EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1450 - Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse üldtingimused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/871ef950-9b01-4943-a776-ccb60b2973f1
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/871ef950-9b01-4943-a776-ccb60b2973f1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Rahandusministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
30.11.2021 nr 1-4/21/5851
Vabariigi Valitsuse määruse “ Moderniseerimisfondi
vahendite kasutamise ja aruandluse üldtingimused“
eelnõu
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Moderniseerimisfondi vahendite kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
minister
Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga
Rene Lauk, 626 2948
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
02.09.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Moderniseerimisfondi raha kasutamise
ja aruandluse üldtingimused
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel.
§ 1. Moderniseerimisfondi raha kasutamise üldpõhimõtted
(1) Moderniseerimisfondi raha laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi
eelarvestrateegiaga. Riigi eelarvestrateegias märgitakse moderniseerimisfondi raha kasutamise
kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete või programmide (edaspidi
meetmed) sihtotstarve ning raha kasutamise eest vastutavad ministrid.
(2) Moderniseerimisfondist rahastatavad meetmed peavad vastama atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 1651 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkidele.
§ 2. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
(1) Kui moderniseerimisfondist rahastatavate meetmete raames antakse riigiabi Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, järgitakse abi andmisel Euroopa Liidu riigiabi
reegleid ja konkurentsiseaduse 6. peatükis „Riigiabi“ sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi reeglite järgimise tagab iga meetme puhul
selle eest vastutav minister.
§ 3. Moderniseerimisfondi raha kasutamise periood
Moderniseerimisfondi raha kasutamise periood on 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2030.
§ 4. Aruandluse kord
(1) Moderniseerimisfondi raha kasutamise eest vastutav minister esitab
Keskkonnaministeeriumile 1. märtsiks eelneva aasta kohta aastaaruande, mis sisaldab lisas 1
nimetatud teavet.
(2) Lõikes 1 osutatud aastaaruandele lisatakse järgmine teave:
1) aruandeaasta finantsaruanne iga meetme kohta, sealhulgas esitatakse koondandmed
meetmega seotud kulude kohta eelneval aastal, või investeeringu kohta;
2) dokumentaalsed tõendid moderniseerimisfondist eelneval aastal rahastatud projektide
(investeeringute) kohta.
(3) Aruandes esitatud andmeid kontrollib Keskkonnaministeerium. Kui aruandes on puudusi
või on vaja esitada lisainfot, teavitab Keskkonnaministeerium sellest moderniseerimisfondi
raha kasutamise eest vastutavat ministrit ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja
lisainfo esitamiseks.
(4) Keskkonnaministeerium esitab moderniseerimisfondi rahaga toetatud
meetmete/programmide ja/või projektide aruannete alusel 30. aprilliks eelneva aasta kohta
koondaruande Euroopa Komisjonile ning avalikustab aastaaruande ministeeriumi kodulehel.
§ 5. Moderniseerimisfondist raha eraldamine raha saajale
(1) Moderniseerimisfondist eraldatakse raha riigi eelarvestrateegias ja vastava aasta riigieelarve
seaduses sätestatud moderniseerimisfondi rahaliste vahendite jaotuse ning kliimapoliitikaga
seotud meetmete sihtotstarbe järgi.
(2) Keskkonnaministeerium eraldab moderniseerimisfondist raha selle kasutamise eest
vastutavale ministrile igal aastal pärast moderniseerimisfondi raha laekumist kontole ning
kooskõlas Euroopa Komisjoni kinnitatud toetusmahuga.
§ 6. Teavitamiskohustus raha kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel
Moderniseerimisfondi raha kasutamise eest vastutav minister peab Keskkonnaministeeriumi
viivitamata kirjalikult teavitama moderniseerimisfondi raha kasutamise käigus ilmnenud
takistavatest asjaoludest ning moderniseerimisfondi raha sihtotstarbeliselt kasutamata jätmisest
või raha kasutamisega seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest.
§ 7. Moderniseerimisfondi raha tagastamine
(1) Moderniseerimisfondi raha kasutamise eest vastutav minister peab moderniseerimisfondi
sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud raha kandma Keskkonnaministeeriumi määratud kontole
150 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta on § 6 järgi teavitanud Keskkonnaministeeriumi
moderniseerimisfondi raha sihtotstarbeliselt kasutamata jätmisest.
(2) Keskkonnaministeerium võib peatada moderniseerimisfondist raha eraldamise
moderniseerimisfondi raha kasutamise eest vastutavale ministrile kuni lõikes 1 nimetatud
kohustuse täitmiseni.
LISA 1
Teave, mida moderniseerimisfondi raha kasutamise eest vastutav minister peab käsitlema
Keskkonnaministeeriumile esitatavas aastaaruandes
1. Ülevaade investeeringutest:
1.1. moderniseerimisfondist seni rahastatud investeeringute arv;
1.2. käimasolevate, lõpuleviidud ja peatatud investeeringute arv;
2. Teave iga investeeringu kohta (meetmete puhul esitatakse koondandmetena):
2.1. kogu tehtud investeering (investeeringu kogumaksumus);
2.2. moderniseerimisfondi rahast projekti elluviijale või meetme elluviimist korraldavale
asutusele tehtud ülekannete kuupäevad ja summad;
2.3. summad, mille ministeerium on moderniseerimisfondist saanud, kuid mis ei ole veel
projekti elluviijale või meetme elluviimist korraldavale asutusele üle kantud;
2.4. kõik summad, mille ministeerium on projekti esitajalt või meetme elluviimist
korraldavalt asutuselt tagasi saanud, ja tagasisaamise kuupäevad;
2.5. hinnang investeeringu lisaväärtuse kohta energiatõhususe parandamise ja
energiasüsteemi ajakohastamise seisukohast, sealhulgas teave järgmise kohta:
a) säästetud energiakogus megavatt-tundides;
b) eeldatav kumulatiivne energiasääst megavatt-tundides investeeringu tähtaja
lõpuks;
c) kasvuhoonegaaside heite vähenemine (tCO2);
d) eeldatav kumulatiivne heite vähenemine (tCO2) investeeringu tähtaja lõpuks;
e) vajaduse korral taastuvenergia investeeringu tulemusel lisatud/rajatud senisele
täiendav tootmisvõimsus;
f) kaasatud rahalised vahendid (moderniseerimisfondi toetusega seoses tehtud
lisainvesteeringu summa);
2.6. kui investeeringu eesmärk on õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamine, teave
investeeringu eeldatava panuse kohta selle kava eesmärkide saavutamisse.
3. Lisateave muude investeeringute kui toetusmeetmete ehk projektide kohta:
3.1. eelmisest aastaaruandest alates saavutatud vahe-eesmärgid;
3.2. investeeringu tulemuste eeldatav kasutuselevõtmine;
3.3. tuvastatud või eeldatavad viivitused rakendamisel;
3.4. kindlaks tehtud või eeldatavad muutused abikõlblikes kuludes, kasutatud tehnoloogias
või investeeringu tulemustes.
4. Lisateave mitteprioriteetsete investeeringute kohta:
4.1. kinnitus kaasrahastamise kohta muudest vahenditest.
Vabariigi Valitsuse määruse „Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse
üldtingimused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410, millega muudetakse ELi HKSi
direktiivi 2003/87/EÜ, luuakse ELi liikmesriikidele, kelle SKP elaniku kohta oli 2013. aastal
alla 60% liidu keskmisest, moderniseerimisfond energiasüsteemide moderniseerimiseks ning
energiatõhususe parandamiseks majanduse jätkusuutlikuks ümberarendamiseks vähese CO2-
heitega majandusele. Lisaks Eestile saavad kauplemisperioodil 2021–2030 direktiivis
määratletud kriteeriumide kohaselt moderniseerimisfondi vahendeid kasutada ka Bulgaaria,
Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Moderniseerimisfondi
rahastatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute üldkogusest 2% müügil saadava ELi HKS
enampakkumistulu ulatuses, kokku 310 miljoni lubatud heitkoguse ühikuga terve perioodi
jooksul. Direktiivi 2003/87/EC lisa IIb kohaselt on Eesti osakaal moderniseerimisfondi mahust
2,78% ehk ligikaudu 8,6 miljonit ühikut vahemikul 2021–2030. Kuna moderniseerimisfondi
liikmesriigid võivad direktiivi erinevate sätete alusel kanda moderniseerimisfondi juurde CO2
ühikuid, siis selle tulemusel võib Eesti ühikute tegelik osakaal moderniseerimisfondis kujuneda
sama CO2 ühikute arvu korral direktiivi lisas toodust erinevaks. Moderniseerimisfondi ühikute
rahaline väärtus sõltub lubatud heitkoguse ühikute hinnast enampakkumistel. 2020. aasta
keskmine enampakkumishind ELi HKSis oli 24,48 eurot CO2 ühiku eest. 2021. aasta mai lõpu
seisuga on lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind viie kuu jooksul olnud 43,21 eurot.
Prognooside kohaselt tõuseb ühikuhind enampakkumistel ka järgmistel aastatel. Tulenevalt
asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse ELi
kauplemissüsteemist, mille aluste muutmine algatatakse 2021. a suvel, on fondi toetusmahu
ning programmide pikemaajaline prognoos väga esialgne ning seda uuendatakse
läbirääkimistulemusi arvestades tulevaste prognooside alusel.
Moderniseerimisfondi kaudu kaasrahastatud meetmete (programmide) ja/või investeeringute
elluviimist korraldavad ELi liikmesriigid ise. See tähendab, et investeeringute väljavalimine on
ELi liikmesriikide pädevuses. Eestis määratakse moderniseerimisfondist rahastatavad meetmed
riigi eelarvestrateegia protsessis sarnaselt ELi HKSi enampakkumiselt saadud tulu
kasutamisega. Iga-aastases riigieelarves, mille kiidab heaks Riigikogu, kajastatakse vastava
aasta moderniseerimisfondi kulude prognoositav maht. Riigi eelarvestrateegias määratud
meetme kohta esitab Keskkonnaministeerium (kui moderniseerimisfondi kontekstis
liikmesriiki esindav asutus) investeeringutaotluse Euroopa Investeerimispangale (EIP), kelle
ülesanne on kontrollida, kas meede või investeering kuulub direktiivi artikli 10d lõikes 2 toodud
prioriteetsetesse valdkondadesse. Vähemalt 70% moderniseerimisfondi rahast suunatakse
direktiivi ja seaduse kohaselt selliste projektide toetamiseks, mis kuuluvad nn prioriteetsetesse
valdkondadesse, mille loend on toodud § 1 selgituses. Kui taotlusekohane meede või
investeering vastab nimetatud nõuetele, kinnitab EIP meetme või investeeringu ja eraldab
moderniseerimisfondist vastavad summad. Kui investeeringutaotlus ei kuulu EIPi hinnangul
prioriteetsesse valdkonda, antakse vastav taotlus menetleda moderniseerimisfondi
investeerimiskomiteele.
Investeerimiskomitee liikmed on kõikide moderniseerimisfondi vahendeid kasutavate riikide
esindajad, Euroopa komisjoni ja EIPi esindajad ning kolme teise ELi liikmesriigi esindajad.
Komisjoni hindab programmi- või investeeringu/projektitaotlusi ning teeb vajaduse korral
ettepanekuid nende muutmiseks. Lõpuks võtab investeerimiskomitee investeeringu toetamise
otsuse vastu lihthäälteenamusega. Kui investeeringutaotlus ei kuulu prioriteetsesse valdkonda,
kuid otsustatakse moderniseerimisfondist seda toetada, võib toetuse määr olla kuni 70%
investeeringu maksumusest tingimusel, et ülejäänud osa kulust katavad eraõiguslikud
juriidilised isikud.
Moderniseerimisfondi üks oluline tingimus on, et sellest ei toetata tahkeid fossiilseid kütuseid
kasutavates käitistes tehtavaid investeeringuid.
Moderniseerimisfondi raha kasutavad ELi liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile igal
aastal aruande rahastatavate investeeringute kohta.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaüksuse
peaspetsialist Aali Lilleorg ja juhtkonna nõunik Ivo Krustok (tel 626 2806,
[email protected]). Õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
jurist Rene Lauk (tel 6262948,
[email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvis 1 sätestatakse, et moderniseerimisfondist rahastatavad meetmed peavad vastama
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõigetes 1 ja 3 seatud eesmärkidele.
Moderniseerimisfondist rahastatavad meetmed otsustab Vabariigi Valitsus riigi
eelarvestrateegia protsessis sarnaselt ELi HKSi enampakkumiselt saadud tulu kasutamisega.
Iga-aastases riigieelarves, mille kiidab heaks Riigikogu, kajastatakse vastava aasta
moderniseerimisfondi kulude prognoositav maht. Moderniseerimisfondi Eesti osa ühikute
kauplemistulu prognoositakse Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös
Rahandusministeeriumi majandusprognoosi osana, see on eelarvestrateegia koostamise üheks
aluseks.
Meetmed, mille jaoks moderniseerimisfondi raha kasutatakse, ja meetme eest vastutav minister
määratakse/lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia protsessis. Riigi eelarvestrateegias määratud
meetmete (programmide) elluviimiseks võib vahendite kasutamise eest vastutav minister
kehtestada määrusega vastava meetme tingimused ja korra. Meetme määrus peab olema
kooskõlas eelnõukohases Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud üldtingimustega ja
aruandlusnõuetega.
Moderniseerimisfondist saadava raha kasutamiseks võib raha kasutuse eest vastutaja sõlmida
halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud
tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu
hulgas pädevatele isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande
täitmiseks vajalike toimingute tegemise õiguse.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkide kohaselt rahastatakse
moderniseerimisfondi kaudu energiasüsteemide moderniseerimise ning energiatõhususe
parandamise projekte, mille üks või mitu tegevusala on taastuvatest energiaallikatest
elektrienergia tootmine ja kasutamine; energiatõhususe parandamine; energia salvestamine ja
energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise ühendatuse suurendamist; õiglane üleminek vähese
süsinikdioksiidi heitega majandusele suure süsinikdioksiidi heitega majandusele tuginevates
piirkondades, et toetada töötajate ümberpaigutamist, ümber- ja täiendõpet, haridust,
tööotsimisalgatusi ja idufirmade käivitamist või energiatõhususe arendamist transpordi,
hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.
Paragrahvis 2 sätestatakse riigiabi andmise reeglite kohaldamine. Kui moderniseerimisfondist
rahastatavate meetmete raames antakse riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107
lõike 1 mõistes, järgitakse abi andmisel Euroopa Liidu riigiabi reegleid ja konkurentsiseaduse
6. peatükis „Riigiabi“ sätestatut. Riigiabi küsimus tekib näiteks atmosfääriõhu kaitse seaduse §
161 lõike 4 punktides 1–5 toodud tegevustega seoses (nt taastuvenergeetika arendamine
toetamine, teadus- ja arendustegevuse toetamine jms) ja juhul kui toetatakse ettevõtteid. Iga
konkreetse meetme puhul tuleb siis analüüsida, kas on tegemist riigiabiga või mitte, ja
konkreetsemad riigiabi andmise reeglid sätestada meetme tingimustes. Riigiabi reeglistiku
järgimise eest vastutab riigiabi andjana raha kasutamise eest vastutav minister.
Paragrahvis 3 sätestatakse moderniseerimisfondi raha kasutamise periood.
Moderniseerimisfondi raha kasutamise periood on 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2030.
Paragrahviga 4 sätestatakse aruandluse üldtingimused. Moderniseerimisfondi raha kasutamise
eest vastutav minister esitab iga aasta 1. märtsiks Keskkonnaministeeriumile eelneva aasta
moderniseerimisfondi rahastatud tegevuste kohta aastaaruande, mis sisaldab Euroopa
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1001 artiklis 13 ja selle II lisas nimetatud teavet, mida
täpsustatakse aruandlusvormides.
Tulenevalt moderniseerimisfondi rakendusmäärusega moderniseerimisfondi vahendeid
kasutavalt liikmesriigilt nõutavast peavad aruanded sisaldama ülevaadet investeeringutest,
milles on toodud moderniseerimisfondist seni rahastatud investeeringute arv ja käimasolevate,
lõpuleviidud ja peatatud investeeringute arv.
Iga investeeringu kohta (meetmete puhul koondülevaates) tuleb lisaks esitada teavet, milles on
toodud kogu tehtud investeering (investeeringu kogumaksumus); projekti elluviijale või
meetme rakendusüksusele tehtud ülekannete kuupäevad ja summad; summad, mille
ministeerium on moderniseerimisfondist saanud, kuid mis ei ole veel projekti elluviijale või
meetme rakendusüksusele üle kantud; kõik summad, mille ministeerium on projekti esitajalt
või meetme rakendusüksuselt tagasi saanud, ja tagasisaamise kuupäevad ja hinnang
investeeringu lisaväärtuse kohta energiatõhususe ja energiasüsteemi ajakohastamise
seisukohast. Sealhulgas tuleb tuua välja säästetud energia megavatt-tundides; eeldatav
kumulatiivne energiasääst megavatt-tundides investeeringu tähtaja lõpuks; kasvuhoonegaaside
heite vähenemine (t CO2); eeldatav kumulatiivne heite vähenemine (t CO2) investeeringu
tähtaja lõpuks; vajaduse korral taastuvenergia lisatud tootmisvõimsus; kaasatud rahalised
vahendid (moderniseerimisfondi toetusega seoses tehtud investeeringu kogusumma). Kui
investeeringu eesmärk on õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamine, siis tuleb esitada
teave investeeringu eeldatava panuse kohta sellesse kavasse koondandmetena.
Muude investeeringute (mitte toetusmeetmete), st projektide kohta esitatakse lisateave
eelmisest aastaaruandest alates saavutatud vahe-eesmärkide kohta; eeldatava investeeringu
tulemuste kasutuselevõtmise aja, tuvastatud või eeldatavate viivituste ja kindlaks tehtud või
eeldatavad muutuste kohta abikõlblikes kuludes, kasutatud tehnoloogias või investeeringu
tulemustes.
Mitteprioriteetsete investeeringute kohta tuleb eeltoodule lisaks esitada ka kinnitus
kaasrahastamise kohta.
Aastaaruandele lisatakse eelmise aasta moderniseerimisfondi raha kasutust kajastavad
dokumendid (seejuures pidades silmas võimalikke õiguslikke piiranguid nende täismahus
esitamise kohta) ja aruandeaasta finantsaruanne iga investeeringu kohta või meetme puhul
finantsaruanne, milles esitatakse koondandmed meetmega seotud kulude kohta eelneval aastal.
Aruandes esitatud andmeid kontrollib Keskkonnaministeerium. Kui aruandes on puudusi või
on vaja Euroopa Komisjonile või moderniseerimisfondi investeerimiskomiteele esitada
lisainfot, teavitab Keskkonnaministeerium sellest moderniseerimisfondi raha kasutamise eest
vastutavat ministrit ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja lisainfo esitamiseks.
Keskkonnaministeerium koondab kõigis moderniseerimisfondi rahaga toetatud
meetmete/programmide ja/või projektide aruannetes esitatud andmed ja esitab koondaruande
Euroopa Komisjonile. Keskkonnaministeerium esitab moderniseerimisfondi
investeerimiskomiteele (Euroopa Komisjonile) Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele vastava
Eesti aastaaruande direktiivis 2003/87/EÜ kehtestatud tähtajaks, milleks on aruandeaastale
järgneva aasta 30. aprill. Keskkonnaminister avalikustab aastaaruande ministeeriumi kodulehel.
Paragrahvis 5 sätestatakse moderniseerimisfondi raha eraldamine selle saajale.
Lõike 1 kohaselt eraldatakse moderniseerimisfondi raha riigi eelarvestrateegias ja vastava aasta
riigieelarve seaduses sätestatud moderniseerimisfondi rahaliste vahendite jaotuse ning
kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarbe järgi.
Lõike 2 järgi eraldab Keskkonnaministeerium moderniseerimisfondi raha selle kasutamise eest
vastutavale ministrile igal aastal pärast moderniseerimisfondist vahendite laekumist kontole
ning kooskõlas moderniseerimisfondi investeerimiskomitee või Euroopa Investeerimispanga
kinnitatud toetusmahuga. See võimaldab kanda moderniseerimisfondist vahendite laekumisel
iga programmi eest vastutajale selle programmi elluviimiseks eraldatud toetusmahu. Sõltuvalt
moderniseerimisfondi lubatud heitkoguse ühikute müügil kujunenud ühikuhinnast võib tegelik
laekumine erineda riigieelarves esitatud prognoosist (tegu on riigieelarve kontekstis
arvestusliku kuluga). Samas võimaldab sätestatud toimimisviis moderniseerimisfondi
investeerimiskomitee otsuse alusel ka prognoositust erineva toetusmahu selle laekumisel
kasutusse võtta.
Paragrahvis 6 sätestatakse teavitamiskohustus moderniseerimisfondi raha kasutamist
takistavate asjaolude ilmnemisel. See annab riigile juurde aega vajaduse korral võimalike
kohustuste täitmiseks tehtavate tegevuste asendamiseks. Moderniseerimisfondi raha
kasutamise eest vastutav minister peab Keskkonnaministeeriumi viivitamata kirjalikult
teavitama moderniseerimisfondi raha kasutamise käigus ilmnenud takistavatest asjaoludest
ning raha sihtotstarbeliselt kasutamata jätmisest, selle kasutamisega seotud kohtumenetlusest
või selle võimalikkusest. Selle teabe alusel saab Keskkonnaministeerium koostöös
Rahandusministeeriumiga teha vajaduse korral (riigi eelarvestrateegias sätestatut aluseks
võttes) ettepaneku raha ümbersuunamiseks algselt kavandatust erineval, ent fondi reeglitega
kooskõlas oleval eesmärgil. Sellisel juhul tuleb fondi investeerimiskomiteele ning EIPile
esitada programmi muutmise taotlus (mida hinnatakse analoogselt algselt esitatud
programmitaotlustega).
Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse tagastamine. Moderniseerimisfondi raha kasutamise eest
vastutav minister peab saadud raha, mis on jäänud sihtotstarbeliselt kasutamata, kandma
Keskkonnaministeeriumi määratud kontole 150 kalendripäeva jooksul. Kuni raha pole
tagastatud, võib Keskkonnaministeerium peatada moderniseerimisfondi raha eraldamise selle
kasutamise eest vastutavale ministrile. Tulu tagastamine on vajalik, et tagada atmosfääriõhu
kaitse seaduse § 1651 lõigetes 1 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamine ning selleks on fondi
vahendite sihipärane kasutamine.
Lõike 2 kohaselt võib Keskkonnaministeerium peatada moderniseerimisfondi raha eraldamise
selle raha kasutamise eest vastutavale ministrile kuni lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseni.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ ja komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2020/1001, millega on määratud üksikasjalikud rakenduseeskirjad
moderniseerimisfondist investeeringute tegemiseks teatavate liikmesriikide energiasüsteemide
moderniseerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.
4. Määruse mõju
Eelnõukohasel määrusel ei ole otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule,
moderniseerimisfondi raha kasutamisega mitteseotud riigiasutustele ega kohaliku omavalitsuse
korraldusele, kuid vastav mõju võib kaasneda moderniseerimisfondi toel ellu viidavate
meetmetega, mis peavad vastama atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõikes 5 seatud
eesmärkidele. Eelnõul ei ole otsest ega kaudset sotsiaalset, sh demograafilist mõju.
Moderniseerimisfondi raha kasutamisega seotud riigiasutused peavad koostama määrusega
nõutud aastaaruanded.
Moderniseerimisfondist rahastatakse riigi eelarvestrateegia 2022–2025 alusel järgmisi
meetmeid:
Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm
Vähese heitega (säästva) ühistranspordi arendamise programm
Moderniseerimisfondist rahastatud meetme elluviimise eest vastutav minister esitab iga aasta
1. märtsiks Keskkonnaministeeriumile eelneva aasta enampakkumistel saadud tulust rahastatud
tegevuste tulemuste aruande. Aruandes esitatud andmeid kontrollib Keskkonnaministeerium ja
esitab nende põhjal koondaruande moderniseerimisfondi investeerimiskomiteele iga aasta 30.
aprilliks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid riigieelarvest ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Rahandusministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni ei toimu, sest määrusel ei ole neile otsest
ega kaudset olulist mõju.