MÄÄRUS
30.11.2021 nr 70
Majandus- ja taristuministri määruste muutmine
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmisega
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 102 lõike 2 punktide 1–5 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva
mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruses nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju
hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel
teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 11 nimetatud teel”;
3) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja viimane lause;
4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“;
5) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) mõju liiklustingimustele ja liiklejate käitumisele, sealhulgas mõju vähekaitstud liiklejatele ja
teistele liiklejate rühmadele;”;
6) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305,
26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse
auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine
2
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 83 „Liiklusohutuse auditeerimise
tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse auditeerimise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel
teedel” sõnadega „ehitusseadustiku § 102 lõikes 11 nimetatud teel”;
3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“;
4) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „jalakäijate ja jalgratturite” sõnaga
„kergliiklejate”;
5) paragrahvi 7 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil ja sõidutee laius;”;
7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”;
8) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) vähekaitstud liiklejate taristu ja liiklemisvõimalused;”;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Põhiprojekti etapis auditeeritakse lisaks § 8 lõikes 1 sätestatud eelprojekti etapi teemasid, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt;
2) auditeeritava lahenduse osas on koostatud eelprojekt, kuid seda ei ole auditeeritud;
3) eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat;
4) põhiprojektiga on oluliselt muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti
etapiviisiline realiseerimine.”;
10) paragrahvi 11 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tee kasutusele võtmise alguseks loetakse olukorda, kui tee on avatud liiklusele, kehtestatud on
projekti järgne alaline liikluskorraldus ning täielikult on eemaldatud ajutine liikluskorraldus.”;
11) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305,
26.11.2019, lk 1–16).”.
3
§ 3. Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruse nr 52 „Tee ohutuse määramise
tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse määramise
tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teedevõrgu liiklusohutuse hindamise (edaspidi liiklusohutuse hindamine) eesmärk on välja
selgitada liiklusohtlikud teedevõrgu osad ja parandada nendel liiklusohutust.
(2) Liiklusohutuse hindamine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 11 nimetatud teel.
(3) Liiklusohutuse hindamist korraldab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel valla- või
linnavalitsus (edaspidi pädev asutus).
(4) Liiklusohutuse hindamine viiakse läbi vähemalt iga kolme aasta tagant.”;
3) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse läbivalt sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“;
5) paragrahvi 1 lõikes 7 ja § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ohutuse määramine” sõnadega
„liiklusohutuse hindamine” vastavas käändes;
6) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Objektidele arvutatakse ja määratakse ohutuse numbriline näitaja (edaspidi ohutustase), mille
aluseks on vähemalt järgmised kriteeriumid:
1) objekti sisseehitatud ohutus;
2) objekti liiklussagedus;
3) vähemalt kolm aastat kasutusel olnud objekti puhul hukkunuga ja inimvigastusega lõppenud
liiklusõnnetused.”;
7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Objekti sisseehitatud ohutust hinnatakse visuaalse vaatluse käigus, mida teostatakse kohapeal
või elektrooniliste vahendite abil. Objekti sisseehitatud ohutuse hindamisel võetakse arvesse kõiki
ohutust mõjutavaid olemasoleva tee parameetreid ja elemente, pidades silmas vähekaitstud
liiklejate ohutust.”;
8) paragrahvi 3 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Ohutustasemete alusel koostatakse objektide pingerida, mis jagatakse vähemalt kolme
kategooriasse ja millest esimesed kümme objekti on prioriteetsed objektid.”;
9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) prioriteetsete objektide liiklusohutuse analüüs koos sihipärase kohapealse liiklusohutuse
4
kontrollimisega;”;
10) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Prioriteetsete objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse vähemalt läbi:
1) objekti üldandmed;
2) varem koostatud asjassepuutuvad analüüsid;
3) objektil toimunud liiklusõnnetuste asjaolud;
4) kehtiva liikluskorralduse loetavus, selgus ja asjakohasus;
5) liikluskorraldusvahendite seisukord ja rakendatud kiiruspiirangud;
6) nähtavustingimused erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;
7) vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalused;
8) katete seisukord;
9) liiklejale ohtu kujutavad esemed ja teeosad.”;
11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Pädev asutus koostab ja ajakohastab perioodiliselt prioriteetsete objektide parandusmeetmete
tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsetel objektidel rakendatud või kavandatavatest
parandusmeetmetest.”;
12) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse hindamine viiakse käesoleva määruse 2021. a novembris vastu võetud
redaktsiooni kohaselt esmakordselt läbi hiljemalt 2024. aastal.”;
13) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305,
26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 4. Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse
kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruses nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise
tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõuded”;
2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tee ohutuse kontrollimine on kohustuslik ehitusseadustiku § 102 lõikes 11 nimetatud teel.”;
3) paragrahvi 1 lõikes 5 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“;
4) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) liikluskorralduse selgus, liikluskorraldusvahendite loetavus ja täiendavate
liikluskorraldusvahendite paigaldamise vajadus;”;
5
5) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) vähekaitstud liiklejate liiklemise ohutus;”;
6) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305,
26.11.2019, lk 1–16).”.
§ 5. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja
õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste
analüüsimise koolituskursuse õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava”;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3–6 sõnastatakse järgmiselt:
„3) liiklusohutusele avalduva mõju hindamise nõudeid;
4) liiklusohutuse auditeerimise nõudeid;
5) teedevõrgu liiklusohutuse hindamise nõudeid;
6) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid;”;
3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„61) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimise nõudeid;
62) vähekaitstud liiklejate vajadusi;”;
4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esmase koolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks
peavad olema vähemalt järgmised:
1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund;
2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid seoses liiklusohutuse
ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi;
3) planeerimisseadus ja tee planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva
mõju hindamisega – üks õppetund;
4) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi;
5) teede projekteerimise normid – tee projekti hindamine ohutu liiklemise perspektiivist – kolm
õppetundi;
6) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad
vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi;
7) erinevate kliimatingimuste mõju arvestamine projektis ja selle mõju liiklusohutusele – üks
õppetund;
8) liikluskorralduse põhimõtted – kolm õppetundi;
9) liiklusõnnetuse mõiste, põhjused, raskusaste, liiklusohtlike kohtade väljaselgitamine ja liigitus,
liiklusõnnetuste statistika ja muud liiklusohutuse üldised alused – kaks õppetundi;
6
10) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes ja eelprojekti koostamisel – kolm
õppetundi;
11) liiklusohutuse auditeerimine – kaks õppetundi;
12) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi;
13) tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
14) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
15) auditi õiguslik tähendus, liiklusohutuse audiitori vastutus ning auditi aruande vormistamise
nõuded – üks õppetund;
16) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning
raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud
liiklusõnnetused – kaks õppetundi;
17) liikluskeskkonnast tulenevate riskide tuvastamine teel, mis sisaldab reguleeritud ja
reguleerimata ristmiku, ringristmiku, vähekaitstud liiklejate taristu ja raudteeülesõidukoha
auditeerimist – seitse õppetundi;
18) tee ehitusprojekti liiklusohutuse auditeerimine, aruande koostamine koos kaitsmisega – viis
õppetundi.
(2) Korduvkoolituskursuse õppekava teemad ja õppetundide maht nende teemade käsitlemiseks
peavad olema vähemalt järgmised:
1) Eesti Liiklusohutusprogramm – üks õppetund;
2) ehitusseadustik ja liiklusseadus ning nende alusel välja antud õigusaktid seoses liiklusohutusega
ja liiklusõnnetuste analüüsiga – kaks õppetundi;
3) teehoiu tehnilised normid seoses liiklusohutusega – kaks õppetundi;
4) teede projekteerimise normid – normide rakendamine arvestades ohutu tee projekteerimise
printsiipe, kõrvalekalded normidest – kaks õppetundi;
5) planeerimisseadus ja planeerimisega seotud õigusaktid seoses liiklusohutusele avalduva mõju
hindamisega – üks õppetund;
6) liiklusohutusele avalduva mõju hindamine planeeringutes – üks õppetund;
7) liiklusõnnetuste sotsiaalmajanduslik mõju – üks õppetund;
8) liiklusõnnetuste analüüs ja erinevate tegurite mõju hindamine õnnetuste toimumise riskile ning
raskusastmele, sealhulgas vähekaitstud liiklejate taristu ja vähekaitstud liiklejatega seotud
liiklusõnnetused – kaks õppetundi;
9) teedevõrgu liiklusohutuse hindamine – kaks õppetundi;
10) tee sihipärase liiklusohutuse kontrollimine – kaks õppetundi;
11) kestliku ohutu tee projekteerimise printsiibid – üks õppetund;
12) ehituse käigus toimunud projekti muudatused ja ehitustööde erinevate etappide tüüpilisemad
vead ning nende mõju liiklusohutusele – kolm õppetundi.”;
5) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna „Maanteeameti“ sõnaga „Transpordiameti“;
6) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta
(ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305,
26.11.2019, lk 1–16).”.
7
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 17. detsembril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
EELNÕU
30.11.2021
Majandus- ja taristuministri määruste muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2019/1936 Eesti õigusesse ülevõtmisega.
Eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1936 (edaspidi direktiiv
2019/1936) Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiiviga 2019/1936 muudeti direktiivi 2008/96/EÜ
(edaspidi direktiiv 2008/96) teetaristu ohutuse korraldamise kohta eesmärgiga laiendada direktiivi
2008/96 reguleerimisala ning ajakohastada ja ühtlustada direktiiviga 2008/96 ette nähtud
liiklusohutuse meetmeid. Selle tulemusena peavad pädevad asutused (Transpordiamet ja kohaliku
omavalitsuse üksused) rakendama direktiiviga ette nähtud liiklusohutuse meetmeid senisest
suuremal teedevõrgul ning järgima uusi metoodilisi suuniseid direktiiviga 2008/96 ette nähtud
liiklusohutuse meetmete elluviimisel.
Kõige suurem direktiivi 2008/96 muudatus – reguleerimisala suurendamine – võetakse üle Eesti
õigusesse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) muutmisega1. EhS § 102 lõike 2 alusel kehtestatud
määrustega võetakse üle muud tehnilist laadi direktiivi 2008/96 muudatused. Eelnõuga viiakse
määrusega „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ ette nähtud
teedevõrgu liiklusohutuse hindamise metoodika kooskõlla direktiivi 2008/96 muudatustega, mille
tulemusena muutub kohustuslikuks nn proaktiivne liiklusohutuse hindamine. Lisaks sellele
pööratakse läbivalt igas liiklusohutuse meetmes tähelepanu vähekaitstud liiklejatele ja nende
ohutusele. Eelnõuga võetakse samuti kasutusele uued liiklusohutuse meetmete nimetused ja
määruste pealkirjad vastavalt direktiivi 2008/96 ja EhS kavandatud muudatustele. Lisaks sellele
tulenevalt pikaajalisest rakenduspraktikast ajakohastatakse määruste „Liiklusohutuse
auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ ja „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste
analüüsimise koolituskursuse õppekava“ regulatsiooni.
Direktiivide 2008/96 ja 2019/1936 eesmärk on parandada liiklusohutust Euroopa Liidu teedel.
Direktiivi 2019/1936 ülevõtmise lõplik tähtaeg kõikide rakendusaktidega on 17.12.2021.
Muudetavad määrused on järjestatud volitusnormi asukohast lähtuvalt.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja käesoleva seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (tel:
639 7611, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel:
715 3403, e-post:
[email protected]).
1
Riigikogus menetluses olev EhS muutmise seadus 395SE.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva
mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele“ muutmine
Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja muutmine on seotud volitusnormi (EhS § 102
lõike 2 punkt 1) täpsustamise ja ümbersõnastamisega. Volitusnormist ja vastavalt ka määruse
pealkirjast jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu
arvestades kaetud sõnaga „nõuded“.
Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine. Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s
102 tehtud muudatusega. Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud
kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le.
Lisaks jäetakse lõikest välja viimane lause, mis sätestab, et oluline mõju liiklusvoole on mõju,
millega kaasneb tee ühel sõidurajal liiklusvoo kasv tipptunnil üle 30 protsendi. Praktikas on see
kriteerium osutunud liiga kitsaks ning seetõttu ebasobilikuks. Oluline mõju liiklusvoole võib olla
tingitud erinevatest asjaoludest ning ei ole otstarbekas seda piiritleda tipptunnil ühel sõidurajal
liiklusvoo kasvuga.
Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine. Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021
muudetakse lõikes asutuse nime.
Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 4 muutmine. Muudatusega tuuakse paremini esile, et
liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel tuleb mh eraldi tähelepanu pöörata vähekaitstud
liiklejate liikumistingimustele ja ohutusele. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi 2008/962
artikli 6b ülevõtmiseks. Muudetud direktiivi artikkel 6b sätestab, et kõikide direktiiviga ette nähtud
meetmete (so liiklusohutusele avalduva mõju hindamine, liiklusohutuse auditeerimine, teedevõrgu
liiklusohutuse hindamine ja tee korrapärane liiklusohutuse kontrollimine) elluviimisel võetakse
arvesse vähekaitstud liiklejate vajadusi. Vähekaitstud liiklejate all on silmas peetud jalakäijaid,
jalgrattureid, kaherattaliste mootorsõidukite juhte ja teisi kergliiklejaid, kes võivad liikuda
erinevate abivahenditega või ilma.
Normitehnilise märkuse muutmine. Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936.
2.2 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 83 „Liiklusohutuse
auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ muutmine
Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja muutmine on seotud volitusnormi (EhS § 102
lõike 2 punkt 1) täpsustamise ja ümbersõnastamisega. Volitusnormist ja vastavalt ka määruse
pealkirjast jäetakse välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu
arvestades kaetud sõnaga „nõuded“.
Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine. Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s
102 tehtud muudatusega. Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud
kohaldamisala, vaid tehakse vastav viide EhS-le.
2
Direktiivi 2008/96 konsolideeritud tekst. Kättesaadav Euroopa Liidu Teatajast.
2
Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine. Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021
muudetakse lõikes asutuse nime.
Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 muutmine. Muudatusega asendatakse mõisted „jalakäija“ ja
„jalgrattur“ laiema mõistega „kergliikleja“. Muudatus on vajalik, kuivõrd määruse kehtestamisest
2015. aastal on erinevate kergliiklejate arv ja nende roll oluliselt suurenenud. Näiteks oluliselt on
suurenenud elektrilise tõukerattaga liikujate arv. Sellest tulenevalt võivad mõisted „jalakäija“ ja
„jalgrattur“ olla eksitavad ja kitsendavad. Kergliikleja all on silmas peetud ennekõike need
kergliiklejad, kellel liiklusseadusega on lubatud liigelda kõnniteel, jalgteel, jalgrattateel või
jalgratta- ja jalgteel.
Paragrahvi 7 lõike 4 muutmine. Lõikest jäetakse välja lause, mille kohaselt ehitusprojekti ei
korrigeerita, kui projekteerija ei nõustu audiitori välja toodud probleemiga. Säte on eksitav ning
vastuolus esialgse mõtte ja eesmärgiga, mille kohaselt audiitoril ja projekteerijal eriarvamuse
tekkimisel kaalub paranduste sisseviimist pädev asutus. Määruse § 2 lõige 1, § 6 lõige 2 ning § 7
lõige 5 sätestavad üheselt, et audiitori tehtud parandusettepanekud on soovitusliku iseloomuga
ning paranduste sisseviimist ehitusprojekti kaalub ja otsustab pädev asutus, kellel on muuhulgas
õigus jätta audiitori parandusettepanekud arvestamata.
Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 7 muutmine ja punkti 71 lisamine. Punktist eemaldatakse osa, mis
käsitleb jalgrattateid ja kõnniteid. Kergliiklejaid ja laiemalt vähekaitstud liiklejaid on käsitletud
eraldi uues punktis 71. Uues punktis on kitsa jalgrattateede ja kõnniteede käsitluse asemel
käsitletud laiemalt kõiki vähekaitstud liiklejaid, nendele mõeldud taristut ja liikumisvõimalusi.
Esiteks on muudatus vajalik muudetud direktiivi artikli 6b ülevõtmiseks. Teiseks on auditeerimisel
otstarbekas ja vajalik käsitleda mitte kitsalt jalgrattateid ja kõnniteid, vaid kogu kergliiklejatele
mõeldud taristut ning ühtlasi vähekaitstud liiklejate liikumisvõimalusi.
Paragrahvi 8 lõike 2 punkti 8 muutmine. Analoogselt § 8 lõike 1 punkti 7 muutmise ja punkti
71 lisamisega (eelprojekti staadium) muudetakse ka § 8 lõike 2 punkti 8, mis käsitleb põhiprojekti
staadiumi.
Paragrahvi 8 täiendamine lõikega 21. Täiendava lõike lisamine on vajalik, et reguleerida
olukorda, kus koostatud on ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, kuid erinevatel põhjustel ei ole
samale ehitusprojektile eelprojekti staadiumis liiklusohutuse auditeerimist teostatud. Üldiselt
eeldatakse, et auditeerimist teostatakse etapiliselt alustades eelprojektist ja lõpetades liiklusele
avatud objekti auditeerimisega. Seejuures on igas etapis auditeerimise (kontrollitavad) teemad
erinevad. Näiteks kui eelprojekti ei koostata või mingil muul põhjusel puudub eelprojekti audit,
siis võivad mõned teemad jääda kontrollimata ning seetõttu tuleb põhiprojekti staadiumis lisaks
põhiprojekti auditeerimise teemadele (§ 8 lõige 2) kontrollida ka eelprojekti teemasid (§ 8 lõige
1). Kuna teetaristu valdkond areneb pidevalt, siis samuti on otstarbekas eelprojekti auditeerimise
teemad üle kontrollida ja auditit korrata, kui eelprojekti auditeerimisest on möödunud üle viie
aasta. Lisaks sellele on peetud otstarbekaks kontrollida eelprojekti auditeerimise teemasid uuesti
ka siis, kui põhiprojekti staadiumis on oluliselt muudetud eelprojekti lahendust või on ette nähtud
projekti etapiviisiline elluviimine.
Paragrahvi 11 muutmine. Paragrahvi lisatakse uus lause, mille eesmärk on õigusselguse huvides
täpsustada, millal võib lugeda et tee on kasutusele võetud ning seega tuleb teostada auditeerimine
pärast tee kasutusele võtmist. Tee on kasutusele võetud, kui tee on täielikult avatud liiklusele,
3
täismahus on eemaldatud ajutised liikluskorraldusvahendid ning püstitatud on projekti kohane
alaline liikluskorraldus. Muudatus loob vajalikku õigusselgust ning ühtlustab määruse
rakenduspraktikat.
Normitehnilise märkuse muutmine. Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936.
2.3 Majandus- ja taristuministri 30. augusti 2016. a määruse nr 52 „Tee ohutuse määramise
tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele“ muutmine
Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja ning samuti määruse volitusnormi (EhS § 102
lõike 2 punkt 3) muutmine on vajalik, et tagada regulatsiooni ja kasutatud terminoloogia vastavus
direktiivile 2019/1936, millega antakse määruses käsitletud liiklusohutuse meetmele uus nimi
„Kogu võrku hõlmav liiklusohutuse hindamine“. Mõningate keeleliste täpsustustega võetakse nii
määruse volitusnormis kui ka määruse pealkirjas kasutusele meetme uus nimetus. Lisaks sellele
jäetakse volitusnormist ja vastavalt ka määruse pealkirjast välja sõna „tingimused“, mis on
ebavajalik ning määruse eesmärki ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Selliselt
ühtlustatakse kõikide EhS-i § 102 lõikes 2 sätestatud ministri määruste volitusnormide sõnastused.
Paragrahvi 1 lõigete 1-4 ja 7 ning § 2 lõike 1 muutmine. Lõigetes asendatakse läbivalt endine
tegevuse nimetus „Tee ohutuse määramine“ uuega „Teedevõrgu liiklusohutuse hindamine“
vastavalt muudatustele määruse pealkirjas ja määruse volitusnormis. Lisaks sellele muudetakse §
1 lõikes 2 määruse kohaldamisala – see viiakse kooskõlla EhS §-s 102 tehtud muudatusega.
Võrreldes senise redaktsiooniga ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid tehakse vastav
viide EhS-le.
Paragrahvi 1 lõike 5 kehtetuks tunnistamine. Muudatus on vajalik direktiivi 2019/1936
ülevõtmiseks ja ühtlasi regulatsiooni ajakohastamiseks. Muudatus võimaldab hõlmata
liiklusohutuse analüüsiga kogu teedevõrku, sh proaktiivse lähenemise laiemaks ja tõhusamaks
juurutamiseks ka neid teedevõrgu osi, kus otseselt ei ole toimunud hukkunuga või inimvigastusega
lõppenud liiklusõnnetusi.
Paragrahvi 2 lõike 6 muutmine. Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021
muudetakse lõikes asutuse nime.
Paragrahvi 3 lõike 1 muutmine ja lõike 11 lisamine. Paragrahv 3 käsitleb objektidele
ohutustasemete määramise metoodikat. Kuivõrd direktiivi 2008/96 nõuded seoses ohutustasemete
määramisega on muutunud, siis vastavate muudatuste ülevõtmiseks on vajalik üle vaadata ja
täiendada ka määruse §-s 3 esitatud nõudeid. Lõikesse 1 on uue nõudena lisatud kohustus arvestada
ohutustaseme määramisel objekti sisseehitatud ohutust. Tegemist on direktiiviga 2019/1936
kehtestatud uue nõudega. Sisseehitatud ohutuse hindamise nõue on täpsustatud uues lisatavas
lõikes 11, mille kohaselt sisseehitatud ohutuse hindamiseks tuleb analüüsida tee erinevaid
parameetreid ja elemente (nt tee geomeetrilised omadused, teeäärsed takistused, ristlõike lahendus,
liikluse eraldamine, valgustuse olemasolu) ning hinnata sellest tulenevaid võimalikke ohte
liiklejatele.
Direktiivi vastava muudatuse ja ühtlasi antud sätte eesmärk on teedevõrgu hindamisel analüüsida
mh võimalikke taristust tulenevaid ohte ning prognoosida sellega seotud potentsiaalseid
liiklusõnnetusi (nn proaktiivne hindamine või ex-ante analüüs). Selliselt ei ole enam lubatud
kasutada ainult reageeriva iseloomuga liiklusõnnetuste-põhist meetodit (nn järelhindamine või ex-
4
post analüüs), mis võtab arvesse üksnes juba toimunud liiklusõnnetused. Teisisõnu hinnatakse
antud meetme raames süsteemselt ja ennetavalt teetaristuga kaasnevaid riske, mis võimaldab
esiteks ennetada liiklusõnnetusi ning teiseks suunata investeeringuid suurima riskiga taristusse.
Konkreetne metoodika ei ole määrusega kindlaks määratud, s.t konkreetse metoodika kasutamise
üle otsustab pädev asutus järgides määruses sätestatud üldnõudeid. Samuti on § 3 lõike 1 loetelu
puhul tegemist minimaalsete nõuetega - ohutustaseme määramisel on lubatud arvestada lisaks ka
muude kriteeriumitega.
Vastavalt direktiivile kehtestatakse nõue teostada sisseehitatud ohutuse kontroll visuaalse vaatluse
käigus, mida teostatakse kas kohapeal või elektrooniliste vahendite abil.
Paragrahvi 3 lõike 4 muutmine. Lõige käsitleb objektide pingerea koostamist. Uue nõudena
tuleb vastavalt direktiivile 2019/1936 jagada kõik objektid vähemalt kolme kategooriasse. Vastava
nõude eesmärk direktiivis on liigitada teedevõrku ning võimaldada erinevate teedevõrgu osade
omavahelist võrdlust.
Paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 muutmine. Muudatusega viiakse punktis kasutatud terminoloogia
kooskõlla direktiivi muudatustega. Sõnastuslik muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi.
Paragrahvi 4 lõike 3 muutmine. Peamine muudatus puudutab punkti 3, mis käsitleb
liiklusõnnetuste kohta andmete kogumist ja läbitöötamist. Edaspidi on võimalik vajaduse korral
arvesse võtta mh viimase kolme aasta jooksul valminud objektidel toimunud liiklusõnnetused ning
liiklusõnnetused, mis on toimunud üle viie aasta tagasi.
Lisaks eespool toodule lisatakse loetellu uus punkt (uues loetelus punkt 7), mis käsitleb
vähekaitstud liiklejaid. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi 2008/96 artikli 6b ülevõtmiseks,
mis näeb kõikide direktiivis 2008/96 toodud liiklusohutuse meetmete puhul ette kohustuse
arvestada vähekaitstud liiklejate vajadusi ja ohutust.
Paragrahvi 5 lõike 3 lisamine. Paragrahvi lisatakse uus lõige, mis kehtestab pädevale asutusele
kohustuse koostada ja perioodiliselt ajakohastada prioriteetsete objektide parandusmeetmete
tegevuskava. Muudatusega võetakse üle muudetud direktiivi artikli 6a lõige 6. Sätte eesmärk on
tagada pidev ülevaade prioriteetsetel objektidel juba rakendatud või kavandatavatest
parandusmeetmetest.
Paragrahvi 6 muutmine. Paragrahvis asendatakse endine tegevuse nimetus uuega vastavalt
muudatustele määruse pealkirjas ja muudes sätetes ning määruse volitusnormis. Lisaks sellele
võetakse muudatusega üle muudetud direktiivi artikli 5 lõige 3, mille kohaselt on liikmesriikidel
kohustus viia teedevõrgu liiklusohutuse hindamine läbi uute nõuete alusel hiljemalt 2024. aastal.
Ühtlasi on tegemist määruse rakendussättega, mis reguleerib uutele nõuetele üleminekut.
Normitehnilise märkuse muutmine. Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936.
2.4 Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Tee ohutuse
kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ muutmine
Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkirja ning samuti määruse volitusnormi (EhS § 102
lõike 2 punkt 3) muutmine on vajalik, et tagada regulatsiooni ja kasutatud terminoloogia vastavus
direktiivile 2019/1936, millega antakse meetmele uus nimi „Korrapärase liiklusohutuse
kontrollimine“. Selliselt võetakse nii määruse volitusnormis kui ka määruse pealkirjas kasutusele
5
meetme uus nimetus kooskõlas direktiiviga 2019/1936. Lisaks sellele jäetakse volitusnormist ja
vastavalt ka määruse pealkirjast välja sõna „tingimused“, mis on ebavajalik ning määruse eesmärki
ja sisu arvestades kaetud sõnaga „nõuded“. Selliselt ühtlustatakse kõikide EhS-i § 102 lõikes 2
sätestatud ministri määruste volitusnormide sõnastused.
Paragrahvi 1 lõike 4 muutmine. Lõikes viiakse määruse täitmise kohustus kooskõlla EhS §-s
102 tehtud muudatusega. Uues sõnastuses ei korrata enam EhS-s toodud kohaldamisala, vaid
tehakse vastav viide EhS-le.
Paragrahvi 1 lõike 5 muutmine. Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021
muudetakse lõikes asutuse nime.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkti 5 muutmine. Muudatusega täpsustatakse, et asjakohasel juhul tuleb
tee korrapärasel ohutuse kontrollimisel kontrollida mh liikluskorraldusvahendite loetavust.
Täiendus on vajalik ennekõike muudetud direktiivi artikli 6c lõike 1 ülevõtmiseks, mis käsitleb
liikluskorraldusvahendite loetavust ja tuvastatavust nii sõidukijuhtide kui ka erinevate sõiduki
automatiseeritud juhtimissüsteemide jaoks. Sätte eesmärk on soodustada sõidukite
automaatsüsteemide ja isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu ning seega tuleb tee korrapärasel
ohutuse kontrollimisel pöörata tähelepanu, mis seisundis on liikluskorraldusvahendid ning kas
võib tekkida raskusi liikluskorraldusvahendite tuvastamise ja loetavusega.
Paragrahvi 2 lõike 3 punkti 8 muutmine. Muudatusega tuuakse paremini esile, et tee
korrapärasel ohutuse kontrollimisel tuleb mh eraldi tähelepanu pöörata vähekaitstud liiklejate
liikumistingimustele ja ohutusele. Muudatus on vajalik muudetud direktiivi artikli 6b
ülevõtmiseks. Muudetud direktiivi artikkel 6b sätestab, et kõikide direktiiviga 2008/96 ette nähtud
meetmete (so liiklusohutusele avalduva mõju hindamine, liiklusohutuse auditeerimine, teedevõrgu
liiklusohutuse hindamine ja tee korrapärane liiklusohutuse kontrollimine) elluviimisel võetakse
arvesse vähekaitstud liiklejate vajadusi.
Normitehnilise märkuse muutmine. Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936.
2.5 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 81 „Liikluse ohutustehnika ja
õnnetuste analüüsimise koolituskursuse õppekava“ muutmine
Määruse pealkirja muutmine. Määruse pealkiri muudetakse ja viiakse vastavusse määruse
sisuga. Määrusega on kehtestatud liiklusohutuse audiitorite koolituskursuse õppekava kooskõlas
direktiiviga. Seetõttu muud sõnad määruse pealkirjas on liigsed ja eksitavad.
Paragrahvi 2 lõike 1 muutmine. Lõike punktides 3 kuni 6 muudetakse liiklusohutuse meetmete
nimesid viies need kooskõlla nii määruste uute volitusnormide (EhS § 102 lõige 2) kui ka määruste
uute pealkirjadega.
Samuti lisatakse lõikesse uued punktid 61 ja 62. Punkt 61 käsitleb tee sihipärase liiklusohutuse
kontrollimist. Kuivõrd direktiiviga 2019/1936 võetakse kasutusele uus tegevus ja mõiste
„sihipärane liiklusohutuse kontroll“, mida reguleeritakse ka senisest põhjalikumalt, siis on peetud
otstarbekaks käsitleda antud tegevust eraldi ka liiklusohutuse audiitorite õppekavas.
Uue punktiga 62 kehtestatakse, et õppekava läbinud isik peab tundma mh vähekaitstud liiklejate
vajadusi. Selle sättega võetakse üle muudetud direktiivi artikli 9 lõige 1a, mis kehtestab kohustuse
6
lisada liiklusohutuse audiitorite koolituskavasse vähekaitstud liiklejaid ja neile mõeldud taristut
puudutavaid küsimusi.
Paragrahvi 3 lõigete 1 ja 2 muutmine. Lõigetes, mis kehtestavad esmase (§ 3 lõige 1) ja korduva
(§ 3 lõige 2) koolituse õppekavad, tehakse mitu märkimisväärset muudatust. Esiteks muudetakse
läbivalt liiklusohutuse meetmete nimesid viies need kooskõlla nii määruste uute volitusnormide
(EhS § 102 lõige 2) kui ka määruste uute pealkirjadega. Teiseks lisatakse mõlemasse õppekavasse
vähekaitstud liiklejate ohutuse teema kooskõlas muudetud direktiivi artikli 9 lõikega 1a.
Kolmandaks on õppekavadesse eraldi teemana lisatud sihipärane liiklusohutuse kontroll.
Neljandaks on üle vaadatud ja praktilistel kaalutlustel ajakohastatud õppekavade erinevate
teemade õppetundide mahud. Samuti on täpsustatud teemade sõnastused, mis aga ei too kaasa
teemade olulist sisulist muutust.
Paragrahvi 4 lõike 3 muutmine. Seoses Transpordiameti töö alustamisega alates 01.01.2021
muudetakse lõikes asutuse nime.
Normitehnilise märkuse muutmine. Määruses muudetakse normitehnilist märkust lisades viite
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile (EL) 2019/1936.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses direktiiviga 2019/1936, millega muudetakse direktiivi 2008/96. Eelnõu on
koostatud direktiivi 2019/1936 ülevõtmiseks.
4. Määruse mõjud
Kõige olulisem regulatsiooni muudatus seisneb liiklusohutuse meetmete reguleerimisala
suurendamises, kuid vastavad muudatused on kavandatud EhS muutmise eelnõuga3.
Reguleerimisala suurendamisega kaasnevate mõjude hinnang on koostatud sama eelnõu raames.
Määruses „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ tehakse mitu
muudatust, mis tõstavad määruse õigusselgust ning loovad eeldused liiklusohutuse auditite
kvaliteedi tõstmiseks. Muudatustega täpsustatakse määruse üksikuid sätteid ning liiklusohutuse
auditi korraldust, mis ei eelda senise praktika olulist ümberkorraldamist ega täiendavaid kulusid.
Eelnõus ajakohastatakse määrusega „Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise
koolituskursuse õppekava“ ette nähtud liiklusohutuse audiitori koolituskursuse õppekava.
Õppekursuse tõhustamise eesmärgil korrigeeritakse üksikute õppetundide teemade mahtu ning
täpsustatakse mõningate õppetundide teemasid. Koolituskursuse korraldajatel tuleb edaspidi
muudatustega arvestada ning korrigeerida vastavalt koolituskursuse kava ja mahtu. Muudatused
ei eelda koolituskursuse olulist ümberkorraldamist ega suurenda korraldajate kulusid.
Eelnõus on kavandatud määrusega „Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse
määramisele“ ette nähtud teedevõrgu liiklusohutuse hindamise metoodika muudatused. Uute
nõuete kohaselt tuleb teedevõrgu liiklusohutuse hindamisel kasutada nn proaktiivset lähenemist.
See tähendab, et pädeval asutusel võib tekkida vajadus võtta kasutusele uus metoodika või
täiendada olemasolevat.
3
Riigikogus menetluses olev EhS muutmise seadus 395SE.
7
Lisaks sellele tuleb pädeval asutusel pöörata kõikide liiklusohutuse meetmete elluviimisel senisest
rohkem tähelepanu vähekaitstud liiklejatele. See ei oma otsest mõju liiklusohutuse meetmete
elluviimise korraldusele, kuid võib pikemas perspektiivis avaldada positiivset mõju vähekaitstud
liiklejate ohutusele ja liiklusohutusele tervikuna.
Muud määrusega kavandatud muudatused ei oma märkimisväärset mõju.
Kokkuvõtvalt seisneb määruse mõningane positiivne mõju eelkõige suuremas liiklusohutuses ja
kvaliteetsemas teetaristus, mis võib avaldada kaudset positiivset mõju majandusele,
elukeskkonnale ja regionaalarengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused ning eeldatavad kulud ja tulud
Oluline mõju pädeva asutuse tegevustele ja kuludele puudub. Samas eeldab määruse rakendamine
mõningaid korralduslikke tegevusi ning uute üksiknõuete juurutamist. Määruse rakendamine ei
tekita otseselt lisatulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 17. detsembril, mis vastab direktiivi 2019/1936 ülevõtmise tähtajale.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning
Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Tallinna Tehnikaülikoolile ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule. Ülevaade
laekunud muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas.
8
Majandus- ja taristuministri
määruse eelnõu
seletuskirja
lisa
Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku tegija: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Majandus- ja taristuministri 19. mai 2015. a Antud selgitus
määruse nr 48 „Liiklusohutusele avalduva
Ehitusseadustikku § 102 lõike 11 lisamine on ette
mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju
nähtud Riigikogus menetluses oleva EhS
hindamisele“ tehakse muudatus määruse
muutmise seaduse eelnõuga 395SE. Vastav teave
kohaldumisalale ehk tuuakse sisse
on esitatud määruse seletuskirjas nii
ehitusseadustiku § 102 lõige 11.
sisukokkuvõttes kui ka mõjuhinnanguid käsitlevas
Sama muudatus tehakse ka Majandus- ja
osas. Seaduseelnõu ja sellega seotud muu
taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr
informatsioon on kättesaadav Riigikogu kodulehelt.
83 „Liiklusohutuse auditeerimise
tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ ja
1 Majandus- ja taristuministri 30. augusti
2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse
määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse
määramisele“.
Peame märkima, et eelnõus viidatud
kohaldamisala ehk ehitusseadustiku § 102
lõige 11 ei ole Riigi Teatajas kättesaadav
ning kuna kohaldumisala ei ole arusaadav,
on väga raske anda hinnangut või teha
ettepanekuid määruste
muutmiskavatsustele.
Majandus- ja taristuministri 30. augusti Antud selgitus
2016. a määruses nr 52 „Tee ohutuse
Liiklusseaduse § 1711 lõike 1 alusel on asutatud
määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse
liiklusõnnetuste andmekogu, mis on sama
määramisele“ nähakse ette, et liiklusohutuse
paragrahvi lõike 4 alusel kõigile juurdepääsetav.
hindamist korraldab riigiteel
Seega on võimalik kasutada liiklusõnnetuste
Transpordiamet ja kohalikul teel valla- või
andmekogu andmeid. Andmed on vabalt
linnavalitsus. Määruse paragrahvi 4 lõige 3
kättesaadavad riigi avaandmete portaalist, sh
punktis 3 nähakse ette, et prioriteetsete
liiklusõnnetuste asukoht on määratud asustusüksuse
objektide analüüsil kogutakse ja töötatakse
nime, ristkoordinaatide ja geograafiliste
vähemalt läbi muuhulgas objektil toimunud
koordinaatidega.
liiklusõnnetuste asjaolud. Samas juhime
2 tähelepanu, et liiklusõnnetuste asjaolusid
Liikluskindlustusjuhtumite (üldjuhul varakahjuga
omavalitsused ei kogu ja kuna
liiklusõnnetused) andmed on kättesaadavad nt Eesti
omavalitsustel puuduvad selleks võimalused
Liikluskindlustuse Fondi loodud kaardirakendusest
ja õigused jääb arusaamatuks, kuidas näeb
ning meile teadaolevalt väljastab Eesti
seaduseandja ette nimetatud nõude täitmist.
Liikluskindlustuse Fond sarnast infot põhjendatud
vajadusel ka muus formaadis.
Samuti on võimalik vahetult konsulteerida
liiklusõnnetuste andmete kogujate ja muude
asjassepuutuvate asutustega - Politsei- ja
Piirivalveameti, Liikluskindlustuse Fondi ja
Transpordiametiga.
9