dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. november 2021
Viit
2-15/2021/7089-1
Registreeritud
30. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Kaubamaja Grupp AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2021
Vastutaja
Kristina Jerjomina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. detsember 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf114 KB
  • 📎Vastus e-kirjale.msg122 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kaia Läänemets <[email protected]> Saadetud: 30.11.2021 10:14 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Helen Tulve <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kirjutan teile Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ist seoses Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (424 SE). Kuna meil on eelnõud analüüsides tekkinud mõned küsimused, siis sooviksime teilt, kui eelnõu koostajalt saada nende sätete tõlgendamise osas selgitusi. 1. Mis seisus eelnõu menetlemine hetkel on? Varasema MKMilt saadud info kohaselt plaaniti eelnõu vastu võtta novembri lõpuks ja see pidi jõustuma mai lõpus 2022.a, kuid Riigikogu lehelt nähtub, et see on alles menetluses. Kuna eelnõule lisatud kooskõlastustabelis oli mitmeid kohti, mida lubati eelnõus täiendada/muuta, siis kas võime sellest järeldada, et eelnõust tuleb uus versioon? 2. Meie jaoks on kõige olulisem muudetav Majandus- ja Taristuministri 09.02.2016.a määruse nr 14 muutmise eelnõu § 51, kuna just sinna lisatakse detailne regulatsioon varasema hinna määratlemise kohta. Nimelt ei mõjuta sätte lg 6 kohaselt „kliendipakkumise hind kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud varasemat hinda. Meil on tekkinud just küsimus selle kohta, et kuidas tõlgendada sõnapaari „kliendipakkumise hind ja milliseid pakkumisi selle all on täpsemalt mõeldud. Eeldan, et ilmselt võib selleks pidada meie tavapärast partnerkaardi (s.o meie kauplustes kehtiv kliendikaart) omanikele antavat alalist -5%-list soodustust ja vast ka partnerkaardi omanikule sünnipäeva puhul antavat -10%list soodustust, kuna see soodustus on suunatud üksnes sellele konkreetsele kliendile, kellel on sünnipäev. Kas olen õigesti aru saanud? Lisaks tekkis meil küsimus, et kas selliseks kliendipakkumise hinnaks võib pidada ka nt konkreetsel nädalavahetusel ainult partnerkaardiomanikele tehtav -20%-line soodustus konkreetsele kaubagrupile (nt lastekaubad/moekaubad)? Sellistest tavalistest Musta Reede kampaaniatest erineb selline soodustus just selle poolest, et see on seotud partnerkaardiga ehk soodustust saavad vaid partnerkaardi omanikud. Need kliendid, kellel pole partnerkaarti, saavad samu kaupu osta täishinnaga. Seega, kas võime öelda, et selline -20%line soodustus teatud kaubagrupile, mis on suunatud üksnes partnerkaarti omavatele klientidele, läheb lg-s 6 nimetatud „kliendipakkumise hinna alla ja sellele varasema hinna reeglit ei kohaldata? 3. Eelnõu kooskõlastustabelis oli info, et määruse eelnõu § 51 lg-s 2 nimetatud 10-päevane varasema hinna reegel asendatakse 7-päevase perioodiga. Kas sul on infot, kas seda plaanitakse teha? 4. Määruse eelnõu § 51 lg-s 3 räägitakse „oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevatest, kiiresti riknevatest ja müügikõlbmatuks muutuvatest kaupadest. Kuna meie ettevõtete poolt müüdavate kaupade ring on väga lai, siis sooviksime nende kaubaliikide osas selgitust. Kahjuks ei anna määruse eelnõu seletuskiri selles osas piisavaid selgitusi. Kiiresti riknevaks kaubaks on ilmselt teatud toidud, taimed. Kuid mida võib pidada „oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevaks kaubaks ning samuti „müügikõlbmatuks muutuvaks kaubaks? 5. Seaduse eelnõu punktiga 10 täiendatakase TKSi § 16 lg 8 punktiga 26, mille kohaselt peetakse keelatuks sellist kauplemisvõtet: tõele mittevastava tarbija arvustuse või toetusavalduse esitamine või selle teisele isikule ülesandeks tegemine või tarbija arvustuse või tehtud toetusavalduse väärkasutamine kauba või teenuse reklaamimiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab säte kaupleja sellist praktikat, mille puhul kaupa/teenust tegelikult ostnud tarbijad saavad tasu positiivse arvustuse eest jms. Kas selliseks „tasuks tuleb edaspidi pidada üksnes rahalist tasu või on selle järgi keelatud ka n-ö influenceritele kingituste tegemine? 6. Lisaks muudetakse täiendatakse seaduse eelnõu punktiga 11 TKSi §-iga § 161, millest tulenevalt peab kaupleja suutma edaspidi tõendada oma kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. Seejuures on seletuskirjas selgitatud, et kui kaupleja näiteks väidab mingil tootel olevat kasulikku mõju tervisele või rõhutatakse toote ökoloogilisust ja keskkonnasäästlikkust, siis peab kaupleja olema valmis neid väiteid ka teaduslikult tõestama. Meie poodides müüakse tuhandeid tooteid, millest osa on ka imporditud. Tootja/maaletooja võib olla pannud toodetele peale juba erinevaid tähiseid/märgiseid (nt ökomärgised jms), mille puhul meie eeldame, et need vastavad tõele, kuna neid on võimatu nii laias ulatuses kontrollida. Kust läheb uue sätte raames piir selles osas, et millal vastutab tootel olevate märgistuste/teavituste eest tootja/maaletooja ja millal meie kui kauba müüja? Nt kui tootja on mingi toote puhul väitnud, et see on tehtud keskkonnasäästlikult (nt tehtud taaskasutavatest materjalidest) või mingi leib tehtud mahejahust ja meie reklaamime selle toodet müües välja, kuid hiljem selgub, et need tootja väited ei olnud tõeseks, siis kas loodava sätte kohaselt vastutame ka meie nende väidete eest? Kuivõrd on siiski kauba müüjal kohustus tõendada selliste faktiliste väidete täpsust, kui oleme neis väidetes lähtunud tootja/maaletooja antud väidetest? Reaalsuses on meil võimatu kontrollida, kas mingi t-särk on tehtud orgaanilisest puuvillast või tatraleib tehtud mahedast tatrajahust. Küsimusi tuli palju, kuid need on meie jaoks olulistel teemadel, et saaksime juba varakult valmistuda oma tegevuse uute regulatsioonidega kooskõlla viimiseks. Loodan, et leiate aega selgitusi jagada. Lugupidamisega, Kaia LäänemetsJuristLegal CounselTel &#43;372 667 3116 Tallinna Kaubamaja Grupp AS , 10143, Tallinn, Estonia | Käesoleva teate sisu, sh selle manused, on konfidentsiaalsed ja on mõeldud kasutamiseks üksnes teate adressaadile. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui te olete saanud käesoleva teate eksituse tõttu, siis palume teil teavitada koheselt selle saatjat ning kustutada e-kiri. Saatja: Kristina Jerjomina </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=2a678a7c45404c14a5cb9ea4172855bb-Kristina Jerjomina> Saaja: 'Kaia Läänemets', 'Helen Tulve', Merike Koppel Teema: RE: Selgitustaotlus Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tere, Kaia! Tänan teid pöördumise eest ja saadan omapoolsed selgitused. 1. Mis seisus eelnõu menetlemine on ja kas on tulemas uus versioon? Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 424 SE jõustumine on endiselt kavandatud 2022. aasta 28. maist. Käesolevaks ajaks on eelnõu läbinud Riigikogus esimese lugemise. Kuna eelnõuga on kavandatud võtta üle üksnes kohustuslikud direktiivi sätted ette antud mahus ja täiendavaid nõudeid ei kehtestata, on tõenäoline, et muudatused jõustuvad plaanipäraselt. Riigikogus olevas versioonis on need muudatusettepanekud, mida kooskõlastustabelis lubati arvestada, kenasti sees. Majandus- ja Taristuministri määruse nr 14 muutmise eelnõu saadame eraldi kooskõlastamisele koos põhjalikuma seletuskirjaga ja sinna lisame samuti lubatud muudatused. Hetkel ei ole meieni jõudnud tagasisidet selles osas, et keegi oleks esitanud Riigikogu menetluses täiendavaid/uusi ettepanekuid. 2. Küsimused varasema hinna määratlemise kohta (määrusesse lisatav § 51). Kuidas tõlgendada lõikes 6 olevat sõnapaari „kliendipakkumise hind“ ja milliseid pakkumisi selle all täpsemalt mõeldud on – kas partnerkaardi omanikele antavat alalist 5% (ja sünnipäeval 10%) soodustust ja kas ka nt konkreetsel nädalavahetusel ainult partnerkaardiomanikele tehtavat 20% soodustust konkreetsele kaubagrupile? Partnerkaardi omanikele antav alaline 5% (ja 10% sünnipäeval) soodustus on tõepoolest selle kliendipakkumise sättega hõlmatud, samas suuremad nädalavahetuse kampaaniad konkreetsele kaubagrupile võivad hinna alandamisest teavitamise mõttega vastuollu minna. Vaatame sätte sõnastuse kindlasti veel üle ning püüame eelnõu sõnastust ja seletuskirja selgemaks muuta. Saadame määruse eelnõu ja seletuskirja eraldi kooskõlastamisele ning saate ka omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud teha. 3. Kas määruse eelnõu § 51 lõikes 2 nimetatud 10-päevane varasema hinna reegel asendatakse 7-päevase vahemikuga? Määruse muutmise eelnõu saadame eraldi kooskõlastamisele ja lisame sinna muudatuse, et uute toodete puhul on varasema hinna ajavahemik seitse päeva. 4. Kiiresti riknevad ja vananevad kaubad (määrusesse lisatav § 51 lg 3) Kiiresti riknevad on üldjuhul lühikese säilivusajaga toit ja jook, värsked puuviljad jmt, mille puhul on vajalik hinna sagedasem alandamine, et oleks võimalik kaubad realiseerida enne nende säilivusaja lõppu. Seda, kas kaup on kiiresti riknev või vananev, hinnatakse juhtumi põhiselt. Kiiresti riknevaks või vananevaks kaubaks ei ole hooajalised rõivad või jalatsid, mida soovitakse realiseerida hooaja lõpus. 5. Kas kingituste tegemine influenceritele on edaspidi keelatud kauplemisvõte? Eelnõuga lisatava TKS § 16 lg 8 p 26 kohaselt on alati eksitav ja keelatud tõele mittevastava tarbija arvustuse või toetusavalduse esitamine või selle teisele isikule ülesandeks tegemine või tarbija arvustuse või tehtud toetusavalduse väärkasutamine kauba või teenuse reklaamimiseks. Kingituste tegemine influenceritele ja nendepoolne arvustuse andmine iseenesest ei ole keelatud, aga tuleb jälgida, mis see kingituse tegemine oma sisult on. Juhul, kui kingituse tegemine influencerile on sisult talle ülesande andmine, et ta annaks tõele mittevastava arvustuse, siis võib tegemist olla tõesti keelatud kauplemisvõttega. 6. Kauba müüja kohustused väidete tõendamisel. Seaduse eelnõu lisab TKS-i §-i 161, millest tulenevalt peab kaupleja suutma edaspidi tõendada oma kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. Selgitan, et tõendite küsimine on ka täna võimalik näiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 alusel. Selle sätte kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Mis puudutab seda, et te ei saa toote koostisosa vm omadusi, mida tootja on lubanud, kontrollida, siis selles osas on teil võimalik end kaitsta ennekõike tootjaga sõlmitava lepinguga. Tarbija ees vastutab aga asja lepingutingimustele mittevastavuse eest kaupleja ehk kauba tarbijale müünud isik, mitte maaletooja ega tootja. Loodan, et minu selgitustest on abi ja saate nende põhjal vajalikke ettevalmistusi teha. Lisaks annan teada, et meil on plaanis sel teemal korraldada kauplejatele ka infopäeva, kus saame samuti muudatusi detailsemalt arutada. Hoian teid selles osas kindlasti kursis. Heade soovidega Kristina Jerjomina Tarbijakaitse ja kaubanduse nõunik Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond +372 625 6420 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti From: Kaia Läänemets <[email protected]> Sent: Tuesday, November 30, 2021 10:15 AM To: MKM info <[email protected]> Cc: Helen Tulve <[email protected]> Subject: Selgitustaotlus Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kirjutan teile Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ist seoses Tarbijakaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (424 SE). Kuna meil on eelnõud analüüsides tekkinud mõned küsimused, siis sooviksime teilt, kui eelnõu koostajalt saada nende sätete tõlgendamise osas selgitusi. 1. Mis seisus eelnõu menetlemine hetkel on? Varasema MKMilt saadud info kohaselt plaaniti eelnõu vastu võtta novembri lõpuks ja see pidi jõustuma mai lõpus 2022.a, kuid Riigikogu lehelt nähtub, et see on alles menetluses. Kuna eelnõule lisatud kooskõlastustabelis oli mitmeid kohti, mida lubati eelnõus täiendada/muuta, siis kas võime sellest järeldada, et eelnõust tuleb uus versioon? 2. Meie jaoks on kõige olulisem muudetav Majandus- ja Taristuministri 09.02.2016.a määruse nr 14 muutmise eelnõu § 51, kuna just sinna lisatakse detailne regulatsioon varasema hinna määratlemise kohta. Nimelt ei mõjuta sätte lg 6 kohaselt „kliendipakkumise hind“ kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud varasemat hinda. Meil on tekkinud just küsimus selle kohta, et kuidas tõlgendada sõnapaari „kliendipakkumise hind“ ja milliseid pakkumisi selle all on täpsemalt mõeldud. Eeldan, et ilmselt võib selleks pidada meie tavapärast partnerkaardi (s.o meie kauplustes kehtiv kliendikaart) omanikele antavat alalist -5%-list soodustust ja vast ka partnerkaardi omanikule sünnipäeva puhul antavat -10%list soodustust, kuna see soodustus on suunatud üksnes sellele konkreetsele kliendile, kellel on sünnipäev. Kas olen õigesti aru saanud? Lisaks tekkis meil küsimus, et kas selliseks kliendipakkumise hinnaks võib pidada ka nt konkreetsel nädalavahetusel ainult partnerkaardiomanikele tehtav -20%-line soodustus konkreetsele kaubagrupile (nt lastekaubad/moekaubad)? Sellistest tavalistest Musta Reede kampaaniatest erineb selline soodustus just selle poolest, et see on seotud partnerkaardiga – ehk soodustust saavad vaid partnerkaardi omanikud. Need kliendid, kellel pole partnerkaarti, saavad samu kaupu osta täishinnaga. Seega, kas võime öelda, et selline -20%line soodustus teatud kaubagrupile, mis on suunatud üksnes partnerkaarti omavatele klientidele, läheb lg-s 6 nimetatud „kliendipakkumise hinna“ alla ja sellele varasema hinna reeglit ei kohaldata? 3. Eelnõu kooskõlastustabelis oli info, et määruse eelnõu § 51 lg-s 2 nimetatud 10-päevane varasema hinna reegel asendatakse 7-päevase perioodiga. Kas sul on infot, kas seda plaanitakse teha? 4. Määruse eelnõu § 51 lg-s 3 räägitakse „oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevatest, kiiresti riknevatest ja müügikõlbmatuks muutuvatest kaupadest“. Kuna meie ettevõtete poolt müüdavate kaupade ring on väga lai, siis sooviksime nende kaubaliikide osas selgitust. Kahjuks ei anna määruse eelnõu seletuskiri selles osas piisavaid selgitusi. Kiiresti riknevaks kaubaks on ilmselt teatud toidud, taimed. Kuid mida võib pidada „oma olemuse või töötlemistaseme tõttu vananevaks kaubaks“ ning samuti „müügikõlbmatuks muutuvaks kaubaks“? 5. Seaduse eelnõu punktiga 10 täiendatakase TKSi § 16 lg 8 punktiga 26, mille kohaselt peetakse keelatuks sellist kauplemisvõtet: tõele mittevastava tarbija arvustuse või toetusavalduse esitamine või selle teisele isikule ülesandeks tegemine või tarbija arvustuse või tehtud toetusavalduse väärkasutamine kauba või teenuse reklaamimiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab säte kaupleja sellist praktikat, mille puhul kaupa/teenust tegelikult ostnud tarbijad saavad tasu positiivse arvustuse eest jms. Kas selliseks „tasuks“ tuleb edaspidi pidada üksnes rahalist tasu või on selle järgi keelatud ka n-ö influencer’itele kingituste tegemine? 6. Lisaks muudetakse täiendatakse seaduse eelnõu punktiga 11 TKSi §-iga § 161, millest tulenevalt peab kaupleja suutma edaspidi tõendada oma kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. Seejuures on seletuskirjas selgitatud, et kui kaupleja näiteks väidab mingil tootel olevat kasulikku mõju tervisele või rõhutatakse toote ökoloogilisust ja keskkonnasäästlikkust, siis peab kaupleja olema valmis neid väiteid ka teaduslikult tõestama. Meie poodides müüakse tuhandeid tooteid, millest osa on ka imporditud. Tootja/maaletooja võib olla pannud toodetele peale juba erinevaid tähiseid/märgiseid (nt ökomärgised jms), mille puhul meie eeldame, et need vastavad tõele, kuna neid on võimatu nii laias ulatuses kontrollida. Kust läheb uue sätte raames piir selles osas, et millal vastutab tootel olevate märgistuste/teavituste eest tootja/maaletooja ja millal meie kui kauba müüja? Nt kui tootja on mingi toote puhul väitnud, et see on tehtud keskkonnasäästlikult (nt tehtud taaskasutavatest materjalidest) või mingi leib tehtud mahejahust ja meie reklaamime selle toodet müües välja, kuid hiljem selgub, et need tootja väited ei olnud tõeseks, siis kas loodava sätte kohaselt vastutame ka meie nende väidete eest? Kuivõrd on siiski kauba müüjal kohustus tõendada selliste faktiliste väidete täpsust, kui oleme neis väidetes lähtunud tootja/maaletooja antud väidetest? Reaalsuses on meil võimatu kontrollida, kas mingi t-särk on tehtud orgaanilisest puuvillast või tatraleib tehtud mahedast tatrajahust. Küsimusi tuli palju, kuid need on meie jaoks olulistel teemadel, et saaksime juba varakult valmistuda oma tegevuse uute regulatsioonidega kooskõlla viimiseks. Loodan, et leiate aega selgitusi jagada. Lugupidamisega, Kaia Läänemets Jurist Legal Counsel Tel +372 667 3116 [email protected] <mailto:[email protected]> Tallinna Kaubamaja Grupp AS , 10143, Tallinn, Estonia www.tkmgroup.ee <http://www.tkmgroup.ee> | www.partnerkaart.ee <http://www.partnerkaart.ee> Käesoleva teate sisu, sh selle manused, on konfidentsiaalsed ja on mõeldud kasutamiseks üksnes teate adressaadile. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui te olete saanud käesoleva teate eksituse tõttu, siis palume teil teavitada koheselt selle saatjat ning kustutada e-kiri.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel