dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. november 2021
Viit
97
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Verner Eiber (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Infotehnoloogiaosakond, Infosüsteemide arendustalitus)

Failid

  • 📎97 24.11.2021 Käskkiri.asice3573 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 24.11.2021 nr 97 Riigihanke „Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 101 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3“ (riigihanke objekti kood „Tarkvara arendusteenused“) lihthankena, kuna hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla 60000 euro. 2. Moodustan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke läbiviimiseks komisjoni järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Kristjan Kaiklem – infotehnoloogia osakonna juhataja. Komisjoni liikmed: Verner Eiber – infosüsteemide arendustalituse juhataja; Margus Tähepõld – veondus- ja liiklustalituse juhataja; Eda Rembel – veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja Verner Eiber’i. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD Lisa 1 Arendustööd „Teavituste mooduli loomine“ lähteülesanne 1. Liiklusjärelevalve infosüsteemi tutvustus Liiklusjärelevalve infosüsteemi (LJVIS) eesmärgiks on liiklusjärelevalve ja sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise järelevalve teostamise käigus kogutud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel aruannete ja analüüside koostamine. Infosüsteemi andmeandjateks on Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon, Transpordiamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Andmekasutajateks lisaks eelpool nimetatud asutustele on Maksu- ja Tolliamet ning autoveo tegevuslubade andjad. LJVIS on liidestatud Euroopa elektroonilise autoveo-ettevõtjate registriga (European Register of Road Transport Undertakings - ERRU), mis võimaldab vahetada andmeid autoveoalaste raskete õigusrikkumiste ja teedel kontrollitavate sõidukite tehnoseisundi kohta, teostada kontrolli veokorraldajate hea maine nõudele vastavuse ning tasulist autovedu korraldavale ettevõttele antud ühenduse tegevusloa kehtivuse kohta. LJVIS-i andmekoosseis ja kasutatavad x-tee päringud on kirjeldatud Riigi infosüsteemi haldussüsteemis. LJVIS tehnilised parameetrid:  Rakendusserver – Windows Server 2019, .Net 4.7,  Andmebaasi server – Windows Server 2016, MSSQL 2017. 2. Arendustöö kirjeldus Arendustöö koosneb kolmest omavahel seotud alamtööst: a) tuleb luua teavituste moodul (edaspidi TM) ja integreerida see olemasoleva LJVIS-ga, b) seni kasutusel olevad teavitused tuleb käivitada TMs, c) luua uued teavitused ja käivitada need TMs. 2.1 Teavituste mooduli loomine 2.1.1. Eesmärk ja mõisted TMi eesmärgiks on tagada LJVIS võimekus edastada e-kirja teel infot LJVIS kasutajatele ja juriidilistele isikutele. TM võimaldab sama teavitust välja saata mitmetele kasutajatele samaaegselt ning teavituse väljasaatmise aega on võimalik ette anda. TM abil on võimalik fikseerida, kas ja millal on teavituse saaja teate kätte saanud. TM sisenemine toimub läbi LJVISi. Kui kasutajal on lugemata teateid, siis LJVISi sisse logimisel kuvatakse kasutajale vastav info. Teavitus on LJVIS poolt saadetud e-kiri. Teavituses võib olla unikaalseid linke, mis suunavad kasutaja pärast LJVIS sisse logimist vastava teate juurde. Teade on malli alusel koostatud sõnum, mida teavituse saaja saab lugeda pärast LJVIS-i sisse logimist. Teate saaja poolt teate esmakordse avamise hetk logitakse. 2.1.2. Kasutajad ja õigused TMi saavad kasutada kõik LJVIS kasutajad, kellele on omistatud LJVIS õiguste halduses vastav õigus (eeldab LJVIS õiguste halduse täiendamist). Olemasolevat teavitust saab muuta vaid teavituse koostaja ja peakasutaja. Peakasutaja näeb, saab muuta ja kustutada kõiki teavitusi, malle ja gruppe. 2.1.3. Teavituste koostamine Teavituste koostamisel saab teavitusele ette anda järgnevad parameetrid: a) Teavituse nimetus. b) Teavituse väljasaatmise aeg. Vaikimisi on väljasaatmise ajaks kell 2:00. Võimalik on veel valida, et teavitus saadetakse kohe välja või siis saab ette anda väljasaatmise kuupäeva ja kellaaja. c) Teavituse saaja. Saajat peab saama valida JVIS kasutajate hulgast ja varem koostatud gruppide hulgast. Saajaks võib olla ka juriidiline isik. Sel juhul sisestatakse juriidilise isiku nimi või äriregistri kood ning TM teeb juriidilise kontaktandmete saamiseks X-tee päringu äriregistrisse. d) Teavituse tekst. Tekst võib sisalda eeldefineeritud muutujaid ja linke TMs salvestatud teatele. e) Teavitusel kasutatav mall. Teavitusi võib saata ka ilma malli lisamata. 2.1.4.Teadete mallid ja grupid TMis edastatavate teatete jaoks koostatakse vastavad mallid. Mallides võivad olla eeldefineeritud muutujad (näit. kuupäev, saaja nimi, otsuse number, sõiduki registreerimisnumber vms). TM peakasutaja peab saama muuta olemasolevaid malle ja koostada uusi. Samuti peab peakasutaja saama lisada ja muuta eeldefineeritud muutujaid. TMs peab saama luua teavituste saajatest gruppe, mille koosseisu saab valida LJVIS kasutajate hulgast füüsilisi isikuid ja juriidilisi isikuid. Juriidiliste isikute e-posti aadressi saamiseks peab LJVIS tegema X-tee päringu äriregistrisse. Punktis 2.2. kirjeldatud olemasolevate teavituste puhul koostab mallid Täitja. Punktis 2.3. kirjeldatud uute teavituste puhul koostab mallid Tellija. 2.1.5. Teadete kättesaamise kontroll TM kasutaja peab saama ülevaate, kes kasutajatest ja kuna on saadetud teate avanud. TMs peab saama peale panna vastavaid filtreid. Lisaks punktis 2.1.3. kirjeldatud jaotistele peab saama teateid filtreerida ka teate koostajate lõikes. 2.1.6. Tehnilised nõuded TM tuleb luua eraldiseisva moodulina, mis suhtleb olemasoleva LJVIS andmebaasiga (eeldusel, et nii TM kui ka LJVIS on samas võrgus). TM loomisel tuleb kasutada vabavaralisi komponente. Andmebaasina on eelistatud PostgreSQL. TMi loomisel peab lähtuma eeldusest, et TMi saaks kasutada ka pärast LJVISi tarkvara ja andmebaasimootori uuendamist. Kui LJVIS kasutaja süsteemi sisse logib, siis temale ilmub vastav teade, kui tal on lugemata teavitusi. Kuue kuu möödumisel peale teavituse salvestamist kustutab LJVIS teavituse automaatselt TMist ja kirjutab teavitusega seotud info vastavasse logifaili. Peakasutajal on õigus muuta teavituse kustutamise aega ja vaadata teavituste logifaili. 2.2 Olemasolevate teavituste integreerimine teavituste mooduliga LJVISs on kasutusel viis teavitust, mis on infosüsteemi tarkvarasse sisse kirjutatud. Arenduse käigus tuleb need olemasolevad teavitused üle viia loodava TMi koosseisu. Iga olemasoleva teavituse puhul on lisatud senise teavituse puhul saadetava e-kirja näidis. 2.2.1. ERRU raske rikkumise teade Kui ERRU süsteemist saabub LJVIS-i välisriigis tuvastatud autoveoalase raske rikkumise teade (RR teade), siis saavad MKM-i ja Transpordiameti asjaomased ametnikud selle kohta automaatselt e-teavituse. 2.2.2. ERRU tehnovea teade Kui ERRU süsteemist saabub LJVIS-i välisriigi teedel Eestis registreeritud sõiduki kontrollimisel tuvastatud tehnovea kohta teade (RSI teade), siis saavad MKM-i ja Transpordiameti asjaomased ametnikud selle kohta automaatselt e-teavituse. 2.2.3. Eesti raske rikkumise teade Kui LJVIS-s avalikustatakse Eesti politseiametniku poolt täidetud andmevorm ning sellel andmevormil on märge raske autoveoalase rikkumise kohta, siis saavad MKM-i ja Transpordiameti asjaomased ametnikud selle kohta automaatselt e-teavituse. 2.2.4. Eesti tehnovea teade Kui LJVIS-s avalikustatakse Eesti politseiametniku poolt täidetud andmevorm ning sellel andmevormil on märge sõiduki ohtliku tehnovea tõttu rakendatud sõidukeelu kohta, siis saavad MKM-i ja Transpordiameti asjaomased ametnikud selle kohta automaatselt e- teavituse; 2.2.5 Sõiduki kaalumisel tuvastatud raske rikkumise teade Kui LJVIS-s avalikustatakse Eesti politseiametniku poolt täidetud andmevorm ning sellel andmevormil on märge sõiduki kaalumisel tuvastatud raske rikkumise kohta, siis saab Transpordiameti asjaomane ametnik selle kohta automaatselt e-teavituse. 2.3 Uute teavituste loomine Arenduse käigus tuleb LJVISs luua nelja uue teavituse funktsionaalsus ja käivitada need teavitused loodava TM koosseisus. 2.3.1. Andmete kontrolli vajaduse teavitus Kui politseiametnik on kandnud LJVIS-i andmevormile andmed toimunud kontrolli kohta ning kontrolli tulemusena on autojuhti karistatud raske autoveoalase rikkumise eest, siis tuleb politseiametnikul sisestada väärteomenetluse kohta andmevormile väärteo lühimenetluse kohta viite- või asjanumber, kiirmenetluse kohta viitenumber ja üldmenetluse kohta asjanumber. Lühi- või kiirmenetluse korral käivitub LJVIS-st e-toimikusse X-tee päring karistuse kvalifikatsiooni leidmiseks ja vastavale andmevormile kandmiseks 20 päeva möödumisel kontrolli kuupäevast. Üldmenetluse korral käivitub LJVIS-st e- toimikusse X-tee päring karistuse kvalifikatsiooni leidmiseks ja vastavale andmevormile kandmiseks 50 päeva möödumisel kontrolli kuupäevast. Sageli X-tee päring e-toimikusse jääb tulemuseta, kuna X-tee päringu lähteandmetes (autojuhi nimi, isikukood, välisriigi isiku sünniaeg, viite- või asjanumber) on viga. Selle vea parandamine oleks kontrolli teostanud politseiametniku kohustus. Arendada tuleb automaatse e-teavituse edastamine asjaomasele politseiametnikule palvega andmed üle kontrollida, kui x-tee päring e- toimikusse on andnud veateate. Adressaadiks on sõidukit kontrollinud politseiametniku e- posti aadress, mis on LJVIS-i sisestatud. Teavitus on automaatne ja mallipõhine, kui 10 päeva möödumisel esimesest X-tee päringust e-toimikusse karistuse kvalifikatsiooni ei leitud. Kui seda teavitust ei ole avatud, siis korratakse seda teavitust 1 päeva pärast uuesti. Kui teavitus on avatud, siis kordusteadet ei saadeta. Peakasutajal peab olema võimalus konkreetse andmevormi osas kordusteavituste edastamine peatada. 2.3.2. Teavitus Tööinspektsioonile Tuleb arendada automaatne e-teavitus Tööinspektsiooni asjaomastele ametnikele, kui politsei on välisriigi veoettevõtte osas teinud andmevormile märke kabotaažveo kohta või märke selle kohta, et veole rakendatakse autojuhi lähetamise nõudeid. Tööinspektsiooni ametnike adressaate peab saama LJVIS-i administraator muuta ja lisada. Teavitus on automaatne ja mallipõhine. 2.3.3.Välisriigis toimunud rikkumise teavitus MKM saab välisriikidelt teavet Eesti veoettevõtja kontrolli ja avastatud rikkumiste kohta. Need andmed sisestatakse LJVIS-s genereeritud andmevormile. Analoogselt eespool punktis 2.3.2. toodud e-teavituse loomise võimalusega tuleb e-teavituse edastamise võimalus arendada ka välisriigis avastatud autoveoalase rikkumise andmevormile. Näiteks edastab Norra transpordiinspektor MKM-le (kontaktpunkt) teabe Eesti sõiduki kontrolli ja avastatud rikkumise kohta ning teeb ettepaneku asjaomast veoettevõtjat kontrollida. Praeguse töökorralduse kohaselt sisestab Norrast saadetud andmed LJVIS-i vastavale andmevormile Transpordiamet. Analoogselt politseiametniku andmevormiga peab pärast välisriigi rikkumise andmevormi salvestamist tekkima võimalus edastada e-teavitus näiteks Tööinspektsiooni vastava ametniku e-posti aadressile, milles antakse teada Norra ettepanekust. Sellel teavitusel puudub mall ja teavituse saatja peab saama selle koheselt välja saata. 2.3.4. Raske rikkumise kohta teade veoettevõtjale Tuleb arendada e-teavitus veoettevõtjale, kelle e-posti aadress saadakse X-tee päringuga äriregistrist, kui LJVIS-s avalikustatakse politsei poolt sisestatud andmevorm või välisriigist edastatud raske rikkumise kohta asjaomane andmevorm ning sellel andmevormil on märge nimetatud veoettevõtja korraldatud autoveol tuvastatud raske (MSI, VSI või SI raskusastmega) rikkumise kohta. Teavitus on automaatne ja mallipõhine. 3. Hooldusteenuse kirjeldus 3.1. Hooldusteenuse mahuks on kuni 200 töötundi kalendriaasta jooksul. 3.2. Hooldusteenuse osutaja teavitab Tellijat kõikidest testkeskkonda laetud versiooniuuendustest. Kui Tellija on uuendustega tutvunud ja tunnistab sobivaks, tehakse kehtivast tööversioonist varukoopia ning laetakse üles uus tööversioon. Versiooniuuenduste teostamine töökeskkonnas viiakse läbi kokkulepitud kuupäeval töövälisel ajal. 3.3. Hooldustöid võib teha 8 tunniste tsüklite kaupa. Eriolukorras, kus töö teostamine on süsteemi stabiilsuse ja kasutatavuse osas kriitilise tähtsusega, teostatakse hooldustöö hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 3.4. Hooldustööde registreerimine, staatuste määramine ning aruandlus toimub MKM poolt pakutava töövoo halduse keskkonnas JIRA, mis asub aadressil https://jira.mkm.ee. 3.5. Kogu projekti koodihaldus toimub MKM-i koodihalduskeskkonnas https://git.mkm.ee/. 3.6. Täitja peab kord kalendrikuu jooksul kontrollima LJVIS turvauuenduste olemasolu. 3.7. Täitja peab turvauuendused planeerima ja paigaldama esimesel võimalusel. Kui on tegemist kriitilise turvauuendusega, siis tuleb uuendused paigaldada mitte hiljem kui 4 tunni jooksul. Hankedokumendi lisa 7 Ärisaladuse teabe esitamise vorm Avaldame, et riigihankele viitenumbriga … meie esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave: Jrk Dokumendi nimetus Põhjendus teabe ärisaladuseks (terviktekst või viide dokumendis sisalduvale teksti osale) määramisest 1. 2. 3. (vajadusel lisada ridasid) Oleme teadlikud, et: riigihangete seaduse § 111 lõige 5 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida:  pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;  teenuste hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;  asjade hankelepingute puhul lisaks pakkumuse maksumusele ja osamaksumustele muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Käskkirja lisa 1 Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankest kõrvaldamise alused 1.1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. . 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused. 2.1.1. Majanduslik ja finantsseis Pakkuja netokäive hankelepingu esemele vastavas osas viimase kahe riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal (2019 ja 2020), mille kohta on majandusaasta aruanne kinnitatud, on vähemalt 80000 eurot majandusaasta kohta. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema riigihankele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud ja lepinguga ettenähtud tähtajal üle andnud ning tellija poolt peab olema vastu võetud vähemalt üks .NET põhise infosüsteemi arendus. Täidetuks loetakse leping, mille kohaselt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab teabe eelnimetatud lepingu maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Pakkuja esitab riigihanke viitenumbri juhul, kui on tegemist täidetud riigihanke lepinguga. 3. Hankepass 3.1 Hankija nõuab pakkuja ajakohastatud kinnitusi sisalduva hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 3.2 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 nimetatud tingimusele. 3.3 Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3.4 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 3.5 Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus andmete väljastamisega 3.6 Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. Käskkirja Lisa 2 Lihthanke alusdokument Hankedokument Lihthange – „Liiklusjärelevalve infosüsteemi hooldus- ja arendusteenus 3“. 1. Raamlepingu eseme kirjeldus: Ostetakse teenust liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenuse osutamiseks. Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse raamleping, mis kehtib kuni 31.12.2024. Raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. 2. Käesoleva riigihanke tellijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158), asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122. 3. Hanke raames ostetakse hooldus- ja arendusteenuse töötunde kogumaksumusega kuni 59999 eurot. 4. Hange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR). 5. Hanke eest vastutav isik: Verner Eiber (tel: 6256 496, [email protected]), infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja. 6. Hanketingimused, nõuded pakkumusele ja pakkumuse esitamine. 6.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt: 6.1.1. vähemalt üks 3-aastase projektijuhtimise kogemusega projektijuht, kes on juhtinud vähemalt 2 samamahulist projekti; 6.1.2. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega tarkvara arendaja, kellel on kogemus programmeerimiskeele .NET kasutamisel; 6.1.3. vähemalt üks 3-aastase töökogemusega andmebaaside arendaja, kellel on kogemus andmebaasisüsteemi Microsoft SQL arendamisel. 6.2. Üks spetsialist ei tohi samaaegselt täita mitut punktis 6.1. määratud ülesannet. 6.3. Pakkuja esitab punktis 6.1. nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks teenust osutavate spetsialistide CV-d, professionaalsust tõendavad sertifikaadid ja eelnimetatud spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused, et vastavad spetsialistid on nõus käesoleva hanke tulemusena sõlmitava raamlepingu täitmisel osalema. 6.4. Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles ja esitada RHR-is. Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud RHR-s üldandmete lehele. 6.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja täielikku nõustumist kõigi hanke alusdokumentide, sh hankelepingu tingimustega. Pakkuja ei saa lisada omapoolseid tingimusi hanke alusdokumentidele. 6.6. Hankepass tuleb esitada koos pakkumusega ja digitaalselt allkirjastatult allkirjaõigusliku isiku poolt... 7. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 8. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine 8.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 8.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumus ületab hanke eeldatava maksumuse (punkt 3); 81.2. hankemenetluse toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 8.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel 9. Variantpakkumuste esitamine ei ole lubatud. 10. Hindamiskriteeriumid ja pakkumuse hindamine 10.1. Hankeleping sõlmitakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse esitanud Pakkujaga vastavalt pakkumuste hindamise korrale. Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. 10.2. Ühe töötunni maksumus (Lisa 2, tabel 1) – maksimaalselt 50 väärtuspunkti. Hinnakriteeriumi väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed punktid kõige madalama arendustööde tunnihinnaga pakkumus, teised saavad 50-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kallim. “väärtuspunktid” =“madalaim töötunni maksumus” / “hinnatava pakkumuse töötunni maksumus” x 50. 10.3. Arendustööde esimese etapi maksumus (Lisa 2, tabel 2) – maksimaalselt 40 väärtuspunkti. Hinnakriteeriumi väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed punktid kõige madalama arendustööde esimese etapi maksumusega pakkumus, teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumuse esimese etapi maksumus on kallim. “väärtuspunktid” =“madalaim esimese etapi maksumus” / “hinnatava pakkumuse esimese etapi maksumus” x 40. 10.4. Arendustööde esimese etapi ajaline kestvus (Lisa 2, tabel 3) – maksimaalselt 10 väärtuspunkti. Hinnakriteeriumi väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed punktid pakkumus, mille arenduste esimese etapi ajaline kestvus on kõige lühem, teised saavad 10-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumuse esimese etapi arendustööde teostamise aeg on pikem. “väärtuspunktid” =“lühim esimese etapi arendustööde teostamise ajaline kestvus kalendripäevades” / “hinnatava pakkumuse esimese etapi arendustööde teostamise ajaline kestvus kalendripäevades ” x 10. 10.5. Võrdsete väärtuspunkide puhul eelistatakse Pakkumust, mis on madalama töötunni maksumusega (punkt Error! Reference source not found.). Kui ka töötunni maksumus osutub võrdseks, valitakse edukas pakkumus liisu heitmise teel. 11. Juhul kui Pakkuja esitatud pakkumus sisaldab ärisaladust, peab Pakkuja edastama pakkumuse koosseisus Lisas 7 toodud vormil teabe ärisaladuse kohta. 12. Koos pakkumusega esitab pakkuja hankepassi vastavalt hanketeates nõutule. Pakkumuse koosseisus peab Pakkuja esitama järgimised dokumendid: 12.1. teenust osutavate spetsialistide CV-d, professionaalsust tõendavad sertifikaadid ja spetsialistide poolt allkirjastatud kinnitused; 12.2. täidetud maksumuse esitamise vorm; 12.3. ärisaladuse teabe vorm kui pakkumus sisaldab ärisaladust. 13. Hankedokumendi lisad: Lisa 1 – Arendustööd „Teavituste mooduli loomine“ lähteülesanne Lisa 2 – Maksumuse esitamise vorm Lisa 3 – Raamlepingu projekt. Lisa 4 – Arenduste hankelepingu projekt Lisa 5 – Hoolduslepingu projekt Lisa 6 – Juurdepääsu taotlus Lisa 7 – Ärisaladuse teabe esitamise vorm Hankedokumendi lisa 2 Pakkumuse maksumuste esitamise vorm 1. Tööde ühe tunni maksumus Summa Summa käibemaksuta € käibemaksuga € Tööde ühe tunni maksumus 2. Arendustööd „Teavituste mooduli loomine“ maksumus Nimetus Töötunnid Summa € Summa+KM KM-ta € Arendustöö „Teavituste mooduli loomine“ 3. Arendustööd „Teavituste mooduli loomine“ ajaline kestvus Nimetus Töö kestvus kalendripäevades Arendustöö „Teavituste mooduli loomine“ Hankedokumendi lisa 6 Kasutajaõiguste juurdepääsu taotlus Käesolevaga soovib riigihankel „Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3“ osaleja nimi, äriregistri kood, keda esindab juhatuse liige eesnimi, perekonnanimi juurdepääsu Liiklusjärelevalve infosüsteemi tarkvarale. Liiklusjärelevalve infosüsteemi testkeskkonna tarkvara kasutajaõigused palun omistada järgevatele isikutele. Nimi ja eesnimi Isikukood e-maili aadress Taotluse esitaja kohustub:  hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet (sealhulgas tarkvara lähtekoodi), mis on talle teatavaks saanud pakkumuse ettevalmistamisel või juhuslikult, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele.  kasutama lähtekoodi ainult käesoleva riigihanke pakkumuse koostamisel. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast hankemenetluse lõppemist. ___________________ /allkirjastaud digitaalselt/ Hankedokumendi lisa 3 RAAMLEPINGU PROJEKT Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab juhatuse liige xxx (edaspidi Täitja) keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool sõlmivad käesoleva raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Raamlepingu (edaspidi Leping) eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenuse osutamisel Täitja poolt. 1.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest ning Lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud lihthanke “Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3“ (viitenumber ….) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentide ning edukaks tunnistatud pakkumusega. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist.. 1.8. Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega. Lisa 2. Täitja pakkumus (sh hinnapakkumus). 2. Lepingu objekt ja tähtaeg 2.1. Lepingu objektiks on liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenuse osutamine (edaspidi nimetatud „Töö“). 2.2. Lepingu täitmise periood on Lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2024. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1.Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest, maksumusest, konfidentsiaalsuskohustusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma Täitjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu Lisas 1 esitatud kirjeldusele ning Täitja pakkumusele; 3.2.3. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda Tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning Tellija esitatud lähteandmetele ja tööülesandele ning andma töö Tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajal ja korras; 4.2.2. järgima Töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.4. teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muust asjaolust, mis võib mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 4.2.5. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava Töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.6. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 4.2.7 Arendustööde Tellijale üleandmisel kannab Täitja tarkvara lähtekoodi Tellija koodihoidlasse. 5. Lepingu täitmine 5.1. Lepingu täitmine toimub Tellija sõlmitavate hankelepingute alusel. Hankelepingute sõlmimisel lähtub Tellija raamlepingust tulenevatest tingimustest. Konkreetses hankelepingus fikseerib Tellija soovitavate Tööde loetelu ja sisu, olulised lähte- ja vahepunktid Tööde teostamisel, Tööde teostamise tähtaja ning Tööde maksumuse. 5.2. Hankelepingu sõlmimiseks esitab Tellija Täitjale arendustööde lähteülesande, mille alusel esitab Täitja seitsme päeva jooksul pakkumuse. Pakkumuses peab olema välja toodud arendustööde maht töötundides, valmimistähtaeg ja maksumus. Tellija nõudmisel täiendab Täitja esitatud pakkumust. Arendustööde „Teavituste mooduli loomine“ hankelepingu sõlmimine toimub riigihankele esitatud edukaks tunnitatud pakkumuse alusel (Lisa 2). 5.3 Hooldustööde maht on kuni 600 töötundi. Hooldustööde hankelepingu sõlmimisel eraldi pakkumust ei esitata. Hooldustööde hankeleping sõlmitakse riigihankele esitatud edukaks tunnistatud pakkumuse alusel. 5.4. Täitja alustab hankelepingus sätestatud mahus ja sisuga Töö realiseerimisega 7 (seitse) tööpäeva jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest Tellija poolt. 5.5. Hankelepingut on Pooltel õigus muuta kirjaliku kokkuleppega. Hankelepingu muutmine toimub Lepingus sätestatud tingimuste raames. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Täitja annab Lepingu alusel loodava dokumentatsiooni Tellijale üle korrektselt vormistatuna, kui Poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Dokumentatsioon säilitatakse Tellija keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab Tellija. 6.2. Üleantav Töö dokumentatsioon koosneb alljärgnevatest osadest: 6.2.1. tarkvara lähtekood koos kommenteeritud kirjeldusega; 6.2.2. täiendatud kasutusjuhend. 6.3. Hankelepingute alusel arendustööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Üleandmise akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt esitatud Töö kontrollimiseks ning pärast akti allkirjastamist esitab Tellija 5 (viie) tööpäeva jooksul kirjalikult Täitjale info testimiseperioodi kestvuse kohta. Vastuvõtmise akti allkirjastab Tellija peale testimisperioodi lõppemist, kui tal ei ole teostatud Tööde suhtes pretensioone või kui pretensioonide alusel on Täitja teinud Töös parandused. Testimise käigus tekkinud pretensioonide korral esitab Tellija need Täitjale kirjalikult, Täitja teeb Töös vastavad parandused omal kulul Tellija määratud tähtaja jooksul. 6.4. Tellija ei allkirjasta arendustööde vastuvõtmise akti, kui Täitjal on parandamata eelnevate hankelepingute käigus üle antud Tööde garantiilised vead, mis on suunatud Täitja volitatud esindajale vigade halduse keskkonnas JIRA (https://jira.mkm.ee). 6.5. Hankelepingute alusel hooldusteenuse üleandmise-vastuvõtmise aktid koostakse kord kvartalis. Tellija allkirjastab hooldusteenuse üleandmise-vastuvõtmise akti viie tööpäeva jooksul, kui tal ei ole teostatud hooldusteenuse kohta pretensioone. Tekkinud pretensioonide korral esitab Tellija need Täitjale kirjalikult. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Lepingu kogumaksumus peab jääma alla 60000 euro (ilma käibemaksuta). Lepingu hind sisaldab ka autoritasu autori varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest.. Töö töötunni hind on xxx eurot ilma käibemaksuta. 7.2. Tööde eest tasumine toimub vastavalt Lepingu alusel sõlmitavale hankelepingule. Täitja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast vastava hankelepingu täitmist ja aktiga vastuvõtmist. 7.3. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 7.4. Tellija tasub teostatud Tööde eest pärast Tööde vastuvõtmist 30 päeva jooksul alates Täitja esitatud arve kättesaamisest. 7.5. Kui Tellija on Lepingu lõppedes esitanud tellimusi Lepingu punktis 7.1 nimetatud summast väiksemas mahus, ei kuulu ülejääv summa Lepingu raames väljamaksmisele. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 8.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteoleneval põhjusel tähtajaks hankelepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% vastava hankelepingu maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.3. Juhul, kui Täitja rikub muud Lepingust tulenevat kohustust kui tähtaja ületamine, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30% hankelepingu maksumusest ning kui rikkumine kestab rohkem kui 30 päeva, võib Tellija lisaks leppetrahvi nõudele Lepingu üles öelda punkti 13.3 kohaselt. 8.4. Tellija maksab nõuetekohaselt teostatud ja tema vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral Täitjale viivist 0,05 % õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.5. Juhul, kui Täitja teostatud Tööde üleandmisel ilmneb rohkem, kui ühel korral, kokkulepitud tähtaja pikendamist või Tööde edasilükkamist Täitjast tulenevatel asjaoludel, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist kuni 3 200 eurot iga rikkumise toimumise eest, sõltuvalt rikkumise olulisusest, aga mitte rohkem kui 10 000 eurot lepinguperioodi jooksul. 8.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tuleneva muu kohustuse täitmisest. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandale isikule konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustust täites või juhuslikult, eelkõige talle teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavale isikule ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 9.2. Täitja täidab lepingut piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmanda isiku andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahju ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 9.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, hea tava ja hea usu põhimõttega. 9.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 9.5. Iga punktides 9.1 ja 9.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 4000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 10. Garantii 10.1 Täitja garanteerib arendustöö vastavuse Lepinguga sätestatud tingimustele 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt (edaspidi Garantiiperiood). Kui töid võetakse hankelepingu raames vastu etappide kaupa, siis algab garantiiperiood viimase hankelepingus kokkulepitud etapi vastuvõtmise kuupäevale järgnevast kuupäevast ning garantii kehtib kõikidele hankelepingu raames teostatud töödele tervikuna. 10.2. Garantii kehtib ainult Tööle ning ei laiene koos Tööga kasutatavatele toodetele ja Tööst Tellija või kolmanda isiku poolt tehtud töötlustele. 10.3. Tellija informeerib Täitjat Garantiiperioodil avastatud veast ning kirjeldab seda piisava põhjalikkusega. Vigadest informeerimine toimub JIRA lisatud veateate kaudu. Garantiiperioodil parandab Täitja vead omal kulul, välja arvatud juhul, kui vigade tekkimine on põhjustatud Tellija süülisest tegevusest, millisel juhul tasub parandustöödega ja vea esinemisega kaasnenud Tellija nõustamisega seotud kulud Tellija. 10.4. Vigade parandamise kohustus tekib alates vigadest teadasaamisest. Veast teadasaamiseks loetakse kellaaega, millal suunati veateade JIRA kaudu Täitja volitatud esindajale. 10.5 Täitja lisab hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates veast teadasaamisest JIRA-sse vea parandamise tähtaja või põhjenduse, miks viga pole garantiiline. Vea parandamise tähtajal on Täitjal kohustus anda Tellijale üle veaparanduse tarnepakett. 11. Vääramatu jõud 11.1. Pooled vastutavad kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või Poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 11.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 11.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 12. Teabe vahetamine 12.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 12.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval). 12.3. Punktis 12.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 12.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 12.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 13. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 13.1. Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu lisade mõlemapoolset allkirjastamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 13.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. 13.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamise tähtajata üles öelda koheselt olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingutingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 30 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 14. Vaidluste lahendamine 14.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 14.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 14.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 14.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 15. Muud sätted 15.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 15.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 15.3. Täitja on teadlik, et leping on avalik. 15.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 16. Poolte volitatud esindajad 16.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ning Töö vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +372 625 6496, e-post [email protected]. 16.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel, hinnapakkumuste esitamisel, üleandmise aktide esitamisel ja allkirjastamisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx. 16.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 16.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma volitatud esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele viivitamatult kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx ministeerium Kantsler Juhatuse liige Hankedokumendi Lisa 4 Arendustööde hankelepingu projekt Hankeleping nr xxx Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman, (edaspidi Tellija) ja xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3“, viitenumber xxx tulemusena sõlmitud raamlepingu nr xxx (edaspidi Raamleping) alusel. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, Raamlepingust ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.3. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: 1.5.1. Lisa 1 – Lähteülesanne, 1.5.2. Lisa 2 – Pakkumus. 2. Lepingu ese ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on xxx (edaspidi Töö) Lepingu Lisas 1 ja Lisas 2 esitatud tingimustel. 2.2. Täitja kohustub Töö üle andma hiljemalt xxx. 3. Tasu suurus 3.1. Lepingu kogumaksumus, arvestades pakkumuses esitatud töö mahtu (… töötundi) ja Raamlepingu punktis 7.1 nimetatud ühe töötunni hinda (.. eurot), on ….eurot käibemaksuta ning käibemaksuga xxx eurot. 4. Poolte volitatud esindajad 6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Verner Eiber, telefon +3726256496, e-post [email protected]. 6.2. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja Töö üleandmisel on xxx telefon xxx, e-post xxx. 5. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxx Ando Leppiman xxx kantsler juhatuse liige 1 HD Lisa 5 HOOLDUSTEENUSE LEPING nr PROJEKT Tallinnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, (edaspidi Tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman ja xxx, registrikoodiga xxx, asukoht xxx, mida esindab juhatuse liige xxx (edaspidi Teostaja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad hooldusteenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted ja Lepingu objekt 1.1. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud lihthanke "Liiklusjärelevalve infosüsteemi arendus- ja hooldusteenus 3“ (viitenumber xxx), tulemusena xxx sõlmitud raamlepingu (Tellija dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr xxx all) alusel. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist. 1.3. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes raamlepingus sätestatud tingimuste piires. 1.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1- hooldusteenuse tehniline kirjeldus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 1.1. Lepingu objektiks on liiklusjärelevalve infosüsteemi hooldusteenus ja selle raames teostatavad tööd (edaspidi Tööd). 1.2. Tööde teostamise tähtaeg on 01.01.2021 kuni 31.12.2024. 3. Poolte kohustused ja õigused 3.1. Hooldusteenuse raames Lepingu täitmisel Teostaja: 3.1.1. on pidevalt valmis kindlustama Tellijat kasutajatoega, mis võimaldab Tellijal kasutada liiklusjärelevalve infosüsteemi tarkvara (edaspidi Tarkvara) vastavalt eesmärgile ning oma vajadustele ning oskustele Tarkvara võimaluste piires; 3.1.2. annab Tellijale soovitusi Tarkvara paremaks kasutamiseks ja probleemide lahendamiseks, teatab täiendavatest võimalustest ja avastatud vigadest ning parandab need või teostab vajalikud pisiarendused, milline vajadus on töö käigus tekkinud ja mida Tellija on Teostaja soovitustest lähtuvalt soovinud teostada; 3.1.3. teostab hooldusteenust kvaliteetselt ja kohustub reageerima Tellija probleemile tööpäeval 4 tunni jooksul alates teatamisest. 3.1.4. Juhul, kui Tellija probleem esitati vähem kui 4 tundi enne tavapärase tööaja lõppu või puhkepäeval, siis esimesel juhul jätkub, teisel juhul algab Tellija probleemile reageerimine järgmisel tööpäeval kell 9:00. -1- 3.1.5. võtab vastu Tellija ettepanekud Lepingus nimetamata täiendavate tööde ja pisiarendustööde tegemiseks raamlepingus nimetatud mahu piires; 3.1.6. tagab telefonikonsultatsiooni ja e-posti toe tööpäevadel kell 09:00 – 17:00; 3.1.7. lähtub Tööde tegemisel Lepingust ja Tellija kirjalikult esitatud soovidest, milles täpsustatakse vajadusel Lepingu objektiks olevaid ülesandeid või tellitakse sellega seotud pisiarendustöid; 3.1.8. lubab Tellijal igal ajal kontrollida Tööde tegemise käiku; 3.1.9. informeerib viivitamatult kirjalikult Tellija esindajat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada Lepingu täitmist; 3.1.10. uuendab liiklusjärelevalve infosüsteemi kohta käivat dokumentatsiooni (kasutusjuhend, paigaldusjuhend, arhitektuuri dokument) muudatuste korral; 3.1.11. teostab regulaarset liiklusjärelevalve infosüsteemi teekide turvaskänneerimist ning uuenduste olemasolul nende tagasiühilduvuse testimist rakendusega ning tarne koostamist, et paigaldada uuendused toodangu keskkonda; 3.1.12. jälgib kasutusel olevate teekide deprecation teateid ning võimalusel teostab uuele versioonile migreerimine (eeldusel, et see ei vaja mahukaid arendusi). Juhul, kui mingi teegi puhul on vajalikud mahukamad arendustööd, et uuele versioonile minna, siis teavitatakse sellest Tellijat. 3.2. Tellija: 3.2.1. kinnitab, et Tarkvara kasutajatel on piisavad erialased teadmised ja arvutikasutamise oskused; 3.2.2. kohustub kindlustama vajadusel Teostajat hooldustööde teostamiseks vajalike tingimustega ja juurdepääsuga Tarkvarale ning Tööde tegemiseks vajalikule informatsioonile; 3.2.3. informeerib oma kontaktisiku kaudu viivitamatult Teostaja kontaktisikut esinevatest Tarkvara probleemidest või vajalikest pisiarendustöödest e-maili teel; 3.2.4. kindlustab, et Tarkvara hooldust teostab ainult Teostaja; 3.2.5. kohustub kasutama Tarkvara vastavalt kasutusjuhendile; 3.2.6. informeerib viivitamatult Teostaja esindajat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada Lepingu täitmist; 3.2.7. kohustub tagama vajadusel omapoolse kontaktisiku või spetsialisti kohaloleku vajalike täienduste või garantiitööde läbiviimise ajaks; 3.2.8. aktsepteerib Teostaja poolt tehtud lepingutingimustele vastavad Tööd kord kvartalis vastava aktiga. Kui Tööd ei vasta Lepingu tingimustele, annab Tellija Teostajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3.2.9. maksab Teostajale tasu Lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4. Tööde teostamise aeg, vastuvõtmine, maksumus ja maksetingimused 4.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot, millele lisandub käibemaks. 4.2. Lepinguperioodi jooksul on Tellijal õigus tellida hooldusteenust kuni 600 töötunni ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 tundi aastas. 4.3. Hooldusteenuse vastuvõtmine toimub kord kvartalis kooskõlas raamlepingu punktiga 6. 4.4. Tellija tasub Täitjale peale igakordset hooldusteenuse vastuvõtmist 1 (üks) kord kvartalis vastavalt esitatud arvele. 4.5. Kui lepinguperioodi jooksul on kulunud vähem kui 600 töötundi, siis ülejäänud töötundide osa ei kuulu väljamaksmisele. 5. Hooldekohustuste piirid 5.1. Teostajal ei teki varalist vastutust: 5.1.1. Tellija andmesisestuse vigadest tulenevate valede tulemuste eest; -2- 5.1.2. kasutajapoolse Tarkvara vale kasutamise või häälestamise tulemusel saadud valede tulemuste eest; 5.1.3. kasutaja vigadest, mis tulenevad tema ebapiisavatest erialastest teadmistest või arvutikasutamise oskustest. 6. Poolte volitatud esindajad 6.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Verner Eiber (telefon +372 6256496, e-post [email protected]). 6.2. Teostaja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja Töö üleandmisel on xxx (telefon xxx, e-post xxx). 6.3. Juhul, kui Tellija või Teostaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele viivitamatult kirjalikult. 7. Muud tingimused 7.1. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7.2. Lepingu muus osas kehtivad Lepingu punktis 1.1. nimetatud raamlepingu tingimused. 7.3. Hooldustöid võib teha 8 tunniste tsüklite kaupa. Eriolukorras, kus töö teostamine on süsteemi stabiilsuse ja kasutatavuse osas kriitilise tähtsusega, teostatakse hooldustöö hiljemalt kahe järjestikuse tööpäeva jooksul. 7.4. Hooldustööde haldamiseks ja infovahetuseks kasutatakse MKM töövoo halduse keskkonda JIRA. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx ministeerium Kantsler Juhatuse liige -3-
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel