/
Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01630,
15.6.1/21-0926/-1T
Meie 29.11.2021 nr 24.1-1/2021/7057
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste
kasutamist meretranspordis ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse
direktiivi 2009/16/EÜ Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles
käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
Lisa 2 Protokolliline otsus
Lisa 3 Kooskõlastustabel
Tarmo Ots
715 3420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
1. Sissejuhatus
Euroopa Ülemkogu kinnitas 2020. a detsembris Euroopa Liidu uue siduva eesmärgi vähendada
2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra.
2050. aastaks on eesmärk saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus pole
kasvuhoonegaaside netoheidet. Need eesmärgid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
vastu võetud nn Euroopa kliimamääruses1.
14. juulil 2021. esitas Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk
55“, mille raames esitati ka määruse ettepanek2 taastuvate laevakütuse kasutuselevõtuks.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks
90%. Komisjoni arvamusel peavad kõik transpordiliigid, sealhulgas ka meretransport, aitama
kaasa heitmete vähendamisele.
Meretranspordil on oluline tähtsus Euroopa Liidu (EL) majandusele – 75% ELi
väliskaubandusest ja 31% ELi sisekaubandusest toimib tänu laevandusele. Samas on laevandus
ka kasvuhoonegaaside tekitaja. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitab laevaliiklus Euroopa
Majanduspiirkonna sadamatesse või sadamatest hinnanguliselt 11% ELi transpordi CO2
koguheitmest ning 3–4 % ELi CO2 koguheitmest.
Laevandussektori energiaallikateks on valdavalt fossiilkütused. Peamiseks kütuseks on naftal
baseeruvad kütteõlid, samas üha suurem roll on veeldatud maagaasil (LNG).
Merendusanalüütika ettevõtte Clarksons Research infot avaldanud allikate alusel on 2021. a
septembri seisuga 30% ehitatavatest laevadest (kogumahutavust arvestades) varustatud LNG
kütust tarbivate peamasinatega. LNG kütuse aktiivsema kasutuselevõtu põhjuseks võib pidada
tehnoloogia hinna konkurentsivõimelisemaks muutmist ja kütuse laialdasemat ülemaailmset
kättesaadavust. LNG kütuse eeliseks on selle suurem keskkonnasõbralikkus võrreldes
naftatoodetel baseeruva kütusega. LNG põlemisel vabaneb väga minimaalselt SOx, kuni 85%
vähem NOx ja 23% vähem CO2 . Paraku tekib LNG kütuse kasutamisel suhteliselt palju CO2,
seetõttu ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tegemist piisavalt keskkonnasõbraliku kütusega
ning selle roll peab pikemas perspektiivis vähenema.
Praegu puuduvad laevanduses kasutatavatele fosiilkütustele alternatiivid. Pilootprojekte on
tehtud vesiniku, elektri ja metanoolkütuse kasutamiseks, kuid kommertsmeresõitu need laevad
(v.a üksikud prototüübid) veel jõudnud ei ole. Võrdluseks võib välja tuua, et maailmas on
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
(Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
2
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse taastuvkütuste ja
vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, COM
(2021) 562 final, 14.07.2021 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/DOC/?uri=CELEX:52021PC0562&from=EN
1
ligikaudu 39 000 rahvusvahelist meresõitu tegevat laeva kogumahutavusega 5000 ja enam ning
110 000 laeva kogumahutavusega alla 5000. Üksikute innovatiivset kütust kasutavate laevade
kasutuselevõtt üldpilti ei muuda.
Praegu puudub piisav Euroopa Liidu õigusraamistik, mis käsitleb konkreetselt taastuvkütuste
ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis. Euroopa Komisjon eeldab, et läbi
seadusloome (kohustuse tekitamise) on võimalik ergutada tehnoloogia arengut ja
keskkonnasõbraliku laevakütuse tootmist.
Samuti loodetakse, et läbi EL seadusloome avaldatakse rahvusvahelisel tasandil
meretranspordisektorile survet kasutada keskkonnasõbralikumaid kütuseid ning survestatakse
kaudselt Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) liikuma kiiremini kliimaneutraalsuse
saavutamisega seonduvate eesmärkide suunas.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots (
[email protected], tel 7153420) ning
meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus (
[email protected]). Seletuskirja
kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik.
Meremajanduse valdkonna eest vastutab asekantsler Kaupo Läänerand
(
[email protected], tel 6397671).
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse nimetusega „FuelEU Maritime“
on üks meede, mille eesmärk on tegeleda meretranspordist pärit heitmete vähendamisega.
Mainitud algatuse eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitmega kütuste
kasutamist ELi meretranspordis, et aidata kaasa ELi ja rahvusvaheliste kliima- ja
keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
Ettepanekuga kehtestatakse ELi sadamatesse saabuvatele või sealt lahkuvatele laevadele
kogumahutavusega üle 5000, nende lipuriigist olenemata, kasvuhoonegaaside sisalduse
vähendamise protsentuaalsed piirnormid. Aluseks võetakse 2020. aastal kehtestatud laeva
kasutatud energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitmemahukuse kontrollväärtus (X
grammi CO2 ekvivalenti MJ kohta), mida tuleb vähendada alljärgneva protsendi võrra: alates
01.01. 2025. a – 2%; alates 01.01. 2030. a – 6%; alates 01.01. 2035. a – 13%; alates 01.01.
2040. a – 26%; alates 01.01. 2045. a – 59%; alates 01.01. 2050. a – 75%. Piirmäärade
saavutamiseks jäetakse laevaomanikele võimalus valida kasutatavate kütuste ja tehniliste
lahenduste vahel. Määrus hõlmab kõiki meretranspordis kasutatavaid kütuseid sh. taastuvaid ja
vähese CO2-heitega kütuseid, nagu vedelad biokütused, sünteetilised vedelkütused, vähese
CO2-heitega gaas (sealhulgas veeldatud biogaas ja sünteetiline gaas), vähese CO2-heitega
vesinik ja vähese CO2-heitega vesinikupõhised kütused (sh metanool ja ammoniaak) ning
elekter. Eelnõu järgi läheb arvesse 100% energiast, mis kasutatakse EL-sisestel, ja 50%
energiast, mis kasutatakse ELis algavatel või lõppevatel reisidel.
Samuti soovitakse vähendada kõigis sadamates (mitte ainult TEN-T võrgu sadamad) kai ääres
seisvate laevade tekitatavat õhusaastet. Seetõttu kehtestatakse kai ääres seistes reisi- ja
konteinerilaevadele kohustus alates 2030. aastast kasutada kaldal paiknevat alternatiivset
energiaallikat (kaldaelekter või mõni muu heitmeteta alternatiivlahendus). Määrusest
tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kehtestatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mis
sialdab sõltumatu akrediteeritud isiku poolset kontrolli ja sertifikaatide väljastamise kohustust.
2
Määruse eelnõu koosneb 30 artiklist ja viiest lisast.
Artikliga 1 kirjeldatakse määruse sisu, milleks on vähendada ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni
alla kuuluvatesse sadamatesse saabuvate, seal viibivate või sealt väljuvate laevade tekitatavat
kasvuhoonegaaside hulka.
Artikliga 2 sätestatakse määruse kohaldamisala, milleks on laevad kogumahutavusega üle
5000, olenemata lipuriigist (reguleerimisalast jäävad välja sõjalaevad, kalalaevad ja riigile
kuuluvad laevad, mida kasutatakse mittekaubanduslikel eesmärkidel). Kolmandasse riiki
suunduvasse või sealt tulevatele laevadele kehtestatakse nõuded 50 %-le kasutatavast energiast.
Selgitus: Euroopa Komisjon põhjendab määruse kohaldamisalasse jäävate laevade valikut
sellega, et laevad kogumahutavusega üle 5000 tekitavad 90% merendussektori CO2 heitmest.
Euroopa Komisjoni arvates aitab laeva 50% energia reguleerimise kohustus tagada Euroopa
sadamate konkurentsivõime ning hoiab ära ümberlaadimistegevuste viimise väljapoole
Euroopa Liitu olevatesse sadamatesse.
Artikliga 3 tuuakse välja määruses kasutatavad mõisted.
Artikliga 4 kehtestatakse laeva poolt kasutatava energia iga-aastase kasvuhoonegaaside
heitmemahukuse piirmäära vähendamise protsendid ajavahemikuks 2025 kuni 2050. Piirmäära
arvutamiseks võetakse aluseks 2020. aastal kasutatud energia keskmine kasvuhoonegaaside
heitmemahukus.
Artikliga 5 kehtestatakse nõuded kaldaäärse elektritoite või heitmevabade energiaallikate
kasutamiseks konteineri- ja reisilaevadele ning loetletakse üles võimalikud erandid.
Selgitus: Konteineri- ja reisilaevu peab Euroopa Komisjon laevakategooriateks, mis tekitavad
kõige rohkem heitmeid laeva kohta kai ääres.
Artiklitega 6, 7, 8, 9 sätestatakse põhimõtted järelevalveks nõuete täitmise üle.
Laevandusettevõtjaid kohustatakse pidama seiret tehtud reiside ja nendel kasutatud laevakütuse
üle. Sätestatakse seirekava sisu ning kehtestatakse põhimõtted, mis on seotud biokütuste,
biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud ja ringlussevõetud
süsinikupõhiste kütuste sertifitseerimisega.
Artiklitega 10, 11, 12, 13 sätestatakse akrediteeritud isikute ehk tõendajate kohustused ja
tööpõhimõtted. Samuti määratakse tõendajate akrediteerimisnõuded.
Selgitus: Akrediteeritud tõendajate tegevus peaks tagama ettevõtjate seire ja aruandluse täpsuse
ja käesoleva määruse järgimise. Erapooletuse tagamiseks peaksid tõendajad olema sõltumatud
ja pädevad juriidilised isikud, kelle on akrediteerinud riiklikud akrediteerimisasutused.
Artiklitega 14, 15, 16 määratakse kindlaks parameetrid, mida ettevõtjad peaksid nõuete täitmise
tõendamiseks jälgima ja registreerima. Samuti sätestatakse tõendajate ülesanded seoses
ettevõtjate esitatud teabega ning luuakse Euroopa Komisjoni juurde vastav andmebaas.
Artikliga 17 nähakse ette paindlikkussätted, mis võimaldavad ettevõtjatel laeva poolt
kasutatava energia aasta keskmise heitgaaside piirmäärade ületäitmise või alatäitmise korral
ülejääki või puudujääki teatavate piirangutega üle kanda või laenata järgmistest
aruandeperioodidest.
3
Artikliga 18 sätestatakse peamised põhimõtted ja menetlused nõuetele vastavuse bilansi
võimalikuks ühendamiseks kahe või enama laeva puhul.
Artiklitega 19 ja 22 sätestatakse FuelEU vastavussertifikaadi väljaandmise tingimused ja
kehtestatakse laevade kohustus omada kehtivat FuelEU vastavussertifikaati.
Artiklitega 20 ja 21 kehtestatakse karistused, mida tuleb liikmesriikidel rakendada nõuete
mittetäitmisel.
Artiklitega 23, 24, 25 määratletakse liikmesriikide kohustused määruse nõuete täitmisel
(sertifikaadi olemasolu kontroll laevadel, sätestatakse õigus vaadata läbi ettevõtjaid mõjutavaid
otsuseid ja nõutakse vastavate pädevate asutuste määramist).
Artiklitega 26, 27, 28 kehtestatakse komiteemenetlus, mille alusel Euroopa Komisjon saab
kasutada õigust võtta vastu rakendusakte, samuti kehtestatakse tingimused Euroopa
Komisjonile käesoleva määruse alusel volituste delegeerimiseks ja nõutakse, et Euroopa
Komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt iga viie aasta järel aruande
käesoleva määruse kohaldamise kohta.
Artikliga 29 muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, et lisada FuelEU vastavussertifikaat selle IV
lisasse.
Artikliga 30 pakutakse määruse kohaldamise kuupäevaks 1. jaanuar 2025.
Eelnõul on viis tehnilist lisa, mis käsitlevad heitgaaside piirmäärade arvutamise metoodikat,
arvutusteks vajalikke koefitsente; nimekirja tehnoloogiatest, mida saab kasutada alternatiivina
kaldaelektrile; kaldaelektri kasutamisest vabastamise tunnistuse vormi ja laeva nõuetele
vastavuse bilansi ja mittevastavuse korral kohaldatava karistuse määramise valemeid.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Algatus on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõikega 2, mille alusel
võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada
kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist
majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteedega.
Meretransport on oma olemuselt rahvusvaheline sektor. Sektori piiriülene mõõde on seetõttu
oluline ja nõuab kooskõlastatud tegevust ELi tasandil. Euroopa Komisjoni põhjendusel võib
ilma ELi tasandi meetmeteta ELi liikmesriikide piirkondlike või riiklike nõuete paljusus
põhjustada selliste tehniliste lahenduste väljatöötamise, mis ei pruugi tingimata omavahel
sobida. Näiteks võivad riiklikul tasandil kehtestatud kohustused seoses taastuvkütuste ja vähese
CO2 heitmega kütuste kasutamisega suunata liikluse teiste liikmesriikide konkureerivatesse
sadamatesse ja moonutada EL-i sisest konkurentsi. Seega on vaja ühtlustamist ELi tasandil, et
tagada võrdsed võimalused kõigile merendusvaldkonna osalistele (eelkõige ettevõtjatele,
sadamatele ja kütusetarnijatele).
Euroopa Komisjoni hinnangul on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vaja siduvaid
regulatiivseid meetmeid. Määrus on kõige sobivam vahend, et tagada kavandatud meetmete
ühtne rakendamine ELi liikmesriikides.
4
Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu
merenduse töörühmas.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele
ja kuludele)
Määrusel on negatiivne mõju riigieelarvele. Põhjuseks on sadamakülastuste vähenemine, mis
on tingitud kaupade ümbersuunamisest Venemaa sadamatesse. Kindlasti väheneb riigi tulu, mis
tuleb veeteetasudest, samuti ka võimalik dividenditulu merendusega seotud ettevõtetelt.
Vähenevad ka muud maksutulud, sest merendus- ja logistikaettevõtete seniste tegevuste maht
tervikuna väheneb. Eesti sadamaid läbiva kaubamahust ca 50% moodustab transiit, mistõttu
transiidi kadumine võib tuua kaasa olulise majandusliku mõju Eestile. 2016. a tehtud uuringu
alusel võib hinnanguliselt halvima stsenaariumi korral olla kaotus 200 mln euro suurune.
Juhul kui riik otsustab hakata rahaliste meetmete kaudu toetama kodumaiseid reedereid, et
vähendada ainuüksi käesolevast määrusest tulenevaid kulusid seoses kaldaelektri kasutamise
võimekuse tekitamisega või üleminekuga laevajõuseadmete hübriidlahendusele, siis tuleb
arvestada kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvate kuludega.
Mõju majandusele
Määrusel on otsene negatiivne mõju nii laevandusettevõtetele, sadamatele ja logistikateenuste
osutajatele kui ka Eesti eksportivale tööstusele.
Laevandusettevõtetele tekivad kulud, mis on seotud täiendavate ümberehitamiste või kallimate
kütuste kasutuselevõtuga. Olukorra teeb keerukaks see, et kasutamiseks sobivaid alternatiivseid
tehnilisi lahendusi ei eksisteeri, seega pannakse osa laevaomanikke olukorda, kus seniste
laevadega ei saa Euroopa turul enam opereerida.
