Lugupeetud kinnisasja omanik
26.11.2021 nr 8-1/21-008/28352-1
Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88
kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimuste
menetlusse kaasamine
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒
Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84,
Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks.
Projekti eesmärk on Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks vähendada
maanteelt levivat liiklusmüra.
Ehitusseadustiku § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja omanikule
teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie
arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 16.12.2021 e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu
kohta arvamust avaldada.
Ühtlasi teavitame, et müratõkkeseina rajamisega võib kaasneda äralõike vajadus Teile kuuluvast
kinnisasjast, mistõttu võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitab Transpordiamet
projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja osa sundvõõrandamise või selle
suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Täpne kattuvuse ulatus ja sellega seotud äralõike vajadus
selguvad edasise projekteerimise käigus.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna
projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anni Luht
projektijuht
projekteerimise osakond
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad: 1. Projekteerimistingimused müratõkkeseinte projekteerimiseks (eelnõu)
2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur
5090807,
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒
Võru‒Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate
Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti
koostamiseks“ lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒
Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute
müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava ja „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2019-2024“
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 94901:006:0273, 94901:006:0275, 94901:006:0761
4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald Soinaste küla
Projekteeritava müratõkke asukohaskeem on esitatud lisas.
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede ja raudtee katastriüksus.
Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega
piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava
joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas asuvad Tartu
olukord mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistud külgnevad ida
poolses servas riigiteega 22130 Tartu‒Ülenurme. Lääne
poolses servas ulatuvad kinnistud riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒
Võru‒Luhamaa kaitsevööndisse. Riigitee 2 ja kinnistute vahele
jääb Tartu-Petseri raudtee.
Riigitee 2 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2020. aasta
andmetel on 13399 a/ööp (sh raskeliiklus 7%) ning riigiteel
22130 on selleks 9766 a/ööp (sh raskeliiklus 3%).
Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) välisõhus leviva
müra vähendamise tegevuskava kohaselt on Tartu mnt 84,
Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistutel asuvate müratundlike
hoonete juures maanteelt leviva liiklusmüra tase üle lubatava
piirväärtuse.
5.1.2. Projekti eesmärk Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks
(müratõkkeseina rajamisega- täpne vajadus selgub
mürauuringu alusel) vähendada maanteelt levivat liiklusmüra.
5.1.3. Lubatud suurim Ei muudeta
sõidukiirus
5.1.4. Projekteerimise rahuldav
lähtetase
5.1.5. Sõiduradade arv Ei muudeta
5.1.6. Ristlõige/ Ei muudeta
Sõidurada
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.
5.2.2. Juhul, kui mürauuringu tulemustest selgub riigitee 22130 poolsele küljele
müratõkkeseinte projekteerimise vajadus, lahendada projektis Tartu mnt 84, Tartu
mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute juurdepääsud. Arvestada, et kitsaste olude ja
vajaduse tõttu tagada kinnistult väljasõidul nõutud nähtavused, võivad senised
juurdepääsu põhimõtted nimetatud kinnistutele muutuda.
5.2.3. Kontrollida ja tagada nõuetekohane nähtavus ristumiskohtadelt riigiteele.
5.2.4. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.3.Bussipeatused- ei kavandata
5.4.Kergliiklusteed- ei kavandata
5.5.Teega seotud rajatised (müratõkkesein)
5.5.1. Projekteerida Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks
müraseinad. Müraseinte võimalikud asukohad on näidatud lisas 2. Müraseina
rajamise vajadus riigitee 22130 poolsele küljele selgub mürauuringu tulemustest ning
kavandatakse juhul kui 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
reguleeritud piirväärtused on ületatud. Müraseina täpne asukoht, kõrgus ja pikkus
tuleb arvutada ja määrata ehitusprojektiga.
5.5.2. Juhul, kui mürauuringu tulemustest selgub vajadus riigitee 22130 poolsele küljele
müratõkkeseinte projekteerimise vajadus, projekteerida müraseinale sõiduautode ja
jalakäijate värav.
5.5.3. Projekteerimise käigus tuleb müratõkkeseina toimivust kontrollida akustilises
mudelis.
5.5.4. Projektiga lahendada sademe- ja pinnavee äravool müratõkkeseina konstruktsiooni
osade vahelt ja müratõkkeseina ümbrusest.
5.5.5. Projektis esitada müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus, müratõkke tüübi ja
materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand ning müratõkkeseina akustiliste
elementide heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN
14388:2015. Müratõkkeseina akustiliste paneelide materjaliks peab riigitee 2 poolsel
küljel olema alumiinium ja nende pikkuseks arvestada 5 m.
5.5.6. Riigitee 22130 poolsele küljele kaaluda läbipaistavate müratõkkepaneelide
projekteerimist ning teostada insolatsiooniarvutus:
5.5.6.1.Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“.
5.5.6.2.Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete
minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud valgustingimused.
5.5.7. Projektis esitada müratõkkeseina püsivusarvutused.
5.5.8. Projektis esitada müratõkkeseina hooldusjuhend. Müratõkkeseinaga piirnev teemaa
ja müratõkkesein peavad olema hooldatavad kogu müratõkkeseina ulatuses nii
raudtee kui ka Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute poolt.
5.5.9. Koostada ehitusprojekt vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.202 määruses nr
2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud nõuetele.
5.5.10. Ehitajale määrata projekti seletuskirjas kohustuseks müratõkke toimivuse
kontrollmõõtmised vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056 võttes
aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
5.5.11. Projektlahendusele küsida seisukohta Tartu mnt 84 (94901:006:0146), Tartu mnt 86
(94901:006:0276) ja Tartu mnt 88 (94901:006:0463) omanikelt ja AS Eesti Raudtee
esindajatelt.
5.6.Teevalgustus - ei kavandata
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja
juhenditest.
5.7.2. Juhul, kui müraseina pole võimalik mahutada olemasolevale teemaale, koostada
krundijaotuskava ehitustööde ja edasise müratõkkeseina hooldusega arvestava
tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada müraseinte ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km
184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84,
Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti
koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse
projekteerimistingimuste korraldusele).
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine, mis takistavad
müratõkkeseinte rajamist.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
5.11 MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Mürauuring Teostada mahus, mis võimaldab määrata müratõkete
rajamise vajaduse ning esitada leevendavad meetmed.
5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☒ Ei kohaldu
Koostas: Anni Luht, projekteerimise osakonna projektijuht
Lisa. Projekteeritavate müratõkkeseinte asukohaskeem
Projekteerimistingimuste lisa. Projekteeritavate müratõkkeseinte asukohaskeem
Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur
Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,
koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt
on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.
1. Maade omandamise menetluse alustamine
Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.
Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse
mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning
toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse
kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.
2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras
Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse
Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)
keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse
läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.
Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust
(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali
keskmine) keskmine brutokuupalk).
NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!
3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks
Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt hindamisaruande kinnisasja väärtuse
ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda objektiga kohapeal ning
kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga seotud informatsiooni ja
selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel on hindaja kohustatud
selgitama omanikule või esindajale hüvitisväärtusega seonduvat.
4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised
Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja
tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)
kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena
saavutatakse võõrandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik
kokkulepe või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel
koostatakse Transpordiameti peadirektori või Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.
5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine
Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega
tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära
kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise
käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge
kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks
Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu
omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevuse ja äralõike
moodustamiseks vajalike maakorraldustöödega.
6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks
Peale võlaõigusliku lepingu sõlmimist tellib Transpordiamet kooskõlas riigihangete
seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks.
7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine
Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu
omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine
Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.
Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,
kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike
Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.