dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. november 2021
Viit
1.1-16/21-0020/6985-1
Registreeritud
25. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0020
Vastutaja
Andres Võrang (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. detsember 2021

Failid

  • 📎Piimasektori_olulisus_nov21.asice479 KB

Sisu (failidest)

Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Meie: 25.11.2021 nr 5.2-2/866 Eesti piimasektori olulisusest ja COVID-19 negatiivsest mõjust sektorile Austatud härra Sutt Piimatootmine ja töötlemine on Eestis üks olulisemaid põllumajanduse ja toidu töötlemise sektoreid, selle hea käekäik on Eesti riigile väga oluline. Riik on piimasektorit läbi erinevate meetmete toetanud igal aastal, sh COVID-19 kriisiga toimetulekuks 2021. aasta kevadel ja käesoleva aasta lõpus vahendeid eraldades. Erakorraliselt piimasektorit toetades on riik andnud omapoolse hinnangu, et COVID-19 on piimandussektorile mõju avaldanud. Piimasektori edasisel arengul on peamiseks eesmärgiks lisandväärtuse suurendamine, sest toodetud piimast märkimisväärne osa eksporditakse hetkel töötlemata kujul toorpiimana. Sammuna Eesti kohapealse töötlemisvõimsuse suurendamiseks ja moderniseerimiseks oleme toetanud uue ühistulise tööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Viimasel paaril aastal on piimatootmise ja töötlemise arengut negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang, mis mitmete sektorite, eelkõige HoReCa sektori (hotels, restaurants, catering) raskuste kaudu on häirinud põllumajanduse tarneahela toimimist. Selleks, et kriisist edukalt väljuda ning tulevikukriisideks paremini valmis olla, on suuremahuliste ja pikaajaliste struktuursete investeeringute elluviimine võtmetähtsusega. Seetõttu tuleb leida lahendus, kuidas ühistulise piimatööstuse investeering ellu viiakse. 1. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD1) on välja toonud, et COVID-19 mõjutas toidutootmist kolmel viisil: 1) põllumajandustootmises suurenes tööjõupuudus, tekkisid häired sisendite tarneahelas ja toodangu müügi vähenemine, eelkõige HoReCa sihtgrupile, mis on aga oluline toidutööstuste toodangu tarbija; 2) tarbijanõudluse kaudu – kõrgema lisandväärtusega toodete nõudlus vähenes oluliselt tarbija sissetulekute vähenemise ja liikumispiirangute tõttu, millega kaasnesid toitlustusasutuste sulgemised; 3) tarneahelates häired seoses töötlemisettevõtete saastumisega, transpordi ja logistikaga ning sisendite tarnepiirangutega (pikemad tarneajad, hinnatõus). Eesti Panga analüütikute hinnangul on Eestis üldine majanduslik taastumine pandeemiast olnud hea. Samas näeme, et toidutootmise ettevõtete käibekasv, mis on mõjutatud turgude moonutusest seoses erinevate piirangutega, ei suuda sammu pidada sisendite kallinemisega 1 Agricultural policy monitoring and evaluation - OECD Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 (joonis 1). Toidutootmises on pandeemia mõju jätkuvalt olemas, väljendudes peamiselt sisendihindade (sh ehitushinnad) tõusu kaudu ja kuna toodangu müügihinnad ei ole samas mahus tõusnud, siis väheneb oluliselt tootmise kasumlikkus ja suureneb väljakutse katta tootmiskulud. Allikas: Statistikaamet Joonis 1. Hinnaindeksite muutus alates 2020. a jaanuarist (2020 jaan või I kv =1) Rahvusvahelisel tasandil on COVID-19 mõju põllumajandusturgudele ja erinevate riikide poolt rakendatud põllumajanduspoliitika meetmeid käsitletud näiteks OECD koostatud ülevaates Agricultural Policy Monitoring and Evaluation 2021, milles muuhulgas COVID-19 puhul soovitatakse ajutiste abimeetmete asendamist suuremate ja pikemaajaliste toidu- ja põllumajandussektori investeeringutega. 2. Piimatootmine ja töötlemine on Eestis üks olulisemaid põllumajanduse ja toidu töötlemise sektoreid. Riigi toidutootmise valdkonna strateegilised eesmärgid2 on seotud suurel määral piimatootmise arengutega ja seda seetõttu, et:  Piim on Eesti põllumajandussektori üks olulisemaid tooteid – 2020. aastal moodustas piimatoodangu väärtus (237,4 mln €) sektori kogutoodangust 24% ning loomakasvatussaaduste toodangust 57%.  2020. aastal toodeti Eestis kokku 847,8 tuh tonni piima. Toodang on viimastel aastatel kasvanud piimalehmade arvu langusele vaatamata keskmise produktiivsuse kasvu toel(vt joonis 2).  Piimatööstuste toodangu väärtus 2020. aastal moodustas 23% toidutööstuse toodangu väärtusest ning 4% töötleva tööstuse toodangu väärtusest. Piimatööstuste müügitulu 2020. aastal oli kokku 427 mln €.  Kogu 2020. aastal toodetud piimast tarniti esmaostjatele 787,6 tuh tonni, millest 25,8% eksporditi töötlemata kujul toorpiimana Lätti ja Leetu, sellele osale anti lisandväärtus väljaspool Eestit kuna vajaka on kõrge lisandväärtusega piimatoodete töötlemisvõimsusest kohapeal. 2020. aastal eksporditud toorpiimast oleks saanud valmistada 16,3 tuh t juustu, 5,1 tuh t võid ja 6,1 tuh t vadakupulbrit, mille ekspordist saadav tulu ületanuks toorpiima eksporditulu 14,9 mln € võrra.  Eesti piimatoodang ületab traditsiooniliselt siseturu vajadust (2020. aastal oli isevarustatuse tase 164%) ning seega olulisel määral piima ja piimatooteid eksporditakse. Piima ja piimatoodete osatähtsus Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toiduainete ekspordis küündis 2020. aastal 19%-ni. 2 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 poka-2030-taistekst.pdf (agri.ee) 2 (5) Allikas: Statistikaamet Joonis 2. Piima kogutoodang (tuh t), piimalehmade arv (tuh tk) ja keskmine piimatoodang lehma kohta (kg) Eestis 2017-2021 9 kuud Eeltoodust ilmneb selge vajadus piimasektori töötlemisvõimsuste suurendamiseks ja seeläbi positiivse arengueelduse loomine nii esmatootjatele kui ka majandusele laiemalt eksporditulu teenimise kaudu. 3. Uue ühistulise piimatööstuse (suurprojekt) rajamise toetamine on olnud edasiste strateegiliste valikute puhul olulise tähtsusega. 2020. aastal tehti Eesti piimatööstuses kokku investeeringuid ca 16 mln euro eest, mis on 24% kogu toiduainetööstuse investeeringute mahust. Suurprojekti toetamise kaudu suunatakse sektorisse investeeringuid ligikaudu 100 mln eurot (toetus moodustab sellest 15 mln eurot). See on oluliselt suurem investeering kui tavapäraselt toiduainetööstuses tehakse, ületades piimasektori iga-aastast investeeringute mahtu kordades. Eesti Panga andmetel oli töötleva tööstuse laenuportfell 30.09.2021 seisuga 828,8 mln eurot ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala ettevõtetel 560,30 mln eurot. Uue ühistulise piimatööstuse rajamine on olulise tähtsusega piimandussektori jaoks, see aitab kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele tarneahelas (toorpiima töötlemine on üheks võimaluseks, kuidas tootjad saavad parandada enda positsiooni toidutarneahelas), soodustab ühistegevust töötlemise etapis ja tõstab ühistute ning muude ettevõtjate omavahelise koostöö uuele tasemele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamine (toorpiima töötlemine) aitab tagada turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele ja suurendab nende toodete konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. Märgime, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang on põllumajandussektoris avaldanud mõju kõikidele toetuse saajatele olenemata nende tegevusvaldkonnast, investeeringu või projekti suurusest ja eesmärgist, sest see mõjutas majandust tervikuna ja teeb seda ka edaspidi. Näiteks oli eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu raskendatud masinate, seadmete ja ehitusmaterjalide tarnimine ning mõningal määral oli katkestatud ka ehitustööde tegemine, muudeti või öeldi üles lepingud, osad ettevõtted lõpetasid või katkestasid oma tegevuse jms. Koroonaviiruse leviku tõkestamisega tekkinud majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga oluline suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks ja luua tingimused selleks, et nende investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega 3 (5) toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele. Sellest tulenevalt on viimasel kahel aastal maaeluminister pikendanud kõikidel toetuse saajatel toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu. Näiteks pikendati 2020. aastal põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele investeeringute tegemise tähtaegasid 10 toetusmeetmes. 4. Riik on toetanud piimatootjaid, et tagada nende toimetulek ja aidata säilitada piimakarjade ja kohaliku tooraine taset. Selleks on välja töötatud iga-aastased toetusmeetmed3 ning erakorraliselt makstavad toetused nii varasemate erinevate kriiside ajal kui ka COVID-19 leviku ajal. Viimane erakorraline toetus aitas ka piimatööstusel hoida müügitulu taset. 2021. aasta juunis maksti erakorralise toetusena piimasektorile 4,3 mln eurot COVID-19 tingimustes tekkinud likviidsusprobleemidega toimetulekuks. Olukorra analüüs näitas selgelt toetusvajadust. Piimasektoris vähenes 2020. aasta märtsis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete tõttu järsult toitlustussektori ja ekspordi nõudlus piimatoodete järele ning hinnad langesid kiiresti. Madalad piimatoodete hinnad omakorda viisid langusesse piima kokkuostuhinna. 2020. aasta mais langes keskmine piima kokkuostuhind ka allapoole keskmist tootmise omahinda (FADN-i4 2019. aasta andmetel 29,9 senti/kg) ning kukkus juuniks tasemele 27,5 senti/kg, mis oli 12,6% võrra madalam kui keskmine piima kokkuostuhind märtsis. Võrdluseks, EL-is keskmisena langes piimahind samal ajaperioodil vaid 5,7% võrra. Kuigi piimatoodete hinnad pöördusid 2020. aasta mais tõusule ning stabiliseerusid kriisieelsele ajale lähedastel tasemetel, jäi toorpiima kokkuostuhind hoolimata 2020. aasta juulist alanud kergest tõusutrendist aasta lõpuni väga madalale ja keskmist tootmiskulu mittekatvale tasemele. Keskmiselt jäi piima kokkuostuhind 2020. aastal tootmise omahinnast (299 €/t) 6 €/t võrra madalamaks. Hinnanguliselt kujunes piima kokkuostu (aprillist detsembrini) väärtuse muutuse alusel 2020. aastal kahju piimalehma kohta 82 eurot, millest erakorralise toetusega kompenseeriti (52 € piimalehma kohta) 63%. 2021. aasta I poolaastal erakorraliselt põllumajandussektori esmatootjatele makstud toetus aitas ettevõtjatel vähendada tagasiulatuvalt 2020. aastal haiguspuhangu mõjul tekkinud tulu puudujääki. 2021. aasta 28. oktoobril eraldas Vabariigi Valitsus piimatootmise toetuseks 3 mln eurot, et säilitada piimakarjasid ja toodangu mahtu ning vähendada tekkinud likviidsusprobleemi, kuna piima kokkuostuhind ei ole taastunud kriisieelsele tasemele ja tõuseb oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. 2020. aasta lõpu ja 2021. aasta alguse kuudel kokkuostuhinna tõus peatus ning tootjate poolt kokkuostjatele realiseeritud piima väärtus vähenes. 2021. aasta I kvartalis jäi kokkuostetava piima väärtus aastatagusest sama perioodi väärtusest kokku ca 3 mln euro võrra väiksemaks. Pärast I kvartalit on keskmine piima kokkuostuhind Eestis küll veidi tõusnud, kuid tootmissisendite (eelkõige ostusööt, energia) suure hinnatõusu tõttu, eriti II poolaastal, ei kata see endiselt piima tootmise omahinda ning tootjate likviidsusprobleemid on suurenenud. 2021. aasta kiire sisendite hinna tõusu mõjul näeme olulist piimatootmise omahinna kasvu. Maaeluministeeriumi hinnangu aluseks on FADN piimatootmise tootmistüübi kulude struktuur, FADN piimatootmise omahinna (2019. aastal 299 €/t) ja SA 2021. aasta hinnaindeksid. Võttes arvesse 2021. aasta III kvartali hinnaindekseid, on võrdluses 2019. aasta III kvartaliga energiahinnad suurenenud 7,5%, rapsikoogi hinnad 39%, tarbijahinnaindeksi aastakeskmine kasv 2,3% ja tööjõukulude kasv 13%. Piimatootmises moodustavad söödakulud 3 Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetused 2021 | PRIA 4 Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN). 4 (5) kogukuludes 33% (sh ostusööt 53%) ja energia 7%. Võttes arvesse ostusööda kallinemist söödaodra hinnatõusu arvelt (alates 2021. aasta algusest +16% septembriks 2021 või 2019. aasta sügisega võrreldes +33%) suurenevad piimatootmise kogukulud aastas ca 3%, kuid kokku ostetava piima väärtus 2,6%. Sellise sisendihinna kasvu juures 2021. aasta II poolaastal võib aastakeskmine piima kokkuostuhind (312 €/t) jääda madalamaks tootmise omahinnast (hinnang 324 €/t) ning sektori tulu puudujäägiks kujuneb ca 9,8 mln eurot, millest teise erakorralise toetusega kompenseerime ca 31%. Arvestades 2020. aasta keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted 2021. aastal kasvavate kuludega praeguse tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu juures toime tulla. Selleks, et piimatootjate turujõud ning seeläbi suutlikkus väärtusahelas suuremat tulu teenida kasvaks, on ühistulised investeeringud struktuursete muutuste seisukohast kriitilise tähtsusega. Vajadus vähendada söödakulusid mõjutab otseselt loomade tootlikkust ning võimendab ettevõtete tulu vähenemist ka realiseerimismahtude kokku tõmbumise kaudu. Piimasektoris on tootmistsükkel pikk ning karja taastamine turuolukorra paranedes võtab aega, mistõttu on karjade säilitamise ennetavad meetmed väga suure tähtsusega. 5. Riik jätkab piimatootmise toetamist ka järgnevatel aastatel. Ettevaatavalt on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas kuni aastani 2027 ette nähtud piimalehma kasvatamise seotud otsetoetus, mille aastane eelarvemaht jääb suurusjärku 12-13 mln eurot. Siiski sõltub piima esmatootmise edasine areng struktuursetest muudatustest, mis piima tarneahelas lähiaastatel tehakse ja selle koha pealt on suurprojekt ja selle realiseerumine riigi vaates strateegiliselt oluline ning selle elluviimiseks tuleb leida toimiv lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Minister Katre Kirt 625 6140 [email protected] Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Kalev Karisalu 625 6517 [email protected] 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel