dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. november 2021
Viit
1.10-17/21-0054/7019-1
Registreeritud
29. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
16. detsember 2021

Failid

  • 📎8-121-00828352-1 26.11.2021 Väljaminev kiri.asice1682 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud kinnisasja omanik 26.11.2021 nr 8-1/21-008/28352-1 Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒ Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks vähendada maanteelt levivat liiklusmüra. Ehitusseadustiku § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 16.12.2021 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Ühtlasi teavitame, et müratõkkeseina rajamisega võib kaasneda äralõike vajadus Teile kuuluvast kinnisasjast, mistõttu võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Täpne kattuvuse ulatus ja sellega seotud äralõike vajadus selguvad edasise projekteerimise käigus. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Luht projektijuht projekteerimise osakond Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: 1. Projekteerimistingimused müratõkkeseinte projekteerimiseks (eelnõu) 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur 5090807, [email protected] 2 (2) EELNÕU Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒ Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Transpordiamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise osakonna juhtivinsener 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava ja „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 94901:006:0273, 94901:006:0275, 94901:006:0761 4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald Soinaste küla Projekteeritava müratõkke asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede ja raudtee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas asuvad Tartu olukord mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistud külgnevad ida poolses servas riigiteega 22130 Tartu‒Ülenurme. Lääne poolses servas ulatuvad kinnistud riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒ Võru‒Luhamaa kaitsevööndisse. Riigitee 2 ja kinnistute vahele jääb Tartu-Petseri raudtee. Riigitee 2 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2020. aasta andmetel on 13399 a/ööp (sh raskeliiklus 7%) ning riigiteel 22130 on selleks 9766 a/ööp (sh raskeliiklus 3%). Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava kohaselt on Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistutel asuvate müratundlike hoonete juures maanteelt leviva liiklusmüra tase üle lubatava piirväärtuse. 5.1.2. Projekti eesmärk Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks (müratõkkeseina rajamisega- täpne vajadus selgub mürauuringu alusel) vähendada maanteelt levivat liiklusmüra. 5.1.3. Lubatud suurim Ei muudeta sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv Ei muudeta 5.1.6. Ristlõige/ Ei muudeta Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Juhul, kui mürauuringu tulemustest selgub riigitee 22130 poolsele küljele müratõkkeseinte projekteerimise vajadus, lahendada projektis Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute juurdepääsud. Arvestada, et kitsaste olude ja vajaduse tõttu tagada kinnistult väljasõidul nõutud nähtavused, võivad senised juurdepääsu põhimõtted nimetatud kinnistutele muutuda. 5.2.3. Kontrollida ja tagada nõuetekohane nähtavus ristumiskohtadelt riigiteele. 5.2.4. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused- ei kavandata 5.4.Kergliiklusteed- ei kavandata 5.5.Teega seotud rajatised (müratõkkesein) 5.5.1. Projekteerida Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute kaitseks müraseinad. Müraseinte võimalikud asukohad on näidatud lisas 2. Müraseina rajamise vajadus riigitee 22130 poolsele küljele selgub mürauuringu tulemustest ning kavandatakse juhul kui 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ reguleeritud piirväärtused on ületatud. Müraseina täpne asukoht, kõrgus ja pikkus tuleb arvutada ja määrata ehitusprojektiga. 5.5.2. Juhul, kui mürauuringu tulemustest selgub vajadus riigitee 22130 poolsele küljele müratõkkeseinte projekteerimise vajadus, projekteerida müraseinale sõiduautode ja jalakäijate värav. 5.5.3. Projekteerimise käigus tuleb müratõkkeseina toimivust kontrollida akustilises mudelis. 5.5.4. Projektiga lahendada sademe- ja pinnavee äravool müratõkkeseina konstruktsiooni osade vahelt ja müratõkkeseina ümbrusest. 5.5.5. Projektis esitada müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus, müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand ning müratõkkeseina akustiliste elementide heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015. Müratõkkeseina akustiliste paneelide materjaliks peab riigitee 2 poolsel küljel olema alumiinium ja nende pikkuseks arvestada 5 m. 5.5.6. Riigitee 22130 poolsele küljele kaaluda läbipaistavate müratõkkepaneelide projekteerimist ning teostada insolatsiooniarvutus: 5.5.6.1.Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“. 5.5.6.2.Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud valgustingimused. 5.5.7. Projektis esitada müratõkkeseina püsivusarvutused. 5.5.8. Projektis esitada müratõkkeseina hooldusjuhend. Müratõkkeseinaga piirnev teemaa ja müratõkkesein peavad olema hooldatavad kogu müratõkkeseina ulatuses nii raudtee kui ka Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute poolt. 5.5.9. Koostada ehitusprojekt vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.202 määruses nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud nõuetele. 5.5.10. Ehitajale määrata projekti seletuskirjas kohustuseks müratõkke toimivuse kontrollmõõtmised vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056 võttes aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 5.5.11. Projektlahendusele küsida seisukohta Tartu mnt 84 (94901:006:0146), Tartu mnt 86 (94901:006:0276) ja Tartu mnt 88 (94901:006:0463) omanikelt ja AS Eesti Raudtee esindajatelt. 5.6.Teevalgustus - ei kavandata 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Projekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja juhenditest. 5.7.2. Juhul, kui müraseina pole võimalik mahutada olemasolevale teemaale, koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise müratõkkeseina hooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada müraseinte ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 184,35-184,65 ja riigitee 22130 Tartu‒Ülenurme km 0,32-0,64 asuvate Tartu mnt 84, Tartu mnt 86 ja Tartu mnt 88 kinnistute müratõkkeseinte ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste korraldusele). 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine, mis takistavad müratõkkeseinte rajamist. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud. 5.11 MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Mürauuring Teostada mahus, mis võimaldab määrata müratõkete rajamise vajaduse ning esitada leevendavad meetmed. 5.11. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☒ Ei kohaldu Koostas: Anni Luht, projekteerimise osakonna projektijuht Lisa. Projekteeritavate müratõkkeseinte asukohaskeem Projekteerimistingimuste lisa. Projekteeritavate müratõkkeseinte asukohaskeem Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus. 1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate. Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg. 2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust (0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine) keskmine brutokuupalk). NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele! 3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale hüvitisväärtusega seonduvat. 4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest) kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena saavutatakse võõrandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel koostatakse Transpordiameti peadirektori või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks. 5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevuse ja äralõike moodustamiseks vajalike maakorraldustöödega. 6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Peale võlaõigusliku lepingu sõlmimist tellib Transpordiamet kooskõlas riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. 7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast. Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise, kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel