dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2021
Viit
17-1/21-0083/6958-1
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2021

Failid

  • 📎DM-116942-16.pdf.bdoc17350 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 24.11.2021 nr DM-116942-16 Riigi huvi väljaselgitamine Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 02.09.2021 Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (nõuetekohane taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.11.2021 dokumendina nr DM-116942-14). Taotletav Partsi VIII liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile kuuluval Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnusega 63901:001:1073), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Partsi kruusamaardla (registrikaart nr 0459) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 22 plokki ning täiteliiva kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud aktiivse reservvaru 23 plokki. Taotletava Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 14,70 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,96 ha. Taotluse kohaselt on Partsi VIII liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 550 tuh m3, millest kaevandatav varu on 527 tuh m 3 ja täiteliiva aktiivse reservvaru kogus 143 tuh m3, millest kaevandatav varu on 141 tuh m 3. Maavara kasutamise otstarve on teede- ja üldehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 30.09.2021 kirjaga nr DM-116942-6 Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotlusele. Võttes aluseks MaaPS § 49 lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 3 koosmõjus § 22 lg 2 ja Hiiumaa Vallavolikogu (19. aprill 2018 nr 53) otsuse nõustus Hiiumaa Vallavalitsus 17.11.2021 kirjaga nr 8-3/942 (registreeritud KOTKAS 19.11.2021 nr DM-116942-15) Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Hiiu maakonda jääb seisuga 23.11.2021 12 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru suurus on 1391 tuh m3 ja 3 mäeeraldist, mille kaevandatava täiteliiva jääkvaru suurus on 312 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tuh m3. Ehitusliiva puhul on keskmine tarbimine 12 tuh m 3 ja täiteliiva puhul 5 tuh m 3. Seega on nende andmete põhjal varustuskindlus tagatud ehitusliiva puhul ligikaudu 117 aastaks ja täiteliiva puhul ligikaudu 62 aastaks. Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume seisukoht esitada hiljemalt 27.12.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T_KL-1010353.bdoc Carmen Tau 5857 1347 [email protected] 2(2) 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Taotleme maavara kaevandmaise luba Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisele. sisu Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas saare eesmärk ja põhjendus idaosas asuvas Partsi kruusamaardlas Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldiseleehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Hiiu maakonna ehitusmaavarade turg on liiva ja kruusa toormete osas suletud, see tähendab kogu kohalik tarbimine tagatakse kohalike tootjate toodangust. AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba eelkõige Hiiumaa idaosas teetööde ja - hoolduse teostamiseks. Partsi kruusamaardlast on AS Tariston keskmiselt kaevandanud 34,5 tuh m3 materjali aastas, olles ka ainus aktiivselt Partsi maardlas tegutsev kaevandaja. Varasemate aastate ühtlased kaevandamise mahud Partsi kruusamaardlast näitavad, et piirkonna ehitusmaterjali nõudlus olnud küllaltki püsival tasemel. Partsi VIII liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks ehitus- ja täiteliiv, mis asub nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kuna Partsi maardla on tugevalt kaevandamisest mõjutatud ja AS-il Tariston on pikaajaline kogemus Partsi maardlas kaevandamisel, siis saab töid teostada karjääris ilma oluliste negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele ja keskkonnale. Tegevusega kaasneda võivate Taotletava tegevusega kaasneva võimaliku keskkonnamõju kirjeldus on keskkonnahäiringute (lõhn, müra, esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Partsi VIII liivakarjäär Tegevuskoha aadress Kärdla metskond 43, Partsi küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Territoriaalkood 6024 Katastritunnus 63901:001:1073 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6535425, Y: 433823 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kärdla metskond 43 (63901:001:1073). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 459 Maardla nimetus Partsi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Partsi VIII liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 14.70 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.96 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 44 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 44 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja üldehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 50 000 Plokid 2/5 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 22 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 550 tuh m³ 01.12.2021 23 plokk 1207 - täiteliiv aR - aktiivne reservvaru 143 tuh m³ 01.12.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 527 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 141 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/334241 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.02.2023 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) Geoloogiafondi number EGF 9480 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1620 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 21.06.2021 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1__plaan_.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_3__loiked_.pdf 3/5 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_2__korrastatud_ala_plaan_.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Partsi_VIII_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Hiiu_maakonna_Partsi_kruusamaardla_registrikande_muutmine__2_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: Partsi_VIII_geoloogiline_aruanne__3_.asice uuringu aruanne Lisa 7: 2._Geoloogilised_labiloiked_I_I_...V_V_._Mootkava_hor._1_2000__vert._1_100__700x550_.tif Lisa 8: 1._Topograafiline_ja_varu_arvutuse_plaan._Mootkava_1__2000__780x420___1_.tif GIS ja CAD failid Lisa 9: isojooned_lamam.dgn Lisa 10: isojooned_maapind.dgn Lisa 11: Partsi_VIII_piirid.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 12: Partsi_VIII_taotluse_graafilised_lisad.asice 4/5 5/5 2' Pa-49 0,4 18.01 19,25 13,1 17.74 ' 18.32 I 17.59 I 18.57 2 17.66 18.16 Pa-52 0,4 17.96 17.72 18.68 18.79 6 535 400 18,05 17.40 2,0 17.59 18.18 15,65 19.46 18.61 K-3 17.75 0,3 1 4 Pa-33 0,4 18.64 18.63 18,13 17.41 17.53 19.72 5,2+ 17.64 17.65 1 16,61 1,3 12,63- TL 5 18.13 17.34 1' K-2 0,3 K-4 18.92 16 55 18.61 13 18,07 1,7 3' Pa-16 0,4 0,3 18.67 11 16.17 19.32 18,92 18.59 17.77 18.05 16,07 EL 18.28 20,96 2,3 19.73 1,4 8 19.73 18.99 16.92 19.34 17,22 18 8 1 EL 1 18.64 Pa-32 15 0,4 14 17.80 18.54 17.76 19.80 17.64 Pa-50 17,60 17 0,4 18.32 4,8 3 1 N 18.78 18,88 18.44 12,40 18 19.71 19.63 2,4 Kärdla metskond 43 1 8 19.61 16,08 9 17.96 18 Pa-51 6 1 63901:001:1073 18.93 15.95 0,4 1 19.47 19.14 18.50 18.75 18.55 15.22 19,25 19.47 18.08 18.83 17 16 I 16,85 2,0 16,27 18.43 18.84 15 27.11.2020 Plokk 22 aT 13 19.50 K-5 18 16 K-1 13 16,01 5 0,4 19.08 27.11.2020 0,2 19,27 1 4,2 Plokk 22 aT 19.23 16,01 27.11.2020 Plokk 23 aR 18.84 K-8 17 15.24 15 15,02 1,1 14.49 19.90 14,67 EL 20.15 K-6 18.82 0,3 16.22 13,72 EL 15 18.75 0,3 18.67 18,91 18.74 14.42 19,01 19 3,3+ 19 3,7+ 15,92 15,31- EL 15.75 Lembitu talu 18.93 15,01- EL 27.11.2020 19.39 17,28 19.00 K-7 19 5 18 14.40 63901:001:3701 19.18 K-12 27.11.2020 0,2 19.22 14.01 14 19.68 18,72 15.62 Kaardileht nr 6214 Kärdla Plokk 2 aR 14,84 27.11.2020 18,88 0,3 19.02 14,72- 3,8+ EK 19.52 4 14.27 20.22 15,18 3,4 18.72 13,18 K-14 19.11 EL 18.84 0,3 18.83 Pa-22 0,4 K-9 27.11.2020 19,34 0,2 19 5,2 19.16 18,81 6,4 13,68 19 20.57 13,84 EL 12,01 19.76 15.22 0,7 14 12,78 I 19.24 13.81 EK ' 17 19.83 19.10 6 19.50 15.23 19 16 1 19.07 19.04 19.96 5' 13.39 4' 14 19.69 14 19.06 15 Pa-21 18.61 17.43 6 535 200 0,4 19,31 18 13.97 19.75 6,5 1 12,41 9 19.08 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise 19.33 13 17 12.96 20 20 19.00 19.39 15.12 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 19.85 19.10 3 19.98 15 1 19.18 12.40 13 19.59 18.81 19.96 13.86 19.40 K-13 19.91 0,3 18.35 13.03 2 19,20 18.99 19.23 19.09 Nr X Y Nr X Y 0 5,2+ 14.47 20 20.13 Pa-20 13,70- EK 13 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40 0,6 Pa-60 0,1 19,82 198 .0 20. 19.05 13.22 20.19 25 19,14 1 19.05 5,9 19.03 5,9 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38 9 20.35 13,32 20.31 19.02 20.08 203 .9 9 20. 21 19.01 19.08 14 13,14 15,62 15.36 13,65 27.11.2020 12.30 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68 Pa-8 16. 19.30 27.11.2020 K-10 0,3 20.4 6 12. 8 0 5 2 19. 30 19.01 K-11 19.22 0,1 19,93 9 0,4 13,75 I K-15 170 . 9' 13. 62 19,42 0,4 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22 11' I 45 Aru 20.70 0,413,83 5,8 . 25 .7 15. 75 19.62 12.81 Š-2 20 1 4,1+ 19,94 13. 10 15.91 17.07 19.85 13,25 EL 19.73 5,1+ 26 . 39 .0 13. 75 13. 07 14. 78 Š-3 16.69 14,92- EL 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55 63901:001:0147 14,44- 17 12 55 . 1 1 19.42 19.34 EL 13. 7 2. 78 Pa-19 10 Š-1 32 . Plokk 1 aT 3 13. 92 Š-4 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05 20,04 13 8 17.36 17 0,8 18.54 12.94 12.18 7 . 21.10 14.46 64 Pa-9 22.34 20.50 19.55 19.80 16.97 14.57 7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31 0,513,24 6 20. 6,0 12. 38 19. 13. 0 16. 10' 2 . 60 22,00 23.89 Š-5 6' 48 18 42 40 24.18 18.64 63 6,1 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52 15,40 11 20.53 18.89 8' 7' plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16 13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33 16.82 22.96 plats 20.56 Karjääriallika 74 8 12.43 10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07 4 15.21 Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär 1: d 2 20501:001:0469 13.63 11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33 Partsi kruusakarjäär 6 n Killustiku 10 1: sko 12.88 24.83 63901:001:1072 Plokk 4 aT 20501:001:0470 90 et 00 Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha Plokk 15 aT 63 m a dl Plokk 16 aT är 6 535 000 K 0 100 200 m 433 200 433 400 433 600 433 800 434 000 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Pa-02 Puuraugu nr 1 15 0,3 Katendi paksus, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 49,50 Suudme abs kõrgus, m 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 40,70 Kasuliku kihi või uuritud kihi - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 15 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 1' lamami abs kõrgus, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kaevandi nr 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m K-12 0,3 Katendi paksus, m 18,88 Suudme abs kõrgus, m 16,01 3,4 Kasuliku kihi paksus, m Külgneva mäeeraldise piir 27.11.