dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. november 2021
Viit
1.15-5/2021/7048-1
Registreeritud
29. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Kristjan Lepp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎EGL_biometaani busside eelnõu.asice58 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 26.11.2021 12:20 Adressaat: Taavi Aas <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: Biometaani rajamise toetuse määrus Tähtsus: Tavaline Lugupeetud Taavi Aas! Edastame Eesti Gaasiliidu ettepanekud ja märkused majandusministri määruse &quot;Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused ja kord&quot; kohta. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] &#43;3725246885 2366645 -367665 0 0 Hr Taavi Aas Majandusminister [email protected] Koopia [email protected] Gaasiliidu ettepanekud majandusministri määruse eelnõu „ Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused ja kord ” kohta Täname võimaluse eest avaldada eelnõu kohta arvamust. Leiame, et eelnõu koostamisega on võetud väga tark lähenemine biometaani tootmise ja tarbimise edendamisele ning Eesti eraldatumate paikade katmisele biometaanitanklatega . Ühistransport saab kindlasti olla uue kütuse kasutuse võtu veduriks. Kui mõelda biometaani tarbimise laiendamisele, võiks järgmiseks sammuks olla otsetoetuste maksmine CNG-sõiduki soetamisel. Sel viisil teadvustaksid ka üksikisikud biometaani , kui võimalikku autokütust. Eelnõu kohta soovime esitada mõned sisulised ettepanekud ja küsimused: Eelnõu seob omavahel bussihanked ja tanklatoetuse. Sellest järeldub, et neis piirkondades, kus perioodil 2022-2029 bussihankeid ei tehta, biometaani tarbimisse andmist ei toetata. Palun selgitage miks on võetud selline lähenemine, et tankla rajamise toetamine mujal on välistatud . Eelnõule eelnenud selgitustest oleme saanud aru nii, et taotlusvoorud kuulutatakse alati välja koos ühistranspordihangetega, st taotlusvoorud on sisuliselt seotud konkreetse asukohaga. Seega saab toetust konkreetsesse ühistranspordipiirkonda vaid üks kütusetarnija , see, kellel on leping bussihanke võitjaga. Teisalt, ei nähtu sellist järeldust eelnõu §-dest 16 ja 17, st eelnõu kohaselt peaksid positiivse otsuse saama kõik, kellel on olemas tingimuslik hankeleping, olenemata sellest, kas bussihanke võitjaga või muu bussifirmaga. Palume selles osas uuesti läbi mõelda kumba tulemust on soovitud saavutada. Eelneva raames palume selgitada seletuskirjas, kuidas rakenduks eelnõu § 13 lg-s 1 toodud taotluste rahuldamise ajalise järjekorra reegel. Eelnõu § 3 lõigetes 4 ja 5 (mis peaksid ehk olema lg 3 alapunktid), on toodud edaspidi viidatud väljundnäitajate sihttasemed. Küll jääb eelnõust ebaselgeks, kas iga tanklaga peab panustama mõlema sihttaseme täitmisse (nagu nõuab § 5 lg 1) või ainult ühe neist (nagu nõuab § 11 lg 1 p 3). On väga õige, et abikõlbulike kulude hulka ei kuulu pelgalt tankuri soetamise kulud, vaid lahustankla puhul ka tanklasse kütuse transportimise kulud. Samas on jäänud märkamata, et ka võrgutankla ehitamine nõuab gaasi transpordi korraldamist. Võrgutanklasse transporditakse gaas läbi torujuhtme, kuid torujuhtmega liitumine on samuti oluline kulu. Kulu suurus sõltub torujuhtme ja tankla vahelisest kaugusest, kuid isegi juhul, kui torujuhe asub tankla vahetus läheduses, on kulu märkimisväärne. Seetõttu teeme ettepaneku lugeda abikõlbulikuks kuluks võrgutankla puhul ka gaasivõrgu liitumistasu, kui tankla rajamiseks hädavajalik kulu. Mõlemat liiki tankla puhul tuleb arvestada veel elektriliitumise ja sadevee kanalisatsiooni liitumisega, mille kulud tuleks samuti lugeda abikõlbulike kulude hulka. Taotleja jaoks jääb ebaselgeks, millised projekteerimisega seotud kulud kuuluvad abikõlbulike kulude hulka ja millised mitte. Palume kirjutada § 6 lg 3 p 5 üheselt mõistetavamaks. Paragrahvi 7 esimesed kaks lõiget annavad alust arvata, et abikõlbulikkuse periood määratakse iga projekti kohta eraldi. Samas ei selgu eelnõust kes seda teeb ja kuidas see toimub. Projekti abikõlbulikkuse perioodi maksimaalne pikkus 18+6 kuud tundub mõistlik kompromiss, arvestades ehitus- ja hankeperioode. Siiski tekitab see raskusi juhul, kui maatükil puudub sobiv planeering. Lahenduseks võiks olla võimalus pikendada abikõlbulikkuse perioodi juhul, kui taotleja näitab ära, et tankla ehitamiseks on vaja muuta planeeringut. Kindlasti ei ole hea mõte § 11 lg 2 p 6 nõue esitada toetuse taotlemisel kinnisasja omandi- või kasutusõigust tõendav dokument. Ei ole reaalne eeldada, et nii ebamäärases etapis, kus on selgumata toetuse saamise võimalus ja ka ühistranspordihanke tulemused, soetaks tankla ehitaja endale spetsiaalselt selleks projektiks kinnisasja. See ei oleks majanduslikult mõistlik. Tankla ehitamiseks sobilik kinnistu ei pruugi olla sama väärtuslik muudel sihtotstarvetel, mistõttu selle hilisem taasmüük ei pruugi olla reaalne. Teeme ettepaneku, et kinnisasja omandi- või kasutusõigust tõendav dokument tuleks esitada 6 kuu jooksul arvates toetuse andmise otsuse ja ühistranspordihanke tulemuste selgumisest. Et tagada toetuse taotluse piisav määratletus piisab sellest, kui taotluses märgitakse KOV üksus ning kinnitatakse, et tulevane asukoht vastab määruse nõustele (nt 25 kaugusel senistest tanklatest). Eelnõu § 8 lg 1 esitab nõude, et abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Määrusest ei nähtu millise perioodi kohta investeeringu tegevuskasumit arvestatakse . Palume see lisada, et oleks üheselt mõistetav. Kas on silmas peetud edaspidi nimetatud 5-aastast perioodi? Toetame tingimusliku tarnelepingu nimetamist eelnõus ilma sellele detailsete tingimuste seadmiseta. Sellisel viisil on määratletud eesmärk, mille poole turuosalised peavad püüdlema, kuid jäetud pooltele vabad käed leida selles keerulises olukorras konkreetseks juhtumiks parimaid lahendusi. Veidi vajaks täpsustamist taotluse rahuldamise alused. Oleks hea kui eelnõus kirjutataks selgemalt lahti, milles seisneb nõuetele vastavaks tunnistamine ja milles lävendkriteeriumitele vastavuse hindamise erinevus. St mis on vahe nõuetel ja lävendkriteeriumitel ? Paragrahvi 17 lg 2 p-s 1 on viidatud projekti elluviimisega alustamise tähtajale . Palume kaaluda, kas selle fikseerimine on üldse hädavajalik ning kui jah, siis täpsustada kes ja läbi millise protseduuri selle määrab. Paragrahvi 23 lg-s 8 sisaldub regulatsioon, mille kohaselt lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste nõuetekohane täitmise ning ettenähtud tulemuse saavutamise kontrollimist. Jääb aga ebaselgeks, kus see tulemus ette nähakse. Kas tulemuse pakub välja taotleja oma taotluses ning see kinnitatakse üle rahuldamise otsuses? Kas reeglina oleks ettenähtud tulemuseks jätkuvalt tankla kasutusloa saamine? Eelnõu põhjalikku mõistmist segas ühendmääruse teksti puudumine . Seega ei saa välistada, et sellega tutvumise järgselt tekib Gaasiliidul veel mõningaid ettepanekuid käesoleva eelnõu osas. Lisame mõned vormistuslikud ettepanekud: Eelnõuga on defineeritud mõiste „ biomass “. Kas ei oleks õigem viidata AÕKS § 120 lg-le 5? Määruses ei defineerita mõisteid, mis on defineeritud seaduses. Eriti ei ole korrektne defineerida neid seadusest erinevalt. Teeme ettepaneku põhimõistete ühtlustamiseks. Hetkel on kasutusel terminid „surugaas“ ja „ biometaan “, mis ei ole üksteise otsesed alternatiivid. Surugaas viitab gaasi olekule, st tegemist on kokkusurutud gaasiga, kusjuures gaasiks, mis on kokku surutud, võib olla nii maagaas, kui biometaan . Selgust aitaks tuua nt paralleelmõistete surumaagaas ja surubiometaan kasutuselevõtt eelnõus. Kuna gaasil töötavad bussid on võimelised sõitma samahästi surumaagaasiga, kui surubiometaaniga , on ennatlik nimetada neid eelnõus biometaanibussideks . Soovitame kasutada üldnimetust „surugaasibuss“. Eelnõu § 6 lg-s 2 viidatakse nii § 5 lõikele 1, kui ka §-le 3. Sisuliselt on tegemist kordamisega, kuna § 5 lg 1 juba integreerib § 3 nõuded. Eelnõu § 16 p 2 sõnastus oleks vaja üle vaadata. Paragrahvi 17 lg 3 algab sõnadega „Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ...“. Kas sellest sõnastusest võib järeldada, et määruse alusel antakse mõnikord ka toetust, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse alla? Eelnõu algusest jäi mulje, et mitte. Kui kogu toetus on ikkagi kooskõlas üldse grupierandi määrusega, võiks lõige olla sõnastatud konkreetsemalt – „Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse …..“. Eelnõusisesed viited on läinud nihkesse ja tuleks üle vaadata. Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur Tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel