotte. Börsil
noteerimata äriühingutel on keelatud esitajaaktsiaid emiteerida ja nad peavad need aktsiad
registreerima. Esitajaaktsiate ostutähtede väljaandmine on lubatud ainult vahendatud kujul.
Võrreldes kehtiva õigusega on tegemist olulise mõjuga muudatusega. Siiani on Eesti olnud üks
vähestest liikmesriikidest, kus sularahamaksetele mingeid piiranguid seatud pole.
Sularahapiirangud liikmesriikides
SE**
LU
IE
FI
EE
DE
CY
AT
HR
CZ
MT
LV
BG
SK
SI
HU
PL
NL
LT
BE
DK*
ES
RO
PT
IT*
FR
GR
0 5000 10000 15000 20000
* eelnõu või jõustub tulevikus
** oranžiga tähistatud riikides piirangud puuduvad
Ungaris ja Poolas on piirangud vaid äriühingute omavahelistele maksetele kehtestatud.
15
Samas on teiste EL riikide kogemus piirangute kehtestamisel näidanud, et tegemist on tõhusa
vahendiga riskide vähendamiseks. Erinevad piirmäärad erinevates liikmesriikides põhjustavad
siiski survet kõrgema määra või piiranguteta liikmesriikide süsteemidele, kuivõrd kurjategijad
eelistavad sularaha käidelda just sellistes riikides.
Eestis kaotati esitaja-aktsiad sisuliselt 2001. aastal, samuti on kehtiva RahaPTS kohaselt selliste
aktsiate käivet veelgi piiratud, kuivõrd esitaja-aktsiatega kliendid võivad sattuda ka Eesti
kohustatud isikute klientideks. Seetõttu ei oma esitaja-aktsiate keelamine täiendavat olulist
mõju.
Samuti on ka kehtivas RahaPTS-s keeld pakkuda ja hoida anonüümseid kontosid. RahaPTS §
25 lõike 2 kohaselt on anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamine keelatud ja keeldu
rikkuv tehing on tühine.
Sarnast keeldu ei ole kehtivas õiguses aga anonüümsete virtuaalvääringu rahakottide
pakkujatele kehtestatud. Kuigi kliendi isikusamasuse tuvastamise nõuded ja hoolsusmeetmed
toovad eelduslikult kaasa olukorra, kus faktiliselt sellise rahakoti teenusena klientidele
pakkumine olekski keelatud, tähendab see hetkel rikkumist hoolsusmeetmete rakendamisel.
AMLR jõustumisel oleks seega ka anonüümsed virtuaalvääringu rahakotid konkreetselt
keelustatud. Arvestades virtuaalvääringu teenusepakkumisega kaasnevat suurt rahapesu ja ka
terrorismi rahastamise riski, siis on selline keeld kooskõlas Eesti riikliku riskihinnangu ja
seaduse eesmärkidega.
Positsioon: toetame sularahamaksete piirmäära kehtestamist teenuste ja kaupade eest
tasumisel, kuid erandolukordades peab olema võimalik sularahamaksepiirangute
mittekehtimine.
Selgitus: Vastavalt Eesti Panga esitatud arvamusele on sularahal on ühiskonnas eriline roll: see
on hetkel ainus keskpanga raha vorm, mis on üldsusele kättesaadav. Samuti on sularaha oluline
varulahendus olukordades, kus elektroonilised maksed ebaõnnestuvad (nt küberrünnakute,
elektrikatkestuste või loodusõnnetuste tagajärjel) ning sellistes olukordades tuleks suuremas
mahus sularahakasutust kindlasti lubada. Kui sularahamaksete piirmäära osas tehakse
läbirääkimiste käigus ettepanekuid 10 000 eurost madalama piirmäära kehtestamiseks, siis
muutub erandolukorras sularahakasutuse lubamine veelgi olulisemaks.
Positsioon: krediidi- ja finantseerimisasutustele kehtivad võrdsed nõuded, mistõttu tuleks
paketis läbivalt järgida võrdset käsitlust.
Selgitus: krediidi- ja finantseerimisasutuste osas on paketis kohati selgusetuks jäävaid erisusi,
näiteks sularahamaksete lubamise osa. Nimelt võivad 10 000 eurost suuremaid
sularahasummasid käidelda vaid krediidiasutused. See piirang näib põhjendamatu, kuna ka
finantseerimisasutused võivad sarnaselt osutada makse- või finantsteenuseid, ning nende
kohaldavad hoolsusmeetmed, riskianalüüsi kohustused ei erine krediidiasutuste vastavatest
kohustustest. Põhimõtteliselt on ka kehtivas RahaPTSis krediidi- ja finantseerimisasutused nii
kohustuste kui õiguste osas sarnaselt käsitletud. Seega jääb selline erisus ebaselgeks ega vasta
näiteks Eesti finantseerimisasutuste huvidele.
2.11. Lõppsätted
16
Kehtestatud on sätted, mille kohaselt komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda hakatakse kohaldama kolm aastat pärast selle
jõustumist. Komisjon peab käesoleva määruse läbi vaatama ja seda hindama viie aasta jooksul
alates selle kohaldamisest ning seejärel iga kolme aasta tagant.
3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 6. direktiiv
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid
kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks,
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 ehk AMLD 6.
Direktiiv on võrdlemisi sarnane kehtiva õigusega, kuivõrd samuti põhineb suuresti FATFi
standardil. Võrdluse kehtiva õigusega annab järgmise skeem, kus tumedam värvitoon tähistab
suhteliselt suuremaid muutusi võrreldes kehtiva RahaPTS-ga.
AMLD 6
Üldsätted. Eesmärk ja Registrid Rahapesu andmebürood
kohaldamisala Art 10 - 16 Art 17 -28
Art 1 - 9
Järelevalve ja sanktsioonid Koostöö Andmekaitse
Art 29 - 44 Art 45 -52 Art 53
Lõppsätted
Art 54- 60
3.1. Reguleerimisese ja kohaldamisala
Enamik käesolevas direktiivi eelnõus kasutatavaid mõisteid on lahti seletatud AMLRs (kui
mõisted on kasutuses mõlemas õigusaktis); mõned määruse seisukohast mittevajalikud mõisted
on siiski lahti seletatud ka käesolevas direktiivi eelnõus.
AMLD 6 eelnõu annab liikmesriikidele võimaluse laiendada lisatud määruse eelnõu nõudeid
muudele, määruse kohaldamisalast välja jäävatele sektoritele; ent sellest tuleb komisjonile koos
põhjendustega teada anda, pärast mida on komisjonil (pärast AMLAga konsulteerimist) kuus
kuud aega võtta selle võimaluse kasutamise kavatsuse kohta vastu arvamus, kusjuures ta võib
hoopis otsustada esitada ELi tasandi õigusakti ettepaneku. Kohaldamisalasse lisandunud
sektorite jaoks, mille suhtes kohaldatakse juba riiklikke rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise õigusakte, aga mitte veel ELi omi, kehtestatakse üleminekusätted. Sektorite
koondloetelu koos liikmesriikide esitatud kohustatud isikute laiendatud nimekirjaga avaldab
komisjon igal aastal Euroopa Liidu Teatajas.
AMLD 6 eelnõus on sätestatud ka konkreetsed regulatiivsed nõuded, mida liikmesriigid peavad
teatavate sektorite puhul riiklikus õiguses rakendama. Täpsemalt peavad
valuutavahetusasutused, tšekkide sularahaks vahetamise asutused ning usaldushalduse- ja
äriühingute teenuste pakkujad olema kas tegevusloaga või registreeritud ning
hasartmänguteenuste pakkujad peavad olema reguleeritud.
Eesti kehtiva õiguse mõttes see erilisi muudatusi ei tähenda, kuivõrd ka hetkel on
valuutavahetusasutused, äriühingute ja usaldushalduste teenuste pakkujad tegevusloastatud
tegevusalad, sama ka hasartmängukorraldajatega. Tšekkide sularahaks vahetamise teenus
17
Eestis sisuliselt puudub, seda saavad pakkuda eraldiseisva finantsteenusena krediidiasutused
(vt krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 7).
AMLD 6 eelnõu kohaselt antakse selliste liikmesriikide järelevalve tegijatele, kus e-raha
väljastajad ning makseteenuse ja krüptovarateenuse osutajad tegutsevad teenuste osutamise
vabaduse põhimõtte alusel, võimalus määrata asjaomastes riikides kontaktpunktid; AMLA
esitab regulatiivsete tehniliste standardite projekti, kus selgitab, millal seda tuleks teha.
Käesolevas direktiivi eelnõus nähakse ette teatavate kohustatud isikute kõrgemale juhtkonnale
praeguse raamistiku alusel kohaldatavad usaldusväärsusnõuded, mis täiendavad liidu muudes
õigusaktides sätestatud sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, ning täpsustatakse, et teatavad
nõuded kohalduvad ka asjaomaste kohustatud isikute tegelikele kasusaajatele. Muude
kohustatud isikutega seoses kinnitatakse käesolevas eelnõus, et rahapesus, selle eelkuritegudes
või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isikutel on keelatud juhtida kohustatud isikuid.
Käesoleva direktiivi eelnõu kohaselt antakse riiklikele järelevalve tegijatele teatavate
kohustatud isikute kõrgema juhtkonnaga seoses teatavad volitused, eriti rahapesus või
terrorismi rahastamises süüdimõistmise juhtudeks.
Võrreldes kehtiva õigusega on selline regulatsioon tervitatav, kuna toob kaasa selguse, kuidas
täpsemalt käsitleda (finants)teenuste piiriüleseid pakkujaid. Kohustatud isikute
usaldatavusnõuded on teatud ulatuses kehtestatud ka RahaPTS-ga. Hetkel on sellised nõuded
enamasti korraldatud läbi loa-menetluse: näiteks on nii krediidi- ja finantseerimisasutuste,
hasartmängukorraldajatele aga ka RahaPTS 8. ptk alusel tegevusloastatud tegevusalal
tegutsevatele ettevõtjatele loa saamise eeltingimuseks hea mainega juhtorganite ja olulise
osalusega omanike (aga ka tegelike kasusaajate) ringi nõue. Erandina sätestab RahaPTS § 75 1
täiendavalt, et 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades on keelatud teenust
osutada ettevõtjal, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on
kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo
eest. Nimetatud punktides on isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki; isikud, kes
vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt
10 000 eurot kuus; vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse
pakkujad ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad.
Positsioon: toetada Komisjoni ettepaneku sõnastust esitatud kujul.
Selgitus: AMLD-s paindlikkuse säilitamine võimaldab EL regulatsioonil olla paremini
kooskõlas FATFi riskipõhise lähenemise põhimõttega. Samas on selge, et ühisturu tingimustes
on ühes liikmesriigis realiseeruv risk väga suure tõenäosusega omane ka vähemalt mõnele
teisele liikmesriigile, kusjuures mitte tingimata naaberriigile. Seega on äärmiselt oluline, et info
kohustatud isikute ringi laiendamise vajadusest jõuaks keskselt EL KOMile, kes saab vajadusel
otsustada EL üleste õigusettepanekute tegemise.
3.2.Riskihindamine
Säilib praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sisalduv nõue, et
komisjon peab ELi tasandil hindama regulaarselt rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud
riske, aga hindamisintervall pikeneb neljale aastale. Hindamise aluseks võetakse AMLA-lt
saadud arvamus ja sellega koos esitatakse liikmesriikidele soovitused tuvastatud riskide
maandamiseks sobilike meetmete kohta. Samuti esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja
nõukogule iga nelja aasta tagant aruande meetmete kohta, mida on võetud hindamise tulemuste
alusel.
18
Liikmesriigid jätkavad riiklike riskihindamiste tegemist, aga vähemalt iga nelja aasta tagant
ning hindamise eesmärke ja meetodeid on veidi täiendatud. Ka peavad liikmesriigid koguma
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta koondstatistikat ja edastama selle igal
aastal komisjonile. Komisjon võib võtta vastu rakendusakti sellise statistika kogumise
metoodika kohta.
Positsioon: toetame riskihinnangute intervalli pikendamist vähemalt 4-le aastale.
Selgitus: Olles läbi viinud juba kaks riikliku riskihinnangut- 2015 ja 2020, siis leiame
kogemusest, et väikeses riigis ei pruugi paariaastase intervalliga tekkida piisavalt alusandmeid,
mida nii detailse metoodikaga, mida tänapäeval riiklike riskihinnagute (aga ka SNRA)
läbviimiseks kasutatakse, analüüsida. Seega on optimaalsem investeerida pigem suuremas osas
reaalajas andmete kogumisele ja analüüsile, ning suuremaid ja iseloomult tagasivaatavaid
analüüse võiks tõesti teha umbes iga 5 aasta tagant. Minimaalse intervallina võime nõustuda ka
pakutud 4-aastase vahega.
3.3.Tegelike kasusaajate ja pangakontode registrid, kinnistusraamatud ja muud
mehhanismid
Säilib praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele pidada juriidiliste
isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate registrit. Sellega kaasnevad sätted selliste
registrite kättesaadavuse, sh üldsuse juurdepääsu, ja põhjendatud juhtudel võimalike
kättesaadavus-erandite kohta. Säilib selliste registrite piiriülene omavaheline sidestatus tegelike
kasusaajate registrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu.
Käesolevas ettepanekus on järgmised uued sätted, mida praeguses raamistikus ei ole:
komisjoni rakendusakt registritele tegelike kasusaajate andmete esitamise vormingu
kohta;
sätted juhtudeks, kui kaheldakse tegeliku kasusaaja andmete paikapidavuses või kui
tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada;
lisasätted andmetes leitud lahknevuste puhuks;
registripidajate volitused;
nõue liikmesriikidele anda komisjonile teada, millistele pädevatele asutustele on antud
registrite juurdepääs ja millist liiki kasutust lubati;
viieaastane minimaalne andmete registris hoidmise aeg.
Võrreldes kehtiva õigusega on problemaatiline Eesti jaoks säte, mis puudutab tegelike
kasusaajate registripidajate volitusi. Antud volituste suurendamine eeldaks, et Eesti ei saa
jätkata senise süsteemiga, kus registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud
töötlejad kohturegistriosakond ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Kellelgi nendest
asutustest ei ole direktiivi eelnõus ettenähtud täiendavaid pädevusi võimalik anda, sest need ei
lähe kokku nimetatud asutuste staatusega. Seega ei sobi Eestile pakutav lahendus. Sellise
sõnastuse realiseerumisel, tuleb Eestil leida tegelike kasusaajate andmekogule uus
registripidaja, kellele saaks omistada haldusjärelevalve pädevusi ja leida selleks vajalik
ressurss. Selline muudatus samas tõenäoliselt ei too kaasa tingimata vajadust vahetada ka
registri tehnilist volitatud töötlejat ehk RIK-i, kus on tehtud ja ka pooleli erinevad arendused
äriregistri juures paikneva tegelike kasusaajate registri veelgi paremaks tegemiseks.
Justiitsministeerium eelistaks lahendust, kus tegelike kasusaajate andmebaas eraldataks
äriregistri juurest ja selle haldamise ülesanne antaks uuele registripidajale, kellel oleks kohe
olemas ka vajalikud pädevused hakata hindama andmete õiguspärasust, menetlema esitatud
lahknevusteateid, teostama järelevalvet ja määrata rikkujatele karistusi. Rahandusministeerium
on seisukohal, et hetkel Eestis selline asutus puudub.
19
Säilib praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele luua ja kasutada
selliseid mehhanisme, mis võimaldavad tuvastada pangakontode ja hoiulaegaste omanikud,
nagu keskregister või keskne elektrooniline andmeotsingusüsteem. Liikmesriigid peavad
komisjonile teada andma mitte ainult selliste mehhanismide omadustest, vaid ka
kriteeriumidest, mille alusel otsustatakse, millist teavet sellistes registrites hoitakse.
Ettepanekus on ka ette nähtud selliste mehhanismide piiriülene sidestamine: komisjon koostab
rakendusaktid selliste mehhanismide ühtse (komisjoni loodava ja hallatava) juurdepääsupunkti
kaudu ühendamise tehnilise spetsifikatsiooni ja korra kohta. Liikmesriigid peavad tagama, et
riiklikes mehhanismides olev teave on ajakohane ja piiriülese ühenduse kaudu kättesaadav.
Mehhanisme, sealhulgas muude riikide omi, mis on piiriüleselt ühendatud, peavad kasutada
saama ka rahapesu andmebürood.
Hetkel kasutab Eesti nimetatud registri funktsioonide ülevõtmismehhanismina e-aresti
süsteemi, mis ei ole aga register, vaid elektrooniline andmeotsingusüsteem. Teadaolevalt ei ole
võimalik kasutusel olevat e-aresti süsteemi piiriüleselt sidestada: selline funktsionaalsus ei ole
antud süsteemi arendamisel sisse arvestatud. Samas on teada ka see, et RIK on e-aresti
süsteemilt liikumas uuele Täitmisregistrile, kus lisanduvad täiendavad funktsionaalsused. Ka
tulevane täitmisregister (mis hakkab asendama praegust e-aresti) ei arvesta hetkel
rahvusvahelise andmevahetuse vajadustega, kuna ajal, kui täitmisregistri analüüsi koostati, oli
kontode keskregistriga (Komisjoni keskse platvormiga) seonduv lahtine. Piiriülese sidestamise
vajaduste ja nõuetega etteulatuvalt ei saa ka kuidagi arvestada, kuna puuduvad igasugused
Komisjoni poolsed tehnilised kirjeldused loodava platvormi ja teenuste kohta. Täitmisregistri
analüüsis on 6. rahapesu direktiivist tulenevate nõuetega arvestatud niivõrd, kui eAresti
projektirühma liikmeteks olnud erinevad osapooled on seni vajadusena tõstatanud (sh RAM ja
RAB).
Antud sätte realiseerumisel kaasnevad seega aga samuti riigile täiendavad arendusvajadused ja
kulud.
Praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele võimaldada rahapesu
andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele juurdepääs riiklike kinnistusraamatute sisule
jääb püsima ning määratakse kindlaks neile antava juurdepääsu miinimumulatus. Liikmesriigid
peavad komisjonile teada andma, millistel pädevatel asutustel on lubatud selliseid registreid
kasutada ja mil määral.
Positsioon: mitte toetada tegelike kasusaajate registripidajale täiendavaid volitusi, kui pole
selge, et sarnaseid volitusi ei võiks omada muu haldusasutus järelevalve tegemisel.
Selgitus: kuna Eestil on registri vastutavad ja volitatud töötlejad asutused, kellele ei saa
haldusjärelevalve funktsioone anda, eeskätt kuna meil on tegelike kasusaajate register tihedalt
seotud äriregistriga, siis jääb arusaamatuks ja põhjendamatuks, miks säärased volitused on
vajalikud või kas need peavad olema andmete kontrollimiseks just registripidajal, või võiks
liikmesriikide erinevaid süsteeme arvestades leida paindlikuma regulatsiooni, kus mõni teine
asutus võiks täiendavat järelevalvet registri andmete kontrollimiseks läbi viia.
Justiitsministeerium on seisukohal, et järelevalvet registri üle peab tugevdama, aga seda
järelevalvet ei saa teha kohtu registriosakond – see menetlus peab hakkama käima mõnes muus
asutuses ning seetõttu on ka mõistlik kogu registri pidamine koos menetlusepädevustega
sellesse asutusse üle viia.
20
Kui AMLD 6 sõnastus on kokku lepitud, tuleb Eestil otsustada, kuidas tegelike kasusaajate
registriga on mõistlik jätkata ja milline asutus või asutused saaks tegelike kasusaajate
andmekogu üle järelevalvet teha ja vajadusel seda pidama hakata.
3.4.Rahapesu andmebürood
AMLD 6 tugineb praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus
sisalduvatele sätetele, mille kohaselt peavad liikmesriigid asutama riiklikul tasandil
tegevuslikult sõltumatud rahapesu andmebürood, kes võtavad vastu ja analüüsivad kohustatud
isikute esitatud teateid kahtlaste tehingute ja tegevuse kohta; olemasolevad sätted hõlmavad
rahapesu andmebüroode vahelist koostööd ja teabevahetust ning selle tulemusena saadud teabe
kasutamist ja edasijagamist.
Uued rahapesu andmebüroodega seotud sätted hõlmavad:
rahapesu andmebüroode finantsanalüüsifunktsiooni ja nende tegevusliku sõltumatuse
täpsustamist ning nende vahendeid ja julgeolekut;
miinimumloetelu teabeliikidest, mis peavad olema rahapesu andmebüroodele
kättesaadavad;
rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelist teabevahetust (sh
kohustust anda tagasisidet selle kohta, kuidas teavet kasutati);
rahapesu andmebüroode tehingupeatamise volituste täpsustamist (tehing tuleb peatada
48 tunni jooksul pärast kahtlase tehingu või tegevuse kohta teate saamist) ja laiendamist,
et pangakonto kasutamise saaks põhjendatud juhtudel peatada.
Sätestatakse täpsem teave rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse viiside kohta:
teabevahetus peab toimuma FIU.Net-i kaudu ning teabevahetuse eranditest peavad
liikmesriigid teavitama komisjoni. AMLA koostab rakenduslike tehniliste standardite projekti,
millega ühtlustada teabevahetuse vormingud; samuti võtab amet vastu suunised kriteeriumide
kohta, mille alusel teha kindlaks, kas mõni teade kahtlase tehingu või tegevuse kohta pakub
huvi ka teiste liikmesriikide rahapesu andmebüroodele. Rahapesu andmebürood koostavad igal
aastal tegevusaruande ja annavad kohustatud isikutele tagasisidet nende esitatud kahtlasi
tehinguid või tegevust käsitlevate teadete kohta, samuti tagasisidet tolliasutustele teabe kohta,
mida too on esitanud rahapesu andmebüroodele liitu füüsiliselt sisse toodava ja välja viidava
sularaha koguste kohta. Veel üks uus säte selgitab rahapesu andmebüroode ühisanalüüside
mõistet ja määrab kindlaks nende tegemise korra.
Positsioon: toetame EL rahapesuvastase ameti rolli rahapesu andmebüroode koordineerimisel
täpsemaks kirjutamist ning rahapesu andmebüroode koostöö ja koordineerija rolli selgemat
sõnastamist.
Selgitus: enamik olulisematest rahapesu ja ka terrorismi rahastamise kaasustest omab piiriülest
mõõdet, mistõttu toetame suuremat sünergiat EL tasandil, mis täiendavalt sarnasemate rahapesu
andmebüroode vahel aset leides omaks ka sisulist mõju rahapesu ja terrorismi kui
peitkuritegude kiiremale avastamisele. Eesti avaldab toetust täiendavatele struktuursetele
muudatustele AMLAs, mis võimaldaksid rahapesu andmebüroode tegevust tõhusamalt toetada
ja neid rohkem kaasata.
Positsioon: Toetame RABide töötajate kõrgema kvalifikatsiooni ja koolituse selgemat
väljatoomist üldkehtivate nõuete seas.
21
Selgitus: Kuivõrd RABi roll ja iseseisvus hõlmavad ka töötajate valimist, siis peaks olema
RABi töötajate kvalifikatsioon samuti reguleeritud, et veelgi rõhutada RAB töö spetsiifikast
tulenevat erirolli ja selle rolliga kaasnevat kõrgendatud nõudmiseid asutuse töötajaskonnale.
3.5.Rahapesuvastane järelevalve
AMLD 6 tugineb praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus
sisalduvatele sätetele, mille kohaselt peavad liikmesriigid asutama riiklikud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijad, kes teevad järelevalvet kohustatud
isikute üle; samuti sätestatakse ka selliste järelevalve tegijate ülesanded, volitused ning koostöö
rahapesu andmebüroode ja kolmandates riikides tegutsevate järelevalve tegijatega.
Uued sätted hõlmavad: järelevalve tegijate ülesannete ja volituste täpsustamist; nõuet, et
riiklikud järelevalve tegijad peavad esitama kohustatud isikutele teavet; riskipõhise järelevalve
täpsustamist (sh AMLA suunised riskipõhise lähenemisviisi omaduste kohta ning regulatiivsed
tehnilised standardid kohustatud isikutele omase riski ja jääkriskiprofiili hindamise ja
liigitamise metoodika ning läbivaatamise sageduse jaoks). Täpsustatakse järelevalve tegijate
pädevusi juhtudel, mil kohustatud isikud tegutsevad teenuste osutamise vabaduse alusel, ja
kontserni järelevalve puhul; selleks koostab AMLA regulatiivsed tehnilised standardid, kus on
täpsemalt kirjeldatud päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning
nendevahelise koostöö viise.
Mitmes liikmesriigis tegutsevate piiriüleste krediidi- või finantseerimisasutuste jaoks tuleb
teatavate kriteeriumide täitmise korral luua rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
järelevalvekolleegium; AMLA koostab regulatiivsed tehnilised standardid selliste
järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimuste kohta. Kehtestatakse sätted koostöö kohta
kolmandates riikides tegutsevate finantsjärelevalve tegijatega.
Positsioon: toetame selgeid ja konkreetseid nõudeid järelevalve teostamisel.
3..6. Iseregulatsiooni-organid
Praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga võrreldes on
iseregulatsiooni organite kohta uus jagu. Kui liikmesriik annab rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise järelevalve teatavate kohustatud isikute puhul iseregulatsiooni
organile, peab sellise organi üle tegema järelevalvet avaliku sektori asutus, et iseregulatsiooni
organ täidaks oma ülesandeid võimalikult hästi. Sellisel järelevalveasutusel peavad olema
piisavad volitused (sh teabe hankimise volitus) ning ta peab avaldama igal aastal aruande oma
tegevuse ja tema järelevalve all tegutsevate iseregulatsiooni organite järelevalvetegevuse kohta.
Antud osas on ettepanek aga täpsemalt põhjendamata, kas ja miks leitakse, et olemasolev
regulatsioon, kus isereguleeriva organi üle teostatav järelevalve on selline, millega
kindlustatakse sellise isereguleeriva organi ja eeskätt selle liikmete iseseisvus ja sõltumatus
keskvalitsusest, on ebapiisav.
Eestis on kaks isereguleerivat organit-järelevalvajat. Nende puhul on rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise meetmete üle järelevalve (organi liikmete üle) jäetud nende organite
vastutusele. Need on Notarite Koda ja Advokatuur. Mõlemad on erinevalt reguleeritud ja nende
mõlema õiguselukutse puhul on sõltumatust riigist peetud oluliseks garandiks, advokaatide
puhul ka Inimõiguste Kaitse Konventsiooni kaitseõiguse tagamise põhimõtte üheks oluliseks
tunnuseks.
Positsioon: Eesti ei toeta isereguleerivate organite üle riikliku järelevalve kehtestamist, kuivõrd
see kahjustab isereguleerivate organite sõltumatust ja iseseisvust riigi keskvõimust.
22
Selgitus: Eesti ei toeta isereguleerivate organite üle riikliku järelevalve kehtestamist, kuivõrd
see kahjustab isereguleerivate organite sõltumatust ja iseseisvust riigi keskvõimust. Pole selge,
kas samu eesmärke (järelevalve tõhustamine) ei võiks saavutada mõne proportsionaalsema
mehhanismiga- näiteks suurema koostöö ja koolituste pakkumisega.
3.7. Haldusmeetmed ja -karistused
Karistussätted põhinevad praegusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikul,
milles on liikmesriikidele pandud kohustus sätestada haldusmeetmed ja -karistused juhtudeks,
kui kohustatud isik rikub raamistiku olulisimaid nõudeid raskelt korduvalt või süstemaatiliselt.
Kehtestatakse rahaliste karistuste miinimum- ja maksimummäärad. Kui karistused on
määratud, tuleb need avaldada. Lisaks tuleb kaitsta rikkumisest teatajaid ning tagada
teabevahetus karistuste kohta.
Uued sätted hõlmavad: haldusmeetmete (v.a karistused kergemate rikkumiste eest) täpsustamist
ning nõuet liikmesriikidele teavitada komisjoni ja AMLAt halduskaristuste või -meetmete
kohaldamise korrast. Kirjeldatakse täpsemalt, milliseid asjaolusid tuleb halduskaristuse või -
meetme liigi ja suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. AMLA koostab regulatiivsed tehnilised
standardid, kus on kirjas näitajad, mille alusel liigitada rikkumise raskusastmeid, ning
kriteeriumid, mida tuleb halduskaristuse või -meetme suuruse üle otsustamisel arvesse võtta.
Erinevalt kehtivast direktiivist ei võimalda eelnõu valida karistusliiki, vaid kehtestab, et
halduskaristused tuleb igas riigis kehtestada, hoolimata kriminaalkaristuste olemasolust.
Positsioon: toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele
pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed
rikkumise ulatuse aga ka rikkuja isikuga.
Selgitus: Justiitsministeerium on selgitanud, et Eesti on jätkuvalt hoidnud õigusaktide
läbirääkimistel seda joont, kus leiame, et liikmesriikide õigusesse määrata ise karistused ei
tohiks EL sekkuda, mis tähendab, et riigid peaksid saama valida, milliseid meetmeid – seal
hulgas, millises õigusharus – kohaldada tuleb. Kui karistused peavad olema kõrgeimad
võimalikest, siis on kohane, et liikmesriik saaks kohaldada kriminaalkaristusi. Hetkel kehtiv
sõnastus välistab kriminaalkaristuste kohaldamise ja nõuab spetsiifiliselt halduskaristusi,
milleks Eestil puudub vastav õigusraamistik.
Selgusetuks jääb, miks kehtivas AMLD5 olev artikkel 58 lõikes 2 olev paindlikkus on välja
jäetud: Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või -meetmeid
käsitlevaid õigusnorme, kui asjaomastele õigusrikkumistele kohaldatakse siseriiklikus õiguses
kriminaalkaristusi.
Justiitsministeeriumi hinnangul on ettepaneku sõnastamisel jäetud tähelepanuta ka Euroopa
Kohtu praktikast lahend C-374/87 Orkem v Commission ning olukorras, kus pakutud määrus
rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise kohta ja AMLD VI (vt eriti artikkel 39 lg 3)
eeldavad erinevate rahapesualaste minetuste eest sanktsioonide kohaldamist ka füüsilistele
isikutele, võib dokumentide väljanõudmine füüsiliselt isikult viia enese süüstamiseni. Näiteks
on ECN+ direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on
anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada
konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine) loobutud
füüsilistele isikutele perioodilise karistusmakse kohaldamisest. Seega peaks karistuste
kehtestamisel olema paremini arvestatud ka võimalusega, et neid võidakse määrata füüsilistele
23
isikutele. Eesti saab konkreetsed sõnastusettepanekud esitada eesistujale eelnõu läbirääkimiste
raames, viitega analoogiale ECN+ direktiiviga ja soovile jätta kehtima AMLD 5 art 58 lõige 2.
3.8. Koostöö
Järelevalve tegijate, rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelise koostööd
käsitlevad sätted tuginevad olemasolevale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
raamistikule, hõlmates liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd ning juhtusid, mil
asutused peavad hoidma ametisaladust.
Käesolevas ettepanekus on uued sätted, mis sisaldavad viiteid AMLA-le ja kohustust muudele
organitele sellega koostööd teha. Olemasolevaid sätteid finantsasutuste üle usaldatavusnõuete
täitmise järelevalve tegijate hea koostöö tagamise kohta on täiendatud lisaspetsifikatsioonidega,
ning lisatakse uued sätted koostöö kohta kriisilahendusasutustega ja krediidiasutuste järelevalve
eest vastutavate asutustega maksekontode direktiivi ja teise makseteenuste direktiivi
järgimiseks. Finantsjärelevalve tegijad ja rahapesu andmebürood annavad igal aastal AMLA-
le aru koostööst nimetatud asutustega. Lisatud on audiitoritega seotud koostöö sätted ja AMLA
koostab koostööd käsitlevad suunised.
3.9. Lõppsätted
AMLD 6 ettepaneku (nagu praegusegi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
raamistiku) kohasel isikuandmete töötlemisel tuleb järgida määrust (EL) 2016/679 või
isikuandmete töötlemise korral liidu institutsioonides, organites ja asutustes määrust (EL)
2018/1725.
Komisjoni abistab ( rakendusaktide koostamisel) ekspertidest koosnev komitee.
Samuti on lisatud sätted FIU.Net-i haldamise üleandmise kohta komisjonilt AMLA-le.
Muudetud direktiiv 2015/849 (praegune rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
raamistik) tunnistatakse kehtetuks. Kavandatav direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast
selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg on kaks aastat
alates direktiivi jõustumisest. Komisjon peab käesoleva direktiivi esimest korda läbi vaatama
ja seda hindama viie aasta jooksul alates selle kohaldumisest ning seejärel iga kolme aasta
tagant.
4. AMLA määrus
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL)
nr 1095/2010.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise Euroopa ameti lühend on AMLA ehk Anti-
Money-Laundering-Authority. Kuna tegemist on täiesti uue institutsiooniga on uued ka kõik
AMLA määruses sisalduvad sätted.
Asutamine ja õiguslik staatus Ülesanded ja pädevus; Otsene järelevalve valitud
Art 1-4 jagunemine AMLA ja finantssektori kohustatud
järelevalvajate süsteemi isikute üle
vahel Art 12 -24
Art 5 -11
24
Kaudne järelevalve mitte- Rahapesu andmebüroode Asutuse struktuur ja
valitud finantssektori koostöö- ja juhtimine
kohustatud isikute ja mitte- koordinatsioonimehhanism Art 43 -61
finants-sektori kohustatud (CSM)
isikute üle Art 30 -34
Art 25 -29
Rahastamine Töötajaskond ja koostöö Lõppsätted
Art 62 - 69 Art 70 - 81 Art 82 - 88
AMLAle planeeritud roll on vägagi oluline ja keskne. Tulevikus hakkab AMLA olema peamine
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kujundaja, seega kujuneb AMLAst
oluline kompetentsikeskus.
Ka käesolev ettepanek tugineb ELi toimimise lepingu artiklile 114 ehk ELi praeguse rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistikuga samale õiguslikule alusele. Artiklit
114 peetakse asjakohaseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate
õigusaktide puhul, võttes ühelt poolt arvesse, et siseriiklike õigusaktide erinev areng võib
häirida liidu siseturu nõuetekohast toimimist; teisest küljest võib rahapesu ja terrorismi
rahastamine püüda ära kasutada kapitali vaba liikumist ja finantsteenuste osutamise vabadust,
põhjustades nii majanduslikku kahju, häireid ühtse turu toimimises ja mainekahju liidu tasandil.
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib liidu seadusandja ELi toimimise lepingu artikli
114 alusel tegutsedes pidada vajalikuks luua liidu asutus, mis vastutab ühtlustamisprotsessi
elluviimisele kaasaaitamise eest.20
Kõigi nende ülesannete koondamine uude ametisse on hädavajalik samm, et tagada uue asutuse
nõuetekohane toimimine, kuna see teeb koostööd erinevate finantssektorisiseste ja -väliste
sidusrühmadega ning koordineerib järelevalve ja finantsinfo töötlemise erifunktsioone. Pärast
hoolikat analüüsi lükati tagasi võimalus anda uued ülesanded olemasolevatele asutustele
(näiteks Euroopa Pangandusjärelevalvele) ja seda mitmel põhjusel. EBA juhtimismudeli
iseärasuste tõttu on esinenud raskusi EBA teatavate praeguste volituste kasutamisel, eelkõige
seoses nõuete täitmise tagamisega. EBA-l peaks olema kahest osast koosnev otsustusmudel –
üks olemasolevate muude kui rahapesu tõkestamise ülesannete jaoks ja teine ainult rahapesu
tõkestamisega seotud ülesannete jaoks. Lisaks oleks koostoime väga piiratud, kuna EBA-l ei
ole kogemusi ettevõtjate otsese järelevalvega ja peaks koguma asjakohaseid eksperditeadmisi
mitte ainult seoses finantssektori, vaid ka mittefinantssektoriga. See on kooskõlas ka avaliku
konsultatsiooni järeldustega, millest nähtub, et Euroopa Pangandusjärelevalve saamist
tulevaseks ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuseks toetatakse
vähe. Kuigi kolmandik vastanutest ei avaldanud arvamust, toetas EBAd vaid 19% vastanutest.
Arvestades rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi ülesannete uudsust
ning asjaolu, et ühelgi olemasoleval liidu asutusel ei ole selliste ülesannete täitmiseks
asjakohast õiguslikku volitust, oleks tõenäoliselt vaja uut rahapesu andmebüroode toetus- ja
koordineerimismehhanismi eriasutust.
Mõlema funktsiooni (järelevalve ja rahapesu andmebüroode koordineerimine) ühendamine
uues ametis peaks tooma kaasa kulude kokkuhoiu võrreldes kahe asutusega ning võib eeldada
20
Kohtuasi C-217/04, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,
EU:C:2006:279, punkt 44 ja kohtuasi C-270/12, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja
Euroopa Liidu Nõukogu, EU:C:2014:18, punkt 104.
25
koostoimet. Ühe rahapesuvastase ameti olemasolu liidu tasandil, mis koondaks rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise eri etapid ja elemendid ühe institutsiooni alla, näib olevat
ainus poliitiline vastus üleskutsele töötada välja terviklik ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise poliitika.
AMLA vajalikud inim- ja eelarveressursid on kindlaks määratud selle ülesannetega. Lisaks
keskhaldus- ja juhtimisülesannetele jagunevad need kolme põhikategooriasse:
i.teatavate valitud finantssektori kohustatud isikute otsene järelevalve;
ii.kaudne järelevalve nii finantssektorisiseste kui ka -väliste kohustatud isikute
üle järelevalve tegijate või iseregulatsiooni organite kaudu; ning
iii.ELi rahapesu andmebüroode koostöö- ja koordineerimismehhanism.
Täisvõimsusega töötamiseks on ette nähtud, et AMLAs töötab kõikides kategooriates kokku
250 töötajat.
AMLA võtab üle ka kahe olemasoleva taristu haldamise:
i. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise andmebaas, mida praegu haldab
Euroopa Pangandusjärelevalve, ja
ii. rahapesu andmebüroode turvaline sidevõrk FIU.net.
Neid kahte taristut rahastatakse juba ELi eelarvest. Nende üldine mõju ELi eelarvele peaks
seega muutuma ainult siis, kui töötatakse välja lisafunktsioone ja muid täiustusi.
Täielikult toimiva AMLA aastased kogukulud on arvestuslikult 45,6 miljonit eurot, millest
ligikaudu kolm neljandikku rahastatakse eeldatavasti kohustatud isikutelt võetavatest tasudest.
AMLA asutatakse 2023. aasta alguses, otsene järelevalve algab 2026. aasta alguses ja seega on
ametil täielikud ressursid 2025. aasta lõpuks; 2026. aasta on esimene aasta, mil AMLA-l on
täielikud ressursid terveks kalendriaastaks.
4.1 AMLA ülesanded ja volitused (artiklid 5–44)
AMLA ülesanded võib jagada viie valdkonna vahel.
i. Seoses valitud kohustatud isikutega tagab AMLA kontserniülese vastavuse
rahapesuvastases direktiivis/määruses ja muudes õiguslikult siduvates liidu
õigusaktides sätestatud nõuetele, millega kehtestatakse finantsasutustele
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustused. Ta teeb
järelevalvealaseid läbivaatamisi ja hindamisi üksikute ettevõtjate ja kontserni
tasandil, osaleb kontserniüleses järelevalves ning töötab välja ja ajakohastab
valitud kohustatud isikute riskide ja haavatavuse hindamise süsteemi.
ii. Seoses finantsjärelevalve tegijatega teeb AMLA korrapäraseid läbivaatamisi
tagamaks, et kõikidel finantsjärelevalve tegijatel oleksid oma ülesannete
täitmiseks piisavad ressursid ja volitused. Ta hõlbustab kolleegiumide toimimist
ning aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete
järelevalvestandardite edendamisele. Ta koordineerib personali ja teabe
vahetamist liidu finantsjärelevalve tegijate vahel ning abistab järelevalve
tegijaid.
iii. Seoses finantssektorivälise järelevalve tegijate (sh asjaomasel juhul
iseregulatsiooni organitega) koordineerib AMLA järelevalvestandardite ja -
tavade vastastikuseid hindamisi ning nõuab, et finantssektorivälise järelevalve
tegijad uuriksid kohustatud isikute suhtes kohaldatavate nõuete võimalikke
rikkumisi ja kaaluksid selliste rikkumiste korral karistuste kehtestamist või
parandusmeetmete võtmist. Ta korraldab korrapäraseid läbivaatamisi ja abistab
26
järelevalve tegijaid. Kui konkreetsete sektorite järelevalve on riiklikul tasandil
delegeeritud iseregulatsiooni organitele, täidab AMLA esimeses lõigus
sätestatud ülesandeid seoses avaliku sektori asutustega, kes teevad järelevalvet
selliste iseregulatsiooni organite tegevuse üle.
iv. Seoses liikmesriikide rahapesu andmebüroodega on AMLA-l oluline roll
rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemisel, st asjakohaste juhtumite
tuvastamisel ja sobivate meetodite väljatöötamisel piiriüleste juhtumite ühiseks
analüüsimiseks. Lisaks teeb ta rahapesu andmebüroodele kättesaadavaks IT- ja
tehisintellektiteenused ning tööriistad turvaliseks teabevahetuseks, sealhulgas
FIU.net-i majutamise kaudu. Ta edendab ekspertteadmisi kahtlaste tehingute
avastamise, analüüsimise ja levitamise meetodite kohta, pakub rahapesu
andmebüroodele erikoolitust ja abi ning koostab ja koordineerib ohuhinnanguid.
v. AMLA üldised volitused, mis on seotud kõigi eespool nimetatud
ülesannetega, hõlmavad õigust võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke
tehnilisi standardeid, kui see on ette nähtud kohaldatavate rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktidega, ning laiaulatuslikku volitust
võtta vastu suuniseid või soovitusi, mis on suunatud kohustatud isikutele,
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijatele või
rahapesu andmebüroodele. Otsese järelevalve raames on AMLA-l volitused
võtta vastu siduvaid otsuseid, haldusmeetmeid ja rahalisi karistusi otsese
järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute suhtes. Kaudse järelevalve raames
on AMLA-l seoses finants- ja finantssektoriväliste järelevalveasutustega muu
hulgas volitus esitada taotlusi meetmete võtmiseks ja juhiseid seoses oma
järelevalvevolituste kasutamisega.
Positsioon: Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuse
täpsustamist karistuste määramisel ja terrorismi rahastamise problemaatikaga tegelemiseks,
seal hulgas soovime, et konkreetselt oleks reguleeritud ka koostöö liikmesriikide
terrorismivastaste üksustega.
Selgitus: artikkel 25 sätestab põhjendatult, et amet ei tohiks trahvi kohaldada, kui samade
faktide eest on jõustunud juba kriminaalkaristus ja kuigi ne bis in idem põhimõtte kohaldumine
on sätestatud ka AMLD-s, siis võiks täpsemalt sõnastada, kuidas toimub menetluste lõpetamiste
koordineerimine olukorras, kus ameti menetlus ning riigisisene kriminaalmenetlus kulgevad
samaaegselt. AMLA võimalikud määratavad karistused peavad järgima proportsionaalsuse
põhimõtet. Lisaks leiame, et sisuliseks terrorismi rahastamise alaseks koostööks on mõistlik
sätestada, et AMLA teeb koostööd ka liikmesriikide terrorismi rahastamise tõkestamise
asutustega.
4.2.Otsene järelevalve valitud finantssektori kohustatud isikute üle (Artiklid 12–27)
AMLA hakkab tegema järelevalvet piiratud arvu kõige riskantsemate piiriüleste finantssektori
kohustatud isikute üle (edaspidi „valitud kohustatud isikud“). Lisaks on kehtestatud kord, mille
kohaselt ta võtab eriolukorras riiklikelt järelevalveasutustelt üle finantssektori mis tahes
kohustatud isiku järelevalve, kui on märke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist
käsitlevate õigusaktide rikkumistest, millega järelevalveasutus ei tegele tõhusalt ja piisavalt.
Otsese järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate korrapärane valimine toimub iga kolme aasta järel
objektiivsete kriteeriumide alusel. Et saada valitud, peavad ettevõtjad tegutsema minimaalses
arvus liikmesriikides ning vähemalt teatavates liikmesriikides peab järelevalveasutus nad
ühtlustatud riskihindamismetoodika alusel liigitama kõrgeimasse riskikategooriasse.
27
AMLA võib võtta üle järelevalve finantssektori üksiku kohustatud isiku üle, kui tal on olnud
probleeme kohaldatavate nõuete täitmisega kohustatud isiku tasandil ning asjaomane
järelevalveasutus ei ole võtnud piisavaid meetmeid nõuete rikkumise õigeaegseks
kõrvaldamiseks. Ülevõtmine võib toimuda üksnes pärast menetlust, mis lõppeb ülevõtmist
kinnitava komisjoni otsusega. Enne seda kohustaks AMLA järelevalveasutust võtma
konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada tuvastatud puudused kohustatud isiku tasandil,
liikmesriigi asutus jätaks selliseid meetmed ettenähtud aja jooksul võtmata ning AMLA
pöörduks küsimusega komisjoni poole, paludes teha otsus järelevalvepädevuse üleandmise
kohta. Otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute järelevalvet teevad ühised
järelevalvemeeskonnad, mida juhib AMLA, kuid kuhu on kaasatud riiklike järelevalveasutuste
personal. Järelevalve hõlmab kohapealseid kontrollkäike. AMLA-l on õigus adresseerida
sellistele valitud kohustatud isikutele siduvaid otsuseid ja määrata juriidilistele isikutele
halduskaristusi kuni 10% ulatuses käibest või 10 miljoni euro ulatuses, olenevalt sellest, kumb
summa on suurem.
Positsioon: täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemiseks,
et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad.
4.3.Kaudne järelevalve valimata jäetud kohustatud isikute (artiklid 25–27)
ja mittefinantssektori kohustatud isikute üle (artiklid 28–29)
AMLA kaudne järelevalveroll on koordineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
riiklikke järelevalveasutusi, sealhulgas teatavate liikmesriikide iseregulatsiooni organeid
teatavate finantssektoriväliste kohustatud isikute puhul, ning teha nende üle järelevalvet.
Vastastikused hindamised ja temaatilised läbivaatamised on olulised vahendid heade ja vähem
heade tavade tuvastamiseks ning kõrgete järelevalvestandardite tagamiseks kogu liidus.
AMLA-l on õigus esitada suuniseid käsitlevaid arvamusi ja soovitusi liikmesriikide järelevalve
tegijatele ja iseregulatsiooni organitele.
4.4.Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism (artiklid 33–37)
AMLA-l on õigus võtta rakenduslike tehniliste standardite kaudu vastu siduvad vormid ja
mudelid, mida kohustatud isikud peavad rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest ja
kahtlasest tegevusest teatamisel kasutama, hõlbustades seega kiiremat ja tõhusamat koostööd
ja teabevahetust rahapesu andmebüroode vahel. Ta edendab teatavate kahtlaste piiriüleste
tehingute ja tegevuste ühisanalüüse ning osaleb nende korraldamises. Ta vaatab läbi selliste
ühisanalüüside tegemise viisi, meetodid ja korra, et nende tulemuslikkust pidevalt parandada.
Lisaks hakkab ta majutama ja haldama rahapesu andmebüroode vahelist turvalist sidevõrku
FIU.net.
Positsioon: toetame AMLA rolli rahapesu andmebüroode koordineerimisel täpsemaks
kirjutamist ning AMLA selget rolli järelevalve ja rahapesu andmebüroode koostöömehhanismi
ja koordineerijana.
4.5.AMLA korraldus ja juhtimine (artiklid 45–63)
AMLA koosneb kahest kollegiaalsest juhtorganist, nimelt viiest täiskohaga sõltumatust
liikmest ja ameti eesistujast koosnevast juhatusest ning liikmesriikide esindajatest koosnevast
haldusnõukogust. Et tegeleda AMLA-le antud mitmesuguste ülesannetega, on haldusnõukogul
28
kaks alternatiivset koosseisu – järelevalvekoosseis, kuhu kuuluvad rahapesuvastase järelevalve
eest vastutavate avaliku sektori asutuste juhid, ja bürookoosseis, kuhu kuuluvad liikmesriikide
rahapesu andmebüroode juhid. Haldusnõukogu mõlemat koosseisu juhatab AMLA eesistuja.
Haldusnõukogu võtab teemast sõltuvas asjakohases koosseisus vastu kõik õigusaktid ning
regulatiivsete ja tehniliste rakendusstandardite, suuniste ja soovituste eelnõud. Haldusnõukogu
võib järelevalvekoosseisus esitada oma arvamuse ka otsese järelevalve alla kuuluvaid valitud
kohustatud isikuid käsitleva otsuse kohta, mille on koostanud ühine järelevalvemeeskond, enne,
kui juhatus lõpliku otsuse vastu võtab.
AMLA juhtorgan on juhatus. Juhatus teeb kõik otsused üksikute kohustatud isikute või üksikute
järelevalveasutuste kohta, kui AMLA tegutseb valitud kohustatud isikute otsese järelevalve
tegijana või valimata jäetud kohustatud isikute või finantssektoriväliste kohustatud isikute
kaudse järelevalve tegijana, kellel on konkreetsed järelevalvevolitused oma järelevalveasutuste
suhtes. Juhatus teeb otsuseid ka eelarveprojekti kohta ning muudes küsimustes, mis on seotud
AMLA haldamise, tegevuse ja toimimisega. Nende konkreetsete otsustega seoses on komisjoni
esindajal hääleõigus.
AMLA-l on eesistuja ja tegevdirektor. Eesistuja esindab AMLAt ning vastutab haldusnõukogu
ja juhatuse töö ettevalmistamise eest. Tegevdirektor tegeleb AMLA igapäevase juhtimisega
ning temal lasub ametis haldusvastutus eelarve täitmise, ressursside, personali ja hangete eest.
AMLA eesistuja ja tegevdirektor valitakse vastavate individuaalsete konkursside alusel.
AMLA-l on vaidlustusnõukogu, kes tegeleb ameti otsese järelevalve all olevatele kohustatud
isikutele adresseeritud siduvate otsuste vaietega; vaidlustusnõukogu otsused saab edasi kaevata
Euroopa Liidu Kohtusse. Vaidlustusnõukogu koosneb hea reputatsiooniga isikutest, kelle
ülesanne on arutada valitud kohustatud isikute halduskaebusi seoses siduvate otsustega, mille
AMLA on neile adresseerinud. Vaidlustusnõukogu võib teha ettepaneku muuta juhatuse
esialgset otsust, mille kohta on esitatud halduskaebus, või see asendada. Juhatus võtab arvesse
vaidlustusnõukogu arvamust, kuid see ei ole talle siduv.
Positsioon: AMLA järelevalve ei tohi muuta protseduure aeglasemaks ja keerulisemaks.
Selgitus: Mõned tähtajad tunduvad olevat põhjendamatult pikad: näiteks Art 33 lõige 5, kus
AMLA saab riiklike järelevalvete vahelise vaidluse lahendamisel oma arvamuse anda 1 kuu
jooksu. Selline tähtaeg ei toeta järelevalvevaidluste tõhusat ja kiiret lahendamist, mis on
kohustatud isiku jaoks tegevust pidurdav. Teeme ettepaneku, et AMLA arvamus võiks tulla 15
tööpäeva jooksul.
4.6.Finantssätted (artiklid 64–72)
AMLA koostab eelarvepädevatele institutsioonidele vastuvõtmiseks aastaeelarve, mis peab
olema tasakaalus. Ta võtab vastu sisemise finantsmääruse ja pettusevastased meetmed. Euroopa
Kontrollikoda kommenteerib eelarveprojekti ja on pädev AMLAt auditeerima. Euroopa
Parlament annab eelarve täitmisele heakskiidu, nagu ka teiste detsentraliseeritud asutuste puhul.
AMLA tulu pärineb nii ELi eelarvest kui ka teatavatelt finantssektori valitud ja valimata jäetud
kohustatud isikutelt võetavatest tasudest. Valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt
võetavad tasud vastavad AMLA kantud kuludele, mis on seotud finantssektori kohustatud
isikute otsese ja kaudse järelevalvega. Komisjoni delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks
selliste kohustatud isikute alamhulk, kelle suhtes kohaldatakse tasusid, ja kehtestatakse
kohustatud isiku kohta tasude arvutamise metoodika.
29
Positsioon: täpsustada AMLA pädevusi ja sisekontrollimeetmeid määruse tekstis.
4.7. Personalieeskirjad (artiklid 73–76) ja koostöö (artiklid 77–81)
AMLA kohaldab personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi,
sealhulgas ametisaladuse hoidmise ning privileegide ja immuniteetide kohta. Andmekaitse- ja
dokumentide kättesaadavuse eeskirjadega kehtestatakse kohustus teha tihedat koostööd
Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga.
AMLA peab tegema heas usus koostööd asjaomaste välisorganitega, sealhulgas ELi organitega
(Europol, Euroopa järelevalveasutused, ühtne järelevalvemehhanism ja Euroopa Prokuratuur),
muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega, nagu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve,
kriisilahendus- ja hoiuste tagamise skeemi asutused, ning vajaduse korral kolmandate riikide
asutustega.
4.8. Lõppsätted (artiklid 82–93)
Euroopa Pangandusjärelevalve pädevus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
valdkonnas kaotatakse ja antakse üle AMLA-le.
AMLA asutatakse 2023. aasta alguses ja otsene järelevalve algab 2026. aasta alguses.
Hindamine toimub hiljemalt 2029. aasta detsembriks.
5. Funds Transfer määruse uuendamine, et hõlmata virtuaalvääringutes tehtavad
ülekanded
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (FUTR määrus) on olemasoleva määruse muutmise
ettepanek. Hetkel kehtib see tava-valuuta ülekandeteenustele, s.t kõigile makseteenuste
pakkujatele EL-s. Järgnev skeem annab muudatustest ülevaate: määruse tekst on üldjoontes
sama, kuid lisatakse krüptoteenusepakkujatega seonduvad mõned mõisted ning
krüptoteneusepakkujate jätestused (artiklid 14-18).
Eesmärk ja Makseteenusepakkujate Maksevahendajate Krüptoteenusepakkujate
kohaldamisala kohustused kohustused kohustused
Art 1 - 3 Art 4 - 9 Art 10 -13 Art 14 -18
Andmed, nende Sanktsioonid ja Erandid Lõppsätted
kaitse ja andmete järelevalve Art 29 - 30 Art 31 -32
säilitamine Art 22 - 27
Art 19 - 21
5.1 Eesmärk ja kohaldamisala
Ettepanekuga laiendatakse määruse 2015/847 kohaldamisala, et lisaks praegustele
rahaülekandeid sisaldavatele sätetele sisaldaks see ka krüptovarateenuse osutajate tehtavaid
krüptovaraülekandeid. Ettepaneku eesmärk on kajastada ELi õiguses muudatusi, mis tehti
juunis 2019 rahapesuvastase töökonna soovituses 15 seoses uute tehnoloogiatega, et kaetud
saaksid ka virtuaalvarad ja virtuaalvarateenuste osutajad ning eelkõige krüptovaraülekande
30
algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajate uued teavitamiskohustused (nn reisieeskiri ehk
„travel rule“).
FUTR määruse nõudeid kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes alati, kui nende
tavavaluutas või krüptovaras tehtavad tehingud on seotud järgmisega: a) tavapärane
elektrooniline ülekanne või b) krüptovaraülekanne krüptovarateenuse osutaja ja mõne teise
kohustatud isiku vahel (nt kahe krüptovarateenuse osutaja vahel või krüptovarateenuse osutaja
ja mõne teise kohustatud isiku, näiteks panga või muu finantsasutuse vahel).
Arvestades krüptovaradega seotud tegevuse ja krüptovarateenuste osutajate toimingutega
seonduvaid riske, kehtivad krüptovaraülekandeid sisaldavate tehingute puhul vastavalt
rahapesuvastase töökonna soovitust 16 tõlgendavale märkusele kõigi krüptovaraülekannete
suhtes samad nõuded kui piiriüleste (mitte riigisiseste) elektrooniliste ülekannete suhtes.
5.2.Krüptovarateenuse osutajate uute kohustuste olemus
Algataja krüptovarateenuse osutaja peab tagama, et krüptovaraülekandega edastatakse algataja
nimi, algataja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks
kasutatakse, ning algataja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber
või sünniaeg ja -koht; algataja krüptovarateenuse osutaja peab samuti tagama, et
krüptovaraülekandes edastatakse saaja nimi ja saaja kontonumber, kui selline konto on olemas
ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse.
Saaja krüptovarateenuse osutaja peab sisse seadma tõhusa korra, mille abil tuvastada, kas
algataja teave on edastatud krüptovaraülekandega ühel ajal või pärast seda. Samuti peab saaja
krüptovarateenuse osutaja rakendama tulemuslikku korda, sealhulgas asjakohasel juhul nii
tehingujärgset kui ka reaalajas toimuvat jälgimist, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta
nõutav teave puudub.
Hetkel on Eestis samuti plaanis muuta RahaPTSi eesmärgiga tõhustada info kogumist ja
edastamise sätteid just seoses virtuaalvääringute (ehk krüptovarade) ülekannetega21. Teisalt on
eesistuja teinud ettepaneku täpsustada FUTR määruse teksti, et see arvestaks paremini
krüptovara ülekannete erisustele ja FATFi standardile krüptovara ülekannete kohta. Kuna
FUTR määruse lõpliku teksti osas puudub täpne tunnetus, siis on mõistlik, kui Eesti lähtub
läbirääkimistel RahaPTS eelnõust, et saavutada võimalusel sarnane tulemus ka FUTR määruse
tekstis. See välistaks meie turul tegutsevate virtuaalvääringu teenusepakkujate osas suhteliselt
lühikese aja jooksul väga suuri muutuseid. Samas on muutused nagunii tulemas, kuna EL-s on
läbirääkimistel ka MiCA22 määrus, mis jõustudes vormib virtuaalvääringute turgu tuntavalt,
muutes need sarnasemaks finantsteenustele kehtestatud nõuetele.
Positsioon: Toetame EL regulatsiooni kooskõlla viimist FATFi nõuetega virtuaalvääringu
teenusepakkujatele ja leiame, et see tuleks teha võimalikult kiiresti. Nii MiCA kui FUTR
määruse tekstid peavad olema kooskõlas, eelistatud oleks, kui mõisted oleksid defineeritud
MiCA määruses ning see jõustuks koos FUTR määrusega. Toetame krüptovara ülekannete
regulatsioonis suuremat täpsust ja arvestamist krüptoülekannete tehniliste eripäradega. Leiame,
et KOM (AMLA) peaks olema ka volitus kehtestada RTS-na andmevahetusstandard, millega
21
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7ced625-7bc0-40e9-a21b-7bde98aba77a
22
Nn markets in cryptoassets regulation, viimane tekst kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593
31
„travel rule’“i rakendavad teenusepakkujad saaksid minimaalselt EL siseselt andmevahetust
korraldada.
Selgitus: FATFi ja MONEYVALi hindamiste käigus saava EL riigid hetkel negatiivseid
hinnanguid, kuna puudub selgus, kuidas FATFi nõudeid EL kontekstis tuleks rakendada. Muu
hulgas on problemaatiline, et AMLD 5 mõisted virtuaalvääringute teenusepakkujate osas ei
vasta FATFi mõistetele. Eestis on ettevalmistatud eelnõu, mis neid puudujääke adresseerib.
Kuna antud teema põhjustab riikidele probleeme, siis võib olla mõistlik eraldada FUTR määrus
ülejäänud AML paketist ja menetleda seda koos MiCA määrusega. Samas peab FUTR (ja
võimalik, et ka MiCA) määruse eelnõus tegema tehnilisi täpsustusi, et krüptovara ülekannete
erisused, eeskätt nn teabe edastamise osas, oleksid arvesse võetud. Kindel on aga ka see, et
liikmesriikide endi kehtestatud nõuded ja standardid „travel rule“ rakendamiseks oleksid
krüptovara teenusepakkujate tegevuse iseloomulikku piiriülsesust arvestades kohatud, mistõttu
on vajalik kehtestada vähemalt EL-ülene või ka globaalne standard.
6. AML Paketi mõjud
6.1 Komisjoni mõjuhinnang
Komisjon on valmistanud kogu paketile detailse mõjude analüüsi, mis on kättesaadav siit:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0190. Järgnevalt on
toodud lühike kokkuvõte Komisjoni mõjuanalüüsist.
Komisjon nimetab praktiliste tagajärgedena algatusest mõjutatud sidusrühmade, peamiselt
finants- ja mittefinantssektori ettevõtete (kohustatud isikud), riikliku ja Euroopa tasandi
asutustele ning kodanikele. Algatuse eesmärk on saavutada samaaegselt järgmised eesmärgid:
Eesmärk 1: tugevdada ELi rahapesuvastaseid eeskirju, suurendada nende selgust ja tagada
kooskõla rahvusvaheliste standarditega.
Eesmärk 2: Parandada rahapesuvastase järelevalve tõhusust ja ühetaolist kohaldamist.
Eesmärk 3: Tõsta rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse taset.
Ühtlustatud ja järjepidev ELi rahapesu ja terrorismivastase võitluse raamistik oleks kasulik nii
finants- kui ka mittefinantssektorist pärit kohustatud isikutele. See kõrvaldaks ebaühtlase
õigusraamistiku, millega seisavad silmitsi mitmes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad, ja
hõlbustaks kauplemist kogu siseturul. See vähendaks ka õiguslikku ebakindlust ja
halduskoormust (vähendades nõuete täitmise kulusid). Eelkõige võidaksid kohustatud üksuste
hulgas tegutsevad piiriülesed VKEd, kuna nad ei suuda kanda tegutsemisega kaasnevaid suuri
vastavuskulusid. Kõik kohustatud isikud ja asutused saaksid kasu ühtsest ja järjepidevast ELi
rahapesu ja terrorismi rahastamise raamistikust, kuna see välistaks regulatiivse arbitraaži
võimalused.
Rahapesuvastases direktiivis sisalduvate sisuliste nõuete ühtlustamine määruse abil võib
mõnele piiriülesele eraõiguslikule isikule, eriti neile, kes tegutsevad seni madalamate nõuetega
jurisdiktsioonides, kaasa tuua suuremad vastavuskulud. Need kulud oleksid siiski ühekordsed
ja üsna piiratud; sisemistes protsessides ja menetlustes oleks vaja kohandusi, kuid eeldatakse,
et see ei tekita vajadust märkimisväärsete investeeringute järele infrastruktuuri või kallistesse
tehnoloogiatesse. Kõige enam mõjutaks see finantssektori kohustatud üksusi, kuna nad
tegutsevad sageli piiriüleselt. Võrreldes Eestis kehtiva õigusega, ei ole planeeritavad
32
muudatused tegelikult halduskoormust suurendavad, kuna Eesti RahaPTS juba on kehtestanud
nõuded ja kohustused nagunii vastavuses FATFi standardiga.
Suurem ühtlustamine tooks kasu ka pädevatele asutustele, luues neile raamistiku rahapesu ja
terrorismi rahastamise eeskirjade ühetaoliseks kohaldamiseks kogu ELis. Eeldatavasti ei
mõjuta see ühtki pädevat asutust negatiivselt, st sunniks vastu võtma madalamaid standardeid
kui praegu riiklikul tasandil kehtivad, kuna need eeskirjad võimaldaksid riiklikul tasandil
riskipõhist lähenemist, jättes mõnede siseriiklike eeskirjade jaoks võimaluse minna õigustatud
olukorras ka kaugemale. Pädevatel riiklikel asutustel oleks lihtsam teha piiriülest koostööd ja
avastada piiriüleseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tehinguid. See tagaks ka sujuva koostöö
EL-i tasandi järelevalveasutusega. Need muudatused tooksid esialgu kaasa täiendavaid
kohanemiskulusid inim- ja rahaliste ressursside osas, kuid need oleksid ühekordsed ja
kompenseeruksid kiiresti suurema suutlikkuse ja tõhususest tekkiva kasu kaudu.
Tarbijaid/kodanikke ei tohiks need muutused negatiivselt mõjutada.
Rahapesuvastase järelevalve (eesmärk 2) tõhususe ja ühetaolise kohaldamise arendamiseks on
eelistatud võimalust teostada ELi tasandi järelevalveasutuse kaudu otsest järelevalvet valitud
arvu üksuste üle ELi tasandil. Esialgu oleksid järelevalvesubjektid piiriülesed
finantskontsernid. Samuti kannaksid nad nüüd ELi tasandi järelevalve lisakulusid,
järelevalveasutusele makstavate tasude näol. Arvestades aga, et enamik neist üksustest oleksid
suured ja piiriülesed, peaks tõhususe suurenemine need kulud üles kaaluma.
ELi järelevalveasutuse loomine mõjutaks ka liikmesriikide pädevaid asutusi. Asjaomased
riiklikud asutused jätkaksid järelevalvet üksuste üle, mille üle ELi järelevalveasutus otsest
järelevalvet ei teosta. EL-i tasandi järelevalveasutus vähendaks teatud määral töökoormust,
kuid ei asendaks riiklikke ametiasutusi, kuna enamik finantssektori kohustatud üksustest ja kõik
mittefinantssektori kohustatud isikud jäävad riikliku järelevalve alla.
Rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse taseme tõstmiseks (eesmärk 3) on
eelistatud võimaluseks anda EL rahapesu andmebüroode platvormile volitused suuniste ja
tehniliste standardite väljastamiseks ning koolituste ja ühisanalüüside korraldamiseks ning
riskianalüüsideks. ELi rahapesu andmebüroode platvorm muutuks ELi rahapesu andmebüroode
ametlikuks koordineerimis- ja tugimehhanismiks, millest saaks põhimõtteliselt osa
kavandatavast ELi rahapesu andmebüroode järelevalveasutusest (näidatud eesmärgiga 2).
Ameti rahapesu andmebüroo osakonna sekretariaadi töötajad tagaksid FIU.net tehnilise
haldamise ning hõlbustaksid rahapesu andmebüroode koordineerimist ja tööd. FIU.neti
hostimist teostab alates 2021. aasta oktoobrist ajutiselt Komisjon.
Ühiste mallide ja metoodikate väljatöötamine mõjutaks positiivselt ka riiklikke rahapesu
andmebüroosid. See hõlbustaks koostööd ja viiks aja jooksul piiriülese rahapesu/terrorismi
rahastamise suurema avastamismäärani. See tõhususe suurenemine kaalub üles ajutised kulud,
mis on seotud nende uute mallide väljatöötamise ja rakendamisega.
6.2. Olulisemad Eesti-sisesed võimalikud mõjud
Kõige olulisema mõjuga on sularahamaksetele piirmäära kehtestamine. Kuna üldine sularaha
kasutamise piirang seatakse 10 000 euro juurde, siis selle tulemusel ei pea kauplejad – see
tähendab kõik isikud, kes majandustegevuses pakuvad kaupu ja osutavad teenuseid ja võivad
sellise sularahasummaga kokku puutuda – enam rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
33
seaduse järgimise pärast muretsema, puudub vajadus koolitada töötajaid, kehtestada sisemisi
protseduurireegleid olukordadeks, kus selline sularahasumma tasutakse, ega määratleda,
millistel juhtudel rahapesu kahtlusest teatada tuleks. Kehtiva RahaPTS kohaselt valvab
kauplejate tegevuse RahaPTS-ga kooskõla üle järgi Rahapesu Andmebüroo (RAB).
Siseriiklikus riskihinnangus23 on toodud kauplejatena kvalifitseeruvate subjektide arvu üldine
hinnang. Üldjoontes leiti, et rahapesu ohutase on kauplejate sektoris arvestades erinevate
ohtude realiseerimisega Eestis keskmine/madal ja terrorismi rahastamise vaatenurgast madal,
kusjuures peamine ohu allikas oligi antud sektori sularaha kasutamine. Seega on mõju Eestile
väga positiivne: esiteks maandatakse antud heterogeense ja erineva eneseregulatsiooni võimega
sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tuntavalt. Teiseks väheneb sektori enda
halduskoormus, kuivõrd antud riski maandamiseks enam täiendavalt meetmeid kauplejad
võtma ei pea. Kolmandaks väheneb oluliselt riigi halduskoormus, kuna suure ja eripalgelise
kauplejate sektori üle vajalikul määral järelevalve teostamine on väga kulukas.
Piirang ei puuduta füüsiliste isikute omavahelisi makseid, mistõttu mõjutab selline regulatsioon
eeskätt kauplejaid, kes osutavad teenuseid või müüvad kaupu sularahaintensiivsetes
valdkondades, peamiselt kõrge väärtusega tarbimisesemeid (autod, paadid, muud
luksuskaubad) ning mõned teenusepakkujad (erameditsiinilised- või iluteenused).
Väärismetallidega kauplejad jäävad sarnaselt Eesti kehtivale õigusele kohustatud isikuteks
olenemata sularaha kasutamise faktist. Nagu eelpool kirjeldatud, on sularaha kasutuspiirang
küll ühest küljest oluline piirang tegutsemisvabadusele, teisest küljest aga vähendab see
tunduvalt nimetatud teenusepakkujate rahapesu riske (mis on ka siseriiklikus riskihinnangus
tuvastatud) ja vähendab kauplejate halduskoormust, kaotades kohustatud isiku staatuse.
Eesti isikute võimalusi piirab see praktikas samuti võrdlemisi vähe, kuna sularaha kuigi palju
ei kasutata. Allpool olev joonis annab ülevaate 100 eurot ületavate maksete osakaalust
müügikohtades:
23
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/9._kauplejad.pdf?download=1
34
Sinisega on tähistatud sularahamaksed, mis Eesti puhul on 12%. Üldiselt viitavad arengud
tarbijate soovile kasutada sularaha just väiksemate maksete tegemiseks. Euroalal keskmisena
tehakse 92% kuni 5 euro suurustest maksetest sularahas. Maksesumma suurenedes sularaha
osakaal väheneb ning vaid kolmandik üle 100 euro suurustest maksetest tehakse sularahas ja
kasutatakse pigem kaardimakset või maksekorraldusega maksmist. Eestis hoiab 46% inimestest
mingisuguseid sääste (s.t mitte tarbimise eesmärgil kaasas kantavat sularaha) sularahas, kuid
need säästud ei ole enamasti suurtes summades: alla 100eurone sularahavaru oli veerandil
küsitlusele vastanutest24, pisut enam kui pooltel on varuks 100–1000 eurot ja kümnendikul
vastanutest 1000–5000 eurot 25.
Kohustatud isikute seast jääksid välja ka pandimajapidajad (kelle risk on ka NRA 2020 kohaselt
väike) ja piiriülese sularahaveo teenuse pakkujad. Ka nende isikute puhul väheneb
halduskoormus, mis seostub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete
rakendamise kohustusega. Samuti jääksid välja kohustatud isikute seast mittetulundusühingud,
kes Eestis on kohustatud isikuteks, kui nad saavad või annavad üle sularahasummasid 5000
eurot või rohkem. Kuna keskselt jääb üks sularaha riskantsusest kantud piirang, siis ka siin
leiame, et ühise piirmäära rakendamine on eesmärgipärane ja kooskõlas ka Eesti rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidega. Kui pärast asjakohase riskihinnangu
valmimist leiavad Eesti ametiasutused, et mittetulundusühingute tegevusega seonduvate riskide
maandamiseks oleks neil siiski vaja mingitel tingimustel olla kohustatud isikuteks, siis on
AMLD 6 kohaselt selleks võimalus, rakendades liikmesriigi meetmeid kooskõlastatult EL
Komisjoniga.
Kohustatud isikute otsesed kulud võivad jääda suuremas osas sarnaseks olemasoleva
olukorraga, kuid konkreetsete hinnangute andmist takistab asjaolu, et AMLAl/Komisjonil on
volitused kehtestada regulatiivseid tehnilisi standardeid mitmetes olulistes rakenduslikes
punktides, mistõttu ei ole paljudel juhtudel võimalik hinnata, kas tehnilised nõuded on sellised,
mille rakendamine nõuab olulisi kulutusi. Samas on AMLAl konsulteerimiskohustus, mis
võimaldab ka enne standardite kehtestamist võimalikke mõjusid arvesse võtta.
Pangakontode tsentraliseeritud registrite ja elektrooniliste päringusüsteemide ühendamine toob
kaasa kulusid nii süsteemi loomise kui ka hoolduse osas. Komisjon käsitles oma 2019. aasta
juuli aruandes pangakontode registrite sidumise kohta mitmeid näidisnäiteid olemasolevatest
ELi süsteemidest ja nende loomisega seotud kuludest, et anda soovituslik arv võimalikest
kuludest, mida pangakontode registrite sidumine kaasa toob. Enamiku vaadeldud näidete puhul
kaeti erinevaid riiklikke andmebaase ühendava ELi komponendiga (ELi platvorm või keskne
marsruutimiskomponent) seotud kulud ELi eelarvest, samas kui liikmesriigid kandsid oma
riiklike süsteemide muutmisega seotud kulud. et muuta need koostalitlusvõimeliseks ELi
keskse komponendiga. Komisjon on hinnanud, et süsteemiga otseühenduse loomise kulusid,
võiks lähtuda kriminaaltuluüksuste ühendamise kuludest Europoli SIENA süsteemiga või
äriregistrite vastastikuse sidumissüsteemi (BRIS) projektiga seotud kuludest. Nende ühenduste
põhimaksumus on jäänud 5000–30 000 euro vahele asutuse kohta. Pangakontode registri
ühendamise kulusid on võimalik minimeerida, kui vastava ühendamise vajadusega arvestada
24
Euroopa Keskpanga uuring toimus 2019. aasta märtsist detsembrini ning kokku küsitleti 41 155 inimest,
sealhulgas Eestist 3023 inimest.
25
Sularahakasutus euroalal endiselt sage, pandeemia suurendas kontaktivabu makseid | Pressiteated | Eesti
Pank
35
kohe Täitmisregistri arendustöödes26. Samas on uue süsteemi või süsteemide ühendamisel
tekkiva rahvusvahelise andmevahetusega võimalik täiendav arendusvajadus ka päringutele
vastavatele asutustele – see tähendab krediidiasutused ja makseasutused, kes väljastavad
klientidele IBAN-koodiga kontosid või pakuvad hoiulaegaste teenust. Mõju ei pruugi olla vaid
ühekordne arendamisvajadus, vaid andmevahetuse toimimise pidev tagamine võib suurendada
ka IT püsikulusid, seda nii Täitsmisregistrit haldaval IT-asutusel kui ka sellega liitunud
kohustatud isikutel.
Viimastel aastatel on avalikkuses arutatud mitmeid juhtumeid, kus turuosalised ei ole
nõuetekohaselt rahapesu tõkestamise reegleid rakendanud ja/või järelevalve tegijad ei ole
võtnud piisavaid meetmeid nende rakendamisele sundimiseks. Euroopa otsese järelevalve
loomine nende ettevõtjate üle, kellega kaasneb suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk,
kõrvaldab need lüngad, eelkõige piiriülese järelevalve puhul. Tuleb märkida, et need suure
riskiga piiriülesed finantsettevõtjad, kes hakkavad olema ELi rahapesuvastase ameti otsese
järelevalve all, ei pea enam tegelema mitme rahapesuvastase järelevalve tegijaga eri
liikmesriikides, mis teeb rahapesuvastase järelevalve nende jaoks lihtsamaks. Ettepaneku
kohaselt on sellisteks isikuteks:
a) krediidiasutused, mis tegutsevad vähemalt seitsmes liikmesriigis, sealhulgas liikmesriigis,
kus on nende püsiv tegevuskoht, ja liikmesriigid, kus nad tegutsevad tütarettevõtjate või
filiaalide kaudu;
b) muud finantseerimisasutused, mis tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis, sealhulgas
liikmesriigis, kus on nende püsiv tegevuskoht; teises liikmesriigis, kus nad tegutsevad
tütarettevõtja või filiaali kaudu, ja kõigis teistes liikmesriikides, kus nad tegutsevad teenuste
otsese osutamise või esindavate agentide võrgustiku kaudu.
AMLA otsese järelevalve alla kvalifitseerumiseks on lisaks piiriülese tegutsemise tingimusele
olulisel kohal aga ka olemuslik risk, mis arvestab kliendi-, toodete, teenuste- tehingute-,
edastuskanalite ja geograafiliste tegevuspiirkondade riske. Kui kliendiriski puhul vaadeldakse
mitteresidendist klientide ja riikliku taustaga isikutest klientide arvu, siis ülejäänud aspektide
puhul on määravaks teenuste/toodete/korrespondentsuhete mahud. Hetkel ei ole teada, kuidas
mahu koefitsienti arvutama hakatakse, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas ja millised Eesti
krediidi- või finantseerimisastused satuksid AMLA otsese järelevalve alla.
2021. a seisuga on suuremalt jaolt nii krediidiasutused kui finantseerimisasutused oma teenuste
mahtude järgi keskendunud koduturule27. Asjaolu, et mitmes liikmesriigis korraga tegutsevatel
teenusepakkujatel on üks järelevalveasutus, võib olla teatud tingimustel ka teenuste piiriülest
pakkumist soodustavaks argumendiks, mistõttu võivad Eestis tegutsevad krediidi- ja
finantseerimisasutused olla laienemisest mitmetesse liikmesriikidesse tulevikus rohkem
huvitatud.
26
Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodav register, kus peetakse arvestust
käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud maksekonto arestidest. Tegemist on
Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga „NAIS“ (projekt nr 2014-2020.12.03.21-0903)
27
Vt näiteks Finantsinspektsiooni turuülevaateid: https://www.fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est.pdf
36
Nii valitud kui valimata tingimustele vastavad krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid
maksma järelevalvetasusid vastavalt AMLA määruse artiklike 65. Selle kohaselt moodustub
järelevalvetasu erinevate koefitsientide arvestamisel:
1) aastane kogukäive;
2) riskiprofiili koefitsient;
3) krediidiasutuse tähtsus finantssüsteemile või majanduslikule stabiilsusele.
Valimata tingimustele vastava finantseerimisasutuse järelevalvetasu arvestamisel läheb aastane
kogukäive arvesse 1/5 ulatuses, mis tähendab, et valimis sees, kuid valimata jäänud
teenusepakkujad maksavad järelevalvetasu vähem kui need, kes järelevalve alla valiti.
6.3.Riigi kulude ja tulude üldine hinnang
Algatuse peamine eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirjade tõhustamine,
järjepidev järelevalve kogu siseturul ja tõhus teabevahetus rahapesu andmebüroode vahel. See
peaks vähendama ebaseaduslike rahaliste vahendite hulka, mida pestakse või kasutatakse
terrorismi rahastamiseks, kas suurema avastamise või heidutuse kaudu. See omakorda mõjub
positiivselt majanduskasvule ja riigi tuludele, mis seeläbi kasvavad.
Riigi kuludest tuleb välja tuua kulud, mis tekivad järelevalveasutustele ja registrite ja
süsteemide uuendamisega seonduvad kulud.
Järelevalveasutuste kulud võivad suureneda, kuna lisanduvad mõned uued kohustatud isikute
liigid, kelle üle järelevalvet tuleb rakendada, samuti täpsustuvad ja lisanduvad uued
koostöövormid ja EL-tasandi koostöö, mis suurendab kulutusi seoses järelevalveasutuste
piiriüleste koostöötegevustega kaasnevate kuludega. Nii Rahapesu Andmebürool kui
Finantsinspektsioonil, kuid mingil määral ka isereguleerivatel organitel kaasnevad teatud kulud
AMLA töös, ühisjärelevalvemeeskondades, hindamistes ja projektides osalemisega, sh näiteks
RAB ja FI osalemine AMLA juhtorganite töös. Nimelt, et tegeleda AMLA-le antud
mitmesuguste ülesannetega, on AMLA juhtorganil ehk haldusnõukogul kaks alternatiivset
koosseisu – järelevalvekoosseis, kuhu kuuluvad rahapesuvastase järelevalve eest vastutavate
avaliku sektori asutuste juhid, ja bürookoosseis, kuhu kuuluvad liikmesriikide rahapesu
andmebüroode juhid.
Hetkel ei ole võimalik täpsemalt prognoosida rahvusvahelise koostöö mahu suurenemisega
seotud kulutusi.
Riigi IT-süsteemide kulud seisnevad järgnevate andmekogude ja infosüsteemide
arendusvajaduses:
1) RAB infosüsteemide võimalikud täiendavad kulud seoses arendustega, võimalike
ühisanalüüside tehniliste vajadustega ja lisanduv norm, mille kohaselt: liikmesriigid
tagavad, et nende rahapesu andmebürood teevad käesoleva direktiivi kohaste
ülesannete täitmiseks koostööd tipptasemel tehnoloogia kasutamisel vastavalt oma
riiklikule õigusele.
2) Tegelike kasusaajate (BO) register (Artikkel 10 jj):
37
- täpsustunud andmed, mida tegelike kasusaajate kohta nõutakse (direktorite nõukogu
otsused ja nende koosolekute protokollid, partnerluslepingud, usalduslepingud,
volikirjad või muud lepingulised kokkulepped ja dokumendid);
- komisjoni kehtestatud ühtne keskregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise
vorming;
- Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidaja võtab lahknevuste kaotamiseks sobivad
meetmed, sealhulgas keskregistris oleva teabe parandamine, kui ta suudab tegeliku
kasusaaja andmed tuvastada ja veenduda nende paikapidavuses.
- Äriühingute ja muude juriidiliste isikute puhul tagavad liikmesriigid, et tegelike
kasusaajate keskregistri pidajale antakse volitused teha kontrolle, sealhulgas
kohapealset uurimist juriidilise isiku ruumides või registrijärgses asukohas, millega
selgitada välja ettevõtja praegune tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas
keskregistrile esitatud andmed on täpsed, piisavad ja ajakohased.
- Keskregistripidaja õigust selliseid andmeid kontrollida ei piirata, takistata ega
välistata mitte mingil moel.
3) Pangakontode register, meil hetkel e-Arest ja tulevikus Täitmisregister (täpsemalt
vt Artiklid 14 ja 15)
- Tagatud peavad olema päringud isikuandmete ja kontonumbrite järgi (hetkel
kontonumbri järgi päringuid teha ei saa);
- automatiseeritud keskmehhanismid ühendatakse omavahel pangakontode registrite
ühtse platvormi kaudu, mille töötab välja ja mida haldab komisjon (e-arest teadaolevalt
sellist ühendamist ei võimalda;
- Süsteemi turvalisuse tagamine.
4) Kinnistusraamat (täpsemalt Artikkel 16)
- Pädevatele asutustele peab olema kättesaadav ka teave, mille alusel saab tuvastada ja
analüüsida kinnisasjatehinguid, sealhulgas nende majanduslik väärtus ja neis osalenud
füüsiliste või juriidiliste isikute andmed28, k.a olemasolu korral see, kas isik omab, müüb
või omandab kinnisasja õigusliku üksuse nimel.
Kuivõrd need kulud tekivad seoses AMLD 6 ülevõtmisega, tuleb konkreetsed tehnilised ja
organisatoorsed lahendused, sh kulud asutuste eelarvetes määratleda, kui direktiivi lõplik
sõnastus on selgunud, seal hulgas tuleb arvestada võimalike suurenevate püsikuludega, eriti
seoses piiriüleste päringute vahendamise ja vastamisega seotud IT-kuludega.
28
Täiendavalt analüüsi vajab, kas Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaas või notarite kogutavad andmed
võiksid osaliselt neid funktsionaalsusi juba pakkuda.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Kinnisvara-tehingute-andmebaas-p81.html
38
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja . november 2021 nr
Päevakorrapunkti nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eelnõude
kohta
Eesti toetab Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi eesmärke ja
paketi prioriteetsena käsitlemist.
1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude
kohta:
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi
rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (Anti Money Laundering Regulation – AMLR);
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid
kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 (Anti Money Laundering Directive 6 –
AMLD6);
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise amet (Anti Money Laundering Authority – AMLA) ning muudetakse määruseid (EL)
nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010;
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (uuesti sõnastatud).
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või
terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist
1.1 Toetame kohustatud isikute loetelu kehtestamist vastavalt ettepanekule, kus kohustatud
isikuteks ei ole enam:
a) kauplejad, kes käitlevad 10 000 eurost suuremaid sularahamakseid;
b) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;
c) pandimajapidajad;
d) mittetulundusühingud, kes käitlevad 5000 eurost suuremaid sularahamakseid.
Toetame, et kohustatud isikuteks lisatakse:
a) kõik krüptovarateenuse osutajad,
b) ühisrahastusplatvormid ja
c) investeerimisrände korraldajad.
1.2 Taotleme kohustatud isikute kohustuste täpsustamist õiguselukutsete puhul. Peame vajalikuks,
et selgelt oleks aru saadav, et kohaldamisele kuuluvad vaid sellised organisatoorsed nõuded, mida
õiguselukutse täitja saab rakendada. Väljapakutud sõnastuses sisekontrolliraamistik, mis nõuab
riskipõhiste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ning ülesannete selget jaotust ei ole
rakendatav ühest isikust koosneva teenusepakkuja puhul ja selline erisus peaks määruses selgelt
välja tulema.
1.3. Taotleme lihtsustatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisel (madala geograafilise riskiga
piirkonna klient) võimalust asendada sünnikoha kohta kogutav info isikutunnistuselt leitava
informatsiooniga. Tehingute piirmäärade ühetaoliseks rakendamiseks peame vajalikuks täpsustust,
millise perioodi jooksul või millistele tingimustele vastavad tehingud loetakse omavahel seotud
olevateks tehinguteks.
1.4. Toetame kolmandate riikide suhtes rakendatavaid meetmeid vastavalt ettepanekule, mis
arvestab rahvusvahelise standardiseadja FATFi tuvastatud puudujääkidega riikide nimekirju ja
Euroopa Liidu Komisjoni erihinnangut kolmandate riikide poolt liidu finantssüsteemile
kujutatavale ohule.
1.5. Toetame riikliku taustaga isikute tuvastamist ühena kohustuslikust hoolsusmeetmest ning
riikliku taustaga isikute suhtes riskipõhise lähenemise võimaldamist.
1.6. . Peame oluliseks, et eelnõu hõlbustaks ühes tehingus osalevate kohustatud isikute omavahelist
andmevahetust ja looks selleks konkreetse õigusliku aluse. Olukordades, kus kohustatud isik on
osa oma tegevustest üle andnud (nn „outsourcing“) mõnele teisele teenusepakkujale, tahame
saavutada paindlikkuse, mis võimaldaks kohustatud isikutel kasutada spetsialiseerunud
teenusepakkujaid kooskõlas rahvusvahelise standardiga.
1.7. Toetame tegelike kasusaajate kohta kogutavate andmekoosseisude ühtlustamist ELis. Toetame
eelnõu ettepanekuid, mille kohaselt kogutakse tegelike kasusaajate kohta:
a) ees- ja perekonnanimi, täielik sünnikoht ja -kuupäev, elukoha aadress, tegeliku kasusaaja
elukohariik ja kodakondsus või kodakondsused, riiklik isikukood ja selle allikas, näiteks
pass või riiklik isikut tõendav dokument, ning vajaduse korral maksukohustuslasena
registreerimise number või muu samaväärne number, mille on isikule määranud tema
alaline elukohariik;
b)juriidilise isiku või õigusliku üksuse üle kontrolli teostamise viisi laad ja ulatus, kas
osaluse kaudu või muul moel kontrollimise kaudu, samuti sel viisil kontrolli teostamise
alguse kuupäev;
c)teave selle juriidilise isiku või õigusliku üksuse kohta, mille tegelik kasusaaja füüsiline
isik on ning kontrolli- ja omandistruktuuri kirjeldus.
1.8. Peame vajalikuks täpsustada rahapesu andmebüroode tegevust tehingute peatamise osas, et
kahtlase tehingu peatamata jätmine rahapesu andmebüroo poolt ei kujuta endast tehinguks
nõusoleku andmist, millele ekslikult AMLR-s viidatakse. Rahapesu andmebüroode tegevus
kahtlase tehingu teate saamisel peab oleme üheselt mõistetavalt ja ühtemoodi reguleeritud nii
AMLR-s ja AMLD6-s.
1.9. Toetame ettepanekus esitatud meetmeid anonüümsust võimaldavate vahenditena
esitajainstrumentide kuritarvitamise ohu vähendamiseks, seal hulgas sularahamaksetele kuni
10 000 eurose piirmäära kehtestamist teenuste ja kaupade eest tasumisel, kuid erandolukordades
(näiteks pikema-ajaline elektrikatkestus või süsteemide tehniline mittetoimimine) peab olema
võimalik sularahamaksepiirangute mittekehtimine. Krediidi- ja finantseerimisasutustele kehtivad
võrdsed nõuded, mistõttu tuleks paketis läbivalt järgida võrdset käsitlust.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid
kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise
jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849
1.10. Toetame ettepaneku kohaldamisala, mille kohaselt on liikmesriigil rahapesuriskiga sektorite
tuvastamisel võimalik nende suhtes rakendada riigisiseses õiguses ettenähtud rangemaid
meetmeid, teavitades kavatsusest EL Komisjoni.
1.11. Toetame nii EL Komisjoni kui liikmesriigi riskihinnangute koostamise intervalli pikendamist
vähemalt neljale aastale.
1.12. Ei toeta äriühingute ja muude juriidiliste isikute puhul tegelike kasusaajate keskregistri pidaja
volitusi teha kontrolle, sealhulgas kohapealset uurimist juriidilise isiku ruumides või registrijärgses
asukohas ega keskregistris oleva teabe ühepoolset parandamist registripidaja poolt. Peame
vajalikuks, et neid kontrolle ja menetlusi saaks läbi viia ka mõni teine riigiasutus, kellel on selleks
kohasemad volitused ja kogemused.
1.13. Toetame rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti rolli rahapesu andmebüroode
koostöö koordineerimisel, kuid soovime ameti ühisanalüüside korraldamise võimalust ka
strateegiliste analüüside puhul.
1.14. Toetame esitatud ettepanekuid järelevalve reguleerimiseks, kuid enesekorraldusõigusega
elukutsete puhul leiame, et olemasolev järelevalve, mis on olemas nii õiguselukutsete pidajate kui
nende kutseomavalitsuste suhtes, on piisav.
1.15. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse
jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse
aga ka rikkuja isikuga.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr
1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010.
1.16. Toetame rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuste määratlemisel
proportsionaalsuse põhimõttest lähtumist vastavalt ettepanekule. Toetame rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise ameti tegevuse läbipaistvust ja ameti standardite, metodoloogiate ja
juhendite sisu eelnevat läbirääkimist nii liikmesriikidega kui konsulteerimist avalikkusega.
1.17. Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuse täpsustamist
karistuste määramisel ja terrorismi rahastamise problemaatikaga tegelemiseks, seal hulgas
soovime, et konkreetselt oleks reguleeritud ka koostöö liikmesriikide terrorismivastaste üksustega.
1.18. Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti õiguste täpsustamist
tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemisel, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus
rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad.
1.19. Leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti ja siseriikliku
järelevalveasutuste koostööd puudutavad tähtajad peaksid olema piisavalt lühikesed, et tagada
menetluse kiirus ja tõhusus. Teeme ettepaneku, et päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalvete
arvamuste erisusel annab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet oma soovituse 15
tööpäeva jooksul, kuna ühe-kuune tähtaeg on põhjendamatult pikk.
1.20. Leiame, et täpsustada tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti
sisekontrollimeetmete regulatsiooni, seal hulgas ette näha vastava struktuuriüksuse olemasolu,
kuna see on hetkel määruse tekstist puudu.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (uuesti sõnastatud)
1.21. Toetame EL regulatsiooni kooskõlla viimist FATFi nõuetega virtuaalvääringu
teenusepakkujatele ja leiame, et see tuleks teha võimalikult kiiresti. EL õiguseaktide eelnõude
tekstid peavad olema omavahel kooskõlas, eelistatud oleks, kui mõisted oleksid defineeritud turgu
reguleerivas üldmääruses (MiCA) ning need jõustuksid üheaegselt.
1.22. Toetame krüptovara ülekannete regulatsioonis suuremat täpsust ja arvestamist
krüptoülekannete tehniliste eripäradega. Leiame, et Euroopa Komisjonil (rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise ametil) peaks olema ka volitus kehtestada regulatiivse tehnilise
standardina andmevahetusstandard, mille abil maksetega kaasa liikuva info edastamist rakendavad
teenusepakkujad saaksid minimaalselt EL-siseselt andmevahetust korraldada.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha
seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud
Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Arvamuse esitanud Arvamuse sisu või küsimus Sisend positsiooni
asutus kujundamiseks või
selgitus/vastus
Justiitsministeerium Justiitsministeerium toetab Euroopa Komisjoni poolt esitatud paketti. Märgime, et suur osa Positsioon: toetame tõhusaid
esitletud paketist puudutavad teiste ministeeriumite, sealhulgas Rahandusministeeriumi karistusi, kuid võimalikult suures
vastutusala ning selles osas on vajalik nende poolt seisukohtade kujundamine. ulatuses liikmesriikidele
pädevuse jätmist karistuste liigi
Soovime täiendavalt teha ka omapoolsed märkused Justiitsministeeriumi vastutusala ja määra osas.
puudutavate teemade osas. Eelnõudes käsitletakse läbivalt halduskaristuste teemat.
Soovime selle kohta märkida järgmist.
Justiitsministeerium möönab mõjusate sanktsioonide (sealhulgas karistusliku iseloomuga
rahaliste sanktsioonide) vajalikkust rahapesuvastases võitluses. Samas peab
sanktsioonisüsteemide osas liikmesriikidel säilima ulatuslik kaalutlusõigus. Väljaspool
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks
õigusaktid teha kohustuslikke ettekirjutusi sanktsiooni tüübi (näiteks on algatustes
kasutatud läbivalt mõistet administrative, mille puhul jääb ebaselgeks riigi kaalutlusõigus
selles osas, millises õigusharus sanktsioon ette näha) ega liigi kohta ning jätma
liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus.
Samuti sätestab uus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse direktiiv, millega
asendatakse kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlev direktiivi (EL)
2015/849 (AMLD VI) artikli 39 lg 2: „Without prejudice to the right of Member States to
provide for and impose criminal sanctions, Member States shall lay down rules on
administrative sanctions“. Sellest jääb ebaselgeks, miks direktiiv neid kahte lähenemist
tingimata vastandab, samuti kuidas neid eristatakse? Mitmed ELTL art 114 alusel vastu
võetud õigusaktid seevastu ütlevad sõnaselgelt, et liikmesriik võib valida nii criminal Teie
30.07.2021 nr 6.5.1/21-0946/-2T Meie 11.11.2021 nr 7-1/4915 kui ka administrative
sanktsiooni vahel (kusjuures kumbagi ei ole EL õiguses sisuliselt defineeritud). Kusjuures
sama teed on mindud ka pakutud rahaülekannete määruse artikli 22 lõikes 1. See
lähenemine võiks olla ühetaolisem. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus
sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine
ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Ulatuslik „haldus“karistuste harmoneerimine
väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab üldse küsimuse alla, mis on ELTL
art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte.
Uue EL ameti puhul nähakse määruse eelnõus ette, et teatud menetlustoiminguid (näiteks Selgitus: nõustume, et vastavad
kohapealne läbivaatus jms) toimetatakse koos pädeva riikliku järelevalveasutusega ning menetlustoimingud peavad Eesti
vastavalt riigisisesele õigusele. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb sel juhul õiguse kontekstis saama eraldi
siiski mõelda, millise menetlusega oleks Eesti õiguse kontekstis tegemist (kas riiklik regulatsiooni.
järelevalvemenetlus või süüteomenetlus) ning vastavalt ehk riigisisest õigust muuta.
Täiendavalt sooviksime juhtida tähelepanu uue AMLD VI füüsiliste isikute Positsioon: toetame tõhusaid
sanktsioonimäärade võimalikule vastuolule EL põhiõiguste harta artikkel 49 lõikega 1. Kuigi karistusi, kuid võimalikult suures
määruses EL ameti loomiseks on sätestatud põhjalik süsteem sanktsioonide arvutamiseks, ulatuses liikmesriikidele
nõuab AMLD VI, et sõltuvalt kohustatud isiku tüübist, oleks võimalik rikkumise toime pannud pädevuse jätmist karistuste liigi
füüsilisele isikule (või juhtkonna liikmele) võimalik kohaldada rahalist sanktsiooni suuruses ja määra osas.
vähemalt 1 000 000 eurot (vt AMLD VI artikkel 39 lg 3 koosmõjus artikkel 40 lg 2) või 5 000
000 eurot (vt AMLD VI artikkel 39 lg 3 koosmõjus artikkel 40 lg 3 p (b)). Kuigi mõistetavalt (ja Selgitus: AMLA koostab
kooskõlas AMLD VI artikli 39 lõikega 5), võib konkreetse trahvi määramisel võtta arvesse regulatiivsed tehnilised
erinevaid asjaolusid, siis on selline regulatsioon ilmselt vastuolus harta artikkel 49 lõikest 1 standardid, kus on kirjas näitajad,
tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema mille alusel liigitada rikkumise
ettenähtav nii see, milline käitumine on karistatav kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. raskusastmeid, ning kriteeriumid,
Määruse ülevõtmise järel järgneks füüsilisele isikule mõne rikkumise eest sanktsioon „kuni mida tuleb halduskaristuse või -
5 000 000 eurot“. Sellisel juhul on isikul täiesti võimatu prognoosida isegi ligilähedaselt, meetme suuruse üle
millises suuruses sanktsioon tema teole järgneda võib (nt kas 1000 eurot, 10 000 eurot, 500 otsustamisel arvesse võtta.
000 eurot või miljonitesse eurodesse ulatuv sanktsioon). Paraku ei paista direktiivi tekst Karistusseadustiku kohaselt
andvat ka paindlikkust sanktsioonimäärasid selgelt diferentseerida. Vähemasti on Euroopa arvestatakse karistuse mõistmisel
Komisjoni senine praktika rikkumismenetluse algatamisel selline, et direktiivide korral kohtu poolt või määramisel
nõutakse sisuliselt sõna-sõnalist ülevõtmist. Direktiiv peaks liikmesriigile andma kohtuvälise menetleja poolt
paindlikkuse vähemasti füüsilise isiku sanktsioonide sätestamiseks viisil, mis tagaks kergendavaid ja raskendavaid
liikmesriigile võimaluse sätestada sanktsioonimäär kooskõlas määratletuspõhimõttega. asjaolusid, tahtluse ja
ettevaatamatuse liiki teo
toimepanemisel, samuti
võimalust mõjutada süüdlast
edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra
kaitsmise huvisid. Kergendavad ja
raskendavad asjaolud on
karistusseadustikus loetletud.
Kuna nii karistusmäärad kui
karistuse määramise põhimõtted
on täna ja tulevikus õigusaktides
kirjas, siis me ei nõustu, et
määratletuspõhimõtte
sisustamisel tuleks või saaks
rohkem tähelepanu pöörata
määradele. Eelduslikult saab
süüteo toimepanija arvestada nii
määrasid kui ka karistuse
määramise põhimõtteid, s.h
kergendavaid ja raskendavaid
asjaolusid, mis on nimetatud.
Meie hinnangul ei ole raskemate
rikkumiste korral kõrgemate
karistuste määramise
võimaldamine seega vastuolus
määratletuspõhimõttega,
kuivõrd süüteo toimepanemist
kaaluv isik võib ette näha, et
karistuse lõplik suurus sõltub nii
tema isikust kui teo
konkreetsetest asjaoludest.
Vastupidi, majanduskuritegude
toimepanemise peamine motiiv
on rahalise kasu võimalus,
mistõttu on vajalik, et võimalik
määratav karistus omaks
mingisugust heidutavat toimet.
Finantssektoris toimepandava
kuriteo eest saadav
potentsiaalne rahaline kasu on
tihti oluliselt suurem kui teistes
valdkondades, mistõttu on ka
preventiivses mõttes äärmiselt
oluline, et võimalik määratav
karistus oleks heidutava
iseloomuga. Liiga madalad
maksimaalsed karistusmäärad
omavad seetõttu vastupidist
mõju- isik võib valida süüteo
toimepanemiseks jurisdiktsiooni,
kus võimalik maksimaalne
karistus on osa „kuriteo
toimepanemise kuludest“, mis
võimalikust kuriteo
toimepanemise kasust lihtsalt
maha arvatakse. Seetõttu me ei
nõustu, et karistusmäärade
tõstmise piiratud negatiivne
mõju määratletuspõhimõttele
kaaluks üles vajaduse võimaldada
määrata kohaseid karistusi.
Olulisem on järgida põhimõtet, et
kuritegevus ei tohi end
majanduslikus mõttes ära tasuda.
Määruse EL ameti loomise kohta artikkel 25 sätestab põhjendatult, et amet ei tohiks trahvi Selgitus: Küsisime selle teema
kohaldada, kui samade faktide eest on jõustunud juba kriminaalkaristus. Samas ei arvesta kohta KOMilt koosolekul ja KOM
määrus sellega, et ne bis in idem põhimõte kohaldub ka siis, kui varasemalt on isikut kinnitas ne bis in idem põhimõtte
karistatud halduskaristusega. Samas ei reguleeri määrus seda, kuidas toimub menetluste kohaldumist ka halduskaristuste
lõpetamiste koordineerimine olukorras, kus ameti menetlus ning riigisisene kontekstis ja sellele viitab ka
kriminaalmenetlus kulgevad samaaegselt. AMLD 6 põhjenduspunkt nr 71,
mille kohaselt: Käesoleva
direktiivi ülevõtmisel peaksid
liikmesriigid tagama, et
halduskaristuste ja -meetmete
määramisel ning
kriminaalkaristuste mõistmisel
vastavalt riiklikule õigusele ei
rikutaks topeltkaristamise keelu
(ne bis in idem) põhimõtet.
Positsioon: taotleme tehnilisi
täpsustusi.
Määruse EL ameti loomise kohta artikkel 21 lg 3 sätestab uue loodava rahapesuvastase Positsioon: toetame, et
järelevalveasutuse poolt kohaldatavate sanktsioonide määrad ning sätestab ühtlasi ka karistused peavad olema
kohustuslikud alammäärad. Euroopa Liidu sanktsiooniõiguses (siia alla võib tinglikult lugeda proportsionaalsed rikkumise
nii karistusõiguse kui ka selge õigusliku aluseta harmoneeritava nn halduskaristusõiguse) on ulatuse aga ka rikkuja isikuga.
seni kohustuslikke alammäärasid pigem välditud. Selle põhjus on selles, et kohustuslik
alammäär ei pruugi võimaldada võtta arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, mis võivad Selgitus: AMLA rakendab karistusi
konkreetsel juhul tingida karistuse kohaldamise alla alamäära. Eelnõu menetlemisel tuleks „valitud kohustatud isikute“
kaaluda, kas alammäärad on vajalikud ja/või kas oleks põhjendatud siiski sätestada suhtes. St isikuid, keda on
regulatsioon, mis võimaldab erandjuhtudel ka karistuse kohaldamist alla alammäära. kirjeldatud sama määruse
artiklites 12 ja 13. Valituks saavad
vaid sellised kohustatud isikud,
kes on märkimisväärselt
piiriülesed (7 liikmesriigis
tegutsevad krediidiasutused ja 10
liikmesriigis tegutsevad
finantseerimisasutused) ning
piisavalt riskantsed (suure riski
hinnang vähemalt 4s riigis
krediidiasutusel ja 1+5s riigis
finantseerimisasutusel). Riski
kriteeriumid täpsustab AMLA,
kuid määruses ette nähtud
raamides, mis viitab konkreetselt
tegutsemise suurtele mahtudele
seoses riskiga. Seega on antud
karistused rakendatavad suurte
tegevusmahtude ja riskiisuga ning
piiriülestele subjektidele. Lisaks
sätestab art 21 lg 10, et karistus
peab olema tõhus,
proportsionaalne ja hoiatav.
Senise Euroopa Kohtu praktika (C-374/87 Orkem v Commission) kohaselt ei ole enese Positsioon: toetame, et
mittesüüstamise privileegiga vastuolus see, kui juriidiliselt isikult nõutakse karistused peavad olema
karistusähvardusel välja teda süüstada võivaid, kuid objektiivselt eksisteerivaid andmeid proportsionaalsed rikkumise
(kuid ei tohi nõuda süü ülestunnistust). Sama ei kehti aga füüsiliste isikute korral. Füüsilistele ulatuse aga ka rikkuja isikuga.
isikutele tuleb tagada enese mittesüüstamise privileeg. Määruse EL ameti loomise kohta
artikkel 22 lg 1 võimaldab uuel loodaval rahapesuvastasel järelevalveasutusel kohaldada Selgitus: tehnilise ettepanekuna
füüsiliste isikute suhtes perioodilisi karistusmakseid ka juhul, kui nad ei väljasta nõutud esitame ECN+ direktiivi analoogia
informatsiooni. Samas on Justiitsministeeriumi hinnangul jäetud tähelepanuta, et olukorras, viite.
kus pakutud määrus rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise kohta ja AMLD VI (vt
eriti artikkel 39 lg 3) eeldavad erinevate rahapesualaste minetuste eest sanktsioonide
kohaldamist ka füüsilistele isikutele, võib taoliste dokumentide väljanõudmine füüsiliselt
isikult viia enese süüstamiseni. Näiteks on ECN+ direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused,
et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane
toimimine) loobutud füüsilistele isikutele perioodilise karistusmakse kohaldamisest.
Ühtlasi mõjutavad eelnõud oluliselt tegelike kasusaajate registrit ja selle järelevalvet. Positsioon: Ei toeta äriühingute ja
Järelevalve sisu muutub ja nõuded sellele samuti, mistõttu on kaheldav, kas tegelike muude juriidiliste isikute puhul
kasusaajate registri pidamine üldse peaks toimuma äriregistri juures ja registripidaja poolt. tegelike kasusaajate keskregistri
Eelnõudega soovitakse registritele anda suured järelevalvelased pädevused, sh peaks pidaja volitusi teha kontrolle,
järelevalvet hakkama käima juriidilise isiku juures kohapeal teostamas, dokumente sealhulgas kohapealset uurimist
kontrollitakse sisuliselt ja vajadusel tehakse omal algatusel parandusi registris. Sellised juriidilise isiku ruumides või
tegevused väljuvad juba äriregistri pidaja pädevusest. Lisaks nähakse ette haldustrahvide registrijärgses asukohas ega
tegemine, milline pädevus äriregistri pidajal samuti puudub. Lisaks peaksid kohtutäiturid keskregistris oleva teabe
hakkama vahetama pangakontode arestide infot ja peaks tekkima kinnisvararegistrite ühepoolset parandamist
vaheline infovahetus. Need tegevused seonduvad eelarvelise kuluga. Seetõttu leiame, et registripidaja poolt. Peame
tegelike kasusaajate temaatika ei sobitu enam olemuslikult äriregistri juurde. Üheks vajalikuks, et neid kontrolle ja
võimaluseks oleks luua eraldi register eraldi asutuse juurde koos oma järelevalvega, millega menetlusi saaks läbi viia ka mõni
liidestatakse riiklikud registrid, kes hakkavad vastavaid andmeid EL-ile edastama. teine riigiasutus, kellel on selleks
kohasemad volitused ja
kogemused.
Selgitus: mõistame, et
Justiitsministeeriumi seisukoht
on, et tegelike kasusaajate
temaatika tulekski äriregistri
juurest ära viia ja kindlasti
välistada kohturegistrile
seonduvate kohustuste tekkimise
võimalus. Leiame, et positsioon
sel kujul seda arvestabki, et
liikmesriikidele jääks paindlikkus
konkreetne lahendus ise paika
panna. Siseriiklikke eriarvamusi
tegelike kasusaajate registri
lahenduse leidmisel ei ole antud
eelnõu juures mõistlik ega vajalik
lahendada.
Finantsinspektsioon Täname, et pöördusite Finantsinspektsiooni poole Euroopa Komisjoni 20. juulil avaldatud Positsioon: AMLA pädevustel
ettepaneku rahapesu tõkestamise paketi kohta arvamuse avaldamiseks. toetada proportsionaalset
Finantsinspektsioonil eraldiseisvad kommentaarid puuduvad. Toetame rahapesu ja lähenemist.
terrorismi rahastamise valdkonna selgemat reguleerimist, kuid toonitame proportsionaalse
lähenemise olulisust, eriti loodava järelevalveasutuse poolt järelevalve korraldamisel ja ellu
viimisel.
Finance Estonia Selgitus 84 - Igasugune kohustatud isikute vaheline koostöö võimaluste laiendamine on Positsioon: Toetame täiendavaid
(määratletud xChange vägagi teretulnud. Oleme seisukohal, et praegused koostöö piirangud RahaPTS §-s 16 on võimalusi infovahetuseks.
AS ja Salv tagasisidena) liigagi piiravad ja ei soodusta kohustatud isikute vahelist koostööd ning omakorda
turuüleseid pingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Lisaks kliendi ja
tegeliku kasusaaja isikusamasusele ja PEP/RCA staatusele, võiks infivahetus hõlmata ka
infovahetust rahapesu kahtlusest konkreetse isiku osas.
Artikkel 7(2)(c) - Kas määrus eeldab, et iga kohustatud isik on kohustatud looma siseauditi Selgitus: kuna lõige 2 viitab tagasi
funktsiooni? lõikele 1, siis kehtib
üldprintsiibina, et kõik lõikes 2
nimetatud põhimõtted,
kontrollimeetmed ja
protseduurid peavad olema
proportsionaalsed kohustatud
isikute laadi ja suurusega. Selline
tõlgendus ei kohusta väiksematel
kohustatud isikutel looma
siseauditi funktsiooni, kui
protseduurireegleid ja
kontrollimeetmeid testib muu
„sõltumatu audititalitus“.
Artikkel 15(2) - Kas VASPide osas mõeldakse artiklis nn FATFi “Travel Rule’i”. Kas komisjon Positsioon: leiame, et KOM
on mõelnud andmevahetusstandardi üle ning kuidas peaksid EU VASP’id andmeid (AMLA) peaks olema ka RTS
vahetama? Mh kas EU on mõelnud ka üleüldisemale andmevahetusele ja nn “Travel Rule’i” volitus kehtestada
kohaldatavusele teiste EU-väliste FATFi liikmes- ja/või koostööriikidega? andmevahetusstandard, millega
„travel Rule’“i rakendavad
VASPid saaksid minimaalselt EL
siseselt andmevahetust
korraldada.
Artikkel 16 - Kuivõrd tegemist on määrusega, siis õigusselguse huvides soovitame Positsioon: tugevdada
täpsustada määrusetasandil ka kliendi kohustuse hoolsusmeetmetele vastata naloogselt kohustatud isikute juriidilisi
RahaPTS § 20 lg-ga 5. Vastasel juhul ei ole kohustatud isikul võimalik kliendile põhistada võimalusi andmete küsimiseks.
lepingu lõpetamist (ja koostööst keeldumise tagajärgi) määruse artikli 17 järgi.
Artikkel 18(4) - Kas allika sätestamise näol eeldab määrus, et kohustatud isik ei ole Selgitus: määrus lubab allikana
kohustatud nõudma infot otse kliendilt, nt ei nõua määrus, et klient peaks oma nii klienti kui muu otsese
kodakondsuse ise KYC ankeedis sätestama määruse artikli 18(1)(a)(iii) järgi? ligipääsuga allikat. Küll aga
tuleb tähele panna, et artikli
22 kohaselt on AMLAl
kohustus anda regulatiivsed
tehnilised standardid, mh
artikli artikli 18 lõike 4
täpsustamiseks. AMLA
täpsustab seega
usaldusväärsed ja sõltumatud
teabeallikad, mida võib
kasutada füüsiliste või
juriidiliste isikute
isikusamasuse tuvastamise
andmete kontrollimiseks
kohaldamisel.
Artikkel 50(1) - Selleks, et mitte saada osaks turuosaliste pahameelele, mis kaasnes viimase Selgitus. Määruse
RABi ettekirjutusega (saadetud 20.07.2021), soovitame määruse tasandil täpselt põhjenduspunkt 79 on antud
defineerida, millised päringud on proportsionaalsed, eriti kohaldub see kiireloomuliste küsimuses piisavalt
päringute puhul, kus vastamistähtajaks on märgitud 24H. Kindlasti soovitame täpsustada, konkreetne, selle kohaselt:
et päring ei ole proportsionaalne, nt kui see puudutab (omavahel mitteseotud) mitut
Põhjendatud ja
klienti või kriminaalmenetlust- või uurimist.
kiireloomulistel juhtudel peaks
kohustatud isikul olema
võimalik vastata rahapesu
andmebüroo nõudele 24 tunni
jooksul. See ei tähenda
rahapesu andmebüroo
analüüsi raames valimatuid
teabenõudeid kohustatud
isikutele, vaid ainult piisavalt
kindlaks määratud tingimustel
põhinevaid teabenõudeid.
Artikkel 54(4) ja (5) - Kas saame õigesti aru, et infovahetus RABi teadete kohta on lubatud Positsioon: toetada rohkem
olukorras, kust osapoolteks on EU krediidasutus ja EU VASP? Kui ei, siis oleme seisukohal, võimalusi infovahetuseks.
et kui selline koostöö on lubatud krediidi- ja finantseerimisasutuste vahel, siis võiks see olla
lubatud ka krediidiasutuste ja VASPide vahel.
Transfers of Funds määruse Artikkel 2(3) ja 2(14) - Kas saame õigesti aru, et regulatsioon Selgitus: Art 2 lg 4 punkt c
kohaldub ka nn peer-to-peer tehingute puhul, kuigi see ei ole kooskõlas FATFi kohaselt ei kohaldata määrust
juhendi(te)ga? juhul, kui nii algataja kui ka
saaja on enda nimel tegutsevad
krüptovarateenuse osutajad.
Määrust ei kohaldada ka
isikutevaheliste
krüptovaraülekannete suhtes
(määruse art 2 (4) järgne
täiendus).
Artikkel 14(1)(c) - tungivalt soovitame täpsustada, millises ulatuses kohaldub normi Selgitus: hetkel on sõnastatud
alternatiivsus, st kas kõik identifikaatorid on alternativsed või väljendub õigusnormi tõesti nii, et jääb ebaselgeks,
alternatiivsus järgnevas “the originator’s address, official personal document number, kas algataja aadress, ametliku
customer identification number” või “date and place of birth”? isikut tõendava dokumendi
numbri ja kliendinumbri võib
tervikuna asendada sünniaja- ja
koha märkimisega. Menetluse
käigus saab paluda täpsustada
sõnastust.
Peatükk 3 - Kuigi tegemist on ilmselge nõudega, siis õigusselguse tagamiseks ning FATFi Selgitus: AMLR art 7 kohaselt
avaliku konsultatsiooni alusel (FATF/PDG(2020)19/REV1) soovitame ka määrusetasandil peaksid VASPid kohustatud
sätestada, et nii saatja VASP kui ka saaja VASP on enne virtuaalvääringu ülekannet isikutena kohaldama
kohustatud teostama sanktsiooniskriiningut. sihipäraseid
finantssanktsioone, ja
maandada ja juhtida
massihävitusrelvade leviku
rahastamisega seotud
sihipäraste
finantssanktsioonide
rakendamata jätmise ja
nendest kõrvalehoidmise riski.
Sarnaselt makseteenuse
pakkujatega, on FUTR määrus
mõeldud spetsiifiliselt maksjaga
seotud teabe edastamise
reguleerimiseks. Kõik muud
kohustused VASPidele on
edaspidi kehtestatud teistes
õigusaktides (mh AMLR ja MiCA).
Oleme oma tiimiga Euroopa Komisjoni poolt ülevaatamiseks saadetud AML paketi eelnõu Positsioon: toetada rohkem
üle vaadanud. Toon välja vaid kõige olulisema, mis Eesti kontekstis korda läheb. Seda just võimalusi infovahetuseks.
meie viimase aasta pankade, FI ja AKI koostöös ellu viidud AML Bridge’ga.
Eelnõu alguses art 83 on välja toodud järgnev: "The prohibition of disclosure should not
apply in specific circumstances concerning, for example, disclosures to competent
authorities and self-regulatory bodies when performing supervisory functions, or
disclosures for law enforcement purposes or when the disclosures take place between
obliged entities that belong to the same group. "
Väljatoodud punkt on problemaatiline, sest tahes või tahtmata ta deprioritiseerib
andmejagamist sellisel moel, nagu RahaPTS kohustatud isikute vahel praegusel hetkel
võimaldab (§ 16 lõigud 1 ja 2). RahaPTS seaduse väljatoodud punktid on vastavuses 4.
rahapesudirektiivi art 39 par 5-ga (uues seaduseelnõus art 54, par 5), mis samasse gruppi
kuuluvate ettevõtete kõrval (par 3-4) selgelt lubavad ka (mitte-struktuuriliselt seotud)
andevahetust kohustatud isikute vahel “in cases relating to the same customer and the
same transaction involving two or more obliged entities“.
Seaduse sissejuhatavad punktid annavad tooni kogu dokumendile. Arvestades kuivõrd
päevakorraline teema on rahapesu vastane andmevahetus kohustatud isikute vahel, ei ole
ühtegi põhjust, miks tuuakse punkti 83 välja kogu seaduse par 54 (par 1-4), aga mitte
artikkel 5, mis sellist andmevahetust just mitte-seotud kohustatud isikute vahel lubab.
Majandus- ja Leiame kokkuvõttes, et muudatusettepanekud aitavad kahtlemata valdkonda arendada ja Selgitus: FATF on keskseks
Kommunikatsiooniminis kuritegevuse vastast võitlust tõhusamaks muuta. Ettevõtluskeskkonda silmas pidades on standardiks kehtestanud
teerium aga juba praegused regulatsioonid liiga ranged sh kohati rangemad kui näiteks teistes Balti riskipõhise lähenemise (risk-
riikides. Eesti kui investeeringute sihtriigi konkurentsivõimet silmas pidades on äärmiselt based-approach e RBA), mille
oluline, et Eesti ei kehtestaks siseriiklikult rangemaid regulatsioone kui antud Euroopa kohaselt tuleb RP/TR riskide
Komisjoni ettepanekute pakett ette näeb. maandamise meetmete
rakendamiseks valida m.h
efektiivseim koht: enamikke
maandamismeetmeid saavad
rakendada kohustatud isikud,
teatud riske on mõistlik
maandada riigi tasandil ja teatud
riskimaandamistegevused tuleb
võtta regionaalselt (näiteks EL
tasandil). Käesolev pakett seda
printsiipi ka järgib, jättes näiteks
kohustatud isikute ringi
määratlemisel võimaluse lisada
liikmesriigil kohustatud isikuid,
kui sellisele vajadusele viitab
liikmesriigis avaldunud risk (vt.
AMLD6 art 3). Komisjonil on
seejärel võimalus analüüsida ja
leida, et kuigi liikmesriik avastas
konkreetse riskiga sektori ise, on
tegemist siseturu mõttes mõjuga,
mis vajab adresseerimist EL
tasandil ja seetõttu tuleb lisada
kohustatud isikuks antud sektor
või kategooria EL-üleselt. Tuleb
teadvustada, et rahvusvahelise
standardiga ka edaspidi kooskõla
säilitamiseks peab Eesti vajadusel
jätkuvalt kehtestama siseriiklikult
ettenähtud ulatuses rangemaid
regulatsioone, kuid tulevikus on
olemas mehhanism, kuidas EL
sees piiriülest riski omavad
sektorid saaksid vajadusel EL-
üleselt kohustatud isikute
nimekirja lisatuks.
AS Tavid Täname võimaluse eest rääkida kaasa valdkonda põhimõtteliselt muutva regulatsiooni Positsioon: krediidi- ja
välja töötamisel. Turuosalisena annab see meile seeläbi võimaluse juhtida tähelepanu finantseerimisasutustele
võimalikele kitsaskohtadele. Käesolevaga edastame oma seisukohad ning ettepanekud kehtivad võrdsed nõuded,
seoses määruse eelnõu artikliga 59. mistõttu tuleks paketis läbivalt
Esiteks, nimetatud sätte kohaselt võivad regulatsiooni jõustumisel üle 10 000 euroseid järgida võrdset käsitlust.
sularaha makseid teostada ja vastu võtta üksnes krediidiasutused. Oleme seisukohal, et
vastava erisuse loomine üksnes krediidiasutustele ning mitte finantseerimisasutustele on
diskrimineeriv ning loob ebaõiglase konkurentsieelise. Valuutavahetajana on Tavid AS
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) subjekt. Teatud
erisustega täidame me hetkel täpselt samu RahaPTS-st tulenevaid nõudeid, mis
krediidiasutused. Näiteks omame tegevuseks sama dokumentatsiooni (protseduurireeglid
ning riskihinnang), kohaldame tehingutes samu hoolsusmeetmeid ning teavitame sularaha
tehingutest Rahapesu Andmebürood isegi rangemas korras kui krediidiasutused.
Olukorras, kus kaks isikut pakuvad sama teenust ning lähtuvad teenuse osutamisel
samadest põhimõtetest (RahaPTS-st või tulevikus määruse regulatsioonist), on ebaõiglane
ühel lubada teatuid tehinguid teostada ja teisel mitte. Võrdseid isikuid tuleb kohelda
võrdsetel alustel. Üle 10 000 euroste sularaha tehingute teostamise lubamine üksnes
krediidiastustel loob konkurentsieelise pankadele. Seeläbi kannatavad aga tarbijad, kelle
jaoks teenuse hind konkurentsi vähenedes kallineb.
Teiseks tekitab hetkel segadust artikkel 59 (1) sõnastus: „/.../ whether the transaction is Positsioon: piirmäärade
carried out in a single operation or in several operations which appear to be linked“. ühetaoliseks rakendamiseks
Küsimust ei teki ühekordse tehingu korral. Segadus tekib siis, kui isik teeb tehinguid tuleks AMLA ettepanekul
perioodiliselt. Näiteks kehtivas RahaPTS-s arvestatakse piirmäärade mahte üheaastase regulatiivse tehnilise standardina
perioodi kohta (nt RahaPTS § 19 lg 1 p 2, § 19 lg 2 või § 49 lg 3). Millise perioodi kohta kehtestada ka täpsustused,
arvestatakse 10 000 euro suurust tehingute mahtu määruses? millise perioodi jooksul või
Lähtudes eeltoodust teeme ettepanekud: 1. Laiendada määruse artikkel 59 lõikest 4 (b) millistele tingimustele vastavad
tulenevat erisust tegevusluba omavatele ning järelevalve all olevatele tehingut loetakse omavahel
finantseerimisasutustele; ning 2. Täpsustada artikkel 59 lõige (1) sõnastust viisil, mis seotud olevat.
võimaldab üheselt mõista, millise perioodi kohta 10 000 euro piirmäär seotud tehingute
puhul rakendub
Eesti Pank Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni rahapesu ja terrorismi Positsioon: toetame
rahastamise tõkestamise paketi kohta. Eesti Panga üks põhiülesandeid on finantssüsteemi sularahamaksete piirmäära kuni
stabiilsusele kaasa aitamine ning meie eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku 10 000 eurot kehtestamist
toimimine. Usaldus finantssüsteemi vastu on finantsstabiilsuse oluline osa. Sellest teenuste ja kaupade eest
tulenevalt toetab Eesti Pank kõiki meetmeid, mis muudavad rahapesu ja terrorismi tasumisel, kuid
rahastamise vastase võitluse tõhusamaks ja aitavad seeläbi vältida finantssüsteemi erandolukordades peab olema
kuritarvitamist. Leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett aitab võimalik
vähendada rahapesuohtu finantssüsteemile ning toetame selle vastuvõtmist järgnevate sularahamaksepiirangute
märkustega. mittekehtimine.
Põhimõtteliselt toetame rahapesu tõkestamise alase ühtse järelevalve asutuse (AMLA) Positsioon: AMLA pädevuste
moodustamist tingimusel, et on tagatud selgus ja tasakaal ülesannete ja vastutuse ning sõnastamisel toetada
õiguste ja kohustuste jaotamisel FIU-de ja AMLA vahel ning ette nähtud on mehhanismid proportsionaalset lähenemist.
huvide konflikti vältimiseks ja ühise tegevuse mõjususe ja tõhususe tagamiseks eriti
infovahetuse osas. Mis puutub sularahamaksete piiramist, siis peaksid need piirangud
olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega ega tohiks ületada nende eesmärkide
saavutamiseks vajalikku. Seetõttu tuleks kavandatud piirangutest tulenevat negatiivset
mõju hoolikalt kaaluda eeldatava avaliku kasuga.
Sularahal on ühiskonnas eriline roll: see on hetkel ainus keskpanga raha vorm, mis on Positsioon: toetame
üldsusele kättesaadav. Samuti on sularaha oluline varulahendus olukordades, kus sularahamaksete piirmäära kuni
elektroonilised maksed ebaõnnestuvad (nt küberrünnakute, elektrikatkestuste või 10 000 eurot kehtestamist
loodusõnnetuste tagajärjel) ning sellistes olukordades tuleks suuremas mahus teenuste ja kaupade eest
sularahakasutust kindlasti lubada. tasumisel, kuid
erandolukordades peab olema
võimalik
sularahamaksepiirangute
mittekehtimine.
AS TavexWise Selle artikli kohaselt on lubatud sularahatehingud vaid väärtusega kuni 10 000 EUR, Positsioon: krediidi- ja
olenemata sellest kas see on tehtud ühe või mitme omavahel seotud maksena. Erandid on finantseerimisasutustele
antud eraisikute omavahelisele arveldamisele ja krediidiasutustele, kes peavad sellistest kehtivad võrdsed nõuded,
tehingutest teavitama rahapesu andmebürood. Leiame, et sellise regulatsiooniga on
ebaõiglaselt antud krediidiasutustele konkurentsieelis makseasutuste ja teiste mistõttu tuleks paketis läbivalt
finantsasutuste ees. Makseasutused pakuvad isikutele osaliselt samu teenuseid, kui järgida võrdset käsitlust
krediidiasutused – näiteks maksekontoga seotud teenused ja rahasiire, kuid sellise
piiranguga antakse krediidiasutustele selge eelis nende teenuste pakkumisel. Piiratakse
põhjendamatult makseasutuste tegutsemisvabadust, seadusliku maksevahendi - sularaha
kasutamise õigust ning isikute õigust ja vabadust valida oma raha hoiustamiseks ja
maksete tegemiseks makseasutust krediidasutuse asemel. Sularahamakseid väärtuses üle
10 000 EUR (ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena) võivad teha või vastu
võtta vaid krediidiasutused, kes raporteerivad nendest tehingutest rahapesu
andmebürood. Ei ole selge, miks sama erandit ei võiks kohaldada makseasutuste ja teiste
järelevalve all olevate ja tegevusluba omavate finantsasutuste puhul? Miks piiratakse
makseasutuste ja nt valuutavahetajate tegevust ja antakse krediidiasutustele selge eelis
sularahaga seotud tehingute osas? Rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ei ole
sularahatehingute puhul krediidiasutustes madalam kui makseasutustes või teistes
finantsasutustes, kes samuti täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
nõudeid ning Eestis juba nagunii teavitavad sularahatehingutest Rahapesu Andmebürood.
Sularaha kasutamine ja tegevusloa alusel tegutsevate makseasutuste ja valuutavahetuste
tegevus on legaalsed, mistõttu on arusaamatu, miks selle kasutamist tuleb sel määral
piirata. Kui on võimalik kohaldada piisaval määral hoolsusmeetmeid, kliendi ja tegeliku
kasusaja tuvastamine ning vara legaalne päritolu on selged, samuti tehingu(te) eesmärk,
siis ei ole ühtegi arusaadavat põhjust, miks vaid krediidiasutus sellist klienti võib
teenindada. Lisaks näitab praktiline elu, et krediidiasutused on oma sularahaga seotud
tegevusi oluliselt piiranud ja mõnel juhul sellest lausa loobunud.
Positsioon: piirmäärade
Ei ole kohe selgelt aru saada, mida mõeldakse „operations which appear to be linked“ all. ühetaoliseks rakendamiseks
Täna tähendab see Eestis sama isiku poolt ühte makset või mitut omavahel seotud makset tuleks AMLA ettepanekul
kuni üheaastase perioodi jooksul. Analoogiat kasutades on isik, kes soovib oma kontolt regulatiivse tehnilise standardina
võtta või sinna panna igakuiselt kokku 835 EUR või enam, sunnitud kasutama kehtestada ka täpsustused,
krediidiasutuse teenuseid. Seni ei ole isikutel kohustust omada arveldusarvet millise perioodi jooksul või
krediidiasutuses. Ka makseasutused saavad pakkuda maksekontoga seotud teenuseid. Kuid millistele tingimustele vastavad
plaanitud muudatusega piiratakse isikute vabadust valida arveldamiseks ja raha tehingut loetakse omavahel
hoiustamiseks krediidi- ja makseasutuste vahel ning oluliselt piiratakse makseasutustel seotud olevat.
tegutsemisvabadust. Miks ei arvestata, et ka teised finantsasutused, sh makseasutused
täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid (Eestis kuuluvad
krediidiasutused ja makseasutused samade järelevalvajate alla) ning saaksid esitatada ja
esitavad teavitusi sularaha kasutamiste kohta samuti, nagu krediidiasutused. Meie
ettepanek on, et tegevusluba omavad ning järelevalve all olevad finantsasutused peaksid
samuti kuuluma artikli 59 erandite alla, võrdselt krediidiasutustega.
Pangaliit ja Liisingliit Täname võimaluse eest arvamuse avaldamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise Positsioon: AMLA pädevuste
(ühisarvamus) tõkestamise (edaspidi AML/CFT) paketi (edaspidi pakett) osas. Arvestades pooleliolevaid sõnastamisel toetada
arutelusid, Euroopa Komisjoni poolset soovi paketi aruteludega kiiresti edasi liikuda ning proportsionaalset lähenemist.
lühikest ajakava, pakume välja võimalikud üldised seisukohad kogu paketi osas ning
seejärel anname arvamused/ettepanekud täpsemalt konkreetse õigusakti eelnõu kohta.
Üldised seisukohad: 1. Paketiga ei ole piisavalt tagatud Euroopa Liidu AML/CFT süsteemi
arenemine ja võimalike riskide efektiivsem, parem ja ühetaolisem maandamine. Paketi
kohaselt luuakse Euroopa Liidu AML/CFT süsteemi efektiivsuse tõstmiseks, süsteemi
ühtlustamiseks ning paremaks reguleerimiseks uus rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise asutus (edaspidi AMLA). Meie hinnangul ei ole AMLA loomise ja seonduva
regulatsiooni koostamise planeerimisel piisavalt arvestatud protsessi keerukuse ja
süsteemi kui terviku toimimisega. AMLA-le planeeritud ülesannete mahtu, ülesannete
varieeruvust ning loodavale asutusele pandud ootuste põhjal esineb meie arvates suur oht,
et AMLA ei suuda kõiki talle pandud ootuseid ja funktsioone täita. Keeruline on hinnata
järelevalve subjektide valimise mudelit. RAB-ide toetamise ja koordineerimise mehhanism
ei arvesta piisval määral erinevate RAB-ide olemuse ja ülesehitusega. RAB-ide tegevuse
tõhustamiseks soovitame kahtlastest tehingutest teavitamise ühtse miinimumstandardi
kehtestamist. Meie jaoks on piirid AMLA uurimispädevuste määratlemisel ebaselged.
AMLA määrus võiks sisalduda sätted, kuidas toimub koostöö õiguskaitseasutustega
finantskuritegevuse tõkestamiseks. Paketti tuleks täiendada nõuetega AMLA personali
oskuste, teadmiste ja sobivuse osas. Kriitiliselt tuleks hinnata, millised funktsioonid jääksid
AMLA peaülesanneteks ning millised funktsioonid saaks asutusele lisanduda näiteks hiljem.
Selline ülesehitus aitaks tagada, et AMLA on võimeline täitma talle seatud ülesandeid.
Samuti oleks kontrollitud, et ühe asutuse, seda hetkel planeeritud ressursside ja suuruse
juures, võimekusega on kõik loetletud ülesanded võimalik efektiivselt täita.
Positsioon: toetada AMLA
2. Paketiga ei ole tagatud õiguskindluse põhimõtte järgimine kohustatud isikute jaoks. tegevuse läbipaistvamaks
Esiteks ei ole teada AMLA järelevalvetasude suurused, nende arvutamise metoodika ning muutmist, mh ettepanekuid, mis
kulude jaotumine kohustatud isikute vahel. Välja pakutud paketiga soovitakse vastu võtta toetavad AMLA standardite,
regulatsioon, mille vastuvõtmise hetkel ei ole teada võimalikud mõjud kohustatud isikutele metodoloogiate ja juhendite sisu
ning seeläbi tegelikkuses ka liikmesriikide majanduslikele olukordadele. Enne paketi eelnevat läbirääkimist
vastuvõtmist peaks olema vähemalt teada ettepaneku „COM/2021/421 final“ artikli 65 liikmesriikide poolt.
lõikes 6 viidatud ja artikli 86 alusel koostatav järelevalvetasude metodoloogia. Lisaks ei ole
õiguskindluse põhimõte tagatud AMLA tehniliste standardite ja juhendite osas. Arvestades,
et tegemist on uue asutusega, kelle praktika ning juhendmaterjalide fookus, ulatus,
põhjalikkus ei ole varasemalt teada, ei ole nii suurte ja laiade alamaktide koostamise
õiguse juures tagatud õiguskindluse põhimõte. AML/CFT nõuete täitmise kohustuslike
protseduurireeglite, sisemiste protseduuride, kohustuslike IT-lahenduste ning meetmete
välja töötamine, muutmine, parandamine, arendamine on väga kulukas ning aeganõudev
protsess. Paketiga määratletud hulgas standardite ja juhendite koostamise õiguse andmine
ühele asutusele, kellel puudub varasem praktika, ei ole kohustatud isikute vaatest
proportsionaalne. Seda arvestades kohustatud isiku kohustusega olla kõikide
asjassepuutuvate seaduste ja alamate õigusaktidega vastavuses.
Tagatud ei ole piisav võimalus selliste standardite ja juhendite koostamises kaasa rääkida -
avalike arutelude korraldamise otsustusõigus on jäetud AMLA ainupädevusse ning
defineerimata on avalike arutelude ulatus. Lisaks eeltoodule ei ole tagatud õiguskindlus, et
kehtivad põhimõtted AML/CFT osas ei muutu olulises ulatuses, võttes just arvesse, et
vastavad põhimõtted on liikmesriikide kaupa teatud ulatuses erinevad. Sellise
lähenemisega koheldakse liikmesriikide asutusi, kohustatud isikuid ning kohustatud isikute
kliente (siinkohal mõeldud nii ärisuhtes olevaid/seda loovaid, kui ka juhuti tehinguid
soovivaid isikuid) ebavõrdselt, sest tunnustatakse teatud kehtivaid põhimõtteid, aga
teistsuguse siseriikliku õigusega liikmesriigid peavad oma kehtivaid põhimõtteid oluliselt
muutma, mis toob kaasa varaliste kulutuste ebavõrdse jaotuse. Eeltoodud põhjustel tuleks
paketti täiendada järelevalvetasude metoodikaga (enne paketi vastuvõtmist) ning
täiendada tehniliste standardite ja juhendite koostamise protsessi kaasatuse ning kehtima
hakkamise põhimõtetega, mis aitaksid tagada, et tegemist ei ole ebaproportsionaalsete
ning ebaõiglaste juhendite ja soovitustega.
Positsioon: täiendada AMLA
õigust tegevusloa kehtetuks
Määrus 2021/421 Artikli 20 lõike 2 punkt i – AMLA õigus soovitada tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku
tunnistamist tegemiseks, et see viitaks selgelt
vaid juhtumitele, kus rikkumised
Tegevusloa kehtetuks tunnistamise soovitamise puhul peaks olema selgelt eristatud, et on tõsised, süsteemsed ja
selliseid ettepanekuid tehakse vaid juhul, kui rikkumised on tõsised, pidevad ja süsteemsed korduvad.
ning ei ole ette näha, et kohustatud isiku poolt juba võetud meetmed aitavad tagada
tulevasi rikkumisi. Teeme ettepaneku täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks
tunnistamise ettepaneku tegemiseks, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised
on tõsised, süsteemsed ja korduvad.
Määrus 2021/420 Artikli 2 punkt 17 – seotud tehingute mõiste Positsioon: piirmäärade
Seotud tehingute mõiste muutub võrreldes kehtiva praktikaga oluliselt. Uus mõiste ei ühetaoliseks rakendamiseks
defineeri samas seotud tehinguid, sest ei too välja ajalist perioodi seotud tehingute kohta, tuleks AMLA ettepanekul
vaid seda peaks kohustatud isik ise hindama. Varasemalt on seotud tehingute puhul regulatiivse tehnilise standardina
mõeldud ühte tehingut, mida korraldatakse läbi mitme järjestikuse tehingu. Ettepanekuga kehtestada ka täpsustused,
laieneks kehtiv mõiste, mis toob kaasa olulise muutuse kohustatud isikute koormuses. millise perioodi jooksul või
Näiteks isikud, kes on kohustatud isikuteks teatud tehingutest/piirmääradest alates, siis millistele tingimustele vastavad
kuigi nad enne piirmäära ületamist ei ole kohustatud isikud, peavad nad kohaldama tehingut loetakse omavahel
hoolsusmeetmeid (vähemalt osaliselt), et suuta tuvastada seotud tehinguid. See ei ole seotud olevat.
kooskõlas selliste kohustatud isikute AML/CFT regulatsiooni subjektiks olemise selgitusega
ning seetõttu ei tohiks seotud tehingute mõistet nii oluliselt muuta. Teeme ettepaneku
täiendada mõistet vähemalt ajalise perioodi pikkusega ning analüüsida selliste tehingute
tuvastamise võimalust praktikas või jätta mõiste sisustamata ning see sisustatakse
kohustatud isikute poolt.
Positsioon: taotleda tehnilisi
täpsustusi.
Artikli 9 lg 3 on liialt piirav – võttes arvesse, et artikli 50 lõike 6 kohaselt peaks compliance
officer kahtlastest tehingutest personaalselt teavitama, võiks olla võimalik määrata sellesse
rolli mitu inimest või terve üksus.
Artikli 13 lõige 1 ei jäta ruumi mingiteks erinevusteks, mis võivad siiski olla vajalikud,
arvestades erisusi liikmesriikide õiguses (niivõrd, kui see võimalikuks jääb, nt art 28 lg 5
kohaselt).
Artikli 16 lõige 4 – Kohustatud isiku kohustus näidata JVA-le, et ta on vastavuses AML/CFT Positsioon: taotleda tehnilisi
nõuetega. Sätet tuleks täiendada, et vastavuse demonstreerimine JVA-le oleks mõlemale täpsustusi
poolele, nii JVA-le kui kohustatud isikule igakordselt arusaadav. Vastasel juhul võib JVA
nõuda ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete kuludega nõuetega vastavuse tõendamist.
Selgemalt tuleks sätestada, mida tähendab „demonstreerida vastavuses olemist“.
Arvestades, et tegemist ei ole ühe dokumendi või protsessi näitamisega, siis ilma
täpsustamata võib JVA nõuda kohustatud isikult mistahes tegevusi, mistahes hetkel, seda
ka ilma järelevalve menetluseta. Selline lähenemine ei ole kohustatud isiku mõistes
proportsionaalne. Tagada tuleb, et JVA-d ja kohustatud isikud mõistavad sätet üheselt ning
tagada tuleb, et määruse tasandil on see arusaadavus ühene ka EL tasemel. Teeme
ettepaneku täpsustada ulatust ja viisi kuidas kohustatud isik peab JVA-le tõendama oma
AML/CFT nõuetega vastavuses olemist.
Artikkel 16 – Hoolsusmeetmed. Artiklit tuleks täiendada viitega tuvastada, kas isik on PEP Positsioon: taotleda tehnilisi
või mitte. Riikliku taustaga isiku tuvastamise põhimõtte sätestamine vaid artiklis 32 teeb täpsustusi
selle kohustuse täitmise probleemsemaks ning tekitab üldistele hoolsusmeetmetele
viitamisel probleemkoha, kus välja jäetakse PEP-ide tuvastamine. Teeme ettepaneku lisada
hoolsusmeetmena igakordselt ka PEP-ide tuvastamine.
Artikli 18 lõike 1 alalõike b punkt iii kohaselt tuleb teha kindlaks, et ettevõte on viimasel Positsioon: taotleda tehnilisi
majandusaastal olnud tegutsev – kas seda tuleb tõlgendada keeluna avada kontot täpsustusi
ettevõttele, kelle majandustegevus on olnud seiskunud? Mis saab vast asutatud
ettevõtetest?
Artikli 20 punkt d – Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärk Positsioon: taotleda tehnilisi
Millisest piirmäärast tuleks lähtuda juhuti tehtava tehingu puhul küsides selle sihtkoha täpsustusi
kohta? Nt kas 10 EUR tehingu tegemisel on kohustatud isikul kohustus küsida sellise
tehingu eesmärki hinnates tehingu sihtkohta?
Ärisuhte loomisel – kuidas on kliendil võimalik hinnata oma tehingute sihtkohta ühe
vastusega? Mida kohustatud isik selle vastusega peale hakkab?
Artikli 28 lõige 2 viitab tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisele, mis toob selle
põhimõtte välja. Mistahes summast/ärisuhte laadist vara kasutamise eesmärki kontrollida
ei ole asjakohane ning tekitab ebavajalikku koormust, mis vähendab fookust olulisemate
kohustuste juurest. Teeme ettepaneku viide kustutada või kehtestada piirmäär
tehingutele, mille puhul vastavat nõuet täita tuleb, võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et
kõrgema riski korral on vastav nõue juba tagatud.
Positsioon: toetada PEPidele
Artikli 32 lõike 2 punkt c– Tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine PEP osas riskipõhise lähenemise
Leiame, et igakordselt tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine kõikide PEP-ide ettepanekuid.
osas ei ole mõistlik. Kohustatud isikud peaksid saama hinnata seonduvat riski ning
võimaluse korral võib riski määrata madalamaks ning sellisel juhul ei tuleks kohaldada
tugevdatud korras hoolsusmeetmeid. Teeme ettepaneku sätestada võimalus, et
kohustatud isikud saavad PEP-iga seonduvat riski ise maandada ning sellisel juhul ei oleks
igakordselt kohustuslik tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine.
Maandamismehhanismina võib sätestada juurde kohustuse sellised otsused teatud
perioodi tagant üle vaadata.
Artikkel 32 – PEP-i perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamine PEP
lähedaste kaastöötajate ja perekonnaliikmete tuvastamine on praktikas keeruline. Määrus
peaks välja tooma täiendavaid põhimõtteid või nõudeid, mida järgida. Sättes viidatud
AMLA juhendmaterjal on olulise väärtusega kohustatud isikutele ning lõikes 3 toodud AML
juhend peaks tulema 1 aasta jooksul, mitte 3 aasta jooksul. Teeme ettepaneku täiendada
artiklit 32 viidetega PEP-ide perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamiseks
ning muuta PEP juhendmaterjali ilmumise kuupäeva. Artikli 33 lõigetes 1-3 liikmesriikidele
ja Komisjonile pandud kohustuste täitmiseks tuleb määrata tähtaeg, sh sellele, millise
sagedusega peab nimekirju uuendama. Artikkel 34 – elukindlustus PEP-idele Eraldi selle
artikli kuvamine tekitab segadust ning vajaduse korral tuleks see info esitada artiklis 37.
Teeme ettepaneku tõsta artikli 34 sisu artiklisse 37, et tagada suurem arusaadavus.
Teeme ettepaneku lisada artikli 38 lõikesse 1 säte, mis lubaks kasutada kohustatud isikutel Positsioon: toetada rohkem
teise kohustatud isiku poolt ärisuhte seires kogutud informatsiooni, mis on vajalik võimalusi infovahetuseks.
rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmete rakendamisel. Hetkel määruse eelnõu artikli
38 lõike 1 sõnastus seda võimalust ette ei näe. Samaaegselt määruse artikkel 13
grupisisese teabevahetuse korral siiski möönab võimalust artikli 16 lõike 1 punkti d
meetme rakendamise käigus kogutud info vahetamiseks. Samalaadne ettepanek artikli 39
täiendamiseks.
Artikli 38 lõike 3 punkt a näib ebaproportsionaalselt range, kuna välistab igasuguse Positsioon: taotleda tehnilisi
toetumise välistele allikatele (“relies solely”). See näib ühtlasi olevat vastuolus artikliga 13, täpsustusi
mis nõuab (mitte pelgalt ei luba) grupiüleste poliitikate rakendamist.
Artikkel 40 Soovime selgitada, miks on lõike 1 punktis c kasutatud tugevamat keeldu, kui Positsioon: saavutada tegevuste
punktis a (“drawing up and approval” vs “approval”)? Absoluutne keeld kasutada väliseid edasiandmise regulatsioonis
konsultante protseduuride/kontrollmehhanismide väljatöötamise juures ei näi maksimaalne paindlikkus, mida
proportsionaalne ega eesmärgipärane. Artikli 40 lõige 2 Artikkel 40 sätestab piirangud FATFi soovitused võimaldaksid.
tegevustele, mida kohustatud isik võib edasi anda. Ebaselgeks jääb tegevuste
edasiandmisele seatavate piirangute eesmärk. Kuna tegevuse edasiandmise
regulatsioonide (kindlustuses Solvency II direktiivi artikkel 49 ja delegeeritud määruse
2015/35 artikkel 274 ja EIOPA System of Governance Guideline) kohaselt on juba
piiranguid tegevuste edasiandmise osas kindlustussektorile EL üleselt seatud, jääb
arusaamatuks, millega on põhjendatud täiendavalt kitsendada tegevuse edasiandmise
valdkonda. Tegevuse edasiandmise regulatsioonide kohaselt jääb edasiantud tegevuse
eest vastutavaks alati tegevuse edasiandja ja see on tegevuse edasiandja kohustus tagada
edasiantud tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning samuti on tegevuse edasiandja
õiguseks ja kohustuseks saada edasiantud tegevuse kohta piisavalt infot (näiteks erinevat
teenusepakkuja raportite näol) ja anda tegevuse teostajale juhtnööre. Ühte kontserni
kuuluvate kohustatud isikute korra ei ole mõistlik dubleerida teatavaid funktsioone.
Arusaamatuks jääb piirangute proportsionaalsus ühte kontserni kuuluvate isikute suhete
osas. Määruse eelnõu artikli 40 lõike 1 viimases lauses ja (3) ja (4) olevad meetmed peaksid
juba mitigeerima tegevuse edasiandmisega seonduvat riski väga ulatuslikult. Teeme
ettepaneku artikli 40 lõike 2 alljärgnev osa määrusest välja jätta: „The following tasks shall
not be outsourced under any circumstances…. Article 50“. Artikli 40 lõike 2 punkt b Kas
nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata siseauditi ja vastavuskontrolli teenuste
edasiandmine (sh kontserni siseselt)? Kui jah, siis mis on antud keelu eesmärk? Artikli 40
lõike 2 punkt d Sõnastus ei võta arvesse kindlustusagendi rolli. Kindlustusagent esindades
kindlustusandjat pakub kindlustusandja toodet klientidele ja sõlmib kindlustusandja nimel
kindlustuslepingu tulevase kliendiga. Kindlustuslepingu sõlmimise otsustuse teeb
kindlustusandja eest kindlustusagent. Antud sõnastuses kindlustusagent seda teenust aga
enam osutada ei saa. Juhul kui kindlustusandja on aktsepteerinud kindlustusagendi poolt
määratletud kliendile omistatavate riskide määratlemise metoodika, siis ei tohiks
kindlustusvahendaja kasutamine mingit riski endaga kaasa tuua. Artikli 40 lõike 2 punkt f
Kas nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata RAB kontaktisiku teenuse
edasiandmine (sh kontserni siseselt)? Mis on keelu eesmärk?
Selgitus: Artikli 42 kohaselt
Artikkel 42 Jääb ebaselgeks, mida on lõikes 1 peetud silmas osalusmääraga 25% “igal tähendab „kontroll osaluse
tasandil”. Kas seda tuleb arvutada kumulatiivselt? S.t, et isikule X annaks tegeliku kasusaaja kaudu“ omandiõigust, mis on 25
staatuse ettevõttes A juba 25% osalust ettevõttes B, mis omab 25% ettevõttest A (isiku X % pluss üks aktsia või
osalus ettevõttes A seega 6,25%)? Grammatiliselt võiks sätet nii tõlgendada, kuid selline hääleõigused või muu osalus
lähenemine näib ebamõistlikult laiendav. Põhjenduspunkt 65 viitab, et liikmesriik peaks äriühingus, sealhulgas
saama lävendit alla 25% ise määrata – kas siin on tegemist veaga, kuna tekst seda esitajaaktsiate kaudu, igal
võimalust ei toeta? omandiõiguse tasandil.
Põhjenduspunkti 65 selgituse
Lõikes 5 antud erand näib olevat vales kohas – see ei peaks kehtima mitte tegeliku kohaselt on tuleb kontrolli 25 %
kasusaaja definitsioonile kui sellisele, vaid kohustusele kasusaajat puudutav info suuruse osaluse ja ühe aktsia või
registreerida/tuvastada. hääleõiguse või muu osaluse
kaudu „hinnata igal
omandiõiguse tasandil, mis
tähendab, et seda künnist tuleks
kohaldada iga seose suhtes
omandistruktuuris ning et iga
seost omandistruktuuris ja nende
kombinatsiooni tuleks
nõuetekohaselt uurida.“
Seega on põhjenduspunktis
selgitatud, et hinnata tuleb
seoseid nii struktuuris kui nende
kombinatsiooni, kuid määruse
tekst ise viitab vahetult
„osalusele äriühingus“, see
tähendab, et mitte selle
äriühingu omanikeringi
kuuluvates teistes äriühingutes.
Positsioon: taotleda tehnilisi
täpsustusi
Positsioon: taotleda tehnilisi
Artikkel 44 On ebaselge, mida täpselt peab hõlmama lõike 1 punktis c viidatud täpsustusi
“informatsioon”. Kui lõikes 2 sisalduv kohustus on mõeldud kohalduma juriidilisele isikule
enesele, oleks kohasem paigutada see lõige järgmisesse artiklisse 45. Artikli 45 lõikes 1
sisalduv kohustus tegeliku kasusaaja kohta infot anda peaks lisaks tegelikule kasusaajale
enesele laienema ka emaettevõtjatele.
Artikli 50 lõige 1 – Teatamiskohustus ja täiendava info andmine RAB-ile Igakordselt ei ole Positsioon: taotleda tehnilisi
põhjendatud ega võimalik info andmine 5 päeva jooksul. Seda näiteks juhul, kui palutud täpsustusi
info maht ületab proportsionaalselt 5 päeva jooksul andmete kogumise ja edastamise,
seda väga suure mahu tõttu. Olemas peaks olema erand, kus lähtudes palutud info mahust
võib FIU pikendada tähtaega üle 5 päeva ja info antakse FIU antud pikema tähtaja jooksul.
Teeme ettepaneku täiendada lõiget selliselt, et mahukate päringute korral võib FIU anda
ise täiendava tähtaja.
Positsioon: taotleda tehnilisi
Artikli 50 lõikes 6 sisalduv info edastamise kord vajaks täpsustust osas, mis puudutab täpsustusi
filiaale. Eeldame, et filiaali asukohariigis toimunud tehingust tuleb teavitada nimelt filiaali
asukohariigi RAB-i, kuid see võiks olla selgemalt välja toodud.
Artikkel 51 Arusaamatuks jääb täiendava osalise (self-regulatory body) lisamine Positsioon: taotleda tehnilisi
infovahetusse, kui neil pole õigust edastatavat infot kuidagi filtreerida. täpsustusi
Artikli 54 lõikes 5 “…in cases relating to the same customer and the same transaction
involving two or more obliged entities”, tuleks “ja” asendada “või-ga”. Infovahetus võib
olla vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isik on mitme panga klient, kuid puudub nende
pankade vaheline tehing, samuti juhul, kus pankadevahelise tehingu osapoolteks on
erinevad kliendid.
Artikkel 55 Ilma andmeid töötlemata pole võimalik tuvastada nende usaldusväärsust või
täpsust, mistõttu tuleks kaaluda lõike 2 punkti b muutmist või välja jätmist. Samuti on
ebaselge, milline peaks olema lõike 3 punktis b viidatud protseduuride sisuline mõju
kohustatud isiku poolsele raporteerimisele või kliendiriski hindamisele. Artikli 56 lõikes 3
tuleks kaaluda info säilitustähtaja pikendamise võimaldamist ka juhul, kui see võib olla
oluline seoses teise, olemasoleva kliendiga (nt sugulus-, grupi- või ärisidemete tõttu).
Direktiiv 2021/239 Artikkel 3 –AML/CFT regulatsiooni kohaldamine mitte kohustatud
isikutele Jääb ebaselgeks, kas sellisele „sektori(te)le“ kohalduvad üldised kohustatud
isikutele kohalduvad põhimõtted ja normid. Näiteks kehtivad kohustatud isikutele teatud
õigused, mis ei laiene muudele isikutele. Kas selliste sektorite esindajate osas, kes ei ole
kohustatud isikud definitsiooni mõistes, aga kellele kohaldatakse sarnaseid kohustusi,
kohalduvad täiendavad kohustatud isikutele kohalduvad õigused või mitte? Teeme
ettepaneku täiendada artiklit 3 ulatuses, mis aitaks mõista, kas selliste valdkondade
esindajate puhul on tegemist kohustatud isikutega või tegemist on kohustatud isikute
staatusest väljaspool olevate isikutega, kellele kohalduvad kõik/mõned kohustatud
isikutele kohalduvad kohustused.
AMLD 6
Artikkel 10 lõige 5 punkt a– Liikmesriike kohustatakse, et vastu tuleb võtta meetmed, et
kohustatud isik edastab kõik tegeliku kasusaaja andmetega tuvastatud lahknevused
registripidajale Jääb ebaselgeks lahknevuse ulatus ning sellise info ulatus, mis tuleb
registripidajale edastada. Kas edastada tuleb vaid teave, et on tuvastatud lahknevus või
tuleb edastada ka sisuline analüüs? Lisaks ei ole üheselt mõistetav, kas infot tuleb esitada
vaid juhul kui on tuvastatud valekanne (tegelik kasusaaja ei ole õige) või edastada tuleb ka
kahtlused, et tegelik kasusaaja ei ole õige, mida ei ole võimalik kontrollida? Ettepanek
täiendada artiklit nii, et see tooks selgelt välja, millise teabe edastamist kohustatud isikult
oodatakse. Tegemist on arendusi ning täiendavaid kohustusi määravate muudatustega
ning kohustatud isikule peab selge olema, milliste põhimõtete järgi oma tegevust muuta ja
täiendada tuleb. Artikli 10 lõige 6 – Tegeliku kasusaaja andmete erisustest tuleb
kohustatud isikul registripidajat teavitada 14 kalendripäeva jooksul. Käesoleval hetkel
siseriiklikus õiguses tehtud muudatuste järgi (täiendused RahaPTS §-s 20, jõustub
07.03.2022) tuleb äriregistri pidajat teavitada mõistliku aja jooksul. Kui direktiiv on ette
näinud konkreetse ajaperioodi, siis peaks ka siseriiklikult sellisest ajaperioodist lähtuma.
Lisaks ei ole selgelt tuvastatav, kes vastutab andmete õigsuse tagamise eest ning
muudatuste õigsuse eest, seda olukorras, kus ettepanekuid muudatusteks saab teha ka
kohustatud isik. Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni andmete õigsuse eest
vastutaja põhimõttega ning vastutuse sätetega, mis puudutavad andmete muutmist.
Artikli 11 lõige 3 – Liikmesriigid kohustuvad tagama, et hoolsusmeetmete kohaldamiseks
on ligipääs tegeliku kasusaaja andmetele ka kohustatud isikul. Määruse projekti 2021/420
artikkel 16 sätestab hoolsusmeetmed. Hoolsusmeetmete hulka ei ole välja toodud, et
selleks on ka PEP-ide tuvastamine. Arvestades, et tegemist ei ole otseselt
hoolsusmeetmete kohaldamisega, siis kas sellisel juhul puudub võimalus tegeliku kasusaaja
andmetele ligipääsuks registrist? Lisaks kas juurdepääs tegeliku kasusaaja registrile hõlmab
vaid ühe isiku korraga kontrollimist või lubatud on ka masspäringud? Samuti peaks ligipääs
kohustatud isikutele olema tagatud õigeaegselt ja tasuta, seda ka masspäringute puhul, kui
see on kohustatud isiku suurust ja tegevust arvestades asjakohane. Teeme ettepaneku
täpsustada määruse projekti 2021/420 artiklit 16 viitega riikliku taustaga isiku
kontrollimise kohustusele, et tegemist oleks jätkuvalt hoolsusmeetmega. Samuti palume
täpsustada kohustatud isikule antud tegelike kasusaajate registrile ligipääsu ulatuse vormi
ning selgelt sätestada, et ligipääs kohustatud isikule hoolsusmeetmete täitmisel peab
olema mitte üksnes õigeaegselt, vaid ka tasuta. Artikkel 13 Kas on soovitud, et selle artikli
kohane erand laieneks ka kohustatud isikutele, sh krediidiasutustele? Juhime tähelepanu,
et kohustatud isikutel pole võimalust jätta tegelikku kasusaajat tuvastamata. Artikkel 14
Teeme ettepaneku, et ligipääs pangakontode registri andmetele oleks tagatud ka
pankadele endile. See parandaks infovahetust ning aitaks kaasa võitlusele pettuste jm
finantskuritegevusega. Samuti on see oluline teave, tuvastamaks isiku õigust
põhimaksekontole PAD mõistes. Artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktid iii-vi – RAB-i õigus
andmete otse saamiseks Kohustatud isikult info saamine. Hinnates kogu sätte ülesehitust,
viitaks punkti a alapunkt iii-vi RAB-i õigusele otseseks ligipääsuks mistahes kohustatud isiku
andmetele. Sellise ulatuse seadmine „otse ligipääsuna - direct access“ on eksitav. Piiritleda
tuleks, et selline info on kättesaadav päringu alusel. Ilma päringuta otsene ligipääs
kõikidele andmetele ei ole proportsionaalne. Teeme ettepaneku täiendada sätte sõnastust
viisil, et kõik andmed, välja arvatud alapunkt (i) andmed, on RAB-ile kättesaadavad
viivitamatult ning alapunkt i andmed võivad olla otse ligipääsuga. Artikli 18 lõige 3 –
Mitteotsene (kaudne) ligipääs andmetele ning sellise korra maandavad meetmed Meie
hinnangul on arusaamatu on artikli lõike 3 sõnastus arvestades seda, et vaid lõike 1 punkt
(c) võimaldab mitteotsest ligipääsu. Kui kõikidel muudel juhtudel oleks ligipääs
kohustuslikult otse ligipääs, siis peaks lõige 3 viitama vaid neile sätetele, millisel juhul on
ette nähtud võimalus mitte otseseks ligipääsuks. Teeme ettepaneku parandada artikli 18
lõiget 3 selliselt, et see viitaks vaid sellistele sätetele, kus on otse ette nähtud mitte otsene
ligipääs. Artikli 30 lõige 1 – JVA teavitamiskohustus olulistest dokumentidest kohustatud
isikutele Dokumentide edastamise/nendest teavitamise nõue on oluline, et tagada
võimalus vastata kõikidele AML/CFT regulatsiooni nõuetele. Ilma dokumentide
edastamiseta ei saa tagada, et kohustatud isikutel on piisav võimalus järgida oma
kohustusi ja kohustuslikud muudatused teha õigeaegselt. Tagamaks täienduste ja uute
nõuete ajakohane ülevõtmine tuleks ette näha, et JVA teeb dokumendid teatavaks
koheselt (immediately) või mingi aja jooksul (make information available within … days
from revieving the final document). Teeme ettepaneku täiendada sätet selliselt, et see
kohustaks JVA-d tegema olulisi dokumente teatavaks koheselt või teatud mõistliku
perioodi jooksul. Artikli 30 lõike 1 täpsustamisel tuleks lähtuda asjaolust, et tegemist on
kohustatud isiku jaoks sama tähtsate muudatustega, kui sanktsiooni regulatsiooni
puudutavate muudatustega ning seega tuleks lähtuda analoogiast (sama artikli lõige 3).
Artikli 33 lõige 5 – Kodu e päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalvete arvamuste erisusel Positsioon: AMLA järelevalve ei
teeb soovituse AMLA. Järelevalve tulemused mõjutavad oluliselt kohustatud isikuid, samuti tohi muuta protseduure
on oluline, et võimaliku probleemi korral võetakse meetmeid võimalikult kiiresti ning aeglasemaks ja keerulisemaks.
ajakohaselt. Seetõttu ei ole lisaks järelevalve protsessidele; JVA vaidlustele; AMLA
soovituse praktikas rakendamisele, proportsionaalne ning AML/CFT eesmärke tagav, et
AMLA annab oma nõusoleku ühe kuu jooksul vaidluse saamisest. AML/CFT toimib vaid siis,
kui protsess võimalike puuduste kõrvaldamiseks toimub võimalikult kiiresti. Ettepanek
täiendada sätet viisil, et AMLA seisukoht eriarvamuste osas peab tulema maksimaalselt 15-
20 päeva jooksul.
Artikli 39 lõige 1 – Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud saavad olla vastutavad Selgitus: Sanktsioonid
2021/420 määruse rikkumise eest. Rikkumiste eest vastutuse määramine on hetkel konkreetsete rikkumiste eest
määratud terve määruse ulatuses sõltumata rikkumise liigist, laadist või ulatusest. määratletakse siseriikliku
Tagamaks vastutuse ulatus, vastutuse arusaadavus ning paremini ära hoida rikkumisi peaks õigusega.
olema täpselt viidatud rikkumised, mille eest kohustatud isikud vastutavad,
ebaproportsionaalne on viide mistahes rikkumiste eest ning seda kogu määruse ulatuses.
Teeme ettepaneku täiendada sätet viidetega täpsetele artiklitele määruses, milliste
rikkumiste eest saab kohustatud isik vastutada. Artikli 40 lõike 3 punktid a ja b –
Sanktsioonimäärad krediidiasutustele Meie hinnangul ei ole sanktsioonimäärade tõstmine
sellises ulatuses piisavalt motiveeritud. Kui palju on määratud kehtiva regulatsiooni
kohaselt maksimaalseid trahve ning on näha, et need ei ole adekvaatselt mõjunud ning
täitnud oma ennetavat funktsiooni? Sanktsioonimäära tõstmine nii resoluutselt ei ole
piisavalt põhjendatud. Teeme ettepaneku kaaluda kehtiva maksimaalse
sanktsioonimääraga 5 000 000 eurot jätkamist. Artikli 41 lõike 1 punkt e — Muud
sanktsioonimehhanismid lisaks haldustrahvidele Artikli 41 lõike 1 punkti e puhul ei ole
tegemist proportsionaalse karistusega. Lõikes I on välja toodud, et tegemist on kergemate
karistusega, kui artiklis 40 nimetatud haldustrahvidega, siis trahv on väiksema riivega kui
tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ei ole kuidagi põhjendatud, et suurte rikkumiste eest
tehakse trahve, aga väikeste rikkumiste eest tunnistatakse luba kehtetuks. Teeme
ettepaneku "te välja jätta või parandada regulatsiooni selliselt, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamise õigus Saab olla suurte, raskete ja korduvate rikkumiste eest.
Artikli 42 lõiked 4 ja 5 — Füüsiliste isikute vastutus Positsioon: taotleda tehnilisi
Hinnanguliselt sama põhimõte on juba tagatud artikli 39 lõikega 3. Artikkel 42 räägib JVA täpsustusi
poolt võetud meetmete ja sanktsioonide avaldamisest, aga lõiked 4 ja 5 ei käsitle võetud
meetmete ja sanktsioonide avaldamist ning on varasemalt juba regulatsioonis sätestatud.
Teeme ettepaneku t6sta artikli 45 lõiked 4 ja 5 ümber või need lõiked kustutada.
Eesti Kindlustusseltside Meie poolne ettepanek oleks lisada artikkel 38 p-le 1 säte, mis lubaks kasutada kohustatud Positsioon: toetada rohkem
Liit isikutel teise kohustatud isiku poolt ärisuhte seires kogutud informatsiooni, mis on vajalik võimalusi infovahetuseks.
rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmete rakendamisel. Hetkel määruse eelnõu
artikkel 38 p 1 sõnastus seda võimalust ette ei näe. Samaaegselt määruse artikkel 13
grupisisese teabevahetuse korral siiski möönab võimalust artikkel 16 p-i 1 (d) meetme
rakendamise käigus kogutud info vahetamiseks.
Artikkel 40 sätestab piirangud tegevustele, mida kohustatud isik võib edasi anda Positsioon: saavutada tegevuste
(Outsourcing). Ebaselgeks jääb tegevuste edasiandmisele seatavate piirangute eesmärk. edasiandmise regulatsioonis
Kuna tegevuse edasiandmise regulatsioonide (kindlustuses Solvency II direktiivi artikkel 49 maksimaalne paindlikkus, mida
ja delegeeritud määruse 2015/35 artikkel 274 ja EIOPA System of Governance Guideline) FATFi soovitused võimaldaksid
kohaselt on juba piiranguid tegevuste edasiandmise osas kindlustussektorile EU üleselt
seatud, jääb arusaamatuks millega on põhjendatud täiendavalt kitsendada tegevuse
edasiandmise valdkonda. Tegevuse edasiandmise regulatsioonide kohaselt jääb edasiantud
tegevuse eest vastutavaks alati tegevuse edasiandja ja tegevuse edasiandja kohustuseks
on tagada edasiantud tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning samuti on tegevuse
edasiandja õiguseks ja kohustuseks saada edasiantud tegevuse kohta piisavalt infot
(näiteks erinevate teenusepakkuja raportite näol) ja anda tegevuse teostajale juhtnööre.
Ühte kontserni kuuluvate kohustatud isikute korral ei ole mõistlik dubleerida teatavaid
funktsioone. Arusaamatuks jääb piirangute proportsionaalsus ühte kontserni kuuluvate
isikute suhete osas. Määruse eelnõu artikkel 40 p 1 viimases lauses, p 3 ja p 4 olevad
meetmed peaksid juba mitigeerima tegevuse edasiandmisega seonduvat riski väga
ulatuslikult. Määruse artikli 40 p-s 2 on loetelu ülesannetest, mida kohustatud isik ei tohi
edasi delegeerida. Artikkel 40 p 2 (b) puhul jääb ebaselgeks, kas planeeritakse keelata
siseauditi ja vastavuskontrolli teenuste edasiandmine sh kontserni siseselt ning mis selle
keelu eesmärk oleks. Määruse artikkel 40 p 2 (d) sõnastus ei võta arvesse kindlustusagendi
rolli. Kindlustusagent esindades kindlustusandjat pakub kindlustusandja toodet klientidele
ja sõlmib kindlustusandja nimel kindlustuslepingu tulevase kliendiga. Kindlustuslepingu
sõlmimise otsustuse teeb kindlustusandja eest kindlustusagent. Antud sõnastuses
kindlustusagent seda teenust aga enam osutada ei saa. Juhul kui kindlustusandja on
aktsepteerinud kindlustusagendi poolt määratletud kliendile omistatavate riskide
määratlemise metoodika, siis ei tohiks kindlustusvahendaja kasutamine mingit riski endaga
kaasa tuua. Määruse artikli 40 p 2 (f) kohaselt planeeritakse keelata RAB kontaktisiku
teenuse edasiandmine sh kontserni siseselt, mille puhul jääb samuti arusaamatuks, mis
võiks olla sellise keelu eesmärgiks
EKsL-i teine ettepanek puudutab kohustatud isikute juurdepääse siseriiklikele kui ka teiste Positsioon: toetada rohkem
liikmesriikide andmebaasidele. Meie hinnangul peaks järgnev liikmesriikide vaheline info võimalusi infovahetuseks.
olema kohustatud isikutele lihtsasti kättesaadav: a) EL-i tegelike kasusaajate register – et
oleks võimalik saada iga liikmesriigi registrist tasuta teavet selles liikmesriigis asutatud
ettevõtte UBO-de kohta. b) Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimine või
kehtetute dokumentide registri loomine – hetkel puudub tasuta ja lihtne vahend isikut
tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimiseks või see on olemas vaid mõnedes
liikmesriikides ning pole optimeeritud välisriigi kasutajate huvidele. c) Luua lihtsam
võimalus kohustatud isikute omavaheliseks teabevahetuseks – kohustatud isikute vaheline
teabevahetus on oluline rahapesu ennetamiseks ja tõkestamiseks. Järelevalveasutused
võiksid pakkuda suuremat tuge - nt luua ühtse platvormi, mida kohustatud isikud võiksid
turvaliselt kasutada teabe vahetamiseks
Kolmandaks ettepanekuks on kindlustusandjate murekoht, et hetkel puuduvad Positsioon: piirmäärade
kindlustusmaksete ühetaoliseks rakendamiseks
piirmääradele selged suunised ja mõistlikud nõuded. Ehk kui on vaja kohaldada tuleks AMLA ettepanekul
hoolsusmeetmeid, siis regulatiivse tehnilise standardina
peaks olema selge, millal kohaldatakse lihtsustatud hoolsusmeetmeid. Käesolevas eelnõus kehtestada ka täpsustused, mh
kasutatakse millise perioodi jooksul või
sõnastust Annex II p 2 (a) „life insurance policies for which the premium is low“, mis jätab millistele tingimustele vastavad
aga ebaselgeks, tehingut loetakse omavahel
milline on madal kindlustusmakse, mille puhul oleks võimalik rakendada lihtsustatud seotud olevat.
hoolsusmeetmeid
Kohtutäiturite ja Täname Teid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse esitamiseks Selgitus: Võrreldes Eestis kehtiva
Pankrotihaldurite Koda saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi eest. regulatsiooniga toob määruse
ettepanek nn juhutehingute
Leiame, et üldjoontes vastab määruse eelnõu, millega ennetatakse finantssüsteemi piirmäära 15 000 euro pealt
kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel kehtivas rahapesu ja 10 000 euro peale. Kohustatud
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga ning kohtutäiturite isikud peavad kohaldama
ametitegevuses ega pankrotihaldurite kutsetegevuses see määrus olulisi muudatusi hoolsusmeetmeid selle summa
kaasa ei too. Küll aga juhime tähelepanu määruse eelnõu artiklile 15, millega nõutakse ületamisel hoolimata sellest, kas
kohustatud isikult hoolsusmeetmete rakendamist, kui tehingu väärtus ületab 10 000 tegemist on sularaha või
eurot. Kehtiva seaduse § 19 lg 1 p 1 sätestab alampiiriks 15 000 eurot. Kuna määruse ülekanderahaga ning alati, kui
eelnõu rõhutab põhjenduspunktides eelkõige sularahatehingute üle tõhusama pole loodud ärisuhet. Piirmäära
järelevalve vajadust ja peetakse vajalikuks 10 000 eurot ületavas ulatuses alandamine puudutab seega vaid
sularahatehingute piiramist, tuleks artiklis 15 eristada ülekande- ja sularahatehinguid. selliseid olukordi, kus ärisuhe
Arvestades, et kohtutäiturid ja pankrotihaldurid sularahatehinguid praktiliselt ei tee (eelduslikult pikemalt kestev
suhe, mille käigus tehakse
(need on väga harvad), siis suurendab hoolsusmeetmete kohustuse tehingupiiri
korduvalt eraldiseisvaid
langetamine oluliselt nende töökoormust. Ka riiklikus riskihinnangus on nenditud, et
täite- ja pankrotimenetluse sektor ei ole atraktiivne rahapesu või terrorismi toiminguid) ei ole loodud, ja
rahastamise kanal, mistõttu täiendava ja tasustamata töökoormuse panemine pankrotihaldur või kohtutäitur
kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ei ole põhjendatud. puudub „kliendiga“ kokku
eelduslikult ühekordselt.
Piirmäära alandamise ettepanek
oli ühtlustada lihtsustamise
eesmärgil EL õigusaktis olevad
piirmäärad. Sellegipoolest ei ole
antud piirmäär seotud sularaha
riskiga. Kohustatud isikute
kohustus hoolsusmeetmeid
ärisuhte väliselt rakendada on
seotud riskidega, mis ei ole
seotud sularahaga.
Direktiivi eelnõus, millega sätestatakse liikmeriikides rakendatavad meetmed, jäi Selgitus: kuna tegemist direktiivi
silma artiklis 18 kavandatav, et rahapesu andmebüroo peab saama kohese ja otsese eelnõuga, siis see tuleb Eesti
juurdepääsu maksejõuetuse andmebaasidele ja andmetele, mis on pankrotihalduritel. õigusesse üle võtta, arvestades
Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu koostajatega, mida selle all Eesti kontekstis, kus kohalikke võimalusi ja ligipääsu
maksejõuetuse registrit peale väljaande „Ametlikud Teadaanded“ ja e-Toimiku ei ole, olemasolevatele andmetele.
võiks silmas pidada. Direktiivi eelnõu küll pehmendab, et kui registrit ei ole, tuleb Seega on siin ülevõtmisel jäetud
tagada andmetele juurdepääs muul viisil, aga millised andmed täpselt peavad riigile endale õigus sätet
kättesaadavad olema, eelnõust ei selgu. Kui peetakse silmas pankrotimenetluste kohalikele oludele kohandada.
menetlusandmeid, siis oleks taolise registri loomine kulukas ja kavandatavat eesmärki Sellegipoolest on mõistlik
silmas pidades ebatõhus investeering. Pigem tuleks asuda seisukohale, et kui rahapesu ülevõtmise korrektsuse
andmebürool on vaja saada menetlusandmeid, siis ta küsib neid pankrotihaldurilt ja tagamiseks tõepoolest
olemasolul pankrotihaldur need ka esitab või vastab, et andmed puuduvad. täpsustada, mida silmas peetud
Pankrotihaldur kindlasti ei ole isik, kelle teavitamine rahapesu andmebüroos alustatud on.
menetlusest võiks menetluse käiku mõjutada. Pankrotihaldur juhib pankrotimenetlust Positsioon: taotleda tehnilisi
täpsustusi.
kohtu järelevalve all.
Esitatud määruste eelnõude kohta märkuseid ei ole
Notarite Koda Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT 1.selgitus: peame vajalikuks antud
AND OF THE COUNCIL on the prevention of the use of the financial küsimus täpsustada. Taotleme
system for the purposes of money laundering or terrorist financing sõnastuse selgemaks muutmist.
Sularahateate esitamise vajadus RABile
1. Kui keelatakse kaubelda sularahas üle 10 000 euro, siis kas see puudutab kaoks sel juhul ära.
ka notariaalseid tehinguid (nt kinnisvara ostmine), kui pooled
arveldavad omavahel sularahas? Kui keeld tuleb, siis kas kaob ära ka
sularahateate esiamise vajadus RAB-le?
2. Art 7 (1) viimane lause: Those policies, controls and procedures shall 2.Selgitus: antud punkti osas on KOM
be proportionate to the nature and size of the obliged entity. andnud selgituse, et ühtegi sätet ei saa
Sätestatakse, et reeglid peaksid sobima kohustatud isiku tegevuse mitte täita, kuid võib valida täitmise
ulatuse ja suurusega. Kas see võiks tähendada, et põhjendatud juhtudel viisi ja ulatuse, nii et see oleks praktikas
oleks notaritel võimalus ka mõnda punkti mitte täita, kui see ei tundu mõistlik ja võimalik.
praktikas mõistlik või pole võimalik? Nt allviidatud art 7 (2) (c).
3. Art 7 (2) (c) The policies, controls and procedures referred to in 3. Positsioon: taotleme täpsemat
paragraph 1 shall include an independent audit function to test the sõnastust.
internal policies, controls and procedures referred to in point (a). Selgitus: praktikas ei pruugi see
Kas sõltumatu auditi nõue kohalduks ka notaritele? Mida see sellisel tähendada tingimata välisauditit, kui
juhul praktikas tähendaks, kas välist kontrolli või viidatakse siin artiklis auditi sõltumatus protseduuriliselt
9 sätestatud vastavuskontrollile? Kuidas seda kohaldada Notarite Koja oleks muul viisil tagatud. Notarite Koja
kui isereguleeriva organi juhendile ei
rahapesu tõkestamise juhendile, mille on kinnitanud Notarite Koja
peaks kehtestama sõltumatu auditi
üldkoosolek?
protseduuri, kuivõrd tegemist on
juhendiga, mis muutub
siseprotseduuriks konkreetse notari
poolt kohaldamisel.
4. Art 9 Compliance functions: compliance manager, compliance officer. 4. Positsioon: taotleme sõnastuste
Notar tegeleb üldjuhul artiklis sätestatud kohustustega iseseisvalt. Kas täpsustamist (õiguselukutsete
lõike 6 alusel saab notar jätkata senise praktikaga, nt notaritel, kes spetsiifika parem väljatoomine).
töötavad üksi 1-2 töötajaga , pole kindlasti võimalik hakata eraldi
vastutavaid isikud määrama. Samuti võib töötajast vastutava isiku
määramine ollla kaheldav mitme notari ühises büroos, kuna töötaja ei
saaks kontrollida notari tegevust, samuti ka notar teise notar tegevust.
5. Positsioon: taotleme sõnastuste
5. Art 11 (1) Any employee of an obliged entity entrusted with tasks related täpsustamist (õiguselukutsete
to the obliged entity’s compliance with this Regulation and Regulation spetsiifika parem väljatoomine).
[please insert reference – proposal for a recast of Regulation (EU)
2015/847 - COM/2021/422 final] shall undergo an assessment
approved by the compliance officer of:
(a) individual skills, knowledge and expertise to carry out their functions
effectively;
(b) good repute, honesty and integrity.
Kuidas neid teadmiste kontrollimise nõudeid notarite puhul täita? Kas
notaribüroos kontrollib notar oma töötajate teadmisi (kui rahapesu
tõkestamise nõuete järgimise eest vastutav töötaja on määratud) ja
Notarite Koda notarite? Kui notar täidab artikkel 9 lõike 6 alusel
mõlemat funktsiooni, siis kas ja kuidas artikkel 11 (1) nõuet täita tuleks?
Artikkel 12 Situation of specific employees, ei tundu siin hetkel rohkem
selgust toovat.
6. Art 15 (1) (b) Obliged entities shall apply customer due diligence Selgitus: KOM on põhjendanud määra
measures in any of the following circumstances when involved in or allapoole toomist vajadusega
carrying out an occasional transaction that amounts to EUR 10 000 or ühtlustada erinevad piirmäärad ja –
more /.../. summad. Regulatsiooni eesmärk on
üldiselt hõlmata kõik riskantsemad (s.t
Notarite puhul tähendaks see hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse
mh ka piisavald suured) tehingud.
piirmäära alla poole toomist (praegu on nõue alates 15 000 eurost).
Millega Komisjon piirmäära seadmist on põhjendanud? Hetkel tundub
10 000 eurot üsna madal arvestades majanduse arengut ja kinnisvara
hindasid (ka kehtiv 15 000 eurot on ikka väga madal). Sooviks selle
summa kinnisvaratehingute puhuks hoida 15 000 euro juures. Või kui
summat muuta, siis ikka pigem kõrgemaks, mitte madalamaks.
Positsioon: taotleda lihtsustatud korras
7. Art 18 (a) (ii) ja (iii) With the exception of cases of lower risk to which hoolsusmeetmete kohaldamisel
measures under Section 3 apply and irrespective of the application of (madala geograafilise riskiga piirkonna
additional measures in cases of higher risk under Section 4 obliged klient) võimalust asendada sünnikoht
entities shall obtain at least the following information in order to isikutunnistuselt leitava
informatsiooniga.
identify the customer and the person acting on their behalf:
(a) for a natural person:
(ii) place and date of birth;
(iii) nationality or nationalities, or statelessness and refugee or
subsidiary protection status where applicable, and the national
identification number, where applicable.
2020. aastal, kui RahaPTS muudeti, tegi Notarite Koda ettepaneku võtta
seadusest (RahaPTS §-i 21 lõike 1 punkt 2) välja kohustus isiku
sünniriigi tuvastamiseks. Selgitasime, et olukorras, kus tehingus osaleb
Euroopa Liidu liikmeriigi resident ei ole sellise nõude seadmine
mõistlik, sest viib olukorrani, kus kinnisaja omandamiseks või
võõrandamiseks tuleb isikul (kui riigis puudub isikukood) esitada
notarile enda sünnitunnistus. Sellise kohustuse panemine ei ole Euroopa
Liidu liikmesriikide puhul põhjendatud, kui isikule on väljastatud
Euroopa Liidu liikmesriigi isikutunnistus. Rahandusministeerium
nõustus ettepanekuga kustutada RahaPTS §-i 21 lõike 1 punktist 2 sõnad
„ja -koht“ kohustus võeti välja. Komisjoni määruse puhul soovime
viidata samale probleemile ja jätta määrusest artiklist 8 (a) (ii) välja sõna
„place“.
8. Art 18 (b) (iii) the names of the legal representatives as well as, where Selgitus: antud asjaolud tuleb
available, the registration number, the tax identification number and the tuvastada, kui see on asjakohane. Kui
Legal Entity Identifier. Obliged entities shall also verify that the legal ettevõttel ei saa olla majandustegevust,
entity has activities on the basis of accounting documents for the latest sest ta on äsja asutatud, siis ei ole
asjakohane majandustegevuse
financial year or other relevant information.
olemasolu tuvastamine.
Kas see tähendab, et igal juhul tuleb tuvastada, kas ettevõttel on reaalne
majandustegevus olemas? Kas nõude täitmiseks piisab kui äriregistrist
kontrollida, et ettevõte on esitanud näiteks majandusaasta aruande? Või
tuleks lähtuda ka MTA avalikest andmetest maksude tasumise kohta?
Kuidas sellisel juhul toimida alustavate (äsja asutatud) ettevõtetega?
Selgitus: Tegemist on FATFi
9. Art 18 (4) viimane lõik: For the purposes of verifying the information põhimõttega, et kohustatud isikud ei
on the beneficial owner(s), obliged entities shall also consult the central tohi tugineda üksnes (tegelike
registers referred to in Article 10 of Directive [please insert reference – kasusaajate) registriandmetele, seda
proposal for 6th Anti-Money Laundering Directive - COM/2021/423 olenemata registri andmetele antud
õiguslikust tähendusest või nende
final] as well as additional information. Obliged entities shall determine
kõrgest usaldusväärsuse tasemest.
the extent of the additional information to be consulted, having regard
to the risks posed by the transaction or the business relationship and the
beneficial owner.
Sõnastuse järgi tundub, et tegeliku kasusaaja tuvastamiseks peab
kohustatud isik välja mõtlema, mida lisaks isiku ütlustele ja tegeliku
kasusaaja registri kontrollimisele veel küsida. Ei näe praktikas vajadust
hakata eraldi dokumente tegelike kasusaajate kohta küsima, kui tegelike
kasusaajate registri andmed on kontrollitud ja usaldusväärsed.
Täiendavad dokumendid oleksid põhjendatud pigem juhul, kui registri
andmed ei oleks usaldusväärsed või tekib nende osas mingi kahlus:
Selgitus: Art 27 lõikest 1 tuleneb, et see
10. Art 27 Simplified customer due diligence measures. kehtib ka ärisuhte väliselt, s.o
tehingutele, mida tehakse juhuti.
Artiklis antakse täpsemad juhised, millised lihtsustatud
hoolsusmeetmed ärisuhte loomisel võib kasutada. Oleks mõistlik, et
võimalust laiendatakse ka juhuti tehtavatele tehingutele, kui risk on
madal.
Art 28 (2) (a) Obliged entities shall examine the origin and destination Selgitus: komplekssete tehingute
of funds involved in, and the purpose of, all transactions that fulfil at tunnused notarite puhul tuleb antud
least one of the following conditions: sõnastuse puhul tuvastada viisil, kus
(a) the transactions are of a complex nature. näiteks võib notarile tunduda, et
Mida „complex nature“ notarite puhul tähendaks? Meil on seduses ette tehingud on majanduslikus mõttes
antud, millistele tehingutele hoolsusmeetmeid kohaldame ja millisel ebaloogiliselt keerulised ning pooled ei
juhul tuleb nendele tehingutele kohaldada täiendavaid hoolsusmeetmeid ole lihtsamast tehingu ülesehitusest
(need on välja toodud ka artikli 28 lõikes 4). Artikli 28 lõike 2 (a) huvitatud. See ei tähenda, et
sõnastusest jääb mulje, et kohustatud isikul tuleks ise täiendavaid kohustatud isik peaks ise välja mõtlema
tehingute kombinatsioone välja mõelda tehingute kombinatsioone, küll aga
tuvastama tehingute kombinatsioonid,
mis tunduvad olevat üksteisega seotud.
Art 32 (2) (a) With respect to transactions or business relationships with Positsioon: taotleme sõnastuste
politically exposed persons, obliged entities shall apply the following measures: täpsustamist (õiguselukutsete
spetsiifika parem väljatoomine).
(a) obtain senior management approval for establishing or continuing
business relationships with politically exposed persons. Selgitus: ka hetkel kehtiv regulatsioon
See nõue on sätestatud ka RahaPTS-s, kuid loodetavasti säilib määruse nõuab PEPi suhtes 12 kuu jooksul
kohaldamisel võimalus, et notarid ei pea seda nõuet täitma. Praktikas riskide jätkuvat arvestamist, mis
oleks see väga keeruline (ehk pea võimatu). tähendab, et kui PEPi risk ei lõppe
Art 36 Family members and close associates of politically exposed persons: autommatselt tema ametivolituste
lõppemisega, siis tuvastatult jätkuvate
The measures referred to in Articles 32, 34 and 35 shall also apply to riskide olemasolul tuleb neid arvestada
family members or persons known to be close associates of politically ka PEPi pereliikme või lähedase
exposed persons. kaastöötaja puhul. Kui PEPi pereliige ei
Praktikas tundub sellise nõude täitmine väga keeruline, kui mitte ole enam PEPi pereliige (nt
võimatu. Tekib kaks küsimust: 1. kas mõeldakse seda, et PEPiga seotud abielulahutusega), siis definitsiooni
isik kaotab oma staatuse PEPi lähedasena (nt abielulahutusega); 2. või tõttu talle enam PEPi hoolsusmeetmeid
peetakse silmas, et kui PEP-i volitused lõppevad, siis tuleb nt ka tema kohaldama ei pea. Märkimist väärib, et
abikaasa suhtes kohaldada hoolsusmeetmeid vähemalt 12 kuud või AMLR art 32 lõike 3 kohaselt on AMLAl
vajadusel kauem? Hetkel on juba raskusi sellega, et tuvastada PEPiga kohustus anda suunised m.h selle
seotud isikuid. Kui PEP-i volitused lõppevad, on seotud isikuid veelgi kohta, kuidas selgitada, mis riskitase on
keerulisem tuvastada ja hoolsusmeetmete kohaldamine nende isikute pereliikmetel pärast PEP-staatuse
suhtes tundub eraelu liigse riivena. RahaPTS-s kohaldatakse sellist lõppemist.
nõuet vaid PEPile, mitte tema lähedastele ega äriliselt seotud isikutele.
11. Art 40 (2) (d) The tasks outsourced pursuant to paragraph 1 shall not Selgitus: riskiprofiili hindamist on
be undertaken in such way as to impair materially the quality of the keelatud kohustatud isikul out-
obliged entity’s measures and procedures to comply with the source’ida ehk seda enda struktuurist
requirements of this Regulation and of Regulation [please insert täielikult välja jätta. See ei tähenda, et
erinevaid teenusepakkujaid ei võiks
reference – proposal for a recast of Regulation (EU) 2015/847 -
kasutada, kui on tagatud, et lõplik otsus
COM/2021/422 final]. The following tasks shall not be outsourced riskiprofiili määramisel tehakse
under any circumstances: kohustatud isiku enda poolt.
(d) the attribution of a risk profile to a prospective client and the
entering into a
business relationship with that client.
Kas selle piirangu alla lähevad ka need teenusepakkujad, kes on loonud
või loomas platvorme, kus kohustatud isikud saavad oma kliente
tuvastada ja nendelt saadud teabe alusel kliendi riskiprofiili hinnata?
Üldjuhul ei koosta sellised teenuse pakkujad riskihinnangut, vaid teevad
kliendi sisestatud andmete alusel päringuid registritesse ja
andmebaasidesse.
12. Art 42 (3) Member States shall notify to the Commission by [3 months Selgitus: antud sätte kohaselt tuleb
from the date of application of this Regulation] a list of the types of KOM-le esitada nimekiri juriidilistest
corporate and other legal entities existing under their national laws with isikutest, kes on liikmesriigis
beneficial owner(s) identified in accordance with paragraph 1. /.../. kohustatud esitama tegelike
kasusaajate andmeid registrile.
Kas sättes viidatud nimekiri, mis Komisjonile esitatakse, kattub tegelike
Nimekiri esitatakse juriidiliste isikute
kasusaajate registris oleva teabega või on see eraldi nimekiri? Kui on
tüüpide kaupa, ja näiteks tuleb lisada
tegemist eraldi nimekirjaga, siis kas seda hakatakse ajakohastama ja
info, kui andmeid esitavad ka
uuendama ning kas seda nimekirja näevad ka kohustatud isikud?
juriidilised isikud, kes ei ole äriühingud.
Eesti puhul näiteks
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Kuna tegemist on Eesti puhul avaliku
teabega, siis ei näe hetkel põhjust, miks
seda nimekirja ei võiks ka kohustatud
isikud näha.
13. Art 44 (1) (a) For the purpose of this Regulation, beneficial ownership Selgitus: antud täpsusaste (st detailsed
information shall be adequate, accurate, and current and include the aadressiandmed) on mõeldud
following: kontaktandmete asendusena.
(a) the first name and surname, full place and date of birth, residential Täpsustusvajadusele saab eelnõu
address, country of residence and nationality or nationalities of the menetlemise käigus tähelepanu juhtida.
beneficial owner, /.../.
Kas tegeliku kasusaaja elukoha aadressi märkimine annab lisaväärtust
lisaks elukoha riigi märkimisele? Tean, et see nõue on sees ka FATFi
soovitustes, aga kui elukoha aadress tuleb märkida, siis kuidas
kontrollitakse selle õigsust? Siia punkti (a) juurde tuleks ehk lisada
artikli 18 lõike 1 punktis (a) (iv) olev lause: /.../ if there is no fixed
residential address with legitimate residence in the Union, the postal
address at which the natural person can be reached /.../ Probleeme
võib praktikas tekkida juhul, kui isikul on mitu elukohta. Tundub ka
liigse koormamisena näiteks olukord, kus andmete esitamise kohustus
on tütarettevõtte juhatusel, mis kuulub gruppi, mille emaettevõte
kuulub mõnele EL riigile. Sellisel juhul tuleks tütarettevõtte juhatusel
hakata koguma emaettevõtte nõukogu liikmete (nt mõne ministri)
elukoha aadresse, et need oma asukoha riigi tegelike kasusaajate
registrisse lisada. Üldiselt jääb arusaamatuks, mida annab tegeliku
kasusaaja välja selgitamisel juurde maja ja korteri numbri märkimine.
14. Art 52 (1) Consent by FIU to the performance of a transaction. Positsioon: täpsustada RAB volitused ja
Pealkiri tundub natuke eksitav, sest praktikas ega ka artikkel 52 lõike 1 ühtlustada tehingute
alusel ei anna RAB nõusolekuid tehingu tegemiseks. Tavaliselt keelab peatamise/nõusoleku andmise osas
RAB tehingu tegemise või erandjuhul annab mingeid konkreetseid sõnastused AMLR-s ja AMLD6-s.
juhiseid, aga nõuolekut kui sellist, ei anna.
Riigikohus Riigikohus teatas, et ei avalda arvamust selle paketi kohta.
Täname, et saatsite Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks Euroopa Selgitus: režiimi reformimine ei ole
Komisjoni ettepaneku rahapesu tõkestamise paketi kohta. Advokatuuri üksnes Euroopa Komisjoni nägemus või
seisukohad paketi osas on alljärgnevad. initsiatiiv. Sarnaselt on ka Euroopa
Nõukogu3 ning Euroopa Parlament4
leidnud, et puudused EL õiguse
1. Ennatlikud järeldused olemasolevate järelevalvesüsteemide osas uue ühetaolises rakendamises antud
regulatsiooni väljatöötamisel valdkonnas eksisteerivad ja kõige
mõistlikum oleks sellistest puudustest
Euroopa Komisjon möönab, et olemasolevate AML režiimide osas ei ole tekkinud probleemide lahendamiseks
täielikke hindamisi veel aset leidnud1, mistõttu on Euroopa Komisjoni järeldus võtta täiendavaid samme ühenduse
ebajärjekindlast või dokumendis viidatud puuduste osas järelevalve suhtes õiguse harmoniseerimiseks. Seega on
siseriiklikel turgudel, ennatlik. Hindamised alluvad aga kindlatele meetoditele kõik kolm EL seadusandjat käesolevat
ning peavad olema tõsiseltvõetavaks sisendiks otsuste langetamisel uute algatust tervitanud.
1
Vt. Section 3 – Results of ex-post evaluations, proposal for 6th AML Directive, AMLA regulation ja AML Regulation.
3
Vt EL NK ühiseid järeldusi siit: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf
4
https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-9-2020-0207_EN.html
regulatsioonide vajalikkusest ning samuti nende väljatöötamisel 2. Tekib
küsimus, kas eeltoodust tulenevalt on hetkeseisuga üldse põhjendatud ja vajalik
AML/CFT režiimi reformimine.
Positsioon: Eesti eelistab SRBde üle
2. Advokaadikutse sõltumatuse riivest riikliku järelevalve kehtestamise asemel
selgemaid järelevalvelise koostöö
Iseenesest on tervitatav, et direktiivi ettepanekus nähakse EL-i liikmesriikidele sätteid, mis võimaldab vajalikke
ette võimalus määrata järelevalveasutus self-regulatory body (SRB) näol, kelle eesmärke tõhustamise osas saavutada
ülesanne on jälgida ja võtta vajadusel tarvitusele vajalikke meetmeid, et tagada proportsionaalsemate vahendite ja
nende järelevalve all olevate kohustatud isikute poolne AML/CTF nõuete minimaalse riivega advokaatide
täitmine5. Advokaatide osas täidavad seda rolli erinevate riikide advokatuurid. isereguleeruvuse ja autonoomia osas.
Antud ettepanek või luba SRB-de moodustamiseks läheb aga vastuollu
direktiivi artikliga 38, mis näeb ette, et selliste isereguleeruvate asutuste
tegevust selle ülesannete täimisel jälgitakse selleks ettenähtud riigiasutuse
poolt, nähes neile ette mitmed õigused ja meetmed SRB-de järelevalve osas6.
Artikkel 29 ja 38 on omavahel selges vastuolus, sest isereguleerimise õigus ei
tohi ja ei saa endas hõlmata riigipoolset sekkumist. Advokatuuride roll on mh
kohtusüsteemi abistamine, mistõttu on oluline, et oleks tagatud selle sõltumatus
ja nõuetekohane toimimine7. Sõltumatutel advokaatidel on oluline roll
õigusemõistmise ning õigusriigi põhimõtete tugevdamisel8. Euroopa Komisjon
aga näib uue regulatsiooni loomisel olevat lähtunud eeldusest, et SRB-de poolt
2
Commission Staff working Document, SWD (2017) 350 – Better Regulation Guidelines, lk 50-60, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/better-regulation-
guidelines.pdf
5
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the mechanisms to be put place by the Member States for the prevention of the use of the financial
system for the purposes of money laundering or terrorist financing and repealing Directive (EU) 2015/849, art 29.
6
Ibid, art 38.
7
The Rule of Law Checklist adopted by the Venice Commission of the Council of Europe at its 106th Plenary Session, lk 24, kättesaadav:
https://www.venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-AD(2016)007-e
8
Vt ka 2021 Justice Scoreboard, lk 5 ja 51, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/eu_justice_scoreboard_2021.pdf
teostatav järelevalve on olnud ebapiisav9, kuid faktiline tõendusmaterjal toodud
väidete osas puudub.
Positsioon. Eesti eelistab SRBde üle
3. Euroopa ülese järelevalveasutuse moodustamisest riikliku järelevalve kehtestamise asemel
selgemaid järelevalvelise koostöö
Puudub tõendus, et kavandatav EL-i ülese järelevalveasutuse (AMLA) järelevalve oleks sätteid, mis võimaldab vajalikke
kuidagi tõhusam ja tulemuslikum kui siseriiklik järelevalve advokatuuride poolt eesmärke tõhustamise osas saavutada
teostatavana. Advokatuuridel kui spetsiifilistel kutseühendustel on olemas igakülgne proportsionaalsemate vahendite ja
kompetents advokaatide ülese järelevalve läbi viimisel, vastupidiselt riiklikele või minimaalse riivega advokaatide
rääkimata liiduülesele asutusele. Saame advokatuuri kogemuse varalgi välja tuua, et isereguleeruvuse ja autonoomia osas.
tihtipeale tekib kutseühenduse ja riikliku institutsiooni vahel erinevates protsessides
möödarääkimisi ning vastanduvaid arusaamu, mis puudutab advokaatide niigi
piiratud kohustusi AML/CTF vallas. On oht, et taolisel kavandataval liiduülesel
asutusel nagu AMLA, mille põhifookus peaks põhiliselt olema suunatud
finantsasutuste üle järelevalve tegemisele, ei saavuta advokaatide osas piisavat
kompetentsi. See puudutab mh ka AMLA poolt läbiviidavaid eksperthinnanguid ning
selle jätkutegevusi nagu direktiivi ettepanekus kirjeldatud10. Eksperthinnangute osas
võib kahelda, kas tegemist on ikka vastastikuste parimate praktikate jagamisega, mis
peaks olema asja mõte, või hoopiski ehk ühe osapoole kontrollitava protsessiga, mille
näol on sisuliselt tegemist järjekordse hoovaga kontrollisüsteemis SRB-de üle.
Selgitus: Artikkel 7(2) viitab tagasi
lõikele 1, mis kehtib üldprintsiibina, et
4. Ebaproportsionaalsed nõuded sise-eeskirjadele, kontrollile ja protseduuridele kõik lõikes 2 nimetatud põhimõtted,
kontrollimeetmed ja protseduurid
peavad olema proportsionaalsed
9
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the mechanisms to be put place by the Member States for the prevention of the use of the financial
system for the purposes of money laundering or terrorist financing and repealing Directive (EU) 2015/849, eessõna p 69 (lk 26) ja art 38.
10
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the Authority for Anti-Money Laundering and Countering the Financing of Terrorism
and amending Regulations (EU) No 1093/2010, (EU) 1094/2010, (EU) 1095/2010, art 31 jj.
Juhime tähelepanu, et advokatuuri hinnangul ei pruugi määruse ettepaneku ptk II11 kohustatud isikute laadi ja suurusega.
piisaval määral arvesse võtta advokaadibüroode erinevaid vorme ja suurusi. Selline tõlgendus ei kohusta
Kavandatavad nõuded ei pruugi olla proportsionaalsed väikeste ja keskmiste väiksematel kohustatud isikutel looma
advokaadibüroode tegelike riskidega AML/CTF vallas ning võivad viia selleni, et ebaproportsionaalseid süsteeme.
laiapõhjaliste nõuete tõttu on osad advokaadibürood sunnitud lihtsalt loobuma
teenuste osutamisest, mis nõuavad AML/CTF hoolsusmeetmete rakendamist.
Advokatuurile teadaolevalt on paketi osas sarnastel seisukohtadel ka advokatuuride
katuseorganisatsioon CCBE (The Council of Bars and Law Societies of Europe), kes on
Euroopa Komisjonile esitamiseks koostamas omapoolset ametlikku seisukohta.
Siseministeerium Alljärgnevalt on toodud Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu rahapesu ja Positsioon: toetame sularahamaksete
terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta, mille Euroopa Komisjon piirmäära kuni 10 000 eurot
avaldas 20. juulil 2021. a. Siseministeerium avaldab arvamust kolme kehtestamist teenuste ja kaupade eest
seadusandliku ettepaneku suhtes (COM (2021) 420, COM (2021) 421, COM tasumisel, kuid erandolukordades peab
(2021) 423). olema võimalik
Siseministeerium hinnangul aitavad muudatusettepanekud valdkonda arendada sularahamaksepiirangute
ja kuritegevuse vastast võitlust efektiivsemaks muuta. Seetõttu toetame mittekehtimine..
kõnealust algatuste paketti, ent soovime eraldi esile tõsta mõningaid aspekte,
mis on järgnevalt toodud eelnõude lõikes.
COM (2021) 420
1. Toetame määruse artiklis 59 toodud sularaha kasutamise piirmäära kuni 10
000 euro kehtestamist teenuste või kaupade eest tasumisel.
Selgitus: antud teemad ei ole
konkreetselt paketiga seotud.
2. Teeme ettepaneku rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse Rahandusministeerium ei ole ühelegi
tõhustamisel senisest enam pöörata tähelepanu vastava valdkonna viidatud meetmele vastu.
õiguskaitsetöötajate teadlikkuse tõstmisele: a) terves justiitsahelas: RAB
11
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or
terrorist financing, chapter II.
töötajad, uurijad, analüütikud, prokurörid, kohtunikud. b) liikmesriikide
vastavate asutuste töötajatele kogemuspraktika võimaldamine. c) CEPOLi
koolituskavas RP ja TRga seotud koolituste suurendamine.
Positsioon: toetame AMLA rolli FIUde
3. Loodava AMLA (Authority for Anti-Money Laundering and Countering the koordineerimisel täpsemaks kirjutamist
Financing of Terrorism) tegevuse läbipaistvuse tagamisel on oluline säilitada ning suuremat tasakaalu AMLA
selle asutuse detailne aruandlus finantside kasutamisest, AMLA poolt järelevalve ja FIUde koostöö ja
läbiviidatavad analüüsid peaksid olema valdavalt avalikult kättesaadavad, koordineerija rollide vahel.
AMLA rolli FIUde tegevuse koordineerimisel tuleks täpsustada ja FIUde jaoks
selgitada.
Positsioon: täpsustada AMLA pädevusi
COM (2021) 421 ja sisekontrollimeetmeid määruse
1. Juhime tähelepanu, et loodav institutsioon AMLA hõlmab endas suurt tekstis.
töötajaskonda (250 töötajat) ja tegevuseks vajaminevat eelarvet (45 miljonit
eurot), mistõttu kasutada oleva ressursi ja inimeste juures tuleb samuti
tähelepanu pöörata asutusesiseste riskidega tegelemisele. Eelkõige vajaksid
tähelepanu sisekontrollimeetmetega tegelemine, riskide kaardistamine,
monitoorimine ja maandamine, sh töötajaskonna põhiväärtustega seotud
keskkonna loomine, eetikakoodeksi kasutuselevõtt, töötajaskonna koolitamine
jms. Põgusalt mainitakse sisekontrollimeetmeid seletuskirjas, üldse mitte aga
määruse tekstis. Palume kaaluda sellise funktsiooniga tegelemiseks sisemise
struktuurüksuse loomise võimalusi.
2. Määrusega tutvumisel võib tekkida arusaam, et terrorismi rahastamise Positsioon: Toetame AMLA pädevuste
temaatika saab rahapesu tõkestamisega võrreldes olemuslikult vähem osas selgemaid sätteid terrorismi
tähelepanu. Sealhulgas peaks AMLA tegema lisaks RABi, OLAF ja EPPOle rahastamise problemaatikaga
koostööd ka terrorismivastaste asutuste/üksustega rahvusvahelistes tegelemiseks, s-h koostöö osas
organisatsioonides ja liikmesriikides. Selline koostöö tõhustaks terrorismi terrorismivastaste üksustega.
rahastamise tõkestamise tulemusi teabe, oskuste, praktika, analüüside
vahetamise jms tegevuse käigus. Lisaks on olulised AMLA poolt läbiviidavad
koolitused, mis võiks olla üks asutuse ennetavate tegevustega seonduvatest
funktsioonidest. Täiendavalt palume kaaluda, kas AMLA struktuuris peaks
olema eraldi üksus, mis tegeleks terrorismi rahastamise problemaatikaga ja
kuhu liikmesriigid saaksid saata oma inimesi praktikale ja kogemusi vahetama.
COM (2021) 423 Positsioon: RABide töötajate kõrgema
1. Liikmesriikide FIUd on valdkondlikust eripärast, ülesannete ja kohustuste kvalifikatsiooni ja koolituse selgem
rohkusest muutunud erinevates ministeeriumites asuvate üksustega suurteks väljatoomine üldkehtivate nõuete seas.
kogumiteks, milles töötab varieeruvalt 20-60 ja enamgi töötajat. Üksuste
kasutada olevad eelarved küündivad miljonite eurodeni ning tööülesannete
hulka jäävad füüsilised kontrolltoimingud kohustatud isikute tegevuse üle,
finantssurvemeetmete rakendamine ülekannete ajutise peatamise, kontode
ajutise kasutamise keelu ja hilisema vabastamise näol. See tähendab, et FIU
töötajad tegutsevad kõrge pettuse ja korruptsiooniriski määraga tegevusalal.
Selleks, et töötajad teaksid ja oskaksid õigesti seadusega kooskõlas käituda ning
võimalikud infolekked, väärkäitumine ja ebaseaduslikud tegevuste toimumine
oleks minimeeritud, tuleks FIUdes sisse seada vastavuskontrolli (compliance)
juhtimise mudel. Vajadusel tuleks kaaluda ka sisekontrollimeetmete
rakendamist.
2. FIUdele pandud ülesanded ja kohustused on viinud nendele seatud ootused
väga kõrgele. Suuremat kvaliteeti soovides tuleks liikmesriikidel tagada nende
töötajate kvaliteetne, läbimõeldud ja jätkusuutlik koolitussüsteem.
Eesti Krüptoraha Liit Täname teid võimaluse eest tutvuda ja avaldada arvamust uue EU planeeritava Positisoon: toetada krüptovara
rahapesu ja terrorismi tõkestamise paketiga. Tähtaeg sellises mahus ja kardinaalseid ülekannete regulatsioonis suuremat
muutusi planeeriva seadusloome ettepanekutega tutvumiseks oli muidugi täpsust ja arvestamist krüpto tehniliste
ebakohaselt lühike, eriti arvestades, et esitatud dokumendid ei olnud tõlgitud Eesti eripäradega.
keelde.
Kõigi planeeritavate eelnõude memorandumites oli märgitud, et rahapesuga
seostatavate tehingute osakaal on kõigi EU riikides kokku ca 1% kogukäibest.
Võrreldes seda osakaalu näiteks EU riikide lubadusega panustada kaitsekulutustesse,
on tegemist muidugi aukartust äratava summaga, aga asetades selle protsendi
üldistesse ajaloolistesse proportsioonidesse, tuleb EU-d õnnitleda, et probleem on
praktiliselt nullini viidud. Seda kummalisem on EU püüdlus, pea olematu
probleemiga nii karmikäeliselt tegelda. Eesti Krüptoraha Liidu jaoks on oluline, et
virtuaalvääringute valdkond oleks asjakohaselt reguleeritud ning rahapesuga
võitlemine on selle regulatsiooni oluline osa. Seega keskendume seaduseelnõule,
mis otseselt puudutab krüpto-ülekandeid, nagu neid ettepanekus nimetati.
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on information accompanying transfers of funds and certain crypto-assets (recast)
(Text with EEA relevance) {SWD(2021) 190, 191} - {SEC(2021) 391}
Nagu me oleme oma varasemates pöördumistes korduvalt selgitanud, ei ole
võimalik analoogvahenditega digitaalses maailmas korda luua. Küll saab sätestada
karistused rikkujatele, aga enne kui seadusloomesse ei kaasata selle algstaadiumis
plokiahela eksperte, ei saa seadusloome tulem olla muud kui imperatiivselt keelav ja
innovatsiooni pidurdav.
Ülalnimetatud seaduseelnõu räägib virtuaalvääringu tehingutest nagu oleks
tegemist pangaülekannetega. Kohustused, mida tahetakse asetada
VASP’idele/CASP’idele, ei ole nende poolt täidetavad, sest plokiahelas ei liigu
informatsioon nii, nagu kirjutaja seda ette kujutab. Meil ei ole mõtet viidata
konkreetsetele eelnõu punktidele kuna kogu lähenemine on ebakompetentne, ei
lahenda püstitatud probleemi ja muudab seaduse sisuliselt täidetamatuks.
Mõned näited:
1. Krüptoraha ülekande puhul saaja andmete lisamine maksesse (lihtsuse
mõttes nimetame krüptoülekande edaspidi makseks, mis ei tähenda, et see
oleks makse MERASe mõistes) on võimalik ja ka vastava info säilitamine on
võimalik, aga sisestatud andmed ei liigu plokiahelas maksega kaasa.
Walletite aadressid on anonüümsed oma olemuselt, seega ei ole sisestatud
andmetel mingit teabeväärtust, kuna iga nimi on sama hea kui teine. Saaja
nimi omab tähtsust ainult krüptost FIAT’isse makstes, aga sellise makse
puhul on juba saaja nimi maksekäsuga kaasas. Eelnõus ettenähtav meede
saaja andmete sisetamiseks uute infoväljade loomiseks on väga kallis VASP’i
jaoks ja mingit reaalset kasu rahapesu tõkestamisel see ei anna.
Selgitus: pakutud sõnastus ei sisalda
2. Eelnõus kirjeldatud maksja andmete puudumise korral krüptoraha endas kohustust kõik andmed liigutada
külmutamine, tagasisaatmine vms tähendab seda, et kõik virtuaalvääringu koos. See ei ole tehniliselt võimalik, ja
ülekandmised ühelt börsilt teisele peaks koheselt külmutama, kuna makse viide „koos“ liikumisele on antud
endaga sellist infot edasi ei kanta. Veelgi enam, kui makse toimub kahe kontekstis ajaline määratlus.
rahakoti vahel, kus rahakoti teenuse pakkuja ainult loob võimaluse rahakoti
genereerimiseks ja privaatvõtmeid hoiavad walletite omanikud, liiguvad AMLR kohaselt on anonüümsete
maksed plokiahelas rahakotist rahakotti (aadressilt aadressile) ilma kellegi rahakottide pakkumine teenusena
sekkumiseta. Külmutamine ja tagasisaatmine ei ole võimalik. tulevikus keelatud.
Rahakotiteenuse pakkujale ei saa panna kohustust selliste andmete
kogumiseks, sest selliseid andmeid plokiahelas maksega ei liigu. Juhul kui EU
keelab rahakoti teenuse pakkumise, ei muuda see mitte midagi, sest ka
rahakoti teenust saab pakkuda anonüümselt. Küll aga pärsib selline plaan
legitiimsete ettevõtete tegevust, kes oma klientide kohta andmeid koguvad.
Keelata legitiimsetel ettevõtetel sisenevate krüptomaksete lubamine pärsib
ainult seaduskuulekat teenuse kasutamist.
Positisoon: toetada krüptovara
Ettepanekud: ülekannete regulatsioonis suuremat
täpsust ja arvestamist krüpto tehniliste
I) Ülalnimetatud eelnõu ettepanek võtta menetlusest välja kui praktikas eripäradega.
täidetamatu ja innovatsiooni pärssiv;
II) Kaasata virtuaalvääringu eksperdid, et luua/valida välja tehnilised
vahendid (näiteks plokiahela analüülüütika tehnoloogiad) ja nende
kasutamise kord tagamaks krüptomaksete läbipaistvus;