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15,18 Kasuliku kihi või uuritud kihi Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) lamami abs kõrgus, m Partsi VIII liivakarjäär Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Partsi kruusamaardla Mäeeraldise plaan III kategooria kaitsealused liigid 1988 a. puurauk (EGF4292) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Hiiumaa vald, Hiiu maakond 2010 a. puurauk (EGF8257) Nõlvaterviku alumine piir Teekaitsevöönd 2020 a. kaevand Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 1/3 Maardla piir (asendiplaanil) Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Kärdla metskond 43 2009 a. kaevand (EGF8131) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ 63901:001:1073 (esindaja nimi ja allkiri) Mõõtkava 1 : 2000 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619 /Allkirjastatud digitaalselt/ 2' 18.01 17.74 18.32 17.59 17.66 18.57 18.16 2 17.72 17.96 18.68 18.79 17.40 6 535 400 17 17.59 18.18 19.46 18.61 17.75 17.41 17.53 18.64 1516 19.72 15.01 14 18.13 17.34 1' 16 12.57 14.39 3' 13 18.92 17 16.17 19.32 19 18.28 15 19.73 16.92 19.34 19.73 18 7 1 18.99 1 16.62 12.96 3 12.43 15 16 16.19 15.56 14.42 12.39 13.86 14 3 19.61 1 19.71 16 15.66 13.65 Kärdla metskond 43 12.33 63901:001:1073 14.30 15.95 N 14 16.32 15.23 12.40 13.14 15 19.50 15.49 Plokk 22 aT 12.22 14.68 Plokk 22 aT Plokk 23 aR 13.58 14.49 19.90 12.51 14 14.42 15.20 Lembitu talu 14.61 15 12.35 12.09 5 78 9 14.46 13.45 14.40 14.01 63901:001:3701 1 19.68 12.17 Kaardileht nr 6214 Kärdla 11 Plokk 2 aR 14.13 14.64 Metsastatav ala 12.63 4 14.27 20.22 19,0 ha 14.90 12.48 14.15 12.15 15 20.57 13.81 13.80 14.39 13.48 13 12.32 12.44 5' 13.39 4' 14 19.69 12.34 12.42 12.73 6 535 200 13 13.67 14 13.59 13.97 13.95 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise 14 12.59 12.72 12.96 20 12.74 13 12.75 12.70 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 19.85 13.58 12.40 13.40 13 19.96 13.86 13.56 16 13.01 13.03 13 Nr X Y Nr X Y 13.63 14 14.47 171819 15 13.61 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40 198 .0 2 13.22 0. 25 14.36 13.16 13.10 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38 14 20.35 13.75 20.31 9 9 03 . 16 20.08 2 20. 21 13.66 12.30 16.0 19.30 14 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68 46 2 13.44 . 12 19. 3 71 20 . 85 0 1 819 15 9 45 170 . 7 9' 13. 62 15. 7 19.62 12.81 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22 Aru 20.70 20 . 125 . 13. 10 5 15.91 17.07 19.85 14.16 26 . 9 .0 13. 75 13. 0 14. 78 16.69 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55 63901:001:0147 10 17 12 55 . 13 13. 7 7 12. 78 19.42 16 13 32 . Plokk 1 aT 3 13. 92 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05 8 17.36 17 18.54 12.94 12.18 11 7 . 21.10 14.46 64 22.34 20.50 19.55 10' 19.80 16.97 14.57 7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31 20. 12. 38 19. 13. 0 6 16. 2 . 60 23.89 6' 48 18 42 40 11' 18.64 24.18 63 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52 20.53 18.89 8' 7' plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16 13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33 16.82 22.96 plats 20.56 Karjääriallika 74 8 12.43 10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07 4 15.21 Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär 1: d 2 20501:001:0469 13.63 11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33 Partsi kruusakarjäär 6 n Killustiku 10 1: sko 12.88 24.83 63901:001:1072 Plokk 4 aT 20501:001:0470 90 et 00 Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha Plokk 15 aT 63 m a dl Plokk 16 aT är 6 535 000 K 433 200 433 400 433 600 433 800 434 000 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 100 200 m 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020); 1 - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 Maapinna samakõrgusjoon, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480). 1' Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Külgneva mäeeraldise piir Metsamaa Partsi VIII liivakarjäär Partsi kruusamaardla Korrastatud ala plaan Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Hiiumaa vald, Hiiu maakond Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) III kategooria kaitsealused liigid Maardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 Kärdla metskond 43 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Teekaitsevöönd 63901:001:1073 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 (esindaja nimi ja allkiri) Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619 /Allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas saare idaosas asuvas Partsi kruusamaardlas Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldiseleehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Hiiu maakonna ehitusmaavarade turg on liiva ja kruusa toormete osas suletud, see tähendab kogu kohalik tarbimine tagatakse kohalike tootjate toodangust. AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba eelkõige Hiiumaa idaosas teetööde ja -hoolduse teostamiseks. Partsi kruusamaardlast on AS Tariston keskmiselt kaevandanud 34,5 tuh m3 materjali aastas, olles ka ainus aktiivselt Partsi maardlas tegutsev kaevandaja. Varasemate aastate ühtlased kaevandamise mahud Partsi kruusamaardlast näitavad, et piirkonna ehitusmaterjali nõudlus olnud küllaltki püsival tasemel. Partsi VIII liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks ehitus- ja täiteliiv, mis asub nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kuna Partsi maardla on tugevalt kaevandamisest mõjutatud ja AS-il Tariston on pikaajaline kogemus Partsi maardlas kaevandamisel, siis saab töid teostada karjääris ilma oluliste negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele ja keskkonnale. Taotletava Partsi VIII liivakarjääri kruus oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest on väga hea kvaliteediga. Purunemiskindluse (kategooria LA25) ja külmakindluse (kategooria F1) näitajate alusel saab kruusast valmistatud killustikku kasutada teedeehituses I klassi maanteede ehitamisel lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Võimalus on kasutada kruusa ka purukruusa tootmiseks. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga tootes kruusateede remondiks vajalikku materjali. Kruus- ja kergkattega tee pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale. Lasuv ehitusliiv on sobilik kasutamiseks teede muldkehade töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal kasutamiseks täitematerjalina üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Partsi VIII liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile kuuluval Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnusega 63901:001:1073). Lõunast külgneb taotletav mäeeraldis Partsi 2 kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaaga (kaevandamisluba HIIM-017, loa omanik KIIRKANDUR AS) ning Partsi VI kruusakarjääriga (kaevandamisluba L.MK/324485, loa omanik Tariston AS). Taotletavat Partsi VIII liivakarjääri teenindusmaad katab peamiselt mets (männimets), mida läbivad mitmed metsarajad, sh Partsi-Loja tee (tee tunnus 6390021). Maapinna reljeef on ühtlane, absoluutkõrgused jäävad topograafilise mõõdistuse andmetel valdavalt vahemikku 15 - 20 m. Partsi VIII liivakarjäärist ~100 m kaugusele läände jääb Sakla-Loja-Vilivalla kõrvalmaantee (tee nr 12166) ja ~170 m kaugusele itta Partsi karjääri kõrvalmaantee (tee nr 12107). Heltermaa- Kärdla-Luidja tugimaantee (tee nr 80) kulgeb 1 km kaugusel kirde suunas, milleni viib Partsi karjääri tee. Taotletava mäeeraldise piirist ~130 - 200 m kaugusel idas kulgeb keskpinge elektriõhuliin VÄRSSO:KRD (tunnus K2082294, 1 - 20 kV). ~170 - 200 m kaugusel läänes kulgeb elektriõhuliin Ladu (tunnus M8605059, alla 1 kV). Lähim puurkaev PRK0026156 jääb Aru kinnistule (63901:001:1177). Partsi VIII liivakarjääri lõunapiirist ~170 m kaugusele jääb allikas Partsiougu allik (tunnus VEE4601405), mis on kujunenud põhjaveekihtide avamisel kaevandamise käigus. Allikal on 50 m raadiusega piiranguvöönd. Natura 2000 alad taotletava ala piires puuduvad. Lõunas, Partsi 2 kruusakarjääri teenindusmaal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide väiketüll (Charadrius dubius KLO9117985) ja liivatüll (Charadrius hiaticula KLO9117986) elupaigad. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ~160 m kaugusele läände Aru (63901:001:1177) kinnistule. Ligikaudu 230 m kaugusele loodesse jäävad majapidamised Lembitu talu (63901:001:3701), Martelle (63901:001:0114) ja Otto (63901:001:0265) kinnistutel ning ~230 m kaugusele itta Uus-Jürna (63901:001:0269) ja Pöidla (63901:001:1220) kinnistutel. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Partsi kruusamaardlas (registrikaart 0459) on uuringuid teostatud 11 korral, viimati viidi läbi geoloogiline uuring taotletava Partsi VIII liivakarjääriga kattuval alal maardla põhjaosas. Uuringu tulemused on vormistatud aruandes „Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9480). Partsi kruusamaardla paikneb ligi 7 km pikkusel ning 1 - 2 km laiusel loode-kagusuunalise levikuga aluspõhjalisel kerkealal, mis küündib ümbritsevast reljeefist kuni 15 m kõrgemale. Pinnavorm kujutab endast tugevalt kulutatud oosi. Maardla alal levivate setete kujunemine toimus jääjärvelistes ja -jõelistes tingimustes. Liiva ja kruusa kuhjumises on oluline osa omaaegsel pinnareljeefil, mida ilmestasid eelnevalt mainitud loode-kagusuunalised kitsad järsunõlvalised moreenkünnised Taotletaval Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel katab kasulikku kihti 0,1 – 0,4 m (keskmiselt 0,3 m) paksune katend, mille moodustab kasvukiht. Partsi VIII liivakarjääris moodustab kasuliku kihi ehitus- ja täiteliiv. Kasuliku kihis leiduv kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kruusaterad hästi ümardunud, sisaldades lasundis munakaid ja veeriseid. Sügavuse suunas kruusa sisaldus ja kruusaterade suurus väheneb. Liiv on valdavalt keskmise- või peeneteraline ning on suhteliselt orgaanikavaba (va kasvukihi kokkupuute pinnal), kohati kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega. Kasuliku kihi paksus on taotletaval mäeeraldisel kuni 6,5 m, keskmiselt 5,1 m. Kasuliku kihi lamamiks on tumehall savi ja selle abs kõrgused varieeruvad kaevandite ja varasemate puuraukude andmetel 12,0 - 17,2 vahemikus (keskmiselt 14,2 m). Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Partsi VIII liivakarjääris Põhinäitaja Väärtus Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0 – 49,0 (keskmine 22,3) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 49,4 – 97,1 (keskmine 75,2) Põhinäitaja Väärtus Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,5 – 14,4 (keskmine 2,5) Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3 Purunemiskindlus 23% (kategooria LA25) Külmakindlus 0,9 (kategooria F1) Geoloogilise uuringu ajal avati põhjavesi 9-s kaevandis erinevatel kõrgustel, jäädes abs kõrgustele 13,2 - 17,3 m. Põhjavee taseme sügavus maapinnast jääb kuni ~4 meetrini, sõltudes suuresti maapinna reljeefist. Keskmine põhjavee tase Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel on abs kõrgusel 15,4 m. Partsi VIII liivakarjäärist kaevandamisel veetaset ei alandata, arvestades maardlas toimuvad kaevandamistegevust, siis on oodata veetasemete ühtlustumist Partsi maardla piires. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,96 ha, sh mäeeraldise pindala 14,70 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii vertikaalses kui ka horisontaalses ulatuses Partsi kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokki 22 ja aktiivse reservvaru plokki 23. Aktiivse reservvaru plokk 23 on tunnistatud kaevandatavaks ja kasutatavaks Maa- ameti 21.06.2021. a korraldusega nr 1-17/21/1620. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on valitud lähtuvalt karjääri teenindamiseks vajalikust maa-alast ning külgnevate mäeeraldiste teenindusmaa piiridest. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ja maavara ohutuks nõlvuseks Partsi VIII liivakarjääris on võetud 1 : 2. Hoidetervikut pole vaja jätta mäeeraldise edelanurka, kus see külgneb Partsi 2 kruusakarjääri ja Partsi VI kruusakarjääri mäeeraldistega. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav maavara kogus Partsi VIII liivakarjääris (seisuga 01.12.2020. a) Aktiivne Ploki Kaevandatav Plokk Maavara tarbevaru, Kadu, tuh m3 pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 22 aT 14,70 Ehitusliiv 550 23 527 23 aR 10,19 Täiteliiv 143 2 141 Kokku 693 25 668 Partsi VIII liivakarjääri kaevandamisluba taotletakse kehtivusajaga 15 aastat ning keskmise aastase kaevandamise mahuga 50 tuh m3. Selliselt jõutakse kaevandatav maavara Partsi VIII liivakarjääris ammendada 13 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul ka karjäär korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Partsi VIII liivakarjääris katab kasulikku kihti katend keskmise paksusega 0,3 m, mille moodustab kasvukiht. Katendi mahuks taotletaval mäeeraldisel on 44 tuh m3. Enne kaevandamise alustamist tuleb mäeeraldise kaevandamata raadata mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk- järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus seda kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala korrastamiseks. Katendivallide asukohad ja parameetrid määratakse kaevandamisprojektis. Kaevandamise tingimused Partsi VIII liivakarjääris on soodsad – katendi paksus mäeeraldisel on väike ning kuna taotletav mäeeraldis asub töötavas maardlas, siis on vajalikud kommunikatsioonid alal maavara kaevandamiseks olemas. Partsi VIII liivakarjääris kaevandatakse maavara ekskavaatoriga ja laaduriga. Laaduriga kaevandamisel väljatakse materjal vastavalt kaevandatava kihi paksusele ühes või kahes astangus ning materjal laetakse kas otse transpordivahendile või ladustatakse mäeeraldisel lattu hilisemaks müügiks. Ekskavaatoriga kaevandamisel laetakse kaevandatav materjal otse transpordivahendile. Kaevise väljaveoks kasutatakse välja kujunenud karjäärisiseseid kruuskattega teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele. Osaliselt moodustab kasuliku kihi ka kruus, mille purustamiseks erinevateks fraktsioonideks kasutatakse mobiilset purustit, mis on paigutatud karjääri põhja. Looduslikust olekust eemaldatud materjal laetakse purustisse ekskavaatori- või kopplaaduriga. Kuna vastavalt geoloogilise uuringu tulemustele moodustab kaevandatavast materjalist keskmiselt 22 % kruusa fraktsioon, siis vastavalt kaevandatava maavara täpsele koostisele purustatakse ka maavara vajadusel purustiga. Purustiga toodetavad fraktsioonid on 0/32 ja 0/63, toodetud fraktsioonide sõelumist Partsi VIII liivakarjääris ei toimu. Kruusa kasutatakse ka looduslikul kujul ja vastavalt nõudlusele valmistatakse kruuskillustikku. Erineva fraktsiooniga toodang laetakse kalluritele kopplaaduriga. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Konkreetse tehnoloogia valik sõltub täpsematest kaevandamise omahinna arvutustest, ühelgi juhul ei alandata põhjavee taset. Valmistoodangu vedu toimub arendaja poolt tellitud või tellija transpordiga. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Partsi VIII liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Partsi kruusamaardlas on kaevandatud juba väga pikka aega ning pole ilmnenud olulist negatiivset keskkonnamõju lähipiirkonnale. Taotletavas Partsi VIII jätkatakse sama kaevandamise tehnoloogia kasutamist, mida siiamaani on kasutatud ka juba töötavates Partsi kruusamaardla karjäärides. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Mõõdetud müratase 15 m Masin müratase 15 m kaugusel kaugusel müraallikast, Lmax dB(A) müraallikast Lmax dB(A) Buldooser 85 82 Kallurauto 84 76 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Tabel 6.2 Karjääris töötavate purustite poolt tekitatavad müratasemed Seadme tüüp Kaugus müraallikast, m Mõõdetud müratase, Leq dB(A) 30 79 Mobiilne purusti ja 100 70 konveier 150 59 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~160 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(160) = 61,4 dB(A) ,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 82 dB(A). Mitme müraallika koostöötamisel leitakse müratase kasutades järgmist seaduspärasust (joonis 6.1). Suurimale helirõhutasemele lisatavad dB Müraallikate erinevus, dB Joonis 6.1 Kombineeritud müratasemed Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 61,4 dB. Kahe masina koostöötamisel mäeeraldise piiril on arvutuslik müratase ~64 dB Arvutuslik tase ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset 1,4 - 4 dB, kuid arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ja rajatavat katendist müratõkkevalli. Seega ei ole arvestatud astangu müra levikut ekraniseeriva mõjuga, mistõttu arvutustes on tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemetega. Partsi VIII liivakarjäärist jääb lähim elamu ~160 m kaugusel. Partsi VIII liivakarjääri töötamisel tekkiva müra leviku osas pole teostatud modelleerimist, kuid sarnastes tingimustes on müra levikut modelleeritud Sohlu kruusakarjääri osas tehtud eksperthinnangus („Sohlu kruusakarjääri eksperthinnang“ OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2019), kus lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest 25, 100 ja 70 m kaugusele. Sohlu kruusakarjääri eksperthinnangus on modelleeritud müra levikut tingimustes, kus ekskavaator ja laadur ning sõelur/purusti töötab pidevalt karjääri kõige elamutepoolses osas (nö halvim stsenaarium) ning mäeeraldise piirile on rajatud müratõkkevall. Modelleerimise tulemustest selgub, et masinate töötamisega tekkiv ülenormatiivne müra levib maksimaalselt kuni 90 m kaugusele müraallikast ning mäeeraldise piirile rajatav müratõkkevalliga on võimalik müra levikut piirata piisavalt, et tagada müra piirnormist kinnipidamine lähimate kinnistute õuealal. Müratõkkevallide rajamine lähimate elamute suunal on planeeritud ka Partsi VIII liivakarjääris kaevandamisel ning võimaliku mõju minimiseerimiseks ja vältimiseks on soovitatav eluhoonetele lähemal paikneval mäeeraldise piiril samaaegselt mitte töötada mitme mehhanismiga. Müratõkkevallid rajatakse Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale karjääri avamisega paralleelselt. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv tegelik müra hakkab ületama naabruses olevas majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu selle elanikele. Vajadusel saab teostada lähima elamu juures Partsi VIII liivakarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldisel ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 - 7.00). Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Arvestades, et lähim majapidamine asub 160 m kaugusel taotletavast karjäärist, tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (niisutamine, CaCl). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia nulli – lähedaseks. Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsuse poolt esitatud seisukohale ei planeerita kaevandatud maavara väljaveoks kasutada Sakla-Loja-Vilivalla teed (tee nr 12166). Karjääri teenindamiseks hakatakse kasutama Partsi karjääri teed (tee nr 1095), mis suundub Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteele (tee nr 50220). Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse või lattu, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles): 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe t kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant; U – keskmine tuule kiirus, m/s; M – materjali niiskussisaldus, %. Tuginedes lähimale Riigi Ilmateenistuse Ristna meteoroloogiajaama paljuaastate ilmastikutingimustele, on arvestuslik aastane keskmine tuule kiirus (U) 3,5 m/s. Materjali niiskussisalduseks (M) võeti 5 %. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust, mis summaarsete tahkete osakeste (PM-sum) puhul on 0,74 ja peenosakeste (PM10) puhul on 0,35. Kaevise purustamisel (crushing operation) kasutatud emissioonifaktorid on leitud vastavalt metoodikale AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. Taotletavas Partsi VIII liivakarjääris on maavara aastane keskmine kaevandamismäär 45 000 m3, kuid sõltuvalt toodetava materjali nõudlusest võivad mahud olla ka suuremad. Kuna kaevandatav maavara pole kogu ulatuses kruus ning kõik kaevandatav maht purustamist ei vaja, siis on tahkete osakeste heitkoguste hindamisel arvestatud maksimaalse aastase purustamist vajava maavara mahuga 50 000 m3 ehk 100 000 t aastas Kaevandatud materjalist toodetakse purustiga 0/32 või 0/63 jämefraktsiooniga materjali. Seejuures sõelumist ei toimu, sest korraga toodetakse ainult ühte fraktsiooni. Metoodika põhjal arvutatud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal leitavad aastased tahkete osakeste heitkogused on esitatud tabelis 6.3. Tabel 6.3 Kukkumisprotsessidel (laadimisel) ja materjali purustamisel tekkivad heitkogused Tahkete Emissiooni Protsessi läbiv Protsess osakeste Heitkogus, kg/a faktor, kg/t kogus, t/a iseloom 1. Maavara laadimine purustisse; PM-sum 0,00060 4 x 60,0 2. Purustatud materjali kukkumine puistangusse; 100 000 3. Purustatud materjali PM10 0,00028 4 x 28,0 transportimine lattu; 4. Purustatud materjali Tahkete Emissiooni Protsessi läbiv Protsess osakeste Heitkogus, kg/a faktor, kg/t kogus, t/a iseloom laadimine kallurile PM-sum 0,0027 270,0 Purustamine PM10 0,0012 120,0 PM-sum 0,510 t/a Kokku PM10 0,232 t/a Arvutuste kohaselt tekib aastas tootmisprotsessidega tahkeid summaarseid osakesi ~0,51 tonni, millest peeosakesed moodustavad ~0,23 tonni. Seega ei ole Partsi VIII liivakarjääris töötamiseks õhusaasteloa taotlemine vajalik, sest tegevusega ei ületata keskkonnaministri määruses nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn/aastas. Purusti käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori kütuse kulu on 30 L/h, mis arvestades diislikütuse tihedust (0,85 kg/L) on 25,5 kg/h. Purusti töötab 100 000 t tootmismahu tootmiseks arvestuslikult 650 h, mille alusel kujuneb aastaseks kütuse kuluks 16,6 t/a. Eelnevast tulenevalt on purusti käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori nimisoojusvõimsus 0,30 MWth. Seega ei ole õhusaasteloa taotlemine vajalik ka põletusseadme nimisoojusvõimsusest lähtuvalt, sest see ei ületa keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud künnisvõimsust 1 MWth. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis Partsi VIII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks vastavalt koostatavale kaevandamise projektile ning peale maavara ammendamist kasutatakse tõkkevallides kasutatud katend karjääriala korrastamiseks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Partsi VIII liivakarjääris jääb kaevandatav maavara veetasemest nii kõrgemale kui ka madalamale. Peale maavara ammendamist taastatakse alale metsamaa (graafiline lisa 2/3). Taastataval alal korrastatava metsamaa pindala on ~19 ha. Partsi kruusamaardlas asuvate Partsi 2, Partsi IV ja Partsi 3 karjääride kohta on koostatud korrastamise projekt („Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri korrastamisprojekt“, Agenda Keskkonnabüroo, 2014), mis näeb ette ka maardla teistes karjäärides metsastamise ja alal keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ määratud põhjaveetase tagatakse kraavitusega. Sama lahendust planeeritakse rakendada ka Partsi VIII liivakarjääri mäeeraldise korrastamisel. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Partsi VIII liivakarjääris võimalik suuresti teha kaevandamisega paralleelselt – kaevandamisel tuleb jätta karjääri nõlvadele maavara omadustele vastavad püsivad nõlvused, mis Partsi VIII liivakarjääri tingimustes on 1:2. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 kehtestatule. Hinnanguline kulu Partsi VIII liivakarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 2 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 38 000 eur. Maksumus sisaldab kulusid, mis on seotud dokumentidega. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / AS Tariston mäetööde osakonna juhataja Taotluse koostas 10.11.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener KORRALDUS 21. juuni 2021 nr 1-17/21/1620 Hiiu maakonna Partsi kruusamaardla registrikande muutmine Tariston AS esitas Maa-ametile Partsi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru osalise ehitusliivaks ja täiteliivaks ümberhindamise ja osaliselt kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise ning täiendava ehitusliiva ja täiteliiva varu arvele võtmise aruande (saabunud 21.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/5241-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 07.02.2020 andnud Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/334241) ning varasema geoloogilise uuringu andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 22. ja 23. plokk), mis paiknevad Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Kärdla metskond 43 (tunnus 63901:001:1073), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid paiknevad Partsi VIII uuringuruumis. Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad osaliselt Partsi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 2. plokki. Aruandes moodustatud 23. plokk asub 22. ploki lamamis, osaliselt asub mõlemas plokis varu allpool uuringuaegset põhjavee taset. Aruande kohaselt Partsi VIII uuringuruumi piires kaevandamise korral veealust kaevandamist ei plaanita, kuna põhjavee saab kraavidega täielikult ära juhtida. Aruandes moodustatud 22. ploki piires on geoloogiline uuring läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Aruandes moodustatud 23. ploki kasutusala määramiseks on analüüsitud varasema uuringu lõimiseproovide andmeid lähtudes Korra § 48 lõikes 7 kirjeldatud nõuetest. Aruandes moodustatud ploki piires olev maavara liigitus täiteliivaks. Kuna välitöödel kasutatud tehnika ei võimaldanud uurida kasulikku kihti kogu ulatuses, siis kasutades olemasolevaid ehituskruusa reservvaru 2. ploki andmeid, tehakse aruandes ettepanek hinnata täiteliivaks ümber ning tunnistada pindalal 10,19 ha kaevandatavaks ja kasutatavaks reservvaru kogusega 143 tuh m3. Maapõueseaduse § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2) reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; 3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine. Aruande kohaselt geomorfoloogiliselt asub Partsi kruusamaardla kulutatud oosi alal, maardlat iseloomustab materjali terasuuruse vähenemine sügavuse suunas. Reservvaru, mis soovitakse kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, külgneb edelaservast Partsi kruusamaardla aktiivse tarbevaru 1., 15. ja 16. plokkidega, mis on hõlmatud Partsi 2 kruusakarjääri (maavara kaevandamise luba HIIM-017) ja Partsi VI kruusakarjääri (maavara kaevandamise luba L.MK/324485) mäeeraldistega. Samuti jääb kaevandamisväärseks tunnistatav varuplokk uuringuaruandes moodustatud aktiivse tarbevaru 22. ploki lamamisse. Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokk paikneb maardla põhjaosas, selle kaevandamine on maavara säästliku kasutamise eesmärgil otstarbekas. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa- ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.12.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Partsi kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 14,70 ha – 550 tuh m3 (22. plokk), hinnata aruandes esitatud piirides täiteliivaks ümber ehituskruusa aktiivne reservvaru ja tunnistada kaevandatavaks ning kasutatavaks reservvaruks järgmiselt: 1.2. täiteliiva aktiivne reservvaru pindalal 10,19 ha – 143 tuh m3 (23. plokk, 22. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0459) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks AS-ile Tariston, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Hiiumaa vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) Töö nr 20/3179 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 2 Kinnitan: Helis Vahtra ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Sven Siir ........................... Geoloogiainsener Kaja Paat ........................... Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 3 ANNOTATSIOON Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020). Aruanne ühes köites teksti 22 lk, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 digitaalset lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Partsi VIII uuringuruumi (pindala 16,04 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/334241 alusel. Partsi VIII uuringruum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus 63901:001:1073). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva maavara levikut, paksust, kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamistingimusi. Selleks kaevati Partsi VIII uuringuruumi ekskavaatoriga 15 kaevandit ja mõõdeti maavara ning katendi paksused. Lisaks võeti proovid materjali terastikulise koostise, filtratsioonimooduli ning kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Kaevanditest võeti kokku kaheksateist (18) proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Lisaks tehti üks filtratsioonimooduli määramise katse ning määrati kruuskillustikust purunemis- ja külmakindlus. Kahe proovi andmed võeti 1998. a uuringus, et iseloomustada 23 aRk materjali. Uuringuruumi katendi, mis on esindatud kasvukihi ja kohati orgaanikarikka mullaga, paksused jäävad vahemikku 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Partsi VIII uuringu raames uuritud maavarakihi paksus on muutlik. See ulatub uuringuruumi piires kuni 6,5 meetrini (keskmiselt 4,3 m). Uuring tehti ekskavaatoriga, mille ammutamissügavus kaevandi kokkuvarisemiseta ulatus paremal juhul 6 meetrini. Kuna kasuliku kihi geoloogilist lamamit kõikidest uuringuaukudest ei avatud, siis on varu arvutamisel lähtutud nii 2020. a kaevandite sügavusest kui ka varasematest uuringute andmetest. Geoloogilise uuringu tulemusena soovitatakse Partsi VIII uuringuruumis seisuga 01.12.2020 võtta arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 22 (pindala 14,70 ha) kogusega 550 tuh m³. Ploki 22 aT lamamisse on moodustatud täiteliiva aktiivne reservvaru plokk 23 aRk pindalaga 10,19 ha, mille varu 143 tuh m3 koguses on hinnatud kaevandatavaks ja kasutatavaks lähtuvalt maapõueseaduse § 24 alusel. Ploki 22 aT ja 23 aR arvele võtmisega hinnatakse ümber keskkonnaregistris arvel olev aktiivne reservvaru plokis 2 aR, mille uueks pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks 54 tuh m3. Võtmesõnad: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Partsi küla, Partsi kruusamaardla, Partsi VIII uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, ehituskruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, kaevandatav ja kasutatav maavaravaru, geoloogiline uuring. Koostas: Sven Siir OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS.... 7 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ..... 11 3.1 Kaevandite rajamine ...........................................................................................11 3.2 Proovide võtmine ............................................................................................... 11 3.3 Topograafilised tööd ...........................................................................................12 3.4 Laboratoorsed uuringud ..................................................................................... 12 3.5 Kameraaltööd ..................................................................................................... 12 3.6 Uuringu keskkonnamõju ....................................................................................12 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 14 4.1 Hüdrogeoloogilised tingimused ......................................................................... 15 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 16 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 18 7. VARU ARVUTUS ............................................................................... 19 7.1 Aktiivse tarbevaru plokk 22 aT ..........................................................................19 7.2 Aktiivse reservvaru plokk 23 aRk .......................................................................19 8. KOKKUVÕTE .................................................................................... 21 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 22 TEKSTILISAD 1. Lisa 1 Geoloogilise uuringu luba L.MU/334241 .................................................... 23 2. Lisa 2 Partsi VIII kaevandite kataloog .................................................................... 25 3. Lisa 3 Partsi VIII granulomeetriline uuring ............................................................ 27 4. Lisa 4 Partsi VIII kaevandite kirjeldused ................................................................ 29 5. Lisa 5 1988. a kaevandite geoloogilised kirjeldused ja lõimis (originaalis) ........... 34 6. Lisa 6 Katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ........................................... 43 7. Lisa 7 Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ....... 47 8. Lisa 8 Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ...................................................... 49 9. Lisa 9 Kaevandite likvideerimise akt ...................................................................... 50 10. Lisa 10 Keskkonnaameti uuritud maa korrastamise akti heakskiitmise otsus ........ 51 11. Lisa 11 Varu arvutuse tulemused (22 aT ja 23 aR) ................................................. 53 12. Lisa 12 RMK kooskõlastus Partsi-Loja metsatee suhtes ......................................... 54 13. Lisa 13 Tellija arvamus tehtud tööde kohta ............................................................ 55 Varu kinnitamise käskkiri GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’...V-V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 5 DIGITAALSED LISAD 1. Varu arvutuse mudelid: - maapinna mudel EH2000; - katendi lamami mudel EH2000; - kasuliku kihi lamami mudel EH2000; - kasuliku kihi lamami mudel plokil 22 aT EH2000. 2. Moodustatud ploki ruumikuju. 3. Samakõrgusjooned: - maapinna; - katendi lamami; - kasuliku kihi lamami; - kasuliku kihi lamami (22 aT). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 6 1. SISSEJUHATUS Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu viis läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Tariston (registrikood 10887843) tellimusel ja Keskkonnaameti 07.02.2020. a välja antud geoloogilise uuringuloa L.MU/334241 alusel (lisa 1). Partsi VIII uuringuruum teenindusala pindalaga 16,04 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus 63901:001:1073) Partsi kruusamaardlas (registrikaart nr 459). Uuringuruum külgneb lõunast Partsi maardla aktiivsete tarbevaru plokkidega. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis leiduva maavara levikut ja kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti ning hinnata kaevandamise perspektiivsust. Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati 15 kaevandit, võeti kokku 18 proovi terastikulise koostise määramiseks, millest ühest määrati ka materjali filtratsiooni- moodul. Üks koondproov võeti kruusa füüsikalis-mehaaniliste näitajate määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide katse- laboris. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati geoloogilise uuringu aruanne. Geoloogilise välitöö viis läbi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuala topograafilise mõõdistuse tegi markšeider Arles Tehu. Aruande koostas Sven Siir ja joonised joonestaja Kaja Paat. Uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Partsi VIII uuringuruumi teenindusala pindalaga 16,04 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas. Uuringuruum hõlmab kinnistut Kärdla metskond 43 (katastritunnus 63901:001:1073), olles sihtotstarbeliselt 100% maatulundusmaa. Kinnistu omanik on Eesti Vabariik ning volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Uuringuruum on ümbritsetud põhjast ja idast Kärdla metskond 43 maaüksusega, idast eraomandis kinnistuga Lembitu talu (63901:001:3701) ja lõunast riigile kuuluvate Partsi kruusakarjäär 6 (63901:001:1072), Karjääriallika (20501:001:0469) ja Killustiku (20501:001:0470) kinnistutega. Uuringuruumi teenindusala katab peamiselt mets (männimets), mida läbivad mitmed metsarajad, sh Partsi-Loja tee (tee tunnus 6390021). Maapinna reljeef on ühtlane, absoluutkõrgused jäävad topograafilise mõõdistuse andmetel valdavalt vahemikku 15 - 20 m, vaid uuringuruumi idaosas langeb see 12 - 14 meetrini, kuhu jääb ka osaliselt kunagine korrastatud karjäär. Partsi VIII uuringuruumi piirist minimaalselt 100 m kaugusele läände jääb Sakla-Loja- Vilivalla kõrvalmaantee (tee nr 12166) ja ~170 m kaugusele itta Partsi karjääri kõrval- maantee (tee nr 12107). Heltermaa-Kärdla-Luidja tugimaantee (tee nr 80) kulgeb 1 km kaugusel kirde suunas, milleni viib Partsi karjääri tee. Kärdla linn jääb uuringuruumist ~10 km kaugusele loode suunda ja Käina alevik ~20 km kaugusele lõuna suunda. Lähimad majapidamised jäävad ~160 m kaugusele läände Aru (63901:001:1177) kinnistule. Ligikaudu 250 m kaugusele loodesse jäävad majapidamised Lembitu talu (63901:001:3701), Martelle (63901:001:0114) ja Otto (63901:001:0265) kinnistutel ning ~250 m kaugusele itta Uus-Jürna (63901:001:0269) ja Pöidla (63901:001:1220) kinnistutel. Uuringuruumi piirist ~110 - 160 m kaugusel idas kulgeb keskpinge elektriõhuliin VÄRSSO:KRD (tunnus K2082294, 1 - 20 kV). ~170 - 200 m kaugusel läänes kulgeb elektriõhuliin Ladu (tunnus M8605059, alla 1 kV). Lähim puurkaev PRK0026156 jääb Aru kinnistule (63901:001:1177). Uuringuruumi lõunapiirist ~170 m kaugusele jääb allikas  Partsiougu allik (tunnus VEE4601405), mis on kujunenud põhjaveekihtide avamisel kaevandamise käigus. Allikal on 50 m raadiusega piiranguvöönd. Natura 2000 alad uuringuruumi teenindusala piires puuduvad. Lõunas, Partsi 2 kruusakarjääri teenindusmaal on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide väiketüll (Charadrius dubius KLO9117985) ja liivatüll (Charadrius hiaticula KLO9117986) elupaigad. Partsi VIII uuringuruum kattub suures osas Partsi kruusamaardla (registrikaardi nr 459) aktiivse reservvaru plokiga 2, mille pindala on 15,71 ha ja varu kogus 613 tuh m³ (joonis 2.1). Maavara kaevandamislubasid on Partsi maardlas väljastatud kokku neljas mäeeraldises: Partsi 2 kruusakarjäär (HIIM-017), Partsi IV kruusakarjäär (L.MK/320373), Partsi VI krussakarjäär (L.MK/324485) ja Partsi VII kruusakarjäär (L.MK/328339) (Joonis 2.1). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 8 Varasemalt on Partsi kruusamaardlat registrikaardi nr 459 järgi uuritud kümnel korral: - “Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (T. Saadre, 1978; EGF 3506). - “Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (R. Sinisalu, 1986; EGF 4194). - “Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne.” (R. Sinisalu, 1988; EGF 4292). - “Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus.” (J. Viru, 1995; EGF 4928). - “Partsi kruusamaardla Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2009).” (E. Rannik ja V. Kattai, 2009; EGF 8131). - “Partsi kruusamaardla Partsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2009).” (E. Rannik ja M. Tammekänd, 2009; EGF 8198). - “Parsti kruusamaardla Partsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring Hiiumaal (varu seisuga 01.09.2010).” (R. Sinisalu ja K. Rõivasepp, 2010; EGF 8257). - “Partsi kruusamaardla Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2013).” (L. Rohtla, H. Vahtra ja E. Jassik, 2013; EGF 8472). - “Partsi kruusamaardla Partsi VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.10.2014).” (S. Tarros, L. Ordlik, 2014; EGF 8611). - “Seletuskiri Partsi kruusamaardla Partsu VI kruusakarjääri lamamis paikneva varu arvele võtmiseks (varu seisuga 01.04.2020. a).” (H. Männamets, 2020; EGF 9378) 1978. a uuris Partsi maardlat Eesti NSV Geoloogia Valitsus Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde raames (Saadre, 1978). Uuringu käigus rajati 30 puurauku ning arvutati 22,7 ha suurusel alal kruusa varu 564,1 tuh m3. 1986. a ja 1988. a tegi Partsi leiukohas geoloogilisi otsingutöid Eesti NSV Geoloogia Valitsus (Sinisalu, 1986 ja 1988). Otsingutööde tulemusena selgitati ülipeene- ja väga peeneteralise liiva ning kruusa levimine antud piirkonnas. Kruusa ja liiva varu arvutati C2 kategoorias 2323 tuh m3 kogu pindalal 45,55 ha. 1988. a uuringu käigus rajatud puuraukudest jääb Partsi VIII uuringuruumi piiresse viis puurauku (Pa-20, Pa-21, Pa-22, Pa-32 ja Pa-50) ning vahetusse lähedusse puuraugud Pa-8, Pa-9, Pa-16, Pa-19, Pa-33, Pa- 49, Pa-51 ja Pa-52. 1988. a koostas PI „Eesti Maanteeprojekt“ Partsi karjääri varu arvutuse ning laienduse (Treufeldt, 1988). Uuringu tulemusena hinnati kruusa ja liiva varuks 586 tuh m 3 ning kaevandatavaks varuks 488 tuh m3. Partsi VIII uuringu tarbeks kasutati P-60 andmeid tuvastamaks kasuliku kihi paksust ja lamami absoluut kõrgust. 2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu (Rannik, 2009). Uuringu tulemusena eraldati Partsi V uuringuruumis pindalal 14,03 ha seitse aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 155,6 tuh m3, ehitusliiva aktiivset tarbevaru 81 tuh m 3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 43 tuh m 3. 2009. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu (Rannik, 2009). Uuringu tulemusena eraldati Partsi IV uuringuruumis pindalal 8,50 ha kuus aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 310 tuh m 3, ehitusliiva aktiivset tarbevaru 33 tuh m 3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 58 tuh m 3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 9 2010. a tegi Eesti Geoloogiakeskus OÜ Partsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu (Sinisalu, 2010). Uuringu tulemusena eraldati Partsi VI uuringuruumis pindalal 11,28 ha kolm aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 541 tuh m 3 ja ehitusliiva aktiivset tarbevaru 67 tuh m3. Partsi VIII uuringus kasutati Pa-8 ja Pa-9 puurauke kirjeldamaks lamami piiri uuringuala edela servas. 2013. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru ümber- hindamise ja registrikande muutmise seletuskirja (Rohtla, 2013). Ümberhindamise käigus tehti Partsi 2 mäeeeraldise piires täiendavad kaevandid, mille tulemusena hinnati ümber 2009. a Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tulemused. Partsi 2 karjääri mäeeraldise piires eraldati pindalal 7,40 ha kolm aktiivse tarbevaru plokki. Ehituskruusa aktiivset tarbevaru hinnati 34 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivset tarbevaru 130 tuh m3. 2014. a tegi OÜ Agenda Geoloogia Maanteeameti tellimusel uuringu Partsi VII uuringu- ruumis (Tarros, 2014). Aruande koostamisel moodustati kolm aktiivse tarbevaru plokki kogu pindalal 10,49 ha. Moodustatud maavaraplokid eraldati maavara kasutusalade järgi, lähtudes materjali kaalutud keskmistest näitajatest. Uuringuruumi põhilised kaalutud keskmised näitajad olid järgmised: kruusa sisaldus 0,6 - 96,3% (keskmine 78,2%), liiva sisaldus koos savi- ja tolmuosakestega 3,7 - 99,4 (keskmine 21,8%), savi- ja tolmu- sisaldus 0,1 - 5,1% (keskmine 1,2%) ja peensusmoodul 0,5 - 3,3 (keskmine 2,0). Maa- varavaru lasub ülalpool ja allpool põhjavee taset. 2020. a uuringu käigus on moodustatud Partsi VI kruusakarjääri mäeeraldise lamamisse üks aktiivne tarbevaru plokk 21 aT, mis asub plokkide 15 ja 17 aT lamamis. Ploki pindala on 7,85 ha ja varu kogus 188 tuh m3. Kvaliteedilt vastab materjal täiteliivale (Männamets, 2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 10 Joonis 2.1 Partsi VIII uuringuruum ja varasem uuritus (aluskaardina kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 11 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 26 - 27. novembril 2020. 3.1 Kaevandite rajamine Kokku rajati 15 kaevandit, mille sügavused jäid vahemikku 0,5 - 6,0 meetrit (keskmine sügavus 3,6 m), kaevandite kogumetraaž oli 53,3 m. Kaevandite tegemiseks kasutati roomikekskavaatorit LIEBHERR 922. Kaevamine toimus 1 m läbimõõduga hammas- kopaga. Kaevandite vahekaugused uuringuruumi piires varieeruvad valdavalt 70 - 200 m piires. Kõikidest kaevanditest võeti proovid ja pärast seda kaevandid likvideeriti (foto 3.1). Foto 3.1 Ekskavaator kaevandit likvideerimas (kaevand K-3) foto: Sven Siir; 26.11.2020 3.2 Proovide võtmine Kaevanditest võeti proovid (1 - 2 proovi ühest šurfist) kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa. Kokku võeti 18 proovi materjali terastikulise koostise määra- miseks. Kasuliku kihi lamamini jõuti 8 kaevandis. Kasulikust kihist võetud proovide pikkus on vahemikus 0,4 - 5,2 m (keskmine 2,7 m), proovitud üldpikkus 48,5 m. Liiva filtratsioonikoefitsiendi määramiseks tehti üks analüüs. Kõikidest terastikulise koostise proovidest eraldati välja fraktsioon >4 mm, mis koondati üheks prooviks, et määrata kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad (purunemis- ja külmakindlus). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 12 3.3 Topograafilised tööd Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 2021. a jaanuarikuus. Mõõdistamistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas 1 : 2000. Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafi- liste tööde seletuskirjas (lisa 8). 3.4 Laboratoorsed uuringud Kõik proovid töödeldi OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati lisaks standard EVS-EN 933-1 veel ka geoloogilise uuringu korra määrusest nr 52 tulenevalt sõelu ava läbimõõtudega: 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901-20. Kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilistest näitajatest määrati purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) ja külmakindlus vahetul külmutamisel (EVS-EN 1367-1). Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud tekstilisades 3, 5 ja 6. 3.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik ning varasemate uuringute tulemused. Maavara hindamisel lähtuti kesk- konnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52, mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm mitte alla 35%; - savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) mitte üle 12%. - purunimeiskinddluse kategooria on LA katsel 35 või väiksem Kruusa hulka on loetud ka veerised ja munakad. Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi (<0,063 mm) mitte üle 5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) alla 35%. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täitekruusa ja täiteliiva. Koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbi- lõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga. 3.6 Uuringu keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine ning nende likvideerimine − ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 13 Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei reostatud. Samuti ei kahjustatud uuringut tehes metsa ning tööd olid kooskõlastatud RMK-ga. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund. Likvideerimise kohta on koostatud akt (lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 10). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 14 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Partsi kruusamaardla asub Hiiu maakonnas Paluküla-Partsi vahelisel alal. Leiukoht paikneb ligi 7 km pikkusel ning 1 - 2 km laiusel loode-kagusuunalise levikuga alus- põhjalisel kerkealal, mis küündib ümbritsevast reljeefist kuni 15 m kõrgemale. Pinnavorm kujutab endast tugevalt kulutatud oosi (Saadre, 1978). Maardla alal levivate setete kujunemine toimus jääjärvelistes ja -jõelistes tingimustes. Liiva ja kruusa kuhjumises on oluline osa omaaegsel pinnareljeefil, mida ilmestasid eelnevalt mainitud loode-kagu- suunalised kitsad järsunõlvalised moreenkünnised (Viru, 2000). Maavaral lasuvat kattekihti leidub üle uuringuruumi, kus kaevandamist ei ole varasemalt toimunud ja kus kasvab segamets. Kuna uuringuruumi idaservast on kaevandatud, siis katend on sealt suures osas eemaldatud. Katendi moodustab kasvukiht. Kasvukihi paksus uuringuruumi piires on vahemikus 0,1 - 0,4 m (keskmine 0,3 m). Partsi VIII uuringuruumi kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kruusaterad hästi ümardunud, sisaldades lasundis munakaid ja veeriseid. Sügavuse suunas kruusa sisaldus ja kruusaterade suurus väheneb (fotod 4.1 ja 4.2). Liiv on valdavalt keskmise- või peene- teraline ning on suhteliselt orgaanikavaba (va kasvukihi kokkupuute pinnal), kohati kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega. Foto: 4.1. Kaevand K-15. Foto autor: Sven Siir, 26.11.2020 Kasuliku kihi uuritud paksus jääb uuringuruumis enamasti 0,4 m ja 5,2 m vahele (keskmiselt 3,2 m). Uuringuruumi idaosas on varasemalt juba kaevandatud ning kasulik kiht pea olematu. Uuritud kasuliku kihi lamamisse jääb osaliselt varasemalt 1988. a OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 15 uuritud reservvaru plokk. Kui arvestada juurde reservvaru ploki paksused, siis on kuni geoloogilise lamamini kasuliku kihi paksused 0,4 - 6,5 m vahemikus. Kasuliku kihi lamamiks on tumehall savi ja selle abs kõrgused varieeruvad kaevandite ja varasemate puuraukude andmetel 12,0 - 17,2 vahemikus (keskmiselt 14,2 m). Foto 4.2. Kaevand 15. Foto autor: Sven Siir, 26.11.2020 4.1 Hüdrogeoloogilised tingimused Geoloogiliste välitööde käigus (26 - 27.11.2020) tehti hüdrogeoloogilistest töödest põhja- vee taseme mõõtmisi kaevandites. Põhjavesi avati 9-s kaevandis erinevatel kõrgustel, jäädes uuringuruumis abs kõrgustele 13,2 - 17,3 m. Põhjavee taseme sügavus maapinnast jääb kuni ~4 meetrini, sõltudes suuresti maapinna reljeefist. Keskmine põhjavee tase Partsi VIII uuringuruumis on abs kõrgusel 15,4 m, selle arvutamiseks on kasutatud ainult 2020. a rajatud kaevandite andmeid. Partsi maardla karjäärides on kaevandamise käigus, võrreldes varasemate uuringutega, veetaset tunduvalt alandatud (Tarros, 2014). Partsi VIII uuringuruumist suunatakse veed vooluveekogude kaudu edelast (tunnus 6664545) ja kagust (tunnus 6662229) Partsi kruusamaardlas lõunas asuvasse seisuveekogusse (tunnus 4179). Seisuveekogust liigub vesi ida suunas Kõlu jõkke, mis suubub merre. Partsi VIII uuringruum asub suuremas osas looduslikul metsamaal, mis hoiab endas sadevett kinni, mille tõttu on uuringuala põhjavee tase kõrgem lõunas asuvatest aladest. Partsi VIII uuringuruumi kasuliku kihi lamami minimaalne abs kõrgus on üle 12 m ehk tunduvalt kõrgem uuringuruumi kaguservast ida poole suunduvast väljavoolukraavi põhja kõrgusest (~9 m). Seega on võimalik ka Partsi VIII uuringualalt põhjavesi kraavidega ära juhtida lõuna suunda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 16 5. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi maavara (tarbevaru) kvaliteedi hindamiseks kasutati 2020. a geoloogilise uuringu kaevanditest võetud proovide analüüside tulemusi. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 ja 5 ning kokkuvõtlikud tulemused on tabelis 5.1. Uuringuruumi loodusliku materjali kvaliteedinäitajad plokis on kaevanditest võetud 18 proovi andmetel järgmised (tabel 5.1): Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Partsi VIII uuringuruumis Ehitus- Ehitus- Täite- Näitajad kruus liiv liiv Proovide arv 3 13 2 Proovide pikkus, m 9,7 33,6 5,2 Uuringuruum Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0 - 49,0 (keskmine 22,3) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 49,4 - 97,1 (keskmine 75,2) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,5 - 14,4 (keskmine 2,5) Liiva filtratsioon, m/ööp 1,3 Purunemiskindlus 23% (kategooria LA25) Külmakindlus 0,9% (kategooria F1) Maavara kvaliteedi hindamisel kasutatud kõikide kaevandite proovide kogupikkuse (48,5 m) järgi jaotub protsentuaalselt maavara järgmiselt: - ehitusliiv 69,3% (33,6 m proovide kogupikkus); - täiteliiv 10,7% (5,2 m proovide kogupikkus); - ehituskruus 20,0% (9,7 m proovide kogupikkus). Partsi VIII uuringuruumis vastab materjal laboratoorsete analüüside tulemusete alusel ~75% ulatuses ehitusliivale esitavatele nõuetele, kus osakeste >31,5 mm sisaldus on kesk- miselt 20% piires ja savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus jääb valdavalt 2 - 3% juurde. Kõrgendatud savi- ja tolmuosakeste sisaldust (14,4%) esineb kaevandis K-3 uuringuruumi põhjaosas. Kaevandites K-7 (uuringuala keskel), K-9 (ida osas) ja K-13 (lõunas) on osakeste >31,5 mm sisaldus suurem ületades 35% piiri. Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv on ühtlase koostisega peamiselt peene- kuni jämedateraline, üksikutes kohtades ka väga peenteraline (lisad 3 ja 5). Liiva filtratsiooni omaduste iseloomustamiseks võeti kahest kaevandist (K-3 ja K-15) üks proov filtratsioonimooduli määramiseks (proov sisaldab K-3-1 ja K-15-2 proovi materjali kokku segatuna), mille tulemusel on liiva filtratsioonimoodul 1,3 m/ööp. Kruusa purunemiskindluse ja külmakindluse määramiseks eraldati kaevanditest võetud proovidest fraktsioon >4 mm ja määrati nimetatud näitajad koondproovis. Katsete jaoks vajaminevate fraktsioonide saamiseks proov purustati laboratooriumis lõugpurustis. Purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) oli fraktsioonis 10 - 14 mm OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 17 kaalukadu 23% (kategooria LA25) ja külmakindlus vahetul külmutamisel (EVS-EN 1367-1) fraktsioonis 16 - 31,5 mm kaalukadu 0,9% (kategooria F1) (lisa 6). Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning tee katendi ehitamisel peab dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) järgi loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsioonimooduliga 0,2 - 0,5 meetrit ööpäevas, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Partsi VIII uuringuruumi kruus oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest on väga hea kvaliteediga. Purunemiskindluse (kategooria LA25) ja külmakindluse (kategooria F1) näitajate alusel saab kruusast valmistatud killustikku kasutada teedeehituses I klassi maanteede ehitamisel lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Võimalus on kasutada kruusa ka purukruusa tootmiseks. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga tootes kruusateede remondiks vajalikku materjali. Kruus- ja kergkattega tee pindamiseks võib kasutada fraktsioneerimata täitematerjale. Kuna eelnevalt käsitletud maavara kvaliteedi hinnang baseerub vaid 2020. a uuringu kaevandite proovidest ja kirjeldab uuringuruumis moodustatud aktiivse tarbevaru ploki 22 maavara kvaliteeti, siis tarbevaru lamamisse jääva reservvaru ploki kvaliteeti on iseloomustatud 1988. a uuringu tulemuste põhjal. Moodustatud reservvaru ploki 23 kvaliteedi hindamisel on kasutatud ploki piiresse jäävate 1988. a uuringu puuraukude Pa-20, Pa-21, Pa-22, Pa-32, Pa-50 ja Pa-60 andmeid. Nende puuraukude kirjelduste põhjal on tegemist alumises intervallis enamasti kruusaka liivaga, mis sügavuse suurenedes muutub peeneteralisest liivast ülipeeneteraliseks (R. Sinisalu, 1988). Nendest puuraukudest ainult kahest (Pa-20 ja Pa-21) on võetud proovid (proov 18, intervall 0,6 - 6,5 m ja proov 19, intervall 3,2 - 6,4 m), mille andmetel kvalifitseeruvad määruse nr 52 § 48 lõike 7 punkt 3 alusel täiteliivaks (Lisa 5). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 18 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Kaevandamise mäenduslikud tingimused on soodsad, sest uuringuruum piirneb lõunast aktiivses kasutuses olevate karjääridega, kus geoloogilise uuringu loa omanikul asub teisigi alasid, milledele on väljastatud kaevandamisload, seega materjali transportimine, purustamine ja sorteerimine hakkab toimuma kasutades juba olemasolevat infrastruktuuri. Uuringuala läbiva metsatee Partsi-Loja (tee tunnus 6390021) teekaitsevööndit pole põhjust määrata ning teealune maavara on tulevikus kaevandatav (Lisa 12). Katendi, milleks on enamasti kasvukiht (kohati koos orgaanikarikka liivaga), paksus varieerub 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad kruus ja liiv, mille uuritud paksus moodustatud aktiivse tarbevaru ploki piires varieerub 0,4 - 5,2 m (keskmiselt 3,2 m) (lisa 2). Moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 22 lamamisse jääb täiteliiva aktiivne reservvaru plokk 23, mille maavaravaru on hinnatud käesolevas töös kaevandatavaks ja kasutatavaks. Kasuliku kihi lamamiks plastne hall savi, mille abs kõrgused uuringuruumis piires jäävad 12,0 - 17,2 vahemikku. Uuringuruum on enamasti kaetud metsaga, vaid idapoolsel küljel, kus on varasemalt toimunud kruusa kaevandamine, on metsa asemel võsa ja kohati männi noorendik. Enne kaevandamist tuleb mets raadata ja kännud eemaldada, millele järgneb katendi eemaldamine. Katend lükatakse valli tulevase mäeeraldise teenindusmaal. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus karjääri korrastamisel. Parimaks valikuks oleks maavara kaevandamisel ekskavaator, millel on hammastega kopp, kuna maavara on kruusakas ja esindatud ka munakatega. Maavara kaevandamist võib raskendada ebaühtlane lamam, mis on tingitud piirkonnale iseloomulikest savikergetest, millele tuleb kaevandamisel tähelepane pöörata. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Kaevandamisel maavara lamamini on võimalik enamus liigvesi kraavitades juhtida lõuna suunas. Kuna lamami reljeefi on muutlik uuringuruumi põhjaosas (kaevandi K-3 ümbrus), võib tekkida veekogu (sügavusega maksimaalselt 1 m), mida saab samuti kraavidega hiljem kuivendada, halvemal juhul tuleb veesilm tagasi täita, et taastada metsamaa. Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kirjeldab ka võimalikku tagasitäitmist Hiiumaa teede remontööde ja renoveerimistel mulletest ja teekatetest ülejääva materjali näol (Johanson, 2014). OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 19 7. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1) ja 2020. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute tulemused. Lisaks on kasutatud uuritud kihi lamami ja reservvaru kvaliteedi määramisel 1988. a uuringute puuraukude andmeid. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid. Mudelite alusel arvutati uuringuruumi varu maht (Lisa 11). Eraldi arvutati ka koostatud mudelite alusel katendi maht. Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 7 ja graafilisel lisal 1. Partsi VIII uuringuruumis on varu arvutatud kahes maavaravaru plokis: - aktiivse tarbevaru plokis 22 aT (pindala 14,70 ha); - aktiivse reservvaru plokis 23 aR (pindala 10,19 ha). 7.1 Aktiivse tarbevaru plokk 22 aT Pindalaliselt on plokk 22 aT moodustatud Partsi VIII uuringuruumis 14,70 ha pindalal. Uuringuruumi idaosas varem kaevandatud alal, kus kasuliku kihi paksus ei ületa 0,7 m, maavaravaru plokki ei moodustatud. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus tehtud 2020. a rajatud kaevanditega uuritud sügavuseni. Ploki maavara kvaliteedi määra- misel on aluseks laboratoorsete analüüside kaalutud keskmised (tabel 5.1, lisa 3), mille põhjal vastab materjal ehitusliiva esitavatele nõuetele. Plokis arvutatud maavaravaru hinnatakse aktiivse tarbevaruna (aT). Kasvukihi maht ploki piires on 44 tuh m3. Ehitusliiva ploki 22 aT (pinda 14,70 ha) varu kogus on 550 tuh m³. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis on: 550 tuh m3 / 14,70 ha = 3,7 m. 7.2 Aktiivse reservvaru plokk 23 aR Plokk 23 aR jääb osaliselt ploki 22 aT lamamisse ja selle pindala on 10,19 ha. Ploki varu on uuritud 1988. a otsingulis-hinnanguliste tööde raames. Maapõueseaduse § 23 kohaselt saab kaevandada maavara, mille kategooriaks on määratud aktiivne tarbevaru. Küll aga annab maapõueseaduse § 24 võimaluse tunnistada aktiivne reservvaru ilma täiendava geoloogilise uuringuta kaevandatavaks ja kasutatavaks. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: - maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; - reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis; - reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine samas maardlas; - reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnista- mise eesmärk on maavara säästlik kasutamine. Eelnimetatud tingimused on siinjuhul täidetud. Partsi kruusamaardla asub geomorfoloo- giliselt kulutatud oosi alale. Maardla registrikaardi andmetel esineb maardla geoloogilises OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 20 tüüpläbilõikes kasvukihi all veeriselist kruusa. Selle lamamis sügavuse suunas muutub materjal peeneteralisemaks ja asendub liivaga, mis on valdavaks materjaliks ka käsitle- tavas aktiivse reservvaru plokis. Maardla kasuliku kihi lamamiks on savi. Sarnaseid tingimusi on iseloomustatud ka maardlas varasemalt tehtud geoloogilistes uuringutes. Reservvaru ploki osa (plokk 23 aR), mida soovitakse kaevandamisväärseks tunnistada, piirneb maardla aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 15 ja 16 (Joonis 2.1). Samuti jääb plokk 23 aR käesolevas uuringus moodustatud aktiivse tarbevaru ploki 22 lamamisse. Partsi maardlat uuriti juba 1970ndate lõpus, aga esimesed mäeeraldised anti välja juba 1960ndate alguses. Täna kaevandatakse maardla neljas mäeeraldises ning kaevandatavat liiva ja kruusa (purustatult) kasutatakse teedeehituses ja ehitussegudes. Viimase viie aasta keskmine aastane kaevandamise maht maardlas on ~35 tuh m 3. Plokk 23 aR asub Partsi maardla äärealal jäädes selle põhjaossa (Joonis 2.1). Reservvaru kaevandamisväärseks hindamisel saaks kaevandamine jätkuda sügavuti (aktiivse tarbevaru lamamis), maardla pindalalisi piire ei laiendata. Kaevandatavaks hinnatava ploki varu kaevandamine on tehnoloogiliselt teostatav ning ala piires ei esine keskkonna- kaitselisi piiranguid. Seega on ploki 23 aR ala kasutusele võtmine maavara säästliku kasutamise printsiibist lähtudes otstarbekas. Maapõueseaduse § 24 alusel on aktiivne reservvaru plokis 23 hinnatud kaevandatavaks ja kasutatavaks, kuna toetub Maapõueseaduse § 24 alusel sätestatud tingimustele, mida tõendavad 1988. a tehtud uuringud. Ploki maavara kvaliteedi määramisel on aluseks 1988. a uuringu puuraukude Pa-21 ja Pa-22 andmed (Lisa 5), mille alusel kvalifitseerub ploki maavara määruse nr 52 § 48 lõike 7 punkt 3 alusel täiteliivaks. Plokis arvutatud täiteliiva varu hinnatakse kaevandatava ja kasutatava aktiivse reservvaruna (aR k). Varu arvutuste tulemusel on ploki 23 aRk varu koguseks 143 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus varuplokis on: 143 tuh m3 / 10,19 ha = 1,4 m Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused Partsi VIII uuringuruumis seisuga 01.12.2021 Plokk 22 aT 23 aRk Pindala, ha 14,70 10,19 Katendi paksus (sh kasvukiht), m 0,3 - Katendi kogus (sh kasvukiht), tuh m 3 44 - Kasuliku kihi keskmine paksus, m 3,7 1,4 Maavaravaru kogus, tuh m3 550 143 Maavara nimetus ehitusliiv täiteliiv Enne Partsi VIII uuringuruumi geoloogilist uuringut oli Partsi maardlas arvel oleva aktiivse reservvaru ploki 2 aR pindala 15,71 ha ja varu kogus 613 tuh m 3. Ploki 22 aT ja 23 aRk arvele võtmisega vähenes ploki 2 aR pindala 11,38 ha võrra ja varu kogus 559 tuh m3 võrra. Ploki 2 aR uueks pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks 54 tuh m 3. Ploki katendi maht on uuringu järgselt 8 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 21 8. KOKKUVÕTE Geoloogilise uuringuloa L.MU/334241 alusel teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu Partsi VIII uuringuruumis (pindala 16,04 ha), mille eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust uuringuruumis, selgitades välja maavara levikut, kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti. Uuringuruum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Partsi külas Kärdla metskond 43 kinnistul (katastritunnus 63901:001:1073). Geoloogilise uuringu tulemusena hinnati Partsi VIII uuringuruumis seisuga 01.12.2020 ehitusliiva aktiivset tarbevaru plokis 22 (pindala 14,70 ha) kogusega 550 tuh m³. Ploki 22 aT lamamisse moodustati aktiivse reservvaru plokk 23 aR pindalal 10,19 ha, mille maavaravaru 143 tuh m3 koguses on hinnatud kaevandatavaks ja kasutatavaks lähtuvalt maapõueseaduse § 24 alusel. Ploki 22 aT ja 23 aR arvele võtmisega hinnati ümber keskkonnaregistris arvel olev aktiivne reservvaru plokis 2 aR, mille uuendatud pindalaks on 4,33 ha ja varu koguseks 54 tuh m3. Varu kinnitamisel soovitame varu plokis 22 aT ja 23 aR arvele võtta keskkonnaregistri maardlate nimistus Partsi kruusamaardla (registrikaardi nr 0459) koosseisus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2020) 22 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. “Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulishinnanguliste tööde aruanne.” (T. Saadre, R. Sinisalu, M. Noppel, 1978, Tallinn. EGF 3506). 2. “Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu, 1986; EGF 4194). 3. “Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu, 1988; EGF 4292). 4. “Hiiumaa kruusliiva karjääride jääkvaru arvutus.” (J. Viru, 1995; EGF 4928). 5. “Maavara kaevandamisloa taotlus Partsi karjääris.” (J. Viru, 2000, Tallinn. EGF 6756). 6. “Partsi kruusamaardla Partsi V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2009)” (E. Rannik ja V. Kattai, 2009; EGF 8131). 7. “Parsti kruusamaardla Partsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring Hiiumaal (varu seisuga 01.09.2010)” (R. Sinisalu ja K. Rõivasepp, 2010; EGF 8257). 8. “Partsi kruusamaardla Partsi 2 kruusakarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2013)” (L. Rohtla, H. Vahtra ja E. Jassik, 2013.) 9. “Partsi 2 ja Partsi IV kruusakarjääride ning Partsi 3 karjääri korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne.” (J. Johanson, T. Ideon, M. Leiaru, 2014. Tallinn) 10. Geoloogilise uuringu luba L.MU/334241. 11. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/. 12. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord ja ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 13. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 14. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 15. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 2' Pa-49 0,4 18.01 19,25 13,1 17.74 ' 18.32 I 17.59 I 18.57 2 17.66 18.16 Pa-52 0,4 17.96 17.72 18.68 18.79 6 535 400 18,05 17.40 2,0 17.59 18.18 15,65 19.46 18.61 K-3 17.75 0,3 1 4 Pa-33 0,4 18.64 18.63 18,13 17.41 17.53 19.72 5,2+ 17.64 17.65 1 16,61 1,3 12,63- TL 5 18.13 17.34 1' K-2 0,3 K-4 18.92 16 55 18.61 13 18,07 1,7 3' Pa-16 0,4 0,3 18.67 11 16.17 19.32 18,92 18.59 17.77 18.05 16,07 EL 18.28 20,96 2,3 19.73 1,4 8 19.73 18.99 16.92 19.34 17,22 18 8 1 EL 1 18.64 Pa-32 15 0,4 14 17.80 18.54 17.76 19.80 17.64 Pa-50 17,60 17 0,4 18.32 4,8 3 1 N 18.78 18,88 18.44 12,40 18 19.71 19.63 2,4 Kärdla metskond 43 1 8 19.61 16,08 9 17.96 18 Pa-51 6 1 63901:001:1073 18.93 15.95 0,4 1 19.47 19.14 18.50 18.75 18.55 15.22 19,25 19.47 18.08 18.83 17 16 I 16,85 2,0 16,27 18.43 18.84 15 27.11.2020 Plokk 22 aT 13 19.50 K-5 18 16 K-1 13 16,01 5 0,4 19.08 27.11.2020 0,2 19,27 1 4,2 Plokk 22 aT 19.23 16,01 27.11.2020 Plokk 23 aR 18.84 K-8 17 15.24 15 15,02 1,1 14.49 19.90 14,67 EL 20.15 K-6 18.82 0,3 16.22 13,72 EL 15 18.75 0,3 18.67 18,91 18.74 14.42 19,01 19 3,3+ 19 3,7+ 15,92 15,31- EL 15.75 Lembitu talu 18.93 15,01- EL 27.11.2020 19.39 17,28 19.00 K-7 19 5 18 14.40 63901:001:3701 19.18 K-12 27.11.2020 0,2 19.22 14.01 14 19.68 18,72 15.62 Kaardileht nr 6214 Kärdla Plokk 2 aR 14,84 27.11.2020 18,88 0,3 19.02 14,72- 3,8+ EK 19.52 4 14.27 20.22 15,18 3,4 18.72 13,18 K-14 19.11 EL 18.84 0,3 18.83 Pa-22 0,4 K-9 27.11.2020 19,34 0,2 19 5,2 19.16 18,81 6,4 13,68 19 20.57 13,84 EL 12,01 19.76 15.22 0,7 14 12,78 I 19.24 13.81 EK ' 17 19.83 19.10 6 19.50 15.23 19 16 1 19.07 19.04 19.96 5' 13.39 4' 14 19.69 14 19.06 15 Pa-21 18.61 17.43 6 535 200 0,4 19,31 18 13.97 19.75 6,5 1 12,41 9 19.08 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise 19.33 13 17 12.96 20 20 19.00 19.39 15.12 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 19.85 19.10 3 19.98 15 1 19.18 12.40 13 19.59 18.81 19.96 13.86 19.40 K-13 19.91 0,3 18.35 13.03 2 19,20 18.99 19.23 19.09 Nr X Y Nr X Y 0 5,2+ 14.47 20 20.13 Pa-20 13,70- EK 13 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40 0,6 Pa-60 0,1 19,82 198 .0 20. 19.05 13.22 20.19 25 19,14 1 19.05 5,9 19.03 5,9 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38 9 20.35 13,32 20.31 19.02 20.08 203 .9 9 20. 21 19.01 19.08 14 13,14 15,62 15.36 13,65 27.11.2020 12.30 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68 Pa-8 16. 19.30 27.11.2020 K-10 0,3 20.4 6 12. 8 0 5 2 19. 30 19.01 K-11 19.22 0,1 19,93 9 0,4 13,75 I K-15 170 . 9' 13. 62 19,42 0,4 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22 11' I 45 Aru 20.70 0,413,83 5,8 . 25 .7 15. 75 19.62 12.81 Š-2 20 1 4,1+ 19,94 13. 10 15.91 17.07 19.85 13,25 EL 19.73 5,1+ 26 . 39 .0 13. 75 13. 07 14. 78 Š-3 16.69 14,92- EL 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55 63901:001:0147 14,44- 17 12 55 . 1 1 19.42 19.34 EL 13. 7 2. 78 Pa-19 10 Š-1 32 . Plokk 1 aT 3 13. 92 Š-4 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05 20,04 13 8 17.36 17 0,8 18.54 12.94 12.18 7 . 21.10 14.46 64 Pa-9 22.34 20.50 19.55 19.80 16.97 14.57 7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31 0,513,24 6 20. 6,0 12. 38 19. 13. 0 16. 10' 2 . 60 22,00 23.89 Š-5 6' 48 18 42 40 24.18 18.64 63 6,1 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52 15,40 11 20.53 18.89 8' 7' plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16 13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33 16.82 22.96 plats 20.56 Karjääriallika 74 8 12.43 10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07 4 15.21 Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär 1: d 2 20501:001:0469 13.63 11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33 Partsi kruusakarjäär 6 n Killustiku 10 1: sko 12.88 24.83 63901:001:1072 Plokk 4 aT 20501:001:0470 90 et 00 Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha Plokk 15 aT 63 m a dl Plokk 16 aT är 6 535 000 K 0 100 200 m 433 200 433 400 433 600 433 800 434 000 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 4. Plaani koostamisel on kasutatud: Pa-02 Puuraugu nr 1 15 0,3 Katendi paksus, m - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 49,50 Suudme abs kõrgus, m 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 40,70 Kasuliku kihi või uuritud kihi - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 15 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 1' lamami abs kõrgus, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kaevandi nr 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m K-12 0,3 Katendi paksus, m 18,88 Suudme abs kõrgus, m 16,01 3,4 Kasuliku kihi paksus, m Külgneva mäeeraldise piir 27.11.2020 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 15,18 Kasuliku kihi või uuritud kihi Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, TL - täiteliiv) lamami abs kõrgus, m Partsi VIII liivakarjäär Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Partsi kruusamaardla Mäeeraldise plaan III kategooria kaitsealused liigid 1988 a. puurauk (EGF4292) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Hiiumaa vald, Hiiu maakond 2010 a. puurauk (EGF8257) Nõlvaterviku alumine piir Teekaitsevöönd 2020 a. kaevand Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 1/3 Maardla piir (asendiplaanil) Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Kärdla metskond 43 2009 a. kaevand (EGF8131) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ 63901:001:1073 (esindaja nimi ja allkiri) Mõõtkava 1 : 2000 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619 /Allkirjastatud digitaalselt/ 2' 18.01 17.74 18.32 17.59 17.66 18.57 18.16 2 17.72 17.96 18.68 18.79 17.40 6 535 400 17 17.59 18.18 19.46 18.61 17.75 17.41 17.53 18.64 1516 19.72 15.01 14 18.13 17.34 1' 16 12.57 14.39 3' 13 18.92 17 16.17 19.32 19 18.28 15 19.73 16.92 19.34 19.73 18 7 1 18.99 1 16.62 12.96 3 12.43 15 16 16.19 15.56 14.42 12.39 13.86 14 3 19.61 1 19.71 16 15.66 13.65 Kärdla metskond 43 12.33 63901:001:1073 14.30 15.95 N 14 16.32 15.23 12.40 13.14 15 19.50 15.49 Plokk 22 aT 12.22 14.68 Plokk 22 aT Plokk 23 aR 13.58 14.49 19.90 12.51 14 14.42 15.20 Lembitu talu 14.61 15 12.35 12.09 5 78 9 14.46 13.45 14.40 14.01 63901:001:3701 1 19.68 12.17 Kaardileht nr 6214 Kärdla 11 Plokk 2 aR 14.13 14.64 Metsastatav ala 12.63 4 14.27 20.22 19,0 ha 14.90 12.48 14.15 12.15 15 20.57 13.81 13.80 14.39 13.48 13 12.32 12.44 5' 13.39 4' 14 19.69 12.34 12.42 12.73 6 535 200 13 13.67 14 13.59 13.97 13.95 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise 14 12.59 12.72 12.96 20 12.74 13 12.75 12.70 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 19.85 13.58 12.40 13.40 13 19.96 13.86 13.56 16 13.01 13.03 13 Nr X Y Nr X Y 13.63 14 14.47 171819 15 13.61 1' 6 535 358,94 433 475,35 1 6 535 311,94 433 458,40 198 .0 2 13.22 0. 25 14.36 13.16 13.10 2' 6 535 443,21 433 751,26 2 6 535 402,03 433 753,38 14 20.35 13.75 20.31 9 9 03 . 16 20.08 2 20. 21 13.66 12.30 16.0 19.30 14 3' 6 535 358,06 434 185,25 3 6 535 328,59 434 127,68 46 2 13.44 . 12 19. 3 71 20 . 85 0 1 819 15 9 45 170 . 7 9' 13. 62 15. 7 19.62 12.81 4' 6 535 219,76 434 121,68 4 6 535 264,50 434 098,22 Aru 20.70 20 . 125 . 13. 10 5 15.91 17.07 19.85 14.16 26 . 9 .0 13. 75 13. 0 14. 78 16.69 5' 6 535 230,20 434 062,27 5 6 535 274,28 434 042,55 63901:001:0147 10 17 12 55 . 13 13. 7 7 12. 78 19.42 16 13 32 . Plokk 1 aT 3 13. 92 6' 6 535 090,84 433 975,79 6 6 535 096,21 433 932,05 8 17.36 17 18.54 12.94 12.18 11 7 . 21.10 14.46 64 22.34 20.50 19.55 10' 19.80 16.97 14.57 7' 6 535 102,69 433 879,31 7 6 535 102,69 433 879,31 20. 12. 38 19. 13. 0 6 16. 2 . 60 23.89 6' 48 18 42 40 11' 18.64 24.18 63 8' 6 535 106,06 433 852,52 8 6 535 106,06 433 852,52 20.53 18.89 8' 7' plats Partsi 2 kruusakarjäär 19.16 13.07 9' 6 535 146,76 433 528,33 9 6 535 146,76 433 528,33 16.82 22.96 plats 20.56 Karjääriallika 74 8 12.43 10' 6 535 117,24 433 450,07 10 6 535 117,24 433 450,07 4 15.21 Partsi VI kruusakarjäär Partsi VI kruusakarjäär 1: d 2 20501:001:0469 13.63 11' 6 535 095,51 433 380,33 11 6 535 095,51 433 380,33 Partsi kruusakarjäär 6 n Killustiku 10 1: sko 12.88 24.83 63901:001:1072 Plokk 4 aT 20501:001:0470 90 et 00 Pindala 18,96 ha Pindala 14,70 ha Plokk 15 aT 63 m a dl Plokk 16 aT är 6 535 000 K 433 200 433 400 433 600 433 800 434 000 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 100 200 m 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.01.2021. 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.2020); 1 - Partsi kruusamaardla Partsi VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 Maapinna samakõrgusjoon, m 01.12.2020), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9480). 1' Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Külgneva mäeeraldise piir Metsamaa Partsi VIII liivakarjäär Partsi kruusamaardla Korrastatud ala plaan Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Hiiumaa vald, Hiiu maakond Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) III kategooria kaitsealused liigid Maardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 Kärdla metskond 43 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Teekaitsevöönd 63901:001:1073 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 2000 (esindaja nimi ja allkiri) Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.08.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3619 /Allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.11.2021 14:10 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-116942-16 Riigi huvi väljaselgitamine Partsi VIII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/66039- 46fa20024a565bcb1031cde5c7763ba5e47b1372ef040495aeb0dbd327f1d88a KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →