Keskkonnaministeerium
[email protected]
24.11.2021 nr DM-117129-19
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Riigi huvi väljaselgitamine Vaila uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluses
Verston OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, 72720 Järva maakond)
esitas 17.09.2021 Keskkonnaametile Vaila uuringuruumi geoloogilise uuringu loa ( uuringuloa)
taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 17.09.2021
menetluse nr M-117129 juurde.
Vaila uuringuruumi uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Harku vallas Vaila külas riigile
kuuluval kinnistul Riisika (katastritunnus 19801:001:3720, registriosa nr 16986250), mille
riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletava
uuringuruumi teenindusala pindala on 24,72 ha. Tegemist on liiva tarbevaru uuringuga, mille
käigus planeeritakse rajada kuni 30 puurauku ja kuni 30 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15
m; muud kavandatavad sihtotstarbelised tööd: veetasemete mõõtmine, terastikulise koostise
määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine,
uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine. Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo
STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn).
Uuringuloa taotletav kehtivusaeg on 3 aastat.
Maapõueseaduse (MaaPS) § 30 lõike 2 alusel avalikustas Keskkonnaamet 24.09.2021 teate
uuringuloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
MaaPS § 27 lõike 7 alusel saatis Keskkonnaamet 24.09.2021 kirjaga nr DM-117129-4 Vaila
uuringuruumi uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava mäeeraldise asukoha
kohalikule omavalitsusele. Harku Vallavolikogu ei nõustunud 14.10.2021 otsusega nr 79
(registreeritud KOTKAS-s 18.10.2021 nr DM-117129-11 all) uuringuloa andmisega.
MaaPS § 35 lõige 3 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. MaaPS § 35 lõige 4 sätestab, et loa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse
nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub.
Keskkonnaamet palus 18.10.2021 kirjaga nr DM-117129-12 Verston OÜ seisukohta uuringuloa
taotluse menetluse jätkamise osas.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Verston OÜ on 23.11.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 24.11.2021 nr DM-117129-18
all) avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt loa andmise nõusoleku taotlemiseks.
Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Vaila uuringuruumi
uuringuloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed
arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Palume seisukoht esitada hiljemalt 26.12.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1009329
2. Arvamus Verston OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse kohta
3. Seisukoht Vaila uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas
Teadmiseks: Verston OÜ
Marin Varblane +372 5692 7090
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Verston OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Siim Pukk
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 3
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Vaila uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 24.72
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0198 Harku vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Liiv, teede- ja üldehitus, täitepinnas 540 tuh m³
ehitusliiv
Liiv, teede- ja üldehitus, täitepinnas 540 tuh m³
täitepinnas
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 15
Puuraukude arv 30
Uuringukaeveõõnte arv 30
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa
purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline
mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Vaila_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Vaila_.asice
Muud lisad Lisa 3: Uuringuruumi_piir__Vaila_.dgn
Lisa 4: report.pdf
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Verston OÜ
Vaila uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlus
Töö nr 21/3646
Tallinn 2021
Seletuskiri
1. Geoloogilise uuringu eesmärk.
Ettevõte Verston OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva uuringuks Vaila uuringuruumis
pindalal 24,72 ha. Uuringuruum asub Vaila külas, Harku vallas, Harju maakonnas riigile
kuuluval kinnistul Riisika (tunnus 19801:001:3720).
Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel on analüüsitud Harju piirkonna liiva ja kruusa
varustuskindlust. Varustuskindluse all mõistetakse tarbijate varustatust kvaliteetse ehitus-
maavaraga teatud aja jooksul teatud piirkonnas. Varustuskindlust iseloomustab ressursi
ammendumise kiirus ehk kaevandamiseks antud maavaravaru ammendamiseks kuluv aeg.
Varustuskindluse seisukohast on oluline kui kauaks varu jätkub võttes aluseks piirkonna
keskmist kaevandamismahtu. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi on taotletava Vaila
uuringuruumi teenindusala piirkonna varustatus 50 km raadiuses tagatud. Antud arvutus
arvestab ehitusmaavarade varustatust 50 km raadiusega linnulennult, ei arvesta suurprojektide
tarbimise mahukust.
Taotletavast Vaila uuringuruumist jääb ligikaudu 14 km kaugusele kagu suunda riikliku ja
rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor – Via Baltica maanteetrass (VB). Antud projekti
raamas suureneb ehitusmaterjalide nõudlus eksponentsiaalselt, mistõttu on vaja täiendavalt
karjääre, kuna lisaks suurobjekti ehitusmaterjalidega varustamisele vajavad ka kõik ülejäänud
maanteed jooksvat hooldust ja seisukorra parandamist (rekonstrueerimine, renoveerimine,
teehooldus). Vähendamaks võimalikku ehitusmaterjalide defitsiiti lähitulevikus, soovime
arvele võtta täiendavalt ehitusmaavara, mis aitaks rahuldada lähituleviku täitematerjali
nõudlust.
Vaila uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega
alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus.
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus.
Taotletav Vaila uuringuruumi teenindusala pindalaga 24,72 ha asub Vaila külas, Harku vallas,
Harju maakonnas riigile kuuluval kinnistul Riisika (tunnus 19801:001:3720), mille valitseja
on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi
teenindusala näol on tegemist metsamaaga. Maapinna reljeef on tasane, olles absoluut-
kõrgustel keskmiselt 14,4 - 15,0 m.
Taotletavast uuringuruumist ~95 m kaugusel põhjas asub 1 - 20 kV elektriõhuliin (keskpinge-
liin) LIIKVA II:HRK (tunnus K168011207) ja ~150 m kirdes elektrimaakaabelliin Väljaotsa
(tunnus MKL79226035). Alla 1 kV elektriõhuliin Elamud (tunnus M78925351) asub 200 m
kaugusel lõunas. Ligikaudu 80 - 280 m kaugusel uuringuruumi ümber asuvad mitmed
puurkaevud (PRK0062869, PRK0055041, PRK0015734, PRK0060024, PRK0052833,
PRK0023220, PRK0054371, PRK0017815, PRK0001131). Ligikaudu 280 m kaugusel kirdes
asub sideehitis maismaal (51568029) ja ~250 - 280 m kaugusel kagus asuvad sideehitised
(tunnused 51568364 ja 51568315). Kohaliku geodeetilise võrgu geodeetiline märk nr 20
(tunnus 44226) jääb ~200 m kaugusele lõunasse.
Ligikaudu 450 m kaugusel loodes asub III kategooria kaitsealuse looma värbkakk
(Glaucidium passerinum) elupaik ja ~400 m kaugusel kagus III kategooria kaitsealuse taime
aas-karukell (Pulsatilla pratensis) kasvukoht. Uuringuruumist ~300 - 600 m kaugusel asuvad
II kategooria kaitsealuse liikide pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja kanakull
(Accipiter gentilis) ning I kategooria kaitsealuse looma kassikakk (Bubo bubo) elupaigad.
Ligikaudu 780 - 1000 m kaugusel loodes, põhjas ja kirdes asub üle 10 ha pindalaga ja üle
25 km2 valgalaga veekogu Vääna jõgi (tunnus VEE1094500_), mis on ka lõhe kudemis- ja
elupaik.
Kiia - Vääna - Viti kõrvalmaantee (tunnus 11410) jääb taotletavast uuringuruumist ~560 m
kaugusele ida suunda. Ligikaudu 200 m kaugusel lõunas asub taotletava uuringuruumi
lõunapiiriga paralleelselt avalik Naage tee (tunnus 1982461) ja ~280 m kaugusel kirdes avalik
Jahilossi tee (tunnus 1980053).
Lähimad hooned asuvad taotletavast uuringuruumist ~150 m kaugusel kirdes asuval kinnistul
(19801:001:2593), ~200 m kaugusel loodes asuvatel kinnistutel (19801:011:0452,
19801:011:0451, 19801:011:0449, 19801:001:3219) ja ~210 - 250 m kaugusel lõunas
asuvatel kinnistutel (19801:011:0059, 19801:001:3719, 19801:011:0740, 19801:011:0750,
19801:011:0790, 19801:011:0975, 19801:011:0976, 19801:011:0004).
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Geoloogilise uuringu korral uuritava maavara
eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku
kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate
kasutusvaldkondade loetelu.
Taotletavas Vaila uuringuruumis varasemalt maavara uuringuid tehtud ei ole. Lähim uuring
on tehtud taotletavast uuringuruumist ~200 m kaugusel lõuna suunas Vaila maardlas (Vaila
liiva perspektiivala) 1981. a Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Riikliku Projekteerimise
Instituudi poolt aruandes „Geoloogilised uurimistööd Harju rajooni Vaila liivamaardlas“
(EGF 3879, E. Mardla).
1981. a uuringu raames puuriti 12 puurauku. Vastavalt uuringu tulemustele oli kasvukiht
esindatud 0,05 - 0,15 m paksuse liivaseguse mullaga või puudus täiesti. Maardlas esines peen
kuni tolmne luiteliiv, mis on kohati savikas ning võib esineda õhukesi turba vahekihte.
Kasuliku kihi paksuseks oli 0,6 - 5,0 m. Luiteliiv lasus merelistel setetel, mille moodustavad
peen- ja tolmliiv õhukeste aleuriidi ja muda vahekihtidega. Mõlemad kihid olid arvestatud
kasulikku kihti, maksimaalse paksusega 6,7 m (keskmiselt 4,8 m). Sügavuti väheneb liiva
sisaldus, kuni esineb ainult aleuriit ja mudakiht.
Maa-ameti kaardirakenduses oleva mullastiku kaardi alusel on taotletava uuringuruumi piires
kattepinnaseks põhiliselt gleistunud nõrgalt kuni keskmiselt leetunud mullad ja leetjas
gleimullad, idaosas vähesel määral ka küllastumata turvastunud mullad. Kattepinnas on
esindatud valdavalt peenliivana, kus huumushorisondiga 0,2 - 0,3 m.
Maa-ameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 400 000 alusel levivad taotletava
uuringuruumi piires meresetted – klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi ja sapropeel. Maa-
ameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 50 000 alusel levivad Litoriinamere setted
(Q2Lt), mis on esindatud peenliivana (purdsetted valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm,
milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Piirkonda
jääb Vääna mattunud org.
Taotletava uuringuruumi piiresse jääb aluspõhja puurauk 922, mille alusel Litoriinamere
setete paksus on 2,5 m (setted moodustavad enamasti liivad ja kruusad) ja 2,5 m Antsülusjärve
setted (peenliivad, aleuriitsed liivad), Jääjärvelised setted, mis on esindatud 22 m ulatuses
viirsavina, mille all on 30 m glatsiaalsed setted ehk moreenid.
Lähimate puurkaevude andmetel esineb taotletava ala põhjaosas kuni 9 m ulatuses liiva ja
kruusa kiht (PK_54371), lõunaosas 4,8 - 7,0 m paksuse kihina keskliiv (PK_15734,
PK_52833).
Vaadeldavas piirkonnas on Maa-ameti kaardirakenduses oleva hüdrogeoloogia kaardi
1 : 400 000 alusel taotletava ala põhjaosas Kambriumi-Vendi (C-V) põhjaveekogumi veepide
(lõheliste, karstunud kivimite põhjaveekihid) ja edelaosas liivakivid (poorsete kivimite
põhjaveekihid). Taotletav uuringuruum jääb suhteliselt kaitstud põhjavee alale. 1981. a
uuringu ajal oli pinnasevesi maapinnast 0,7 - 2,1 m sügavusel.
Vastavalt eelnevalt väljatoodud infole esineb taotletavas uuringuruumis eeldatavasti liiv
kasuliku kihi paksusega 5 - 7 meetrit. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub uuringu-
ruumis ligikaudu 24 ha suurusel pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 4,5 m,
on maavara hinnanguliseks mahuks 1080 tuh m3.
Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teedeehituses ning fraktsio-
neeritult ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata
pärast geoloogilise uuringu tegemist.
3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus.
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
Arvestades geoloogilist ehitust ja eeldatava maavara omadusi, siis tehakse geoloogiline uuring
kaevanditega ekskavaatorit kasutades või puurmasinaga puurides. Uuritava kihi paksuseks on
eeldatud maksimaalselt kuni 7 m, kuid selleks, et oleks tagatud uurimissügavus kuni kasuliku
kihi lamami, on uurimissügavuseks määratud varuga 15 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus
valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määra-
misel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringupunktid rajatakse ühtlase
võrguga üle uuringuruumi pindala kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissüga-
vuseni. Arvestades 100 × 100 m uuringuvõrguga, on kavandatav uuringupunktide (kaevandid
ja puuraugud) arv 30, geoloogilise ehituse täpsustamiseks on jäetud 2 uuringupunkti varuks.
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse katendi,
maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste
erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva
filtratsiooni omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused). Proovide mass
kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse
OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis.
Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse uuringupunktides põhjavee
tasemed. Rajatud uuringupunktide suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning
uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse
instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000.
4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende
vähendamise meetmed.
Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna keskkonna-
tingimusi. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning
vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse.
Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt
päevasel ajal.
Kavandatav uuring viiakse läbi masinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega
kütuseenergiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse
ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibrat-
siooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna-reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi
viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või
karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal.
Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on
võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli
vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide
võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline
likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.
Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki
ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et
oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku
kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võima-
likkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei
ole.
Lähedalasuvate kaitsealuste liikide elupaikasid ei kahjustata.
5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-
jäätmete tekkimisest uuringu käigus.
Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud uuringupunktid likvideeritakse vastavalt
nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui
uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme
fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku
ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat
materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult
täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude
likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja
uuringuloa valdaja poolt ning kooskõlastatakse maaomanikuga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-
jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamis-
koht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse
kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada
jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv-
kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse
rajatakse uuringupunkti ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused.
Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik
laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovi-
kogus kruusa puhul on ~10 - 15 kg, liiva puhul ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks
vajaminev proovikogus on ~20 kg.
6. Töö ajakava.
- Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal;
- Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat;
- Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal;
- Laboratoorsed tööd – 1 kuu;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud;
KOKKU – 6 kuud. Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu
jooksul.
Taotleja:
Verston OÜ
Siim Pukk /allkirjastatud digitaalselt/
Mäenduse valdkonnajuht
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/
mäeinsener
Seletuskiri koostatud 14.09.2021
PRK0020775 Jahilossi tee 10
3 19801:011:0807
Põrgupõhja tee 2a
Madisesihi 2 Jahilossi tee L1 Väljaotsa Liivaku
1 19801:011:0435
19801:011:0809 19801:011:0307 19801:011:0093 Uuringuruumi teenindusala
19801:011:1069
7
piiripunktide koordinaadid
6
Madise Uustalu
5
19801:011:0763 11 Jahilossi tee 13 19801:011:0305 Nr X Y
13 19801:011:0808
12 Jahilossi tee L3 1 6 585 195,16 522 083,30
4 8 PRK0001131
Metsahäilu 19801:001:2968
PRK0017815 2 6 585 294,94 522 152,26
19801:001:4523
Madisemetsa 14 18 Reintalu
10 Tarema 3 6 585 331,52 522 177,64
19801:011:0772
17 19801:011:0734 19801:011:0804
9 4 6 585 408,20 522 230,83
16 5 6 585 593,92 522 357,25
6 6 585 597,50 522 362,76
Saaremetsa 15
7 6 585 587,07 522 370,64
19801:011:0030 Nurmiko
5 7 19801:011:1080 8 6 585 564,36 522 388,94
Märdi Kivistiku Jahilossi tee L2 9 6 585 514,44 522 429,15
19801:011:0571 19801:001:2593 19801:011:0806
8 10 6 585 490,69 522 448,28
Küti 11 6 585 488,93 522 449,64
9 PRK0054371 19801:001:2594 12 6 585 487,01 522 451,11
Uue-Hallika 6 585 500 Uus-Kivistiku Männikäbi 13 6 585 476,79 522 459,29
19801:011:1083 Arvometsa 19801:001:4091
19801:011:0576 19801:001:2388 14 6 585 457,91 522 474,41
19801:011:1082
15
Uus-Küti 15 6 585 444,78 522 484,92
4
17
19801:001:3816
20
Puhasoru
19801:001:2389
16
17
18
6 585 399,41
6 585 367,23
6 585 356,33
522 521,24
522 545,58
522 554,58
N
Alt-Kopli
3 19 19 6 585 302,66 522 598,90
19801:011:0569 20 6 585 347,83 522 654,29
2 Riisika 21 Jahilossi tee 3
19801:001:3720 21 6 585 296,19 522 714,28
19801:011:1072
22 6 585 054,10 522 740,52
23 6 584 983,38 522 079,84 Kaardileht nr 633 (Tallinn)
Metsa-Keskküla
19801:001:3370
1 Pindala 24,72 ha
Naage tee 71
19801:011:0004
Reinu-Klambi
19801:011:0575
1 Uuringuruumi piir, piiripunkt Maaparandushoiuala
ja piiripunkti number
22 Naage tee 77
19801:011:0710 Riisika Ranna või kalda piiranguvöönd
6 585 000
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
19801:001:3720
23 Riisika
Naage tee 71b PRK0062869
Naage tee L18 19801:001:3720 Kavandatav uuringupunkt Eesvoolu kaitsevöönd
19801:001:3372
19801:011:0732 Naage tee 82 Naage tee 71a
29
19801:011:0089 19801:001:3371 Geodeetiline märk
Naage tee L24 Naage tee 106
Kaldapealse tee 19801:001:3373 30
19801:001:3606 Veehaarde sanitaarkaitseala
19801:001:4594 Väike-Riisika 20 Naage tee 102
Naage tee 69
PRK0055041 Puurkaev ja selle tunnus
19801:001:3722 26 19801:001:3723
19801:011:0458 PRK0023220
Kaldaperve 24 25 27 31
Naage tee 67 Naage tee L22 20 23
19 III kategooria kaitsealused taimed
19801:001:4589 19801:011:0457 19801:011:0729 PRK0055041 PRK0052833 Elektripaigaldise kaitsevöönd
PRK0060024
Naage tee 90 28
22
19801:001:3719 21
III kategooria kaitsealused loomad
Liinirajatise kaitsevöönd
Naage tee 82 PRK0015734
19801:011:0089 Naage tee 86
Põllu-Keskküla
19801:011:0059
Kastepõllu 19801:011:0119
Kraavipõllu Geod.märgi kaitsevöönd
19801:001:3461
Uuga 19801:001:3718
19801:011:0015 Naage tee 84
19801:011:0060
Rändrahnu Märkused:
19801:011:0088
6 584 500
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
522 000
522 500
523 000 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.09.2021);
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed,
seisuga 10.09.2021);
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1 Metsahaldja 19801:001:4524 12 Põrgupõhja tee 1 19801:011:0443 23 Naage tee 96 19801:011:0790
2 Taevapiiri 19801:011:0913 13 Põrgupõhja tee 20 19801:011:0453 24 Naage tee 98 19801:011:0975
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
3 Saaretuka 19801:011:0914 14 Põrgupõhja tee 3 19801:011:0445 25 Naage tee 100 19801:011:0976
Vaila uuringuruum Uuringuruumi
4 Põrgupõhja tee 8 19801:001:3216 15 Põrgupõhja tee 12a 19801:001:3219 26 Naage tee 100a 19801:001:3724
Harju maakond, Harku vald teenindusala plaan
5 Põrgupõhja tee 6 19801:001:3215 16 Põrgupõhja tee 14 19801:011:0449 27 Põlluvahe tee L3 19801:001:4098
6 Põrgupõhja tee 4 19801:011:0446 17 Põrgupõhja tee 16 19801:011:0451 28 Põlluvahe tee L2 19801:001:3626
7 Põrgupõhja tee 2 19801:011:0444 18 Põrgupõhja tee 18 19801:011:0452 29 Naage tee 75 // Kople 19801:011:1071 Loa omanik Verston OÜ Graafiline lisa 1/1
Järva maakond, Paide linn,
8 Põrgupõhja tee L2 19801:001:3220 19 Naage tee 92 19801:011:0740 30 Naage tee L26 19801:011:0731 Paide linn, Pärnu tn 128 Siim Pukk
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
9 Põrgupõhja tee 10 19801:001:3217 20 Naage tee 94 19801:011:0750 31 Naage tee 104 19801:011:0301 Mõõtkava 1 : 5000
10 Põrgupõhja tee 12 19801:001:3218 21 Naage tee 92a 19801:001:4082
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 14.09.2021
11 Põrgupõhja tee 19801:011:0454 22 Naage tee 94a 19801:001:4107 0 250 500 m /Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Helis Vahtra Töö nr 21/3646
/Allkirjastatud digitaalselt/
MAKSEKORRALDUS NR 7
MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО
VERSTON OÜ 16.09.2021
MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА
11947047 Geoloogilise uuringu loa taotlus 1009329
EE362200221052905822
MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА
Swedbank AS
SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ
RAHANDUSMINISTEERIUM
SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ
EE932200221023778606 10945010093291
SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ
Swedbank AS 400.00 EUR 0.13
SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ
Nelisada eurot 00 senti
MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud)
MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ
TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА
TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ
MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА
REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА
2021091601791956
KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA.
ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ.
BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.
OTSUS
Tabasalu 14. oktoober 2021 nr 79
Arvamus Verston OÜ geoloogilise uuringu
loa taotluse kohta
A. Laekunud geoloogilise uuringu loa taotlus
Keskkonnaamet on 24. septembri 2021 kirjaga nr DM-117129-4 esitanud Harku Vallavalitsusele
arvamuse avaldamiseks Verston OÜ taotluse liiva geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka
uuringuluba) saamiseks Vaila uuringuruumis.
Verston OÜ, registrikood 11206437, on 17.09.2021 esitanud Keskkonnaametile taotluse
geoloogilise uuringu loa saamiseks Vaila uuringuruumis1 (taotlus registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS 17.09.2021 menetluse nr M-117129 juurde) .
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõike 7 alusel edastas Keskkonnaamet 24.09.2021 kirjaga
nr DM-117129-4 Vaila uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse Harku Vallavalitsusele
arvamuse saamiseks.
Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõikele 2 palus
Keskkonnaamet vallavolikogul esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe
kuu jooksul, s.o hiljemalt 25.11.2021.
Geoloogilise uuringu luba taotletakse Harju maakonnas Harku vallas Vaila külas riigile kuuluval
kinnistul Riisika (katastritunnus 19801:001:3720), mille riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala
pindala on 24,72 ha.
Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada Vaila uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku
kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata
maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamiseks
keskkonnaluba.
Tegemist on liiva tarbevaru uuringuga, mille käigus planeeritakse rajada kuni 30 puurauku ja kuni
30 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 15 m ning teostada ka muud sihtotstarbelised tööd:
veetasemete mõõtmine, terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine,
1
Uuringuruum on üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud
maapõue osa.
1
kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine.
Uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee
104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn).
Loa taotletav kehtivusaeg on 3 aastat.
Taotluses ja selle lisades on kirjeldatud geoloogilist uuringut ja uuringu teenindusala
alljärgnevalt.
Geoloogilise uuringu eesmärk
Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel on analüüsitud Harju piirkonna liiva ja kruusa
varustuskindlust. Varustuskindluse all mõistetakse tarbijate varustatust kvaliteetse ehitus-
maavaraga teatud aja jooksul teatud piirkonnas. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi on
taotletava Vaila uuringuruumi teenindusala piirkonna varustatus 50 km raadiuses tagatud. Antud
arvutus arvestab ehitusmaavarade varustatust 50 km raadiusega linnulennult, ei arvesta
suurprojektide tarbimise mahukust.
Taotletavast Vaila uuringuruumist jääb ligikaudu 14 km kaugusele kagu suunda riikliku ja
rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor – Via Baltica maanteetrass. Antud projekti raames
suureneb ehitusmaterjalide nõudlus eksponentsiaalselt2, mistõttu on vaja täiendavalt karjääre, kuna
lisaks suurobjekti ehitusmaterjalidega varustamisele vajavad ka kõik ülejäänud maanteed jooksvat
hooldust ja seisukorra parandamist.
Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus
Taotletav Vaila uuringuruumi teenindusala pindalaga 24,72 ha asub Harku vallas Vaila külas.
Taotletava uuringuruumi teenindusala näol on tegemist metsamaaga. Maapinna reljeef on tasane,
maapinna absoluutkõrgus on keskmiselt 14,4-15,0 m.
Taotletavast uuringuruumist ligikaudu 80-280 m kaugusel uuringuruumi ümber asuvad mitmed
puurkaevud.
Lähimad hooned asuvad taotletavast uuringuruumist ~150 m kaugusel kirdes asuval kinnistul
(19801:001:2593), ~200 m kaugusel loodes asuvatel kinnistutel (19801:011:0452,
19801:011:0451, 19801:011:0449, 19801:001:3219) ja ~210 - 250 m kaugusel lõunas
asuvatel kinnistutel (19801:011:0059, 19801:001:3719, 19801:011:0740, 19801:011:0750,
19801:011:0790, 19801:011:0975, 19801:011:0976, 19801:011:0004).
Kiia - Vääna - Viti kõrvalmaantee (tunnus 11410) jääb taotletavast uuringuruumist ~560 m
kaugusele ida suunda. Ligikaudu 200 m kaugusel lõunas asub taotletava uuringuruumi
lõunapiiriga paralleelselt avalik Naage tee (tunnus 1982461) ja ~280 m kaugusel kirdes avalik
Jahilossi tee (tunnus 1980053).
Uuringuruumist ligikaudu 450 m kaugusel loodes asub III kategooria kaitsealuse looma värbkakk
(Glaucidium passerinum) elupaik ja ~400 m kaugusel kagus III kategooria kaitsealuse taime
aas-karukell (Pulsatilla pratensis) kasvukoht.
Uuringuruumist ~300 - 600 m kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuse liikide pruun raunjalg
(Asplenium trichomanes) ja kanakull (Accipiter gentilis) ning I kategooria kaitsealuse looma
kassikakk (Bubo bubo) elupaigad.
Ligikaudu 780 - 1000 m kaugusel loodes, põhjas ja kirdes asub üle 10 ha pindalaga ja üle
2
Üha kiirenevas tempos kasvamine, leitav veebis
http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=eksponentsiaalne&F=M&C06=en
2
25 km2 valgalaga veekogu Vääna jõgi (tunnus VEE1094500_), mis on ka lõhe kudemis- ja
elupaik.
Uuringuruumi varasem uuritus
Taotletavas Vaila uuringuruumis varasemalt maavara uuringuid tehtud ei ole. Lähim uuring on
tehtud u 200 m kaugusel lõuna suunas Vaila maardlas (Vaila liiva perspektiivala). Vastavalt 1981.
a uuringu tulemusele esines maardlas peen kuni tolmune luiteliiv, kasuliku kihi paksuseks oli 0,6-
5,0 m.
Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus
Arvestades geoloogilist ehitust ja eeldatava maavara omadusi, siis tehakse geoloogiline uuring
kaevanditega ekskavaatorit kasutades või puurmasinaga puurides. Uuritava kihi paksuseks on
eeldatud maksimaalselt kuni 7 m, kuid selleks, et oleks tagatud uurimissügavus kuni kasuliku
kihi lamamini3, on uurimissügavuseks määratud varuga 15 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus
valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Uuringupunktid
rajatakse ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud
uurimissügavuseni. Arvestades 100 × 100 m uuringuvõrguga, on kavandatav uuringupunktide
(kaevandid ja puuraugud) arv 30, geoloogilise ehituse täpsustamiseks on jäetud 2 uuringupunkti
varuks.
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse katendi,
maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste
erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva
filtratsiooni omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused).
Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse uuringupunktides põhjavee
tasemed. Rajatud uuringupunktide suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning
uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse
instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000.
Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende
vähendamise meetmed
Geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning ei halvenda ümbruskonna
keskkonnatingimusi. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning
vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse.
Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt
päevasel ajal.
Kavandatav uuring viiakse läbi masinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega
kütuseenergiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse
ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni,
valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna-reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi
viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või
karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal.
Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on
3
kirjeldatava kivimkihi all lasuv kiht.
3
võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli
vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide
võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline
likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.
Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki
ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et
oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku
kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei
ole.
Lähedalasuvate kaitsealuste liikide elupaikasid ei kahjustata.
Uuringuloa taotluses käsitlemata asjaolud
Uuringuloa taotluses ja selle lisades on toodud, et tegemist on metsamaaga, kuid pole täpsustatud,
millise metsaga on tegemist. Harku Vallavalitsuse töötaja tutvus taotleva uuringualaga kohapeal
07. oktoobril 2021 ja tuvastas, et valdavalt on tegemist u 50 aastase männikuga. Tegemist on
keskealise istutatud metsaga, mis saavutab raieküpsuse u 50 aasta pärast. Maavara
kaevandamisega kaasneb metsa raadamine, kuid arvestades metsa vanust ja ressursitõhusust, peab
mets saavutama enne raadamist raieküpsuse ehk metsa võiks raadata u 50 aasta pärast.
B. Geoloogilise uuringu loa kooskõlastamise käsitlus kohtupraktikas
Riigikohtu 10.06.2010 asjas nr 3-3-1-38-10 tehtud otsuses on leitud, et:
a) geoloogilise uuringu loa menetluses antava kohaliku omavalitsuse arvamus on
menetlustoiming;
b) samas on kohaliku omavalitsuse seisukoht siiski siduv selles tähenduses, et ei loa andja ega ka
Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohti, sh hinnata nende
õiguspärasust;
c) arvestades asjaolu, et kohaliku omavalitsuse seisukohad on loa andjale siduvad ning neid ei saa
edasise menetluse käigus ümber hinnata ka Vabariigi Valitsus, on põhjendatud võimaldada
kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise vaidlustamist.
Riigikohtu 11.11.2015 asjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuses on leitud, et:
a) nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku
enesekorraldusõigust; kohalik omavalitsus lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku
kogukonna huvidest, kaaludes muuhulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente;
b) regulatsioonist ei ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi
moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda;
c) uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne; saadud
teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab
edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavades;
d) nii taotlejal kui ka kohalikul omavalitsusel on pärast uuringu tegemist võimalikus
kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude
4
kohta; kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada
oma arvamus uuringuga tõendatud teabele; kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida
uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada;
e) kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine
tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel
arvestada;
f) kui kohalik omavalitsus otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et
kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, kooskõlastamisel väljendada; selline tegevus
on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega (haldusmenetluse
seaduse § 5 lg 2);
g) seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises
olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest; ka juhul, kui kohalik omavalitsus
on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest
keelduda;
h) vastustaja on otsuses seevastu õigesti ja asjakohaselt välja toonud asjaolud, mis muudavad
tulevase kaevandamisega nõustumise vähetõenäoliseks; sellisteks asjaoludeks on uuringuala
asumine maakonnaplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul alal ja rohevõrgustiku tuumalal
ning elamuala lähistel, kus kaevandamistegevus mõjutaks eeldatavasti kohalike elanike
elukvaliteeti ja kinnisvara väärtust;
i) see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, on iseenesest kaalukas ja
asjakohane argument;
j) miljööväärtuslikkuse ja rohevõrgustiku puhul on aga tegemist üksnes maakonnaplaneeringu
täpsusega määratud maakasutustingimustega; maakonnaplaneeringute üldisuse tase on selline,
et täpsemate selgitusteta ei ole võimalik väita, et kaevandamine ei ole võimalik; seega ei piisa
uuringuloa kooskõlastamata jätmiseks üksnes maakonnaplaneeringutele viitamisest, selgitada
tuleb ka seda, kas ja kuidas kavandatav tegevus maakonnaplaneeringutega seatud eesmärkide
saavutamist takistaks;
k) uuringu enda mõju kohta on vaidlustatud otsuses paljasõnaline väide, et juba uurimistegevus
iseenesest mõjutab oluliselt elukeskkonda ja rikub maad; paratamatult mõjutab uurimistegevus
mingil määral nii elu- kui ka looduskeskkonda, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, milles
seisneb mõju olulisus;
l) uuringuloa kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum; Riigikohus on
selgitanud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse muuhulgas juhul, kui
haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu
tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses;
m) asja uuel otsustamisel tuleb vastustajal samuti selgitada, kas esinevad alused
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-des 10 ja 11 sätestatud vältimispõhimõtte ja
ettevaatuspõhimõtte kohaldamiseks;
n) kui uurimistegevus põhjustab keskkonnaohtu (KeÜS § 5), tuleb vältimispõhimõtte alusel loa
kooskõlastamisest eelduslikult keelduda; sellisel juhul saaks loa anda üksnes ülekaaluka huvi
esinemisel, mõistlike alternatiivide puudumisel ja keskkonnaohu vähendamiseks vajalike
meetmete võtmisel (KeÜS § 10);
o) kui uuringutega kaasnev mõju vastab keskkonnariski mõistele (KeÜS § 4), aga keskkonnaohu
künnist ei ületa, võib osutuda vajalikuks tingimusliku kooskõlastuse andmine, millega nähakse
ette meetmed riski vähendamiseks (KeÜS § 11).
C. Regulatsioon maapõueseaduses
c.1. Maavara geoloogiline uuring
Maapõueseaduse § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja
kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.
5
MaaPS § 20 lg 2 kohaselt geoloogilise uuringu käigus:
a) selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja
tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara
võimalikud kasutusalad;
b) hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende
võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna
ulatus;
c) kavandatakse abinõud kaevandamisel maapõues tekkivate võimalike keskkonnaohtude
vältimiseks ja keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses;
d) tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks;
e) uuritakse maavara otsingu kohta kehtestatud nõuetele vastava täpsusega kõiki uuringuruumis
leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole
uuritava maavara või kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi hilisema kaevandamise käigus
mäetehniliselt võimalik.
c.2. Geoloogilise uuringu loa andmine
MaaPS § 27 lg 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava
uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe
kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse
õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
MaaPS § 32 lg 11 kohaselt otsustatakse uuringuloa andmine 120 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MaaPS § 32 lg 2 kohaselt võib loa andja pikendada MaaPS § 32 lõikes 11 sätestatud tähtaega, kui
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.
Maapõueseaduse eelnõu 213 SE seletuskirjas on eelnimetatud pikendamise võimalust
näitlikustatud muuhulgas olukorraga, kui kohaliku omavalitsuse üksus uuringuloa andmisega ei
nõustu.
MaaPS § 35 lg 1 p 4 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui tegevusega kaasneb
keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi uuringuloa andmiseks on
ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning ohu vähendamiseks on võetud meetmed.
MaaPS § 35 lg 1 p 11 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui tööd taotletava uuringuloa
alusel võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei
saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
MaaPS § 35 lg 1 p 10 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus
ei ole nõus uuringuloa andmisega.
MaaPS § 35 lg 2 p 2 kohaselt võib uuringuloa andmisest keelduda kui taotletava uuringuloa alusel
tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise
menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa
muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
MaaPS § 35 lg 3 kohaselt kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib
loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi
Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
6
MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda MaaPS § 35 lõikes 3 sätestatud Vabariigi
Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks
riigi huvi ilmselgelt puudub.
c.3. Kaevandamisloa andmine
MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma
arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
MaaPS § 53 lg 1 kohaselt on riigile kuuluva maavara kaevandamise loa saamiseks eesõigus sellel
alal selle maavara uuringu loa omajal uuringuloa kehtivusajal ja kuni aasta pärast nimetatud loa
kehtivuse lõppemist.
MaaPS § 55 lg 1 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse § 52 lõike 1 punktis 1 ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel, mille hulgas on järgmised
juhud:
- taotletavas tegevuses ei rakendata parimat võimalikku tehnikat, kui selle rakendamise nõue on
sätestatud õigusaktiga (p 3);
- tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi
keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud
ohu vähendamise meetmed (p 6).
MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui taotletava
kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat
loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest ka juhul kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega.
MaaPS § 55 lg 3 p 2 kohaselt võib kaevandamisloa andmisest keelduda kui taotletava
kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille
kaitse alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, ja seda
ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.
MaaPS § 55 lg 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega,
võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi
huvi.
MaaPS § 55 lg 5 kohaselt võib kaevandamisloa andja keelduda MaaPS § 55 lõikes 4 sätestatud
Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi
huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub.
D. Geoloogilise uuringu loa menetluse seos alal kaevandamise võimalikkusega
MaaPS § 4 lg 2 kohaselt on maavara geoloogilise uuringu eesmärgiks ühemõtteliselt maavara
kaevandamine.
Seega kui maavara kaevandamine on vähetõenäoline, ei ole uuringuloa taotlejal mõttekas viia läbi
kulukat ja kompleksset geoloogilist uuringut (vt MaaPS § 20 lg 2 sätestatud uuringu ülesanded),
arvestades sealjuures, et MaaPS § 53 lg 1 annab uuringuloa saajale eesõiguse maavara
7
kaevandamise loa saamiseks uuringuloa kehtivusajal ja kuni aasta pärast uuringuloa kehtivuse
lõppemist.
Eeldusel, et uuringuluba antaks kõnealusel juhul kaheks aastaks, peaks uuringuloa taotleja pidama
tõenäoliseks lubjakivi kaevandamise loa taotluse esitamist 3. a jooksul uuringuloa saamisest.
Haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega on kooskõlas kui vallavolikogu
väljendab uuringuloa andmise menetluses seisukohta uuringualal kaevandamise kohta.
Järgnevalt toob vallavolikogu otsuses ära need asjaolud, mis mõjutaksid uuringualal kaevandamise
võimalikkust. Asjaolude loetelu ei ole ammendav.
E. Geoloogilise uuringu ala kajastamine üldplaneeringus ning sellega kaevandamise
kavandamisel arvestamine
e.1. Üldplaneeringuga maa kasutamise tingimuste määramise õiguslikud alused
Planeerimisseaduse:
- § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
- § 74 lg 3 kohaselt võib üldplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi;
- § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku4 toimimist tagavate
tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine;
- § 75 lg 1 p 14 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade,
rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende
kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
- § 75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja
ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste,
maakasutuse juhtotstarbe5, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja
haljastusnõuete määramine.
Eelnevast nähtub üldplaneeringu tähtsus maa kasutamise tingimuste määramisel.
e.2. Uuringuala kasutamise tingimused üldplaneeringus
Eestimaa Looduse Fondi poolt läbiviidud Harku valla rohevõrgustiku tuumaalade ja koridoride
uuringul põhineva Harku valla üldplaneeringu6 kohaselt jääb kogu taotletav uuringuala
rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalasse, kus maakasutuse juhtotstarbeks on range režiimiga
looduslik haljasmaa.
Vääna-Jõesuu tuumalas esinevaid, loodusliku haljasmaa juhtotstarbest tulenevaid kasutamise
tingimusi on kajastatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.7 „Looduslik haljasmaa“.
Selles on märgitud, et üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla
territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa.
Ühtlasi on märgitud, et range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas
rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega. Range režiimiga looduslikul haljasmaal on
ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine.
4
Planeerimisseaduse § 6 p 17 kohaselt on roheline võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning
asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem,
mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
5
Planeerimisseaduse § 6 p 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise
valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad
6
Leitav aadressil http://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering
8
Vääna-Jõesuu tuumalas esinevaid, rohevõrgustiku alast tulenevaid kasutuspiiranguid on käsitletud
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.17 „ Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“.
Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 35 on suurte tuumalade tähtsuse ja neis esinevate
kasutuspiirangute osas märgitud üldisemalt, et
„Harku rohevõrgustiku olulisim osa valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine
peab olema esmane prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-
Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride
säilitamist. Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk
inimtegevusest puutumata. […] Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb võimalusel hoiduda
maavarade kaevandamisest rohevõrgustiku tuumaladel ja koridorides (eelkõige Sõrve tuumalas
kui valla rohevõrgustiku olulisimas massiivis).“
Üldplaneeringu seletuskirja lk 37 on Vääna-Jõesuu tuumala kasutamise tingimuste osas
konkreetsemalt märgitud, et
„Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite
elupaik. Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on
oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva
inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel
vältida üle 2ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist
rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi.
Seega on uuringualas kaevandamine vastuolus üldplaneeringuga määratud range režiimiga
loodusliku haljasmaa, tuumalade ja konkreetselt Vääna-Jõesuu tuumala kasutamise tingimustega.
Tegevus kahjustab Vääna-Jõesuu tuumala lõunaosa toimimist, mis omakorda võib mõjutada
negatiivselt kaevandusalast u 600 m ida suunas paikneva, Kiia- Vääna-Viti maanteed ületava
rohekoridori toimimist. Tegemist on Vääna jõe koridori kõrval ainsa rohekoridoriga, mis ühendab
Vääna-Jõesuu tuumala suurima Harku valla tuumalaga - Sõrve tuumalaga.
Harku Vallavolikogule on ilmne, et kuni 24,72 hektaril u 5 m sügavuselt liiva kaevandamine,
millega kaasneb suures ulatuses metsa raadamine, pinnase eemaldamine, tolm, müra ja
raskeveokite liikumine, toob kaasa märkimisväärse negatiivse mõju piirkonna looduskeskkonnale
ja elukeskkonnale.
e.3. Kaevandamisalade paiknemise soovitused üldplaneeringus
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.10 „Mäetööstusmaa“ on märgitud, et uute
mäetööstusmaade arendamise puhul peab eelistama väljaspool rohevõrgustikku paiknevaid alasid.
Taotletava uuringuala asukoht sellele soovitusele ei vasta.
e.4. Üldplaneeringu muutmise võimalikkus
Üldplaneeringut on planeerimisseaduse kohaselt võimalik muuta.
PlanS § 93 lg 2 kohaselt:
- võib üldplaneeringut muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või
teemaplaneeringu, lähtudes planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõuetest;
9
- tehakse üldplaneeringut muutva planeeringu koostamisel koostööd ja kaasatakse
valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle
õigusi või huve võib muudatus puudutada, samuti planeeritava maa-ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Eelnevast nähtub, et üldplaneeringu muutmine on avalik, mitmeid isikuid ja asutusi kaasav
protsess, mille tulemus ei saa muutva üldplaneeringu algatamist taotleva isiku jaoks olla ette
kindlaks määratud.
F. Uuringuala kasutamise tingimused maakonnaplaneeringus
Alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse § 56 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu
üheks ülesandeks rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.
Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering
2030+.7
Maakonnaplaneeringu seletuskirja lk 9 on maakonnaplaneeringuga määratava osas selgitatud, et
„arvestades asjaolu, et Harju maakonnas on surve asustuse arengule viimase kümne aastaga
oluliselt kasvanud ja rohelist võrgustikku üldplaneeringute kaudu täpsustatud, oli asjakohane
rohelise võrgustiku piiride ülevaatamine ja kasutustingimuste korrigeerimine. Erilist tähelepanu
vajab edaspidi Tallinna lähiümbruse piirkond, kus asustuse ja rohelise võrgustiku konflikt on
järjest teravam.“
Maakonnaplaneeringu seletuskirja 3. peatüki „Ruumiliste väärtuste võrgustikud ja arengut
suunavad keskkonnatingimused“ alapeatükis 3.3. „Looduskeskkonna väärtused“ on rohelise
võrgustiku tagamise tingimuste määramise lähtekohtade osas selgitatud, et:
- maakonnaplaneeringuga täpsustati rohelise võrgustiku määramise metoodikat, piire ja
tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja
edaspidise toimimise vajadusest; täpsustamisel on lähtutud valdavalt kehtestatud
üldplaneeringute lahendustest (lk 46);
- looduskaitse eesmärkide saavutamiseks on Euroopa looduskaitsepoliitikas välja töötatud
rohetaristu strateegia. Rohetaristu käsitlust võib pidada uuenenud lähenemiseks rohelisele
võrgustikule. Rohetaristu kujutab endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis
säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale
kui inimestele vastavaid hüviseid. Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas
omandab Harju maakond suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse (lk 46).
Tallinna lähiala rohelise võrgustiku kohta on maakonnaplaneeringu seletuskirjas märgitud
kokkuvõtlikult järgmist (lk 48):
- Harju maakonnaplaneeringu joonisele on kantud informatiivsena endine Tallinna rohelise
vööndi piir8 Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirina;
- tulenevalt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda asustuse ja intensiivse
inimtegevuse surve piirkonnas, on antud piirkonna rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu
ökoloogilise funktsiooni kõrval rõhutada ka inimkeskseid eesmärke;
7
Leitav veebist aadressil http://hol.ee/409
8
Teemaplaneeringuga määratud Tallinna rohelisse vööndisse jäid Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Harku vald,
põhjapoolne osa Lääne-Harju vallast, Saue vallast, Rae vallast.
10
- tulenevalt asustuse ja inimtegevuse intensiivsest survest on vajalik pöörata Tallinna lähiala
valdade üldplaneeringutes enam tähelepanu rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja
võimalusel kaardistada neid, lähtudes konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas määrati muuhulgas järgmised rohelise võrgustiku üldised
tingimused üldplaneeringute koostamiseks (lk 49 ja 50):
- rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul
arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima;
- maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja
sidusust. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Eriti kriitiline on Tallinna lähiala
rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine;
- võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%;
- ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi
planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist;
- tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni
ei ole soovitatav muuta;
- rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria
kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud;
- kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses
vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad
meetme. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine;
- rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna lähiala rohelises võrgustikus,
kus tuumalasid ja koridore ei ole piisavalt;
- rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste
üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et täpsustatavad rohevõrgu struktuurid oleksid sidusad
piirnevate omavalitsuste territooriumil kehtiva rohevõrguga.
Seega on maakonnaplaneeringu koostamisel vajadus rohevõrgustiku järele, rohevõrgustiku
paiknemine ning kasutustingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks uuesti üle vaadatud.
Maakonnaplaneeringus on sarnaselt üldplaneeringule tähtsustatud Tallinna ümbruses (sh Harku
vallas) rohelise võrgustiku alade olemasolu ning nende jätkuvat toimimist.
Maakonnaplaneeringus on rõhutatud vajadust säilitada ja parandada rohevõrgustiku sidusust
piirnevate omavalitsuste territooriumil kehtiva rohevõrgustikuga.
Maakonnaplaneeringus ei ole soovitatud muuta tuumalade ja koridoride maakasutamise
sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni.
Planeerimisseaduse § 55 lg 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
PlanS § 56 lg 1 p 11 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks üldplaneeringu koostamiseks
suuniste andmine.
Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratu ei toeta geoloogilise uuringu alal liiva
kaevandamist ning selleks üldplaneeringu ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmist.
11
G. Kohalike elanike poolt Riisika maaüksuse kasutamine
Maa-amet esitas 16. jaanuaril 2018 Harku Vallavalitsusele taotluse reformimata maa riigi
omandisse jätmise käigus moodustatavate katastriüksuste sihtotstarbe ja lähiaadressi määramiseks.
Muu hulgas oli seal ka Vaila külas asuv maaüksus piirettepaneku numbriga AT021214006, millest
moodustati Riisika maaüksus.
Harku Vallavalitsus vastas maa riigi omandisse jätmise taotlusele 26. juuni 2018 korraldusega
nr 296, märkides mh järgmist:
Taotletaval Riisika maaüksusel asub valdavalt looduslik kõrghaljastus, kus kulgevad metsateed ja
matkarajad, mida kasutavad aktiivselt Vaila küla ja teised Harku valla elanikud. […] Arvestades,
et tegemist on metsa, pargi ja terviseraja maa kasutusotstarbega krundiga, siis on vajalik
maaüksus taotleda munitsipaalomandisse sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega.
Harku Vallavalitsuse 26. juuni 2018 korraldusega nr 296 ei nõustutud Harku vallas Vaila külas
asuva maaüksuse piiriettepaneku numbriga AT021214006, ligikaudse pindalaga 38,17 ha, riigi
omandisse jätmisega.
Maa-amet vastas 28. septembri 2018 kirjaga nr 6-7/18/14514, et ei alusta antud maaüksustega
kattuvate maade osas munitsipaalomandisse andmise menetlust, kuna maaüksused on reservmaana
vajalikud riigile. Maa-ameti 28. jaanuar 2020 korraldusega nr 1-17/20/219 otsustati jätta riigi
maareservina riigi omandisse Vaila külas asuv Riisika maaüksus. Maaüksuse sihtotstarbena
registreeriti maakatastris maatulundusmaa.
Seega on kohalik omavalitsus näinud varem Riisika maaüksuse kasutusotstarbena üldist kasutust
puhke- ja virgestusalana.
H. Kohalike elanike vastuväide
Keskkonnaametile, Harku vallavalitsusele, Harku vallavolikogule, Maa-ametile ja
Keskkonnaministeeriumile esitati 5. oktoobril 2021 vastuväide geoloogilise uuringu loa taotlusele,
mis oli allkirjastatud 51 isiku poolt, kellest:
- 29 isiku rahvastikuregistri kohane põhielukoht jääb taotletavast uuringualast kuni 500 m
kaugusele;
- 5 isiku lisa-aadressiks märgitud elukoht jääb taotletavast uuringualast kuni 500 m kaugusele ja
- 6 isiku elukoht jääb uuringualast 0,5 km -1,2 km kaugusele.
Vastuväites on toodud, et kohalik kogukond on ühemõtteliselt vastu geoloogiliste uuringute loa
andmisele taotlusele nr M-117129 järgmistel põhjustel:
1. Vastavalt Harku valla kehtivale üldplaneeringule asub Riisika kinnistu, millel uuringute
tegemist taotletakse, Harku valla rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Tegemist on range
režiimiga loodusliku haljasmaaga, kuhu hoonestust ette ei ole nähtud, rääkimata siis karjäärist.
2. Riisika kinnistu läheduses paikneb kehtiva üldplaneeringu kohaselt kaitseala, kus asuvad mitme
kaitsealuse liigi elupaigad (värbkakk, kanakull, kassikakk, aas-karukell, pruun raunjalg), mis
annab tunnistust piirkonna keskkonnakaitselisest tähtsusest. Geoloogiliste uuringute teostamine
karjääri rajamise eesmärgil seaks selle ohtu.
12
3. Uuringualast lääne suunda jääb rohekoridori ala, kust täna liiguvad väike- ja suurulukid. Sinna
karjääri loomisel tekib müra, mis kindlasti hakkab häirima loomade elu nende rändeperioodil.
4. Ajalooliselt on Vääna, Vaila ja Naage piirkond olnud Tallinna rohelise vööndi metskonna
metsamassiiv, mis on olnud Tallinnale „rohelisteks kopsudeks“. Täna selle alal lageraide tegemine
on vastutustundetu.
5. Naabruses olev Põrgupõhja sumbküla on valla üldplaneeringu järgi miljööväärtuslike alade
piirkond, mille kõrvale karjääri rajamine oleks vastuolus antud regiooni arenguloogikaga.
Kohalik kogukond on oma tegevuses kogu aeg lähtunud piirkonnas kehtivatest üsna rangetest
piirangutest. Ootame, et ka riigi ametiasutused aktsepteerivad rohevõrgustiku tuumalal kehtivaid
tingimusi. Oleme teadlikud, et Harku vallavalitsus ja vallavolikogu ei ole toetanud kehtivate
nõuete leevendamist, sealhulgas uute kaevanduste rajamist ning loodame, et selline
keskkonnasõbralik poliitika jätkub ka edaspidi.
Riisika kinnistu vahetute naabrite igapäevast elu häiriks geoloogiliste uuringute teostamine
kindlasti, tervet kogukonda aga sellega lisanduv transport ja müra.
Kokkuvõttes, geoloogiliste uuringute teostamine, rääkimata karjääri rajamisest, läheks vastuollu
kogu antud piirkonna arenguloogika ja kehtiva Harku valla üldplaneeringuga. Seetõttu oleme
sellele kategooriliselt vastu ning nõuame taotluse nr M-117129 tagasilükkamist.
Harku Vallavolikogu nõustub üldjoontes kohalike elanike poolt väljendatuga ning avaldab
heameelt elanike aktiivsuse üle enda elukoha ja selle ümbruse keskkonna kaitsmisel.
Kooskõlas Riigikohtu 11.11.2015 asjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsusega, mille kohaselt lähtub
kohalik omavalitsus nõusoleku andmisel muuhulgas kohaliku kogukonna huvidest, on kohalike
elanike pöördumine üheks geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmisel
arvestamisele kuuluvaks asjaoluks.
I. Juurdepääs kaevandamisalale ning veokite liikluse mõju elanike elukorraldusele
Taotluses ei ole üksikasjalikult käsitletud kaevandamisalale juurdepääsu. Riisika maaüksus ei
piirne ühestki küljest avalikus kasutuses oleva teega. Maaüksusele on võimalik pääseda kas Naage
teelt läbi riigile kuuluva Väike-Riisika maaüksuse või Jahilossi teelt läbi eraomandis olevate
maaüksuste.
Kavandades juurdepääsuks Naage teed, tuleb muuhulgas arvestada järgmiste asjaoludega.
Kiia-Vääna-Viti teega ristuva Naage tee u 1,5 km pikkusel lõigu, millega piirneb ka riigi
omandis olev Väike-Riisika maaüksus, ääres on järgmised eraomandis olevad kinnistud:
Jrk Lähiaadress Katastritunnus Katastriüksuse Hoonestus Kinnisasja
nr sihtotstarve pindala
1 Naage tee 67 19801:011:0457 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 4287 m²
2 Naage tee 69 19801:011:0458 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 1920 m²
3 Naage tee 82 19801:011:0089 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned. 22.01 ha
2017. a. on esitatud
detailplaneeringu algatamise
taotlus kaheksa elamukrundi
moodustamiseks.
Detailplaneeringut ei ole senini
algatatud. 2019. a eskiislahenduse
13
tutvustamisel tõid kohalikud
elanikud esile, et Naage tee on
sellise arenduse jaoks liiga kitsas.
Sellisel juhul tuleks teed
laiendada ning välja ehitada
kergliiklustee kogu 1,5 km
pikkuse lõigu ulatuses.
4 Naage tee 84 19801:011:0060 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 12.53 ha
5 Naage tee 86 19801:011:0059 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 2.23 ha
6 Naage tee 92 19801:011:0740 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 3497 m²
7 Naage tee 92a 19801:001:4082 elamumaa hooned puuduvad 2096 m²
8 Naage tee 94 19801:011:0750 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 6928 m²
9 Naage tee 94a 19801:001:4107 elamumaa hooned puuduvad 3004 m²
10 Naage tee 96 19801:011:0790 elamumaa elamu ja kõrvalhooned kasutusest 7375 m²
maas/ ehitamisel
11 Naage tee 98 19801:011:0975 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 5241 m²
12 Naage tee 19801:001:3372 elamumaa elamu ja kõrvalhooned ehitamisel 6959 m²
71b
13 Naage tee 71a 19801:001:3371 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 6333 m²
14 Naage tee 19801:011:0976 maatulundusmaa ehitusloakohustuslikud hooned 5249 m²
100 puuduvad
15 Naage tee 71 19801:011:0004 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 6.69 ha
16 Naage tee 75 19801:011:1071 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 5307 m²
//
Kople
17 Naage tee 77 19801:011:0710 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 19676 m²
18 Naage tee 19801:011:0301 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 2124 m²
104
19 Naage tee 19801:001:3606 maatulundusmaa Harku Vallavolikogu 28.01.2021 24160 m²
106 otsusega nr 2 algatatud
detailplaneering maaüksuse
jagamiseks kolmeks elamumaa
krundiks ning kruntidele
üksikelamu ja abihoonete
ehitusõiguse määramiseks.
20 Naage tee 81 19801:011:0147 maatulundusmaa 10.06.2021 esitatud 4.19 ha
detailplaneeringu algatamise
taotlus maaüksuse jagamiseks
kaheks elamumaa krundiks ning
kruntidele üksikelamute
püstitamiseks ehitusõiguse
määramiseks.
21 Naage tee 79 19801:011:0148 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 8778 m²
22 Naage tee 83 19801:011:0161 elamumaa elamu ja kõrvalhooned 4399 m²
Naage tee kõnealust lõiku ümbritseb tiheasustusala. Tee lõik on veokite pidevaks liikluseks
suhteliselt kitsas, u 3,5-4 m lai. Teel toimuv veokite liiklus mõjutaks negatiivselt elanike
elukorraldust. Eelolevast tabelist nähtub, et kohapealsed elanikud on 2019. a. pidanud
Naage tee 82 maaüksuse detailplaneeringuga 8 elamu lisandumise eeltingimuseks tee laiendamist
ning selle raames kogu teelõigu ulatuses kergliikustee rajamist.
Kavandades juurdepääsuks Jahilossi teed, tuleb muuhulgas arvestada järgmiste asjaoludega.
Kiia-Vääna-Viti teega ristuva Jahilossi tee u 0,75 km lõigu, millega kohakuti jääb riigi omandis
olev Riisika maaüksus, ääres on järgmised eraomandis olevad kinnistud:
Jrk Lähiaadress Katastritunnus Katastriüksuse Hoonestus Kinnisasja
nr sihtotstarve pindala
14
1 Uustalu 19801:011:0305 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 7.33 ha
2 Kivistiku 19801:001:2593 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 5.27 ha
3 Küti 19801:001:2594 maatulundusmaa hooned puuduvad 2.70 ha
4 Männikäbi 19801:001:2388 maatulundusmaa hooned puuduvad 3.30 ha
5 Reintalu 19801:011:0804 maatulundusmaa elamu ja kõrvalhooned 19.93 ha
6 Puhasoru 19801:001:2389 maatulundusmaa hooned puuduvad 19793 m²
7 Naage tee 71 19801:011:0004 maatulundusmaa hooned puuduvad 6.69 ha
8 Jahilossi tee 3 19801:011:1072 maatulundusmaa hooned puuduvad 9.79 ha
9 Naage tee 81 19801:011:0147 maatulundusmaa hooned puuduvad 4.19 ha
Jahilossi tee kõnealuse lõigu ääres paikneb kolm elamuvaldust. Lisaks teenindab Jahilossi tee
uuringualast u 200-250 m kaugusel asuvat Põrgupõhja elamupiirkonda9, kus paikneb 12 elamut.
Tee lõik on veokite pidevaks liikluseks suhteliselt kitsas, u 4 m lai. Teel toimuv veokite liiklus
mõjutaks negatiivselt elanike elukorraldust.
Jahilossi tee läbib Jahilossi tee 3 maaüksust u 250 m ulatuses. Jahilossi tee 3 kinnistu omanik on
vahetunud 2021. a septembris. Kinnistusregistrist ei nähtu, et kinnisasi oleks koormatud teel
liikumist võimaldava piiratud asjaõigusega Harku valla kasuks. Samuti ei ole seatud teel
liikumiseks sundvaldust.
Seega ei ole erinevalt uuringuloa taotluses märgitust kõnealuse teelõigu näol tegemist avalikult
kasutatava teega ehitusseadustiku § 92 lõike 5 tähenduses.
Tulenevalt eeltoodust ja maapõueseaduse § 27 lg 7 alusel Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Mitte nõustuda Harku vallas Vaila külas, Vaila uuringuruumis Verston OÜ-le liiva geoloogilise
uuringu loa andmisega.
2. Teavitada, et arvestades seni teadaolevat, ei nõustu Harku Vallavolikogu tõenäoliselt Vaila
uuringuruumis liiva kaevandamisega.
3. Otsus teha teatavaks Keskkonnaametile.
4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vytautas Martinonis
Vallavolikogu esimees
9
Üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt väärtuslik hoonestusala - Põrgupõhja palkhoonete piirkond
Vaila külas.
15
Saatja: Siim Pukk <
[email protected]>
Saaja: KeA Info, Marin Varblane
Teema: Seisukoht Vaila uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamise osas
Tere
Käesolevaga edastan Verston OÜ seisukoha seoses Vaila uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse jätkamisega.
Lugupidamisega
Siim Pukk
Mäenduse valdkonnajuht
+37256611011
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.11.2021 15:25
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-117129-19 Riigi huvi väljaselgitamine
Vaila uuringuruumi uuringuloa taotluse menetluses.Dokumendiga on võimalik
tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/66106-
62499ae79cedd005fe5f2206a9cac2a8326d346a15beae1c78a98e478ad70a4f KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist