dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. november 2021
Viit
2-13/21-6910
Registreeritud
23. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-10.18213-1 22.11.2021 Väljaminev kiri.asice3144 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 22.11.2021 nr 1.1-10.1/8213-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): 1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta. 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde. 3. Seletuskirja lisa: arvamuste ja küsimuste tabel. Sören Meius 6113630 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 /*Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo 2 Seletuskiri VV seisukohtade juurde Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon avaldas 20. juulil 2021 ambitsioonika seadusandlike ettepanekute paketi, et tugevdada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (RP/TR) eeskirju. Pakett sisaldab ka ettepanekut luua uus EL-i asutus rahapesu vastu võitlemiseks. Pakett on osa komisjoni kohustusest kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest ja selle eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuste avastamist ning sulgeda õiguslikud lüngad, mida kurjategijad kasutavad raha pesemiseks või terroristliku tegevuse rahastamiseks EL finantssüsteemi kaudu. Nagu kirjas ELi julgeolekuliidu strateegias aastateks 2020-20251 , aitab ELi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku tõhustamine samuti kaitsta eurooplasi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest. Komisjoni väljapakutud meetmed täiustavad oluliselt olemasolevat ELi raamistikku, võttes arvesse tehnoloogilise innovatsiooniga seotud uusi ja esilekerkivaid väljakutseid. Uute väljakutsetena on nimetatud virtuaalsete valuutade (krüptovara) üha suurenev ja osaliselt isikustamatu käive, ühtse turu järjest integreeritum rahavoog ja terroriorganisatsioonide globaalne olemus. Ettepanekute eesmärk on luua palju ühetaolisem raamistik, et hõlbustada nõuete täitmist ettevõtjate jaoks, kelle suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirjad, eriti nende puhul, kes tegutsevad piiriüleselt. AML Pakett koosneb neljast eelnõust: 1. AMLR – ehk otsekohalduv rahapesu tõkestamise määrus 2. AMLD6 – ehk 6. rahapesu tõkestamise direktiiv, kus reguleeritakse teemasid, mille EL tasandil otse reguleerimine ei olnud proportsionaalne – kus on kas rahvusvahelise standardi või korraldusliku keerukuse tõttu mõistlikum lasta kehtestada regulatsioon siseriikliku õigusaktiga 3. FUTR uuendus – ehk rahaülekannete kohta kogutava teabe määruse muutmine, mis viib EL õiguse kooskõlla FATFi uuendatud standardiga, mille kohaselt tuleb pangaülekannetega sarnast infot koguda ka krüptovääringuga tehtud ülekannete kohta 4. AMLA määrus – määrus, millega luuakse uus iseseisev EL institutsioon, mille ülesandeks on RP/TR õigusaktide täitmise järelevalve – teatud teenusepakkujate puhul otsene, teiste puhul kaudne või „järelevalvajate järelevalve“ ja mis kannab ka rahapesu andmebüroode koostöö- ja koordinaatori rolli. AMLR ja AMLD6 moodustavad ühiselt nn ühtse õigusraamistiku (ehk ingl. k „rulebook“) ja on KOM 2020. a mais avaldatud temaatilise tegevusplaani täitmiseks vajalikud2. AML Pakett3 on suuresti kooskõlas sellega, mida EL Nõukogu soovis novembris 2020 vastu võetud ühiste järeldustega4. Säilitades direktiivi, on sisuliselt võimaldatud liikmesriikidele endiselt võtta riskipõhiselt täpsemaid ja vajalikke meetmeid põhimõtteliselt kõikides punktides – lisandunud on aga nende meetmete kooskõlastamine Euroopa Komisjoniga (kes võib ka otsustada EL tasandil tegutsemise vajaduse kasuks). Sellega on adresseeritud ka mure, kas EL 1 Security Union Strategy 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=PI_COM:C(2020)2800 3 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/publications/210720-anti-money-laundering-countering-financing- terrorism_en#regulation 4 Kättesaadavad: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf 1 tasandi regulatsioon saab olla paindlik ja vastavuses FATFi riskipõhise lähenemisega, kus eelduseks on, et parim meetmete võtja on riskile lähimal asuv subjekt/asutus/riik. Üldistatult võib märkida, et AML Paketi eripärana on väga palju detailseid regulatsioone antud järgmisele tasandile (level 2 õigusaktid vs level 1 õigusaktid), mis teeb nende sätete tegeliku mõju hindamise keeruliseks. Vabariigi Valitsuse positsioonide eelnõu ning käesoleva seletuskirja teksti on koostanud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius ([email protected], tel 611 3630). Sätete võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja täpsemate hinnangute andmiseks palus Rahandusministeerium 11. augustil 2021 e-kirjaga positsioonide kujundamiseks sisendeid ja arvamusi partnerasutustelt ja turuosalistelt. Vastas 14 asutust ja turosalist (või turuosaliste liitu). Oma sisendid positsioonide kujundamisel andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Eesti Pangaliit koos Liisingliiduga, Advokatuur, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Krüptovara Liit, Finance Estonia liikmetena XChange ja Salv, AS Tavid, AS TavexWise ja Justiitsministeerium. Eelnõudega seonduvaid muudatusi on arutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks moodustatud valitsuskomisjoni koosolekul (15.09.2021) ja turuosaliste nõukoja koosolekul (7.10.2021) ja Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu vastavasisulisel koosolekul (8.09.2021). Esitatud arvamustega on Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamisel üldjoontes arvestatud ja arvamusi koondav tabel on lisatud käesoleva seletuskirja juurde. 1.2. AML Paketi taust Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid on liidu finantssüsteemi terviklikkuse ja kodanike julgeoleku jaoks endiselt suur probleem. Europoli hinnangul on koguni 0,7–1,28 % Euroopa Liidu (EL) aastase sisemajanduse koguprodukti puhul tuvastatud, et see on seotud kahtlase finantstegevusega5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus on seepärast EL jaoks oluline prioriteet ja osa julgeolekuliidu loomisest.6 Aja jooksul (alates 1. rahapesu tõkestamise direktiivist 1991. aastal) on EL kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) vastu võetud rahvusvaheliste standarditega töötanud välja õigusraamistiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Paralleelselt on toimunud olulised arengud ka rahvusvahelise standardi7 mahus ja selle rakendamispraktikate kontrollimise meetodites: alates olulise uuendusena 2001. aastal terrorismi rahastamise tõkestamise erisoovituste kehtestamisest kuni kogu standardi uuendamise ja efektiivsushindamise metoodika rakendamiseni 2012. ja 2013. aastal ning viimase olulise muudatusena standardi laiendamisest virtuaalvääringute teenusepakkujatele (2019) ja massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise temaatikale (2020). EL on just viimastel aastatel märkimisväärselt tugevdanud oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat õigusraamistikku. Neljas rahapesuvastane direktiiv võeti vastu 2015. aasta mais ja liikmesriigid pidid selle üle võtma 2017. aasta juuni lõpuks. 2016. aasta veebruaris vastu võetud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava osana ning vastusena 2016. aasta aprillis avaldatud Panama dokumentidele võeti 2018. aasta 5 https://www.europol.europa.eu/publications-documents/suspicion-to-action-converting-financial- intelligence-greater-operational-impact 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0360 7 Siin ja edaspidi viidatakse rahvusvahelisele standardile FATFi soovituste ja organisatsiooni kontekstis. 2 aprillis vastu viies rahapesuvastane direktiiv (edaspidi AMLD 5) ning liikmesriigid pidid selle oma riigi õigusesse üle võtma 2020. aasta jaanuariks. 2017. aastal lahvatanud rahvusvahelise mastaabiga skandaalid, sealhulgas nt Danske kaasus8, aga näitasid halvas valguses mitte ainult Balti riikide rahapesuvastast võitlust, vaid kogu EL süsteemi tervikuna. Komisjon nentis 12.09.2018 teatises9 järgmist: Selliselt tugevdatud õigusraamistikust hoolimata äratavad mitmed Euroopa pankade hiljutised rahapesujuhtumid kahtlust, et liidu järelevalveraamistikus esineb endiselt lünki. Eelkõige võib esile tõsta seda, et finantseerimisasutuste puhul ei ole usaldatavusnõuded ja rahapesuvastased eeskirjad selgelt piiritletud. Komisjonile teevad muret ka viivitused järelevalvealaste meetmete võtmisel ning puudused koostöös ja teabevahetuses – nii liikmesriigi tasandil usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja rahapesuvastase järelevalve asutuste vahel kui ka piiriüleselt eri liikmesriikide või kolmandate riikide asutuste vahel. Kuigi need juhtumid puudutavad ainult väga väikest osa liidu finantssüsteemist, on neil suur mõju selle mainele ning liit peab tegutsema kiirelt ja otsustavalt, et kõrvaldada tuvastatud puudused ja veelgi vähendada liidu finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Ka teised liidu institutsioonid on väljendanud sama muret. Euroopa Parlament on hiljutistele skandaalidele reageerimiseks korraldatud mitu ärakuulamist ja nõukogus on selle teema tõstatanud rahandusministrid, sh viimati eurorühma esimees Mário Centeno oma 25. juuni 2018. aasta kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile. Ka Prantsusmaa ja Saksamaa 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsioonis ja tegevuskavas rõhutatakse seda küsimust. Kõigepealt kutsus Euroopa Komisjon 2018. aasta mais ühise töörühma moodustamiseks kokku Euroopa järelevalveasutuste eesistujad, Euroopa järelevalveasutuste rahapesu tõkestamise komitee ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu eesistuja, et algatada ühine arutelu selle üle, kuidas parandada rahapesuvastase järelevalve ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste koostöö praegust raamistikku. Rahapesuvastaste meetmete horisontaalset laadi silmas pidades tehti ettepanek täpsustada asutamismääruses Euroopa Pangandusjärelevalve rahapesuvastase võitlusega seotud ülesandeid, nagu see on juba tarbijakaitsega seotud ülesannete puhul. Euroopa Pangandusjärelevalvele anti konkreetsemad pädevused rahapesu tõkestamise valdkonnas. Järgnes veel 2 olulist direktiivi:  Direktiiv (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil), ühtlustades rahapesu kuriteo määratluse ja seotud karistused. Direktiiv jõustus 2018. aasta detsembris ja liikmesriikidel oli selle ülevõtmiseks aega kuni 2020. aasta 8 Täpsemalt vt rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni analüüsist: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/rahapesu_tokestamise_valitsuskomisjoni_analuus_j a_ettepanekud.pdf 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52018DC0645 3 detsembrini. Eesti võttis nimetatud direktiivi üle viimaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega.10  Direktiiv (EL) 2019/1153 (finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks), mis tugevdab veelgi kriminaalõiguse õigusraamistikku, kiirendades õiguskaitseasutuste juurdepääsu finantsteabele ning tõhustades finantsteabe vahetust õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode vahel. Direktiiv jõustus 2019. aasta augustis ja liikmesriikidel on selle ülevõtmiseks aega kuni 2021. aasta augustini. 24. juulil 2019 teatas Euroopa Komisjon siiski, et Kuigi tänu hiljutistele õigusraamistiku muudatustele on paljud riskid ja puudused juba kõrvaldatud või need kõrvaldatakse peatselt, on mõned tuvastatud puudused oma olemuselt struktuursed ja neid ei ole veel kõrvaldatud. Täna vastu võetud aruannetes esitatud järelduste eesmärk on pakkuda teavet aruteluks selle üle, kuidas saaks veelgi parandada rahapesu / terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ja luua alus edasisteks aruteludeks asjaomaste sidusrühmadega. Kaaluda võiks rahapesu / terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva reeglistiku täiendavalt ühtlustamist. Ühe võimalusena võiks kaaluda rahapesuvastase direktiivi muutmist määruseks, millega oleks võimalik kehtestada ühtne ja vahetult kohaldatav liidu rahapesuvastane õigusraamistik. Kaaluda võiks ka erinevaid alternatiive, et tagada finantssektori kvaliteetne ja järjepidev rahapesuvastane järelevalve, milleks võib olla vajalik anda konkreetsed rahapesuvastased järelevalveülesanded ühele liidu asutusele. Lisaks näitavad hinnangud vajadust tugevama mehhanismi järele, et koordineerida ja toetada piiriülest koostööd ning rahapesu andmebüroode tehtavat analüüsi.11 Samaaegselt teatisele avaldati veel järgmised aruanded: 1) Komisjoni iga kahe aasta tagant korraldatav riigiülene riskihinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta, millega liidu siseturg silmitsi seisab (edaspidi SNRA) 2) Komisjoni hinnang hiljutistele väidetavatele rahapesujuhtumitele, mis on seotud ELi krediidiasutustega (nimetatud ka post mortem raportiks); 3) Aruanne rahapesu andmebüroode vahelise koostöö kohta; 4) Aruanne liikmesriikide pangakontodega seotud automatiseeritud keskmehhanismide omavahelise ühendamise kohta. Kõiki materjale lühidalt kokku võttes leidis Euroopa Komisjon, et integreeritud siseturul ohustavad liidu finantssüsteemi terviklikkust ja liidu üldist julgeolekut õigusraamistiku killustatus ja vead raamistiku kohaldamisel. Vaja on jätkata kindlameelset, kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist, et tagada rahapesu/terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide täielik rakendamine ühtselt ja tõhusalt, eriti selliste pädevate põhiasutuste poolt 10 RahaPTS muutmise seadus (130SE), jõustunud 20.07.2020. 11 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0360 4 nagu järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood. Komisjon teatas plaanist jätkata ajakohastatud õigusraamistiku ja SNRAs antud soovituste rakendamise jälgimist.12 Nii rahapesu andmebüroode koostööd käsitlev raport kui ka nn post mortem raport tuvastasid, et struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks on vajalik õigusraamistikku edasi harmoniseerida: 1) kohustatud isikute kohustused (näiteks hoolsusmeetmete kohaldamine) võiks olla selgemalt ja ühetaoliselt sõnastatud; 2) pädevate asutuste pädevused, kohustused ja nende kasutatavad meetmed võiksid olla selgemalt sõnastatud (eriti rahapesu andmebüroode osas); 3) erinevad finantsteenuste regulatsioonid võiks olla rahapesu regulatsioonidega rohkem kooskõlas (makseteenuste direktiiv, kapitalinõuete direktiiv, finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ja hoiuste tagamise direktiiv). Täiendavalt leiti, et reeglistikku tuleks nagunii muuta, võttes arvesse uusi tehnoloogilisi arenguid ja nende suhtes kohaldatavat järelevalvet. Ka SNRA oli tähelepanu juhtinud virtuaalvääringutega seonduvatele riskidele, samas kui FATF oli juba rahvusvahelisi standardeid virtuaalvääringute suhtes laiendanud13. See tõi kaasa olukorra, kus 2019. aasta seisuga ei vastanud EL õigus enam rahvusvahelisele standardile, olles „teenäitaja“ rollist muutunud „mahajääjaks“ ka selles kiire kasvuga valdkonnas. Lisaks mainiti veel kahte olulist teemat: pangakontode registri ühendamine (selleks puudub õiguslik alus kehtivas EL õiguses) ning isikusamasuse digitaalse tuvastamise regulatsioon. Samas paketis tehti ka ettepanek, et teatud rahapesu tõkestamise järelevalvetegevused tuleks üle anda EL tasemel tegutsevale asutusele, mis kindlustaks piisava kvaliteedi ja tugevusega rahapesu-alase järelevalve ning et rahapesu andmebüroodel oleks vaja tugevamat koordineerimis- ja koostöömehhanismi. See ettepanek tundus suuresti tuginevat post mortem raporti järeldustele: valimis olnud juhtumite analüüs paljastas krediidiasutuste suuri tegematajätmisi rahapesuvastase direktiivi põhinõuete täitmisel nagu riskihindamine, kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ning kahtlastest tehingutest ja tegevustest rahapesu andmebüroodele teatamine. Mõnel juhul suutsid järelevalveasutused krediidiasutuste puudused ennetavalt tuvastada ja nõuda parandusmeetmete võtmist, kuid paljudel muudel juhtudel sekkusid järelevalveasutused alles pärast oluliste riskide ilmnemist või korduvate vastavus- ja juhtimispuuduste korral. Post mortem raport tuvastas, et krediidiasutuste suhtes määratud järgnevate järelevalvemeetmete ajastus ja tõhusus varieerusid suurel määral. Grupi järelevalve oli rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast suures osas puudulik. Raportis leiti, et regulatiivse ja järelevalvesüsteemi killustatus mõjutab asjaomaste osaliste koostöö tulemuslikkust. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) võttis 5. detsembril 2019 vastu järeldused rahapesu ja terrorismi vastase võitluse strateegiliste prioriteetide kohta, kus kutsuti Komisjoni üles kõikides ülal kirjeldatud valdkondades uurima võimalusi, ja ka kontrollima, kas 12 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE ELi rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku parem rakendamine 13 FATFi standardite vastavad muudatused avaldati 2019 juunis: http://www.fatf- gafi.org/publications/virtualassets/documents/virtual-assets.html?hf=10&b=0&s=desc(fatf_releasedate) 5 olemasolev regulatsioon – või regulatsiooni puudumine – piirab kuidagi Euroopa Liidu pädevate asutuste omavahelist infovahetust ja koostööd. Nõukogu leidis, et kooskõlas Komisjoni eesmärkidega tuleb töötada välja liidu terviklik poliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, EL rolli rahvusvahelisel tasandil (FATFis) tuleks tugevdada ja liikmesriikide hindamisel arvestada EL-i supranatsionaalse staatusega. See tähendab, et kuigi FATF ja MONEYVAL14 hindavad riike individuaalselt, siis EL liikmesriigi staatusest tulenevaid erisusi tuleks rohkem arvesse võtta, samuti välistaks standardites vastava eriolukorra parem tunnustamine, et EL liikmesriike ei hinnataks samades küsimustes ja sama õiguskeskkonna korral erinevalt (näiteks seetõttu, et hindajad ei ole kas piisavalt kursis erinevate varasemate raportitega või ei pea neis tuvastatut järelduste tegemiseks piisavaks või asjakohaseks). Sisuliselt on nii Komisjoni juuli 2019 pakett, Parlamendi septembri 2019 resolutsioon kui ka ECOFINi detsembri 2019 järeldused sarnaselt sõnastatud ja kutsuvad üles EL rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku tugevdama ja efektiivsemaks muutma, Parlamendi ja ECOFINi järeldused seejuures tuginedes Komisjoni juulis 2019 avaldatud raportitele ja neis sisalduvale analüüsile. 7. mail 2020 avalikustas Komisjon teatisega tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks15(edaspidi ka EL Tegevuskava). EL Tegevuskavas kirjeldatakse, kuidas Komisjon kavatseb need eesmärgid saavutada, tuginedes kuuele sambale. Need kuus sammast on järgmised:  ELi õigusnormide tulemuslik kohaldamine. Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult ELi õigusnormide kohaldamist liikmesriikides, et tagada liikmesriikide õigusnormide vastavus kõige rangematele nõuetele. Samal ajal kutsutakse tegevuskavas Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) üles kasutama täielikult talle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks antud uusi volitusi.  Ühtsed ELi õigusnormid. Kuigi ELi praegused õigusnormid on ulatuslikud ja tulemuslikud, kalduvad liikmesriigid neid kohaldama väga erineval viisil. Õigusnormide erinev tõlgendamine tekitab meie õigussüsteemis lünki, mida kurjategijad võivad ära kasutada. Selle probleemiga võitlemiseks esitab komisjon 2021. aasta esimeses kvartalis uued ühtlustatumad õigusnormid.  ELi tasandi järelevalve. Praegu vastutab iga liikmesriik ise selle valdkonna ELi õigusnormide järelevalve eest, mistõttu järelevalves võivad tekkida lüngad. 2021. aasta esimeses kvartalis esitab komisjon ettepaneku ELi tasandi järelevalveasutuse loomiseks.  Liikmesriikide rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja tugimehhanism. Liikmesriikide rahapesu andmebüroodel on otsustav roll selliste tehingute ja tegevuse kindlakstegemisel, mis võivad olla seotud kuritegevusega. 2021. aasta esimeses kvartalis esitab komisjon ettepaneku luua ELi süsteem, mis toetaks nende asutuste tööd ja aitaks seda paremini koordineerida.  ELi kriminaalõiguse sätete täitmise tagamine ja teabevahetus. ELi õigusaktidel ja institutsioonilisel korraldusel põhinev õigusalane ja politseikoostöö on väga vajalik, et tagada nõuetekohane teabevahetus. Ka erasektor saab anda rahapesu ja terrorismi 14 MONEYVAL on üks FATFi üheksast piirkondlikust organisatsioonist, kuhu kuulub ka Eesti. 15 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7870-2020-INIT/et/pdf 6 rahastamise vastasesse võitlusesse oma panuse. Komisjonil on kavas esitada avaliku ja erasektori partnerluse rolli kohta suunised, et selgitada ja parandada andmete jagamist.  ELi üleilmne roll. EL osaleb aktiivselt rahapesuvastase töökonna tegevuses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse rahvusvaheliste standardite suunamises üleilmsel tasandil. Soovime kindlalt oma tööd hoogustada, et muutuda selles valdkonnas ühtseks üleilmseks jõuks. Eelkõige tuleb kohandada ELi lähenemisviisi kolmandatele riikidele, mis kujutavad endast ohtu meie ühtsele turule, sest nende rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korras on strateegilisi puudusi. Uus metoodika, mis täna koos tegevuskavaga avaldati, annab ELile selleks vajalikud vahendid. Kuna muudetud metoodikat veel ei kohaldata, avaldati täna ka ELi ajakohastatud loetelu puudustega kolmandatest riikidest, mis tagab parema kooskõla rahapesuvastase töökonna viimase loeteluga. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) võttis 5. novembril 2020 vastusena ÉL Tegevuskavale vastu uued järeldused16 rahapesu ja terrorismi vastase võitluse strateegiliste valikute kohta, need andsid Komisjonile suhteliselt konkreetsed suunised, kuidas edendada 2021 aasta alguses lubatud ettepanekuid, olulisemate punktidena ootasid liikmesriigid:  EL õiguse harmoneerimist (ühtne õigusraamistik);  EL tasandi järelevalvepädevuste regulatsiooni, mis vähemalt mingis osas oleks otsene järelevalve;  Rahapesu andmebüroode EL-ülese koostöö ja koordinatsiooni tõhustamist. Järgneva kaheksa kuuga töötas Komisjon välja õigusaktide eelnõude paketi, mis avaldati 20. juulil 2021. Esimene töögrupp Sloveenia eesistuja korraldusel toimus juba 22. juulil ning liikmesriigid avaldasid üldsõnalist toetust paketile ECOFINil 26. juulil 2021. 2. AMLR ehk otsekohalduv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määrus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ehk AMLR) ei too võrreldes kehtiva Eesti õigusega meie õiguskorda tegelikult väga suuri muutusi. Erinevate sätete ja kaasnevate muutuste ulatusest saab aimu all olevalt skeemilt, kus tumedam värv tähistab olulisemaid muutusi võrreldes kehtiva õigusega: Üldsätted. Eesmärk ja Sisekord ja Hoolsusmeetmed kohaldamisala protseduurireeglid Art 15-41 Art 1 - 5 Art 7-14 Tegelike kasusaajate Teatamiskohustus Andmekaitse ja andmete läbipaistvuse tagamine Art 50 -54 säilitamine Art 42-49 Art 55-57 Anonüümsete vahendite Lõppsätted Jõustumine ja kasutamisest tulenevate Art 60 - 65 rakendussätted riskide vähendamine Art 66 Art 58 - 59 16 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf 7 AMLR eelnõus ei piirduta üksnes kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva direktiivi sätete ülekandmisega määrusesse; selleks et saavutada suurem ühtlustamine ja lähenemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kohaldamisel kogu ELis, on tehtud järgmist: o et maandada uusi ja tekkivaid riske, laiendatakse kohustatud isikute loetelu, nii et see hõlmaks krüptovarateenuse osutajaid, aga ka muid sektoreid, nagu ühisrahastusplatvormid ja rändekorraldajad; o et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine liidu siseturul, selgitatakse ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuridega seotud nõudeid, sealhulgas kontsernide puhul, ning muudetakse detailsemaks kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed, kehtestades selgemad nõuded vastavalt kliendi riskitasemele; o kolmandate riikidega seotud nõuded vaadatakse läbi, et tagada tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamine nende riikide suhtes, kes on ohuks liidu finantssüsteemile; o riikliku taustaga isikuid käsitlevaid nõudeid täpsustatakse vähe, eelkõige seoses riikliku taustaga isiku määratlusega; o tegelike kasusaajatega seotud nõudeid ühtlustatakse, et tagada piisav läbipaistvus kogu liidus, ning kehtestatakse uued nõuded seoses esindajate ja välismaiste ettevõtjatega, et maandada riski, et kurjategijad varjuvad vahetasandite taha; o et anda selgemaid suuniseid kahtlastest tehingutest teatamiseks selgitatakse kahtlust tekitavaid ohumärke, kuid avalikustamisnõudeid ning eraisikute vahelist teabevahetust ei muudeta; o selleks et tagada täielik kooskõla ELi andmekaitse-eeskirjadega, kehtestatakse teatavate isikuandmete liikide töötlemise nõuded ja nähakse ette lühem isikuandmete säilitamise tähtaeg; o tugevdatakse esitajainstrumentide kuritarvitamise vähendamise meetmeid ja lisatakse säte, millega piiratakse sularaha kasutamist suurte tehingute puhul, arvestades, et praegusel lähenemisviisil, mis tugineb suurte sularahamaksete puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rakendamisel kaupadega kauplejatele, on tõestatult väike mõju. Vahetult kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kehtestamisega määruses, mis on üksikasjalikum kui praegune direktiiv (EL) 2015/849, moodustub nn „single rulebook“ ehk ühtne õigusraamistik, mis on ühtse järelevalve kohaldamise eelduseks. AMLR ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114, mis on sama õiguslik alus, mis kehtiva ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistiku puhul. Artikkel 114 on asjakohane, võttes arvesse märkimisväärset ohtu liidu siseturule, mida põhjustab rahapesu ja terrorismi rahastamine, ning majanduslikku kahju ja häireid ühtse turu toimimises ning maine kahjustamist piiriülesel tasandil, mida see võib tekitada. 2.1. Reguleerimisese ja kohaldamisala, sh kohustatud isikute loetelu Mõisted on hetkel reguleeritud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 1. peatükis, samast leiab ka riigisisese kohustatud isikute loetelu, mis üldjoontes vastab AMLD 5- le, kuid teatud ulatuses on lisatud Eesti siseriikliku riskihinnangu tulemusel täiendavaid kohustatud isikute liike. 8 Võrreldes kehtiva õigusega ei ole määruse kehtimisel enam kohustatud isikuteks:  kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;  piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;  pandimajapidajad;  mittetulundusühingud, kui neile tasutakse või nad tasuvad üle 5000 euro sularahas. Kuna üldine sularaha kasutamise piirang seatakse 10 000 euro juurde, siis selle tulemusel ei pea kauplejad – see tähendab kõik isikud, kes majandustegevuses pakuvad kaupu ja osutavad teenuseid ja võivad sellise sularahasummaga kokku puutuda – enam rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgimise pärast muretsema, puudub vajadus koolitada töötajaid, kehtestada sisemisi protseduurireegleid olukordadeks, kus selline sularahasumma tasutakse, ega määratleda, millistel juhtudel rahapesu kahtlusest teatada tuleks. Kehtiva RahaPTS kohaselt valvab kauplejate tegevuse RahaPTS-ga kooskõla üle järgi Rahapesu Andmebüroo (RAB). Siseriiklikus riskihinnangus17 on toodud kauplejatena kvalifitseeruvate subjektide arvu üldine hinnang. Üldjoontes leiti, et rahapesu ohutase on kauplejate sektoris arvestades erinevate ohtude realiseerimisega Eestis keskmine/madal ja terrorismi rahastamise vaatenurgast madal, kusjuures peamine ohu allikas oligi antud sektori sularaha kasutamine. Seega on mõju Eestile väga positiivne: esiteks maandatakse antud heterogeense ja erineva eneseregulatsiooni võimega sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tuntavalt. Teiseks väheneb sektori enda halduskoormus, kuivõrd antud riski maandamiseks enam täiendavalt meetmeid kauplejad võtma ei pea. Kolmandaks väheneb oluliselt riigi halduskoormus, kuna suure ja eripalgelise kauplejate sektori üle vajalikul määral järelevalve teostamine on väga kulukas. Piiriülese sularaha veo ja pandimajapidajate riskid on Eestile spetsiifilised, pandimajapidajate osas leiti siseriiklikus riskianalüüsis (NRA 2020), et antud sektori rahapesu risk on madal. Keskmise tehingu väärtus sektoris on madal ning ei pruugi alati ületada varavastase süüteokahtluse puhul isegi kriminaalmenetluse piirmäära. Samas leitigi, et seadusandjal tuleb tõsiselt kaaluda, kas on põhjendatud laiaulatusliku kohustuse panemine RahaPTS näol sektoris tegutsevatele turuosalistele lähtudes seaduse eesmärgist või tuleks sektor arvata kohustatud isikute ringist välja. Kuigi pandimajapidajate sektor on suhteliselt väike (113 teenusepakkujat), on nende kohustatud isikutena käsitlemine ilmselt ebavajalik18. Seega on ka antud sektori välja jäämine kohustatud isikute ringist positiivse mõjuga, seda nii sektori halduskoormust silmas pidades kui ka järelevalveasutuste koormuse ja riskipõhise lähenemise seisukohalt. Täiendavalt tuleb analüüsida, kas piirülese sularahaveo riskid ning mittetulundusühingute tegevuse riskid on sellised, mis põhjendaksid selliste teenusepakkujate säilitamist kohustatud isikutena, millise võimaluse annab liikmesriikidele AMLD 6. Hetkel on Rahandusministeeriumis ettevalmistamisel eelnõu, mis mõnevõrra muudab mittetulundusühingute kohustatud isikuks olemise regulatsiooni, kuivõrd siseriiklik 17 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/9._kauplejad.pdf?download=1 18 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/11.2._pandimajapidajad.pdf?down load=1 9 riskianalüüs leidis, et sularahakäitlus ei ole ainus riskile viitav asjaolu ning kohustatud isikuks kvalifitseerumise õiguslik alus peaks rohkem viitama terrorismi rahastamise ohule nimetatud sektoris, eriti seoses heategevus- ja usuühingute tegevuse seostega riskiriikide ja konfliktipiirkondadega19. Nagu eelmises alapunktis mainitud, lisanduvad kohustatud isikutena teatud krüptovarateenuse osutajad, ühisrahastusplatvormid ja rändeteenuste korraldajad. Krüptovara (või virtuaalvääringute) teenusepakkujate mõiste kooskõlla viimiseks FATF standardiga, on Eesti juba astunud ka riigisiseselt samme, vastava eelnõuga saab tutvuda siin. Ühisrahastusplatvormide hõlmamist kohustatud isikutena analüüsiti siseriiklikus riskihinnangus (NRA 2020), vastav peatükk on kättesaadav siin. 15.01.2021. a esitati esimesele kooskõlastusringile ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu ehk nn ÜMIVS eelnõu, mis tulevikus ühisrahastuse valdkonna õigusmaastikku oluliselt muudab. Nimetatud eelnõuga kehtestatakse muu hulgas normid, mis rakendavad määrust (EL) 2020/1503 ja normid, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2020/1504 ning kehtestatakse vastutus ja järelevalve viidatud EL õigusaktide kohaldamisalas olevate ühisrahastusteenuse osutajate üle. Rändekorraldajatena mõistetakse investeerimisrände korraldajaid, kellel on lubatud esindada kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad saada liikmesriigis elamise õigust, või pakkuda neile vahendusteenuseid vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, kinnisasjade ostmise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest. Rahandusministeeriumile teadaolevalt selliseid teenusepakkujaid Eestis hetkel ei litsentseerita, kuid selliste teenuste olemasolul on kindlasti tegemist kõrgendatud riskiga valdkonnaga, mille hõlmamine kohustatud isikutena on põhjendatud. Positsioon: toetada kohustatud isikute loetelu kehtestamist vastavalt ettepanekule. Selgitus: Eesti puhul on juba siseriikliku riskihinnangu alusel tehtud ettepanek arvata välja kohustatud isikute ringist pandimajapidajad. Ka kauplejad on käsitletud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski osas samas riskihinnangus, kusjuures peamine riski allikas ongi võimalus, et kasutatakse suuri sularahasummasid. Seetõttu on kohustatud isikute loetelu sobiv ja vastab ka Eesti huvidele. Sularaha piiriülese veo teenust pakkuvad isikud ning vajadusel mittetulundusühingud (või mõned riskantsemad mittetulundusühingute liigid) on võimalik lisada kohustatud isikuteks, kui nende suhtes on endiselt asjakohane kõrgem risk, kuid sellise võimaluse annab AMLD 6. 2.2.Kohustatud isikute rakendatav sisekord ja protseduurireeglid Antud regulatsioon ei ole erinev kehtivast, kuid siiski tuli konsulteerimise käigus ka nende sätete kohta mitmeid täpsustavaid küsimusi, mis viitab, et täpsemad sõnastused oleksid asjakohased. Eesti saab eelnõu menetlemise käigus vastavad täpsustusettepanekud teha. Nõue, et kohustatud isikutel oleks riskipõhise lähenemisviisi abil olemas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kindlakstegemise ja hindamise ning nende riskide maandamise põhimõtted, 19 Vt MTÜde peatükki: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/8._mtu- de_sektor.pdf?download=1 10 põhineb kehtivatel ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatel õigusaktidel, kuid annab veidi rohkem selgust. Kohustatud isikud peavad võtma oma juhtkonna tasandil kõik meetmed, et rakendada ettevõttesiseseid põhimõtteid, kontrollimeetmeid ja protseduure, sealhulgas nimetama ametisse spetsiaalse vastavuskontrolli juhi, ning tagama, et vastutavad töötajad on sobivalt koolitatud. Selgitatakse nõuet määrata töötajate seast vastavuskontrolli spetsialist ja täpsustatakse tema ülesandeid. Selgitatakse kontsernide suhtes kohaldatavaid nõudeid, mida täiendavad regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse miinimumnõudeid, selliste emaettevõtjate rolli, kes ise ei ole kohustatud isikud, ning tingimusi, mille alusel muud struktuurid, nagu võrgustikud ja partnerlused, peaksid kohaldama kontserniüleseid meetmeid. Kolmandates riikides tegutsevate filiaalidega kontsernide suhtes kohaldatavad nõuded säilitatakse. Positsioon: taotleme sõnastuste täpsustamist (õiguselukutsete spetsiifika parem väljatoomine). Selgitus: kuigi Artikkel 7 viitab üldprintsiibile, mille kohaselt on igasuguste sisekordade ja protseduurireeglite ning riskihinnangute koostamisel esmatähtis, et see vastaks kohustatud isiku suurusele ja majandustegevuse laadile, on täiendavat paindlikkust vaja ilmselt just selliste kohustatud isikute osas, kes ei tegutse juriidiliste isikute ja organisatoorses mõttes on pigem üksikisikust kohustatud isikud (peamiselt õiguselukutsete esindajad). 2.3.Hoolsusmeetmed Kuigi enamik kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid käsitlevaid sätteid on üle võetud kehtivatest ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatest õigusaktidest, on käesolevas ettepanekus esitatud mitmed selgitused ja täiendavad üksikasjad seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete põhieesmärk on saada klientide kohta piisavaid teadmisi, mis võimaldavad kohustatud isikutel teha kindlaks ärisuhetest või juhutehingutest tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning otsustada, milliseid asjakohaseid leevendusmeetmeid nad peavad kohaldama. Kehtestatakse täpsemad ja üksikasjalikumad sätted kliendi tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kohta. Selgitatakse määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud e-identimise vahendite kasutamise tingimusi. AMLA-l on õigus ja kohustus koostada regulatiivsed tehnilised standardid füüsiliste ja juriidiliste isikute tuvastamiseks kasutatavate standardsete andmekogumite kohta; need regulatiivsed tehnilised standardid hõlmavad konkreetseid lihtsustatud hoolsusmeetmeid, mida kohustatud isikud võivad rakendada juhul, kui riigiüleses riskihindamises, mille komisjon peab koostama, on kindlaks tehtud, et risk on väiksem. Täpsustatakse norme lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmete kohta. Positsioon: taotleda lihtsustatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisel (madala geograafilise riskiga piirkonna klient) võimalust asendada sünnikoht isikutunnistuselt leitava informatsiooniga. Piirmäärade ühetaoliseks rakendamiseks tuleks AMLA ettepanekul regulatiivse tehnilise standardina kehtestada ka täpsustused, millise perioodi jooksul või millistele tingimustele vastavad tehingut loetakse omavahel seotud olevat. Selgitus: sünnikoha küsimise osas on võimalik lihtsustatud meetmena koguda vähem informatsiooni, s.t sünnikoha andmete kogumine ei ole iga kord vajalik ja on võimalik asendada isikutunnistuselt leitava informatsiooniga. Peame oluliseks, et kogutavad andmed vastaksid proportsionaalsuse printsiibile, st et ei kogutaks rohkem andmeid kui eesmärgi täitmiseks vaja. 11 Ajaline piirmäär aitaks lihtsustada ja tagada ühetaolist lähenemist. RahaPTSis on selline ajaline piiritletus olemas, kuid see ei pea olema kõrgema õigusakti tasandil, vaid sobib ka regulatiivse tehnilise standardi alusel kehtestamiseks. 2.4 Kolmandate riikidega seotud poliitika Kolmandate riikidega seotud poliitikat ajakohastatakse. Komisjon kasutab kolmandate riikide kindlaksmääramisel kas asjaomase rahvusvahelise standardite kehtestaja (FATF) avalikustatud teavet või oma sõltumatut hinnangut. Sel viisil komisjoni kindlaksmääratud kolmandate riikide suhtes kohaldatakse kahte sorti tagajärgi, mis on proportsionaalsed riskiga, mida nad liidu finantssüsteemile kujutavad: 1) kolmandad riigid, kelle suhtes kohaldatakse kõiki tugevdatud hoolsusmeetmeid ja täiendavaid riigipõhiseid vastumeetmeid; ning 2) kolmandad riigid, kelle suhtes kohaldatakse riigipõhiseid tugevdatud hoolsusmeetmeid. Põhimõtteliselt määrab komisjon kindlaks kolmandad riigid, kelle suhtes FATF on esitanud üleskutse meetmete võtmiseks, suure riskiga kolmandate riikidena. Kuna nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõsised strateegilised puudused on püsivad, kohaldatakse nende suhtes kõiki tugevdatud hoolsusmeetmeid ning riigipõhiseid vastumeetmeid ohu proportsionaalseks leevendamiseks. Lisaks töötab AMLA välja suunised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, suundumuste ja meetodite kohta, millel ei ole riigipõhist mõõdet, vaid mis tulenevad pigem väljaspool liitu asuvatest geograafilistest piirkondadest, ning nõustavad vastavalt kohustatud isikuid seoses võimalusega rakendada meetmeid nende riskide maandamiseks. Kolmandate riikide suhtes kohaldatava läbivaadatud lähenemisviisi eesmärk on tagada liidu finantssüsteemile ja siseturu nõuetekohasele toimimisele avalduvate väliste ohtude tulemuslik maandamine, rakendades ELi tasandil ühtlustatud lähenemisviisi ning tagades, et nimekirja kandmisega kaasnevad tagajärjed määratletakse detailsemalt ja proportsionaalsemalt, lähtudes riskitundlikkusest. Positsioon: Toetame kolmandate riikide poliitikat vastavalt ettepanekule, mis arvestab rahvusvahelise standardiseadja FATFi tuvastatud puudujääkidega riikide nimekirju ja Euroopa Liidu Komisjoni erihinnangut kolmandate riikide poolt liidu finantssüsteemile kujutatavale ohule. Selgitus: Eestil puuduvad erihuvid kolmandate riikide poliitikaga seoses, peame oluliseks, et protseduur oleks läbipaistev ja arusaadav ning „must nimekiri“ vastaks minimaalselt FATFi nimekirjale. 2.5. Riikliku taustaga isikute regulatsioon Riikliku taustaga isikuid käsitlevad sätted põhinevad kehtivatel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatel õigusaktidel, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus koostada loetelud ülesannetest, mis annavad nende territooriumil riikliku taustaga isiku staatuse, ning kohustatud isikute kohustustel kohaldada riikliku taustaga isikute suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid riskipõhise lähenemisviisi alusel. Siin ei ole märkimisväärseid erisusi võrreldes kehtiva olukorraga, mistõttu on mõju marginaalne. Mõningad tehnilised täpsustused oleksid kohased, mida saab aga eelnõu tehniliste läbirääkimiste käigus täpsustada. 12 Positsioon: toetada riikliku taustaga isikute tuvastamist ühena kohustuslikust hoolsusmeetmest. Toetada riikliku taustaga isikute osas riskipõhist lähenemist suurendavaid ettepanekuid. Selgitus: ettepanekus on riikliku taustaga isikute meetmed toodud eraldi kohustuslike meetmetena lisaks kohustuslikele hoolsusmeetmetele. Leiame, et õigusselgust suurendaks, kui kõik kohustuslikud meetmed oleksid käsitletud sarnaselt ja samas kohas. Üldiselt leiame, et kõik riikliku taustaga isikud ei ole ühtemoodi riskantsed, ning seetõttu võiks riskipõhise lähenemisviisi sidusamaks rakendamiseks lubada riikliku taustaga isikute osas ka erinevaid lähenemisi. 2.6. Tuginemine teistele kohustatud isikutele ja tegevuse edasiandmine Toetudes kehtivatele õigusnormidele, selgitatakse ettepanekus vastavaid tingimusi, mille alusel saab tugineda kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele, mida on juba rakendanud teised kohustatud isikud, ja ülesannete edasiandmisele teistele ettevõtjatele või teenuseosutajatele. Ettepaneku kohaselt jääb mõlemal juhul lõplik vastutus õigusnormide järgimise eest kohustatud isikule, mis on täpselt sama, mis kehtivas õiguses. Kohaldada tuleb riskipõhist lähenemisviisi ning kõrge riskitasemega kolmandates riikides, nõuete täitmisega seotud puudustega riikides ja muudes liidu finantssüsteemi ohustavates riikides asuvatele teenuseosutajatele ei tohi tugineda ega neile tegevust edasi anda. Siin ei ole olulisi muudatusi, küll aga viitab turuosaliste tagasiside ja ettepanekud, et Eesti võiks antud küsimuses toetada detailsema regulatsiooni kehtestamist ja suuremat paindlikkust võtta kasutusele ja võimaldada erinevaid teenusepakkujaid ja teenusepakkumise viise. Positsioon: Tugevdada kohustatud isikute võimalusi andmete vahetamiseks. Saavutada tegevuste edasiandmise regulatsioonis maksimaalne paindlikkus, mida FATFi soovitused võimaldaksid. Selgitus: Eesti kehtivas õiguses on spetsiifilised infovahetuse võimalused kehtestatud RahaPTS § 16 näol, mis võimaldab kohustatud isikutel ka väljaspool tegevuste edasiandmise režiimi üksteisega andmeid jagada, vähendades seeläbi kliendilt korduvalt samade andmete küsimise olukordi. FATFi standardis on samuti tegevuste edasiandmise olukordi kirjeldatud. Samas võiks toetada uusi lahendusi ja suuremat spetsialiseerumist, mis võiks tegelikult tuua kaasa olukorra, kus hoolsusmeetmete rakendamine on senisest tõhusam, sest sellega tegelevad spetsialiseerunud teenusepakkujad ning väiksematel kohustatud isikutel oleks võimalik seeläbi saavutada kõrgem vastavustase, kui nad muidu võimelised oleksid oma ressurssidega saavutama. 2.7. Tegelikku kasusaajat käsitlev teave Tegelikku kasusaajat käsitleva teabega seotud ettepaneku sätted tuginevad kehtivate ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide sätetele, sealhulgas tegeliku kasusaaja mõistele ning nõudele, et kõik äriühingud ja muud juriidilised isikud peavad hankima ja säilitama piisavat, täpset ja ajakohast teavet tegelike kasusaajate kohta. Nähakse ette üksikasjalikumad eeskirjad äriühingute ja muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate tuvastamiseks ning kehtestatakse ühtlustatud lähenemisviis tegelike kasusaajate kindlakstegemiseks. Seoses lepingulise usaldushalduse ja sarnaste juriidiliste isikute või õiguslike üksustega nähakse ette sätted, millega tagatakse, et sarnastes olukordades tehakse põhimõtteühtselt kindlaks tegelikud kasusaajad kõigis liikmesriikides, sealhulgas antakse 13 komisjonile volitused võtta vastu rakendusakt. Ettepanek sisaldab avalikustamisnõudeid variaktsionäridele ja varijuhtidele ning sellega kehtestatakse kohustus registreerida liidus nende tegelik kasusaaja kolmandate riikide juriidilistele isikute puhul, kes kas alustavad ärisuhteid ELi kohustatud isikuga või omandavad liidus kinnisasju. Positsioon: Eesti toetab ettepanekus toodud lähenemist ja tegelike kasusaajate andmete kogumisel sarnaste standardite kehtestamist EL üleselt. Selgitus: Leiame, et tegeliku kasusaaja mõistete erisuste lubamine on tekitanud praktikas palju segadust, eriti takistades (finants) teenuste piiriüleseid osutajaid ja ka kasutajaid. Seetõttu on põhjendatud ja mõistlik antud mõisteaparaadi detailne harmoniseerimine. 2.8. Teatamiskohustus Rahapesu andmebüroodele (või iseregulatsiooni organile, kui liikmesriik seda ette näeb) kahtlastest tehingutest teatamist käsitlevad sätted põhinevad kehtivatel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatel ELi õigusaktidel. Sätestatakse selgemad tehingute tuvastamise eeskirjad. Selleks et hõlbustada kohustatud isikute aruandluskohustuste täitmist ning võimaldada rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse ja koostöö tulemuslikumat toimimist, töötab AMLA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks ühtne vorm kahtlastest tehingutest teatamiseks, mida kasutatakse ühtselt kogu ELis. Positsioon: täpsustada RAB volitused ja ühtlustada tehingute peatamise/nõusoleku andmise osas sõnastused AMLR-s ja AMLD6-s. Eesti ei eelista tehingu peatamise regulatsiooni tehingule nõusoleku andmise regulatsioonile, kuid sõnastusest peab olema üheselt selge, kummaga on tegemist. Selgitus: hetkel jääb mulje, et AMLR ja AMLD 6 ei vasta täpselt sõnastuslikult üksteisele, mistõttu jääb ebaselgeks, kas AMLRi rakendamiseks peavad liikmesriigid lisama mingeid täiendavaid õigusi RAB-dele. Kuulates KOM selgitusi antud küsimuses, siis tundus eesmärk olevat vastupidine. Seetõttu peab hoolikalt sõnastused üksteisele vastavaks viima ja viidata kas üksnes tehingute peatamise võimalusele või tehingu tegemiseks nõusoleku andmise režiimile. 2.9. Andmekaitse Selle ettepanekuga seotud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse ELi isikuandmete kaitse üldmäärust (määrus (EL) 2016/679). Ettepanekus selgitatakse tingimusi, mida kohaldatakse teatavate tundlikumat laadi isikuandmete töötlemise suhtes kohustatud isikute poolt. Kohustatud isikud peavad säilitama teatavaid isikuandmeid käsitlevaid andmeid viis aastat. Positsioon: Tugevdada kohustatud isikute võimalusi andmete vahetamiseks. Selgitus: on vajalik, et andmekaitse erisused antud valdkonnas oleksid täpselt sõnastatud ega tekitaks õiguslikku ebakindlust kohustatud isikute poolt omavahel andmete vahetamiseks ja töötlemiseks, kui selleks on põhjus ja vajadus. 2.10. Meetmed esitajainstrumentide kuritarvitamise ohu vähendamiseks 14 Ettepanek sisaldab sätet, millega keelatakse kaupade ja teenustega kauplejatel võtta ühe ostu puhul vastu üle 10 000 EUR suuruseid sularahamakseid, võimaldades samal ajal liikmesriikidel säilitada suurte sularahatehingute puhul madalamad piirmäärad. Seda ülemmäära ei kohaldata üksikisikute vaheliste eratehingute suhtes. Komisjon peab hindama kõnealuse künnise edasisest alandamisest saadavat kasu ja selle mõju kolme aasta jooksul alates kavandatava määruse kohaldamisest. Keelatud on pakkuda ja hoida anonüümseid krüpto-rahakotte. Börsil noteerimata äriühingutel on keelatud esitajaaktsiaid emiteerida ja nad peavad need aktsiad registreerima. Esitajaaktsiate ostutähtede väljaandmine on lubatud ainult vahendatud kujul. Võrreldes kehtiva õigusega on tegemist olulise mõjuga muudatusega. Siiani on Eesti olnud üks vähestest liikmesriikidest, kus sularahamaksetele mingeid piiranguid seatud pole. Sularahapiirangud liikmesriikides SE** LU IE FI EE DE CY AT HR CZ MT LV BG SK SI HU PL NL LT BE DK* ES RO PT IT* FR GR 0 5000 10000 15000 20000 * eelnõu või jõustub tulevikus ** oranžiga tähistatud riikides piirangud puuduvad Ungaris ja Poolas on piirangud vaid äriühingute omavahelistele maksetele kehtestatud. 15 Samas on teiste EL riikide kogemus piirangute kehtestamisel näidanud, et tegemist on tõhusa vahendiga riskide vähendamiseks. Erinevad piirmäärad erinevates liikmesriikides põhjustavad siiski survet kõrgema määra või piiranguteta liikmesriikide süsteemidele, kuivõrd kurjategijad eelistavad sularaha käidelda just sellistes riikides. Eestis kaotati esitaja-aktsiad sisuliselt 2001. aastal, samuti on kehtiva RahaPTS kohaselt selliste aktsiate käivet veelgi piiratud, kuivõrd esitaja-aktsiatega kliendid võivad sattuda ka Eesti kohustatud isikute klientideks. Seetõttu ei oma esitaja-aktsiate keelamine täiendavat olulist mõju. Samuti on ka kehtivas RahaPTS-s keeld pakkuda ja hoida anonüümseid kontosid. RahaPTS § 25 lõike 2 kohaselt on anonüümse konto, hoiuraamatu või hoiulaeka avamine keelatud ja keeldu rikkuv tehing on tühine. Sarnast keeldu ei ole kehtivas õiguses aga anonüümsete virtuaalvääringu rahakottide pakkujatele kehtestatud. Kuigi kliendi isikusamasuse tuvastamise nõuded ja hoolsusmeetmed toovad eelduslikult kaasa olukorra, kus faktiliselt sellise rahakoti teenusena klientidele pakkumine olekski keelatud, tähendab see hetkel rikkumist hoolsusmeetmete rakendamisel. AMLR jõustumisel oleks seega ka anonüümsed virtuaalvääringu rahakotid konkreetselt keelustatud. Arvestades virtuaalvääringu teenusepakkumisega kaasnevat suurt rahapesu ja ka terrorismi rahastamise riski, siis on selline keeld kooskõlas Eesti riikliku riskihinnangu ja seaduse eesmärkidega. Positsioon: toetame sularahamaksete piirmäära kehtestamist teenuste ja kaupade eest tasumisel, kuid erandolukordades peab olema võimalik sularahamaksepiirangute mittekehtimine. Selgitus: Vastavalt Eesti Panga esitatud arvamusele on sularahal on ühiskonnas eriline roll: see on hetkel ainus keskpanga raha vorm, mis on üldsusele kättesaadav. Samuti on sularaha oluline varulahendus olukordades, kus elektroonilised maksed ebaõnnestuvad (nt küberrünnakute, elektrikatkestuste või loodusõnnetuste tagajärjel) ning sellistes olukordades tuleks suuremas mahus sularahakasutust kindlasti lubada. Kui sularahamaksete piirmäära osas tehakse läbirääkimiste käigus ettepanekuid 10 000 eurost madalama piirmäära kehtestamiseks, siis muutub erandolukorras sularahakasutuse lubamine veelgi olulisemaks. Positsioon: krediidi- ja finantseerimisasutustele kehtivad võrdsed nõuded, mistõttu tuleks paketis läbivalt järgida võrdset käsitlust. Selgitus: krediidi- ja finantseerimisasutuste osas on paketis kohati selgusetuks jäävaid erisusi, näiteks sularahamaksete lubamise osa. Nimelt võivad 10 000 eurost suuremaid sularahasummasid käidelda vaid krediidiasutused. See piirang näib põhjendamatu, kuna ka finantseerimisasutused võivad sarnaselt osutada makse- või finantsteenuseid, ning nende kohaldavad hoolsusmeetmed, riskianalüüsi kohustused ei erine krediidiasutuste vastavatest kohustustest. Põhimõtteliselt on ka kehtivas RahaPTSis krediidi- ja finantseerimisasutused nii kohustuste kui õiguste osas sarnaselt käsitletud. Seega jääb selline erisus ebaselgeks ega vasta näiteks Eesti finantseerimisasutuste huvidele. 2.11. Lõppsätted 16 Kehtestatud on sätted, mille kohaselt komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda hakatakse kohaldama kolm aastat pärast selle jõustumist. Komisjon peab käesoleva määruse läbi vaatama ja seda hindama viie aasta jooksul alates selle kohaldamisest ning seejärel iga kolme aasta tagant. 3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 6. direktiiv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 ehk AMLD 6. Direktiiv on võrdlemisi sarnane kehtiva õigusega, kuivõrd samuti põhineb suuresti FATFi standardil. Võrdluse kehtiva õigusega annab järgmise skeem, kus tumedam värvitoon tähistab suhteliselt suuremaid muutusi võrreldes kehtiva RahaPTS-ga. AMLD 6 Üldsätted. Eesmärk ja Registrid Rahapesu andmebürood kohaldamisala Art 10 - 16 Art 17 -28 Art 1 - 9 Järelevalve ja sanktsioonid Koostöö Andmekaitse Art 29 - 44 Art 45 -52 Art 53 Lõppsätted Art 54- 60 3.1. Reguleerimisese ja kohaldamisala Enamik käesolevas direktiivi eelnõus kasutatavaid mõisteid on lahti seletatud AMLRs (kui mõisted on kasutuses mõlemas õigusaktis); mõned määruse seisukohast mittevajalikud mõisted on siiski lahti seletatud ka käesolevas direktiivi eelnõus. AMLD 6 eelnõu annab liikmesriikidele võimaluse laiendada lisatud määruse eelnõu nõudeid muudele, määruse kohaldamisalast välja jäävatele sektoritele; ent sellest tuleb komisjonile koos põhjendustega teada anda, pärast mida on komisjonil (pärast AMLAga konsulteerimist) kuus kuud aega võtta selle võimaluse kasutamise kavatsuse kohta vastu arvamus, kusjuures ta võib hoopis otsustada esitada ELi tasandi õigusakti ettepaneku. Kohaldamisalasse lisandunud sektorite jaoks, mille suhtes kohaldatakse juba riiklikke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusakte, aga mitte veel ELi omi, kehtestatakse üleminekusätted. Sektorite koondloetelu koos liikmesriikide esitatud kohustatud isikute laiendatud nimekirjaga avaldab komisjon igal aastal Euroopa Liidu Teatajas. AMLD 6 eelnõus on sätestatud ka konkreetsed regulatiivsed nõuded, mida liikmesriigid peavad teatavate sektorite puhul riiklikus õiguses rakendama. Täpsemalt peavad valuutavahetusasutused, tšekkide sularahaks vahetamise asutused ning usaldushalduse- ja äriühingute teenuste pakkujad olema kas tegevusloaga või registreeritud ning hasartmänguteenuste pakkujad peavad olema reguleeritud. Eesti kehtiva õiguse mõttes see erilisi muudatusi ei tähenda, kuivõrd ka hetkel on valuutavahetusasutused, äriühingute ja usaldushalduste teenuste pakkujad tegevusloastatud tegevusalad, sama ka hasartmängukorraldajatega. Tšekkide sularahaks vahetamise teenus 17 Eestis sisuliselt puudub, seda saavad pakkuda eraldiseisva finantsteenusena krediidiasutused (vt krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 7). AMLD 6 eelnõu kohaselt antakse selliste liikmesriikide järelevalve tegijatele, kus e-raha väljastajad ning makseteenuse ja krüptovarateenuse osutajad tegutsevad teenuste osutamise vabaduse põhimõtte alusel, võimalus määrata asjaomastes riikides kontaktpunktid; AMLA esitab regulatiivsete tehniliste standardite projekti, kus selgitab, millal seda tuleks teha. Käesolevas direktiivi eelnõus nähakse ette teatavate kohustatud isikute kõrgemale juhtkonnale praeguse raamistiku alusel kohaldatavad usaldusväärsusnõuded, mis täiendavad liidu muudes õigusaktides sätestatud sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, ning täpsustatakse, et teatavad nõuded kohalduvad ka asjaomaste kohustatud isikute tegelikele kasusaajatele. Muude kohustatud isikutega seoses kinnitatakse käesolevas eelnõus, et rahapesus, selle eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isikutel on keelatud juhtida kohustatud isikuid. Käesoleva direktiivi eelnõu kohaselt antakse riiklikele järelevalve tegijatele teatavate kohustatud isikute kõrgema juhtkonnaga seoses teatavad volitused, eriti rahapesus või terrorismi rahastamises süüdimõistmise juhtudeks. Võrreldes kehtiva õigusega on selline regulatsioon tervitatav, kuna toob kaasa selguse, kuidas täpsemalt käsitleda (finants)teenuste piiriüleseid pakkujaid. Kohustatud isikute usaldatavusnõuded on teatud ulatuses kehtestatud ka RahaPTS-ga. Hetkel on sellised nõuded enamasti korraldatud läbi loa-menetluse: näiteks on nii krediidi- ja finantseerimisasutuste, hasartmängukorraldajatele aga ka RahaPTS 8. ptk alusel tegevusloastatud tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele loa saamise eeltingimuseks hea mainega juhtorganite ja olulise osalusega omanike (aga ka tegelike kasusaajate) ringi nõue. Erandina sätestab RahaPTS § 75 1 täiendavalt, et 2 lõike 1 punktides 4, 41, 7 ja 8 nimetatud valdkondades on keelatud teenust osutada ettevõtjal, kellel või kelle juhatuse või nõukogu liikmel või tegelikul kasusaajal on kehtiv karistus majandusalase, varavastase, riigivastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest. Nimetatud punktides on isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki; isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus; vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad. Positsioon: toetada Komisjoni ettepaneku sõnastust esitatud kujul. Selgitus: AMLD-s paindlikkuse säilitamine võimaldab EL regulatsioonil olla paremini kooskõlas FATFi riskipõhise lähenemise põhimõttega. Samas on selge, et ühisturu tingimustes on ühes liikmesriigis realiseeruv risk väga suure tõenäosusega omane ka vähemalt mõnele teisele liikmesriigile, kusjuures mitte tingimata naaberriigile. Seega on äärmiselt oluline, et info kohustatud isikute ringi laiendamise vajadusest jõuaks keskselt EL KOMile, kes saab vajadusel otsustada EL üleste õigusettepanekute tegemise. 3.2.Riskihindamine Säilib praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sisalduv nõue, et komisjon peab ELi tasandil hindama regulaarselt rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske, aga hindamisintervall pikeneb neljale aastale. Hindamise aluseks võetakse AMLA-lt saadud arvamus ja sellega koos esitatakse liikmesriikidele soovitused tuvastatud riskide maandamiseks sobilike meetmete kohta. Samuti esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta tagant aruande meetmete kohta, mida on võetud hindamise tulemuste alusel. 18 Liikmesriigid jätkavad riiklike riskihindamiste tegemist, aga vähemalt iga nelja aasta tagant ning hindamise eesmärke ja meetodeid on veidi täiendatud. Ka peavad liikmesriigid koguma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta koondstatistikat ja edastama selle igal aastal komisjonile. Komisjon võib võtta vastu rakendusakti sellise statistika kogumise metoodika kohta. Positsioon: toetame riskihinnangute intervalli pikendamist vähemalt 4-le aastale. Selgitus: Olles läbi viinud juba kaks riikliku riskihinnangut- 2015 ja 2020, siis leiame kogemusest, et väikeses riigis ei pruugi paariaastase intervalliga tekkida piisavalt alusandmeid, mida nii detailse metoodikaga, mida tänapäeval riiklike riskihinnagute (aga ka SNRA) läbviimiseks kasutatakse, analüüsida. Seega on optimaalsem investeerida pigem suuremas osas reaalajas andmete kogumisele ja analüüsile, ning suuremaid ja iseloomult tagasivaatavaid analüüse võiks tõesti teha umbes iga 5 aasta tagant. Minimaalse intervallina võime nõustuda ka pakutud 4-aastase vahega. 3.3.Tegelike kasusaajate ja pangakontode registrid, kinnistusraamatud ja muud mehhanismid Säilib praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele pidada juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate registrit. Sellega kaasnevad sätted selliste registrite kättesaadavuse, sh üldsuse juurdepääsu, ja põhjendatud juhtudel võimalike kättesaadavus-erandite kohta. Säilib selliste registrite piiriülene omavaheline sidestatus tegelike kasusaajate registrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu. Käesolevas ettepanekus on järgmised uued sätted, mida praeguses raamistikus ei ole:  komisjoni rakendusakt registritele tegelike kasusaajate andmete esitamise vormingu kohta;  sätted juhtudeks, kui kaheldakse tegeliku kasusaaja andmete paikapidavuses või kui tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada;  lisasätted andmetes leitud lahknevuste puhuks;  registripidajate volitused;  nõue liikmesriikidele anda komisjonile teada, millistele pädevatele asutustele on antud registrite juurdepääs ja millist liiki kasutust lubati;  viieaastane minimaalne andmete registris hoidmise aeg. Võrreldes kehtiva õigusega on problemaatiline Eesti jaoks säte, mis puudutab tegelike kasusaajate registripidajate volitusi. Antud volituste suurendamine eeldaks, et Eesti ei saa jätkata senise süsteemiga, kus registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium ja volitatud töötlejad kohturegistriosakond ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Kellelgi nendest asutustest ei ole direktiivi eelnõus ettenähtud täiendavaid pädevusi võimalik anda, sest need ei lähe kokku nimetatud asutuste staatusega. Seega ei sobi Eestile pakutav lahendus. Sellise sõnastuse realiseerumisel, tuleb Eestil leida tegelike kasusaajate andmekogule uus registripidaja, kellele saaks omistada haldusjärelevalve pädevusi ja leida selleks vajalik ressurss. Selline muudatus samas tõenäoliselt ei too kaasa tingimata vajadust vahetada ka registri tehnilist volitatud töötlejat ehk RIK-i, kus on tehtud ja ka pooleli erinevad arendused äriregistri juures paikneva tegelike kasusaajate registri veelgi paremaks tegemiseks. Justiitsministeerium eelistaks lahendust, kus tegelike kasusaajate andmebaas eraldataks äriregistri juurest ja selle haldamise ülesanne antaks uuele registripidajale, kellel oleks kohe olemas ka vajalikud pädevused hakata hindama andmete õiguspärasust, menetlema esitatud lahknevusteateid, teostama järelevalvet ja määrata rikkujatele karistusi. Rahandusministeerium on seisukohal, et hetkel Eestis selline asutus puudub. 19 Säilib praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele luua ja kasutada selliseid mehhanisme, mis võimaldavad tuvastada pangakontode ja hoiulaegaste omanikud, nagu keskregister või keskne elektrooniline andmeotsingusüsteem. Liikmesriigid peavad komisjonile teada andma mitte ainult selliste mehhanismide omadustest, vaid ka kriteeriumidest, mille alusel otsustatakse, millist teavet sellistes registrites hoitakse. Ettepanekus on ka ette nähtud selliste mehhanismide piiriülene sidestamine: komisjon koostab rakendusaktid selliste mehhanismide ühtse (komisjoni loodava ja hallatava) juurdepääsupunkti kaudu ühendamise tehnilise spetsifikatsiooni ja korra kohta. Liikmesriigid peavad tagama, et riiklikes mehhanismides olev teave on ajakohane ja piiriülese ühenduse kaudu kättesaadav. Mehhanisme, sealhulgas muude riikide omi, mis on piiriüleselt ühendatud, peavad kasutada saama ka rahapesu andmebürood. Hetkel kasutab Eesti nimetatud registri funktsioonide ülevõtmismehhanismina e-aresti süsteemi, mis ei ole aga register, vaid elektrooniline andmeotsingusüsteem. Teadaolevalt ei ole võimalik kasutusel olevat e-aresti süsteemi piiriüleselt sidestada: selline funktsionaalsus ei ole antud süsteemi arendamisel sisse arvestatud. Samas on teada ka see, et RIK on e-aresti süsteemilt liikumas uuele Täitmisregistrile, kus lisanduvad täiendavad funktsionaalsused. Ka tulevane täitmisregister (mis hakkab asendama praegust e-aresti) ei arvesta hetkel rahvusvahelise andmevahetuse vajadustega, kuna ajal, kui täitmisregistri analüüsi koostati, oli kontode keskregistriga (Komisjoni keskse platvormiga) seonduv lahtine. Piiriülese sidestamise vajaduste ja nõuetega etteulatuvalt ei saa ka kuidagi arvestada, kuna puuduvad igasugused Komisjoni poolsed tehnilised kirjeldused loodava platvormi ja teenuste kohta. Täitmisregistri analüüsis on 6. rahapesu direktiivist tulenevate nõuetega arvestatud niivõrd, kui eAresti projektirühma liikmeteks olnud erinevad osapooled on seni vajadusena tõstatanud (sh RAM ja RAB). Antud sätte realiseerumisel kaasnevad seega aga samuti riigile täiendavad arendusvajadused ja kulud. Praeguses rahapesuvastases direktiivis sisalduv nõue liikmesriikidele võimaldada rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele juurdepääs riiklike kinnistusraamatute sisule jääb püsima ning määratakse kindlaks neile antava juurdepääsu miinimumulatus. Liikmesriigid peavad komisjonile teada andma, millistel pädevatel asutustel on lubatud selliseid registreid kasutada ja mil määral. Positsioon: mitte toetada tegelike kasusaajate registripidajale täiendavaid volitusi, kui pole selge, et sarnaseid volitusi ei võiks omada muu haldusasutus järelevalve tegemisel. Selgitus: kuna Eestil on registri vastutavad ja volitatud töötlejad asutused, kellele ei saa haldusjärelevalve funktsioone anda, eeskätt kuna meil on tegelike kasusaajate register tihedalt seotud äriregistriga, siis jääb arusaamatuks ja põhjendamatuks, miks säärased volitused on vajalikud või kas need peavad olema andmete kontrollimiseks just registripidajal, või võiks liikmesriikide erinevaid süsteeme arvestades leida paindlikuma regulatsiooni, kus mõni teine asutus võiks täiendavat järelevalvet registri andmete kontrollimiseks läbi viia. Justiitsministeerium on seisukohal, et järelevalvet registri üle peab tugevdama, aga seda järelevalvet ei saa teha kohtu registriosakond – see menetlus peab hakkama käima mõnes muus asutuses ning seetõttu on ka mõistlik kogu registri pidamine koos menetlusepädevustega sellesse asutusse üle viia. 20 Kui AMLD 6 sõnastus on kokku lepitud, tuleb Eestil otsustada, kuidas tegelike kasusaajate registriga on mõistlik jätkata ja milline asutus või asutused saaks tegelike kasusaajate andmekogu üle järelevalvet teha ja vajadusel seda pidama hakata. 3.4.Rahapesu andmebürood AMLD 6 tugineb praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sisalduvatele sätetele, mille kohaselt peavad liikmesriigid asutama riiklikul tasandil tegevuslikult sõltumatud rahapesu andmebürood, kes võtavad vastu ja analüüsivad kohustatud isikute esitatud teateid kahtlaste tehingute ja tegevuse kohta; olemasolevad sätted hõlmavad rahapesu andmebüroode vahelist koostööd ja teabevahetust ning selle tulemusena saadud teabe kasutamist ja edasijagamist. Uued rahapesu andmebüroodega seotud sätted hõlmavad:  rahapesu andmebüroode finantsanalüüsifunktsiooni ja nende tegevusliku sõltumatuse täpsustamist ning nende vahendeid ja julgeolekut;  miinimumloetelu teabeliikidest, mis peavad olema rahapesu andmebüroodele kättesaadavad;  rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelist teabevahetust (sh kohustust anda tagasisidet selle kohta, kuidas teavet kasutati);  rahapesu andmebüroode tehingupeatamise volituste täpsustamist (tehing tuleb peatada 48 tunni jooksul pärast kahtlase tehingu või tegevuse kohta teate saamist) ja laiendamist, et pangakonto kasutamise saaks põhjendatud juhtudel peatada. Sätestatakse täpsem teave rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse viiside kohta: teabevahetus peab toimuma FIU.Net-i kaudu ning teabevahetuse eranditest peavad liikmesriigid teavitama komisjoni. AMLA koostab rakenduslike tehniliste standardite projekti, millega ühtlustada teabevahetuse vormingud; samuti võtab amet vastu suunised kriteeriumide kohta, mille alusel teha kindlaks, kas mõni teade kahtlase tehingu või tegevuse kohta pakub huvi ka teiste liikmesriikide rahapesu andmebüroodele. Rahapesu andmebürood koostavad igal aastal tegevusaruande ja annavad kohustatud isikutele tagasisidet nende esitatud kahtlasi tehinguid või tegevust käsitlevate teadete kohta, samuti tagasisidet tolliasutustele teabe kohta, mida too on esitanud rahapesu andmebüroodele liitu füüsiliselt sisse toodava ja välja viidava sularaha koguste kohta. Veel üks uus säte selgitab rahapesu andmebüroode ühisanalüüside mõistet ja määrab kindlaks nende tegemise korra. Positsioon: toetame EL rahapesuvastase ameti rolli rahapesu andmebüroode koordineerimisel täpsemaks kirjutamist ning rahapesu andmebüroode koostöö ja koordineerija rolli selgemat sõnastamist. Selgitus: enamik olulisematest rahapesu ja ka terrorismi rahastamise kaasustest omab piiriülest mõõdet, mistõttu toetame suuremat sünergiat EL tasandil, mis täiendavalt sarnasemate rahapesu andmebüroode vahel aset leides omaks ka sisulist mõju rahapesu ja terrorismi kui peitkuritegude kiiremale avastamisele. Eesti avaldab toetust täiendavatele struktuursetele muudatustele AMLAs, mis võimaldaksid rahapesu andmebüroode tegevust tõhusamalt toetada ja neid rohkem kaasata. Positsioon: Toetame RABide töötajate kõrgema kvalifikatsiooni ja koolituse selgemat väljatoomist üldkehtivate nõuete seas. 21 Selgitus: Kuivõrd RABi roll ja iseseisvus hõlmavad ka töötajate valimist, siis peaks olema RABi töötajate kvalifikatsioon samuti reguleeritud, et veelgi rõhutada RAB töö spetsiifikast tulenevat erirolli ja selle rolliga kaasnevat kõrgendatud nõudmiseid asutuse töötajaskonnale. 3.5.Rahapesuvastane järelevalve AMLD 6 tugineb praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sisalduvatele sätetele, mille kohaselt peavad liikmesriigid asutama riiklikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijad, kes teevad järelevalvet kohustatud isikute üle; samuti sätestatakse ka selliste järelevalve tegijate ülesanded, volitused ning koostöö rahapesu andmebüroode ja kolmandates riikides tegutsevate järelevalve tegijatega. Uued sätted hõlmavad: järelevalve tegijate ülesannete ja volituste täpsustamist; nõuet, et riiklikud järelevalve tegijad peavad esitama kohustatud isikutele teavet; riskipõhise järelevalve täpsustamist (sh AMLA suunised riskipõhise lähenemisviisi omaduste kohta ning regulatiivsed tehnilised standardid kohustatud isikutele omase riski ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ning läbivaatamise sageduse jaoks). Täpsustatakse järelevalve tegijate pädevusi juhtudel, mil kohustatud isikud tegutsevad teenuste osutamise vabaduse alusel, ja kontserni järelevalve puhul; selleks koostab AMLA regulatiivsed tehnilised standardid, kus on täpsemalt kirjeldatud päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning nendevahelise koostöö viise. Mitmes liikmesriigis tegutsevate piiriüleste krediidi- või finantseerimisasutuste jaoks tuleb teatavate kriteeriumide täitmise korral luua rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegium; AMLA koostab regulatiivsed tehnilised standardid selliste järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimuste kohta. Kehtestatakse sätted koostöö kohta kolmandates riikides tegutsevate finantsjärelevalve tegijatega. Positsioon: toetame selgeid ja konkreetseid nõudeid järelevalve teostamisel. 3..6. Iseregulatsiooni-organid Praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikuga võrreldes on iseregulatsiooni organite kohta uus jagu. Kui liikmesriik annab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve teatavate kohustatud isikute puhul iseregulatsiooni organile, peab sellise organi üle tegema järelevalvet avaliku sektori asutus, et iseregulatsiooni organ täidaks oma ülesandeid võimalikult hästi. Sellisel järelevalveasutusel peavad olema piisavad volitused (sh teabe hankimise volitus) ning ta peab avaldama igal aastal aruande oma tegevuse ja tema järelevalve all tegutsevate iseregulatsiooni organite järelevalvetegevuse kohta. Antud osas on ettepanek aga täpsemalt põhjendamata, kas ja miks leitakse, et olemasolev regulatsioon, kus isereguleeriva organi üle teostatav järelevalve on selline, millega kindlustatakse sellise isereguleeriva organi ja eeskätt selle liikmete iseseisvus ja sõltumatus keskvalitsusest, on ebapiisav. Eestis on kaks isereguleerivat organit-järelevalvajat. Nende puhul on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete üle järelevalve (organi liikmete üle) jäetud nende organite vastutusele. Need on Notarite Koda ja Advokatuur. Mõlemad on erinevalt reguleeritud ja nende mõlema õiguselukutse puhul on sõltumatust riigist peetud oluliseks garandiks, advokaatide puhul ka Inimõiguste Kaitse Konventsiooni kaitseõiguse tagamise põhimõtte üheks oluliseks tunnuseks. Positsioon: Eesti ei toeta isereguleerivate organite üle riikliku järelevalve kehtestamist, kuivõrd see kahjustab isereguleerivate organite sõltumatust ja iseseisvust riigi keskvõimust. 22 Selgitus: Eesti ei toeta isereguleerivate organite üle riikliku järelevalve kehtestamist, kuivõrd see kahjustab isereguleerivate organite sõltumatust ja iseseisvust riigi keskvõimust. Pole selge, kas samu eesmärke (järelevalve tõhustamine) ei võiks saavutada mõne proportsionaalsema mehhanismiga- näiteks suurema koostöö ja koolituste pakkumisega. 3.7. Haldusmeetmed ja -karistused Karistussätted põhinevad praegusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikul, milles on liikmesriikidele pandud kohustus sätestada haldusmeetmed ja -karistused juhtudeks, kui kohustatud isik rikub raamistiku olulisimaid nõudeid raskelt korduvalt või süstemaatiliselt. Kehtestatakse rahaliste karistuste miinimum- ja maksimummäärad. Kui karistused on määratud, tuleb need avaldada. Lisaks tuleb kaitsta rikkumisest teatajaid ning tagada teabevahetus karistuste kohta. Uued sätted hõlmavad: haldusmeetmete (v.a karistused kergemate rikkumiste eest) täpsustamist ning nõuet liikmesriikidele teavitada komisjoni ja AMLAt halduskaristuste või -meetmete kohaldamise korrast. Kirjeldatakse täpsemalt, milliseid asjaolusid tuleb halduskaristuse või - meetme liigi ja suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. AMLA koostab regulatiivsed tehnilised standardid, kus on kirjas näitajad, mille alusel liigitada rikkumise raskusastmeid, ning kriteeriumid, mida tuleb halduskaristuse või -meetme suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Erinevalt kehtivast direktiivist ei võimalda eelnõu valida karistusliiki, vaid kehtestab, et halduskaristused tuleb igas riigis kehtestada, hoolimata kriminaalkaristuste olemasolust. Positsioon: toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse aga ka rikkuja isikuga. Selgitus: Justiitsministeerium on selgitanud, et Eesti on jätkuvalt hoidnud õigusaktide läbirääkimistel seda joont, kus leiame, et liikmesriikide õigusesse määrata ise karistused ei tohiks EL sekkuda, mis tähendab, et riigid peaksid saama valida, milliseid meetmeid – seal hulgas, millises õigusharus – kohaldada tuleb. Kui karistused peavad olema kõrgeimad võimalikest, siis on kohane, et liikmesriik saaks kohaldada kriminaalkaristusi. Hetkel kehtiv sõnastus välistab kriminaalkaristuste kohaldamise ja nõuab spetsiifiliselt halduskaristusi, milleks Eestil puudub vastav õigusraamistik. Selgusetuks jääb, miks kehtivas AMLD5 olev artikkel 58 lõikes 2 olev paindlikkus on välja jäetud: Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada halduskaristusi või -meetmeid käsitlevaid õigusnorme, kui asjaomastele õigusrikkumistele kohaldatakse siseriiklikus õiguses kriminaalkaristusi. Justiitsministeeriumi hinnangul on ettepaneku sõnastamisel jäetud tähelepanuta ka Euroopa Kohtu praktikast lahend C-374/87 Orkem v Commission ning olukorras, kus pakutud määrus rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise kohta ja AMLD VI (vt eriti artikkel 39 lg 3) eeldavad erinevate rahapesualaste minetuste eest sanktsioonide kohaldamist ka füüsilistele isikutele, võib dokumentide väljanõudmine füüsiliselt isikult viia enese süüstamiseni. Näiteks on ECN+ direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine) loobutud füüsilistele isikutele perioodilise karistusmakse kohaldamisest. Seega peaks karistuste kehtestamisel olema paremini arvestatud ka võimalusega, et neid võidakse määrata füüsilistele 23 isikutele. Eesti saab konkreetsed sõnastusettepanekud esitada eesistujale eelnõu läbirääkimiste raames, viitega analoogiale ECN+ direktiiviga ja soovile jätta kehtima AMLD 5 art 58 lõige 2. 3.8. Koostöö Järelevalve tegijate, rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste vahelise koostööd käsitlevad sätted tuginevad olemasolevale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikule, hõlmates liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd ning juhtusid, mil asutused peavad hoidma ametisaladust. Käesolevas ettepanekus on uued sätted, mis sisaldavad viiteid AMLA-le ja kohustust muudele organitele sellega koostööd teha. Olemasolevaid sätteid finantsasutuste üle usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijate hea koostöö tagamise kohta on täiendatud lisaspetsifikatsioonidega, ning lisatakse uued sätted koostöö kohta kriisilahendusasutustega ja krediidiasutuste järelevalve eest vastutavate asutustega maksekontode direktiivi ja teise makseteenuste direktiivi järgimiseks. Finantsjärelevalve tegijad ja rahapesu andmebürood annavad igal aastal AMLA- le aru koostööst nimetatud asutustega. Lisatud on audiitoritega seotud koostöö sätted ja AMLA koostab koostööd käsitlevad suunised. 3.9. Lõppsätted AMLD 6 ettepaneku (nagu praegusegi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku) kohasel isikuandmete töötlemisel tuleb järgida määrust (EL) 2016/679 või isikuandmete töötlemise korral liidu institutsioonides, organites ja asutustes määrust (EL) 2018/1725. Komisjoni abistab ( rakendusaktide koostamisel) ekspertidest koosnev komitee. Samuti on lisatud sätted FIU.Net-i haldamise üleandmise kohta komisjonilt AMLA-le. Muudetud direktiiv 2015/849 (praegune rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik) tunnistatakse kehtetuks. Kavandatav direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg on kaks aastat alates direktiivi jõustumisest. Komisjon peab käesoleva direktiivi esimest korda läbi vaatama ja seda hindama viie aasta jooksul alates selle kohaldumisest ning seejärel iga kolme aasta tagant. 4. AMLA määrus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise Euroopa ameti lühend on AMLA ehk Anti- Money-Laundering-Authority. Kuna tegemist on täiesti uue institutsiooniga on uued ka kõik AMLA määruses sisalduvad sätted. Asutamine ja õiguslik staatus Ülesanded ja pädevus; Otsene järelevalve valitud Art 1-4 jagunemine AMLA ja finantssektori kohustatud järelevalvajate süsteemi isikute üle vahel Art 12 -24 Art 5 -11 24 Kaudne järelevalve mitte- Rahapesu andmebüroode Asutuse struktuur ja valitud finantssektori koostöö- ja juhtimine kohustatud isikute ja mitte- koordinatsioonimehhanism Art 43 -61 finants-sektori kohustatud (CSM) isikute üle Art 30 -34 Art 25 -29 Rahastamine Töötajaskond ja koostöö Lõppsätted Art 62 - 69 Art 70 - 81 Art 82 - 88 AMLAle planeeritud roll on vägagi oluline ja keskne. Tulevikus hakkab AMLA olema peamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kujundaja, seega kujuneb AMLAst oluline kompetentsikeskus. Ka käesolev ettepanek tugineb ELi toimimise lepingu artiklile 114 ehk ELi praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusraamistikuga samale õiguslikule alusele. Artiklit 114 peetakse asjakohaseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide puhul, võttes ühelt poolt arvesse, et siseriiklike õigusaktide erinev areng võib häirida liidu siseturu nõuetekohast toimimist; teisest küljest võib rahapesu ja terrorismi rahastamine püüda ära kasutada kapitali vaba liikumist ja finantsteenuste osutamise vabadust, põhjustades nii majanduslikku kahju, häireid ühtse turu toimimises ja mainekahju liidu tasandil. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib liidu seadusandja ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel tegutsedes pidada vajalikuks luua liidu asutus, mis vastutab ühtlustamisprotsessi elluviimisele kaasaaitamise eest.20 Kõigi nende ülesannete koondamine uude ametisse on hädavajalik samm, et tagada uue asutuse nõuetekohane toimimine, kuna see teeb koostööd erinevate finantssektorisiseste ja -väliste sidusrühmadega ning koordineerib järelevalve ja finantsinfo töötlemise erifunktsioone. Pärast hoolikat analüüsi lükati tagasi võimalus anda uued ülesanded olemasolevatele asutustele (näiteks Euroopa Pangandusjärelevalvele) ja seda mitmel põhjusel. EBA juhtimismudeli iseärasuste tõttu on esinenud raskusi EBA teatavate praeguste volituste kasutamisel, eelkõige seoses nõuete täitmise tagamisega. EBA-l peaks olema kahest osast koosnev otsustusmudel – üks olemasolevate muude kui rahapesu tõkestamise ülesannete jaoks ja teine ainult rahapesu tõkestamisega seotud ülesannete jaoks. Lisaks oleks koostoime väga piiratud, kuna EBA-l ei ole kogemusi ettevõtjate otsese järelevalvega ja peaks koguma asjakohaseid eksperditeadmisi mitte ainult seoses finantssektori, vaid ka mittefinantssektoriga. See on kooskõlas ka avaliku konsultatsiooni järeldustega, millest nähtub, et Euroopa Pangandusjärelevalve saamist tulevaseks ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuseks toetatakse vähe. Kuigi kolmandik vastanutest ei avaldanud arvamust, toetas EBAd vaid 19% vastanutest. Arvestades rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi ülesannete uudsust ning asjaolu, et ühelgi olemasoleval liidu asutusel ei ole selliste ülesannete täitmiseks asjakohast õiguslikku volitust, oleks tõenäoliselt vaja uut rahapesu andmebüroode toetus- ja koordineerimismehhanismi eriasutust. Mõlema funktsiooni (järelevalve ja rahapesu andmebüroode koordineerimine) ühendamine uues ametis peaks tooma kaasa kulude kokkuhoiu võrreldes kahe asutusega ning võib eeldada 20 Kohtuasi C-217/04, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, EU:C:2006:279, punkt 44 ja kohtuasi C-270/12, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, EU:C:2014:18, punkt 104. 25 koostoimet. Ühe rahapesuvastase ameti olemasolu liidu tasandil, mis koondaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eri etapid ja elemendid ühe institutsiooni alla, näib olevat ainus poliitiline vastus üleskutsele töötada välja terviklik ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika. AMLA vajalikud inim- ja eelarveressursid on kindlaks määratud selle ülesannetega. Lisaks keskhaldus- ja juhtimisülesannetele jagunevad need kolme põhikategooriasse: i.teatavate valitud finantssektori kohustatud isikute otsene järelevalve; ii.kaudne järelevalve nii finantssektorisiseste kui ka -väliste kohustatud isikute üle järelevalve tegijate või iseregulatsiooni organite kaudu; ning iii.ELi rahapesu andmebüroode koostöö- ja koordineerimismehhanism. Täisvõimsusega töötamiseks on ette nähtud, et AMLAs töötab kõikides kategooriates kokku 250 töötajat. AMLA võtab üle ka kahe olemasoleva taristu haldamise: i. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise andmebaas, mida praegu haldab Euroopa Pangandusjärelevalve, ja ii. rahapesu andmebüroode turvaline sidevõrk FIU.net. Neid kahte taristut rahastatakse juba ELi eelarvest. Nende üldine mõju ELi eelarvele peaks seega muutuma ainult siis, kui töötatakse välja lisafunktsioone ja muid täiustusi. Täielikult toimiva AMLA aastased kogukulud on arvestuslikult 45,6 miljonit eurot, millest ligikaudu kolm neljandikku rahastatakse eeldatavasti kohustatud isikutelt võetavatest tasudest. AMLA asutatakse 2023. aasta alguses, otsene järelevalve algab 2026. aasta alguses ja seega on ametil täielikud ressursid 2025. aasta lõpuks; 2026. aasta on esimene aasta, mil AMLA-l on täielikud ressursid terveks kalendriaastaks. 4.1 AMLA ülesanded ja volitused (artiklid 5–44) AMLA ülesanded võib jagada viie valdkonna vahel. i. Seoses valitud kohustatud isikutega tagab AMLA kontserniülese vastavuse rahapesuvastases direktiivis/määruses ja muudes õiguslikult siduvates liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, millega kehtestatakse finantsasutustele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustused. Ta teeb järelevalvealaseid läbivaatamisi ja hindamisi üksikute ettevõtjate ja kontserni tasandil, osaleb kontserniüleses järelevalves ning töötab välja ja ajakohastab valitud kohustatud isikute riskide ja haavatavuse hindamise süsteemi. ii. Seoses finantsjärelevalve tegijatega teeb AMLA korrapäraseid läbivaatamisi tagamaks, et kõikidel finantsjärelevalve tegijatel oleksid oma ülesannete täitmiseks piisavad ressursid ja volitused. Ta hõlbustab kolleegiumide toimimist ning aitab kaasa järelevalvetavade ühtlustamisele ja kõrgete järelevalvestandardite edendamisele. Ta koordineerib personali ja teabe vahetamist liidu finantsjärelevalve tegijate vahel ning abistab järelevalve tegijaid. iii. Seoses finantssektorivälise järelevalve tegijate (sh asjaomasel juhul iseregulatsiooni organitega) koordineerib AMLA järelevalvestandardite ja - tavade vastastikuseid hindamisi ning nõuab, et finantssektorivälise järelevalve tegijad uuriksid kohustatud isikute suhtes kohaldatavate nõuete võimalikke rikkumisi ja kaaluksid selliste rikkumiste korral karistuste kehtestamist või parandusmeetmete võtmist. Ta korraldab korrapäraseid läbivaatamisi ja abistab 26 järelevalve tegijaid. Kui konkreetsete sektorite järelevalve on riiklikul tasandil delegeeritud iseregulatsiooni organitele, täidab AMLA esimeses lõigus sätestatud ülesandeid seoses avaliku sektori asutustega, kes teevad järelevalvet selliste iseregulatsiooni organite tegevuse üle. iv. Seoses liikmesriikide rahapesu andmebüroodega on AMLA-l oluline roll rahapesu andmebüroode ühisanalüüside tegemisel, st asjakohaste juhtumite tuvastamisel ja sobivate meetodite väljatöötamisel piiriüleste juhtumite ühiseks analüüsimiseks. Lisaks teeb ta rahapesu andmebüroodele kättesaadavaks IT- ja tehisintellektiteenused ning tööriistad turvaliseks teabevahetuseks, sealhulgas FIU.net-i majutamise kaudu. Ta edendab ekspertteadmisi kahtlaste tehingute avastamise, analüüsimise ja levitamise meetodite kohta, pakub rahapesu andmebüroodele erikoolitust ja abi ning koostab ja koordineerib ohuhinnanguid. v. AMLA üldised volitused, mis on seotud kõigi eespool nimetatud ülesannetega, hõlmavad õigust võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, kui see on ette nähtud kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktidega, ning laiaulatuslikku volitust võtta vastu suuniseid või soovitusi, mis on suunatud kohustatud isikutele, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijatele või rahapesu andmebüroodele. Otsese järelevalve raames on AMLA-l volitused võtta vastu siduvaid otsuseid, haldusmeetmeid ja rahalisi karistusi otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute suhtes. Kaudse järelevalve raames on AMLA-l seoses finants- ja finantssektoriväliste järelevalveasutustega muu hulgas volitus esitada taotlusi meetmete võtmiseks ja juhiseid seoses oma järelevalvevolituste kasutamisega. Positsioon: Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuse täpsustamist karistuste määramisel ja terrorismi rahastamise problemaatikaga tegelemiseks, seal hulgas soovime, et konkreetselt oleks reguleeritud ka koostöö liikmesriikide terrorismivastaste üksustega. Selgitus: artikkel 25 sätestab põhjendatult, et amet ei tohiks trahvi kohaldada, kui samade faktide eest on jõustunud juba kriminaalkaristus ja kuigi ne bis in idem põhimõtte kohaldumine on sätestatud ka AMLD-s, siis võiks täpsemalt sõnastada, kuidas toimub menetluste lõpetamiste koordineerimine olukorras, kus ameti menetlus ning riigisisene kriminaalmenetlus kulgevad samaaegselt. AMLA võimalikud määratavad karistused peavad järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks leiame, et sisuliseks terrorismi rahastamise alaseks koostööks on mõistlik sätestada, et AMLA teeb koostööd ka liikmesriikide terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega. 4.2.Otsene järelevalve valitud finantssektori kohustatud isikute üle (Artiklid 12–27) AMLA hakkab tegema järelevalvet piiratud arvu kõige riskantsemate piiriüleste finantssektori kohustatud isikute üle (edaspidi „valitud kohustatud isikud“). Lisaks on kehtestatud kord, mille kohaselt ta võtab eriolukorras riiklikelt järelevalveasutustelt üle finantssektori mis tahes kohustatud isiku järelevalve, kui on märke rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide rikkumistest, millega järelevalveasutus ei tegele tõhusalt ja piisavalt. Otsese järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate korrapärane valimine toimub iga kolme aasta järel objektiivsete kriteeriumide alusel. Et saada valitud, peavad ettevõtjad tegutsema minimaalses arvus liikmesriikides ning vähemalt teatavates liikmesriikides peab järelevalveasutus nad ühtlustatud riskihindamismetoodika alusel liigitama kõrgeimasse riskikategooriasse. 27 AMLA võib võtta üle järelevalve finantssektori üksiku kohustatud isiku üle, kui tal on olnud probleeme kohaldatavate nõuete täitmisega kohustatud isiku tasandil ning asjaomane järelevalveasutus ei ole võtnud piisavaid meetmeid nõuete rikkumise õigeaegseks kõrvaldamiseks. Ülevõtmine võib toimuda üksnes pärast menetlust, mis lõppeb ülevõtmist kinnitava komisjoni otsusega. Enne seda kohustaks AMLA järelevalveasutust võtma konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada tuvastatud puudused kohustatud isiku tasandil, liikmesriigi asutus jätaks selliseid meetmed ettenähtud aja jooksul võtmata ning AMLA pöörduks küsimusega komisjoni poole, paludes teha otsus järelevalvepädevuse üleandmise kohta. Otsese järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute järelevalvet teevad ühised järelevalvemeeskonnad, mida juhib AMLA, kuid kuhu on kaasatud riiklike järelevalveasutuste personal. Järelevalve hõlmab kohapealseid kontrollkäike. AMLA-l on õigus adresseerida sellistele valitud kohustatud isikutele siduvaid otsuseid ja määrata juriidilistele isikutele halduskaristusi kuni 10% ulatuses käibest või 10 miljoni euro ulatuses, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Positsioon: täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemiseks, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad. 4.3.Kaudne järelevalve valimata jäetud kohustatud isikute (artiklid 25–27) ja mittefinantssektori kohustatud isikute üle (artiklid 28–29) AMLA kaudne järelevalveroll on koordineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riiklikke järelevalveasutusi, sealhulgas teatavate liikmesriikide iseregulatsiooni organeid teatavate finantssektoriväliste kohustatud isikute puhul, ning teha nende üle järelevalvet. Vastastikused hindamised ja temaatilised läbivaatamised on olulised vahendid heade ja vähem heade tavade tuvastamiseks ning kõrgete järelevalvestandardite tagamiseks kogu liidus. AMLA-l on õigus esitada suuniseid käsitlevaid arvamusi ja soovitusi liikmesriikide järelevalve tegijatele ja iseregulatsiooni organitele. 4.4.Rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism (artiklid 33–37) AMLA-l on õigus võtta rakenduslike tehniliste standardite kaudu vastu siduvad vormid ja mudelid, mida kohustatud isikud peavad rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest ja kahtlasest tegevusest teatamisel kasutama, hõlbustades seega kiiremat ja tõhusamat koostööd ja teabevahetust rahapesu andmebüroode vahel. Ta edendab teatavate kahtlaste piiriüleste tehingute ja tegevuste ühisanalüüse ning osaleb nende korraldamises. Ta vaatab läbi selliste ühisanalüüside tegemise viisi, meetodid ja korra, et nende tulemuslikkust pidevalt parandada. Lisaks hakkab ta majutama ja haldama rahapesu andmebüroode vahelist turvalist sidevõrku FIU.net. Positsioon: toetame AMLA rolli rahapesu andmebüroode koordineerimisel täpsemaks kirjutamist ning AMLA selget rolli järelevalve ja rahapesu andmebüroode koostöömehhanismi ja koordineerijana. 4.5.AMLA korraldus ja juhtimine (artiklid 45–63) AMLA koosneb kahest kollegiaalsest juhtorganist, nimelt viiest täiskohaga sõltumatust liikmest ja ameti eesistujast koosnevast juhatusest ning liikmesriikide esindajatest koosnevast haldusnõukogust. Et tegeleda AMLA-le antud mitmesuguste ülesannetega, on haldusnõukogul 28 kaks alternatiivset koosseisu – järelevalvekoosseis, kuhu kuuluvad rahapesuvastase järelevalve eest vastutavate avaliku sektori asutuste juhid, ja bürookoosseis, kuhu kuuluvad liikmesriikide rahapesu andmebüroode juhid. Haldusnõukogu mõlemat koosseisu juhatab AMLA eesistuja. Haldusnõukogu võtab teemast sõltuvas asjakohases koosseisus vastu kõik õigusaktid ning regulatiivsete ja tehniliste rakendusstandardite, suuniste ja soovituste eelnõud. Haldusnõukogu võib järelevalvekoosseisus esitada oma arvamuse ka otsese järelevalve alla kuuluvaid valitud kohustatud isikuid käsitleva otsuse kohta, mille on koostanud ühine järelevalvemeeskond, enne, kui juhatus lõpliku otsuse vastu võtab. AMLA juhtorgan on juhatus. Juhatus teeb kõik otsused üksikute kohustatud isikute või üksikute järelevalveasutuste kohta, kui AMLA tegutseb valitud kohustatud isikute otsese järelevalve tegijana või valimata jäetud kohustatud isikute või finantssektoriväliste kohustatud isikute kaudse järelevalve tegijana, kellel on konkreetsed järelevalvevolitused oma järelevalveasutuste suhtes. Juhatus teeb otsuseid ka eelarveprojekti kohta ning muudes küsimustes, mis on seotud AMLA haldamise, tegevuse ja toimimisega. Nende konkreetsete otsustega seoses on komisjoni esindajal hääleõigus. AMLA-l on eesistuja ja tegevdirektor. Eesistuja esindab AMLAt ning vastutab haldusnõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest. Tegevdirektor tegeleb AMLA igapäevase juhtimisega ning temal lasub ametis haldusvastutus eelarve täitmise, ressursside, personali ja hangete eest. AMLA eesistuja ja tegevdirektor valitakse vastavate individuaalsete konkursside alusel. AMLA-l on vaidlustusnõukogu, kes tegeleb ameti otsese järelevalve all olevatele kohustatud isikutele adresseeritud siduvate otsuste vaietega; vaidlustusnõukogu otsused saab edasi kaevata Euroopa Liidu Kohtusse. Vaidlustusnõukogu koosneb hea reputatsiooniga isikutest, kelle ülesanne on arutada valitud kohustatud isikute halduskaebusi seoses siduvate otsustega, mille AMLA on neile adresseerinud. Vaidlustusnõukogu võib teha ettepaneku muuta juhatuse esialgset otsust, mille kohta on esitatud halduskaebus, või see asendada. Juhatus võtab arvesse vaidlustusnõukogu arvamust, kuid see ei ole talle siduv. Positsioon: AMLA järelevalve ei tohi muuta protseduure aeglasemaks ja keerulisemaks. Selgitus: Mõned tähtajad tunduvad olevat põhjendamatult pikad: näiteks Art 33 lõige 5, kus AMLA saab riiklike järelevalvete vahelise vaidluse lahendamisel oma arvamuse anda 1 kuu jooksu. Selline tähtaeg ei toeta järelevalvevaidluste tõhusat ja kiiret lahendamist, mis on kohustatud isiku jaoks tegevust pidurdav. Teeme ettepaneku, et AMLA arvamus võiks tulla 15 tööpäeva jooksul. 4.6.Finantssätted (artiklid 64–72) AMLA koostab eelarvepädevatele institutsioonidele vastuvõtmiseks aastaeelarve, mis peab olema tasakaalus. Ta võtab vastu sisemise finantsmääruse ja pettusevastased meetmed. Euroopa Kontrollikoda kommenteerib eelarveprojekti ja on pädev AMLAt auditeerima. Euroopa Parlament annab eelarve täitmisele heakskiidu, nagu ka teiste detsentraliseeritud asutuste puhul. AMLA tulu pärineb nii ELi eelarvest kui ka teatavatelt finantssektori valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt võetavatest tasudest. Valitud ja valimata jäetud kohustatud isikutelt võetavad tasud vastavad AMLA kantud kuludele, mis on seotud finantssektori kohustatud isikute otsese ja kaudse järelevalvega. Komisjoni delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks selliste kohustatud isikute alamhulk, kelle suhtes kohaldatakse tasusid, ja kehtestatakse kohustatud isiku kohta tasude arvutamise metoodika. 29 Positsioon: täpsustada AMLA pädevusi ja sisekontrollimeetmeid määruse tekstis. 4.7. Personalieeskirjad (artiklid 73–76) ja koostöö (artiklid 77–81) AMLA kohaldab personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, sealhulgas ametisaladuse hoidmise ning privileegide ja immuniteetide kohta. Andmekaitse- ja dokumentide kättesaadavuse eeskirjadega kehtestatakse kohustus teha tihedat koostööd Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga. AMLA peab tegema heas usus koostööd asjaomaste välisorganitega, sealhulgas ELi organitega (Europol, Euroopa järelevalveasutused, ühtne järelevalvemehhanism ja Euroopa Prokuratuur), muude asjaomaste riiklike pädevate asutustega, nagu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahendus- ja hoiuste tagamise skeemi asutused, ning vajaduse korral kolmandate riikide asutustega. 4.8. Lõppsätted (artiklid 82–93) Euroopa Pangandusjärelevalve pädevus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas kaotatakse ja antakse üle AMLA-le. AMLA asutatakse 2023. aasta alguses ja otsene järelevalve algab 2026. aasta alguses. Hindamine toimub hiljemalt 2029. aasta detsembriks. 5. Funds Transfer määruse uuendamine, et hõlmata virtuaalvääringutes tehtavad ülekanded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (FUTR määrus) on olemasoleva määruse muutmise ettepanek. Hetkel kehtib see tava-valuuta ülekandeteenustele, s.t kõigile makseteenuste pakkujatele EL-s. Järgnev skeem annab muudatustest ülevaate: määruse tekst on üldjoontes sama, kuid lisatakse krüptoteenusepakkujatega seonduvad mõned mõisted ning krüptoteneusepakkujate jätestused (artiklid 14-18). Eesmärk ja Makseteenusepakkujate Maksevahendajate Krüptoteenusepakkujate kohaldamisala kohustused kohustused kohustused Art 1 - 3 Art 4 - 9 Art 10 -13 Art 14 -18 Andmed, nende Sanktsioonid ja Erandid Lõppsätted kaitse ja andmete järelevalve Art 29 - 30 Art 31 -32 säilitamine Art 22 - 27 Art 19 - 21 5.1 Eesmärk ja kohaldamisala Ettepanekuga laiendatakse määruse 2015/847 kohaldamisala, et lisaks praegustele rahaülekandeid sisaldavatele sätetele sisaldaks see ka krüptovarateenuse osutajate tehtavaid krüptovaraülekandeid. Ettepaneku eesmärk on kajastada ELi õiguses muudatusi, mis tehti juunis 2019 rahapesuvastase töökonna soovituses 15 seoses uute tehnoloogiatega, et kaetud saaksid ka virtuaalvarad ja virtuaalvarateenuste osutajad ning eelkõige krüptovaraülekande 30 algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajate uued teavitamiskohustused (nn reisieeskiri ehk „travel rule“). FUTR määruse nõudeid kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes alati, kui nende tavavaluutas või krüptovaras tehtavad tehingud on seotud järgmisega: a) tavapärane elektrooniline ülekanne või b) krüptovaraülekanne krüptovarateenuse osutaja ja mõne teise kohustatud isiku vahel (nt kahe krüptovarateenuse osutaja vahel või krüptovarateenuse osutaja ja mõne teise kohustatud isiku, näiteks panga või muu finantsasutuse vahel). Arvestades krüptovaradega seotud tegevuse ja krüptovarateenuste osutajate toimingutega seonduvaid riske, kehtivad krüptovaraülekandeid sisaldavate tehingute puhul vastavalt rahapesuvastase töökonna soovitust 16 tõlgendavale märkusele kõigi krüptovaraülekannete suhtes samad nõuded kui piiriüleste (mitte riigisiseste) elektrooniliste ülekannete suhtes. 5.2.Krüptovarateenuse osutajate uute kohustuste olemus Algataja krüptovarateenuse osutaja peab tagama, et krüptovaraülekandega edastatakse algataja nimi, algataja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse, ning algataja aadress, ametliku isikut tõendava dokumendi number, kliendinumber või sünniaeg ja -koht; algataja krüptovarateenuse osutaja peab samuti tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja nimi ja saaja kontonumber, kui selline konto on olemas ja kui seda tehingu töötlemiseks kasutatakse. Saaja krüptovarateenuse osutaja peab sisse seadma tõhusa korra, mille abil tuvastada, kas algataja teave on edastatud krüptovaraülekandega ühel ajal või pärast seda. Samuti peab saaja krüptovarateenuse osutaja rakendama tulemuslikku korda, sealhulgas asjakohasel juhul nii tehingujärgset kui ka reaalajas toimuvat jälgimist, et teha kindlaks, kas algataja või saaja kohta nõutav teave puudub. Hetkel on Eestis samuti plaanis muuta RahaPTSi eesmärgiga tõhustada info kogumist ja edastamise sätteid just seoses virtuaalvääringute (ehk krüptovarade) ülekannetega21. Teisalt on eesistuja teinud ettepaneku täpsustada FUTR määruse teksti, et see arvestaks paremini krüptovara ülekannete erisustele ja FATFi standardile krüptovara ülekannete kohta. Kuna FUTR määruse lõpliku teksti osas puudub täpne tunnetus, siis on mõistlik, kui Eesti lähtub läbirääkimistel RahaPTS eelnõust, et saavutada võimalusel sarnane tulemus ka FUTR määruse tekstis. See välistaks meie turul tegutsevate virtuaalvääringu teenusepakkujate osas suhteliselt lühikese aja jooksul väga suuri muutuseid. Samas on muutused nagunii tulemas, kuna EL-s on läbirääkimistel ka MiCA22 määrus, mis jõustudes vormib virtuaalvääringute turgu tuntavalt, muutes need sarnasemaks finantsteenustele kehtestatud nõuetele. Positsioon: Toetame EL regulatsiooni kooskõlla viimist FATFi nõuetega virtuaalvääringu teenusepakkujatele ja leiame, et see tuleks teha võimalikult kiiresti. Nii MiCA kui FUTR määruse tekstid peavad olema kooskõlas, eelistatud oleks, kui mõisted oleksid defineeritud MiCA määruses ning see jõustuks koos FUTR määrusega. Toetame krüptovara ülekannete regulatsioonis suuremat täpsust ja arvestamist krüptoülekannete tehniliste eripäradega. Leiame, et KOM (AMLA) peaks olema ka volitus kehtestada RTS-na andmevahetusstandard, millega 21 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7ced625-7bc0-40e9-a21b-7bde98aba77a 22 Nn markets in cryptoassets regulation, viimane tekst kättesaadav siin: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0593 31 „travel rule’“i rakendavad teenusepakkujad saaksid minimaalselt EL siseselt andmevahetust korraldada. Selgitus: FATFi ja MONEYVALi hindamiste käigus saava EL riigid hetkel negatiivseid hinnanguid, kuna puudub selgus, kuidas FATFi nõudeid EL kontekstis tuleks rakendada. Muu hulgas on problemaatiline, et AMLD 5 mõisted virtuaalvääringute teenusepakkujate osas ei vasta FATFi mõistetele. Eestis on ettevalmistatud eelnõu, mis neid puudujääke adresseerib. Kuna antud teema põhjustab riikidele probleeme, siis võib olla mõistlik eraldada FUTR määrus ülejäänud AML paketist ja menetleda seda koos MiCA määrusega. Samas peab FUTR (ja võimalik, et ka MiCA) määruse eelnõus tegema tehnilisi täpsustusi, et krüptovara ülekannete erisused, eeskätt nn teabe edastamise osas, oleksid arvesse võetud. Kindel on aga ka see, et liikmesriikide endi kehtestatud nõuded ja standardid „travel rule“ rakendamiseks oleksid krüptovara teenusepakkujate tegevuse iseloomulikku piiriülsesust arvestades kohatud, mistõttu on vajalik kehtestada vähemalt EL-ülene või ka globaalne standard. 6. AML Paketi mõjud 6.1 Komisjoni mõjuhinnang Komisjon on valmistanud kogu paketile detailse mõjude analüüsi, mis on kättesaadav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52021SC0190. Järgnevalt on toodud lühike kokkuvõte Komisjoni mõjuanalüüsist. Komisjon nimetab praktiliste tagajärgedena algatusest mõjutatud sidusrühmade, peamiselt finants- ja mittefinantssektori ettevõtete (kohustatud isikud), riikliku ja Euroopa tasandi asutustele ning kodanikele. Algatuse eesmärk on saavutada samaaegselt järgmised eesmärgid: Eesmärk 1: tugevdada ELi rahapesuvastaseid eeskirju, suurendada nende selgust ja tagada kooskõla rahvusvaheliste standarditega. Eesmärk 2: Parandada rahapesuvastase järelevalve tõhusust ja ühetaolist kohaldamist. Eesmärk 3: Tõsta rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse taset. Ühtlustatud ja järjepidev ELi rahapesu ja terrorismivastase võitluse raamistik oleks kasulik nii finants- kui ka mittefinantssektorist pärit kohustatud isikutele. See kõrvaldaks ebaühtlase õigusraamistiku, millega seisavad silmitsi mitmes liikmesriigis tegutsevad ettevõtjad, ja hõlbustaks kauplemist kogu siseturul. See vähendaks ka õiguslikku ebakindlust ja halduskoormust (vähendades nõuete täitmise kulusid). Eelkõige võidaksid kohustatud üksuste hulgas tegutsevad piiriülesed VKEd, kuna nad ei suuda kanda tegutsemisega kaasnevaid suuri vastavuskulusid. Kõik kohustatud isikud ja asutused saaksid kasu ühtsest ja järjepidevast ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise raamistikust, kuna see välistaks regulatiivse arbitraaži võimalused. Rahapesuvastases direktiivis sisalduvate sisuliste nõuete ühtlustamine määruse abil võib mõnele piiriülesele eraõiguslikule isikule, eriti neile, kes tegutsevad seni madalamate nõuetega jurisdiktsioonides, kaasa tuua suuremad vastavuskulud. Need kulud oleksid siiski ühekordsed ja üsna piiratud; sisemistes protsessides ja menetlustes oleks vaja kohandusi, kuid eeldatakse, et see ei tekita vajadust märkimisväärsete investeeringute järele infrastruktuuri või kallistesse tehnoloogiatesse. Kõige enam mõjutaks see finantssektori kohustatud üksusi, kuna nad tegutsevad sageli piiriüleselt. Võrreldes Eestis kehtiva õigusega, ei ole planeeritavad 32 muudatused tegelikult halduskoormust suurendavad, kuna Eesti RahaPTS juba on kehtestanud nõuded ja kohustused nagunii vastavuses FATFi standardiga. Suurem ühtlustamine tooks kasu ka pädevatele asutustele, luues neile raamistiku rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirjade ühetaoliseks kohaldamiseks kogu ELis. Eeldatavasti ei mõjuta see ühtki pädevat asutust negatiivselt, st sunniks vastu võtma madalamaid standardeid kui praegu riiklikul tasandil kehtivad, kuna need eeskirjad võimaldaksid riiklikul tasandil riskipõhist lähenemist, jättes mõnede siseriiklike eeskirjade jaoks võimaluse minna õigustatud olukorras ka kaugemale. Pädevatel riiklikel asutustel oleks lihtsam teha piiriülest koostööd ja avastada piiriüleseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tehinguid. See tagaks ka sujuva koostöö EL-i tasandi järelevalveasutusega. Need muudatused tooksid esialgu kaasa täiendavaid kohanemiskulusid inim- ja rahaliste ressursside osas, kuid need oleksid ühekordsed ja kompenseeruksid kiiresti suurema suutlikkuse ja tõhususest tekkiva kasu kaudu. Tarbijaid/kodanikke ei tohiks need muutused negatiivselt mõjutada. Rahapesuvastase järelevalve (eesmärk 2) tõhususe ja ühetaolise kohaldamise arendamiseks on eelistatud võimalust teostada ELi tasandi järelevalveasutuse kaudu otsest järelevalvet valitud arvu üksuste üle ELi tasandil. Esialgu oleksid järelevalvesubjektid piiriülesed finantskontsernid. Samuti kannaksid nad nüüd ELi tasandi järelevalve lisakulusid, järelevalveasutusele makstavate tasude näol. Arvestades aga, et enamik neist üksustest oleksid suured ja piiriülesed, peaks tõhususe suurenemine need kulud üles kaaluma. ELi järelevalveasutuse loomine mõjutaks ka liikmesriikide pädevaid asutusi. Asjaomased riiklikud asutused jätkaksid järelevalvet üksuste üle, mille üle ELi järelevalveasutus otsest järelevalvet ei teosta. EL-i tasandi järelevalveasutus vähendaks teatud määral töökoormust, kuid ei asendaks riiklikke ametiasutusi, kuna enamik finantssektori kohustatud üksustest ja kõik mittefinantssektori kohustatud isikud jäävad riikliku järelevalve alla. Rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse taseme tõstmiseks (eesmärk 3) on eelistatud võimaluseks anda EL rahapesu andmebüroode platvormile volitused suuniste ja tehniliste standardite väljastamiseks ning koolituste ja ühisanalüüside korraldamiseks ning riskianalüüsideks. ELi rahapesu andmebüroode platvorm muutuks ELi rahapesu andmebüroode ametlikuks koordineerimis- ja tugimehhanismiks, millest saaks põhimõtteliselt osa kavandatavast ELi rahapesu andmebüroode järelevalveasutusest (näidatud eesmärgiga 2). Ameti rahapesu andmebüroo osakonna sekretariaadi töötajad tagaksid FIU.net tehnilise haldamise ning hõlbustaksid rahapesu andmebüroode koordineerimist ja tööd. FIU.neti hostimist teostab alates 2021. aasta oktoobrist ajutiselt Komisjon. Ühiste mallide ja metoodikate väljatöötamine mõjutaks positiivselt ka riiklikke rahapesu andmebüroosid. See hõlbustaks koostööd ja viiks aja jooksul piiriülese rahapesu/terrorismi rahastamise suurema avastamismäärani. See tõhususe suurenemine kaalub üles ajutised kulud, mis on seotud nende uute mallide väljatöötamise ja rakendamisega. 6.2. Olulisemad Eesti-sisesed võimalikud mõjud Kõige olulisema mõjuga on sularahamaksetele piirmäära kehtestamine. Kuna üldine sularaha kasutamise piirang seatakse 10 000 euro juurde, siis selle tulemusel ei pea kauplejad – see tähendab kõik isikud, kes majandustegevuses pakuvad kaupu ja osutavad teenuseid ja võivad sellise sularahasummaga kokku puutuda – enam rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 33 seaduse järgimise pärast muretsema, puudub vajadus koolitada töötajaid, kehtestada sisemisi protseduurireegleid olukordadeks, kus selline sularahasumma tasutakse, ega määratleda, millistel juhtudel rahapesu kahtlusest teatada tuleks. Kehtiva RahaPTS kohaselt valvab kauplejate tegevuse RahaPTS-ga kooskõla üle järgi Rahapesu Andmebüroo (RAB). Siseriiklikus riskihinnangus23 on toodud kauplejatena kvalifitseeruvate subjektide arvu üldine hinnang. Üldjoontes leiti, et rahapesu ohutase on kauplejate sektoris arvestades erinevate ohtude realiseerimisega Eestis keskmine/madal ja terrorismi rahastamise vaatenurgast madal, kusjuures peamine ohu allikas oligi antud sektori sularaha kasutamine. Seega on mõju Eestile väga positiivne: esiteks maandatakse antud heterogeense ja erineva eneseregulatsiooni võimega sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tuntavalt. Teiseks väheneb sektori enda halduskoormus, kuivõrd antud riski maandamiseks enam täiendavalt meetmeid kauplejad võtma ei pea. Kolmandaks väheneb oluliselt riigi halduskoormus, kuna suure ja eripalgelise kauplejate sektori üle vajalikul määral järelevalve teostamine on väga kulukas. Piirang ei puuduta füüsiliste isikute omavahelisi makseid, mistõttu mõjutab selline regulatsioon eeskätt kauplejaid, kes osutavad teenuseid või müüvad kaupu sularahaintensiivsetes valdkondades, peamiselt kõrge väärtusega tarbimisesemeid (autod, paadid, muud luksuskaubad) ning mõned teenusepakkujad (erameditsiinilised- või iluteenused). Väärismetallidega kauplejad jäävad sarnaselt Eesti kehtivale õigusele kohustatud isikuteks olenemata sularaha kasutamise faktist. Nagu eelpool kirjeldatud, on sularaha kasutuspiirang küll ühest küljest oluline piirang tegutsemisvabadusele, teisest küljest aga vähendab see tunduvalt nimetatud teenusepakkujate rahapesu riske (mis on ka siseriiklikus riskihinnangus tuvastatud) ja vähendab kauplejate halduskoormust, kaotades kohustatud isiku staatuse. Eesti isikute võimalusi piirab see praktikas samuti võrdlemisi vähe, kuna sularaha kuigi palju ei kasutata. Allpool olev joonis annab ülevaate 100 eurot ületavate maksete osakaalust müügikohtades: 23 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/9._kauplejad.pdf?download=1 34 Sinisega on tähistatud sularahamaksed, mis Eesti puhul on 12%. Üldiselt viitavad arengud tarbijate soovile kasutada sularaha just väiksemate maksete tegemiseks. Euroalal keskmisena tehakse 92% kuni 5 euro suurustest maksetest sularahas. Maksesumma suurenedes sularaha osakaal väheneb ning vaid kolmandik üle 100 euro suurustest maksetest tehakse sularahas ja kasutatakse pigem kaardimakset või maksekorraldusega maksmist. Eestis hoiab 46% inimestest mingisuguseid sääste (s.t mitte tarbimise eesmärgil kaasas kantavat sularaha) sularahas, kuid need säästud ei ole enamasti suurtes summades: alla 100eurone sularahavaru oli veerandil küsitlusele vastanutest24, pisut enam kui pooltel on varuks 100–1000 eurot ja kümnendikul vastanutest 1000–5000 eurot 25. Kohustatud isikute seast jääksid välja ka pandimajapidajad (kelle risk on ka NRA 2020 kohaselt väike) ja piiriülese sularahaveo teenuse pakkujad. Ka nende isikute puhul väheneb halduskoormus, mis seostub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete rakendamise kohustusega. Samuti jääksid välja kohustatud isikute seast mittetulundusühingud, kes Eestis on kohustatud isikuteks, kui nad saavad või annavad üle sularahasummasid 5000 eurot või rohkem. Kuna keskselt jääb üks sularaha riskantsusest kantud piirang, siis ka siin leiame, et ühise piirmäära rakendamine on eesmärgipärane ja kooskõlas ka Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidega. Kui pärast asjakohase riskihinnangu valmimist leiavad Eesti ametiasutused, et mittetulundusühingute tegevusega seonduvate riskide maandamiseks oleks neil siiski vaja mingitel tingimustel olla kohustatud isikuteks, siis on AMLD 6 kohaselt selleks võimalus, rakendades liikmesriigi meetmeid kooskõlastatult EL Komisjoniga. Kohustatud isikute otsesed kulud võivad jääda suuremas osas sarnaseks olemasoleva olukorraga, kuid konkreetsete hinnangute andmist takistab asjaolu, et AMLAl/Komisjonil on volitused kehtestada regulatiivseid tehnilisi standardeid mitmetes olulistes rakenduslikes punktides, mistõttu ei ole paljudel juhtudel võimalik hinnata, kas tehnilised nõuded on sellised, mille rakendamine nõuab olulisi kulutusi. Samas on AMLAl konsulteerimiskohustus, mis võimaldab ka enne standardite kehtestamist võimalikke mõjusid arvesse võtta. Pangakontode tsentraliseeritud registrite ja elektrooniliste päringusüsteemide ühendamine toob kaasa kulusid nii süsteemi loomise kui ka hoolduse osas. Komisjon käsitles oma 2019. aasta juuli aruandes pangakontode registrite sidumise kohta mitmeid näidisnäiteid olemasolevatest ELi süsteemidest ja nende loomisega seotud kuludest, et anda soovituslik arv võimalikest kuludest, mida pangakontode registrite sidumine kaasa toob. Enamiku vaadeldud näidete puhul kaeti erinevaid riiklikke andmebaase ühendava ELi komponendiga (ELi platvorm või keskne marsruutimiskomponent) seotud kulud ELi eelarvest, samas kui liikmesriigid kandsid oma riiklike süsteemide muutmisega seotud kulud. et muuta need koostalitlusvõimeliseks ELi keskse komponendiga. Komisjon on hinnanud, et süsteemiga otseühenduse loomise kulusid, võiks lähtuda kriminaaltuluüksuste ühendamise kuludest Europoli SIENA süsteemiga või äriregistrite vastastikuse sidumissüsteemi (BRIS) projektiga seotud kuludest. Nende ühenduste põhimaksumus on jäänud 5000–30 000 euro vahele asutuse kohta. Pangakontode registri ühendamise kulusid on võimalik minimeerida, kui vastava ühendamise vajadusega arvestada 24 Euroopa Keskpanga uuring toimus 2019. aasta märtsist detsembrini ning kokku küsitleti 41 155 inimest, sealhulgas Eestist 3023 inimest. 25 Sularahakasutus euroalal endiselt sage, pandeemia suurendas kontaktivabu makseid | Pressiteated | Eesti Pank 35 kohe Täitmisregistri arendustöödes26. Samas on uue süsteemi või süsteemide ühendamisel tekkiva rahvusvahelise andmevahetusega võimalik täiendav arendusvajadus ka päringutele vastavatele asutustele – see tähendab krediidiasutused ja makseasutused, kes väljastavad klientidele IBAN-koodiga kontosid või pakuvad hoiulaegaste teenust. Mõju ei pruugi olla vaid ühekordne arendamisvajadus, vaid andmevahetuse toimimise pidev tagamine võib suurendada ka IT püsikulusid, seda nii Täitsmisregistrit haldaval IT-asutusel kui ka sellega liitunud kohustatud isikutel. Viimastel aastatel on avalikkuses arutatud mitmeid juhtumeid, kus turuosalised ei ole nõuetekohaselt rahapesu tõkestamise reegleid rakendanud ja/või järelevalve tegijad ei ole võtnud piisavaid meetmeid nende rakendamisele sundimiseks. Euroopa otsese järelevalve loomine nende ettevõtjate üle, kellega kaasneb suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, kõrvaldab need lüngad, eelkõige piiriülese järelevalve puhul. Tuleb märkida, et need suure riskiga piiriülesed finantsettevõtjad, kes hakkavad olema ELi rahapesuvastase ameti otsese järelevalve all, ei pea enam tegelema mitme rahapesuvastase järelevalve tegijaga eri liikmesriikides, mis teeb rahapesuvastase järelevalve nende jaoks lihtsamaks. Ettepaneku kohaselt on sellisteks isikuteks: a) krediidiasutused, mis tegutsevad vähemalt seitsmes liikmesriigis, sealhulgas liikmesriigis, kus on nende püsiv tegevuskoht, ja liikmesriigid, kus nad tegutsevad tütarettevõtjate või filiaalide kaudu; b) muud finantseerimisasutused, mis tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis, sealhulgas liikmesriigis, kus on nende püsiv tegevuskoht; teises liikmesriigis, kus nad tegutsevad tütarettevõtja või filiaali kaudu, ja kõigis teistes liikmesriikides, kus nad tegutsevad teenuste otsese osutamise või esindavate agentide võrgustiku kaudu. AMLA otsese järelevalve alla kvalifitseerumiseks on lisaks piiriülese tegutsemise tingimusele olulisel kohal aga ka olemuslik risk, mis arvestab kliendi-, toodete, teenuste- tehingute-, edastuskanalite ja geograafiliste tegevuspiirkondade riske. Kui kliendiriski puhul vaadeldakse mitteresidendist klientide ja riikliku taustaga isikutest klientide arvu, siis ülejäänud aspektide puhul on määravaks teenuste/toodete/korrespondentsuhete mahud. Hetkel ei ole teada, kuidas mahu koefitsienti arvutama hakatakse, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas ja millised Eesti krediidi- või finantseerimisastused satuksid AMLA otsese järelevalve alla. 2021. a seisuga on suuremalt jaolt nii krediidiasutused kui finantseerimisasutused oma teenuste mahtude järgi keskendunud koduturule27. Asjaolu, et mitmes liikmesriigis korraga tegutsevatel teenusepakkujatel on üks järelevalveasutus, võib olla teatud tingimustel ka teenuste piiriülest pakkumist soodustavaks argumendiks, mistõttu võivad Eestis tegutsevad krediidi- ja finantseerimisasutused olla laienemisest mitmetesse liikmesriikidesse tulevikus rohkem huvitatud. 26 Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodav register, kus peetakse arvestust käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud maksekonto arestidest. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga „NAIS“ (projekt nr 2014-2020.12.03.21-0903) 27 Vt näiteks Finantsinspektsiooni turuülevaateid: https://www.fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est.pdf 36 Nii valitud kui valimata tingimustele vastavad krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid maksma järelevalvetasusid vastavalt AMLA määruse artiklike 65. Selle kohaselt moodustub järelevalvetasu erinevate koefitsientide arvestamisel: 1) aastane kogukäive; 2) riskiprofiili koefitsient; 3) krediidiasutuse tähtsus finantssüsteemile või majanduslikule stabiilsusele. Valimata tingimustele vastava finantseerimisasutuse järelevalvetasu arvestamisel läheb aastane kogukäive arvesse 1/5 ulatuses, mis tähendab, et valimis sees, kuid valimata jäänud teenusepakkujad maksavad järelevalvetasu vähem kui need, kes järelevalve alla valiti. 6.3.Riigi kulude ja tulude üldine hinnang Algatuse peamine eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise eeskirjade tõhustamine, järjepidev järelevalve kogu siseturul ja tõhus teabevahetus rahapesu andmebüroode vahel. See peaks vähendama ebaseaduslike rahaliste vahendite hulka, mida pestakse või kasutatakse terrorismi rahastamiseks, kas suurema avastamise või heidutuse kaudu. See omakorda mõjub positiivselt majanduskasvule ja riigi tuludele, mis seeläbi kasvavad. Riigi kuludest tuleb välja tuua kulud, mis tekivad järelevalveasutustele ja registrite ja süsteemide uuendamisega seonduvad kulud. Järelevalveasutuste kulud võivad suureneda, kuna lisanduvad mõned uued kohustatud isikute liigid, kelle üle järelevalvet tuleb rakendada, samuti täpsustuvad ja lisanduvad uued koostöövormid ja EL-tasandi koostöö, mis suurendab kulutusi seoses järelevalveasutuste piiriüleste koostöötegevustega kaasnevate kuludega. Nii Rahapesu Andmebürool kui Finantsinspektsioonil, kuid mingil määral ka isereguleerivatel organitel kaasnevad teatud kulud AMLA töös, ühisjärelevalvemeeskondades, hindamistes ja projektides osalemisega, sh näiteks RAB ja FI osalemine AMLA juhtorganite töös. Nimelt, et tegeleda AMLA-le antud mitmesuguste ülesannetega, on AMLA juhtorganil ehk haldusnõukogul kaks alternatiivset koosseisu – järelevalvekoosseis, kuhu kuuluvad rahapesuvastase järelevalve eest vastutavate avaliku sektori asutuste juhid, ja bürookoosseis, kuhu kuuluvad liikmesriikide rahapesu andmebüroode juhid. Hetkel ei ole võimalik täpsemalt prognoosida rahvusvahelise koostöö mahu suurenemisega seotud kulutusi. Riigi IT-süsteemide kulud seisnevad järgnevate andmekogude ja infosüsteemide arendusvajaduses: 1) RAB infosüsteemide võimalikud täiendavad kulud seoses arendustega, võimalike ühisanalüüside tehniliste vajadustega ja lisanduv norm, mille kohaselt: liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürood teevad käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks koostööd tipptasemel tehnoloogia kasutamisel vastavalt oma riiklikule õigusele. 2) Tegelike kasusaajate (BO) register (Artikkel 10 jj): 37 - täpsustunud andmed, mida tegelike kasusaajate kohta nõutakse (direktorite nõukogu otsused ja nende koosolekute protokollid, partnerluslepingud, usalduslepingud, volikirjad või muud lepingulised kokkulepped ja dokumendid); - komisjoni kehtestatud ühtne keskregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming; - Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidaja võtab lahknevuste kaotamiseks sobivad meetmed, sealhulgas keskregistris oleva teabe parandamine, kui ta suudab tegeliku kasusaaja andmed tuvastada ja veenduda nende paikapidavuses. - Äriühingute ja muude juriidiliste isikute puhul tagavad liikmesriigid, et tegelike kasusaajate keskregistri pidajale antakse volitused teha kontrolle, sealhulgas kohapealset uurimist juriidilise isiku ruumides või registrijärgses asukohas, millega selgitada välja ettevõtja praegune tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas keskregistrile esitatud andmed on täpsed, piisavad ja ajakohased. - Keskregistripidaja õigust selliseid andmeid kontrollida ei piirata, takistata ega välistata mitte mingil moel. 3) Pangakontode register, meil hetkel e-Arest ja tulevikus Täitmisregister (täpsemalt vt Artiklid 14 ja 15) - Tagatud peavad olema päringud isikuandmete ja kontonumbrite järgi (hetkel kontonumbri järgi päringuid teha ei saa); - automatiseeritud keskmehhanismid ühendatakse omavahel pangakontode registrite ühtse platvormi kaudu, mille töötab välja ja mida haldab komisjon (e-arest teadaolevalt sellist ühendamist ei võimalda; - Süsteemi turvalisuse tagamine. 4) Kinnistusraamat (täpsemalt Artikkel 16) - Pädevatele asutustele peab olema kättesaadav ka teave, mille alusel saab tuvastada ja analüüsida kinnisasjatehinguid, sealhulgas nende majanduslik väärtus ja neis osalenud füüsiliste või juriidiliste isikute andmed28, k.a olemasolu korral see, kas isik omab, müüb või omandab kinnisasja õigusliku üksuse nimel. Kuivõrd need kulud tekivad seoses AMLD 6 ülevõtmisega, tuleb konkreetsed tehnilised ja organisatoorsed lahendused, sh kulud asutuste eelarvetes määratleda, kui direktiivi lõplik sõnastus on selgunud, seal hulgas tuleb arvestada võimalike suurenevate püsikuludega, eriti seoses piiriüleste päringute vahendamise ja vastamisega seotud IT-kuludega. 28 Täiendavalt analüüsi vajab, kas Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaas või notarite kogutavad andmed võiksid osaliselt neid funktsionaalsusi juba pakkuda. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Kinnisvara-tehingute-andmebaas-p81.html 38 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja . november 2021 nr Päevakorrapunkti nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eelnõude kohta Eesti toetab Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi eesmärke ja paketi prioriteetsena käsitlemist. 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta: - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (Anti Money Laundering Regulation – AMLR); - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 (Anti Money Laundering Directive 6 – AMLD6); - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (Anti Money Laundering Authority – AMLA) ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010; - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (uuesti sõnastatud). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist 1.1 Toetame kohustatud isikute loetelu kehtestamist vastavalt ettepanekule, kus kohustatud isikuteks ei ole enam: a) kauplejad, kes käitlevad 10 000 eurost suuremaid sularahamakseid; b) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad; c) pandimajapidajad; d) mittetulundusühingud, kes käitlevad 5000 eurost suuremaid sularahamakseid. Toetame, et kohustatud isikuteks lisatakse: a) kõik krüptovarateenuse osutajad, b) ühisrahastusplatvormid ja c) investeerimisrände korraldajad. 1.2 Taotleme kohustatud isikute kohustuste täpsustamist õiguselukutsete puhul. Peame vajalikuks, et selgelt oleks aru saadav, et kohaldamisele kuuluvad vaid sellised organisatoorsed nõuded, mida õiguselukutse täitja saab rakendada. Väljapakutud sõnastuses sisekontrolliraamistik, mis nõuab riskipõhiste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride ning ülesannete selget jaotust ei ole rakendatav ühest isikust koosneva teenusepakkuja puhul ja selline erisus peaks määruses selgelt välja tulema. 1.3. Taotleme lihtsustatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisel (madala geograafilise riskiga piirkonna klient) võimalust asendada sünnikoha kohta kogutav info isikutunnistuselt leitava informatsiooniga. Tehingute piirmäärade ühetaoliseks rakendamiseks peame vajalikuks täpsustust, millise perioodi jooksul või millistele tingimustele vastavad tehingud loetakse omavahel seotud olevateks tehinguteks. 1.4. Toetame kolmandate riikide suhtes rakendatavaid meetmeid vastavalt ettepanekule, mis arvestab rahvusvahelise standardiseadja FATFi tuvastatud puudujääkidega riikide nimekirju ja Euroopa Liidu Komisjoni erihinnangut kolmandate riikide poolt liidu finantssüsteemile kujutatavale ohule. 1.5. Toetame riikliku taustaga isikute tuvastamist ühena kohustuslikust hoolsusmeetmest ning riikliku taustaga isikute suhtes riskipõhise lähenemise võimaldamist. 1.6. . Peame oluliseks, et eelnõu hõlbustaks ühes tehingus osalevate kohustatud isikute omavahelist andmevahetust ja looks selleks konkreetse õigusliku aluse. Olukordades, kus kohustatud isik on osa oma tegevustest üle andnud (nn „outsourcing“) mõnele teisele teenusepakkujale, tahame saavutada paindlikkuse, mis võimaldaks kohustatud isikutel kasutada spetsialiseerunud teenusepakkujaid kooskõlas rahvusvahelise standardiga. 1.7. Toetame tegelike kasusaajate kohta kogutavate andmekoosseisude ühtlustamist ELis. Toetame eelnõu ettepanekuid, mille kohaselt kogutakse tegelike kasusaajate kohta: a) ees- ja perekonnanimi, täielik sünnikoht ja -kuupäev, elukoha aadress, tegeliku kasusaaja elukohariik ja kodakondsus või kodakondsused, riiklik isikukood ja selle allikas, näiteks pass või riiklik isikut tõendav dokument, ning vajaduse korral maksukohustuslasena registreerimise number või muu samaväärne number, mille on isikule määranud tema alaline elukohariik; b)juriidilise isiku või õigusliku üksuse üle kontrolli teostamise viisi laad ja ulatus, kas osaluse kaudu või muul moel kontrollimise kaudu, samuti sel viisil kontrolli teostamise alguse kuupäev; c)teave selle juriidilise isiku või õigusliku üksuse kohta, mille tegelik kasusaaja füüsiline isik on ning kontrolli- ja omandistruktuuri kirjeldus. 1.8. Peame vajalikuks täpsustada rahapesu andmebüroode tegevust tehingute peatamise osas, et kahtlase tehingu peatamata jätmine rahapesu andmebüroo poolt ei kujuta endast tehinguks nõusoleku andmist, millele ekslikult AMLR-s viidatakse. Rahapesu andmebüroode tegevus kahtlase tehingu teate saamisel peab oleme üheselt mõistetavalt ja ühtemoodi reguleeritud nii AMLR-s ja AMLD6-s. 1.9. Toetame ettepanekus esitatud meetmeid anonüümsust võimaldavate vahenditena esitajainstrumentide kuritarvitamise ohu vähendamiseks, seal hulgas sularahamaksetele kuni 10 000 eurose piirmäära kehtestamist teenuste ja kaupade eest tasumisel, kuid erandolukordades (näiteks pikema-ajaline elektrikatkestus või süsteemide tehniline mittetoimimine) peab olema võimalik sularahamaksepiirangute mittekehtimine. Krediidi- ja finantseerimisasutustele kehtivad võrdsed nõuded, mistõttu tuleks paketis läbivalt järgida võrdset käsitlust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv mehhanismide kohta, mille liikmesriigid peaksid kehtestama, et hoida ära finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise jaoks, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 1.10. Toetame ettepaneku kohaldamisala, mille kohaselt on liikmesriigil rahapesuriskiga sektorite tuvastamisel võimalik nende suhtes rakendada riigisiseses õiguses ettenähtud rangemaid meetmeid, teavitades kavatsusest EL Komisjoni. 1.11. Toetame nii EL Komisjoni kui liikmesriigi riskihinnangute koostamise intervalli pikendamist vähemalt neljale aastale. 1.12. Ei toeta äriühingute ja muude juriidiliste isikute puhul tegelike kasusaajate keskregistri pidaja volitusi teha kontrolle, sealhulgas kohapealset uurimist juriidilise isiku ruumides või registrijärgses asukohas ega keskregistris oleva teabe ühepoolset parandamist registripidaja poolt. Peame vajalikuks, et neid kontrolle ja menetlusi saaks läbi viia ka mõni teine riigiasutus, kellel on selleks kohasemad volitused ja kogemused. 1.13. Toetame rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti rolli rahapesu andmebüroode koostöö koordineerimisel, kuid soovime ameti ühisanalüüside korraldamise võimalust ka strateegiliste analüüside puhul. 1.14. Toetame esitatud ettepanekuid järelevalve reguleerimiseks, kuid enesekorraldusõigusega elukutsete puhul leiame, et olemasolev järelevalve, mis on olemas nii õiguselukutsete pidajate kui nende kutseomavalitsuste suhtes, on piisav. 1.15. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra osas. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse aga ka rikkuja isikuga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010. 1.16. Toetame rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuste määratlemisel proportsionaalsuse põhimõttest lähtumist vastavalt ettepanekule. Toetame rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti tegevuse läbipaistvust ja ameti standardite, metodoloogiate ja juhendite sisu eelnevat läbirääkimist nii liikmesriikidega kui konsulteerimist avalikkusega. 1.17. Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti pädevuse täpsustamist karistuste määramisel ja terrorismi rahastamise problemaatikaga tegelemiseks, seal hulgas soovime, et konkreetselt oleks reguleeritud ka koostöö liikmesriikide terrorismivastaste üksustega. 1.18. Taotleme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti õiguste täpsustamist tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemisel, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad. 1.19. Leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti ja siseriikliku järelevalveasutuste koostööd puudutavad tähtajad peaksid olema piisavalt lühikesed, et tagada menetluse kiirus ja tõhusus. Teeme ettepaneku, et päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalvete arvamuste erisusel annab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet oma soovituse 15 tööpäeva jooksul, kuna ühe-kuune tähtaeg on põhjendamatult pikk. 1.20. Leiame, et täpsustada tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ameti sisekontrollimeetmete regulatsiooni, seal hulgas ette näha vastava struktuuriüksuse olemasolu, kuna see on hetkel määruse tekstist puudu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet (uuesti sõnastatud) 1.21. Toetame EL regulatsiooni kooskõlla viimist FATFi nõuetega virtuaalvääringu teenusepakkujatele ja leiame, et see tuleks teha võimalikult kiiresti. EL õiguseaktide eelnõude tekstid peavad olema omavahel kooskõlas, eelistatud oleks, kui mõisted oleksid defineeritud turgu reguleerivas üldmääruses (MiCA) ning need jõustuksid üheaegselt. 1.22. Toetame krüptovara ülekannete regulatsioonis suuremat täpsust ja arvestamist krüptoülekannete tehniliste eripäradega. Leiame, et Euroopa Komisjonil (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ametil) peaks olema ka volitus kehtestada regulatiivse tehnilise standardina andmevahetusstandard, mille abil maksetega kaasa liikuva info edastamist rakendavad teenusepakkujad saaksid minimaalselt EL-siseselt andmevahetust korraldada. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ning seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Arvamuse esitanud Arvamuse sisu või küsimus Sisend positsiooni asutus kujundamiseks või selgitus/vastus Justiitsministeerium Justiitsministeerium toetab Euroopa Komisjoni poolt esitatud paketti. Märgime, et suur osa Positsioon: toetame tõhusaid esitletud paketist puudutavad teiste ministeeriumite, sealhulgas Rahandusministeeriumi karistusi, kuid võimalikult suures vastutusala ning selles osas on vajalik nende poolt seisukohtade kujundamine. ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi Soovime täiendavalt teha ka omapoolsed märkused Justiitsministeeriumi vastutusala ja määra osas. puudutavate teemade osas. Eelnõudes käsitletakse läbivalt halduskaristuste teemat. Soovime selle kohta märkida järgmist. Justiitsministeerium möönab mõjusate sanktsioonide (sealhulgas karistusliku iseloomuga rahaliste sanktsioonide) vajalikkust rahapesuvastases võitluses. Samas peab sanktsioonisüsteemide osas liikmesriikidel säilima ulatuslik kaalutlusõigus. Väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklis 83 sätestatud alust ei tohiks õigusaktid teha kohustuslikke ettekirjutusi sanktsiooni tüübi (näiteks on algatustes kasutatud läbivalt mõistet administrative, mille puhul jääb ebaselgeks riigi kaalutlusõigus selles osas, millises õigusharus sanktsioon ette näha) ega liigi kohta ning jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse, et leida enda sanktsioonisüsteemi sobituv lahendus. Samuti sätestab uus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse direktiiv, millega asendatakse kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlev direktiivi (EL) 2015/849 (AMLD VI) artikli 39 lg 2: „Without prejudice to the right of Member States to provide for and impose criminal sanctions, Member States shall lay down rules on administrative sanctions“. Sellest jääb ebaselgeks, miks direktiiv neid kahte lähenemist tingimata vastandab, samuti kuidas neid eristatakse? Mitmed ELTL art 114 alusel vastu võetud õigusaktid seevastu ütlevad sõnaselgelt, et liikmesriik võib valida nii criminal Teie 30.07.2021 nr 6.5.1/21-0946/-2T Meie 11.11.2021 nr 7-1/4915 kui ka administrative sanktsiooni vahel (kusjuures kumbagi ei ole EL õiguses sisuliselt defineeritud). Kusjuures sama teed on mindud ka pakutud rahaülekannete määruse artikli 22 lõikes 1. See lähenemine võiks olla ühetaolisem. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Ulatuslik „haldus“karistuste harmoneerimine väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab üldse küsimuse alla, mis on ELTL art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte. Uue EL ameti puhul nähakse määruse eelnõus ette, et teatud menetlustoiminguid (näiteks Selgitus: nõustume, et vastavad kohapealne läbivaatus jms) toimetatakse koos pädeva riikliku järelevalveasutusega ning menetlustoimingud peavad Eesti vastavalt riigisisesele õigusele. Kuigi tegemist on otsekohalduva määrusega, tuleb sel juhul õiguse kontekstis saama eraldi siiski mõelda, millise menetlusega oleks Eesti õiguse kontekstis tegemist (kas riiklik regulatsiooni. järelevalvemenetlus või süüteomenetlus) ning vastavalt ehk riigisisest õigust muuta. Täiendavalt sooviksime juhtida tähelepanu uue AMLD VI füüsiliste isikute Positsioon: toetame tõhusaid sanktsioonimäärade võimalikule vastuolule EL põhiõiguste harta artikkel 49 lõikega 1. Kuigi karistusi, kuid võimalikult suures määruses EL ameti loomiseks on sätestatud põhjalik süsteem sanktsioonide arvutamiseks, ulatuses liikmesriikidele nõuab AMLD VI, et sõltuvalt kohustatud isiku tüübist, oleks võimalik rikkumise toime pannud pädevuse jätmist karistuste liigi füüsilisele isikule (või juhtkonna liikmele) võimalik kohaldada rahalist sanktsiooni suuruses ja määra osas. vähemalt 1 000 000 eurot (vt AMLD VI artikkel 39 lg 3 koosmõjus artikkel 40 lg 2) või 5 000 000 eurot (vt AMLD VI artikkel 39 lg 3 koosmõjus artikkel 40 lg 3 p (b)). Kuigi mõistetavalt (ja Selgitus: AMLA koostab kooskõlas AMLD VI artikli 39 lõikega 5), võib konkreetse trahvi määramisel võtta arvesse regulatiivsed tehnilised erinevaid asjaolusid, siis on selline regulatsioon ilmselt vastuolus harta artikkel 49 lõikest 1 standardid, kus on kirjas näitajad, tuleneva karistusõiguse määratletuse põhimõttega, mille kohaselt peaks isikule olema mille alusel liigitada rikkumise ettenähtav nii see, milline käitumine on karistatav kui ka selle eest järgneda võiv sanktsioon. raskusastmeid, ning kriteeriumid, Määruse ülevõtmise järel järgneks füüsilisele isikule mõne rikkumise eest sanktsioon „kuni mida tuleb halduskaristuse või - 5 000 000 eurot“. Sellisel juhul on isikul täiesti võimatu prognoosida isegi ligilähedaselt, meetme suuruse üle millises suuruses sanktsioon tema teole järgneda võib (nt kas 1000 eurot, 10 000 eurot, 500 otsustamisel arvesse võtta. 000 eurot või miljonitesse eurodesse ulatuv sanktsioon). Paraku ei paista direktiivi tekst Karistusseadustiku kohaselt andvat ka paindlikkust sanktsioonimäärasid selgelt diferentseerida. Vähemasti on Euroopa arvestatakse karistuse mõistmisel Komisjoni senine praktika rikkumismenetluse algatamisel selline, et direktiivide korral kohtu poolt või määramisel nõutakse sisuliselt sõna-sõnalist ülevõtmist. Direktiiv peaks liikmesriigile andma kohtuvälise menetleja poolt paindlikkuse vähemasti füüsilise isiku sanktsioonide sätestamiseks viisil, mis tagaks kergendavaid ja raskendavaid liikmesriigile võimaluse sätestada sanktsioonimäär kooskõlas määratletuspõhimõttega. asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavad ja raskendavad asjaolud on karistusseadustikus loetletud. Kuna nii karistusmäärad kui karistuse määramise põhimõtted on täna ja tulevikus õigusaktides kirjas, siis me ei nõustu, et määratletuspõhimõtte sisustamisel tuleks või saaks rohkem tähelepanu pöörata määradele. Eelduslikult saab süüteo toimepanija arvestada nii määrasid kui ka karistuse määramise põhimõtteid, s.h kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on nimetatud. Meie hinnangul ei ole raskemate rikkumiste korral kõrgemate karistuste määramise võimaldamine seega vastuolus määratletuspõhimõttega, kuivõrd süüteo toimepanemist kaaluv isik võib ette näha, et karistuse lõplik suurus sõltub nii tema isikust kui teo konkreetsetest asjaoludest. Vastupidi, majanduskuritegude toimepanemise peamine motiiv on rahalise kasu võimalus, mistõttu on vajalik, et võimalik määratav karistus omaks mingisugust heidutavat toimet. Finantssektoris toimepandava kuriteo eest saadav potentsiaalne rahaline kasu on tihti oluliselt suurem kui teistes valdkondades, mistõttu on ka preventiivses mõttes äärmiselt oluline, et võimalik määratav karistus oleks heidutava iseloomuga. Liiga madalad maksimaalsed karistusmäärad omavad seetõttu vastupidist mõju- isik võib valida süüteo toimepanemiseks jurisdiktsiooni, kus võimalik maksimaalne karistus on osa „kuriteo toimepanemise kuludest“, mis võimalikust kuriteo toimepanemise kasust lihtsalt maha arvatakse. Seetõttu me ei nõustu, et karistusmäärade tõstmise piiratud negatiivne mõju määratletuspõhimõttele kaaluks üles vajaduse võimaldada määrata kohaseid karistusi. Olulisem on järgida põhimõtet, et kuritegevus ei tohi end majanduslikus mõttes ära tasuda. Määruse EL ameti loomise kohta artikkel 25 sätestab põhjendatult, et amet ei tohiks trahvi Selgitus: Küsisime selle teema kohaldada, kui samade faktide eest on jõustunud juba kriminaalkaristus. Samas ei arvesta kohta KOMilt koosolekul ja KOM määrus sellega, et ne bis in idem põhimõte kohaldub ka siis, kui varasemalt on isikut kinnitas ne bis in idem põhimõtte karistatud halduskaristusega. Samas ei reguleeri määrus seda, kuidas toimub menetluste kohaldumist ka halduskaristuste lõpetamiste koordineerimine olukorras, kus ameti menetlus ning riigisisene kontekstis ja sellele viitab ka kriminaalmenetlus kulgevad samaaegselt. AMLD 6 põhjenduspunkt nr 71, mille kohaselt: Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid tagama, et halduskaristuste ja -meetmete määramisel ning kriminaalkaristuste mõistmisel vastavalt riiklikule õigusele ei rikutaks topeltkaristamise keelu (ne bis in idem) põhimõtet. Positsioon: taotleme tehnilisi täpsustusi. Määruse EL ameti loomise kohta artikkel 21 lg 3 sätestab uue loodava rahapesuvastase Positsioon: toetame, et järelevalveasutuse poolt kohaldatavate sanktsioonide määrad ning sätestab ühtlasi ka karistused peavad olema kohustuslikud alammäärad. Euroopa Liidu sanktsiooniõiguses (siia alla võib tinglikult lugeda proportsionaalsed rikkumise nii karistusõiguse kui ka selge õigusliku aluseta harmoneeritava nn halduskaristusõiguse) on ulatuse aga ka rikkuja isikuga. seni kohustuslikke alammäärasid pigem välditud. Selle põhjus on selles, et kohustuslik alammäär ei pruugi võimaldada võtta arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, mis võivad Selgitus: AMLA rakendab karistusi konkreetsel juhul tingida karistuse kohaldamise alla alamäära. Eelnõu menetlemisel tuleks „valitud kohustatud isikute“ kaaluda, kas alammäärad on vajalikud ja/või kas oleks põhjendatud siiski sätestada suhtes. St isikuid, keda on regulatsioon, mis võimaldab erandjuhtudel ka karistuse kohaldamist alla alammäära. kirjeldatud sama määruse artiklites 12 ja 13. Valituks saavad vaid sellised kohustatud isikud, kes on märkimisväärselt piiriülesed (7 liikmesriigis tegutsevad krediidiasutused ja 10 liikmesriigis tegutsevad finantseerimisasutused) ning piisavalt riskantsed (suure riski hinnang vähemalt 4s riigis krediidiasutusel ja 1+5s riigis finantseerimisasutusel). Riski kriteeriumid täpsustab AMLA, kuid määruses ette nähtud raamides, mis viitab konkreetselt tegutsemise suurtele mahtudele seoses riskiga. Seega on antud karistused rakendatavad suurte tegevusmahtude ja riskiisuga ning piiriülestele subjektidele. Lisaks sätestab art 21 lg 10, et karistus peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Senise Euroopa Kohtu praktika (C-374/87 Orkem v Commission) kohaselt ei ole enese Positsioon: toetame, et mittesüüstamise privileegiga vastuolus see, kui juriidiliselt isikult nõutakse karistused peavad olema karistusähvardusel välja teda süüstada võivaid, kuid objektiivselt eksisteerivaid andmeid proportsionaalsed rikkumise (kuid ei tohi nõuda süü ülestunnistust). Sama ei kehti aga füüsiliste isikute korral. Füüsilistele ulatuse aga ka rikkuja isikuga. isikutele tuleb tagada enese mittesüüstamise privileeg. Määruse EL ameti loomise kohta artikkel 22 lg 1 võimaldab uuel loodaval rahapesuvastasel järelevalveasutusel kohaldada Selgitus: tehnilise ettepanekuna füüsiliste isikute suhtes perioodilisi karistusmakseid ka juhul, kui nad ei väljasta nõutud esitame ECN+ direktiivi analoogia informatsiooni. Samas on Justiitsministeeriumi hinnangul jäetud tähelepanuta, et olukorras, viite. kus pakutud määrus rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise kohta ja AMLD VI (vt eriti artikkel 39 lg 3) eeldavad erinevate rahapesualaste minetuste eest sanktsioonide kohaldamist ka füüsilistele isikutele, võib taoliste dokumentide väljanõudmine füüsiliselt isikult viia enese süüstamiseni. Näiteks on ECN+ direktiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine) loobutud füüsilistele isikutele perioodilise karistusmakse kohaldamisest. Ühtlasi mõjutavad eelnõud oluliselt tegelike kasusaajate registrit ja selle järelevalvet. Positsioon: Ei toeta äriühingute ja Järelevalve sisu muutub ja nõuded sellele samuti, mistõttu on kaheldav, kas tegelike muude juriidiliste isikute puhul kasusaajate registri pidamine üldse peaks toimuma äriregistri juures ja registripidaja poolt. tegelike kasusaajate keskregistri Eelnõudega soovitakse registritele anda suured järelevalvelased pädevused, sh peaks pidaja volitusi teha kontrolle, järelevalvet hakkama käima juriidilise isiku juures kohapeal teostamas, dokumente sealhulgas kohapealset uurimist kontrollitakse sisuliselt ja vajadusel tehakse omal algatusel parandusi registris. Sellised juriidilise isiku ruumides või tegevused väljuvad juba äriregistri pidaja pädevusest. Lisaks nähakse ette haldustrahvide registrijärgses asukohas ega tegemine, milline pädevus äriregistri pidajal samuti puudub. Lisaks peaksid kohtutäiturid keskregistris oleva teabe hakkama vahetama pangakontode arestide infot ja peaks tekkima kinnisvararegistrite ühepoolset parandamist vaheline infovahetus. Need tegevused seonduvad eelarvelise kuluga. Seetõttu leiame, et registripidaja poolt. Peame tegelike kasusaajate temaatika ei sobitu enam olemuslikult äriregistri juurde. Üheks vajalikuks, et neid kontrolle ja võimaluseks oleks luua eraldi register eraldi asutuse juurde koos oma järelevalvega, millega menetlusi saaks läbi viia ka mõni liidestatakse riiklikud registrid, kes hakkavad vastavaid andmeid EL-ile edastama. teine riigiasutus, kellel on selleks kohasemad volitused ja kogemused. Selgitus: mõistame, et Justiitsministeeriumi seisukoht on, et tegelike kasusaajate temaatika tulekski äriregistri juurest ära viia ja kindlasti välistada kohturegistrile seonduvate kohustuste tekkimise võimalus. Leiame, et positsioon sel kujul seda arvestabki, et liikmesriikidele jääks paindlikkus konkreetne lahendus ise paika panna. Siseriiklikke eriarvamusi tegelike kasusaajate registri lahenduse leidmisel ei ole antud eelnõu juures mõistlik ega vajalik lahendada. Finantsinspektsioon Täname, et pöördusite Finantsinspektsiooni poole Euroopa Komisjoni 20. juulil avaldatud Positsioon: AMLA pädevustel ettepaneku rahapesu tõkestamise paketi kohta arvamuse avaldamiseks. toetada proportsionaalset Finantsinspektsioonil eraldiseisvad kommentaarid puuduvad. Toetame rahapesu ja lähenemist. terrorismi rahastamise valdkonna selgemat reguleerimist, kuid toonitame proportsionaalse lähenemise olulisust, eriti loodava järelevalveasutuse poolt järelevalve korraldamisel ja ellu viimisel. Finance Estonia Selgitus 84 - Igasugune kohustatud isikute vaheline koostöö võimaluste laiendamine on Positsioon: Toetame täiendavaid (määratletud xChange vägagi teretulnud. Oleme seisukohal, et praegused koostöö piirangud RahaPTS §-s 16 on võimalusi infovahetuseks. AS ja Salv tagasisidena) liigagi piiravad ja ei soodusta kohustatud isikute vahelist koostööd ning omakorda turuüleseid pingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Lisaks kliendi ja tegeliku kasusaaja isikusamasusele ja PEP/RCA staatusele, võiks infivahetus hõlmata ka infovahetust rahapesu kahtlusest konkreetse isiku osas. Artikkel 7(2)(c) - Kas määrus eeldab, et iga kohustatud isik on kohustatud looma siseauditi Selgitus: kuna lõige 2 viitab tagasi funktsiooni? lõikele 1, siis kehtib üldprintsiibina, et kõik lõikes 2 nimetatud põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peavad olema proportsionaalsed kohustatud isikute laadi ja suurusega. Selline tõlgendus ei kohusta väiksematel kohustatud isikutel looma siseauditi funktsiooni, kui protseduurireegleid ja kontrollimeetmeid testib muu „sõltumatu audititalitus“. Artikkel 15(2) - Kas VASPide osas mõeldakse artiklis nn FATFi “Travel Rule’i”. Kas komisjon Positsioon: leiame, et KOM on mõelnud andmevahetusstandardi üle ning kuidas peaksid EU VASP’id andmeid (AMLA) peaks olema ka RTS vahetama? Mh kas EU on mõelnud ka üleüldisemale andmevahetusele ja nn “Travel Rule’i” volitus kehtestada kohaldatavusele teiste EU-väliste FATFi liikmes- ja/või koostööriikidega? andmevahetusstandard, millega „travel Rule’“i rakendavad VASPid saaksid minimaalselt EL siseselt andmevahetust korraldada. Artikkel 16 - Kuivõrd tegemist on määrusega, siis õigusselguse huvides soovitame Positsioon: tugevdada täpsustada määrusetasandil ka kliendi kohustuse hoolsusmeetmetele vastata naloogselt kohustatud isikute juriidilisi RahaPTS § 20 lg-ga 5. Vastasel juhul ei ole kohustatud isikul võimalik kliendile põhistada võimalusi andmete küsimiseks. lepingu lõpetamist (ja koostööst keeldumise tagajärgi) määruse artikli 17 järgi. Artikkel 18(4) - Kas allika sätestamise näol eeldab määrus, et kohustatud isik ei ole Selgitus: määrus lubab allikana kohustatud nõudma infot otse kliendilt, nt ei nõua määrus, et klient peaks oma nii klienti kui muu otsese kodakondsuse ise KYC ankeedis sätestama määruse artikli 18(1)(a)(iii) järgi? ligipääsuga allikat. Küll aga tuleb tähele panna, et artikli 22 kohaselt on AMLAl kohustus anda regulatiivsed tehnilised standardid, mh artikli artikli 18 lõike 4 täpsustamiseks. AMLA täpsustab seega usaldusväärsed ja sõltumatud teabeallikad, mida võib kasutada füüsiliste või juriidiliste isikute isikusamasuse tuvastamise andmete kontrollimiseks kohaldamisel. Artikkel 50(1) - Selleks, et mitte saada osaks turuosaliste pahameelele, mis kaasnes viimase Selgitus. Määruse RABi ettekirjutusega (saadetud 20.07.2021), soovitame määruse tasandil täpselt põhjenduspunkt 79 on antud defineerida, millised päringud on proportsionaalsed, eriti kohaldub see kiireloomuliste küsimuses piisavalt päringute puhul, kus vastamistähtajaks on märgitud 24H. Kindlasti soovitame täpsustada, konkreetne, selle kohaselt: et päring ei ole proportsionaalne, nt kui see puudutab (omavahel mitteseotud) mitut Põhjendatud ja klienti või kriminaalmenetlust- või uurimist. kiireloomulistel juhtudel peaks kohustatud isikul olema võimalik vastata rahapesu andmebüroo nõudele 24 tunni jooksul. See ei tähenda rahapesu andmebüroo analüüsi raames valimatuid teabenõudeid kohustatud isikutele, vaid ainult piisavalt kindlaks määratud tingimustel põhinevaid teabenõudeid. Artikkel 54(4) ja (5) - Kas saame õigesti aru, et infovahetus RABi teadete kohta on lubatud Positsioon: toetada rohkem olukorras, kust osapoolteks on EU krediidasutus ja EU VASP? Kui ei, siis oleme seisukohal, võimalusi infovahetuseks. et kui selline koostöö on lubatud krediidi- ja finantseerimisasutuste vahel, siis võiks see olla lubatud ka krediidiasutuste ja VASPide vahel. Transfers of Funds määruse Artikkel 2(3) ja 2(14) - Kas saame õigesti aru, et regulatsioon Selgitus: Art 2 lg 4 punkt c kohaldub ka nn peer-to-peer tehingute puhul, kuigi see ei ole kooskõlas FATFi kohaselt ei kohaldata määrust juhendi(te)ga? juhul, kui nii algataja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad. Määrust ei kohaldada ka isikutevaheliste krüptovaraülekannete suhtes (määruse art 2 (4) järgne täiendus). Artikkel 14(1)(c) - tungivalt soovitame täpsustada, millises ulatuses kohaldub normi Selgitus: hetkel on sõnastatud alternatiivsus, st kas kõik identifikaatorid on alternativsed või väljendub õigusnormi tõesti nii, et jääb ebaselgeks, alternatiivsus järgnevas “the originator’s address, official personal document number, kas algataja aadress, ametliku customer identification number” või “date and place of birth”? isikut tõendava dokumendi numbri ja kliendinumbri võib tervikuna asendada sünniaja- ja koha märkimisega. Menetluse käigus saab paluda täpsustada sõnastust. Peatükk 3 - Kuigi tegemist on ilmselge nõudega, siis õigusselguse tagamiseks ning FATFi Selgitus: AMLR art 7 kohaselt avaliku konsultatsiooni alusel (FATF/PDG(2020)19/REV1) soovitame ka määrusetasandil peaksid VASPid kohustatud sätestada, et nii saatja VASP kui ka saaja VASP on enne virtuaalvääringu ülekannet isikutena kohaldama kohustatud teostama sanktsiooniskriiningut. sihipäraseid finantssanktsioone, ja maandada ja juhtida massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riski. Sarnaselt makseteenuse pakkujatega, on FUTR määrus mõeldud spetsiifiliselt maksjaga seotud teabe edastamise reguleerimiseks. Kõik muud kohustused VASPidele on edaspidi kehtestatud teistes õigusaktides (mh AMLR ja MiCA). Oleme oma tiimiga Euroopa Komisjoni poolt ülevaatamiseks saadetud AML paketi eelnõu Positsioon: toetada rohkem üle vaadanud. Toon välja vaid kõige olulisema, mis Eesti kontekstis korda läheb. Seda just võimalusi infovahetuseks. meie viimase aasta pankade, FI ja AKI koostöös ellu viidud AML Bridge’ga. Eelnõu alguses art 83 on välja toodud järgnev: "The prohibition of disclosure should not apply in specific circumstances concerning, for example, disclosures to competent authorities and self-regulatory bodies when performing supervisory functions, or disclosures for law enforcement purposes or when the disclosures take place between obliged entities that belong to the same group. " Väljatoodud punkt on problemaatiline, sest tahes või tahtmata ta deprioritiseerib andmejagamist sellisel moel, nagu RahaPTS kohustatud isikute vahel praegusel hetkel võimaldab (§ 16 lõigud 1 ja 2). RahaPTS seaduse väljatoodud punktid on vastavuses 4. rahapesudirektiivi art 39 par 5-ga (uues seaduseelnõus art 54, par 5), mis samasse gruppi kuuluvate ettevõtete kõrval (par 3-4) selgelt lubavad ka (mitte-struktuuriliselt seotud) andevahetust kohustatud isikute vahel “in cases relating to the same customer and the same transaction involving two or more obliged entities“. Seaduse sissejuhatavad punktid annavad tooni kogu dokumendile. Arvestades kuivõrd päevakorraline teema on rahapesu vastane andmevahetus kohustatud isikute vahel, ei ole ühtegi põhjust, miks tuuakse punkti 83 välja kogu seaduse par 54 (par 1-4), aga mitte artikkel 5, mis sellist andmevahetust just mitte-seotud kohustatud isikute vahel lubab. Majandus- ja Leiame kokkuvõttes, et muudatusettepanekud aitavad kahtlemata valdkonda arendada ja Selgitus: FATF on keskseks Kommunikatsiooniminis kuritegevuse vastast võitlust tõhusamaks muuta. Ettevõtluskeskkonda silmas pidades on standardiks kehtestanud teerium aga juba praegused regulatsioonid liiga ranged sh kohati rangemad kui näiteks teistes Balti riskipõhise lähenemise (risk- riikides. Eesti kui investeeringute sihtriigi konkurentsivõimet silmas pidades on äärmiselt based-approach e RBA), mille oluline, et Eesti ei kehtestaks siseriiklikult rangemaid regulatsioone kui antud Euroopa kohaselt tuleb RP/TR riskide Komisjoni ettepanekute pakett ette näeb. maandamise meetmete rakendamiseks valida m.h efektiivseim koht: enamikke maandamismeetmeid saavad rakendada kohustatud isikud, teatud riske on mõistlik maandada riigi tasandil ja teatud riskimaandamistegevused tuleb võtta regionaalselt (näiteks EL tasandil). Käesolev pakett seda printsiipi ka järgib, jättes näiteks kohustatud isikute ringi määratlemisel võimaluse lisada liikmesriigil kohustatud isikuid, kui sellisele vajadusele viitab liikmesriigis avaldunud risk (vt. AMLD6 art 3). Komisjonil on seejärel võimalus analüüsida ja leida, et kuigi liikmesriik avastas konkreetse riskiga sektori ise, on tegemist siseturu mõttes mõjuga, mis vajab adresseerimist EL tasandil ja seetõttu tuleb lisada kohustatud isikuks antud sektor või kategooria EL-üleselt. Tuleb teadvustada, et rahvusvahelise standardiga ka edaspidi kooskõla säilitamiseks peab Eesti vajadusel jätkuvalt kehtestama siseriiklikult ettenähtud ulatuses rangemaid regulatsioone, kuid tulevikus on olemas mehhanism, kuidas EL sees piiriülest riski omavad sektorid saaksid vajadusel EL- üleselt kohustatud isikute nimekirja lisatuks. AS Tavid Täname võimaluse eest rääkida kaasa valdkonda põhimõtteliselt muutva regulatsiooni Positsioon: krediidi- ja välja töötamisel. Turuosalisena annab see meile seeläbi võimaluse juhtida tähelepanu finantseerimisasutustele võimalikele kitsaskohtadele. Käesolevaga edastame oma seisukohad ning ettepanekud kehtivad võrdsed nõuded, seoses määruse eelnõu artikliga 59. mistõttu tuleks paketis läbivalt Esiteks, nimetatud sätte kohaselt võivad regulatsiooni jõustumisel üle 10 000 euroseid järgida võrdset käsitlust. sularaha makseid teostada ja vastu võtta üksnes krediidiasutused. Oleme seisukohal, et vastava erisuse loomine üksnes krediidiasutustele ning mitte finantseerimisasutustele on diskrimineeriv ning loob ebaõiglase konkurentsieelise. Valuutavahetajana on Tavid AS rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) subjekt. Teatud erisustega täidame me hetkel täpselt samu RahaPTS-st tulenevaid nõudeid, mis krediidiasutused. Näiteks omame tegevuseks sama dokumentatsiooni (protseduurireeglid ning riskihinnang), kohaldame tehingutes samu hoolsusmeetmeid ning teavitame sularaha tehingutest Rahapesu Andmebürood isegi rangemas korras kui krediidiasutused. Olukorras, kus kaks isikut pakuvad sama teenust ning lähtuvad teenuse osutamisel samadest põhimõtetest (RahaPTS-st või tulevikus määruse regulatsioonist), on ebaõiglane ühel lubada teatuid tehinguid teostada ja teisel mitte. Võrdseid isikuid tuleb kohelda võrdsetel alustel. Üle 10 000 euroste sularaha tehingute teostamise lubamine üksnes krediidiastustel loob konkurentsieelise pankadele. Seeläbi kannatavad aga tarbijad, kelle jaoks teenuse hind konkurentsi vähenedes kallineb. Teiseks tekitab hetkel segadust artikkel 59 (1) sõnastus: „/.../ whether the transaction is Positsioon: piirmäärade carried out in a single operation or in several operations which appear to be linked“. ühetaoliseks rakendamiseks Küsimust ei teki ühekordse tehingu korral. Segadus tekib siis, kui isik teeb tehinguid tuleks AMLA ettepanekul perioodiliselt. Näiteks kehtivas RahaPTS-s arvestatakse piirmäärade mahte üheaastase regulatiivse tehnilise standardina perioodi kohta (nt RahaPTS § 19 lg 1 p 2, § 19 lg 2 või § 49 lg 3). Millise perioodi kohta kehtestada ka täpsustused, arvestatakse 10 000 euro suurust tehingute mahtu määruses? millise perioodi jooksul või Lähtudes eeltoodust teeme ettepanekud: 1. Laiendada määruse artikkel 59 lõikest 4 (b) millistele tingimustele vastavad tulenevat erisust tegevusluba omavatele ning järelevalve all olevatele tehingut loetakse omavahel finantseerimisasutustele; ning 2. Täpsustada artikkel 59 lõige (1) sõnastust viisil, mis seotud olevat. võimaldab üheselt mõista, millise perioodi kohta 10 000 euro piirmäär seotud tehingute puhul rakendub Eesti Pank Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni rahapesu ja terrorismi Positsioon: toetame rahastamise tõkestamise paketi kohta. Eesti Panga üks põhiülesandeid on finantssüsteemi sularahamaksete piirmäära kuni stabiilsusele kaasa aitamine ning meie eesmärk on tagada finantssüsteemi kui terviku 10 000 eurot kehtestamist toimimine. Usaldus finantssüsteemi vastu on finantsstabiilsuse oluline osa. Sellest teenuste ja kaupade eest tulenevalt toetab Eesti Pank kõiki meetmeid, mis muudavad rahapesu ja terrorismi tasumisel, kuid rahastamise vastase võitluse tõhusamaks ja aitavad seeläbi vältida finantssüsteemi erandolukordades peab olema kuritarvitamist. Leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett aitab võimalik vähendada rahapesuohtu finantssüsteemile ning toetame selle vastuvõtmist järgnevate sularahamaksepiirangute märkustega. mittekehtimine. Põhimõtteliselt toetame rahapesu tõkestamise alase ühtse järelevalve asutuse (AMLA) Positsioon: AMLA pädevuste moodustamist tingimusel, et on tagatud selgus ja tasakaal ülesannete ja vastutuse ning sõnastamisel toetada õiguste ja kohustuste jaotamisel FIU-de ja AMLA vahel ning ette nähtud on mehhanismid proportsionaalset lähenemist. huvide konflikti vältimiseks ja ühise tegevuse mõjususe ja tõhususe tagamiseks eriti infovahetuse osas. Mis puutub sularahamaksete piiramist, siis peaksid need piirangud olema proportsionaalsed taotletavate eesmärkidega ega tohiks ületada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku. Seetõttu tuleks kavandatud piirangutest tulenevat negatiivset mõju hoolikalt kaaluda eeldatava avaliku kasuga. Sularahal on ühiskonnas eriline roll: see on hetkel ainus keskpanga raha vorm, mis on Positsioon: toetame üldsusele kättesaadav. Samuti on sularaha oluline varulahendus olukordades, kus sularahamaksete piirmäära kuni elektroonilised maksed ebaõnnestuvad (nt küberrünnakute, elektrikatkestuste või 10 000 eurot kehtestamist loodusõnnetuste tagajärjel) ning sellistes olukordades tuleks suuremas mahus teenuste ja kaupade eest sularahakasutust kindlasti lubada. tasumisel, kuid erandolukordades peab olema võimalik sularahamaksepiirangute mittekehtimine. AS TavexWise Selle artikli kohaselt on lubatud sularahatehingud vaid väärtusega kuni 10 000 EUR, Positsioon: krediidi- ja olenemata sellest kas see on tehtud ühe või mitme omavahel seotud maksena. Erandid on finantseerimisasutustele antud eraisikute omavahelisele arveldamisele ja krediidiasutustele, kes peavad sellistest kehtivad võrdsed nõuded, tehingutest teavitama rahapesu andmebürood. Leiame, et sellise regulatsiooniga on ebaõiglaselt antud krediidiasutustele konkurentsieelis makseasutuste ja teiste mistõttu tuleks paketis läbivalt finantsasutuste ees. Makseasutused pakuvad isikutele osaliselt samu teenuseid, kui järgida võrdset käsitlust krediidiasutused – näiteks maksekontoga seotud teenused ja rahasiire, kuid sellise piiranguga antakse krediidiasutustele selge eelis nende teenuste pakkumisel. Piiratakse põhjendamatult makseasutuste tegutsemisvabadust, seadusliku maksevahendi - sularaha kasutamise õigust ning isikute õigust ja vabadust valida oma raha hoiustamiseks ja maksete tegemiseks makseasutust krediidasutuse asemel. Sularahamakseid väärtuses üle 10 000 EUR (ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena) võivad teha või vastu võtta vaid krediidiasutused, kes raporteerivad nendest tehingutest rahapesu andmebürood. Ei ole selge, miks sama erandit ei võiks kohaldada makseasutuste ja teiste järelevalve all olevate ja tegevusluba omavate finantsasutuste puhul? Miks piiratakse makseasutuste ja nt valuutavahetajate tegevust ja antakse krediidiasutustele selge eelis sularahaga seotud tehingute osas? Rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ei ole sularahatehingute puhul krediidiasutustes madalam kui makseasutustes või teistes finantsasutustes, kes samuti täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning Eestis juba nagunii teavitavad sularahatehingutest Rahapesu Andmebürood. Sularaha kasutamine ja tegevusloa alusel tegutsevate makseasutuste ja valuutavahetuste tegevus on legaalsed, mistõttu on arusaamatu, miks selle kasutamist tuleb sel määral piirata. Kui on võimalik kohaldada piisaval määral hoolsusmeetmeid, kliendi ja tegeliku kasusaja tuvastamine ning vara legaalne päritolu on selged, samuti tehingu(te) eesmärk, siis ei ole ühtegi arusaadavat põhjust, miks vaid krediidiasutus sellist klienti võib teenindada. Lisaks näitab praktiline elu, et krediidiasutused on oma sularahaga seotud tegevusi oluliselt piiranud ja mõnel juhul sellest lausa loobunud. Positsioon: piirmäärade Ei ole kohe selgelt aru saada, mida mõeldakse „operations which appear to be linked“ all. ühetaoliseks rakendamiseks Täna tähendab see Eestis sama isiku poolt ühte makset või mitut omavahel seotud makset tuleks AMLA ettepanekul kuni üheaastase perioodi jooksul. Analoogiat kasutades on isik, kes soovib oma kontolt regulatiivse tehnilise standardina võtta või sinna panna igakuiselt kokku 835 EUR või enam, sunnitud kasutama kehtestada ka täpsustused, krediidiasutuse teenuseid. Seni ei ole isikutel kohustust omada arveldusarvet millise perioodi jooksul või krediidiasutuses. Ka makseasutused saavad pakkuda maksekontoga seotud teenuseid. Kuid millistele tingimustele vastavad plaanitud muudatusega piiratakse isikute vabadust valida arveldamiseks ja raha tehingut loetakse omavahel hoiustamiseks krediidi- ja makseasutuste vahel ning oluliselt piiratakse makseasutustel seotud olevat. tegutsemisvabadust. Miks ei arvestata, et ka teised finantsasutused, sh makseasutused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid (Eestis kuuluvad krediidiasutused ja makseasutused samade järelevalvajate alla) ning saaksid esitatada ja esitavad teavitusi sularaha kasutamiste kohta samuti, nagu krediidiasutused. Meie ettepanek on, et tegevusluba omavad ning järelevalve all olevad finantsasutused peaksid samuti kuuluma artikli 59 erandite alla, võrdselt krediidiasutustega. Pangaliit ja Liisingliit Täname võimaluse eest arvamuse avaldamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise Positsioon: AMLA pädevuste (ühisarvamus) tõkestamise (edaspidi AML/CFT) paketi (edaspidi pakett) osas. Arvestades pooleliolevaid sõnastamisel toetada arutelusid, Euroopa Komisjoni poolset soovi paketi aruteludega kiiresti edasi liikuda ning proportsionaalset lähenemist. lühikest ajakava, pakume välja võimalikud üldised seisukohad kogu paketi osas ning seejärel anname arvamused/ettepanekud täpsemalt konkreetse õigusakti eelnõu kohta. Üldised seisukohad: 1. Paketiga ei ole piisavalt tagatud Euroopa Liidu AML/CFT süsteemi arenemine ja võimalike riskide efektiivsem, parem ja ühetaolisem maandamine. Paketi kohaselt luuakse Euroopa Liidu AML/CFT süsteemi efektiivsuse tõstmiseks, süsteemi ühtlustamiseks ning paremaks reguleerimiseks uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus (edaspidi AMLA). Meie hinnangul ei ole AMLA loomise ja seonduva regulatsiooni koostamise planeerimisel piisavalt arvestatud protsessi keerukuse ja süsteemi kui terviku toimimisega. AMLA-le planeeritud ülesannete mahtu, ülesannete varieeruvust ning loodavale asutusele pandud ootuste põhjal esineb meie arvates suur oht, et AMLA ei suuda kõiki talle pandud ootuseid ja funktsioone täita. Keeruline on hinnata järelevalve subjektide valimise mudelit. RAB-ide toetamise ja koordineerimise mehhanism ei arvesta piisval määral erinevate RAB-ide olemuse ja ülesehitusega. RAB-ide tegevuse tõhustamiseks soovitame kahtlastest tehingutest teavitamise ühtse miinimumstandardi kehtestamist. Meie jaoks on piirid AMLA uurimispädevuste määratlemisel ebaselged. AMLA määrus võiks sisalduda sätted, kuidas toimub koostöö õiguskaitseasutustega finantskuritegevuse tõkestamiseks. Paketti tuleks täiendada nõuetega AMLA personali oskuste, teadmiste ja sobivuse osas. Kriitiliselt tuleks hinnata, millised funktsioonid jääksid AMLA peaülesanneteks ning millised funktsioonid saaks asutusele lisanduda näiteks hiljem. Selline ülesehitus aitaks tagada, et AMLA on võimeline täitma talle seatud ülesandeid. Samuti oleks kontrollitud, et ühe asutuse, seda hetkel planeeritud ressursside ja suuruse juures, võimekusega on kõik loetletud ülesanded võimalik efektiivselt täita. Positsioon: toetada AMLA 2. Paketiga ei ole tagatud õiguskindluse põhimõtte järgimine kohustatud isikute jaoks. tegevuse läbipaistvamaks Esiteks ei ole teada AMLA järelevalvetasude suurused, nende arvutamise metoodika ning muutmist, mh ettepanekuid, mis kulude jaotumine kohustatud isikute vahel. Välja pakutud paketiga soovitakse vastu võtta toetavad AMLA standardite, regulatsioon, mille vastuvõtmise hetkel ei ole teada võimalikud mõjud kohustatud isikutele metodoloogiate ja juhendite sisu ning seeläbi tegelikkuses ka liikmesriikide majanduslikele olukordadele. Enne paketi eelnevat läbirääkimist vastuvõtmist peaks olema vähemalt teada ettepaneku „COM/2021/421 final“ artikli 65 liikmesriikide poolt. lõikes 6 viidatud ja artikli 86 alusel koostatav järelevalvetasude metodoloogia. Lisaks ei ole õiguskindluse põhimõte tagatud AMLA tehniliste standardite ja juhendite osas. Arvestades, et tegemist on uue asutusega, kelle praktika ning juhendmaterjalide fookus, ulatus, põhjalikkus ei ole varasemalt teada, ei ole nii suurte ja laiade alamaktide koostamise õiguse juures tagatud õiguskindluse põhimõte. AML/CFT nõuete täitmise kohustuslike protseduurireeglite, sisemiste protseduuride, kohustuslike IT-lahenduste ning meetmete välja töötamine, muutmine, parandamine, arendamine on väga kulukas ning aeganõudev protsess. Paketiga määratletud hulgas standardite ja juhendite koostamise õiguse andmine ühele asutusele, kellel puudub varasem praktika, ei ole kohustatud isikute vaatest proportsionaalne. Seda arvestades kohustatud isiku kohustusega olla kõikide asjassepuutuvate seaduste ja alamate õigusaktidega vastavuses. Tagatud ei ole piisav võimalus selliste standardite ja juhendite koostamises kaasa rääkida - avalike arutelude korraldamise otsustusõigus on jäetud AMLA ainupädevusse ning defineerimata on avalike arutelude ulatus. Lisaks eeltoodule ei ole tagatud õiguskindlus, et kehtivad põhimõtted AML/CFT osas ei muutu olulises ulatuses, võttes just arvesse, et vastavad põhimõtted on liikmesriikide kaupa teatud ulatuses erinevad. Sellise lähenemisega koheldakse liikmesriikide asutusi, kohustatud isikuid ning kohustatud isikute kliente (siinkohal mõeldud nii ärisuhtes olevaid/seda loovaid, kui ka juhuti tehinguid soovivaid isikuid) ebavõrdselt, sest tunnustatakse teatud kehtivaid põhimõtteid, aga teistsuguse siseriikliku õigusega liikmesriigid peavad oma kehtivaid põhimõtteid oluliselt muutma, mis toob kaasa varaliste kulutuste ebavõrdse jaotuse. Eeltoodud põhjustel tuleks paketti täiendada järelevalvetasude metoodikaga (enne paketi vastuvõtmist) ning täiendada tehniliste standardite ja juhendite koostamise protsessi kaasatuse ning kehtima hakkamise põhimõtetega, mis aitaksid tagada, et tegemist ei ole ebaproportsionaalsete ning ebaõiglaste juhendite ja soovitustega. Positsioon: täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks Määrus 2021/421 Artikli 20 lõike 2 punkt i – AMLA õigus soovitada tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tunnistamist tegemiseks, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised Tegevusloa kehtetuks tunnistamise soovitamise puhul peaks olema selgelt eristatud, et on tõsised, süsteemsed ja selliseid ettepanekuid tehakse vaid juhul, kui rikkumised on tõsised, pidevad ja süsteemsed korduvad. ning ei ole ette näha, et kohustatud isiku poolt juba võetud meetmed aitavad tagada tulevasi rikkumisi. Teeme ettepaneku täiendada AMLA õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemiseks, et see viitaks selgelt vaid juhtumitele, kus rikkumised on tõsised, süsteemsed ja korduvad. Määrus 2021/420 Artikli 2 punkt 17 – seotud tehingute mõiste Positsioon: piirmäärade Seotud tehingute mõiste muutub võrreldes kehtiva praktikaga oluliselt. Uus mõiste ei ühetaoliseks rakendamiseks defineeri samas seotud tehinguid, sest ei too välja ajalist perioodi seotud tehingute kohta, tuleks AMLA ettepanekul vaid seda peaks kohustatud isik ise hindama. Varasemalt on seotud tehingute puhul regulatiivse tehnilise standardina mõeldud ühte tehingut, mida korraldatakse läbi mitme järjestikuse tehingu. Ettepanekuga kehtestada ka täpsustused, laieneks kehtiv mõiste, mis toob kaasa olulise muutuse kohustatud isikute koormuses. millise perioodi jooksul või Näiteks isikud, kes on kohustatud isikuteks teatud tehingutest/piirmääradest alates, siis millistele tingimustele vastavad kuigi nad enne piirmäära ületamist ei ole kohustatud isikud, peavad nad kohaldama tehingut loetakse omavahel hoolsusmeetmeid (vähemalt osaliselt), et suuta tuvastada seotud tehinguid. See ei ole seotud olevat. kooskõlas selliste kohustatud isikute AML/CFT regulatsiooni subjektiks olemise selgitusega ning seetõttu ei tohiks seotud tehingute mõistet nii oluliselt muuta. Teeme ettepaneku täiendada mõistet vähemalt ajalise perioodi pikkusega ning analüüsida selliste tehingute tuvastamise võimalust praktikas või jätta mõiste sisustamata ning see sisustatakse kohustatud isikute poolt. Positsioon: taotleda tehnilisi täpsustusi. Artikli 9 lg 3 on liialt piirav – võttes arvesse, et artikli 50 lõike 6 kohaselt peaks compliance officer kahtlastest tehingutest personaalselt teavitama, võiks olla võimalik määrata sellesse rolli mitu inimest või terve üksus. Artikli 13 lõige 1 ei jäta ruumi mingiteks erinevusteks, mis võivad siiski olla vajalikud, arvestades erisusi liikmesriikide õiguses (niivõrd, kui see võimalikuks jääb, nt art 28 lg 5 kohaselt). Artikli 16 lõige 4 – Kohustatud isiku kohustus näidata JVA-le, et ta on vastavuses AML/CFT Positsioon: taotleda tehnilisi nõuetega. Sätet tuleks täiendada, et vastavuse demonstreerimine JVA-le oleks mõlemale täpsustusi poolele, nii JVA-le kui kohustatud isikule igakordselt arusaadav. Vastasel juhul võib JVA nõuda ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete kuludega nõuetega vastavuse tõendamist. Selgemalt tuleks sätestada, mida tähendab „demonstreerida vastavuses olemist“. Arvestades, et tegemist ei ole ühe dokumendi või protsessi näitamisega, siis ilma täpsustamata võib JVA nõuda kohustatud isikult mistahes tegevusi, mistahes hetkel, seda ka ilma järelevalve menetluseta. Selline lähenemine ei ole kohustatud isiku mõistes proportsionaalne. Tagada tuleb, et JVA-d ja kohustatud isikud mõistavad sätet üheselt ning tagada tuleb, et määruse tasandil on see arusaadavus ühene ka EL tasemel. Teeme ettepaneku täpsustada ulatust ja viisi kuidas kohustatud isik peab JVA-le tõendama oma AML/CFT nõuetega vastavuses olemist. Artikkel 16 – Hoolsusmeetmed. Artiklit tuleks täiendada viitega tuvastada, kas isik on PEP Positsioon: taotleda tehnilisi või mitte. Riikliku taustaga isiku tuvastamise põhimõtte sätestamine vaid artiklis 32 teeb täpsustusi selle kohustuse täitmise probleemsemaks ning tekitab üldistele hoolsusmeetmetele viitamisel probleemkoha, kus välja jäetakse PEP-ide tuvastamine. Teeme ettepaneku lisada hoolsusmeetmena igakordselt ka PEP-ide tuvastamine. Artikli 18 lõike 1 alalõike b punkt iii kohaselt tuleb teha kindlaks, et ettevõte on viimasel Positsioon: taotleda tehnilisi majandusaastal olnud tegutsev – kas seda tuleb tõlgendada keeluna avada kontot täpsustusi ettevõttele, kelle majandustegevus on olnud seiskunud? Mis saab vast asutatud ettevõtetest? Artikli 20 punkt d – Ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärk Positsioon: taotleda tehnilisi Millisest piirmäärast tuleks lähtuda juhuti tehtava tehingu puhul küsides selle sihtkoha täpsustusi kohta? Nt kas 10 EUR tehingu tegemisel on kohustatud isikul kohustus küsida sellise tehingu eesmärki hinnates tehingu sihtkohta? Ärisuhte loomisel – kuidas on kliendil võimalik hinnata oma tehingute sihtkohta ühe vastusega? Mida kohustatud isik selle vastusega peale hakkab? Artikli 28 lõige 2 viitab tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisele, mis toob selle põhimõtte välja. Mistahes summast/ärisuhte laadist vara kasutamise eesmärki kontrollida ei ole asjakohane ning tekitab ebavajalikku koormust, mis vähendab fookust olulisemate kohustuste juurest. Teeme ettepaneku viide kustutada või kehtestada piirmäär tehingutele, mille puhul vastavat nõuet täita tuleb, võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et kõrgema riski korral on vastav nõue juba tagatud. Positsioon: toetada PEPidele Artikli 32 lõike 2 punkt c– Tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine PEP osas riskipõhise lähenemise Leiame, et igakordselt tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine kõikide PEP-ide ettepanekuid. osas ei ole mõistlik. Kohustatud isikud peaksid saama hinnata seonduvat riski ning võimaluse korral võib riski määrata madalamaks ning sellisel juhul ei tuleks kohaldada tugevdatud korras hoolsusmeetmeid. Teeme ettepaneku sätestada võimalus, et kohustatud isikud saavad PEP-iga seonduvat riski ise maandada ning sellisel juhul ei oleks igakordselt kohustuslik tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamine. Maandamismehhanismina võib sätestada juurde kohustuse sellised otsused teatud perioodi tagant üle vaadata. Artikkel 32 – PEP-i perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamine PEP lähedaste kaastöötajate ja perekonnaliikmete tuvastamine on praktikas keeruline. Määrus peaks välja tooma täiendavaid põhimõtteid või nõudeid, mida järgida. Sättes viidatud AMLA juhendmaterjal on olulise väärtusega kohustatud isikutele ning lõikes 3 toodud AML juhend peaks tulema 1 aasta jooksul, mitte 3 aasta jooksul. Teeme ettepaneku täiendada artiklit 32 viidetega PEP-ide perekonnaliikmete ja lähedaste kaastöötajate tuvastamiseks ning muuta PEP juhendmaterjali ilmumise kuupäeva. Artikli 33 lõigetes 1-3 liikmesriikidele ja Komisjonile pandud kohustuste täitmiseks tuleb määrata tähtaeg, sh sellele, millise sagedusega peab nimekirju uuendama. Artikkel 34 – elukindlustus PEP-idele Eraldi selle artikli kuvamine tekitab segadust ning vajaduse korral tuleks see info esitada artiklis 37. Teeme ettepaneku tõsta artikli 34 sisu artiklisse 37, et tagada suurem arusaadavus. Teeme ettepaneku lisada artikli 38 lõikesse 1 säte, mis lubaks kasutada kohustatud isikutel Positsioon: toetada rohkem teise kohustatud isiku poolt ärisuhte seires kogutud informatsiooni, mis on vajalik võimalusi infovahetuseks. rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmete rakendamisel. Hetkel määruse eelnõu artikli 38 lõike 1 sõnastus seda võimalust ette ei näe. Samaaegselt määruse artikkel 13 grupisisese teabevahetuse korral siiski möönab võimalust artikli 16 lõike 1 punkti d meetme rakendamise käigus kogutud info vahetamiseks. Samalaadne ettepanek artikli 39 täiendamiseks. Artikli 38 lõike 3 punkt a näib ebaproportsionaalselt range, kuna välistab igasuguse Positsioon: taotleda tehnilisi toetumise välistele allikatele (“relies solely”). See näib ühtlasi olevat vastuolus artikliga 13, täpsustusi mis nõuab (mitte pelgalt ei luba) grupiüleste poliitikate rakendamist. Artikkel 40 Soovime selgitada, miks on lõike 1 punktis c kasutatud tugevamat keeldu, kui Positsioon: saavutada tegevuste punktis a (“drawing up and approval” vs “approval”)? Absoluutne keeld kasutada väliseid edasiandmise regulatsioonis konsultante protseduuride/kontrollmehhanismide väljatöötamise juures ei näi maksimaalne paindlikkus, mida proportsionaalne ega eesmärgipärane. Artikli 40 lõige 2 Artikkel 40 sätestab piirangud FATFi soovitused võimaldaksid. tegevustele, mida kohustatud isik võib edasi anda. Ebaselgeks jääb tegevuste edasiandmisele seatavate piirangute eesmärk. Kuna tegevuse edasiandmise regulatsioonide (kindlustuses Solvency II direktiivi artikkel 49 ja delegeeritud määruse 2015/35 artikkel 274 ja EIOPA System of Governance Guideline) kohaselt on juba piiranguid tegevuste edasiandmise osas kindlustussektorile EL üleselt seatud, jääb arusaamatuks, millega on põhjendatud täiendavalt kitsendada tegevuse edasiandmise valdkonda. Tegevuse edasiandmise regulatsioonide kohaselt jääb edasiantud tegevuse eest vastutavaks alati tegevuse edasiandja ja see on tegevuse edasiandja kohustus tagada edasiantud tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning samuti on tegevuse edasiandja õiguseks ja kohustuseks saada edasiantud tegevuse kohta piisavalt infot (näiteks erinevat teenusepakkuja raportite näol) ja anda tegevuse teostajale juhtnööre. Ühte kontserni kuuluvate kohustatud isikute korra ei ole mõistlik dubleerida teatavaid funktsioone. Arusaamatuks jääb piirangute proportsionaalsus ühte kontserni kuuluvate isikute suhete osas. Määruse eelnõu artikli 40 lõike 1 viimases lauses ja (3) ja (4) olevad meetmed peaksid juba mitigeerima tegevuse edasiandmisega seonduvat riski väga ulatuslikult. Teeme ettepaneku artikli 40 lõike 2 alljärgnev osa määrusest välja jätta: „The following tasks shall not be outsourced under any circumstances…. Article 50“. Artikli 40 lõike 2 punkt b Kas nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata siseauditi ja vastavuskontrolli teenuste edasiandmine (sh kontserni siseselt)? Kui jah, siis mis on antud keelu eesmärk? Artikli 40 lõike 2 punkt d Sõnastus ei võta arvesse kindlustusagendi rolli. Kindlustusagent esindades kindlustusandjat pakub kindlustusandja toodet klientidele ja sõlmib kindlustusandja nimel kindlustuslepingu tulevase kliendiga. Kindlustuslepingu sõlmimise otsustuse teeb kindlustusandja eest kindlustusagent. Antud sõnastuses kindlustusagent seda teenust aga enam osutada ei saa. Juhul kui kindlustusandja on aktsepteerinud kindlustusagendi poolt määratletud kliendile omistatavate riskide määratlemise metoodika, siis ei tohiks kindlustusvahendaja kasutamine mingit riski endaga kaasa tuua. Artikli 40 lõike 2 punkt f Kas nimetatud sätte kohaselt planeeritakse keelata RAB kontaktisiku teenuse edasiandmine (sh kontserni siseselt)? Mis on keelu eesmärk? Selgitus: Artikli 42 kohaselt Artikkel 42 Jääb ebaselgeks, mida on lõikes 1 peetud silmas osalusmääraga 25% “igal tähendab „kontroll osaluse tasandil”. Kas seda tuleb arvutada kumulatiivselt? S.t, et isikule X annaks tegeliku kasusaaja kaudu“ omandiõigust, mis on 25 staatuse ettevõttes A juba 25% osalust ettevõttes B, mis omab 25% ettevõttest A (isiku X % pluss üks aktsia või osalus ettevõttes A seega 6,25%)? Grammatiliselt võiks sätet nii tõlgendada, kuid selline hääleõigused või muu osalus lähenemine näib ebamõistlikult laiendav. Põhjenduspunkt 65 viitab, et liikmesriik peaks äriühingus, sealhulgas saama lävendit alla 25% ise määrata – kas siin on tegemist veaga, kuna tekst seda esitajaaktsiate kaudu, igal võimalust ei toeta? omandiõiguse tasandil. Põhjenduspunkti 65 selgituse Lõikes 5 antud erand näib olevat vales kohas – see ei peaks kehtima mitte tegeliku kohaselt on tuleb kontrolli 25 % kasusaaja definitsioonile kui sellisele, vaid kohustusele kasusaajat puudutav info suuruse osaluse ja ühe aktsia või registreerida/tuvastada. hääleõiguse või muu osaluse kaudu „hinnata igal omandiõiguse tasandil, mis tähendab, et seda künnist tuleks kohaldada iga seose suhtes omandistruktuuris ning et iga seost omandistruktuuris ja nende kombinatsiooni tuleks nõuetekohaselt uurida.