Rahandusministeerium 25.11.2021 nr 2-1/21-0378/7007
Siseministeerium
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
10. juuli 2006. a määruse nr 67
„Nõuded universaalse postiteenuse
osutamiseks kasutatavatele
juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri
10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele
juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisaga;
2) eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Konkurentsiamet
AS Eesti Post
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Elena Reilent
639 7666
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
10. juuli 2006. a määrus nr 67
„Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks
kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“
Lisa
Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks
Teenus Kättesaadavus Postiseaduse § 37 lõikest
7 tulenev minimaalne
kvaliteedistandard
Kaugus teenust Minimaalne Teenuse kätte- Juurdepääsu- Kiirus Protsent
osutavast teenuse kätte- saadavus punkti (välja
juurdepääsu-punktist saadavuse aeg protsendina arvatud tellitav
nädala juurdepääsu-
tööpäevadest punkt ja
väljastamine
aadressil)
minimaalne
kättesaadavus
protsendina
nädala tundidest
Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas
kogumine (välja arvatud tellitav
juurdepääsupunkt),
mis osutab
postiteenuse kasutaja
poolt soovitud
universaalse
6 protsenti
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
5 kilomeetri kaugusel
või lähemal ja on
avatud postiteenuse
kasutaja poolt soovitud
tööpäeval
100 protsenti
Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- Ei ole asjakohane
(välja arvatud tellitav või asukohas
juurdepääsupunkt), soovitud
mis osutab tööpäeval
postiteenuse kasutaja kokkulepitud
poolt soovitud ajal
universaalse
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
mitte kaugemal kui 5
kilomeetrit, kuid ei ole
avatud postiteenuse
kasutaja poolt soovitud
tööpäeval
Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- 100 protsenti Ei ole asjakohane
(välja arvatud tellitav või asukohas
juurdepääsupunkt), viiel tööpäeval
mis osutab nädalas
postiteenuse kasutaja kokkulepitud
poolt soovitud ajal
universaalse
postiteenuse hulka
kuuluvat teenust, asub
kaugemal kui 5
kilomeetri kaugusel
Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 6 protsenti
arvatud kuni 2 cm teostav
paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub
100 protsenti
tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5
edastatavad kilomeetrit ja on
kirisaadetised, mille avatud saadetise saaja
kättetoimetamiseks poolt soovitud
tuleb teha üks tööpäeval
väljastuskatse Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane
aadressil) teostav asukohas tema
kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud
mitte kaugemal kui 5 tööpäeval
kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud
avatud saadetise saaja ajal
poolt soovitud
tööpäeval
Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane
teostav asukohas viiel
juurdepääsupunkt asub tööpäeval
kaugemal kui 5 nädalas
kilomeetrit kokkulepitud
ajal
Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 1 tööpäev/ 90 protsenti
lihtsaadetisena 3 tööpäeva
edastatavad
kirisaadetised
Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane
tähtsaadetisena
edastatavad
kirisaadetised, mille
kättetoimetamiseks
tuleb teha üks
väljastuskatse aadressi
Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 6 protsenti
• Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse
kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist
teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja
soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik
tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega,
kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast
postikontorist.
• Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik
postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada.
• Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval
kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või
kätte saada postisaadetist.
• Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu
nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav.
• Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse
osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse.
• Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava
kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas ühe või kolme tööpäeva
jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist.
EELNÕU
25.11.2021
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
2021 nr
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded
universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmine
Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded universaalse
postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Lisaks postiseaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatule on juurdepääsupunktiks:
1) kindla ajagraafiku alusel liikuv juurdepääsupunkt (edaspidi liikuv juurdepääsupunkt);
2) postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend (edaspidi
automatiseeritud vahend);
3) tellitav juurdepääsupunkt, mis osutab universaalset postiteenust postiteenuse kasutaja elu-
või asukohas (edaspidi tellitav juurdepääsupunkt).“;
2) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõna „puuetega“;
3) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Universaalse postiteenuse osutaja peab tagama oma veebilehel ning e-posti ja telefoni teel
vähemalt järgmise teabe kättesaadavuse:
1) juurdepääsupunktide paiknemine ja teenindusajad;
2) tellitava juurdepääsupunkti tellimise alane teave;
3) teave juurdepääsupunkti kaudu osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste,
kvaliteedi ja hinna kohta.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Universaalset postiteenust osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit
elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud universaalse postiteenuse
kasutamise võimalus tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Kasutaja elu- või
asukoha kaugust juurdepääsupunktist mõõdetakse mööda avalikult kasutatavaid teid.
(7) Kui universaalset postiteenust osutav juurdepääsupunkt, mis asub postiteenuse kasutaja elu-
või asukohast mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, ei ole avatud tööpäeval, mil postiteenuse
kasutaja soovib universaalset postiteenust kasutada, saab postiteenuse kasutaja vastavat teenust
kasutada tellitava juurdepääsu punkti kaudu, teavitades oma soovist universaalse postiteenuse
osutajat vähemalt kaks tööpäeva ette.
(8) Täpsustatud nõuded selle kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu
tagatud universaalse postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, on kehtestatud käesoleva määruse
lisas „Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks“.“;
5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Nõuded postkontorile ja liikuvale juurdepääsupunktile
(1) Postkontori sissepääsu ja liikuva juurdepääsupunkti peatuskohas peab olema teave vastava
juurdepääsupunkti lahtioleku aja kohta.
(2) Postkontoris ja liikuvas juurdepääsupunktis peavad olema paberkandjal kättesaadavad
postiteenuse osutamise tüüptingimused ning teave juurdepääsupunktis osutatavate
postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta.
(3) Postkontor ja liikuv juurdepääsupunkt peab olema avatud vähemalt kahel päeval nädalas,
kokku vähemalt 10 tundi nädalas.“;
6) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kirjakast paigutatakse postiteenuse kasutajale ööpäev läbi ligipääsetavasse kohta.
Kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.“;
7) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
8) määrust täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Nõuded automatiseeritud vahendile
(1) Automatiseeritud vahend peab olema avatud ööpäevaringselt, välja arvatud juhul, kui see
asub hoones, või kui esineb rike või vajadus teostada hooldustöid, millisel juhul tagatakse
universaalse postiteenuse osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu.
(2) Automatiseeritud vahendil peab olema märgitud telefoninumber, millele saab küsimuste ja
rikete korral helistada tööpäeval ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni. Kõne eest ei või
postiteenuse osutaja võtta lisatasu.
§ 52. Nõuded tellitavale juurdepääsupunktile
(1) Tellitav juurdepääsupunkt peab võimaldama kasutada kõiki universaalse postiteenuse hulka
kuuluvaid postiteenuseid.
(2) Tellitavat juurdepääsupunkti peab olema võimalik lisatasuta tellida universaalse
postiteenuse osutaja veebilehe, e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel.
(3) Tellimuse täitmise aeg on kokkuleppeline universaalse postiteenuse osutaja ja kasutaja vahel
ning toimub ajavahemikus kella 8.00-st kuni 17.00-ni.
2
(4) Tellimuse täitmine tuleb teostada tellimuse esitamisele järgneva kahe tööpäeva jooksul,
välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti.“.
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi
tagamiseks
3
25.11.2021
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded
universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende
paiknemisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrusega nr 67 „Nõuded universaalse
postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“
(edaspidi kehtiv määrus) on kehtestatud nõuded universaalse postiteenuse (edaspidi UPT)
osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele.
Riigi regionaalarengu eesmärk on tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti
paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. Selle üheks oluliseks osaks on
universaalse postiteenuse kättesaadavuse tagamine.
UPT osutamist reguleeriv kehtiv määrus on kehtinud suuremas osas muutumatuna ligi 15 aastat
ega teeni enam soovitud eesmärki. Vahepealse aja jooksul on toimunud olulised muutused nii
rahvastiku paiknemises kui ka postiteenuse kasutajate harjumustes ja eelistustes ning samuti
tehnoloogiliste lahenduste võimalustes. Nimetatud perioodi jooksul on Eesti üldise digiarengu
mõjul tarbijakäitumine drastiliselt muutunud. ASi Eesti Post (edaspidi Eesti Post) andmete
kohaselt on näiteks viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud aastas
ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile).
Lähtuvalt muutusest tarbitava teenuse osas on samavõrra muutunud ka tarbija eelistused
kasutatava kanali osas ja tugevaks eelistuseks on tõusnud automatiseeritud lahendused
(pakiautomaat), mida aga praegune regulatsioon üldse ei käsitle, kuna regulatsioonide
kehtestamise ajal nimetatud kanalit veel ei eksisteerinudki. 2020. aastast alates kiirenes
postipakkide kasv veelgi ning Covid-19 mõjul muutusid senisest olulisemaks automatiseeritud
ja kontaktivabad 24/7 toimuvad lahendused. Samas ei ole UPT osutajal praeguse regulatsiooni
jäikuse ja 15 aasta tagusele olukorrale keskendumise tõttu võimalik UPT osutamist
paindlikumaks muuta.
Sellest lähtuvalt on asjakohane üle vaadata kehtivad nõuded UPT juurdepääsupunktidele, et
muuta postiteenus selle kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Senine postivõrku kui
sellist esikohale seadev regulatsioon tuleks asendada eelkõige teenuse kättesaadavust
eesmärgistavate nõuetega, et postiteenus oleks võrdselt tagatud üle Eesti.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks senised nõuded postkontorite ja kirjakastide
paiknemisele ning asendatakse need UPT osutaja suhtes kehtiva nõudega tagada juurdepääs
UPT-le erinevate juurdepääsupunktide, sh tellitava juurdepääsupunkti (nt postikuller) kaudu
lähtudes postiteenuse kasutajate soovidest ja asukohast. Seejuures täpsustatakse eelnõu
kohaselt juurdepääsupunkti mõistet, et oleks üheselt selge, et juurdepääsupunktiks on ka
automatiseeritud vahend ja tellitav juurdepääsupunkt.
1.2. Eelnõu koostajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (tel: 639 7666; e-post:
[email protected]) ja Konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna vanemanalüütik
Indrek Ahermaa (tel 667 2510, e-post:
[email protected]). Juriidilise
ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Tulenevalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ §-st 1 kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
vastutusvaldkonda postside valdkond. Seega postiseaduses sätestatud volitusnormide alusel
määrusi annab, muudab ja tunnistab kehtetuks valdkonna eest vastutav minister ehk ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaminister. Sellest tulenevalt muudab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kaheksast punktist.
Eelnõu punkt 1
Määruse eelnõu punkt 1 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse uuesti kehtiva määruse § 2 lõike
21 tekst.
Kehtiva määruse § 2 lõike 21 sõnastust on täiendatud uute juurdepääsupunktide liikidega. Seni
on määrus keskendunud eelkõige postkontorite kaudu UPT osutamise tagamisele, nähes ette, et
juurdepääsupunktiks (lisaks postkontorile ja kirjakastile) võib olla ka kindla graafiku alusel
liikuv juurdepääsupunkt (buss, auto jm), millest on eelnevalt postiteenuse kasutajat teavitatud.
Teavitamine toimub valla meediakanalites (vallaleht, valla koduleht, valla sotsiaalmeedia),
üldises sotsiaalmeedias (nt kohaliku kogukonna grupp; vajadusel ka sihitud reklaam
piirkonnapõhiselt), otsepostiga, Omniva kodulehel (püsiv koht, kust vaadata) ja kohapealsete
plakatitega. Kuid UPT on võimalik tagada paindlikumalt ja postiteenuste kasutajate jaoks
mugavamal moel, nt postiteenuse kasutajate elu- või asukohas tellitava juurdepääsupunkti (nt
postikuller) või automatiseeritud vahendi (nt pakiautomaat) kaudu. Seepärast on eelnõu
kohaselt juurdepääsupunktide ringi laiendatud selliselt, et esitatakse juurdepääsupunktide
loetelu, lisades sinna selgelt juurde juurdepääsupunktidena automatiseeritud vahendi ja tellitava
juurdepääsupunkti.
Eelnõu punkt 2
Kehtiva määruse § 2 lõike 4 tekstist on kustutatud sõna „puuetega“, kuivõrd erivajadustega
arvestamine võib olla asjakohane mitte üksnes puuetega inimeste puhul.
Eelnõu punkt 3
Kehtiva määruse § 2 lõikes 5 on laiendatud UPT osutaja teabe avaldamise kohustust. Kehtiva
määruse kohaselt peab UPT osutaja esitama üksnes juurdepääsupunktide paiknemise alase
teabe oma veebilehel. Eelnõu kohaselt tuleb lisaks teha kättesaadavaks ka tellitava
juurdepääsupunkti tellimise alane teave (st tellitava juurdepääsupunkti tellimise tingimused ja
info selle kohta, kuidas tellitavat juurdepääsu punkti tellida) ja teave juurdepääsupunkti kaudu
osutatavate postiteenuste, nende osutamise tingimuste, kvaliteedi ja hinna kohta ning seda
lisaks veebilehele ka telefoni ja e-kirja teel.
2
Eelnõu punkt 4
Määruse eelnõu punkt 4 kohaselt täiendati kehtiva määruse § 2 lõigetega 6 kuni 8.
Kehtiva määruse § 2 on täiendatud lõigetega 6 ja 7, mis sätestavad, millistel juhtudel peab UPT
osutaja tagama teenuse osutamise tellitava juurdepääsupunkti kaudu ilma selle võimaluse eest
lisatasu rakendamata. Eelnõu kohaselt tuleb see tagada kõigil tööpäevadel juhul, kui
postiteenuse kasutaja poolt soovitud UPT hulka kuuluvat postiteenust osutav juurdepääsupunkt
asub kasutajast kaugemal kui 5 km või kui juurdepääsupunkt asub küll lähemal kui 5 km, kuid
ei ole avatud sel tööpäeval, mil postiteenuse kasutaja soovib seda kasutada. Kui ka näiteks
postiteenuse kasutaja elu- või asukoha lähistel asub pakiautomaat, mis soovitud teenust (nt
tähitud kirja saatmine) ei osuta, peab kasutajal olema võimalik tasuta tellida tellitav
juurdepääsupunkt ning seda kõigil tööpäevadel. Võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikes 4
kehtinud nõudega ei kehti eelnõu kohaselt postiteenuse elu- või asukohas teenuse osutamise
nõue enam mitte üksnes maapiirkondade puhul, mis võib tekitada segadust ja ebavõrdset
kohtlemist, vaid kõigil juhtudel, kui teenuse kasutaja elu- või asukoht on kaugemal 5 km
soovitud teenust osutavast teeninduspunktist.
Kehtiva määruse § 2 on lisaks täiendatud lõikega 8, mille kohaselt on täpsustatud nõuded selle
kohta, kuidas on juurdepääsupunktide ja nende paiknemise kaudu tagatud universaalse
postiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet, kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult kehtestatud määruse
lisas 1. Sellise tabeli alusel on võimalik UPT kättesaadavuse tagamist juurdepääsupunktide
kaudu üheselt ja arusaadavalt mõõta.
Eelnõu punkt 5
Määruse eelnõu punkti 5 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse § 3 pealkirja sõnadega „ja
liikuvale juurdepääsupunktile“. Paragrahvi pealkirja on muudetud selliselt, et see laieneks
lisaks postkontorile ka liikuvale juurdepääsupunktile. Samuti on paragrahvi tekstis terminit
„postkontor“ läbivalt täiendatud liikuva juurdepääsupunktiga.
Kehtiva määruse § 3 lõikest 1 on välja jäetud nõue lähtuda postkontori lahtioleku aja
määramisel tegevusloa tingimustest, et tagada suurem paindlikkus.
Kehtiva määruse § 3 lõikes 3 on muudetud postkontori lahtiolekuaja nõudeid. Kehtiva
sõnastuse kohaselt peab olema tagatud, et postkontorid on avatud minimaalselt kaks tundi
päevas viiel päeval nädalas, st 6% kogu nädala tundide arvust ehk kümme tundi nädalas, ja et
postkontori kõige varasem avamise kellaaeg on 8.00 ja kõige hilisem avamise kellaaeg 18.00.
Eelnõu kohaselt on kajastatud kehtiv miinimumnõue, mis vastab 6%-le nädala tundide arvust
nagu kehtivas määruses, kuid on nõutud üksnes, et see lahtiolekuaeg tuleb tagada vähemalt
kahel päeval nädalas, kuid kokku vähemalt kümme tundi nädalas. Selliselt on jäetud UPT
osutajale suurem paindlikkus otsustamaks, millal postkontor või liikuv juurdepääsupunkt
avatud peab olema, et UPT osutajal oleks võimalik näiteks koostöös kohalike omavalitsustega
kokku leppida just kohalike kasutajate vajadustele kõige enam vastavad lahtiolekuajad. On
juurdepääsupunkte, mis teenindavad postiteenuste kasutajaid kauem (nt postiautomaadid isegi
ööpäevaringselt), kuid määruses on eelnõu kohaselt sätestatud UPT osutaja kehtiv
miinimumstandard postkontoritele ja liikuvale juurdepääsupunktile ning ajal, mil postkontor
või liikuv juurdepääsupunkt on suletud, tuleb juurdepääs nende juurdepääsupunktide kaudu
osutatavatele UPT hulka kuuluvatele postiteenustele tagada tellitava juurdepääsupunkti ja
automatiseeritud vahendi kaudu. Liikuva juurdepääsupunkti puhul arvestatakse lahtioleku ajana
aega, mil liikuv juurdepääsupunkt on avatud teenuse osutamiseks graafiku alusel konkreetses
kohas (st ühest kohast teise liikumise aega lahtioleku ajana ei arvestata).
Eelnõu punkt 6
3
Määruse eelnõu punkti 6 kohaselt muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 1, millega teisest
lausest on välja jäetud nõue, mille kohaselt peaks UPT osutaja määrama kirjakastide
tühjendamise aja lähtudes tegevusloa tingimusest. Tegevusloa tingimustega ei ole määratud
tühjendamise aegasid ning üleminekul võrgupõhiselt teenuse põhisele lähenemisele ei oleks
selline tühjendusaegade määramine tegevusloas ka enam põhjendatud. Alles jääb siiski nõue,
et kirjakastil peab olema teave selle tühjendamise aegade kohta.
Eelnõu punkt 7
Määruse eelnõu punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse paragrahvid 5 ja 6.
Paragrahvides 5 ja 6 olid sätetatud nõuded postkontori ja kirjakasti paiknemisele, kuid
üleminekul võrgupõhiselt teenusepõhisele lähenemisele ei ole senised nõuded enam
põhjendatud, vaid piisab üldisematest nõuetest, mis on sätestatud kehtiva määruse § 2 lõikes 3.
Kui postiteenuse kasutaja soovib postitada kirja, kuid kirjakast või muu postitamist võimaldav
juurdepääsupunkt asub kaugemal kui 5 km, on tal eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt võimalik tellida
ilma lisatasuta tellitav juurdepääsupunkt.
Eelnõu punkt 8
Määruse eelnõu punkti 8 kohaselt täiendatakse kehtivat määrust paragrahvidega 51 ja 52,
millega kehtestatakse nõuded püsiva asukohaga automatiseeritud vahendile ja tellitavale
juurdepääsupunktile. Nõuded näevad ette, et postiteenuse kasutajatel peab olema võimalik ilma
lisatasuta võtta ühendust UPT osutajaga. Paragrahv 52 näeb ka ette tellitava juurdepääsupunkti
tellimise üldise korra. Tellitava juurdepääsupunkti on võimalik tellida UPT osutaja veebilehe,
e-posti ja telefoni teel kõigil tööpäevadel. Kui kasutaja võtab UPT osutajaga ühendust ja tellib
tellitava juurdepääsupunkti kas kodulehe, e-posti või telefoni teel, siis teavitab UPT teenuse
osutaja UPT teenuse kasutajat kas e-posti, sõnumi või telefoni teel tellimuse täitmise
ajavahemikust või vastavalt olukorrale ja vajadusele lepivad UPT osutaja ja kasutaja tellimuse
täitmise aja ja koha omavahel vastavate kanalite vahendusel kokku.
Automatiseeritud vahend on olemuselt sarnane pangaautomaadiga, mille kasutusharjumused on
juba välja kujunenud ning sellele ei kehti laiaulatuslikke nõudeid. Seetõttu ei ole põhjendatud
kehtestada üksikasjalikke nõudeid ka automatiseeritud vahendile. Automatiseeritud vahendi
rikke korral tagatakse UPT osutamine muu juurdepääsupunkti kaudu. Näiteks kui postiteenuse
kasutaja soovib saata pakki, kuid automatiseeritud vahend on rikkis ja muu pakisaatmist
võimaldav juursepääsupunkt asub postiteenuse kasutaja elu- või asukohast kaugemal kui 5
kilomeetrit, tuleb teenus tagada tellitava juurdepääsupunkti (postikulleri) abil.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Kehtiva olukorra kirjeldus
Kehtiv määrus lähtub postiteenuse tagamisel postivõrgule esitatud nõudmistest, kehtestades
minimaalsed üldnõuded postkontoritele ja kirjakastidele ning nende paiknemisele.
Kehtiva määruse §-st 5 tulenevalt peab iga omavalitsuse territooriumil olema vähemalt üks
UPT-d osutav postkontor. Igasse valda, mille püsielanike arv ületab 2500 inimest, tuleb
paigutada täiendavalt üks või enam UPT-d osutav postkontor. Seejuures ei hõlma valla
püsielanike arvestus vallasisest linna ning vallasisesele linnale kohaldatakse linna kohta
sätestatud nõudeid. Linna, mille püsielanike arv ületab 20 000 elaniku piiri, tuleb iga järgneva
20 000 püsielaniku kohta paigutada üks täiendav postkontor. Kehtiva määruse §-st 6 tulenevalt
4
peab igas linnas (sh vallasiseses linnas) ja vallas olema vähemalt kaks kirjakasti, kusjuures
linnas ja vallasiseses linnas asuvast või elavast postiteenuse kasutajast ei või kirjakasti
keskmine kaugus olla rohkem kui 3 kilomeetrit ning vallas asuvast või elavast postiteenuse
kasutajast ei või kirjakast asuda kaugemal kui 5 kilomeetrit.
Täpsemad nõuded postkontorite ja kirjakastide arvule on kehtestatud Konkurentsameti poolt
UPT osutamise tegevusloas, mis on 2019. aastal läbiviidud avaliku konkursi tulemusel
perioodiks 09.10.2019 – 08.10.2024 väljastatud ASile Eesti Post.
Kehtiva tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 215 postkontorit ja
vähemalt 1453 kirjakasti üle Eesti. Tegelikkuses oli ASil Eesti Post nii postkontreid kui
kirjakaste 2020. a lõpuseisuga rohkem kui tegevusloas nõutav miinimumarv:
265 postkontorit (sh postipunktid, kus AS Eesti Post nimel osutas teenust
lepingupartner), neist 78 linnades ja 187 maapiirkonnas;
1470 kirjakasti, neist 421 linnades (sh 90 Tallinnas) ja 1048 maapiirkonnas.
ASi Eesti Post andmetel moodustavad ligikaudu 80% kõigist postkontorite kaudu toimuvatest
tehingustest postipakkide väljastused. Samas näitavad Kantar Emori poolt läbi viidud
pakiveoteenuste turu-uuringud, et Eesti inimesed (sh ka pensionärid) eelistavad postipakke
kätte saada pigem pakiautomaadist kui postkontorist ning seejuures on pakkide vastuvõtjate
jaoks olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus.1
Kantar Emori poolt perioodil 29.04.–06.05.2020 läbiviidud uuringust nähtuvalt kasutatakse nii
postipakkide kättesaamiseks kui ka saatmiseks valdavalt pakiautomaaditeenust, mille
populaarsus on aastaga kasvanud. Pakiautomaadi vahendusel oli uuringu teostamisele eelnenud
poole aasta jooksul pakke kätte saanud 83% Eesti elanikest (kasv +18%) ning saatnud 30%
elanikest (kasv +12%). Uuringust nähtub ka, et võrreldes varasemaga on rohkem postipakkide
tellimisega kokku puutunud eelkõige vanemad inimesed (62% → 85%), maa-asulate elanikud
(74% → 89%) ja madalamate sissetulekutega inimesed (65% → 87%). Inimestele meeldib
uuringu kohaselt selle meetodi juures kõige enam just see, et paki saab kätte endale sobival ajal.
Uuringust nähtub, et ka pakkide saatmiseks kasutatakse kõige enam pakiautomaaditeenust ning
selle populaarsus on aastaga ka märgatavalt tõusnud. Kui 2019. a läbiviidud uuringu kohaselt
oli pakiautomaadi kaudu paki saatnud 73% sihtrühmast (6 kuu jooksul pakke saatnud), siis
2020. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaaditeenust kasutanud 90% pakisaatjatest.
Uuringu kohaselt postkontori kasutamine langeb. Näiteks paki kättesaamisel aastaga langes
postkontori kasutamine aastaga 3% (31%-lt 2019. aastal 28%-le 2020. aastal), paki saatmisel
langes postkontori kasutamine aastaga 2% (9%-lt 2019. aastal 7%-le 2020. aastal).2
Postkontorite populaarsuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Kantar Emori uuringust
nähtuvalt eelistavad inimesed pakiautomaate postkontoritele kõige enam seetõttu, et
automaadid võimaldavad valida teenuse kasutamise aega, kuid oluline on ka teenuse protsessi
(nii kättesaamise kui saatmise) kiirus (ja saatmisel eelvormistamise võimalus) ning
koroonapandeemia tõttu on aktuaalseks muutunud võimalus kontaktivabaks teenuseks.
Teenuse ajalise paindlikkuse olulisus on mõistetav kasvõi järgnevate eluliste näidete taustal:
Postiasutuses käimine võtab maapiirkondades oma transpordivahendit
mitteomavatel inimestel (eriti vanematel inimestel) tihti väga palju aega ning
liikumist tuleb planeerida lähtudes ühistranspordi graafikust (kusjuures transport
võib sisaldada ümberistumist) ning see ei pruugi ühilduda postkontori
lahtiolekuajaga;
1
Kantar Emor: „Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu“, 11.06.2019, kättesaadav:
https://www.kantaremor.ee/pressiteated/inimesed-vahetavad-postkontorid-pakiautomaatide-vastu/.
2
Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020, lk 8.
5
Lähimaks juurdepääsupunktiks loetava postkontori asukoht ei pruugi sobituda
inimese päevase liikumistrajektooriga ja tekitab ebamugavust saadetise
kättesaamisel.
Eeltoodud andmed ja näited ilmestavad selgelt tarbijate eelistusi – postiteenuste hulgast
olulisimaks on postiteenuse kasutajate jaoks muutunud postipakkide väljastamine ja seejuures
eelistatakse pakiautomaate postkontoritele nende paindlikkuse ja mugavuse tõttu. Samas on aga
hetkel maapiirkonnas pakiautomaate võrreldes linnadega väga vähe – 2020. a lõpu seisuga oli
Eestis pakiautomaate kokku ligi 6003, neist enamik aga paiknes linnades. ASil Eesti Post on
2021. a veebruari seisuga pakiautomaate kokku 258, neist linnades 203 ning maal vaid 55.
Linnades on lisaks AS Eesti Post pakiautomaatidele mitmeid teisi teenuspakkujaid, kes maal
teenust ei osuta. Tulevikus on ASil Eesti Post plaanis automatiseeritud vahendite arvu
maapiirkondades vastavalt vajadusele, võimalustele ja kokkulepetele kohalike kogukondadega
suurendada.
4.2. Probleemi kirjeldus
Kehtivad postivõrgu nõuded, mis kehtestavad jäigad nõuded postkontorite ja kirjakastide
paiknemisele ja postkontorite lahtiolekuaegadele, ei võimalda UPT osutajal postiteenust
kasutajatele kättesaadavamaks muuta. Kehtiva määruse peamised probleemid ja nende
põhjused saab kokku võtta järgmiselt:
1. Nõuete jäikus, mis ei Määrusest ja tegevusloast tuleb postkontorite ja kirjakastide
võimalda arvestada minimaalne arv ja kohustus tagada UPT osutamine
kasutaja soovidega postkontorite kaudu vähemalt kaks tundi päevas ajavahemikus
8–18 viiel tööpäeval nädalas, mis vastab vaid 6%-le nädala
tundidest ja mis ei võimalda UPT osutajal määrata
postkontorite lahtiolekuaegu lähtudes kohaliku kogukonna
tegelikest vajadustest (nt väljaspool tööaega) või kokkuleppel
kasutajate soovidega.
2. Olemasoleva Postkontorite ülalpidamise kulud on aasta-aastalt kasvavate
võrgustiku kulukus tööjõukulude tõttu järjest suurenenud ning kasvate kulude tõttu
suureneb UPT osutamisega seotud kahjum4 ning vähenevad
finantsvahendid, mida kasutada automatiseeritud vahendite
võrgustiku laiendamiseks, eriti olukorras, kus need dubleeriks
kohustuslikku postkontorite võrgustikku.
3. Pakiautomaatide Pakiautomaate ei ole seni selgelt ja üheselt mõistetavalt
ebaselge käsitlus arvestatud UPT juurdepääsupunktina, mille kaudu saab UPT
osutaja postiteenuse kättesaadavuse tagamise kohustust täita,
mistõttu puudub UPT osutajal motivatsioon ja ressursid
automatiseeritud vahendite võrgustiku kiireks laiendamiseks.
4. Kasutajate Postiteenuse piiratud kättesaadavus vähendab kasutajate
rahulolematusest rahulolu ja postiteenuse atraktiivsust kasutajate jaoks, mis
tingitud nõudluse omakorda vähendab nõudlust postiteenuse järele ja seeläbi
vähenemine omab negatiivset mõju UPT osutaja tuludele, mille arvelt UPT
juurdepääsupunktide võrgustikku üleval pidada ja
kaasajastada.
5. Teenuse ebaühtlane Paindlikumate juurdepääsu lahenduste võimaluse puudumine
kättesaadavus vähendab UPT tegelikku kättesaadavust maapiirkondades, kus
automatiseeritud vahendeid on seni veel vähe kasutusel, samas
3
Eesti E-kaubanduse Liit: „2020.a. Eesti pakiautomaatide mahtude kokkuvõte“, kättesaadav: https://e-
kaubanduseliit.ee/2020-a-eesti-pakiautomaatide-mahtude-kokkuvote/.
4
Eesti Posti 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019.
aastal 2,4 miljonit eurot), Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruanne, lk 10 ja 58.
6
kui linnapiirkondades tajuvad postiteenuse kasutajad teenust
tänu pakiautomaatide laiale levikule oluliselt
kättesaadavamana.
6. Põhjendamatu Postkontorite ja kirjakasti kohustusliku arvu ja postkontorite
regulatiivne lahtiolekuaegade nõuete ettekirjutamisega kehtestab riik
sekkumine põhjendamatult jäiku ja kulukaid nõudeid olukorras, kus
vastutuse UPT kättesaadavuse tagamise eest ja kättesaadavuse
meetmete valiku osas saaks jätta UPT osutajate, kes puutub
vahetult kokku postiteenuse kasutajatega ning saab
operatiivselt ja paindlikult võtta kasutusele lahendusi
kättesaadavuse suurendamiseks ja kasutajate rahulolu
tõstmiseks.
4.3. Sihtrühm
Kirjeldatud UPT kättesaadavuse probleemid puudutavad enim postiteenuse kasutajaid, sh
ettevõtjaid, tarbijaid, aga ka inimesi, kes kasutavad postiteenuseid muul otstarbel kui kaupade
ost-müük (nt kirjade saatmiseks jms), mistõttu on muudatused vajalikud eelkõige just selle
sihtgrupi jaoks. Siinkohal on oluline märkida, et kuivõrd UPT hulka kuuluvaid postiteenuseid
kasutavad eelkõige eraisikud, siis ei puudutada UPT juurepääsupunktide nõuded ettevõtteid
otseselt, sest ettevõtted kasutavad tüüpiliselt äriteenuseid (nt ärikirjateenus jms). Siiski
võimaldab postiteenuste (sh mitte ainult UPT hulka kuuluvate teenuste) laiem üle-eestiline
kättesaadavus elavdada ettevõtlust ka väljaspool suuremaid linnu. Kaudselt mõjutavad
postiteenuste kättesaadavuse probleemid ka kohalikke omavalitsusi, kes peavad korraldama
teenuste kättesaadavuse tagamise oma elanikele ja võitlema ääremaastumisega.
Eelnõu puudutab otseselt ka ASi Eesti Post kui UPT osutajat, kes peab tagama kehtivate nõuete
täitmise ja postiteenuse kättesaadavuse. Praeguses olukorras ei toeta võrgustikupõhiste nõuete
järgimine teenuste tegelikku kättesaadavust, mis peaks olema siiski prioriteetne eesmärk.
4.4. Eesmärgi püstitus
Eelnõu üldine eesmärk on tõsta ja ühtlustada UPT kättesaadavust kasutajate jaoks üle Eesti.
Lähtudes tuvastatud probleemidest on eelnõu alameesmärgid järgmised:
1. Suurendada UPT osutaja paindlikkust teenuse kättesaadavuse tagamisel selliselt,
et ka kehtiva UPT 6%-lise kättesaadavuse nõude (st nõue, mille kohaselt peab
postkontor olema avatud minimaalselt kaks tundi päevas viiel päeval nädalas ehk 6%
kogu nädala tundide arvust) korral tajuksid postiteenuse kasutajad, et postiteenus on
nende jaoks senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav.
2. Muuta ressursside kasutust paindlikumaks, et ebavajalike ja vähese kasutusega
mehitatud juurdepääsupunktide ülalpidamiskulude arvelt saaks vajadusel suunata
mugavamate automatiseeritud vahendite võrgustiku laiendamiseks või tellitavate
juurdepääsupunktide abil personaalsema teenuse laialdasemaks võimaldamiseks.
3. Tunnustada automatiseeritud vahendeid juurdepääsupunktidena, et võimaldada ja
motiveerida nende kaudu UPT kättesaadavuse kohustuse täitmist UPT osutaja poolt
postiteenuse kasutajate jaoks sensisest mugavamalt ja paindlikumalt.
4. Tõsta UPT osutaja UPT juurdepääsupunktide võrgustiku üleval pidamise ja
arendamise võimet postiteenuse kasutajate rahulolu kasvust ajendatud nõudluse
suurenemisel kasvava tulu arvelt.
5. Ühtlustada UPT kättesaadavust üle Eesti motiveerides UPT osutajat suurendama
oluliselt automatiseeritud juurdepääsupunktide arvu.
6. Vähendada riigi regulatiivset sekkumist ja suurendada UPT osutaja paindlikkust
ja vastutust kättesaadavuse tagamise vahendite valikul – UPT osutaja peab tegema
valiku, milliste juurdepääsupunktidega igas konkreetses piirkonnas kättesaadavus
7
tagada. Neid valikuid tehes peab UPT osutaja ise hindama iga teeninduspiirkonna
spetsiifikat, nt elanike arvu, paiknemist ja kasutusharjumusi jms.
4.5. Eesmärgi saavutamise vahendid
Seatud üldise eesmärgi ja alameesmärkide saavutamise vahendina ei ole kohane rakendada
mitteregulatiivseid lahendusi nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,
olemasoleva olukorra säilitamine või senise regulatsiooni parem rakendamine, kuivõrd
tuvastatud probleemid on tingitud just kehtivast regulatiivsest olukorrast. Sellest lähtudes on
eesmärgi saavutamise vahendiks valitud kehtiva regulatsiooni muutmine.
4.6. Kavandatava muudatuse määratletud mõjud
Kavandata Kuivõrd eelnõuga kehtestav peamine muudatus on postkontorite ja kirjakastide
vmuudatu paiknemise nõuete ja postkontorite lahtiolekuaegade asendamine senisest laiema
s tellitava juurdepääsupunkti kaudu UPT osutamise tagamise kohustusega ja
võimalusega tagada UPT osutamist automatiseeritud vahendi kaudu, on mõjusid
hinnatud selle muudatuse osas.
Mõju Mõju majandusele
valdkond I ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
ja alajaotis infoühiskonna areng
Avalduv Automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat
mõju potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui
automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt
kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks,
laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt
mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.
Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab
maapiirkonnade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-
elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohalike
omavalitsuste tulubaasi.
Muudatus loob võimaluse tehnoloogiliste laheduste senisest laialdasemaks
kasutuselevõtuks.
UPT osutajal võimaldab muudatus UPT osutamist kaasajastada, parandada ja
ka majanduslikult efektiivsemaks muuta.
Olulisus Ulatus Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse
kasutajate valikutest, kas väheoluline (nt postiteenuse
kasutajate puhul, kes ei kasuta postiteenust oma
majandustegevuses) kuni märkimisväärne
(postiteenuse kasutajate jaoks, kes kasutavad
postiteenust oma majandustegevuses)
Kohalikele omavalitsustele: märkimisväärne
UPT osutajale: suur, eeldab teenuse pakkumise
olulist muutmist ja kaasajastamist (sh
automatiseeritud vahenditega)
Sagedus Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse
kasutajate valikutest harvast kuni tihedani
Kohalikele omavalitsustele: püsiv ja regulaarne
UPT osutajale: püsiv ja regulaarne
Sihtrühma suurus Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond
Kohalikud omavalitsused: eelkõige mõjutab
suuremate linnade väliseid omavalitsusi
8
UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel AS Eesti Post)
Ebasoovitavate Madal
mõjude risk
Mõju Mõju regionaalarengule:
valdkond regionaalpoliitika üldised eesmärgid
II ja piirkondade regionaalareng
alajaotis kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides
Avalduv Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste
mõju eesmärkidega 1) tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti
paigas; 2) tagada eri piirkondade püsiv konkurentsivõime tagatus ning
teenivad laias laastus samu eesmärke.
Olulisus Ulatus Keskmine
Sagedus Püsiv ja regulaarne
Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade
välised kohalikud omavalitsused
Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse
mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus
negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele ja
regionaalarengule, kuid on oluline
kommunikatsioonirisk.
Mõju Sotsiaalsed, seal hulgas demograafilised mõjud:
valdkond tööturg
III ja riskirühma kuuluvate inimeste õigused
alajaotis
Avalduv Kavandatavad muudatused võivad teataval määral mõjutada tööturgu kahel
mõju moel – majandustegevuse elavnemise tulemusel võib tekkida juurde töökohti
väljaspool suuremaid linnu. Teisalt võib muudatuse mõjul väheneda
postkontoris hõivatud töötajate arv, kuid postkontorite arvelt vabanevat
tööjõudu on võimalik rakendada tekitavate juurdepääsupunktide
opereerimisel. Samuti töötavad maapiirkondade postkontorites juba praegu
inimesed osalise töökoormusega, pensionäride/pensionieelikute osakaal
töötajaskonnas on suur ning uute töötajate leidmine postkontoritesse pigem
keerukas. Kõik see vähendab tegelikku mõju piirkonna tööhõivele.
Olulisus Ulatus Keskmine
Sagedus Püsiv ja regulaarne
Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade
välised kohalikud omavalistused
Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse
mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus
negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele riski
erinevate sihtrühmade jaoks, kuid oluline on juba eelpool
väljatoodud kommunikatsioonirisk.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja
välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve
tulude suurenemist.
9
Määruse muudatuste jõustumine ei tekita UPT osutajale koheselt olulisi lisategevusi, kuid
annab võimaluse otsustada, kuidas tagada UPT kättesaadavus erinevate juurdepääsupunktide
kombinatsioonist senisest paremini. Seejuures peab UPT osutaja silmas pidama, et teabe
esitamine juurdepääsupunktide punktide, nende lahtioleku aegade, teenuste hindade ja
tingimuste kohta tuleb viia vastavusse määrusega nõuetega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Konkurentsiametile, AS-ile Eesti Post ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
10