Sadamate ja logistikaettevõtete jaoks tähendavad määruse nõuded väljakujunenud logistika
muutumist, mis tähendab seniste Eestit läbivate kaubavoogude suundumise Venemaa
sadamatesse. Lootus, et Venemaa sadamad ei suuda Eesti sadamaid läbinud kaubamahtu
teenindada, ei pea paika. Arvestades Eestit läbivate kaubavoogude mitte väga suurt mahtu, ei
ole Venemaa Soome lahe sadamatel probleemiks neid kaupu ise teenindada. Seega määruse
mõjust tingituna on paljud Eesti logistikaettevõtted sunnitud oma tegevusi kokku tõmbama või
halvimal juhul isegi tegevuse lõpetama.
Eesti eksportivale tööstusele võib määruse jõustumine tähendada transpordihinna tõusu, mis
tuleb üle kanda tarbijale. Näitena võib väga laialdast mõju omada transpordihinna tõus
majandusele laiemalt läbi kütuse tarneahela, sest 90% maailma kaupadest veetakse meritsi.
Lisaks tõstavad ka transpordi hinda teised Fit for 55 algatused meretranspordis. Puistlastilaevu
kasutavale tööstusele (näit puidu- ja turbaeksportöörid) võib lahenduseks olla alla 5000
kogumahutavusega laevade kasutamine, sest need laevad ei kuulu käesoleva määruse
rakendusalasse.
Mõju keskkonnale
Kuigi Euroopa Komisjon on oma mõjuhinnangus leidnud, et taastuvkütuste ja vähese CO2
heitmega kütuste suurem kaasatus laevakütuste valikusse toob kaasa kasvuhoonegaaside heite
5
ja vähemal määral ka õhusaasteainete heite olulise vähenemise, siis sellega ei saa täielikult
nõustuda.
Määrusest loodetav positiivne mõju Läänemere piirkonna keskkonnale jääb küllaltki
minimaalseks, sest Läänemerel sõitvatest laevadest väga suur osa külastab Venemaa sadamaid
ning nendele laevadele vähese CO2 kütuse kasutamise reeglid ei kehti või siis kehtivad 50%
ulatuses (juhul kui üks sadamatest on EL-i sadam). Kindlasti suunduvad Venemaa sadamatesse
ka osa nendest kaubalaevadest, mis hetkel Eesti sadamaid külastavad. Seega kehtestatavate
nõuetega ei saavutata loodetud efekti, sest regionaalsest vaatevinklist vaadatuna jääb
süsinikuheitme hulk praktiliselt muutumatuks.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Määruse nõuetest saavad negatiivselt mõjutatud suures mahus transiitkaupadega tegelevad
Sillamäe, Muuga ja Paldiski sadamad. Käideldavate kaubakoguste vähenemine seab löögi alla
sealsed töökohad. Kõige tugevalt saaks mõjutatud olema Sillamäe sadam. 2019. aasta alguse
seisuga töötas sadamas 142 inimest ning koos terminalide töötajatega umbes 1500 inimest.
Arvestades Tallinnast kaugemal olevate piirkondade (eelkõige Ida- Virumaa) tööhõive
probleeme, siis sadama aktiivsuse vähenemine tõenäoliselt suurendaks seda veelgi. Kunda ja
Pärnu sadamatele ei ole mõju niivõrd suur, sest neid sadamaid külastavatest laevadest on
enamik kogumahutavusega alla 5000.
Mõju regionaalarengule
Suurim negatiivne mõju puudutab ennekõike transiidiga tegelevaid sadamaid nagu Sillamäe,
Muuga ja Paldiski. Käideldavate kaubakoguste vähenemine sadamates seab löögi alla
töökohad. Kunda ja Pärnu sadamatele ei ole mõju niivõrd suur, sest neid sadamaid külastavatest
laevadest on enamik kogumahutavusega alla 5000. Statistika põhjal oli 2019. a 83% Kundat
külastavatest laevadest kogumahutavusega kuni 5000, Pärnu puhul oli see number 80%.
Sillamäe sadamat külastavatest laevadest olid 55% väiksema kogumahutavusega kui 5000.
Muuga sadama külastustest moodustasid sellised laevad 25%.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kaldaelektri kasutusele võtmine sadamates juba enne nõuete kohustuslikuks muutmist oleks
mainekujunduslikult riigile kasulik, sest see annab signaali, et Eesti on orienteerunud
keskkonnasäästlikule ja innovatiivsele mõtteviisile. Samas peame olema ka eelnõust tuleneva
negatiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele, kuna kehtestatavate nõuete tõttu võivad suure
tõenäosusega väheneda Eesti sadamate kaudu liikuvad kaubaveod. Riigi julgeoleku seisukohast
ei anna eelnõuga kehtestatud nõuded lisaväärtust.
5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused
5.1. Toetame Euroopa Liidu määruse eelnõud taastuvkütuste ja vähese heitmega kütuste
osakaalu suurendamiseks meretranspordis, kuid arvestades kasutamiseks sobivate
alternatiivkütuste puudumist, peame kuni 2035. aasta aruandeperioodini laevadel
kasutatava energia iga-aastase keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära
vähendamise ettepanekut liiga ambitsioonikaks. Teeme ettepaneku alustada piirmäära
vähendamist väiksemate sammudega, et tagada piisav ajaperiood uute tehnoloogiate välja
töötamiseks ja reederitele vajalike investeeringute tegemiseks. Pakume, et
kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära arvutamiseks vähendatakse
kontrollväärtust järgnevatel aastatel 2025 kuni 2035 mainitud protsentide võrra ning
6
aastatel 2040 kuni 2050 järgitakse eelnõu ettepanekus tehtud piirmäära vähendamise
protsente.
- 2% alates 1. jaanuarist 2025 (eelnõu ettepanek -2%);
- 5% alates 1. jaanuarist 2030 (eelnõu ettepanek -6%);
-10% alates 1. jaanuarist 2035 (eelnõu ettepanek -13%);
-26% alates 1. jaanuarist 2040 (eelnõu ettepanek -26%);
- 59% alates 1. jaanuarist 2045 (eelnõu ettepanek -59%);
-75% alates 1. jaanuarist 2050 (eelnõu ettepanek – 75%).
Selgitus: Taastuva ja vähese heitmega keskkonnasõbraliku kütuste kasutuselevõtt peaks olema
kooskõlas tehnoloogia arenguga ja sõltuma selle olemasolust ning kättesaadavusest. Toimiva
ja kättesaadava tehnoloogia puudumisel tuleb pikendada ülemineku perioodi.
Võrreldes teiste transpordiliikidega pole praegu laevanduses toimivad alternatiivsed
kütusetehnoloogiad ja lahendused veel piisavalt kättesaadavad ega ka sertifitseeritud ning ei
jõua kommertsturule enne 2025. aastat. Lisaks tuleb silmas pidada, et laevade eluiga on
sõltuvalt laevatüübist 25-40 aastat ning korduv ümberehitamine on kapitalimahukas, millega
omakorda suurendatakse laeva CO2 jalajälge. Sellest tulenevalt on mõistlik alustada vähem
ambitsioonikamate sammudega ning kiirendada tempot tehnoloogia ja alternatiivsete kütuste
kättesaadavuse suurenemisega.3 Seetõttu on oluline tagada piisav üleminekuperiood uute
alternatiivkütuste tehnoloogia kasutuselevõtuks. Samuti aitaks üleminek vältida
transpordikulude hüppelist tõusu.
Vähendamaks mõjusid on AS Tallink Grupp pakkunud välja alljärgneva ettepaneku.
Artikli 4 lõikes 1 osutatud piirmäära arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust [X grammi
CO2 ekvivalenti MJ kohta]* järgmise protsendi võrra:
Komisjoni ettepanek Sektori ettepanek
-2 % alates 1. jaanuarist 2025; -2% alates 1. jaanuarist 2025
-6 % alates 1. jaanuarist 2030; -5% alates 1. jaanuarist 2030;
-13 % alates 1. jaanuarist 2035; -10% alates 1. jaanuarist 2035;
-26 % alates 1. jaanuarist 2040; -26% alates 1. jaanuarist 2040;
-59 % alates 1. jaanuarist 2045; -59% alates 1. jaanuarist 2045;
-75 % alates 1. jaanuarist 2050. -75% alates 1. jaanuarist 2050.
Kuna piirmäärade arvutamise aluseks on võetud 2020. aastal laevas kasutatud energia keskmine
heitemahukus, siis satuvad suurema löögi alla need ettevõtjad, kes on teinud investeeringud
heitemahtude vähendamisse lühikese ajaperioodi jooksul enne seda kuupäeva ja peavad seega
leidma veel võimalusi heitemahtude vähendamiseks. Väiksemate sammudega alustades
tunnustaksime juba nende poolt tehtud jõupingutusi.
5.2. Teeme ettepaneku, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade arvutamisel
kehtestatakse kõigile EL-i sadamatest väljuvatele või neisse saabuvatele laevadele
samasugused nõuded nagu EL-siseste laevareiside puhul, ehk arvesse läheks alati 100%
kasutatud energiast.
3
DNV releases latest Maritime Forecast to 2050 – ShipInsight
7
Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kolmandate riikide sadamatest
tulevate või sinna suunduvate laevade piirmäära vaid 50% kasutatud energiast. Euroopa
Komisjoni arvates on see piisav meede vältimaks kaupade ümbersuunamist kolmandate riikide
sadamatesse. Mainitud meedet ei toeta Eesti sadamaid ühendavad organisatsioonid ning Eesti
suurim laevandusettevõte. Sadamasektori arvates ei anna see meie regioonis soovitud tulemust,
tekitab vaid ebavõrdset kohtlemist riikide ja sadamate vahel ning ei oleks ka vastavuses
kliimapaketi eesmärkidega. 50% kasutatud energia arvestuse vastu on ka laevandusettevõte
Tallink, kuna see annaks eelise reederitele, kellel on võimalik oma laevadega Läänemerel
külastada Venemaa sadamaid (näit Skandinaavia- Lääne-Euroopa liinidel sõitvad laevad) ning
hiljem seadusest tulenevalt summeerida erinevate laevade heitkoguste bilansse. Tulemuseks on
lisaks ebavõrdsetele tingimustele ka piirkonnas suurenev heitgaaside kogus, mis on tingitud
laevade sõiduteekondade pikenemisest. Eesti esitatav ettepanek aitaks kohelda laevaomanikke
võrdselt ning vältida süsinikuleket.
