OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUOSANIKU OTSUS Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/9 OSAÜHING RAIL BALTIC ESTONIA Registrikood: 12734109 Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138 Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister Häälte arv: 2 511 OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 168 lg 1 punktist 5 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 200 126 901 eurot ning kanda see eelmiste perioodide jaotamata kasumiks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist on 376 890 553 eurot. 3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisa: Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks. Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andres Agukas, Andres Lindemann, Kaido Zimmermann, Mari Lahtmets  OÜ RAIL BALTIC ESTONIA Juhatuse taotlus üld koosoleku otsuse vastuvõtmiseks Nr. RBEE-RBE-APL-K-00001 Esitatud: 02 . 0 4 .20 2 6 Teema: Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise ettepanek Koosoleku aeg: 07.0 4 .202 6 Otsuse ettepanek: K innitada Rail Baltic Estonia OÜ 20 2 5 . a. majandusaasta aruan ne koos kasumijaotamise ettepanekuga . Jaotada 20 2 5 . a. majandusaasta ka s um järgnevalt: Arvata aruandeaasta kasum summas 200 126 901 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu. Seletuskiri: Vastavalt ÄS § 179 lg-le 2 esitab juhatus kasumi jaotamise ettepaneku osanikele koos majandusaasta aruande kinnitamise ettepanekuga. OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu on 20 2 5 . a. majandusaasta aruande 31.03.2026 nõukogu otsusega nr RBEE-RBE-MRC-K-00002_73 heaks kiitnud. Vastavalt äriseadustiku § 179 lg-le 2 nõutav nõukogu arvamus majandusaasta aruande kohta esitatakse osanike üldkoosolekule nõukogu aruande koosseisus . OÜ Rail Baltic Estonia puhaska sum seisuga 31.12.20 2 5 on järgmine: Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum: 176 763 652 eurot Aruandeaasta kasum: 200 126 901 eurot Jaotamata kasum kokku: 376 890 553 eurot. Kasumi jaotamise ettepanek : Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 376 890 553 eurot. Taotlusele on lisatud Rail Baltic Estonia OÜ 20 2 5 . a. majandusaasta aruanne . /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets juhatuse esimees Lisatud: Rail Baltic Estonia OÜ 20 2 5 . a. majandusaasta aruanne Nõukogu aruanne 202 5 . a kohta Majandusaasta aruanne 2025 aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Veskiposti 2/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond posti sihtnumber: 10138 telefon: +372 6867067 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee 3 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5 Tegevusaruanne 8 Lühidalt Rail Baltic Estoniast 8 Missioon, visioon, väärtused 9 Olulisemad sündmused 2025. aastal 9 Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud prioriteedid 13 Liikmelisus organisatsioonides 14 Raudteeohutusalane koostöö Operation Lifesaver Estoniaga (OLE) 14 Noorte kaasamine 14 Ettevõtte areng 15 Fookus inimeste arendamisel ja juhtimiskvaliteedi tõstmisel 15 Personalivaldkonna eesmärgid 2026. aastal 16 Keskkond 17 Keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja hüvitusmeetmed 17 Keskkonnaseire 17 Keskkonnajärelevalve 18 Kliimamõju 19 Kestlikkuse juhtimine organisatsioonis 19 Keskkonnaalased eesmärgid 21 Sotsiaalsed eesmärgid 22 Juhtimisalased eesmärgid 22 Ülevaade projektidest 23 Muuga-Soodevahe opereerimislõik (16,4 km) 23 Tallinn-Pärnu opereerimislõik (144 km) 23 Pärnu-Eesti/Läti piir opereerimislõik (58,2 km) 25 Maade omandamine 27 Süsteemitehnika ja vastavuse tagamine 27 Rail Baltic Estonia 2026. aasta tegevuskava 27 Opereerimise ettevalmistus 2025 28 4 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Ettevõtte juhtimine ja finantsaruandlus 29 Omakapital 29 Ettevõtte peamised suhtarvud 29 Hea ühingujuhtimise tava aruanne 29 Üldkoosolek 30 Nõukogu 30 Juhatus 30 Juhatuse ja nõukogu koostöö 31 Teabe avaldamine 31 Finantsaruandlus ja auditeerimine 31 Raamatupidamise aastaaruanne 32 Raamatupidamise aastaaruande lisad 38 5 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! Mul on hea meel juhatada sisse Rail Baltic Estonia järjekordne aastaraamat, mis pakub huvilistele põgusa ülevaate meie 2025. aasta tegevustest rahvusvahelise raudteeprojekti arendamisel. Rail Baltica pakub oma unikaalsuses väljakutseid kahtlemata igal sammul nii täna kui tulevikus, kuid rõõm on tõdeda, et 2025. aastal õnnestus seljatada nii mitmedki neist ning astuda tubli samm lähemale esimese Euroopa standarditele vastava raudteeühenduse realisee- rimisele Eestis. Rail Baltica Eesti põhitrassi ehitus on poole peal Kui vaadelda Rail Baltica arendamist kui maratonidistantsi, võiks väita, et jõudsime 2025. aastal praktiliselt poolele teele – valdav osa suuremahulisi ehitushankeid on välja kuulutatud ja lepingud töös. Raudtee põhitrassi alusehituse varasemalt sõl- mitud lepingute alusel tehtavad tööd on saavutanud korrapärase tempo ning lii- guvad lubatud graafikus. Lisaks sõlmisime 2025. aastal täiendavalt kolm põhitrassi alusehituse lepingut, millega ületasime kaks olulist teetähist – jõudsime põhitrassi ehitusjärjega Pärnu maakonda ning ületasime ehituses märgilise 100 km piiri. Täna- seks käib aktiivne töö seega RB Ülemiste rahvusvahelisest terminalist kuni Tootsi asulani Põhja-Pärnumaa vallas. Varasemalt looduskeskkonnas üksikute ja iseäralike monumentidena paistnud viaduktid-ökoduktid loovad kombinatsioonis raudtee põhitrassiga tänaseks juba üsna arusaadava terviku. Mastaapne Kangru liiklussõlm Tallinna linnapiiril on üks näide paljudest, kus raudteearendus aitab lisaks edukalt kaasa ka inimeste muude liikumisvõimaluste parendamisele. 6 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Arengud raudtee põhitrassi ehitamisel pakku- 2028. aastal tähistada mobiilsuskeskuse täielikku sid 2025. aastal muidki tähenduslikke hetki. Nii valmimist. Ülemiste terminali ehitus pakub üha sõlmisime maikuus Eesti taristuehituse ajaloos suuremat huvi ka rahvusvaheliselt ning sellest pretsedenditu mahuga alliansslepingud, mille on saanud programmi osa paljudele Tallinnat tulemusel on täielikult kaetud Rail Baltica alus- külastavatele kõrgetasemelistele delegatsioo- ja pealisehitus Tallinnast-Iklani. Koos optsiooni- nidele/isikutele. Tuleviku kaubavedude vaatest dega on kahe alliansslepingu mahuks pea miljard omakorda on kriitilise tähtsusega Muuga sadama eurot. Oluline on märkida, et kaks rahvusvahelist ühendamine Rail Baltica raudteega, millele lõime meeskonda, kellega lepingud sõlmisime, toovad 2025. aastal vajaliku eelduse projekteerimisega Eestisse raudteesektori tippkompetentsi, mille alustamiseks – ehitusega võimaldab tänane toel saavad kasvada ning oma konkurentsivõi- plaan alustada 2027. aastal. met kasvatada ka meie oma Eesti töövõtjad ja alltöövõtjad. See avab meile uusi võimalusi järg- 2025. aastale andis tooni ka eelduste loomine miste raudteeprojektide juures mujal Euroopas, selleks, et jõuaksime ehitusega veelgi jõulisemalt aga miks mitte ka väljaspool meie majandus- ka Pärnu maakonda. Eeltööd eelkõige allianssle- ruumi. Sõlmitud lepingud asetasid meie regiooni pingu raames võimaldavad 2026. aastal lisaks selgelt ka globaalse raudteesektori huviorbiiti põhitrassi ehitusele alustada nii Pärnu terminali – koostööd hindav allianssmudel, mis pole veel ehitamise kui ka Pärnu jõge ületava raudteesilla kuigi levinud, kuid millest võiks saada mahukate rajamisega. ehituslepingute kuldstandard, on tekitanud huvi nii välisriikide ettevõtetes kui riiklikes taristuaren- Märgilise tähtsusega oli 2025. aastal Baltikumi dajates, kellega oleme oma kogemust jaganud. rahaliselt mahukaima lepingu sõlmimine Rail Baltica projekti raames – raudtee elektrifitseeri- Rõõmu valmistas 2025. aastal kahtlemata ka mise leping, mis sõlmiti ühiselt kõigi projekti osa- lõpliku selguse saabumine Lõuna-Pärnumaa poolte ja Hispaania ettevõtete Elecnor ja Cobra trassikoridori suhtes. Selle tulemusena kehtes- konsortsiumiga. Leping tagab selle, et Rail Baltica tati raudtee arendamise eelduseks olev maa- käitamiseks vajalikud elektrisüsteemid ning stan- konnaplaneering välja valitud raudteekoridoris dardid oleksid kogu liini osas ühtlustatud. ning anti roheline tuli projekteerimise ja ette- valmistavate töödega alustamiseks. Lisaks said 2025. aasta andis Rail Baltica prioriteetsusele kaante vahele kahe trassilõigu keskkonnamõju taaskord tugeva poliitilise kinnituse Euroopa hindamise aruanded, mis on samuti eelduseks, Liidu poolt. Euroopa Komisjoni 9. juuli raken- et ehitustegevusega vastavatel lõikudel alustada. dusotsus, mis sätestab Rail Baltica üleeuroopali- Tänaseks on Rail Baltica põhitrassi osas kiidetud sed verstapostid ja tähtajad, on oluline signaal: heaks kaheksa keskkonnamõju hindamise aruan- see projekt ei ole pelgalt Balti riikide unistus, vaid net üheksast. Euroopa ühenduvuse ja julgeoleku seisukohalt strateegiline prioriteet, mille elluviimist suuna- Heas tempos liigume ka reisijate jaoks oluliste takse konkreetselt ja mõõdetavalt. Meie jaoks kohtobjektidega. 2025. aasta kevadel sõlmisime Eestis tähendab see selgemat “ühist keelt” rahas- lepingu RB Ülemiste rahvusvahelise reisitermi- tuse, ajakava ja tehniliste eelduste planeerimisel. nali hoone ehitamiseks ning juunis saime anda reisijate ja riikliku rongioperaatori Elroni kasu- Kui 2024. aastal ulatusid Rail Baltica investeerin- tusse Ülemiste terminali esimese ooteplatvormi. gud enam kui 200 miljoni euroni, siis 2025. aasta Ülemiste terminali ehitustööd edenevad jõudsalt lõpu seisuga on Rail Baltica projekti Eesti osas ning 2026. aastal tahame sõlmida viimaste ehi- tehtud väljamakseid rohkem kui 490 miljoni eest tusetappide lepingud ja alustada ehitust, et juba ning lepingud sõlmitud pea 1,7 miljardi euro eest. 7 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 2025. aasta geopoliitiline heitlikkus ning jätkuv tõdeda, et oleme sellest eesmärgist veel kaugel, majandussurutis kombineeritult Euroopa Ühen- isegi, kui Eesti osa arendamisel oleme teinud damise rahastu peatse ammendumisega käes- märkimisväärseid edusamme. Meelsasti kordan olevas EL-i mitmeaastases eelarveraamistikus ei oma eelmisel aastal öeldut, mis kehtib paraku ole jätnud ka Rail Baltica projekti mõjutamata, endiselt ka tänases olukorras – tahan uskuda, kuid riigipoolne tugi on olnud tõhus, jätkamaks et raudteede jätkuvast olulisusest inimeste ja raudteeühenduse tempokat arendamist ka järg- kohtade ühendajana saavad aru nii tänased kui nevatel aastatel. Rail Baltica projekt on loonud homsed otsustajad, kes peavad jõudma kokku- Eestis olulise majandusliku väärtusahela, millest lepeteni, mis tagaks raudteede arenguks vajaliku saavad tulu paljud ehitussektoriga otseselt või rahastamise nii Baltikumis aga ka kõikjal mujal kaudselt seotud ettevõtted ja maksumaksjad nii Euroopas. meil kui mujal Euroopa Liidus. Anvar Salomets Rail Baltic Estonia organisatsioonist on kuju- Rail Baltic Estonia juhatuse esimees nemas tõeline kompetentsikeskus Rail Baltic Estonia jätkas 2025. aastal oma orga- nisatsiooni täiendamist. Organisatsioon koosneb tänaseks juba rohkem kui 162 spetsialistist, kes moodustavad unikaalse kompetentsikeskuse raudteeprojekti elluviimiseks. Oleme 2025. aastal organisatsioonina ühelt poolt jõuliselt panusta- nud oma spetsialistide professionaalsete oskuste arendamisse ning samas suutnud kaasata ka mitmeid uusi valdkondlikke eksperte. Organi- satsioon on agiilne, vastupidav ja kiirelt kohanev ka olukordades, mis tekitavad keerukaid välja- kutseid ja vajadusi uudsete lahenduste järele. Ehitussektoris muutub tööjõu konkurents üha tihedamaks. Seda põhjustab nii tippspetsialistide suhteline vähesus kui ka taristuehituses lisandu- vad mahud. Rail Baltic Estonia jaoks on motivee- ritud inimesed kõige tähtsam vara, kelleta uut raudteeühendust sündida ei saa. Eesmärgini viivad konkreetsed kokkulepped ja lubaduste pidamine 2025. aastale tagasi vaadates ei saa eirata tõsi- asja, et Rail Baltica pole pelgalt Eesti projekt. Kui Eesti arendust tuuakse pidevalt eeskujuks lõuna- naabritele, on põhjust olla mõõdukalt murelik – raudteeühenduse mõju ja kasu lõpp-tarbijale saab olema tõsiseltvõetav vaid kogu projekti rea- liseerudes, see tähendab katkematu joonena kul- gevat raudteeliini Tallinnast Varssavini. Täna tuleb 8 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Rail Baltic Estonia OÜ 2025. aasta tegevusaruanne Lühidalt Rail Baltic Estoniast Rail Baltic Estonia OÜ on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses Rail Baltica projektiga, mille eesmärk on uue, Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rail Baltica lahendab seni puuduva raudteeühenduse Euroopa Liidu riikidega, liites Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T raudteevõrgustikku Põhjamere-Balti koridoris. Rail Baltic Estonia tegevust rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu kaasrahastusest. Rail Baltica struktuur Kasusaajad – Leedu – Transpordi- ja kolm Eesti – Kliimaministeerium Läti – Transpordiministeerium kommunikatsiooniministeerium ministeeriumi RB Raili Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzceļa linijas Lietuvos Geležinkeliai aktsionärid Projekti Rail Baltica Statyba keskne RB RAIL kordinaator Eesti Läti Leedu Riiklikud rakendus- asutused Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzceļa Līnijas LTG Infra 9 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Missioon, visioon, väärtused Rail Baltic Estonia missioon on rajada 2030. Rail Baltic Estonia visioon on võimaldada nii aastaks kiire, keskkonnasõbralik, turvaline ja toi- reisijatele kui kaupadele kiiret, mugavat ja tur- miv raudteeühendus Balti riikide ja ülejäänud valist liikumist Euroopas, põhjast lõunasse ning Euroopa vahel. vastupidi. Rail Baltic Estonia väärtused KOOSTÖÖ HOOLIVUS  Vaatame ametijuhendist kaugemale.  Hoolime tervisest ja oma inimestest.  Oleme parendustele orienteeritud  Austame üksteise aega, hoolime piisavalt, (No Blame Culture). et kehtestada piire.  Ei ole meie-teie, vaid meie!  Hoolime trassiäärsest elukeskkonnast,  Selged eesmärgid on otsides läbi koostöö parimaid lahendusi koostöö aluseks. kõikidele osapooltele.  “Rong ei välju peatusest enne,  Märkame, tunnustame ja austame erinevusi. kui kõik tükid on koos!”  Hoolime sellest, et elu on ka väljaspool RBE-d. LÄBIPAISTVUS MINUST SÕLTUB  Põhjendame ja kommunikeerime otsuseid.  Minust sõltub ka teiste  Kõiki osapooli kohtleme võrdselt. õnnestumine ja eesmärkide täitmine.  Julgeme tunnistada oma vigu,  Julgeme võtta vastutust. jagame õppetunde.  Minust sõltub rohkem,  Suhtleme siiralt ja omakasupüüdmatult. kui ma arvan.  Jagame tõest ja asjakohast infot.  Kui sulgub uks, leian akna!  Tagame läbipaistvuse dokumenteerides  Julgeme eksimustest rääkida kõiki otsuseid. ja õppida. Olulisemad sündmused 19.-21. veebruaril korraldasime Eesti, Läti ja 2025. aastal Leedu ajakirjanike pressireisi Poola, tutvumaks 29. jaanuaril korraldasime Rae Kindluse koo- Rail Baltica arendamisega. lis Soodevahe-Kangru ehituslõiku tutvustava infoõhtu. 27. veebruaril võõrustasime Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi asedirek- 14. veebruaril allkirjastas kliimaminister Yoko tor Herald Ruijtersit ning tutvustasime Rail Baltica Alender määruse, millega riik võtab kaitse alla 13 Ülemiste reisiterminali ehitust. uut metsise püsielupaika ja tugevdab veel viie olemasoleva ala kaitset.  10 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 28. veebruaril sõlmisime aktsiaseltsiga Tariston 16. mail sõlmisime kahe rahvusvahelise konsort- lepingu 15,8-kilomeetrise „Selja-Tootsi“ põhitras- siumiga Eesti ajaloo suurimad taristulepingud – silõigu ehitamiseks Pärnumaal. alliansslepingud. Esimene allianssleping hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning 4. märtsil võõrustasime Leedu Vabariigi trans- Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Teine pordi- ja kommunikatsiooniminister Eugenijus leping katab Pärnu–Ikla lõigu täieliku projektee- Sabutist, aseminister Julijus Glebovast ja Leedu rimise ja ehitamise. transpordiministeeriumi ametnikke Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitusmaal. 20. mail sõlmisime 1435 Rail Baltica raudteetrassi alusehituse lepingu Ülemiste jaamaalal. 7. märtsil sõlmisime aktsiaseltsiga TREV-2 Grupp lepingu 14-kilomeetrise „Kärpla-Selja“ põhitrassi- 21. mail sõlmisime aktsiaseltsiga Merko Ehi- lõigu ehitamiseks Raplamaal. tus Eesti Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali hoone ehituslepingu. 21. märtsil tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) nõuetele vastavaks Toot- 29. mail toimus järjekorras teine Rail Baltica si-Pärnu trassilõigu keskkonnamõju hindamise rahvusvaheline mobiilsuskonverents, mis tõstis aruande, mis võimaldab alustada raudteelõigu sel korral fookusesse küsimuse: kas rongist võib ehitusega. saada nii mugav valik, et autot pole vaja? 2. aprillil kehtestati Rail Baltica Pärnumaa trassi 1. juunil osales Rail Baltic Estonia Tallinna Loo- planeering. maaia lastekaitsepäeva programmis. 10. aprillil toimus kohtumine Euroopa Komis- joni Rail Baltica projekti koordinaatori Catherine Trautmanniga Tallinnas. Rail Baltica mobiilsuskonverents 29.05.2025 Foto: Arno Mikkor  11 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Foto: Karli Saul Alliansslepingute allkirjastamine 16.05.2025 12. juunil avati esimene valminud osa Rail Bal- 16. augustil osalesime Kohila hoovikohvikute tica põhjapoolsest väravast – reisirongid ja reisi- päeval. jad suunati ümber uuele, Ülemiste Linda termi- nali ooteplatvormile. 18. augustil osalesime Uuesalu külaseltsi info- kohtumisel. 18. juunil toimus Berliinis, Saksa Majandusma- jas (Haus der Deutschen Wirtschaft) Rail Bal- 21. augustil külastasid Eestit Portugali taristu- tica sidusrühmade seminar „Rail Baltica: värav valdkonna ajakirjanikud. Väisati Harju- ja Rapla- Euroopa tulevikku ja vastupidavusse“. maa põhitrassi ja Ülemiste terminali ehitust, tut- vuti Muuga sadamaga ning ajakirjanikele andis 20. juunil sõlmisime osaühinguga AllSpark intervjuu Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets. Muuga kaubajaama projekteerimisleping. 28. augustil osales Rail Baltic Estonia Pärnumaa 2. juulil toimus koostöös Riigimetsa Majanda- Omavalitsuste Liidu korraldatud augustiseminaril. mise Keskusega Surjus Venemurru-Tolkuse hüvi- tusmeetmete kava ja taastamisprojektide võrd- 3. septembril andsime Eesti välisesindustes luse avalikustamine. töötavatele diplomaatidele ja Välisministeeriumi töötajatele ülevaade Rail Baltica arengutest. 12. juulil osales Rail Baltic Estonia infopunktiga Raplamaa suurimal avalikul suveüritusel „Rapla 10. septembril toimus Harjumaa Omavalitsuste melu“. Liidu vahendatud kohtumine Soome maakonna- planeerijate delegatsiooniga. 31. juulil sõlmisime aktsiaseltsiga Tref Nord ehituslepingu Eesti ühe tehniliselt keeru- 10. septembril võttis Rail Baltic Estonia osa kaima taristurajatise – Soodevahe liiklussõlme Ülemiste Citys toimuvast kogukondlikust – väljaehitamiseks. perepäevast. 4. - 5. augustil korraldasime Rail Baltica noorte- 15. septembril allkirjastati Vilniuses ENE elektri- kogukonnale külaskäigu Rail Baltica Riia keskvak- fitseerimisleping ning toimus Eesti, Läti ja Leedu sali ehitusele. ajakirjanike reis mööda Rail Baltica põhitrassi läbi kolme riigi. 12 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 18. septembril korraldasime Järvakandis „Kär- pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voli- pla-Selja“ ehituslõigu infoõhtu. nikku Piotr Serafini. Lisaks kohtus Serafin ka Rail Baltic Estonia alliansspartnerluses osalevate rah- 25. septembril korraldasime Rapla Kultuurikes- vusvaheliste ehitusettevõtete juhtliikmetega. kuses Rail Baltica kohalike peatuste teemaõhtu. 17. oktoobril osales Rail Baltic Estonia info- 28. septembril võõrustasime Rail Baltica Üle- punktiga noorte elektrivaldkonna suurüritusel miste reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni Positron. volinikku Valdis Dombrovskist. 23. oktoobril toimus kohalike omavalitsuste ja 30. septembril korraldasime Kaisma rahvamajas Rail Baltic Estonia kommunikatsioonitöötajate „Selja-Tootsi“ ehituslõigu infoõhtu. strateegiapäev Pärnus. 1. oktoobril korraldasime Tallinnas Öpiku Kon- 3. novembril osales Rail Baltic Estonia Lasna- verentsikeskuses B2B kiirkohtumiste formaadis mäe linnaosa valitsuse infokohtumisel kohalike Rail Baltica Alliansi esimese turudialoogi, kus osa- elanikega. les pea 90 inimest rohkem kui 40 ettevõttest. 6. novembril osales Rail Baltic Estonia noorte- 1. oktoobril osales Rail Baltic Estonia Rae konverentsil Lahe Koolipäev. ettevõtluspäeval. 13. novembril toimus Rail Baltic Estonia ja 2. oktoobril osales Rail Baltic Estonia Raplamaa Uuesalu külaseltsi infokohtumine. Majandusfoorumil. 19. novembril osales Rail Baltic Estonia Pärnu- 3. oktoobril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste maa Arenduskeskuse koostööpäeval. reisiterminali ehitusel TEN-T Läänemere – Musta mere – Egeuse mere transpordikoridori koordi- 24. novembril korraldasime Rail Baltica Tori naatorit Mario Maurot. infoõhtu. 5. oktoobril võõrustasime välisriikide parlamen- 26. novembril korraldasime Rail Baltica Rae tide Euroopa Liidu Asjade Komisjonide juhte Üle- infoõhtu. miste terminali ehitusmaal. Ülevaate Rail Baltica arengutest tegi Rail Baltic Estonia tehniline juht 4. detsembril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste Lauri Ulm. reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni riigi- raportite koostamise eest vastutavate ametnike 9.-10. oktoobril osales Rail Baltic Estonia kesk- delegatsiooni. konnatiim Baltikumi suurimal mõju ja jätkusuut- likkuse festivalil Impact Day. Laval toimunud aru- 10. detsembril korraldasime alliansi tarnijatele telust võttis osa kestlikkuse juht Kärt Mae. mõeldud rahvusvahelise infoseminari. 14. oktoobril toimus Helsingis Rail Balticat tut- 15. detsembril võõrustasime Ülemiste termi- vustav kolme Balti riigi ühiselt korraldatud semi- nali ehitusel Leedu parlamendi esimees Juozas nar poliitikutele, julgeolekuametnikele, ettevõt- Olekast koos Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja jatele ning diplomaatilise korpuse esindajatele. taristuminister Kuldar Leisiga. 15. oktoobril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste 17. detsembril korraldasime Rail Baltic Estonia reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni eelarve, kontoris aastalõpu pressibriifingu. 13 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud prioriteedid Ohutus Sotsiaalsed Turvalisus prioriteedid Ühiskondlik vastutus ja kogukondade kaasamine Atraktiivsus tööandjana Majanduslikud Jätkusuutlik arendustegevus prioriteedid Rahvusvahelise koostöö edendamine Rohestruktuuride toimimine Keskkondlikud Keskkonda säästev ehitustegevus prioriteedid Materjalide taaskasutus 14 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Liikmelisus organisatsioonides Rail Baltica noortekogukond panustas 2025. aas- Rohetiiger, Operation Lifesaver Estonia (OLE), tal Euroopa Päeva ja elektrivaldkonna noortefes- Eesti Kaubandus–Tööstuskoda, Standardisee- tivali Positron õnnestumisse ning osales suvisel rimise Tehniline Komitee, Rail Baltica Business õppereisil, mille käigus külastati Riia terminali Network Estonia (RBBN), Saksa-Balti Kaubandus- ehitusplatsi, RB Rail AS kontorit ja Riia raudtee- koda, Rail Freight Corridor 8 – North Sea-Baltic muuseumi. Noortekogukond kasvas aasta jook- (vaatleja), PRIME (vaatleja), SA Raudteekutsed sul märkimisväärselt, muuhulgas tänu osalemi- kutsekomisjon, Standardiseerimise komitee EVS/ sele noortekonverentsil Lahe Koolipäev. TK 16. Rahvusvahelisel tasandil toetas Rail Baltic Estonia Erasmus+ DiscoverEU algatuse raames viit noort Raudteeohutusalane koostöö Euroopa avastamisel rongidega. Samuti võõrus- Operation Lifesaver Estoniaga tati ettevõtte kontoris Kadrioru Saksa Gümnaa- (OLE) siumi õpilasi ning Erasmus+ programmi TEAM Rail Baltic Estonia ja OLE edendavad heas koos- (Transport in Europe including Alternative Mobi- töös Eesti raudteeohutuse valdkonda. Rail Baltic lity) raames Eestisse saabunud noori Itaaliast, Estonias on tänaseks 8 töötajat, kes on läbinud Saksamaalt ja Norrast. OLE raudteeohutussaadikute väljaõppe prog- rammi ja omavad vajalikke oskusi ning teadmisi Lisaks käivitas Rail Baltic Estonia 2025. aasta sügi- raudteeohutuse koolituste läbiviimiseks. sel koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga kooli- tussarja „Meeskonnajuhtimine ja koostöö“, milles 2025. aastal osalesid Rail Baltic Estonia ohutus- osales 25 raudtee-ehituse tudengit. Koolituse saadikud kokku kuuel ennetusüritusel ning viisid eesmärk oli arendada osalejate juhtimis- ja mees- aasta jooksul raudteeohutuse teadmisi ligi 400 konnatööoskusi ning seda viis läbi Rail Baltic lapseni. Estonia süsteemide opereerimise ja ohutuse juhi Heigo Saare meeskond. Noorte kaasamine Koostöö noortega on Rail Baltica projektis stra- 2025. aastal oli koostöö noortega Rail Baltica pro- teegilise tähtsusega, kuna tänased noored on jektis jätkuvalt olulisel kohal, lähtudes eesmär- tulevased reisijad, spetsialistid ja otsustajad, kelle gist suurendada noorte teadlikkust kaasaegsest teadmised ja hoiakud mõjutavad projekti pika- ja kestlikust transpordist. Noorte varajane kaa- ajalist väärtust ning rolli kestliku liikuvuse aren- samine toetab arusaama projekti pikaajalisest damisel Eestis ja Euroopas. mõjust ning soodustab huvi raudtee-, taristu- ja liikuvusvaldkonna õpi- ja karjäärivõimaluste vastu. „Tagasi Kooli“ vilistlasprogrammi raames külastati üheksat gümnaasiumi ning anti külalisloenguid mitmetes kutse- ja kõrgkoolides üle Eesti, mille käigus jõuti enam kui 1000 õpilaseni. Loengutes tutvustati Rail Baltica projekti, selle olulisust ja mõju. Lisaks jagasid Rail Baltic Estonia töötajad koolide vilistlastena oma karjäärilugusid. 15 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Ettevõtte areng Fookus inimeste arendamisel ja juhtimiskvaliteedi tõstmisel Möödunud aastal jätkas ettevõte sihipärast arendusteekonda, mille keskmes on töötajate arendamine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine. Eesmärgiks on luua tugev ja ühtne juhtimiskultuur, mis toetab nii töötajate arengut kui ka ettevõtte strateegilisi eesmärke. Ettevõtte väärtused on endiselt toeks, toimides ühtse juhtimisraamis- tikuna, mis suunab otsustusprotsesse, kujundab organisatsioonikultuuri ja tagab järjepideva käitumisstandardi kõikides meeskondades. Need väärtused aitavad luua selgust ootustes, toetavad koostöist töökeskkonda ning hoiavad fookuses ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Väärtuspõhise juhtimise toetamiseks koostati kompetentsimudelid kolmele erine- vale juhtimistasandile, mis kirjeldavad ootusi juhtidele ja annavad suuna ettevõtte arendustegevustele. Juhid said individuaalset tagasisidet ning struktureeritud soovitused juhtimisoskuste teadlikuks arendamiseks. Nende tegevuste eesmärk oli toetada juhtide professionaalset enesearengut ja soodustada tugevuste sihipä- rast rakendamist igapäevastes tööülesannetes. Arendustegevuste oluliseks osaks oli ka keskastmejuhtide mahukas talendiprogramm „Insenerist juhiks“, mis toetas spetsialistide üleminekut juhirolli ning aitas arendada nii juhtimis- kui ka enese- juhtimise kompetentse. Need sammud loovad tugeva aluse juhtide järjepidevaks arenguks ja kvaliteetseks inimeste juhtimiseks ka tulevikus. 2025. aastal astus Rail Baltic Estonia olulise sammu digitaalse õppimise suunas, võttes kasutusele e-õppe platvormi Coursy. E-õppe platvorm aitab hoida ja jagada väärtuslikku erialast oskusteavet ning annab töötajatele võimaluse läbida esma- seid ja kohustuslikke koolitusi endale sobival ajal ja tempos, toetades nii iseseisvat õppimist kui ka töö- ja eraelu paremat tasakaalu. Oma töötajate rahulolu tõstmiseks, nende kaasamiseks ja juhtimiskvaliteedi aren- damiseks võeti kasutusele töötajate tagasiside portaal Moticheck. Portaali laekuv igapäevane tagasiside annab juhtidele väärtusliku ülevaate meeskondade rahul- olust ja võimaldab sellele kas vajadusel koheselt reageerida või tehtud ettepane- kud arenguplaanides arvesse võtta.  16 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 2025. aastal jätkus aktiivne värbamine ja seda Personalivaldkonna eesmärgid eeskätt projektijuhtimisega seotud positsioo- 2026. aastal: nidele – ettevõttega liitus 46 uut töötajat. 2025. 1. 2026. aasta personaliplaanis on üle 20 aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 162 inimest. värbamise projektijuhtimise ja kasvavalt ka valmiva raudteega seotud positsioonidele. Ettevõttes toimus ka mitmeid sisemisi liikumisi, 2. Juhtimiskvaliteedi tõstmine (väärtuspõ- mille käigus võtsid töötajad vastu uusi vastutus- hisus, juhtimis- ja erialaste kompetentside valdkondi ning asusid juhtima olulisi üksusi ja areng, töötajate kaasamine). projekte. Mitmed eksperdid liikusid 2025. aastal 3. Personaalsete arenguprogrammide koos- töötajate arendustegevuste ja organisatsiooni­ tamine 52 juhile nende potentsiaali raken- siseselt kujunenud võimaluste tulemusena edasi damiseks ja arendamiseks. juhi rollidesse. Samuti kujundati välja selgemad 4. Sisekoolituste ja -koolitajate arenda- karjäärivõimalused, et toetada töötajate profes- mine. Koostöö koolidega jätkub – Rail Baltic sionaalset kasvu ja tagada kompetentside areng Estonia suurendab oma panust inseneeria ja organisatsiooni strateegiliste vajaduste suunas. raudtee erialade õppe populariseerimiseks läbi praktikakohtade loomise ning kohal- olu paljudes noortele suunatud projektides. Ettevõtte töötajatele on aegsasti tagatud talendipõhine edasiareng, tugevdades läbi personaalsete arenguplaanide nende kom- petentsi ja karjääritõusu. Parila viadukt 17 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Keskkond Keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja hüvitusmeetmed 2025. aastal jõudis viimaks lõpule Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltica raud- tee trassikoridori asukoha määramine“ uuendamine. Planeeringu kehtestamise järgselt asuti koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) viima ellu planee- ringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) osana tehtud Natura hindami- sega seotud hüvitusmeetmeid. Need hõlmavad nii uute metsise elupaikade kaitse alla võtmist kui ka metsisele sobivate metsaelupaikade taastamistöid. Püsielupai- kade kaitse alla võtmise menetlused on 2025. aasta lõpu seisuga ellu viidud. Taas- tamistööd on lõpetatud enamikel aladel, kuid jätkuvad kohati veel ka 2026. aastal. Keskkonnamõju hindamine sai 2025. aastal lõpetatud Kablist Läti piirini kulgevas trassilõigus. Maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt sai algatada keskkonna- mõju hindamise menetluse Pärnu–Kabli trassilõigus, mis on viimane Rail Baltica põhitrassi puudutav KMH menetlus. KMH aruanne valmib eelduslikult 2026. aasta suve lõpuks ja aasta alguse seisuga on selleks vajalikud tegevused graafikus. Keskkonnaseire Keskkonnaseirete teostamine on hoogsalt käimas. 2025. aastal tehti sõltuvalt asu- kohast ning põhitrassi ehitamise edenemisest nii eel- kui ehitusaegseid seireid, valminud kompensatsioonialade järelseireid ning hetkeolukorra väljaselgitami- seks ühekordseid inventuure. Jätkus veetasemete püsiseire Männiku, Rääma ja Lõo rabas. Seire käigus vaadeldi trassikoridori mõjualas mitme kaitsealuse liigi elupaiku, sealhulgas väike-konnakotkast, laanerähni, kassikakku ja käsitiivalisi ning Lõo raba kaitsealust linnustikku. Kahepaiksete elutingimusi hinnati nii ehitusaladel kui ka kompensatsioonialadel; metsiste puhul keskenduti kompensatsioonialadele.  18 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Juula viadukt Esmakordselt kuulus Rail Baltic Estonia seirete uute alade omaksvõtmine ja hõivamine toimuda hulka paksu jõekarbi ning jõesilmu seire Pirita pikema aja jooksul ning tulemusi ei pruugi näha jões, samuti kivisisaliku seire Pärnu lähistel. aasta-kahega. Inventuuridega sai hinnatud 2024. aastal tras- silt ärakolitud kuklasepesade ning kaitsealustest taimeliikidest Eesti soojumika ja laialehise neiu- Keskkonnajärelevalve vaiba kolimise edukust nende uues elupaigas. Rail Baltic Estonia keskkonnaüksus viis 2025. Kaardistati emaputke, niidu-kuremõõga ning aasta kestel läbi pidevat keskkonnajärelevalvet siberi võhumõõga taimede levikut Rail Baltica ehituslepingutega töövõtjatele edasi antud kesk- trassikoridoris. Ka 2025. aastal oli lõviosa seirete konnakohustuste, sh KMH meetmete, elluviimise teostajaks Keskkonnaagentuur (KAUR), kellel on kontrollimiseks. Selleks teostati kõikides aktiivse- pikaajaline kogemus ja vastutus riiklike seirete tes ehituslõikudes platsikontrolle vähemalt kord korraldamises ning kelle käe läbi jõuavad Rail kuus, kuid vajadusel oluliselt tihedamini. Viidi läbi Baltic Estonia seirete tulemused riiklikku kesk- ka viis töövõtja auditit, milles kontrolliti nii kesk- konnaseire infosüsteemi KESE. Seiretesse lisan- konnameetmete täitmist kui riski maandamiseks dus pesi, mille olemasolu avastati pärast KMH-de ja õnnetuste vältimiseks vajalike juhtimissüstee- valmimist ning mis seetõttu puudusid esialgsest mide toimimist ehitusplatsil. seirekavast. Keskkonnaalaseid kaebusi, mida kontrollisid ja Kui seire kinnitab sihtliikide aktiivset piirkonna vajadusel lahendasid kas töövõtja keskkonna- kasutust, siis annab see kinnitust projekteeri- eksperdid või Rail Baltic Estonia töötajad, laekus misel asukohta ettenähtud liigispetsiifiliste lee- 45 erinevat juhtu (sh pinna- või põhjavee kvali- vendusmeetmete (nt nahkhiiri suunavad sei- teedi langus, tolm, lõhn, müra, vibratsioon, jäät- nad või elektriliinide täiendav märgistamine) med, elustiku kahjustamine, valgustus jms). Rail vajalikkusest. Kompensatsioonimeetmete alal Baltic Estonia keskkonnaüksus registreeris kokku teostatud seired näitavad, kas uued loodud elu- 24 juhtumit, mille osas oli vajalik juurpõhjuse paigad on sobilikud ning kui kiirelt sihtliigid analüüs vältimaks edasise keskkonnakahju tekki- need omaks võtavad. Sõltuvalt sihtliigist võib mist. Juhtumitena käsitletakse Rail Baltic Estonia  19 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD keskkonnajuhtimissüsteemis sündmust või asja- Kestlikkuse juhtimine olude kogumit, mille tagajärjel on tekkinud, tekib organisatsioonis või võib tekkida õhu-, vee-, müra- ja pinnasereos- 2025. aastal koostati organisatsioonile kestlikkus- tus või muu kahjulik keskkonnamõju, mis ei ole strateegia, mille eesmärk on integreerida kesk- ehitustegevuse otsene jalajälg ja on meetmete konna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased põhimõtted rakendamisel välditav. organisatsiooni strateegilisse juhtimisse ja iga- päevastesse protsessidesse. Kliimamõju Strateegia aluseks on aastatel 2024–2025 läbi vii- Raudtee rajamisega kaasneb ehitusetapis nega- dud kahese olulisuse analüüs, mis viidi läbi struk- tiivne kliimamõju, mis tuleneb peamiselt maaka- tureeritud protsessina kooskõlas Euroopa Liidu sutuse muutusest, ehitusmaterjalide transpordist kestlikkusaruandluse nõuetega. Analüüsi käigus ja ehitustööde energiakasutusest. Kogu Eesti hinnati kestlikkusteemade mõju- ja finantsolu- Rail Baltica taristu rajamise kumulatiivne heide lisust ning kaardistati nendega seotud mõjud, on hinnanguliselt ligikaudu 484 000 t CO₂ ekvi- riskid ja võimalused kogu väärtusahela ulatuses. valenti. Samas on projektil kasutusetapis oluline Kestlikkusteemade olulisuse analüüsi kaasati ka positiivne kliimamõju, kuna reisijate- ja kaubaveo ettevõtte jaoks olulisi sidusrühmi. üleminek maanteetranspordilt elektrifitseeritud raudteele vähendab transpordisektori kasvuhoo- Analüüsi tulemusena määratleti ettevõtte jaoks negaaside heidet. Rail Baltica arendamine toetab olulised kestlikkuse teemad, mis on aluseks seeläbi Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalisi kliimapo- organisatsiooni juhtpõhimõtete ja eesmärkide liitilisi eesmärke ning üleminekut madala süsini- seadmiseks ning konkreetsete tegevuskavade kuheitega transpordisüsteemile. loomiseks. Organisatsiooni kasvuhoonegaaside jalajälg 2025. aastal oli 35 900,67 t CO₂ ekvivalenti, mil- 100% lest pea kõik tuleneb mõjualast 3 ehk meie väär- tusahela tegevustest. Järgnevatel aastatel on eesmärk tõsta jalajälje arvutuse kvaliteeti ja and- mete detailsusastet ning luua Rail Baltic Estonia kliimamõju kompenseerimise tegevuskava. 35914.49 Foto: Karli Saul t CO2 e Mõjuala 1 0.09% 31.78 t CO2 ekv Mõjuala 2 0.04% 15.73 t CO2 ekv Mõjuala 3 99.87% 35914.49 t CO2 ekv Ülemiste reisiterminali platvormide avamine 12.06.2025 20 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Mõju Finantsmõju olulisus olulisus Negatiivne Positiivne Valdkond Võimalus Risk Teema Alamteema Kliimamuutustega kohanemine + + + Kliima- Kliimamuutuste leevendamine + + + + muutused Energia + + + Õhusaaste + + + Saastus Pinnase saastamine Vee- ja Vesi + + mereressursid Elurikkuse kadumise otsesed mõjud + + Keskkond Mõjud liikide seisundile + + + Elurikkus ja Mõjud ökosüsteemide suurusele ökosüsteemid + ja seisundile Mõjud ökosüsteemi teenustele + + ja sõltuvus nendest Ressursi- Ressursside sisendvood, kasutus ja + + + + sealhulgas ressursside kasutamine ringmajandus Toodete ja teenustega seotud + ressursside väljundvood Jäätmed + + + + Töötingimused + + + + Oma Võrdne kohtlemine ja võrdsed + + + töötajaskond võimalused kõigile Sotsiaalne Muud tööga seotud õigused + + + Kogukondade kodanikud- ja poliitilised + + Mõjutatud õigused kogukonnad Kogukondade majanduslikud, + + + + sotsiaalsed ja kultuurilised õigused 21 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Mõju Finantsmõju olulisus olulisus Negatiivne Positiivne Valdkond Võimalus Risk Teema Alamteema Teabega seotud mõjud tarbijatele + + + ja/või lõppkasutajale Sotsiaalne Tarbijad ja Tarbijate ja/või lõppkasutajate + + + lõppkasutajad isiklik ohutus Tarbijate ja/või lõppkasutajate + + + sotsiaalne kaasamine Ettevõttekultuur + + Poliitiline aktiivsus ja lobitöö + + Juhtimine Äriline käitumine Suhete haldamine tarnijatega, + + sh maksetavad Korruptsioon ja altkäemaksu andmine + + Kestlikkusstrateegia elluviimiseks on määratle- Keskkonnaalased eesmärgid: tud keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased } Ringmajanduse põhimõtteid rakenda- eesmärgid, mis tulenevad ettevõtte jaoks olulis- takse kulutõhususe ja ressursikasutuse test kestlikkusteemadest ning toetavad organi- optimeerimiseks. satsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamist. } Kliimariskid on juhitud ja kliimamõju vähen- Oma tegevusega panustatakse ka ÜRO säästva datud kogu elutsükli jooksul, tagades inves- arengu eesmärkidesse. teeringute tulevikukindluse. } Negatiivne keskkonnamõju on välditud või Rail Baltic Estonia eesmärk on olla arvestav, leevendatud ja keskkonnariskid on maan- läbipaistev ja eetilise tegutsemisviisiga vastu- datud viisil, mis toetab projekti tähtaegset tustundlik ettevõte​. Seda aitavad täita järgne- elluviimist loodust hoides. valt sõnastatud alameesmärgid. } Ettevõtte tegevus on looduspositiivne - aitame loodust taastada rohkem, kui seda kahjustame. } EL jätkusuutliku rahastuse taksonoomiale ja muudele regulatsioonidele vastavuse kaudu juhitakse rahastusriske ning vähendatakse rahastuse piiramise tõenäosust.  22 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Sotsiaalsed eesmärgid: Juhtimisalased eesmärgid: } Töötajate ja väärtusahela töötajate tööohu- } Kestlikkuse põhimõtted ja tegevused on tuse ja -õiguste tagamiseks on kehtestatud integreeritud organisatsiooni juhtimisse ja juhtimis- ja järelevalvesüsteemid. põhiprotsessidesse. } Mitmekesisuse toetamise ja võrdse koht- } Kestlikkusriskide juhtimine on integreeritud lemise põhimõtted on integreeritud projektijuhtimise protsessi ja opereerimis- protsessidesse. aegsetesse protsessidesse. } Tööhõivekindluse ja ümberõppe kaudu } Organisatsioon tagab infokaitse, sh küber- tugevdatakse organisatsiooni ja väärtusa- turvalisuse ja isikuandmete kaitse nõuete hela suutlikkust projekti elluviimiseks vaja- järgimise, rakendades riskipõhiseid juhti- liku ekspertsuse osas. mis- ja kontrollimeetmeid. } Sidusrühmade kaasamine ja aus teavita- } Hangetes ja lepinguhalduses on rakendatud mine toetab usalduse kujunemist ning ava- kestlikkuse kriteeriume. liku toetust. } Kestlikkustegevuste elluviimiseks on kavan- } Teenuste loomisel ja ehitamisel on raken- datud rahastus ning arendatakse vajalikku datud kaasava ja universaalse disaini organisatsioonilist võimekust. põhimõtteid. } Organisatsioon on tunnustatud ja läbipais- tev oma kestlikkusalases tegevuses. Soodevahe-Kangru ehituslõik 23 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Ülevaade projektidest Muuga-Soodevahe opereerimislõik (16,4 km) Muuga-Soodevahe põhitrassilõigu ja Muuga kaubajaama projekteerimiseks sõl- miti 20.06.2025 leping ettevõttega AllSpark OÜ. Lepingu maksumus on 2,89 mil- jonit eurot ning täitmise tähtaeg 20.09.2027. Ehitushankeid hakatakse ette valmis- tama 2026. aasta lõpus ning ehitustegevusega on kavas alustada 2027. aastal. Tallinn-Pärnu opereerimislõik (144 km) Valminud rajatised 2019. aastal alustati kiire ajakava rajatiste projekti raames viaduktide, ökoduktide ja raudteesildade ehitusega, millest tänaseks on Tallinn-Pärnu lõigus koostöös Trans- pordiametiga valminud 22 teeviadukti, 2 raudteesilda ja 7 ökodukti: Vaskjala - Üle- miste kanali raudteesild, Rae viadukt, Elveso viadukt, Põrguvälja viadukt, Assaku viadukt, Kangru liiklussõlm (Kangru viadukt, Raudalu viadukt, Raku viadukt, Män- niku kergliiklustee viadukt ja tunnel) Saustinõmme viadukt, Saustinõmme ökodukt, Saku-Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri viadukt, Kirdalu-Kiisa viadukt, Tagadi-Kurtna via- dukt, Tagadi ökodukt, Tagadi viadukt, Urge ökodukt, Künka tee viadukt, Loone öko- dukt, Kuku viadukt, Seli-Koigi-Alu viadukt, Kalevi ökodukt, Sikeldi viadukt, Kodila jõe raudteesild, Alu viadukt, Parila viadukt, Juula viadukt, Põlma viadukt, Selja öko- dukt, Lepplaane ökodukt, Kivisilla viadukt. 2025. aastal valmisid: Kangru liiklussõlm, Saku-Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri via- dukt, Kodila jõe raudteesild, Alu viadukt, Parila viadukt ja Juula viadukt.  24 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Ülemiste reisiterminal ja jaamaala Pärnu reisiterminal 2025. aastal jätkusid: 2025. aastal täpsustati Pärnu reisiterminali eel- } 1520 mm rööpmelaiusega raudteetaristu datavat maksumust ja eelarvet ning alustati ter- rekonstrueerimise ehitustööd. minaliala ehitiste (platvormid, tunnelid, hoone) } Ülemiste terminali raudteerajatiste projekteerimisega Allianss 1 lepingu raames. ehitustööd. 2026. aastal valmistatakse ette projekteerimis- ja } Tunnel nr 5 ehitustööd. ehitushanget terminalihoone, välialade ja juur- } Terminali põhjapoolsete teede, tänavate ja depääsude rajamiseks. väljakute ehitustööd. Põhitrass 21.05.2025 sõlmiti Ülemiste reisiterminali ehi- tustööde leping. Töövõtjaks on AS Merko Ehitus Keskkonnamõjude hindamise aruanne Toot- Eesti ning lepingu maksumuseks 84,8 miljonit si-Pärnu lõigus (KMH 7) tunnistati vastavaks eurot. Tööd valmivad 2028. aasta sügisel. 21.02.2025. Tootsi-Pärnu lõigus sõlmiti koostöös Transpor- Ülemiste veeremidepoo diametiga neli projekteerimise lepingut viaduk- 2025. aastal jätkusid veeremidepoo I etapi ehitus- tide (Tootsi, Paide mnt raudteeviadukt, Murru, tööd (depoo seisuteede ja hooldusteede alune Timmermanni) ja ökoduktide (Elbi ja Sanga) muldkeha ning ristuvad ja ümbertõstetavad teh- projekteerimiseks ning üks projekteerimise ja novõrgud) Harjumaa põhitrassi raudteetaristu I ehitusleping Raeküla jalg- ja jalgrattatee tunneli etapi Ülemiste-Soodevahe ehitustööde raames. rajamiseks. Ülemiste reisiterminali ehitus, detsember 2025 Foto: Estfilm Production  25 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Harju-Loone ehituslõik Tallinn-Pärnu lõigus käivad raudtee muldkeha määramine“ 01.04.2025. Natura erandi rakenda- rajamise ehitustööd 107,3 km ulatuses. Esimesed misega ettenähtud hüvitusmeetmed on suures põhitrassi lõigud valmivad 2027. aasta sügisel. ulatuses ellu viidud ning plaanitakse kogumahus lõpetada 2026. aasta esimeses kvartalis. 16.05.2025 sõlmiti allianssleping (Allianss 1) Üle- miste - Pärnu pealisehituse ja Tootsi - Pärnu lõigu Pärnu – Kabli (KMH lõik nr 8) lõigu keskkon- alusehituse ja pealisehituse teostamiseks. Lepin- namõju hindamise programm sai 2025. aastal gupartneriteks on GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, vastavaks tunnistatud ja käimas on aruande Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRAC- koostamine. TING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS. Lepingu maksumus on 394 miljonit eurot. Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir (KMH lõik nr 9) lõigu keskkonnamõju hindamise aru- Allianss 1 raames on käimas arendusetapiga anne tunnistati vastavaks 2025. aasta detsembris. seotud tegevused. 2025. aastal valmistati ette geotehniliste uuringute läbiviimist, kaardis- Põhitrass tati ajakriitilised tööd ning käivitati aktiivne projekteerimistegevus. Koostöös Transpordiametiga sõlmiti lepingud ühe raudteesilla (Lemmejõe) ja seitsme ökodukti pro- jekteerimiseks. Projektid valmisid 2025. aasta lõpus. Pärnu-Eesti/Läti piir opereerimis- lõik (58,2 km) 16.05.2025 sõlmiti allianssleping (Allianss 2) Pärnu– Ikla (Läti piir) projekteerimiseks ja alus- Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju ning pealisehituse teostamiseks. Lepingupartne- hindamised riteks on Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piirilõ- INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra igus taaskehtestati Pärnu maakonnaplanee- OÜ, WSP Finland OY. Lepingu maksumus on 332 ring „Rail Baltica raudtee trassikoridori asukoha miljonit eurot.  26 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Saku-Tõdva viadukt Allianss 2 raames käivitati arendusetapiga seotud Pärnumaa kohalikud peatused. Kaisma, Tootsi tegevused. Valmistati ette geotehnilisi uuringuid ja Urge kohalike peatuste detailplaneeringud ja kaardistati ajakriitiliste tööde loetelu ning käi- kehtestati kohalike omavalitsuste poolt 2024. vitati aktiivne projekteerimistegevus. aastal. Kohalikud peatused Projekteerimine ja ehitus Tallinn-Pärnu lõiku jääb kümme kohalikku pea- 2025. aastal valmisid Harju- ja Pärnumaa kohalike tust: Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, peatuste (Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kaisma, Järvakandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu-Eesti/ Tootsi, Urge) eelprojektid. Läti riigipiir lõiku jääb kaks kohalikku peatust: Surju ja Häädemeeste. 2025. aasta juunis väljastati Luige, Saku ja Kurtna peatuste ooteplatvormide ja nendevahelistele ülepääsude ning altpääsu ehitusload. Luige Detailplaneeringud ja Kurtna ehituslubadest said Eesti esimesed Harjumaa kohalikud peatused. Kurtna ja Saku BIM-põhiselt taotletud raudteerajatiste ehitus- kohalike peatuste detailplaneeringud kehtestati load, mille käigus tehti koostööd Maa- ja Ruumi­ kohalike omavalitsuste poolt 2024. aastal ning ameti ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Assaku peatuse detailplaneering 2025. aasta det- Ametiga ning millega anti Rail Baltic Estonia sembris. 2026. aastal jätkub Luige peatuse detail- poolne panus Ehitisregistri arendamisse. Koha- planeeringu menetlus. like omavalitsuste poolt väljastati Rapla ja Järva- kandi jaamahoonete, välialade ja juurdepääsude Raplamaa kohalikud peatused. Kohila, Rapla ja ehitusload. Tegu oli esimeste ehituslubadega, Järvakandi jaamade detailplaneeringud kehtes- mis väljastati kohalike omavalitsuste poolt. tati kohalike omavalitsuste poolt 2024. aastal. 27 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Harju- ja Pärnumaa peatuste põhiprojektid koos- } Jätkus signalisatsiooni ja liiklusjuhtimissüs- tatakse põhitrassi töövõtjate poolt. Põhitrassi teemide (CCS) suurhange; nelja pakkujaga alusehituse ja alliansi töövõtulepingute raames peeti läbirääkimisi, ettevalmistamisel on ehitatakse välja kohalike peatuste alt- ja üle- lõppfaas. pääsude ning ooteplatvormide betoonkonst- ruktsioonid ja seonduvad tehnovõrgud. Lisaks põhiprojektide koostamisele oli 2025. aastal foo- Rail Baltic Estonia 2026. aasta kus ning eeltööd käimas ka ehitusperioodi ette- tegevuskava valmistuseks. 2026. aastal on kavas välja kuulu- Projekteerimis- ja ehitustegevus tada kohalike peatuste ehitushange. } Jätkatakse Soodevahe-Muuga lõigu projekteerimisega. Maade omandamine } Tallinn-Pärnu lõigus jätkub põhitrassi Raudtee ehitamiseks vajalikust 1809. maaeraldi- alusehitus kõigis kaheteistkümnes põhitrassi sest on omandatud või riigi omandis 1549 ehk ehituslõigus. õigus ehitamiseks on saavutatud 86% ulatusel } Jätkub Ülemiste terminali ja jaamaala ehitus. trassist. Maade omandamist viib läbi Maa- ja Ruu- } Allianss 1 ja Allianss 2 lepingute raames miamet (MaRu) Kliimaministeeriumi tellimusel. jätkatakse projekteerimisega ja alustatakse Alustatud on järelmaakorralduse ja omandite ehitustegevustega, millest esmajärjekorras jaotamise toimingutega. on juurdepääsude ja vete ärajuhtimise süs- teemide ning testlõikude rajamine. } 2026. aasta suvel on kavandatud liiklusjuhti- Süsteemitehnika ja vastavuse missüsteemi (CCS) projekteerimise ja ehitus- tagamine lepingu sõlmimine. 2025. aasta olulisemad tegevused Süsteemitehnika ja vastavuse tagamine } Juurutati peamised protsessid, mis aitavad tõendada, et raudteesüsteem vastab nõue- } Võetakse kasutusele spetsiaalne nõuete hal- tele (nõuete haldus, muudatuste juhtimine, damise tarkvara, et parandada jälgitavust ja testimine ja liideste haldus). kiirendada ülevaatusi. } Täiendati tehniliste muudatuste menetle- } Luua ja juurutada süsteemide testimise ja mise korda, et muudatused oleksid paremini kasutuselevõtu protsessid, sh süsteemide jälgitavad ja hallatavad. integreerimine. } Esimesed tööprojektid esitati sõltumatutele } Jätkata koostööpartnerite kvaliteedikont- hindamisasutustele eelhindamiseks. rolli ja auditeid. } Viidi läbi esimene riskipõhine koostööpart- nerite kvaliteediauditite voor. Hanked 2026. aastal on kavas avaldada järgmised hanked: Energiavarustus ja liiklusjuhtimine } Kontaktvõrgu ja veoalajaamade projektee- } NTPS projekteerimise hange rimise-ehituse leping sõlmiti 31.07.2025 } Omanikujärelevalve hanked (COBELEC PS). Eestis alustati eelprojekti } Soodevahe-Muuga lõigu põhitrassi ehitus- koostamisega. hange } Alustati kogu trassi energiavarustuse (NTPS) } Pärnu reisiterminali projekteerimise ja ehi- hanke ettevalmistamist, hange plaanis 2026 tuse hange alguses. 28 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Äriarendus } Kohalike peatuste projekteerimise ja ehituse hange Fookus oli Rail Baltica kommertspotentsiaali ja } Soodevahe ja Pärnu raudtee infrastruktuuri väärtuspakkumise kujundamisel: hoolduskeskuste hanked } Juhtimiskeskuse (OCC) projekteerimise } arendati reisija- ja kaubaveoteenuste hange kontseptsioone } Ülemiste lõunapoolsete välialade ehitus- } kaasati turuosalisi ja kaardistati koostöö hange terminalides } Kantsi tunneli ehituse hange } strateegilised analüüsid toetasid } Veeremidepoo raudteeinfrastruktuuri muld- juhtimisotsuseid keha, tehnovõrkude II etapi, platside ning juurdepääsude ning depoohoone ehitus- Eestis arendati Ülemiste, Pärnu ja Muuga teenin- tööde hange dusrajatisi, tehti kasutajavajaduste analüüse, täp- sustati hoolduskontseptsiooni, hooldusmasinate ning hooldus- ja päästeveeremi vajadust. Opereerimise ettevalmistus 2025 Tasuvus 2025. aastal keskenduti sellele, et Rail Baltica käivitamiseks vajalik töökorraldus, vastutu- Projekti ühiskondlik kasu ületab kulud: sed ja põhimõtted oleksid ühtsed ja reaalselt rakendatavad. } netomajanduslik kasu ~23,4 mld € } ENPV ~+10,2 mld € } iga 1 € kulu kohta ~1,8 € kasu Põhisammud: } Täpsustati opereerimise ettevalmistamise Kasu tuleb ajavõidust, paremast ohutusest, väik- plaani (Operational Readiness Plan) koos semast keskkonnamõjust, tugevamast logistika- ajakava ja tegevustega, valideeriti need ja julgeolekuvõimekusest. ohutus- ja reguleerivate asutustega. } Koostöös Shadow Operatoriga loodi stan- dardsete tööprotseduuride (SOP) ja operat- siooniplaanide alus, tehti riskianalüüs ning Foto: Karli Saul kaardistati kriitilised ametikohad koos koo- litus- ja sertifitseerimisvajadusega. } Alustati ühtse võrgustiku teadaande (Network Statement) esimese versiooni koostamist, et raudtee-ettevõtjad saaksid varakult planeerida. Esmane info avalda- takse 2026. alguses. } Kujundati ühiseid põhimõtteid taristu kasu- tustasudele (TAC), lisateenustele ning ava- liku reisiveo ja avatud turu raamistikule. Ülemiste terminali ehituslepingu allkirjastamine 21.05.2025 29 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 Ettevõtte juhtimine ja finantsaruandlus Omakapital Kliimaministeerium otsustas 05.12.2025 suurendada RBE omakapitali 1 euro võrra ning teha nimiväärtuse suurendamise eest sissemakse summas 4 000 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise kulude katteks. Kanne Äriregistris tehtud 23.12.2025. Osakapitali suurendamise käigus tõusis ainuosanikele kuuluva osa nimiväärtus 1 euro võrra seniselt 2510 eurolt 2511 euroni ja ülekurss suurenes 3 999 999 euro võrra ulatudes seisuga 31.12.2025 25 225 754 euroni. Ettevõtte peamised suhtarvud 31.12.2025 31.12.2024 Omakapitali tootlus (puhaskasum/ 67% 66% perioodi keskmine omakapital x 100) Varade tootlus (puhaskasum/ 55% 52% perioodi keskmised koguvarad x 100) Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,9 0,8 (käibevara/lühiajalised kohustused) Omakapitali määr % 84% 79% (omakapital / varad kokku x 100) Hea ühingujuhtimise tava aruanne Rail Baltic Estonia rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida regu- leerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu koostatud sise- mised reeglid. Rail Baltic Estonia on pühendunud hea ühingujuhtimise tava stan- dardite järgimisele. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust. 30 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Üldkoosolek Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte 2025. majandusaasta jooksul oli Rail Baltic Esto- huvides. nia ainuosanik Eesti Vabariik. Aruandeaasta jook- sul tegi ainuosanik ettevõtte kohta järgnevad Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2025. otsused: majandusaastal toimus 6 nõukogu koosolekut ja lisaks võeti vastu 32 otsust koosolekut kokku } 05.12.2025 otsusega suurendati OÜ Rail Bal- kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu kõigist tic Estonia osakapitali. olulistest asjaoludest ja tehingutest. } 13.02.2025 otsusega muudeti OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist, mis annab nõukogu liik- Nõukogu mele piisavalt aega koosolekul otsustamisele Rail Baltic Estonia põhikirja p 3.3.2 järgi määrab ja tulevates küsimustes oma seisukoht kujundada. kutsub nõukogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu Nõukogu liikmed väldivad oma tegevuses huvide esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust (põhi- konflikti tekkimist ega kasuta äriühingule tehtud kirja p 3.3.6). ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui oma- 2025. aastal osalesid Rail Baltic Estonia nõukogu niku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt koosseisus järgmised isikud: kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Andres Agukas (esimees) äriühinguga samal tegevusalal. Mari Lahtmets Andres Lindemann Kaido Zimmermann Juhatus Rail Baltic Estonia juhatus esindab ja juhib ette- Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse võtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt nõukogu liikmeks isik, kel on nõukogu liikme kooskõlas seaduste ning põhikirja nõuetega. ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja Juhatus võib vastu võtta kõiki osaühingu tege- kogemused, arvestades äriühingu tegevus- ning vusega seotud otsuseid ja teha iseseisvalt kõiki finantsvaldkonda ja võimelisust tegutseda temalt tehinguid, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga üld- oodatava hoolsusega ning tema ametikohale koosoleku või nõukogu pädevuses. esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada Rail Baltic Estonia juhatus koosnes aruandeaas- riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. tal kolmest liikmest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivaraseaduses, äriseadustikus ja juhatuse liik- Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise mega sõlmitud lepingus. kord on määratud vastavalt rahandusministri määrusele. Ettevõtte juhatuse esimees aruandeaasta (1.01– 31.12) jooksul oli Anvar Salomets ning juhatuse Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu liikmed Taavi Laja ja Lauri Ulm. põhikirjas. Rail Baltic Estonia nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ette- Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised võtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korral- sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, damisel ning otsustab igapäevase majanduste- mille nõukogu on läbi arutanud ja kinnitanud. gevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele 31 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD vaid juhul, kui nõukogu kutsub ta tagasi enne Juhatuse ja nõukogu koostöö tema ametiaja lõppu, ning talle makstav hüvitis Juhatus ja nõukogu teevad Rail Baltic Estonia ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koos- Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvitist, tööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arva- kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põh- muste vahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juha- jusel, kuna ta on rikkunud seadust, põhikirja või tuse ja nõukogu vastastikune andmevahetus on juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma regulaarne ja tõhus. kohustusi. Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel Teabe avaldamine lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, Rail Baltic Estonia teabe avaldamine toimub pea- arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust miselt ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja kaudu, kus tutvustatakse Rail Baltica projekti Eesti tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandu- osa üldiselt ning avalikustatakse uuringuid, ana- saasta jooksul makstava täiendava tasu suurus lüüse ja muid avalikustatavaid dokumente. Rail kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud Baltica ühisettevõtte veebileht, mis asub aad- nelja kuu tasu. ressil www.railbaltica.org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, struktuuri, tasuvuse ning Tulenevalt Rail Baltic Estonia põhikirja punktist hangete kohta. 3.3.5.12 otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingi- Lisaks kasutatakse projekti tutvustamiseks ja mused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse progressist informeerimiseks eri massiteabeva- liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse hendeid ja sotsiaalmeediakanaleid. pidamiseks määrab nõukogu osaühingu esin- daja. 2025. aastal ei toimunud tehinguid juhatuse Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liik- liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku mete ja audiitori kohta on kättesaadavad ärire- ja äriühingu vahel. gistri teabesüsteemi kaudu aadressil www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee. Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühin- guga samal tegevusalal ega tegele muude opera- tiivsete tööülesannetega juhatuse liikme kohus- Finantsaruandlus ja auditeerimine tuste täitmise kõrval. Rail Baltic Estonia koostab finantsaruandeid vas- tavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Juha- Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua tuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu. seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid Ainuaktsionäri otsusega on 2025.–2027. majan- või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. dusaasta aruannete audiitoriks kinnitatud audii- torettevõte KPMG Baltics OÜ. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on heaks kiitnud osanik. 3232 Rail Baltic Rail Baltic Estonia / Majandusaasta Estonia / Majandusaasta aruanne aruanne 20252025 SISUKO RD Raamatupidamise aastaaruanne 33 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 40 598 764 28 937 288 2 Nõuded ja ettemaksed 21 122 056 8 130 924 3 Kokku käibevarad 61 720 820 37 068 212 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 311 988 2 324 269 6,7 Nõuded ja ettemaksed 62 792 60 632 3 Materiaalsed põhivarad 414 780 552 209 743 895 8 Kokku põhivarad 417 155 332 212 128 796 Kokku varad 478 876 152 249 197 008 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 50 844 687 17 335 438 10 Sihtfinantseerimine 21 373 458 32 029 051 14 Kokku lühiajalised kohustised 72 218 145 49 364 489 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 538 938 1 840 351 10 Kokku pikaajalised kohustised 4 538 938 1 840 351 Kokku kohustised 76 757 083 51 204 840 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 511 2 510 15 Ülekurss 25 225 754 21 225 755 Kohustuslik reservkapital 251 251 34 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Eelmiste perioodide jaotamata kasum 176 763 652 79 848 724 (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 200 126 901 96 914 928 Kokku omakapital 402 119 069 197 992 168 Kokku kohustised ja omakapital 478 876 152 249 197 008 35 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Kasumiaruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Muud äritulud 222 850 531 136 885 908 16 Mitmesugused tegevuskulud -11 889 887 -33 391 771 17 Tööjõukulud -9 308 010 -6 497 671 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -351 675 -248 321 8 Muud ärikulud -1 605 503 -172 813 19 Kokku ärikasum (-kahjum) 199 695 456 96 575 332 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -12 281 -57 357 7 Intressitulud 444 429 396 960 Muud finantstulud ja -kulud -703 -7 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 200 126 901 96 914 928 Aruandeaasta kasum (kahjum) 200 126 901 96 914 928 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -207 726 088 -125 126 453 14 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum 351 675 205 901 ja väärtuse langus Aruandeaasta kasum (kahjum) -7 247 512 -28 005 624 sihtfinantseerimise netomeetodi korral 36 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Rahavoogude aruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 199 695 456 96 575 332 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 351 675 248 321 8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 0 Muud korrigeerimised -214 781 789 -103 211 364 1 s.h sihtfinantseerimine -207 726 088 -125 126 453 põhivara soetuseks Edasi antud sihtfinantseerimine 4 821 476 27 600 382 põhivara soetuseks Sihtfinantseerimine -14 921 960 -8 140 417 tegevuskulude soetuseks Edasi antud sihtfinantseerimine 3 044 783 2 455 124 tegevuskuludeks Kokku korrigeerimised -214 430 114 -102 963 043 Äritegevusega seotud nõuete -13 859 068 -2 056 583 ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud kohustiste -412 780 1 297 283 ja ettemaksete muutus Makstud intressid -703 -7 21 Muud rahavood äritegevusest 11 877 177 5 685 293 Kokku rahavood äritegevusest -17 130 032 -1 461 725 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete -167 760 041 -105 971 889 põhivarade soetamisel Laekumised sihtfinantseerimisest 197 074 560 139 180 547 14 s.h laekunud sihtfinantseerimine 206 453 864 139 180 547 põhivara soetuseks tagasi makstud sihtfinantseerimine -9 379 304 0 Laekunud intressid 480 282 308 689 Muud väljamaksed investeerimistegevusest -5 003 293 -26 519 627 37 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 2025 2024 Lisa nr Kokku rahavood investeerimistegevusest 24 791 508 6 997 720 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 4 000 000 7 000 000 15 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 4 000 000 7 000 000 Kokku rahavood 11 661 476 12 535 995 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 28 937 288 16 401 293 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 11 661 476 12 535 995 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 40 598 764 28 937 288 2 Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Osakapital Kohustuslik Jaotamata nimi­ Ülekurss reserv­ kasum Kokku väärtuses kapital (kahjum) 31.12.2023 2 508 14 225 757 251 79 848 724 94 077 240 Aruandeaasta kasum 0 0 0 96 914 928 96 914 928 (kahjum) Emiteeritud 2 6 999 998 0 0 7 000 000 osakapital 31.12.2024 2 510 21 225 755 251 176 763 652 197 992 168 Aruandeaasta kasum 0 0 0 200 126 901 200 126 901 (kahjum) Emiteeritud 1 3 999 999 0 0 4 000 000 osakapital 31.12.2025 2 511 25 225 754 251 376 890 553 402 119 069 3838 Rail Baltic Rail Baltic Estonia / Majandusaasta Estonia / Majandusaasta aruanne aruanne 20252025 SISUKO RD Raamatupidamise aastaaruande lisad 39 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 2025. aastal 214 781 789 eurot, 2024. aastal 103 Üldine informatsioon 211 364 eurot Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatu- pidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks suurettevõtte nõuetele ja Eesti finantsaruandluse 207 726 088 eurot, 2024. aastal 125 126 453 eurot. standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soetu- juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt seks 4 821 476 eurot, 2024. aastal 27 600 382 eurot. kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse stan- Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 14 dard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse 921 960 eurot, 2024. aastal 8 140 417 eurot. ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele Edasi antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille 3 044 783 eurot, 2024. aastal 2 455 124 eurot. põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupida- mise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad eurodes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Vigade korrigeerimine Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad oluli- 1. Rahavoogude aruande äritegevuse raha- sed vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asja- vood on koostatud kasutades kaudset olud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande meetodit, investeerimis- ja finantseerimis- koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruande- tegevuse rahavood on esitatud aruandepe- perioodil või varasematel perioodidel toimunud rioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena. tehingutega. Rahavoogude aruandes real “Muud korri- Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei geerimised” olid kajastatud muud korrigee- ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võe- rimised järgnevalt: tud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majan- y 2024. aastal 97 526 071 eurot dusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaru- y Saadud sihtfinantseerimine põhivara andes avalikustatud. soetuseks 2024. aastal 125 126 453 eurot. y Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1. soetuseks 2024. aastal 27 600 382 eurot. Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on Käesolevas aruandes rahavoogude aruande koostatud kasutades kaudset meetodit, inves- real muud korrigeerimised on juurde lisatud: teerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood y Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja 140 417 eurot -väljamaksetena. y Edasi antud sihtfinantseerimine tegevus- kuludeks 2 455 124 eurot. Rahavoogude aruandes real “Muud korrigee- y Muude korrigeerimiste summa 2024. rimised” kajastatakse muud korrigeerimised aasta rahavoogude aruandes on 103 211 järgnevalt: 364 eurot. Lisarea nimetus 31.12.2024 Muutus 31.12.2024 Muud korrigeerimised -97 526 071 -5 685 293 -103 211 364 40 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD 2. 2024. aasta rahavoogude aruandes on sihtfi- Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad nantseerimisest laekunud 139 180 547 eurot kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapita- kajastatud finantseerimistegevuse rahavoo- liosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasu- gude hulgas. miaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja Käesolevas aruandes on sama summa (139 -kulud”. 180 547 eurot) 2024. aasta kohta liigitatud investeerimistegevuse rahavoogude alla. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlae- Raha kumised ning muud lühiajalised nõuded), välja Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on või- nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigee- malik konverteerida teadaoleva summa ritud soetusmaksumuses. raha vastu ning mille puhul puudub oluline turu- väärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskonto- Lühiajaliste nõuete arvestus del olev raha. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksu- mus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- Välisvaluutas toimunud tehingud ning sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoli- -kohustised selt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastami- arvel, lepingus või muul alusdokumendil). sel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuuta- Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüü- kursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja sitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teada- ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult olevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside. asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasu- mid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt lae- kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealist- mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, lik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse muud valuutakursist tulenevad erinevused kajas- bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam tatakse aga finantstuludes ja -kuludes. ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogu- Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad miseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pank- Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese rot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate nõude tasumiseks). üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline isik. Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasu- laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hil- tades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering jem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides ses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise investori osalusega muutustes sidusettevõtja või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu omakapitalis. vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. 41 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Pikaajaliste nõuete arvestus projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutu- Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajas- sed transpordile, paigaldamisele, lammutusku- tatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõe- lud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise näoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järel- jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole indi- valve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma viduaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldus- teada, et nende väärtus oleks langenud, võib alla- väärselt määratav või oluline. Samuti ei kapita- hindlusi teostada kogumina. liseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive. Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetus- maksumuse meetodil kajastatavate nõuete kae- Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tav väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema tühistatakse varasem allahindlus. aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustis), loe- takse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaru- nüüdisväärtust, kasutades diskontomäära 4% andes kulu vähendusena. aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdis- väärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garan- Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad tiiperioodi jooksul. Alates 2022. aastast on põhivara soetusmaksu- muse alampiir 10 000 eurot. Varad, mille kasulik Arendustegevusega seotud väljaminekud kajas- tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- tatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud sumus on alla 10 000 euro, loetakse väheolulise juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, maksumusega varaks ja kantakse soetamisel mis vastab vara kajastamise tingimustele. kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle pee- takse arvestust bilansiväliselt. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasu- tusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhi- asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeri- vara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot, tava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõp- välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses liku eemaldamiseni kasutusest. arvele olenemata maksumusest. Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusvälja- Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, minekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähe- (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasu- malt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui tamisest tulevikus majanduslikku kasu; ühe ja sama vara komponentidel on erinevad (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt kasutusead, võetakse komponendid raamatupi- hinnatav. damises arvele eraldi varadena. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele arvele nende soetusmaksumuses, mis koos- kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö- neb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara 42 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajasta- Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse takse kuluna nende tekkimise hetkel. määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksu- Arendustegevus on uurimistulemuste raken- muse määramisel.. damine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste testimiseks. Arendustegevusega seotud väljami- teadmiste või vastava informatsiooni kogumise nekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uuri- selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse mistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaob- uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või jekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitalisee- tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20-50 aastat Rajatised 10-100 aastat Kasutusrendile võetud varade remondiinvesteeringud 5-10 aastat Masinad ja seadmed, transpordivahendid 5-10 aastat Arvutustehnika 2-3 aastat Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat Individuaalselt oluliste või ebastandardsete Finantskohustised objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär mää- Finantskohustised võetakse algselt arvele nende rata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konk- soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise reetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajas- tatakse finantskohustisi nende korrigeeritud Rendid soetusmaksumuses. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja Edasimüügi eesmärgil soetatud finantsko- hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul hustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses loetakse rendilepingut kasutusrendiks. ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajas- Finantskohustistega kaasnev intressikulu tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna 43 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD kasumiaruande real ”intressikulud”. Finantsko- Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja hustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfi- tasutud, tühistatud või aegunud. nantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- Eraldised ja tingimuslikud kohustised tud põhivara. Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohus- tisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koos- toimunud sündmuste tagajärjel ning mille rea- tab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti liseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. finantsaruandluse standardist ning Avaliku sek- Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juht- tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, konna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoli- järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse selt vajamineva summa ning eraldise realiseeru- tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara mise aja kohta. soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tin- gimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäo- tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajas- line kui mitterealiseerumine või mille suurust ei tatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. kadumisel. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avali- Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha kustatakse aastaaruande lisas. ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantsee- rimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja Sihtfinantseerimine kulude arvelevõtmise kuupäevall. Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määra- on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel takse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aru- seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline andlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on tuleb maksta andjale tagasi. veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residen- Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on tidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, saadud sihtfinantseerimine; kodumaise kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas sihtfinantseerimise eriliik on välismaise lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhi- sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine vara on soetatud ja puudub sisuline toetuse lae- – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus kumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on annab toetuse saajale lisaks Euroopa veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine Liidu fondidest makstavale välismaisele tuluna ja nõudena. sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresi- Alates 2020. aastast OÜ Rail Baltic Estonia vahen- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt orga- dab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõl- nisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. mitud lepingule Transpordiametile. 2022. aasta lõpust vahendab OÜ Rail Baltic Estonia siht- ja kaasfinantseeringut Riigimetsa Majandamise Keskusele. 44 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Tulud 2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õig- makstavatest netodividendidest) ning kehtis eri- lases väärtuses. kord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) raken- Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasu- damise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. miaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud ei ole eraldivõetuna olulised. soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ette- kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tin- võtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja gimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioo- saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude dil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku sellest, millise perioodi eest need on välja kuulu- suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- tatud või millal need tegelikult välja makstakse. dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olu- Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide korras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfi- nantseerimine bilansis kohustisena. Kohustise Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväär- täitmise ajast. tuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksuko- hustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividen- Kulud dide väljamaksmisel. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajas- tatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis Seotud osapooled tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekita- Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: misel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna nende pereliikmed, kelleks loetakse vähe- perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu malt abikaasa, elukaaslane ja laps; (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu teki- ühingud, kelle üle eelmises punktis nimeta- tamisel aruande perioodil või ei osale majandus- tud isikutel üksi või koos pereliikmetega on liku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende valitsev või oluline mõju. tekkimise perioodil. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse Maksustamine tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksus- ja olulised soodustused. Muude seotud osapool- tata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata tega tehtud tehingute osas avalikustatakse läh- kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi tuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raama- jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist. tupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. 45 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Arvelduskontod 40 598 764 28 937 288 Kokku raha 40 598 764 28 937 288 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2025 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 157 759 157 759 0 Ostjatelt 157 759 157 759 0 4 laekumata arved Maksude ettemaksed 18 684 671 18 684 671 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 53 074 53 074 0 Intressinõuded 53 074 53 074 0 Ettemaksed 132 134 69 342 62 792 Tulevaste 132 134 69 342 62 792 perioodide kulud Käibemaksu deklareerimata 1 320 193 1 320 193 0 ettemaks Ettemaksed 837 017 837 017 0 22 sidusettevõttele Kokku nõuded ja 21 184 848 21 122 056 62 792 ettemaksed 46 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 430 413 430 413 0 Ostjatelt 430 413 430 413 0 4 laekumata arved Maksude ettemaksed 6 179 265 6 179 265 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 88 927 88 927 0 Intressinõuded 88 927 88 927 0 Ettemaksed 104 380 43 748 60 632 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Muud makstud 104 380 43 748 60 632 ettemaksed Käibemaksu deklareerimata 409 708 409 708 0 ettemaks Ettemaksed 148 939 148 939 0 22 sidusettevõttele Ettemakstud toetuse 829 924 829 924 0 vahendus Kokku nõuded ja 8 191 556 8 130 924 60 632 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 157 759 430 413 3 Nõuded leppetrahvide ja viiviste eest 156 473 336 994 Kulude hüvitamise nõuded 1 286 93 419 Kokku nõuded ostjate vastu 157 759 430 413 47 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 3 729 0 0 Käibemaks 11 024 502 0 4 451 980 0 Üksikisiku tulumaks 0 131 107 0 88 683 Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 3 595 Sotsiaalmaks 0 209 748 0 155 365 Kohustuslik kogumispension 0 13 913 0 6 421 Töötuskindlustusmaksed 0 13 990 0 10 100 Muud maksude ettemaksed 0 3 221 0 2 640 ja maksuvõlad Ettemaksukonto jääk 7 660 169 1 727 285 Kokku maksude ettemaksed 18 684 671 375 708 6 179 265 266 804 ja maksuvõlad Maksude ettemakse kajastub Lisa 3 rida 3 ja maksuvõlg kajastb Lisa 10 rida 3. Real Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad on kajastatud maksukohustus Läti Vabariigi maksuametile. Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2 311 988 2 324 269 7 Kokku investeeringud 2 311 988 2 324 269 tütar- ja sidusettevõtjatesse 48 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2025 Sidus­ Sidus­ Osaluse määr (%) Asukoha- Põhitegevus- ettevõtja ettevõtja maa ala registrikood nimetus 31.12.2024 31.12.2025 Raudteede ja 40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33 metroo ehitus Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum (kahjum) Sidusettevõtja nimetus 31.12.2024 31.12.2025 kapitaliosa- luse meetodil RB Rail AS 2 324 269 -12 281 2 311 988 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 2 324 269 -12 281 2 311 988 ja osad, eelmise perioodi lõpus Vt. lisa 6. 2024. ja 2025. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll osalust RB Rail AS-is ei muutunud. 2025. aastal sai on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail ettevõte osalusest RB Rail AS-is kahjumit kapita- Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei liosaluse meetodil 12 281 ( 2024 : 57 357 kahjumit) saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid eurot. peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõi- finantseerinud aktsionäride omakapitali teh- kide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult tud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks pro- alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud jekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmi- sellega seotud kohustiste võtmine toimub riiki- seks. 2025. aastal toimus RB Rail AS-i finantseeri- devaheliste kokkulepete põhjal ning juhatuse mine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toe- jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja tagajärjel peaks toimuma projekti rakendatavate sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahe- ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muu- listest kokkulepetest). tuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõppeesmärk RB Rail AS 2025.a majandusaasta aruanne sama. on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes. 49 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Muud Lõpe­tamata Masinad ja mate­riaalsed Lõpe­tamata projektid ja Ehitised seadmed põhivarad projektid Ette­maksed ettemaksed Kokku 31.12.2023 Soetusmak- 20 586 599 0 196 782 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 978 189 sumus Akumulee- -98 338 0 -49 200 0 0 0 -147 538 ritud kulum Jääkmak- 20 488 261 0 147 582 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 830 651 sumus Ostud ja 0 0 0 98 983 711 12 174 792 111 158 503 111 158 503 parendused Amortisat- -205 901 0 -39 358 0 0 0 -245 259 sioonikulu Ümberliigi- 29 368 0 0 -29 368 0 -29 368 0 tamised 31.12.2024 Soetusmak- 20 615 967 0 196 782 168 923 471 20 400 472 189 323 943 210 136 692 sumus Akumulee- -304 239 0 -88 558 0 0 0 -392 797 ritud kulum Jääkmak- 20 311 728 0 108 224 168 923 471 20 400 472 189 323 943 209 743 895 sumus Ostud ja 17 603 718 59 986 0 186 902 597 822 031 187 724 628 205 388 332 parendused Amortisat- -300 488 -11 833 -39 354 0 0 0 -351 675 sioonikulu 31.12.2025 Soetusmak- 38 219 685 59 986 196 782 355 826 068 21 222 503 377 048 571 415 525 024 sumus Akumulee- -604 727 -11 833 -127 912 0 0 0 -744 472 ritud kulum Jääkmak- 37 614 958 48 153 68 870 355 826 068 21 222 503 377 048 571 414 780 552 sumus 50 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2025 2024 Kasutusrendikulu 1 300 098 1 117 656 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2025 31.12.2024 12 kuu jooksul 966 236 873 211 1-5 aasta jooksul 1 262 714 715 937 Üle 5 aasta 120 460 0 Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti Tallinna kontoris 336 318 eurot (2024 : 314 794 eurot), Tartu kontori renditasu 12 000 eurot (2024 : 8 700 eurot), muude ruumide renditasu 4 403 eurot (2024 : 2 193 eurot) ning 15 auto kasutusrent 109 289 eurot (2024 : 83 375 eurot 10 auto rent) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise riist-ja tarkvara rent ja majutusteenus 574 318 eurot (2024 : 706 384 eurot). 51 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2025 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 52 730 426 48 284 572 4 445 854 Võlad töövõtjatele 997 287 997 287 0 11 Maksuvõlad 375 708 375 708 0 5 Muud võlad 411 411 0 Muud viitvõlad 411 411 0 12 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Toetuste ja siirete 1 186 709 1 186 709 0 kohustised Kokku võlad 55 383 625 50 844 687 4 538 938 ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 15 789 315 14 042 048 1 747 267 Võlad töövõtjatele 818 825 818 825 0 11 Maksuvõlad 266 804 266 804 0 5 Muud võlad 9 311 9 311 0 Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 12 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Toetuste ja siirete 2 198 450 2 198 450 0 kohustised Kokku võlad 19 175 789 17 335 438 1 840 351 ja ettemaksed 52 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Töötasude kohustis 786 941 643 184 Puhkusetasude kohustis 210 346 175 641 Kokku võlad töövõtjatele 997 287 818 825 10 Lisa 12 Muud võlad (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2025 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Muud viitvõlad 411 411 0 Krediitkaardi 411 411 0 kohustis Kokku muud võlad 411 411 0 10 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2024 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 Tagatis 9 000 9 000 0 Krediitkaardi 311 311 0 kohustis Kokku muud võlad 9 311 9 311 0 10 53 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Tingimuslikud kohustised Antud garantiid 3 743 000 3 743 000 Kokku tingimuslikud kohustised 3 743 000 3 743 000 Rail Baltic Estonia OÜ poolt on antud üks panga garantiikiri nr 2024016405, kus garantii saajaks on Pärnu Linnavalitsus ja garant on AS SEB Pank. Garantii aluseks on 20.06.2024 sõlmitud haldusleping nr 3-13.11/6, garantiisummaks on 3 743 000 eurot ning garantii kehtivus on 15.11.2024 – 15.11.2029 54 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SI SU KO R D Lisa 14 Sihtfinantseerimine (eurodes) Kajastatud 31.12.2023 31.12.2024 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise 0 3 947 809 0 3 947 809 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine 0 18 650 731 0 18 650 731 0 0 põhivara soetuseks Põhivara kaasfinantseerimiseks saadud -16 661 15 194 217 0 17 018 162 17 018 162 -1 840 606 ettemaksed Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 17 987 552 96 385 950 0 80 507 909 80 507 909 33 865 593 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine 0 5 001 842 0 5 001 842 0 0 põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine põhivarade 17 970 891 139 180 549 0 125 126 453 97 526 071 32 024 987 soetamiseks 55 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SI SU KO R D 31.12.2023 Kajastatud 31.12.2024 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaise sihtfintseerimise kaasfinantseerimine 0 1 423 367 0 1 423 367 0 0 tegevuskuludeks Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 5 542 0 0 1 477 0 4 065 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 820 1 545 -725 0 0 Välismaine sihtfinantseerimie tegevuskuludeks 0 6 620 411 0 6 620 411 0 0 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine 0 95 887 0 95 887 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 5 542 8 140 485 1 545 8 140 417 0 4 065 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 17 976 433 147 321 034 1 545 133 266 870 97 526 071 32 029 052 16 56 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SI SU KO R D 31.12.2024 Kajastatud 31.12.2025 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Põhivara sihtfinantseerimiseks 33 865 593 130 424 932 8 808 422 144 767 928 144 767 928 10 714 175 saadud ettemaksed Põhivara kaasfinantseerimiseks -1 840 606 42 703 096 570 883 29 632 324 29 632 324 10 659 283 saadud ettemaksed CO2 100% Kodumaine sihtfinantseerimine 0 28 527 759 0 28 527 759 28 527 759 0 põhivara soetuseks Kodumaise sihtfinantseerimise 0 750 659 0 750 659 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise 0 3 426 811 0 3 426 811 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise 0 620 607 0 620 607 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine 32 024 987 206 453 864 9 379 305 207 726 088 202 928 011 21 373 458 põhivarade soetamiseks 57 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SI SU KO R D 31.12.2024 Kajastatud 31.12.2025 Kajastatud varade Tagasi kasumi- soetus­ Kohustised Laekunud makstud aruandes maksumuses Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 4 065 0 4 065 0 0 0 C02 100% Kodumaine sihtfin tegevuskuludeks 0 5 572 456 0 5 572 456 0 0 Kodumaise sihtfin vahendamine 0 103 724 0 103 724 0 0 tegevuskuludeks Välismaine sihtfin tegevuskuludeks 0 6 982 818 0 6 982 818 0 0 Välismaise sihtfin vahendamine 0 480 979 0 480 979 0 0 tegevuskuludeks Välismaise sihtfin kaasfin tegevuskuludeks 0 1 667 690 0 1 667 690 0 0 Välismaise sihtfin kaasfin vahendamine 0 114 294 0 114 294 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 4 065 14 921 961 4 065 14 921 961 0 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 32 029 052 221 375 825 9 383 370 222 648 049 202 928 011 21 373 458 16 58 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 15 Osakapital (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Osakapital 2 511 2 510 Osade arv (tk) 1 1 Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Kliimaministeerium. Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2 500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi. Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. 29.10.2020 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 14.04.2021. 19.10.2021 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 05.11.2021. 05.10.2022 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 25.11.2022. 20.12.2023 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 1.02.2024. 05.11.2024 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 3 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.12.2024. 05.12.2025 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 3 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 23.12.2025. Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 511 eurot ning ülekurss 25 225 754 eurot. 59 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 222 648 049 133 266 870 14 Trahvid, viivised ja hüvitised 176 814 3 520 613 Muud 25 668 98 425 Kokku muud äritulud 222 850 531 136 885 908 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2025 2024 Üür ja rent 348 318 323 494 Energia 50 078 40 734 Elektrienergia 23 748 20 430 Soojusenergia 10 654 10 936 Kütus 15 676 9 368 Veevarustusteenused 2 018 1 884 Mitmesugused bürookulud 901 486 833 413 Uurimis- ja arengukulud 590 948 826 741 Lähetuskulud 96 609 85 904 Koolituskulud 95 223 69 024 Riiklikud ja kohalikud maksud 0 172 813 Ostetud teenused 1 606 064 956 642 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 044 783 2 455 124 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 821 476 27 600 382 Muud autasud 19 305 0 Liikmemaksud 11 850 11 295 Rajatiste majandamiskulud 301 729 14 321 Kokku mitmesugused tegevuskulud 11 889 887 33 391 771 60 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Palgakulu 8 022 555 5 753 234 Sotsiaalmaksud 2 793 220 1 924 289 Tööjõukulude kapitaliseerimine -1 660 534 -1 457 639 Muud 152 769 277 787 Kokku tööjõukulud 9 308 010 6 497 671 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 165 117 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 160 119 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 3 0 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 6 Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes) 2025 2024 Kahjum valuutakursi muutustest 361 204 Trahvid, viivised ja hüvitised 3 796 570 Keskkonnatasud 1 576 819 154 365 Riigilõivud 11 345 7 663 Maamaks 4 812 1 941 Reklaamimaks 8 030 8 052 Trahvid 0 18 Ettevõtte tulumaks 340 0 Kokku muud ärikulud 1 605 503 172 813 61 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Lisa 20 Intressitulud (eurodes) 2025 2024 Intressitulu hoiustelt 444 429 396 960 Kokku intressitulud 444 429 396 960 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2025 2024 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -703 -7 Kokku muud finantstulud ja -kulud -703 -7 Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Lühiajalised 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Sidusettevõtjad 837 017 148 940 3 Kokku võlad ja ettemaksed 837 017 148 940 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 451 668 315 549 62 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKO RD Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Lisa 23 Tegevuse jätkuvus Vabariik ja osade valitsejaks Kliimaministeerium. Ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad Juhatuse liikmetele arvestatud tasud on 406 668 31.12.2025 seisuga käibevara. Lühiajaliste kohus- eurot ( 2024: 267 890 eurot), sealhulgas arvesta- tuste täitmiseks on planeeritud piisav rahastus ja tud juhatuse liikme tasu 382 850 eurot ( 2024: 251 rahavood. Ettevõtte tegevuse jätkuvusele juht- 500 eurot), muud hüvitised 23 818 eurot (2024: kond riski ei näe. 16 390 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 45 000 eurot (2024: 47 659 eurot). Lühiajalised kohustused on peamiselt sihtfinant- seering, millega ettevõtte likviidsuse muret ei Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse kaasne (või hindame väga madalaks), sest see juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupida- kajastub tuluna sihtfinantseerimise tingimuste mise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegevja täitumisel (ehitusobjekti akteerimisel) ning Klii- kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja maministeeriumi ega ka Euroopa Komisjoni toe- olulistele soodustustele muude seotud osapool- tuslepingute kohaselt ei ole ajalisi ega muid kaas- tega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nevaid toetuse tagastamise tingimusi sätestatud. nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusakti- dele või ettevõtte sisemiste dokumentide üldis- tele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49’1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2025. ja 2024. aastal ei olnud. www.rbestonia.ee  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10151 Internet www.kpmg.ee Estonia . SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rail Baltic Estonia OÜ osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Rail Baltic Estonia OÜ (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad· oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt a uditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud seilest faktist aru andma. Meil ei ole seilega seoses miilegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. KPMG Baftics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG lnternational Cooperative ("KPMG lnternational"), a Swiss entity. Reg no 10096082. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. . . . Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame a uditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu a uditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase a uditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud a uditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, miilega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. AndrisJe {s Vandeal;~ri number 171 / Siim Külasepp Vandeaudiitori number 698 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, 10151 Tallinn 20.03.2026  OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu aruanne 20 2 5 . aasta majandusaasta aruande juurde OSAÜHING : O Ü Rail Baltic Estonia , registrikood 12734109 ASUKOHT : Tallinn , Veskiposti 2/1 , Harjumaa , Eesti Vabariik A INU OSANIK : Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina kliima minister OS AKAPITAL: 2 5 1 1 eurot I Ülevaade majandusaasta tegevustest O Ü Rail Baltic Estonia (edaspidi ka RBE) on 100% riigile kuuluv osa ühing, mille peamiseks tegevusalaks on p õhikirja kohaselt rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse ja käikuandmise korraldamine. Osaühingu peamisteks tegevusteks on: • Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, s.t 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehniline projekteerimine, ehitamine ning haldamine ja nendega kaasnev tegevus; • osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Baltic raudteetaristu rajamiseks ja käikuandmiseks ; • osaluse omamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning aktsionäriõiguste teostamine Eesti Vabariigi huvides; • avalike raudteede ülese ühisdepoo rajamine 1435 mm ja 1520 mm standardil põhineva veeremi hoolduse paremaks korraldamiseks. Osaühing saab rajatava Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal ning on Rail Baltic taristu käiku andmise hetkest Eesti Vabariigis raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeseaduse tähenduses. Juhtimi s- ja kontrollisüsteem RBE juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on äriühingu tegevusega seotud õigusaktide ja sisekorraeeskirjade järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil ( välisaudit ) toimib sise kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist kehtestatud ettevõttesiseste meetmete ja protseduuride abil . Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muu hulgas: Põhikiri Eetikakoodeks Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Juhatuse töökord Töötajate ametijuhendid Projektide juhtimise kord Hankeplaan Hankekord ning selle osaks olev korruptsiooniohtliku tegevuse ja huvide konflikti vältimise kord Töötervishoiu ja tööohutuse juhend Riskijuhtimise kord IT süsteemide ja seadmete kasutamise kord Infoturbe raamistik K una RBE müügitulu ja töötajate arv jäävad alla seaduses ja põhikirjas sätestatud piirmäärade , siis siseaudiitori ametikoht ja a uditikomitee moodustamise kohustus RBE-l puudub . S ellegipoolest otsustas RBE nõukogu alates 2022.a. osta sisse s iseaudiitori teenus eid auditi-, maksu- ja nõustamisteenuste ettevõttelt KPMG . N üüdseks on järjekordse hanke tulemusel s õlmitud raam leping siseaudiitori teenuste osutamiseks ning RBE majandusaasta aruan nete auditeerimiseks KPMG - ga (kuni 202 7 .a oktoobrini , võimaliku pikendamisega veel aastaks). II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e RBE nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad oma ülesandeid täites RBE huve järgides. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses , e i kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses äriühingu ja Eesti Vaba riigi kui äriühingu omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale era ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning see läbi on juhtimisel esindatud erinevate sektorite kompetentsid. Juhatus 202 5 . aastal oli RBE juhatus k olme liikmeline : juhatuse esimees Anvar Salomets ja juhatuse lii kmed Taavi Laja ning Lauri Ulm. RBE juhat use liikmete le 20 2 5 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma 406 667,90 eurot on toodud järgnevas tabelis . Nimi Anvar Salomets Taavi Laja Lauri Ulm Kokku Periood 01.01.202 5 -31.12.202 5 01.01.202 5 -31.12.202 5 0 1. 01. 202 5 - 31.12.202 5 Juhatuse liikme tasu 1 27 35 0,00 107 700 ,00 1 14 000,00 349 050 ,00 Juhatuse liikme tulemustasu 1 9 000,00 1 4 8 00,00 3 3 8 00,00 Puhkuse hüvitis Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 7 692,36 7692,36 8 183,28 23 568,00 Kodukontori sisseseade h üvitis 249,90 249,90 Kokku 154 042,36 130 192,36 122 433,18 406 667,90 Juhatuse liikme te le maksti 202 5 . aasta jooksul tulemustasu kokku 3 3 8 00 € . Nõukogu RBE nõukogu liikmeteks olid 202 5 . aasta l Andres Agukas (esimees), Mari Lahtmets, Andres Lindemann ja Kaido Zimmermann . Kokku toimus 20 2 5 . aastal 6 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 32 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate RBE tegevustest, projektidest ja majandustulemustest, see võimaldab nõukogul olla kursis RBE tegevusega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. N õukogu käsitles 202 5 . aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid: 20 2 4 . majandusaasta aruande heakskiitmine ja nõukogu aruande kinnitamine; j uhatuse aruanded ühingu tegevusest koos kvartaalsete majandustulemustega; RBE 202 6 . a eelarve kinnitamine ; j uhatusele nõusoleku andmine toimunud riigihangete tulemusel hankelepingute sõlmimiseks. N õukogu liikmete osalemine 20 2 5 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel : Toimumise kuupäev Koosolek Kaido Zimmermann Andres Lindemann Mari Lahtmets Andres Agukas 29.12.2025 * jah jah jah jah 15.12.2025 71 jah jah jah jah 15.12.2025 * ** jah jah jah 12.12.2025 * jah jah jah jah 01.12.2025 * jah jah jah jah 28.11.2025 * jah jah jah jah 19.11.2025 * ** jah jah jah 06.11.2025 * jah jah jah jah 05.11.2025 * jah jah jah jah 30.10.2025 70 jah jah jah jah 27.10.2025 * ** jah jah jah 16.10.2025 * jah jah jah jah 01.09.2025 * jah jah jah jah 27.08.2025 * ** jah jah jah 25.08.2025 * jah jah jah jah 11.08.2025 69 jah jah jah jah 23.07.2025 (2) * jah jah jah jah 23.07.2025 (1) * jah jah jah jah 15.07.2025 * jah jah jah jah 13.06.2025 * jah jah jah jah 12.06.2025 * jah jah jah jah 11.06.2025 (2) * jah jah jah jah 11.06.2025 (1) * jah jah jah jah 05.06.2025 * jah jah jah jah 04.06.2025 68 jah jah jah jah 13.05.2025 * jah jah jah jah 12.05.2025 (2) * jah jah jah jah 12.05.2025 (1) * jah jah jah jah 09.05.2025 * jah jah jah jah 07.04.2025 67 jah jah jah jah 10.03.2025 * jah jah jah jah 04.03.2025 * jah jah jah jah 21.02.2025 (2) * jah jah jah jah 21.02.2025 (1) * jah jah jah jah 19.02.2025 66 jah jah jah jah 14.02.2025 * jah jah jah jah 21.01.2025 * jah jah jah jah 08.01.2025 * jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ** taandas end hääletusest seoses AS Eesti Raudtee juhatuse liikme rolliga x – lahkus nõukogust või pole veel sellega liitunud N õukogu liikmetele 20 2 5 . aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma on 45 000 eurot : Nimi Tasu liik Summa (€) Periood Andres Agukas nõukogu esimehe tasu 18 000,00 01 . 01 .202 5 - 31.12.202 5 Andres Lindemann nõukogu liikme tasu 9 000,00 01 .0 1 .202 5 –31.12.202 5 Kaido Zimmermann nõukogu liikme tasu 9 000,00 01.01.202 5 –31.12.202 5 Mari Lahtmets nõukogu liikme tasu 9 000,00 01.01.202 5 –31.12.202 5 Kokku 45 000,00 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035 ja viima selle ellu Rail Baltic u raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamist ja haldamist puudutavas osas . Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Äriliseks eesmärgiks on Rail Baltic raudtee infrastruktuuri Eesti osa rajamine ja haldamine. Lisaks seab omanik osaühingule Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket , ning olla strateegiline partner riigi transpordipoliitika kujundamisel, kestliku taristu arendamisel . 202 5 .a algul kehtinud s trateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic u raudteega seonduvates tegevustes ning teostab aktsionäriõigusi ühisettevõttes RB Rail AS ( RBR ) , tehes selleks koostööd teiste RBR aktsionäridega . RBE juhib rajatavasse Rail Baltic u raudteetaristusse Eestis (sh avalike raudteede ülese ühisdepoo rajamisse) tehtavaid investeeringuid ning korraldab raudtee ja sellega seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ja nendega kaasnevaid tegevusi , lähtudes Rail Balticu etapiviisilise ehitamise otsusest . Finantseesmärgid Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks on Rail Baltica raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamise etapis osanikupoolne finantseering, kas sihtfinantseeringu, kapitalisissemakse või muul sarnasel viisil. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud. Eesmärk on täidetud. Kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele kokkulepetele ning lähtudes riigi eelarvestrateegias kavandatud eelarvevahendite mahust. Rahandusministeerium ei ole osaluste valitsemise 202 4 . a koondaruandes RBE- le optimaalset omakapitali osakaalu määranud, kuid RBE omakapital moodustab 202 5 . a lõpu seisuga ca 84 % varadest . Finantsplaneerimisel on eesmärgiks äriühingu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järk-järgulise parandamise poole. Efektiivsuseesmärk ide täi tmisel ja f inantsplaneerimisel lähtutakse eesmärgist tagada äriühingu pikaajaline jätkusuutlikkus . E elarvest on suudetud valdavas osas kinni pidada , kohandades selleks vajadusel tegevust arvestamaks väliskeskkonnast, sh ettenägematutest muutustest Euroopa julgeoleku - ja majandus olukorras, tulenevat mõju ning kasutades õigusraamistikku arvestavaid võimalusi Rail Balticu ehituseks eraldatud vahendite tähta egseks kasutuseks . Omanikutulu Kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. Kuna RBE on investeeringuid ettevalmistavas ja teostavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole eesmärgiks, ei ole Rahandusministeerium osaluste valitsemise 202 4 . a koondaruandes RBE- le omakapitali hinda määranud. RBE ei teeni oma põhitegevusest kasumit ega plaani omanikule dividendi maks t a. Nõukogu hinnangul toimis RBE 202 5 . aastal omaniku poolt seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku eesmärkidest lähtuvalt. Kasumlikkus OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb valdusettevõttena kuni Rail Baltica raudteetaristu valmimiseni ja ei teeni lähiaastatel kasumit. Pärast Rail Baltic raudtee valmimist tegutseb OÜ Rail Baltic Estonia vastava avaliku raudtee taristu ettevõtjana. Eesmärk on täidetud . RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena. Kuna äriühing kajastab Eesti finantsaruandluse standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist lähtudes laekunud sihtfinantseerimist tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodi tuluna, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, siis teenib äriühing alates 2019. aastast puhaskasumit. Strateegiliste eesmärkide raames 2025. aastaks seatud konkreetsemad alaeesmärgid ja sihttasemed Rail Balticu Eesti osa ehituse ajakavas 1. etapi 2030.a valmimise sihti silmas pidades püsimise võimaldamiseks, opereerimislõikude üleste tegevuste ellu viimiseks ning toetava juhtimissüsteemi tagamiseks on saavutatud valdavas osas täielikult ning mõni alaeesmärk suures osas. IV Nõukogu hinnang RBE 20 2 5 . a. majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku paragrahvi 179 lõikest 2 on osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu vaadanud läbi osaühingu 20 2 5 . majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb osaühing u ainuosanikule ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes jätta aruandeaasta puhas kasum jaotamata . /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ And res Agukas OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev