dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ministri määruse muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. november 2021
Viit
2-1/21-0378/7007
Registreeritud
25. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Konkurentsiamet, AS Eesti Post, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0378
Vastutaja
Elena Reilent (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-121-03787007 25.11.2021 Väljaminev kiri.asice1113 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 25.11.2021 nr 2-1/21-0378/7007 Siseministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisaga; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Konkurentsiamet AS Eesti Post Eesti Linnade ja Valdade Liit Elena Reilent 639 7666 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Teenus Kättesaadavus Postiseaduse § 37 lõikest 7 tulenev minimaalne kvaliteedistandard Kaugus teenust Minimaalne Teenuse kätte- Juurdepääsu- Kiirus Protsent osutavast teenuse kätte- saadavus punkti (välja juurdepääsu-punktist saadavuse aeg protsendina arvatud tellitav nädala juurdepääsu- tööpäevadest punkt ja väljastamine aadressil) minimaalne kättesaadavus protsendina nädala tundidest Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas kogumine (välja arvatud tellitav juurdepääsupunkt), mis osutab postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse 6 protsenti postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub 5 kilomeetri kaugusel või lähemal ja on avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval 100 protsenti Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav või asukohas juurdepääsupunkt), soovitud mis osutab tööpäeval postiteenuse kasutaja kokkulepitud poolt soovitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, kuid ei ole avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- 100 protsenti Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav või asukohas juurdepääsupunkt), viiel tööpäeval mis osutab nädalas postiteenuse kasutaja kokkulepitud poolt soovitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub kaugemal kui 5 kilomeetri kaugusel Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 6 protsenti arvatud kuni 2 cm teostav paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub 100 protsenti tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5 edastatavad kilomeetrit ja on kirisaadetised, mille avatud saadetise saaja kättetoimetamiseks poolt soovitud tuleb teha üks tööpäeval väljastuskatse Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane aadressil) teostav asukohas tema kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud mitte kaugemal kui 5 tööpäeval kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud avatud saadetise saaja ajal poolt soovitud tööpäeval Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane teostav asukohas viiel juurdepääsupunkt asub tööpäeval kaugemal kui 5 nädalas kilomeetrit kokkulepitud ajal Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 1 tööpäev/ 90 protsenti lihtsaadetisena 3 tööpäeva edastatavad kirisaadetised Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks tuleb teha üks väljastuskatse aadressi Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 6 protsenti • Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist. • Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada. • Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist. • Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav. • Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse. • Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas ühe või kolme tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist. EELNÕU 25.11.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS 2021 nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Lisaks postiseaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatule on juurdepääsupunktiks: 1) kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt); 2) postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend (edaspidi automatiseeritud vahend); 3) tellitav juurdepääsupunkt, mis osutab universaalset postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt).“; 2) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõna „puuetega“; 3) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Universaalse postiteenuse osutaja peab tagama oma veebilehel ning e-posti ja telefoni teel vähemalt järgmise teabe kättesaadavuse: 1) juurdepääsupunktide paiknemine ja teenindusajad; 2) tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave; 3) teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Universaalset postiteenust osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud universaalse postiteenuse kasutamise võimalus tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Kasutaja elu- või asukoha kaugust juurdepääsupunktist mõõdetakse mööda avalikult kasutatavaid teid. (7) Kui universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada, saab postiteenuse kasutaja vastavat teenust kasutada tellitava juurdepääsu punkti kaudu, teavitades oma soovist universaalse postiteenuse osutajat vähemalt kaks tööpäeva ette. (8) Täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, on kehtestatud käesoleva määruse lisas „Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks“.“; 5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Nõuded postkontorile ja liikuvale juurdepääsupunktile (1) Postkontori sissepääsu ja liikuva juurdepääsupunkti peatuskohas peab olema teave vastava juurdepääsupunkti lahtioleku aja kohta. (2) Postkontoris ja liikuvas juurdepääsupunktis peavad olema paberkandjal kättesaadavad postiteenuse osutamise tüüptingimused ning teave juurdepääsupunktis osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta. (3) Postkontor ja liikuv juurdepääsupunkt peab olema avatud vähemalt kahel päeval nädalas, kokku vähemalt 10 tundi nädalas.“; 6) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kirjakast paigutatakse postiteenuse kasutajale ööpäev läbi ligipääsetavasse kohta. Kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.“; 7) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) määrust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „§ 51. Nõuded automatiseeritud vahendile (1) Automatiseeritud vahend peab olema avatud ööpäevaringselt, välja arvatud juhul, kui see asub hoones, või kui esineb rike või vajadus teostada hooldustöid, millisel juhul tagatakse universaalse postiteenuse osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. (2) Automatiseeritud vahendil peab olema märgitud telefoninumber, millele saab küsimuste ja rikete korral helistada tööpäeval ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. Kõne eest ei või postiteenuse osutaja võtta lisatasu. § 52. Nõuded tellitavale juurdepääsupunktile (1) Tellitav juurdepääsupunkt peab võimaldama kasutada kõiki universaalse postiteenuse hulka kuuluvaid postiteenuseid. (2) Tellitavat juurdepääsupunkti peab olema võimalik lisatasuta tellida universaalse postiteenuse osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. (3) Tellimuse täitmise aeg on kokkuleppeline universaalse postiteenuse osutaja ja kasutaja vahel ning toimub ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. 2 (4) Tellimuse täitmine tuleb teostada tellimuse esitamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.“. Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Ando Leppiman kantsler Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks 3 25.11.2021 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrusega nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ (edaspidi kehtiv määrus) on kehtestatud nõuded universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Riigi regionaalarengu eesmärk on tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. Selle üheks oluliseks osaks on universaalse postiteenuse kättesaadavuse tagamine. UPT osutamist reguleeriv kehtiv määrus on kehtinud suuremas osas muutumatuna ligi 15 aastat ega teeni enam soovitud eesmärki. Vahepealse aja jooksul on toimunud olulised muutused nii rahvastiku paiknemises kui ka postiteenuse kasutajate harjumustes ja eelistustes ning samuti tehnoloogiliste lahenduste võimalustes. Nimetatud perioodi jooksul on Eesti üldise digiarengu mõjul tarbijakäitumine drastiliselt muutunud. ASi Eesti Post (edaspidi Eesti Post) andmete kohaselt on näiteks viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud aastas ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile). Lähtuvalt muutusest tarbitava teenuse osas on samavõrra muutunud ka tarbija eelistused kasutatava kanali osas ja tugevaks eelistuseks on tõusnud automatiseeritud lahendused (pakiautomaat), mida aga praegune regulatsioon üldse ei käsitle, kuna regulatsioonide kehtestamise ajal nimetatud kanalit veel ei eksisteerinudki. 2020. aastast alates kiirenes postipakkide kasv veelgi ning Covid-19 mõjul muutusid senisest olulisemaks automatiseeritud ja kontaktivabad 24/7 toimuvad lahendused. Samas ei ole UPT osutajal praeguse regulatsiooni jäikuse ja 15 aasta tagusele olukorrale keskendumise tõttu võimalik UPT osutamist paindlikumaks muuta. Sellest lähtuvalt on asjakohane üle vaadata kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku kui sellist esikohale seadev regulatsioon tuleks asendada eelkõige teenuse kättesaadavust eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Seejuures täpsustatakse eelnõu kohaselt juurdepääsupunkti mõistet, et oleks üheselt selge, et juurdepääsupunktiks on ka automatiseeritud vahend ja tellitav juurdepääsupunkt. 1.2. Eelnõu koostajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (tel: 639 7666; e-post: [email protected]) ja Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna vanemanalüütik Indrek Ahermaa (tel 667 2510, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Tulenevalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ §-st 1 kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda postside valdkond. Seega postiseaduses sätestatud volitusnormide alusel määrusi annab, muudab ja tunnistab kehtetuks valdkonna eest vastutav minister ehk ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Sellest tulenevalt muudab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punkt 1 Määruse eelnõu punkt 1 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse uuesti kehtiva määruse § 2 lõike 21 tekst. Kehtiva määruse § 2 lõike 21 sõnastust on täiendatud uute juurdepääsupunktide liikidega. Seni on määrus keskendunud eelkõige postkontorite kaudu UPT osutamise tagamisele, nähes ette, et juurdepääsupunktiks (lisaks postkontorile ja kirjakastile) võib olla ka kindla graafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt (buss, auto jm), millest on eelnevalt postiteenuse kasutajat teavitatud. Teavitamine toimub valla meediakanalites (vallaleht, valla koduleht, valla sotsiaalmeedia), üldises sotsiaalmeedias (nt kohaliku kogukonna grupp; vajadusel ka sihitud reklaam piirkonnapõhiselt), otsepostiga, Omniva kodulehel (püsiv koht, kust vaadata) ja kohapealsete plakatitega. Kuid UPT on võimalik tagada paindlikumalt ja postiteenuste kasutajate jaoks mugavamal moel, nt postiteenuse kasutajate elu- või asukohas tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) või automatiseeritud vahendi (nt pakiautomaat) kaudu. Seepärast on eelnõu kohaselt juurdepääsupunktide ringi laiendatud selliselt, et esitatakse juurdepääsupunktide loetelu, lisades sinna selgelt juurde juurdepääsupunktidena automatiseeritud vahendi ja tellitava juurdepääsupunkti. Eelnõu punkt 2 Kehtiva määruse § 2 lõike 4 tekstist on kustutatud sõna „puuetega“, kuivõrd erivajadustega arvestamine võib olla asjakohane mitte üksnes puuetega inimeste puhul. Eelnõu punkt 3 Kehtiva määruse § 2 lõikes 5 on laiendatud UPT osutaja teabe avaldamise kohustust. Kehtiva määruse kohaselt peab UPT osutaja esitama üksnes juurdepääsupunktide paiknemise alase teabe oma veebilehel. Eelnõu kohaselt tuleb lisaks teha kättesaadavaks ka tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave (st tellitava juurdepääsupunkti tellimise tingimused ja info selle kohta, kuidas tellitavat juurdepääsu punkti tellida) ja teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta ning seda lisaks veebilehele ka telefoni ja e-kirja teel. 2 Eelnõu punkt 4 Määruse eelnõu punkt 4 kohaselt täiendati kehtiva määruse § 2 lõigetega 6 kuni 8. Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest lisatasu rakendamata. Eelnõu kohaselt tuleb see tagada kõigil tööpäevadel juhul, kui postiteenuse kasutaja poolt soovitud UPT hulka kuuluvat postiteenust osutav juurdepääsupunkt asub kasutajast kaugemal kui 5 km või kui juurdepääsupunkt asub küll lähemal kui 5 km, kuid ei ole avatud sel tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib seda kasutada. Kui ka näiteks postiteenuse kasutaja elu- või asukoha lähistel asub pakiautomaat, mis soovitud teenust (nt tähitud kirja saatmine) ei osuta, peab kasutajal olema võimalik tasuta tellida tellitav juurdepääsupunkt ning seda kõigil tööpäevadel. Võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikes 4 kehtinud nõudega ei kehti eelnõu kohaselt postiteenuse elu- või asukohas teenuse osutamise nõue enam mitte üksnes maapiirkondade puhul, mis võib tekitada segadust ja ebavõrdset kohtlemist, vaid kõigil juhtudel, kui teenuse kasutaja elu- või asukoht on kaugemal 5 km soovitud teenust osutavast teeninduspunktist. Kehtiva määruse § 2 on lisaks täiendatud lõikega 8, mille kohaselt on täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult kehtestatud määruse lisas 1. Sellise tabeli alusel on võimalik UPT kättesaadavuse tagamist juurdepääsupunktide kaudu üheselt ja arusaadavalt mõõta. Eelnõu punkt 5 Määruse eelnõu punkti 5 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja sõnadega „ja liikuvale juurdepääsupunktile“. Paragrahvi pealkirja on muudetud selliselt, et see laieneks lisaks postkontorile ka liikuvale juurdepääsupunktile. Samuti on paragrahvi tekstis terminit „postkontor“ läbivalt täiendatud liikuva juurdepääsupunktiga. Kehtiva määruse § 3 lõikest 1 on välja jäetud nõue lähtuda postkontori lahtioleku aja määramisel tegevusloa tingimustest, et tagada suurem paindlikkus. Kehtiva määruse § 3 lõikes 3 on muudetud postkontori lahtiolekuaja nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab olema tagatud, et postkontorid on avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas, st 6% kogu nädala tundide arvust ehk kümme tundi nädalas, ja et postkontori kõige varasem avamise kellaaeg on 8.00 ja kõige hilisem avamise kellaaeg 18.00. Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le nädala tundide arvust nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või liikuv juurdepääsupunkt avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohalike omavalitsustega kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. On juurdepääsupunkte, mis teenindavad postiteenuste kasutajaid kauem (nt postiautomaadid isegi ööpäevaringselt), kuid määruses on eelnõu kohaselt sätestatud UPT osutaja kehtiv miinimumstandard postkontoritele ja liikuvale juurdepääsupunktile ning ajal, mil postkontor või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende juurdepääsupunktide kaudu osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja automatiseeritud vahendi kaudu. Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses kohas (st ühest kohast teise liikumise aega lahtioleku ajana ei arvestata). Eelnõu punkt 6 3 Määruse eelnõu punkti 6 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 1, millega teisest lausest on välja jäetud nõue, mille kohaselt peaks UPT osutaja määrama kirjakastide tühjendamise aja lähtudes tegevusloa tingimusest. Tegevusloa tingimustega ei ole määratud tühjendamise aegasid ning üleminekul võrgupõhiselt teenuse põhisele lähenemisele ei oleks selline tühjendusaegade määramine tegevusloas ka enam põhjendatud. Alles jääb siiski nõue, et kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta. Eelnõu punkt 7 Määruse eelnõu punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse paragrahvid 5 ja 6. Paragrahvides 5 ja 6 olid sätetatud nõuded postkontori ja kirjakasti paiknemisele, kuid üleminekul võrgupõhiselt teenusepõhisele lähenemisele ei ole senised nõuded enam põhjendatud, vaid piisab üldisematest nõuetest, mis on sätestatud kehtiva määruse § 2 lõikes 3. Kui postiteenuse kasutaja soovib postitada kirja, kuid kirjakast või muu postitamist võimaldav juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt. Eelnõu punkt 8 Määruse eelnõu punkti 8 kohaselt täiendatakse kehtivat määrust paragrahvidega 51 ja 52, millega kehtestatakse nõuded püsiva asukohaga automatiseeritud vahendile ja tellitavale juurdepääsupunktile. Nõuded näevad ette, et postiteenuse kasutajatel peab olema võimalik ilma lisatasuta võtta ühendust UPT osutajaga. Paragrahv 52 näeb ka ette tellitava juurdepääsupunkti tellimise üldise korra. Tellitava juurdepääsupunkti on võimalik tellida UPT osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. Kui kasutaja võtab UPT osutajaga ühendust ja tellib tellitava juurdepääsupunkti kas kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab UPT teenuse osutaja UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse täitmise ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad UPT osutaja ja kasutaja tellimuse täitmise aja ja koha omavahel vastavate kanalite vahendusel kokku. Automatiseeritud vahend on olemuselt sarnane pangaautomaadiga, mille kasutusharjumused on juba välja kujunenud ning sellele ei kehti laiaulatuslikke nõudeid. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada üksikasjalikke nõudeid ka automatiseeritud vahendile. Automatiseeritud vahendi rikke korral tagatakse UPT osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. Näiteks kui postiteenuse kasutaja soovib saata pakki, kuid automatiseeritud vahend on rikkis ja muu pakisaatmist võimaldav juursepääsupunkt asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast kaugemal kui 5 kilomeetrit, tuleb teenus tagada tellitava juurdepääsupunkti (postikulleri) abil. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kehtiva olukorra kirjeldus Kehtiv määrus lähtub postiteenuse tagamisel postivõrgule esitatud nõudmistest, kehtestades minimaalsed üldnõuded postkontoritele ja kirjakastidele ning nende paiknemisele. Kehtiva määruse §-st 5 tulenevalt peab iga omavalitsuse territooriumil olema vähemalt üks UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, tuleb paigutada täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva 20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Kehtiva määruse §-st 6 tulenevalt 4 peab igas linnas (sh vallasiseses linnas) ja vallas olema vähemalt kaks kirjakasti, kusjuures linnas ja vallasiseses linnas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakasti keskmine kaugus olla rohkem kui 3 kilomeetrit ning vallas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 5 kilomeetrit. Täpsemad nõuded postkontorite ja kirjakastide arvule on kehtestatud Konkurentsameti poolt UPT osutamise tegevusloas, mis on 2019. aastal läbiviidud avaliku konkursi tulemusel perioodiks 09.10.2019 – 08.10.2024 väljastatud ASile Eesti Post. Kehtiva tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 215 postkontorit ja vähemalt 1453 kirjakasti üle Eesti. Tegelikkuses oli ASil Eesti Post nii postkontreid kui kirjakaste 2020. a lõpuseisuga rohkem kui tegevusloas nõutav miinimumarv:  265 postkontorit (sh postipunktid, kus AS Eesti Post nimel osutas teenust lepingupartner), neist 78 linnades ja 187 maapiirkonnas;  1470 kirjakasti, neist 421 linnades (sh 90 Tallinnas) ja 1048 maapiirkonnas. ASi Eesti Post andmetel moodustavad ligikaudu 80% kõigist postkontorite kaudu toimuvatest tehingustest postipakkide väljastused. Samas näitavad Kantar Emori poolt läbi viidud pakiveoteenuste turu-uuringud, et Eesti inimesed (sh ka pensionärid) eelistavad postipakke kätte saada pigem pakiautomaadist kui postkontorist ning seejuures on pakkide vastuvõtjate jaoks olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus.1 Kantar Emori poolt perioodil 29.04.–06.05.2020 läbiviidud uuringust nähtuvalt kasutatakse nii postipakkide kättesaamiseks kui ka saatmiseks valdavalt pakiautomaaditeenust, mille populaarsus on aastaga kasvanud. Pakiautomaadi vahendusel oli uuringu teostamisele eelnenud poole aasta jooksul pakke kätte saanud 83% Eesti elanikest (kasv +18%) ning saatnud 30% elanikest (kasv +12%). Uuringust nähtub ka, et võrreldes varasemaga on rohkem postipakkide tellimisega kokku puutunud eelkõige vanemad inimesed (62% → 85%), maa-asulate elanikud (74% → 89%) ja madalamate sissetulekutega inimesed (65% → 87%). Inimestele meeldib uuringu kohaselt selle meetodi juures kõige enam just see, et paki saab kätte endale sobival ajal. Uuringust nähtub, et ka pakkide saatmiseks kasutatakse kõige enam pakiautomaaditeenust ning selle populaarsus on aastaga ka märgatavalt tõusnud. Kui 2019. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaadi kaudu paki saatnud 73% sihtrühmast (6 kuu jooksul pakke saatnud), siis 2020. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaaditeenust kasutanud 90% pakisaatjatest. Uuringu kohaselt postkontori kasutamine langeb. Näiteks paki kättesaamisel aastaga langes postkontori kasutamine aastaga 3% (31%-lt 2019. aastal 28%-le 2020. aastal), paki saatmisel langes postkontori kasutamine aastaga 2% (9%-lt 2019. aastal 7%-le 2020. aastal).2 Postkontorite populaarsuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Kantar Emori uuringust nähtuvalt eelistavad inimesed pakiautomaate postkontoritele kõige enam seetõttu, et automaadid võimaldavad valida teenuse kasutamise aega, kuid oluline on ka teenuse protsessi (nii kättesaamise kui saatmise) kiirus (ja saatmisel eelvormistamise võimalus) ning koroonapandeemia tõttu on aktuaalseks muutunud võimalus kontaktivabaks teenuseks. Teenuse ajalise paindlikkuse olulisus on mõistetav kasvõi järgnevate eluliste näidete taustal:  Postiasutuses käimine võtab maapiirkondades oma transpordivahendit mitteomavatel inimestel (eriti vanematel inimestel) tihti väga palju aega ning liikumist tuleb planeerida lähtudes ühistranspordi graafikust (kusjuures transport võib sisaldada ümberistumist) ning see ei pruugi ühilduda postkontori lahtiolekuajaga; 1 Kantar Emor: „Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu“, 11.06.2019, kättesaadav: https://www.kantaremor.ee/pressiteated/inimesed-vahetavad-postkontorid-pakiautomaatide-vastu/. 2 Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020, lk 8. 5  Lähimaks juurdepääsupunktiks loetava postkontori asukoht ei pruugi sobituda inimese päevase liikumistrajektooriga ja tekitab ebamugavust saadetise kättesaamisel. Eeltoodud andmed ja näited ilmestavad selgelt tarbijate eelistusi – postiteenuste hulgast olulisimaks on postiteenuse kasutajate jaoks muutunud postipakkide väljastamine ja seejuures eelistatakse pakiautomaate postkontoritele nende paindlikkuse ja mugavuse tõttu. Samas on aga hetkel maapiirkonnas pakiautomaate võrreldes linnadega väga vähe – 2020. a lõpu seisuga oli Eestis pakiautomaate kokku ligi 6003, neist enamik aga paiknes linnades. ASil Eesti Post on 2021. a veebruari seisuga pakiautomaate kokku 258, neist linnades 203 ning maal vaid 55. Linnades on lisaks AS Eesti Post pakiautomaatidele mitmeid teisi teenuspakkujaid, kes maal teenust ei osuta. Tulevikus on ASil Eesti Post plaanis automatiseeritud vahendite arvu maapiirkondades vastavalt vajadusele, võimalustele ja kokkulepetele kohalike kogukondadega suurendada. 4.2. Probleemi kirjeldus Kehtivad postivõrgu nõuded, mis kehtestavad jäigad nõuded postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ja postkontorite lahtiolekuaegadele, ei võimalda UPT osutajal postiteenust kasutajatele kättesaadavamaks muuta. Kehtiva määruse peamised probleemid ja nende põhjused saab kokku võtta järgmiselt: 1. Nõuete jäikus, mis ei Määrusest ja tegevusloast tuleb postkontorite ja kirjakastide võimalda arvestada minimaalne arv ja kohustus tagada UPT osutamine kasutaja soovidega postkontorite kaudu vähemalt kaks tundi päevas ajavahemikus 8–18 viiel tööpäeval nädalas, mis vastab vaid 6%-le nädala tundidest ja mis ei võimalda UPT osutajal määrata postkontorite lahtiolekuaegu lähtudes kohaliku kogukonna tegelikest vajadustest (nt väljaspool tööaega) või kokkuleppel kasutajate soovidega. 2. Olemasoleva Postkontorite ülalpidamise kulud on aasta-aastalt kasvavate võrgustiku kulukus tööjõukulude tõttu järjest suurenenud ning kasvate kulude tõttu suureneb UPT osutamisega seotud kahjum4 ning vähenevad finantsvahendid, mida kasutada automatiseeritud vahendite võrgustiku laiendamiseks, eriti olukorras, kus need dubleeriks kohustuslikku postkontorite võrgustikku. 3. Pakiautomaatide Pakiautomaate ei ole seni selgelt ja üheselt mõistetavalt ebaselge käsitlus arvestatud UPT juurdepääsupunktina, mille kaudu saab UPT osutaja postiteenuse kättesaadavuse tagamise kohustust täita, mistõttu puudub UPT osutajal motivatsioon ja ressursid automatiseeritud vahendite võrgustiku kiireks laiendamiseks. 4. Kasutajate Postiteenuse piiratud kättesaadavus vähendab kasutajate rahulolematusest rahulolu ja postiteenuse atraktiivsust kasutajate jaoks, mis tingitud nõudluse omakorda vähendab nõudlust postiteenuse järele ja seeläbi vähenemine omab negatiivset mõju UPT osutaja tuludele, mille arvelt UPT juurdepääsupunktide võrgustikku üleval pidada ja kaasajastada. 5. Teenuse ebaühtlane Paindlikumate juurdepääsu lahenduste võimaluse puudumine kättesaadavus vähendab UPT tegelikku kättesaadavust maapiirkondades, kus automatiseeritud vahendeid on seni veel vähe kasutusel, samas 3 Eesti E-kaubanduse Liit: „2020.a. Eesti pakiautomaatide mahtude kokkuvõte“, kättesaadav: https://e- kaubanduseliit.ee/2020-a-eesti-pakiautomaatide-mahtude-kokkuvote/. 4 Eesti Posti 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019. aastal 2,4 miljonit eurot), Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruanne, lk 10 ja 58. 6 kui linnapiirkondades tajuvad postiteenuse kasutajad teenust tänu pakiautomaatide laiale levikule oluliselt kättesaadavamana. 6. Põhjendamatu Postkontorite ja kirjakasti kohustusliku arvu ja postkontorite regulatiivne lahtiolekuaegade nõuete ettekirjutamisega kehtestab riik sekkumine põhjendamatult jäiku ja kulukaid nõudeid olukorras, kus vastutuse UPT kättesaadavuse tagamise eest ja kättesaadavuse meetmete valiku osas saaks jätta UPT osutajate, kes puutub vahetult kokku postiteenuse kasutajatega ning saab operatiivselt ja paindlikult võtta kasutusele lahendusi kättesaadavuse suurendamiseks ja kasutajate rahulolu tõstmiseks. 4.3. Sihtrühm Kirjeldatud UPT kättesaadavuse probleemid puudutavad enim postiteenuse kasutajaid, sh ettevõtjaid, tarbijaid, aga ka inimesi, kes kasutavad postiteenuseid muul otstarbel kui kaupade ost-müük (nt kirjade saatmiseks jms), mistõttu on muudatused vajalikud eelkõige just selle sihtgrupi jaoks. Siinkohal on oluline märkida, et kuivõrd UPT hulka kuuluvaid postiteenuseid kasutavad eelkõige eraisikud, siis ei puudutada UPT juurepääsupunktide nõuded ettevõtteid otseselt, sest ettevõtted kasutavad tüüpiliselt äriteenuseid (nt ärikirjateenus jms). Siiski võimaldab postiteenuste (sh mitte ainult UPT hulka kuuluvate teenuste) laiem üle-eestiline kättesaadavus elavdada ettevõtlust ka väljaspool suuremaid linnu. Kaudselt mõjutavad postiteenuste kättesaadavuse probleemid ka kohalikke omavalitsusi, kes peavad korraldama teenuste kättesaadavuse tagamise oma elanikele ja võitlema ääremaastumisega. Eelnõu puudutab otseselt ka ASi Eesti Post kui UPT osutajat, kes peab tagama kehtivate nõuete täitmise ja postiteenuse kättesaadavuse. Praeguses olukorras ei toeta võrgustikupõhiste nõuete järgimine teenuste tegelikku kättesaadavust, mis peaks olema siiski prioriteetne eesmärk. 4.4. Eesmärgi püstitus Eelnõu üldine eesmärk on tõsta ja ühtlustada UPT kättesaadavust kasutajate jaoks üle Eesti. Lähtudes tuvastatud probleemidest on eelnõu alameesmärgid järgmised: 1. Suurendada UPT osutaja paindlikkust teenuse kättesaadavuse tagamisel selliselt, et ka kehtiva UPT 6%-lise kättesaadavuse nõude (st nõue, mille kohaselt peab postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas ehk 6% kogu nädala tundide arvust) korral tajuksid postiteenuse kasutajad, et postiteenus on nende jaoks senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav. 2. Muuta ressursside kasutust paindlikumaks, et ebavajalike ja vähese kasutusega mehitatud juurdepääsupunktide ülalpidamiskulude arvelt saaks vajadusel suunata mugavamate automatiseeritud vahendite võrgustiku laiendamiseks või tellitavate juurdepääsupunktide abil personaalsema teenuse laialdasemaks võimaldamiseks. 3. Tunnustada automatiseeritud vahendeid juurdepääsupunktidena, et võimaldada ja motiveerida nende kaudu UPT kättesaadavuse kohustuse täitmist UPT osutaja poolt postiteenuse kasutajate jaoks sensisest mugavamalt ja paindlikumalt. 4. Tõsta UPT osutaja UPT juurdepääsupunktide võrgustiku üleval pidamise ja arendamise võimet postiteenuse kasutajate rahulolu kasvust ajendatud nõudluse suurenemisel kasvava tulu arvelt. 5. Ühtlustada UPT kättesaadavust üle Eesti motiveerides UPT osutajat suurendama oluliselt automatiseeritud juurdepääsupunktide arvu. 6. Vähendada riigi regulatiivset sekkumist ja suurendada UPT osutaja paindlikkust ja vastutust kättesaadavuse tagamise vahendite valikul – UPT osutaja peab tegema valiku, milliste juurdepääsupunktidega igas konkreetses piirkonnas kättesaadavus 7 tagada. Neid valikuid tehes peab UPT osutaja ise hindama iga teeninduspiirkonna spetsiifikat, nt elanike arvu, paiknemist ja kasutusharjumusi jms. 4.5. Eesmärgi saavutamise vahendid Seatud üldise eesmärgi ja alameesmärkide saavutamise vahendina ei ole kohane rakendada mitteregulatiivseid lahendusi nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine, olemasoleva olukorra säilitamine või senise regulatsiooni parem rakendamine, kuivõrd tuvastatud probleemid on tingitud just kehtivast regulatiivsest olukorrast. Sellest lähtudes on eesmärgi saavutamise vahendiks valitud kehtiva regulatsiooni muutmine. 4.6. Kavandatava muudatuse määratletud mõjud Kavandata Kuivõrd eelnõuga kehtestav peamine muudatus on postkontorite ja kirjakastide vmuudatu paiknemise nõuete ja postkontorite lahtiolekuaegade asendamine senisest laiema s tellitava juurdepääsupunkti kaudu UPT osutamise tagamise kohustusega ja võimalusega tagada UPT osutamist automatiseeritud vahendi kaudu, on mõjusid hinnatud selle muudatuse osas. Mõju Mõju majandusele valdkond I  ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus ja alajaotis  infoühiskonna areng Avalduv  Automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat mõju potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.  Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkonnade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa- elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi.  Muudatus loob võimaluse tehnoloogiliste laheduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks.  UPT osutajal võimaldab muudatus UPT osutamist kaasajastada, parandada ja ka majanduslikult efektiivsemaks muuta. Olulisus Ulatus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest, kas väheoluline (nt postiteenuse kasutajate puhul, kes ei kasuta postiteenust oma majandustegevuses) kuni märkimisväärne (postiteenuse kasutajate jaoks, kes kasutavad postiteenust oma majandustegevuses)  Kohalikele omavalitsustele: märkimisväärne  UPT osutajale: suur, eeldab teenuse pakkumise olulist muutmist ja kaasajastamist (sh automatiseeritud vahenditega) Sagedus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest harvast kuni tihedani  Kohalikele omavalitsustele: püsiv ja regulaarne  UPT osutajale: püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus  Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond  Kohalikud omavalitsused: eelkõige mõjutab suuremate linnade väliseid omavalitsusi 8  UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel AS Eesti Post) Ebasoovitavate Madal mõjude risk Mõju Mõju regionaalarengule: valdkond  regionaalpoliitika üldised eesmärgid II ja  piirkondade regionaalareng alajaotis  kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides Avalduv  Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste mõju eesmärkidega 1) tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas; 2) tagada eri piirkondade püsiv konkurentsivõime tagatus ning teenivad laias laastus samu eesmärke. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade välised kohalikud omavalitsused Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele ja regionaalarengule, kuid on oluline kommunikatsioonirisk. Mõju Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud: valdkond  tööturg III ja  riskirühma kuuluvate inimeste õigused alajaotis Avalduv  Kavandatavad muudatused võivad teataval määral mõjutada tööturgu kahel mõju moel – majandustegevuse elavnemise tulemusel võib tekkida juurde töökohti väljaspool suuremaid linnu. Teisalt võib muudatuse mõjul väheneda postkontoris hõivatud töötajate arv, kuid postkontorite arvelt vabanevat tööjõudu on võimalik rakendada tekitavate juurdepääsupunktide opereerimisel. Samuti töötavad maapiirkondade postkontorites juba praegu inimesed osalise töökoormusega, pensionäride/pensionieelikute osakaal töötajaskonnas on suur ning uute töötajate leidmine postkontoritesse pigem keerukas. Kõik see vähendab tegelikku mõju piirkonna tööhõivele. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade välised kohalikud omavalistused Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele riski erinevate sihtrühmade jaoks, kuid oluline on juba eelpool väljatoodud kommunikatsioonirisk. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. 9 Määruse muudatuste jõustumine ei tekita UPT osutajale koheselt olulisi lisategevusi, kuid annab võimaluse otsustada, kuidas tagada UPT kättesaadavus erinevate juurdepääsupunktide kombinatsioonist senisest paremini. Seejuures peab UPT osutaja silmas pidama, et teabe esitamine juurdepääsupunktide punktide, nende lahtioleku aegade, teenuste hindade ja tingimuste kohta tuleb viia vastavusse määrusega nõuetega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, AS-ile Eesti Post ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel