Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
24.11.2021 nr DM-116942-16
Riigi huvi väljaselgitamine Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond) esitas 02.09.2021 Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse (nõuetekohane taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
15.11.2021 dokumendina nr DM-116942-14).
Taotletav Partsi VIII liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile
kuuluval Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnusega 63901:001:1073), mille riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Partsi kruusamaardla (registrikaart nr 0459) ehitusliiva
aktiivse tarbevaru 22 plokki ning täiteliiva kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud aktiivse
reservvaru 23 plokki. Taotletava Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 14,70 ha ja
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,96 ha. Taotluse kohaselt on Partsi VIII liivakarjääri
ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 550 tuh m3, millest kaevandatav varu on 527 tuh m 3 ja
täiteliiva aktiivse reservvaru kogus 143 tuh m3, millest kaevandatav varu on 141 tuh m 3.
Maavara kasutamise otstarve on teede- ja üldehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 30.09.2021 kirjaga
nr DM-116942-6 Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotlusele. Võttes aluseks
MaaPS § 49 lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 3 koosmõjus § 22 lg 2
ja Hiiumaa Vallavolikogu (19. aprill 2018 nr 53) otsuse nõustus Hiiumaa Vallavalitsus
17.11.2021 kirjaga nr 8-3/942 (registreeritud KOTKAS 19.11.2021 nr DM-116942-15) Partsi
VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega.
Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel
lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav
tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada
antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused
enam kui 10 aastaks.
Hiiu maakonda jääb seisuga 23.11.2021 12 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru
suurus on 1391 tuh m3 ja 3 mäeeraldist, mille kaevandatava täiteliiva jääkvaru suurus on 312
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
tuh m3. Ehitusliiva puhul on keskmine tarbimine 12 tuh m 3 ja täiteliiva puhul 5 tuh m 3. Seega
on nende andmete põhjal varustuskindlus tagatud ehitusliiva puhul ligikaudu 117 aastaks ja
täiteliiva puhul ligikaudu 62 aastaks.
Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.
Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri
objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline
vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide,
kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Palume seisukoht esitada hiljemalt 27.12.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Taotlus T_KL-1010353.bdoc
Carmen Tau 5857 1347
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Taotleme maavara kaevandmaise luba Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisele.
sisu
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas saare
eesmärk ja põhjendus idaosas asuvas Partsi kruusamaardlas Partsi VIII liivakarjääri
mäeeraldiseleehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Hiiu maakonna
ehitusmaavarade turg on liiva ja kruusa toormete osas suletud, see tähendab
kogu kohalik tarbimine tagatakse kohalike tootjate toodangust. AS Tariston
taotleb maavara kaevandamise luba eelkõige Hiiumaa idaosas teetööde ja -
hoolduse teostamiseks. Partsi kruusamaardlast on AS Tariston keskmiselt
kaevandanud 34,5 tuh m3 materjali aastas, olles ka ainus aktiivselt Partsi
maardlas tegutsev kaevandaja. Varasemate aastate ühtlased kaevandamise
mahud Partsi kruusamaardlast näitavad, et piirkonna ehitusmaterjali nõudlus
olnud küllaltki püsival tasemel.
Partsi VIII liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks ehitus- ja täiteliiv, mis
asub nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kuna Partsi maardla on
tugevalt kaevandamisest mõjutatud ja AS-il Tariston on pikaajaline kogemus
Partsi maardlas kaevandamisel, siis saab töid teostada karjääris ilma oluliste
negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele ja keskkonnale.
Tegevusega kaasneda võivate Taotletava tegevusega kaasneva võimaliku keskkonnamõju kirjeldus on
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Partsi VIII liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Kärdla metskond 43, Partsi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Territoriaalkood 6024
Katastritunnus 63901:001:1073
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6535425, Y: 433823
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kärdla metskond 43
(63901:001:1073).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 459
Maardla nimetus Partsi
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Partsi VIII liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 14.70
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.96
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 44
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 44
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja üldehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 50 000
Plokid
2/5
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
22 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 550 tuh m³ 01.12.2021
23 plokk 1207 - täiteliiv aR - aktiivne reservvaru 143 tuh m³ 01.12.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 527 tuh m³
2. 1207 - täiteliiv 141 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/334241
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.02.2023
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020)
Geoloogiafondi number EGF 9480
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1620
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.06.2021
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1__plaan_.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_3__loiked_.pdf
3/5
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_2__korrastatud_ala_plaan_.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Partsi_VIII_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Hiiu_maakonna_Partsi_kruusamaardla_registrikande_muutmine__2_.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: Partsi_VIII_geoloogiline_aruanne__3_.asice
uuringu aruanne
Lisa 7: 2._Geoloogilised_labiloiked_I_I_...V_V_._Mootkava_hor._1_2000__vert._1_100__700x550_.tif
Lisa 8: 1._Topograafiline_ja_varu_arvutuse_plaan._Mootkava_1__2000__780x420___1_.tif
GIS ja CAD failid Lisa 9: isojooned_lamam.dgn
Lisa 10: isojooned_maapind.dgn
Lisa 11: Partsi_VIII_piirid.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 12: Partsi_VIII_taotluse_graafilised_lisad.asice
4/5
5/5
2'
Pa-49 0,4 18.01
19,25 13,1 17.74
'
18.32
I
17.59
I
18.57
2 17.66
18.16
Pa-52 0,4 17.96
17.72
18.68 18.79
6 535 400 18,05 17.40
2,0 17.59
18.18
15,65
19.46 18.61
K-3 17.75
0,3 1 4 Pa-33 0,4
18.64
18.63 18,13 17.41 17.53
19.72 5,2+ 17.64
17.65 1 16,61 1,3
12,63- TL 5 18.13 17.34
1' K-2
0,3
K-4 18.92 16
55
18.61 13 18,07
1,7
3'
Pa-16 0,4 0,3 18.67
11 16.17
19.32
18,92 18.59
17.77
18.05 16,07 EL
18.28
20,96 2,3 19.73
1,4
8
19.73 18.99 16.92
19.34
17,22 18 8
1
EL 1
18.64
Pa-32 15
0,4 14
17.80
18.54 17.76
19.80 17.64
Pa-50 17,60
17 0,4 18.32 4,8 3
1
N
18.78
18,88 18.44 12,40 18
19.71 19.63 2,4 Kärdla metskond 43 1
8
19.61 16,08 9
17.96 18
Pa-51 6
1
63901:001:1073 18.93
15.95
0,4 1 19.47
19.14 18.50 18.75 18.55 15.22
19,25 19.47 18.08
18.83
17 16
I 16,85 2,0 16,27 18.43
18.84 15
27.11.2020
Plokk 22 aT
13
19.50 K-5
18 16 K-1
13
16,01
5 0,4 19.08 27.11.2020 0,2
19,27 1
4,2
Plokk 22 aT
19.23 16,01
27.11.2020
Plokk 23 aR
18.84
K-8
17 15.24 15
15,02
1,1
14.49
19.90 14,67 EL 20.15 K-6 18.82
0,3 16.22 13,72 EL
15 18.75 0,3 18.67
18,91 18.74
14.42
19,01 19
3,3+
19
3,7+ 15,92 15,31- EL
15.75
Lembitu talu 18.93
15,01- EL 27.11.2020
19.39 17,28 19.00
K-7 19
5
18
14.40
63901:001:3701
19.18
K-12 27.11.2020 0,2 19.22 14.01
14
19.68
18,72 15.62
Kaardileht nr 6214 Kärdla
Plokk 2 aR
14,84
27.11.2020
18,88 0,3 19.02
14,72-
3,8+
EK 19.52
4 14.27
20.22
15,18 3,4 18.72
13,18
K-14 19.11 EL 18.84
0,3 18.83 Pa-22 0,4 K-9
27.11.2020
19,34 0,2
19
5,2 19.16 18,81 6,4 13,68
19
20.57 13,84 EL 12,01 19.76
15.22
0,7
14
12,78 I
19.24
13.81 EK
'
17
19.83 19.10
6
19.50 15.23
19
16 1
19.07
19.04
19.96
5'
13.39
4'
14
19.69 14 19.06
15
Pa-21 18.61 17.43
6 535 200 0,4
19,31
18
13.97
19.75
6,5 1
12,41 9
19.08
Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise
19.33
13 17 12.96
20 20 19.00
19.39
15.12
piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
19.85
19.10 3
19.98
15
1 19.18 12.40
13
19.59 18.81
19.96 13.86
19.40
K-13 19.91
0,3 18.35
13.03
2 19,20 18.99
19.23 19.09 Nr X Y Nr X Y
0 5,2+ 14.47
20 20.13
Pa-20 13,70- EK
13
1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40
0,6 Pa-60 0,1
19,82 198
.0 20.
19.05 13.22
20.19 25
19,14
1
19.05
5,9 19.03
5,9 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38
9
20.35 13,32 20.31 19.02
20.08 203
.9
9 20.
21 19.01
19.08
14 13,14 15,62 15.36
13,65
27.11.2020 12.30
3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68
Pa-8 16. 19.30 27.11.2020 K-10
0,3 20.4
6 12.
8
0
5
2
19.
30
19.01 K-11 19.22 0,1
19,93 9 0,4 13,75
I
K-15 170
.
9' 13.
62 19,42 0,4 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22
11'
I
45
Aru 20.70
0,413,83 5,8
. 25
.7 15.
75 19.62 12.81
Š-2
20 1
4,1+
19,94
13.
10 15.91
17.07 19.85 13,25 EL
19.73
5,1+ 26
. 39
.0 13.
75 13.
07
14.
78
Š-3 16.69 14,92- EL 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55
63901:001:0147 14,44-
17
12
55
.
1
1 19.42
19.34
EL 13.
7 2.
78
Pa-19
10 Š-1 32
. Plokk 1 aT 3
13.
92 Š-4 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05
20,04
13
8 17.36
17
0,8 18.54
12.94 12.18
7
.
21.10 14.46
64
Pa-9 22.34 20.50
19.55
19.80 16.97 14.57
7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31
0,513,24 6
20.
6,0
12.
38
19.
13.
0
16.
10'
2
.
60
22,00 23.89
Š-5 6'
48
18
42
40
24.18
18.64
63
6,1 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52
15,40 11 20.53
18.89 8' 7'
plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16
13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33
16.82
22.96 plats
20.56
Karjääriallika
74 8
12.43
10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07
4
15.21
Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär
1: d 2
20501:001:0469 13.63
11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33
Partsi kruusakarjäär 6
n
Killustiku
10
1: sko
12.88
24.83 63901:001:1072
Plokk 4 aT 20501:001:0470
90 et
00
Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha
Plokk 15 aT
63 m
a
dl
Plokk 16 aT
är
6 535 000
K
0 100 200 m
433 200
433 400
433 600
433 800
434 000
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021.
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Pa-02 Puuraugu nr
1 15
0,3 Katendi paksus, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020);
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 49,50 Suudme abs kõrgus, m
8,5 Kasuliku kihi paksus, m
40,70 Kasuliku kihi või uuritud kihi - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
15 Katendi lamami samakõrgusjoon, m
1' lamami abs kõrgus, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kaevandi nr 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
3 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m K-12
0,3 Katendi paksus, m
18,88 Suudme abs kõrgus, m
16,01 3,4 Kasuliku kihi paksus, m
Külgneva mäeeraldise piir 27.11.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15,18 Kasuliku kihi või uuritud kihi Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
(EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv)
lamami abs kõrgus, m Partsi VIII liivakarjäär
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Partsi kruusamaardla Mäeeraldise plaan
III kategooria kaitsealused liigid 1988 a. puurauk (EGF4292)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
2010 a. puurauk (EGF8257)
Nõlvaterviku alumine piir
Teekaitsevöönd 2020 a. kaevand Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 1/3
Maardla piir (asendiplaanil)
Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Kärdla metskond 43 2009 a. kaevand (EGF8131)
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
63901:001:1073 (esindaja nimi ja allkiri)
Mõõtkava 1 : 2000
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619
/Allkirjastatud digitaalselt/
2'
18.01
17.74
18.32
17.59
17.66
18.57
18.16
2
17.72
17.96
18.68 18.79
17.40
6 535 400 17 17.59
18.18
19.46 18.61
17.75
17.41 17.53
18.64
1516
19.72 15.01 14 18.13 17.34
1' 16
12.57 14.39
3'
13
18.92
17 16.17
19.32
19 18.28
15
19.73 16.92
19.34 19.73
18
7 1
18.99
1 16.62
12.96 3
12.43
15 16
16.19
15.56
14.42
12.39
13.86 14 3
19.61
1
19.71
16 15.66
13.65
Kärdla metskond 43
12.33
63901:001:1073
14.30
15.95
N
14
16.32
15.23 12.40 13.14
15
19.50 15.49
Plokk 22 aT 12.22
14.68 Plokk 22 aT Plokk 23 aR
13.58
14.49
19.90 12.51
14 14.42
15.20
Lembitu talu 14.61 15 12.35
12.09
5
78 9
14.46 13.45 14.40
14.01
63901:001:3701
1
19.68
12.17
Kaardileht nr 6214 Kärdla
11
Plokk 2 aR 14.13
14.64
Metsastatav ala 12.63 4 14.27
20.22 19,0 ha
14.90
12.48
14.15
12.15
15
20.57
13.81
13.80 14.39
13.48
13 12.32
12.44
5' 13.39
4'
14
19.69 12.34 12.42 12.73
6 535 200
13
13.67 14 13.59 13.97
13.95 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise
14
12.59 12.72 12.96
20 12.74
13 12.75 12.70 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
19.85
13.58 12.40
13.40
13
19.96 13.86
13.56
16
13.01
13.03
13 Nr X Y Nr X Y
13.63
14 14.47
171819 15 13.61 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40
198
.0 2 13.22
0.
25 14.36
13.16
13.10
2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38
14
20.35 13.75 20.31
9
9
03
. 16
20.08 2 20.
21 13.66
12.30
16.0
19.30 14 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68
46 2
13.44 . 12 19.
3 71
20 .
85 0 1 819 15
9
45
170
.
7 9' 13.
62 15.
7 19.62 12.81
4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22
Aru 20.70
20
.
125
.
13.
10
5
15.91
17.07 19.85
14.16
26
. 9
.0 13.
75 13.
0 14.
78 16.69 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55
63901:001:0147 10 17
12
55
.
13
13.
7
7
12.
78
19.42 16
13
32
. Plokk 1 aT 3
13.
92 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05
8 17.36
17
18.54
12.94 12.18
11 7
.
21.10 14.46
64
22.34 20.50
19.55
10' 19.80 16.97 14.57
7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31
20.
12.
38
19.
13.
0
6
16.
2
.
60
23.89
6'
48
18
42
40
11' 18.64
24.18
63
8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52
20.53
18.89 8' 7'
plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16
13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33
16.82
22.96 plats
20.56
Karjääriallika
74 8
12.43
10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07
4
15.21
Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär
1: d 2
20501:001:0469 13.63
11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33
Partsi kruusakarjäär 6
n
Killustiku
10
1: sko
12.88
24.83 63901:001:1072
Plokk 4 aT 20501:001:0470
90 et
00
Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha
Plokk 15 aT
63 m
a
dl
Plokk 16 aT
är
6 535 000
K
433 200
433 400
433 600
433 800
434 000
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
0 100 200 m 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021.
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020);
1 - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 Maapinna samakõrgusjoon, m
01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480).
1' Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Külgneva mäeeraldise piir Metsamaa Partsi VIII liivakarjäär
Partsi kruusamaardla Korrastatud ala plaan
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) III kategooria kaitsealused liigid
Maardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3
Kärdla metskond 43 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Teekaitsevöönd
63901:001:1073
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
(esindaja nimi ja allkiri)
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas saare idaosas asuvas Partsi
kruusamaardlas Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldiseleehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Hiiu
maakonna ehitusmaavarade turg on liiva ja kruusa toormete osas suletud, see tähendab kogu
kohalik tarbimine tagatakse kohalike tootjate toodangust. AS Tariston taotleb maavara
kaevandamise luba eelkõige Hiiumaa idaosas teetööde ja -hoolduse teostamiseks. Partsi
kruusamaardlast on AS Tariston keskmiselt kaevandanud 34,5 tuh m3 materjali aastas, olles ka
ainus aktiivselt Partsi maardlas tegutsev kaevandaja. Varasemate aastate ühtlased kaevandamise
mahud Partsi kruusamaardlast näitavad, et piirkonna ehitusmaterjali nõudlus olnud küllaltki
püsival tasemel.
Partsi VIII liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks ehitus- ja täiteliiv, mis asub nii
veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kuna Partsi maardla on tugevalt kaevandamisest
mõjutatud ja AS-il Tariston on pikaajaline kogemus Partsi maardlas kaevandamisel, siis saab
töid teostada karjääris ilma oluliste negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele ja
keskkonnale.
Taotletava Partsi VIII liivakarjääri kruus oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest on väga
hea kvaliteediga. Purunemiskindluse (kategooria LA25) ja külmakindluse (kategooria F1)
näitajate alusel saab kruusast valmistatud killustikku kasutada teedeehituses I klassi maanteede
ehitamisel lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise
normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Võimalus on kasutada kruusa ka
purukruusa tootmiseks. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja
killustikuga tootes kruusateede remondiks vajalikku materjali. Kruus- ja kergkattega tee
pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale. Lasuv ehitusliiv on sobilik
kasutamiseks teede muldkehade töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal
kasutamiseks täitematerjalina üldehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Partsi VIII liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile
kuuluval Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnusega 63901:001:1073). Lõunast külgneb
taotletav mäeeraldis Partsi 2 kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaaga (kaevandamisluba
HIIM-017, loa omanik KIIRKANDUR AS) ning Partsi VI kruusakarjääriga (kaevandamisluba
L.MK/324485, loa omanik Tariston AS).
Taotletavat Partsi VIII liivakarjääri teenindusmaad katab peamiselt mets (männimets), mida
läbivad mitmed metsarajad, sh Partsi-Loja tee (tee tunnus 6390021). Maapinna reljeef on
ühtlane, absoluutkõrgused jäävad topograafilise mõõdistuse andmetel valdavalt vahemikku
15 - 20 m.
Partsi VIII liivakarjäärist ~100 m kaugusele läände jääb Sakla-Loja-Vilivalla kõrvalmaantee
(tee nr 12166) ja ~170 m kaugusele itta Partsi karjääri kõrvalmaantee (tee nr 12107). Heltermaa-
Kärdla-Luidja tugimaantee (tee nr 80) kulgeb 1 km kaugusel kirde suunas, milleni viib Partsi
karjääri tee.
Taotletava mäeeraldise piirist ~130 - 200 m kaugusel idas kulgeb keskpinge elektriõhuliin
VÄRSSO:KRD (tunnus K2082294, 1 - 20 kV). ~170 - 200 m kaugusel läänes kulgeb
elektriõhuliin Ladu (tunnus M8605059, alla 1 kV). Lähim puurkaev PRK0026156 jääb Aru
kinnistule (63901:001:1177). Partsi VIII liivakarjääri lõunapiirist ~170 m kaugusele jääb allikas
Partsiougu allik (tunnus VEE4601405), mis on kujunenud põhjaveekihtide avamisel
kaevandamise käigus. Allikal on 50 m raadiusega piiranguvöönd.
Natura 2000 alad taotletava ala piires puuduvad. Lõunas, Partsi 2 kruusakarjääri teenindusmaal
on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide väiketüll (Charadrius dubius KLO9117985)
ja liivatüll (Charadrius hiaticula KLO9117986) elupaigad.
Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~160 m kaugusele läände Aru
(63901:001:1177) kinnistule. Ligikaudu 230 m kaugusele loodesse jäävad majapidamised
Lembitu talu (63901:001:3701), Martelle (63901:001:0114) ja Otto (63901:001:0265)
kinnistutel ning ~230 m kaugusele itta Uus-Jürna (63901:001:0269) ja Pöidla
(63901:001:1220) kinnistutel.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Partsi kruusamaardlas (registrikaart 0459) on uuringuid teostatud 11 korral, viimati viidi läbi
geoloogiline uuring taotletava Partsi VIII liivakarjääriga kattuval alal maardla põhjaosas.
Uuringu tulemused on vormistatud aruandes „Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF
9480).
Partsi kruusamaardla paikneb ligi 7 km pikkusel ning 1 - 2 km laiusel loode-kagusuunalise
levikuga aluspõhjalisel kerkealal, mis küündib ümbritsevast reljeefist kuni 15 m kõrgemale.
Pinnavorm kujutab endast tugevalt kulutatud oosi. Maardla alal levivate setete kujunemine
toimus jääjärvelistes ja -jõelistes tingimustes. Liiva ja kruusa kuhjumises on oluline osa
omaaegsel pinnareljeefil, mida ilmestasid eelnevalt mainitud loode-kagusuunalised kitsad
järsunõlvalised moreenkünnised
Taotletaval Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel katab kasulikku kihti 0,1 – 0,4 m (keskmiselt
0,3 m) paksune katend, mille moodustab kasvukiht. Partsi VIII liivakarjääris moodustab
kasuliku kihi ehitus- ja täiteliiv. Kasuliku kihis leiduv kruus on valdavalt karbonaatse
koostisega, kruusaterad hästi ümardunud, sisaldades lasundis munakaid ja veeriseid. Sügavuse
suunas kruusa sisaldus ja kruusaterade suurus väheneb. Liiv on valdavalt keskmise- või
peeneteraline ning on suhteliselt orgaanikavaba (va kasvukihi kokkupuute pinnal), kohati
kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega. Kasuliku kihi paksus on taotletaval
mäeeraldisel kuni 6,5 m, keskmiselt 5,1 m.
Kasuliku kihi lamamiks on tumehall savi ja selle abs kõrgused varieeruvad kaevandite ja
varasemate puuraukude andmetel 12,0 - 17,2 vahemikus (keskmiselt 14,2 m).
Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Partsi VIII liivakarjääris
Põhinäitaja Väärtus
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0 – 49,0 (keskmine 22,3)
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 49,4 – 97,1 (keskmine 75,2)
Põhinäitaja Väärtus
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,5 – 14,4 (keskmine 2,5)
Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3
Purunemiskindlus 23% (kategooria LA25)
Külmakindlus 0,9 (kategooria F1)
Geoloogilise uuringu ajal avati põhjavesi 9-s kaevandis erinevatel kõrgustel, jäädes abs
kõrgustele 13,2 - 17,3 m. Põhjavee taseme sügavus maapinnast jääb kuni ~4 meetrini, sõltudes
suuresti maapinna reljeefist. Keskmine põhjavee tase Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel on
abs kõrgusel 15,4 m. Partsi VIII liivakarjäärist kaevandamisel veetaset ei alandata, arvestades
maardlas toimuvad kaevandamistegevust, siis on oodata veetasemete ühtlustumist Partsi
maardla piires.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,96 ha, sh
mäeeraldise pindala 14,70 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii vertikaalses kui ka
horisontaalses ulatuses Partsi kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokki 22 ja aktiivse reservvaru
plokki 23. Aktiivse reservvaru plokk 23 on tunnistatud kaevandatavaks ja kasutatavaks Maa-
ameti 21.06.2021. a korraldusega nr 1-17/21/1620. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on
valitud lähtuvalt karjääri teenindamiseks vajalikust maa-alast ning külgnevate mäeeraldiste
teenindusmaa piiridest.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse
tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks Partsi VIII liivakarjääris on
võetud 1 : 2. Hoidetervikut pole vaja jätta mäeeraldise edelanurka, kus see külgneb Partsi 2
kruusakarjääri ja Partsi VI kruusakarjääri mäeeraldistega. Hoidetervikuga kattuvas osas
kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Partsi VIII liivakarjääris (seisuga 01.12.2020. a)
Aktiivne
Ploki Kaevandatav
Plokk Maavara tarbevaru, Kadu, tuh m3
pindala, ha varu, tuh m3
tuh m3
22 aT 14,70 Ehitusliiv 550 23 527
23 aR 10,19 Täiteliiv 143 2 141
Kokku 693 25 668
Partsi VIII liivakarjääri kaevandamisluba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat ning keskmise
aastase kaevandamise mahuga 50 tuh m3. Selliselt jõutakse kaevandatav maavara Partsi VIII
liivakarjääris ammendada 13 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul ka karjäär korrastada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Partsi VIII liivakarjääris katab kasulikku kihti katend keskmise paksusega 0,3 m, mille
moodustab kasvukiht. Katendi mahuks taotletaval mäeeraldisel on 44 tuh m3. Enne
kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldise kaevandamata raadata mets, juurida kännud ja
teisaldada kattekiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-
järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda
kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist
karjääriala korrastamiseks. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse
kaevandamisprojektis.
Kaevandamise tingimused Partsi VIII liivakarjääris on soodsad – katendi paksus mäeeraldisel
on väike ning kuna taotletav mäeeraldis asub töötavas maardlas, siis on vajalikud
kommunikatsioonid alal maavara kaevandamiseks olemas.
Partsi VIII liivakarjääris kaevandatakse maavara ekskavaatoriga ja laaduriga. Laaduriga
kaevandamisel väljatakse materjal vastavalt kaevandatava kihi paksusele ühes või kahes
astangus ning materjal laetakse kas otse transpordivahendile või ladustatakse mäeeraldisel lattu
hilisemaks müügiks. Ekskavaatoriga kaevandamisel laetakse kaevandatav materjal otse
transpordivahendile.
Kaevise väljaveoks kasutatakse välja kujunenud karjäärisiseseid kruuskattega teid, mida
pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele. Osaliselt moodustab kasuliku kihi ka kruus, mille
purustamiseks erinevateks fraktsioonideks kasutatakse mobiilset purustit, mis on paigutatud
karjääri põhja. Looduslikust olekust eemaldatud materjal laetakse purustisse ekskavaatori- või
kopplaaduriga. Kuna vastavalt geoloogilise uuringu tulemustele moodustab kaevandatavast
materjalist keskmiselt 22 % kruusa fraktsioon, siis vastavalt kaevandatava maavara täpsele
koostisele purustatakse ka maavara vajadusel purustiga. Purustiga toodetavad fraktsioonid on
0/32 ja 0/63, toodetud fraktsioonide sõelumist Partsi VIII liivakarjääris ei toimu. Kruusa
kasutatakse ka looduslikul kujul ja vastavalt nõudlusele valmistatakse kruuskillustikku. Erineva
fraktsiooniga toodang laetakse kalluritele kopplaaduriga. Valmistoodangu vedu toimub
arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga.
Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi
juhul ei alandata põhjavee taset. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija
transpordiga.
Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Partsi VIII liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid
ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Partsi kruusamaardlas on kaevandatud juba väga pikka aega ning pole ilmnenud olulist
negatiivset keskkonnamõju lähipiirkonnale. Taotletavas Partsi VIII jätkatakse sama
kaevandamise tehnoloogia kasutamist, mida siiamaani on kasutatud ka juba töötavates Partsi
kruusamaardla karjäärides.
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise
korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra
tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis antud
Mõõdetud müratase 15 m
Masin müratase 15 m kaugusel
kaugusel müraallikast, Lmax dB(A)
müraallikast Lmax dB(A)
Buldooser 85 82
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Tabel 6.2 Karjääris töötavate purustite poolt tekitatavad müratasemed
Seadme tüüp Kaugus müraallikast, m Mõõdetud müratase, Leq dB(A)
30 79
Mobiilne purusti ja
100 70
konveier
150 59
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~160 m kaugusel.
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),
saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad)
töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(160) = 61,4 dB(A)
,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A).
Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis
6.1).
Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB
Müraallikate erinevus, dB
Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 61,4 dB. Kahe
masina koostöötamisel mäeeraldise piiril on arvutuslik müratase ~64 dB Arvutuslik tase ületab
kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 1,4 - 4 dB, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud
masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid
müra tõkestavaid puid ja rajatavat katendist müratõkkevalli. Seega ei ole arvestatud astangu
müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud
müratasemetega.
Partsi VIII liivakarjäärist jääb lähim elamu ~160 m kaugusel. Partsi VIII liivakarjääri töötamisel
tekkiva müra leviku osas pole teostatud modelleerimist, kuid sarnastes tingimustes on müra
levikut modelleeritud Sohlu kruusakarjääri osas tehtud eksperthinnangus („Sohlu
kruusakarjääri eksperthinnang“ OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2019), kus lähimad elamud
jäävad taotletavast mäeeraldisest 25, 100 ja 70 m kaugusele. Sohlu kruusakarjääri
eksperthinnangus on modelleeritud müra levikut tingimustes, kus ekskavaator ja laadur ning
sõelur/purusti töötab pidevalt karjääri kõige elamutepoolses osas (nö halvim stsenaarium) ning
mäeeraldise piirile on rajatud müratõkkevall.
Modelleerimise tulemustest selgub, et masinate töötamisega tekkiv ülenormatiivne müra levib
maksimaalselt kuni 90 m kaugusele müraallikast ning mäeeraldise piirile rajatav
müratõkkevalliga on võimalik müra levikut piirata piisavalt, et tagada müra piirnormist
kinnipidamine lähimate kinnistute õuealal. Müratõkkevallide rajamine lähimate elamute suunal
on planeeritud ka Partsi VIII liivakarjääris kaevandamisel ning võimaliku mõju
minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise
piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Müratõkkevallid rajatakse Partsi VIII
liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale karjääri avamisega paralleelselt. Eelnevast lähtuvalt
ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses
olevas majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Vajadusel saab
teostada lähima elamu juures Partsi VIII liivakarjääris töötamisel mürataseme
kontrollmõõtmisi.
Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00).
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt
õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest,
kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib
levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim
majapidamine asub 160 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele
võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu
leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning
erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks.
Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsuse poolt esitatud seisukohale ei planeerita kaevandatud maavara
väljaveoks kasutada Sakla-Loja-Vilivalla teed (tee nr 12166). Karjääri teenindamiseks
hakatakse kasutama Partsi karjääri teed (tee nr 1095), mis suundub Heltermaa-Kärdla-Luidja
maanteele (tee nr 50220).
Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu maavara
laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse või lattu, tekkivate tahkete osakeste
heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition
Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources.
13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles):
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel);
k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Tuginedes lähimale Riigi Ilmateenistuse Ristna meteoroloogiajaama paljuaastate
ilmastikutingimustele, on arvestuslik aastane keskmine tuule kiirus (U) 3,5 m/s. Materjali
niiskussisalduseks (M) võeti 5 %. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste
aerodünaamilisest läbimõõdust, mis summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) puhul on 0,74 ja
peenosakeste (PM10) puhul on 0,35.
Kaevise purustamisel (crushing operation) kasutatud emissioonifaktorid on leitud vastavalt
metoodikale AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral
Processing.
Taotletavas Partsi VIII liivakarjääris on maavara aastane keskmine kaevandamismäär
45 000 m3, kuid sõltuvalt toodetava materjali nõudlusest võivad mahud olla ka suuremad. Kuna
kaevandatav maavara pole kogu ulatuses kruus ning kõik kaevandatav maht purustamist ei vaja,
siis on tahkete osakeste heitkoguste hindamisel arvestatud maksimaalse aastase purustamist
vajava maavara mahuga 50 000 m3 ehk 100 000 t aastas Kaevandatud materjalist toodetakse
purustiga 0/32 või 0/63 jämefraktsiooniga materjali. Seejuures sõelumist ei toimu, sest korraga
toodetakse ainult ühte fraktsiooni. Metoodika põhjal arvutatud emissiooni faktorite ja aastase
tootmismahu põhjal leitavad aastased tahkete osakeste heitkogused on esitatud tabelis 6.3.
Tabel 6.3 Kukkumisprotsessidel (laadimisel) ja materjali purustamisel tekkivad heitkogused
Tahkete
Emissiooni Protsessi läbiv
Protsess osakeste Heitkogus, kg/a
faktor, kg/t kogus, t/a
iseloom
1. Maavara laadimine
purustisse; PM-sum 0,00060 4 x 60,0
2. Purustatud materjali
kukkumine puistangusse; 100 000
3. Purustatud materjali PM10 0,00028 4 x 28,0
transportimine lattu;
4. Purustatud materjali
Tahkete
Emissiooni Protsessi läbiv
Protsess osakeste Heitkogus, kg/a
faktor, kg/t kogus, t/a
iseloom
laadimine kallurile
PM-sum 0,0027 270,0
Purustamine
PM10 0,0012 120,0
PM-sum 0,510 t/a
Kokku
PM10 0,232 t/a
Arvutuste kohaselt tekib aastas tootmisprotsessidega tahkeid summaarseid osakesi ~0,51 tonni,
millest peeosakesed moodustavad ~0,23 tonni. Seega ei ole Partsi VIII liivakarjääris
töötamiseks õhusaasteloa taotlemine vajalik, sest tegevusega ei ületata keskkonnaministri
määruses nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn/aastas.
Purusti käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori kütuse kulu on 30 L/h, mis arvestades
diislikütuse tihedust (0,85 kg/L) on 25,5 kg/h. Purusti töötab 100 000 t tootmismahu tootmiseks
arvestuslikult 650 h, mille alusel kujuneb aastaseks kütuse kuluks 16,6 t/a. Eelnevast tulenevalt
on purusti käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori nimisoojusvõimsus 0,30 MWth. Seega ei
ole õhusaasteloa taotlemine vajalik ka põletusseadme nimisoojusvõimsusest lähtuvalt, sest see
ei ületa keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud künnisvõimsust 1 MWth.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris
töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside
õhusaastega probleeme.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli.
Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis
Partsi VIII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt
koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse
tõkkevallides kasutatud katend karjääriala korrastamiseks. Korrastamistöödega alustatakse
kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel
võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki.
Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Partsi VIII liivakarjääris jääb kaevandatav maavara veetasemest nii kõrgemale kui ka
madalamale. Peale maavara ammendamist taastatakse alale metsamaa (graafiline lisa 2/3).
Taastataval alal korrastatava metsamaa pindala on ~19 ha.
Partsi kruusamaardlas asuvate Partsi 2, Partsi IV ja Partsi 3 karjääride kohta on koostatud
korrastamise projekt („Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri
korrastamisprojekt“, Agenda Keskkonnabüroo, 2014), mis näeb ette ka maardla teistes
karjäärides metsastamise ja alal keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise
projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ määratud põhjaveetase
tagatakse kraavitusega. Sama lahendust planeeritakse rakendada ka Partsi VIII liivakarjääri
mäeeraldise korrastamisel.
Tehnoloogilise korrastamise tööd on Partsi VIII liivakarjääris võimalik suuresti teha
kaevandamisega paralleelselt – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara
omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Partsi VIII liivakarjääri tingimustes on 1:2.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb
koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 kehtestatule.
Hinnanguline kulu Partsi VIII liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on
~ 2 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 38 000 eur.
Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
AS Tariston
mäetööde osakonna juhataja
Taotluse koostas 10.11.2021. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
KORRALDUS
21. juuni 2021 nr 1-17/21/1620
Hiiu maakonna Partsi kruusamaardla
registrikande muutmine
Tariston AS esitas Maa-ametile Partsi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru osalise
ehitusliivaks ja täiteliivaks ümberhindamise ja osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise ning täiendava ehitusliiva ja täiteliiva varu arvele võtmise aruande (saabunud
21.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/5241-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu
tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 07.02.2020 andnud Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise
uuringu loa nr L.MU/334241) ning varasema geoloogilise uuringu andmestiku põhjal.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 22. ja 23. plokk), mis paiknevad Hiiu maakonnas
Hiiumaa vallas Partsi külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval
katastriüksusel Kärdla metskond 43 (tunnus 63901:001:1073), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad Partsi VIII
uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad osaliselt Partsi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
reservvaru 2. plokki. Aruandes moodustatud 23. plokk asub 22. ploki lamamis, osaliselt asub
mõlemas plokis varu allpool uuringuaegset põhjavee taset. Aruande kohaselt Partsi VIII
uuringuruumi piires kaevandamise korral veealust kaevandamist ei plaanita, kuna põhjavee saab
kraavidega täielikult ära juhtida.
Aruandes moodustatud 22. ploki piires on geoloogiline uuring läbi viidud lähtudes 17.12.2018
vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas
ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele.
Aruandes moodustatud 23. ploki kasutusala määramiseks on analüüsitud varasema uuringu
lõimiseproovide andmeid lähtudes Korra § 48 lõikes 7 kirjeldatud nõuetest. Aruandes moodustatud
ploki piires olev maavara liigitus täiteliivaks.
Kuna välitöödel kasutatud tehnika ei võimaldanud uurida kasulikku kihti kogu ulatuses, siis
kasutades olemasolevaid ehituskruusa reservvaru 2. ploki andmeid, tehakse aruandes ettepanek
hinnata täiteliivaks ümber ning tunnistada pindalal 10,19 ha kaevandatavaks ja kasutatavaks
reservvaru kogusega 143 tuh m3.
Maapõueseaduse § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõudmata aktiivse
reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik järgmised
tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2) reservvaru
piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; 3)
reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine
samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruande kohaselt geomorfoloogiliselt asub Partsi kruusamaardla kulutatud oosi alal, maardlat
iseloomustab materjali terasuuruse vähenemine sügavuse suunas. Reservvaru, mis soovitakse
kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, külgneb edelaservast Partsi kruusamaardla aktiivse
tarbevaru 1., 15. ja 16. plokkidega, mis on hõlmatud Partsi 2 kruusakarjääri (maavara
kaevandamise luba HIIM-017) ja Partsi VI kruusakarjääri (maavara kaevandamise luba
L.MK/324485) mäeeraldistega. Samuti jääb kaevandamisväärseks tunnistatav varuplokk
uuringuaruandes moodustatud aktiivse tarbevaru 22. ploki lamamisse. Kaevandatavaks ja
kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokk paikneb maardla põhjaosas, selle kaevandamine
on maavara säästliku kasutamise eesmärgil otstarbekas.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-
ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Partsi kruusamaardla
Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.12.2020
keskkonnaregistri maardlate nimistus Partsi kruusamaardla registrikannet ja kinnitada
aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 14,70 ha – 550 tuh m3 (22. plokk),
hinnata aruandes esitatud piirides täiteliivaks ümber ehituskruusa aktiivne reservvaru ja
tunnistada kaevandatavaks ning kasutatavaks reservvaruks järgmiselt:
1.2. täiteliiva aktiivne reservvaru pindalal 10,19 ha – 143 tuh m3 (23. plokk, 22. ploki
lamamis).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0459) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks AS-ile Tariston, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile,
Hiiumaa vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla
Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2020)
Töö nr 20/3179
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra ...........................
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Sven Siir ...........................
Geoloogiainsener
Kaja Paat ...........................
Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 3
ANNOTATSIOON
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.12.2020).
Aruanne ühes köites teksti 22 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 digitaalset lisa.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021.
Partsi VIII uuringuruumi (pindala 16,04 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo
STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/334241 alusel. Partsi VIII uuringruum asub
Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus
63901:001:1073).
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva maavara levikut, paksust,
kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamistingimusi. Selleks kaevati
Partsi VIII uuringuruumi ekskavaatoriga 15 kaevandit ja mõõdeti maavara ning katendi
paksused. Lisaks võeti proovid materjali terastikulise koostise, filtratsioonimooduli ning
kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks.
Kaevanditest võeti kokku kaheksateist (18) proovi materjali terastikulise koostise
määramiseks. Lisaks tehti üks filtratsioonimooduli määramise katse ning määrati
kruuskillustikust purunemis- ja külmakindlus. Kahe proovi andmed võeti 1998. a
uuringus, et iseloomustada 23 aRk materjali.
Uuringuruumi katendi, mis on esindatud kasvukihi ja kohati orgaanikarikka mullaga,
paksused jäävad vahemikku 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Partsi VIII uuringu raames
uuritud maavarakihi paksus on muutlik. See ulatub uuringuruumi piires kuni 6,5 meetrini
(keskmiselt 4,3 m). Uuring tehti ekskavaatoriga, mille ammutamissügavus kaevandi
kokkuvarisemiseta ulatus paremal juhul 6 meetrini. Kuna kasuliku kihi geoloogilist
lamamit kõikidest uuringuaukudest ei avatud, siis on varu arvutamisel lähtutud nii
2020. a kaevandite sügavusest kui ka varasematest uuringute andmetest.
Geoloogilise uuringu tulemusena soovitatakse Partsi VIII uuringuruumis seisuga
01.12.2020 võtta arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 22 (pindala 14,70 ha)
kogusega 550 tuh m³. Ploki 22 aT lamamisse on moodustatud täiteliiva aktiivne
reservvaru plokk 23 aRk pindalaga 10,19 ha, mille varu 143 tuh m3 koguses on hinnatud
kaevandatavaks ja kasutatavaks lähtuvalt maapõueseaduse § 24 alusel.
Ploki 22 aT ja 23 aR arvele võtmisega hinnatakse ümber keskkonnaregistris arvel olev
aktiivne reservvaru plokis 2 aR, mille uueks pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks
54 tuh m3.
Võtmesõnad: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Partsi küla, Partsi kruusamaardla, Partsi VIII
uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, ehituskruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru,
kaevandatav ja kasutatav maavaravaru, geoloogiline uuring.
Koostas: Sven Siir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 4
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS.... 7
3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ..... 11
3.1 Kaevandite rajamine ...........................................................................................11
3.2 Proovide võtmine ............................................................................................... 11
3.3 Topograafilised tööd ...........................................................................................12
3.4 Laboratoorsed uuringud ..................................................................................... 12
3.5 Kameraaltööd ..................................................................................................... 12
3.6 Uuringu keskkonnamõju ....................................................................................12
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED..................................................................................... 14
4.1 Hüdrogeoloogilised tingimused ......................................................................... 15
5. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 16
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 18
7. VARU ARVUTUS ............................................................................... 19
7.1 Aktiivse tarbevaru plokk 22 aT ..........................................................................19
7.2 Aktiivse reservvaru plokk 23 aRk .......................................................................19
8. KOKKUVÕTE .................................................................................... 21
9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 22
TEKSTILISAD
1. Lisa 1 Geoloogilise uuringu luba L.MU/334241 .................................................... 23
2. Lisa 2 Partsi VIII kaevandite kataloog .................................................................... 25
3. Lisa 3 Partsi VIII granulomeetriline uuring ............................................................ 27
4. Lisa 4 Partsi VIII kaevandite kirjeldused ................................................................ 29
5. Lisa 5 1988. a kaevandite geoloogilised kirjeldused ja lõimis (originaalis) ........... 34
6. Lisa 6 Katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ........................................... 43
7. Lisa 7 Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ....... 47
8. Lisa 8 Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ...................................................... 49
9. Lisa 9 Kaevandite likvideerimise akt ...................................................................... 50
10. Lisa 10 Keskkonnaameti uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise otsus ........ 51
11. Lisa 11 Varu arvutuse tulemused (22 aT ja 23 aR) ................................................. 53
12. Lisa 12 RMK kooskõlastus Partsi-Loja metsatee suhtes ......................................... 54
13. Lisa 13 Tellija arvamus tehtud tööde kohta ............................................................ 55
Varu kinnitamise käskkiri
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’...V-V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 5
DIGITAALSED LISAD
1. Varu arvutuse mudelid:
- maapinna mudel EH2000;
- katendi lamami mudel EH2000;
- kasuliku kihi lamami mudel EH2000;
- kasuliku kihi lamami mudel plokil 22 aT EH2000.
2. Moodustatud ploki ruumikuju.
3. Samakõrgusjooned:
- maapinna;
- katendi lamami;
- kasuliku kihi lamami;
- kasuliku kihi lamami (22 aT).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 6
1. SISSEJUHATUS
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu viis läbi
OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Tariston (registrikood 10887843) tellimusel ja
Keskkonnaameti 07.02.2020. a välja antud geoloogilise uuringuloa L.MU/334241 alusel
(lisa 1).
Partsi VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 16,04 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa
vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus 63901:001:1073) Partsi
kruusamaardlas (registrikaart nr 459). Uuringuruum külgneb lõunast Partsi maardla
aktiivsete tarbevaru plokkidega.
Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis leiduva maavara levikut ja
kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti ning hinnata kaevandamise
perspektiivsust. Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati 15 kaevandit, võeti kokku 18
proovi terastikulise koostise määramiseks, millest ühest määrati ka materjali filtratsiooni-
moodul. Üks koondproov võeti kruusa füüsikalis-mehaaniliste näitajate määramiseks.
Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide katse-
laboris. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas
1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati geoloogilise
uuringu aruanne.
Geoloogilise välitöö viis läbi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuala topograafilise
mõõdistuse tegi markšeider Arles Tehu. Aruande koostas Sven Siir ja joonised joonestaja
Kaja Paat.
Uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning
nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
Partsi VIII uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,04 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa
vallas Partsi külas. Uuringuruum hõlmab kinnistut Kärdla metskond 43 (katastritunnus
63901:001:1073), olles sihtotstarbeliselt 100% maatulundusmaa. Kinnistu omanik on
Eesti Vabariik ning volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Uuringuruum on ümbritsetud põhjast ja idast Kärdla metskond 43 maaüksusega, idast
eraomandis kinnistuga Lembitu talu (63901:001:3701) ja lõunast riigile kuuluvate Partsi
kruusakarjäär 6 (63901:001:1072), Karjääriallika (20501:001:0469) ja Killustiku
(20501:001:0470) kinnistutega.
Uuringuruumi teenindusala katab peamiselt mets (männimets), mida läbivad mitmed
metsarajad, sh Partsi-Loja tee (tee tunnus 6390021). Maapinna reljeef on ühtlane,
absoluutkõrgused jäävad topograafilise mõõdistuse andmetel valdavalt vahemikku 15 -
20 m, vaid uuringuruumi idaosas langeb see 12 - 14 meetrini, kuhu jääb ka osaliselt
kunagine korrastatud karjäär.
Partsi VIII uuringuruumi piirist minimaalselt 100 m kaugusele läände jääb Sakla-Loja-
Vilivalla kõrvalmaantee (tee nr 12166) ja ~170 m kaugusele itta Partsi karjääri kõrval-
maantee (tee nr 12107). Heltermaa-Kärdla-Luidja tugimaantee (tee nr 80) kulgeb 1 km
kaugusel kirde suunas, milleni viib Partsi karjääri tee.
Kärdla linn jääb uuringuruumist ~10 km kaugusele loode suunda ja Käina alevik ~20 km
kaugusele lõuna suunda. Lähimad majapidamised jäävad ~160 m kaugusele läände Aru
(63901:001:1177) kinnistule. Ligikaudu 250 m kaugusele loodesse jäävad majapidamised
Lembitu talu (63901:001:3701), Martelle (63901:001:0114) ja Otto (63901:001:0265)
kinnistutel ning ~250 m kaugusele itta Uus-Jürna (63901:001:0269) ja Pöidla
(63901:001:1220) kinnistutel.
Uuringuruumi piirist ~110 - 160 m kaugusel idas kulgeb keskpinge elektriõhuliin
VÄRSSO:KRD (tunnus K2082294, 1 - 20 kV). ~170 - 200 m kaugusel läänes kulgeb
elektriõhuliin Ladu (tunnus M8605059, alla 1 kV). Lähim puurkaev PRK0026156 jääb
Aru kinnistule (63901:001:1177). Uuringuruumi lõunapiirist ~170 m kaugusele jääb
allikas Partsiougu allik (tunnus VEE4601405), mis on kujunenud põhjaveekihtide
avamisel kaevandamise käigus. Allikal on 50 m raadiusega piiranguvöönd.
Natura 2000 alad uuringuruumi teenindusala piires puuduvad. Lõunas, Partsi 2
kruusakarjääri teenindusmaal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide väiketüll
(Charadrius dubius KLO9117985) ja liivatüll (Charadrius hiaticula KLO9117986)
elupaigad.
Partsi VIII uuringuruum kattub suures osas Partsi kruusamaardla (registrikaardi nr 459)
aktiivse reservvaru plokiga 2, mille pindala on 15,71 ha ja varu kogus 613 tuh m³ (joonis
2.1).
Maavara kaevandamislubasid on Partsi maardlas väljastatud kokku neljas mäeeraldises:
Partsi 2 kruusakarjäär (HIIM-017), Partsi IV kruusakarjäär (L.MK/320373), Partsi VI
krussakarjäär (L.MK/324485) ja Partsi VII kruusakarjäär (L.MK/328339) (Joonis 2.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 8
Varasemalt on Partsi kruusamaardlat registrikaardi nr 459 järgi uuritud kümnel korral:
- “Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (T. Saadre,
1978; EGF 3506).
- “Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (R. Sinisalu,
1986; EGF 4194).
- “Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (R. Sinisalu,
1988; EGF 4292).
- “Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus.” (J. Viru, 1995; EGF 4928).
- “Partsi kruusamaardla Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.04.2009).” (E. Rannik ja V. Kattai, 2009; EGF 8131).
- “Partsi kruusamaardla Partsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.12.2009).” (E. Rannik ja M. Tammekänd, 2009; EGF 8198).
- “Parsti kruusamaardla Partsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring Hiiumaal (varu
seisuga 01.09.2010).” (R. Sinisalu ja K. Rõivasepp, 2010; EGF 8257).
- “Partsi kruusamaardla Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise ja
registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2013).” (L. Rohtla, H. Vahtra
ja E. Jassik, 2013; EGF 8472).
- “Partsi kruusamaardla Partsi VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 31.10.2014).” (S. Tarros, L. Ordlik, 2014; EGF 8611).
- “Seletuskiri Partsi kruusamaardla Partsu VI kruusakarjääri lamamis paikneva varu
arvele võtmiseks (varu seisuga 01.04.2020. a).” (H. Männamets, 2020; EGF 9378)
1978. a uuris Partsi maardlat Eesti NSV Geoloogia Valitsus Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva
otsingulis-hinnanguliste tööde raames (Saadre, 1978). Uuringu käigus rajati 30 puurauku
ning arvutati 22,7 ha suurusel alal kruusa varu 564,1 tuh m3.
1986. a ja 1988. a tegi Partsi leiukohas geoloogilisi otsingutöid Eesti NSV Geoloogia
Valitsus (Sinisalu, 1986 ja 1988). Otsingutööde tulemusena selgitati ülipeene- ja väga
peeneteralise liiva ning kruusa levimine antud piirkonnas. Kruusa ja liiva varu arvutati
C2 kategoorias 2323 tuh m3 kogu pindalal 45,55 ha. 1988. a uuringu käigus rajatud
puuraukudest jääb Partsi VIII uuringuruumi piiresse viis puurauku (Pa-20, Pa-21, Pa-22,
Pa-32 ja Pa-50) ning vahetusse lähedusse puuraugud Pa-8, Pa-9, Pa-16, Pa-19, Pa-33, Pa-
49, Pa-51 ja Pa-52.
1988. a koostas PI „Eesti Maanteeprojekt“ Partsi karjääri varu arvutuse ning laienduse
(Treufeldt, 1988). Uuringu tulemusena hinnati kruusa ja liiva varuks 586 tuh m 3 ning
kaevandatavaks varuks 488 tuh m3. Partsi VIII uuringu tarbeks kasutati P-60 andmeid
tuvastamaks kasuliku kihi paksust ja lamami absoluut kõrgust.
2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu
(Rannik, 2009). Uuringu tulemusena eraldati Partsi V uuringuruumis pindalal 14,03 ha
seitse aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 155,6 tuh m3,
ehitusliiva aktiivset tarbevaru 81 tuh m 3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 43 tuh m 3.
2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu
(Rannik, 2009). Uuringu tulemusena eraldati Partsi IV uuringuruumis pindalal 8,50 ha
kuus aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 310 tuh m 3,
ehitusliiva aktiivset tarbevaru 33 tuh m 3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 58 tuh m 3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 9
2010. a tegi Eesti Geoloogiakeskus OÜ Partsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
(Sinisalu, 2010). Uuringu tulemusena eraldati Partsi VI uuringuruumis pindalal 11,28 ha
kolm aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 541 tuh m 3 ja
ehitusliiva aktiivset tarbevaru 67 tuh m3. Partsi VIII uuringus kasutati Pa-8 ja Pa-9
puurauke kirjeldamaks lamami piiri uuringuala edela servas.
2013. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru ümber-
hindamise ja registrikande muutmise seletuskirja (Rohtla, 2013). Ümberhindamise käigus
tehti Partsi 2 mäeeeraldise piires täiendavad kaevandid, mille tulemusena hinnati ümber
2009. a Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tulemused. Partsi 2 karjääri
mäeeraldise piires eraldati pindalal 7,40 ha kolm aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa
aktiivset tarbevaru hinnati 34 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivset tarbevaru 130 tuh m3.
2014. a tegi OÜ Agenda Geoloogia Maanteeameti tellimusel uuringu Partsi VII uuringu-
ruumis (Tarros, 2014). Aruande koostamisel moodustati kolm aktiivse tarbevaru plokki
kogu pindalal 10,49 ha. Moodustatud maavaraplokid eraldati maavara kasutusalade järgi,
lähtudes materjali kaalutud keskmistest näitajatest. Uuringuruumi põhilised kaalutud
keskmised näitajad olid järgmised: kruusa sisaldus 0,6 - 96,3% (keskmine 78,2%), liiva
sisaldus koos savi- ja tolmuosakestega 3,7 - 99,4 (keskmine 21,8%), savi- ja tolmu-
sisaldus 0,1 - 5,1% (keskmine 1,2%) ja peensusmoodul 0,5 - 3,3 (keskmine 2,0). Maa-
varavaru lasub ülalpool ja allpool põhjavee taset.
2020. a uuringu käigus on moodustatud Partsi VI kruusakarjääri mäeeraldise lamamisse
üks aktiivne tarbevaru plokk 21 aT, mis asub plokkide 15 ja 17 aT lamamis. Ploki pindala
on 7,85 ha ja varu kogus 188 tuh m3. Kvaliteedilt vastab materjal täiteliivale (Männamets,
2020).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 10
Joonis 2.1 Partsi VIII uuringuruum ja varasem uuritus (aluskaardina kasutatud Maa-ameti
WMS kaardirakendust).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 11
3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 26 - 27. novembril 2020.
3.1 Kaevandite rajamine
Kokku rajati 15 kaevandit, mille sügavused jäid vahemikku 0,5 - 6,0 meetrit (keskmine
sügavus 3,6 m), kaevandite kogumetraaž oli 53,3 m. Kaevandite tegemiseks kasutati
roomikekskavaatorit LIEBHERR 922. Kaevamine toimus 1 m läbimõõduga hammas-
kopaga. Kaevandite vahekaugused uuringuruumi piires varieeruvad valdavalt 70 - 200 m
piires. Kõikidest kaevanditest võeti proovid ja pärast seda kaevandid likvideeriti (foto
3.1).
Foto 3.1 Ekskavaator kaevandit likvideerimas (kaevand K-3)
foto: Sven Siir; 26.11.2020
3.2 Proovide võtmine
Kaevanditest võeti proovid (1 - 2 proovi ühest šurfist) kogu kasuliku kihi ulatuses
litoloogiliste erimite kaupa. Kokku võeti 18 proovi materjali terastikulise koostise määra-
miseks. Kasuliku kihi lamamini jõuti 8 kaevandis. Kasulikust kihist võetud proovide
pikkus on vahemikus 0,4 - 5,2 m (keskmine 2,7 m), proovitud üldpikkus 48,5 m. Liiva
filtratsioonikoefitsiendi määramiseks tehti üks analüüs. Kõikidest terastikulise koostise
proovidest eraldati välja fraktsioon >4 mm, mis koondati üheks prooviks, et määrata
kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad (purunemis- ja külmakindlus).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 12
3.3 Topograafilised tööd
Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 2021. a
jaanuarikuus. Mõõdistamistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas 1 : 2000.
Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja
kõrgused EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley
PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafi-
liste tööde seletuskirjas (lisa 8).
3.4 Laboratoorsed uuringud
Kõik proovid töödeldi OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva
ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati lisaks standard EVS-EN 933-1 veel
ka geoloogilise uuringu korra määrusest nr 52 tulenevalt sõelu ava läbimõõtudega: 125;
80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Liiva
filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901-20.
Kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilistest näitajatest määrati purunemiskindlus Los
Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) ja külmakindlus vahetul külmutamisel (EVS-EN
1367-1).
Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud tekstilisades 3, 5 ja 6.
3.5 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute
andmestik ning varasemate uuringute tulemused. Maavara hindamisel lähtuti kesk-
konnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mille alusel kruusa käsitletakse
ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm mitte alla 35%;
- savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) mitte üle 12%.
- purunimeiskinddluse kategooria on LA katsel 35 või väiksem
Kruusa hulka on loetud ka veerised ja munakad.
Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) mitte üle 5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) alla 35%.
Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täitekruusa ja
täiteliiva.
Koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised
läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbi-
lõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).
Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga.
3.6 Uuringu keskkonnamõju
Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine
ning nende likvideerimine − ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 13
Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise
uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei
reostatud. Samuti ei kahjustatud uuringut tehes metsa ning tööd olid kooskõlastatud
RMK-ga.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks
eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid likvideeriti kohe pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks
kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning
taastati uuringueelne seisund. Likvideerimise kohta on koostatud akt (lisa 9), mille on
heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 10).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 14
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Partsi kruusamaardla asub Hiiu maakonnas Paluküla-Partsi vahelisel alal. Leiukoht
paikneb ligi 7 km pikkusel ning 1 - 2 km laiusel loode-kagusuunalise levikuga alus-
põhjalisel kerkealal, mis küündib ümbritsevast reljeefist kuni 15 m kõrgemale. Pinnavorm
kujutab endast tugevalt kulutatud oosi (Saadre, 1978). Maardla alal levivate setete
kujunemine toimus jääjärvelistes ja -jõelistes tingimustes. Liiva ja kruusa kuhjumises on
oluline osa omaaegsel pinnareljeefil, mida ilmestasid eelnevalt mainitud loode-kagu-
suunalised kitsad järsunõlvalised moreenkünnised (Viru, 2000).
Maavaral lasuvat kattekihti leidub üle uuringuruumi, kus kaevandamist ei ole varasemalt
toimunud ja kus kasvab segamets. Kuna uuringuruumi idaservast on kaevandatud, siis
katend on sealt suures osas eemaldatud. Katendi moodustab kasvukiht. Kasvukihi paksus
uuringuruumi piires on vahemikus 0,1 - 0,4 m (keskmine 0,3 m).
Partsi VIII uuringuruumi kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kruusaterad hästi
ümardunud, sisaldades lasundis munakaid ja veeriseid. Sügavuse suunas kruusa sisaldus
ja kruusaterade suurus väheneb (fotod 4.1 ja 4.2). Liiv on valdavalt keskmise- või peene-
teraline ning on suhteliselt orgaanikavaba (va kasvukihi kokkupuute pinnal), kohati
kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega.
Foto: 4.1. Kaevand K-15. Foto autor: Sven Siir, 26.11.2020
Kasuliku kihi uuritud paksus jääb uuringuruumis enamasti 0,4 m ja 5,2 m vahele
(keskmiselt 3,2 m). Uuringuruumi idaosas on varasemalt juba kaevandatud ning kasulik
kiht pea olematu. Uuritud kasuliku kihi lamamisse jääb osaliselt varasemalt 1988. a
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 15
uuritud reservvaru plokk. Kui arvestada juurde reservvaru ploki paksused, siis on kuni
geoloogilise lamamini kasuliku kihi paksused 0,4 - 6,5 m vahemikus.
Kasuliku kihi lamamiks on tumehall savi ja selle abs kõrgused varieeruvad kaevandite ja
varasemate puuraukude andmetel 12,0 - 17,2 vahemikus (keskmiselt 14,2 m).
Foto 4.2. Kaevand 15. Foto autor: Sven Siir, 26.11.2020
4.1 Hüdrogeoloogilised tingimused
Geoloogiliste välitööde käigus (26 - 27.11.2020) tehti hüdrogeoloogilistest töödest põhja-
vee taseme mõõtmisi kaevandites. Põhjavesi avati 9-s kaevandis erinevatel kõrgustel,
jäädes uuringuruumis abs kõrgustele 13,2 - 17,3 m. Põhjavee taseme sügavus maapinnast
jääb kuni ~4 meetrini, sõltudes suuresti maapinna reljeefist. Keskmine põhjavee tase
Partsi VIII uuringuruumis on abs kõrgusel 15,4 m, selle arvutamiseks on kasutatud ainult
2020. a rajatud kaevandite andmeid.
Partsi maardla karjäärides on kaevandamise käigus, võrreldes varasemate uuringutega,
veetaset tunduvalt alandatud (Tarros, 2014). Partsi VIII uuringuruumist suunatakse veed
vooluveekogude kaudu edelast (tunnus 6664545) ja kagust (tunnus 6662229) Partsi
kruusamaardlas lõunas asuvasse seisuveekogusse (tunnus 4179). Seisuveekogust liigub
vesi ida suunas Kõlu jõkke, mis suubub merre.
Partsi VIII uuringruum asub suuremas osas looduslikul metsamaal, mis hoiab endas
sadevett kinni, mille tõttu on uuringuala põhjavee tase kõrgem lõunas asuvatest aladest.
Partsi VIII uuringuruumi kasuliku kihi lamami minimaalne abs kõrgus on üle 12 m ehk
tunduvalt kõrgem uuringuruumi kaguservast ida poole suunduvast väljavoolukraavi põhja
kõrgusest (~9 m). Seega on võimalik ka Partsi VIII uuringualalt põhjavesi kraavidega ära
juhtida lõuna suunda.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 16
5. MAAVARA KVALITEET
Uuringuruumi maavara (tarbevaru) kvaliteedi hindamiseks kasutati 2020. a geoloogilise
uuringu kaevanditest võetud proovide analüüside tulemusi. Proovide laboratoorsete
uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5 ning
kokkuvõtlikud tulemused on tabelis 5.1.
Uuringuruumi loodusliku materjali kvaliteedinäitajad plokis on kaevanditest võetud 18
proovi andmetel järgmised (tabel 5.1):
Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Partsi VIII uuringuruumis
Ehitus- Ehitus- Täite-
Näitajad
kruus liiv liiv
Proovide arv 3 13 2
Proovide pikkus, m 9,7 33,6 5,2
Uuringuruum
Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0 - 49,0 (keskmine 22,3)
Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 49,4 - 97,1 (keskmine 75,2)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,5 - 14,4 (keskmine 2,5)
Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3
Purunemiskindlus 23% (kategooria LA25)
Külmakindlus 0,9% (kategooria F1)
Maavara kvaliteedi hindamisel kasutatud kõikide kaevandite proovide kogupikkuse
(48,5 m) järgi jaotub protsentuaalselt maavara järgmiselt:
- ehitusliiv 69,3% (33,6 m proovide kogupikkus);
- täiteliiv 10,7% (5,2 m proovide kogupikkus);
- ehituskruus 20,0% (9,7 m proovide kogupikkus).
Partsi VIII uuringuruumis vastab materjal laboratoorsete analüüside tulemusete alusel
~75% ulatuses ehitusliivale esitavatele nõuetele, kus osakeste >31,5 mm sisaldus on kesk-
miselt 20% piires ja savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus jääb valdavalt 2 - 3%
juurde. Kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldust (14,4%) esineb kaevandis K-3
uuringuruumi põhjaosas. Kaevandites K-7 (uuringuala keskel), K-9 (ida osas) ja K-13
(lõunas) on osakeste >31,5 mm sisaldus suurem ületades 35% piiri. Looduslikust
materjalist väljasõelutud liiv on ühtlase koostisega peamiselt peene- kuni jämedateraline,
üksikutes kohtades ka väga peenteraline (lisad 3 ja 5).
Liiva filtratsiooni omaduste iseloomustamiseks võeti kahest kaevandist (K-3 ja K-15) üks
proov filtratsioonimooduli määramiseks (proov sisaldab K-3-1 ja K-15-2 proovi materjali
kokku segatuna), mille tulemusel on liiva filtratsioonimoodul 1,3 m/ööp.
Kruusa purunemiskindluse ja külmakindluse määramiseks eraldati kaevanditest võetud
proovidest fraktsioon >4 mm ja määrati nimetatud näitajad koondproovis. Katsete jaoks
vajaminevate fraktsioonide saamiseks proov purustati laboratooriumis lõugpurustis.
Purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) oli fraktsioonis 10 - 14 mm
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 17
kaalukadu 23% (kategooria LA25) ja külmakindlus vahetul külmutamisel
(EVS-EN 1367-1) fraktsioonis 16 - 31,5 mm kaalukadu 0,9% (kategooria F1) (lisa 6).
Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul
olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsioonimoodul
olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse
„Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2
lõige 10) järgi loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse
Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee
muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul
standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka
pinnaseid filtratsioonimooduliga 0,2 - 0,5 meetrit ööpäevas, kuid sel juhul tuleb ehitada
lisaks dreenkiht.
Partsi VIII uuringuruumi kruus oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest on väga
hea kvaliteediga. Purunemiskindluse (kategooria LA25) ja külmakindluse (kategooria F1)
näitajate alusel saab kruusast valmistatud killustikku kasutada teedeehituses I klassi
maanteede ehitamisel lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee
projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Võimalus on
kasutada kruusa ka purukruusa tootmiseks. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab
segada liiva ja killustikuga tootes kruusateede remondiks vajalikku materjali. Kruus- ja
kergkattega tee pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale.
Kuna eelnevalt käsitletud maavara kvaliteedi hinnang baseerub vaid 2020. a uuringu
kaevandite proovidest ja kirjeldab uuringuruumis moodustatud aktiivse tarbevaru ploki
22 maavara kvaliteeti, siis tarbevaru lamamisse jääva reservvaru ploki kvaliteeti on
iseloomustatud 1988. a uuringu tulemuste põhjal. Moodustatud reservvaru ploki 23
kvaliteedi hindamisel on kasutatud ploki piiresse jäävate 1988. a uuringu puuraukude
Pa-20, Pa-21, Pa-22, Pa-32, Pa-50 ja Pa-60 andmeid. Nende puuraukude kirjelduste
põhjal on tegemist alumises intervallis enamasti kruusaka liivaga, mis sügavuse
suurenedes muutub peeneteralisest liivast ülipeeneteraliseks (R. Sinisalu, 1988). Nendest
puuraukudest ainult kahest (Pa-20 ja Pa-21) on võetud proovid (proov 18, intervall 0,6 -
6,5 m ja proov 19, intervall 3,2 - 6,4 m), mille andmetel kvalifitseeruvad määruse nr 52 §
48 lõike 7 punkt 3 alusel täiteliivaks (Lisa 5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 18
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Kaevandamise mäenduslikud tingimused on soodsad, sest uuringuruum piirneb lõunast
aktiivses kasutuses olevate karjääridega, kus geoloogilise uuringu loa omanikul asub
teisigi alasid, milledele on väljastatud kaevandamisload, seega materjali transportimine,
purustamine ja sorteerimine hakkab toimuma kasutades juba olemasolevat
infrastruktuuri. Uuringuala läbiva metsatee Partsi-Loja (tee tunnus 6390021)
teekaitsevööndit pole põhjust määrata ning teealune maavara on tulevikus kaevandatav
(Lisa 12).
Katendi, milleks on enamasti kasvukiht (kohati koos orgaanikarikka liivaga), paksus
varieerub 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad kruus ja liiv, mille
uuritud paksus moodustatud aktiivse tarbevaru ploki piires varieerub 0,4 - 5,2 m
(keskmiselt 3,2 m) (lisa 2). Moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 22
lamamisse jääb täiteliiva aktiivne reservvaru plokk 23, mille maavaravaru on hinnatud
käesolevas töös kaevandatavaks ja kasutatavaks. Kasuliku kihi lamamiks plastne hall
savi, mille abs kõrgused uuringuruumis piires jäävad 12,0 - 17,2 vahemikku.
Uuringuruum on enamasti kaetud metsaga, vaid idapoolsel küljel, kus on varasemalt
toimunud kruusa kaevandamine, on metsa asemel võsa ja kohati männi noorendik. Enne
kaevandamist tuleb mets raadata ja kännud eemaldada, millele järgneb katendi
eemaldamine. Katend lükatakse valli tulevase mäeeraldise teenindusmaal. Eemaldatud
katendit kasutatakse tulevikus karjääri korrastamisel.
Parimaks valikuks oleks maavara kaevandamisel ekskavaator, millel on hammastega
kopp, kuna maavara on kruusakas ja esindatud ka munakatega. Maavara kaevandamist
võib raskendada ebaühtlane lamam, mis on tingitud piirkonnale iseloomulikest
savikergetest, millele tuleb kaevandamisel tähelepane pöörata.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu
rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei
tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m
sügavuseni korrastatud maapinnast.
Kaevandamisel maavara lamamini on võimalik enamus liigvesi kraavitades juhtida lõuna
suunas. Kuna lamami reljeefi on muutlik uuringuruumi põhjaosas (kaevandi K-3
ümbrus), võib tekkida veekogu (sügavusega maksimaalselt 1 m), mida saab samuti
kraavidega hiljem kuivendada, halvemal juhul tuleb veesilm tagasi täita, et taastada
metsamaa. Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri korrastamisega
kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kirjeldab ka võimalikku tagasitäitmist
Hiiumaa teede remontööde ja renoveerimistel mulletest ja teekatetest ülejääva materjali
näol (Johanson, 2014).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 19
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1) ja
2020. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute
tulemused. Lisaks on kasutatud uuritud kihi lamami ja reservvaru kvaliteedi määramisel
1988. a uuringute puuraukude andmeid.
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati
maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid. Mudelite alusel arvutati uuringuruumi
varu maht (Lisa 11). Eraldi arvutati ka koostatud mudelite alusel katendi maht.
Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud lisas
7 ja graafilisel lisal 1.
Partsi VIII uuringuruumis on varu arvutatud kahes maavaravaru plokis:
- aktiivse tarbevaru plokis 22 aT (pindala 14,70 ha);
- aktiivse reservvaru plokis 23 aR (pindala 10,19 ha).
7.1 Aktiivse tarbevaru plokk 22 aT
Pindalaliselt on plokk 22 aT moodustatud Partsi VIII uuringuruumis 14,70 ha pindalal.
Uuringuruumi idaosas varem kaevandatud alal, kus kasuliku kihi paksus ei ületa 0,7 m,
maavaravaru plokki ei moodustatud. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus
tehtud 2020. a rajatud kaevanditega uuritud sügavuseni. Ploki maavara kvaliteedi määra-
misel on aluseks laboratoorsete analüüside kaalutud keskmised (tabel 5.1, lisa 3), mille
põhjal vastab materjal ehitusliiva esitavatele nõuetele. Plokis arvutatud maavaravaru
hinnatakse aktiivse tarbevaruna (aT).
Kasvukihi maht ploki piires on 44 tuh m3. Ehitusliiva ploki 22 aT (pinda 14,70 ha) varu
kogus on 550 tuh m³. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis on:
550 tuh m3 / 14,70 ha = 3,7 m.
7.2 Aktiivse reservvaru plokk 23 aR
Plokk 23 aR jääb osaliselt ploki 22 aT lamamisse ja selle pindala on 10,19 ha. Ploki varu
on uuritud 1988. a otsingulis-hinnanguliste tööde raames. Maapõueseaduse § 23 kohaselt
saab kaevandada maavara, mille kategooriaks on määratud aktiivne tarbevaru. Küll aga
annab maapõueseaduse § 24 võimaluse tunnistada aktiivne reservvaru ilma täiendava
geoloogilise uuringuta kaevandatavaks ja kasutatavaks. Selleks peavad olema täidetud
järgmised tingimused:
- maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega;
- reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis
või lasumis;
- reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab
kaevandamine samas maardlas;
- reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnista-
mise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Eelnimetatud tingimused on siinjuhul täidetud. Partsi kruusamaardla asub geomorfoloo-
giliselt kulutatud oosi alale. Maardla registrikaardi andmetel esineb maardla geoloogilises
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 20
tüüpläbilõikes kasvukihi all veeriselist kruusa. Selle lamamis sügavuse suunas muutub
materjal peeneteralisemaks ja asendub liivaga, mis on valdavaks materjaliks ka käsitle-
tavas aktiivse reservvaru plokis. Maardla kasuliku kihi lamamiks on savi. Sarnaseid
tingimusi on iseloomustatud ka maardlas varasemalt tehtud geoloogilistes uuringutes.
Reservvaru ploki osa (plokk 23 aR), mida soovitakse kaevandamisväärseks tunnistada,
piirneb maardla aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 15 ja 16 (Joonis 2.1). Samuti jääb plokk
23 aR käesolevas uuringus moodustatud aktiivse tarbevaru ploki 22 lamamisse. Partsi
maardlat uuriti juba 1970ndate lõpus, aga esimesed mäeeraldised anti välja juba
1960ndate alguses. Täna kaevandatakse maardla neljas mäeeraldises ning kaevandatavat
liiva ja kruusa (purustatult) kasutatakse teedeehituses ja ehitussegudes. Viimase viie aasta
keskmine aastane kaevandamise maht maardlas on ~35 tuh m 3.
Plokk 23 aR asub Partsi maardla äärealal jäädes selle põhjaossa (Joonis 2.1). Reservvaru
kaevandamisväärseks hindamisel saaks kaevandamine jätkuda sügavuti (aktiivse
tarbevaru lamamis), maardla pindalalisi piire ei laiendata. Kaevandatavaks hinnatava
ploki varu kaevandamine on tehnoloogiliselt teostatav ning ala piires ei esine keskkonna-
kaitselisi piiranguid. Seega on ploki 23 aR ala kasutusele võtmine maavara säästliku
kasutamise printsiibist lähtudes otstarbekas.
Maapõueseaduse § 24 alusel on aktiivne reservvaru plokis 23 hinnatud kaevandatavaks
ja kasutatavaks, kuna toetub Maapõueseaduse § 24 alusel sätestatud tingimustele, mida
tõendavad 1988. a tehtud uuringud. Ploki maavara kvaliteedi määramisel on aluseks
1988. a uuringu puuraukude Pa-21 ja Pa-22 andmed (Lisa 5), mille alusel kvalifitseerub
ploki maavara määruse nr 52 § 48 lõike 7 punkt 3 alusel täiteliivaks. Plokis arvutatud
täiteliiva varu hinnatakse kaevandatava ja kasutatava aktiivse reservvaruna (aR k). Varu
arvutuste tulemusel on ploki 23 aRk varu koguseks 143 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine
paksus varuplokis on:
143 tuh m3 / 10,19 ha = 1,4 m
Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused Partsi VIII uuringuruumis seisuga
01.12.2021
Plokk 22 aT 23 aRk
Pindala, ha 14,70 10,19
Katendi paksus (sh kasvukiht), m 0,3 -
Katendi kogus (sh kasvukiht), tuh m 3 44 -
Kasuliku kihi keskmine paksus, m 3,7 1,4
Maavaravaru kogus, tuh m3 550 143
Maavara nimetus ehitusliiv täiteliiv
Enne Partsi VIII uuringuruumi geoloogilist uuringut oli Partsi maardlas arvel oleva
aktiivse reservvaru ploki 2 aR pindala 15,71 ha ja varu kogus 613 tuh m 3. Ploki 22 aT ja
23 aRk arvele võtmisega vähenes ploki 2 aR pindala 11,38 ha võrra ja varu kogus
559 tuh m3 võrra. Ploki 2 aR uueks pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks 54 tuh m 3.
Ploki katendi maht on uuringu järgselt 8 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 21
8. KOKKUVÕTE
Geoloogilise uuringuloa L.MU/334241 alusel teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER
geoloogilise uuringu Partsi VIII uuringuruumis (pindala 16,04 ha), mille eesmärk oli
hinnata kaevandamise perspektiivsust uuringuruumis, selgitades välja maavara levikut,
kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti. Uuringuruum asub Hiiu
maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus
63901:001:1073).
Geoloogilise uuringu tulemusena hinnati Partsi VIII uuringuruumis seisuga 01.12.2020
ehitusliiva aktiivset tarbevaru plokis 22 (pindala 14,70 ha) kogusega 550 tuh m³. Ploki
22 aT lamamisse moodustati aktiivse reservvaru plokk 23 aR pindalal 10,19 ha, mille
maavaravaru 143 tuh m3 koguses on hinnatud kaevandatavaks ja kasutatavaks lähtuvalt
maapõueseaduse § 24 alusel.
Ploki 22 aT ja 23 aR arvele võtmisega hinnati ümber keskkonnaregistris arvel olev
aktiivne reservvaru plokis 2 aR, mille uuendatud pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks
54 tuh m3.
Varu kinnitamisel soovitame varu plokis 22 aT ja 23 aR arvele võtta keskkonnaregistri
maardlate nimistus Partsi kruusamaardla (registrikaardi nr 0459) koosseisus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 22
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. “Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulishinnanguliste tööde aruanne.” (T. Saadre, R.
Sinisalu, M. Noppel, 1978, Tallinn. EGF 3506).
2. “Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu,
1986; EGF 4194).
3. “Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu,
1988; EGF 4292).
4. “Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus.” (J. Viru, 1995; EGF 4928).
5. “Maavara kaevandamisloa taotlus Partsi karjääris.” (J. Viru, 2000, Tallinn. EGF
6756).
6. “Partsi kruusamaardla Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.04.2009)” (E. Rannik ja V. Kattai, 2009; EGF 8131).
7. “Parsti kruusamaardla Partsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring Hiiumaal (varu
seisuga 01.09.2010)” (R. Sinisalu ja K. Rõivasepp, 2010; EGF 8257).
8. “Partsi kruusamaardla Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise ja
registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2013)” (L. Rohtla, H. Vahtra
ja E. Jassik, 2013.)
9. “Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri korrastamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise aruanne.” (J. Johanson, T. Ideon, M. Leiaru, 2014. Tallinn)
10. Geoloogilise uuringu luba L.MU/334241.
11. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/.
12. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 kinnitatud „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ja ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
13. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise
normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.
14. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“.
15. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu
kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
2'
Pa-49 0,4 18.01
19,25 13,1 17.74
'
18.32
I
17.59
I
18.57
2 17.66
18.16
Pa-52 0,4 17.96
17.72
18.68 18.79
6 535 400 18,05 17.40
2,0 17.59
18.18
15,65
19.46 18.61
K-3 17.75
0,3 1 4 Pa-33 0,4
18.64
18.63 18,13 17.41 17.53
19.72 5,2+ 17.64
17.65 1 16,61 1,3
12,63- TL 5 18.13 17.34
1' K-2
0,3
K-4 18.92 16
55
18.61 13 18,07
1,7
3'
Pa-16 0,4 0,3 18.67
11 16.17
19.32
18,92 18.59
17.77
18.05 16,07 EL
18.28
20,96 2,3 19.73
1,4
8
19.73 18.99 16.92
19.34
17,22 18 8
1
EL 1
18.64
Pa-32 15
0,4 14
17.80
18.54 17.76
19.80 17.64
Pa-50 17,60
17 0,4 18.32 4,8 3
1
N
18.78
18,88 18.44 12,40 18
19.71 19.63 2,4 Kärdla metskond 43 1
8
19.61 16,08 9
17.96 18
Pa-51 6
1
63901:001:1073 18.93
15.95
0,4 1 19.47
19.14 18.50 18.75 18.55 15.22
19,25 19.47 18.08
18.83
17 16
I 16,85 2,0 16,27 18.43
18.84 15
27.11.2020
Plokk 22 aT
13
19.50 K-5
18 16 K-1
13
16,01
5 0,4 19.08 27.11.2020 0,2
19,27 1
4,2
Plokk 22 aT
19.23 16,01
27.11.2020
Plokk 23 aR
18.84
K-8
17 15.24 15
15,02
1,1
14.49
19.90 14,67 EL 20.15 K-6 18.82
0,3 16.22 13,72 EL
15 18.75 0,3 18.67
18,91 18.74
14.42
19,01 19
3,3+
19
3,7+ 15,92 15,31- EL
15.75
Lembitu talu 18.93
15,01- EL 27.11.2020
19.39 17,28 19.00
K-7 19
5
18
14.40
63901:001:3701
19.18
K-12 27.11.2020 0,2 19.22 14.01
14
19.68
18,72 15.62
Kaardileht nr 6214 Kärdla
Plokk 2 aR
14,84
27.11.2020
18,88 0,3 19.02
14,72-
3,8+
EK 19.52
4 14.27
20.22
15,18 3,4 18.72
13,18
K-14 19.11 EL 18.84
0,3 18.83 Pa-22 0,4 K-9
27.11.2020
19,34 0,2
19
5,2 19.16 18,81 6,4 13,68
19
20.57 13,84 EL 12,01 19.76
15.22
0,7
14
12,78 I
19.24
13.81 EK
'
17
19.83 19.10
6
19.50 15.23
19
16 1
19.07
19.04
19.96
5'
13.39
4'
14
19.69 14 19.06
15
Pa-21 18.61 17.43
6 535 200 0,4
19,31
18
13.97
19.75
6,5 1
12,41 9
19.08
Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise
19.33
13 17 12.96
20 20 19.00
19.39
15.12
piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
19.85
19.10 3
19.98
15
1 19.18 12.40
13
19.59 18.81
19.96 13.86
19.40
K-13 19.91
0,3 18.35
13.03
2 19,20 18.99
19.23 19.09 Nr X Y Nr X Y
0 5,2+ 14.47
20 20.13
Pa-20 13,70- EK
13
1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40
0,6 Pa-60 0,1
19,82 198
.0 20.
19.05 13.22
20.19 25
19,14
1
19.05
5,9 19.03
5,9 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38
9
20.35 13,32 20.31 19.02
20.08 203
.9
9 20.
21 19.01
19.08
14 13,14 15,62 15.36
13,65
27.11.2020 12.30
3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68
Pa-8 16. 19.30 27.11.2020 K-10
0,3 20.4
6 12.
8
0
5
2
19.
30
19.01 K-11 19.22 0,1
19,93 9 0,4 13,75
I
K-15 170
.
9' 13.
62 19,42 0,4 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22
11'
I
45
Aru 20.70
0,413,83 5,8
. 25
.7 15.
75 19.62 12.81
Š-2
20 1
4,1+
19,94
13.
10 15.91
17.07 19.85 13,25 EL
19.73
5,1+ 26
. 39
.0 13.
75 13.
07
14.
78
Š-3 16.69 14,92- EL 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55
63901:001:0147 14,44-
17
12
55
.
1
1 19.42
19.34
EL 13.
7 2.
78
Pa-19
10 Š-1 32
. Plokk 1 aT 3
13.
92 Š-4 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05
20,04
13
8 17.36
17
0,8 18.54
12.94 12.18
7
.
21.10 14.46
64
Pa-9 22.34 20.50
19.55
19.80 16.97 14.57
7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31
0,513,24 6
20.
6,0
12.
38
19.
13.
0
16.
10'
2
.
60
22,00 23.89
Š-5 6'
48
18
42
40
24.18
18.64
63
6,1 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52
15,40 11 20.53
18.89 8' 7'
plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16
13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33
16.82
22.96 plats
20.56
Karjääriallika
74 8
12.43
10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07
4
15.21
Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär
1: d 2
20501:001:0469 13.63
11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33
Partsi kruusakarjäär 6
n
Killustiku
10
1: sko
12.88
24.83 63901:001:1072
Plokk 4 aT 20501:001:0470
90 et
00
Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha
Plokk 15 aT
63 m
a
dl
Plokk 16 aT
är
6 535 000
K
0 100 200 m
433 200
433 400
433 600
433 800
434 000
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021.
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
Pa-02 Puuraugu nr
1 15
0,3 Katendi paksus, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020);
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 49,50 Suudme abs kõrgus, m
8,5 Kasuliku kihi paksus, m
40,70 Kasuliku kihi või uuritud kihi - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
15 Katendi lamami samakõrgusjoon, m
1' lamami abs kõrgus, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kaevandi nr 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
3 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m K-12
0,3 Katendi paksus, m
18,88 Suudme abs kõrgus, m
16,01 3,4 Kasuliku kihi paksus, m
Külgneva mäeeraldise piir 27.11.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15,18 Kasuliku kihi või uuritud kihi Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
(EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv)
lamami abs kõrgus, m Partsi VIII liivakarjäär
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Partsi kruusamaardla Mäeeraldise plaan
III kategooria kaitsealused liigid 1988 a. puurauk (EGF4292)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
2010 a. puurauk (EGF8257)
Nõlvaterviku alumine piir
Teekaitsevöönd 2020 a. kaevand Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 1/3
Maardla piir (asendiplaanil)
Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Kärdla metskond 43 2009 a. kaevand (EGF8131)
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
63901:001:1073 (esindaja nimi ja allkiri)
Mõõtkava 1 : 2000
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619
/Allkirjastatud digitaalselt/
2'
18.01
17.74
18.32
17.59
17.66
18.57
18.16
2
17.72
17.96
18.68 18.79
17.40
6 535 400 17 17.59
18.18
19.46 18.61
17.75
17.41 17.53
18.64
1516
19.72 15.01 14 18.13 17.34
1' 16
12.57 14.39
3'
13
18.92
17 16.17
19.32
19 18.28
15
19.73 16.92
19.34 19.73
18
7 1
18.99
1 16.62
12.96 3
12.43
15 16
16.19
15.56
14.42
12.39
13.86 14 3
19.61
1
19.71
16 15.66
13.65
Kärdla metskond 43
12.33
63901:001:1073
14.30
15.95
N
14
16.32
15.23 12.40 13.14
15
19.50 15.49
Plokk 22 aT 12.22
14.68 Plokk 22 aT Plokk 23 aR
13.58
14.49
19.90 12.51
14 14.42
15.20
Lembitu talu 14.61 15 12.35
12.09
5
78 9
14.46 13.45 14.40
14.01
63901:001:3701
1
19.68
12.17
Kaardileht nr 6214 Kärdla
11
Plokk 2 aR 14.13
14.64
Metsastatav ala 12.63 4 14.27
20.22 19,0 ha
14.90
12.48
14.15
12.15
15
20.57
13.81
13.80 14.39
13.48
13 12.32
12.44
5' 13.39
4'
14
19.69 12.34 12.42 12.73
6 535 200
13
13.67 14 13.59 13.97
13.95 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise
14
12.59 12.72 12.96
20 12.74
13 12.75 12.70 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid
19.85
13.58 12.40
13.40
13
19.96 13.86
13.56
16
13.01
13.03
13 Nr X Y Nr X Y
13.63
14 14.47
171819 15 13.61 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40
198
.0 2 13.22
0.
25 14.36
13.16
13.10
2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38
14
20.35 13.75 20.31
9
9
03
. 16
20.08 2 20.
21 13.66
12.30
16.0
19.30 14 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68
46 2
13.44 . 12 19.
3 71
20 .
85 0 1 819 15
9
45
170
.
7 9' 13.
62 15.
7 19.62 12.81
4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22
Aru 20.70
20
.
125
.
13.
10
5
15.91
17.07 19.85
14.16
26
. 9
.0 13.
75 13.
0 14.
78 16.69 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55
63901:001:0147 10 17
12
55
.
13
13.
7
7
12.
78
19.42 16
13
32
. Plokk 1 aT 3
13.
92 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05
8 17.36
17
18.54
12.94 12.18
11 7
.
21.10 14.46
64
22.34 20.50
19.55
10' 19.80 16.97 14.57
7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31
20.
12.
38
19.
13.
0
6
16.
2
.
60
23.89
6'
48
18
42
40
11' 18.64
24.18
63
8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52
20.53
18.89 8' 7'
plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16
13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33
16.82
22.96 plats
20.56
Karjääriallika
74 8
12.43
10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07
4
15.21
Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär
1: d 2
20501:001:0469 13.63
11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33
Partsi kruusakarjäär 6
n
Killustiku
10
1: sko
12.88
24.83 63901:001:1072
Plokk 4 aT 20501:001:0470
90 et
00
Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha
Plokk 15 aT
63 m
a
dl
Plokk 16 aT
är
6 535 000
K
433 200
433 400
433 600
433 800
434 000
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
0 100 200 m 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021.
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020);
1 - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 Maapinna samakõrgusjoon, m
01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480).
1' Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Külgneva mäeeraldise piir Metsamaa Partsi VIII liivakarjäär
Partsi kruusamaardla Korrastatud ala plaan
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) III kategooria kaitsealused liigid
Maardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3
Kärdla metskond 43 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Teekaitsevöönd
63901:001:1073
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
(esindaja nimi ja allkiri)
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619
/Allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.11.2021 14:10
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-116942-16 Riigi huvi väljaselgitamine
Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses.Dokumendiga on
võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/66039-
46fa20024a565bcb1031cde5c7763ba5e47b1372ef040495aeb0dbd327f1d88a KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist