dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavate küsimuste edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2021
Viit
17-1/21-0083/4858-3
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
24. detsember 2021

Failid

  • 📎DM-115619-14.pdf.bdoc181 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 24.11.2021 nr DM-115619-14 Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavate küsimuste edastamine EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond) on 10.06.2021 esitanud Keskkonnaametile Kamali IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-115619 juurde. Taotletav Kamali IV liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kamali külas riigile kuuluvatel kinnistutel Kanaküla metskond 5 (katastritunnus 71101:004:0151), Kanaküla metskond 17 (katastritunnus 71101:004:0177) ja Kanaküla metskond 16 (katastritunnus 71101:004:0176). Taotluse kohaselt sooviti keskkonnaluba riigile kuuluva maavara (ehitusliiva) kaevandamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asus 16.09.2021 kirjas nr 17-1/21-0083/4858-2 (registreeritud KOTKAS-s 17.09.2021 nr DM-115619-8 all) seisukohale, et Kamali IV liivakarjääri osas ülekaalukas riigi huvi hetkel puudub. Ka Keskkonnaministeerium asus 04.10.2021 kirjas nr 13-4/21/4043-3 (registreeritud KOTKAS-s 05.10.2021 nr DM-115619-10 all) seisukohale, et Kamali IV liivakarjääri osas ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval hetkel puudub. EMG Karjäärid OÜ esitas 08.11.2021 kirjaga nr 21-574 (registreeritud KOTKAS-s 10.11.2021 nr DM-115619-12 all) mitmed küsimused, mis otseselt ei ole seotud Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega, vaid käsitlevad riigi huvi ja varustuskindluse üldist regulatsiooni. Käesolevaga edastame Teile EMG Karjäärid OÜ 08.11.2021 kirja nr 21-574 ning palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sellele vastata. Palume koopia vastusest saata ka Keskkonnaametile. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Küsimused seonduvalt Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega Teadmiseks: EMG Karjäärid OÜ Marin Varblane +372 5692 7090 [email protected] 2(2) Keskkonnaamet Teie: 12.10.2021 nr DM-115619-11 [email protected] Meie: 08.11.2021 nr 21-574 Küsimused seonduvalt Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega Olete meile edastanud infomatsiooni, et Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega seoses on välja selgitatud, et esineb MaaPS §55 lõike 2 punktis 10 sätestatud loa andmisest keeldumise alus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval hetkel puudub. Keskkonnaministeerium on öelnud, et ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse väljastada kaevandamisluba just konkreetses kohas, käesoleval hetkel puudub. Mõistame kujunenud olukorda ning ennem kui teeme avalduse keskkonnaloa taotluse tagasivõtmiseks, esitame mõned küsimused. Käesoleval juhul on tegemist ehitusmaavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega ning tuginedes erinvatele andmetele on selgelt teada, et vastates kasvava elustandardiga ühiskonna ootustele, on riik ise suurimaks ehitusmaavara tarbijaks. Kehtiv seadusandlus on üles ehitatud selliselt, et riiklikule nõudluse vastab omapoolse pakkumisega enamjaolt erasektor. Antud juhul on riigi huvi päring ministeeriumitele tehtud seetõttu, et tegemist on riigile kuuluva maavaraga ja samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Juhendi järgi vaadatakse kaevandatava varu koosseisuse ka neid varusid, mis kehtiva maapõueõiguse kohaselt kuuluvad eraomanikule. Samal ajal on riigile kuuluv maavara selline, mille pealt makstake kaevandamisõiguse tasu. Liiva-kruusa kaevandamisõiguse tasust laekub enamus kohaliku omavalitsuse tulubaasi, mis on õiglane ning mis aitab kohalikule omavalitsusele osaliselt kompenseerida kaevandamisega kaasnevad negatiivseid välismõjusid. Kuna eramaal keskkonnaloa taotlemisel varustuskindluse hindamist ei rakendata, siis on kaheldav, kas antud asukohas üldse riigi maal ja riigile kuuluvat kruusa-liiva varu üldse enam kunagi kaevandada saab. Kehtiv varustuskindluse regulatsioon suretab pikas perspektiivis riigimaal liiva-kruusa kaevandamise ja ka kaevandamisõiguse tasu laekumise riigi- ja kohaliku omavalituse eelarvesse. Eeltoodule tugiendes küsime järgmist (kõik ei ole soetud ainult Kamali IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega): 1. Kuna kogu protsess kaevandamise keskkonnaloa taotlemiseni on väga pikk ja kui uuringuloa taotlemisel oli veel varustuskindlus vastavalt kehtivale juhendile täitmata, kas on mõeldud tulevikus mõnele regulatsioonile, mis kaitseb ettevõtjat tegemaks asjatuid kulutusi riigile kuuluval maal riigile kuuluva varu uurimiseks, kui pika menetlusprotsessi vältel on varustuskindlus teiste arendustega nö täis saanud? Õiguskindluse tagamine selles küsimuses peaks olema riigi kui suurima tarbija ja tema vajaduste rahuldamise huvides. EMG Karjäärid OÜ Registrikood: 14273374 +372 6072 732 Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE102089767 www.emg.ee Harju maakond 74604 [email protected] 2. Kuna kehtiv varustuskindluse mudel selgelt soosib eramaa arendusi, kas võib sellest välja lugeda, et riiklik regulatsioon tegelikult annab soovituse kaevandamisega tegeleval ettevõttel asuda kokku ostma eramaid, sest see annab pikemas perspektiivis ainukese garantii (kui kõik keskkonnanõuded on täidetud), kuidas liiva-kruusa varu saab kasutusele võtta? Selle käigus siis ühtlasi soovitus ka selleks, et kaevandamise vältel ettevõtte poolt tasutava kaevandamisõiguse tasu maksmise asemel suunata see raha hoopis maaostu investeeringuteks ja arendada seal, kuna nii kindlus olla edukas suurem ja sedasi kaevandamisõiguse tasu maksmise kohustust ei ole? 3. Kas on mõeldud regulatsiooni peale, et kui hetkel nö varustuskindlus on tagatud, et selle vabanedes saab uuringu teinud ettevõte ka siis kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel enda uuritud varule kindlas ajaaknas eelisõiguse, nii nagu see vahetult pärast geoloogilise uuringu tegemist on? Ka mõlemad ministeeriumid oma kirjas viitavad, et just hetkel huvi puudub, kuid see huvi võib tulevikus tekkida. 4. Kes peab registrit varustuskindluse tagatuse osas ja kas nö tagasi lükatud taotluste osas koostatakse pingerida, millist taotlust ühel hetkel jälle uuesti menetlema võiks hakata? Või kui jääbki teatud piirkonda lisanduma ainult eramaa arendusi, kas siis tuleks ühtlasi riikliku tahtena võtta seda, et selles nö teeninduspiirkonnas riigi maal enam kunagi liiva-kruusa kaevandada ei saa? 5. Kas riik peab heaks ja õiglaseks menetluspraktikaks seda, et antud valdkonnas riigimaal toimetades on tegemist sellise regulatsiooniga, et kogu pika protsessi risk liiva-kruusa sektoris seonduvalt varustuskindlusega on jäetud erasektori kanda, kuid samal ajal ehitusmaavara tarbib suurimal määral riik ise, kelle toimimise tagamiseks selliseid pingutusi ja kulutusi professionaalsete kaevandamis ettevõtete poolt tehakse? 6. Räägitud on sellest, et varustuskindluse mudel läheb ümber vaatamisele? Kas sellega on hakatud tegelema ning milliseid muudatusi seoses sellega on oodata? Meie hinnangul hetkel kehtiv varustuskindluse mudel ei ole loogiline, ei ole võrdselt kohtlev ning see on kahjulik nii riigile, kui ka kohalikele omavalitsustele, kuna pikas perspektiivis suretab see välja liiva-kruusa kaevandamise võimalikkuse riigi maadel. Rääkimata sellest, et eramaadel tehtavad uuringud on seotud ainult konkreetse koha ja seal leviva maavara kvaliteediga. Seetõttu on sageli teisejärguline uuritava maavara rakenduslik ehk kasutatavuse pool, riigimaal on võimalik sobimatu maavara korral uuringud lõpetada ja liikuda edasi juba järgmisesse asukohta. Nagu kirja alguses ütlesime, mõistame tänaste regulatsioonide põhjal tekkinud olukorda ja esitame peagi Kamali IV liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa tagasivõtmise avalduse. Täiendavad küsimused esitasime sellepärast, et teada, kuidas oleks strateegilises plaanis tulevaste arenduste valguses ettevõttena õige edasi tegutseda ning millised on kehtivate regulatsioonide taustal selleks riigi poolsed soovitused. Kui Keskkonnaamet üksi ei oska vastata, siis palume küsida ministeeriumitelt täiendavat nõu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Johanson juhatuse liige Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.11.2021 14:15 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-115619-14 Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavate küsimuste edastamine.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/66082- bbbb7616c1b5f515800bccaf5109ec2a7d0e8cb95646d34bd85d7c4ccba73570 KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel