From: Siret Talve
Sent: Friday, November 19, 2021 12:52 PM
To:
[email protected]
Subject: Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas
Tere!
Käesolevaga edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasiside „Ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu osas:
1. ÜPP strateegiakaval puuduvad välja toomist vajavad seosed või vastuolud maavarade
valdkonna eesmärkide ja tegevustega. ÜPP strateegiakava toetab maavarade valdkonna
eesmärke ja tegevusi kaudselt - läbi turvasmuldade kaitse.
ETTEPANEK: Kuna puutumus on ka põhjaveega ja maastike mitmekesisusega, siis palume
strateegiadokumentide seose listis tuua välja ka „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“.
2. Üheks strateegiakava üldeesmärgiks on mh edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid, sh
erieesmärk EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning
säästvasse energiasse. Alljärgnevad kommentaarid ongi seotud energiamajandusega:
- KSH algatati 19.06.2019 ehk KSH läbi viimine on võtnud aega 2,5 aastat, mis näitab, et
arengudokumentide mõjuhindamine on keeruline ja pikaajaline protsess ning seonduva
ajakuluga tuleb arvestada arengudokumentide koostamisel.
- Ptk 2.3 kohaselt pole KeHJS-le vastavaid alternatiivseid arengustsenaariume analüüsitud,
kuna ekspertide sõnul 1. kõik arengualternatiivid ÜPP strateegiakavale on ebareaalsed, 2.
ÜPP kava ei sisalda alternatiive ja 3. sekkumiste välja töötamise kaasava protsessi tõttu. Nt
valdkondlik arengukava ei peagi alternatiive sisaldama
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005, alternatiive peab käsitlema KSH §32
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018. Sekkumiste ellu viimine võib erinevatel
põhjustel, nt kasvõi Covid kriisi tõttu olla takistatud vaadeldaval perioodil ning seetõttu
erinevate riiklike eesmärkide täitmine (nt kasvuhoonegaaside heite vähendamine)
kavandatud tähtajaks jääda täitmata.
ETTEPANEK: arengukavas tuleks käsitleda alternatiivset olukorda, kui kavandatud
sekkumised kavandatud ajal jäävad täitmata, st kas ja mil määral jäävad käsitletud
arengudokumentides toodud eesmärgid tähtajaks täitmata.
- Infokastis 1 on toodud sekkumised (sh investeeringud bioressursside väärindamisse nagu nt
energia tootmine), kuid aruandest ei saa hõlpsast ülevaadet, millised mõjud nendega
kaasneda võivad või milliseid tänaseid mõjusid nendega vähendatakse/leevendatakse. Lisas 3
on toodud, et positiivset või negatiivset mõju võib kaasneda põllu- ja metsataristu
arendamisel ja karjatatava püsitohumaa toetusel, muud sekkumised on positiivse või
neutraalse mõjuga, energiat käsitletakse 3 sekkumise puhul.
ETTEPANEK: võiks kasutada lisas 1 sama süstemaatikat/numeratsiooni, mis aruande
infokastis nr 1 ja lisas 2 ning teha ka aruandesse kokkuvõtlik maatriks, millised mõjud on
erinevate sekkumistega seotud, sh olukorras, kui sekkumised jäävad rakendamata või
nende rakendamine viibib (sh mõju riiklike eesmärkide täitmisele).
- Lisas 2 on toodud vastavusanalüüsi tabel, kus on toodud sekkumiste kommentaarid, mis siiski
ei sisalda hinnangut, kas ja millega konkreetne sekkumine vastavuses on (nt energia
valdkonnas on lihtsalt lühidalt kirjeldatud sekkumise EE4 sisu, millest võib järeldada, et
sekkumine panustab keskkonnahoidu ja ressursitõhususse), kuid on toodud järeldused,
milliste arengudokumentidega ÜPP strateegiakava on vastavuses (sh vastavus riikliku
energia- ja kliimakavaga, vastavust energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 pole
hinnatud aruande lk 26 kohaselt).
ETTEPANEK: ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides lisada aruandesse lühikokkuvõte,
millised sekkumised on vastavuses millise arengudokumendiga lisa 2 põhjal.
- Aruande ptk 7.1 kohaselt ÜPP strateegiakava rakendamisega olulist negatiivset
keskkonnamõju ei kaasne ja seetõttu pole ka vajalikud vastavad seire meetmed (ptk 7.2).
Samas on joonisel 3 toodud põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heite jätkuv kasv
aastani 2040. Ptk 6.7.2 pole välja toodud kas ja kui palju ÜPP strateegiakava sekkumised (sh
energiasääst, taastuvenergia kasutusele võtt, bioressursside väärindamine mh
taastuvenergia tootmisse) võiksid põllumajanduse KHG heidet mõjutada ning kas need
panustavad piisavalt Eesti kliimaambitsiooni täitmisse. Nimetatud info on oluline mh nt
riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruande koostamisel ja ajakohastamisel
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-
kliimakava-aastani-2030 Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt peab Eesti majandus, sh energia
tootmine energiajulgeoleku tagamiseks muutuma aastaks 2050 kliimaneutraalseks. See
tähendab, et energia tootmise kõrval peaksid ka teised sektorid järjekindlalt panustama
kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. KSH aruande eelnõu baasil ei saa väga täpset
ülevaadet ega teada, kui palju ikkagi põllumajandus kasvuhoonegaaside heite vähendamisse
infokastis 1 toodud sekkumistega panustab kasvõi indikatiivselt/suurusjärkudena.
ETTEPANEK: täiendada KSH aruannet hinnanguga kas ja kui palju panustavad kavandatud
sekkumised põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite vähenemisse.
Parimate soovidega,
Siret Talve, DSc(Tech)
Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee
tel 639 7660
[email protected]