“ Seega on põhjenduspunktis selgitatud, et hinnata tuleb seoseid nii struktuuris kui nende kombinatsiooni, kuid määruse tekst ise viitab vahetult „osalusele äriühingus“, see tähendab, et mitte selle äriühingu omanikeringi kuuluvates teistes äriühingutes. Positsioon: taotleda tehnilisi täpsustusi Positsioon: taotleda tehnilisi Artikkel 44 On ebaselge, mida täpselt peab hõlmama lõike 1 punktis c viidatud täpsustusi “informatsioon”. Kui lõikes 2 sisalduv kohustus on mõeldud kohalduma juriidilisele isikule enesele, oleks kohasem paigutada see lõige järgmisesse artiklisse 45. Artikli 45 lõikes 1 sisalduv kohustus tegeliku kasusaaja kohta infot anda peaks lisaks tegelikule kasusaajale enesele laienema ka emaettevõtjatele. Artikli 50 lõige 1 – Teatamiskohustus ja täiendava info andmine RAB-ile Igakordselt ei ole Positsioon: taotleda tehnilisi põhjendatud ega võimalik info andmine 5 päeva jooksul. Seda näiteks juhul, kui palutud täpsustusi info maht ületab proportsionaalselt 5 päeva jooksul andmete kogumise ja edastamise, seda väga suure mahu tõttu. Olemas peaks olema erand, kus lähtudes palutud info mahust võib FIU pikendada tähtaega üle 5 päeva ja info antakse FIU antud pikema tähtaja jooksul. Teeme ettepaneku täiendada lõiget selliselt, et mahukate päringute korral võib FIU anda ise täiendava tähtaja. Positsioon: taotleda tehnilisi Artikli 50 lõikes 6 sisalduv info edastamise kord vajaks täpsustust osas, mis puudutab täpsustusi filiaale. Eeldame, et filiaali asukohariigis toimunud tehingust tuleb teavitada nimelt filiaali asukohariigi RAB-i, kuid see võiks olla selgemalt välja toodud. Artikkel 51 Arusaamatuks jääb täiendava osalise (self-regulatory body) lisamine Positsioon: taotleda tehnilisi infovahetusse, kui neil pole õigust edastatavat infot kuidagi filtreerida. täpsustusi Artikli 54 lõikes 5 “…in cases relating to the same customer and the same transaction involving two or more obliged entities”, tuleks “ja” asendada “või-ga”. Infovahetus võib olla vajalik ja põhjendatud olukorras, kus isik on mitme panga klient, kuid puudub nende pankade vaheline tehing, samuti juhul, kus pankadevahelise tehingu osapoolteks on erinevad kliendid. Artikkel 55 Ilma andmeid töötlemata pole võimalik tuvastada nende usaldusväärsust või täpsust, mistõttu tuleks kaaluda lõike 2 punkti b muutmist või välja jätmist. Samuti on ebaselge, milline peaks olema lõike 3 punktis b viidatud protseduuride sisuline mõju kohustatud isiku poolsele raporteerimisele või kliendiriski hindamisele. Artikli 56 lõikes 3 tuleks kaaluda info säilitustähtaja pikendamise võimaldamist ka juhul, kui see võib olla oluline seoses teise, olemasoleva kliendiga (nt sugulus-, grupi- või ärisidemete tõttu). Direktiiv 2021/239 Artikkel 3 –AML/CFT regulatsiooni kohaldamine mitte kohustatud isikutele Jääb ebaselgeks, kas sellisele „sektori(te)le“ kohalduvad üldised kohustatud isikutele kohalduvad põhimõtted ja normid. Näiteks kehtivad kohustatud isikutele teatud õigused, mis ei laiene muudele isikutele. Kas selliste sektorite esindajate osas, kes ei ole kohustatud isikud definitsiooni mõistes, aga kellele kohaldatakse sarnaseid kohustusi, kohalduvad täiendavad kohustatud isikutele kohalduvad õigused või mitte? Teeme ettepaneku täiendada artiklit 3 ulatuses, mis aitaks mõista, kas selliste valdkondade esindajate puhul on tegemist kohustatud isikutega või tegemist on kohustatud isikute staatusest väljaspool olevate isikutega, kellele kohalduvad kõik/mõned kohustatud isikutele kohalduvad kohustused. AMLD 6 Artikkel 10 lõige 5 punkt a– Liikmesriike kohustatakse, et vastu tuleb võtta meetmed, et kohustatud isik edastab kõik tegeliku kasusaaja andmetega tuvastatud lahknevused registripidajale Jääb ebaselgeks lahknevuse ulatus ning sellise info ulatus, mis tuleb registripidajale edastada. Kas edastada tuleb vaid teave, et on tuvastatud lahknevus või tuleb edastada ka sisuline analüüs? Lisaks ei ole üheselt mõistetav, kas infot tuleb esitada vaid juhul kui on tuvastatud valekanne (tegelik kasusaaja ei ole õige) või edastada tuleb ka kahtlused, et tegelik kasusaaja ei ole õige, mida ei ole võimalik kontrollida? Ettepanek täiendada artiklit nii, et see tooks selgelt välja, millise teabe edastamist kohustatud isikult oodatakse. Tegemist on arendusi ning täiendavaid kohustusi määravate muudatustega ning kohustatud isikule peab selge olema, milliste põhimõtete järgi oma tegevust muuta ja täiendada tuleb. Artikli 10 lõige 6 – Tegeliku kasusaaja andmete erisustest tuleb kohustatud isikul registripidajat teavitada 14 kalendripäeva jooksul. Käesoleval hetkel siseriiklikus õiguses tehtud muudatuste järgi (täiendused RahaPTS §-s 20, jõustub 07.03.2022) tuleb äriregistri pidajat teavitada mõistliku aja jooksul. Kui direktiiv on ette näinud konkreetse ajaperioodi, siis peaks ka siseriiklikult sellisest ajaperioodist lähtuma. Lisaks ei ole selgelt tuvastatav, kes vastutab andmete õigsuse tagamise eest ning muudatuste õigsuse eest, seda olukorras, kus ettepanekuid muudatusteks saab teha ka kohustatud isik. Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni andmete õigsuse eest vastutaja põhimõttega ning vastutuse sätetega, mis puudutavad andmete muutmist. Artikli 11 lõige 3 – Liikmesriigid kohustuvad tagama, et hoolsusmeetmete kohaldamiseks on ligipääs tegeliku kasusaaja andmetele ka kohustatud isikul. Määruse projekti 2021/420 artikkel 16 sätestab hoolsusmeetmed. Hoolsusmeetmete hulka ei ole välja toodud, et selleks on ka PEP-ide tuvastamine. Arvestades, et tegemist ei ole otseselt hoolsusmeetmete kohaldamisega, siis kas sellisel juhul puudub võimalus tegeliku kasusaaja andmetele ligipääsuks registrist? Lisaks kas juurdepääs tegeliku kasusaaja registrile hõlmab vaid ühe isiku korraga kontrollimist või lubatud on ka masspäringud? Samuti peaks ligipääs kohustatud isikutele olema tagatud õigeaegselt ja tasuta, seda ka masspäringute puhul, kui see on kohustatud isiku suurust ja tegevust arvestades asjakohane. Teeme ettepaneku täpsustada määruse projekti 2021/420 artiklit 16 viitega riikliku taustaga isiku kontrollimise kohustusele, et tegemist oleks jätkuvalt hoolsusmeetmega. Samuti palume täpsustada kohustatud isikule antud tegelike kasusaajate registrile ligipääsu ulatuse vormi ning selgelt sätestada, et ligipääs kohustatud isikule hoolsusmeetmete täitmisel peab olema mitte üksnes õigeaegselt, vaid ka tasuta. Artikkel 13 Kas on soovitud, et selle artikli kohane erand laieneks ka kohustatud isikutele, sh krediidiasutustele? Juhime tähelepanu, et kohustatud isikutel pole võimalust jätta tegelikku kasusaajat tuvastamata. Artikkel 14 Teeme ettepaneku, et ligipääs pangakontode registri andmetele oleks tagatud ka pankadele endile. See parandaks infovahetust ning aitaks kaasa võitlusele pettuste jm finantskuritegevusega. Samuti on see oluline teave, tuvastamaks isiku õigust põhimaksekontole PAD mõistes. Artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktid iii-vi – RAB-i õigus andmete otse saamiseks Kohustatud isikult info saamine. Hinnates kogu sätte ülesehitust, viitaks punkti a alapunkt iii-vi RAB-i õigusele otseseks ligipääsuks mistahes kohustatud isiku andmetele. Sellise ulatuse seadmine „otse ligipääsuna - direct access“ on eksitav. Piiritleda tuleks, et selline info on kättesaadav päringu alusel. Ilma päringuta otsene ligipääs kõikidele andmetele ei ole proportsionaalne. Teeme ettepaneku täiendada sätte sõnastust viisil, et kõik andmed, välja arvatud alapunkt (i) andmed, on RAB-ile kättesaadavad viivitamatult ning alapunkt i andmed võivad olla otse ligipääsuga. Artikli 18 lõige 3 – Mitteotsene (kaudne) ligipääs andmetele ning sellise korra maandavad meetmed Meie hinnangul on arusaamatu on artikli lõike 3 sõnastus arvestades seda, et vaid lõike 1 punkt (c) võimaldab mitteotsest ligipääsu. Kui kõikidel muudel juhtudel oleks ligipääs kohustuslikult otse ligipääs, siis peaks lõige 3 viitama vaid neile sätetele, millisel juhul on ette nähtud võimalus mitte otseseks ligipääsuks. Teeme ettepaneku parandada artikli 18 lõiget 3 selliselt, et see viitaks vaid sellistele sätetele, kus on otse ette nähtud mitte otsene ligipääs. Artikli 30 lõige 1 – JVA teavitamiskohustus olulistest dokumentidest kohustatud isikutele Dokumentide edastamise/nendest teavitamise nõue on oluline, et tagada võimalus vastata kõikidele AML/CFT regulatsiooni nõuetele. Ilma dokumentide edastamiseta ei saa tagada, et kohustatud isikutel on piisav võimalus järgida oma kohustusi ja kohustuslikud muudatused teha õigeaegselt. Tagamaks täienduste ja uute nõuete ajakohane ülevõtmine tuleks ette näha, et JVA teeb dokumendid teatavaks koheselt (immediately) või mingi aja jooksul (make information available within … days from revieving the final document). Teeme ettepaneku täiendada sätet selliselt, et see kohustaks JVA-d tegema olulisi dokumente teatavaks koheselt või teatud mõistliku perioodi jooksul. Artikli 30 lõike 1 täpsustamisel tuleks lähtuda asjaolust, et tegemist on kohustatud isiku jaoks sama tähtsate muudatustega, kui sanktsiooni regulatsiooni puudutavate muudatustega ning seega tuleks lähtuda analoogiast (sama artikli lõige 3). Artikli 33 lõige 5 – Kodu e päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalvete arvamuste erisusel Positsioon: AMLA järelevalve ei teeb soovituse AMLA. Järelevalve tulemused mõjutavad oluliselt kohustatud isikuid, samuti tohi muuta protseduure on oluline, et võimaliku probleemi korral võetakse meetmeid võimalikult kiiresti ning aeglasemaks ja keerulisemaks. ajakohaselt. Seetõttu ei ole lisaks järelevalve protsessidele; JVA vaidlustele; AMLA soovituse praktikas rakendamisele, proportsionaalne ning AML/CFT eesmärke tagav, et AMLA annab oma nõusoleku ühe kuu jooksul vaidluse saamisest. AML/CFT toimib vaid siis, kui protsess võimalike puuduste kõrvaldamiseks toimub võimalikult kiiresti. Ettepanek täiendada sätet viisil, et AMLA seisukoht eriarvamuste osas peab tulema maksimaalselt 15- 20 päeva jooksul. Artikli 39 lõige 1 – Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud saavad olla vastutavad Selgitus: Sanktsioonid 2021/420 määruse rikkumise eest. Rikkumiste eest vastutuse määramine on hetkel konkreetsete rikkumiste eest määratud terve määruse ulatuses sõltumata rikkumise liigist, laadist või ulatusest. määratletakse siseriikliku Tagamaks vastutuse ulatus, vastutuse arusaadavus ning paremini ära hoida rikkumisi peaks õigusega. olema täpselt viidatud rikkumised, mille eest kohustatud isikud vastutavad, ebaproportsionaalne on viide mistahes rikkumiste eest ning seda kogu määruse ulatuses. Teeme ettepaneku täiendada sätet viidetega täpsetele artiklitele määruses, milliste rikkumiste eest saab kohustatud isik vastutada. Artikli 40 lõike 3 punktid a ja b – Sanktsioonimäärad krediidiasutustele Meie hinnangul ei ole sanktsioonimäärade tõstmine sellises ulatuses piisavalt motiveeritud. Kui palju on määratud kehtiva regulatsiooni kohaselt maksimaalseid trahve ning on näha, et need ei ole adekvaatselt mõjunud ning täitnud oma ennetavat funktsiooni? Sanktsioonimäära tõstmine nii resoluutselt ei ole piisavalt põhjendatud. Teeme ettepaneku kaaluda kehtiva maksimaalse sanktsioonimääraga 5 000 000 eurot jätkamist. Artikli 41 lõike 1 punkt e — Muud sanktsioonimehhanismid lisaks haldustrahvidele Artikli 41 lõike 1 punkti e puhul ei ole tegemist proportsionaalse karistusega. Lõikes I on välja toodud, et tegemist on kergemate karistusega, kui artiklis 40 nimetatud haldustrahvidega, siis trahv on väiksema riivega kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine. Ei ole kuidagi põhjendatud, et suurte rikkumiste eest tehakse trahve, aga väikeste rikkumiste eest tunnistatakse luba kehtetuks. Teeme ettepaneku "te välja jätta või parandada regulatsiooni selliselt, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise õigus Saab olla suurte, raskete ja korduvate rikkumiste eest. Artikli 42 lõiked 4 ja 5 — Füüsiliste isikute vastutus Positsioon: taotleda tehnilisi Hinnanguliselt sama põhimõte on juba tagatud artikli 39 lõikega 3. Artikkel 42 räägib JVA täpsustusi poolt võetud meetmete ja sanktsioonide avaldamisest, aga lõiked 4 ja 5 ei käsitle võetud meetmete ja sanktsioonide avaldamist ning on varasemalt juba regulatsioonis sätestatud. Teeme ettepaneku t6sta artikli 45 lõiked 4 ja 5 ümber või need lõiked kustutada. Eesti Kindlustusseltside Meie poolne ettepanek oleks lisada artikkel 38 p-le 1 säte, mis lubaks kasutada kohustatud Positsioon: toetada rohkem Liit isikutel teise kohustatud isiku poolt ärisuhte seires kogutud informatsiooni, mis on vajalik võimalusi infovahetuseks. rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmete rakendamisel. Hetkel määruse eelnõu artikkel 38 p 1 sõnastus seda võimalust ette ei näe. Samaaegselt määruse artikkel 13 grupisisese teabevahetuse korral siiski möönab võimalust artikkel 16 p-i 1 (d) meetme rakendamise käigus kogutud info vahetamiseks. Artikkel 40 sätestab piirangud tegevustele, mida kohustatud isik võib edasi anda Positsioon: saavutada tegevuste (Outsourcing). Ebaselgeks jääb tegevuste edasiandmisele seatavate piirangute eesmärk. edasiandmise regulatsioonis Kuna tegevuse edasiandmise regulatsioonide (kindlustuses Solvency II direktiivi artikkel 49 maksimaalne paindlikkus, mida ja delegeeritud määruse 2015/35 artikkel 274 ja EIOPA System of Governance Guideline) FATFi soovitused võimaldaksid kohaselt on juba piiranguid tegevuste edasiandmise osas kindlustussektorile EU üleselt seatud, jääb arusaamatuks millega on põhjendatud täiendavalt kitsendada tegevuse edasiandmise valdkonda. Tegevuse edasiandmise regulatsioonide kohaselt jääb edasiantud tegevuse eest vastutavaks alati tegevuse edasiandja ja tegevuse edasiandja kohustuseks on tagada edasiantud tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning samuti on tegevuse edasiandja õiguseks ja kohustuseks saada edasiantud tegevuse kohta piisavalt infot (näiteks erinevate teenusepakkuja raportite näol) ja anda tegevuse teostajale juhtnööre. Ühte kontserni kuuluvate kohustatud isikute korral ei ole mõistlik dubleerida teatavaid funktsioone. Arusaamatuks jääb piirangute proportsionaalsus ühte kontserni kuuluvate isikute suhete osas. Määruse eelnõu artikkel 40 p 1 viimases lauses, p 3 ja p 4 olevad meetmed peaksid juba mitigeerima tegevuse edasiandmisega seonduvat riski väga ulatuslikult. Määruse artikli 40 p-s 2 on loetelu ülesannetest, mida kohustatud isik ei tohi edasi delegeerida. Artikkel 40 p 2 (b) puhul jääb ebaselgeks, kas planeeritakse keelata siseauditi ja vastavuskontrolli teenuste edasiandmine sh kontserni siseselt ning mis selle keelu eesmärk oleks. Määruse artikkel 40 p 2 (d) sõnastus ei võta arvesse kindlustusagendi rolli. Kindlustusagent esindades kindlustusandjat pakub kindlustusandja toodet klientidele ja sõlmib kindlustusandja nimel kindlustuslepingu tulevase kliendiga. Kindlustuslepingu sõlmimise otsustuse teeb kindlustusandja eest kindlustusagent. Antud sõnastuses kindlustusagent seda teenust aga enam osutada ei saa. Juhul kui kindlustusandja on aktsepteerinud kindlustusagendi poolt määratletud kliendile omistatavate riskide määratlemise metoodika, siis ei tohiks kindlustusvahendaja kasutamine mingit riski endaga kaasa tuua. Määruse artikli 40 p 2 (f) kohaselt planeeritakse keelata RAB kontaktisiku teenuse edasiandmine sh kontserni siseselt, mille puhul jääb samuti arusaamatuks, mis võiks olla sellise keelu eesmärgiks EKsL-i teine ettepanek puudutab kohustatud isikute juurdepääse siseriiklikele kui ka teiste Positsioon: toetada rohkem liikmesriikide andmebaasidele. Meie hinnangul peaks järgnev liikmesriikide vaheline info võimalusi infovahetuseks. olema kohustatud isikutele lihtsasti kättesaadav: a) EL-i tegelike kasusaajate register – et oleks võimalik saada iga liikmesriigi registrist tasuta teavet selles liikmesriigis asutatud ettevõtte UBO-de kohta. b) Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimine või kehtetute dokumentide registri loomine – hetkel puudub tasuta ja lihtne vahend isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimiseks või see on olemas vaid mõnedes liikmesriikides ning pole optimeeritud välisriigi kasutajate huvidele. c) Luua lihtsam võimalus kohustatud isikute omavaheliseks teabevahetuseks – kohustatud isikute vaheline teabevahetus on oluline rahapesu ennetamiseks ja tõkestamiseks. Järelevalveasutused võiksid pakkuda suuremat tuge - nt luua ühtse platvormi, mida kohustatud isikud võiksid turvaliselt kasutada teabe vahetamiseks Kolmandaks ettepanekuks on kindlustusandjate murekoht, et hetkel puuduvad Positsioon: piirmäärade kindlustusmaksete ühetaoliseks rakendamiseks piirmääradele selged suunised ja mõistlikud nõuded. Ehk kui on vaja kohaldada tuleks AMLA ettepanekul hoolsusmeetmeid, siis regulatiivse tehnilise standardina peaks olema selge, millal kohaldatakse lihtsustatud hoolsusmeetmeid. Käesolevas eelnõus kehtestada ka täpsustused, mh kasutatakse millise perioodi jooksul või sõnastust Annex II p 2 (a) „life insurance policies for which the premium is low“, mis jätab millistele tingimustele vastavad aga ebaselgeks, tehingut loetakse omavahel milline on madal kindlustusmakse, mille puhul oleks võimalik rakendada lihtsustatud seotud olevat. hoolsusmeetmeid Kohtutäiturite ja Täname Teid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale arvamuse esitamiseks Selgitus: Võrreldes Eestis kehtiva Pankrotihaldurite Koda saadetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise paketi eest. regulatsiooniga toob määruse ettepanek nn juhutehingute Leiame, et üldjoontes vastab määruse eelnõu, millega ennetatakse finantssüsteemi piirmäära 15 000 euro pealt kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärkidel kehtivas rahapesu ja 10 000 euro peale. Kohustatud terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatuga ning kohtutäiturite isikud peavad kohaldama ametitegevuses ega pankrotihaldurite kutsetegevuses see määrus olulisi muudatusi hoolsusmeetmeid selle summa kaasa ei too. Küll aga juhime tähelepanu määruse eelnõu artiklile 15, millega nõutakse ületamisel hoolimata sellest, kas kohustatud isikult hoolsusmeetmete rakendamist, kui tehingu väärtus ületab 10 000 tegemist on sularaha või eurot. Kehtiva seaduse § 19 lg 1 p 1 sätestab alampiiriks 15 000 eurot. Kuna määruse ülekanderahaga ning alati, kui eelnõu rõhutab põhjenduspunktides eelkõige sularahatehingute üle tõhusama pole loodud ärisuhet. Piirmäära järelevalve vajadust ja peetakse vajalikuks 10 000 eurot ületavas ulatuses alandamine puudutab seega vaid sularahatehingute piiramist, tuleks artiklis 15 eristada ülekande- ja sularahatehinguid. selliseid olukordi, kus ärisuhe Arvestades, et kohtutäiturid ja pankrotihaldurid sularahatehinguid praktiliselt ei tee (eelduslikult pikemalt kestev suhe, mille käigus tehakse (need on väga harvad), siis suurendab hoolsusmeetmete kohustuse tehingupiiri korduvalt eraldiseisvaid langetamine oluliselt nende töökoormust. Ka riiklikus riskihinnangus on nenditud, et täite- ja pankrotimenetluse sektor ei ole atraktiivne rahapesu või terrorismi toiminguid) ei ole loodud, ja rahastamise kanal, mistõttu täiendava ja tasustamata töökoormuse panemine pankrotihaldur või kohtutäitur kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ei ole põhjendatud. puudub „kliendiga“ kokku eelduslikult ühekordselt. Piirmäära alandamise ettepanek oli ühtlustada lihtsustamise eesmärgil EL õigusaktis olevad piirmäärad. Sellegipoolest ei ole antud piirmäär seotud sularaha riskiga. Kohustatud isikute kohustus hoolsusmeetmeid ärisuhte väliselt rakendada on seotud riskidega, mis ei ole seotud sularahaga. Direktiivi eelnõus, millega sätestatakse liikmeriikides rakendatavad meetmed, jäi Selgitus: kuna tegemist direktiivi silma artiklis 18 kavandatav, et rahapesu andmebüroo peab saama kohese ja otsese eelnõuga, siis see tuleb Eesti juurdepääsu maksejõuetuse andmebaasidele ja andmetele, mis on pankrotihalduritel. õigusesse üle võtta, arvestades Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu koostajatega, mida selle all Eesti kontekstis, kus kohalikke võimalusi ja ligipääsu maksejõuetuse registrit peale väljaande „Ametlikud Teadaanded“ ja e-Toimiku ei ole, olemasolevatele andmetele. võiks silmas pidada. Direktiivi eelnõu küll pehmendab, et kui registrit ei ole, tuleb Seega on siin ülevõtmisel jäetud tagada andmetele juurdepääs muul viisil, aga millised andmed täpselt peavad riigile endale õigus sätet kättesaadavad olema, eelnõust ei selgu. Kui peetakse silmas pankrotimenetluste kohalikele oludele kohandada. menetlusandmeid, siis oleks taolise registri loomine kulukas ja kavandatavat eesmärki Sellegipoolest on mõistlik silmas pidades ebatõhus investeering. Pigem tuleks asuda seisukohale, et kui rahapesu ülevõtmise korrektsuse andmebürool on vaja saada menetlusandmeid, siis ta küsib neid pankrotihaldurilt ja tagamiseks tõepoolest olemasolul pankrotihaldur need ka esitab või vastab, et andmed puuduvad. täpsustada, mida silmas peetud Pankrotihaldur kindlasti ei ole isik, kelle teavitamine rahapesu andmebüroos alustatud on. menetlusest võiks menetluse käiku mõjutada. Pankrotihaldur juhib pankrotimenetlust Positsioon: taotleda tehnilisi täpsustusi. kohtu järelevalve all. Esitatud määruste eelnõude kohta märkuseid ei ole Notarite Koda Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT 1.selgitus: peame vajalikuks antud AND OF THE COUNCIL on the prevention of the use of the financial küsimus täpsustada. Taotleme system for the purposes of money laundering or terrorist financing sõnastuse selgemaks muutmist. Sularahateate esitamise vajadus RABile 1. Kui keelatakse kaubelda sularahas üle 10 000 euro, siis kas see puudutab kaoks sel juhul ära. ka notariaalseid tehinguid (nt kinnisvara ostmine), kui pooled arveldavad omavahel sularahas? Kui keeld tuleb, siis kas kaob ära ka sularahateate esiamise vajadus RAB-le? 2. Art 7 (1) viimane lause: Those policies, controls and procedures shall 2.Selgitus: antud punkti osas on KOM be proportionate to the nature and size of the obliged entity. andnud selgituse, et ühtegi sätet ei saa Sätestatakse, et reeglid peaksid sobima kohustatud isiku tegevuse mitte täita, kuid võib valida täitmise ulatuse ja suurusega. Kas see võiks tähendada, et põhjendatud juhtudel viisi ja ulatuse, nii et see oleks praktikas oleks notaritel võimalus ka mõnda punkti mitte täita, kui see ei tundu mõistlik ja võimalik. praktikas mõistlik või pole võimalik? Nt allviidatud art 7 (2) (c). 3. Art 7 (2) (c) The policies, controls and procedures referred to in 3. Positsioon: taotleme täpsemat paragraph 1 shall include an independent audit function to test the sõnastust. internal policies, controls and procedures referred to in point (a). Selgitus: praktikas ei pruugi see Kas sõltumatu auditi nõue kohalduks ka notaritele? Mida see sellisel tähendada tingimata välisauditit, kui juhul praktikas tähendaks, kas välist kontrolli või viidatakse siin artiklis auditi sõltumatus protseduuriliselt 9 sätestatud vastavuskontrollile? Kuidas seda kohaldada Notarite Koja oleks muul viisil tagatud. Notarite Koja kui isereguleeriva organi juhendile ei rahapesu tõkestamise juhendile, mille on kinnitanud Notarite Koja peaks kehtestama sõltumatu auditi üldkoosolek? protseduuri, kuivõrd tegemist on juhendiga, mis muutub siseprotseduuriks konkreetse notari poolt kohaldamisel. 4. Art 9 Compliance functions: compliance manager, compliance officer. 4. Positsioon: taotleme sõnastuste Notar tegeleb üldjuhul artiklis sätestatud kohustustega iseseisvalt. Kas täpsustamist (õiguselukutsete lõike 6 alusel saab notar jätkata senise praktikaga, nt notaritel, kes spetsiifika parem väljatoomine). töötavad üksi 1-2 töötajaga , pole kindlasti võimalik hakata eraldi vastutavaid isikud määrama. Samuti võib töötajast vastutava isiku määramine ollla kaheldav mitme notari ühises büroos, kuna töötaja ei saaks kontrollida notari tegevust, samuti ka notar teise notar tegevust. 5. Positsioon: taotleme sõnastuste 5. Art 11 (1) Any employee of an obliged entity entrusted with tasks related täpsustamist (õiguselukutsete to the obliged entity’s compliance with this Regulation and Regulation spetsiifika parem väljatoomine). [please insert reference – proposal for a recast of Regulation (EU) 2015/847 - COM/2021/422 final] shall undergo an assessment approved by the compliance officer of: (a) individual skills, knowledge and expertise to carry out their functions effectively; (b) good repute, honesty and integrity. Kuidas neid teadmiste kontrollimise nõudeid notarite puhul täita? Kas notaribüroos kontrollib notar oma töötajate teadmisi (kui rahapesu tõkestamise nõuete järgimise eest vastutav töötaja on määratud) ja Notarite Koda notarite? Kui notar täidab artikkel 9 lõike 6 alusel mõlemat funktsiooni, siis kas ja kuidas artikkel 11 (1) nõuet täita tuleks? Artikkel 12 Situation of specific employees, ei tundu siin hetkel rohkem selgust toovat. 6. Art 15 (1) (b) Obliged entities shall apply customer due diligence Selgitus: KOM on põhjendanud määra measures in any of the following circumstances when involved in or allapoole toomist vajadusega carrying out an occasional transaction that amounts to EUR 10 000 or ühtlustada erinevad piirmäärad ja – more /.../. summad. Regulatsiooni eesmärk on üldiselt hõlmata kõik riskantsemad (s.t Notarite puhul tähendaks see hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse mh ka piisavald suured) tehingud. piirmäära alla poole toomist (praegu on nõue alates 15 000 eurost). Millega Komisjon piirmäära seadmist on põhjendanud? Hetkel tundub 10 000 eurot üsna madal arvestades majanduse arengut ja kinnisvara hindasid (ka kehtiv 15 000 eurot on ikka väga madal). Sooviks selle summa kinnisvaratehingute puhuks hoida 15 000 euro juures. Või kui summat muuta, siis ikka pigem kõrgemaks, mitte madalamaks. Positsioon: taotleda lihtsustatud korras 7. Art 18 (a) (ii) ja (iii) With the exception of cases of lower risk to which hoolsusmeetmete kohaldamisel measures under Section 3 apply and irrespective of the application of (madala geograafilise riskiga piirkonna additional measures in cases of higher risk under Section 4 obliged klient) võimalust asendada sünnikoht entities shall obtain at least the following information in order to isikutunnistuselt leitava informatsiooniga. identify the customer and the person acting on their behalf: (a) for a natural person: (ii) place and date of birth; (iii) nationality or nationalities, or statelessness and refugee or subsidiary protection status where applicable, and the national identification number, where applicable. 2020. aastal, kui RahaPTS muudeti, tegi Notarite Koda ettepaneku võtta seadusest (RahaPTS §-i 21 lõike 1 punkt 2) välja kohustus isiku sünniriigi tuvastamiseks. Selgitasime, et olukorras, kus tehingus osaleb Euroopa Liidu liikmeriigi resident ei ole sellise nõude seadmine mõistlik, sest viib olukorrani, kus kinnisaja omandamiseks või võõrandamiseks tuleb isikul (kui riigis puudub isikukood) esitada notarile enda sünnitunnistus. Sellise kohustuse panemine ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide puhul põhjendatud, kui isikule on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigi isikutunnistus. Rahandusministeerium nõustus ettepanekuga kustutada RahaPTS §-i 21 lõike 1 punktist 2 sõnad „ja -koht“ kohustus võeti välja. Komisjoni määruse puhul soovime viidata samale probleemile ja jätta määrusest artiklist 8 (a) (ii) välja sõna „place“. 8. Art 18 (b) (iii) the names of the legal representatives as well as, where Selgitus: antud asjaolud tuleb available, the registration number, the tax identification number and the tuvastada, kui see on asjakohane. Kui Legal Entity Identifier. Obliged entities shall also verify that the legal ettevõttel ei saa olla majandustegevust, entity has activities on the basis of accounting documents for the latest sest ta on äsja asutatud, siis ei ole asjakohane majandustegevuse financial year or other relevant information. olemasolu tuvastamine. Kas see tähendab, et igal juhul tuleb tuvastada, kas ettevõttel on reaalne majandustegevus olemas? Kas nõude täitmiseks piisab kui äriregistrist kontrollida, et ettevõte on esitanud näiteks majandusaasta aruande? Või tuleks lähtuda ka MTA avalikest andmetest maksude tasumise kohta? Kuidas sellisel juhul toimida alustavate (äsja asutatud) ettevõtetega? Selgitus: Tegemist on FATFi 9. Art 18 (4) viimane lõik: For the purposes of verifying the information põhimõttega, et kohustatud isikud ei on the beneficial owner(s), obliged entities shall also consult the central tohi tugineda üksnes (tegelike registers referred to in Article 10 of Directive [please insert reference – kasusaajate) registriandmetele, seda proposal for 6th Anti-Money Laundering Directive - COM/2021/423 olenemata registri andmetele antud õiguslikust tähendusest või nende final] as well as additional information. Obliged entities shall determine kõrgest usaldusväärsuse tasemest. the extent of the additional information to be consulted, having regard to the risks posed by the transaction or the business relationship and the beneficial owner. Sõnastuse järgi tundub, et tegeliku kasusaaja tuvastamiseks peab kohustatud isik välja mõtlema, mida lisaks isiku ütlustele ja tegeliku kasusaaja registri kontrollimisele veel küsida. Ei näe praktikas vajadust hakata eraldi dokumente tegelike kasusaajate kohta küsima, kui tegelike kasusaajate registri andmed on kontrollitud ja usaldusväärsed. Täiendavad dokumendid oleksid põhjendatud pigem juhul, kui registri andmed ei oleks usaldusväärsed või tekib nende osas mingi kahlus: Selgitus: Art 27 lõikest 1 tuleneb, et see 10. Art 27 Simplified customer due diligence measures. kehtib ka ärisuhte väliselt, s.o tehingutele, mida tehakse juhuti. Artiklis antakse täpsemad juhised, millised lihtsustatud hoolsusmeetmed ärisuhte loomisel võib kasutada. Oleks mõistlik, et võimalust laiendatakse ka juhuti tehtavatele tehingutele, kui risk on madal. Art 28 (2) (a) Obliged entities shall examine the origin and destination Selgitus: komplekssete tehingute of funds involved in, and the purpose of, all transactions that fulfil at tunnused notarite puhul tuleb antud least one of the following conditions: sõnastuse puhul tuvastada viisil, kus (a) the transactions are of a complex nature. näiteks võib notarile tunduda, et Mida „complex nature“ notarite puhul tähendaks? Meil on seduses ette tehingud on majanduslikus mõttes antud, millistele tehingutele hoolsusmeetmeid kohaldame ja millisel ebaloogiliselt keerulised ning pooled ei juhul tuleb nendele tehingutele kohaldada täiendavaid hoolsusmeetmeid ole lihtsamast tehingu ülesehitusest (need on välja toodud ka artikli 28 lõikes 4). Artikli 28 lõike 2 (a) huvitatud. See ei tähenda, et sõnastusest jääb mulje, et kohustatud isikul tuleks ise täiendavaid kohustatud isik peaks ise välja mõtlema tehingute kombinatsioone välja mõelda tehingute kombinatsioone, küll aga tuvastama tehingute kombinatsioonid, mis tunduvad olevat üksteisega seotud. Art 32 (2) (a) With respect to transactions or business relationships with Positsioon: taotleme sõnastuste politically exposed persons, obliged entities shall apply the following measures: täpsustamist (õiguselukutsete spetsiifika parem väljatoomine). (a) obtain senior management approval for establishing or continuing business relationships with politically exposed persons. Selgitus: ka hetkel kehtiv regulatsioon See nõue on sätestatud ka RahaPTS-s, kuid loodetavasti säilib määruse nõuab PEPi suhtes 12 kuu jooksul kohaldamisel võimalus, et notarid ei pea seda nõuet täitma. Praktikas riskide jätkuvat arvestamist, mis oleks see väga keeruline (ehk pea võimatu). tähendab, et kui PEPi risk ei lõppe Art 36 Family members and close associates of politically exposed persons: autommatselt tema ametivolituste lõppemisega, siis tuvastatult jätkuvate The measures referred to in Articles 32, 34 and 35 shall also apply to riskide olemasolul tuleb neid arvestada family members or persons known to be close associates of politically ka PEPi pereliikme või lähedase exposed persons. kaastöötaja puhul. Kui PEPi pereliige ei Praktikas tundub sellise nõude täitmine väga keeruline, kui mitte ole enam PEPi pereliige (nt võimatu. Tekib kaks küsimust: 1. kas mõeldakse seda, et PEPiga seotud abielulahutusega), siis definitsiooni isik kaotab oma staatuse PEPi lähedasena (nt abielulahutusega); 2. või tõttu talle enam PEPi hoolsusmeetmeid peetakse silmas, et kui PEP-i volitused lõppevad, siis tuleb nt ka tema kohaldama ei pea. Märkimist väärib, et abikaasa suhtes kohaldada hoolsusmeetmeid vähemalt 12 kuud või AMLR art 32 lõike 3 kohaselt on AMLAl vajadusel kauem? Hetkel on juba raskusi sellega, et tuvastada PEPiga kohustus anda suunised m.h selle seotud isikuid. Kui PEP-i volitused lõppevad, on seotud isikuid veelgi kohta, kuidas selgitada, mis riskitase on keerulisem tuvastada ja hoolsusmeetmete kohaldamine nende isikute pereliikmetel pärast PEP-staatuse suhtes tundub eraelu liigse riivena. RahaPTS-s kohaldatakse sellist lõppemist. nõuet vaid PEPile, mitte tema lähedastele ega äriliselt seotud isikutele. 11. Art 40 (2) (d) The tasks outsourced pursuant to paragraph 1 shall not Selgitus: riskiprofiili hindamist on be undertaken in such way as to impair materially the quality of the keelatud kohustatud isikul out- obliged entity’s measures and procedures to comply with the source’ida ehk seda enda struktuurist requirements of this Regulation and of Regulation [please insert täielikult välja jätta. See ei tähenda, et erinevaid teenusepakkujaid ei võiks reference – proposal for a recast of Regulation (EU) 2015/847 - kasutada, kui on tagatud, et lõplik otsus COM/2021/422 final]. The following tasks shall not be outsourced riskiprofiili määramisel tehakse under any circumstances: kohustatud isiku enda poolt. (d) the attribution of a risk profile to a prospective client and the entering into a business relationship with that client. Kas selle piirangu alla lähevad ka need teenusepakkujad, kes on loonud või loomas platvorme, kus kohustatud isikud saavad oma kliente tuvastada ja nendelt saadud teabe alusel kliendi riskiprofiili hinnata? Üldjuhul ei koosta sellised teenuse pakkujad riskihinnangut, vaid teevad kliendi sisestatud andmete alusel päringuid registritesse ja andmebaasidesse. 12. Art 42 (3) Member States shall notify to the Commission by [3 months Selgitus: antud sätte kohaselt tuleb from the date of application of this Regulation] a list of the types of KOM-le esitada nimekiri juriidilistest corporate and other legal entities existing under their national laws with isikutest, kes on liikmesriigis beneficial owner(s) identified in accordance with paragraph 1. /.../. kohustatud esitama tegelike kasusaajate andmeid registrile. Kas sättes viidatud nimekiri, mis Komisjonile esitatakse, kattub tegelike Nimekiri esitatakse juriidiliste isikute kasusaajate registris oleva teabega või on see eraldi nimekiri? Kui on tüüpide kaupa, ja näiteks tuleb lisada tegemist eraldi nimekirjaga, siis kas seda hakatakse ajakohastama ja info, kui andmeid esitavad ka uuendama ning kas seda nimekirja näevad ka kohustatud isikud? juriidilised isikud, kes ei ole äriühingud. Eesti puhul näiteks mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kuna tegemist on Eesti puhul avaliku teabega, siis ei näe hetkel põhjust, miks seda nimekirja ei võiks ka kohustatud isikud näha. 13. Art 44 (1) (a) For the purpose of this Regulation, beneficial ownership Selgitus: antud täpsusaste (st detailsed information shall be adequate, accurate, and current and include the aadressiandmed) on mõeldud following: kontaktandmete asendusena. (a) the first name and surname, full place and date of birth, residential Täpsustusvajadusele saab eelnõu address, country of residence and nationality or nationalities of the menetlemise käigus tähelepanu juhtida. beneficial owner, /.../. Kas tegeliku kasusaaja elukoha aadressi märkimine annab lisaväärtust lisaks elukoha riigi märkimisele? Tean, et see nõue on sees ka FATFi soovitustes, aga kui elukoha aadress tuleb märkida, siis kuidas kontrollitakse selle õigsust? Siia punkti (a) juurde tuleks ehk lisada artikli 18 lõike 1 punktis (a) (iv) olev lause: /.../ if there is no fixed residential address with legitimate residence in the Union, the postal address at which the natural person can be reached /.../ Probleeme võib praktikas tekkida juhul, kui isikul on mitu elukohta. Tundub ka liigse koormamisena näiteks olukord, kus andmete esitamise kohustus on tütarettevõtte juhatusel, mis kuulub gruppi, mille emaettevõte kuulub mõnele EL riigile. Sellisel juhul tuleks tütarettevõtte juhatusel hakata koguma emaettevõtte nõukogu liikmete (nt mõne ministri) elukoha aadresse, et need oma asukoha riigi tegelike kasusaajate registrisse lisada. Üldiselt jääb arusaamatuks, mida annab tegeliku kasusaaja välja selgitamisel juurde maja ja korteri numbri märkimine. 14. Art 52 (1) Consent by FIU to the performance of a transaction. Positsioon: täpsustada RAB volitused ja Pealkiri tundub natuke eksitav, sest praktikas ega ka artikkel 52 lõike 1 ühtlustada tehingute alusel ei anna RAB nõusolekuid tehingu tegemiseks. Tavaliselt keelab peatamise/nõusoleku andmise osas RAB tehingu tegemise või erandjuhul annab mingeid konkreetseid sõnastused AMLR-s ja AMLD6-s. juhiseid, aga nõuolekut kui sellist, ei anna. Riigikohus Riigikohus teatas, et ei avalda arvamust selle paketi kohta. Täname, et saatsite Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks Euroopa Selgitus: režiimi reformimine ei ole Komisjoni ettepaneku rahapesu tõkestamise paketi kohta. Advokatuuri üksnes Euroopa Komisjoni nägemus või seisukohad paketi osas on alljärgnevad. initsiatiiv. Sarnaselt on ka Euroopa Nõukogu3 ning Euroopa Parlament4 leidnud, et puudused EL õiguse 1. Ennatlikud järeldused olemasolevate järelevalvesüsteemide osas uue ühetaolises rakendamises antud regulatsiooni väljatöötamisel valdkonnas eksisteerivad ja kõige mõistlikum oleks sellistest puudustest Euroopa Komisjon möönab, et olemasolevate AML režiimide osas ei ole tekkinud probleemide lahendamiseks täielikke hindamisi veel aset leidnud1, mistõttu on Euroopa Komisjoni järeldus võtta täiendavaid samme ühenduse ebajärjekindlast või dokumendis viidatud puuduste osas järelevalve suhtes õiguse harmoniseerimiseks. Seega on siseriiklikel turgudel, ennatlik. Hindamised alluvad aga kindlatele meetoditele kõik kolm EL seadusandjat käesolevat ning peavad olema tõsiseltvõetavaks sisendiks otsuste langetamisel uute algatust tervitanud. 1 Vt. Section 3 – Results of ex-post evaluations, proposal for 6th AML Directive, AMLA regulation ja AML Regulation. 3 Vt EL NK ühiseid järeldusi siit: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12608-2020-INIT/en/pdf 4 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-9-2020-0207_EN.html regulatsioonide vajalikkusest ning samuti nende väljatöötamisel 2. Tekib küsimus, kas eeltoodust tulenevalt on hetkeseisuga üldse põhjendatud ja vajalik AML/CFT režiimi reformimine. Positsioon: Eesti eelistab SRBde üle 2. Advokaadikutse sõltumatuse riivest riikliku järelevalve kehtestamise asemel selgemaid järelevalvelise koostöö Iseenesest on tervitatav, et direktiivi ettepanekus nähakse EL-i liikmesriikidele sätteid, mis võimaldab vajalikke ette võimalus määrata järelevalveasutus self-regulatory body (SRB) näol, kelle eesmärke tõhustamise osas saavutada ülesanne on jälgida ja võtta vajadusel tarvitusele vajalikke meetmeid, et tagada proportsionaalsemate vahendite ja nende järelevalve all olevate kohustatud isikute poolne AML/CTF nõuete minimaalse riivega advokaatide täitmine5. Advokaatide osas täidavad seda rolli erinevate riikide advokatuurid. isereguleeruvuse ja autonoomia osas. Antud ettepanek või luba SRB-de moodustamiseks läheb aga vastuollu direktiivi artikliga 38, mis näeb ette, et selliste isereguleeruvate asutuste tegevust selle ülesannete täimisel jälgitakse selleks ettenähtud riigiasutuse poolt, nähes neile ette mitmed õigused ja meetmed SRB-de järelevalve osas6. Artikkel 29 ja 38 on omavahel selges vastuolus, sest isereguleerimise õigus ei tohi ja ei saa endas hõlmata riigipoolset sekkumist. Advokatuuride roll on mh kohtusüsteemi abistamine, mistõttu on oluline, et oleks tagatud selle sõltumatus ja nõuetekohane toimimine7. Sõltumatutel advokaatidel on oluline roll õigusemõistmise ning õigusriigi põhimõtete tugevdamisel8. Euroopa Komisjon aga näib uue regulatsiooni loomisel olevat lähtunud eeldusest, et SRB-de poolt 2 Commission Staff working Document, SWD (2017) 350 – Better Regulation Guidelines, lk 50-60, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/better-regulation- guidelines.pdf 5 Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the mechanisms to be put place by the Member States for the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing and repealing Directive (EU) 2015/849, art 29. 6 Ibid, art 38. 7 The Rule of Law Checklist adopted by the Venice Commission of the Council of Europe at its 106th Plenary Session, lk 24, kättesaadav: https://www.venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-AD(2016)007-e 8 Vt ka 2021 Justice Scoreboard, lk 5 ja 51, kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/eu_justice_scoreboard_2021.pdf teostatav järelevalve on olnud ebapiisav9, kuid faktiline tõendusmaterjal toodud väidete osas puudub. Positsioon. Eesti eelistab SRBde üle 3. Euroopa ülese järelevalveasutuse moodustamisest riikliku järelevalve kehtestamise asemel selgemaid järelevalvelise koostöö Puudub tõendus, et kavandatav EL-i ülese järelevalveasutuse (AMLA) järelevalve oleks sätteid, mis võimaldab vajalikke kuidagi tõhusam ja tulemuslikum kui siseriiklik järelevalve advokatuuride poolt eesmärke tõhustamise osas saavutada teostatavana. Advokatuuridel kui spetsiifilistel kutseühendustel on olemas igakülgne proportsionaalsemate vahendite ja kompetents advokaatide ülese järelevalve läbi viimisel, vastupidiselt riiklikele või minimaalse riivega advokaatide rääkimata liiduülesele asutusele. Saame advokatuuri kogemuse varalgi välja tuua, et isereguleeruvuse ja autonoomia osas. tihtipeale tekib kutseühenduse ja riikliku institutsiooni vahel erinevates protsessides möödarääkimisi ning vastanduvaid arusaamu, mis puudutab advokaatide niigi piiratud kohustusi AML/CTF vallas. On oht, et taolisel kavandataval liiduülesel asutusel nagu AMLA, mille põhifookus peaks põhiliselt olema suunatud finantsasutuste üle järelevalve tegemisele, ei saavuta advokaatide osas piisavat kompetentsi. See puudutab mh ka AMLA poolt läbiviidavaid eksperthinnanguid ning selle jätkutegevusi nagu direktiivi ettepanekus kirjeldatud10. Eksperthinnangute osas võib kahelda, kas tegemist on ikka vastastikuste parimate praktikate jagamisega, mis peaks olema asja mõte, või hoopiski ehk ühe osapoole kontrollitava protsessiga, mille näol on sisuliselt tegemist järjekordse hoovaga kontrollisüsteemis SRB-de üle. Selgitus: Artikkel 7(2) viitab tagasi lõikele 1, mis kehtib üldprintsiibina, et 4. Ebaproportsionaalsed nõuded sise-eeskirjadele, kontrollile ja protseduuridele kõik lõikes 2 nimetatud põhimõtted, kontrollimeetmed ja protseduurid peavad olema proportsionaalsed 9 Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on the mechanisms to be put place by the Member States for the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing and repealing Directive (EU) 2015/849, eessõna p 69 (lk 26) ja art 38. 10 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the Authority for Anti-Money Laundering and Countering the Financing of Terrorism and amending Regulations (EU) No 1093/2010, (EU) 1094/2010, (EU) 1095/2010, art 31 jj. Juhime tähelepanu, et advokatuuri hinnangul ei pruugi määruse ettepaneku ptk II11 kohustatud isikute laadi ja suurusega. piisaval määral arvesse võtta advokaadibüroode erinevaid vorme ja suurusi. Selline tõlgendus ei kohusta Kavandatavad nõuded ei pruugi olla proportsionaalsed väikeste ja keskmiste väiksematel kohustatud isikutel looma advokaadibüroode tegelike riskidega AML/CTF vallas ning võivad viia selleni, et ebaproportsionaalseid süsteeme. laiapõhjaliste nõuete tõttu on osad advokaadibürood sunnitud lihtsalt loobuma teenuste osutamisest, mis nõuavad AML/CTF hoolsusmeetmete rakendamist. Advokatuurile teadaolevalt on paketi osas sarnastel seisukohtadel ka advokatuuride katuseorganisatsioon CCBE (The Council of Bars and Law Societies of Europe), kes on Euroopa Komisjonile esitamiseks koostamas omapoolset ametlikku seisukohta. Siseministeerium Alljärgnevalt on toodud Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu rahapesu ja Positsioon: toetame sularahamaksete terrorismi rahastamise tõkestamise paketi kohta, mille Euroopa Komisjon piirmäära kuni 10 000 eurot avaldas 20. juulil 2021. a. Siseministeerium avaldab arvamust kolme kehtestamist teenuste ja kaupade eest seadusandliku ettepaneku suhtes (COM (2021) 420, COM (2021) 421, COM tasumisel, kuid erandolukordades peab (2021) 423). olema võimalik Siseministeerium hinnangul aitavad muudatusettepanekud valdkonda arendada sularahamaksepiirangute ja kuritegevuse vastast võitlust efektiivsemaks muuta. Seetõttu toetame mittekehtimine.. kõnealust algatuste paketti, ent soovime eraldi esile tõsta mõningaid aspekte, mis on järgnevalt toodud eelnõude lõikes. COM (2021) 420 1. Toetame määruse artiklis 59 toodud sularaha kasutamise piirmäära kuni 10 000 euro kehtestamist teenuste või kaupade eest tasumisel. Selgitus: antud teemad ei ole konkreetselt paketiga seotud. 2. Teeme ettepaneku rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse Rahandusministeerium ei ole ühelegi tõhustamisel senisest enam pöörata tähelepanu vastava valdkonna viidatud meetmele vastu. õiguskaitsetöötajate teadlikkuse tõstmisele: a) terves justiitsahelas: RAB 11 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or terrorist financing, chapter II. töötajad, uurijad, analüütikud, prokurörid, kohtunikud. b) liikmesriikide vastavate asutuste töötajatele kogemuspraktika võimaldamine. c) CEPOLi koolituskavas RP ja TRga seotud koolituste suurendamine. Positsioon: toetame AMLA rolli FIUde 3. Loodava AMLA (Authority for Anti-Money Laundering and Countering the koordineerimisel täpsemaks kirjutamist Financing of Terrorism) tegevuse läbipaistvuse tagamisel on oluline säilitada ning suuremat tasakaalu AMLA selle asutuse detailne aruandlus finantside kasutamisest, AMLA poolt järelevalve ja FIUde koostöö ja läbiviidatavad analüüsid peaksid olema valdavalt avalikult kättesaadavad, koordineerija rollide vahel. AMLA rolli FIUde tegevuse koordineerimisel tuleks täpsustada ja FIUde jaoks selgitada. Positsioon: täpsustada AMLA pädevusi COM (2021) 421 ja sisekontrollimeetmeid määruse 1. Juhime tähelepanu, et loodav institutsioon AMLA hõlmab endas suurt tekstis. töötajaskonda (250 töötajat) ja tegevuseks vajaminevat eelarvet (45 miljonit eurot), mistõttu kasutada oleva ressursi ja inimeste juures tuleb samuti tähelepanu pöörata asutusesiseste riskidega tegelemisele. Eelkõige vajaksid tähelepanu sisekontrollimeetmetega tegelemine, riskide kaardistamine, monitoorimine ja maandamine, sh töötajaskonna põhiväärtustega seotud keskkonna loomine, eetikakoodeksi kasutuselevõtt, töötajaskonna koolitamine jms. Põgusalt mainitakse sisekontrollimeetmeid seletuskirjas, üldse mitte aga määruse tekstis. Palume kaaluda sellise funktsiooniga tegelemiseks sisemise struktuurüksuse loomise võimalusi. 2. Määrusega tutvumisel võib tekkida arusaam, et terrorismi rahastamise Positsioon: Toetame AMLA pädevuste temaatika saab rahapesu tõkestamisega võrreldes olemuslikult vähem osas selgemaid sätteid terrorismi tähelepanu. Sealhulgas peaks AMLA tegema lisaks RABi, OLAF ja EPPOle rahastamise problemaatikaga koostööd ka terrorismivastaste asutuste/üksustega rahvusvahelistes tegelemiseks, s-h koostöö osas organisatsioonides ja liikmesriikides. Selline koostöö tõhustaks terrorismi terrorismivastaste üksustega. rahastamise tõkestamise tulemusi teabe, oskuste, praktika, analüüside vahetamise jms tegevuse käigus. Lisaks on olulised AMLA poolt läbiviidavad koolitused, mis võiks olla üks asutuse ennetavate tegevustega seonduvatest funktsioonidest. Täiendavalt palume kaaluda, kas AMLA struktuuris peaks olema eraldi üksus, mis tegeleks terrorismi rahastamise problemaatikaga ja kuhu liikmesriigid saaksid saata oma inimesi praktikale ja kogemusi vahetama. COM (2021) 423 Positsioon: RABide töötajate kõrgema 1. Liikmesriikide FIUd on valdkondlikust eripärast, ülesannete ja kohustuste kvalifikatsiooni ja koolituse selgem rohkusest muutunud erinevates ministeeriumites asuvate üksustega suurteks väljatoomine üldkehtivate nõuete seas. kogumiteks, milles töötab varieeruvalt 20-60 ja enamgi töötajat. Üksuste kasutada olevad eelarved küündivad miljonite eurodeni ning tööülesannete hulka jäävad füüsilised kontrolltoimingud kohustatud isikute tegevuse üle, finantssurvemeetmete rakendamine ülekannete ajutise peatamise, kontode ajutise kasutamise keelu ja hilisema vabastamise näol. See tähendab, et FIU töötajad tegutsevad kõrge pettuse ja korruptsiooniriski määraga tegevusalal. Selleks, et töötajad teaksid ja oskaksid õigesti seadusega kooskõlas käituda ning võimalikud infolekked, väärkäitumine ja ebaseaduslikud tegevuste toimumine oleks minimeeritud, tuleks FIUdes sisse seada vastavuskontrolli (compliance) juhtimise mudel. Vajadusel tuleks kaaluda ka sisekontrollimeetmete rakendamist. 2. FIUdele pandud ülesanded ja kohustused on viinud nendele seatud ootused väga kõrgele. Suuremat kvaliteeti soovides tuleks liikmesriikidel tagada nende töötajate kvaliteetne, läbimõeldud ja jätkusuutlik koolitussüsteem. Eesti Krüptoraha Liit Täname teid võimaluse eest tutvuda ja avaldada arvamust uue EU planeeritava Positisoon: toetada krüptovara rahapesu ja terrorismi tõkestamise paketiga. Tähtaeg sellises mahus ja kardinaalseid ülekannete regulatsioonis suuremat muutusi planeeriva seadusloome ettepanekutega tutvumiseks oli muidugi täpsust ja arvestamist krüpto tehniliste ebakohaselt lühike, eriti arvestades, et esitatud dokumendid ei olnud tõlgitud Eesti eripäradega. keelde. Kõigi planeeritavate eelnõude memorandumites oli märgitud, et rahapesuga seostatavate tehingute osakaal on kõigi EU riikides kokku ca 1% kogukäibest. Võrreldes seda osakaalu näiteks EU riikide lubadusega panustada kaitsekulutustesse, on tegemist muidugi aukartust äratava summaga, aga asetades selle protsendi üldistesse ajaloolistesse proportsioonidesse, tuleb EU-d õnnitleda, et probleem on praktiliselt nullini viidud. Seda kummalisem on EU püüdlus, pea olematu probleemiga nii karmikäeliselt tegelda. Eesti Krüptoraha Liidu jaoks on oluline, et virtuaalvääringute valdkond oleks asjakohaselt reguleeritud ning rahapesuga võitlemine on selle regulatsiooni oluline osa. Seega keskendume seaduseelnõule, mis otseselt puudutab krüpto-ülekandeid, nagu neid ettepanekus nimetati. Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on information accompanying transfers of funds and certain crypto-assets (recast) (Text with EEA relevance) {SWD(2021) 190, 191} - {SEC(2021) 391} Nagu me oleme oma varasemates pöördumistes korduvalt selgitanud, ei ole võimalik analoogvahenditega digitaalses maailmas korda luua. Küll saab sätestada karistused rikkujatele, aga enne kui seadusloomesse ei kaasata selle algstaadiumis plokiahela eksperte, ei saa seadusloome tulem olla muud kui imperatiivselt keelav ja innovatsiooni pidurdav. Ülalnimetatud seaduseelnõu räägib virtuaalvääringu tehingutest nagu oleks tegemist pangaülekannetega. Kohustused, mida tahetakse asetada VASP’idele/CASP’idele, ei ole nende poolt täidetavad, sest plokiahelas ei liigu informatsioon nii, nagu kirjutaja seda ette kujutab. Meil ei ole mõtet viidata konkreetsetele eelnõu punktidele kuna kogu lähenemine on ebakompetentne, ei lahenda püstitatud probleemi ja muudab seaduse sisuliselt täidetamatuks. Mõned näited: 1. Krüptoraha ülekande puhul saaja andmete lisamine maksesse (lihtsuse mõttes nimetame krüptoülekande edaspidi makseks, mis ei tähenda, et see oleks makse MERASe mõistes) on võimalik ja ka vastava info säilitamine on võimalik, aga sisestatud andmed ei liigu plokiahelas maksega kaasa. Walletite aadressid on anonüümsed oma olemuselt, seega ei ole sisestatud andmetel mingit teabeväärtust, kuna iga nimi on sama hea kui teine. Saaja nimi omab tähtsust ainult krüptost FIAT’isse makstes, aga sellise makse puhul on juba saaja nimi maksekäsuga kaasas. Eelnõus ettenähtav meede saaja andmete sisetamiseks uute infoväljade loomiseks on väga kallis VASP’i jaoks ja mingit reaalset kasu rahapesu tõkestamisel see ei anna. Selgitus: pakutud sõnastus ei sisalda 2. Eelnõus kirjeldatud maksja andmete puudumise korral krüptoraha endas kohustust kõik andmed liigutada külmutamine, tagasisaatmine vms tähendab seda, et kõik virtuaalvääringu koos. See ei ole tehniliselt võimalik, ja ülekandmised ühelt börsilt teisele peaks koheselt külmutama, kuna makse viide „koos“ liikumisele on antud endaga sellist infot edasi ei kanta. Veelgi enam, kui makse toimub kahe kontekstis ajaline määratlus. rahakoti vahel, kus rahakoti teenuse pakkuja ainult loob võimaluse rahakoti genereerimiseks ja privaatvõtmeid hoiavad walletite omanikud, liiguvad AMLR kohaselt on anonüümsete maksed plokiahelas rahakotist rahakotti (aadressilt aadressile) ilma kellegi rahakottide pakkumine teenusena sekkumiseta. Külmutamine ja tagasisaatmine ei ole võimalik. tulevikus keelatud. Rahakotiteenuse pakkujale ei saa panna kohustust selliste andmete kogumiseks, sest selliseid andmeid plokiahelas maksega ei liigu. Juhul kui EU keelab rahakoti teenuse pakkumise, ei muuda see mitte midagi, sest ka rahakoti teenust saab pakkuda anonüümselt. Küll aga pärsib selline plaan legitiimsete ettevõtete tegevust, kes oma klientide kohta andmeid koguvad. Keelata legitiimsetel ettevõtetel sisenevate krüptomaksete lubamine pärsib ainult seaduskuulekat teenuse kasutamist. Positisoon: toetada krüptovara Ettepanekud: ülekannete regulatsioonis suuremat täpsust ja arvestamist krüpto tehniliste I) Ülalnimetatud eelnõu ettepanek võtta menetlusest välja kui praktikas eripäradega. täidetamatu ja innovatsiooni pärssiv; II) Kaasata virtuaalvääringu eksperdid, et luua/valida välja tehnilised vahendid (näiteks plokiahela analüülüütika tehnoloogiad) ja nende kasutamise kord tagamaks krüptomaksete läbipaistvus;
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →