Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister Meie: 25.11.2021 nr 5.2-2/866
Eesti piimasektori olulisusest ja COVID-19 negatiivsest mõjust sektorile
Austatud härra Sutt
Piimatootmine ja töötlemine on Eestis üks olulisemaid põllumajanduse ja toidu töötlemise
sektoreid, selle hea käekäik on Eesti riigile väga oluline. Riik on piimasektorit läbi erinevate
meetmete toetanud igal aastal, sh COVID-19 kriisiga toimetulekuks 2021. aasta kevadel ja
käesoleva aasta lõpus vahendeid eraldades. Erakorraliselt piimasektorit toetades on riik andnud
omapoolse hinnangu, et COVID-19 on piimandussektorile mõju avaldanud. Piimasektori
edasisel arengul on peamiseks eesmärgiks lisandväärtuse suurendamine, sest toodetud piimast
märkimisväärne osa eksporditakse hetkel töötlemata kujul toorpiimana. Sammuna Eesti
kohapealse töötlemisvõimsuse suurendamiseks ja moderniseerimiseks oleme toetanud uue
ühistulise tööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Viimasel paaril aastal on piimatootmise ja
töötlemise arengut negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhang, mis mitmete sektorite, eelkõige HoReCa sektori (hotels, restaurants, catering) raskuste
kaudu on häirinud põllumajanduse tarneahela toimimist. Selleks, et kriisist edukalt väljuda ning
tulevikukriisideks paremini valmis olla, on suuremahuliste ja pikaajaliste struktuursete
investeeringute elluviimine võtmetähtsusega. Seetõttu tuleb leida lahendus, kuidas ühistulise
piimatööstuse investeering ellu viiakse.
1. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD1) on välja toonud, et COVID-19
mõjutas toidutootmist kolmel viisil:
1) põllumajandustootmises suurenes tööjõupuudus, tekkisid häired sisendite tarneahelas ja
toodangu müügi vähenemine, eelkõige HoReCa sihtgrupile, mis on aga oluline
toidutööstuste toodangu tarbija;
2) tarbijanõudluse kaudu – kõrgema lisandväärtusega toodete nõudlus vähenes oluliselt
tarbija sissetulekute vähenemise ja liikumispiirangute tõttu, millega kaasnesid
toitlustusasutuste sulgemised;
3) tarneahelates häired seoses töötlemisettevõtete saastumisega, transpordi ja logistikaga
ning sisendite tarnepiirangutega (pikemad tarneajad, hinnatõus).
Eesti Panga analüütikute hinnangul on Eestis üldine majanduslik taastumine pandeemiast olnud
hea. Samas näeme, et toidutootmise ettevõtete käibekasv, mis on mõjutatud turgude
moonutusest seoses erinevate piirangutega, ei suuda sammu pidada sisendite kallinemisega
1
Agricultural policy monitoring and evaluation - OECD
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
(joonis 1). Toidutootmises on pandeemia mõju jätkuvalt olemas, väljendudes peamiselt
sisendihindade (sh ehitushinnad) tõusu kaudu ja kuna toodangu müügihinnad ei ole samas
mahus tõusnud, siis väheneb oluliselt tootmise kasumlikkus ja suureneb väljakutse katta
tootmiskulud.
Allikas: Statistikaamet
Joonis 1. Hinnaindeksite muutus alates 2020. a jaanuarist (2020 jaan või I kv =1)
Rahvusvahelisel tasandil on COVID-19 mõju põllumajandusturgudele ja erinevate riikide poolt
rakendatud põllumajanduspoliitika meetmeid käsitletud näiteks OECD koostatud ülevaates
Agricultural Policy Monitoring and Evaluation 2021, milles muuhulgas COVID-19 puhul
soovitatakse ajutiste abimeetmete asendamist suuremate ja pikemaajaliste toidu- ja
põllumajandussektori investeeringutega.
2. Piimatootmine ja töötlemine on Eestis üks olulisemaid põllumajanduse ja toidu
töötlemise sektoreid. Riigi toidutootmise valdkonna strateegilised eesmärgid2 on seotud
suurel määral piimatootmise arengutega ja seda seetõttu, et:
Piim on Eesti põllumajandussektori üks olulisemaid tooteid – 2020. aastal moodustas
piimatoodangu väärtus (237,4 mln €) sektori kogutoodangust 24% ning
loomakasvatussaaduste toodangust 57%.
2020. aastal toodeti Eestis kokku 847,8 tuh tonni piima. Toodang on viimastel aastatel
kasvanud piimalehmade arvu langusele vaatamata keskmise produktiivsuse kasvu
toel(vt joonis 2).
Piimatööstuste toodangu väärtus 2020. aastal moodustas 23% toidutööstuse toodangu
väärtusest ning 4% töötleva tööstuse toodangu väärtusest. Piimatööstuste müügitulu
2020. aastal oli kokku 427 mln €.
Kogu 2020. aastal toodetud piimast tarniti esmaostjatele 787,6 tuh tonni, millest 25,8%
eksporditi töötlemata kujul toorpiimana Lätti ja Leetu, sellele osale anti
lisandväärtus väljaspool Eestit kuna vajaka on kõrge lisandväärtusega
piimatoodete töötlemisvõimsusest kohapeal. 2020. aastal eksporditud toorpiimast
oleks saanud valmistada 16,3 tuh t juustu, 5,1 tuh t võid ja 6,1 tuh t vadakupulbrit,
mille ekspordist saadav tulu ületanuks toorpiima eksporditulu 14,9 mln € võrra.
Eesti piimatoodang ületab traditsiooniliselt siseturu vajadust (2020. aastal oli
isevarustatuse tase 164%) ning seega olulisel määral piima ja piimatooteid
eksporditakse. Piima ja piimatoodete osatähtsus Eesti päritolu põllumajandussaaduste
ja toiduainete ekspordis küündis 2020. aastal 19%-ni.
2
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 poka-2030-taistekst.pdf (agri.ee)
2 (5)
Allikas: Statistikaamet
Joonis 2. Piima kogutoodang (tuh t), piimalehmade arv (tuh tk) ja keskmine piimatoodang
lehma kohta (kg) Eestis 2017-2021 9 kuud
Eeltoodust ilmneb selge vajadus piimasektori töötlemisvõimsuste suurendamiseks ja
seeläbi positiivse arengueelduse loomine nii esmatootjatele kui ka majandusele laiemalt
eksporditulu teenimise kaudu.
3. Uue ühistulise piimatööstuse (suurprojekt) rajamise toetamine on olnud edasiste
strateegiliste valikute puhul olulise tähtsusega.
2020. aastal tehti Eesti piimatööstuses kokku investeeringuid ca 16 mln euro eest, mis on 24%
kogu toiduainetööstuse investeeringute mahust. Suurprojekti toetamise kaudu suunatakse
sektorisse investeeringuid ligikaudu 100 mln eurot (toetus moodustab sellest 15 mln eurot). See
on oluliselt suurem investeering kui tavapäraselt toiduainetööstuses tehakse, ületades
piimasektori iga-aastast investeeringute mahtu kordades. Eesti Panga andmetel oli töötleva
tööstuse laenuportfell 30.09.2021 seisuga 828,8 mln eurot ning põllumajanduse,
metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala ettevõtetel 560,30 mln eurot.
Uue ühistulise piimatööstuse rajamine on olulise tähtsusega piimandussektori jaoks, see aitab
kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele tarneahelas (toorpiima töötlemine on
üheks võimaluseks, kuidas tootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas),
soodustab ühistegevust töötlemise etapis ja tõstab ühistute ning muude ettevõtjate omavahelise
koostöö uuele tasemele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamine
(toorpiima töötlemine) aitab tagada turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela
lülidele ja suurendab nende toodete konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Märgime, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on põllumajandussektoris
avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu
või projekti suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka
edaspidi. Näiteks oli eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu raskendatud masinate, seadmete
ja ehitusmaterjalide tarnimine ning mõningal määral oli katkestatud ka ehitustööde tegemine,
muudeti või öeldi üles lepingud, osad ettevõtted lõpetasid või katkestasid oma tegevuse jms.
Koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga
oluline suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks
ja luua tingimused selleks, et nende investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa
aidata toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega
3 (5)
toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema
sissetuleku kõigile tarneahela lülidele.
Sellest tulenevalt on viimasel kahel aastal maaeluminister pikendanud kõikidel toetuse saajatel
toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu. Näiteks pikendati 2020. aastal
põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele investeeringute tegemise tähtaegasid 10
toetusmeetmes.
4. Riik on toetanud piimatootjaid, et tagada nende toimetulek ja aidata säilitada
piimakarjade ja kohaliku tooraine taset. Selleks on välja töötatud iga-aastased
toetusmeetmed3 ning erakorraliselt makstavad toetused nii varasemate erinevate kriiside
ajal kui ka COVID-19 leviku ajal. Viimane erakorraline toetus aitas ka piimatööstusel
hoida müügitulu taset.
2021. aasta juunis maksti erakorralise toetusena piimasektorile 4,3 mln eurot COVID-19
tingimustes tekkinud likviidsusprobleemidega toimetulekuks. Olukorra analüüs näitas selgelt
toetusvajadust. Piimasektoris vähenes 2020. aasta märtsis COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete tõttu järsult toitlustussektori ja
ekspordi nõudlus piimatoodete järele ning hinnad langesid kiiresti. Madalad piimatoodete
hinnad omakorda viisid langusesse piima kokkuostuhinna. 2020. aasta mais langes keskmine
piima kokkuostuhind ka allapoole keskmist tootmise omahinda (FADN-i4 2019. aasta andmetel
29,9 senti/kg) ning kukkus juuniks tasemele 27,5 senti/kg, mis oli 12,6% võrra madalam kui
keskmine piima kokkuostuhind märtsis. Võrdluseks, EL-is keskmisena langes piimahind samal
ajaperioodil vaid 5,7% võrra. Kuigi piimatoodete hinnad pöördusid 2020. aasta mais tõusule
ning stabiliseerusid kriisieelsele ajale lähedastel tasemetel, jäi toorpiima kokkuostuhind
hoolimata 2020. aasta juulist alanud kergest tõusutrendist aasta lõpuni väga madalale ja
keskmist tootmiskulu mittekatvale tasemele. Keskmiselt jäi piima kokkuostuhind 2020. aastal
tootmise omahinnast (299 €/t) 6 €/t võrra madalamaks. Hinnanguliselt kujunes piima kokkuostu
(aprillist detsembrini) väärtuse muutuse alusel 2020. aastal kahju piimalehma kohta 82 eurot,
millest erakorralise toetusega kompenseeriti (52 € piimalehma kohta) 63%. 2021. aasta I
poolaastal erakorraliselt põllumajandussektori esmatootjatele makstud toetus aitas ettevõtjatel
vähendada tagasiulatuvalt 2020. aastal haiguspuhangu mõjul tekkinud tulu puudujääki.
2021. aasta 28. oktoobril eraldas Vabariigi Valitsus piimatootmise toetuseks 3 mln eurot, et
säilitada piimakarjasid ja toodangu mahtu ning vähendada tekkinud likviidsusprobleemi, kuna
piima kokkuostuhind ei ole taastunud kriisieelsele tasemele ja tõuseb oluliselt aeglasemalt kui
sisendite hinnad. 2020. aasta lõpu ja 2021. aasta alguse kuudel kokkuostuhinna tõus peatus
ning tootjate poolt kokkuostjatele realiseeritud piima väärtus vähenes. 2021. aasta I kvartalis
jäi kokkuostetava piima väärtus aastatagusest sama perioodi väärtusest kokku ca 3 mln euro
võrra väiksemaks. Pärast I kvartalit on keskmine piima kokkuostuhind Eestis küll veidi
tõusnud, kuid tootmissisendite (eelkõige ostusööt, energia) suure hinnatõusu tõttu, eriti II
poolaastal, ei kata see endiselt piima tootmise omahinda ning tootjate likviidsusprobleemid on
suurenenud.
2021. aasta kiire sisendite hinna tõusu mõjul näeme olulist piimatootmise omahinna kasvu.
Maaeluministeeriumi hinnangu aluseks on FADN piimatootmise tootmistüübi kulude
struktuur, FADN piimatootmise omahinna (2019. aastal 299 €/t) ja SA 2021. aasta
hinnaindeksid. Võttes arvesse 2021. aasta III kvartali hinnaindekseid, on võrdluses 2019. aasta
III kvartaliga energiahinnad suurenenud 7,5%, rapsikoogi hinnad 39%, tarbijahinnaindeksi
aastakeskmine kasv 2,3% ja tööjõukulude kasv 13%. Piimatootmises moodustavad söödakulud
3
Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetused 2021 | PRIA
4
Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN).
4 (5)
kogukuludes 33% (sh ostusööt 53%) ja energia 7%. Võttes arvesse ostusööda kallinemist
söödaodra hinnatõusu arvelt (alates 2021. aasta algusest +16% septembriks 2021 või 2019.
aasta sügisega võrreldes +33%) suurenevad piimatootmise kogukulud aastas ca 3%, kuid kokku
ostetava piima väärtus 2,6%. Sellise sisendihinna kasvu juures 2021. aasta II poolaastal võib
aastakeskmine piima kokkuostuhind (312 €/t) jääda madalamaks tootmise omahinnast (hinnang
324 €/t) ning sektori tulu puudujäägiks kujuneb ca 9,8 mln eurot, millest teise erakorralise
toetusega kompenseerime ca 31%.
Arvestades 2020. aasta keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve
ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted 2021. aastal kasvavate kuludega praeguse
tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu juures toime tulla. Selleks, et piimatootjate turujõud ning
seeläbi suutlikkus väärtusahelas suuremat tulu teenida kasvaks, on ühistulised investeeringud
struktuursete muutuste seisukohast kriitilise tähtsusega. Vajadus vähendada söödakulusid
mõjutab otseselt loomade tootlikkust ning võimendab ettevõtete tulu vähenemist ka
realiseerimismahtude kokku tõmbumise kaudu. Piimasektoris on tootmistsükkel pikk ning karja
taastamine turuolukorra paranedes võtab aega, mistõttu on karjade säilitamise ennetavad
meetmed väga suure tähtsusega.
5. Riik jätkab piimatootmise toetamist ka järgnevatel aastatel. Ettevaatavalt on ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavas kuni aastani 2027 ette nähtud piimalehma
kasvatamise seotud otsetoetus, mille aastane eelarvemaht jääb suurusjärku 12-13 mln
eurot. Siiski sõltub piima esmatootmise edasine areng struktuursetest muudatustest, mis
piima tarneahelas lähiaastatel tehakse ja selle koha pealt on suurprojekt ja selle
realiseerumine riigi vaates strateegiliselt oluline ning selle elluviimiseks tuleb leida toimiv
lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
Katre Kirt
625 6140
[email protected]
Janeli Tikk
625 6299
[email protected]
Kalev Karisalu
625 6517
[email protected]
5 (5)