5.3. Peame oluliseks, et laevade poolt tekitatavate heitkoguste piirmäärasid kehtestavate
eesmärkide seadmisel arvestatakse nii Euroopa Liidu konkurentsivõime kui ka
süsinikulekke ohtu, mis tekib kaubavoogude suundumisel Euroopa Liiduga piirnevate
kolmandate riikide sadamatesse. Samuti soovime, et kehtima hakkavatest nõuetest
tulenevalt ei saaks kolmandate riikide sadamad võrdluses EL-i sadamatega
konkurentsieelist. Sellest tulenevalt peame ülioluliseks Euroopa Liidul jätkata
jõupingutusi keskkonnasõbralike laevakütuste üleilmse kasutuselevõtu kohustuse kiireks
reguleerimiseks läbi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO).
Selgitus: Tegemist on Euroopa Liidu konkurentsivõime küsimusega, kuna tekib risk, et
kaubavood suunduvad Euroopa Liiduga piirnevate kolmandate riikide sadamatesse
(Läänemerel Venemaa sadamad, Põhjamerel UK sadamad, Vahemerel Põhja-Aafrika riikide
sadamad). Leiame, et „Eesmärk 55“ paketti kuuluvate seaduseelnõude mõju hindamisel
merendus- ja transpordisektorile pole regionaalset (sh nt selle mõju transiidikoridoridele
Läänemere piirkonnas) aspekti piisavalt arvestatud. Planeeritavad nõuded muudaksid Euroopa
Liidu sadamate külastamise märkimisväärselt kallimaks võrreldes Venemaa omadega, mis võib
omakorda tuua kaasa kaubavoogude algus- ja lõppsihtkohtade ning transiidi liikumise Eesti
sadamatest mööda. Mingit keskkonnasäästu ei saavutata, sest laevade arv piirkonnas ja neist
lähtuv saaste jääb arvestatavalt samaks.
Statistikaameti ja Riigikogu Arenguseire keskuse andmetel läbis Eesti sadamate kaubamaht
2019. aastal ca 37 miljonit tonni, millest ca 20 miljonit tonni moodustas Venemaaga seotud
transiit peamiselt vedellasti ja väetiste näol. Eesti sadamakülastuste kallinemine suunab kaubad
Venemaale. PricewaterhouseCoopers’i 2016. aastal tehtud uuringu järgi tähendab Eestile ühe
miljoni tonni kaubamahtude suurenemine või vähenemine ca 11,7 miljoni euro suurust muutust
riigieelarves. Sellest arvestusest lähtudes võib transiidi kadumine tuua kaasa negatiivse mõju
Eesti riigile kuni ca 234 miljonit eurot. Täiendavalt on võimalik, et senised transiitkaubad
hakkavad liikuma väiksemate laevadega, mis jäävad kogumahutavusega alla 5000, tuues kaasa
veelgi suurema mõju keskkonnale, sest kaubamahud ei muutu, aga reiside arv suureneb.
Selleks, et alternatiivkütuste kasutamisel laevanduses oleks reaalne mõju keskkonnale ning
samal ajal ei tekitaks konkurentsieelist kolmandatele riikidele, tuleb teha pingutusi
keskkonnasõbralike kütuste kasutamise kohustuslikuks muutmiseks rahvusvahelisel tasandil.
Üheks lahenduseks oleks piirkondliku erirežiimi kehtestamine Rahvusvahelise
Mereorganisatsiooni (IMO) tasandil. Tegemist ei oleks täiesti uue lahendusega. Selliseks
näiteks on Läänemere erikeskkonna režiim (SECA), milles kehtivaid nõudeid täidavad kõik
8
piirkonna riigid, sh Venemaa. Väljakutseks on saavutada Venemaa ühinemine heitgaaside
vähendamise regionaalse leppega.
5.4. Toetame CO2 heitmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks digitehnoloogiliste
lahenduste ning sadamates kaldaelektri laialdasemat kasutuselevõttu. Soovime, et
käesoleva määrusega laevadele kehtestatavad kaldaelektri kasutamise nõuded oleksid
vastavuses alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses kehtestatud tingimustega
ja kehtiksid ainult TEN-T põhi- ja üldvõrgu sadamates. Oleme seisukohal, et sadamas
paikneva elektritoite kasutamise kohustus oleks ainult kai ääres seisvatel reisi- ja
konteinerilaevadel. Soovime, et kaldaelektritaristu rajamise eelduseks oleks ühtsete
tehniliste standardite väljatöötamine ja kehtestamine.
Selgitus: Laevade tekitatud heitgaase saab vähendada lisaks keskkonnasõbralikuma kütuse
kasutamisele ka teistel meetoditel. Kindlasti on oluline roll digitaalsetel lahendustel ja ka
sadamas seismisel kaldaelektri kasutamisel.
Digitaalsetest lahendustest on oluline välja tuua „just in time“ kontseptsiooni rakendamise. Läbi
„kallas-laev-kallas“ andmevahetuse on võimalik planeerida sadamakülastused ja kaupade
laadimisega seonduvad protsessid. Mainitud kontseptsiooni rakendamine aitab lisaks
transpordiahela efektiivsuse tõusule kaasa ka keskkonna eesmärkide täitmisele, sest võimaldab
paremini planeerida laevade liikumist ja leida kõige optimaalsem kiirus (laevade süsinikuheite
suurus sõltub laeva kiirusest).
Kaldaelektrivõrgust saadavat elektrienergiat saab kasutada sadamas seisvate laevade
laevasüsteemide töös hoidmiseks, vähendades laeva abimasinate tekitatavaid heitgaase,
mürareostust ja kütusekasutust. Tallinki näite baasil väheneb ühe rohelist kaldaelektrit kasutava
reisilaeva CO2 heitmete maht 100 tonni võrra ühes kuus. Kaldaelektri kasutamise eelduseks on
laevade ja sadamate vastava tehniline võimekuse olemasolu. Kitsaskohaks võib saada kallis
kaldaelektri hind, mis ei motiveeri reedereid seda kasutama. Lahenduseks võiks olla
kaldaelektri madalam maksustamine.
Samas on oluline, et määrusega ei seataks ebamõistlikke kohustusi, mille rakendamine ei ole
realistlik. Kalda elektritoite kasutamise kohustus peab jääma ainult kai ääres seisvatele
laevadele. Soovime, et määruses säiliks ettenähtud erandite võimalus teatud juhtumitele
reguleerimiseks. Eestit külastavad kruiisilaevad, mille elektritarbimist (ühe laeva
elektritarbimine jääb vahemikku 4,8 MW kuni 20 MW, olenevalt laeva suurusest) ei ole
tehniliselt võimalik katta läbi tavapärase kaldaelektrivõrgustiku.
Kaldataristu väljaarendamiseks on vaja välja töötada ühtne standard, sh ka kaldaelektri
kasutamiseks, et sadamad saaksid pakkuda ühtset kvaliteetset teenust, sest laevadel, mis seda
kasutavad, on selleks põhjendatud ootus, mitte iga sadama jaoks erilahendus või igal sadamal
iga laeva jaoks erilahendus. Samuti nendime, et sadamate võimekus on erinev ja seetõttu on
vaja üleminekuaega, et sadamatel oleks võimalik taristut arendada.
5.5. Eelistame andmete ühekordset esitamist ja standardiseerimist, et vältida dubleerimist
ja üleliigset halduskoormust.
Selgitus: Eelnõuga kehtestatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mis peaks tõendama, et
reeder järgib kasvuhoonegaaside vähendamiseks kehtestatud nõudeid.
9
Algatus ei tohiks põhjendamatult suurendada laevandusettevõtjate halduskoormust ning sellega
kaasnevaid lisakulusid. Oluline on, et andmed oleksid võimalikult täpsed ja usaldusväärsed, et
neid saaks kasutada poliitikakujundamiseks. Vältida tuleb andmete edastamise dubleerimist,
kasutada tuleks juba olemasolevaid raporteerimissüsteeme (näit laevanduse MRV).
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Oma arvamuse määruse mõjude kohta on esitanud AS Tallink, Sadamate Liit, Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon, kelle arvates on eelnõul väga negatiivne mõju sektorile. Sisendi on
andnud ka Keskkonnaministeerium.
10
EELNÕU
.......
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse
taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega
muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste
kasutamist meretranspordis:
1.1. Toetame Euroopa Liidu määruse eelnõud taastuvkütuste ja vähese heitmega kütuste
osakaalu suurendamiseks meretranspordis, kuid arvestades kasutamiseks sobivate
alternatiivkütuste puudumist, peame kuni 2035. aasta aruandeperioodini laevadel
kasutatava energia iga-aastase keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära
vähendamise ettepanekut liiga ambitsioonikaks. Teeme ettepaneku alustada piirmäära
vähendamist väiksemate sammudega, et tagada piisav ajaperiood uute tehnoloogiate välja
töötamiseks ja reederitele vajalike investeeringute tegemiseks. Pakume, et
kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust
järgnevatel aastatel 2025 kuni 2035 mainitud protsentide võrra ning aastatel 2040 kuni
2050 järgitakse eelnõu ettepanekus tehtud piirmäära vähendamise protsente.
-2% alates 1. jaanuarist 2025 (eelnõu ettepanek -2%);
-5% alates 1. jaanuarist 2030 (eelnõu ettepanek -6%);
-10% alates 1. jaanuarist 2035 (eelnõu ettepanek -13%);
-26% alates 1. jaanuarist 2040 (eelnõu ettepanek -26%);
-59% alates 1. jaanuarist 2045 (eelnõu ettepanek -59%);
-75% alates 1. jaanuarist 2050 (eelnõu ettepanek -75%).
1.2. Teeme ettepaneku, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade arvutamisel
kehtestatakse kõigile EL-i sadamatest väljuvatele või neisse saabuvatele laevadele
samasugused nõuded nagu EL-siseste laevareiside puhul, ehk arvesse läheks alati 100%
kasutatud energiast.
1.3. Peame oluliseks, et laevade poolt tekitatavate heitkoguste piirmäärasid kehtestavate
eesmärkide seadmisel arvestatakse nii Euroopa Liidu konkurentsivõime kui ka
süsinikulekke ohtu, mis tekib kaubavoogude suundumisel Euroopa Liiduga piirnevate
kolmandate riikide sadamatesse. Samuti soovime, et kehtima hakkavatest nõuetest
tulenevalt ei saaks kolmandate riikide sadamad võrdluses EL-i sadamatega
konkurentsieelist. Sellest tulenevalt peame ülioluliseks Euroopa Liidul jätkata jõupingutusi
keskkonnasõbralike laevakütuste üleilmse kasutuselevõtu kohustuse kiireks
reguleerimiseks läbi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO).
1.4. Toetame CO2 heitmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks digitehnoloogiliste
lahenduste ning sadamates kaldaelektri laialdasemat kasutuselevõttu. Soovime, et
käesoleva määrusega laevadele kehtestatavad kaldaelektri kasutamise nõuded oleksid
vastavuses alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruses kehtestatud tingimustega ja
kehtiksid ainult TEN-T põhi- ja üldvõrgu sadamates. Oleme seisukohal, et sadamas
paikneva elektritoite kasutamise kohustus oleks ainult kai ääres seisvatel reisi- ja
konteinerilaevadel. Soovime, et kaldaelektritaristu rajamise eelduseks oleks ühtsete
tehniliste standardite väljatöötamine ja kehtestamine.
1.5. Eelistame andmete ühekordset esitamist ja standardiseerimist, et vältida dubleerimist ja
üleliigset halduskoormust.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse seletuskirja
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse kohta, milles käsitletakse taastuvkütuste ja
vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis
ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ“
lisa nr 3
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, Kommentaar
märkus
AS Tallink Grupp
1. Arvestatud
Ettepanek: Kehtestada kõikidele Ettepanek kajastub seisukohtades ning vastav
Euroopa Liidu sadamaid külastavatele tekstilõik on lisatud seletuskirja. 50% erandi
laevadele samad nõuded, mis andmine tekitab Läänemerel olukorra, kus
puudutavad kütuse heitekoguse majanduslikel kaalutlustel võivad mõned
määratlemise aluseks olevat laevandusettevõtted hakata tegema
energiamahtu. Mitte anda 50% vahepeatusi Venemaa (Kaliningrad, Peterburi)
soodustust kolmandatest riikidest sadamates. Kuna eelnõu annab võimaluse
tulevate või sinna minevatele summeerida erinevate laevade heitekoguse
laevadele. See aitab vältida mahtusid, siis tekib reaalne skeemitamise oht,
turumoonutusi. mis annab võimalikke eeliseid mõnedele
laevandusettevõtetele.
2. Ettepanek: Muuta heitemahtude Arvestatud
piirmäärade % järgmiselt: 2025. aastal Ettepanek kajastub seisukohtades ning vastav
2%; 2030. aastal 5%; 2035. aasta 10%; tekstilõik on lisatud seletuskirja. Mõistlik on
2040. aastal 40%; 2045. aastal 70%; alustada vähem ambitsioonikamate
2050. aastal 80%. sammudega, et tagada piisav
üleminekuperiood uute alternatiivkütuste
tehnoloogia kasutuselevõtuks. Samuti aitaks
üleminek vältida transpordikulude hüppelist
tõusu.
3. Ettepank: Kaasnev bürokraatia on Arvestatud
Ettepanek kajastub seisukohtades ning vastav
ebamõistlik. Mõõdetakse ja kogutakse
samu näitajaid aga nii HKS’i kui tekstilõik on lisatud seletuskirja. Oleme alati
FuelEU Maritime osas eraldi. olnud seisukohal, et vastuvõetavad
seadusandlikud aktid peaksid suurendama
Kasutada juba MRV-määruse alusel võimalikult vähe bürokraatia suurenemist.
kogutavaid andmeid!
Eesti Sadamate Liit ja Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon
4. Ettepanek: 50% energia maksustamine, Arvestatud
kui laev liigub kolmanda riigi ja El riigi Vastab seisukohale:
sadama vahel toob kaasa ebavõrdse Teeme ettepaneku, et kasvuhoonegaaside
majandusliku kohtlemise kolmandate heitemahukuse piirmäärade arvutamisel
riikide kasuks. Niisugune käsitlus ei kehtestatakse kõigile EL sadamatest
seondu kliimapaketi mõttega, väljuvatele või neisse saabuvatele laevadele
sest saaste osakaal ei oleks EL samasugused nõuded nagu EL-siseste
alal enamus juhtudel 50% vaid koguni laevareiside puhul ehk arvesse läheks alati
100%. 100% kasutatud energiast.
100% energia maksustamine, kui laev
liigub kolmanda riigi ja EL sadama
vahel (punkt C) tagaks võrdse
majandusliku kohtlemise reisidega EL
sadamate vahel, kus energia
maksustamine nähakse ette 100%.
Niisugune käsitlus oleks vastavuses ka
kliimapaketi eesmärkidega samas
piirkonnas või lähi-piirneval merealal
saaste sarnase maksustamise näol.
Keskkonnaministeerium
5. Toetame Euroopa Komisjoni EL Arvestatud
säästlike laevakütuste määruse Vastab seisukohale:
ettepanekut kehtestada Euroopa Toetame Euroopa Liidu määruse eelnõud
sadamaid külastavates laevades, mis on taastuvkütuste ja vähese heitmega kütuste
suuremad kui 5000 GT, kasutatava osakaalu suurendamiseks meretranspordis,…
energia jaoks kasvuhoonegaaside
heitemahukuse piirmäärad.
6. Kui on võimalik säilitada määruse Arvestatud
nõuete kontrollimise ja selleks vajalike Vastab seisukohale ja põhjendustekstile:
andmete kogumise täpsus ja Eelistame andmete ühekordset esitamist ja
läbipaistvus, toetame administratiivse standardiseerimist, et vältida dubleerimist ja
koormuse vähendamist ja juba üleliigset halduskoormust.
olemasolevate raporteerimis-
süsteemidega (nagu laevanduse MRV)
ühildamist.