Vaidlustus

07.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Pärnu Linnavalitsus Registrikood 75000064 Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 307376 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Pärnu Linnavalitsuse riigihanke „Pärnu linna tänavate hooldus 2026-2031” (viitenr 307376) hankemenetlus; 2) kohustada Pärnu Linnavalitsust viima riigihanke „Pärnu linna tänavate hooldus 2026- 2031” (viitenr 307376) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Pärnu Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Pärnu Linnavalitsus (Hankija) korraldab avatud hankemenetlusena „Pärnu linna tänavate hooldus 2026-2031” (viitenr 307376) (Hange). Hange on jaotatud kaheks osaks: Osa 1 – Pärnu linna tänavate hooldus; Osa 2 – Pärnu linna kinnistute ääres olevate kergliiklusteede ja kõnniteede lume ja libedustõrjetööd. 2. Hanke teade avaldati 16.03.2026. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 15.04.2026. a. 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja on esitanud Hankijale hulgaliselt küsimusi, mille alusel on tehtud üksnes mõningad muudatused ADs. Vaidlustaja taotleb Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHSi tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Hanke alusdokumendid, sh selle osaks olev tehniline kirjeldus, ei või olla ebaselge, vastuoluline ega sisaldada täitmiseks võimatuid tingimusi (RHS § 3 lg 1). • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingu projektis. 5. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus 3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. Lepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 1 ja 2). 6. Vaidlustaja on seisukohal, et AD rikub õigusakte alltoodud osas ja põhjendustel ((1) kõik vaidlustatavad punktid sisalduvad hankelepingu (Leping) projektis ning lihtsamini jälgitavuse huvides on vaidlustus koostatud lähtudes nende numeratsioonist Lepingus; (2) kõik 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2  vaidlustatavad Lepingu punktid puudutavad nii Osa 1 kui ka Osa 2, välja arvatud juhul, kui on eraldi välja toodud viide ainult Osale 1 või Osale 2)). 7. Lepingu p 1.3: „Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul 01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.“ • Tingimus, mis jätab teenuse osutamise perioodi „lahti“, on õigusvastane (vt vaidlustuse p-d 4–5). • Teenuse osutamise periood on kahtlemata Hanke oluline tingimus. • Lepingu p 1.3 kohaselt ei ole selge, kas teenust tuleb osutada 3 aastat ja 5 kuud või 5 aastat. Tegemist on kahtluseta äärmiselt suure vahega teenuse osutamise perioodis. • Arvestades teenuse objekti ja selle olemust ei kao kuhugi hooldatavad objektid ega nende hooldamise vajadus. • Pakkujale peab olema pakkumuse eelarvestamiseks ning lepingu täitmiseks ressursside planeerimiseks selge, millise aja jooksul tuleb lepingus sätestatud tingimustel teenust osutada (mida lühem on periood, seda kallimaks teenus kujuneb). • Mingit selgust ei loo ka asjakohasele küsimusele Hankija poolt antud vastuoluline selgitus: „Lepingu põhitähtaeg on 31.12.2029, kuid hankija näeb ette lepingut automaatselt pikendada kuni 31.07.2031. See pikendamine on seotud Pärnu linna eelarvestrateegia kinnitamisega 2026. aasta lõpus. Kuna teede hooldustööd on linna toimepidevuse tagamiseks vältimatud, on strateegia vastuvõtmine ja seeläbi lepingu pikenemine kuni 2031. aastani (täiendavat kokkulepet sõlmimata) etteplaneeritud tegevus. Pakkujatel palutakse pakkumuse koostamisel ja ressursside planeerimisel arvestada tegeliku lepinguperioodiga kuni 31.07.2031.“ 8. Lepingu p 2.3: „Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. Kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus või kui neid on võimalik erinevalt tõlgendada, lähtutakse tõlgendusest, mis tagab hanke eesmärgi saavutamise võimalikult kvaliteetselt, suurendamata seejuures tellija kulusid.“ • Kehtestatud tõlgendamisreegel, mis jätab dokumentide prioriteetsuse lahtiseks, on õigusvastane (vt vaidlustuse p 5). • Dokumentides vastuolude ületamiseks on tavapärane dokumentide tähtsuse järjekorra kehtestamine ning puudub mõistlik põhjendus, miks sama põhimõtet ei saaks järgida või oleks õigustatud mitte järgida Hanke AD puhul. • „Võimalikult kvaliteetselt“ ja „suurendamata tellija kulusid“ on võimalik tõlgendada ka selliselt, et vastuolude korral peaks töövõtja tegema võimalikult palju ning seda enda kulul, milline tingimus on töövõtjale ka rahaliselt otseselt koormav. Selline tõlgendusreegel, mille kohaselt tõlgendatakse tingimust vaidluse korral tingimuse kasutaja (Hankija) kasuks ning teise poole (pakkuja) kahjuks, on vastuolus VÕS § 39 lg- s 2 sätestatud tüüptingimuse tõlgendamise üldreegliga – kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. • Pakkujale peab olema pakkumuse eelarvestamiseks ning lepingu täitmiseks ressursside planeerimiseks selge, millistel tingimustel (mahus, tähtaegadel jne) tuleb teenust osutada. • Ka VAKO on analoogse tingimuse osas tehtud otsuses märkinud: „Vaidlustuskomisjon 3  on seisukohal, et Lepingu p-i 2.7 viimane lause [---] Juhul kui nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil. – on vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Vaidlustuskomisjon leiab, et läbipaistvuse ega kontrollitavuse põhimõttega pole kooskõlas see, et Lepingus nähakse ette, et vastuolu puhul lepingu dokumentide vahel hakkab Hankija alles vastuolu ilmnemisel (või tekkimisel: nt olukorras, kui töövõtulepingu poolte kirjaliku kokkuleppe tulemuse tekib vastuolu selle kokkuleppe ja RHAD-i vahel) lepingu täitmise käigus hindama, millise dokumendi sätet konkreetsel juhul tuleb eelistada. Lisaks võimalikule ebaselgusese selles, milline säte tellija huve paremal viisil kaitseb (nt kas vastuolu puhul - kõrgem kvaliteet – kõrgem hind vs madalam kvaliteet – madalam hind, tuleks eelistada hinna või kvaliteedi kriteeriumi), peaks pakkujatel olema juba pakkumuste esitamisel teada, milline on lepingu dokumentide prioriteetsuse järjekord.“5 9. Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19 kohustab töövõtjat: „tagama tööde tegemist takistavate sõidukite korral ajutiste parkimist keelavate liiklusmärkide (märk 361) ja lisatahvlite (tahvel 579) paigalduse vähemalt 24 tundi enne töö algust ning teavitama sellest tellijat, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ja tasulise ala puhul parkimiskorraldajat.“ • Kehtestatud kohustused on põhjendamatud ning täitmiseks ka võimatud (vt vaidlustuse p-d 4 ja 5). • Töövõtjal ei ole võimalik 24 h „ette näha“, kas ja kui, siis kus hakkavad parkima sõidukid, mis „takistavad tööde tegemist“. • Faktiliselt takistavad hooldustööde tegemist ning mõjutavad tööde kvaliteeti mistahes sõidukid, mis asuvad hooldataval alal. Talihooldustööde, mille tegemine on otseses sõltuvuses ilmastikutingimustest ja nende muutumisest – vastavalt Lepingu p-s 3.1.15 märgitud majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus 92) § 27 lg-le 2 algab hooldustööde tegemine lumesaju algusest või libeduse tekkest. Seega peaks töövõtja justkui kogu taliperioodiks paigaldama kõigile hooldatavatele aladele, kus puuduvad parkimist keelavad märgid, parkimist ajutiselt keelavad märgid. Selliselt parkimise taliperioodiks ümberkorraldamine ei vasta aga enam ajutisele korraldusele. • Parkimiskorralduse järgimise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust osutava isiku kohustuste hulka. Parkimisnõuete rikkumise fikseerimine kuulub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne perfektuuri ja/või vastavat tasulist parkimisala haldava isiku ülesannete hulka. 10. Osa 2 Lepingu p 3.3.1: „Aruandlus ja dokumentatsioon. Töövõtja peab järjepidevat talihoolduse päevikut, märkides sinna valve kuupäeva ja kellaaja, valves olevad töötajad ja mehhanismid (koos töö- ja sõiduaegadega), libeduse tekke ja lumesaju alguse/lõpu kellaajad ning veetud lumekogused.“ Osa 1 Lepingu p 3.3.2.2 ja Osa 2 Lepingu p 3.3.2: „Töövõtja esitab talihoolduse päeviku Tellijale hiljemalt järgmisel päeval kell 11, nädalavahetusel tehtud talihooldetööde päevik esitatakse järgneval tööpäeval kell 11“, talihooldepäeviku osas kehtestab sama nõude ka Osa 1 Lepingu p 3.2.13. Lepingu p 5.1.3: „Talihoolduse puhul on tellijal õigus kontrollida ka talihoolduse päevikut ning valvemeeskonna ja tehnika valmisolekut.“ Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 võimaldab trahvida talihoolduspäeviku esitamisega 5 VAKO 10.02.2026. a otsuse vaidlustuses nr 6-26/301685, p 14.2 4  viivitamise eest. • Vaidlustaja on seisukohal, et talihoolduse päeviku esitamise nõue on õigusvastane (vt vaidlustuse p 4 ja 5). • Ühestki õigusaktist vastavat nõuet ei tulene, see on sisus ebavajalik ning töövõtjat põhjendamatult koormav. Vaidlust ei saa olla selles, et igapäevaselt aruandluse koostamine ja esitamine on kahtlemata seotud kuludega, kuid samas Hankijale sisuliselt ebavajalik, kuivõrd nn päevikus nõutavad andmed kattuvad sisult nende andmetega, mis tagatakse tellijale Lepingu p 3.1.16 alusel hooldusmasinatele paigaldatavate GPS-seadmetega. • Vastusena Vaidlustaja küsimusele (milles Vaidlustaja juhtis tähelepanu, et varasemalt Määruses 92 sisaldunud talihoolduspäeviku nõue on kehtetu alates 02.11.2018. a) muutis Hankija Osa 1 Lepingu p 3.3.1 ning eemaldas talihoolduse päeviku pidamise nõude (asemele kehtestati päeviku pidamine talviste hooldustööde ühikhindadega tehtavate tööde kohta). Muutmata on jäänud sama punkt Osas 2. • Samuti on tulenevalt talihoolduspäeviku väljavõtmisest põhjendatud eemaldada Osa 1 Lepingu p 3.3.2 ja Osa 2 Lepingu p 3.3.2 või muuta selliselt, et nõutud ajaks (kl 11-ks) tuleb esitada ühikhindadega tehtavate tööde päevik. Eeltoodu kehtib ka Lepingu p 5.1.3 kohta ning täiendavalt Osa 1 Lepingu p 3.2.13 ja Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 kohta. 11. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1: „Objektid: hooldada tuleb Kesklinna ja ühistranspordiga tänavate kõnniteid, bussipeatusi ja Rüütli tänavat (RHAD Lisa 3 loetelu 3, 10 ja 15). Hooldusala hõlmab ka ühendusteid sõiduteeni ja juurdepääse.“ • Tingimus, mis on Hanke objekti suhtes (millised objektid ja millistes mahtudes kuuluvad hooldamisele) vastuoluline ja ebaselge, on õigusvastane (vt vaidlustuse p 4). • AD Lisa 3 (mis puudutav Osa 1) loetelus 3 (Rüütli tänav (lume koristus koos äraveoga), tänava talvine seisunditase 3, maht 6140m²), 10 (Kõnniteed ja kergliiklusteed, kergliiklustee seisunditase 2, maht 81,3 km) ja 15 (Bussipeatuste loetelu kergliiklustee seisunditase 2) on toodud konkreetsed hooldamisele kuuluvad objektid ja nende mahud. Kusagil ei ole kirjeldatud, millised on „ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud“ ning millised on nende mahud. • Mingit selgust ei loo ka asjakohasele küsimusele Hankija poolt antud vastus: „TVL p 3.3.4.1. sisalduv märkus peab silmas kinnistutelt väljasõitusid ja nende näol ei lisandu täiendavaid hooldusmahtusid.“ 12. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu 3.3.3.2: „Lume lükkamine: lund ei tohi lükata vastu hooneid, aedasid, hekke ega sõiduteele. Lume lükkamine haljasalale või teemaalt välja tuleb kooskõlastada kinnistu valdajaga.“ • Vastavad tingimused ei ole kitsaste kõnniteede puhul üheaegselt täidetavad, kuna samaaegselt peab olema kõnniteel kogu laiuses, sh vähemalt 1,2 m ulatuses vaba liikumisruum ning seega on tingimus õigusvastane (vt vaidlustuse p 5). • Lepingu täitmisel tuleb järgida Määrust 92, mille lisa 10 tabeli 2 kohaselt peab linnas paiknev kergliiklustee olema liikumiseks vaba kogu tee laiuses. „Kui teele paigutatakse lumi, siis vähemalt 1,2 m“. Hanke objekti kuuluvad ka kitsad kõnniteed, sh kitsamad kui 1,2 m. Vaidlustaja küsis Hankijalt, kuhu tuleks sahata lumi kitsastelt kõnniteedelt, kui Lepingu vastavate punktide kohaselt ei või lund sahata ei kinnistute poole (hooned, aiad, hekid, mis on kõnnitee ühel poolel) ega sõiduteele (mis on kõnnitee teisel poolel). Hankija selgitas vastuseks: „Kitsamate kõnniteede puhul tuleb lumi sahata sõidutee 5  poole.“ Selgitustega ei saa aga muuta hankedokumente (RHS § 46 lg 3). 13. Osa 1 Lepingu p 3.3.6 sätestab: „Parklate lumetõrjetööd tuleb teostada üldjuhul kella 7-ks hommikul (1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00, alustatakse lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku aja jooksul.“ • Kehtestatud tingimus on vastuolus Hanke AD teiste tingimustega ning täitmiseks ka võimatu (vt vaidlustuse p-d 4 ja 5). • Vastavalt Osa 1 Lepingu p-le 3.1.15 on töövõtja kohustatud järgima Määrust 92. Vastavalt AD lisa 3 – Objektide loetelu – osa 1 lk 3–4 olevale tabelile „4. Pärnu linna parklate loetelu talvine seisunditase 2“ on parklatel talvel 2. seisunditase. Määruse 92 lisa 9 kohaselt on 2. seisunditaseme korral hooldustsükli aeg 12 tundi. Seega nõue, mille kohaselt on vastav aeg „lühendatud“ sõltuvalt lumesaju algusest (ehk juhul, kui lund hakkab sadama pärast kl 3.00 öösel) ajani „4 tundi + mõistlik aeg“, on määrusega otseses vastuolus. Kuna hooldustsükkel on 12 tundi, siis peab see olema tagatud olenemata sellest, mis kell konkreetsel päeval/öösel hakkab lund sadama ning põhjendatud ei ole nõuda puhastamist konkreetseks kellaajaks (7.00). • Ka VAKO on analoogse tingimuse osas tehtud otsuses märkinud: „Määruse 92 § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele (edaspidi tee omanik). Määrus 92 seob tee seisundinõuete täitmise kohustuse hooldustsükli aegadega. Määruse 92 § 27 lg 1 kohaselt on hooldustsükli aeg tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud, ning Määruse 92 § 27 lg 4 kohaselt peab hooldustsükli aja lõpuks olema tee hooldatud, st, et Määruse 92 lisades 8 ja 10 toodud tee nõutav seisund peab olema tagatud. Määruse 92 § 27 lg 6 kohaselt on hooldustsükli aeg arvestatuna tundides esitatud tabelina Määruse 92 lisades 9 ja 10. Hooldustsükli aeg hakkab kulgema libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest (Määruse 92 § 27 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal ei ole õigust nõuda seisunditaseme tagamist teisel viisil kui see tuleneb Määrusest 92, st konkreetseks kellaajaks, mistõttu TK 1. jaotise p-ides 1.2.15, 1.2.16, 1.2.17, 1.2.18 ja TK 4. jaotise p-is 1.2.7 sätestatud konkreetseteks kellaaegadeks tööde teostamine ei lähtu Määruse 92 lisades 9 ja 10 kehtestatud hooldustsükli pikkusest ja ei ole õigusaktidega kooskõlas. Määruse 92 § 2 lg 2 lubab tee omanikul liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestatust kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sealhulgas lühendada Määruse 92 §-is 27 sätestatud hooldustsükli aegasid. Seega on Hankijal õigus soovi ja vajaduse korral määrata RHAD-is lühem kui hooldustsükli aeg, kuid mitte kehtestada nõuet, et tee seisundinõuded peavad olema täidetud mingiks konkreetseks kellajaks päevas.“6 14. Lepingu p 4.2.5 järgi on tellijal õigus: „muuta tööde mahtu (lisada/maha võtta loeteludest tänavaid, peatusi, täpsustada tänavamahtusid vms), sh muuta (suurendada, vähendada) ka lepingu alusel makstavat tasu kuni 15 %.“ • Punkti sõnastusest tulenevalt on tellijal õigus muuta Lepingu alusel objektide mahte, mille suhtes teenust osutatakse, ühepoolselt ning vastavalt muuta ka Lepingu alusel makstavat tasu kuni 15 %. Kehtestatud kujul on tingimus õigusvastane (vt vaidlustuse 6 VAKO 19.03.2026 otsuse vaidlustuses nr 31-26/304887, p 9.2.2 6  p-d 4 ja 5). • Lepingu muutmine saab toimuda poolte kokkuleppel ning järgides RHSi (mida on korratud ka Lepingu p-s 10). • On arusaadav, et Hankijal võib olla vajadus teatud objektide hooldusest välja jätmine või juurde lisamine. Samas mida suuremas mahus objekte juurde lisatakse või neid ära jääb, seda suurem on mõju töövõtjale – töövõtjal on vajadus leida täiendavad ressursid teenuse osutamiseks täiendavates mahtudes või jäävad ootamatult osad ressursid kasutuseta. N-ö väiksemate mahumuudatuste absoluutseks piiriks hankelepingu täitmisel saab mõistlikult pidada teenusehankes 10% sõlmitud lepingu maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 1). • Hanke eeldatav maksumus on 9,2 miljonit, millest 10% moodustab 920 000 eurot. On selge, et sellises mahus teenuse juurde ostmine või teenusest loobumine on töövõtjale suure mõjuga. Samaaegselt ei saa vastavalt objekte n-ö päevapealt juurde tulla ega hooldamisvajadus kaduda ehk Hankijal ei saa olla takistust teavitada mahumuudatustest ette – mida suurem mahumuudatus, seda pikem etteteatamisaeg. Minimaalne etteteatamisaeg peaks olema vähemalt 1 kuu. 15. Lepingu p 7.2: „Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks täiendavalt tellija poolt valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, millele lisanduvad tellijapoolsed juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab töövõtja.“ • Kolmandatelt isikutelt tööde tellimisel hankija poolt „juhtimiskulude“ nõudmine, iseäranis suurusega 7%, ei ole millegagi põhjendatud (vt vaidlustuse p 5). • Hanke objektiks on hooldusteenused. Hooldusteenuste tellimisel kolmandalt isikult (asendustäitmisena töövõtja poolsele lepingu täitmisele) piirdub tellija roll hooldusteenuse tellimuse esitamisega ning teostatud hooldusteenuse vastuvõtmisega. Hankija ei „juhi“ hooldusteenuste osutamist vmt ning arvestades Hanke objektiks olevate teenuste puhul n-ö kasumimarginaali, on 7% täiesti ebamõistlik suurusjärk ka siis, kui tellijale kaasneksid mingid kulud teenuse tellimisega kolmandalt isikult (võrdluses sellega, kui teenust osutaks töövõtja – siinkohal tuleb tähele panna, et nt teenuse kvaliteedi kontrollimise kohustus on tellijal olenemata sellest, kes teenust osutab). • VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 16. Lepingu p-d 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 sätestavad erinevad, absoluutsuurustes leppetrahvinõuded. Vaidlustuse esemeks on kõik vastavates alapunktides sisalduvad leppetrahvid, välja arvatud Osa 1 Lepingu p 7.3.3.4 ja Osa 2 Lepingu p 7.3.3.3 (mõlemad käsitlevad finantseerimisgraafiku esitamisega hilinemist). • Vastav leppetrahvide regulatsioon on põhjendamatu (vt vaidlustuse p 5), kuivõrd ühegi rikkumise puhul ei võeta arvesse puuduse sisu (milles kõrvalekalle Lepingu tingimustes seisnes) ja ulatust (nt millise hooldusala suhtes puudus esines, ajaliste kriteeriumite puhul – kui pikk oli viivitus), rikkumise määra ega raskust (vt ka Osa 1 Lepingu p 7.3.1.5 ja Osa 2 Lepingu p 7.3.1.2: „Rikkumine käesoleva punkti tähenduses on ühe konkreetse 7  objekti või lõigu üks nõuetele mittevastavuse juhtum, mis on fikseeritud vastavalt punktile 5.2. Sama objekt loetakse korduvaks rikkumiseks, kui eelmine rikkumine on fikseeritud 30 päeva jooksul“). • VAKO praktika kohaselt peavad leppetrahvi rakendamise alused olema RHSi § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega määratletud selgelt.7 Hankija poolt kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse tuvastamise korral teha puhastuspiirkonna pindala põhjal arvutatud või absoluutsummades mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline, väiksemahuline mittevastavus).8 • Osa 1 Lepingu p-s 7.3.3.3 on nähtud ette leppetrahv talihoolduse garantiikirja tähtajaks esitamata jätmise eest (mille esitamise kohustust töövõtjal Lepingu järgi ei ole). 17. Osa 1 Lepingu p 7.7: „Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu või töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 300 000 eurot“. Osa 2 Lepingu p 7.7 on sama, leppetrahvi suuruseks on 100 000 eurot. • Vastavalt Lepingu p-le 12.4 on selles toodud „oluliste rikkumiste“ loetelu lahtine, mis ei ole iseenesest õigusvastane lepingutingimus. • Samas on oluliseks rikkumiseks mh mistahes ulatuses ja määras „tööde kvaliteedi mittevastavus Lepingule“, millise puuduse on töövõtja jätnud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldamata (Lepingu p 12.4.2), samuti see kui 4-kuulisel perioodil on esitatud 3 korda leppetrahvinõue (kusjuures leppetrahvi võib nõuda sisuliselt mistahes määras mistahes kohustuse rikkumise korral, vt vaidlustuse p 16) (Lepingu p 12.4.3) või kui töövõtja rikub muul viisil oluliselt lepingut ning ei kõrvalda rikkumist 5 kalendripäeva jooksul tellijalt teate saamisest (Lepingu p 12.4.7). • Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu lõpetamine kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi rakendamine ei saa olla õigustatud Lepingu p-des 12.4.2, 12.4.3 ja 12.4.7 sätestatud juhtudel. Eeskätt põhjusel, et kõigil eeltoodud juhtudel on tellijal võimalik kohaldada leppetrahvi (põhjendatud viisil), rakendada asendustäitmist (põhjendatud viisil) ning nõuda kahju hüvitamist (Lepingu p-d 3.1.11 ja 7.1.1). • Lepingu p 7.1.2 kohaselt: „Lepingus sätestatud leppetrahvid on kohustuste täitmisele sundimiseks, mitte kohustuste täitmise asendamiseks“. Ilmselgelt ei ole Lepingu p-s 7.7 sätestatud leppetrahv sellega kooskõlas (Lepingu lõpetamise eest nõutav leppetrahv „ei sunni“ kuidagi enam Lepingut täitma). Samuti ei ole põhjendatud nõuda olukorras, kus tellijal oleks võimalik kasutada teisi asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, leppetrahvi vastavalt Osas 1 absoluutsummas 300 000 eurot ja Osas 2 absoluutsummas 100 000 eurot. Lepingu lõpetamisel nõutav leppetrahv on olemuslikult mõeldud kohustuse täitmise asendamiseks ehk suunatud kahjude hüvitamisele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 7 VAKO 29.10.2025. a otsus vaidlustuses nr 220-25/299212, p 8.1 8 VAKO 27.07.2020. a otsus vaidlustuses nr 144-20/224083 8 18. Lepingu p 7.10: „Kui pool viivitab teisele poolele tasu, leppetrahvi või kahju hüvitise tasumisega, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% tasumisele kuuluvast summast.“ • Leping on VÕSi mõistes töövõtuleping, mille alusel on tellija põhikohustuseks maksta tööde eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Tellijal lasuva põhikohustuse täitmise eest vastutust piirav tingimus (viivist saab nõuda üksnes kuni 20% tasumisele kuuluvast summast) ei ole õiguspärane (vt vaidlustuse p 5). • VÕS § 42 lg 3 p 2 kohaselt on tühine tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. 19. Lepingu p 12.3: „Tellijal on õigus leping üles öelda või sellest taganeda, kui vähendatakse tellija finantseerimisallikate eelarveid või katkestatakse finantseerimine. Sellisel juhul on töövõtjal õigus saada tasu faktiliselt tehtud ja põhjendatud kulutuste eest, ent ei ole õigust nõuda kahjude hüvitamist, kogu ehitustöö eest kokkulepitud tasu vms.“ • Tingimus, millega antakse Tellijale õigus mistahes ette teatamiseta ning kahjude hüvitamiseta Leping lõpetada viitega „eelarvete vähendamisele“ või „finantseerimise katkestamisele“ on õigusvastane (vt vaidlustuse p 5). • Hankija peab prognoosima rahaliste vahendite olemasolu enne Hanke väljakuulutamist ning korraldama Hanke arvestades rahalisi vahendeid. • Tingimuses sisalduv viide „ehitustööle“ jätab mulje, et tegemist on lepingutingimusega, mis on võetud mingist muust töövõtulepingust. Juhul, kui on sõlmitud töövõtuleping mingi hoone või rajatiste ehitamiseks ning konkreetse objekti lõpuni ehitamiseks vajalik finantseering lõpetatakse vmt, siis võib ilmselt olla võimalik ka jätta objekt valmis ehitamata. Praeguse Hanke objektiks on aga linnaruumis paiknevad sõidu- ja kõnniteed jne ning Hankijal on nende hooldamise kohustus tulenevalt õigusaktidest, mitte Hankijal ei ole valikuõigus, kas hooldada või mitte. Hanke objekt ning selle hooldamisvajadus „ei kao“ ära. • VÕS § 655 lg 1 sätestab tasakaalus oleva üldreegli juhuks, kui tellija soovib lõpetada töövõtulepingu ilma, et töövõtja oleks seda rikkunud – töövõtjal on õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. 20. Lepingu p-de 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 kohaselt on tellijal õigus Leping lõpetada järgmistel juhtudel: 1) „tööde kvaliteet ei vasta lepingule ning töövõtja ei ole kõrvaldanud puudust tellija määratud täiendaval tähtajal“ (12.4.2); 2) „töövõtja on neljakuulise perioodi jooksul rikkunud lepingut sellisel määral, et tellija on esitanud kolmel korral töövõtjale leppetrahvi nõude“ (12.4.5); 3) „töövõtja rikub muul viisil oluliselt lepingut ning ei kõrvalda rikkumist hiljemalt viie kalendripäeva jooksul alates tellijalt vastavasisulise teate saamisest“ (12.4.7). • Vastavad alused Lepingu lõpetamiseks on õigusvastased (vt vaidlustuse p 5). • Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu lõpetamine kui kõige koormavama õiguskaitsevahendi rakendamine ei saa olla vastavatel alustel õigustatud. Eeskätt põhjusel, et kõigil eeltoodud juhtudel on tellijal võimalik kohaldada leppetrahvi 9  (põhjendatud viisil), rakendada asendustäitmist (põhjendatud viisil) ning nõuda kahju hüvitamist (Lepingu p 7.1.1). Lisaks ei ole tegemist ka selliste juhtumitega, mida oleks mõistlik põhjendatud käsitleda Lepingu olulise rikkumisena (arvestades Lepingu objektide olemust, mahtu, hooldusnõuete hulka ja tingimusi ning Lepingu täitmise perioodi). - 5 kalendripäeva on äärmiselt lühike täiendav tähtaeg (12.4.7). - 4-kuuline periood nt talveperioodil hõlmab väga suurt hulka hooldustoiminguid, mida teostatakse isegi mitmeid kordi päevas ehk 3 (mistahes asjaoludel) määratud leppetrahvi ei saa faktina õiguspäraselt tähendada veel seda, et Lepingut on oluliselt rikutud (12.4.5). - Veel vähem on õigustatud lepingu lõpetamine siis, kui mistahes täiendavaks tähtajaks on jäetud täitmata ükskõik milline kvaliteedinõue ükskõik millises ulatuses ja asjaoludel (12.4.2). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 21. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 15.04.2026. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 22. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega on vaidlustus esitatud vastavalt RHSi § 189 lg 2 p- le 2 tähtaegselt. 23. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus võib olla põhjendatud lahendada istungil. 24. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 10                   ! " ! #$$!%& $                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    ! " !!'#(#%)& $      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  32%"1"" * 0A . 00B ) 1"",   /0   / 9 6 ) C).60A0  ./00 A)  . ) #"'#'%  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" * ##$+ " & (,'#% $#, / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =$!33"!'2%! "%1"$13"3% !!D!!D!"  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#