Kaupo Läänerand Teie 15.11.2021 nr 5-4/2021/6727-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.11.2021 nr 16-3/21/5623-3
Laevajäätmete üleandmisest ankrualadel
Austatud härra Läänerand
Ankrualad moodustab ja kehtestab Transpordiamet ning avaldab nende kohta info
navigatsiooniteabes. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on varasemalt kooskõlastanud
ankrualade moodustamise lähtudes infost, et ankrualal seisavad laevad ankrus, nagu on sätestatud
ka meresõiduohutuse seaduse § 271.
Siiski tehakse ankrualadel ka palju muid tegevusi, millest mõned võivad kujutada endast ohtu
ümbritsevale merekeskkonnale. Näiteks 2020. aastal jäädi PPA andmetel ankrualadel ankrusse 3
173 korral, mil teostati järgmisi operatsioone:
1) inspekteerimine 24 korral;
2) jäätmete ära andmine 420 korral;
3) STS ehk laevalt laevale operatsioonid 11 korral;
4) meeskonna liikmete vahetus 74 korral;
5) meeskonna vahetus 12 korral;
6) muu 16 korral;
7) punkerdamine 1094 korral;
8) reidikomisjon 2 korral;
9) remont 9 korral;
10) tormivarju jäämine 19 korral;
11) tuukritööd 42 korral;
12) töötellimuse ootamine 4 korral;
13) varustuse võtmine 28 korral;
14) tühi, kuid võib eeldada, et oodati nt sadamasse pääsu 1418 korral.
Nõustume, et ankrualadel toimuv ei ole sadamate jurisdiktsioonis. Ent küsimus laevaheitmete ja
lastijäätmete (edaspidi laevajäätmed) üleandmisel-vastuvõtmisel on nende jõudmises sadama
vastuvõtu seadmetesse, mis aga on sadama jurisdiktsioonis.
Laevajäätmete regulatsioonide ning vastava EL sadama vastuvõtu seadmete direktiivi ülevõtmist
ja kohaldamist Eestis korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahvusvahelise
merendusorganisatsiooni (IMO) merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL) sätestab ka
tehnilised nõuded laevadele, mis veavad ohtlikke aineid ning mille jäägid antakse üle sadamasse.
Nii IMO regulatsioonid kui ka EL direktiiv sätestavad riigile kohustuse, et sadamates peavad
olema piisavad vastuvõtuseadmed, et laevad saaksid kõik tekkivad jäätmed anda ära sadamas
olevatesse vastuvõtu seadmetesse.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Seega ei ole võimalik Keskkonnaministeeriumil siin täiendavalt sekkuda uute regulatsioonidega
laevajäätmete käitlemiseks merel, mis võivad omakorda seada ohtu selliste jäätmete jõudmise
sadama vastuvõtu seadmesse. Keskkonnaohutuse tagamiseks on merel jäätmeid vastuvõtvatele
laevadele seatud nõue omada keskkonnaluba ja tagada jäätmekäitlejale pandud kohustuste täitmine
vastavalt jäätmeseadusele.
Laevadel, mis osalevad õliseguste jäätmete üleandmises-vastuvõtmises on kohustus omada pardal
reostustõrje seadmeid ja vahendeid ning operatsioonide teostamise ajal olema reostustõrje
valmisolekus. Samuti peavad operatsioonides osalevad laevad täitma muid tehnilisi standardeid
jäätmete ohutuks üleandmiseks, näiteks pumpade, torustike jms selliste surveseadmete ühilduvuse
tagamiseks. Lisaks, kõikidest sellistest operatsioonidest on alati teadlik ka PPA, kes vastava loa
laevadele sisemerele saabumiseks igakordselt väljastab.
Lisaks juhime tähelepanu, et veeseaduses on juba kehtestatud laevajäätmete osas selge ja
ühemõtteline regulatsioon – sellised jäätmed ei tohi sattuda merre, ei neid sinna juhtides ega
uputades. Mingit muud tegevust või võimalust veeseadus ega ka ükski teine seadus sellistele
laevadel tekkivatele jäätmetele peale sadama vastuvõtu seadmetesse toomise ette ei näe.
Küsitav oleks paralleelse regulatsiooni loomine jäätmete käitlemiseks merel, ilma sadamatel juba
olevaid kohustusi arvesse võtmata. Merel vastuvõetavaid jäätmeid ei ole võimalik kuhugi mujale
viia kui ainult sadamasse. Neid ei saa toimetada näiteks üleandmiseks suplusranda või muuli äärde
kellelegi kolmandale isikule. Sestap käsitlevadki olemasolevad regulatsioonid jäätmete üleandmist
ja vastuvõtmist ainult sadamate kontekstis, sest just sinna peavad jäätmed üleandmiseks jõudma.
EL sadama vastuvõtuseadmete direktiivi kohaselt defineeritakse sadamana ka sadama
jurisdiktsiooni all olevaid ankrualasid, mida sadamaseadus ei käsitle. Ankrualad ei ole küll Eestis
sadama jurisdiktsiooni all, ent ankrualadel pakutakse jäätmete üleandmise-vastuvõtmise teenust,
mida osutavad sadamas tegutsevad teenusepakkujad või operaatorid, mis moodustavad sisuliselt
osa sadama vastuvõtu seadmete süsteemist. Samuti käsitleb direktiiv vastuvõtu seadmeid,
täpsustades, et need on ka liikuvad või ankurdatud, seega on need ka spetsiaalsed jäätmete
vastuvõtmiseks kohaldatud laevad või pargased, mis kuuluvad sadama vastuvõtuseadmete
koosseisu.
ELi sadama vastuvõtu seadmete direktiivi artikli 3 kohaselt võivad liikmesriigid sadamaid mitte
külastavad laevad direktiivi kohaldamisalast välja jätta. See väljajätmine puudutab eeskätt
direktiivi artikli 6, 7 ja 8 kohaldamist, mis käsitlevad vastavalt sadama teavitamist, sadamast
lahkumist ning sadamatasu kohaldamist sadamas teenuseid kasutavatele laevadele.
Ent sama direktiivi artikli 2 kohaselt tuleb riigil siiski tagada, et ka laevad, mis ei külasta sadamat
või ei tegutse seal, annaksid jäätmeid üle kooskõlas direktiivi nõuetega. See tähendab direktiivi
artiklit 1 arvestades - kaitstes merekeskkonda negatiivse mõju eest, tagades mereliikluse tõrgeteta
toimimise ning sobivatesse sadama vastuvõtuseadmetesse jäätmeid üle andes.
Õigusselguse huvides ning regulatsioonide vastavusse viimiseks reaalse olukorraga, teeme
ettepaneku täiendada sadamaseadust järgmiselt:
1) Sadamaseaduse § 2 punkti 24 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„24) sadama vastuvõtuseadmed – paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab
osutada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise teenust;“
2) Sadamaseaduse § 3 lg 1 täiendada punktiga 6:
„6) laevaheitmete, lastijäätmete ning passiivselt püütud jäätmete vastuvõtmine sadama
vastuvõtu seadmetes;“
3) Sadamaseaduse § 25 lg 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„(2) Lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva
tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või
sadamaoperaator teenindab, sealhulgas laevaheitmete, lastijäätmete ja passiivselt püütud
jäätmete vastuvõtmise laevadelt reidil ning laevadelt, mida selles sadamas remonditakse,
kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud
teisiti.“
Samuti, tulenevalt sellest, et lisaks laevade ankrus seismisele pakutakse ankrualadel laevadele
teenuseid, mida saab osutada ka sadamas, on mõistlik teatud sadamateenuste osas laiendada
sadama jurisdiktsiooni ka ankrualadele. Eeskätt puudutaks see just laevajäätmete üleandmist ja
vastuvõtmist. Just punkerdamise, laevajäätmete üleandmise, ent ka sadamasse sissepääsu
ootealadena tuleks ankrualasid käsitleda kui sadama teenindusala ning anda selleks ankrualale ka
vastav juriidiline ja sisuline tähendus.
Seetõttu teeme lisaks ettepaneku täiendada sadamaseadust vastavate sätetega, mis võimaldaksid
valitud teenuste osas viia ankrualadel toimuvad tegevused sadama jurisdiktsiooni alla. Juhime ka
tähelepanu, et meresõiduohutuse seaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate
andmete loetelu“ kohaselt käsitletakse juba ankrualasid sadama akvatooriumina kontrolli mõistes,
seega on võimalik seda laiendada ka teistele tegevustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Agni Kaldma, 626 2956
[email protected]