Tarbijakaitse ja Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-021 ja -022
Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 19-1/4545
10122 Tallinn
[email protected]
Jõgeva ja Tartu valdade õgvenduste projekteerimistingimuste andmisest
keeldumise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks
AS Eesti Raudtee esitas 26.03.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
(edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste taotlused nr 2111002/04027 ja
2111002/04028 (edaspidi PT), millega sooviti projekteerimistingimusi Jõgeva ja Tartu
vallas Tallinn-Tartu raudtee õgvendamiseks. TTJA teavitas 29.04.2021
projekteerimistingimuste andmise korraldamisest avatud menetlusena. 10.11.21
esitas TTJA vastuskirjad, et vastavalt EhS § 32 lõikele 2 keeldub pädev asutus PT
andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Vastavalt
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 ja 2 alusel edastati AS-ile Eesti Raudtee
PT andmisest keeldumise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks.
AS Eesti Raudtee leiab, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse
eelnõus on vääralt rakendatud materiaalõiguse norme alljärgnevatel põhjustel:
1. Eelnõust ei selgu, mille alusel peaks väidetavalt olema üldplaneeringuga
reguleeritud raudtee õgvendamine. EhS § 32 p 2 kohaselt keeldutakse
projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta üldplaneeringule. PlanS § 74
lg 5 sätestab, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste andmise alus. Tartu ja Jõgeva valla kehtivates
üldplaneeringutes puudub tõepoolest viide raudtee õgvendamisele, kuid kõigepealt
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
tuleb analüüsida, kas kohaliku omavalitsuse üldplaneering peab üldse sisaldama
konkreetset sätet raudtee võimaliku õgvendamise kohta, sest üldjuhul
üldplaneeringu kehtestamise ajal ei ole teada raudtee õgvendamise vajadusest, kui
vastav vajadus ei selgu just üldplaneeringu menetlemise ajal. PlanS § 74 lg 1 sätestab,
et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Tuleb asuda seisukohale, et
olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või selle osa ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks saaks olla ainult uue
raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või olemasoleva raudtee
lammutamine.
Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga
lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega olemasoleva raudtee (sh raudteekoridori)
õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu mõttes valla ruumilise arengu
põhimõttena või suundumusena ning sellega ei lahendata raudtee üldise asukoha
küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha vaid põhimõtteliselt ning ei keela
raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus
projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud
projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad üldplaneeringutele.
2. Teiseks, kui isegi lähtuda teoreetiliselt sellest, et raudtee õgvendamine peab olema
kajastatud kehtivas üldplaneeringus (millega AS Eesti Raudtee ei nõustu), tuleneb
riigikohtu praktikast pädeva asutuse kohustus arvestada haldusmenetluses
koostamisel olevate planeeringute eesmärke. Tartu ja Jõgeva vallas on
koostamisel uued üldplaneeringud, mis sisaldavad viiteid raudteekoridori võimaliku
õgvendamise kohta seoses raudtee rekonstrueerimisega ja rongide sõidukiiruse
suurendamisega.
Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis 12
leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel
järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob
õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole
kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid
mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu
eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse
teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega
(HMS § 4 lg 2). Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva planeeringuga tuleb ka
käesoleva haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole
veel õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu
lähtuda sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust
või küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva
üldplaneeringu eesmärkidest, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise
ettenägemine. Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste
andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused
vastab koostamisel olevate üldplaneeringute eesmärgile.
3. Kolmandaks, sama riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase
kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba
väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg-d 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii
täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine
põhimõte on, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub
kehtivatest üldplaneeringutest kui ruumilise planeerimise dokumentidest, siis
täpsemate dokumentide (st sellise üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori
õgvendamine) puudumisel tuleb arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud
olustikku. Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud
asukohtades õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb
arvesse võtta, mis tähendab, et tuleb anda projekteerimistingimused.
AS Eesti Raudtee juhib ka TTJA tähelepanu projekteerimistingimuste andmise
üldriiklikule olulisusele. Omavalitsuste koostööorganisatsioonid tegid 20.05.2020
ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga
planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja
Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega
samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria muudatused
(sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks
tõstmiseks kuni 160 km/h. Ühtlasi osutati ühispöördumises tähelepanu üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava kohasele Tallinn-Tartu ja
Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmise kohustusele 160 km/h
hiljemalt aastaks 2030. Üleriigilne planeering „Eesti 2030+” sätestab, et
reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on tulevikus võimalik
vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad ning reisirongiliikluse kiirus,
sagedus ja kasutusmugavus peavad kasvama kõigis Eesti jaoks tähtsates suundades.
Ühtlasi näevad nii üleriigiline planeering kui mitmed transpordi arengukavad ette, et
tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h
Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia liinidel.
Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt AS Eesti Raudteele
antud suunistele on äärmiselt oluline, et järgitakse pikaajaliste strateegiate elluviimist
ning koos raudtee elektrifitseerimisega teostatakse ka raudtee geomeetria
õgvendamine kõverates, kus kiirusega kuni 160 km/h liikumine täna pole võimalik.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 31.12.2020 kirjas AS-ile Eesti
Raudtee palunud alustada koheselt lõikudel Tallinn-Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudtee
õgvendamise projekti eeltegevustega, mis võimaldavad raudtee elektrifitseerida juba
uuel muudetud trassil. Vabariigi Valitsus arutas oma
6. mai 2021. a kabinetinõupidamisel raudteede elektrifitseerimise ja õgvendamise
ajakava ja finantseerimiskava ning kiitis need heaks. Kõverate õgvendamist
kavandatakse kaasrahastada Euroopa Liidu 2021-2027 finantsperioodi
struktuurivahenditest. Vastavalt kinnitatud ajakavale peab Aegviidu – Tartu lõik olema
elektrifitseeritud 2024. a lõpuks ning uued hangitavad elektrirongid kasutusel.
Lähtuvalt saadud suunistest tellis AS Eesti Raudtee uuringu „Tallinn-Tartu raudtee
160 km/h“. Uuringu üks eesmärkidest oli projekteerida raudteetrassi muutuste
(õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel, mis võimaldaks Tallinn-Tartu
raudteeliinil reisirongide kiiruse tõstmist kuni 160 km/h.
Tulenevalt ülal loetletud suunistest, „Üleriigiline planeering Eesti 2030+” kavandatust,
uuringust „Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h“ ning lähtudes PlanS § 75 lg 1 p 1 on
AS Eesti Raudtee andnud koostatavatesse kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutesse sisendid kõnesoleva suurprojektiga kavandatavate raudtee
õgvenduste ja nendest tekkivate kitsenduste kohta. Samuti oleme palunud arvestada
trassimuudatustega valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringute
kehtestamiseni. Samal ajal küsisime ka kohalike omavalitsuste seisukohta, kas
raudteetrassi õgvenduste realiseerimiseks on vajalik ka uue detailplaneeringu
algatamine või on võimalik korraldada projekteerimistingimuste andmine avatud
menetlusena. Arvamusi uue detailplaneeringu algatamise vajaduse kohta ei esitatud.
AS Eesti Raudtee esitab järgmised kommentaarid seoses TTJA korraldatud PT
andmise menetlusega:
I. Vastavalt EhS § 31 korraldas TTJA PT andmise menetluse avatud menetlusena. EhS
§ 31 lg (2) kohaselt esitati 20.09.2021 AS-ile Eesti Raudtee PT otsuse eelnõu, millele
esitasime oma ettepanekud 07.10.21. PT andmisest keeldumise eelnõu esitamine 229
päeva peale taotluse esitamist, on meie hinnangul otseselt vastuolus seaduses
kehtestatud menetlustähtaegade järgimise nõudega. Vastavalt EhS § 31
lg 2 kohaselt tuleb PT anda 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kuna
TTJA ei rakendatud koheselt EhS § 30 sätteid, mitte tagastades PT taotlusi koos
põhjendusega menetlusse mittevõtmise kohta, tuleb PT anda.
II. Teema ajakriitilisuse kohta korraldasime antud teemal 27.04.2021 TTJA, MKM ja
Rahandusministeeriumi osalusel koosoleku, mille läbivaks teemaks oli, kas ja milliseid
planeeringuid on vaja aluseks, et teha raudteeõgvendusi (detailplaneering,
üldplaneering, riigi eriplaneering), arvestades sisu ning PlanS, EhS ja KAHOS
regulatsioone. Koosolekul tõdeti ühiselt, et kuna tegemist ei ole uue raudtee
ehitusega, siis lisaks üldplaneeringus kajastatule pole muu detailsusega planeeringuid
vajalik läbi viia. Samuti leidsime, et tuginevalt riigikohtu lahendilei, saab PT avatud
menetluse läbiviimisel tugineda ka menetluses olevale ÜP-le. Sellest lähtuvalt
esitasimegi taotlused PT-de väljastamiseks.
III. Meile teadaolevalt kehtib kokkulepe, et PT on võimalik välja anda tingimusega, et
õgvenduste trass on kajastatud üldplaneeringutes ehituslubade väljastamise hetkeks.
IV. TTJA poolne seaduses sätestatud tähtaegade ületamine loamenetlustes on
muutunud halvaks reegliks, Jõgeva valla PT-d on tänaseks menetlenud juba üle 240
päeva, mis projekti ajakriitilisust arvestades on lubamatu. Juhul kui TTJA keeldub PT
väljastamisest, lükkub raudtee õgvendamine ja kiiruste tõstmine Jõgeva vallas (kokku
ca 42,5 km) vähemalt järgmisesse kümnendisse (raudtee elektrifitseerimine toimuks
tänasel trassil ning mh EL meetmete reeglite kohaselt peab varasid sihtotstarbeliselt
kasutama vähemalt 5 aastat). Samuti läheks juba elektrifitseeritud ja uue
liiklusjuhtimissüsteemi saanud raudtee veelkordne ümberehitamine oluliselt kallimaks.
Kokkuvõttes, TTJA lähtub projekteerimistingimuste andmise otsustamisel teatavast
diskretsioonist, millega seoses peab TTJA diskretsiooniõigust kasutama lähtudes
diskretsiooni eesmärgist ja piiridest, samuti HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb
haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades kõiki
ülaltoodud õiguslikke kaalutlusi ning projekteerimistingimuste andmiseolulisust riikliku
transpordipoliitika vaates, palume anda projekteerimistingimused vastavalt esitatud
taotlustele esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Smiltinš
AS Eesti Raudtee juhatuse liige-tehnikadirektor
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected])
i
Riigikohus käsitlenud otsuses 3-3-1-87-13, mille p-s 12 on toodud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule
detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob
õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel
keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva
kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse
teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2).
Saatja: Eesti Raudtee <
[email protected]>
Saadetud: 24.11.2021 12:40
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>
Teema: Jõgeva ja Tartu valdade õgvenduste projekteerimistingimuste
andmisest keeldumise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks
TereEdastame Teile vastuskirja. -- LugupidamisegaAnastassia Ambros
dokumendihalduse spetsialistDokumendihalduse osakondAS Eesti
RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon +372 615
[email protected]