dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teadmiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2021
Seotud ettevõtted
AS Eesti Raudtee (adressaat)
Viit
1.10-17/2021/6950-1
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Raudtee
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎2021_11_nr_4545_Jogeva_ja_Tartu_valdade_ogvenduste_PT.asice482 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Tarbijakaitse ja Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-021 ja -022 Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 19-1/4545 10122 Tallinn [email protected] Jõgeva ja Tartu valdade õgvenduste projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks AS Eesti Raudtee esitas 26.03.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste taotlused nr 2111002/04027 ja 2111002/04028 (edaspidi PT), millega sooviti projekteerimistingimusi Jõgeva ja Tartu vallas Tallinn-Tartu raudtee õgvendamiseks. TTJA teavitas 29.04.2021 projekteerimistingimuste andmise korraldamisest avatud menetlusena. 10.11.21 esitas TTJA vastuskirjad, et vastavalt EhS § 32 lõikele 2 keeldub pädev asutus PT andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 ja 2 alusel edastati AS-ile Eesti Raudtee PT andmisest keeldumise otsuse eelnõu tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. AS Eesti Raudtee leiab, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse eelnõus on vääralt rakendatud materiaalõiguse norme alljärgnevatel põhjustel: 1. Eelnõust ei selgu, mille alusel peaks väidetavalt olema üldplaneeringuga reguleeritud raudtee õgvendamine. EhS § 32 p 2 kohaselt keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta üldplaneeringule. PlanS § 74 lg 5 sätestab, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Tartu ja Jõgeva valla kehtivates üldplaneeringutes puudub tõepoolest viide raudtee õgvendamisele, kuid kõigepealt AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 tuleb analüüsida, kas kohaliku omavalitsuse üldplaneering peab üldse sisaldama konkreetset sätet raudtee võimaliku õgvendamise kohta, sest üldjuhul üldplaneeringu kehtestamise ajal ei ole teada raudtee õgvendamise vajadusest, kui vastav vajadus ei selgu just üldplaneeringu menetlemise ajal. PlanS § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks saaks olla ainult uue raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või olemasoleva raudtee lammutamine. Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega olemasoleva raudtee (sh raudteekoridori) õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu mõttes valla ruumilise arengu põhimõttena või suundumusena ning sellega ei lahendata raudtee üldise asukoha küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha vaid põhimõtteliselt ning ei keela raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad üldplaneeringutele. 2. Teiseks, kui isegi lähtuda teoreetiliselt sellest, et raudtee õgvendamine peab olema kajastatud kehtivas üldplaneeringus (millega AS Eesti Raudtee ei nõustu), tuleneb riigikohtu praktikast pädeva asutuse kohustus arvestada haldusmenetluses koostamisel olevate planeeringute eesmärke. Tartu ja Jõgeva vallas on koostamisel uued üldplaneeringud, mis sisaldavad viiteid raudteekoridori võimaliku õgvendamise kohta seoses raudtee rekonstrueerimisega ja rongide sõidukiiruse suurendamisega. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva planeeringuga tuleb ka käesoleva haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole veel õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu lähtuda sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust või küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärkidest, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise ettenägemine. Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused vastab koostamisel olevate üldplaneeringute eesmärgile. 3. Kolmandaks, sama riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg-d 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub kehtivatest üldplaneeringutest kui ruumilise planeerimise dokumentidest, siis täpsemate dokumentide (st sellise üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori õgvendamine) puudumisel tuleb arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud olustikku. Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud asukohtades õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb arvesse võtta, mis tähendab, et tuleb anda projekteerimistingimused. AS Eesti Raudtee juhib ka TTJA tähelepanu projekteerimistingimuste andmise üldriiklikule olulisusele. Omavalitsuste koostööorganisatsioonid tegid 20.05.2020 ühispöördumise Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS Eesti Raudtee poole ettepanekuga planeerida ja projekteerida Tallinn-Tapa-Tartu/Narva ning Tartu-Valga ja Tartu-Koidula raudteeliinide võimaliku elektrifitseerimise ettevalmistamisega samaaegselt ka nende raudtee trassikoridoride geomeetria muudatused (sh kurviraadiuste suurendamine), mis loovad võimaluse reisirongide kiiruse koheseks tõstmiseks kuni 160 km/h. Ühtlasi osutati ühispöördumises tähelepanu üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ elluviimise tegevuskava kohasele Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva raudteeliinidel reisirongide liikumiskiiruse tõstmise kohustusele 160 km/h hiljemalt aastaks 2030. Üleriigilne planeering „Eesti 2030+” sätestab, et reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on tulevikus võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad ning reisirongiliikluse kiirus, sagedus ja kasutusmugavus peavad kasvama kõigis Eesti jaoks tähtsates suundades. Ühtlasi näevad nii üleriigiline planeering kui mitmed transpordi arengukavad ette, et tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia liinidel. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt AS Eesti Raudteele antud suunistele on äärmiselt oluline, et järgitakse pikaajaliste strateegiate elluviimist ning koos raudtee elektrifitseerimisega teostatakse ka raudtee geomeetria õgvendamine kõverates, kus kiirusega kuni 160 km/h liikumine täna pole võimalik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 31.12.2020 kirjas AS-ile Eesti Raudtee palunud alustada koheselt lõikudel Tallinn-Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudtee õgvendamise projekti eeltegevustega, mis võimaldavad raudtee elektrifitseerida juba uuel muudetud trassil. Vabariigi Valitsus arutas oma 6. mai 2021. a kabinetinõupidamisel raudteede elektrifitseerimise ja õgvendamise ajakava ja finantseerimiskava ning kiitis need heaks. Kõverate õgvendamist kavandatakse kaasrahastada Euroopa Liidu 2021-2027 finantsperioodi struktuurivahenditest. Vastavalt kinnitatud ajakavale peab Aegviidu – Tartu lõik olema elektrifitseeritud 2024. a lõpuks ning uued hangitavad elektrirongid kasutusel. Lähtuvalt saadud suunistest tellis AS Eesti Raudtee uuringu „Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h“. Uuringu üks eesmärkidest oli projekteerida raudteetrassi muutuste (õgvenduste) plaanigeomeetria eskiisi tasemel, mis võimaldaks Tallinn-Tartu raudteeliinil reisirongide kiiruse tõstmist kuni 160 km/h. Tulenevalt ülal loetletud suunistest, „Üleriigiline planeering Eesti 2030+” kavandatust, uuringust „Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h“ ning lähtudes PlanS § 75 lg 1 p 1 on AS Eesti Raudtee andnud koostatavatesse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse sisendid kõnesoleva suurprojektiga kavandatavate raudtee õgvenduste ja nendest tekkivate kitsenduste kohta. Samuti oleme palunud arvestada trassimuudatustega valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringute kehtestamiseni. Samal ajal küsisime ka kohalike omavalitsuste seisukohta, kas raudteetrassi õgvenduste realiseerimiseks on vajalik ka uue detailplaneeringu algatamine või on võimalik korraldada projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena. Arvamusi uue detailplaneeringu algatamise vajaduse kohta ei esitatud. AS Eesti Raudtee esitab järgmised kommentaarid seoses TTJA korraldatud PT andmise menetlusega: I. Vastavalt EhS § 31 korraldas TTJA PT andmise menetluse avatud menetlusena. EhS § 31 lg (2) kohaselt esitati 20.09.2021 AS-ile Eesti Raudtee PT otsuse eelnõu, millele esitasime oma ettepanekud 07.10.21. PT andmisest keeldumise eelnõu esitamine 229 päeva peale taotluse esitamist, on meie hinnangul otseselt vastuolus seaduses kehtestatud menetlustähtaegade järgimise nõudega. Vastavalt EhS § 31 lg 2 kohaselt tuleb PT anda 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kuna TTJA ei rakendatud koheselt EhS § 30 sätteid, mitte tagastades PT taotlusi koos põhjendusega menetlusse mittevõtmise kohta, tuleb PT anda. II. Teema ajakriitilisuse kohta korraldasime antud teemal 27.04.2021 TTJA, MKM ja Rahandusministeeriumi osalusel koosoleku, mille läbivaks teemaks oli, kas ja milliseid planeeringuid on vaja aluseks, et teha raudteeõgvendusi (detailplaneering, üldplaneering, riigi eriplaneering), arvestades sisu ning PlanS, EhS ja KAHOS regulatsioone. Koosolekul tõdeti ühiselt, et kuna tegemist ei ole uue raudtee ehitusega, siis lisaks üldplaneeringus kajastatule pole muu detailsusega planeeringuid vajalik läbi viia. Samuti leidsime, et tuginevalt riigikohtu lahendilei, saab PT avatud menetluse läbiviimisel tugineda ka menetluses olevale ÜP-le. Sellest lähtuvalt esitasimegi taotlused PT-de väljastamiseks. III. Meile teadaolevalt kehtib kokkulepe, et PT on võimalik välja anda tingimusega, et õgvenduste trass on kajastatud üldplaneeringutes ehituslubade väljastamise hetkeks. IV. TTJA poolne seaduses sätestatud tähtaegade ületamine loamenetlustes on muutunud halvaks reegliks, Jõgeva valla PT-d on tänaseks menetlenud juba üle 240 päeva, mis projekti ajakriitilisust arvestades on lubamatu. Juhul kui TTJA keeldub PT väljastamisest, lükkub raudtee õgvendamine ja kiiruste tõstmine Jõgeva vallas (kokku ca 42,5 km) vähemalt järgmisesse kümnendisse (raudtee elektrifitseerimine toimuks tänasel trassil ning mh EL meetmete reeglite kohaselt peab varasid sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt 5 aastat). Samuti läheks juba elektrifitseeritud ja uue liiklusjuhtimissüsteemi saanud raudtee veelkordne ümberehitamine oluliselt kallimaks. Kokkuvõttes, TTJA lähtub projekteerimistingimuste andmise otsustamisel teatavast diskretsioonist, millega seoses peab TTJA diskretsiooniõigust kasutama lähtudes diskretsiooni eesmärgist ja piiridest, samuti HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Arvestades kõiki ülaltoodud õiguslikke kaalutlusi ning projekteerimistingimuste andmiseolulisust riikliku transpordipoliitika vaates, palume anda projekteerimistingimused vastavalt esitatud taotlustele esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Smiltinš AS Eesti Raudtee juhatuse liige-tehnikadirektor Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) i Riigikohus käsitlenud otsuses 3-3-1-87-13, mille p-s 12 on toodud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Saatja: Eesti Raudtee <[email protected]> Saadetud: 24.11.2021 12:40 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: Jõgeva ja Tartu valdade õgvenduste projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks TereEdastame Teile vastuskirja. -- LugupidamisegaAnastassia Ambros dokumendihalduse spetsialistDokumendihalduse osakondAS Eesti RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon &#43;372 615 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel