Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
24.11.2021 nr DM-115619-14
Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavate küsimuste edastamine
EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu
vald, Harju maakond) on 10.06.2021 esitanud Keskkonnaametile Kamali IV liivakarjääri
maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-115619 juurde. Taotletav Kamali IV liivakarjäär asub
Pärnu maakonnas Saarde vallas Kamali külas riigile kuuluvatel kinnistutel Kanaküla metskond
5 (katastritunnus 71101:004:0151), Kanaküla metskond 17 (katastritunnus 71101:004:0177) ja
Kanaküla metskond 16 (katastritunnus 71101:004:0176).
Taotluse kohaselt sooviti keskkonnaluba riigile kuuluva maavara (ehitusliiva) kaevandamiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asus 16.09.2021 kirjas nr 17-1/21-0083/4858-2
(registreeritud KOTKAS-s 17.09.2021 nr DM-115619-8 all) seisukohale, et Kamali IV
liivakarjääri osas ülekaalukas riigi huvi hetkel puudub. Ka Keskkonnaministeerium asus
04.10.2021 kirjas nr 13-4/21/4043-3 (registreeritud KOTKAS-s 05.10.2021 nr DM-115619-10
all) seisukohale, et Kamali IV liivakarjääri osas ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse
väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval hetkel puudub.
EMG Karjäärid OÜ esitas 08.11.2021 kirjaga nr 21-574 (registreeritud KOTKAS-s 10.11.2021
nr DM-115619-12 all) mitmed küsimused, mis otseselt ei ole seotud Kamali IV liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusega, vaid käsitlevad riigi huvi ja varustuskindluse üldist regulatsiooni.
Käesolevaga edastame Teile EMG Karjäärid OÜ 08.11.2021 kirja nr 21-574 ning palume
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sellele vastata. Palume koopia vastusest saata ka
Keskkonnaametile.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Küsimused seonduvalt Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega
Teadmiseks: EMG Karjäärid OÜ
Marin Varblane +372 5692 7090
[email protected]
2(2)
Keskkonnaamet Teie: 12.10.2021 nr DM-115619-11
[email protected] Meie: 08.11.2021 nr 21-574
Küsimused seonduvalt Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega
Olete meile edastanud infomatsiooni, et Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega
seoses on välja selgitatud, et esineb MaaPS §55 lõike 2 punktis 10 sätestatud loa andmisest
keeldumise alus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et ülekaalukas riigi
huvi, mis tingiks vajaduse väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval
hetkel puudub. Keskkonnaministeerium on öelnud, et ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks
vajaduse väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval hetkel puudub.
Mõistame kujunenud olukorda ning ennem kui teeme avalduse keskkonnaloa taotluse
tagasivõtmiseks, esitame mõned küsimused. Käesoleval juhul on tegemist ehitusmaavara
kaevandamise keskkonnaloa taotlusega ning tuginedes erinvatele andmetele on selgelt teada,
et vastates kasvava elustandardiga ühiskonna ootustele, on riik ise suurimaks ehitusmaavara
tarbijaks. Kehtiv seadusandlus on üles ehitatud selliselt, et riiklikule nõudluse vastab
omapoolse pakkumisega enamjaolt erasektor. Antud juhul on riigi huvi päring
ministeeriumitele tehtud seetõttu, et tegemist on riigile kuuluva maavaraga ja samaväärse
maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10
aastaks. Juhendi järgi vaadatakse kaevandatava varu koosseisuse ka neid varusid, mis kehtiva
maapõueõiguse kohaselt kuuluvad eraomanikule. Samal ajal on riigile kuuluv maavara selline,
mille pealt makstake kaevandamisõiguse tasu. Liiva-kruusa kaevandamisõiguse tasust laekub
enamus kohaliku omavalitsuse tulubaasi, mis on õiglane ning mis aitab kohalikule
omavalitsusele osaliselt kompenseerida kaevandamisega kaasnevad negatiivseid välismõjusid.
Kuna eramaal keskkonnaloa taotlemisel varustuskindluse hindamist ei rakendata, siis on
kaheldav, kas antud asukohas üldse riigi maal ja riigile kuuluvat kruusa-liiva varu üldse enam
kunagi kaevandada saab. Kehtiv varustuskindluse regulatsioon suretab pikas perspektiivis
riigimaal liiva-kruusa kaevandamise ja ka kaevandamisõiguse tasu laekumise riigi- ja kohaliku
omavalituse eelarvesse. Eeltoodule tugiendes küsime järgmist (kõik ei ole soetud ainult Kamali
IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega):
1. Kuna kogu protsess kaevandamise keskkonnaloa taotlemiseni on väga pikk ja kui
uuringuloa taotlemisel oli veel varustuskindlus vastavalt kehtivale juhendile täitmata, kas
on mõeldud tulevikus mõnele regulatsioonile, mis kaitseb ettevõtjat tegemaks asjatuid
kulutusi riigile kuuluval maal riigile kuuluva varu uurimiseks, kui pika menetlusprotsessi
vältel on varustuskindlus teiste arendustega nö täis saanud? Õiguskindluse tagamine selles
küsimuses peaks olema riigi kui suurima tarbija ja tema vajaduste rahuldamise huvides.
EMG Karjäärid OÜ Registrikood: 14273374
+372 6072 732
Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE102089767
www.emg.ee
Harju maakond 74604
[email protected]
2. Kuna kehtiv varustuskindluse mudel selgelt soosib eramaa arendusi, kas võib sellest välja
lugeda, et riiklik regulatsioon tegelikult annab soovituse kaevandamisega tegeleval
ettevõttel asuda kokku ostma eramaid, sest see annab pikemas perspektiivis ainukese
garantii (kui kõik keskkonnanõuded on täidetud), kuidas liiva-kruusa varu saab kasutusele
võtta? Selle käigus siis ühtlasi soovitus ka selleks, et kaevandamise vältel ettevõtte poolt
tasutava kaevandamisõiguse tasu maksmise asemel suunata see raha hoopis maaostu
investeeringuteks ja arendada seal, kuna nii kindlus olla edukas suurem ja sedasi
kaevandamisõiguse tasu maksmise kohustust ei ole?
3. Kas on mõeldud regulatsiooni peale, et kui hetkel nö varustuskindlus on tagatud, et selle
vabanedes saab uuringu teinud ettevõte ka siis kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel
enda uuritud varule kindlas ajaaknas eelisõiguse, nii nagu see vahetult pärast geoloogilise
uuringu tegemist on? Ka mõlemad ministeeriumid oma kirjas viitavad, et just hetkel huvi
puudub, kuid see huvi võib tulevikus tekkida.
4. Kes peab registrit varustuskindluse tagatuse osas ja kas nö tagasi lükatud taotluste osas
koostatakse pingerida, millist taotlust ühel hetkel jälle uuesti menetlema võiks hakata? Või
kui jääbki teatud piirkonda lisanduma ainult eramaa arendusi, kas siis tuleks ühtlasi riikliku
tahtena võtta seda, et selles nö teeninduspiirkonnas riigi maal enam kunagi liiva-kruusa
kaevandada ei saa?
5. Kas riik peab heaks ja õiglaseks menetluspraktikaks seda, et antud valdkonnas riigimaal
toimetades on tegemist sellise regulatsiooniga, et kogu pika protsessi risk liiva-kruusa
sektoris seonduvalt varustuskindlusega on jäetud erasektori kanda, kuid samal ajal
ehitusmaavara tarbib suurimal määral riik ise, kelle toimimise tagamiseks selliseid
pingutusi ja kulutusi professionaalsete kaevandamis ettevõtete poolt tehakse?
6. Räägitud on sellest, et varustuskindluse mudel läheb ümber vaatamisele? Kas sellega on
hakatud tegelema ning milliseid muudatusi seoses sellega on oodata?
Meie hinnangul hetkel kehtiv varustuskindluse mudel ei ole loogiline, ei ole võrdselt kohtlev
ning see on kahjulik nii riigile, kui ka kohalikele omavalitsustele, kuna pikas perspektiivis
suretab see välja liiva-kruusa kaevandamise võimalikkuse riigi maadel. Rääkimata sellest, et
eramaadel tehtavad uuringud on seotud ainult konkreetse koha ja seal leviva maavara
kvaliteediga. Seetõttu on sageli teisejärguline uuritava maavara rakenduslik ehk kasutatavuse
pool, riigimaal on võimalik sobimatu maavara korral uuringud lõpetada ja liikuda edasi juba
järgmisesse asukohta. Nagu kirja alguses ütlesime, mõistame tänaste regulatsioonide põhjal
tekkinud olukorda ja esitame peagi Kamali IV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa
tagasivõtmise avalduse. Täiendavad küsimused esitasime sellepärast, et teada, kuidas oleks
strateegilises plaanis tulevaste arenduste valguses ettevõttena õige edasi tegutseda ning
millised on kehtivate regulatsioonide taustal selleks riigi poolsed soovitused. Kui
Keskkonnaamet üksi ei oska vastata, siis palume küsida ministeeriumitelt täiendavat nõu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jan Johanson
juhatuse liige
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.11.2021 14:15
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-115619-14 Riigi huvi ja varustuskindluse
regulatsiooni puudutavate küsimuste edastamine.Dokumendiga on võimalik
tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/66082-
bbbb7616c1b5f515800bccaf5109ec2a7d0e8cb95646d34bd85d7c4ccba73570 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist