dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Laevajäätmete üleandmisest ankrualadel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. november 2021
Viit
5-4/2021/6727-2
Registreeritud
23. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-4 Merenduse keskkonnakaitsega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-4/2021
Vastutaja
Reet Laos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎Laevajäätmete üleandmisest ankrualadel.asice212 KB

Sisu (failidest)

Kaupo Läänerand Teie 15.11.2021 nr 5-4/2021/6727-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.11.2021 nr 16-3/21/5623-3 Laevajäätmete üleandmisest ankrualadel Austatud härra Läänerand Ankrualad moodustab ja kehtestab Transpordiamet ning avaldab nende kohta info navigatsiooniteabes. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on varasemalt kooskõlastanud ankrualade moodustamise lähtudes infost, et ankrualal seisavad laevad ankrus, nagu on sätestatud ka meresõiduohutuse seaduse § 271. Siiski tehakse ankrualadel ka palju muid tegevusi, millest mõned võivad kujutada endast ohtu ümbritsevale merekeskkonnale. Näiteks 2020. aastal jäädi PPA andmetel ankrualadel ankrusse 3 173 korral, mil teostati järgmisi operatsioone: 1) inspekteerimine 24 korral; 2) jäätmete ära andmine 420 korral; 3) STS ehk laevalt laevale operatsioonid 11 korral; 4) meeskonna liikmete vahetus 74 korral; 5) meeskonna vahetus 12 korral; 6) muu 16 korral; 7) punkerdamine 1094 korral; 8) reidikomisjon 2 korral; 9) remont 9 korral; 10) tormivarju jäämine 19 korral; 11) tuukritööd 42 korral; 12) töötellimuse ootamine 4 korral; 13) varustuse võtmine 28 korral; 14) tühi, kuid võib eeldada, et oodati nt sadamasse pääsu 1418 korral. Nõustume, et ankrualadel toimuv ei ole sadamate jurisdiktsioonis. Ent küsimus laevaheitmete ja lastijäätmete (edaspidi laevajäätmed) üleandmisel-vastuvõtmisel on nende jõudmises sadama vastuvõtu seadmetesse, mis aga on sadama jurisdiktsioonis. Laevajäätmete regulatsioonide ning vastava EL sadama vastuvõtu seadmete direktiivi ülevõtmist ja kohaldamist Eestis korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahvusvahelise merendusorganisatsiooni (IMO) merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL) sätestab ka tehnilised nõuded laevadele, mis veavad ohtlikke aineid ning mille jäägid antakse üle sadamasse. Nii IMO regulatsioonid kui ka EL direktiiv sätestavad riigile kohustuse, et sadamates peavad olema piisavad vastuvõtuseadmed, et laevad saaksid kõik tekkivad jäätmed anda ära sadamas olevatesse vastuvõtu seadmetesse. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Seega ei ole võimalik Keskkonnaministeeriumil siin täiendavalt sekkuda uute regulatsioonidega laevajäätmete käitlemiseks merel, mis võivad omakorda seada ohtu selliste jäätmete jõudmise sadama vastuvõtu seadmesse. Keskkonnaohutuse tagamiseks on merel jäätmeid vastuvõtvatele laevadele seatud nõue omada keskkonnaluba ja tagada jäätmekäitlejale pandud kohustuste täitmine vastavalt jäätmeseadusele. Laevadel, mis osalevad õliseguste jäätmete üleandmises-vastuvõtmises on kohustus omada pardal reostustõrje seadmeid ja vahendeid ning operatsioonide teostamise ajal olema reostustõrje valmisolekus. Samuti peavad operatsioonides osalevad laevad täitma muid tehnilisi standardeid jäätmete ohutuks üleandmiseks, näiteks pumpade, torustike jms selliste surveseadmete ühilduvuse tagamiseks. Lisaks, kõikidest sellistest operatsioonidest on alati teadlik ka PPA, kes vastava loa laevadele sisemerele saabumiseks igakordselt väljastab. Lisaks juhime tähelepanu, et veeseaduses on juba kehtestatud laevajäätmete osas selge ja ühemõtteline regulatsioon – sellised jäätmed ei tohi sattuda merre, ei neid sinna juhtides ega uputades. Mingit muud tegevust või võimalust veeseadus ega ka ükski teine seadus sellistele laevadel tekkivatele jäätmetele peale sadama vastuvõtu seadmetesse toomise ette ei näe. Küsitav oleks paralleelse regulatsiooni loomine jäätmete käitlemiseks merel, ilma sadamatel juba olevaid kohustusi arvesse võtmata. Merel vastuvõetavaid jäätmeid ei ole võimalik kuhugi mujale viia kui ainult sadamasse. Neid ei saa toimetada näiteks üleandmiseks suplusranda või muuli äärde kellelegi kolmandale isikule. Sestap käsitlevadki olemasolevad regulatsioonid jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist ainult sadamate kontekstis, sest just sinna peavad jäätmed üleandmiseks jõudma. EL sadama vastuvõtuseadmete direktiivi kohaselt defineeritakse sadamana ka sadama jurisdiktsiooni all olevaid ankrualasid, mida sadamaseadus ei käsitle. Ankrualad ei ole küll Eestis sadama jurisdiktsiooni all, ent ankrualadel pakutakse jäätmete üleandmise-vastuvõtmise teenust, mida osutavad sadamas tegutsevad teenusepakkujad või operaatorid, mis moodustavad sisuliselt osa sadama vastuvõtu seadmete süsteemist. Samuti käsitleb direktiiv vastuvõtu seadmeid, täpsustades, et need on ka liikuvad või ankurdatud, seega on need ka spetsiaalsed jäätmete vastuvõtmiseks kohaldatud laevad või pargased, mis kuuluvad sadama vastuvõtuseadmete koosseisu. ELi sadama vastuvõtu seadmete direktiivi artikli 3 kohaselt võivad liikmesriigid sadamaid mitte külastavad laevad direktiivi kohaldamisalast välja jätta. See väljajätmine puudutab eeskätt direktiivi artikli 6, 7 ja 8 kohaldamist, mis käsitlevad vastavalt sadama teavitamist, sadamast lahkumist ning sadamatasu kohaldamist sadamas teenuseid kasutavatele laevadele. Ent sama direktiivi artikli 2 kohaselt tuleb riigil siiski tagada, et ka laevad, mis ei külasta sadamat või ei tegutse seal, annaksid jäätmeid üle kooskõlas direktiivi nõuetega. See tähendab direktiivi artiklit 1 arvestades - kaitstes merekeskkonda negatiivse mõju eest, tagades mereliikluse tõrgeteta toimimise ning sobivatesse sadama vastuvõtuseadmetesse jäätmeid üle andes. Õigusselguse huvides ning regulatsioonide vastavusse viimiseks reaalse olukorraga, teeme ettepaneku täiendada sadamaseadust järgmiselt: 1) Sadamaseaduse § 2 punkti 24 muuta ja sõnastada järgmiselt: „24) sadama vastuvõtuseadmed – paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab osutada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise teenust;“ 2) Sadamaseaduse § 3 lg 1 täiendada punktiga 6: „6) laevaheitmete, lastijäätmete ning passiivselt püütud jäätmete vastuvõtmine sadama vastuvõtu seadmetes;“ 3) Sadamaseaduse § 25 lg 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: „(2) Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas laevaheitmete, lastijäätmete ja passiivselt püütud jäätmete vastuvõtmise laevadelt reidil ning laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti.“ Samuti, tulenevalt sellest, et lisaks laevade ankrus seismisele pakutakse ankrualadel laevadele teenuseid, mida saab osutada ka sadamas, on mõistlik teatud sadamateenuste osas laiendada sadama jurisdiktsiooni ka ankrualadele. Eeskätt puudutaks see just laevajäätmete üleandmist ja vastuvõtmist. Just punkerdamise, laevajäätmete üleandmise, ent ka sadamasse sissepääsu ootealadena tuleks ankrualasid käsitleda kui sadama teenindusala ning anda selleks ankrualale ka vastav juriidiline ja sisuline tähendus. Seetõttu teeme lisaks ettepaneku täiendada sadamaseadust vastavate sätetega, mis võimaldaksid valitud teenuste osas viia ankrualadel toimuvad tegevused sadama jurisdiktsiooni alla. Juhime ka tähelepanu, et meresõiduohutuse seaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ kohaselt käsitletakse juba ankrualasid sadama akvatooriumina kontrolli mõistes, seega on võimalik seda laiendada ka teistele tegevustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Agni Kaldma, 626 2956 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel