AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori nimetamine - Rahandusministeerium

Failid

AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori nimetamine.asice11557 KB

Sisu (failidest)

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/3 AKTSIASELTS TALLINNA LENNUJAAM Registrikood: 10349560 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tartu mnt 101, 10112 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 4 561 728 AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori nimetamine Tutvunud AS Tallinna Lennujaam 2025. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 13 222 753 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt: (i) kanda reservkapitali 661 453 eurot; (i) jätta jaotamata ja kanda jaotamata kasumisse 12 567 605 eurot; (ii) eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 92 948 004 eurot. 3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud otsusega samadel tingimustel. 4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea. Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 5 ja § 305 lõike 1 alusel: 5. Nimetada AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876) AS Tallinna Lennujaam finantsaudiitoriks perioodiks 2026–2028 võimalusega pikendada lepingut ühe aasta võrra. Lisad: 1. AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Audiitori märgukiri 2025. majandusaasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kohta. 3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde. 4. Audiitori nõusolek. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: AS Tallinna Lennujaam, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andre Küüsvek, Anne Samlik, Tarmo Karotam, Dr Michael Kerkloh, Kaidi Katus Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Tartu mnt 101 10112 Tallinn /digitaalses allkirjastamise kuupäev/ Audiitorettevõtja nõusolek Tuginedes äriseadustiku §-ile 328 lg 1, annab Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers käesolevaga oma nõusoleku olla Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (reg-kood 10349560) audiitorettevõtjaks. Audiitorettevõtja andmed äriregistris registreerimiseks: Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Registrikood 10142876 Tatari 1, 10116 Tallinn Audiitorettevõtja tegevusloa number 6 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Juhatuse liige Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 www.pwc.ee +372 6141 800, [email protected] AS Tallinna Lennujaam nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde Äriühing: AS Tallinna Lennujaam, registrikood 10349560 Asukoht: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina Omanik: taristuminister Aktsia- või osakapital: 45 617 280 eurot Nõukogu tegevuse ülevaate eesmärk on anda kokkuvõtlik ja läbipaistev ülevaade sellest, kuidas nõukogu on aruandeperioodil täitnud oma ülesandeid äriühingu tegevuse planeerimisel, juhtimise korraldamisel ja järelevalve teostamisel, lähtudes riigi kui omaniku ootustest ja äriühingule seatud eesmärkidest. Nõukogu tegevuse ülevaade on koostatud kooskõlas riigivaraseaduse § 98 lõikega 13 ning avalikustatakse vastavalt § 97 lõikele 8. Ülevaate koostamisel on arvestatud äriseadustikust tulenevat nõukogu rolli ning riigi osaluspoliitika põhimõtteid. I Ülevaade äriühingu majandusaasta tegevustest Majandusaasta kokkuvõte 2025. aastal saavutas Tallinna Lennujaama kontsern väga head majandustulemused. Tallinna lennujaama läbis 2025. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 0,1% vähem kui eelmisel aastal, kuid kui arvesse võtta ka regionaalsete lennujaamade reisijate arv, siis oli 2025. aasta rekordiline Tallinna Lennujaama kontserni ajaloos. Kokku toimusid aasta jooksul regulaarlennud 51 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel Stockholmi, Riiga, Helsingisse ja Frankfurti. Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid AirBaltic (30%) ja Ryanair (13%). Regulaarlende tegi Tallinna lennujaamast 16 lennufirmat, odavlennufirmade osakaal oli 18% (2024. a 22%). AirBaltic avas Tallinnast kolm (3) uut hooajalist lennuliini (Tirana, Reykjavik ja Funchal). Wizz Air lisas aasta lõpus neli (4) uut ühendust: Krakówisse, Veneetsiasse, Budapesti ja Vilniusesse. Tallinna lendamist alustas lennufirma Jet2.com, tehes jõuluhooaja otselende Edinburghist, Manchesterist ja Birminghamist. Sellise arvukate uute liinide turule tuleku põhjuseks on ühelt poolt muudatused lennufirmade strateegiates, sh lennukite kättesaadavuse paranemine, ning teisalt järjepidev töö uute vedajate ja sihtkohtade kaasamiseks. 1 Grupi äritulud suurenesid võrreldes 2024. aastaga 13% ja kulud (sh põhivara kulum) 2%. Kontserni müügitulu suurenes 14%, mis saavutati suures osas tänu lennundustulude kasvule, sh lennundusjulgestustasu kehtestamisele. Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) oli 24,8 miljonit eurot ja see kasvas võrreldes 2024. aastaga 26%. Puhaskasum oli 13,2 miljonit eurot ja see kasvas 12,7 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta 0,5 miljoni euroga. 2024. aasta kasum oli olnud erakorraliselt väike seoses regionaalsete lennujaamade varade allahindluse ja dividendi tulumaksu kuluga. Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata kulusid. Aastal 2025 vähenes riigi sihtfinantseering 5% võrra, 2026. aastal väheneb 3% võrra ja 2027. aastal 2% võrra. See tähendab, et kahjum regionaalsete lennujaamade käitamisest lähiaastatel süveneb ja vajadus Tallinna tulude arvelt katta regionaalsete lennujaamade kulusid suureneb, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik kuna teeb Tallinnast ja Tallinna lendamise kallimaks. Kulud on viidud miinimumini ning täiendavaid kulukärpeid on võimalik teha vaid kui mõne regionaalse lennujaama sulgemisega. Kuna tegemist on regionaalpoliitilise otsusega, ootame omanikult suunist 2026. aasta jooksul. 2025. aastal olid äritegevuse rahavood 25,7 miljonit eurot ja EBITDA 24,8 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavood olid investeeringutega seoses –37,4 miljonit eurot ning finantseerimistegevuse rahavood tulenevalt saadud laenudest ja laenude tagasimaksetest. Ettevõte investeeris 2025. aasta eelarve ja 2025.–2030. aasta finantsplaani alusel. Kokku tehti 2025. aastal investeeringuid summas 43,7 miljonit eurot (2024. a 28,6 mln eurot; kasv 53% ehk 15,1 mln eurot). Tallinna lennujaama investeeriti 21,9 miljonit eurot ja regionaalsetesse lennujaamadesse 0,4 miljonit eurot. AS Airport City investeeris 20,7 miljonit eurot, AS Tallinn Airport GH investeeris 0,7 miljonit eurot. Suurimad investeerimisprojektid olid Tallinna lennujaamas lennukikütuse terminalide ehitus, K- perrooni laiendamine, lõunaalale pääsla ja autoparkla ehitamine ning reisiterminali laienduse projekteerimine. Regionaalsete lennujaamade puhul olid suurimad investeeringud Kärdla lennujaama reisiterminali rekonstrueerimine (jätkub 2026. a), Tartu lennujaama soojavarustussüsteemi arenduse esimese etapiga jätkamine ja Ruhnus reisijate teenindamiseks mõeldud hoone rekonstrueerimine. Airport City ärilinnakusse kerkis 2025. aastal kolm (3) hoonet: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal, DHL Express Estonia lennu- ja maanteekaubaterminal ning lennukihooldusangaaride kompleks. 2025. aastal kinnitati Tallinna reisiterminali laiendamise äriplaan. Lõppenud aastal asutas ettevõte koostöös AS-iga Eesti Varude Keskus tütarettevõte AS Airport Fuel Terminal. Ettevõte hakkab Tallinna lennujaamas tegelema lennukikütuse taristu arendamise ja haldamise, lennukikütuse hoiuteenuse osutamise ning lennukikütuse turu korraldamisega. 2 2025. aastal maksis emaettevõte omanikule esimest korda ajaloos dividende summas 4,4 miljonit eurot. Ettevõte saavutas süsinikneutraalsuse vähendades CO2 heidet võrreldes 2018. aastaga 96%. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine Tallinna Lennujaam tegutseb ettevõtte põhikirja ja riiklike õigusaktide alusel ning järgib riigile kuuluvale äriühingule kohaseid hea ühingujuhtimise põhimõtteid. Omanik ootab, et kontsern oleks eeskujuks juhtimise, vastutustundliku tegutsemise ja ärikultuuri poolest, mistõttu on vastutustundlikud juhtimispõhimõtted lõimitud igapäevasesse tegevusse, strateegiasse ja juhtimisse. Juhatus teeb otsuseid kontserni ja aktsionäri huvidest lähtuvalt, tagades jätkusuutliku arengu ning toimiva riskijuhtimise ja sisekontrolli. Ettevõte keskendub keskkonnamõju vähendamisele ja ühiskondliku mõju teadvustamisele ning kasutab ühtseid juhtimispõhimõtteid ja integreeritud juhtimissüsteemi. Ettevõtte jaoks on oluline: • Ohutusjuhtimine – eesmärk on tagada turvaline ja õnnetusi ennetav tegevus. • Riskijuhtimine – riskide tuvastamine, hindamine ja ohjamine. • Kvaliteedi- ja vastavusjuhtimine – strateegiline areng, sertifikaatide olemasolu, pidev parendamine ja kvaliteedistandardite täitmine. • Teenusepõhine juhtimine – keskendumine kliendiväärtusele ja tulemuslikkusele. • Tulemusjuhtimine – süsteemsete mõõdikutega tulemuste regulaarne jälgimine. Aruandlus tugineb IFRS põhimõtetele, aruandeid kontrollivad audiitor ja nõukogu ning kvartaliaruanded avalikustatakse avalikult. Kontsernis kehtivad ühtsed ärieetika reeglid ja kohustuslik koolitus, rõhutades eetilist, vastutustundlikku ja seaduskuulekalt tegutsemist. Kehtib nulltolerants korruptsiooni suhtes, nõukogu ja juhatuse liikmed deklareerivad seotud isikuid ning audiitor teostab vastavad kontrollid. Ettevõte väärtustab ausat konkurentsi, avatud kommunikatsiooni ning vastutust klientide, kogukonna ja partnerite ees. Töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata isikuomadustest ning sama põhimõte kehtib ka partnerlussuhetes. Rikkumistest teatamiseks on loodud anonüümsust tagav vihjeliin, mida haldab väline siseaudiitor. Kontserni põhi- ja tugiteenused on sertifitseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standardite alusel. AS-il Tallinna Lennujaam on lennuväljade sertifikaatidega seonduvalt kohustus tagada määruste (EL) nr 139/2014, nr 2017/373 ja Part-IS vastavus. 2025. aasta lõpus läbis Tallinna 3 lennujaam edukalt infoturbe juhtimissüsteemi sertifitseerimisauditi vastavuse hindamiseks ISO 27001 nõuetele. Vastavusriski juhtimiseks kontrollib ettevõte oma tegevust regulaarselt siseauditite ja vastavushindamiste kaudu. Lisaks tehakse finantssiseaudiitori poolt auditikomitee kinnitatud auditiplaani alusel siseauditeid. Kontserni ettevõtete tegevust hindavad lepingute vastu välised osapooled, sh lennufirmad . Aastal 2025 tehti kokku 98 auditit sh 67 välisauditit ja 31 siseauditit. Transpordiamet viis läbi 22 auditit, millest 16 olid seotud lennuvälja sertifikaatidega ja kuus (6) lennundusjulgestusega. Tallinn Airport GH osas viisid lennufirmad läbi kokku 30 auditit. Vastavuse siseaudititest enim tehti tööohutuse osas ehk kokku 18 auditit. Finantssiseaudiitor viis läbi kogu kontserni osas tulude auditi koos järelauditiga, korraldas pettuste tuvastamise töötoad, millele järgnes pettuste fookusega hangete kontroll ja ostuprotsessi efektiivsuse hindamine. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine Juhatuse koosseis ja makstud tasud Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt 5 aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2025. aastal oli juhatuse esimeheks Riivo Tuvike (volitused kehtivad kuni 31.05.2029) ja liikmeteks Anneli Turkin (volitused kehtivad kuni 31.03.2029), Katrin Hagel (volitused kehtivad kuni 31.05.2028) ja Eero Pärgmäe (volitused kehtivad kuni 31.05.2027) . Juhatuse liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis: Juhatuse liikme Juhatuse liikme Nimi Periood KOKKU tasu tulemustasu 01.01.2025- 180 838 Riivo Tuvike 140 875 39 963 31.12.2025 01.01.2025- 155 018 Anneli Turkin 124 015 31 003 31.12.2025 01.01.2025- 122 350 Eero Pärgmäe 97 874 24 476 31.12.2025 01.01.2025- 123 061 Katrin Hagel 98 585 24 476 31.12.2025 KOKKU 461 349 119 918 581 267 Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 10.02.2025 otsusega. 4 Nõukogu koosseis, makstud tasud ja tegevus Põhikirja kohaselt on nõukogul kuni 5 liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks. 2025. aastal oli nõukogu esimeheks André Küüsvek (volitused kehtivad kuni 10.03.2027) ja liikmeteks Anne Samlik (volitused kehtivad kuni 17.08.2026), Dr. Michael Antonius Kerkloh (volitused kehtivad kuni 15.09.2027), Jaak Viilipus (volitused kehtisid kuni 08.06.2025), Tarmo Karotam (volitused kehtivad kuni 17.08.2026), Kaidi Katus (volitused kehtivad kuni 07.06.2028). Nõukogu liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud järgnevas tabelis: Nimi Tasu liik Summa Periood André Küüsvek Nõukogu esimehe tasu 13 500 01.01.2025-31.12.2025 Anne Samlik Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025 Dr. Michael Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025 Antonius Kerkloh Jaak Viilipus Nõukogu liikme tasu 3 197 01.01.2025-08.06.2025 Tarmo Karotam Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025 Kaidi Katus Nõukogu liikme tasu 4 303 08.06.2025-31.12.2025 KOKKU 43 500 Aasta jooksul toimus 8 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti vastu 2 otsust koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema tütarettevõtete tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega, et vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. 5 28.03.2025 kinnitas nõukogu ASi Tallinna Lennujaam 2024. a auditeeritud majandusaasta aruande ja 2024. a nõukogu tegevusaruande ühehäälselt. Aruanded otsustati ühehäälselt esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. Vastavalt nõukogu 02.12.2024 otsusele on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte investeeringud, mille maksumus on üks miljon ja enam eurot. Eelnevast tulenevalt kinnitas nõukogu 2025. aastal Reisiterminali laienduse äriplaani, Lõunaala pääsla ja GH kompleksi rajamise; iseteeninduse (self bag-drop) projekti ning akupõhiste energiasalvestussüsteemi (BESS) lahenduste projekti. Nõukogu tavapärase tegevuse taustal saab 31.12.2025 lõppenud majandusaastast veel esile tõsta: • 2025. aasta eesmärkide täitmise kinnitamise; • tütarettevõttele AS Airport City täiendava laenu andmise; • tütarettevõtte AS Airport City projektide finantseerimise lahenduste teadmiseks võtmine koos NIB ja EIB kovenantide muudatustega; • ülevaade ettevõtte riskidest ning riskijuhtimisest; • ASi Tallinna Lennujaam poolt rajatava kütuseterminali isikliku kasutusõiguse seadmine ASile Airport Fuel Terminal; • Ülevaade ASile Airport Fuel Terminali asutamisest; • struktuuri muudatused (VIP liikumine tütarettevõtte ASi Tallinn Airport GH alla); • arutelu siseauditi funktsioonide lahendamise alternatiivide teemal; • ülevaade lennufirmade võimalikust mõjust ettevõtte majandustulemustele; • 2030 strateegia ülevaatus koos KPI-iga. 05.12.2025 kiitis nõukogu heaks ASi Tallinna Lennujaam juhatuse poolt esitatud kontserni 2026. aasta eelarve ning finantsplaani aastateks 2026–2030. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. Auditikomitee koosseis ja tegevus Nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille ülesandeks on nõukogu toetamine raamatupidamise, välisauditi, riskijuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning äriühingu tegevuse seaduslikkuse osas. 2025. aastal oli auditikomitee esimeheks Tarmo Karotam (volitused kehtivad kuni 17.08.2026) ja liikmeteks Jaak Viilipus (volitused kehtisid kuni 08.06.2025 ), Piret Kübbar (volitused kehtivad kuni 23.08.2026 ), Kaidi Katus (volitused kehtivad kuni 07.06.2028 ). Auditikomitee kogunes 6 korral. 6 Kinnitati siseauditi tööplaan, vaadati läbi 2025. aastal toimunud seired, auditid ja vastavuskontrollid. Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2024. aasta majandusaasta aruanne, ning võeti teadmiseks 2025. aasta aruande vaheauditi tulemustega. Võeti teadmiseks lennuohutuse, lennundusjulgestuse, tööohutuse ja infoturbe I poolaasta kokkuvõtted. Arutati siseaudiitori teenusega seonduvat. Auditikomitee ettepanekul jätkatakse teenuse sisseostmist uuel hankelepingu perioodil. Kuulati siseaudiitori tulude auditi kokkuvõtet ja ettevõttepoolset tegevusplaani leidude lahendamiseks. Anti tagasiside ja sisend finantsaudiitori ja siseaudiitori hankele. III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest 2025. aastal lähtus äriühing omaniku ootuste dokumendist, mis oli kinnitatud 03.03.2023.a. Ettevõtte strateegiline Omaniku ootus eesmärk KPI Sihttase 2025 Tegelik 2025 1. Lennuliikluse tagamine ja Hoiame kõrget kliendi suurendamine, (reisija, lennufirma, Airport Quality Service kvaliteedi tõstmine partner) rahulolu kvartaalne üldrahulolu 4,5 4,49* Hoiame kõrget kliendi (reisija, lennufirma, Väljuvate lendude partner) rahulolu punktuaalsus OTP 98% 98% Proaktiivne koostöö lennufirmadega, et kindlustada pikaajalised suhted, pakkudes efektiivseid GH turuosa regulaar ja lahendusi. tšarterliinide osas 75% 100% Lennuliikluse hoidmist ja kasvu toetav 2. Ettevõtte tegevus on hinnastamine ning äriliselt kasumlik ja müügi- ja Tallinna lennujaama efektiivne turundustegevused reisijate arv, miljonites 3,6 miljonit 3,49 miljonit Lennuliikluse hoidmist ja kasvu toetav hinnastamine ning müügi- ja Grupi müügikäive milj. turundustegevused eurodes 74 mln eurot 73,2 mln eurot Lennuliikluse hoidmist ja kasvu toetav hinnastamine ning müügi- ja turundustegevused EBITDA % 33% 34% 3. Jätkusuutlik ja Arendame taristut, mis Tallinna reisiterminali vastutustundlik on nõuetele vastav ja projekti progress ja Projekteerimine Projekteerimine toimimine (ohutus ja toetab reisijate iseteeninduslahenduste lõpetatud, ehitus lõpetatud, ehitus keskkonnasõbralikkus) läbilaskevõime kasvu progress alanud alanud Töötame digitaliseerimise, AI tehnoloogia automatiseerimise ja kasutuselevõtu tehisaru progress 10% 13% 7 rakendamisega, et põhiprotsesside suurendada efektiivsust toetajana % ja hoida kokku kulusid Töötame digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehisaru rakendamisega, et AI tehnoloogia suurendada efektiivsust kasutuselevõtu MS Copilot MS Copilot ja hoida kokku kulusid progress testimisel kasutusele võetud Hoiame kõrget välist tööandja atraktiivsust ja loome atraktiivse töötajakogemuse. Arendame TOP5 tööandjate TOP 1 tööandjate tulevikupädevusi oma maineuuringus maineuuringus töötajates. Tööandja kuvand (Kantar) (Kantar) Hoiame kõrget välist tööandja atraktiivsust ja loome atraktiivse töötajakogemuse. Arendame Töötajate tulevikupädevusi oma rahuloluindeks aastane töötajates. (TRIM) 65 58 Juhime tagades vastavuse ning lähtudes ESG (kestlik) ja Kliimaneutraalne ACA 3+ tase, ACA 3+ tase, riskipõhise toimimise lennujaama ja progress süsinikneutraalne süsinikneutraalne põhimõtetest . ACA 5 leveli suunas lennujaam lennujaam Majandame regionaalseid lennujaamu kulutõhusalt, järgides sertifikaadi ja õigusnõudeid. Otsime lisatulusid. Sihtotstarbeline toetus ei kata nende käitamiseks vajalikke kulusid ja investeeringuid ning lennujaamade osaline 4. Regionaalsed sulgemine ei too kaasa Regionaalsete lennujaamad kulude kokkuhoidu. lennujaamade tulem -577 tuhat eurot -688 tuhat eurot Müüme kasumlikult konkreetsele kliendile kohandatud kinnisvara 5. Lennujaama linnaku läbi atraktiivse Üüritulu milj. eurodes arendus väärtuspakkumise. aastas 3,9 mln eurot 4 mln eurot Müüme kasumlikult konkreetsele kliendile kohandatud kinnisvara läbi atraktiivse Uute projektide 2 lepingut väärtuspakkumise. progress 1 uus leping allkirjastatud 8 Omaniku seatud finantseesmärkide täitmise ülevaade Eesmärk KPI Tegelik 2024 Sihttase 2025 Tegelik 2025 Kasumlikkus EBITDA % 31% 33% 34% Kokku investeeris grupp 43,7 mln eurot. Grupi ettevõtted rahastavad Kokku investeeris grupp investeeringuid 30 mln eurot. iseseisvalt ilma Investeeringud on emaettevõtte toeta. rahaliselt tasuvad ja kaetud Investeeringud on äriplaanidega v.a rahaliselt tasuvad ja regionaalsete kaetud lennujaamade Ettevõte rahastab äriplaanidega va. Investeeringud peab olema investeeringud ei ole vajalikud regionaalsete võimalik katta äriühingu äriliselt tasuvad ning need investeeringud lennujaamade põhitegevuse investeeringud kanti iseseisvalt ja investeeringud ei rahavoogudest (vajadusel koheselt kuludesse. Alla investeeringud on ole äriliselt tasuvad laenukapitali kaasates) hinnati 6,6 mln äriliselt kasumlikud. ning need ning riik reeglina regionaalsete Investeeringute investeeringuid omakapitaliinvesteeringuid lennujaamade eelarve 58 mln hinnati alla summas Konservatiivsus äriühingutesse ei tee investeeringuid. eurot. 534 tuhat eurot. Omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%; miinimum 30% 51% 48% 51% Võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3,75; max 3,75 1,85 2,25 2 Võlateeninduse kattekordaja – vähemalt 1,2 (kontsern) 3,19 3,39 3,7 EBITDA/(TLL pax+ reg) Efektiivsus kohta 5,5 6,68 6,93 Pax/FTE 5 690 5 608 5 323 Ettevõte maksab dividende Omanikutulu lähtuvalt RES-st 0 4 414 711 4 414 711 Omakapitali tootluse ootus (ROE) 0,3 9,1 9,2 Nõukogu hindas juhatuse tööd 2025. aasta majandustulemuste ja tegevuseesmärkide täitmisel väga heaks. 9 IV Nõukogu hinnang majandusaasta aruandele Lähtudes äriseadustiku § 333 (aktsiaselts) või § 179 lõikest 2 (osaühing) on nõukogu vaadanud läbi äriühingu 2025. majandusaasta aruande ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes jaotada puhaskasum summas 13 222 753 eurot alljärgnevalt: Kanda reservkapitali: 661 138 eurot Maksta dividendiks: 5 574 235 eurot Jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse: 6 987 380 eurot Jaotamata kasumi jääk peale 2025. aasta kasumi jaotamist: 87 373 851 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) André Küüsvek AS Tallinna Lennujaam nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 10 Juhatusele Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Tartu mnt 101 10112 Tallinn 1. aprill 2026 Aktsiaseltsi Tallinna lennujaam 2025. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2025 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt: 1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena: • on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 www.pwc.ee +372 6141 800, [email protected] Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 2 Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et: ● Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; ● eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; ● on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Soovitame juurutada Ettevõtte finantssüsteemis kontrolliprotseduuri, millega sisestatakse seotud isikud finantssüsteemi ning kelledega tehingute teostamisel tekiks automaatne toimingupiirangu teavitus, mis omakorda vajab täiendavat heakskiitu Ettevõtte esindaja(te) poolt. Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida. Punkti 3 osas oleme auditi käigus tuvastanud pisteliste tehingute testimisena AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinn Airport GH ja AS Airport City järgmised tehingud seotud osapooltega: Tehingu Seotud osapool Tehingu Summa Vandeaudiitori Järeldused tegija kirjeldus* (EUR) sooritatud toimingud Müüdud teenused Anne Estravel Group AS VIP teenuse müük, 24 937 Oleme Vt tabeli all Samlik Gate alal teostanud akvaariumi pinna järgmised rent auditiprotseduurid: 1. palusime Kuldar Lennuliiklusteeninduse Müüdud energia ja 124 903 juhtkonnal Leis Aktsiaselts võrgu tasud tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile Transpordi Varahaldus Parkimistasu 49 553 nimekiri seotud OÜ osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri Müüdud teenused 199 393 2025 saldodest ja kokku 2025. aastal seotud 3 isikutega teostatud Ostetud teenused tehingutest; 2. kontrollisime Anne Estravel Group AS Kinkekaartid 312 seotud osapoolte Samlik nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu MTÜ Eesti Liikmemaks 2 145 liikmete ning Konverentsibüroo nendega seotud isikute osaluste osas teistes Kuldar Lennuliiklusteeninduse Terminali 632 äriühingutes Leis Aktsiaselts navigatsiooniteenus 928 võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas Teede Tehnokeskus AS Koolitused, 1 615 kajastamata seotud Tehniline analüüs osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) vaatasime Ostetud teenused 637 000 Ettevõtte kokku raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule; 4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli. * Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse, nõukogu liikme või kasusaaja seotuse), kuna vastavate tehingute avalikustamist raamatupidamise aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ei nõuta. Ühtlasi ei kajastu tabelis tehingud AS Tallinna Lennujaam kontserni siseselt, kuna raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud. Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. 4 Tegevusaruanne Konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Juhatuse esimehe pöördumine 3 Ülevaade kontsernist 6 Fookused ja tegevuskeskkond 9 Ühingujuh mine 11 Riskijuh mine 18 Majandustulemused ja investeeringud 24 2026. aasta väljavaade 29 Strateegia ja eesmärkide täitmine 31 Lennuliiklus meie lennujaamades 35 Lennuvälja- ja reisijateenused 39 Meeskond 53 Kestlikkusaruanne* 59 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 151 Kestlikkusaruanne lehekülgedel 59-150 ei ole auditeeritud ja põhineb e evõ e andmes kul Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 2 On aeg taas vaadata tagasi sellele, mis sai meil eelmisel aastal tehtud. Aasta 2025 on, kuhu lennata, kuigi eks me kõik tahame ala veel rohkem valikuid ja võimalusi. oli täis üllatusi, suuri ja tulevikku vaatavaid otsuseid, julgeid samme ning koostööd. Meie riigi asukoha ja suuruse tõ u ei saa meil suure tõenäosusega olema kunagi Ja lõpuks oli see üks meie kõigi aegade edukamaid aastaid: Tallinna lennujaama läbis otselendu USA-sse või sadadesse maailma punk desse. Siiski teeme tööd selle 2025. aastal 3 488 973 reisijat, regionaalsete lennujaamade reisijate koguarv kasvas nimel, et hoida häid ühendusi oluliste sõlmjaamadega ning pakkuda võimalusi ja nii sündis Ees s lennujaamu kasutanud lennureisijate rekord: 3 582 489 inimest. lennata otse erinevatesse ja põnevatesse kohtadesse Euroopas. Aastal 2026 kasvab See on suur tunnustus kõigile Ees lennujaamade töötajatele, kellest igaüks teeb meie liinivõrk mitme uue sihtkoha võrra. tööd selle nimel, et ühendada Ees maailmaga. Olen oma meeskonna üle uhke ja tänan neid kõiki! Regionaalseid lennujaamu läbis 2025. aastal kokku 93 516 reisijat, mis on 6% rohkem kui 2024. aastal. Seda kasvu vedas Tartu lennujaam, mis saavutas kõigi Samas andis 2025. aasta kinnitust, et töö lennunduses ei ole ru inne. Kevadel tuli aegade parima tulemuse. Teiste regionaalsete lennujaamade reisijate arv jäi eelmise meil seista silmitsi osa liinide ootamatu sulgemisega ning sügisel jälgisime pingsalt, aasta tasemest madalamaks, kuid lähitulevik toob ka neile uusi arenguid – Saaremaa kuidas mitu suurt Euroopa lennujaama tegeles uue ohuga, mille olid põhjustanud saab 2026. aasta suvekuudeks lennuühenduse Soomega. droonid ja salakaubavedajate õhupallid. Meie viimaste aastate reageerimis- ja kohanemisvõime on teinud meid tugevamaks ja kiiremaks ning ühtlasi paremini Kõike seda – head reisijate tulemust ja uusi liine – ei oleks ilma reisijateta. Aitäh valmistunuks kui kunagi varem. sulle, hea reisija, et meid usaldad! Kevadel tekkinud auk liinides ei jäänud tühjaks. Meie liiniarendus imi hea töö ja ka Teeme iga päev tööd selle nimel, et olla maailma koduseim lennujaam, kus on kõrged mõne lennuﬁrma uuendatud strateegia tõi teisel poolaastal kaasa liinivõrgu teenindusstandardid ja mis päriselt hoolib meid ümbritsevast maailmast. Oleme laienemise. Aasta jooksul oli võimalik Tallinnast otselennuga jõuda 51 sihtkohta, jätkuvalt Euroopa parim lennujaam oma kategoorias, aga ka riigikaitse toetaja, millele lisandusid tšarterlennud mitmetesse puhkuse sihtkohtadesse. atrak ivseim tööandja, vastutustundliku e evõtluse kuldtaseme märgise omanik ja üks mainekamaid e evõ eid Ees s. See tunnustuste rida on uhke ning sunnib meid Aastal 2025 avas airBal c Tallinnast 3 uut hooajalist lennuliini: Tiranasse, Reykjaviki iga päev veel rohkem pingutama, et hoida kõrget taset ka muutuvates oludes. ja Funchali. Wizz Air lisas aasta lõpus 4 uut sihtkohta: Krakówi, Veneetsia, Budapes ja Vilniuse. Lennuﬁrma Jet2.com alustas jõuluhooaja lendudega Edinburghi, Lõppenud aasta tõi veel ühe kauaoodatud uudise: saavutasime süsiniku- Manchesteri ja Birminghami. See on suurepärane tulemus ja kinnitab, et Tallinnast neutraalsuse! Oleme alates 2018. aastast vähendanud oma tegevuste süsiniku- Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 3 heidet 96% ja Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi audit Meid ootavad ees töised aastad, mis toovad, tõsi, kaasa mõningaid ebamugavusi, kinnitas, et Tallinna lennujaam on 2024. aasta lõpuks saavutanud CO2e- kuid aitavad meil saada suuremaks ja paremaks kui kunagi varem. neutraalsuse. Lennujaama CO2e heite vähendamine 96% ulatuses on ainulaadne kogu maailmas ning sai võimalikuks ainult tänu süsteemsele tööle ja ühisele 2026. aasta tuleb meie jaoks eriline, sest Ees suurim õhuvärav, Tallinna lennujaam pingutusele. tähistab oma 90 aasta juubelit. Jätkame suure uhkustunde ja natukese aukartusega tööd selle nimel, et püsida maailma koduseima lennujaamana ning olla Ees Reisijate arvu kasv ning vajadus olla valmis muutusteks on pannud meid vaatama õhuvärav, mis on alguskohaks uutele seiklustele ja lõpp-punk ks koju naasejatele. suuremat pil : Tallinna lennujaam ei ole pelgalt terminalihoone ja 3480-meetrine Ees kõige paremini hooldatud asfal ee. See on omae e väike linnak, millel on mõju Oleme Ees visiitkaart ja õhuvärav ning kanname seda rolli uhkusega. kogu piirkonna ilmele ja arengule. Reisijatele kõige lähem muutus on seotud lennujaama reisiterminali laiendusega, mis saab tõelise hoo sisse uuel, 2026. aastal. Uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas! Aga juba praeguseks on saanud meie tütare evõ e Airport City eestvedamisel esindusliku välimuse osa endisest pilpakülast ja lennuraja lõunaküljel olev maa-ala. Riivo Tuvike Seal asub nüüd 2 uut logis kakeskust ja 3 angaarist koosnev lennukite hooldamise juhatuse esimees keskus. Lisaks on arendatud nende juurde kuuluvat lennujaamataristut. Lõppenud aastal asutasime koostöös AS-iga Ees Varude Keskus tütare evõ e AS Airport Fuel Terminal. See hakkab Tallinna lennujaamas tegelema lennukikütuse taristu arendamise ja haldamise, lennukikütuse hoiuteenuse osutamise ning lennukikütuse turu korraldamisega. Tegu on ühtlasi suure sammuga Ees toimepidevuse tagamisel: esimest korda jõuab riigi lennukikütusevaru hoiule Tallinna lennujaama. See aitab meil tõrgeteta tegutseda olukorras, kus lennukikütuse kommertstarned on häiritud. 2025. aastal lõpetasime mitu Tallinna lennujaamale olulist projek , kuid tegime ka e evalmistusi oma seni suurimaks üksikinvesteeringuks: Tallinna reisiterminali laiendamiseks. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 4 Joonis 1. Kontserni 2025. aasta olulisimad tegevusnäitajad (sulgudes 2024. a AS Tallinna Lennujaam näitaja). LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine. 411* töötajat (394) AS Tallinn Airport GH 279* töötajat (269) AS Airport City 3* töötajat (2) AS Airport Fuel Terminal 2* töötajat (0) * Näitajad seisuga 31.12.2025 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 5  lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine;  õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine;  mi elennundusteenuste osutamine; Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ning selle tütare evõ ed AS Tallinn Airport GH,  kinnisvara haldamine ja arendamine; AS Airport City ja AS Airport Fuel Terminal moodustavad kontserni Tallinna  lennukikütuse terminali haldamine. Lennujaam. Loome eeldusi selleks, et Ees oleks lennuühenduste kaudu häs ja järjepidevalt AS-i Tallinn Airport GH ja AS-i Airport City asutaja ning aktsiate omanik on ühendatud maailma ning Euroopa olulisimate sihtkohtadega, võimaldades nii AS Tallinna Lennujaam. AS-i Airport Fuel Terminal asutajad ja aktsiate omanikud on reisijate kui ka kauba liikumist mõistliku sageduse ja ajakuluga. Töötame süsteemselt AS Tallinna Lennujaam (osalus 55%) ja AS Ees Varude Keskus (osalus 45%). selle nimel, et lennuliiklus kasvaks ning sihtkohtade arv ja lennuühenduste sagedus suureneks, muutes Tallinna lennujaama atrak ivseks sõlmeks reisijatele, Kui aruandes viidatakse e evõ ele või AS-ile Tallinna Lennujaam, siis on mõeldud e evõtetele, partneritele ja talen dele. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam. Tütare evõtete kohta kasutatakse ärinimesid AS Tallinn Airport GH, AS Airport City ja AS Airport Fuel Terminal. Regionaalsetes lennujaamades keskendume toimivate lennuühenduste tagamisele ning lennujaamade tõhusale ja kulutõhusale käitamisele, toetades Ees piirkondade AS-i Tallinna Lennujaam ainuomanik on Ees Vabariik ja e evõte kuulub majandusarengut. Kliimaministeeriumi haldusalasse. Kontserni peakontor asub Tallinnas. Meie tegevuse keskmes on ohutus ja turvalisus. Juhime teadlikult oma tegevuse AS Tallinna Lennujaam on Ees lennujaamade käitaja ja arendaja. E evõ e tegevuse mõju looduskeskkonnale ning rakendame meetmeid selle vähendamiseks, eesmärk on toetada Ees e evõtluse, turismi ja laiemalt majanduskeskkonna tegutsedes vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. arengut rahvusvaheliste lennuühenduste kaudu. Omaniku ootus on, et e evõ e tegevus oleks majanduslikult tulemuslik, kulutõhus ja jätkusuutlik ning looks Oma tegevuses lähtume järgmistest väärtustest: me oleme usaldusväärsed, avatud väärtust riigile, sh omanikutulu (dividendide) maksmise kaudu. ja hoolivad. AS Tallinn Airport GH osutab reisijatele ja õhusõidukitele maapealseid teenuseid ning AS Airport City arendab ja haldab lennujaama vahetus läheduses asuvat kinnisvara. AS Airport Fuel terminal tegeleb Tallinna lennujaamas lennukikütuse hoiustamise taristu arendamise ja haldamise ning lennukikütuse turu korraldamisega. Kõik tütare evõ ed toetavad sellega emae evõ e eesmärke. Kontserni tegevusalad on:  Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja käitamine; Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 6 Tabel 1. Kontserni tegevus- ja ﬁnantsnäitajad Ühik/lühend 2025 2024 Muutus 2025–2024 % Reisijaid Tallinna lennujaamas reisija 3 488 973 3 492 114 0 Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP 41 595 42 403 –2 Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisija 93 516 87 636 6 Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades LOP 7 493 9 369 –20 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 658 612 7 Müügitulu tuh eurodes 73 196 64 151 14 Äritulu kokku tuh eurodes 89 204 78 662 13 Ärikulu kokku tuh eurodes 75 578 74 310 2 Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 24 820 19 742 26 Puhaskasum tuh eurodes 13 223 465 2 744 Rahavood äritegevusest tuh eurodes 25 729 21 355 29 Investeeringud tuh eurodes 43 684 29 270 49 Omakapitali tootlus % 9,3 0,3 2 667 EBITDA marginaal (EBITDA/müügitulu) % 34 31 10 * Ei sisalda põhivara sihtﬁnantseeringut. EBITDA - Kasum enne ﬁnantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amor satsiooni ja väärtuse languse kulusid Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 7 Joonis 2. Kontserni struktuur Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 8 lennukihooldusangaaride kompleks kogupinnaga 22 510 m² aitab kujundada Airport Cityst piirkonna ühe olulisima lennundus- ja logis kakeskuse. 2025. aasta oli Tallinna lennujaamale lennundusturu stabiliseerumise aasta pärast 2. oktoobril 2025. aastal asutasid AS Tallinna Lennujaam ja AS Ees Varude Keskus kiire kasvu perioodi. Kuigi ootasime kasvu jätkumist ja nõudlus lennureiside järele tütare evõ e AS Airport Fuel Terminal, osalusega vastavalt 55% ja 45%. Airport püsis tugev, mõjutas julgestustasu kehtestamine lennuﬁrmade otsuseid ning tõi Fuel Terminali tegevus hõlmab Tallinna lennujaamas lennukikütuse taristu kaasa lennuplaanide korrigeerimise. Suurima turuosaga vedaja oli airBal c ja arendamist ja haldamist, lennukikütuse hoiuteenuse osutamist ning lennukikütuse eelistatuim sihtkoht oli Stockholm. Kokkuvõ es kahanes Tallinna lennujaama turu korraldamist. Uus e evõte vastutab selle eest, et lennukikütusetaristu vastaks reisijate arv 2025. aastal 0,1%. lennujaama vajadustele ja oleks majandatud kulutõhusalt. Airport Fuel Terminali kliendid on lennukikütuse müüjad, kes hoiustavad taristus oma laovarusid, ja Ees majandus on pärast mitmeaastast langusperioodi asunud tasapisi taastuma, AS Ees Varude Keskus, kes tagab Tallinna lennujaamas Ees riigi lennukikütuse kuid majanduskasv püsib tagasihoidlik. Üheks suurimaks majanduskeskkonna kriisivaru olemasolu. probleemiks on endiselt inﬂatsioon. Ees Panga andmetel püsis hinnatõus 2025. aastal suhteliselt kõrgel tasemel, ületades 5%, ning seda mõjutas eelkõige Tallinna lennujaam on alates 2018. aastast järjepidevalt vähendanud oma tootmiskulude, maksude ja tööjõukulude tõus. Tööjõukulude aastane keskmine kasv tegevusest tulenevat süsinikuheidet ja saavutanud selle vähendamise 96% ulatuses. oli 11,3%. Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi alusel on süsinikuneutraalsuse eeldus vähemalt 90% heite vähendamine, ülejäänud osa on Lõppenud aasta fookus oli kavandatud projek de elluviimisel. Euroopa ühendamise lubatud kompenseerida. 2025. aasta lõpus tehtud ACA audit kinnitaski, et Tallinna rahastu (CEF) fondi toel valmisid Tallinna lennujaamas K-perrooni laiendus ja lennujaam oli 2024. aasta lõpuks saavutanud süsinikuneutraalsuse. õhusõidukite kütuseterminal. Samu viidi ellu regionaalsete lennujaamade ja Tallinna lennuvälja CO₂ heite vähendamise meetme raames rahastatud projekte. 2025. aasta oktoobris lisandus lennujaamale kohustus tagada peale määruste (EL) nr 139/2014 ja nr 2017/373 vastavus ka raamis kule Part-IS. Raamis kuga on 2025. aastal lõppes Tallinna reisiterminali laienduse projekteerimine ja alustasime kehtestatud infoturbe juh missüsteemi (ISMS) nõuded, mis on otseselt seotud selle I etapi ehitustöid. Aastaks 2030 suureneb reisiterminali pindala ligikaudu 50% lennundusohutust mõjutavate infoturberiskide juh misega. 2025. aasta lõpus läbis võrra ja samas mahus rekonstrueeritakse ka olemasolevat taristut. See on e evõ e Tallinna lennujaam edukalt infoturbe juh missüsteemi ser ﬁtseerimisaudi ajaloo suurim investeering, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 75 miljonit eurot. vastavuse hindamiseks ISO 27001 nõuetele. Reisiterminali laiendus on väl matu, et tulla toime kasvava reisijate arvuga ning tagada ka tulevikus sujuv ja Tallinna lennujaamale omane, maailma koduseima 2025. aasta kevadel maksis AS Tallinna Lennujaam esimest korda omanikule lennujaama vääriline reisikogemus. dividende. Varem on omanik suunanud kasumi e evõ e arendamisse. Lennuliikluse vähenemisest hoolimata teenis e evõte 2025. aastal 13,2 miljonit eurot kasumit. Airport City lõunaala arendus on osa Tallinna Lennujaama pikaajalisest visioonist Omanik plaanib dividende võ a ka 2026. aastal. kujundada lennuraja ümbrusse nüüdisaegne ja jätkusuutlik ärilinnak. DHL Express Estonia ja FedEx Express Estonia hooned ning ja Magne c MRO Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 9 2025. aastal pälvis AS Tallinna Lennujaam vastutustundliku e evõtluse indeksi Kuna lennuväljade käitamine peab vastama nii ser ﬁkaadi- kui ka regulatsioonidest kuldmärgise. Kantar Emori 2025. aasta tööandjate maineuuringus tõusis e evõte tulenevatele nõuetele, eelkõige ohutusnõuetele, ei ole võimalik teha järeleandmisi Ees kõige mainekamaks tööandjaks ja Kantar Emori suure evõtete maineuuringus nõuetele vastavuses. Muudes tegevustes ja käitamises lähtume võimalikult saavuta Ees e evõtete seas teine koht. kulutõhusast lähenemisest ja uute investeeringute asemel kasutame võimaluse korral Tallinna lennujaama kasutatud seadmeid ja tehnikat. Töötajate rahulolu ja tööohutus on e evõ e jaoks olnud ala täh s. Tööohutuse valdkonnas keskendusime sisekontrollidele ja -audi tele ning juhendite koostamisele. Töötajate arengu toetamiseks oleme loonud juh de ja spetsialis de Ühendused saartega on praegu tagatud riigi tellitud avaliku teenindamise mentorprogrammi ning sisemise töövarjutamise ja tööandja saadikute programmi. kohustusega (PSO) lendudega. Tartu puhul ostab kohalik omavalitsus rahvusvahelist PSO-lendu ning Pärnu suunal on sarnane lahendus eesmärgistatud, kuid 2025. aastal PSO-lende Pärnu lennujaamas ei tellitud. Regionaalsed lennujaamad ei ole isemajandavad enne, kui reisijate arv lennujaama kohta ületab ühe miljoni piiri. Seetõ u ei ole PSO-lendudega kaasnevat lisakulu Riigi kui omaniku ootus on, et AS Tallinna Lennujaam käitaks regionaalseid võimalik ka a lennujaama majandustegevusest, kuna tegu ei ole äritegevusega, lennujaamu ja lennuvälju Ees eri piirkondade majanduskeskkonna arengu mida ootab omanik AS-ilt Tallinna Lennujaam. toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses. Pärnu lennujaam rekonstrueeri aastatel 2018–2022 kolmepoolse kokkuleppe Regionaalsete lennujaamade tegevuskulude ka eks eraldab riik sihtﬁnantseeringu alusel, millega võ s Pärnu kohalik omavalitsus kohustuse ka a PSO-liinide ja Kuressaare, Kärdla, Tartu, Pärnu, Ruhnu ja Kihnu lennujaama käitamisega seotud sihtkoha turunduskulud ning hüvitada kahjumi, mida riigi sihtﬁnantseering ei kata. kulude katmiseks. Aastatel 2022–2024 oli sihtﬁnantseering muutumatu. Alates Sarnane lähenemine on kavandatud edaspidiseks teiste regionaalsete lennujaamade 2025. aastast vähendatakse selle mahtu kolme aasta jooksul kokku 10%. puhul: nende tegevus toimub riigi sihtﬁnantseeringu ulatuses ja sellest väljapoole jääv tegevus viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsustega koostöölepingu alusel. Lennujaamade käitamine eeldab suure hulga kõrgelt kvaliﬁtseeritud tööjõu olemasolu, mis tähendab keskmisest suuremaid tööjõu- ja koolituskulusid. Samal ajal on kulud üldiselt kasvutrendis ning lennuväljade käitamise ja ohutuse nõuded on muutunud rangemaks, mis toob kaasa lisakulusid. Regionaalsete lennujaamade tehnika ning paljuski ka hooned ja raja sed on valdavalt amor seerunud ning vajavad väljavahetamist, kuid investeeringutoetus neile lennujaamadele puudub. Seni on regionaalsete lennujaamade eelarvepuudujääki kaetud Tallinna lennujaama tuludest, ent see ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 10  Riskijuh mise eesmärk on tuvastada, hinnata ja ohjata riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni eesmärkide saavutamist.  Kvaliteedi- ja vastavusjuh mise eesmärk on toetada kontserni strateegilist arengut eestvedamise, kaasamise, pideva parendamise, fak põhise Oma äritegevuse korraldamisel juhindub Tallinna Lennujaam e evõ e põhikirjast ja otsustamise ja mõju juh mise kaudu, tagades kvaliteedi ja keh vatest riiklikest õigusak dest. vastavuskohustuste täitmise ning huvipoolte rahulolu. Riigile kuuluva e evõ ena oleme pühendunud hea ühingujuh mise tava järgimisele  Teenusepõhise juh mise eesmärk on suunata organisatsiooni tegevust ja avaldanud vastavad põhimõ ed oma kodulehel. selgelt kindlaks määratud teenuste kaudu, keskendudes kliendiväärtuse loomisele ja tulemuslikkusele. Omaniku ootus on, et kontsern oleks Ees e evõtluses eeskujuks juh mise, sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest. Vastutustundliku ühingujuh mise  Tulemusjuh mine on kogu kontserni hõlmav protsess, mis toetab põhimõ ed on lõimitud meie igapäevategevusse, juh misse ja strateegiasse. tulemuslikkuse suurendamist ja omaniku ootuste täitmist. Kasutame süsteemseid mõõdikuid tulemuste hindamiseks ja jälgime eesmärkide Juhatus langetab otsuseid, lähtudes nii kontserni e evõtete kui ka aktsionäri saavutamist regulaarselt. huvidest. Juhatus tagab kontserni jätkusuutliku arengu, võ es aluseks missiooni, visiooni, eesmärgid ja strateegia, ning hoolitseb riskijuh mise ja sisekontrolli AS-i Tallinna Lennujaam dividendipolii ka on sõnastatud e evõ e strateegias. süsteemide toimimise eest. Omakapitali op maalse proportsiooni koguvarades määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mi etulundusühingute Kestliku arengu põhimõ eid järgides oleme pühendunud oma tegevusest tuleneva koondaruandega“. Riigieelarve alusel maksab AS Tallinna Lennujaam aastatel 2026– keskkonnamõju vähendamisele ja ühiskondliku mõju teadvustamisele. 2030 dividende 5,5 miljonit eurot aastas. Juh miskvaliteedi ühtlustamiseks keh vad kontsernis ühtsed juh mispõhimõ ed. Kontsernis on rakendatud integreeritud juh missüsteem, mille eesmärk on toetada strateegiliste eesmärkide saavutamist ühtse ja koordineeritud juh misraamis ku kaudu. Kvaliteetsete juh misotsuste tegemiseks on kontsernis loodud aruandlussüsteem.  Ohutusjuh mise eesmärk on tagada, et kontsern täidaks oma ärieesmärke AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni majandusaasta ﬁnantsaruande, turvaliselt, ennetades ja väl des õnnetusi ning kaitstes inimesi, vara ja järgides rahvusvaheliselt tunnustatud ﬁnantsaruandluse IFRS põhimõ eid. keskkonda. Aruannet kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Kvartaliaruanded avalikustab kontsern nõuetekohaselt kodulehel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 11 „Hea äriee ka põhimõtete alusel tegutsevad töötajad ee liselt, Kontsernis on kokku lepitud käitumisreeglid, millest lähtutakse kontserni e evõtete vastutustundlikult ja seaduskuulekalt, kaitstes e evõ e nimel tegutsedes. mainet.“ Kõik töötajad läbivad kohustusliku äriee ka koolituse. Hea äriee ka põhimõtete alusel tegutsevad töötajad ee liselt, vastutustundlikult ja seaduskuulekalt, kaitstes Kontsernis on avatud vihjeliin, et töötajatel oleks võimalik teavitada õigusak de, e evõ e mainet. Juhul kui konkreetseid juhiseid ei ole kehtestatud, tuginetakse sisemiste normide ja käitumiseeskirjade rikkumistest ning nende rikkumiste ee ka üldpõhimõtetele. varjamisest. Vihjeliini haldab väline siseaudiitor. Tagame vihjeliini kasutajate anonüümsuse, et töötajad saaksid kitsaskohtadest teavitada, kartmata tagajärgi. AS-is Tallinna Lennujaam keh b korruptsiooni suhtes nulltolerantsi põhimõte. Korruptsioonivastase seaduse alusel tagab e evõte avalikku ülesannet täitvate ame isikute teadlikkuse korruptsiooniennetusest ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Sel eesmärgil deklareerivad AS-i Tallinna Lennujaama nõukogu ja juhatuse AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek kogunes 2025. aastal 3 korral. liikmed endaga seotud isikute andmed. Audiitor teeb vastavad kontrollid ja koostab üldkoosolekule seotud osapoolte aruande. Üldkoosolekutel kinnita :  2024. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus ning kasumi E evõte vastutab oma otsuste ja tegevuse eest, mis mõjutavad töötajaid, kliente, jaotamine; partnereid ja laiemat kogukonda. Toetame ausat ja avatud konkurentsi ning  nõukogu liikmete muudatus. Liikmete seast kutsu tagasi Jaak tegutseme usaldusväärse partnerina äriühingutele, kohalikele omavalitsustele ja Viilipus. Uueks liikmeks kinnita Kaidi Katus, kelle volitused keh vad 3 riigile. Meie sise- ja väliskommunikatsioon on avatud ning huvipooltele tagame aastat;  nõukogu liikmete tasud. piisava, olulise ja õigeaegse teabe edastamise. Juhtkond tegutseb viisil, mis väärtustab töötajaid ja toetab usaldusliku töökeskkonna kujunemist. Kõiki töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata soost, AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. Nõukogu teeb perekonnaseisust, vanemlikust staatusest, kuuluvusest organisatsioonidesse ja järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja osaleb oluliste otsuste langetamises. erakondadesse, rahvusest, rassist, nahavärvist, usutunnistusest, veendumustest, vanusest, puuetest ja seksuaalsest sä umusest. Samad võrdse kohtlemise Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri parimates huvides. Nõukogu põhimõ ed keh vad suhetes klien de, teenuseosutajate ja koostööpartneritega, kiidab heaks strateegia, üldise tegevuskava, riskijuh mise põhimõ ed ja sh makse ngimuste ja muude kokkulepete puhul. aastaeelarve. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 12 Nõukogu liikmed määratakse 3 aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek. Nõukogu liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kä esaadav Tallinna Lennujaama kodulehel. Esimees Tarmo Karotam Esimees André Küüsvek ame sse määramise aeg 11.03.2024 Liikmed Jaak Viilipus (kuni 08.06.2025) volituste keh vuse tähtaeg 11.03.2027 Kaidi Katus (alates 08.06.2025) Piret Kübbar Liikmed dr Michael Kerkloh ame sse määramise aeg 14.10.2024 volituste keh vuse tähtaeg 14.10.2027 Audi komitee kogunes 2025. aastal 6 korral. Jaak Viilipus ame sse määramise aeg 08.06.2022 volituste keh vuse tähtaeg 08.06.2025 Siseaudiitor:  analüüsis tuludega seotud protsesse ja siseaudi tööplaani ning selle Anne Samlik ame sse määramise aeg 17.08.2023 täitmisega seotut; volituste keh vuse tähtaeg 17.08.2026  viis läbi laiapõhjalise pe uste töötoa koos koolitusega; Tarmo Karotam ame sse määramise aeg 17.08.2023  kontrollis hangete korraldust ja vastavust, sh tegi hangete audi . volituste keh vuse tähtaeg 17.08.2026 Audi komitee käsitles siseaudiitori aruannete tulemusi. Samu kinnitas komitee nii Kaidi Katus ame sse määramise aeg 08.06.2025 2024. aasta majandusaasta aruande kui ka 2025. aasta vaheaudi tulemused. volituste keh vuse tähtaeg 08.06.2028 AS-i Tallinna Lennujaam siseaudiitor on Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Nõukogu kogunes 2025. aastal 8 korral ja lisaks võe 2 korral otsus vastu e- Siseaudiitor tegutseb audi komitees kinnitatud tööplaani alusel ning haldab ee ka, hääletusena. Kohtumiste põhiteemad olid seotud 2025.–2030. aasta strateegia pe uste ja korruptsiooni vihjemeili. ülevaatamisega, majandustulemuste, investeeringute ning 2026. aasta eelarve ja 2026.–2030. aasta ﬁnantsplaani kinnitamisega. Üldkoosolek on kinnitanud 2025. aasta majandusaasta ﬁnantsaudiitoriks audiitorühingu Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Konsolideeritud Peale selle käsitle AS-i Airport City ja AS-i Tallinna Lennujaam investeeringute majandusaasta aruande audi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. rahastamist, reisiterminali laiendamise projek , AS-i Airport Fuel Terminal asutamist, lennujaamatasusid ning riskijuh mist. Samu teh investeerimisotsused üle Finantsaudi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. 1 miljoni euro suuruste investeerimisprojek de kohta. Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate kord kvartalis. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 13 Juhatus esindab kontserni ning juhib selle tööd kooskõlas õigusak de ja põhikirjaga, tegutsedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Otsuste tegemisel lähtub juhatus e evõtete ja omaniku parimatest huvidest ning kohustub tagama jätkusuutliku arengu, tuginedes seatud eesmärkidele ja strateegiale. Esimees Riivo Tuvike ame sse määramise aeg 01.06.2019 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2029 Liikmed Katrin Hagel ame sse määramise aeg 01.04.2022 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2028 Eero Pärgmäe ame sse määramise aeg 01.04.2022 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2027 Anneli Turkin ame sse määramise aeg 01.04.2009 volituste keh vuse tähtaeg 31.03.2029 2025. aastal pidas juhatus 92 koosolekut (2024. a 96). Juhatuse liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kä esaadav Tallinna Lennujaama kodulehel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 14 Nõukogu teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle, hinnates kestlikkusega seotud otsuste põhjendatust, riskijuh mise tõhusust ja strateegia elluviimist. Nõukogu Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu kümneliikmeline ülesanne on tagada, et kestlikkus oleks lahutamatu osa e evõ e juh misest ning juhtkond, kuhu kuuluvad strateegiliste valdkondade ja osakondade juhid ning juhatusel oleksid vajalikud pädevused ja ressursid valdkonna juh miseks. juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhtkonna koosolekutel. Pädevused ja kogemus Juhtkonna liikmed Juhatuse liikmetel on laiaulatuslik professionaalne kogemus strateegilises  Riivo Tuvike, juhatuse esimees juh mises, õigusnõuete rakendamises, ﬁnants- ja riskijuh mises ning müügi- ja  Katrin Hagel, juhatuse liige, lennuvälja- ja reisijateenused; määruste (EL) kvaliteedijuh mises. Need pädevused on kujunenud nii varasemates ame tes kui nr 139/2014 ja nr 2017/373 mõistes kõikide lennujaamade vastutav juht  Eero Pärgmäe, juhatuse liige, kommertsteenused ka avaliku sektori ootustega kooskõlas tegutsevates organisatsioonides töötamise  Anneli Turkin, juhatuse liige, ﬁnants-, kvaliteedi- ja riskijuh mine kaudu. Nõukogu ja juhatuse tasandile on seega koondunud tugev juh mispädevuste  Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige raamis k, mis on vajalik tegutsemiseks keerulises, väga reguleeritud ja kõrgete  Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon turvalisusnõuetega lennundussektoris.  Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia  Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur Oma rollides vastutavad juhatuse liikmed e evõ e strateegilise suuna kujundamise  Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus ja elluviimise eest, tagades, et kestlikkusega seotud eesmärgid ja kaalutlused on  Kris na Randveer, juriidiline tugi lahutamatu osa strateegilisest planeerimisest. Juh misorganid hindavad kestlikkuse strateegilist mõju e evõ e ärilisele tasuvusele, konkurentsivõimele ja ﬁnantsvõimekusele ning tagavad, et e evõ e pikaajaline areng on kooskõlas Juhatuse ja nõukogu roll kestlikkuse juh misel keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juh misega seotud ootustega. E evõ e kõrgeimatel juh misorganitel – juhatusel ja nõukogul – on keskne roll kestlikkusega seotud strateegia, riskide, võimaluste ja mõju juh misel. Kestlikkusega seotud sisulised vastutusvaldkonnad hõlmavad e evõ e sotsiaalse ja keskkonnamõju juh mist ning ohutus- ja tööjõuriskide, küberturberiskide ja Juhatus vastutab kestlikkuse eesmärkide seadmise ja nende lõimimise eest vastavusnõuete juh mist. Juhatus ja juhtkond tagavad vastavuse rahvusvahelistele e evõ e üldisesse strateegiasse ning e evõ e tegevuse majandusliku, keskkonna- ja Euroopa Liidu eriregulatsioonidele, sh lennundussektorile keh vatele määrustele ja sotsiaalse mõju hindamise eest. Juhatus kinnitab kestlikkuspolii kad ja jälgib (EL) nr 139/2014 ja (EL) nr 2017/373 ning raamis ku Part-IS infoturbenõuetele. nende rakendamist ning tagab vastavuse keh vatele õigusnõuetele, sh Euroopa Nimetatud nõuded on otseselt seotud lennuohutuse, taristu turvalisuse ja krii lise Liidu kestlikkusaruandluse standarditele. taristu käideldavuse tagamisega. Nende nõuete mõistmine ja rakendamine on Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 15 juhatuse ja nõukogu tasandi pädevuste oluline osa ning toetab organisatsiooni Juhatuse liige ja esimees on Indrek Nõlvak. Juhatuse esimehe nimetab ame sse võimet juh da kestlikkusega seotud riske süsteemselt ja tõhusalt. e evõ e nõukogu ja see koosneb AS-i Tallinna Lennujaam osadest juhatuse liikmetest. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning liikmed Anneli Turkin ja Katrin Kestlikkuse juh mise tugevdamiseks on juhtkonna tasandil loodud ESG juhtrühm, Hagel. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses toodud mis toetab juhtkonda otsustusprotsessis fak lise ja analüü lise teabega. ngimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta. Juhtkonna pädevuse hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse kestlikkuse, ohutuse, riskijuh mise ja vastavusjuh mise valdkonnas regulaarselt väljaõpet. Koolitusprogrammid hõlmavad muu hulgas Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse AS-i Airport City põhiline tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine standardite (ESRS) muudatusi ja rakendamist, kliimariskide ja keskkonnamõju ja käitus. juh mist, andmekaitse ja infoturbe põhimõ eid, tööohutust ning AS-i Airport City üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. organisatsioonisisese riskikultuuri arendamist. Väljaõpe toetab juhtkonna suutlikkust hinnata kestlikkuse eesmärkide realistlikkust, juh da nende rakendamist Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas. E evõ e nõukogu on ning tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele, sidusrühmade ootustele ja neljaliikmeline. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning nõukogu liikmed on Eero omaniku seatud eesmärkidele. Pärgmäe, Tarmo Karotam ja Andres Aavik, kellest viimase kahe töö nõukogu liikmena on tasustatud. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses 2025. aastal korralda kokku 15 koolitust, mis hõlmasid tööohutuse ja toodud ngimustel. hädaolukordade juh mise, küberturbe ja andmekaitse, pe uste ennetamise, riigihangete ning ﬁnantsaruandluse valdkonda. Lisaks pööra tähelepanu Juhatuse esimees on Veiko Keerberg ja juhatuse liige Anneli Turkin. Juhatuse digipädevuste ja tehisaru vastutustundliku kasutamise arendamisele ning korralda esimehe ja liikmed nimetab ame sse e evõ e nõukogu. ESG-teemaline töötuba, mis keskendus kestlikkusega seotud õiguskeskkonnale. Koolitused toetasid organisatsiooni kestlikku ja turvalist toimimist. AS-i Airport Fuel Terminal põhiline tegevusala on lennukikütuse terminali haldamine. AS-i Tallinna Airport GH põhiline tegevusala on reisijate, kauba ja õhusõidukite maapealne teenindamine. AS-i Airport Fuel Terminal üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus ja AS-i Ees Varude Keskus juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas. AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 16 Juhatus on kaheliikmeline: juhatuse esimees on Ander Hindremäe ja juhatuse liige Helen Trelin. Juhatuse liikmed nimetab ame sse e evõ e nõukogu ning juhatus koosneb AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Ees Varude Keskus nimetatud liikmetest. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning liikmed on Ando Leppiman, Priit Enok, Eero Pärgmäe ja Anneli Turkin. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses toodud ngimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 17 kooskõlastatakse juhatuses. Kõik riskide käsitlemise meetmed dokumenteeritakse ja nende rakendamist jälgitakse pidevalt. Riskijuh mine on kontserni juh misprotsessi lahutamatu osa, mille eesmärk on Väliskeskkonnas püsib geopolii liste, keskkonna-, küberturvalisuse ja väärtuse loomine ja kaitse, tulemuslikkuse parandamine, innovatsiooni majanduskeskkonna riskide teostumise suur tõenäosus. Suur püsib ka geopolii line soodustamine ning strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamine. Riskijuh mine risk, sh hübriidoht. hõlmab riskide süstemaa list tuvastamist, hindamist ja käsitlemist, et vähendada võimalikku nega ivset mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus. Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad riskid on tegevusrisk (sh vastavusrisk), infosüsteemi- ja infoturberisk, personalirisk, pe userisk, äririskist Kontserni riskijuh mine tugineb Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) majanduskeskkonna ja kolmandate osapoolte sõltuvuse riskid, aga ka hinnarisk, riskijuh mise mudelile ja on kooskõlastatud Transpordiame ga. Riskijuh mise krediidirisk ja projek de riskid. protsess hõlmab juhtpõhimõtete, protseduuride ja tavade järjepidevat rakendamist planeerimise ning riskide kaalutlemise, käsitlemise, seire, läbivaatuse, „Riskijuh mine hõlmab riskide süstemaa list tuvastamist, dokumenteerimise ja aruandluse kaudu. Riski käsitletakse komponen dena oht – nõrkus – tagajärg. Ohtude tuvastamisel kasutatakse ohtude kataloogi, kus oht on hindamist ja käsitlemist, et vähendada võimalikku nega ivset olukord või sündmus, mis võib tekitada või võimaldada kahju. Nega ivse mõju korral mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus.“ realiseerub oht nõrkuse kaudu ja selle tagajärjena tekib kahju. Tuvastatud riskid liigitatakse tegevus-, projek -, ﬁnants- ja äririskideks. Iga riski puhul määratakse riskitase, kombineerides mõju ja esinemistõenäosuse hinnangu AS Tallinna Lennujaam vaatab igal aastal üle oma strateegia ja hindab äririske, mis olemasolevaid ohjemeetmeid arvesse võ es. võivad mõjutada strateegiliste eesmärkide saavutamist. Mõju hinnatakse viieastmelisel skaalal, kus hinnang 1 tähistab riski äärmiselt 2026. aastal jätkub Ees majanduse taastumine, kuid majanduskeskkond püsib madalat ja hinnang 5 krii list taset. Esinemistõenäosust hinnatakse samu ebakindel. Põhilised riskid on seotud geopolii lise olukorra, riigi eelarvepositsiooni, viieastmelisel skaalal, kus hinnang A tähistab riski äärmiselt ebatõenäolist ja hinnang intressikeskkonna ja inﬂatsiooniga ning välisturgude jätkuva nõrkusega. E tõenäolist realiseerumist. Omaniku ootused dividendide maksmisele, regionaalsete lennujaamade osalisele Riskide käsitlemine põhineb määratud riskitasemetel, mille alusel rakendatakse tegevuskulude katmisele ja Ees ühenduvuse tagamisele võivad olla omavahel riskide vähendamise, jagamise, aktsepteerimise või väl mise meetmeid. Alates vastandlikud ning neid ei ole ala võimalik tasakaalustada. Omanik on otsustanud olulisest riskitasemest rakendatakse täiendavaid maandamismeetmeid, mis Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 18 võ a dividende igal aastal, vajaduse korral ka eelmiste perioodide jaotamata kasumi 2. Tähtajarisk: projekt ei püsi kokkulepitud ajakavas arvelt. Ehitustöid tehakse etappidena tegutsevas reisiterminalis, kus võivad opera ivsed piirangud, lennuplaanidest tulenevad ajastused, tarneahela viivitused või tehnilised Emae evõte on investeerinud 31,75% põhivarast Euroopa Liidu toetusmeetmete muudatused mõjutada projek ajakava. Tähtajast kõrvalekalded võivad omakorda abil. Selles osas on amor satsioon kaetud varade sihtﬁnantseeringuga ja see ei avaldada mõju lennujaama teenindusvõimekusele, tuludele ja reisijate rahulolule. kajastu praegu teenuste omahinnas, aga tulevikus peab e evõte suutma teha nende Seetõ u on vajalik etappide täpne planeerimine ning he koostöö ehitajate ja varade asenduse ise. järelevalvega. Regionaalsed lennujaamad vajavad amor seerunud taristu, seadmete, tehnika ja 3. Tööohutusrisk: reisijate ja töötajate ohutus ehitustööde ajal tehnoloogia asendamiseks aastatel 2026–2029 investeeringuid kokku 18,4 miljoni Toimivas terminalis ehitamine suurendab tööohutusriskide esinemise tõenäosust. euro ulatuses ning lisaks aastateks 2024–2028 kavandatud 5,1 miljoni euro Reisijate ja ehituspersonali ühised liikumisalad, aju sed tööpiirkonnad, tõstetööd suurusele investeeringule. E evõ el ei ole võimalik neid kulusid jooksvalt ka a ilma ning müra ja tolm võivad muuta töökeskkonna riskantsemaks. Riskide omaniku osaluseta, mistõ u tuleb iga investeerimisotsus enne omanikuga maandamiseks on vajalikud selgelt piiritletud tsoonid, kindlaks määratud kooskõlastada. See pikendab investeerimisprotsessi ja võib mõjutada teenuste liikumisskeemid, pidev järelevalve ja ohutusnõuete täitmise järjepidev kontroll. järjepidevust. 4. Lennuohutuse risk: mõju perroonile ja lennuoperatsioonide toimimisele on Tallinna Ehitustööd terminali lähiümbruses võivad mõjutada perrooniala ja Lennujaama viimaste aastate suurim arendusprojekt, mille edukas elluviimine lennuoperatsioonide toimimist ning tuua kaasa lennuohutuse lisariske. eeldab põhjalikku ja süsteemset riskijuh mist. Projek iseloomustab suur tehniline Ehitustehnika liikumine, aju sed tõkked ja muudatused liikumisaladel eeldavad, et ja opera ivne keerukus, kuna ehitustöid tehakse toimivas reisiterminalis, tagades kõik muudatused viiakse ellu kooskõlas lennujaama ohutusjuh missüsteemi samal ajal teenuste järjepidevuse, ohutuse ja teeninduskvaliteedi. Alljärgnevalt on nõuetega. kirjeldatud projek peamised riskid. 1. Eelarverisk: ehituse kallinemine ja sisendhindade muutused 5. Mahurisk: reisijate arvu kasv ei vasta projek ootustele Terminali laienduse eelarvet mõjutab ehitusturu üldine vola ilsus. Materjalide ja Reisiterminali laienduse eesmärk on suurendada terminali läbilaskevõimet vastavalt tööjõu hinnamuutused, tarneprobleemid ja projekteerimise käigus ilmnevad kasvuprognoosidele. Mahurisk avaldub 2 suunal: juhul kui reisijate arv kasvab mahumuudatused võivad suurendada projek kogumaksumust. Samu võivad prognoositust kiiremini, võib projekteeritud lahendus osutuda ebapiisavaks ning hangete tulemused erineda eelprognoosidest, mistõ u on vajalik paindlik eelarve krii lised teenindussõlmed (julgestus, pagasikäitlus, väravad, piirikontroll) ei pruugi planeerimine ja piisavate reservide olemasolu. saavutada vajalikku võimekust. Kui aga reisijate arv kasvab prognoositust vähem, võib kahaneda investeeringu tasuvus, mõjutades ﬁnantstulemusi ja omaniku Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 19 tootlusootust. Seetõ u on vajalik prognooside regulaarne ajakohastamine ja potentsiaalseid eksimusi. Oleme seepärast üles võtnud eraldise summas 1,1 miljonit stsenaariumipõhine planeerimine. eurot selle riski maandamiseks. 6. Toimepidevuse risk: teenuse kvaliteedi halvenemine ehitustööde ajal Ehitustööde ajal võivad reisijateekonnad aju selt pikeneda, võib tekkida uusi kitsaskoh julgestuses ja check-in’i aladel ning väheneda terminali eri tsoonide Kontsern kasutab laenuraha. Sellest 19% on ﬁkseeritud intressiga ja euribori muutus ei mõjuta laenukulusid. 81% on ﬁkseerimata intressiga ja 1% euribori muutus läbilaskevõime. See võib mõjutada reisijate rahulolu ja kommertstulusid. Riskide suurendaks aastas ﬁnantskulusid 0,33 miljonit eurot. maandamiseks on vajalik tööde täpne ajastamine, eelistatult väljaspool pptunde, ning selge ja järjepidev kommunikatsioon reisijatega. E evõte on kogunud investeerimiseks raha, mida ta deponeerib. Kui deposiidi intress langeb 1%, siis vähenevad e evõ e ﬁnantstulud 0,2 miljonit eurot. Lennundussektoris keh vad Euroopa Liidu riigiabi ranged reeglid. Seetõ u on Tallinna Lennujaama jaoks krii lise tähtsusega väl da lubamatu riigiabi andmist või AS-i Tallinna Lennujaam, AS-i Airport City ja AS-i Tallinn Airport GH juh missüsteem vastuvõtmist. vastab ISO 9001:2015 kvaliteedijuh mise ning ISO 14001:2015 Riigiabi riski hinnatakse kõigi turundusmeetmete, koostööprojek de ja keskkonnajuh mise põhimõtetele. Kontserni põhi- ja tugiteenused on investeeringute puhul. Vajaduse korral tehakse enne otsuste langetamist ser ﬁtseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standardite alusel. Lisaks on AS- i Tallinna Lennujaam juh missüsteem kooskõlas Euroopa Liidu lennundust erainvestori test eesmärgiga tõendada, et selle otsuse teeks samadel ngimustel ka reguleerivate määruste (EL) nr 139/2014 ja nr 2017/373 nõuetega. sõltumatu erainvestor. See aitab tagada, et e evõ e tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega ega moonuta konkurentsi. Transpordiamet on väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam aeronavigatsiooniteenuse osutaja ser ﬁkaadi ning Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamale lennuvälja käitaja ser ﬁkaadid. Kihnu ja Ruhnu lennuväljal on AS-il Tallinna Lennujaam lennuvälja käitaja ser ﬁkaat, mille on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Rahandusministeerium teeb Ühtekuuluvusfondist saadud sihtﬁnantseeringu Organisatsiooni (ICAO) nõuete ning majandus- ja kommunikatsiooniministri sihtotstarbelise kasutamise auditeid. Selle käigus tuuakse esile riskid, mis oleksid määruse alusel väljastanud Transpordiamet. võinud hanke korraldamisel teostuda hanke sõnastuse tõlgenduse tõ u. Vastavusriski juh miseks kontrollib e evõte oma tegevust regulaarselt siseaudi te Rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus selgituse järgi peab e evõte arvestama ja vastavushindamiste kaudu. Lisaks tehakse audi komitee kinnitatud audi plaani riskiga, et iga toetuse puhul leitakse vähemalt 5% ulatuses, et on rikutud Euroopa alusel teenuseosutajalt tellitud siseauditeid. Liidu hankereegleid, kuna ka teiste etappide hanke ngimused sisaldasid sarnaseid Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 20 Kontserni e evõtete tegevust hindavad ka välised osapooled, sh kliendid, kä esaadavust. Lisaks eeldab lennundusnõuetest tulenevate pädevuste lennundust reguleerivad ametkonnad ja ser ﬁtseerimisega tegelevad asutused. omandamine pikaajalist ja ressursimahukat väljaõpet. Aastal 2025 teh 31 siseaudi t ja 52 välisaudi t. Tööjõu leidmist ja hoidmist raskendab ka ööpäevaringne graaﬁkujärgne töökorraldus, sh töö puhkepäevadel, riigipühadel ja öötundidel, samu tööaja sõltuvus lennuplaanist ja ilmas ku ngimustest ning tööealise elanikkonna vähenemine. Värbamist mõjutavad ühtlasi lennundusele omased tööohutusriskid, sh töötamine keerulistes ngimustes ja rangete ohutusstandardite järgimise AS Tallinna Lennujaam pöörab suurt tähelepanu infoturbe ja andmekaitse vajadus. tagamisele. Ees krii lise taristu e evõ ed on jätkuvalt küberrünnakute sihtmärgiks, mistõ u on e evõ e üks keskne eesmärk järjepidevalt arendada Riskide maandamiseks pöörame tähelepanu tööaja planeerimise tõhustamisele, infoturbevõimekust, et kaitsta nii töötajate kui ka klien de andmeid. Selle eesmärgi võtmeame kohtade välise ja sisemise järelkasvu tagamisele ning töökeskkonna, toetamiseks on loodud eraldi infoturbeosakond ning suurendatud nii tehnilisi kui ka juh miskvaliteedi ja tööohutuse järjepidevale parendamisele. Samu arendame personaliga seotud ressursse. atrak ivset tööandja väärtuspakkumist ja tagame konkurentsivõimelise tasustamise. Infoturberiske tuvastatakse, hinnatakse ja analüüsitakse järjepidevalt. Nende maandamiseks rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, samu arendatakse infoturbe juh missüsteemi. Infoturberiskidest teadlikkuse suurendamiseks korralda 2025. aastal töötajatele Kontsernis keh b korruptsiooni suhtes nulltolerantsi põhimõte. Kõik töötajad on infoturbekoolitus, mille läbis ligikaudu 90% töötajatest, ning kontserniülene kohustatud tegutsema ee liselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning õngitsuskampaania. Nende tegevuste eesmärk oli hinnata töötajate teadlikkust ja hoidma e evõ e head nime ja mainet. käitumist ning kasutada saadud tulemusi edasiste maandamismeetmete kavandamisel. Korruptsiooni ennetamiseks ja ee lise käitumise selgete põhimõtete tagamiseks on e evõ es kehtestatud korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea äriee ka 2025. aastal saavutas AS Tallinna Lennujaam vastavuse ISO/IEC 27001 infoturbe põhimõ ed. standardi nõuetele ning läbis vastavad audi d, mille tulemusel andis audiitor posi ivse soovituse ser ﬁtseerimisotsuse vormistamiseks. E evõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad kord aastas välisaudiitorile majandushuvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või vastutavad eelarve täitmise eest, esitavad kord aastas huvide konﬂik deklaratsiooni. 2025. aastal tuvasta 2 ee ka- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit. Lennundussektoris keh vad töötajatele kõrgendatud pädevusnõuded, sh taustakontrolli ja keeleoskuse nõuded, ning need mõjutavad sobiva tööjõu Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 21 AS-is Tallinna Lennujaam 2024. aasta alguses tehtud siseaudi käigus tuvasta TIIB2025, milles osales ligikaudu 250 inimest. Eesmärk oli harjutada mitme parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot, mis oli samaaegse sündmuse lahendamist, sh ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse, e evõ ele tekitatud ligikaudu kümne aasta jooksul. Kuigi lennunduses ja CBNR-olukorda (keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaolukord), lennuki lennujaama igapäevatöös järgitakse ulatuslikke reegleid ja protseduure, ei ole ükski ebaseaduslikku hõivamist ja äkkrünnakut lennujaama taristule. Õppus keskendus süsteem täielikult kaitstud pahatahtliku tegevuse eest. Prokuratuur on esitanud koostöö, kriisijuh mise ja -kommunikatsiooni ning ressursside valmisoleku kontserni endisele töötajale süüdistuse omastamises. Edasi menetleb antud asja tes misele nii välitegevustes kui ka ühendstaabi tasandil. kohus. Lisaks korralda lennuõnnetuse harjutusõppus Pärnu lennuvälja lennupäästepiirkonnas, et kontrollida ja harjutada osapoolte koostööd lennuõnnetuse korral väljaspool lennuvälja territooriumi. Tartu lennuväljal toimunud ulatusliku reostuse kontrollõppusega hinna lennuvälja töökorraldust AS-i Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada lennuväljade ja häireolukorras, teavitamis- ja alarmeerimisskeemide rakendamist ning aeronavigatsiooniteenuse tõhus ja tõrgeteta toimimine, keskendudes päästeteenistuse tegutsemisvõimekust vastavalt kehtestatud protseduuridele. toimepidevuse tagamisele. Õppuste tulemusi kasutatakse toimepidevuse, kriisijuh mise ja koostööprotsesside AS Tallinna Lennujaam on alates 18. oktoobrist 2024 (Riigikogu 2. oktoobri 2024. a edasiseks parendamiseks ning kitsaskohtade kõrvaldamiseks. otsus nr 461) elutähtsa teenuse osutaja. Teenusele seatavaid nõudeid reguleeriv määrus on Kliimaministeeriumis koostamisel. Tulevane määrus toob kaasa senisest suurema fookuse toimepidevuse planeerimisele ja juh misele. Igapäevategevusega seotud sündmusi ja olukordi lahendavad vastutavad üksused Lennuvälja käitamist mõjutavate muudatustega seotud riskide juh miseks rakendab jooksvalt vastavalt oma valdkonna ülesannetele ja sündmuste laadile. Kui olukord e evõte muudatuste juh mise süsteemi. See hõlmab nii funktsionaalsete eeldab lennuväljade tavakäitamisest erinevate lisameetmete rakendamist või süsteemide muudatusi kui ka lennuvälja käitamisega seotud muudatusi. tekitab põhiteenuse katkemise riski, siis võtab sündmuse juh mise ja lahendamise üle lennujaama kriisigrupp. Kõigi oluliste muudatuste korral hinnatakse nende võimalikku mõju lennuvälja ohutusele ja opera ivsele toimimisele. Riskianalüüsi käigus tuvastatakse võimalikud Toimepidevuse protsesside toimivuse hindamiseks ja arendamiseks oli AS-il Tallinna ohud, hinnatakse nende esinemise tõenäosust ja mõju ning kavandatakse Lennujaam 2025. aastal õppuste plaanis kokku 22 erineva suuruse ja raskusastmega asjakohased leevendusmeetmed. Muudatused viiakse ellu koostöös õppust ja harjutust. Nende eesmärk oli tes da ja tugevdada organisatsiooni ning järelevalveasutustega ja keh vaid õigusakte järgides, et tagada lennuvälja ohutu ja koostööpartnerite valmisolekut hädaolukordade lahendamiseks, kriisijuh mise ja tõrgeteta toimimine. kriisikommunikatsiooni toimivust ning reageerimisvõimekust nii lennujaamades kui ka lennupäästepiirkondades. Tähtsaimate õppustena korraldasime Tallinna lennujaamas koostööharjutusõppuse Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 22 Riskihindamine hõlmab nii lennuvälja taristu kui ka operatsioonide ohutusega seotud riske ning viimastel aastatel sagenenud ohutegureid, sh GPS-häiringuid ja Keskkonnariskide juh miseks hindab AS Tallinna Lennujaam regulaarselt oma droonide kasutamist lennuvälja lähiümbruses. GPS-häiringute ja droonidest tegevusi, et tuvastada ja vähendada võimalikku keskkonnamõju. tulenevate riskide maandamiseks tehakse hedat koostööd järelevalveasutuste ja teiste asjakohaste partneritega, et rakendada õigeaegseid ja tõhusaid meetmeid Iga-aastase keskkonnariskide ning alates 2025. aastast ka kliimariskide hindamise ning tagada lennuvälja ohutus ja lennuoperatsioonide järjepidevus. kaudu tagame, et võimalikud keskkonnaohud on süstemaa liselt tuvastatud, hinnatud ja vajaduse korral maandatud. Seire hõlmab muu hulgas CO₂ heite, kemikaalireostuste, reo- ja sademevee kvaliteedi ning jäätmetekke jälgimist, võimaldades hinnata tegevuste vastavust e evõ e keskkonnastrateegilistele suundadele. Kõikides lennujaamades, millel on keh v keskkonnaluba, seiratakse pidevalt röntgenkiirgust ja veekvalitee ning esitatakse Keskkonnaame le vastavad aruanded loas e enähtud sagedusega. CO₂ heidet jälgitakse igal aastal lennundussektoris tunnustatud Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi raames. See võimaldab lennujaamadel ühtse metoodika alusel hinnata oma keskkonnamõju, seada eesmärke ja järjepidevalt vähendada heidet. Lennuohutust mõjutavate riskide hindamise eesmärk on tagada aeronavigatsiooniteenuse ja lennuvälja teenuste ohutu osutamine ning ohutusjuh missüsteemi toimivus. See hõlmab ohutustegevuste ja riske maandavate meetmete rakendamist ning nende tõhususe järjepidevat jälgimist. Ohutuseesmärgid ja kavandatud tegevused on igal aastal koondatud lennuväljade ohutusmeetmete programmi, mis käsitleb lennuväljapõhiseid ohutustegevusi ning riskide maandamiseks planeeritud meetmeid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 23 Kirjeldatud mõjutegurid avaldavad mõju e evõ e EBITDA-järgsele majandustulemusele. Tallinna lennujaama läbis 2025. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 0,1% vähem kui 2025. aastal saavutas Tallinna Lennujaama kontsern väga head majandustulemused eelmisel aastal. vaatamata sellele, et Tallinna lennujaama reisijate arv jäi 0,1% võrra väiksemaks võrreldes eelmise aastaga. Kontserni müügitulu suurenes 14%, mis saavuta suures osas tänu lennundustulude kasvule, sh lennundusjulgestustasu kehtestamisele. Puhaskasum oli 13,2 miljonit Äritulud suurenesid 13% ja kulud (sh põhivara kulum) 2%. Intressi-, maksu- ja eurot ja see kasvas 12,7 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta 0,5 miljoni euroga. amor satsioonieelne kasum (EBITDA) oli 24,8 miljonit eurot ja see kasvas võrreldes 2024. aasta kasum oli olnud erakorraliselt väike seoses regionaalsete lennujaamade 2024. aastaga 26%. Kontserni kasum oli 13,2 miljonit eurot. varade allahindluse ja dividendi tulumaksu kuluga. Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtﬁnantseering ei kata Kontserni EBITDA suurenes 5,1 miljoni euro ehk 26% võrra 2024. aastaga kulusid. Aastal 2025 vähenes riigi sihtﬁnantseering 5% võrra, 2026. aastal väheneb kõrvutades. 3% võrra ja 2027. aastal 2% võrra. See tähendab, et kahjum süveneb. Oleme otsinud lisatulu allikaid ja kärpinud kulusid. Kulude kärbete puhul oleme jõudnud olukorda, Tabel 1A. Kontserni 2025. aasta majandustulemused ja võrdlus 2024. aastaga kus järgmine olulise mõjuga kärbe saab olla see, et omanik sulgeb mõne regionaalse lennujaama. Kokku on Ees regionaalse lennunduse kulud aastas hinnanguliselt tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus 2025 kokku – 2024 % 14 miljonit eurot (sh avaliku teenindamise kohustusega (PSO) liinid, lennujaamad, lennujuh mine). Müügitulu 73 196 64 151 14 Muud äritulud 16 008 14 510 10 Nagu 2024. aastal nii tes sime ka 2025. aastal regionaalsete lennujaamade varade sh varade sihtfinantseerimine 5 037 3 619 39 kaetavat väärtust ja tuvastasime, et nende põhivara bilansiline maksumus ületab Äritulud kokku 89 204 78 662 13 endiselt tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seepärast teostasime vara Kaubad, materjalid ja teenused –22 510 –22 761 –1 väärtuse allahindluse summas 0,5 miljonit eurot. Edaspidi peame arvestama sellega, Mitmesugused tegevuskulud –3 193 –2 353 36 et iga omaﬁnantseeringu arvel tehtud investeering tuleb aasta lõpus alla hinnata. Tööjõukulud –33 452 –30 069 11 Muud ärikulud –192 –118 62 2025. aastal maksis emae evõte omanikule esimest korda ajaloos dividendi Põhivara kulum –16 231 –19 009 –15 4,4 miljonit eurot. Selleks võ s emae evõte 2024. aasta lõpus tütare evõ est Tallinn Airport GH dividendi, mille väljamaksmisel tekkis 2024. aastasse sh põhivara kulum –15 697 –12 402 28 tulumaksukulu ja -kohus s. 2025. aastal ei võtnud emae evõte tütare evõ est sh põhivara allahindlus –534 –6 608 –95 dividende, seega suurenes kontserni edasilükkunud tulumaksukulu kohustus. Ärikulud kokku –75 578 –74 310 2 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 24 2025 2024 Muutus 2025 kokku – 2024 % Reisijate ja lennukite maapealse teenindamise tütare evõ e AS Tallinn Airport GH EBITDA 24 820 19 742 26 müügikäive oli 1,5 miljoni euro ehk 8% võrra suurem kui 2024. aastal. Kasvu Finantstulud ja -kulud –303 367 183 peamine põhjus oli asjaolu, et taristutasude tulu suurenes 0,9 miljoni euro ja vahendatavate teenuste maht 0,4 miljoni euro võrra. Alates oktoobrist lisandus VIP- Tulumaksukulu –100 –4 254 –98 teenuse tulu kokku 0,2 miljonit eurot. sh tulumaks dividendidelt 0 –2 500 –100 sh edasilükkunud tulumaksu kulu –100 –1 754 –94 Muud äritulud kasvasid 1,5 miljoni euro võrra eelkõige tänu varade Kontserni puhaskasum kokku 13 223 465 2 744 sihtﬁnantseerimise tulule, mis oli 1,4 miljoni võrra suurem kui 2024. aastal. sh emaettevõtjale kuuluv osa 13 229 465 2 745 Tegevuskulude sihtﬁnantseerimise tulu oli 2025. aastal aasta varasemast 0,2 miljoni kasumist euro võrra väiksem. Riigilt saadav sihtﬁnantseering regionaalsete lennujaamade ning sh mittekontrollivale osalusele kuuluv -6 0 0 julgestus- ja päästekulude katmiseks oli 2025. aastal 0,5 miljoni euro ehk 5% võrra osa kasumist/kahjumist väiksem kui 2024. aastal. Regionaalsete lennujaamade sihtﬁnantseering oli 2,2 miljonit eurot (2024. a 2,3 mln eurot) ning julgestus- ja päästekulude katmise Konsolideeritud müügitulust moodustab 39% lennundustulu ja 61% sihtﬁnantseering oli 7,4 miljonit eurot (2024. a 7,8 mln eurot). Sihtﬁnantseering ei mi elennundustulu (2024. a vastavalt 35% ja 65%). Võrreldes 2024. aastaga kasvas katnud kõiki tegevusega seotud kulusid. Sihtﬁnantseeringu deﬁtsiit oli regionaalsete lennundustulu 28%. lennujaamade puhul 666 tuhat eurot ning julgestus- ja päästekulude puhul 445 tuhat eurot. Julgestuse- ja päästekulude osas on puudujääk vähenenud võrreldes 1. aprillil 2025 hakkasid Tallinna lennujaamas keh ma muudatused eelmise aastaga seoses julgestustasu tõstmisega. lennujaamatasudes: kehtesta lennundusjulgestustasu ja tõste erivajadustega reisijate teenindamise tasu määra. Kui 2025. aasta lennundustulu mõjutas see 8 kuu Tabel 2. Müügitulu kokku ulatuses, siis 2026. aasta lennundustulu mõjutab see kogu aasta ulatuses. Muutus tuhandetes eurodes 2025 2024 2025–2024 % Lennujaamatasude 2025. aasta lubatud müügitulu arvutamisel kasutasime 2024. Müügitulu kokku 73 196 64 151 14 aasta kevadel arvutatud WACC-i 4,77%. Liinitoetusprogrammi erainvestorites tes läbiviimisel kasutasime 2025. aasta kevadel uuendatud WACC-i 5,68%. sh lennundustulu 28 511 22 333 28 sh mittelennundustulu 44 684 41 818 7 Kontsessioonid, terminali üüritulud ja autoparkimise tulud suurenesid 2025. aastal Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, AS 18 588 18 118 3 6%, mis oli posi ivne, arvestades reisijate arvu jäämist 2024. aastaga samale Tallinn Airport GH tasemele. Muude hoonete ruumide üüri ja muu rendi kategooria tulud Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, muu 3 434 2 261 52 suurenesid 5%. See on ngitud üürilepingute ngimuste ülevaatusest ja aasta lõpul Ruumide üür ja muu rent, sh vahendatud 5 371 5 119 5 valminud AS-i Airport City uute hoonete lisandunud üüritulust. kommunaalid Reisijatega seotud teenused (parkimine, 16 475 15 615 6 kontsessioonid, terminali üür) Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 Muu mittelennundustulu 817 705 25 16 Teenuste puhul oli lennundusteenuste kasum 1,6 miljonit eurot, mis on võrreldes Keskmise palga kasvuga seoses suurenesid 2025. aastal julgestusteenuse sisseostu 2024. aastaga 3,1 miljoni euro võrra parem seis. Selle tagas 2025. aastal kulud 0,1 miljonit eurot. Lisaks kasvasid hoonete ja raja ste hoolduse kulud lennundusjulgestustasu kehtestamine. Uus tasu katab julgestusteenusega seotud 0,2 miljoni euro võrra. aasta-aastalt kasvavaid kulusid, mille jaoks ei piisanud riigilt saadavast sihtﬁnantseeringust. Veel kasvasid klien de ja õhusõidukite teenindamise kulud. Sõidukite majandamise Mi elennundusteenuste kasum oli 2025. aastal 9,7 miljonit eurot ja see suurenes kulud oli 11% võrra madalamad, kuna sõidukite remondi ja diiselkütuse kulu oli aasta varasemaga võrreldes 0,6 miljoni euro võrra. Kasum on kasvanud väiksem. äriklienditeeninduse, keskse taristu teenuste ja mobiilsusteenuste osas. Regionaalsete lennujaamade teenuste tavapärase äritegevuse kahjum oli Mitmesuguste tegevuskulude rühma kulud kokku olid 3,4 miljonit eurot, mida on 0,2 miljonit eurot, sellele lisandus 0,5 miljonit eurot põhivara allahindlusest. Kokku 0,9 miljoni euro võrra enam kui 2024. aastal. Sealhulgas suurenes ebatõenäoliselt oli kahjum 0,7 miljonit eurot. laekuvate nõuete kulu 0,6 miljoni euro võrra. Võrreldes 2024. aastaga kasvasid administreerimis-, turundus- ja töötervishoiukulud ning vähenesid töölähetuste AS-i Tallinna Lennujaam kasum kokku oli 10,6 miljonit eurot, mis on 2024. aastaga kulud. kõrvutatuna 0,9 miljoni euro ehk 9% võrra rohkem. Tabel 3. Lennundus- ja mi elennundusteenused 2024–2025 AS-i Tallinn Airport GH puhaskasum oli 0,5 miljonit eurot, AS-i Airport City kasum oli 1,3 miljonit eurot, AS-i Airport Fuel Terminali kahjum oli 0,02 miljonit eurot ja konsolideerimise kasum oli 0,9 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 13,2 Muutus 2025– tuhandetes eurodes 2025 2024 2024 % miljonit eurot. AS Tallinna Lennujaam: lennundusteenused Kontserni tegevus oli 2025. aastal suunatud kulude juh misele muutlikus Tulud (sh sihtfinantseeringu tulud) 35 962 30 017 20 keskkonnas. Meie kulud olid kokku 75,6 miljonit eurot, mida oli 1,3 miljonit eurot (2%) rohkem kui eelmisel aastal. Kulude suurenemist mõjutas osutatavate teenuste Kulud koos üldhalduskuludega -34 306 -31 499 9 mahu kasv ja üldine hinnatõus. Lennundusteenuste kasum/kahjum 1 657 –1 482 212 sh lennuvälja- ja reisijateenuste ning lennukite parkimise 2 102 1 983 6 Kontserni ärikulud jagunesid järgmiselt: 44% moodustasid tööjõukulud (2024. a teenuse kasum/kahjum 40%), 30% kaubad, materjalid ja teenused (2024. a 31%), 4% mitmesugused sh julgestus- ja päästeteenuste kasum/kahjum –445 –3 464 87 tegevuskulud (2024. a 3%) ning 21% amor satsiooni kulud (2024. a 26%). AS Tallinna Lennujaam: mittelennundusteenused Kaupade, materjalide ja teenuste rühma kulude kogumaht oli 22,5 miljonit eurot Tulud 21 635 20 428 6 (2024. a 22,8 mln eurot). Kuna 2025. aasta viimastel kuudel talveilma ei olnud, siis Kulud koos üldhalduskuludega -11 971 -11 347 6 olid rajahooldusmaterjalide kulud 0,8 miljoni euro võrra 2024. aasta omadest Mittelennundusteenuste kasum/kahjum 9 664 9 081 6 väiksemad. IT- ja sidekulud kasvasid aastatagusega võrreldes 0,5 miljoni euro võrra ning selles valdkonnas jätkasime 2025. aastal riist- ja tarkvara uuendamist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 26 Muutus 2025– 2025 2024 2024 % AS Tallinna Lennujaam: regionaalsed lennujaamad Investeeringuid tegime 2025. aasta eelarve ja 2025.–2030. aasta ﬁnantsplaani alusel. Peamine rõhk oli Tallinna lennujaama lõunaala arendustel. Neil on osa Tulud 6 677 5 749 16 kontserni pikaajalisest visioonist kujundada lennuraja ümber nüüdisaegne ja Kulud koos üldhalduskuludega 6 809 6 840 0 jätkusuutlik ärilinnak. Põhivara allahindlus 534 6 608 –92 Regionaalsete lennujaamade –666 –7 699 91 Kokku tegime 2025. aastal investeeringuid summas 43,7 miljonit eurot (2024. a kasum/kahjum 28,6 mln eurot; kasv 53% ehk 15,1 mln eurot). Finantstulud ja -kulud (Tallinna –27 9 839 –100 lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) Muu hulgas investeerisime Tallinna lennujaama 22,2 miljonit eurot ja AS-i Tallinna Lennujaam 10 627 9 739 9 regionaalsetesse lennujaamadesse 0,4 miljonit eurot. AS Airport City investeeris kasum/kahjum kokku 20,7 miljonit eurot, AS Tallinn Airport GH investeeris 0,7 miljonit eurot ja kontsernisiseste tehingute tõ u oli elimineerimine 0,25 miljonit eurot. AS-i Tallinn Airport GH kasum/kahjum 455 565 –19 AS-i Airport City kasum/kahjum 1 271 1 311 –3 Suurimad investeerimisprojek d olid Tallinna lennujaamas lennukikütuse AS-i Airport Fuel Terminal kasum/ –20 0 – terminalide ehitus, K-perrooni laiendamine, lõunaalale pääsla ja autoparkla kahjum ehitamine ning reisiterminali laienduse projekteerimine. Konsolideerimise kasum/kahjum 890 –11 149 108 Regionaalsete lennujaamade puhul olid suurimad investeeringud Kärdla lennujaama reisiterminali rekonstrueerimine (jätkub 2026. aastal), Tartu lennujaama Kontserni kasum/kahjum 13 223 465 2 744 soojavarustussüsteemi arenduse esimese etapiga jätkamine ja Ruhnus reisijate sh emaettevõtjale kuuluv osa kasumist 13 229 465 2 745 teenindamiseks mõeldud hoone rekonstrueerimine. sh mittekontrollivale osalusele kuuluv osa –6 0 – kasumist Airport City ärilinnakusse kerkis 2025. aastal 3 hoonet: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal, DHL Express Estonia lennu- ja maanteekaubaterminal ning lennukihooldusangaaride kompleks. 2025. aastal olid äritegevuse rahavood 25,7 miljonit eurot ja EBITDA 24,8 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavood olid investeeringutega seoses –37,4 miljonit eurot ning ﬁnantseerimistegevuse rahavood tulenevalt saadud laenudest ja laenude tagasimaksetest 4,4 miljonit eurot. Rahajäägi aastane muutus oli kokku –7,4 miljonit Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 27 Tabel 4. 2025. aasta suurimad investeeringud Kokku mln Osakaal Investeeringu nimetus eurodes kogumahus % K-perrooni laiendus ja kütuseterminalide ehitus (CEF, 10,3 24 TAMILA rahastus) Põhitegevuse hoonete investeeringud, sh seadmed 5,44 12 Energia tarbimist vähendavad projektid (CO² rahastus) 2,01 5 Reisiterminali laienduse projekt 0,93 2 Masinapargi investeeringud 0,47 1 Ohutuse, pääste, meteo, käituse ja vastavuse 0,39 1 investeeringud Digitaliseerimise, AI, infoturbe projektid 0,36 1 Taristu, sh lennuliiklusala teekatted 0,30 1 Äriinvesteeringud 0,16 0 Reisiterminalis Iseteeninduse projekt 0,16 0 Muud projektid Tallinna lennujaamas 1,65 3 Tallinna lennujaam kokku 22,18 50 Energia tarbimist vähendavad projektid (CO² rahastus) 0,41 1 Muud projektid regionaalsetes lennujaamades 0,02 0 Regionaalsed lennujaamad kokku 0,43 1 Masinapargi uuendamine 0,58 1 Muud projektid 0,08 0 AS-i Tallinn Airport GH investeeringud kokku 0,66 2 Äriinvesteeringud 20,66 47 AS-i Airport City investeeringud kokku 20,66 47 Kokku 43,93 100 Kontsernisiseste tehingute elimineerimine -0,25 Kontsern kokku 43,68 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 28 Aasta müügitulude prognoos on 81,1 miljonit eurot (kasv 11% võrreldes 2025. aastaga) ja äritulude prognoos on 95,9 miljonit eurot (kasv 7%). Ärikuludeks prognoosime 2026. aastal 81,6 miljonit eurot. EBITDA prognoos on 2026. aastaks Ees Panga prognoosi järgi pöördub majandus 2026. aastal pärast mitmeaastast 26,1 miljonit eurot ja näitaja kasvu toetab lennujaamatasude kahjumlikkuse langust ja stagnatsiooni selgesse taastumisse. Ees sisemajanduse koguproduk vähenemine: lennujaamatasud on 1,3 miljoni euroga kasumis. Tasude kasumlikkus kasvuks oodatakse 3,6%, mida toetavad eksporditurgude paranemine, jääb alla lubatud kasumlikkuse taseme (lennunduse lubatud WACC on 5,68%). intressimäärade langus, inﬂatsiooni aeglustumine, elanike ostujõu kasv ja riigi kulutuste suurenemine. Omaniku tootlusootus 2026. aastal, mille alusel ta määrab e evõ ele dividende, on 8,6%. Omanik plaanib 2026. aastal võ a e evõ est dividende 5,6 miljonit eurot. Samal ajal süveneb riigirahanduse surve, sest aasta eelarvepuudujääk kujuneb üheks suurimaks viimase 30 aasta jooksul. Puudujääki paisutavad maksusüsteemi Järgmisel aastal kavatseme investeerida 36,8 miljonit eurot. Suurimad muudatused, kiires kasvavad kaitsekulud ja impordimahukad kaitseinvesteeringud. investeeringud on aastatel 2026–2030 Tallinna lennujaama reisiterminali Inﬂatsioon aeglustub, kuna mootorsõidukimaksu ja käibemaksutõusu mõju taandub rekonstrueerimine ja laiendus, samu CO₂ heidete vähendamisega seotud ning toidutoorme odavnemine kandub tarbijahindadesse. Intressimäärade langus tegevused nii Tallinna lennujaamas kui ka regionaalsetes lennujaamades, muudab laenupakkumise soodsamaks, parandades nii e evõtete kui ka iseteeninduslahendused terminalis ja infosüsteemide uuendused ning ärikinnisvara majapidamiste investeerimis- ja tarbimisvõimet. Prognoosi ümbritseb investeeringud koos taristu rajamisega. Kokku investeerib e evõte 2026.– märkimisväärne ebakindlus, mida suurendavad geopolii lised riskid, riigieelarve 2030. aastal 194–215 miljonit eurot. Investeeringute rahastamiseks laename jätkusuutlikkus, riigivõla kiire kasv ja intressikulude kahekordistumine. järgmistel aastatel kokku 95 miljonit eurot. Euroopa ja maailma lennundusturu arengut iseloomustab 2026. aastal reisijate arvu Tallinna Lennujaam lähtub oma strateegias omaniku ootustest, mille keskmes on mõõdukas kasv, mida toetavad paranevad majandusväljavaated ning vabaaja- ja paindlike ja eri sihtrühmadele sobivate lennuühenduste tagamine, eelkõige Euroopa ärireiside taastumine. Samal ajal piiravad turu kasvu lennukite jätkuv nappus, sõlmjaamadega. Heade lennuühenduste roll Ees majanduses on märkimisväärne, tootmis- ja tarneahela viivitused ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis sest see toetab sisemajanduse kogutoodangu kasvu, turismi, välisinvesteeringuid, suurendavad vedajate kulubaasi ning piiravad uute liinide avamise võimalusi. kaubandust ja tootlikkust ning aitab ääremaal tasakaalustada kaugust suurtest Sektorit mõjutavad endiselt ka tööjõupuudus ja geopolii line ebakindlus, mis võivad turgudest. hoida pile hinnad kõrgemal tasemel. Lisaks ühenduvusele on strateegiline eesmärk kasumlik ja tõhus toimimine, Tulevikuväljavaade on kontserni jaoks posi ivne: 2026. aasta on kasvuaasta. sh 2026. aasta omakapitali tootlus 8,6%. See tagab e evõ e jätkusuutlikkuse, Prognoosime 2026. aastaks lennuﬁrmade pakkumise kasvu. Reisijate arvuks vastutustundliku majandamise ja panuse regionaalsete lennujaamade toimimisse. prognoosime 3,7 miljonit (kasv 6%). Fookuses on töötajate, reisijate ja äriklien de Strateegia on üles ehitatud selgete katsumuste, juhtpõhimõtete ja neid ellu viivate rahulolu, vastavusnõuete täitmine ja toimepidevuse tagamine ning projek de tegevuste kaudu ning hõlmab kogu organisatsiooni ja äriüksusi. Järgmises peatükis elluviimine kokkulepitud ajas, eelarves ja eesmärkides. käsitletakse põhjalikumalt kontserni järgmise perioodi strateegia aluseid ja sisu ning strateegilisi eesmärke. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 29 Tabel 5. Kontserni tegevus- ja ﬁnantsnäitajad 2025 ja (prognoosina) 2026 Ühik/lühend 2026 prognoos 2025 Muutus 2026–2025 % Reisijaid Tallinna lennujaamas reisija 3 694 237 3 488 973 6 Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP 43 798 41 595 5 Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisija 93 472 93 516 0 Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades LOP 7 591 7 493 1 Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 671 658 2 Müügitulu tuhandetes eurodes 81 135 73 196 11 Äritulu kokku tuhandetes eurodes 95 863 89 204 7 Ärikulu kokku tuhandetes eurodes 81 555 75 578 8 Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuhandetes eurodes 26 104 24 820 5 Puhaskasum tuhandetes eurodes 12 817 13 223 –3 Rahavood äritegevusest tuhandetes eurodes 26 575 25 729 3 Investeeringud tuhandetes eurodes 36 802 43 684 –16 Omakapitali tootlus % 8,4 9,3 –9 EBITDA marginaal (EBITDA/müügitulu) % 32 34 –5 * Ei sisalda põhivara sihtﬁnantseeringut. EBITDA - Kasum enne ﬁnantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amor satsiooni ja väärtuse languse kulusid Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 30 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 31 Kontserni missioon on ühendada Ees maailmaga. Meie visioon on olla atrak ivseim lennujaam Euroopas ning meie väärtused on usaldusväärsus, avatus ja hoolivus. Ainuaktsionärina on Ees Vabariik seadnud AS-ile Tallinna Lennujaam järgmised ootused: 1) lennuliikluse tagamine ja suurendamine, kvaliteedi parandamine; 2) e evõ e tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus ning e evõte maksab dividende; 3) e evõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja keskkonnasäästlikkus); 4) e evõte käitab Ees regionaalseid lennujaamu Ees eri piirkondade majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses; 5) lennujaama linnaku arendus. E evõte arendab oma kinnisvara ja taristut e evaatavalt, tagades õhusõidukite ja reisijate teenindamise, õhusõidukite hoolduse ja kauba käitlemise vajaliku võimekuse ning kujundades Tallinna Lennujaama kinnistud atrak ivseks äri- ja elukeskkonnaks. Aastal 2025 kinnitas AS Tallinna Lennujaam kontserni uuendatud strateegia perioodiks 2025–2030. Strateegia eesmärk on tagada e evõ e pikaajaline jätkusuutlikkus, lennuühenduste areng ning kasumlik ja tõhus toimimine muutuvas majandus- ja õiguskeskkonnas. Järgnevates tabelites võtame võtmenäidikute abil kokku olulisimad strateegilised eesmärgid aastaks 2030 ning 2026. aastaks seatud vahe-eesmärgid, samu 2025. aasta eesmärkide täitmise aastate kaupa. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 32 eelnenud aastaga: 3,48 miljonit inimest. See peegeldas nõudluse ja lennuliikluse mahu püsimist. 2025. aastal jätkus kontserni müügitulu suurenemine: see ulatus 73 miljoni euroni Reisiterminali laiendamisega jõu 2025. aastal olulise verstapos ni, sest algasid (2024. a 64 mln eurot). Müügitulu kasv peegeldab reisijate arvu kasvu, I etapi ehitustööd, mis tähistab üleminekut planeerimisest ak ivsesse ehitusfaasi. lennuühenduste stabiilsust ja mi elennundustulude järkjärgulist suurenemist. See on väl matu eel ngimus tulevaseks reisijate arvu kasvuks ja teenuse kvaliteedi Kontserni EBITDA marginaal kasvas 34%-ni, mis näitab e evõ e kulutõhususe ja ärimudeli tugevnemist võrreldes eelmise aastaga. hoidmiseks. AS-i Airport City äritegevus oli 2025. aastal kasvufaasis. Müügitulu (ruumide üür ja muu rent) suurenes 4,0 miljoni euroni ning sõlmi üks viiest kavandatud uuest Tabel 7. Eesmärk 2. Suur rahulolu kliendilepingust, mis vastab arendusprojek de etapilise elluviimise plaanile. Ehitustegevuse edenemine loob eelduse müügitulu kiiremaks kasvuks järgmistel 2025 2025 2026 2030 aastatel. Mõõdik eesmärk täitmine eesmärk eesmärk Koduseim lennujaam ASQ 4,5 4,49 4,5 4,5 AS-i Tallinn Airport GH turuosa püsis Tallinna lennujaamas 100% juures vaatamata Lendude väljumise täpsus % 98 98 98 98 maapealsete teenuste turu avanemisele ja konkurentsi ngimustes tegutsemisele. Reisijaid mln 3,6 3,48 3,69 5 Reisiterminali laienduse ehitustöid valmis I etapp I etapp II, III ja IV Kõik Tabel 6. Eesmärk 1. Kasumlik ja tõhus toimimine etapp etapid 2025 2025 2026 2030 Mõõdik eesmärk täitmine eesmärk eesmärk Keskkonnaeesmärkide täitmisel liikus Tallinna lennujaam 2025. aastal edasi Kontserni müügitulu mln eurodes 74 73 81 97 vastavalt pikaajalisele Net Zero 2030 tegevuskavale. Airport Carbon Accredita on Kontserni EBIDTA % 33 34 32 35 (ACA) tase tõusis 3+ tasemele, mis näitab edasiminekut süsinikuheite juh mises. Airport City müügitulu mln eurodes 5,2 5,2 6,4 11 Tegevused energiatõhususe, taastuvenergia kasutamise ja CO2e heite vähendamise Airport City uusi kliendilepinguid 1/5 1/5 2/5 5/5 valdkonnas olid järjepidevad. Need loovad aluse Net Zero staatuse saavutamiseks Tallinn Airport GH turuosa Tallinna 75 100 75 75 2030. aastaks. lennujaamas % Tabel 8. Eesmärk 3. Jätkusuutlik ja kestlik toimimine Reisijate rahulolu püsis 2025. aastal väga kõrgel tasemel: ASQ-indeksi hinnang oli 4,49. See vastab seatud eesmärgile ja kinnitab Tallinna lennujaama paiknemist Euroopa parimate seas. 2025 2025 2026 2030 Mõõdik eesmärk täitmine eesmärk eesmärk Lendude väljumise täpsus säilis 98% tasemel, mis on lennuﬁrmade ja reisijate jaoks krii lise tähtsusega ning toetab lennujaama atrak ivsust. Reisijate arv oli sarnane Airport Carbon Accreditationi (ACA) tase 3+ 3+ 3+ 5 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 33 Tööandja maine püsis 2025. aastal tugevana. Tallinna Lennujaam kuulub riigi parimate tööandjate hulka. Kantar Emori tööandjate uuringus pälvis atrak ivseimate tööandjate nimekirjas kõrgeima koha. Töötajate pühendumust mõõtev TRI*M indeks püsis kontserni tasemel 58 punk juures (2024. a 58 p), mis viitab tööandja ja töötajakogemuse stabiilsusele. Fookuses olid töökoormuse tasakaalustamine, juh misprak kate arendamine ja töötajate kaasamine muutuste elluviimisse. Tabel 9. Eesmärk 4. Töötajakogemuse parandamine 2025 2025 2026 2030 Mõõdik eesmärk täitmine eesmärk eesmärk Tööandjate edetabel (Kantar Emor) Esimese Esimene Esimese Esimese 5 seas 5 seas 5 seas TRIM-indeks 65 58 63 > 70 Digitaliseerimise valdkonnas oli 2025. aasta e evalmistav periood. Iseteeninduslahenduste kasutuselevõ oli projek faasis eesmärgiga saavutada järgmistel aastatel märkimisväärne kasv reisijate iseteeninduse kasutuses. Tehisaru valdkonnas võe 2025. aastal kasutusele Microso Copilot, mis toetab töötajate igapäevast töökorraldust ja suurendab kontserni sisemist tõhusust. See loob aluse spetsiiﬁlisemate tehisarulahenduste rakendamiseks järgmistel aastatel. Tabel 10. Eesmärk 5. Tõhus toimimine ja digitaliseerimine 2025 2025 2026 2030 Mõõdik eesmärk täitmine eesmärk eesmärk Iseteeninduslahenduste kasutajaid reisijate 10 10 40 80 seas % Tehisarulahendused MS MS Esimeste Agentide Copilot Copilot agentide kasutamine testimisel loomine laiaulatuslik Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 34 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 35 Joonis 3. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja Tallinna lennujaama läbis 2025. aastal 3 488 973 reisijat. Võrreldes eelmise aastaga vedajate alusel 2025. aastal kahanes näitaja 0,1%, mille põhjustas odavlennuﬁrmade lendude vähenemine suvehooajal. Kuna 2024. aastal kasvas reisijate arv märkimisväärselt (18%), siis 2025. aastal turg stabiliseerus ja 2 aasta keskmine kasv on tugev 9%. airBal c avas Tallinnast 3 uut hooajalist lennuliini (Tirana, Reykjavik ja Funchal). Wizz Air lisas aasta lõpus 4 uut ühendust: Krakówisse, Veneetsiasse, Budapes ja Vilniusesse. Tallinna lendamist alustas lennuﬁrma Jet2.com, tehes jõuluhooaja otselende Edinburghist, Manchesterist ja Birminghamist. Sellist arvukate uute liinide turuletulekut võib pidada erakordseks. Selle põhjuseks on ühelt poolt muudatused lennuﬁrmade strateegiates, sh lennukite kä esaadavuse paranemine, ning teisalt järjepidev töö uute vedajate ja sihtkohtade kaasamiseks. Kokku toimusid aasta jooksul regulaarlennud 51 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel Stockholmi, Riiga, Helsingisse ja Frankfur . Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid airBal c (30%) ja Ryanair (13%). Regulaarlende tegi Tallinna lennujaamast 16 lennuﬁrmat, odavlennuﬁrmade osakaal oli 16% (2024. a 22%). Kuigi Ees majandusolukord püsib keerukas, ei ole nõudlus rahvusvahelise reisimise järele vähenenud. See näitab, et lennureisidest on saanud euroopaliku eluviisi lahutamatu osa. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 36 Joonis 4. Regulaar- ja tšarterliinid Tallinna lennujaamast 2025. aastal Tabel 11. Reisijate arv, kauba- ja pos vedu ning lennuoperatsioonide arv Tallinna lennujaamas 2021–2025 Ühik/ lühend 2025 2024 2023 2022 2021 Reisijaid kokku reisija 3 488 973 3 492 114 2 961 564 2 747 679 1 301 057 sh siselendudel 46 200 57 332 59 029 50 553 39 454 sh välislendudel 3 442 773 3 434 782 2 902 535 2 697 126 1 261 603 sh ümberistujaid 36 746 33 112 28 760 22 513 8 102 Kaup ja post kokku tonn 12 270 9 910 8 753 11 111 10 560 sh post 1 401 1 378 1 160 1 279 1 205 sh lennukaup 10 869 8 532 7 593 9 831 9 355 Lennuoperatsioone kokku LOP 41 596 42 403 38 155 38 028 26 690 sh reisilendudel 33 742 34 072 29 428 28 478 16 617 sh kaubalendudel 1 620 1 556 1 561 1 609 1 602 sh mitteärilistel lendudel 6 233 6 775 7 166 7 941 8 471 * LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 37 Meie regionaalseid lennujaamu läbis 2025. aastal 93 516 reisijat, mis on 6% rohkem võrreldes 2024. aastaga (87 636 reisijat). Kasv tulenes Tartu-Helsingi regulaarliini aastaringsest toimimisest. Kokku läbis Tartu lennujaama aasta jooksul 44 489 reisijat (2024. a 27 270). Sellega tõusis Tartu esimest korda reisijate arvult Ees suurimaks regionaalseks lennujaamaks. Kuressaare lennujaama läbis 2025. aastal 34 776 reisijat (2024. a 42 490). Kärdla lennujaama kasutas 11 909 reisijat (2024. a 15 307), Pärnu lennujaama 932 reisijat (2024. a 1097) ja Ruhnu lennuväljal teeninda 1410 reisijat (2024. a 1472). Regionaalsete lennujaamade ﬁnantstulemuse info on toodud aruande lehekülgedel 24-28. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 38 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 39 Aasta jooksul registreeri 529 kliendipöördumist (2024. a 679), millest suurem osa oli seotud lennule registreerimise ja julgestuskontrolli järjekordadega. Reaalajas Tallinna lennujaama reisiterminali arendamisel lähtume koduseima lennujaama tagasiside kogumiseks uuendasime 2025. aastal nii mõõtmislahendusi kui ka nende põhimõ est. Keskendume igal aastal kindlatele prioritee dele, mis parandavad asukoh , keskendudes eeskä lennueelse julgestuskontrolli ja piiripunk teenuse reisijateekonna sujuvust ja teenuse kvalitee . Aastal 2025 olid fookuses kvaliteedi hindamisele. Julgestuskontrolliga jäi rahule 92% lahkuvatest reisijatest iseteeninduslahenduste edasiarendamine ja reisiterminali funktsionaalne ning piiripunk teenusega 86% lahkuvatest ja 96% saabuvatest reisijatest. uuendamine. Aasta jooksul algatasime reisiterminali check-in-ala uuendamise projek , mille „Tallinna lennujaama reisiterminali arendamisel lähtume eesmärk on luua tänapäevasem ja avaram teeninduskeskkond nii reisijatele kui ka koduseima lennujaama põhimõ est. Keskendume igal aastal teenindajatele. Selleks kavandasime uue keskse iseteenindusala uue põlvkonna kindlatele prioritee dele, mis parandavad reisijateekonna iseteeninduskioskite ja pagasi äraandmise seadmetega ning alustasime check-in-ala etapiviisilist uuendamist. Esimene etapp hõlmab laudade 19–27 rekonstrueerimist sujuvust ja teenuse kvalitee .“ ja tööde valmimine on kavandatud 2026. aasta alguseks. Sellele järgneb kõikide teiste check-in-töökohtade ja -alade uuendamine. Samu parandame reisijainfo Tallinna lennujaam jätkas osalemist Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI) nähtavust suureformaadiliste ekraanide abil ning ajakohastame teenindusala üleilmses Airport Service Quality (ASQ) reisijaküsitluses koos rohkem kui 400 tehnosüsteeme ja sisekujundust. lennujaamaga. 2025. aastal küsitlesime 1 416 reisijat ning üldiseks rahulolu hindeks kujunes 4,49 (2024: 4,45). Kõrgeks hinna töötajate abivalmidust, lennueelse 2025. aastal alustasime ka Kärdla lennujaama reisiterminali rekonstrueerimist, et julgestuskontrolli läbivuse lihtsust, terminalis orienteerumise selgust ning piiripunk parandada selle energiatõhusust, uuendada tehnosüsteeme ning luua reisijatele läbimise lihtust. nüüdisaegsem ja mugavam keskkond. Selleks soojustatakse hoone, uuendatakse elektri-, valgustus-, ven latsiooni- ja kliimasüsteemid ning kohandatakse ruumilahendusi sujuvama liikumise ja paremate ootealade tagamiseks. Rekonstrueerimistööd on kavandatud valmima 2026. aasta esimeses kvartalis ja seni teenindame regulaarlende aju ses terminalis. Erivajadustega reisijate teenindamine on Tallinna lennujaama teenusekorralduse oluline osa. 2025. aastal võtsime vastu 10 671 teenindustellimust, mida oli 1 057 Iseteeninduslike pagasiloovutusseadmete kasutus jätkas kasvu. 2025. aastal tellimust ehk 10,99% rohkem kui eelmisel aastal. Erivajadustega reisijad loovuta nende kaudu 121 113 ühikut pagasit (2024. a 74 639), mis moodustas moodustasid 0,306% kõikidest reisijatest ja nende osakaal on kasvutrendis. Suurim 12,9% kogu väljuvate reisijate pagasist. Iseteenindust saavad kasutada lennuﬁrmade teeninduskoormus langes suvekuudele, mil tellimusi oli keskmiselt 37 reisijale airBal c, SAS, Lu hansa, SWISS, Finnair, Norwegian, WizzAir, Turkish Airlines ja päevas. Heston kliendid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 40 Teenindustellimustest täitsime 6 249 (ülejäänud juhtudel klient abi ei vajanud). Alla 2025. aastal rakendas AS Tallinna Lennujaam täielikult läbipääsulubade 12-tunnise e eteatamisajaga esitatud tellimusi oli 23%, sh viimase hetke tellimusi infosüsteemi (LIS), hõlmates selle kasutamisse ka lennujaama territooriumil 11%. Ambuli i kasutus oli 2025. aastal oluliselt häiritud rikke tõ u, mistõ u ei tegutsevad koostööpartnerid. Süsteemi kasutuselevõtuga viidi lubade taotlemise ja saanud seda aasta esimesel poolel kasutada. menetlemise protsess täielikult digitaalseks ning loobu senistest paberlubadest. Kõige sagedamini vajasid reisijad abi pikkade vahemaade läbimisel (WCHR, 48,8%), treppidel liikumisel (WCHS, 27,2%) ja õhusõidukisse sisenemisel või sealt väljumisel Lisaks alustas 2025. aasta oktoobris Politsei- ja Piirivalveamet riiki sisenemise ja (WCHC, 10,2%). Ülejäänud 14,8% moodustasid muud erivajadused. riigist lahkumise süsteemi (EES) juurutamist. See hakkas mõjutama saabuvate reisijate ootejärjekordade pikkust lennujaama piirikontrollis. Erivajadustega reisijate teenindamise tulud olid Tallinna lennujaamas 2025. aastal 780 655 eurot ja kulud koos üldhalduskuludega 712 115 eurot (2024. a tulud 535 867 eurot, kulud 656 914 eurot). 2025. aastal keskendus lennundusjulgestuse valdkond peamiselt uute nõuete juurutamisele, mis olid seotud improviseeritud süüteseadeldistest tuleneva ohuga. Uue ohuga seotud riske tutvusta töötajatele ja need on edaspidi osa regulaarsete koolituste sisust. Seoses Tallinna lennujaama lõunaalale rajatud kaubaterminalide valmimisega alusta kaubavedudega seotud töötajate julgestuskontrolli uues P4-pääslas, mis on lennujaama neljas pääslahoone. Pääslate arvu suurenemine ngis pääslate kontseptsiooni ülevaatamise vajaduse ja seda alustasime 2025. aastal. Kontseptsiooni rakendamise tulemusel on edaspidi planeeritud lennujaama territooriumile juurdepääs 2 pääsla kaudu. Sõidukite ja jalakäijate liikumisteede ümberkorraldamine ning pääslate kontseptsiooni muudatuste elluviimine on kavandatud lõppema 2027. aasta teisel poolel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 41 Regionaalsetes lennujaamades toimivad samal eesmärgil ohutus- ja kvaliteedigrupid, mis kogunevad vähemalt kord kvartalis ning kuhu kuuluvad lennujaamade territooriumitel tegutsevad e evõ ed. 2025. aastal toimus Ohutus on lennundussektori põhiväärtus, mille oleme seadnud esikohale ka oma Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamas 4 ning Kärdla lennujaamas 12 vastavat kontsernis. koosolekut. Meie ohutusjuh missüsteem hõlmab ohutuspolii kat, riskijuh mist, ohutuse Lennuvälja määruse nõuete järgi toimuvad regulaarselt safety review board’i (SRB) tagamist ja edendamist ning sellesse on kaasatud nii kontserni töötajad kui ka koosolekud, kus osalevad kontserni käitamiseks oluliste osakondade juhid ning mille lennuvälja kogukond. Igal aastal seame konkreetsed ohutuseesmärgid, mis elluviimise eest vastutab määratud juht. SRB jälgib ohutusjuh missüsteemi võimaldavad jälgida ohutustaset ning vajaduse korral rakendada parendusmeetmeid tulemuslikkust, kinnitab ohutuseesmärgid, hindab ohutustaset ja ohutusmeetmete selle hoidmiseks või tõstmiseks. rakendamise tõhusust. 2025. aastal pidas SRB 5 koosolekut. Rakendame õiglase suhtumise (ingl just culture) põhimõ eid, mille alusel ei karistata Alates 2025. aasta juulist peab kord kuus koosoleku safety ac on group (SAG), mis töötajat tahtmatute eksimuste eest, eri olukordades, kus tal puudus piisav väljaõpe on SRB-d toetav opera ivsem foorum. SAG-is jälgitakse kuu ohutustaset ja või kogemus. Õiglase suhtumise eesmärk on toetada avatud teavituskeskkonda, kus eesmärkide täitmist, hinnatakse meetmete tõhusust, otsustatakse täiendavate töötajad ei karda juhtumitest teada anda. See võimaldab organisatsioonil õppida ja maandamismeetmete üle ning käsitletakse ehitusprojek de ja muudatuste ennetada sarnaseid juhtumeid tulevikus. ohutushindamise vajadust. Olulise info vahetamiseks koguneb Tallinna lennujaama ohutuskomitee kord Tänu tähelepanelikele töötajatele, kogukonnaliikmetele ja koordineerimiskeskusele kvartalis, tuues kokku lennuväljal tegutsevate e evõtete lennuohutuse eest registreeri AS-is Tallinna Lennujaam 2025. aastal 984 ohutusteavitust (2024. a vastutavad töötajad ja lennujaama esindajad. Komitee eesmärk on teavitada osalisi 1207). Teavituste arv on stabiliseerunud ja varasemate aastate kiire kasv on ohutust mõjutavatest suurimatest muudatustest, suurendada teadlikkust ja kaasata peatunud. Teavituste hulk püsib siiski suur, mis kinnitab toimivat teavituskultuuri. asjaosalisi ohutusjuh missüsteemi arendamisse. Vähenemine on toimunud peamiselt vähetähtsate rikete arvelt, kuna nende haldamiseks võe kasutusele uus süsteem ning kiires lahendatud, lennuohutust 2025. aastal kogunes ohutuskomitee 4 korral. Osalistele an ülevaade Tallinna mi e mõjutanud rikkeid ei registreerita enam eraldi juhtumite süsteemis. lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud käitamispiirangutest, lennuohutuse sta s kast ja eesmärgivõrdlusest, ohutust mõjutavatest juhtumitest Vähenenud lennuoperatsioonide taustal on kahanenud ka vahetu mõjuta ning käitamis- ja juh missüsteemi protseduuride muudatustest. ohutusjuhtumite arv, samal ajal kui tähelepanekute arv on kasvanud. See on posi ivne trend, mis viitab stabiilsele ohutustasemele ja heale teavituskultuurile. Ei Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 42 2024. aastal ega 2025. aastal ei toimunud Tallinna lennujaamas ühtegi tõsist teooriakoolitusele läbima prak lise sõidu, mida korraldavad rajameistrid. Muudatus lennuintsiden ega -õnnetust. eeldas uue õppekava loomist, instruktorite koolitamist ja töötajate teavitamist. 2025. aastal registreeri Tallinna lennujaamas 3 intsiden , mis mõjutasid Olulise ohutusalase muudatusena määratlesime kõrgendatud riskiga alad (hot õhusõiduki, reisijate või maapealsete töötajate ohutust. Üks juhtum oli seotud spot’id). Nende tuvastamiseks kasutasime ohutuskomitee ja lennuﬁrmade õhusõiduki ja maapealse taristu kokkupõrkega, mille tõ u tühista väljuv lend. Ühel tagasisidet. Kõrgendatud riskiga alade loetelu avaldamine suurendab piloo de juhul sai töötaja sõidukilt löögi ja vajas ars abi. Ühel juhul oli tegu teadlikkust paikadest, mis nõuavad lennuväljal eritähelepanu. pommiähvardusega regionaalsele lennuväljale, mille tõ u tühista regulaarlennud. Peale selle uuendasime 2025. aastal ohutus- ja liikluskoolitustel kasutatavaid Kõigist 2025. aastal registreeritud ohutusteavitustest oli 220 seotud lindude ja videoid, täiendades võõrkehade käsitlust ning viies materjalid vastavusse muutunud loomadega (2024. a 258). Enamik neist puudutas lindude ja loomade liikumist nõuetega. Täielikult uuendasime ka manööverdusala õppevideot, kuhu lisasime liiklusalal või kokkupõrkeid. Kokku toimus 6 (2024. a 3) tõsisemat juhtumit, mis raadioside pidamise nõuded. mõjutasid lennu toimumist või tõid kaasa lendude ärajäämise lindude või loomade ak ivsuse tõ u. Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv AS-i Tallinna Lennujaam käitatavatel lennuväljadel 2021–2025 Lindude ja loomadega seotud riskide ennetamiseks kasutame lennuväljadel mitmesuguseid meetmeid ja pöörame suurt tähelepanu ennetusele, et vähendada Ohutusjuhtumi tõsidusaste 2025 2024 2023 2022 2021 lennuväljade ligitõmbavust lindude ja loomade jaoks. Vajaduse korral rakendame Õnnetus 0 0 0 0 0 ak ivseid peletusmeetmeid, sh audiovahendeid. Riskide tõhusamaks maandamiseks Tõsine intsident 1 0 1 0 1 teeme pikaajalist koostööd ornitoloogiga. Intsident 3 7 21 17 18 Ohutuskultuuri toetamiseks avalda 2025. aastal Tallinna lennujaamas 5 ja Vahetu mõjuta 215 271 246 296 244 ohutusjuhtum regionaalsetes lennujaamades 4 ohutuse uudiskirja, mis käsitlesid lennuvälja Tähelepanek 919 929 701 425 384 muudatusi, liiklusohutust ning selliseid teemasid nagu droonioht ja võõrkehad. Kokku 1 138 1 207 969 738 647 Tallinna lennuväljal avalda ka sõidukijuhi meelespea, mis koondab keh vad reeglid lihtsas kasutatavasse vormi. 2025. aasta sügisel rakendasime manööverdusala liikluskoolituse osana prak lise väljaõppe ja eksami: kõik manööverdusalale luba taotlevad inimesed peavad lisaks Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 43 Maapealse teeninduse e evõ es töötatakse ööpäev ringi ning sageli keerulises ja AS Tallinna Lennujaam osutab lennuinfoteenust ning side- ja navigatsiooniteenust, kiires muutuvas opera ivkeskkonnas, mistõ u on ohutus pidev prioriteet. mille ulatus ja liik sõltuvad konkreetsest lennujaamast. Ohutuse tagame selgete protseduuride, järjepideva koolituse ning ak ivse 2025. aastal osutasime: teavitamiskultuuri kaudu, mis võimaldab riske varakult tuvastada ja maandada.  lennuinfoteenust Kärdla ja Pärnu lennujaamas, Süsteemne ohutuse juh mine toetab nii töötajate kui ka lennuoperatsioonide  sideteenust Kärdla ja Pärnu lennujaamas, ohutust ning aitab ennetada intsidente ja õnnetusi.  navigatsiooniteenust Tallinna ja Kärdla lennujaamas. E evõ e kriisivalmiduse tugevdamiseks koostasime eraldiseisva kriise käsitleva Side- ja aeronavigatsiooniteenuse kä esaadavus oli Tallinna lennujaamas 99,6% käsiraamatu ning töötasime opera ivtöötajatele välja selged juhised ning Kuressaare ja Kärdla lennujaamas 99,99%. hädaolukordades tegutsemiseks. Ohutusteadlikkuse toetamiseks läbisid aastal 2025 ohutuskoolitusi kokku 146 maapealse teeninduse töötajat. Alates 2025. aasta algusest on kõikides regionaalsetes lennujaamades (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) rakendatud täisautomaatne ilmavaatlusteenus. Tallinna lennuväljal osutame ilmavaatlusteenust jätkuvalt kohapealsete vaatlejate abil. Teavituste arv vähenes võrreldes 2024. aastaga 14%. See näitab, et seniste meetmetega on saavutatud soovitud tase ja edasiseks arenguks on asjakohane rakendada planeeritud lisameetmeid. Lennuväljade käitamine on keerukas ja tugevalt reguleeritud tegevus. See hõlmab mitmesuguseid protseduure ja tegevusi, et tagada lennuväljale saabuvate ja sealt Lennuoperatsioonide arv on kahanenud lennue evõtjate suundumuse tõ u väljuvate lennukite ohutu ja tõhus teenindamine ööpäev ringi ning erinevates kasutada suurema mahutavusega õhusõidukeid. Selle taustal on intsiden de määr ilmas ku ngimustes. 1000 lennuoperatsiooni kohta võrreldes 2024. aastaga langenud 9%, mis viitab ohutustaseme tõusule. Tallinna lennuvälja ja regionaalsete lennuväljade käitamise osakond loob ja haldab lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks vajalikke käitamisprotseduure E evõ e ohutustasemest tervikliku ülevaate tagamiseks jätkasime ohutusandmete ning lennuväljade käsiraamatuid. Samu osaleb osakond teenuste ser ﬁtseerimises süstemaa list kogumist. Aastal 2025 registreerisime 86 vahetu mõjuta juhtumit ja ser ﬁkaa de hoidmises, järjepidevas vastavushindamises ning lennuväljadega ja 286 tähelepanekut. seotud arendusprojek des. Osakond vastutab Ees 7 lennuvälja ning nende teenuste sujuva, tõhusa ja ohutu toimimise eest. Kokku toimus 10 ohutusülevaate kohtumist, mille raames tutvusta e evõ e juh dele toimunud juhtumeid ja aruta tõsisemate ohutusjuhtumite ennetamise Tallinna lennuväljal teh 2025. aastal ööpäevas keskmiselt 114 lennuoperatsiooni. lahendusi. Ohutusülevaadete tulemusi jagasime ka opera ivtöötajatele, et suurendada nende teadlikkust ja parandada igapäevast ohutuskäitumist. Õhkutõusuks või maandumiseks idasuunal kasuta lennurada 46% lendudel ja läänesuunal 54% lendudel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 44 Tallinna lennuväli tagab ööpäev läbi päästekategooria CAT 8 võimalusega tõsta see Pärnus tasemele CAT 9. Aastal 2025 alanda päästekategooriat 7 korral CAT 7-le (2023. a  ava Rapid MRO hooldusbaas; 19 korral).  tegid aasta alguses lennuoperatsioone Suurbritannia militaardroonid;  ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla; Halbade ilmas ku ngimuste korral võimaldatakse ohutut maandumist CAT II  algata detailplaneering integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja nõuetele vastava taristu ja protseduuride abil, mida kasutatakse lisaks rohelise metanooli tootmiskompleksi rajamiseks. satelliidipõhistele lähenemisprotseduuridele. Kärdlas Lennuvälja tavalised pptunnid on kl 5.30–7.30, 11.00–15.00, 17.00–19.00 ja  ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla; 22.30–1.00.  alusta reisiterminali rekonstrueerimist;  renoveeri perrooni elektrivarustus ja valgustus; 2025. aasta oli lennuväljade käitamise vaates väga teguderohke. Aasta jooksul  uuenda rajahooldustehnikat 2 traktori ja lisaseadmete soetamisega. algata , lõpeta ja viidi ellu hulk olulisi arendus- ja taristuprojekte. Kuressaares Tallinnas  alusta lennuraja rekonstrueerimise planeerimist;  võe kasutusele täiendav õhusõidukite jäätõrjeala ja uuenda sellega  soeta uus päästekaater; seotud taristut;  ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla.  uuenda lõunaala kasutuselevõtuga seoses perrooni konﬁguratsiooni ja loodi uued seisupaigad; Ruhnus  alusta A-VDGS-seadmete väljavahetamist, mida jätkatakse 2026. aasta  rekonstrueeri reisiterminali hoone. esimese kvartali lõpuni. Tartus 2025. aastal võtsime kasutusele lennuväljade kogukonnaülese opera ivinfo  renoveeri reisiterminali kü esüsteem; jagamise keskkonna AOS. Sealt saavad lennuväljal tegutsevad kasutajad reaalajas  muude lennuvälja ser ﬁkaa , et võimaldada käitada infot lennuliikluse, keh vate piirangute, sündmuste, ilmas ku, lennuvälja ser ﬁtseerimis ngimusi ületavaid õhusõidukeid; läbilaskevõime ja muude opera ivnäitajate kohta. AOS on kä esaadav kõigile  ehita ümber lennuvälja maapealsete sõidukite kütusetankla. lennuväljal tööülesandeid täitvatele inimestele ning toetab igapäevast ohutut ja tõhusat lennuvälja käitamist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 45 Tõrgeteta lennuväljateenuse tagamiseks on vajalik territooriumi igapäevane Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennujaamade päästeüksustel lasub heakord ning hooldeteenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus. vastutusrikas roll inimelude päästmisel lennuõnnetuse ja vahejuhtumi korral, mis toimub lennuväljal või selle vahetus läheduses kuni 5 meremiili raadiuses. Lisaks Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas töötab 89 töötajat, kes jagunevad tagab päästeteenistus lennujaama territooriumil turvalisuse ja ohutuse, turvab 3 tegevusvaldkonda. Osakonna ülesanne on liiklusalade järelevalve tegemine, lennukite tankimist, võtab vastu hädamaanduvaid õhusõidukeid ning reageerib hooldeteenuste osutamine ning eritehnika hooldamine ja remont, sh reisijate vedu, esimesena tuleohule lennujaamas. lumekoristus ja libedusetõrje ligikaudu 130 hektari ulatuses ning kuni 160 hektari suuruse ala niitmine. Päästeüksuses töötab Tallinna lennujaamas 46 ning regionaalsetes lennujaamades kokku 16 päästjat. Teenistuse kasutuses on 3 kustutus- ja päästeautot, reservüksus, 2024.–2025. aasta talveperiood oli lume poolest tagasihoidlik. Kogu talve jooksul juh misauto, tehniline sõiduk ja UTV. Tagatud on ka veepäästevõimekus, sh on esines intensiivset lumesadu ainult 2 korral ja reageerimist nõudvaid lumepäevi oli olemas päästepaat koos pontoon-tüüpi päästeparvedega. kokku 53. Tallinna lennuväljalt korista kokku 90 900 m³ lund (3030 koormat), läbi 132 298 kilomeetrit, kuluta 158 406 liitrit diislikütust ja kasuta 671 715 2025. aastal laienes Tallinna lennujaama päästeteenistuse vastutusala seoses uute kilogrammi libedusetõrjevahendeid. hoonete ja raja ste kasutuselevõtuga. Nende hulka kuuluvad lennukikütuse Tehnikahalduse valdkonnas tegime 2025. aastal olulisi uuendusi ja investeeringuid. terminal, kaubalaod nr 5 ja 6, maapealse teenindustehnika garaaž GH5 ning Tehases renoveeri põhjalikult mõlemad Vammas B400 lumerootorid. Soetasime pääsla 4. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi uuendamine parandas mul funktsionaalse keskkonnahooldusmasina koos lisaseadmetega, mis võimaldab ülevaadet vastutusalas olevatest objek dest ja võimaldas lühendada häiretele masinat kasutada aasta ringi. Lisaks algatasime mitu hanget, mille tulemused reageerimise aega. realiseeruvad 2026. aastal, sh soetame lõõtsbusse ja erivajadustega reisijate teenindamise sõiduki. Aasta jooksul teh mitu väljasõitu, sh turva lennukite tankimist, reageeri automaatsete tulekahjusignalisatsioonide teadetele, an esmaabi, teeninda Suveperioodil tegime lennuväljade katendite remondi- ja markeerimistöid, nagu igal liikumispuudega reisijaid, likvideeri reostusi ja teh opera ivväljasõite. 22. aprillil aastal. Kasvanud reisijate arvu ja bussivedude mahuga saime edukalt hakkama: reageeri reisija käsipagasis sü nud akupangale: tulekahju kustuta kiires ja keegi suveperioodil toimus 3 452 bussivedu ja 2024.–2025. hooajal teostasime viga ei saanud. Juhtum kinnitas kiire reageerimise ja ohutusnõuete järgimise reisijatevedu kokku 5 371 korral. vajalikkust lennujaama keskkonnas. 2025. aasta sügisest on Tallinna lennujaama hooldatav territoorium seoses lõunaala Valmisoleku hoidmiseks ja suurendamiseks korraldasime 2025. aastal õppusi ja (K-perrooni) väljaarendamisega ligikaudu 20 hektari võrra senisest suurem. harjutusi. Novembris toimusid Tallinna lennujaama hoonetes ja teenistustes Kasvanud töömahu katmiseks suurendasime eritehnika operaatorite arvu ja evakuatsiooniõppused töötajatele ja lepingupartneritele, et kontrollida oktoobris liitus osakonnaga 20 hooajalist eritehnika operaatorit. evakuatsiooniprotseduuride toimivust. Regulaarsete kontrollväljasõitudega tes sime päästeüksuste reageerimisvõimekust, saades kinnitust väga heale Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 46 valmisolekule. Sügisperioodil toimusid päästjatele uue kütuseterminali ja tanklatega tutvumised ning evakuatsiooniharjutused, samu tutvu K-perroonil paiknevate H11, DHL-i ja FedExi angaaridega. 2025. aastal hankisime Kärdla lennujaama uue päästepaadi koos haagisega, mis parandab tunduvalt sealset veepäästevõimekust võimaliku lennuõnnetuse korral. Kõik kontserni lennuväljad kasutavad keskkonnasäästlikku tulekustutusvahuainet ECOPOL A6+. See on 100% biolagunev ning ﬂuori- ja silikoonivaba ning vastab Euroopa Komisjoni ja EPA juh misprogrammi nõuetele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 47 Tallinna lennujaamas osutab õhusõidukite ja reisijate maapealseid teenuseid kontserni tütare evõte AS Tallinn Airport GH. Peale regulaarlendude teenindatakse ka era-, tellimus- ja militaarlende. Lennujaama arendamine põhineb selgel strateegilisel vaatel, keh vatel detailplaneeringutel ning kvaliteetselt e e valmistatud ja ellu viidud AS-i Tallinn Airport GH eesmärk on pakkuda kvaliteetset, ohutut ja tõhusalt ehitusprojek del. 2025. aastal jätkasime ulatuslikke arendustegevusi, mille eesmärk korraldatud maapealset teenindust ning olla eelistatud koostööpartner Ees on parandada reisijakogemust, suurendada taristu tõhusust ja toetada lennujaamades. Igapäevategevuses keskendutakse teenuse usaldusväärsele ja keskkonnasäästlikku arengut. õigeaegsele osutamisele, luues väärtust nii lennuﬁrmadele, omanikule kui ka töötajatele. Teenuse kvaliteedi mõõdupuuks on seatud vähemalt 97,5% täpsus ja Detailplaneeringute valdkonnas tegime 2025. aastal olulisi samme. Kehtesta Suur- siht on püsida lennujaamade teenusekvaliteedi hinnangutes parimate teenuseosutajate hulgas. Sõjamäe 60 (Tallinn) detailplaneering ja alustasime tehnovõrkude rajamise e evalmistamist. Algata ka Valukoja 24 ja 26 (Tallinn) detailplaneering ning nende Teenusepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks arendatakse järjepidevalt kvaliteedi- ja planeeringulahendus esita Tallinna Linnaplaneerimise Ame le koostööks. Tallinna ohutusjuh mise süsteeme, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud parimatest lennujaama loodeala detailplaneeringu menetluses telli ühiskondlikele aladele prak katest ning Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) ISAGO täiendav ruumiline eskiislahendus ja planeering edasta kooskõlastamiseks. standardi nõuetest. Menetluses on veel Tallinna lennujaama ida- ja loodeala detailplaneeringud. Peale selle algata Pärnu lennujaama detailplaneering ja jätka teiste regionaalsete Kliendiootuste täitmist toetab regulaarne tagasiside analüüs ning tegevus- ja lennujaamade arenduste e evalmistamist. tulemusnäitajate seire, mille abil hinnatakse teenuse taset ja parendamisvõimalusi. Kõrge teenindusstandardi hoidmisel tuginetakse kogu kontsernis keh vale klienditeeninduse heale tavale. Reisiterminali laiendus 2025. aastal valmis Tallinna reisiterminali laienduse ehitusprojekt ja algas e evõ e Hoolimata maapealsete teenuste turu avanemisest Tallinna lennujaamas on kõigi aegade suurim arendusprojekt. Laienduse eesmärk on suurendada terminali AS Tallinn Airport GH suutnud säilitada tugeva positsiooni ja hoida enda käes läbilaskevõimet 2,8 miljonilt reisijalt kuni 5 miljoni reisijani aastaks 2030. Projekt valdava osa maapealsetest teenustest. Lendude teenindamisel on e evõ e osakaal viiakse ellu 5 etapis, et tagada lennujaama toimimine kogu ehitusperioodi vältel. peaaegu 100%, välja arvatud üksikud lennuﬁrmad, kes kasutavad omakäitlust. E evõ e konkurentsivõime aluseks on püsivalt hea teenusekvaliteet, usaldusväärsus ja lennuﬁrmadele pakutav opera ivne paindlikkus. See on Esimese etapi ehitustööd algasid 2025. aastal. Nende käigus laiendame ja võimaldanud säilitada klien de usalduse ka muutunud turuolukorras. uuendame check-in-ala ning paigaldame uued pagasikaalukonveierid ja Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 48 iseteeninduskioskid. Projek järgmise suurema etapi hange kuuluta välja Lõunaala ja Airport City arendus 2025. aasta lõpus. Kogu projek kestuseks on kavandatud ligikaudu 3 aastat ja 2025. aastal viisime lõpule mitu olulist arendus- ja ehitustööd Tallinna lennujaama kogumaksumus on hinnanguliselt 75 miljonit eurot. Laienduse raames rajatakse uus lõunaalal. Valmisid vee- ja kanalisatsioonitrassid, laiendasime kõrgepingevõrku ja saabuvate reisijate pagasiala, laiendatakse piirikontrolli alasid, ehitatakse uued rajasime Airport City kinnistutele elektritoitepunk d. Valmis ka uus lõunapääsla, mis ootealad ja rekonstrueeritakse reisiterminali kommertsalad. ühendab K-perrooni ja lõunaala arendused, ning selle juurde rajasime ligikaudu 200- kohalise parkla Airport City klien dele. Kütuseterminal ja lennukite perroonide ehitus Koostöös AS-iga Ees Varude Keskus valmisid 2025. aasta lõpuks AS Tallinn Airport GH tarbeks valmisid tehnika garaažid ja varjualune. Airport City 4 lennukikütusemahu t kogumahuga 4000 m³. Need on mõeldud osa Ees riikliku klien dele ehita 3 suurt hoonekompleksi: DHL-i ja FedExi lennukaubaterminalid JET-A1 lennukikütuse varu hoiustamiseks. Projek raames raja lõunaalale ka ning Magne c MRO lennukihooldusangaarid, mis võimaldavad samal ajal hooldada betoonist seisupaigad neljale E-klassi lennukile. Arendused kuuluvad „TAMILA“ kolme C-klassi lennukit. Lisaks alustasime Kesk-Sõjamäe tänava büroohoone programmi, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu (CEF) rekonstrueerimist ja vanade kaubaterminalide rekonstrueerimise planeerimist. 50% ulatuses ning mis toetab Tallinna lennujaama strateegilist rolli nii tsiviil- kui ka sõjaliste operatsioonide teenindamisel. Regionaalsed lennujaamad 2025. aastal rekonstrueerisime Ruhnu reisiterminali ja alustasime sama tööd Kärdla Keskkonnaeesmärgid ja innovatsioon reisiterminalis. Jätkasime regionaalsete lennujaamade kõrguspiiranguvööndite Tallinna lennujaam jätkas osalemist rahvusvahelistes arendusprogrammides, mis metsamajandamise kavade elluviimist. Lisaks alustasime Kuressaare lennuraja toetavad kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist. INTERREG-programmi tuledesüsteemi ja üleka e projek koostamist. raames osaleme projek s „BSR HyAirport“, mis edendab vesiniku kasutuselevõ u ja rohelisi energialahendusi lennunduses ning aitab e e valmistada tulevast vesinikutaristut. Projek kaasrahastab Euroopa Liit 80% ulatuses. CEF-programmi „etAIR“ projek kaudu jätkasime Tallinna lennujaama elektriﬁtseerimist ja roheenergia kasutuselevõ u. Projek raames soetasime mobiilsed akulahendused lennukite teenindamiseks, paigaldasime reisijasildu teenindavad statsionaarsed GPU-d, tugevdasime lennuvälja elektrivõrku ja rajasime loodealale 600 kW võimsusega päikesepargi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 49 Kokku lisandus 2025. aastal Airport City por elli ligikaudu 23 000 m² uut äripinda. See suurendab lennujaama mi elennundustulusid ning tugevdab Ees rolli Reisijate jaoks on lennujaam sageli reisi algus- ja lõpp-punkt, kuid Tallinna rahvusvahelises logis ka- ja lennundusvõrgus kus. lennujaama roll on sellest laiem. Oma missiooni – ühendada Ees t maailmaga – täitmiseks pöörame senisest rohkem tähelepanu ka tuludele, mis ei sõltu otseselt Kõik Airport City uued arendused vastavad LEED keskkonnastandardile ning reisijateveost. Mitmekesine tulubaas võimaldab investeerida lennujaama taristusse, kasutavad energiatõhusaid ja nu kaid lahendusi, sh päikeseenergiat, tehnoloogilistesse lahendustesse ja reisijamugavuse parandamisse. maasoojuspumpi ja tänapäevaseid hoonehaldussüsteeme. Sellega annab Airport City panuse Tallinna lennujaama kestlikku arengusse ja keskkonnamõju Euroopa lennujaamade prak ka näitab, et üha suurema osa käibest teenivad nad vähendamisse. kaupade ja teenuste müügist ning kinnisvaraarendusest. Lennuraja ja lennujaama vahetu lähedus loob märkimisväärset lisandväärtust transpordi- ja logis kae evõtetele, õhusõidukite hooldus- ja teeninduse evõtetele, laoteenuste osutajatele ning teistele lennundusega seotud ärivaldkondadele. Tallinna Lennujaam on kinnisvaraarendusega tegelenud üle 20 aasta. E evõ e por elli kuulub ligikaudu 6000 m² kaubandus- ja äripindu reisiterminalis ning umbes 45 000 m² angaari- ja laohooneid. Taristu arendamise ja haldamisega tegeleb eraldi meeskond, kus töötab 32 spetsialis . Kinnisvaraarenduse mahu kasvades suureneb järk-järgult ka tütare evõ e AS Airport City meeskond. AS Airport City jätkas 2025. aastal Tallinna lennujaama lõunaala arendamist eesmärgiga kujundada piirkonnast toimiv lennunduse, logis ka ja kaubaveo keskus. Aasta jooksul valmis ja võe kasutusele mitu olulist objek . Septembris ava pidulikult FedEx Express Estonia uus, ligikaudu 5250 m² suurune lennukaubaterminal. Selles asub nüüdisaegne sorteerimistehnoloogia, mis võimaldab töödelda kuni 3000 saade st tunnis. Ka DHL Express Estonia 7260 m² suurune lennukaubaterminal jõudis 2025. aasta lõpuks valmimisjärku ja seal asub täisautomaatne sorteerimisliin Samu valmis aasta lõpuks ligikaudu 11 000 m² suurune lennukite hooldus- ja remondiangaaride kompleks e evõ ele Magne c MRO, mis laiendab Tallinna lennujaama MRO-võimekust. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 50 kasutama kõik e evõ ed, kes soovivad Tallinna lennujaamas lennukikütuse müügi ja tankimise teenust osutada. Alates sellest ajast kujuneb AS-i Airport Fuel Terminal 2025. aasta oktoobris asutas AS Tallinna Lennujaam koostöös AS-iga Ees Varude peamine müügitulu kommertsalustel tegutsevatelt lennukikütuse müüjatelt, Keskus tütare evõ e AS Airport Fuel Terminal. AS Tallinna Lennujaam omandas säilitades samal ajal AS-i Ees Varude Keskus kui strateegilise kliendi. uues tütare evõ es 13 750 aktsiat (55%) nimiväärtusega kokku 13 750 eurot ja AS Ees Varude Keskus 11 250 aktsiat (45%) nimiväärtusega kokku 11 250 eurot. Lennukikütuse hoiustamise teenuse osutamiseks sõlmis AS Airport Fuel Terminal Otsustusõiguste jaotusest tulenevalt kuulub kontroll AS-i Airport Fuel Terminal üle AS-iga Tallinna Lennujaam 30-aastase isikliku kasutusõiguse lepingu, et kasutada AS-ile Tallinna Lennujaam ja seega on AS Airport Fuel Terminal AS-i Tallinna AS-i Tallinna Lennujaam poolt rajatavat ja 2026. aasta esimeses kvartalis valmivat Lennujaam tütare evõte. Tallinna lennujaama lennukikütuseterminali laiendust. Terminali kasutusõiguse omandamiseks vajalikud ﬁnantsvahendid tagavad aktsionärid täiendavate AS-i Airport Fuel Terminal tegevuse eesmärk on Tallinna lennujaamas lennukikütuse sissemaksete kaudu e evõ e vabatahtlikku reservkapitali. AS Airport Fuel Terminal hoiustamise taristu arendamine ja haldamine ning lennukikütuse turu korraldamine. ise ei käita kütuseterminali. Pädeva käitaja leidmiseks kuulutas e evõte 2025. aasta E evõte vastutab selle eest, et lennujaama lennukikütusetaristu vastaks lõpus välja riigihanke. opera ivsetele vajadustele ja oleks majandatud kulutõhusalt. AS-i Airport Fuel Terminal kliendid on lennukikütuse müüjad, kes hoiustavad e evõ ele kuuluvas taristus oma laovarusid, ja AS Ees Varude Keskus, kes tagab Tallinna lennujaamas Ees riigi lennukikütuse kriisivaru. Esimestel tegevusaastatel keskendub AS Airport Fuel Terminal eelkõige Ees riigi lennukikütusevarude hoidmise teenuse osutamisele. Sel ajal on e evõ e põhiklient AS Ees Varude Keskus, kellega sõlmitakse pikaajaline lennukikütuse hoiuleping. Lisatulu võib e evõ ele tekkida lennukikütuse kommertseesmärgil hoiustamisest ad hoc-põhimõ el, kuid selle tulu maht on e earvamatu ning seda ei ole äriplaanis arvesse võetud. E evõ e äritegevuse ak ivsem faas algab eelduslikult 2030. aastal, mil lõpevad AS- i Tallinna Lennujaam tähtajalised lepingud Tallinna lennujaamas tegutsevate lennukikütuse müüjatest taristuomanikega. Seejärel loob AS Airport Fuel Terminal lennujaamas lennukikütuse hoiustamise tsentraliseeritud taristu, mida hakkavad Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 51 töötlevad lennuoperatsioonidega seotud andmeid ja toetavad andmepõhist otsustamist. Lisaks võtsime tugiteenuste jaoks kasutusele Microso Copilo tehisarulahenduse. Digitaalsete lahenduste roll lennujaama igapäevases toimimises kasvab pidevalt, Seda kasutatakse muu hulgas dokumen de koostamisel, tööprotsesside kuna nii töötajate, reisijate kui ka koostööpartnerite ootused teenuste kiirusele, analüüsimisel ja andmetöötluse tõhustamisel. mugavusele ja läbipaistvusele suurenevad. Nendele ootustele vastamiseks jätkas AS Tallinna Lennujaam 2025. aastal sihipärast tegevust tööprotsesside Finants- ja varahalduslahendused digitaliseerimisel ja automa seerimisel. Finantsjuh mise digitaliseerimisel võtsime kogu e evõ es kasutusele uue eelarvestamissüsteemi Jedox, mille abil koostasime 2026. aasta eelarve. Süsteem Kontserni arengukava „Lennujaam 4.0“ raames keskendusime 2025. aastal eelkõige lahendustele, mis toetavad lennujaama toimimist tervikuna, parandavad parandab eelarvestamise läbipaistvust ja võimaldab planeerida paindlikumalt. otsustusvõimekust ning suurendavad teenuste kvalitee ja töökorralduse tõhusust. Olulise verstapos na tegime edukalt infoturbe juh missüsteemi audi standardi Samu on juurutamisel uus varahaldussüsteem, et senisest paremini hallata ISO/IEC 27001 alusel. Ser ﬁkaadi väljastamine on kavandatud 2026. aasta e evõ e varasid. Uus süsteem toetab automa seeritud arvestust, hoolduste algusesse. planeerimist ja varade jälgitavust. Teenuste ja tööprotsesside digitaliseerimine Lennujaama käitamist toetavad IT-lahendused 2025. aasta lõpuks võtsime kogu e evõ es kasutusele juhtumite ja teenuste Lennujaama igapäevase käitamise toetamiseks uuendasime mi ereisijate parklate haldamise keskkonna Service Desk, mille juurutamist alustasime juba 2024. aastal. haldamise süsteemi ja valmistusime reisijate parkimissüsteemi edasiseks See võimaldab keskselt ja struktureeritult tellida teenuseid, menetleda juhtumeid ja uuendamiseks. Võtsime kasutusele lennujaama opera ivinfo jagamise keskkonna jälgida tööülesandeid. AOS, mis koondab reaalajas infot lennujaamas toimuvate sündmuste, piirangute ja Lennuvälja opera ivsete tegevuste toetamiseks lõimisime linnupeletusseadmed tööde kohta. AOS on kä esaadav kogu lennujaama kogukonnale. kaardirakendusega, et parandada nende seadmete kasutamise täpsust ja tõhusust. Samu alustasime iseteenindusliku check-in’i ja pagasiloovutuslahenduste Lisaks laiendasime jäätõrje juh missüsteemi, et tagada uute jäätõrjealade tõhus ja ulatuslikku laiendamist, et suurendada reisijate iseteenindusvõimalusi ning koordineeritud teenindamine. vähendada pptundide koormust. Järgmistel aastatel jätkab AS Tallinna Lennujaam investeerimist IT-taristu Andmehalduse ja tehisaru rakendamine arendamisse, et suurendada selle töökindlust, turvalisust ja toimepidevust. Aasta jooksul alustasime e evõ e andmekataloogi loomist ja katsetasime esimesi Digilahenduste järjepidev arendamine toetab e evõ e pikaajalisi eesmärke ning tehisarul (AI) põhinevaid lahendusi. Arendasime AI-agen de prototüüpe, mis loob aluse tänapäevase ja tõhusalt toimiva lennujaama kujundamiseks. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 52 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 53 Tabel 13. Kontserni töötajaskonna näitajad Kontsern tegutseb Ees s ja järgib siin tööjõule keh vaid õigusakte. Oleme Naisi Mehi Kokku pühendunud võrdsete võimaluste edendamisele, töötajate heaolu toetamisele ja Töötajaid kogukonna arengusse panustamisele. Keskendume tervise edendamisele ja AS Tallinna Lennujaam 123 288 411 mitmekesisuse väärtustamisele, et luua posi ivset mõju nii e evõ e sees kui ka AS Airport City 1 2 3 laiemalt ühiskonnas, olles samal ajal atrak ivne ja usaldusväärne tööandja. AS Tallinn Airport GH 105 174 279 Kontsernis töötas 2025. aasta lõpu seisuga 695 töötajat (sh juhatuse liikmed). AS Airport Fuel Terminal 1 1 2 Täistöötajale taandatud (FTE) töötajaid (sh juhatuse liikmed) oli kokku 680,85. Neist Tähtajatu lepinguga töötajaid (FTE) 60% töötas AS-is Tallinna Lennujaam ja 40% AS-is Tallinna Airport GH. Valdav osa AS Tallinna Lennujaam 114,10 265,40 379,5 töötajates töötas tähtajatu töölepingu alusel. AS Airport City 1 1 2 AS Tallinn Airport GH 99,10 169,25 268,35 Osa teenusepõhiste tegevuste sisseostuks on e evõ es sõlmitud võlaõiguslikud lepingud füüsiliste isikutega. Need on enamas mi epüsivat laadi ja/või kitsast AS Airport Fuel Terminal 0 0 0 erialast pädevust nõudvad teenused ning teenused, mille kohta on juhtkond teinud Ajutisi töötajaid (FTE) strateegilise otsuse need sisse osta. Siia kuuluvad näiteks projek põhiste AS Tallinna Lennujaam 3 21 24 ehitusprojek de juh mise teenus, reisijaküsitluste tegemine, siseaudiitori teenus, AS Airport City 0 1 1 päästetöötajate füüsiliste katsete tegemine ja lennundusjulgestuse koolituste AS Tallinn Airport GH 2 2 4 korraldamine. AS Airport Fuel Terminal 1 1 2 2025. aasta lõpu seisuga oli töötajaskonda mi ekuuluvaid inimesi, kes osutasid Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2025. aastal emae evõ es 8,8% (2024. a 9%) ja teenuseid käsundus- või töövõtulepingu alusel, 19. Näitaja ei ole aastate jooksul tütare evõ es (AS Tallinn Airport GH) ligikaudu 14% (2024. a 23%). Koguvoolavus, palju muutunud. mis hõlmab ka koondamisi, oli emae evõ es 14,1% ja tütare evõ es 22,9%. Jälgime töötajate lahkumise põhjuseid regulaarselt, et võ a kasutusele voolavuse vähendamise meetmeid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 54 Tabel 14. Kontserni töötajaskonna voolavus Kontsernis on töötajaid erinevatest põlvkondadest. 2025. aasta lõpu seisuga oli kõige rohkem töötajaid (54%) vanusevahemikus 30–50 aastat. 2025 2024 2023 Töötajate koguvoolavus % Tabel 16. Kontserni töötajaskonna vanuseline mitmekesisus AS Tallinna Lennujaam 14,1 13 11 AS Airport City 0 77,4 0 AS AS Tallinn Airport GH 22,9 27.9 21 AS Tallinna AS Tallinn Airport AS Airport osakaal % Lennujaam Airport GH City Fuel Terminal AS Airport Fuel Terminal 0 – – Alla 30 a töötajaid 11 39 0 0 Ettevõttest lahkunud töötajaid 30–50 a töötajaid 55 52 100 50 AS Tallinna Lennujaam 57 50 38 Üle 50 a töötajaid 33 9 0 50 AS Airport City 0 2 0 AS Tallinn Airport GH 66 74 52 Aruandeperioodil ei olnud kontsernis ühtegi teatatud diskrimineerimis- ega AS Airport Fuel Terminal 0 – – inimõiguste rikkumise juhtumit. Kollek ivlepingud ja töötajate esindajad puuduvad. Tabel 15. Kontserni töötajaskonna sooline mitmekesisus AS Tallinna AS Tallinn Airport AS Airport Fuel 2025. aasta jooksul kasvas töötajate arv kontsernis 4,5% (655-lt 695-le), osakaal % Lennujaam GH AS Airport City Terminal sh maapealseid teenuseid osutuvas tütare evõ es 3,7% (269-lt 279-le). Kontserni Mehi 70 62 67 50 äristrateegia toetamiseks tegime mitu struktuurimuudatust. Naisi 30 38 33 50 Muust soost töötajad 2025. aastal jõudis lõpule taristuvaldkonna ümberstruktureerimine, mille tulemusel ja töötajad, kes ei 0 0 0 0 loodi taristu opera ivteenuste grupp. Sinna koonda tehnosüsteemide hooldusega kajasta oma sugu tegelevad meeskonnad ning taristu remondi- ja korrashoiutöid tegevad üksused, et parandada tööde koordineeritust ja opera ivset valmisolekut. Kontserni töötajatest on 67% mehed ja 33% naised. Juh de seas on naiste osakaal 37% ja juhtkonnas 50%. Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas loodi hooldeteenuste grupijuhi ame koht ja sügistalviseks hooajaks kaasa aju si eritehnika operaatorid. Nii tagasime 2025. aastal kasutusele võetud Tallinna lennuvälja lõunaalade hoolduse toimepidevuse. Ärilennunduse ja VIP-teenuste konkurentsivõime suurendamiseks ühendasime emae evõ es paiknenud VIP-teeninduse funktsioonid ja tütare evõ es AS Tallinn Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 55 Airport GH seni eraldi tegutsenud ärilennunduse tegevused. Muudatuse 2025. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõukuludes 1% (2024. a 1,2%) ja tulemusena moodusta uus üksus, mis kuulub AS Tallinn Airport GH ärijuh mise oli 340 tuhat eurot (2024. a 342 tuhat eurot). osakonna koosseisu ja alustab planeeritud mahus tegevust 1. jaanuaril 2026. 2025. aasta koolitusteemades oli 4 põhifookust: pädevuskoolitused, Infoturbe valdkonna juh mise tugevdamiseks loodi aasta lõpus eraldi infoturbe juh misvõimekuse arendamine, kriisiolukorras toimetulek ning vaimse tervise osakond, mis koondab infoturbe ja andmekaitse teemade haldamise. Riskijuh mise toetamine ja muud vabatahtlikud koolitused. funktsioon viidi kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonna koosseisu, et tagada parem seotus vastavus- ja juh missüsteemidega. Jätkasime sisekoolitajate väljaõpet ja vaatlusi, mis põhinesid 2024. aastal välja töötatud sisekoolitajate põhimõtetel. Eesmärk oli ühtlustada ja parandada Samu vaada üle AS-i Tallinn Airport GH õhusõidukiteeninduse osakonna koolituste kvalitee ja tõsta sisekoolitajate oskuste taset. juh misstruktuur, et tõhustada juh mist nii opera ivsel kui ka strateegilisel tasandil. 1. jaanuaril 2026 asendatakse senine 12 imiga struktuur 4 grupiga, mida juhivad 2025. aastal keskendusid pädevuskoolitused eelkõige ohutusele ning seadmete ja grupijuhid ning mille fookus on teenuse kvaliteedil ja inimeste juh misel. Igapäevase opera ivtöö korraldamine jääb vahetusevanemate vastutusalasse. töövahendite korrektsele kasutamisele. Koolitusi korraldasime lennuvälja ohutuse ja käitamise, esmaabi, töökeskkonna, tuleohutuse ja evakuatsiooni, elektriohutuse, 2026. aastal ühendatakse kontsernis juriidilise toe ja hangetega seotud osakonnad, masinate ja seadmete ohutu kasutamise, keskkonnateemade ning et osutada ühtselt juhitud ja terviklikku tugiteenust kogu kontsernile. lennundustea ste (NOTAM) teadmiste valdkonnas. Seoses reisijatele suunatud iseteeninduslahenduste laienemisega muudetakse Juh de arendamisel lähtume põhimõ est, et iga lennujaamas töötav juht on 2026. aastal ka klienditoe osakonna ülesehitust. Osakonna koosseisu luuakse eraldi e evõ e väärtusi kandev ja tulemustele suunatud eestvedaja, kes arendab oma terminaliteenuste grupp, mida juhib grupijuht ning mille eesmärk on toetada nii meeskonda ning loob toetava töökeskkonna, viies ellu e evõ e visiooni ja erivajadustega reisijaid kui ka iseteeninduslahenduste kasutajaid. strateegiat. Esimest korda juhirolli astunud töötajatele pakkusime alustava juhi Peale selle loodi 2025. aastal koostöös AS-iga Ees Varude Keskus uus koolitust, mis annab alusteadmised juh misest, e evõ e juh mispõhimõtetest ja tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mille eesmärk on lennukikütuse hoiustamise eesmärgistamisest. Jätkasime juh de kommunikatsiooni- ja sotsiaalmeediakoolitusi. taristu arendamine ja haldamine Tallinna lennujaamas. Korraldasime pe uste ennetamise töötoa, et suurendada juh de teadlikkust pe uste olemusest, riskinäitajatest ja ennetamise võimalustest oma vastutusvaldkonnas. Kontsernis lähtume 70 : 20 : 10 õpperaamis kust. Selle aluseks on põhimõte, et õppimine toimub eelkõige kogemuste kaudu, sotsiaalses keskkonnas ja formaalse Koostöös Fontesega jätkasime kuuekuulise mentorprogrammi korraldamist, mida õppe toel. Teadmisi ja kogemusi annavad kontsernis edasi meie välis- ja alustasime 2024. aastal. 2 aasta jooksul on programmis osalenud 29 mentorit, kes sisekoolitajad ning prak kajuhendajad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 56 on pakkunud mentorlust 40 e evõ esisesele menteele. Kuna programm on andnud AS-i Tallinn Airport GH reisijateeninduse osakonnas jätkasime kovisioonigruppide häid tulemusi, jätkame 2026. aastal mentorluse arendamist. korraldamist. Nii said töötajad jagada omavahel kogemusi ja toetada üksteist keerukate teenindusolukordade lahendamisel. Projek juh mise võimekuse kasvatamiseks tegime 2025. aastal e evalmistusi, tuvastades projek juh mise protsessid, projek meeskondade rollid ja vastutused ning töötades välja toetavad juhendmaterjalid. 2026. aastaks on kavandatud Teadvustame oma rolli ühiskonnas nii elutähtsa teenuse osutajana kui ka sellekohane veebikoolitus kõigile projek juh misega seotud töötajatele. vastutustundliku ja ihaldusväärse tööandjana. Tehisaru kasutamise oskuste arendamiseks said töötajad aasta jooksul täiendada AS Tallinna Lennujaam on elutähtsa teenuse osutaja, kelle ülesanne on tagada oma teadmisi Microso Copilo kasutamisel. Töötasime välja tehisaru veebipõhise ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste järjepidevus, sh lennukikütusega baaskoolituse ja sisekoolitustel tutvustasime Microso Copilo tööriistade prak lisi varustatus, sideühenduste toimimine ja meditsiiniteenuste kä esaadavus ka kasutusvõimalusi. Tehisarukoolitusi jätkame 2026. aastal. kriisiolukordades. Samal ajal pöörame suurt tähelepanu oma rollile tööandjana, edendades karjäärivõimalusi ja panustades järelkasvu arendamisse. 2025. aastal Kriisivalmiduse suurendamiseks toimusid kriisigrupi liikmetele koolitused, osalesime mitmes avalikkusele suunatud karjäärialgatuses, sh Ees sh kriisijuh mise simulatsiooniõppus. Eesmärk oli harjutada tegutsemist erinevates Lennuakadeemia ja „Võ tulevikku“ karjäärimessidel. kriisiolukordades ja tugevdada hädaolukordade lahendamise valmisolekut. Jätkasime koostööd Ees Lennuakadeemiaga, toetades üliõpilasi AS-i Tallinna Vaimse tervise hoidmise ja sellest teadlikkuse suurendamise toetamiseks Lennujaam e evõ es pendiumiga ja pakkudes kevadsuvisel hooajal erialast korraldasime läbipõlemise ennetamise koolituse ning jätkasime vaimse tervise töökogemust. Meie pühendumust atrak ivse ja usaldusväärse tööandjana aastakonverentsi ülekande jagamist kõigile töötajatele. Töökorralduse kinnitavad 2025. aastal saadud tunnustused: Kantar Emori Ees mainekaima parandamiseks töötasime välja koosolekute head tavad ning pakkusime mitme kuu tööandja itel ning CV Keskuse antud Ees transpordi- ja logis kasektori jooksul lühikesi õpiampse tõhusate koosolekute teemal, mis kulmineerusid aasta ihaldusväärseima tööandja tunnustus. Lisaks on Kaitseministeerium andnud meile lõpus veebikoolitusega. riigikaitse toetaja hõbemärgise ja Targa Töö Ühing kaugtöö tegija märgise. Töötajatele, kes töögraaﬁku tõ u ei saanud koolitustel osaleda, võimaldasime Meie eesmärk on ka edaspidi täita oma rolli ühiskonnas vastutustundlikult ja kõrgel koolituste järelvaatamist e-õppe keskkonnas, mis sisaldab ka muid vabatahtlikke tasemel, osutades nii usaldusväärseid elutähtsaid teenuseid kui ka pakkudes üldharivaid koolitusi. mo veerivaid ja kestlikke karjäärivõimalusi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 57 Kontsern täidab oma maksukohustusi kooskõlas keh vate õigusak dega ning tasub maksud õigeaegselt. Tehingud tehakse turu ngimustel ning maksuküsimustes peetakse oluliseks läbipaistvat ja konstruk ivset koostööd maksuhalduriga. 2025. aastal oli kontserni maksujalajälg 17,2 miljonit eurot (2024: 12,6 mln eurot), kajastades e evõ e panust avaliku sektori tuludesse ja ühiskonna toimimisse. Tabel 17. Kontserni makstud ja kogutud maksud tuhandetes eurodes kassapõhise arvestuse alusel tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus 2025-2024 % Tööandja maksud (tasutud maksud) 8 220 7 303 13% Maamaks (tasutud maksud) 502 325 54% Töötajatelt kinnipeetud maksud 5 814 4 681 24% (kogutud maksud) Muud tasutud ja kogutud maksud 220 309 -29% Erijuhtude tulumaks 2 449 0 - Maksud kokku 17 205 12 618 36% Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 58 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 59 See aruanne on AS-i Tallinna Lennujaam kontserni esimene kestlikkusaruanne, mis on koostatud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direk ivi ((EL) nr 2022/2464) ja selle rakendusstandardite (ESRS) alusel. Aruanne kajastab 2025 aruandeaastat. Kestlikkusaruandluse direk iv (CSRD) on Euroopa Liidu raamis k, mis sätestab nõuded e evõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juh misalase teabe avalikustamisele. Kuigi CSRD nõuete kohaldamine ei ole Tallinna Lennujaama kontsernile kohustuslik, oleme otsustanud direk ivi põhimõ eid rakendada vabatahtlikult, pidades oluliseks läbipaistvat, võrreldavat ja usaldusväärset teabevahetust kõigi huvirühmadega. Seni oleme kestlikkusteavet avalikustanud GRI (Global Repor ng Ini a ve) standardite alusel. See on loonud tugeva lähtekoha CSRD ja ESRS-i nõuete rakendamiseks ning võimaldanud meil oma kestlikkuse juh mist ja aruandlust järjepidevalt edasi arendada. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 60 Kestlik ja vastutustundlik suhtumine keskkonda on kontserni igapäevase tegevuse Tulemuste põhjal anname aruandes ülevaate oma tegevusest, tuginedes lahutamatu osa. Meie töötajad jagavad ühist arusaama, et keskkonnamõju järgnevatele standarditele: vähendamine ja loodusressursside hoidmine on sama täh s kui majandusliku ja • üldised avalikustamisnõuded ESRS2; sotsiaalse tasakaalu tagamine. Seepärast tegutseme järjepidevalt selle nimel, et • keskkond: E1, E2, E3, E5; muuta oma tegevus tõhusamaks, vähendada keskkonnajalajälge ja anda panus • sotsiaalvaldkond: S1, S2, S3, S4; kestliku arengu põhimõtete elluviimisse. • juh mine: G1. Alates 2023. aastast oleme süsteemselt valmistunud CSRD-põhise aruandluse rakendamiseks, arendades andmete kogumise lahendusi, täiustades sisemisi tööprotsesse ning süvendades arusaama teguritest, mis mõjutavad meie tegevust ja tulemusi nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Aruandlus tugineb Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) esimesele komplek le, mis tagab esitatava teabe võrreldavuse, usaldusväärsuse ja asjakohasuse. See aruanne on koostatud kahese olulisuse hindamise (DMA) tulemustele tuginedes. See võimaldab määrata kindlaks kestlikkuse teemad, mis on kõige olulisemad nii kontserni tegevuse mõju seisukohast kui ka töötajate, partnerite ja reisijate ootuste vaates. Esmane hindamine korralda 2023. aastal. Aastal 2025 laiendasime analüüsi kogu väärtusahelale, et paremini mõista nii meie tegevuse mõju keskkonnale ja ühiskonnale kui ka keskkonna- ja sotsiaalsete tegurite mõju e evõ e vastupidavusele ja arengule. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 61 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 62 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 63 Anname ülevaate kestlikkusaruandluse ulatusest ja kirjeldame, kuidas on kestlikkuse põhimõ ed lõimitud meie igapäevategevusse. Selgitame juhtkonna rolli ja vastutust kestlikkusega seotud teemade juh misel ning kirjeldame vastavaid Väärtusahel juh mis- ja otsustusprotsesse. Samu käsitleme protsesse, mille abil maandame See aruanne hõlmab kontserni väärtusahelat nii üles- kui ka allavoolu ulatuses, lähtudes kahese olulisuse hindamisel tuvastatud mõjust, riskidest ja võimalustest. nega ivse mõju ja juhime kestlikkusega seotud riske. Osa kestlikkusega seotud polii kaid, tegevusi ja eesmärke rakendub ka väärtusahela osadele ning nende täpne ulatus ja rakendusala on iga teema käsitlemisel eraldi Lisaks toome esile seosed e evõ e strateegia, ärimudeli ja väärtusahelaga, kirjeldatud. näidates, kuidas arvestame sidusrühmade huve ning kuidas on meie lähenemine seotud kahese olulisuse hindamise tulemustega. Ajavahemik Aruandes kasutatud ajavahemik on kooskõlas raamatupidamisaruande, kahese olulisuse hindamise, põhiliste tulemusnäitajate (KPI) ja tegevusplaanidega:  lühiajaline: 2025, See ESRS-il põhinev kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud kujul ja  keskpikk: 2026–2030, hõlmab sama aruandeperioodi kui kontserni raamatupidamisaruanne.  pikaajaline: alates 2031. aastast. Konsolideerimise ulatus erineb siiski osaliselt: raamatupidamisaruandes kajastub Hinnangute ja eelduste kasutamine uus tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mis asuta 2. oktoobril 2025, kuid Enamik selles aruandes esitatud kvan ta ivsetest andmetest pärineb kontserni siinses kestlikkusaruandes seda veel ei kajastata. Põhjus on asjaolu, et kahese raamatupidamis- ja andmehaldussüsteemidest. Kui teave on saadud olulisuse hindamine teh 2025. aasta mais, st enne selle tütare evõ e asutamist. koostööpartneritelt või muudelt välistelt osapooltelt, on see aruandes eraldi AS Airport Fuel Terminal kaasatakse kestlikkusaruandlusse alates järgmisest nimetatud. aruandeperioodist, st 2026. aastast. Väärtusahelaga seotud andmete puhul ei kasuta me hinnangulisi arvutusi, vaid Kontsern ei ole jätnud välja mingit klassiﬁtseeritud ega tundlikku teavet, samu tugineme partnerite esitatud dokumen dele, aruannetele ja arvetele. Andmeid, mi e intellektuaalomandi, oskusteabe ega innovatsioonitulemustega seotud infot, mille õigsuses või täielikkuses ei ole piisavat kindlust, ei ole aruandesse kaasatud. nagu on sätestatud ESRS-i 1 jao ses 7.7e. Ühtlasi ei ole kasutatud erandit, mis Aruandluse täpsuse ja võrreldavuse parandamiseks arendame järjepidevalt oma lubaks jä a avaldamata tulevasi arengusuund või läbirääkimiste all olevaid teemasid, andmekogumise ja -halduse süsteeme ning hendame koostööd väärtusahela vastavalt direk ivi 2013/34/EL ar klite 19a lõikele 3 ja 29a lõikele 3. partneritega. Kestlikkusaruandes kasutatakse järjepidevalt lennukiikooniga klikitavaid viiteid, mis lihtsustavad lugeja liikumist peatükkide vahel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 64 Muudatused ja parandused 2025. aasta kestlikkusaruanne on varasemast GRI-põhisest aruandest põhjalikum. Kõik muudatused ja varasemate vigade parandused on selgitatud kas vastavas avalikustamisnõudes või teemat käsitlevas jao ses. Kontsern ei ole kasutanud ESRS-i 1 lisas C lubatud järkjärgulisi leevendusi. Auditeerimine ja kontroll Aruanne on vabatahtlik ega ole läbinud audiitorkontrolli. Süsinikuheitmete andmed aastani 2024. on läbinud kolmanda osapoole audi ning valideeritud Airport Carbon Accredita on (ACA) programmi raames. Kontsernis kogutakse kestlikkusega seotud andmeid süstemaa liselt osakondade kaupa ja lõimituna igapäevastesse tööprotsessidesse. Andmed koondab keskseks andmes kuks kestlikkuse juht. Andmete õigsust ja terviklikkust kontrollitakse mitmel tasandil, sh osakondade tasandil tehtavate esmaste kontrollide, neljasilmapõhimõ e, funktsioonide lahususe ning automa seeritud IT-kontrollide kaudu. Lisaks tehakse enne aruande kinnitamist siseauditeid ja ristkontrolle, et tagada esitatava teabe usaldusväärsus ja kvaliteet. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 65 Nõukogu ja juhatuse koosseisu mitmekesisust ja liikmete kogemusi käsitlev teave on esitatud lehekülgedel 12–16. Ühingujuh mise põhimõ ed ja vastutuste jaotus on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Ühingujuh mine“ (vt lk 11–17). Joonis 5. Kestlikkuse juh mise struktuur (I – informeeritav, A – vastutaja, R – teostaja, C – nõustaja) ESG juhtrühm (R) Selles peatükis antakse ülevaade kestlikkuse juh misest ja vastutuse jaotusest Keskkonna eest vastutaja kontsernis. Sotsiaalia eest vastutaja Nõukogu (I) Juhatus (A) Juhtimise eest vastutaja Viieliikmeline nõukogu suunab juhatuse tegevust, kinnitab kontserni strateegia ja aastaeelarve ning hindab kord kvartalis majandus- ja tegevustulemusi, Spetsialistid (C) Kestlikkuse juht sh kestlikkusega seotud mõõdikuid. Nõukogu roll on tagada, et kontserni tegevus (R) Riskijuht (C) on kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega, anda suuniseid kestlikkuse teemadel ja jälgida strateegia elluviimist. Nõukogu kogunes 2025. aastal 8 korda, keskendudes strateegilistele küsimustele, investeeringutele ja tulemuslikkusele. Nõukogu ESG juhtrühma juhib kestlikkuse juht ning selle koosseisu kuuluvad juhatuse liige, liikmete ame aeg on 3 aastat ja nende tasustamine on avalikustatud vastavalt juhtkonna liige ning kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnaosakonna juht. ESG juhtrühm keh vatele nõuetele. koordineerib kestlikkusega seotud tegevusi kogu kontsernis ja suunab kestlikkuse igapäevaseid protsesse. 2025. aastal pidas ESG juhtrühm 6 koosolekut. Neljaliikmeline juhatus vastutab kontserni strateegia elluviimise, riskide juh mise ning kestlikkuse eesmärkide lõimimise eest igapäevategevusse ja Juhtrühma peamised ülesanded on: ﬁnantsplaneerimisse. Juhatus kinnitab kestlikkuse tegevuskavad, jaotab nende  kestlikkuse (ESG) polii kate ja tegevuskavade elluviimise koordineerimine elluviimiseks vajalikud ressursid ja jälgib ESG eesmärkide täitmist. ESG juhtrühma koostöös valdkondade juh dega; e epanekud viiakse äritegevustesse juhatuse liikme kaudu, kelle vastutusvaldkonda  ESG eesmärkide lõimimine riskihindamisse ja juh misotsuste tegemisse; kuuluvad ﬁnantsjuh mine, kvaliteet ja riskijuh mine. Juhatus kannab lõppvastutust  kahese olulisuse analüüside tegemine peamiste mõjude, riskide ja kontserni kestlikkuse tulemuste eest. võimaluste (ingl impact, risk and opportunity, IRO) tuvastamiseks;  ESG mõõdikute jälgimine ja kestlikkuse aruandluse koordineerimine; Juhtkond, kuhu kuuluvad valdkondade juhid, toetab strateegia elluviimist kogu  parendusvajaduste tuvastamine ja edastamine vastutavatele osakondadele, kontsernis ning tütare evõtetes AS Tallinn Airport GH, AS Airport City ja AS Airport samu parandustegevuste elluviimise toetamine. Fuel Terminal. Kõik tütare evõ ed lähtuvad kontserni kestlikkuse polii kast, annavad panuse kestlikkuse tegevuskavadesse ning esitavad vastavad andmed ESG Kestlikkuse juh mine on kontsernis korraldatud kõrgeimal juh mistasandil juhatuse juhtrühmale, tagades ühtse juh mis- ja aruandlusprak ka kogu kontserni ulatuses. eestvedamisel ning viiakse prak liste tegevusteni läbi ESG juhtrühma ja kestlikkuse juhi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 66 2025. aastal kaasa kestlikkuse konsultante kahese olulisuse analüüsi tegemiseks, kliimariskide hindamiseks, väärtusahela tuvastamiseks ja CSRD-põhise kestlikkusaruande e evalmistamiseks. Olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO-d) on esitatud lehekülgedel 67–76. Juhatus tuvastas koostöös osakondadega kontserni jaoks olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO), mis moodustavad kestlikkuse polii ka ja edasiste tegevuste aluse. Joonis 6. illustreerib, kuidas iga oluline teema on seotud vastutava Iga IRO on seotud kindlate tulemusnäitajatega (KPI), mis on koondatud ülevaatajaga ning milline on osakondade roll nende rakendamises ja viieaastasesse tegevuskavasse. Tegevuskava koostab ESG juhtrühm ja juhatus kinnitab selle. Eesmärkide täitmist ja tulemusi hinnatakse vähemalt kord aastas. andmete kogumises. IRO-dega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavad osakonna- ja valdkonnajuhid oma aastaste eesmärkide ja valdkondlike strateegiate kaudu. Järelevalve ja võimalike probleemide tõstatamise roll on jaotatud järgmiselt:  keskkonnaga seotud IRO-de puhul kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonna juht;  sotsiaalsete IRO-de puhul personalijuht; Sotsiaalsed IRO-d Juh mise IRO-d  juh misega seotud IRO-de puhul juhatuse liige, kelle vastutusvaldkonda Juhtkonna liige Juhatuse liige kuuluvad ﬁnants-, kvaliteedi- ja riskijuh mine. Personalijuht Lennuvälja- ja Finants-, kvaliteedi- ja reisijateenused riskijuh mine Kestlikkuse juht koordineerib avalikustatava ESG teabe e evalmistamist ning toetab osakondi kestlikkuse põhimõtete lõimimisel igapäevategevusse koostöös Keskkonna IRO-d ESG juhtrühmaga. Kvaliteedi-, vastavusus- ja keskkonnajuh mise Andmete kvaliteet ja aruandlus osakonnajuht Osakonnad koguvad ja esitavad kestlikkusega seotud andmed ESG juhtrühmale, kes koondab need terviklikuks ülevaateks enne kestlikkuse aruandesse lisamist. Vajaduse korral kaasatakse väliseid eksperte, et tagada kasutatava metoodika asjakohasus ning andmete täpsus ja usaldusväärsus. Kestlikkuse juht koondab olulisemad järeldused ja tähelepanekud ESG juhtrühmale ning juhatusele, et tagada juhtkonnale õigeaegne ja piisav teave kestlikkusega seotud otsuste tegemiseks. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 67 Joonis 7. annab ülevaate tuvastatud mõjudest, riskidest ja võimalustest (IRO-d). IRO-de nimetused on lühendatud. X-telg näitab ﬁnantsolulisust, Y-telg mõju olulisust Kontserni aruandluses kajastatavad olulised teemad on määratud vastavalt ESRS-i Eri oluline ja Euroopa ﬁnantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kahese olulisuse hindamise Vastavus- ja toimepidevus rakendusjuhisele IG1. Protsessi toetas konsultatsiooniﬁrma Millton New Nordics. Sotsiaalmajanduslik mõju Kahese olulisuse põhimõ e alusel tuvasta ja hinna olulisi mõjusid, riske ja võimalusi (IRO) nii kontserni enda tegevustes kui ka terves väärtusahelas. Tuvastatud olulised IRO-d on esitatud kahese olulisuse maatriksis. Keskkonnateema Andmekaitse ja infoturve Grupp 2 CO₂e heide „lennukijäätõrje mõju sademeveele“ jäi küll ﬁnants- ja mõjupõhise olulisuse lävendist allapoole, kuid töötajate ja sidusrühmade sisendi põhjal lisa see Oluline CO₂e heite vähendamise eesmärgid aruandesse, polii kasse ja tegevuskavasse. Rikkumisest teataja Reisijate tervis ja ohutus kaitse Grupp 4 Digitaliseerimine Omandistruktuur Kontserni ärimudel, partnerlused ja väärtusahel on kirjeldatud aruande Väärtusahela Töö- ja eraelu Reostuste ja rajajäätõrje mõju sademeveele tervis ja ohutus lehekülgedel 78–80. tasakaal Juurdepääs toodetele Grupp 1 Grupp 3 ja teenustele Joonisel 7 on sama olulisusega teemad koondatud kõrvu paiknevate ikoonidena. Õiglane palk Läbipaistev juh mine Gruppide kirjeldused on esitatud alljärgnevalt: Lennukijäätõrje mõju sademeveele Jätkusuutlikud ehitusmaterjalid  Grupp 1 hõlmab järgmisi IRO-sid: inimõigused ja diskrimineerimiskeeld; teabe kä esaadavus ja kvaliteet reisijatele, külalistele ja avalikkusele; õiglased töö ngimused partner- ja alltöövõtjatele. Kõik hinnatud teemad, mis ei osutunud oluliseks Minimaalne  Grupp 2 käsitleb kohalike kogukondade ja veekogude puhast ve ja CO₂e heite tõendatud kanalisatsiooni ning reisijate ja külastajate turvalisust. vähendamine  Grupp 3 hõlmab õiglast töötasu väärtusahelas ning jäätmeteket ja sorteerimist.  Grupp 4 käsitleb energiatarbimist ja energiaallikate jaotust, tööaja korraldust, töötervishoidu ja -ohutust ning meetmeid korruptsiooni, Minimaalne Oluline Eri oluline altkäemaksu ja väärkäitumise ennetamiseks. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 68 Järgnev tabel kajastab kontserni olulised IRO-d koos kirjeldusega, ﬁnantsmõju ning asukoha määratlusega väärtusahelas. ESRS-i nimetused on aruandes lingitud teemat käsitlevate peatükkidega, võimaldades lugejal kiires ja mugavalt liikuda vastava sisu juurde. Lisaks on nooltega tähistatud IRO juh mise meetmed. Tabel 17. IRO-de selgitused Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Kontserni CO₂ jalajälg tuleneb eelkõige mõjuala 3 tegevustest, mis on lennuoperatsioonid, ehitustegevus ja reisijate saabumine lennujaama. 2025. aastal oli heitkogus ligikaudu 28 598 tCO₂e, millest suurem osa (98%) oli seotud mõjualaga 3. Need heitkogused kujutavad endast lühiajalisi ja keskpikki üleminekuriske, mis suurendavad tegevuskulusid ja investeerimisvajadust, ning pikaajalisi füüsilisi riske, mis võivad mõjutada taristut. Tallinna lennujaama kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab heite vähendamist kogu väärtusahelas. E1 kliimamuutused CO₂ heide (mõjualad Risk koos tegeliku Allavoolu 1, 2 ja 3) nega ivse mõjuga  Leevendusmeetmed hõlmavad kontsernile kuuluva autopargi elektriﬁtseerimist, vähese süsinikusisaldusega ligipääsu edendamist (nt trammiliini rajamine, sõidujagamise parkimine) ning maapealsete teenuste osutajate vähese heitega sõidukite nõude ja jätkusuutliku ehituse nõuete rakendamist. Lühiajaliselt toovad need tegevused kaasa kulude kasvu energiaülemineku investeeringute ja hangete lisanõuete tõ u ning keskpikas plaanis investeeringuid vähese süsinikusisaldusega taristusse, sh päikeseparkidesse. Tallinna lennujaam on alates 2018. aastast vähendanud CO₂ otseseid heitkoguseid 96% võrra ja soovib hoida jääkheited CO₂ heite alla 10%, kompenseerides ainult väl matud heitkogused. 2025. aastal saavuta CO₂-neutraalsus (ACA tase 3+) ja vähendamise eesmärk on kliimaneutraalsus 2030. aastal. Reisijate ja lendude arvu kasv võib suurendada kompenseerimisvajadust ning eesmärgid vajadust investeerida vähese heitkogusega tehnoloogiasse. Võimalik nega ivne (ressursside ja Oma tegevus mõju tehnoloogia  Peamised katsumused võimaliku nega ivse mõju vähendamisel on seotud taastuvenergia piiratud kä esaadavuse, kä esaadavus, talvine elektriseadmete talvise töökindluse, eritehnika alterna ivide puudumise ja kõrgete investeeringukuludega. Katsumused võivad mõjutada avalikku arvamust, töötajate usaldust ja juurdepääsu kestlikkuse rahastamisele, nihutades eesmärkide kliima, hinnatõus) saavutamist. Tõendatud CO₂ Tõendatud heitkoguste vähendamine tugevdab kontserni mainet ja atrak ivsust jätkusuutlikkusele orienteeritud Oma tegevus ja partnerite seas ning parandab juurdepääsu rahastusele. Nega ivse mõju maandamine loob usaldusväärsuse, toetab heitkoguste Võimalus allavoolu strateegia kooskõla ja aitab kaasa e evõ e kasvule, vähendades samal ajal regula ivseid ja ﬁnantsriske. vähendamine Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 69 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Kontserni suurimad energiatarbijad on lennuraja valgustus, terminalid ning kü e-, ven latsiooni- ja jahutussüsteemid. Elektrienergia on täielikult taastuv ning kaugküte kuni 70% ulatuses taastuvallikatest, kuid sõltuvus elektrivõrgust ja fossiilkütustest muudab kontserni haavatavaks hinnakõikumiste ja kulude suurenemise suhtes. Kohapealne päikeseenergia, mis võib ka a kuni poole tarbimisest, sõltub ilmas kuoludest. Kuna tegu on Ees elutähtsa teenuse taristuga, on katkematu töö tagamiseks vajalikud varudiiselgeneraatorid. Energiatarbimine ja Võimalik nega ivne Ülesvoolu, oma energiaallikate jaotus mõju tegevus ja allavoolu Kontserni energiatarbimine suurendab nega ivset keskkonnamõju ja tegevuskulusid.  Leevendusmeetmetena on rajatud 19 päikeseparki koguvõimsusega 4,4 MW, elektriﬁtseeritakse sõidukipark ja ehitatakse LEED-ser ﬁkaadiga hooneid. Tõhusust ja heitkoguseid reisija kohta jälgitakse mõõdikute abil. Eesmärk on 2030. aastaks toota kohapeal rohkem taastuvelektrit, kui tarbitakse. Tallinna lennujaam töötab ööpäev ringi, mistõ u tuleb lennuliiklusala hoida aasta läbi puhta ja jäävabana. Regionaalsetes lennujaamades tagatakse lennuliiklusala korrashoid keh vate töögraaﬁkute ja lennuoperatsioonide vajaduste järgi. Selleks kasutatakse naatrium- ja kaaliumformiaa del põhinevaid raja jäätõrjevahendeid, mis on biolagunevad ja vähetoksilised. Sta s liselt näeme aastate jooksul pikenenud talvi, mis suurendavad nende vahendite kasutust. Tallinnas mõjutab sademevee kvalitee lisaks Suur-Sõjamäe äravool ning na a- ja kütusesaaste, mis võib tekkida lennukite Reostuste ja tankimisel ja tehnika hooldamisel. E2 Saastus Risk koos tegeliku rajajäätõrje mõju Oma tegevus nega ivse mõjuga sademeveele Tagajärjed ja riskid võivad hõlmata keskkonnatrahve ja leevendussüsteemide rakendamise ja haldamise kulu.  Mõju vähendamiseks kasutatakse drenaažil põhinevat veejuh mist, kontrollitakse kemikaalide kasutamist ja tehakse sademevee seiret, mille tulemusi kontrollib Keskkonnaamet. Saaste väl miseks tehakse regulaarset tehnika ja seadmete hooldust, koolitatakse töötajaid ning reageeritakse kohe kõikidele leketele. Juhtumeid uurib lennuohutuse osakond, et väl da reostuste kordumist. Reisijate ohutuse tagamiseks kasutatakse lennukite jäätõrjel propüleenglükooli (tüüp 1 ja 2). Glükool on värvitu, lõhnatu Piirnevate veekogude ja vähetoksiline vedelik, mida kasutatakse laialdaselt toiduainetes, kosmee kas ja ravimitööstuses. Jäätõrjevahendina saastumine glükoolil seguneb see sulaveega ja selle jõudmisel veekogudesse suureneb ümbritsevates kraavides hapnikutarve, mis võib E3 Vee- ja Tegelik nega ivne põhinevate Oma tegevus mõjutada veekvalitee . mereressursid mõju jäätõrjevahendite tõ u  Mõju vähendamiseks rakendab kontsern drenaažitaristut ja biolagunevaid jäätõrjevahendeid. Need meetmed suurendavad lühiajaliselt tegevus- ja keskkonnajuh mise kulusid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 70 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Kui tarnijad, töötajad ja partnerid eiravad jäätmete sorteerimise nõudeid, suurenevad jäätmekäitluskulud ning u liseerimisega seotud heiteid. Lisaks kujutab lennuväljal olev lah ne ja lendlev prügi otsest ohtu õhusõidukitele. Praegune jäätmete sorteerimise tase on keskmiselt kuni 40% kuus, mis piirab materjalide taaskasutuse ja ringlussevõtu E5 Ressursi-kasutus ja võimalusi. Jäätmete teke ja Tegelik nega ivne Ülesvoolu, oma ringmajandus sorteerimine mõju tegevus ja allavoolu  Kontsern tegeleb olukorra parandamisega mitmel tasandil, rakendades kohapealset jäätmete sorteerimist, lõimides kestlikkuse nõuded lepingutesse, tehes jäätmeruumides regulaarset kontrolli ja korraldades partneritega koostöökohtumisi. Lennuväljal patrullivad pidevalt rajameistrid, kes eemaldavad liiklusalalt kõik esemed ja prügi, et tagada lennuohutus. Kõrgema sorteerimistaseme saavutamine võimaldab vähendada jäätmekäitlusega seotud tegevuskulusid ning toetab Euroopa Liidu jäätmete sorteerimise ja ringluseesmärkide täitmist. Sidusrühmad soovivad näha projek des taaskasutatud ja vähese keskkonnamõjuga ehitusmaterjale. Jätkusuutlikud ja  Strateegiliselt toetab selliste materjalide lõimimine jätkusuutlikku taristut ja Euroopa Liidu taksonoomia nõuetele Ülesvoolu ja oma taaskasutatud Võimalus vastavust. Praegu käsitletakse rakendamist projek põhiselt koos LEED-standardi kasutamisega. tegevused ehitusmaterjalid Eelnimetatud materjalid suurendavad lühiajalisi kulusid, kuid võivad vähendada pikaajalisi hoolduskulusid ja parandada juurdepääsu rahastusele. Umbes 80% meie töötajatest töötab vahetustega, et tagada lennujaama ööpäevaringne toimimine. Varajased väljumised algavad kell 4 hommikul ja hilised lõppevad kella 2 paiku öösel.  Järgime rangelt Ees tööõigust ja Euroopa Liidu direk ive, mis reguleerivad töö- ja puhkeaega, sh öötööd, ületundide S1 Oma töötajaskond Tegelik posi ivne Tööaeg Oma tegevus tegemist ja kohustuslikke puhkeperioode. Tööajakavade koostamisel võtame võimaluse korral arvesse töötajate eelistusi. mõju Me reageerime opera ivselt puudumistele ja haiguslehtedele, et vähendada töötajate väsimust ning tagada tööprotsesside katkematu ja ohutu toimimine. Tegevused: paindlik graaﬁkute planeerimine, kiire reageerimine puudumistele ja regulatsioonide järgimine. Kui välised majandus ngimused või turuolukord vähendavad töötasu konkurentsivõimet, võib kontsernil olla keeruline talente meelitada ja hoida. Õiglane ja  Selle riski vähendamiseks hoiame tasustamise põhimõ ed läbipaistvad, vaatame regulaarselt üle palgad ja hüved, konkurentsivõimeline Risk Oma tegevus tagame õigeaegse palgamakse ning jälgime palgalõhet, et tagada võrdne tasu. Oleme alustanud e evalmistusi Euroopa palk võrdse palga direk iviga vastavusse viimiseks, et tugevdada õiglast ja läbipaistvat tasustamist. Meie eesmärk on säilitada konkurentsivõimelised prak kad ja pakkuda atrak ivset väärtuspakkumist, mis toetab Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 71 talen de hoidmist ja organisatsiooni pikaajalist edu. Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine on maapealse teeninduse ja reisijate teenindusega seotud töötajatele keerukas, eri pphooaegadel. Vahetustega töö, füüsiline koormus ja töömahu hooajaline kasv suurendavad väsimusriski ning võivad mõjutada töötajate heaolu ja voolavust. Uue töötaja täielik opera ivvalmidus saavutatakse kuni 6 kuuga, mistõ u on olemasolevate töötajate hoidmine ja mo veerimine krii lise tähtsusega. Pikk väljaõppeperiood mõjutab otseselt ka Tegelik nega ivne Töö- ja eraelu tasakaal Oma tegevus teenuse kvalitee ja opera ivset valmisolekut, rõhutades vajadust stabiilse ja toetava töökeskkonna järele. mõju  Mõju leevendamiseks kohandame töögraaﬁkuid, tagame pikemaid puhkeperioode, pakume veebikoolitusi läbipõlemise ennetamiseks, psühholoogilist tuge ja stressijuh mise töötube ning rakendame lisahüvesid ja tunnustamisprogramme, et hoida töötajad mo veerituna ja vähendada riske. Lennujaama tegevusega kaasnevad mitmesugused töötervishoiu ja -ohutuse riskid, eeskä maapealse teeninduse, pagasikäitluse, hooldustööde ning masinate ja seadmete kasutamisega seotud ame kohtadel. Peamised ohutegurid on müra ja vibratsioon, muutlikud ilmas kuolud ning liikuva tehnika läheduses töötamine. Teatud tööülesannete puhul võib esineda ka kokkupuuteid kemikaalidega. Terviseriskid on seotud raskuste käsitsi teisaldamise ja ergonoomikaga ning Töötajate Tegelik nega ivne pikaajalise tööga ekraanide taga, samal ajal kui psühhosotsiaalsed riskid tulenevad töökoormuse kõikumisest, töötervishoid Oma tegevus mõju pphooaegadest ja ebaregulaarsest vahetustega tööst. ja -ohutus  Riskide maandamiseks oleme uuendanud riskianalüüsi, tööohutuskäsiraamatu ja juhendid, korraldanud füüsilise keskkonna mõõtmisi ning sisekontrolle ja auditeid, et tagada ohutu töökeskkond. Kõikidele töötajatele tutvustame tööle asumisel töökeskkonnariske ja isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid. Kontsernis ei ole tuvastatud inimõiguste rikkumisi. Strateegilise juh mise juurde kuuluvate hea äriee ka põhimõtete alusel oleme taganud töötajatele keskkonna, kus lähtume võrdse kohtlemise põhimõtetest, mille tulemusi jälgime töökeskkonna riskianalüüsi kaudu.  Meie eesmärk on luua töökeskkond, kus kõik töötajad tunnevad end turvaliselt, kaasatuna ja väärtustatuna. Me ei luba diskrimineerimist, ahistamist ega ebaõiglast kohtlemist soo, vanuse, rahvuse, usu, seksuaalse orientatsiooni, puude Inimõigused ja Tegelik posi ivne Oma tegevus ega muude kaitstud omaduste alusel. Värbamine, edutamine ja tasustamine toimuvad läbipaistvalt ja õiglaselt, järgides diskrimineerimiskeeld mõju kõigile töötajatele tutvustatud protseduure. E evõ e protseduurid kehtestavad nulltolerantsi diskrimineerimise ja ahistamise suhtes ning töötajatele on loodud selged võimalused muredest teatamiseks. Regulaarsed koolitused ja teadlikkuse suurendamise tegevused toetavad vaimset heaolu ning aitavad kujundada kaasavat töökeskkonda. Arvestame töötajate individuaalseid vajadusi töökeskkonna kujundamisel, töövahendid ja -kohad kohandame ergonoomiliseks ja ohutuks. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 72 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Koostöös partneritega saame aidata väärtusahela töötajaid õiglasemate ja ee lisemate tööprak kate rakendamisel, edendades jätkusuutlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku tarnevõrgus kku. Õiglased S2 Töötajad töö ngimused Võimalik posi ivne  Ootame, et meie partnerid lähtuksid Ees Vabariigis keh vast õigusest, mille alusel nad tagavad töötajatele õiglase väärtusahelas Üles- ja allavoolu partner- ja mõju tasu ja tööohutusnõuded ning järgivad ee lisi tööprak kaid kestlikkuse nõuetele tuginedes. Rentnikele ja maapealsete alltöövõtjatele teenuste osutajatele tagame ohutu töökeskkonna ja puhkeruumid. Samu töötame välja käitumiskoodeksit, mis toetab inimõiguste põhimõ eid. Kontserni partnertöötajad ja alltöövõtjatest töötajad seisavad oma töökohal silmitsi võimalike füüsiliste ja psühhosotsiaalsete riskidega. Nende vähendamiseks tutvustame lennujaama töökeskkonna riske ja nõuame partneritelt ohutusnõuete järgimist. Partnertöötajate tervis Võimalik nega ivne Üles- ja allavoolu  Aastatel 2025–2027 on planeeritud 44 siseaudi t e evõ e osakondades ja 25 audi t partnerorganisatsioonides. ja ohutus mõju Kuigi meie territooriumil tegutsevad e evõ ed on teadlikud lennujaamaspetsiiﬁlistest ohutusnõuetest ning näitavad üldiselt kõrget ohutuskultuuri taset, on pidev suhtlus kontserni ja partnerite vahel vajalik nende standardite säilitamiseks ja parandamiseks. Lisaks soovime parandada ohutusdokumen de ja juhiste opera ivset ligipääsetavust partneritele, tagades, et neil oleks õigeaegne ja ajakohane info muudatuste ja nõuete kohta. Teeme kõik endast oleneva, et tasuda partneritele kaupade ja teenuste eest esitatud arved mõistliku aja jooksul kokkulepitud tähtajaks, võimaldades nii neil teha oma alltöövõtjatele ja töötajatele tehtud töö eest tasu väljamaksed õigel ajal. Õiglane palk Võimalik posi ivne Üles- ja allavoolu  Tagame, et meie kompensatsioonisüsteemid on seadusega kooskõlas, läbipaistvad ja tööturul konkurentsivõimelised. väärtusahelas mõju Töötajatele maksame tasu, mis kajastab nende rolli, oskusi ja tulemusi järjepidevalt ja õiglaselt. Samu ootame, et meie partnerid järgiksid Ees Vabariigis keh vat seadust ja tagaksid oma töötajatele õiglase tasu. Selleks oleme kehtestanud makse ngimused, mis tagavad esitatud arvete õigeaegse tasumise ja omakorda võimaldab neil väärtusahela töötajatele palgad õigeaegselt edastada. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 73 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Lennujaama tegevus võib mõjutada ümbritsevaid veekogusid peamiselt sademevee kaudu, mis võib sisaldada jäätõrjekemikaalide jääke. Need vahendid on vees kerges lahustuvad ja biolagunevad. Nende lagunemisel suureneb biokeemiline hapnikutarve (BHT), mis võib aju selt mõjutada veekvalitee . Keskkonnaame hinnangul ei ole täheldatud Kohalike kogukondade S3 Mõjutatud mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuid avalikkuse, töötajate ja partnerite oluliste teemade analüüsil tõusis teema ja veekogude puhas Tegelik nega ivne kogukonnad Allavoolu oluliseks. Soovime suurendada teadlikkust ja tagada läbipaistvuse. vesi ning mõju kanalisatsioon  Lumi koos jäätõrjevahendite jääkidega kogutakse lumesulamisaladele, kuhu on paigaldatud püüdurid, ning äravool juhitakse kanalisatsiooni, sulaveega liikunud vesi jõuab Pirita jõkke ja sealt Tallinna lahte. Riskide vähendamiseks teeme Keskkonnaame le regulaarset seiret ja hooldame äravoolutaristut. Kontsern parandab Ees ühenduvust ja piirkondlikku ligipääsetavust, tagades usaldusväärse lennuliikluse CAT II ser ﬁtseerimise ning regionaalsete lennujaamade haldamise kaudu. See vähendab ilmas kust ngitud häireid ja tagab kohalikele kogukondadele järjepideva ligipääsu nii kodumaistele kui ka rahvusvahelistele sihtkohtadele. Sotsiaal-majanduslik Kontsern edendab turismi, e evõtlust ja töövõimalusi: teenindatud reisijate arv toetab hotellide, transpordi, restoranide mõju kohalikele Võimalus Allavoolu ja kultuurisektori arengut. partneritele ja kogukondadele  Regionaalsete lennujaamade käitamine aitab väl da äärealade isoleeritust, luua töökoh ja soodustada investeeringuid. Lisaks pakutakse ligipääsu haridusele, meditsiinile ja päästelendudele. Lennunduse mõju suurendamiseks antakse välja s pendiume ja korraldatakse töövarjutusprogramme ning kogukonna kaasamine tugevdab sidemeid ja arendab lennundusteadmisi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 74 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Kontsern tagab, et reisijatel, külalistel ja avalikkusel on juurdepääs kvaliteetsele, täpsele ja õigeaegsele teabele lendude, Teabe kä esaadavus ajakavade, tühistamiste, protseduuride ja teenuste kohta. S4 Tarbijad ja ja kvaliteet reisijatele, Tegelik posi ivne Allavoolu lõppkasutajad külalistele ja mõju  Vastused päringutele on ala andmepõhised ja need on kinnitanud vastava valdkonna spetsialis d. Läbipaistvuse avalikkusele edendamiseks pakume selget, arusaadavat ja võrreldavat teavet mitme kanali kaudu: sise- ja väliskommunikatsiooni, digiplatvormide ja pressiteadete kaudu. Kõik esitatud fak d on kontrollitavad ja arvutuskäigud korratavad. Kontsern tagab reisijate ja külastajate ohutuse nii hoonetes kui ka lennuvälja territooriumil liikumisel.  Seadmeid ja protsesse jälgitakse pidevalt, et ennetada terviseriske ja väl da õnnetusi. Regulaarsete seirete ja audi te Reisijate ja külastajate Tegelik posi ivne abil kontrollitakse vastavust ohutusnõuetele ning kõrvalekalded kõrvaldatakse kohe. Reisijate ja külaliste saatmine Allavoolu tervis ja ohutus mõju lennuväljal toimub protseduuride alusel, et väl da nende kokkupuudet töötavate mootorite, liikuvate sõidukite ja muude riskidega. Vajaduse korral kasutatakse ohutuspiirdeid ja hoiatusmärgistust, et tagada turvaline liikumisteekond. Lennujaam pakub ratastooliteenust ja erivajadustega reisijate abistamist, et vähendada terviseriske ning tagada turvaline liikumine. Kontsern tagab reisijate ja nende vara turvalisuse, rakendades mitmekihilisi julgestusmeetmeid, nüüdisaegseid läbivalgustusseadmeid ning regulaarseid riskihinnanguid. Reisijate ja külastajate Tegelik posi ivne Allavoolu  Turvakontroll toimub Euroopa Liidu nõuete alusel ning uued seadmed võimaldavad kontrollida pagasi sisu kiiremini ja turvalisus mõju mugavamalt, vähendades reisijate koormust. Turvaprotsessid vaadatakse pidevalt üle ja neid uuendatakse, et ennetada riske ja tagada vastavus rahvusvahelistele standarditele. Koostöö Politsei- ja Piirivalveame ga ning kriisiõppused koos koolitatud personali ja selgete protseduuridega loovad keskkonna, kus reisijad tunnevad end kaitstult ja usaldusväärselt. Kontsern tagab kõigile reisijatele, sh erivajadustega inimestele, ligipääsetava ja kvaliteetse juurdepääsu taristule ja teenustele. Juurdepääs toodetele Tegelik posi ivne  Ligipääsetavus on läbimõeldud kõigis ehitus- ja renoveerimisprojek des. Reisikogemuse parandamiseks on kasutusele ja teenustele kõigile Allavoolu mõju võetud iseteeninduspagasi ja ülemõõdulise pagasi registreerimine, iseteenindusväravad ja EDSCB C3 kliendigruppidele turvakontrolliseadmed, mis lihtsustavad läbipääsu. Uued ootealad pakuvad rohkem ruumi ja mugavust, terminalis on selged viidad ja takistusteta liikumisteed. Piiratud liikumisvõimega reisijatele tehakse ligipääsetavuse auditeid ja kõik laiendused vastavad universaalse disaini standarditele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 75 Mõju, risk või Asukoht ESRS Olulised teemad võimalus väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Andmekaitse- ja infoturberikkumised võivad põhjustada andmelekkeid, volitamata ligipääsu ja teenuste katkestusi, mis ohustavad reisijate, töötajate ja partnerite usaldust. Riskid võivad tekkida partnerite süsteemidest ja sisemistest eksimustest või mõjutada reisijaid ja teenuseid. Andmekaitse, G1 juh mine küberturvalisus ja Võimalik Ülesvoolu, oma  Kontsern vähendab andmekaitse- ja infoturbeintsidente, mis võivad ohustada andmete ja süsteemide turvalisust. infoturve nega ivne mõju tegevus ja allavoolu Infoturbehaldusel järgitakse ISO 27001 standardeid, riskijuh mine hõlmab pidevat tuvastamist ja leevendamist. Korraldatakse küberturvalisuse koolitusi ja õngitsuskampaaniaid, et suurendada töötajate teadlikkust. Kohustuslikud koolitused katavad paroolihalduse, pahavaratõrje, lunavarakaitse ja mobiilseadmete turvalise kasutuse. Eesmärk on null suuremat intsiden aastas ja ISO 27001 ser ﬁtseerimine 2025. aastal. Puudulik läbipaistvus juh mises võib vähendada töötajate ja sidusrühmade usaldust, tekitada ebaselgust otsustes, vähendada vastutust ning nõrgendada vastavust ee ka- ja õigusnormidele. Läbipaistvad Võimalik Oma tegevus ja  Riskide vähendamiseks rakendab kontsern hea ärijuh mise tava ja äriee ka korda. Infot jagatakse regulaarselt juh misprak kad nega ivne mõju allavoolu infokoosolekute, uudiskirjade ja intrane kaudu. Tagasisidesessioonid toetavad parendustegevusi ning koolitusprogrammid arendavad juh misoskusi ja töötajate heaolu. Töötajate liitumiste ja lahkumiste kuuülevaated suurendavad läbipaistvust.  Oleme Ees s elutähtsa teenuse osutaja ja vastutame selle toimepidavuse eest. Rakendame vastavuse ja toimepidevuse juh mise põhimõ eid ning vastavuse tagamist eelkõige lennuvälja käitajale ja aeronavigatsiooniteenuse osutajale kehtestatud nõuetele, et tagada teenuste järjepidevus. Regulaarsete audi te ja Vastavuse ja Risk võimaliku Oma tegevus ja kriisijuh mise õppuste kaudu valmistume hädaolukordadeks. toimepidevuse nega ivse mõjuga allavoolu juh mine Võimalik risk tuleneb e enägematutest sündmustest, nagu geopolii lised pinged, tarneahela katkestused ja loodusõnnetused, mis võivad mõjutada äri jätkusuutlikkust, vähendada sidusrühmade usaldust ning häirida krii liste teenuste osutamist. Sellised sündmused võivad kaasa tuua opera ivseid katkestusi ja mõjutada laiemalt ühiskonna toimimist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 76 ESRS Olulised teemad Mõju, risk või võimalus Asukoht väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine Kontsern kuulub Ees Vabariigile ja on Kliimaministeeriumi haldusalas. Omaniku ootused hõlmavad jätkusuutlikku ja tõhusat majandamist, ühenduvuse parandamist, taristu arendamist ning avaliku huvi teenimist. E evõte peab olema kasumlik ja maksma omanikutulu, kuid täidab ka strateegilisi kohustusi, mis on olulised riigi regionaalse ühenduvuse ja majanduse jaoks, ent ei pruugi Polii line mõju ja olla otseselt majanduslikult tasuvad (nt regionaalsete lennujaamade käitamine). Polii line mõju avaldub riiklike strateegiate ja Risk koos tegeliku nega ivse Oma tegevus ja omandistruktuuri õigusnõuete järgimises, mis suunavad investeeringuid ja teenuste kä esaadavust. Polii liste prioritee de muutumine võib mõjuga allavoolu tagajärjed mõjutada kasumlikkust, investeeringute ajakava ja tegevuste paindlikkust, suurendades kulusid ning piirates ärivõimalusi.  Hindame regulaarselt polii lise mõju ohte ning tagame, et juhatus ja nõukogu tegutsevad iseseisvalt, järgides õigusakte ning tasakaalustades ärihuve ja ühiskondlikke vajadusi. Iseteeninduslahenduste rakendamine loob võimaluse tugevdada lennujaama konkurentsivõimet, tõhustada käitamisprotsesse ja suurendada klien de rahulolu. Innovatsioon, digitaliseerimine Võimalus posi ivse mõjuga Oma tegevus  Automaatsete check-in’i ja pagasi äraandmise süsteemide juurutamine parandab reisijakogemust. Tehisaru kasutamine ja tegevuse reisijavoogude prognoosimiseks ja ressursiplaneerimiseks vähendab ooteaegu ning op meerib ressursikasutust. Nu kad tõhusus hoonehaldussüsteemid ja energiatõhus tehnoloogia aitavad vähendada kulusid ning suurendada töökindlust. Koostöö tehnoloogiapartneritega loob uusi võimalusi innovatsiooni kiirendamiseks ja kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Sõltumatu vihjeliin ja kindlaks määratud protseduurid suurendavad läbipaistvust ja usaldusväärsust, ennetavad korruptsiooni ja eeskirjade rikkumisi, parandavad sisekontrolli ning tugevdavad ee list kultuuri, kasvatades sidusrühmade usaldust. Rikkumisest Oma tegevus ja Tegelik posi ivne mõju  Kontsernis on loodud sõltumatu vihjeliini süsteem, mida haldab audiitore evõte AS PricewaterhouseCoopers, tagades teataja kaitse allavoolu anonüümsuse ja konﬁdentsiaalsuse. Töötajad, partnerid ja reisijad saavad turvaliselt teatada rikkumistest veebivihjeliini kaudu ning töötajad otse personalijuhile, kõik teavitused edastatakse audi komiteele üldistatud kujul. Selged protsessid määravad vihjete käsitlemise tähtajad ja tagasiside andmise. Nulltolerants korruptsiooni suhtes loob õiglase töökeskkonna, ennetab rikkumisi, tugevdab usaldust ja kaitseb organisatsiooni mainet. Korruptsiooni, altkäemaksu ja  Lähtume nulltolerantsist korruptsiooni igas vormis ning järgime ohutuskultuuri põhimõ eid, mis toetavad avatud ja õiglast Oma tegevus ja väärkäitumise Tegelik posi ivne mõju töökeskkonda. Kontsernis AS keh vad hea äriee ka põhimõ ed, mis sisaldavad juhiseid huvide konﬂik väl miseks, ausa allavoolu ennetamine ja konkurentsi tagamiseks ja läbipaistvuse hoidmiseks. Töötajatele on loodud kohustuslikud koolitused, sh e-õppe kursus, ning tuvastamine hanke- ja eelarvega seotud töötajad esitavad regulaarselt huvide konﬂik deklaratsioone. Juhatuse ja nõukogu liikmed esitavad majandushuvide deklaratsiooni kord aastas. Süsteemne lähenemine aitab ennetada rikkumisi, tugevdada usaldust ja kaitsta organisatsiooni mainet. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 77 Kontserni tasustamissüsteemis on põhitasu kõrval oluline roll tulemuspõhisel tasul. E evõte on seadnud endale 2030. aastaks järgmised strateegilised eesmärgid, mis Selle eesmärk on mo veerida töötajaid ja juhte panustama e evõ e strateegiliste on seotud IRO-dega ning kestlikkuse eesmärkide saavutamisse ning luua sel viisil omanikule pikaajalist Joonis 8. tutvustab kontserni strateegia kestlikkuse eesmärke. väärtust. Tulemuspõhise tasu suurus ja väljamaksete sagedus sõltuvad töötaja rollist ja vastutuse ulatusest. Opera ivtöötajatele makstakse kollek ivset tulemustasu kas igakuiselt või aastapõhiselt, eeldusel et e evõ e ja/või osakonna tasandil seatud eesmärgid on täidetud. Spetsialis de ja juh de aastase tulemustasu maksmine põhineb e evõ e ﬁnantstulemustel ning osakondade ja töötajate individuaalsel panusel kontserni strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Strateegilised, valdkonna, osakonna ja individuaalsed eesmärgid on omavahel seotud, tänu millele tulenevad paljude töötajate sihid otseselt e evõ e strateegiast. Eraldi kestlikkuse tulemustasu ei ole kehtestatud: tulemustasu makstakse strateegiliste eesmärkide täitmise korral, sh selliste näitajate alusel nagu reisijate rahulolu, iseteeninduslahenduste kasutuselevõ ja CO2e heite vähendamine. Eesmärkide täitmist hinnatakse kord kvartalis ja kokkulepitud mõõdikute saavutamisel makstakse kord aastast välja tulemustasu. Tulemustasu põhimõ ed, tasuskeemid ja väljamaksmise eeldused on määratud kindlaks e evõ e polii kates, mille on kinnitanud ja mida vaatab regulaarselt üle juhatus. Ärikeskkonna muutumise korral on juhatusel õigus teha tulemustasu põhimõtetes muudatusi, sh vajaduse korral tulemustasude väljamaksmine peatada. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 78 Kontsern on Ees lennujaamade haldaja ja arendaja, kelle eesmärk on pakkuda Kontserni ärimudel põhineb lennujaamateenuste osutamisel ja kinnisvarateenuste arendamisel. Kontserni väärtusahel hõlmab peamisi partnereid ja sidusrühmi, rahvusvahelisi lennuühendusi, mis toetavad Ees äri- ja turismisektori arengut ning sh lennuﬁrmasid, kommertsteenuste osutajaid, reisijaid ja logis kae evõ eid. suurendavad riigi konkurentsivõimet. Kontsern ei paku ega toeta tegevusi, mis on keelatud Euroopa Liidus, sh ei tegutse relva- ega tubakavaldkonnas. Fookused ja tegevusvaldkonnad on kirjeldatud tegevusaruande vastavas peatükis sarnaselt strateegia ja eesmärkidega. Kontsern tegutseb kahe Euroopa ﬁnantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) poolt välja toodud jao ste alusel, põhivaldkondades:  muu transport, mis hõlmab lennujaama teenuseid ja parkimist;  kinnisvara, kuhu kuuluvad kontsessioonitegevused ja muud teenused. Tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mis loodi aruandeperioodi jooksul, tegutseb fossiilkütuste ladustamise valdkonnas. Tulude jaotus tegevusvaldkondade kaupa on esitatud aruande peatükis „Majandustulemused ja investeeringud“. Aruandeperioodil toimunud kontserni struktuuri muudatused on kirjeldatud peatükis „Meeskond“. Töötajate arv ja jaotus on toodud leheküljel 53. Lehekülg 5 sisaldab kontserni struktuuri ja töötajate andmeid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 79 Joonis 9. Kontserni üles- ja allavoolu väärtusahel Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 80 Tabel 18. Kontserni sidusrühmadega kasutatavad suhtluskanalid Sidusrühmade kaasamine on täh s osa lennujaama tegevuse, kestlikkuse ja Sidusrühmade rühm Miks me kaasame? Kuidas me suhtleme? ühenduvuse arendamisest. Kogutav tagasiside toetab strateegiliste valikute tegemist, polii kate ajakohastamist ja tööprotsesside parendamist ning aitab Töötajad ja tulevased Kaasatuse, rahulolu ja heaolu Intranet, küsitlused, koolitused, töötajad edendamiseks. Atraktiivse regulaarne suhtlus, praktika- ja suurendada tegevuse läbipaistvust ja usaldusväärsust. tööandja brändi toetamiseks töövarjuvõimalused Reisijad ja avalikkus Maine ja usalduse Sidusrühmade kaasamist korraldavad kontsernis kommerts-, kommunikatsiooni-, Küsitlused, tagasisidekanalid ja tugevdamiseks, kliendikogemuse kvaliteedi-, keskkonna- ja personalivaldkonna meeskonnad, kasutades selleks nii sotsiaalmeedia parandamiseks regulaarseid kohtumisi kui ka muid tagasisidekanaleid. CSRD nõuete täitmisse on Ümbritsevad Koostöö säilitamiseks ja murede kaasatud väärtusahel ja saadud sisend on võetud aluseks kahese olulisuse Avalikud konsultatsioonid ja kogukonnad lahendamiseks, sotsiaalse ja veebitagasiside hindamisel. Joonisel on Tallinna Lennujaama all esitatud kontserniülene vaade keskkonnamõju arvestamiseks sidusrühmade kaasamisele. Lennufirmad ja Kasvuvõimaluste uurimiseks, Regulaarne koostöö ja koosolekud, Joonis 10. Kontserni sidusrühmad lennunduspartnerid strateegiate ühtlustamiseks ja töökindlus, õiglane ja läbipaistev ohutuse tagamiseks hinnastamine Teenuseosutajad Standardite järgimise ja töökorralduse tagamiseks. Lepingud ja kokkulepped Õiglaste lepingute ja stabiilsete suhete tagamiseks Järelevalveasutused Vastavuse tagamiseks ja poliitika Õigusnõuete järgimine, kujundamisse panustamiseks konsultatsioonid Investorid ja pangad Läbipaistvuse ja usalduse Koosolekud ja aruandlus hoidmiseks Kliimaministeerium Kooskõla saavutamiseks riiklike Formaalsed aruanded, strateegilised strateegiatega ja kestlikkuse koosolekud ja koostöö eesmärkide toetamiseks taristuprojektides Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 81 Uuendus käsitles 2 peamist probleemi: a) tuvastatud teemad ja IRO-d olid üldised ning ei tuvastanud piisavat teematasandit; Kontsern korraldas 2023.–2025. aastal 3 kahese olulisuse hindamist (DMA), et hinnata oma tegevuse mõju keskkonnale, ühiskonnale ja juh misele ning tuvastada b) ESRS-i alateemasid ei käsitletud ega hinnatud piisavalt. seotud ﬁnantsriske ja võimalusi. Hindamise tulemusel tuvasta olulised mõjud, riskid ja võimalused (ingl impact, risk, opportunity, IRO). Hindamine vastab EFRAG-i Seetõ u pakkus ESG juhtrühm välja uue hindamismaatriksi. 18. aprillil toimus rakendusjuhistele IG1. järeltöötuba juhtkonna ja osakonnajuh dega. See sisaldas CSRD ja ESRS-i ülevaadet, 2023. aasta tulemuste meeldetuletamist, võrdlusi teiste lennujaamadega Aasta 2023: esimene hindamine ning uuendatud maatriksi rakendamist. Töötoas koosta uuendatud nimekiri 7 olulisest IRO-st (2 keskkonna-, 3 sotsiaal- ja 2 juh misteemat), mis moodustasid Metoodilise täpsuse ja hindamise objek ivsuse tagamiseks sõlmis kontsern kestlikkuse tegevuskava ning polii ka aluse. koostöölepingu konsultatsiooniﬁrmaga, et sõnastada enne IRO-de hindamist standardil põhinevad hindamiskriteeriumid. Oktoobris 2023 koosta esimene Aasta 2025: kolmas hindamine hindamistabel koos olulisuse maatriksiga, tuginedes konsultatsiooniﬁrmade kogemustele ja teiste lennujaamade IRO-dele. Pärast teist kahese olulisuse hindamist pidas ESG juhtrühm 3 koosolekut, kus koosta ja analüüsi täielik ESRS-i alam- ja alateemade nimekiri kontserni 12. oktoobril toimus juhtkonna töötuba, mida juh s konsultatsioonimeeskond. põhiprotsesside konteks s. Teemad märgi mi erakendatavaks juhul, kui need ei Töötoa eesmärk oli anda ülevaade CSRD nõuetest ja kahese olulisuse hindamise kajastunud varasemates hindamistes, äritegevustes, väärtusahelas ega protsessist. Prak line osa keskendus oluliste teemade tuvastamisele opera ivsete õigusnõuetes. teadmiste põhjal, rakendades mõju ja ﬁnantsolulisuse hindamist skaalal 1–5. Esimesel hindamisel ei kasutatud ESRS-i teemasid ega alateemasid, kuid need said Näited aluseks tulevastele tegevustele.  Ei keh : ESRS E2, „Mõju elusorganismidele ja toiduressurssidele“ – e evõte Tulemusena kõik kontserni, valdkondade ja operatsioonipõhised IRO-d ei tegele otseselt elusorganismide ega loomadega. dokumenteeri . 2023. aasta peamised IRO-d hõlmasid 5 keskkonna- ja sotsiaalset  Kohaldatav: ESRS E1, „Kliimamuutustega kohanemine“ – lennujaama teemat ning 3 juh misteemat. lennurajad, taristu ja tehnoloogia on temperatuurimuutustest mõjutatud. Aasta 2024: teine hindamine 2025. aasta jaanuaris loodi „2025. aasta hinnatavate teemade nimekiri“, mis sisaldab 2024. aasta aprillis loodi ESG juhtrühm, et täiustada hindamisprotsessi ja toimida varasemaid hinnanguid, küsitlusi, riskianalüüse ja teiste e evõtete kogemusi. sisekontrollimeetmena. Konsultatsiooniﬁrma vaatas üle 2023. aasta teemade Konsultatsiooniﬁrma lisas Sustainability Accoun ng Standards Board SASB-i nimekirja ja määras vastavad ESRS-i ala- ja alamteemad, tuvastades lüngad. standardipõhised asjakohased teemad. Viimases töötoas kasuta ESRS-i alam- ja ESG juhtrühm keskendus konsultandi hindamistabeli uuendamisele. alateemadele lisatud selgitusi, et siduda ESRS e evõ e tegevusega, suurendades usaldusväärsust. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 82 Väärtusahela analüüs ja sidusrühmade kaasamine Teemat pee mõjuoluliseks juhul, kui selle koondtulemus ületas ESG aritmee lise keskmise (E + S + G) / 3; ﬁnantsolulisus kasutas sama põhimõtet. Mõjud Varasemad hindamised (2023–2024) ei hõlmanud väärtusahela kaasamist ega klassiﬁtseeri posi ivseks/nega ivseks ja riskideks/võimalusteks. konsultatsioone sidusrühmadega. 2025. aasta kevadel lisa väärtusahela kaardistamise põhjal uued teemad ja märgi , millisele sidusrühmale on see oluline. Peamised tulemused kirjelda peatükis SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja Väärtusahela analüüs hõlmas järgmist: võimalused“. 1. Partnerite nimekirja ülevaatus: vaada üle varasemad lepingud. Olulisuse hindamise tulemused on esitatud lehekülgedel 67–76. 2. Partnerid klassiﬁtseeri : o ﬁnantsoluliseks (> 300 000 eurot aastas) o mõjuoluliseks: seotud suure CO2e heite, krii liste toorainete, nega ivse meediakajastuse või kohtuasjadega. 3. Sidusrühmade kaasamine: ﬁnants- ja mõjuolulised partnerid osalesid IRO analüüsis küsimus ku või üks ühele intervjuude kaudu, vastused olid anonüümsed. 4. Töötajate kaasatus: küsimus k saade 665 töötajale intrane ja e-pos teel, meeldetuletus saade 2 korda kuus. Töötajate osalus oli ainult 8%, mistõ u otsusta küsitlust korrata ja kaasata osakonnajuhid. Küsimus k ava uues , lõpptulemusena vastas 26% töötajaid. Partnerid hindasid kontserni üldist jätkusuutlikkust suuremaks kui töötajad. Mõlema rühma jaoks olid kõige olulisemad teemad inimõigused, töötervishoid ja -ohutus, õiglased töö ngimused, andmekaitse ning infoturve. Rakendus: sidusrühmade sisend lisa hindamisteemade kirjeldusse, tuginedes mõlema rühma, nii sisemiste kui ka väliste sidusrühmade suurimale vastuste arvule. 5. mail 2025 toimus kahese olulisuse hindamise töötuba, mis põhines täiustatud teemade nimekirjal, SASB-i panustel ja sidusrühmade tagasisidel. Osalesid juhtkonna ja osakonna spetsialis d. Moodusta eraldi E-, S- ja G-meeskonnad, millest igaühel oli juhendaja, kes dokumenteeris tulemusi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 83 Kestlikkuse polii ka Kokku on tuvastatud 32 teemat, mis on jaotatud 3 põhivaldkonda ja esitatud Olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO-d) esita koos kestlikkuse polii ka joonisel. Iga teema on seotud kontserni juh mispõhimõtetega, mis loob selge ja juhtpõhimõtete e epanekutega juhtkonnale lõplikuks kinnitamiseks, tagades selge ühtse tegevusraamis ku nii töötajatele kui ka partneritele. juh mis- ja järelevalveraamis ku. Selle tulemusena ajakohasta 2024. aastal keh nud kestlikkuse polii kat, et see kajastaks 2025. aruandeaasta jaoks määratud olulisimaid teemasid. Joonis 11. Kestlikkuse polii kasse koondatuna kontserni olulised IRO-d Ohutuskultuuri arendamine Õhukvaliteedi parandamine Konkurentsivõime ja Energiatõhusus ja tehnoloogiliste lahenduste taastuvenergia kasutamine Reostuste ennetamine Null korruptsiooni tagamine Jäätmete vähendamine ja kestlik ehitus Infoturve ja andmekaitse Töö- ja eraelu tasakaalu toetamine Nõuetele vastavus ja toimepidevus Tööohutus ja inimõiguste kaitse Läbipaistev ja vastutustundlik juh mine Ühiskondlik mõju, sh veekvaliteedi ja ühenduvuse tagamine Klienditeave ja Stabiilne tööandja teenustele ligipääs Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 84 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 85 Meie põhitegevus – lennujaama käitamine ja õhusõidukite teenindamine – on otseselt seotud keskkonnamõjuga. Energiatarbimine, lennu- ja maapealsed operatsioonid, jäätmete teke, veekasutus ning maa-alade kasutamine on lahutamatu osa lennujaama igapäevasest toimimisest ja reisijate teenindamisest. Seetõ u ei käsita me kestlikkust mi e eraldiseisva algatusena, vaid loomuliku osana oma vastutusest ja pikaajalisest tegutsemisviisist. Viima ne kahese olulisuse hindamine kinnitas, et keskkonnateemad on üks kesksemaid valdkondi, kus kontsernil on võimalik ja vajalik mõju avaldada. Järgmistes peatükkides kirjeldame peamisi tegevusi ja suundi, mille kaudu juhime ja vähendame oma keskkonnamõju, lähtudes Euroopa kestlikkusaruandluse 4 standardist (ESRS). > E1 Kliimamuutused > E2 Saaste > E3 Vee- ja mereressursid > E5 Ressursikasutus ja ringmajandus Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 86 Meie jaoks on ümbritseva keskkonna eest hoolitsemine igapäevatöö lahutamatu Tabel 19A. Keskkonna E1 standardi IRO-d osa. Jõudsime 2025. aastal jätkusuutlikkuse tähtsa verstapos ni, kui kontsernile an Ajaraam üle Airport Carbon Accredita oni (ACA) standardi CO2e neutraalsuse tunnustus. Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk See kinnitab, et Tallinna lennujaam vastab ACA nõuetele ning heidete vähendamine Süsinikuheited E1 Risk + ja jääkheidete kompenseerimine on dokumenteeritud. (mõjualad 1–3) E1 CO₂e vähendamise riskid ja Negatiivne + ressursid Oleme Ees lennunduse keskmes ning pühendunud enda jalajälje vähendamisele ja Tõendatud CO₂e E1 Võimalus + + lennundussektori jätkusuutlikuma tuleviku loomisele. Meie siht on jõuda vähendamine 2030. aastaks kliimaneutraalsuseni (mõiste on selgitatud peatükis E1-4). E1 Energiatarbimine ja -allikad Negatiivne + + + Selle eesmärgi saavutamiseks liigume taastuvenergia tootmise ja salvestamise poole, suurendame tõhusust ning uuendame oma sõidukiparki väikse heitkogusega sõidukitega. Mõistame, et keskkonnamõju vähendamine ei piirdu üksnes lennujaama territooriumiga. Koostöös partneritega otsime järjepidevalt lahendusi, mis aitavad kahandada kogu lennundussektori jalajälge, sh selliste meetmetega nagu jätkusuutlike lennukikütuste kasutuselevõ , vesinikutehnoloogial põhinevate maapealsete seadmete arendamine ja keskkonnasäästlikumad ehituslahendused. Need tegevused toetavad üleilmsete kliimaeesmärkide saavutamist ning aitavad tagada, et lennuühendused püsivad toimivad ja kä esaadavad ka tulevikus. Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 87 Alates 2019. aastast arvestame ka mõjuala 3 heitkoguseid, keskendudes lennujaama väärtusahelast tulenevatele lennundusspetsiiﬁlistele heidetele, sh üürnike, Oleme seadnud sihiks osaleda Ees kestliku ja vähese CO2e heitega tuleviku õhusõidukite ja reisijatega seotud tegevustele. Heidete arvestus tugineb ACA kujundamises. Selleks viime oma tegevuse kooskõlla nii Ees Vabariigi eesmärgiga metoodikale, mis erineb kasvuhoonegaaside protokollist (GHG Protocol), eelkõige saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus kui ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse mõjuala 3 käsitluses. Kui kasvuhoonegaaside protokoll hõlmab laiemalt nii üles- kui Organisatsiooni (ICAO) poolt lennundussektorile seatud kliimaeesmärkidega. ka allavoolu heiteid toodetest ja teenustest, siis meie senised arvutused katavad üksnes lennundussektorile iseloomulikud heiteallikad. Kontsern arendab kliimakindlat taristut, millel on väiksem keskkonnajalajälg. Tallinna lennujaam liitus 2018. aastal lennujaama süsiniku akrediteerimise (ACA) Pärast 2030. aastat on meil kavas liikuda järgmisse etappi, tuvastades väärtusahela programmiga, alustades 1. tasemelt, kus tuvasta mõjualade 1 ja 2 heitkogused heitkogused laiemalt ja töötades välja tegevuskava mõjuala 3 heidete 15 091 tCO₂e. 2025. aastaks saavuta 3+ tase ehk CO2e-neutraalsus (mõiste on vähendamiseks. Kuigi teaduspõhist eesmärki ei ole mõjuala 3 kohta veel selgitatud peatükis E1-4 ja 2024. jääkheide oli 552 tCO₂e), mis näitab kehtestatud, loob planeeritav töö eeldused kaudsete heidete paremaks mõistmiseks järjepidevat arengut heitkoguste vähendamisel. Meie lähiaastate eesmärgid ja järkjärguliseks vähendamiseks nii tarneahelates kui ka lennureisidega seotud mõjualade 1 ja 2 puhul ning töötajate lähetuste heitkoguste vähendamisel järgivad tegevuste puhul. Pariisi kokkuleppe põhimõ eid ning aitavad kaasa üleilmse soojenemise piiramisele kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga (heitestsenaarium on kajastatud peatükis Meie kliimaneutraalsuse tegevuskava keskendub 3 peamisele tegevusele E1-3). Oleme kajastanud kõige olulisemad meetmed, mis aitavad vähendada heitkoguseid meie tegevuses ja väärtusahelas, nende rakendamise kulud ning saavutada ja seatud Meie järgmine suur eesmärk on saavutada oma tegevuses kliimaneutraalsus aastaks eesmärgid (E1-3, E1-4). Tabel 20 kajastab peamiseid tegevusi ja eeldatud 2030. Selle eesmärgi poole liigume koostöös Airports Council Interna onaliga (ACI), vähendust. kuuludes rohkem kui 300 lennujaama hulka üle maailma, kes jagavad seda visiooni. Kliimaeesmärgid on seatud Airport Carbon Accredita oni (ACA) ja ACI 1. Vähese CO2e sisaldusega kütuste ja masinate kasutamine juhendmaterjalidest lähtudes ning vastavad programmide nõuetele. Kasutame alterna ivkütuseid ja elektriseadmeid. Elektriﬁtseerime oma sõiduki- ja seadmepargi ning oleme rajanud toetuseks 36 uut laadimisjaama nii töötajatele, Kliimaneutraalsuse saavutamiseks koostatud tegevuskava, sh CO2e heite reisijatele kui ka koostööpartneritele. Seame sihiks, et aastaks 2028 on meie vähendamise meetmed, on avalikustatud meie kodulehel. Kuigi praegu lennuliiklusala masinapark 0 kg CO₂e/km (v.a eritehnika). Mõõdik põhineb osaleb ACA ja ACI programmides üksnes Tallinna lennujaam, rakendame CO2e heite sõidukipargi läbisõidul ja kütuse/energia tarbimisel ning selle aluseks kasutame vähendamise meetmeid järjepidevalt kõigis kontserni lennujaamades. ostetud elektri- ja kütuseliikide eriheitetegurit. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 88 2. Kohapeal taastuvenergia tootmine ja salvestamine Kliimameetmete lõimimine äriprotsessidesse Oleme asendanud maagaasil töötava katlamaja kaugkü ega ja regionaalsetes Kontserni kliimaneutraalsuse tegevuskava on hedalt lõimitud e evõ e strateegia jaamades maakü ega ning laiendanud kohapealset päikeseenergia tootmist. Praegu ning investeeringute ja eelarve planeerimise protsessidega. Juhtkond hindab ja katame keskmiselt ligikaudu 40% oma elektrivajadusest kohapealse tootmisega, kinnitab investeeringud ja eelarved igal aastal, et tagada kliimaalgatuste pptundidel ulatub see kuni umbes 50%-ni. Ülejäänud elektrienergia hangime mõõdetavus ning vastavus seatud eesmärkidele. Eesmärke seame regulaarselt ning päritolutunnistustega taastuvelektrina. Neid meetmeid toetab energiatõhususe selle käigus saavad valdkonnad ja osakonnad sisendi kestlikkuse polii kast, projek de kasvav por ell ja energia salvestamise lahenduste kasutuselevõ . tegevuskavadest ja strateegilistest sih dest. Juhatus vastutab eesmärkide täitmise järelevalve eest ja saab nende edenemisest regulaarselt ülevaate. 3. Partnerite ja sidusrühmade kaasamine Kaasame tarnijad, lõimides kestlikkuse nõuded hangetesse ja lepingutesse Varahalduse ja ehitusprojek de kavandamisel arvestame järjest rohkem nii (nt jäätmete sorteerimine, taastuvenergia kasutus, kemikaalide ohutu käitlemine), majandus- kui ka kliimaga seotud teguritega, võimaldades tasakaalustada eeskä ehitus- ja maapealsete teenuste hangetes. Nii tagame materjalide ja ﬁnantsvastutust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega. tarvikute tõhusa kasutamise ning nende keskkonnamõju parema mõistmise ja Kontsern suunab investeeringuid ja kulusid oma prioritee de alusel ning kasutab juh mise. Alates 2024. aastast oleme suurendanud kestlikkusteemalist koostööd üleminekuplaani elluviimisel ka kaasrahastusallikaid. Eesmärk on juurutada (korraldanud ühisarutelusid keskkonnategevuste üle, täiendanud lepingu ngimusi investeeringute hindamisel CO₂e-põhised mõõdikuid (nt projek heitemõju ja edastanud regulaarselt infot) maapealsete teenuseosutajate ja ehituspartneritega, tonnides CO₂e ja vähenemine võrreldes baastasemega) ning suurendada et vähendada lennujaama tegevuse mõju keskkonnale. läbipaistvust kliimameetmetega seotud kulude juh misel. Alates 2012. aastast oleme teinud järjepidevaid ja märkimisväärseid investeeringuid kestlikkuse Transpordist tulenevate heitkoguste vähendamiseks oleme uuendanud e evõ e edendamisse. masinaparki, eelistades vähese heitkogusega sõidukeid ja soodustades töötajate seas sõidujagamist. Samu laiendame elektrisõidukite laadimispunk de Praegu ei ole kontsern hinnanud oma tegevuste vastavust Euroopa Liidu võrgus kku, edendame lennujaama saabumisel sõidujagamise kasutamist ja taksonoomiale. Taksonoomia analüüs tehakse vastavalt CSRD kohustuse katsetame kontserniüleselt vähese heitkogusega transpordilahendusi. rakendumise ajakavale. Esmane fookus on valmistada e e CSRD nõuete täitmiseks vajalikud andmed, protsessid ja juh mismudelid. Tarnime kvaliteetseid, kolmanda osapoole poolt kinnitatud süsinikukrediite vabatahtlikelt süsinikuturgudelt, et tasakaalustada neid jääkheiteid mõjualades 1 ja 2 ning ärireiside puhul, mida ei ole võimalik tehniliselt väl da (lisateavet anname jao ses E1-7). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 89 Tabel 20. Mõjualade 1, 2 ja 3 kliimamuutuste leevendamise meetmed Valdkond Tegevus Eesmärk Mõõdik Aastane fossiilse diislikütuse heide Masinapark Diiselsõidukites kasutame parafiinkütust Diiselsõidukitele 100% parafiinkütuse sisseost tCO2e) Järkjärguliselt asendame bensiini- ja CNG-sõidukid elektritoitel 2028. aastaks bensiini- ja CNG-tehnika Mõjuala 1 Masinapark Elektrisõidukite osakaal % alternatiividega (kui tehnoloogiliselt võimalik, siis ka eritehnika) väljavahetamine Enda toodetud Aastane enda toodetud kütte ja Kohtküttes ja varugeneraatorites kasutame taastuvtoorainet 100% parafiinkütuse kasutus soojusenergia varugeneraatori heide tCO2e Energia sisseost Toodame keskmiselt kogu kontsernis rohkem taastuvenergiat, kui tarbime 40% elektrienergia omatoodang Elektrienergia tarbimine vs. tootmine % Energia sisseost Tarnime ainult taastuvtoorainel põhinevat elektrienergiat 100% taastuvenergia sisseost Elektrienergia koostis % Mõjuala 2 1) 50% taastuvtoorainel põhinev kaugküte aastaks 2025 Energia sisseost Kasutame taastuvtoorainel põhinevat kaugkütet Kaugkütte koostis % 2) 100% taastuvtoorainel põhinev kaugküte aastaks 2030 Korraldame transpordisektori rohefoorumit, partneritele rohehommikuid 1 kord kvartalis teadlikkuse suurendamise Teadlikkuse suurendamise tegevuste arv Partnerid ja kogukonnale ühisüritusi, näiteks maailmakoristuspäeva üritused/esitlused aastas tk Partneritelt, kes tegutsevad territooriumil, nõuame 2028. aastaks 0 kg CO2e/km nõude täitmist ja heidete maandamise eesmärgistamist. 2029. aastaks saavutame 40% partnerite Partnerite masinapargi (v.a eritehnika) Partnerid Mõõdik põhineb partnerite masinapargi kütuse- ja elektritarbimisel ning masinapargi heitevähenduse heited kg CO2e) teenuseosutaja heiteteguritel Rajatakse partneritele, Mõjuala 3 reisijatele ja Paigaldada vähemalt 1 laadimispunkt iga 50 Rajatakse partneritele, reisijatele ja töötajatele 2028. aastaks on laadimistaristu paigaldatud ja toimib parkimiskoha kohta töötajatele elektriautode laadimistaristu elektriautode laadimistaristu Partnerid Laiendame päikesepaneelide kasutamist renditud hoonetele Täpsustamisel Täpsustamisel Partnerid Tallinnas keelustatakse teatud ühekordsed plasttooted Reisiterminalis pakendijäätmete 30% vähendus Pakendijäätmete osakaal % Suhtleme avatult partnerite, lennufirmade, lennuakadeemia ning väike- ja Partnerid Vähemalt 4 koostööüritust aastas Koostöö ürituste arv aastas tk huvilenduritega Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 90 Kontserniülene ja juhatuses kinnitatud kestlikkuse polii ka hõlmab ressursside Süsinikuneutraalsus haldamist, kliimamuutustega tegelemist ja energiatõhusust. Selle elluviimise 2024. aastal vähendas Tallinna lennujaam mõjualade 1 ja 2 ning töötajate lähetuste ülevaadet teevad kestlikkuse juht ja ESG juhtrühm. Vastutus uuenduste eest lasub CO₂ heitkoguseid 96% võrreldes 2018. aastaga (15 091 tonnilt 552 tonnile), kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonnal. ületades ACA 3+ taseme nõudeid. Ülejäänud u 4% väl matutest heidetest kompenseeri ser ﬁtseeritud süsinikukredii dega. Alljärgnevad investeeringud ja Tabel 21. Kestlikkuse polii ka kliimamuutuste leevendamise punk d tegevuskulud toetavad otseselt kontserni kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Teemad Olulised punktid Kapitalikulud (CAPEX): Kasvuhoonegaaside heitkoguste iga-aastane arvutamine mõjualades 1  2024. aastast investeeritakse 14,4 miljonit eurot energiatõhususe Kliimamuutuste leevendamine ja 2 ning ACA metoodika alusel ka mõjualas 3 Tarneahela CO₂ vähendamise nõuete seadmine parandamisse (kü esüsteemid, LED-valgustus); Regionaalsete lennujaamade kü e-, ven latsiooni- ja jahutussüsteemide  teh mitmeaastased investeeringud 19 päikesepargi rajamisse ajakohastamine energiatõhusamate lahendustega aastatel 2025–2027; (ak ivvõimsus 4,4 MW) ja elektrisõidukite laadimistaristu arendamisse; Energiatõhususe tagamine uute hoonete rajamine kooskõlas rohelise ehituse standarditega ning  74 miljoni euro suurune lennuraja arendusprojekt (2019–2023) energiasäästliku valgustuse kasutuselevõ Taastuvenergia tootmise suurendamine eesmärgiga ka a pikaajaliselt keskkonnasäästlike lahendustega. Taastuvenergia kasutuselevõ elektritarbimine kohapealse taastuvenergia abil ja liikuda 2030. aastaks netotootja suunas Jooksvad kulud (OPEX):  100% taastuvelektri ost alates 2024. aastast;  paraﬁinkütuste kasutamine ja päikeseparkide hooldus;  süsinikukredii de ost jääkheidete kompenseerimiseks. Tulevikuprojek d kuni 2029. aastani:  päikesepargid katavad ligikaudu poole elektrivajadusest ning rajamisel on 4 MWh akupank, mis võimaldab salvestada ja kasutada päikeseenergiat putundidel;  Tallinna lennujaamas on väljaehitamisel elektrilaadijate võrgus k (investeering üle 500 tuhande euro); Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 91  regionaalsete lennujaamade energiatõhususe projek d (soojustus, Joonis 12. Tallinna Lennujaama CO₂e heite vähendamise teekond 2018–2035 ven latsioon, LED-valgustus);  Tartu reisiterminali soojavarustuse investeering (210 tuhat euro);  perroonivalgustuse ja hooneautomaa ka projek d aitavad vähendada energiatarbimist ja CO₂ heidet (kogumaksumus 4,8 mln eurot). Tegevustega on planeeritud saavutada regionaalsetes lennujaamades iga-aastane kokkuhoid 346,7 tCO₂e ja Tallinna lennujaamas 1153 tCO₂e (arvutused põhinevad 2023. aastal, mil koosta äriplaan enne taastuvenergia kasutuselevõ u). Energiatõhususe ja ressursisõltumatuse kasvatamine tugevdab kontserni ﬁnantsvastupidavust. Kohapealne päikeseenergia tootmine katab kuni 40% elektrivajadusest, vähendades energiakulusid ning maandades energiahindade ja süsiniku hinnastamisega seotud riske. Taastuvkütuste varajane kasutuselevõ loob eeldused tulevaste toetuste, soodustuste ja vastavushüvede saamiseks. Tugev ESG proﬁil toetab e evõ e mainet ning võib parandada ligipääsu rahastusallikatele ja strateegilistele koostööpartneritele. Jätkusuutlikkuse eestvedaja roll suurendab brändi väärtust ning aitab koondada sarnaseid väärtusi jagavaid üürnikke, investoreid ja partnereid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 92 CO2e-neutraalsus 2023. aastal koostasime esimese tegevuskava kooskõlas Airport Carbon Accredita oni (ACA) standardi nõuetega ja kinnitasime selle CO2e-neutraalsuse Lennujaam on vähendanud otseseid heited saavutamise plaani osana. Järgmisel aastal täiendasime tegevuskava (mõjualad 1 ja 2 ning ärireisid) nii palju kui kliimaneutraalsuse eesmärkidega, lähtudes Airports Council Interna onali (ACI) tehnoloogiliselt võimalik ning tasaarveldanud juhenditest, mille on ACI ametlikult heaks kiitnud. maandusele allumatud heited (ACA standardi sõnastus). Kliimaneutraalsuse tegevuskavas oleme Tallinna lennujaamale seadnud järgmised eesmärgid:  2025. aastaks CO2e-neutraalsus (mõjualad 1 ja 2 ning töötajate lähetused), Kliimaneutraalsus nüüdseks saavutatud; Lennujaam on vähendanud otseseid heiteid 90%  2030. aastaks kliimaneutraalsus lennujaama tegevuses; võrra lähteaastaga võrreldes ja tasaarveldanud  mõjuala 3 vähendamise mõõdikut ja tähtaega ei ole veel seatud. maandusele allumatud heited süsiniku püüdmise krediidiga (ACI standardi sõnastus). Järgnevalt on selgitatud mõlema eesmärgi mõisted vastavalt standarditele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 93 Varasemalt kajastasime päikeseparkide paigaldatud paneelide koguvõimsust, nüüd Lennujaama taristu – lennurajad, valgustus ja tugihooned – tarbib energiat ööpäev kajastame inverteri poolt piiratud ak ivvõimsust, mis näitab tegelikult saavutavat ringi ning kogutarbimine on võrreldav mõne Ees väikelinna omaga. maksimaalset tootmist. Strateegiline eesmärk on 2030. aastaks toota rohkem Elektritarbimisest tulenev CO₂e heide moodustas 2023. aastal 70,6% kogu elektrienergiat, kui tarbime, eesmärgiga liikuda netoekspor ja staatuse poole. e evõ e heitest. Keskkonnamõju vähendamiseks toodame päikeseenergiat nii palju Selleks suurendame taastuvenergia tootmisvõimekust ja investeerime kui võimalik ja alates 2024. aastast ostame kõikides lennujaamades üksnes energiatõhusasse taristusse. päritolutunnistusega taastuvelektrit. Selle tulemusena oleme võrreldes 2018. aastaga vähendanud elektritarbimisest tulenevat CO₂e heidet 100%, mis moodustab 2025. aastal 75% koguheite vähenemisest. Peamised näitajad (2025) Tallinna lennujaam osaleb rahvusvahelises Airport Carbon Accredita oni (ACA)  Kogutarbimine: 11,7 GWh elektrit ja 4,96 MWh soojusenergiat programmis, mis aitab lennujaamadel süsteemselt mõõta ja vähendada  Energiaallikate jaotus: kasvuhoonegaaside (CO₂e) heitkoguseid. Kokku on programmis 7 taset. Heidete  päikeseenergia kohapeal tootmine: 5,75 GWh vähendamise eesmärke ja pingutusi hindab kord aastas sõltumatu audiitor.  ostetud taastuvelekter: 10 GWh tuuleenergiat, 1,7 GWh hüdroenergiat. CO₂e hinnatakse ISO 14064 standardi alusel. Kyoto protokolliga reguleeritud  ostetud soojusenergia: 2,7 MWh puiduhakkest, 1,2 MWh 7 kasvuhoonegaasist on lennunduskonteks s asjakohased CO₂, CH₄ ja N₂O. Igal maagaas ja 1 taastuvelekter ja heitsoojus. aastal arvutame CO₂e heitkogused CO₂e arvutamise protseduuri alusel. Andmete  paraﬁinkütus 273 222 l kogumiseks kasutame ACI tööriista Airport Carbon and Emissions Repor ng Tool o fossiilkütus: 7 585 l bensiin ja 24 984 l diisel (varugeneraatorid ja (ACERT), et leida CO₂e heitkogused sisestatud andmete ja eriheitetegurite põhjal. tehnikatelk) Andmed kogume raamatupidamisprogrammist Directo, Power BI vahendusel ja osakondade aruannetest. Kõik algallikad ja eeldused koondame aastaaruandesse Olulised saavutused „Carbon footprint report“ ja tõendused salvestame audiitorkontrolliks.  Alates 2024. aastast kogu elekter 100% taastuvallikatest (päritolutunnistuse eriheiteteguriga 0 gCO₂/kWh) Kontserni strateegilised eesmärgid keskenduvad CO₂e heite vähendusele  Soojusenergia CO₂e heide võrreldes 2018. aastaga vähenenud u 90% kolmes mõjualas võrreldes 2018. aastaga, mis on määratud baasaastaks.  Kütuseheide on 2018. aastaga võrreldes vähenenud 96% (üleminek • Mõjuala 1: otsesed heited, eesmärk vähendada CO₂e võrreldes paraﬁinkütusele) 2018. aastaga 90%. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 94 • Mõjuala 2: kaudsed heited energiakasutusest, eesmärk vähendada CO₂e ACA-ga liitumisest alates on olnud 2018. aasta andmed baasandmeteks. Aastail võrreldes 2018. aastaga vähemalt 70%. 2018–2024 kajasta Tallinna lennujaama ja tütare evõ e Tallinn Airport GH • Mõjuala 3: heited tarneahelas, eesmärk kaasata partnereid ja vähendada heiteid ühiselt, nüüdseks esitatakse need eraldi. heiteid. AS-i Tallinna Lennujaam omab elektrienergia sisevõrku ning hoonetevahelisi Arvutused teeme jaanuaris–veebruaris eesmärgiga valmistada e e aastaaruande soojustrasse, mida AS Airport City hoonete omanikuna kasutab. Topelt kajastuse koostamine. Esialgsed tulemused võivad täpsustuda kuni 10 kuu jooksul, kuna uusi väl miseks on energia andmed ainult tütare evõ e arvutustes. arveid ja andmeid laekub jooksvalt ning audiitorkontrolli käigus korrigeeritakse võimalikud ebatäpsused. Seetõ u võivad aastaaruandes esitatud ja hiljem Tabel 23 kajastab Tallinna lennujaama heitkoguseid. Alates 2026. aastast auditeeritud andmed mõnevõrra erineda, kuid need ühtlustatakse järgmisel arvutatakse kogu kontserni heitkoguseid. Need on eraldi kajastatud tabelis 22. aruandlusperioodil ACA ser ﬁkaadi alusel kinnitatud andmete põhjal. Tabel 22. Kontserni 2025. aasta tCO₂e heide allikate kaupa Aruandlusprotsess Kontserni CO₂e heite algallikad 2025  Andmed esitatakse ACA veebisüsteemis iga-aastase taotluse käigus ja see läbib sõltumatu kolmanda osapoole audi . Mõjuala 1, millest: 386  Elektrienergia arvutustes kasutame teenuseosutaja eriheitetegureid või Masinapark 59,3 Associa on of Issuing Bodiese (AIB) aruannet. Kohapeal toodetud soojusenergia 74,7  Muud eriheiteteguri põhinevad ACERT-i andmes kul. Varugeneraator 4  2020.–2021. aasta arvutustes kajastub COVID-19 mõju, sest heitkogused olid neil aastatel võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt väiksemad. Seda Jäätõrje 462,8 vähenemist ei käsitata lennujaama sihipäraste heitevähendusmeetmete Mõjuala 2, millest: 278,3 tulemusena, vaid üldise lennu- ja opera ivtegevuse aju se vähenemise Sisseostetud pärtiolutunnistusega taastuvelekter 0 tagajärjena. Sisseostetud soojusenergia 278,3 Mõjuala 3: (NB: mõjuala 3 kokku kajastab ainult Tallinna 28 082 Mõjualad ja kaasamine lennujaama andmed)  Mõjualade 1 ja 2 heited ning töötajate lähetused on maandamistegevuse Jäätmed 13,3 fookuses.  Mõjuala 3 heiteid maandatakse järk-järgult, keskendudes koostööle Töötajate lähetused 35,1 peamiste partneritega ning andmete ja mõju järkjärgulisele tuvastamisele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 95 Tabel 23. Audiitori kinnitatud Tallinna lennujaama CO₂e heide aastatel 2018 ning 2024. 2018. tCO₂e 2024. tCO₂e Masinapark 947,9 Masinapark 33,3 Enda toodetud küte 2 740,8 Enda toodetud küte 0 Varugeneraator 0,3 Varugeneraator 0,3 Jäätõrje 469 Jäätõrje 144,9 Elekter 10 928,7 Elekter 0 Kaugküte 0 Kaugküte 347,40 Jäätmed 3,9 Jäätmed 24 Lähetused (ei arvutatud) 0 Lähetused 25,8 Mõjuala 1 4 132,2 Mõjuala 1 178,5 Mõjuala 2 10 928,7 Mõjuala 2 347,4 Mõjualad 1 ja 2 15 060,9 Mõjualad 1 ja 2 525,9 Mõjuala 3 7 953,0 Mõjuala 3 23 382,3 Kogu CO2e heide t 23 013,9 Kogu CO2e heide t 23 908,2 (t CO2e/töötaja) 38,10 (t CO2e/töötaja) 1,30 (kg CO2e/pax) 5,02 (kg CO2e/pax) 0,15 (kg CO2e/TU) mõjualad 1 ja 2 4,83 (kg CO2e/TU) mõjualad 1 ja 2 0,15 (kg CO2e/TU) mõjualad 1, 2 ja 3 4,80 (kg CO2e/TU) mõjualad 1, 2 ja 3 6,51 (kg CO2e/TU) ainult lennuoperatsioonid – (kg CO2e/TU) ainult lennuoperatsioonid 5,40 (kg CO2e/TU) lennujaama tegevused ilma (kg CO2e/TU) lennujaama tegevused ilma lennuoperatsioonideta 7,73 lennuoperatsioonideta 0,83 * TU ( Traﬃc unit 1 reisija või 100 kg kaupa). * TU ( Traﬃc unit 1 reisija või 100 kg kaupa). Tasaarveldatav osa ehk lennujaama otsene jalajälg Tasaarveldatav osa ehk lennujaama otsene (mõjualad 1 ja 2 ning lähetused) 15 090,90 jalajälg (mõjualad 1 ja 2 ning lähetused) 551,70 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 96 Alates 2018. aastast on Tallinna Lennujaam vähendanud mõjualade 1 ja 2 ning töötajate lähetuste heitkoguseid kokku 14 539 tCO₂e võrra. 2025. aastal näitasid 2024. aasta esialgsed eelaudi andmed maandamata heitkoguseid 879 tCO₂e ulatuses, mis kompenseeri CO2e-neutraalsuse saavutamiseks. Audi käigus andmete täpsustamise ja kontrollimise tulemusel vähenes lõplik jalajälg 552 tCO₂e-ni. Kuna kasvuhoonegaaside (KHG) sidumine toimus eelaudi andmete alusel, kompenseeris lennujaam 2024. aasta jalajälje põhjal 552 tCO₂e ja täiendavalt 327 tCO₂e, ületades oma kinnitatud jalajälje. Aastal 2026 toimub 2025. aasta andmete audiitorkontroll ja taseme säilitamiseks kompenseerimine. Heitkogused kompenseeri Atmosfairi biogaasiseadmete programmiga Nepalis (Gold Standard, projekt GS ID: PoA GS3110). Projek käigus paigaldatakse maapiirkondadesse biogaasiseadmeid, mis muudavad orgaanilised jäätmed Kompenseerimine tähendab, et heitkoguseid, mida pole veel õnnestunud biogaasiks, vähendades vajadust kü epuude järele. vähendada, tasakaalustatakse, toetades kontrollitud kliimaprojek , mis aitab mujal heidet vähendada. Kompenseerimine võetakse kasutusele alles pärast seda, kui kõik Kontsern ei kohaldanud aruandeperioodil e evõ esiseseid süsinikuheite tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud heite vähendamise meetmed on hinnastamise kavasid ja seetõ u ei avalikusta E1-8 teavet. rakendatud. See ei tee juba tekkinud heidet olematuks, vaid aitab heite mõju tasakaalustada. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 97 Juba praegu on näha, et talvised ilmas kuolud (lumesadu, mustjää) suurendavad opera ivseid tegevusi, tekitavad viivitusi ja kasvatavad hoolduskulusid, mis keskpikas vaates süvenevad. Järgmine füüsiline kliimarisk, mille mõju me juba Kontserni kliimariskide hindamise eesmärk oli teha terviklik ja süsteemne kliimariski näeme, on seotud sademete hulga kasvuga, mis võib põhjustada üleujutusi, hoonete analüüs kooskõlas rahvusvahelise standardiga ISO 14091, et tuvastada ja hinnata konstruktsioonide kahjustusi ja drenaažisüsteemide üleujutusi. kliimamuutustest tulenevaid riske, mis võivad mõjutada lennujaama tegevust, taristut ja strateegilisi valikuid. Analüüsi tulemused on kestlikkuse tegevuskava Keskpikas vaates suurendavad aeguv tehnoloogia ja energiatarbimise maht täiendamise aluseks ning lõimitakse ﬁnants- ja strateegiliste otsuste tegemisse, ülalpidamiskulusid ning energiatõhususse investeerimise vajadust, mis on üks toetades kontserni eesmärki saavutada kliimaneutraalsus. strateegilistest eesmärkidest. Hindamine tugineb 2 rahvusvahelisele raamis kule. Tõusev keskmine temperatuur kasvatab pikaajalise stsenaariumi järgi  ISO 14091:2021 pakub paindlikku ja süsteemset metoodikat kliimariskide, energiatarbimist ja jahutussüsteemide koormust, mõjutades töö ngimusi ning haavatavuse ja mõju hindamiseks, keskendudes eelkõige füüsilistele põhjustades lisakulusid ja võimalikke taristukahjustusi. riskidele.  Finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud ﬁnantsteabe avaldamise Pikas plaanis võivad tugevad tuuled ja tormid kahjustada hooneid ja väliraja si, töörühm (Task Force on Climate-related Financial Disclosures, TCFD) loob põhjustada elektrikatkestusi ning häirida lennuliiklust, samu ohustavad struktuuri kliimariskide juh miseks ja aruandluseks, sidudes riskid e evõ e meretaseme tõus ja üleujutused rannikul asuvaid lennuvälju, tuues kaasa varade strateegia ja juh misega ning tagades läbipaistvuse vastavalt ESG nõuetele. kahjustusi ja töökorralduse häireid. Stsenaariumianalüüsis kasuta 2 Ees kliimastsenaariumit: stsenaariumit RCP4.5 Ees kliimastsenaariumid prognoosivad temperatuuri tõusu, sademete hulga kasvu, (mõõdukas, leevendusmeetmeid eeldav) ja RCP8.5 (pessimistlik, fossiilsete kütuste tormide sagenemist ja merepinna tõusu, mis suurendab survet taristule ja kasutamise kasv). Analüüs hõlmas lühiajalist (1–3 a), keskpikka (3–10 a) ja pikaajalist kriisihaldusele. Need muutused mõjutavad otseselt lennujaama tegevust ja (üle 10 a) ajahorison ning kombineeris kvalita ivse ja kvan ta ivse lähenemise. investeeringuid. Seetõ u on kliimariskide hindamine ja juh mine krii line osa kestlikkuse strateegiast. Peamised tuvastatud riskid on seotud äärmuslike ilmas kuoludega, sademete hulga kasvuga ja merepinna tõusuga ning tehnoloogia vananemisega. Tuvastatud Kliimariskide analüüs täiendab kahese olulisuse analüüsi, luues tugeva aluse kliimariskid mõjutavad eeskä lennujaama opera ivkulusid, taristu vastupidavust strateegiliste otsuste tegemiseks ja organisatsiooni vastupanuvõime ning kapitali- ja hooldusinvesteeringute vajadust. suurendamiseks kliimamuutuste ngimustes. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 98 Kontsern peab oluliseks puhta ja ohutu keskkonna säilitamist oma tegevuspiirkonnas. Selles peatükis anname ülevaate meetmetest, millega ennetame ja vähendame igapäevategevustest tulenevat saastet. Peamised võimalikud saasteallikad on kütuste ja kemikaalide kasutamine ning lennuraja ohutusprotseduuridega seotud sulavee äravool. Keskkonnamõju ohjamisel lähtume keh vatest nõuetest ning rakendame võimaluse korral uuenduslikke ja kestlikke lahendusi, et vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale. Tabel 19B. Keskkonna E1 ja E2 standardi IRO-d Ajahorisont Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk Kütus/kemikaal või raja E2 Risk + + jäätõrje levib sademevette Süsinikuheited E1 Risk + (mõjualad 1–3) E1 Negatiivne + CO₂e riskid ja ressursid Kinnitatud CO₂e E1 Võimalus + + vähendamine E1 Negatiivne + + + Energiatarbimine ja allikad Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 99 1. Reostuse väl mine E evõte tagab, et kõik kemikaalide ohutuskaardid on elektrooniliselt kä esaadavad ees keeles ja kemikaalid on kantud kemikaaliregistrisse. Kemikaalide hoiukohad, torus kud ja pakendid on märgistatud nõuetekohaselt ning kemikaalid ladustatakse Kontsern järgib kõiki asjakohaseid nõudeid, sh Keskkonnaame ja kohalike ohututes ngimustes, arvestades ainete ühilduvust. Teenindustehnikat ja -seadmeid omavalitsuste nõudeid, ning rakendab ISO 14001:2015 standardit. Sademe- ja hooldatakse regulaarselt, et väl da lekkeid ja rikkeid. Töötajatele ja partneritele heitvee käitlus vastab Tallinna (L.VV/326754) ja Kärdla (L.VV/331951) räägitakse ohutuskoolitusel reostuse märkamisest ja teavitamise olulisusest. keskkonnalubade ngimustele, teistes lennujaamades on keskkonnamõju minimaalne. Sisepolii kad keskenduvad reostuse mõju ennetamisele ja 2. Reostuse vähendamine leevendamisele opera ivsete kontrollide ning juh misprotseduuride kaudu. Sademe- ja heitvee käitlus vastab Tallinna ja Kärdla keskkonnalubade ngimustele. Tallinna lennujaama territooriumil kasutatakse õli-, liiva- ja rasvapüüdureid ning Kontserni kestlikkuse polii ka juhtpõhimõ ed on: veesäästlikke lahendusi. Jäätõrjel kasutatakse biolagunevaid aineid.  sademevee puhtuse tagamine; Keskkonnaseiret, sh sademevee analüüsi, tehakse korrapäraselt.  kvartaalne sademevee analüüs;  vastutus võimaliku saaste eest; 3. Reostuse leevendamine ja reageerimine Reostusjuhtumite korral rakendatakse viivitamatult absorbente ning järgitakse  kemikaaliohutuse koolitused ning standardiseeritud protseduurid kemikaalide korrektseks märgistamiseks, dokumenteerimiseks ja protseduuri „Kemikaalireostuste likvideerimine Tallinna ja regionaalsetel käitlemiseks; lennuväljadel“. Reostuse põhjused selgitab välja lennuohutuse osakond. Keskkonnaspetsialist koostab kuuülevaated kemikaalist, reostuse ulatusest ja  iga-aastane keskkonnaaspek de hindamine ja riskianalüüs. põhjustajast. Vajaduse korral ajakohastatakse ennetus- ja reageerimismeetmeid. Kontsern rakendab protseduure, mis tuginevad tööohutuse, keskkonnakaitse ja standardi ISO 14001 nõuetele. 4. Ressursid meetmete elluviimiseks Keskkonnajuh mise tegevusi toetavad keskkonnaspetsialis d ja kestlikkuse juht, aga neid teostavad opera ivosakonnad. Eelarves ja investeeringuplaanides arvestatakse keskkonnameetmete rakendamist, sh tehniliste lahenduste ja saaste E evõte rakendab meetmeid, mis keskenduvad eeskä kemikaalikasutuse vähendamist toetava tehnoloogia uuendamist. 2025. aastal alusta mitut ohjamisele ning reostusjuhtumite ennetamisele ja likvideerimisele. arendusprojek , sh veepuhastus- ja eelpuhastusjaamade uuendamist ning sademevee juh mise tervikanalüüsi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 100 5. 2025. aasta võtmetegevused  parenduse epanekud (jäätõrjevahendite kogumise süsteemid, sademevee Koosta kontsernipõhine dokument, kuhu on koondatud saastega seotud puhastus, lumekogumisplatsid, puhastusjaama töö op meerimine). kohustused ja käitlusprak kad. Lisaks korralda õppereise Helsingi ja Göteborgi Analüüsi tulemused esitatakse juhtkonnale ning nende põhjal koostatakse lennujaamadesse, et süvendada teadmisi lennuväljade sademevee 2026. aastal rakendusplaan prioriteetsete investeeringute ja tegevustega. keskkonnamõjust ning hinnata võimalikke leevendusmeetmeid. Saadud Juhtkonda teavitatakse reostusjuhtumite sta s kast igal kuul, esitades reostuste arvu kategooriate I, II ja III kohta. kogemustele tuginedes kavandatakse esitada juhtkonnale e epanekud keskkonnamõju vähendamise lisameetmete rakendamiseks. E evõte jälgib sademevee ja võimaliku saastekoormuse muutusi keskkonnaloas E evõ e peamised eesmärgid saaste vähendamisel on: toodud nõuete alusel. Seiratavad näitajad on heljum (BHT7), keemiline hapnikutarve (KHT), na asaadused, pH, tsink ja vask. Enamikku parameetreid mõõdetakse kord  sademevee reostuskoormuse vähendamine; kvartalis, lumesulamisaladel kord aastas, seejuures seiratakse tsinki ja vaske 3  ohtlike kemikaalide ohutu kasutamine ja riskide vähendamine; kvartalis (esimeses, teises ja neljandas). Proovid võtab atesteeritud partner ja  sademevee kvaliteedi regulaarne, kvartaalselt toimuv seire. analüüsid teeb ser ﬁtseeritud labor. Kõik tulemused edastab kontsern Keskkonnaame le omaseire kvartaliaruandes, mis on osa loakohustuste täitmise Eesmärkide elluviimist toetab e evõ esisene kestlikkuse tegevuskava, mis ei ole avalik. Tegevuskava täitmist hinnatakse kord aastas. Tulemused esitatakse kontrollist. juhatusele ja vajaduse korral ajakohastatakse tegevuskava. Keskkonnaamet hindab regulaarselt e evõ e seireandmeid ning otsustab nende 2025. aasta eesmärk põhjal seire ulatuse ja vajaduse. Keskkonnaamet kontrollib, kas e evõ e tegevus 2025. aastal alusta lennujaama vee- ja reoveekorralduse tervikanalüüsi ning vastab keskkonnaloa ngimustele, ja teeb vajaduse korral muudatusi seiremahus või parenduse epanekute koostamist. Tegevus jätkub 2026. aastal. Eesmärk on seotud lisab uusi nõudeid. e evõ e jäätõrjevedelike, na a- ja kütusereostuste ning kemikaalide kasutusega. Peamised tegevused eesmärgi täitmiseks: 2024. aastal viis Keskkonnaamet läbi lennujaama muutmistaotluse põhjal  hetkeolukorra ja õigusnõuete vastavuse analüüs; neljakuulise analüüsi, mille käigus:  veeproovide võtmise süsteemi (kohad, sagedus, metoodika, tulemused)  hinna varasemate aastate sademevee kvaliteedi andmeid, koondülevaade;  teh paikvaatlusi lumesulamis- ja väljalaskmealade juures,  jäätõrjevedelike mõju hindamine veekvaliteedile;  analüüsi jäätõrjevedelike võimalikku mõju suublasse juhitavale sademeveele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 101 Analüüsi tulemusel leidis Keskkonnaamet, et seirepunk d ei andnud enam kõige Tabel 24. Tallinna lennujaama keskkonnaloa nõuetele vastavuse tabel täpsemat ülevaadet keskkonnamõju paiknemisest. Selle tulemusena vähendas Keskkonnaamet seirepunk de arvu 13-lt 5-le, täpsustas proovivõtusagedust ja Seirekaev Näitaja nimetus Nõuetele vastavus Ületuse periood muu s seiratavate näitajate loetelu. Muudatuse eesmärk oli tagada, et seire Lumekogumisala nr 4 BHT7 Ei I kvartal keskendub just neile punk dele, kus võib võimalik reostuskoormus olla suurem. KHT Ei I kvartal Heljum Jah Keskkonnaamet hindas 2023.–2024. aasta omaseire tulemuste põhjal ohtlike ainete sisaldust 2 väljalaskes ning tuvastas, et: Naftasaadused Jah  vase ja tsingi sisaldus olid alla piirväärtuse, Tuletõrje harjutusplatsi ja BHT7 Jah manööverdusala  polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) olid 2 järjes kusel aastal alla Heljum Jah määramispiiri. Naftasaadused Jah Selle tulemusena eemaldas Keskkonnaamet keskkonnaloast ohtlike ainete (tsink, Lumekogumisala nr 1 BHT7 Jah vask ja PAH) seirekohustuse asjakohastes väljalasetes, kuna nende esinemine ei KHT Jah viidanud riskile suublas. Heljum Jah Jäätõrjevedelike mõju hindamine Naftasaadused Jah Lennujaamas kasutatakse biolagunevaid raja jäätõrjekemikaale, mille lagunemine võib suurendada sademevee BHT7 ja KHT näitajaid. Glükooli suure Tsink Jah kontsentratsiooniga lumi viiakse lumekogumisaladele, mille seire on jätkuvalt Lumekogumisalad 2–3 BHT7 Jah Keskkonnaame järelevalve all. KHT Jah Seire tulemuste kokkuvõte Heljum Jah Aasta jooksul esineb üksikuid piirnormide ületamisi, mille puhul rakendub Naftasaadused Jah automaatselt keskkonnatasu. Keskkonnaamet ei ole viimasel aruandlusperioodil kehtestanud e evõ ele täiendavaid maandamismeetmeid, kuna saadud Lõunapoolne õhusõidukite BHT7 Jah seireandmed ei ole viidanud püsivale ega kasvavale keskkonnamõjule. K-perroon Heljum Jah Kord aastas esitatakse Keskkonnaame le aastaaruanne, kes selle alusel hindab, kas Naftasaadused Jah seirekorraldus vajab muutmist või täiendamist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 102 2025. aastal ületas Tallinna Lennujaam 3% loa piirväärtustest. Eelmise aastaaruande reostuskoldeid, mis nõuaksid ulatuslikke puhastusprojekte. Tänu sellele on võimalik koostamise käigus ilmnes peatükis „Puhta joogi- ja sademevee tagamine“ ebatäpsus: ﬁnantsmõju hinnanguliselt juhitav. Tallinna Lennujaama saasteainete piirväärtuste ületus oli kajastatud 18% ulatuses, ent andmete täpsustamisel selgus, et tegelik ületus oli 13%. Erinevus tulenes Hoolimata järjepidevatest tegevustest lennujaama territooriumi korrashoiu ja HA700 proovivõtupunk andmete arvestamisest. Arvutustes eelda proovivõ u keskkonnaseisundi tagamise nimel mõjutavad meie tegevuskeskkonda ka välised kord kvartalis, kuid tegelikult võetakse proov kord aastas. tegurid. Tallinna lennujaama sademeveesüsteemid on hüdrauliliselt seotud Suur- Sõjamäe tööstuspiirkonnaga, mistõ u võib seal toimuv avaldada mõju ka lennujaama territooriumil paiknevate trasside seisukorrale. Seetõ u esineb aeg- ajalt väliseid reostusjuhtumeid, mille algallikat ei ole ala võimalik üheselt tuvastada. Sellised olukorrad toovad kaasa täiendavaid puhastus- ja hooldustöid ning nendega Viimastel aastatel on kontsernis AS Tallinna Lennujaam toimunud üks kolmanda seotud kulusid. Neid töid teeme vajaduspõhiselt ja regulaarselt. kategooria reostusjuhtum, mille käigus levis kütus tehnilise rikke tõ u perroonil ligikaudu 150 m² ulatuses. Reostus lokaliseeri ja likvideeri vähem kui ühe tunni 2023. aasta mais toimus Suur-Sõjamäe tänaval asuvas ohtlike jäätmete kogumise jooksul, kasutades absorbentmaterjale. keskuses tulekahju, mille tagajärjel liikus põlengu tõ u tekkinud saastunud kustutusvesi mööda sademeveetrasse lennujaama poole. See põhjustas ulatuslikke Väiksemad reostusjuhtumid, nagu kütuse- või õlilekked, on lahendatud keh va üleujutusi ning setete ja reostunud vee kogunemist sademevee kraavidesse ja siseprotseduuri „Kemikaalireostuste likvideerimine Tallinna ja regionaalsetel truupidesse. Juhtunu tagajärgede likvideerimiseks teh mitu kuud mahukaid lennuväljadel“ alusel viivitamata, rakendades sobivaid absorbentvahendeid ning puhastustöid. Arvestades, et keskkonnamõju pärines välisest allikast ega olnud ennetades edasise keskkonnamõju teket. seotud lennujaama tegevusega, vabastas Keskkonnaamet Tallinna Lennujaama aju selt teatud seirekohustuste täitmisest. Samas jäi osa väl matutest kuludest Valdav osa tuvastatud reostusjuhtumitest on kuulunud esimesesse või teise e evõ e kanda, kuna lennuohutuse tagamiseks oli vajalik kohene ja opera ivne kategooriasse ning piirdunud lennujaama territooriumiga. Juhtumeid, kus reostus sekkumine. oleks levinud lennujaama alalt väljapoole, ei ole esinenud. Sademevee seirel tuvastatud piirnormide ületuse korral tasutakse riiklikku saastetasu, mis kajastub Finantsmõju ajahorisondi arvestuses piirduvad selliste juhtumite otsesed kulud e evõ e tavapärastes tegevuskuludes. Keskkonnaamet ei ole kehtestanud üldjuhul lühiajaliselt likvideerimistööde ja võimalike saastetasudega. Keskpikas e evõ ele lisakohustusi, kuna seiresüsteemid toimivad nõuete järgi ja olulisi plaanis võivad investeeringud keskkonnakaitselahendustesse, keskkonnariske ei ole teostunud. sh nüüdisaegsematesse puhastus- ja seiresüsteemidesse, küll suurendada kulubaasi, kuid aitavad samal ajal vähendada tegevusriske ning parandada pikaajalist Reostusjuhtumitega seotud võimalikud kulud kavandavad ja eelarvestavad kulutõhusust. vastutavad osakonnad. Tallinna lennujaama territooriumil ei ole tuvastatud ajaloolisi Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 103 Lennukite jäätõrje on lennujaama igapäevase käitamise oluline osa ja sellega Tabel 19C. Keskkonna E1 – E3 standardi IRO-d kaasnevate keskkonnariskide ennetamine on selgelt reguleeritud. Kemikaalide Ajahorisont sademeve e sa umise väl miseks järgime keh vaid polii kaid ja tööprotseduure Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk ning jäätõrjet teeme üksnes selleks e e nähtud ja piiratud aladel. Nendes Tormivee saaste ja piirkondades rakendame sobivaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis aitavad E3 Negatiivne + + + keskkonnatasud minimeerida võimaliku nega ivse mõju keskkonnale. Kütus/kemikaal lekib E2 Risk + + äravooluvette Süsinikuheited E1 Risk + Keskkonnahoiu tagamiseks kasutame mitmesuguseid lahendusi ja meetmeid, mis (mõjualad 1–3) toetavad ressursitõhusust ning aitavad maandada veekeskkonnaga seotud riske. E1 Negatiivne + CO₂e riskid ja ressursid Need tegevused on osa kontserni terviklikust veeressursside juh misest, mille Kinnitatud CO₂e E1 Võimalus + + eesmärk on vähendada tegevusest tulenevat keskkonnamõju ning tagada vastavus vähendamine keh vatele õigusnõuetele. E1 Negatiivne + + + Energiatarbimine ja allikad Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 104 ja toiminguid jälgitakse, et vähendada kemikaalide levikut veekogudesse. Jäätõrjet tehakse minimaalse keskkonnamõjuga, tagades samal ajal lennuliikluse sujuvuse ja ohutuse. Lennukite jäätõrje peamine keskkonnamõju avaldub sademevee kaudu, kuna kasutatav jäätõrjevedelik võib koos sulaveega jõuda kraavidesse (nõuded ja seiratavad näitajad olid kirjeldatud eelmises peatükis). Suurem osa jäätõrjevedelikust kogutakse kokku imurautodega ja suunatakse nõuetekohasesse käitlusse, lumesulamisplatsilt pärinev vesi juhitakse kanalisatsioonisüsteemi. Mõju vähendamiseks on Tallinna lennujaamas rakendatud läbimõeldud tehniliste ja Lennukite jäätõrjet teeb AS Tallinn Airport GH, lähtudes Tallinna Lennujaama opera ivsete meetmete süsteem, mis ühendab nüüdisaegse tehnoloogia ja tõhusa kontserni keh vatest keskkonna- ja ohutuspolii katest. töökorralduse. Novembris 2024 kasutusele võetud uus hübriidjäätõrjemasin aitab vähendada CO2e heidet kuni 87% ja leevendada lokaalset keskkonnamõju. Juh missüsteemi raames on kehtestatud järgmised põhiprotseduurid ja Jäätõrjealadel M16 ja M22 on rajatud täiendavad drenaaži ja kanalisatsiooni dokumendid. juh mise süsteemid, mis piiravad kemikaalide sa umist keskkonda koos sulaveega.  Jäätme- ja kemikaalikäitluse kord – reguleerib kemikaalide märgistamist ja ladustamist ning volitatud käitlejale üleandmist. Jäätõrjet tehakse valdavalt spetsiaalselt määratud aladel (M22, M16, A1 ja HL/HR  Keskkonnaaspek de määramine ja hindamine – igal aastal hinnatakse ootekohad), millega minimeeritakse liiklus- ja opera ivriske ning kemikaalide jäätõrjekemikaalide mõju ja seotud riskide maandamist. levikut. Infoekraanid seisupaikade ääres ja raadioside tagavad selge  Keskkonna- ja kliimariskide register – seotakse maandamismeetmed ja kommunikatsiooni ning võimaldavad jääd tõrjuda samal ajal 2 õhusõidukil, sest see vastutajad. kiirendab protsessi ja suurendab ohutust. 2 jäätõrjeala samaaegne kasutus aitab  Jäätõrjeteenuse osutamine eraldiseisval jäätõrjealal – määratakse alade tunduvalt vähendada ooteaegu ja parandab lennuliikluse täpsust. Kõik rakendatud kasutamise ngimused ja ohutusalad ning reageerimisajad. lahendused aitavad tõhustada teenuse kasutamist, hoida lennujaama sujuvat tööd  Õhusõidukite jäätõrje tegemine Tallinna lennuväljal – antakse juhised ja tagada keskkonnaohutuse. jäätõrje planeerimiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks.  Lennujaama kaardid, sh jäätõrjealade ja ohutusalade tähistused.  „De-/an -icing manual“ ja „Ground Opera ons Manual“, sh kvaliteedijuh mise ja koolitusprogrammid. Jäätõrjet tehakse ainult Tallinna Lennujaama määratud aladel ja see hõlmab koordineeritud infovahetust liiklusala koordinaatoriga. Jäätõrjevahendite koguseid Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 105 Joonis 13. Tallinna lennujaama jäätõrjeplatsid M16 ja M22 Rakendatud meetmete ﬁnantsmõju on osa 74 miljoni euro suurusest lennuraja arendusprojek st aastatel 2019–2023. Edaspidi kaasnevad lühiajaliselt opera ivkulud. Keskpikas plaanis (1–5 aastat) kaasnevad investeerimiskulud, mis vähendavad keskkonnamõju. Pikaajalises plaanis vähendavad need meetmed oluliselt keskkonnariskide teostumise tõenäosust, minimeerides võimalikke suuri kulutusi ja keskkonnatasusid. Kuna mõju sademeveele käsitletakse koos peatükiga E2, on vastavad eesmärgid ja meetmed kirjeldatud peatükis E2-3. E3-4 ei saanud kahese olulisuse analüüsil oluliseks ja andmeid ei avalikustata. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 106 Tabel 19D. Keskkonna E1 – E3 ja E5 standardi IRO-d Lennujaama arendamisel lähtume põhimõ est, et taristut arendame ja ressursse kasutame kooskõlas keskkonnahoiu ja sotsiaalse vastutusega. Rakendasime Ajahorisont Standard Keskkonnateema Olulisus 2024. aastal lennujaamades uue jäätmete sorteerimise süsteemi, mis hõlmab nii Lühike Keskmine Pikk hankeprak kaid, partnerite töökorraldust kui ka reisijate ja töötajate igapäevaseid Jäätmekogus ja E5 Negatiivne + + sorteerimine harjumusi. Jätkusuutlikud ja E5 Võimalus + taaskasutatud materjalid Tormivee saaste ja Jäätmete teadlik ja korrektne käitlemine on meie jaoks oluline eesmärk. Kõikides E3 Negatiivne + + + keskkonnatasud peamistes hoonetes asuvad nüüd eraldi kogumismahu d paberi, pakendi ja Kütus/kemikaal lekib E2 Risk + + biolagunevate jäätmete jaoks, mis muudab sorteerimise lihtsaks ja arusaadavaks äravooluvette Süsinikuheited kõigile kasutajatele. Ehituse ja renoveerimise käigus pöörame tähelepanu sellele, et E1 Risk + (mõjualad 1–3) materjalid oleksid võimalikult suures mahus eraldi kogutud, sorteeritud ning E1 Negatiivne + taaskasutusse suunatud. CO₂e riskid ja ressursid Kinnitatud CO₂e E1 Võimalus + + vähendamine Töötajate, partnerite ja reisijate kaasamine aitab parandada sorteerimise kvalitee E1 Negatiivne + + + ning suurendada ringlusse suunatavate jäätmete osakaalu. Sidusrühmad peavad Energiatarbimine ja allikad tähtsaks ka taaskasutatud materjalide laiemat kasutamist ehitustegevuses, mida Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. käsitame ringmajanduse võimalusena ja arvestame edaspidistes arendusprojek des. Läbimõeldud koostöö ning järjepidevad tegevused aitavad muuta lennujaama puhtamaks, kestlikumaks ja külalislahkeks keskkonnaks kõigile. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 107 Lõimime kestlikkuse põhimõ ed oma väärtusahelasse, seades lepingutes nõudeid pakendite vähendamiseks, jäätmete kohapealseks sorteerimiseks ning võimaluse korral taaskasutatud materjalide kasutamiseks, eelkõige ehitustegevuses. Uute hoonete kavandamisel lähtume eesmärgist vastata võimaluse korral LEED- Igal aastal hindame kontserniüleselt oma lennujaamade keskkonnamõju ning sellega ser ﬁkaadi nõuetele. Lepingulisi kestlikkuse nõudeid rakendame juhtumipõhiselt, et seotud riske, et tuvastada olulisem keskkonnamõju, riskid ja võimalused vastavalt tagada nende asjakohasus, rakendatavus ja tegelik mõju. keh vale keskkonnaaspek de hindamise metoodikale. Ressursside kasutamine ja jäätmekäitlus on olnud oluliste teemadena fookuses alates 2014. aastast ning alates 2021. aastast hõlmab hindamine ka ehitustegevusega seotud mõju. Peale eelmistes peatükkides kirjeldatud kestlikkuse polii ka lähtume jäätmete ja kemikaalide käitlemisel üksikasjalikest siseprotseduuridest. Nende rakendamist Meie olulisuse hindamine tõi esile jäätmetekke ja -sorteerimise ning kestlike ja toetavad regulaarsed jäätmeruumide kontrollid ja sidusrühmade audi d, mis aitavad taaskasutatud materjalide kasutamise kui olulised teemad. Alates 2024. aastast tagada nõuete täitmise ning kokkulepitud prak kate järgimise. Protseduuride oleme süstemaa liselt keskendunud jäätmete ja ehitustegevuse keskkonnamõju rakendusala ei piirdu üksnes kontserni enda tegevusega, vaid hõlmab ka partnereid vähendamisele. Selleks oleme kehtestanud kõigile töötajatele kohustusliku jäätmete ja alltöövõtjaid, luues ühtse vastutuse ohutute ja kestlike tööviiside rakendamiseks sorteerimise koolituse, asendanud üksikmahu d 4 fraktsiooniga kogu väärtusahelas. sorteerimismahu tega ja ajakohastanud vastavaid protseduure. Peale selle teeme regulaarseid jäätmeruumide ülevaatusi ning jagame tulemusi nii organisatsiooni Meie lähenemine ühendab prak lised meetmed jagatud vastutusega. sees kui ka asjakohaste partneritega, et toetada teadlikkuse kasvu ja pidevat  Jäätmed sorteeritakse nende algallikas ning kemikaale hoitakse ja parendamist. käideldakse viisil, mis väldib lekkeid ja keskkonnakahju.  Kemikaalide registrid, ohutuskaardid ja käsitlusandmed on säilitatud, et info Jäätmete vähendamine ja sorteerimine oleks täpne ja kä esaadav.  Töötajatele ja partneritele selgitatakse nende rolliga seotud õigusnõudeid Jäätmevoogusid jälgime regulaarselt ning rakendame tekkekohapõhiseid ning tööohutusstandardeid. vähendamismeetmeid, keskendudes eelkõige pakendite ja ühekordsete toodete  Vastavust kontrollitakse regulaarselt jäätmeruumide ülevaatuse ja kasutuse piiramisele. Lisaks on kavandamisel plas vaba lennujaama tegevuskava. sidusrühmade iga-aastaste audi te kaudu. Ehitus- ja renoveerimistööde puhul on partneritel kohustus koostada jäätmekava,  Vajaduse korral rakendatakse parandusmeetmeid, sh hoiatusi ja lepingulisi mille eesmärk on vähendada ehitusjäätmete teket, suurendada ringlusse suunamist sanktsioone. ning tagada ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 108 Taaskasutatud materjalide kasutamine ehituses pinnad, mis taluvad kuni 40-tonniseid veokeid. See näitab tänapäevast inseneritööd, tõhusust ja jätkusuutlikkust ning seab eeskuju keskkonnasäästlikele ehitustavadele. Renoveerimistöid kavandades hindame enne põhivarustuse ja sisustuse väljavahetamist selle parandamis- ja korduskasutusvõimalusi. Ülejääv mööbel ja materjalid võetakse võimaluse korral taaskasutusse lennujaama territooriumil või suunatakse edasimüüki, et pikendada nende kasutusiga. Partneritelt eeldame renoveerimisprotsessis säästvate ja mi etoksiliste materjalide eelistamist, sh lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) sisalduse kontrollimist ning võimaluse Jäätmete vähendamine ja sorteerimine korral taaskasutatud materjalide kasutamist.  Eesmärk on saavutada ja säilitada vähemalt 50% liigi kogumise määr kogu kontserni hallatava jäätmemajanduse raames. Jälgime regulaarselt tulemusi, Hangetes eelistame kestlikke ja remonditavaid lahendusi, sh mööblit ja seadmeid, et tagada eesmärgi jätkusuutlik täitmine.  Tugevdame töötajate ja partnerite teadlikkust jäätmete sorteerimise mille elutsüklit on võimalik pikendada. Kestlikkuse nõuded on lisatud asjakohastesse vajalikkusest, pakkudes pidevat koolitust ja juhendmaterjale, ning maapealsete teenuste ja ehitustööde lepingutesse, tagades partnerite panuse soodustame parimate prak kate jagamist. ringmajanduse põhimõtete rakendamisse. Renoveerimisprojek de puhul hindame  Kontrollime järjepidevalt partnerite jäätmekavasid ning viime sisse projek põhiselt ka energiatõhususe ja veekasutuse parendamise võimalusi. regulaarsed jäätmeruumide ja -protsesside auditeerimised, et tuvastada kitsaskoh ja rakendada parandusi. Ühtlasi edendame reisijate seas jäätmete ennetamist, julgustades neid kasutama toidu ja jookide jaoks korduskasutatavaid anumaid, soodustades toitlustuses Taaskasutatud materjalide kasutamine ehituses biolagunevate ja taaskasutatud alterna ivide kasutamist ning pakkudes ligipääsu  Hangetes eelistame kestlikke, remonditavaid ja taaskasutatud materjalidest puhtale joogiveele, et vähendada ühekordsete plastpudelite tarbimist. Alates valmistatud lahendusi. 2023. aastast oleme osalenud maailmakoristuspäeval ja 2025. aastal korraldasime  Arendame edasi kestlikkuse nõudeid erinevatele lepinguliikidele. koos töötajatega prügikoristustalgud Lehmja-Tammiku looduskaitsealal, andes  Kohustame ehitus- ja renoveerimispartnereid koostama jäätmekavasid. sellega panuse kohaliku keskkonna hoidmisse. Ressursikasutuse ja ringmajanduse eesmärkide raames oleme teinud kohustuslikuks 2025. aastal tegime mitu jätkusuutlikku ehitushanget, sh DHL Express Estonia jäätmete sorteerimise, keskkonnalubade täitmise ja taastuvelektri kasutamise ning terminali (7260 m², LEED Gold), FedEx Express Estonia terminali (LEED Gold) ja osaliselt on kehtestatud kestlikkuse nõuded hangetes. Peale selle edendame Magne c MRO hoolduskompleksi (3 angaariga, 10 000 m²) jaoks. Lõuna jätkusuutliku mööbli ja ehitusmaterjalide kasutamist, ringdisaini põhimõtete turvakontrollpunkt ehita Neoloy Tough Cell geovõrkudega, tänu millele säilita rakendamist ning ringmajanduskriteeriumide laiendamist partneritele. 30 000 m³ mulda, et vähendada täitematerjali vajadust ja keskkonnamõju. Geovõrgu, liiva ja kruusa kombinatsioon tagab vastupidavad ja ressursisäästlikud Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 109 Kontserni põhilised kasutatavad ressursid on energia, vesi ning mitmesugused Alates 2024. aastast on paber, pakendid ja biolagunevad jäätmed (sh toidujäätmed) materjalid ja seadmed, mille tarbimist mõjutavad nii lennujaama igapäevategevus eraldi sorteeritud ka kontserni nendes asukohtades, kus see varem ei olnud võimalik. kui ka koostööpartnerite toimingud. Hangetes eelistame kestlikult toodetud ja Kontserni tegevuse käigus tekkivad jäätmed jagunevad ohtlikeks jäätmeteks, taaskasutatud materjalidest tooteid, vähese või nullheitega tehnoloogiat ning elektroonikajäätmeteks, suurjäätmeteks, ehitus- ja lammutusjäätmeteks ning vastupidavaid ja parandatavaid seadmeid, et vähendada ressursikasutust kogu haljastusjäätmeteks. Taaskasutuseks sobivad jäätmevood kogutakse liigi ja elutsükli vaates. koostööpartnerid suunavad need lepingu alusel ringlusse. Suurjäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete äraveo ja käitlemise korraldavad ehituse evõ ed. Ohtlike Veekasutust käsitame eraldi valdkonnana, mis hõlmab joogi-, sademe- ja reove . jäätmete ja elektroonikajäätmete käitlemiseks on kaasatud spetsialiseerunud Veekvalitee jälgime regulaarsete proovivõ ude kaudu ja tarbimist mõõdame partner, kes töötleb neid keh vate keskkonnanõuete alusel. arves te abil. Puhta joogivee kä esaadavuse parandamiseks on lennujaamadesse Tabel 25. Kontserni jäätmete ülevaade 2023–2025. aastatel tonnides. paigaldatud joogiveekraanid, mis toetavad ühekordsete plastpudelite kasutuse vähendamist. Jäätmeliik 2025 2024 2023 Energia- ja kütusetarbimine moodustab olulise osa kontserni ressursikasutusest. Elektrienergia hangime taastuvallikatest ja ligikaudu 40% elektrivajadusest katame Paber ja papp 46 45 18 kohapealse päikeseenergia tootmisega. Soojusenergia tootmisel oleme läinud üle Pakendijäätmed 17 19 4,3 väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Peamised ressursikasutuse valdkonnad Biojäätmed 20 15 8,3 on kaetud keskkonnamõju analüüsidega ning nende kasutust jälgime ja hindame Klaaspakend 19 16 4,9 regulaarselt. Plastpakend 2,9 2,8 0,9 Praegu puudub kontserniülene ESRS-i avalikustamisnõudele vastav ülevaade Metallpakend 1,1 3,2 0,2 ressursside sissevoolust. Järgmisel aastal analüüsitakse andmete kvalitee ja Segaolmejäätmed 176 189 103 luuakse andmete kogumise protsess. Ohtlikud jäätmed 24 Andmed puuduvad Elektroonikajäätmed 3,5 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 110 vastupidavust ja energiatõhusust ning toetada lennujaama ärilist ja mainepõhist konkurentsivõimet. Viima ne oluliste teemade hindamine näitas, et jäätmemajanduse ﬁnantsriskid on Kontserni tegevus on ressursimahukas eelkõige taristu käitamise ja arendamise, väiksed ja häs hallatud. Finantsmõju on seotud peamiselt tavategevustega, näiteks: reisijateeninduse ning lennue evõtete ja teiste teenuseosutajate teenindamise  kulud jäätmete kõrvaldamiseks, kui sorteerimine ebaõnnestub – kaudu. Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskid ja võimalused avalduvad segaolmejäätmete tasud on suuremad kui sorteeritud jäätmetel. eelkõige tegevuskuludes, investeeringuvajadustes ning lennujaama taristu pikaajalises toimivuses ja konkurentsivõimes. E evõte on hinnanud nende riskide Tulevikuriskid eeldatavat mõju lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises plaanis ning ﬁnantsmõju jääb Tulevikku vaadates on võimalikud riskid valdavalt välised. alla olulise piirmäära.  Õigusak de karmistumise (Euroopa Liidu rohelepe, ringmajanduse eesmärgid) korral võivad jäätmekäitluskulud tõusta või võib olla vajalik teha Lennujaama igapäevategevus sõltub märkimisväärselt energiast, ehitus- ja uusi investeeringuid. hooldusmaterjalidest ning jäätmekäitlusteenustest. Materjalide ja teenuste  Toorainete hinnakõikumised võivad mõjutada ehitus- ja hoolduskulusid. hinnatõus, sh ringlussevõtu ja keskkonnanõuete karmistumine, võib avaldada survet  Ladestamise ja põletamisega seotud kohustused on praegu püsikuludele ning suurendada tegevuskulusid. sorteerimistavadega maandatud, kuid jäävad teoree liseks riskiks juhul, kui nõuded muutuvad. Uute arenduste ja rekonstrueerimistööde puhul võivad ringmajanduse põhimõtete Need riskid on e evõ e keskkonnariskides arvestatud ja lõimitud rakendamine ning keskkonnaser ﬁkaa de nõuded suurendada nii ehitusmaterjalide keskkonnajuh mise planeerimisse, mis aitab neid hallata. kui ka projekteerimise ja projek juh mise kulusid. Näiteks valmisid 2025. aastal Tallinna lennujaama lõunaalal uued angaarid, millele an LEED-ser ﬁkaat. Võimalused ja oodatav ﬁnantsmõju Ser ﬁtseerimisega seotud nõuded mõjutasid hoonete projekteerimis- ja Väikesest riskist hoolimata on meil selles valdkonnas hulk võimalusi. Kontserni ehituskulusid, kuid samas tagavad hooned parema energiatõhususe, madalamad jäätmemajanduse põhimõtete rakendamine loob ﬁnantsvõimalusi. Jäätmete kasutus- ja hoolduskulud ning väiksema keskkonnamõju kogu elukaare jooksul. sorteerimine ja minimeerimine vähendab käitlustasusid ning võib tuua tulu taaskasutatavate materjalide eest, samal ajal kui jäätmetekke ennetamine Meie hinnangul on ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide peamine (nt korduskasutatavad nõud ja täitejaamad) vähendab hanke- ja kõrvaldamiskulusid. eeldatav ﬁnantsmõju seotud kulubaasi ja investeeringute suurenemisega. Samas Ringdisaini ja varade eluea pikendamise kaudu kasutame seadmeid kasuliku eluea pakuvad ringmajanduse põhimõtete rakendamisest tulenevad võimalused keskpikas lõpuni (mööbli ja seadmete parandamine, olemasolevate materjalide kasutamine ja pikaajalises vaates võimalust vähendada elukaarekulusid, suurendada taristu renoveerimisel). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 111 Jätkusuutlik ehitus tekitab hanke- ja projekteerimisetappides kuni 3 000 eurot lisakulusid, kuid annab märkimisväärset kokkuhoidu keskkonnatasudes ning lisaväärtust keskkonnahoiu eestvedamisel. Taaskasutatud täitematerjalide ja ökomärgisega lahenduste kasutamine vähendab materjalikulusid ning loob võimaluse saada keskkonnahoiutoetusi. Kuigi LEED-ser ﬁkaadiga hooned on kallimad ehitada, toovad need pikaajalist energiasäästu ja suurendavad vara väärtust. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 112 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 113 Tallinna Lennujaama kontsern täidab ühiskonnas ja meid ümbritsevates kogukondades suurt rolli, vastutades elutähtsa taristu toimimise eest. Meie tegevuse keskmes on inimesed – töötajad, partnerid ja kogukonnad –, kelle otsused ning igapäevane panus tagavad lennujaamade ohutu ja tõrgeteta toimimise. Ohutus on meie strateegiline prioriteet ning see põhimõte on lõimitud kõikidesse meie tegevustesse ja protsessidesse. 2025. aastal tehtud kahese olulisuse hindamine kinnitas sotsiaalsete teemade olulisust kogu väärtusahela ulatuses. Seepärast rakendame aruandluses Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) kõiki nelja sotsiaalset standardit. Selles peatükis kirjeldame, kuidas toetame töötajate heaolu, kaasame kogukondi ning arendame vastutustundlikke ja usaldusväärseid partnerlussuhteid. > S1 Oma töötajaskond > S2 Töötajad väärtusahelas > S3 Mõjutatud kogukonnad > S4 Tarbijad ja lõppkasutajad Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 114 Lennujaama edukas toimimine põhineb töötajate pühendumusel ja Tabel 26A. Sotsiaal S1 standardi IRO-d professionaalsusel. Meie lennujaamade edu taga on 695 inimest, kes hoiavad iga Ajaraam päev reisijate teekonna sujuva ja turvalisena. Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + + Meie meeskonda iseloomustab kogemus ja stabiilsus: keskmine tööstaaž on ligi 7,35 S1 Inimõigused Positiivne + + aastat. Töötajaskond on vanuseliselt ja sooliselt mitmekesine: 22% töötajatest on S1 Kindel töökoht Positiivne + alla 30-aastased, 54% vanuses 30–50 aastat ning 24% üle 50 aasta. Naisi on töötajate seas 33% ja mehi 67%, juhtkonnas moodustavad naised 50%. S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + + Töökorralduses lähtume Ees s keh vatest õigusak dest ja kontserni sisemistest S1 Töötajate töötasu Risk + + põhimõtetest. Igapäevategevuses tagame töötajatele võrdsed võimalused ning S1 Töötervishoid ja -ohutus Negatiivne + + + turvalise ja toetava töökeskkonna, samu pöörame järjepidevalt tähelepanu nende Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. heaolu hoidmisele ja arendamisele. Järgnevates peatükkides tutvustame meetmeid, millega toetame oma töötajaid, lahendame töökeskkonna probleeme ja maandame tööohutusriske. Keskendume töö- ja puhkeaja korraldusele, töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate võimaluste arendamisele, kindla töökoha ja -tasu pakkumisele ning töötervishoiu ja -ohutuse tagamisele. Meie eesmärk on luua töökeskkond, kus kõiki töötajaid väärtustatakse ning kus on tagatud nende füüsiline ja vaimne heaolu ning turvalisus. Soovime ellu viia posi ivseid muudatusi ning olla usaldusväärne ja eelistatud tööandja. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 115  töötajate ja tööandja õigusi ja kohustusi;  töö- ja eraelu tasakaalu arvestamist ning töötajate heaolu toetamist;  töö- ja puhkeaja, ületunnitöö, valveaja ning puhkuste korraldust;  konﬁdentsiaalsuse, ärisaladuse ja e evõ e vara kaitse nõudeid; Meie töötajad on e evõ e tegevuse alustala. On täh s, et tööandja ja töötaja  töötajate võimalust teha e epanekuid töökorralduse parendamiseks ning vastas kused kohustused oleksid osapooltele selged ning töötajaskonnaga seotud osaleda tööalastes koolitustes ja arendustegevustes. teemad teadlikult juhitud. Kontserni polii kad ja protseduurid määravad kindlaks töötajate õiguste tagamise põhimõ ed, hõlmates tööõigusest tulenevaid, võrdse Paindlik töökorraldus toetab töötajate heaolu. Meie kaugtöö põhimõ ed määravad kohtlemise ning ohutu töökeskkonna tagamise põhimõ eid. kindlaks võimalused osaliseks kaugtööks ame kohtadel, kus see on töö laadist tulenevalt võimalik. Kaugtööd tehes peab olema tagatud vastavus IT-, turvalisus- ja Kontsernis on esindatud mitmekesise kultuurilise, haridusliku, vanuselise ja andmekaitsepõhimõtetele. ame alase taustaga töötajad. Tagame, et kedagi ei diskrimineerita vanuse, soo, usu, päritolu, puude, perekonnaseisu ega muude isikuomaduste tõ u – selleks järgime Tasustamise põhimõ ed, tööaja planeerimise, arvestamise ja maksmise kord hea äriee ka põhimõ eid. Samad põhimõ ed juhivad meie koostööd klien de, tagavad seadusest lähtuva tööaja planeerimise ja kasutamise ning õiglase, teenuseosutajate ja partneritega. Värbamisel ning töösuhte loomisel ja jooksul järjepideva ja läbipaistva tasustamise. Tasu määramisel arvestame ame kohal lähtume ala õigusak dest ja läbipaistvusest. täidetavaid ülesandeid (maht, keerukus, mõju), tööturu palgataset, tasu võrreldavust sarnaste ame kohtadega kontsernis ning töötaja tulemuslikkust, sh eesmärkide Värbamise ja valiku kord määrab kindlaks ame kohtade loomise ja täitmise saavutamist ja kooskõla organisatsiooni väärtustega. põhimõ ed. Värbamisel järgime võrdse kohtlemise, konﬁdentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõudeid ja põhimõ eid. Soodustame kontsernisisest liikumist Töötajate, partnerite ja külastajate ohutus on meie jaoks esmatäh s. Meie ame kohtadel, et toetada töötajate ame alast arengut. Enamik ame koh tööohutuse polii ka tutvustab, kuidas me: täidetakse avaliku konkursiga, vajaduse korral kasutame ka sihtotsingut või  tuvastame ja hindame töökeskkonna riske ning rakendame suunatud pakkumisi. Kõik uued ame kohad kavandame ja kinnitame iga-aastase maandamismeetmeid; eelarveprotsessi käigus. Kandidaa de valikul lähtume ame kirjeldusest, pädevusnõuetest ja kontserni väärtustest.  korraldame ohutuskoolitusi ja -juhendamisi;  julgustame töötajaid ohtudest teada andma ja tegema tööohutuse Töösuhete haldamise kord ja töökorralduse põhimõ ed annavad juhised töösuhete parandamise e epanekuid; protsessi juh miseks, mis hõlmab näiteks:  teeme koostööd partnerite ja alltöövõtjatega, et arendada ühist  töötajate tööle asumise, töösuhte muutmise, peatamise ja lõpetamise ohutuskultuuri; protsesse ning nendega seotud dokumentatsiooni;  analüüsime tööohutuse tulemusi ja täiustame protsesse. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 116 Juhtkond vastutab polii kate ja protseduuride elluviimiseks vajalike ngimuste igakuised tööajagraaﬁkud hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks ning edastavad loomise eest. Juhid tagavad nende rakendamise ning töötajad järgivad kehtestatud need töötajatele vähemalt 5 päeva enne uue kuu algust. Tegelik tööaeg nõudeid igapäevatöös, teavitades muu hulgas töökeskkonnas esinevatest ohtudest. registreeritakse e evõ e tööajaarvestussüsteemis. Puhke- ja lõunapauside info kajastub tööajagraaﬁkus. Üle 6 tunni pikkuse vahetuse puhul on töötajal õigus vähemalt 30-minu lisele tööpäevasisesele pausile, mida Organisatsioonimuudatuste kavandamisel hindame enne nende võimalikku mõju üldjuhul ei arvestata tööaja hulka. Juhul kui töö laad ei võimalda pause graaﬁkusse teenuste kvaliteedile, toimepidevusele ja töötajatele. Muudatused vaatab üle ja planeerida, lepitakse töötajaga kokku võimalus puhata ja einestada tööaja sees. kinnitab juhtkond. Töötajaid teavitame muudatustest sisekommunikatsiooni kanalite kaudu, sh siseveebi, infokirjade, e-kirjade, infotundide, Töö- ja eraelu tasakaal osakonnakoosolekute ning juhi ja töötaja individuaalsete kohtumiste kaudu. See E evõte peab oluliseks töötajate heaolu ning käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu loob töötajatele võimaluse saada täpsustavat infot ja esitada küsimusi. teemasid avatult ja süsteemselt. Töötajatele edastatakse töökorraldust ja puhkeaegu puudutav teave kirjalikult ning juhid selgitavad neid teemasid ka Siseveebis on töötajatel võimalus anda igale uudisele emo konide abil tagasisidet ja regulaarsetel individuaalsetel kohtumistel ja osakonnakoosolekutel. lisada kommentaare. Seda funktsiooni arvestame ka uue siseveebi arendusel, et toetada töötajate e epanekute lihtsat jagamist. Lisaks kasutame Lennujaama ööpäevaringse toimimise ja teenuste katkematuse tagamisega seoses igapäevasuhtluseks osakondade Teamsi gruppe. Näiteks on kasutusel võib e e tulla e enägematuid olukordi, kus on vajalik ületunnitöö või graaﬁkuväline administra ivhoone grupivestlus, mis võimaldab töötajatel esitada küsimusi ja töötamine. Sellised juhud lepitakse töötajaga enne kokku ja neid kajastatakse osaleda aruteludes eri kanalites. tööajaarvestussüsteemis. Ületunnitöö hüvitame eelistatult vaba ajaga, üldjuhul ületunnitööle järgneval arvestusperioodil. Summeeritud tööajaarvestuse korral Tööaeg tasakaalustame normtundide ületamise järgmiste kuude tööaega vähendades, et Oleme töötajatele info jagamisel avatud ja läbipaistvad. Juba värbamisprotsessis kogu arvestusperioodi tööajanorm ei oleks ületatud. tutvustame kandidaa dele tööaega ja -korraldust. Kirjalikus tööpakkumises on selgelt kirjeldatud tööülesanded ja - ngimused, sh tööaeg ja -koormus ning Ame kohtadel, kus töö laad seda võimaldab, on rakendatud osaline kaugtöö. töötamise asukoht. Tööle asumisel tutvub töötaja ka töökorralduse põhimõtetega, Sellekohase teabe edastame kandidaadile juba värbamisprotsessi käigus ja tööle kus on täpsemalt määratud kindlaks e evõ es keh v töö- ja puhkeaja korraldus. asudes tutvub töötaja kaugtöö ngimustega e evõ e vastavates põhimõtetes. Kontoritöötajate töö- ja puhkeaeg on määratud kindlaks töökorralduse Osalise tööaja võimaluste ning õpingute ja eraelu ühildamisega seotud küsimustes põhimõtetes. Summeeritud tööajaarvestusega ame kohtade puhul koostavad juhid annab töötajale lisateavet otsene juht. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 117 Töötasu teadlikud neid ümbritsevatest riskidest, e evõ e ootustest ning töötervishoiu ja Tasustamise põhimõ eid tutvustame töötajatele sisseelamisprogrammi käigus, tööohutuse valdkonna arengust. selgitades töötasu kujunemist ja tulemustasu aluseid. Teavitamine jätkub kogu töösuhte vältel: teavitame töötajaid põhipalkade ülevaatuse protsessist nii enne Suhtleme töötajatega mitme kanali kaudu, et tagada info kä esaadavus ja muudatuste tegemist kui ka pärast nende rakendumist, et tagada arusaam otsuste arusaadavus. Olulisi tööohutusteemasid käsitleme kvartaliülevaadetes, põhjustest ja kujunemise loogikast. Juh dele pakume enne juhendamist, et nad töökeskkonna nõukogu kohtumistel, siseveebi uudistes, tööruumides olevatel oleksid valmis selgitama tasustamise põhimõ eid oma meeskondadele ja vastama stendidel ja regulaarsetes e-kirjades. Kõigile töötajatele on kä esaadav tööohutuse töötajate küsimustele. käsiraamat, mis koondab töökeskkonna põhimõ ed, standardid ja protseduurid. Tasustamisega seotud teavet edastame mitmes kanalis, sh siseveebis ja e-kirja teel, Uutele töötajatele tutvustame töökeskkonna riske, ohutusnõudeid ja -juhendeid juh de korraldatud osakonnakoosolekutel ja individuaalsetel vestlustel töötajatega. esmajuhendamise käigus. Kõik töötajad läbivad kohustusliku veebipõhise Enne iga-aastast palgaülevaatust tutvustame töötajatele tegureid, mis mõjutavad töökeskkonnaohutuse koolituse. Lisaks on neil võimalus pöörduda tööohutuse ja põhipalkade korrigeerimist, ja pärast ülevaatuse lõppu tutvustame neile tulemusi. heaolu küsimustes nii otsese juhi, töökeskkonnaspetsialis , töökeskkonnavoliniku Eesmärk on tagada selge, põhjendatud ja kõigile arusaadav suhtlus. kui ka vaimse tervise esmaabi andjate poole. Nende kontaktandmed on töötajatele nähtavad nii siseveebis kui ka kohapeal tööruumides. Kindel töökoht Meile on täh s pakkuda töötajatele pikaajalist ja kindlat töösuhet ning seepärast on Töötajad läbivad regulaarselt töötervishoiukontrolli ning saavad selle kohta varakult valdava osaga töötajatest sõlmitud tähtajatu tööleping. Tähtajalisi töölepinguid teavituse nii uue töötaja koolituse käigus kui ka tööalasele e-pos aadressile sõlmime ainult aju se laadiga tööde puhul, mida mõjutavad näiteks talvised saabuvate kutsete kaudu. Tallinna Lennujaam toetab töötajate tervist ka ennetavalt, ilmas kuolud või suvine hedam lennugraaﬁk. pakkudes võimalust osaleda igal aastal gripi- ja puukentsefaliidi vastases vaktsineerimises. Selle kohta jagame infot siseveebis, e-kirjadega ja Töötasu maksame kord kuus palgapäeval töötaja pangakontole. Töötaja saab töötaja infokoosolekutel. iseteenindusportaalis igal ajal tutvuda talle makstud töötasu osadega ning sellelt makstavate ja kinnipeetud maksudega. Töötervishoiu ja -ohutuse alased rollid ja vastutused on selgelt määratud tööohutuse käsiraamatus ja juhendites. Töötervishoid ja -ohutus  Juhtkond kinnitab polii kad, eesmärgid ja vajalikud eelarvesummad ning Usume, et selged põhimõ ed, avatud suhtlus ja töötajate järjepidev kaasamine on tagab süsteemi toimimise. turvalise ja toetava töökeskkonna eeldus. Meie eesmärk on tagada, et töötajad on  Töökeskkonnaspetsialist koordineerib tööohutuse tegevusplaani ja jälgib meetmete elluviimist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 118  Juhid tagavad ohutusnõuete täitmise, tutvustavad töötajatele tööga seotud Kontsern soodustab avatud suhtluskultuuri: kui e evõ es tehakse inimõigustega riske ja toetavad ohutu töökeskkonna loomist. seotud otsuseid (nt tööohutuspolii kate uuendamine, heaolu ja vaimse tervise  Töökeskkonna nõukogu tuvastab kitsaskohad, arutab lahendusi ja esitab algatused, partnerite nõuete täpsustamine), jagame infot läbipaistvalt ja mitmes töökeskkonna parendamise e epanekuid. kanalis. See aitab tagada, et töötajad ja partnerid on teadlikud oma õigustest ja  Töötajad on ak ivselt kaasatud riskide tuvastamisse, osalevad kohustustest ning saavad anda tagasisidet ja teatada probleemidest turvaliselt ja ohutuskoolitustel ja järgivad kokkulepitud ohutusnõudeid igapäevatöös. ilma tagajärgede kartuseta. Kui e evõ es tehakse kaalukaid otsuseid — näiteks uuendatakse tööohutuse Inimõiguste austamine on e evõ e ee lise ja vastutustundliku tegutsemise käsiraamatut, rakendatakse talviseid ohutusmeetmeid või luuakse vaimse tervise lahutamatu osa ning me käsitame seda nii töökeskkonna kui ka partnerlussuhete esmaabi andjate võrgus k —, siis jagame nende kohta infot mitmes kanalis. See juh mise põhimõ ena. tagab, et muudatused on kõigile töötajatele arusaadavad ning igaüks teab, kuidas need mõjutavad tema tööohutust ja heaolu. Inimõigused Kontserni tegevus põhineb õigusak del. Tegutseme inimõiguste austamise põhimõ el ning peame neid oluliseks kõigis oma tegevustes ja partnerlussuhetes. Järgime Ees ja Euroopa Liidu õigusakte, rahvusvahelisi põhimõ eid (sh Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste deklaratsioon, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõ ed) ning ootame nende järgimist ka oma lepingupartneritelt. Inimõiguste austamine on osa meie igapäevasest juh misest, töötajate kohtlemisest ja organisatsioonikultuurist. Tagame kõigile töötajatele võrdse ja väärika kohtlemise, diskrimineerimisvaba töökeskkonna ning võimaluse pöörduda murede ja rikkumistega seotud küsimustes sõltumatute kontak sikute poole (nt töökeskkonnavolinikud, töökeskkonnaspetsialist, vaimse tervise esmaabi andjad). Töötajate kaasamine, läbipaistev suhtlus ja töökeskkonna riskide avatud arutelu toetavad samu inimõiguste järgimist. Peame neid oluliseks nii heaolu kui ka turvalisuse tagamisel. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 119 üksuse tulemusi ja koostavad parendusplaanid. Töötajate e epanekud jõuavad sealt tagasi juhtkonda, mis võimaldab vajaduse korral algatada kontserniüleseid muudatusi ja täiustada organisatsiooni toimimist. Töötajate tagasiside on täh s osa meie organisatsioonikultuurist. Selleks on loodud Rahulolu- ja pühendumusuuringus küsime töötajatelt tagasisidet töökeskkonnale ja turvalised kanalid murede, küsimuste ja e epanekute esitamiseks. -korraldusele, koostööle, juh misele, arengu- ja karjäärivõimalustele, eesmärkide selgusele ja tagasiside jagamisele, tasusüsteemile ja tunnustamisele, samu võrdse Võimalike diskrimineerimisjuhtumite või -kahtluste korral saavad töötajad pöörduda kohtlemise ja vaimse heaolu toetamisele. töökeskkonnavolinike ja -spetsialis de ning inimeste ja organisatsioonikultuuri osakonna poole. Olukordade jaoks, mille puhul ei ole otsene pöördumine võimalik Lisaks toetavad alt üles suhtlust kovisioonigrupid. Neil kohtumistel saavad töötajad või ei tundu töötajale turvaline, on kasutusel anonüümne vihjeliin, mille kaudu omavahel jagada kogemusi, leida lahendusi töös tekkinud probleemidele ja pakkuda edastatud info jõuab siseaudiitorini ning mille alusel algatatakse sõltumatu uurimine. üksteisele tööalast tuge. Organisatsioonimuudatuste tegemisse kaasame seotud osapooled kas muudatuse Kõik need alt üles suhtluskanalid loovad keskkonna, kus töötajate tagasiside, e evalmistamise faasis e epanekute kogumiseks ja muudatustega seotud riskide kogemused ja e epanekud jõuavad süsteemselt ja mõjusalt juhtkonnani ning hindamiseks ja/või enne muudatuste elluviimist tagasiside kogumiseks. Töötajatel toetavad läbipaistva, kaasava ja pidevalt paraneva töö- ja organisatsioonikultuuri on võimalus esitada küsimusi individuaalsetel kohtumistel, osakonnakoosolekutel ja kujundamist. digitaalsete kanalite kaudu. Töö- ja eraelu tasakaalu ning töökeskkonna või -ohutusega seotud murede korral saavad töötajad pöörduda oma juhi, töökeskkonnavolinike ja -spetsialis de ning inimeste ja organisatsioonikultuuri osakonna poole. Pöördumiste esitamiseks on siseveebis loodud eraldi infokanalid, mille kaudu laekunud küsimused ja vihjed Töötervishoid ja -ohutus vaadatakse süsteemselt läbi. Töötajatele antakse nende pöördumiste kohta Tallinna Lennujaama kontsern toetab järjepidevalt töötajate tööohutusteadlikkuse tagasisidet ning vajaduse korral rakendatakse asjakohaseid lahendusi. Lisaks kasvu ning arendab töötervishoiu ja -ohutuse juh missüsteemi, et ennetada osalevad töötajad töökeskkonna riskianalüüsis nii individuaalsete vestluste kui ka tööõnnetusi ja vähendada töökeskkonna riske. Meie eesmärk on tagada töötajatele küsitluste kaudu, tuginedes oma ame koha kogemustele ja kokkupuudetele. füüsiliselt ja vaimselt turvaline töökeskkond, mis toetab pikaajalist töövõimet ja heaolu. Töötajate tagasiside kogumiseks teeme igal aastal rahulolu- ja pühendumusuuringu. Tööõnnetusi analüüsime ja parandusmeetmeid rakendame regulaarselt. Selle tulemusi tutvustame kõigile töötajatele ning osakonnad analüüsivad oma Riskianalüüside tulemuste põhjal viime ellu ennetavaid ja maandavaid tegevusi ning Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 120 hindame nende tõhusust sisekontrollide, mõõtmiste ja juhtkonna ülevaatuste kaudu. Kõik tuvastatud parendustegevuste vajadused edastame vastutavatele Töötajate vaimse heaolu toetamiseks oleme loonud vaimse tervise esmaabi andjate osakonnajuh dele, kelle roll on tagada töökohal nõuetekohased võrgus ku ning kutsunud ellu töötajate heaolu juhtrühma, mis aitab arendada isikukaitsevahendid, ohutud töömeetodid ja riskivabad tööolud. terviklikku ohutuskultuuri. Lisaks järgime hangetes ja lepingutes järjepidevalt tööohutuse põhimõ eid. Kord kvartalis toimuvad juhtkonnas tööohutuse ülevaatused, mille käigus hinnatakse riskitrende, otsustatakse lisameetmete üle ja jälgitakse tööohutuse 2025. aastal seadsime selge fookuse tööohutuse juh missüsteemi tugevdamisele, juh missüsteemi toimivust. riskide ennetamisele ja paremale läbipaistvusele tööohutustulemustes. Võtsime kasutusele rahvusvaheliselt levinud tööohutuse mõõdikud (LTIFR ja LTISR), et Viimastel aastatel oleme pööranud rohkem tähelepanu füüsilise töökeskkonna tagada tööohutuse juh missüsteemi läbipaistvus ja võrreldavus ning vastavus riskide vähendamisele. Uuendatud on tööriiete ja -jalanõude ning territooriumi üleilmsetele standarditele. See võimaldab hinnata tööohutuse tulemuslikkust välihoolduse standardeid, korraldatud on füüsiliste töökeskkonnaparameetrite ühtsetel alustel, toetab jätkusuutlikku juh mist ja loob parema võrdlusbaasi nii mõõtmised ning nende põhjal on planeeritud parendustegevused. Muu hulgas teiste rahvusvaheliste lennujaamade kui ka sektorite organisatsioonidega. Jätkasime mõõtsime müra tugevust sise- ja väliskeskkonnas ning siseõhu parameetreid nii töötajate ja partnerite töö ngimuste parandamist ning laiendasime nii füüsilise kui eritehnika ja hooldeteenuste töökojas kui ka reisiterminalis. Mõõtmistulemused ka vaimse heaolu toetamise tegevusi. andsid vajaliku info tööruumide ajakohastamiseks, sh parandasime töökojas tuletöödeks e e nähtud töökoha eraldatust ja ven latsioonisüsteeme. Süsteemne tööohutuse juh mine ja ohutuskultuuri arendamine jäävad meie prioriteediks ka järgmistel aastatel. Lennuväljal töötamisel on üks mõjur kõrge müratase, mistõ u korraldasime mõõtmised ja selgitasime töötajatele kuulmiskaitsevahendite tähtsust. Tänu Töö ngimused (tööaeg, töötasu, kindel töökoht, töö- ja eraelu tasakaal, riskitegurite järjepidevale seirele ja mõõtmistele ning sihipärastele inimõigused) parendustegevustele tagame, et töötajad on oma tööga seotud ohtudest teadlikud 2025. aastal alustasime ressursiplaneerimise tarkvara kasutuselevõ u ning saavad vajaliku väljaõppe ja isikukaitsevahendid nende riskide maandamiseks. tütare evõ es Tallinn Airport GH. Tarkvara võimaldab juh del senisest tõhusamalt planeerida töövahetusi kuu-, päeva- ja lennupõhiselt, aidates ühtlasi järgida Tööohutus ei piirdu üksnes meie töötajatega. Teeme hedat koostööd seadusest tulenevaid töö- ja puhkeajanõudeid. 2026. aastal jätkame süsteemi teenuseosutajate ja partnere evõtetega, et tagada nende ohutu tegutsemine juurutamist emae evõ es. Kord kvartalis analüüsime tööajakasutust, sh lennujaama territooriumil. 2025. aastal uuendasime partnerite töö ngimusi, haiguspäevade, ületundide ja graaﬁkuväliste tundide osakaalu perioodi kasutavad korraldasime keskkonnaparameetrite mõõtmisi partnerite töökohtadel ning järgime olevast tööaja normist, et viia vajaduse korral ellu parendustegevusi. hangetes ja lepingutes järjepidevalt tööohutuse ja inimõiguste põhimõ eid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 121 Tööalaste pingete ja stressiga toimetulekuks pakume töötajatele jätkuvalt pakkunud teatud ajaks kohandatud töö ngimusi (sobiv tööajagraaﬁk, osakoormus), e evõ evälist tööpsühholoogi teenust. Samu vaatasime üle töötajate et naasmine tööellu oleks võimalikult sujuv. töötervishoiukontrolli pake d, laiendasime vabatahtliku tervisekindlustuse ulatust ning kvartaalse tervise- ja spordihüvi se teenuste nimekirja. Kõik need prak kad on aidanud kaasa töötajate töö- ja eraelu paremale ühendamisele. Muutsime selgemaks puhkuse kasutamise ngimused. Alates 2026. aastast võimaldame töötajal soovi korral osa põhipuhkusest kasutada üksikute päevadena Töökohakindluse peamiseks tagajaks on töötajate pädevuste areng ja vastavus ja tööpäevades. e evõ e vajadustele. Kontserni koolituskulud olid 2025. aastal 340 656 eurot, moodustades 1% kogu tööjõukuludest. Korraldasime pädevuskoolitusi ning Muutsime reservõppustel osalevate töötajate tasustamise ngimusi, tagades nende juh miskvaliteedi parendamiseks läbisid alustavad ja juh mispotentsiaaliga töötasu säilimise ajal, mil nad osalevad Kaitseväe korraldatud õppustel. Sellega töötajad juh miskoolituse. Juba teist korda korraldasime e evõ es toetame töötajate mo vatsiooni osaleda riigikaitses. Kaitseministeerium on meid mentorprogrammi, mille tulemusena pakume edaspidi kõigile töötajatele soovi selle ja teiste riigikaitset toetavate tegevuste eest tunnustanud riigikaitse toetaja korral sisementori või karjäärinõustamise teenust. hõbemärgisega. 2025. aastal alustasime e evalmistusi Euroopa Liidu võrdse palga direk ivi 2024. aastal saime esimest korda kaugtöö märgise, mis tõendab e evõ e toetavat ülevõtmiseks, mis aitab kaasa tasustamise läbipaistvusele ning meeste ja naiste polii kat ja prak kat osalise kaugtöö rakendamisel. palgavõrdsuse tagamisele. Selle raames hindasime ära kõik kontserni ame kohad, kaasates protsessi eest vedama välise nõustaja. Koostamisel on ame koharühmade 2025. aastal korraldasime sisemise töövarjutamise programmi, milles osales üle 90 põhised põhipalgavahemikud, mille avalikustame e evõ es ja seejärel ka töötaja. Nad said tutvuda neile huvipakkuva ame kohaga kontsernis. Programmi töökuulutustel. Samu valmistame e e e evõ e töötasusid puudutava aruandluse, tagasiside oli posi ivne ja plaan on töövarjutamist jätkata. mille avaldame esimest korda 2027. aastal. Selle eesmärk on tagada töötasude läbipaistvus ning sarnast tööd tegevate meeste ja naiste võrdne palk. 2025. aastal kasutas 61 töötajat (8,8%) õppepuhkust, kokku 1019 tööpäeva ulatuses, omandades tasemeharidust või mikrokraadi nende tööalast või isiklikku arengut toetaval erialal. Võimaldame töötajal õpingute ajal töötada soovi korral osakoormusega. Vanemapuhkusel olevad töötajad on saanud seaduse alusel soovi korral panustada e evõ e tegevusse osaajaga. Vanemapuhkuselt naasvatele töötajatele oleme Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 122  Vaimse tervise esmaabi andjate võrgus ku kasvatamine ja töötajate teadlikkuse suurendamine. Töötervishoid ja -ohutus 3. Tööõnnetuste ja vigastuste vähendamine. Tallinna Lennujaama kontsern on seadnud töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas  Töövõimetustraumade sageduse määra (ingl lost me injury frequency rate, selged eesmärgid, et ennetada vigastusi, toetada töötajate heaolu ning tagada LTIFR) ja töövõimetustraumade raskuse määra (ingl lost me injury severity turvaline ja jätkusuutlik töökeskkond. Meie lähenemine põhineb riskipõhisusel, rate, LTISR) kasutuselevõ , et tagada rahvusvaheline võrreldavus. läbipaistvusel ja rahvusvaheliste standardite järgimisel.  Tööõnnetuste süsteemne analüüs, algpõhjuste tuvastamine ja parendustegevuste elluviimine. 2030. aastaks on strateegiline eesmärk null fataalset tööõnnetust ja tööohutuse  Siseaudi te ja seirete tulemuste põhjal riskianalüüsi täpsustamine. süsteemi vastavusse viimine standardi ISO 45001 nõuetega.  Töötajate teadlikkuse suurendamine ja ohutuskultuuri parandamine süsteemse tööohutuskoolituse, iga-aastaste tööohutuse ja vaimse tervise Alates 2024. aastast oleme teinud süsteemseid muudatusi. Tööohutusega seotud kuude korraldamise, hooajaliste tööohutuse infokirjade ning sihtkoolituste eesmärgid ja rakendamise meetmed on olnud järgmised: abil. 1. Tööohutuse juh missüsteemi tugevdamine. Töö ngimused (tööaeg, töötasu, kindel töökoht, töö- ja eraelu tasakaal,  Tööohutuse juh mispõhimõtete ühtlustamine. inimõigused)  Tööohutusjuhendite uuendamine ja juurutamine. Töötajatega seotud teemadel on e evõte seadnud aastaks 2030 järgmised  Töökeskkonna riskianalüüside ajakohastamine organisatsioonis toimunud strateegilised eesmärgid ja mõõdikud: muudatuste alusel.  Töötajate pühendumuse ja rahulolu kasv; mõõdik: rahulolu- ja  Kvartaalsed töökeskkonnanõukogu kohtumised ja juhtkonna ülevaatused. pühendumuse uuringu TRI*M indeks.  IT-lahenduse juurutamine, näiteks isikukaitsevahendite haldamise süsteemi  Pädevuste vastavus nõuetele ja õigusak dele; mõõdik: audi esimese kasutuselevõ (valmib 2026), et tagada isikukaitsevahendite parem taseme leidude arv. jälgitavus ja kä esaadavus.  Eelistatud tööandja tööturul; mõõdik: iga-aastase tööandja maine 2. Töötajate heaolu suurendamine ja psühhosotsiaalsete riskide juh mine. uuringu tulemus.  Osalemine Peaasi.ee vaimse tervise programmides (emotsionaalse enesetunde test, vitamiinikuur). Alameesmärgid ja mõõdikud, mis aitavad strateegilisi eesmärke ellu viia:  COPSOQ-küsimus kul põhineva psühhosotsiaalsete tegurite uuringu tegemine kõikides üksustes ning selle tulemuste lõimimine 2026. aasta  Töötajate töökorralduse ja - ngimuste parendamine, koostöökultuuri ja riskianalüüsi ja üleminekusse teenusepõhisele lähenemisele. juh miskvaliteedi edendamine, tasustamise läbipaistvuse Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 123 suurendamine; mõõdikud: teemakohaste hinnangute paranemine e evõ es makstavad tasud on võrreldavad teiste e evõtete sarnaste ame kohtade töötajate rahulolu- ja pühendumusuuringus, indeksi TRI*M omadega. Teiseks peame tähtsaks tasude sisemist õiglust, st sarnase keerukusega aastapõhine kasv ning töötajate vabatahtliku voolavuse vähenemine. ame kohtadel maksame põhipalka samas palgavahemikus ja palgatasemed on  Projek juh mise võimekuse kasvatamine, pädevuste vastavuse ame rühmi võrreldavad. Vajaduse korral, näiteks väljaõppe jooksul või katseajal, tegevusplaani elluviimine, sisemise mentorluse ja karjäärinõustamise võime rakendada madalamat põhipalka. alustamine; mõõdikud: koolitusplaani elluviimine ja koolituseelarve kasutus, pädevuste vastavuse audi tel esimese taseme leidude arv. Põhipalgad vaatame üle kord aastas ning lähtudes palgamuudatusest tööturul ja  Tööaja tõhus ning töö- ja eraelu tasakaalu toetav kasutus; mõõdikud: e evõ e ﬁnantsvõimalustest teeme neis muudatused. Lisaks mo veerime töötajaid tööaja kasutuse näitajad. tulemustasudega: iga töötaja panust hindame tema töö tulemuslikkuse, seatud  Tasustamise läbipaistvus ja võrdne kohtlemine; mõõdikud: meeste ja eesmärkide saavutamise ja väärtuspõhise käitumise alusel. Peale põhi- ja naiste palgalõhe ning muud võrdset tasustamist iseloomustavad tulemustasu saavad kõik töötajad osa tööandja väärtuspakkumisest, mis sisaldab näitajad (mõõdikud tekivad esimest korda 2026. aasta kohta 2027. muid rahalisi ja mi erahalisi soodustusi ning hüvesid. aastal).  Inimõiguste toetamine käitumiskoodeksi loomise abil; mõõdik: diskrimineerimisjuhtumite arv aastas. E evõte tasub töötajate tasudelt riigile sotsiaalmaksu ning S1-8 ei saanud oluliseks ja avalikustamisnõuet ei täideta. töötuskindlustusmaksed, mille kaudu on kõik kontserni töötajad kaetud sotsiaalsete garan idega Ees Vabariigi õigusak de alusel. Sotsiaalmaksu kaudu tagatakse S1-6, S1-7 ja S1-9 on kajastatud peatükkis riikliku pensioni- ja ravikindlustuse toimimine, muu hulgas saavad töötajad nii „Kontserni meeskond“. toetust töövõimetuse ja haigestunud pereliikme hooldamise, tööõnnetuse, kutsehaiguse ja pensionile jäämise korral. Töötuskindlustusmaksed katavad kulud juhuks, kui töötaja kaotab töö ja vajab abi tööturule naasmisel. Kontserni tasustamispõhimõ ed on loodud selleks, et tagada töötajatele õiglane, mo veeriv ja läbipaistev töötasu, järgides keh vaid õigusakte ning toetades Pakume kontsernis lisaks riiklikule kindlustusele töötajatele teise ja kolmanda e evõ e strateegilisi eesmärke. Kõigile töötajatele makstakse piisavat töötasu töövõimetuspäeva hüvitamist ning täiendavat tervisekindlustust või spor mis- ja Euroopa Liidu miinimumpalkade direk ivi alusel. tervise edendamise võimalusi. Meie tasustamispõhimõ ed tuginevad eelkõige 2 alustalale. Esiteks tagame, et töötasu on konkurentsivõimeline ja vastab kohalikul tööturul kujunenud tasemele. S-12 ja S-13 alateemad ei saanud kahese olulisuse hindamisel oluliseks ning Selleks osaleme igal aastal palgauuringus, mis annab ülevaate sellest, kuidas avalikustamisnõuet ei täideta Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 124 Tabel 27. Kontserni 2025. aasta töötervishoiu ja -ohutuse näitajad Kontserni ärikuludest moodustavad 44% tööjõukulud (2024. a sama). E evõ e on AS Tallinna AS Tallinn Airport AS Airport AS Airport seadnud eesmärgiks maksta kõigile ame kohtadele tööturul makstavat, selle Lennujaam GH City Fuel Terminal ame koharühma mediaanpalka. Tööjõu osakaal, mis on kaetud tööohutuse 100% 100% 100% 100% juhtimissüsteemiga, % Lähtudes Euroopa Liidu võrdse palga direk ivist ja Ees s keh ma hakkavatest Kergeid tööõnnetusi, tk 3 20 0 0 rakendusak dest avalikustame täpsemad tasustamise mõõdikud 2026. aasta kohta Tõsiseid tööõnnetusi, tk 1 1 0 0 2027. aastal. Surmaga lõppenud 0 0 0 0 tööõnnetusi, tk Haiguse tõttu 10% 30% 19% 0% puudumise määr, % Tööõnnetusi 100 000 Täiendatakse 2027. aastal 2026. aasta kohta, 2025. aastal on mõõdik töötunni kohta (LTIF) rakendamisel Infot diskrimineerimise, ahistamise ega inimõiguste juhtumite aruandeperioodil vihjeliinile ei edastatud. Kõigil kontserni töötajatel on Ees Vabariigi seaduste põhjal õigus vanemapuhkusele. Tabel 28. Kontserni 2025. aastal vanemapuhkust kasutanud töötajad 2025 2024 2023 AS Tallinna Lennujaam 10 12 12 AS Airport City 0 0 0 AS Tallinn Airport GH 11 14 17 AS Airport Fuel Terminal 0 - - Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 125 Oluliste teemade tuvastamisel ja hindamisel tõusis esile väärtusahela töötajate Tabel 26B. Sotsiaal S1 ja S2 standardi IRO-d töö ngimuste ning nende tervise ja ohutuse tagamine. Vastutustundliku ja kestliku Ajaraam e evõ ena peame vajalikuks kaasata oma koostööpartnereid, tegutseda Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk läbipaistvalt ja arendada protsesse järjepidevalt. Usume, et avatud dialoog ja S2 Väärtusahela tööaeg Positiivne + koostöine lähenemine aitavad suurendada vastas kust usaldust ning soodustavad S2 Väärtusahela töötasu Positiivne + õiglast ja läbipaistvat tegutsemist kogu väärtusahelas. Väärtusahela tervis ja S2 Negatiivne + + + ohutus Väärtusahela töötajatena käsitame inimesi, kellel on töölepinguline suhe S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + + kontserniväliste e evõtetega ja kes töötavad igapäevaselt lennujaama S1 Positiivne + + Inimõigused territooriumil. Just nende töötajate töö ngimuste, tervise ja heaolu mõjutamisel on S1 Positiive + Kindel töökoht Tallinna Lennujaamal suurim tegelik mõjuvõim ja vastutus. S1 Negatiivne + + Töö- ja eraelu tasakaal S1 Töötajate töötasu Risk + + S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + + Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 126  Täistööajaga töötajatele makstav brutotunnipalk ei tohi olla väiksem kui keh vaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alammäära 1,5-kordne suurus.  Kui pakkumuses esitatud teenuse hind ei kata nõutavat tunnitasu Kontsern korraldab kõik hanked kooskõlas riigihangete seaduse ja Ees s keh vate alammäära, loetakse hankes pakkumus mi evastavaks ja lükatakse tagasi. teiste õigusak dega, lähtudes läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtetest. Töötajatelt eeldame huvide konﬂik väl mist. Olukorras, kus isiklikud Kontsern tagab rentnikele ohutud rendipinnad ning teavitab neid lennujaama huvid võivad mõjutada otsuste tegemist, tuleb töötajal sellest viivitamata teavitada tegevusega seotud võimalikest ohtudest ja riskiennetuse meetmetest. ja taanduda vastavast otsustusprotsessist. Lepingupartner vastutab enda töötajate tööohutuse eest ning tagab kontsernile vajaliku järelevalve võimaldamise ning töö- ja tuleohutusnõuete täitmise. Lepingupartnerite valikul järgime Ees õigusak dest tulenevaid nõudeid. Kontsernil ei ole kehtestatud täiendavaid ühtseid töö ngimuste nõudeid kogu väärtusahela Ohutusjuh missüsteem laieneb kõigile kontserni töötajatele ja koostööpartneritele ulatuses. Igale partnerile rakenduvad need töö ngimuste ja -suhete nõuded, mis ning lennuohutuse tagamine on ühine vastutus kogu organisatsioonis. tulenevad nende tegevusvaldkonnale kohaldatavast Ees õigusest. Juh missüsteemi eesmärk on ennetada ja väl da õnnetusi ning kaitsta inimesi, vara ja keskkonda. Ohutus on esmatäh s kõigis meie tegevusvaldkondades ning seda Erandiks on maapealsete teenuste lepingupartnerid, kes peavad järgima taristu käsitatakse lahutamatu osana igapäevasest töökorraldusest. kasutamise ngimustes toodud nõudeid.  Töötajad ja alltöövõtjad peavad vastama töö ngimuste ja Kontsern järgib õiglase suhtumise (ingl just culture) ohutuskultuuri põhimõ eid, kvaliﬁkatsiooninõuetele. mille eesmärk on toetada avatud teavitamist ja hoida kõrget ohutustaset. Nende  Enne töö alustamist ja lepingu keh vuse ajal tuleb läbida vajalikud põhimõtete alusel ei karistata töötajaid ega lepingupartnerite töötajaid tegevuse, koolitused ja tervisekontroll ning olemas peavad olema keh vad tegevusetuse või otsuste eest, mis on tehtud heas usus ning vastavalt inimese ser ﬁkaadid. kogemusele ja väljaõppele, kuid mille tagajärjel on tekkinud ebareeglipärasus või  Töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid tuleb täita kogu teenuse osutamise aja lennuohutust mõjutav sündmus. Õiglase suhtumise põhimõ eid ei kohaldata jooksul. tahtlike rikkumiste, raske hooletuse ega pahatahtliku tegevuse korral. Lisaks keh vad julgestusteenuse osutajatele järgmised nõuded. Praegu ei ole meie lepingutes käsitletud inimõiguste, inimkaubanduse, sunnitöö ega  Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitvad töötajad peavad lapstöö vastaseid nõudeid. Aastal 2025 alustas kontsern nimetatud valdkondi saama mo veerivat töötasu, mis tagab nende kvaliﬁkatsiooni säilimise ja hõlmava käitumiskoodeksi väljatöötamist, millega ühtlustatakse nõuded kõigile tööülesannete tõhusa täitmise. väärtusahela partneritele. Käitumiskoodeks rakendatakse pärast kinnitamist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 127 ning keskkonna- ja kestlikkuse küsimusi. Komitee liikmed saavad esitada e epanekuid ja küsimusi ning kohtumised protokollitakse. Protokollid on kä esaadavad komitee liikmetele. Uued tasumäärad ja muudatused tutvustatakse kasutajatele vastavalt seaduses sätestatud korrale. Lennundustegevuse alused on sätestatud lennundusseaduses, mis reguleerib muu hulgas lennujaamatasude kujundamise ja rakendamise põhimõ eid. Tasumäärade muudatused mõjutavad lennujaama territooriumil tegutsevaid e evõ eid ning Terminali kasutajate komitee ning koostöö kaubandus- ja toitlustuspartneritega nende töötajaid, sh lennuﬁrmasid, pagasikäitlejaid, toitlustuse evõ eid ja teisi Igal aastal korraldame 2 terminali kasutajate komitee kohtumist, kus lennujaama eri teenuseosutajaid, avaldades mõju tööjõu-, haldus- ja tegevuskuludele. osakondade ja valdkondade töötajad annavad põhjaliku ülevaate sellest, mida alanud aasta kaasa toob. Partneritel on võimalus kaasata nii palju töötajaid, kui nad Tallinna lennujaam, olles kontserni suurima reisijate arvuga lennujaam, on seaduse peavad vajalikuks, esitada küsimusi ja saada vastuseid otse vastutavatelt alusel kohustatud enne uute lennujaamatasude rakendamist konsulteerima spetsialis delt. Peame oluliseks pidevat dialoogi ning usume, et koostöös partnerite lennujaama kasutajatega. Konsultatsiooniprotsessi käigus on lennuﬁrmadel ja teistel ja nende töötajatega suudame pakkuda reisijatele maailma koduseima lennujaama partneritel võimalus esitada seisukoh ja e epanekuid, mis võetakse tasumäärade kogemuse. kujundamisel arvesse. Müügiosakond korraldab peale terminali kasutajate komitee kohtumiste ka heda Lisaks tasude teemal konsulteerimisele peab lennujaam konsulteerima kasutajatega koostöö kaubandus- ja toitlustuspartneritega. Igal aastal toimub 3 müügi- ja ka enne lennujaama teenindamiseks kavandatud uute taristuprojek de elluviimist. strateegiakoosolekut, kus keskendutakse ühiselt müügistrateegia arendamisele, See loob väärtusahela e evõtetele ja nende töötajatele võimaluse anda sisendit, et tulemuslikkuse analüüsile ning arutatakse koostöö tõhustamise uusi võimalusi. planeeritav taristu toetaks tõhusat teenuseosutamist ning sobivaid töö ngimusi. Partneritelt kogutakse mitmekülgset tagasisidet, mis aitab kujundada edasist tegevust. Regionaalsete lennujaamade puhul ei ole seadusega e e nähtud kohustuslikku konsultatsiooniprotsessi, kuid keh vad kindlad teavitustähtajad, millest tuleb uute Ohutus tasude kehtestamisel kinni pidada. Ohutusjuh missüsteem toimib siis, kui koostööpartnerid on teadlikud selle eesmärkidest ja olulisusest ning oma rollist ohutusjuh missüsteemi toimimise Lennujaama kasutajate komitee tagamisel. Koostööpartnerite töötajad järgivad kõiki ohutusnõudeid, täidavad Lennujaama kasutajate komitee (ingl airport users commi ee, AUC) on lennujaama ja tööülesandeid ohutult ning on koolitatud ja pädevad. selle kasutajate infovahetuse ja koostöö platvorm. Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku, kus arutatakse tasude, teenuse kvaliteedi, Lennuohutust mõjutavatest muudatustest teavitame koostööpartnereid intrane ja arendusprojek de, hooajaliste muutuste, opera ivse toimimise, investeeringute kodulehe kaudu ning e-kirja teel. Tallinna lennuvälja ohutuskomitee kohtub Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 128 regulaarselt ja seal jagatakse lepingupartneritega olulist ohutusteavet kord kvartalis.  Klien de rahulolu-uuring: AS-i Tallinna Lennujaam, AS-i Tallinn Airport GH ja Regionaalsetes lennujaamades edendame ohutuskultuuri ohutus- ja kvaliteedigrupi AS-i Airport City teenused; kord aastas tagasiside kogumine koostöös tegevuse kaudu. Tallinna lennuväljal anname koostööpartneritele perioodiliselt välja partneriga veebikeskkonnas; tulemuste käsitlemine juhtkonna uudiskirju, milles jagame olulist infot lennuvälja kasutamise ja ohutuse kohta. ülevaatuskoosolekul ja kokkuvõ e edastamine lennuväljade käitusjuh dele.  Muu tagasiside: töötajate ja klien de e-kirjad aadressile [email protected], Rohehommikud ning rohe- ja transpordifoorum terminalides postkas desse jäetud kirjad; kõik kirjad registreeritakse Roheüritused said alguse 2022. aastal keskkonna imi eestvedamisel. Need olid kuni dokumendihaldussüsteemis ning nende alusel kavandatakse ja rakendatakse 2024. aastani regulaarsed arutelusarjad, kus keskendu keskkonna, kestlikkuse ja parendusmeetmeid. transpordisektori ühistele teemadele. Üritustel said lennujaama partnerid, töötajad  Ohutusalane tagasiside: territooriumil tegutsevatele e evõtetele ja isikutele on ja eksperdid jagada kogemusi, arutada uusi lahendusi ning anda tagasisidet, et loodud võimalus teavitada ebareeglipärasustest ja lennuohutusjuhtumitest nii edendada vastutustundlikku ja keskkonnasäästlikku lennujaama tegevust tulevikus. intra- kui ka ekstrane vahendusel, lisaks saab anonüümselt teavitada kodulehe kaudu. Ebareeglipärasustest ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine on kohustuslik. Ohutusjuhtumeid menetledes analüüsitakse nende põhjuseid ning määratakse parendusmeetmed, näiteks täiendav juhendamine või koolitusele suunamine. Vajaduse korral rakendatakse ka muid abinõusid, sh protseduuride Kontsernis on kehtestatud protsessid nega ivse mõju tuvastamiseks ja ajakohastamist, koolitusmaterjalide uuendamist ja juhtumite tutvustamist, et maandamiseks väärtusahelaüleselt. Võimalik mõju, sh tööohutusriskid, ennetada sarnaste olukordade kordumist ning tõsta üldist ohutustaset. töökorralduse kitsaskohad ja teenuse kvaliteediga seotud probleemid, tuvastatakse otsese tagasiside, regulaarsete koostöökohtumiste, tööohutuse juhus- ja Kõik teavituste ja juhtumitega seotud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks. sihtkontrollide ning audi te kaudu. Samas edastatakse tagasiside ala vastava lepingupartneri ohutuse kontak sikule ja juhul, kui ebareeglipärasuse põhjustas kindel töötaja, ka temale. Probleemide ilmnemisel registreeritakse kaebus, hinnatakse reageerimiskiirus, Ohutusjuh missüsteemi andmeid säilitame AS-i Tallinna Lennujaam andmebaasides jagatakse infot kontserni asjakohastele osapooltele, lepitakse kokku vajalikud 5 aastat. Regulaarsetel koostöökoosolekutel saavad partnere evõtete töötajad abinõud ja teavitatakse partnerit. Kokkulepitud meetmed viiakse ellu ja nende avatud aruteludes oma muresid esitada. Kogutud teave töö ngimuste kohta tõhusust hinnatakse läbipaistva dialoogi kaudu. dokumenteeritakse ja seda kasutatakse süsteemselt parendusmeetmete kavandamiseks. Kõik protsessid tagavad, et probleemid jõuavad õigete osapoolteni Tagasisidet kogutakse mitmel viisil. ning nendega tegeletakse järjepidevalt ja läbipaistvalt. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 129 Lennuohutuse tagamine Kõik partnerid, kes tegutsevad lennujaama territooriumil, peavad järgima keh vaid ohutusreegleid ja ohutusjuh missüsteemi nõudeid. Partnerite kohustused hõlmavad töötajate koolitamist ja ser ﬁtseerimist, isikukaitsevahendite 2025. aasta kahese olulisuse hindamise protsessis pöörasime tähelepanu väliste nõuetekohast kasutamist ning töövahendite ja sõidukite korrashoidu. Enne tööle sidusrühmade kaasamisele, et tagada hindamise terviklikkus ja usaldusväärsus. asumist läbivad töötajad ohutussissejuhatuse, kus tutvustatakse Kaasamine toimus avatud ja läbipaistva suhtluse põhimõ el: väärtusahela lennujaamaspetsiiﬁlisi riske, nagu reak ivvoog, liikuvad õhusõidukid ja halva partneritega pee vestlusi ja küsi sisendit e evõ e hinnatavate teemade nähtavuse ngimused. Teatud rollide puhul, näiteks manööverdusalal sõidukite täiendamiseks. Partnerite kaasamisel lähtu põhimõ est, et nende kogemused ja juh misel, on kohustuslik regulaarne koolitus ja keh v juhiluba. Lisaks korraldatakse vaated on olulised kontserni kestlikkuse strateegia kujundamisel. Sisendit kogu perioodilisi korduskoolitusi, kus käsitletakse ohutusjuh missüsteemi, eelkõige nendelt partneritelt, kellel oli üheaegselt nii ﬁnantsiline kui ka mõjuolulisus ohutuskultuuri ning ebareeglipärasustest ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest (põhimõ ed kirjeldatud peatükis „Kahese olulisuse hindamine“). Vestlustel aruta , teavitamise korda. millised teemad on partnerite jaoks kõige olulisemad ning kuidas need seostuvad lennujaama igapäevategevuse ja pikaajaliste eesmärkidega. Lennujaam toetab partnerite tegevust ohutuskomitee regulaarsete koosolekutega, kus osalevad lennuﬁrmade, maapealsete teenuste osutajate ning tankimis- ja Partnerid rõhutasid kestlikkuse seisukohalt kõige olulisemana järgmiste hoolduse evõtete esindajad. Koosolekutel jagatakse infot muudatuste, juhtumite ja valdkondade käsitlemist: praeguste tegevuste põhjal toodi posi ivse mõjuna esile parendusmeetmete kohta. Lisaks edastatakse partneritele ohutusalaseid uudiskirju päikeseparkide rajamine ja taastuvenergia kasutamine, lennujaama panus ja teabeleh , mis hoiavad kõiki kursis opera ivsete muudatuste, inimteguri ja tööhõivesse ja sissetulekutesse ning sellesse, et e evõte pakub stabiilseid töökoh , hooajaliste riskidega. Ohutusnõuded on lõimitud partnerlepingutesse, muutes konkurentsivõimelist palka ja töökindlust. Kohalike kogukondade jaoks hinna lennujaama ohutusreeglite järgimise kohustuslikuks. Vastavuse tagamiseks teeb kõrgelt lennujaama rolli ühenduvuse ja liikuvuse parandamisel. lennujaam regulaarselt auditeid ja kontrolle. 2025. aastal alustasime liikluskoolituse Nega ivse mõjuna märgi õhusaastet ja CO₂e heidet, tööohutuse juhtumeid ning kemikaalide võimalikku mõju veekogudele. Riskidena toodi esile töötajaskonna töökohtade kaotuse oht, pädevuse puudumine ja organisatsiooni paindumatus, mis tuleneb lennunduse reguleeritud keskkonnast. Samu märgi , et nähakse partnerite ja tarneahela ebaühtlast jätkusuutlikkust. Kaasamise tulemusel täienda e evõ e hinnatavate teemade nimekirja. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 130 läbinud töötajatele läbipääsuloa ja sõidukijuhi meelespeade jagamist, mis on saanud head tagasisidet: neid kasutatakse ak ivselt. 2025. aastal tegime prak lisi parendusi, milles märksõna on partnerite teadlikkus ja koostöö ohutuse tagamisel. Tankimise evõte andis teada, et seisuplatsil ohutuks tankimiseks on vaja korrigeerida markeeringuid, ja suvel selgus ehitustööde ajal, et kütusetankur ei saa liigelda alterna ivteekonnal. Koostöös lei lahendus ja haka osutama saatmisteenust, et väl da kitsastes ngimustes liikumist. Partnerite töötajad on andnud teada kulunud liikluskorraldusmärgistest. Maapealsete õhusõiduki toiteseadmete asukohta märkivate kas de markeeringut parenda , et suurendada mugavust ja vähendada riske. Kontsern ei ole seadnud väärtusahela töötajate töötasu ja -ajaga seotud eesmärke. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 131 Meie tegevus mõjutab peale reisijate ja töötajate ka lennujaama ümbruses asuvaid Tabel 26C. Sotsiaal S1 – S3 standardi IRO-d kogukondi ning looduskeskkonda. Kahese olulisuse hindamise (DMA) tulemusena Ajaraam tõusid esile 2 peamist valdkonda, millele pöörame eraldi tähelepanu: vee- ja Standard Teema Olulisus Lühike Keskmine Pikk kanalisatsioonisüsteemide toimimine ning lennujaama sotsiaal-majanduslik mõju. S3 Vesi ja kanalisatsioon Negatiivne + + Sotsiaal-majanduslik Nendes valdkondades on meie eesmärk leida tasakaal lennuohutuse tagamiseks S3 Võimalus + + mõju vajalike tegevuste (sh jäätõrje) ning ümbritseva keskkonna ja veekogude kaitse S2 Väärtusahela tööajad Positiivne + vahel. Samal ajal edendab kontsern piirkonna arengut, luues töökoh ning toetades S2 Väärtusahela tasu Positiivne + turismi ja e evõtlust, samu Ees regionaalset ja rahvusvahelist ühenduvust. Väärtusahela tervis ja S2 Negatiivne + + + ohutus E evõ e tegevuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + + kaasa Ees riigi e evõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõime S1 Inimõigused Positiivne + + kasvule. S1 Kindel töökoht Positiive + S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + + S1 Töötajate töötasu Risk + + S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + + Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 132 uuendamises osalevad ministeeriumid, lennujaama esindajad, Transpordiamet, lennunduse evõ ed ja teised huvirühmade esindajad. Koostöö kohalike omavalitsuste ja turismisektoriga Oluliseks posi ivseks mõjuks on määratud sotsiaal-majanduslik väärtus Ees riigile, kohalikele omavalitsustele, e evõtetele ja kogukondadele. Ainuaktsionär Ees Meie tegevuse keskmes on he koostöö Ees turismiorganisatsioonide, Vabariik on kontsernile seadnud järgmised ootused: erialaliitude, kohalike omavalitsuste, saatkondade ja teiste partneritega. Eesmärk on  lennuliikluse hoidmine ja suurendamine; arutada uute lennuliinide vajadust, tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ning suurendada turismipotentsiaali. Selline partnerlus aitab kujundada lahendusi, mis  regionaalsete lennujaamade käitamine majanduskeskkonna arengu vastavad nii kogukondade kui ka e evõtete vajadustele. toetamiseks riikliku sihtﬁnantseerimise ulatuses. Kontsern järgib Ees ja Euroopa Liidu õigusakte ning lennundusstandardeid, mis Uute lennuühenduste arendamisel peame tähtsaks avatud suhtlust ja tagasiside sisaldavad kohustust austada kogukondi. Mõjutatud kogukondadega seotud kogumist. sotsiaal-majandusliku mõju käsitlemiseks ei ole loodud eraldi protseduure, kuid seda  Kuressaare-Helsingi liin: e evalmistusi teeme koostöös Visit Saaremaaga, käsitletakse kontserni kestlikkuse polii kas ning tegevust juhib ulatuslik arvestades turismi-, majandus- ja rahvusvahelise nähtavuse eesmärke. lennundusõiguse raamis k. Keskkonnapeatükid E2-1 ja E3-1 käsitlevad  Tartu-Helsingi liin: teeme koostööd Tartu Linnavalitsuse ning Tartu sademeveemõjule suunatud polii kaid ja protseduure. ülikoolide ja e evõtetega, et toetada rahvusvahelisi projekte. Tartu lennujaam loob koos Ees Lennuakadeemiaga platvormi, kus kohtuvad Aruandeperioodil ei ole tuvastatud juhtumeid, kus kontserni tegevus oleks olnud haridus, innovatsioon ja lennunduse tulevikutehnoloogia. vastuolus rahvusvaheliste standarditega või toonud kaasa rikkumisi mõjutatud kogukondade suhtes. Koostöös turismiorganisatsioonide ja erialaliitudega tutvustame avalikkusele uusi lennuliine ja -ühendusi. Seaduse alusel korraldame uute taristuobjek de ehitamisel keskkonnamõjude hindamise ning avalikud arutelud, kus saavad osaleda kohalikud elanikud ja Riigi lennunduse tegevuskavas 2024–2028 rõhutatakse koostööd ja sidusrühmade huvirühmad. AS Airport City projek d (logis kakeskused ja angaarid) loovad kaasamist polii kakujundamisse. Kliimaministeerium koordineerib protsessi, kus partneritele äri arendamise võimalusi ning toetavad Ees majanduskasvu. lennunduse evõ ed, ülikoolid ja kogukonnad said 2025. aastal esitada e epanekuid õiguslike muudatuste ja tulevikuplaanide kohta. Lennundusseaduse Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 133 ESG ja sidusrühmade kaasamine püüdurlahenduste abil tagatakse, et väljalasetest juhitav vesi vastab nõutud 2025. aastal küsitlesime lennundus- ja avaliku sektori koostööpartnereid ning oma kvaliteedinäitajatele. töötajaid, et koguda ESG teavet. Saadud info aitab kujundada lennujaama ESG strateegiat ja kestlikkusaruandlust. Alljärgnev peatükk annab sidusrühmadele ülevaate sellest, kuidas lennujaama tegevus võib ümbritsevaid veekogusid mõjutada ja milliseid samme astume Igapäevase info jagamiseks ja tagasiside kogumiseks kasutame kodulehte, võimaliku mõju väl miseks. Kuigi tegutseme mitme veekogu vahetus läheduses, on sotsiaalmeediat, infotelefoni ja e-pos . Mürakaebusi menetlevad Terviseamet ja tegelikud mõjukanalid piiratud ning neid hallatakse pideva seirega. Ülemiste järve kohalikud omavalitsused ning AS Tallinna Lennujaam ja Lennuliiklusteeninduse AS puhul on vaja rõhutada, et lennujaama kraavid ei ole sellega ühendatud, tänu millele vastavad kaebuse esitajatele kä esaadava info põhjal. ei mõjuta meie sademe- ja sulamisvesi linna joogiveeallikat. Regionaalsetes lennujaamades on koostöö kogukondadega ja kohalike Suurem osa territooriumi sademeveest liigub Ruunaoja kraavi kaudu, kus võib omavalitsustega kõige tugevam. talvise ja kevadise jäätõrje ajal esineda näitajates aju si kõikumisi. Ruunaoja veest sõltuv Mõigu polder saab suurvee ajal lühiajalise lisakoormuse. Poldrist edasi liigub vesi Pirita jõkke. Tallinna lahte jõuab sulamisvesi ennekõike Pirita jõe kaudu ning selleks ajaks on glükoolil ehk suhkrutel põhinev jäätõrje täielikult lahustunud. Kui kogukondadel või partneritel tekib küsimusi või muresid, saab neid esitada meie reisiterminali infopunk des, kodulehel, klienditoe kaudu või otse keskkonna Tallinna lennujaama ümbritseb looduskeskkond ning meie sidusrühmade tagasiside spetsialis dele. Kõik pöördumised registreeritakse ja analüüsitakse ning vajaduse kinnitab, et suurimat tähelepanu pööratakse lennujaama mõjule ümbritsevatele korral kohandame oma protsesse või rakendame parandusmeetmeid. Jagame veekogudele. aastaaruandes teavet oluliste seiretulemuste ja riskimaandustegevuste kohta. Keskkonnamõjudega saab tutvuda aruande keskkonnateabe peatükkides E2 ja E3. Seireandmed näitavad, et võimalik mõju veekvaliteedile tekib talve- ja kevadperioodil, mil kasvab jäätõrjeainete ja na asaaduste jääkide jõudmine sademe- ja sulamisve e. Suuremad näitajad võivad perioodi avalduda Ruunaojas ja Mõigu poldri piirkonnas. Keskkonnaame hinnangul on lennujaama tegevusest Kontserni tegevus keskendub Ees ühenduvuse tagamisele, regionaalse tulenev mõju veekogudele kontrolli all ning regulaarse seire ja nüüdisaegsete konkurentsivõime ja turismi arendamisele ning panustamisele majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse. Hea lennuühendus toetab e evõtete rahvusvahelist Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 134 tegevust, investeeringuid ja töökohtade loomist, olles Ees konkurentsivõime  Tartu kui innovatsiooni ja hariduse pädevuskeskus, mis kujundab Ees säilitamiseks krii lise tähtsusega. kuvandit lennunduse ja tehnoloogia arendamise keskuse ning talen de ja strateegiliste partnerite sihtkohana. 2025. aastal kasutas meie lennujaamu 3,6 miljonit reisijat, ühendades üle 50 sihtkoha. Lennundus on miljardilise käibega sektor, mis loob otseseid ja kaudseid Turismi mõju on eri suur rannikualadel ja saartel: Pärnumaal on see kuni 18,4%, töökoh ning toetab Ees e evõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kontserni Saaremaal 17,3%, Läänemaal 14,3% sisemajanduse kogutoodangust. Lennunduse ja strateegia aastani 2030 seab eesmärgiks tagada ühenduvus ja väl da regionaalset turismi koostöö on strateegiline prioriteet, sest see toob riiki turiste ja toetab üritusi, isoleeritust, mis on oluline äärealadel ja väikesaartel elavatele inimestele. Lisaks nagu Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024. Tallinna lennujaamale haldame Kuressaare, Kärdla, Ruhnu, Kihnu, Tartu ja Pärnu regionaalset lennujaama, tagades ligipääsu kogu riigis. Sademeveele suunatud tegevused on kirjeldatud peatükkides E2-4 ja E3-4. Regionaalsed lennujaamad toetavad turismi, e evõtlust, haridust ning meditsiini- ja päästelende. Seda võimaldab riiklik sihtﬁnantseerimine (u 2,3 miljonit eurot aastas 2024.–2027. aastal) ja emae evõ e investeeringud. Regionaalete lennujaamade Kontserni strateegiline eesmärk on ühendada Ees maailmaga, pakkudes reisijatele ülalpidamine on kulukas (2025. aastal 666 tuhat eurot kahjumit), kuid nende mitmekesiseid ja kvaliteetseid lennuühendusi. Selle saavutamiseks keskendume sotsiaal-majanduslik mõju on suur: nad toetavad äärealadel investeeringuid, lennuliinide arendamisele, sihtkohtade arvu suurendamisele ja ühenduste kvaliteedi elukvalitee ja e evõtlust. parandamisele. Meie tegevused toetavad Ees majanduse ja ühiskonna arengut ning aitavad muuta Tallinna lennujaama atrak ivseks nii reisijatele, lennuﬁrmadele 2026. aastal avatav Kuressaare-Helsingi ja 2025. aastal avatud Tartu-Helsingi liin kui ka partneritele. loodi hedas koostöös kohalike omavalitsuste ja turismiorganisatsioonidega, toetades turismi, majandust, haridust ja teadust. Eesmärgid  Mitmekesistada lennuﬁrmade por elli, et hajutada riske ja pakkuda 2025. aastal kasutas Tartu-Helsingi liini üle 37 000 reisija. Tartu lennujaam loob koos reisijatele rohkem valikuid. Ees Lennuakadeemiaga strateegilisi võimalusi, mis ulatuvad kaugemale tavapärasest lennuühendusest:  Suurendada sihtkohtade arvu ja parandada lennuühenduste kvalitee .  prak line õppekeskkond lennunduse erialadele ja teadusprojek dele;  Tagada reisijate suur rahulolu ja olla Euroopa koduseim lennujaam.  võimalus tuua Ees sse välisüliõpilasi ja teadlasi, tugevdades Tartu rolli  Arendada taristut, mis toetab reisijate kasvavat arvu ja lennuliikluse rahvusvahelise hariduskeskusena; vajadusi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 135 Mõõdikud  Sihtkohtade arv: aastakasv, eesmärk pakkuda järjest rohkem otselende.  Reisijate arv: suurendada reisijate koguarvu 3,5 miljonilt (2024) 5 miljonini (2030).  ASQ rahuloluindeks: hoida rahuloluhinnangut vähemalt tasemel 4,5/5.  Mitmekesiste lennuﬁrmade arv: laiendada lennuﬁrmade por elli, mis vastab erinevate reisijasegmen de ootustele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 136 Usume, et iga teekond läbi meie lennujaamade peab olema turvaline, sõbralik ja Tabel 26D. Sotsiaal S1 – S4 standardi IRO-d kõigile ligipääsetav. Meie roll ei piirdu üksnes taristu ja lennuühenduste tagamisega, Ajahorisont vaid hõlmab ka vastutust reisijate ja külastajate teeninduskogemuse eest. See Standard Keskkonnateema Olulisus Lühike Keskmine Pikk tähendab selget ja õigeaegset teabevahetust, ohutuse ja turvalisuse tagamist ning S4 Juurdepääs teabele Positiivne + + teenuste kujundamist viisil, mis arvestab erinevate kasutajarühmade vajadusi. Reisijate ja külastajate S4 Positiivne + + ohutus ja tervishoid Tuvastatud IRO-sid peame osaks usalduse loomise protsessist. Kuulates, täiustades Reisijate ja külastajate S4 Positiivne + turvalisus ja tehes hedat koostööd partneritega, püüame luua keskkonna, kus iga reisija saab Juurdepääs toodetele end meie juures tunda enesekindlalt ja muretult. Meie eesmärk ei ole muuta S4 Positiivne + + ja teenustele lennujaama kogemus mi e ainult sujuvaks ja tõhusaks, vaid ka hubaseks ning S3 Vesi ja kanalisatsioon Negatiivne + + meeldejäävaks kõigile, kes meie kaudu reisivad. S3 Sotsiaal-majanduslik mõju Võimalus + + S2 Väärtusahela tööajad Positiivne + S2 Väärtusahela tasu Positiivne + Väärtusahela tervis ja S2 Negatiivne + + + ohutus S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + + S1 Inimõigused Positiivne + + S1 Kindel töökoht Positiive + S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + + S1 Töötajate töötasu Risk + + S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + + Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 137 Reisijate ohutust toetavad ühtlasi tänapäevane tehnoloogia ja riskide maandamise süsteemid. Lennujaam kasutab Euroopa Liidu nõuetele vastavaid Lennundusjulgestus julgestusseadmeid, sh kompuutertomograaﬁa tehnoloogiat, mis võimaldab pagasit Reisijatega seotud polii kad on üles ehitatud põhimõ ele, et lennujaama turvalisus kontrollida kiiremini ja mugavamalt ilma vedelikke või elektroonikat eemaldamata. ja õiglane kohtlemine sünnivad teadlike, läbipaistvate ja rahvusvahelistele Radiatsioonitaset jälgitakse regulaarselt, tagades, et tehnoloogia kasutamine ei standarditele vastavate julgestusmeetmete kaudu. Kõik rakendatavad tegevused kahjusta reisijate ega töötajate tervist. Kõik töötajad läbivad regulaarselt põhinevad Euroopa Liidu lennundusjulgestuse õigusraamis kul (määrused (EÜ) korduskoolituse, mis toetab pidevat vastavust parimatele prak katele ning tagab, et nr 300/2008 ja (EL) nr 2015/1998) ning riiklikel nõuetel, mille eesmärk on tagada võimalik mõju reisijatele tuvastatakse ning lahendatakse varakult ja ennetavalt. tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi rohkem, kui on üldise ohutuse tagamiseks hädavajalik. Sellest raamis kust lähtub meie E evõ e polii kad ja menetlused hõlmavad ka hädaolukordade käsitlemist. Neis julgestuspolii ka, mis keskendub turvalise keskkonna loomisele, kus kõik töötajad, olukordades tegutsetakse kehtestatud protokollide järgi, mis näevad e e kiire teenuseosutajad ja partnerid annavad panuse ohtude maandamisse ning ohutu teavitamise, olukorra dokumenteerimise ja viivitamata reageerimise, kuni pädevad liikumise ja teeninduse tagamisse, samu põhimõ esse, et julgestusmeetmeid ame asutused on olukorra üle võtnud. Kõik rikkumised, olgu need seotud rakendatakse ala proportsionaalselt: nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik. turvanõuete, piirirežiimi või andmekaitsega, ﬁkseeritakse ja neid menetletakse läbipaistvalt ning vajaduse korral teavitatakse vastutavaid järelevalveasutusi. Reisijate huvide kaitseks on kehtestatud dokumendid, mis määravad kindlaks igapäevased julgestusprotseduurid, sh reisijate ja pagasi julgestuskontrolli Reisijateenused korralduse, selgete ja kä esaadavate juhiste jagamise, keelatud esemete käsitlemise Kontserni eesmärk on pakkuda kõigile turvalist, mugavat ja meeldivat kogemust. korra ning läbisõeluuringute toimimise. Turvakontrolli sujuvuse tagamiseks Reeglid ja juhised katavad terminali käitumisnormid, pagasi käitlemise, eriteenused, kasutatakse varajast eelinfot ja nüüdisaegseid läbivalgustusseadmeid ning vajaduse kliendisuhtluse ja erivajadustega reisijate abi. Protseduurid aitavad järgida korral avatakse lisaliine. Samu on e e nähtud eraldi protseduurid ja liikumisrajad rahvusvahelisi nõudeid, austada inimõigusi ja hoida ümbritsev keskkond puhtana. erivajadustega reisijatele, sh ratastooli kasutajatele, meditsiiniseadme kandjatele ja saatjata alaealistele, tagades nende väärika kohtlemise ja privaatsuse. Tallinna lennujaama reisiterminali kodukorra järgi võivad seal viibida reisijad, nende saatjad ja neile vastu tulijad ning lennujaama teenuseid kasutavad kliendid. Selline Inimõiguste austamine on tagatud diskrimineerimise väl mise, läbipaistva ja õiglase korraldus aitab hoida terminali kasutuse eesmärgipärase ning tagada avaliku korra suhtlemise ning isikuandmete kaitse kaudu kooskõlas isikuandmete kaitse ja turvalisuse. üldmääruse ning muude rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega. Juurdepääsu- ja saatmisprotseduurid, videovalve kasutamine, salves ste töötlemine ning Pildistamine ja ﬁlmimine on lennujaama reisiterminalis lubatud üksnes isiklikuks andmekaitsenõuete järgimine on reguleeritud selgete juhistega. otstarbeks ning töötajate pildistamine ja ﬁlmimine on lubatud ainult nende Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 138 nõusolekul. Alkoholi on lubatud tarbida ainult kohvikutes ja restoranides ning radiatsioonimonitooringut ja keelatud esemete tuvastamise lahendusi. Eripagasit, suitsetada ainult selleks e enähtud aladel. Pagasit ei tohi jä a järelevalveta ning sh suuremõõtmelisi esemeid ja lapsevankreid, käsitletakse eraldi. Korra eesmärk on lemmikloom peab olema kandeko s või rihma otsas. Varuväljapääsud ja koridorid tagada pagasi turvaline ja õigeaegne jõudmine sihtkohta. peavad jääma takistusteta. Häiriv tegevus, sh kerjamine, soovimatu müük ja valjuhäälne käitumine, ei ole lennujaama reisiterminalis lubatud. Kodukorra Puude või liikumispuudega reisijatele pakub abi vastava väljaõppe saanud personal järgimine toetab lennujaama toimimist ja aitab tagada kõigile kasutajatele sobiva ning teenust saab tellida infopunk dest, parkimismajast, väravatest ja telefoni teel. keskkonna. Töötajad toetavad reisijat kogu teekonna vältel alates check-in’ist kuni lennukini ja saabumisel vastupidisel suunal, kasutades selleks ratastoole, inva- ja erisõidukeid. Kõik lennujaama ja partnerite töötajad järgivad ühtset teeninduse head tava, Turvakontroll tehakse eraldi liinil, arvestades reisija vajadusi. Teenuse kohta on tagades puhta ja ligipääsetava keskkonna, selged viidad ning abivalmi ja viisaka võimalik anda tagasisidet e-pos teel. teeninduse. Töötajad pakuvad abi proak ivselt, hoiavad reisijaid kursis info ja muudatustega ning suhtlevad mitmes keeles. Äriklassi ootesaali teeninduse alusena on samu kehtestatud hea tava. Ruumide Lennundusjulgestus puhtust, toidu ja jookide kä esaadavust ning seadmete korrashoidu jälgitakse Reisijatega suheldakse julgestusnõuete teemal eelkõige julgestuskontrollpunk s regulaarselt. Personal tegutseb professionaalselt ja diskreetselt ning on vajaduse tegutseva lepingupartneri kaudu. Julgestustöötajad läbivad kord 3 aasta jooksul korral reisijatele abiks. Ohutuse tagamiseks järgitakse koristus- ja lennundusjulgestuse koolituse, kus käsitletakse muu hulgas reisijatega suhtlemise toiduhügieeninõudeid ning ennetatakse võimalikke riske. Teeninduse eesmärk on põhimõ eid ja teenindusolukordade lahendamist. tagada ootesaali korrastatus ja reisijate õigeaegne teavitamine lennuinfost. Julgestusnõuete muutumisel korraldab kontsern sihipärase teavituse, kasutades nii VIP-teenus pakub privaatset ja ajasäästlikku reisikogemust: julgestus-, piiri- ja lennujaama enda infokanaleid kui ka sotsiaalmeediat ja meediakanaleid. Näitena tollikontroll tehakse eraldi ruumis ning pagasi registreerimine korraldatakse reisija võib tuua 2024. aastal tehtud otsuse kehtestada alates 2025. aastast julgestustasu, eest. Teenus on tasuline ja eeltellitav. Kõik protsessid toimuvad kooskõlas keh vate mis kajastub reisijate pile hindades 3-eurose tõusuna. Otsus kooskõlasta turva- ja kontrollinõuetega. Konkurentsiame ga ja seda aruta enne lennuﬁrmade komitees ligi aasta jooksul. Pagasi käitlemise kord tagab pagasialade turvalisuse ja annab neile juurdepääsu Reisijatele mõeldud juhised käsipagasi sisu, vedelike piirangute, elektroonika, üksnes vastava väljaõppe saanud töötajatele. Ligipääs pagasialadele on korraldatud erimenetluste ja turvakontrolli läbimise kohta on kä esaadavad nii lennujaama läbipääsukaar de alusel, et välistada loata juurdepääs. Pagas sorteeritakse kodulehel kui ka terminali infotahvlitel ning neid selgitavad vajaduse korral automaatsüsteemiga, vajaduse korral ka käsitsi. Ohutuse tagamiseks kasutatakse turvatöötajad kohapeal. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 139 Juurdepääs teabele ja muudatuste kommunikatsioon korraldus toetab läbipaistvat suhtlust ning aitab vähendada reisijaid puudutavates Reisijaid puudutavate oluliste muudatuste puhul rakendab kontsern struktureeritud küsimustes väärinforiski. ja etapiviisilist teavitamis- ja kaasamisprotsessi. Näiteks julgestustasu kehtestamisest teavita esmalt lennujaama kasutajaid ja teisi otseseid sidusrühmi, sh lennue evõtjaid ja pädevaid asutusi, ametlike konsultatsioonide ja kirjaliku teabevahetuse kaudu 2024. aasta jooksul. Varajane teavitamine võimaldas sidusrühmadel hinnata muudatuste mõju oma tegevusele Soodustame ak ivselt reisijatelt tagasiside saamist ja murede tõstatamist, pakkudes ning arvestada nendega hinnastamise ja opera ivplaneerimise protsessides. selleks mugavaid ja ligipääsetavaid kanaleid. Tagasisidet saavad reisijad anda Otsesed väärtusahela osalised kaasa protsessi varasemas etapis, et tagada paberankee de kaudu julgestuspunk des, jagades kohapeal oma tähelepanekuid. õigusnõuete täitmine ning muudatuste õigeaegne ja sujuv rakendamine. Lisaks on neil võimalik pöörduda kontserni lepingupartneri töötajate poole, kes Reisijaid teavita julgestustasust avaliku ja proak ivse kommunikatsiooni kaudu. registreerivad ja edastavad kõik reisijate väljendatud mured ja tähelepanekud. Lennujaam edastas teavet muudatuse kohta meediakanalite vahendusel, Terminali infopunk s võetakse samu reisijatelt vastu küsimusi ja kaebusi ning sh pressiteadete ja veebikanalite kaudu, ning vastas jooksvalt meediapäringutele. pakutakse kohest tuge. Peale selle on loodud e-pos konto, kuhu reisijad saavad Näiteks avalda 14. novembril 2024 pressiteade, millega an reisijatele teada saata küsimusi, anda tagasisidet või tõstatada probleeme neile sobival ajal. julgestustasu rakendamisest 2025. aastal. Tänu sellele oli reisijatel ligikaudu Terminalis pakutav tasuta Wi-Fi toetab infovahetust ja juurdepääsu digikanalitele. kuuekuuline e eteatamisaeg enne muudatuse jõustumist. Pöördumised registreeritakse ja edastatakse vastutavale osakonnale ning neile Juurdepääs kvaliteetsele teabele vastatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul (viivituse korral teavitatakse reisijat). Tallinna Lennujaama kontsern tagab reisijatele, külastajatele ja avalikkusele juurdepääsu asjakohasele, ajakohasele ja usaldusväärsele teabele lennujaama teenuste ja tegevuse kohta. Jagatav teave hõlmab lennuplaani ja lendude värsket Lisanduva infokanalina käsitame sotsiaalmeediast saadavat tagasisidet. Kuigi seal seisu, sh muudatusi ja tühistamisi, lennujaamas keh vaid protseduure ning tehtud kommentaare, küsimusi ja e epanekuid ei registreerita eraldi osutatavaid teenuseid. Samu edastatakse teavet lennujaama territooriumil pöördumistena, annavad need väärtusliku ülevaate reisijate üldisest arvamusest ja tegutsevate partnerite teenuste kohta, sh riigiasutuste (nt Politsei- ja Piirivalveamet tunnetusest. Samu pakub see sisendit meie partneritele ning sisaldab kasulikku ning Maksu- ja Tolliamet) ning kaubandus- ja toitlustuse evõtete teenuste kohta. tagasisidet reisiterminali füüsilise keskkonna, teenuste ja reisijate soovitud lennuliinide kohta. Ametlikele pöördumistele, meediapäringutele ja reisijate kirjalikele küsimustele vastatakse struktureeritud protsessi alusel. Vastuste koostamisse kaasatakse vastava valdkonna pädevad spetsialis d ning edastatav teave vaadatakse enne Süsteemselt kogutud tagasiside aitab parandada teenuseid ja suurendada avaldamist üle, et tagada selle täpsus, järjepidevus ja usaldusväärsus. Selline turvalisust, näiteks tuvastada ja kõrvaldada selliseid ohte nagu libe põrand või ebapiisav valgustus. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 140 põhinevaid lahendusi. Need võimaldavad käsipagasi kolmemõõtmelist kontrolli ning Julgestuskontrolli läbinud reisijate ja töötajate rahulolu mõõdetakse Tallinna vähendavad vajadust elektroonika ja vedelike eraldi käsitlemiseks. lennujaama terminalis ja peapääslas. Selleks kasutatakse elektroonilisi „Happy or Kasutatav julgestustehnoloogia vastab keh vatele ohutusnõuetele ning seadmete Not“-seadmeid julgestuskontrolli lõpus. Kogutud tulemusi käsitletakse radiatsioonitaset jälgime regulaarselt nii sisekontrollide kui ka sõltumatute kontserniülestel infokoosolekutel, vajaduse korral ka juhtkonna tasandil. mõõtmiste raames. Reisijate tervise ja privaatsuse kaitseks kasutame mi eioniseerival raadiolainetehnoloogial põhinevaid kehaskannereid, mis ei loo Reisijakogemust Tallinna lennujaamas hinnatakse ACI ASQ reisijaküsitluse abil, mille isikustatud kuju si, vaid üldistatud turvakontuure. teeb klienditoe osakond. Kokkuvõ ed koostatakse kord kvartalis ja need esitatakse juhtkonnale. VIP- ja äriklassireisijate rahulolu teenustega hinnatakse ootesaalides Alates 2025. aastast on Tallinna lennujaamas rakendatud konﬁskeeritud esemete olevate paberankee de kaudu, mida reisijad saavad soovi korral täita. Tagasiside süsteemne sorteerimine, mille käigus eristatakse olmejäätmeid, terariistu, väikeseid kogub VIP- ja äriklassi osakond ning kokkuvõ ed edastatakse valdkonnajuhile. elektroonikaseadmeid ja akusid. See toetab ohutut jäätmekäitlust ja vähendab riske julgestuskontrolli aladel. Reisijate rahulolu märkimisväärset vähenemist ja protsesse, mis seda mõjutavad, Hädaolukordadeks on tagatud kiire ja koordineeritud reageerimisvõimekus. käsitletakse koos kõigi asjaosalistega, analüüsides, mis ja miks juhtus. Näiteks kui Lennujaam on riiklikult määratud kõrgendatud valmisolekunõuetega objek ks, mis 2025. aasta suveperioodil tekkis piiripunk s järjes kuste väljumiste tõ u suur võimaldab opera ivüksuste kiiret sekkumist. Reageerimisvõimekust hoitakse ja koormus, rakenda meetmeid charter-lendude reisijate kiireks piirikontrolliks. arendatakse regulaarsete ühiskoolituste ja simulatsiooniõppuste kaudu koostöös Selleks edasta lennujaama valjuhääldis öösi automaa eavitusi, paludes reisijatel Politsei- ja Piirivalveame , Päästeame ning Transpordiame ga. läbida piirikontroll esimesel võimalusel. Lisaks jaga vajalikku infot väljaspool lennujaama – kodulehel ja muudes kanalites –, et see jõuaks võimalikult paljudeni. Kõik julgestustöötajad läbivad nõuetekohase alg- ja korduskoolituse Euroopa lennundusjulgestuse ser ﬁtseerimis- ja pädevusnõuete alusel. Koolitused hõlmavad peale turvaprotseduuride ka inimõiguste, andmekaitse, reisijatega suhtlemise ja erivajadustega inimeste teenindamise teemasid. See tagab kontrollide tegemise professionaalselt ja lugupidavalt. Igapäevase julgestuskontrolli teostavad lepingulised turvateenuse osutajad, kelle Lennujaama julgestuskontrolli teostavad ser ﬁtseeritud ja väljaõppe saanud tegevuse üle teeb lennujaam pidevat järelevalvet. Järelevalve hõlmab lepingupartnerid, kes tegutsevad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike kvaliteedikontrolle, protseduuride vastavuse hindamist, väljaõppenõuete täitmise lennundusjulgestuse nõuetega ning Tallinna Lennujaama sisemiste protseduuridega. kontrolli ja julgestusjuhtumite analüüsi. Kontrolliprotsessi tõhususe ja reisijate sujuva liikumise toetamiseks kasutame nüüdisaegseid C3-ser ﬁkaadiga julgestusseadmeid ning CT-tehnoloogial Olulisteks riskideks on ebaseadusliku sekkumise katsed, keelatud esemete sa umine piiratud aladele, ligipääsuõiguste väärkasutus, reisijavoogude Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 141 segunemine ja andmekaitsega seotud rikkumised. Nende riskide ennetamiseks Reisijateenused rakendame nii tehnilisi kui ka organisatsioonilisi meetmeid, mida hindame Klienditeeninduse eesmärk on tagada, et kogu reisijateekond vastaks Tallinna regulaarselt riskijuh misprotsessi raames. lennujaama teenindusstandardile ja toetaks ASQ kõrget tulemust. Selle Riskide maandamise kõrval arendame järjepidevalt lahendusi, mis toetavad reisijate saavutamiseks keskendume tegelike probleemide mõistmisele ja lahendamisele ning turvalisust ja teenuse kvalitee . Nende hulka kuuluvad protsesside selgus, nende tegurite pidevale parandamisele, mida on võimalik mõjutada. Töös olev automa seeritud läbipääsulahendused, erivajadustega reisijate teeninduse arendamine ja rahvusvaheliste standardite järjepidev rakendamine. teenindusstandardi uuendus aitab ühtlustada kvalitee ning tagada, et iga reisija kogemus lennujaamas on sujuv, mugav ja ootuspärane. Rakendatud meetmete tulemuslikkust hindame paljude näitajate alusel, mille hulgas on julgestuskontrolli läbilaskevõime, julgestusintsiden de arv, reisijate rahulolu, Meie siht on olla nüüdisaegne ja pptasemel teeninduskvaliteediga lennujaam, mis seadmete töökindlus ja reageerimisajad. Hindamistulemused esitatakse juhtkonnale on atrak ivne nii reisijatele, partneritele kui ka lennuﬁrmadele. Klienditeenindus ja neid kasutatakse pideva parendamise sisendina. toetab seda eesmärki, osutades järjepidevalt sõbralikku ja professionaalset teenust kogu teekonna vältel. Selleks hoiame teenused ajakohased, jälgime reisijate liikumist pptundidel ja reageerime varakult võimalikele probleemidele. Terminali kujundame koduseks ja mugavaks, kuid samal ajal ka funktsionaalseks ja häs toimivaks Lennundusjulgestus keskkonnaks. Me jälgime reisijate rahulolu ja julgestuskontrolli toimivust, et tagada turvaline ja sujuv teenindus. Eesmärgiks on hoida, et julgestuskontrolli järjekorrad ei ületa Oluline on selge ja ligipääsetav teave nii töötajatele kui ka partneritele, sh puudutab 30 minu t ja reisijate rahulolu julgestusteenusega on ASQ mõõdiku järgi see hädaolukordade plaane ja opera ivinfot. Kiire ja kvaliteetne infovahetus aitab vähemalt 4,35. ennetada probleeme ning toetab ühtset arusaama teenindusstandarditest. Vastavuse tagamiseks koostatakse iga-aastane järelevalve tegevuskava, millega Mõõdikud hinnatakse vastavust riiklikele ja rahvusvahelistele lennundusjulgestuse nõuetele. Edu mõõdame järgmiste näitajate abil: ASQ 4,5; OTP 98%; koostööpartnerite Tuvastatud puudusi analüüsitakse ja rakendatakse kokkulepitud parendusmeetmed. rahulolu. Need peegeldavad teenuse kvalitee , opera ivset täpsust ja tugevat 2025. aasta eesmärk oli tõsiste puuduste puudumine. koostööd. Julgestustöötajate koolitused, sh töökohaspetsiiﬁlised ja e-koolitused, korraldatakse sisekoolitajate ja ser ﬁtseeritud partnerite abil. 2025. aasta eesmärk oli juurutada e-koolituste tegevuskava, et tagada kõigi töötajate ühtlane ja ajakohane väljaõpe. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 142 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 143 Kontsern ja selle töötajad tegutsevad ausalt ning järgivad keh vaid õigusakte ja sisemisi põhimõ eid, et tagada ee line, läbipaistev ja vastutustundlik juh mine. Juh misprak kates lähtume rahvusvahelistest standarditest ja parimatest tavadest, toetades vastavuse, turvalisuse ja kestlikkuse põhimõ eid kogu organisatsioonis. Kontserni jaoks olulised juh misteemad hõlmavad andmekaitset ja infoturvet, läbipaistvat juh mist, vastavuse ja toimepidevuse tagamist, polii lise mõju ennetamist, innovatsiooni ning ee liste põhimõtete järgimist. Nende teemade käsitlemise eesmärk on vähendada riske, tugevdada usaldusväärsust ning toetada tõhusat ja vastupidavat juh mist, mis loob kontserni pikaajalise jätkusuutlikkuse aluse. Tulenevalt tuvastatud olulistest teemadest ei kohaldu kontsernile ESRS-i standardi G1-2, G1-5 ja G1-6 avalikustamisnõuded. > G1 Juh mine Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 144 Tegutseme valdkonnas, kus turvalisus, vastavus ja läbipaistvus on keskse tähtsusega Tabel 29. Juh mise G1 standardi IRO-d usalduse tagamisel reisijate, töötajate ja partnerite seas. Kontserni juh misraamis k Ajaraam Standard Teema Olulisus loob aluse otsuste ja tegevuste kooskõlale keh vate õigusak de, sisemiste Lühike Keskmine Pikk polii kate ning rahvusvaheliste parimate tavadega. Arendus ja G1 digitaliseerimine ning Võimalus + efektiivistamine Juh mine on kontserni jaoks strateegiline tööriist, mis võimaldab tasakaalustada G1 Rikkumisest teataja kaitse Positiivne + omaniku, sidusrühmade ja ühiskonna ootusi. Selged vastutusalad, läbipaistvad Meetmed korruptsiooni, protsessid ning regulaarne aruandlus toetavad huvide konﬂik de ennetamist ning altkäemaksu ja G1 Positiivne + + tugevdavad usaldusväärsust. Süsteemne riskijuh mine ja vastavuse tagamine väärkasutamise ennetamiseks aitavad toime tulla ka muutuvate väliste ngimustega, sh geopolii liste riskide, Andmekaitse, tarneahela häirete ja tehnoloogia arenguga. G1 küberturvalisus ja Negatiivne + infoturve Vastavus- ja Juh mine toetab ühtlasi kontserni strateegilisi prioriteete, sh innovatsiooni ja G1 Risk + toimepidevusjuhtimine digitaliseerimist, mis aitavad tõhustada tööprotsesse, parandada reisijakogemust G1 Negatiivne + + Läbipaistev juhtimine ning vähendada keskkonnamõju. Ee lise kultuuri hoidmisel lähtume nulltolerantsist Omandistruktuurist G1 Risk + + korruptsiooni ja väärkäitumise suhtes, toetudes rikkumistest teavitamise tulenev poliitiline mõju meetmetele ning töötajate teadlikkuse suurendamisele, et tagada vastutustundlik ja Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3. läbipaistev tegutsemine kogu kontsernis. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 145 muudatused läbivad taotluse esitamise, riskihindamise ja mõjuanalüüsi ning saavad kooskõlastuse Jira süsteemis. Protsessi omanik on IT tootejuh mise osakond ning Arendus, digitaliseerimine ja efek ivistamine järelevalvet teeb infoturbe- ja IT-komisjon. Selged rollid, tähtajad ja suhtluskanalid Arendus, digitaliseerimine ja tööprotsesside efek ivistamine on kontserni strateegia tagavad muudatuste läbipaistva juh mise. Protsessi tulemuslikkust hinnatakse lahutamatu osa, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet, suurendada regulaarselt, et toetada pidevat parendamist. reisijate rahulolu ning toetada pikaajalist kestlikku arengut. IT- ja digitaliseerimise valdkond koostab oma tegevusplaani juhtkonna ja nõukogu vastutusel ning tulemusi Andmekaitse, küberturvalisus ja infoturve jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt. Kontserni infoturbe- ja andmekaitsepolii kad tuginevad rahvusvahelistele standarditele (ISO/IEC 27001:2022), Interna onal Civil Avia on Organiza on IT- ja andmekaitse strateegia keskne element on standardil ISO 27001 põhineva (ICAO) nõuetele, isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Euroopa Liidu infoturbe juh missüsteemi rakendamine ja pidev täiustamine. See hõlmab asjakohastele nõuetele. Eesmärk on tagada andmete konﬁdentsiaalsus, terviklus ja regulaarset riskihindamist ning küberintsiden de ja andmeleketest tuleneva mõju käideldavus ning kaitsta infosüsteeme ja võrgus kke võimalike ohtude eest. Selle jälgimist. Digilahenduste ja tehisaru kasutuselevõ toetab nii lennujaama põhi- kui saavutamiseks rakendame riskipõhist infoturbe juh missüsteemi (ISMS), mis ka tugiprotsesse, sh lennugraaﬁkute koostamist, pagasikäitlust ja reisijavoogude hõlmab polii kaid, protseduure, seiret, intsiden de käsitlemist ja töötajate prognoosimist. Iseteeninduslahenduste (nt automaatne check-in, pagasi teadlikkuse suurendamist. äraandmine) kasutamine parandab teenuse kä esaadavust ning võimaldab tõhusamalt planeerida ressursikasutust. Infoturbe käsiraamatus on kirjeldatud küberturvalisuse põhimõ ed, riskihaldus, seire, audi d ja koolitused. Infoturbekorras on määratud ISMS-i aluspõhimõ ed Efek ivsuse suurendamiseks on kõikidele uutele hoonetele kehtestatud LEED- ja ning juhtkonna ja töötajate rollid ja vastutus. Juhtumite haldamise kord reguleerib BREEAM-ser ﬁtseerimise nõuded. Need eeldavad nu kate hoone- ja rikkumiste ja pöördumiste käsitlemist, prioriseerimist ning teavitamist pädevatele energiasüsteemide rakendamist energia-, valgustus- ja ven latsioonitarbimise asutustele, sh CERT-EE-le ja Andmekaitse Inspektsioonile. Ligipääsu haldus põhineb juh miseks ning tulemuslikkuse hindamist energiakasutuse ja CO₂ jalajälje näitajate rollipõhistel õigustel, juurdepääsude automaatsel sulgemisel ja regulaarsetel alusel. ülevaatustel. Arvu võrgu kasutamise korraga on kehtestatud paroolipolii ka, seadmete kasutamise nõuded ja kahjurvara ennetamise meetmed. Kõik arendus- ja digitaliseerimisprojek d läbivad riskianalüüsi, milles hinnatakse tehnoloogilisi, andmekaitsega seotud ning investeeringu tasuvuse riske. Küberturvalisuse tagamiseks rakendame logide analüüsi, ööpäevaringset seiret, Riskihindamise tulemused seotakse strateegiliste eesmärkidega. IT-muudatuste tulemüüre, VPN-lahendusi ja füüsilise turbe meetmeid. Infoturbeintsiden de halduse korras on reguleeritud kontserni arendus- ja IT-süsteemide muudatused, käsitlemisel lähtume selgetest ja dokumenteeritud protseduuridest, mis hõlmavad määratakse kindlaks protsess, vastutusalad ja kontrollimehhanismid. Kõik rikkumiste ja kahtluste viivitamatut teavitamist ning koostööd riigiasutustega. Kõik Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 146 töötajad läbivad infoturbekoolituse vähemalt kord aastas ja asjakohased juhendid Toimepidevuse ja valmisoleku tagamiseks korraldab lennujaam regulaarselt, on kä esaadavad siseveebis. Juhtkond on määranud infoturbe strateegiliseks vähemalt kord aastas, kriisiõppusi ja simulatsioone. Nende eesmärk on tes da prioriteediks, tagades vajalikud ressursid ja toetades eeskujuga tugeva kriisiplaanide toimivust, parandada asjaosaliste koostööd ning tagada võimekus infoturbekultuuri kujunemist kogu organisatsioonis. taastada elutähtsa teenuse osutamine kiires ja koordineeritult ka keerukates hädaolukordades. 2025. aastal loodi kontsernis eraldi infoturbe osakond, et tugevdada majasisest võimekust reageerida kiires infoturbeohtudele ja võimalikele intsiden dele. Samal Vastavusjuh mine aastal lõpetasime standardi ISO/IEC 27001:2022 rakendamise ja ser ﬁtseerimise Kontserni juh missüsteemi alus on standardi ISO 9001:2015 kvaliteedijuh mise ja protsessi. Järgmiste aastate fookuses on majasisese infoturbevõimekuse edasine standardi ISO 14001:2015 keskkonnajuh mise põhimõ ed. Lisaks vastab arendamine, sh turbetööriistade süsteemne ülesehitamine ja pidev täiustamine. juh missüsteem komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 nõuetele (selle tõenduseks on Transpordiamet väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam Toimepidevus aeronavigatsiooniteenuse osutaja ser ﬁkaadi) ning komisjoni määruse (EL) AS Tallinna Lennujaam on kehtestanud kriisijuh mise käsiraamatu, mis tugineb nr 139/2014 nõuetele (selle alusel on Transpordiamet väljastanud AS-ile Tallinna rahvusvahelistele lennundusstandarditele ning Ees õigusak dele, et tagada Lennujaam lennuvälja käitaja ser ﬁkaadid Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja lennuohutus, toimepidevus ja tõhus koordineerimine kriisiolukordades. Pärnu lennujaamale). Käsiraamatu aluseks on muu hulgas ICAO, EASA ja IATA juhised ning Euroopa Liidu õigusraamis k. Ser ﬁkaa dest tulenevate nõuete vastavust kontrollitakse sise- ja välisaudi te, vastavushindamiste ning seirete käigus. Kihnu ja Ruhnu lennuväljale on väljastatud EASA määrused, sh määrus (EL) nr 139/2014, rõhutavad ohutusjuh missüsteemide lennuvälja ser ﬁkaat vastavalt lennundusseadusele ning majandus- ja rakendamist ja kooskõla Euroopa Liidu õigusak dega. ICAO lisad 14 ja 19 kommunikatsiooniministri 8. juuni 2005. aasta määrusele nr 66 „Lennuvälja ja sätestavad lennujaama taristu ja ohutusjuh mise nõuded ning ICAO Doc 9137 kopteriväljaku ser ﬁtseerimise kord ning nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku kirjeldab hädaolukordade kavandamise ja juh mise põhimõ eid. IATA juhised käsiraamatu sisule ja koostamisele“. keskenduvad lennujaamade ja lennue evõtjate koostööle kriisiolukordade ennetamisel ja lahendamisel. Lennuvälja käitaja ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse tagamise eesmärgil on AS-is Tallinna Lennujaam kutsutud ellu vastavushindamise komisjon, Riigi tasandil lähtutakse lennundusseadusest, hädaolukorra seadusest, pääste- ja mille tegevus on kirjeldatud dokumendis „Vastavushindamise komisjoni töökord“. politseivaldkonna õigusak dest ning keskkonna- ja tööohutusnõuetest, sh isikuandmete kaitse üldmäärusest. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 147 Läbipaistev juh mine Tallinna Lennujaama kontsern tegutseb hea ühingujuh mise tava põhimõ eid Riigi osalusega äriühingute valitsemise õigusraamis k Ees s lähtub järgides ning on pühendunud ee lisele, vastutustundlikule ja läbipaistvale Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustest ning riigi juh misele. Tugev juh misraamis k loob aluse kestlikule väärtusloomele, riskide osaluspolii ka põhimõtetest. Osaluste valitsemist ja vastavat õigusloomet teadlikule juh misele ja sidusrühmade usalduse hoidmisele. kujundatakse läbipaistvuse, vastutustundlikkuse ja hea ühingujuh mise tava alusel. Rahandusministeerium toetab nõukogu liikmete pädevust juhendmaterjalide ja Kontserni tegevus põhineb selgel vastutusjaotusel, läbipaistvatel protsessidel ja koolituste kaudu. rahvusvahelistel juh misstandarditel, sh standarditel ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015. Ser ﬁtseeritud juh missüsteemid, regulaarsed sise- ja Omaniku ootused hõlmavad muu hulgas ühenduvuste tagamist, omakapitali välisaudi d ning süsteemne riskijuh mine tagavad nõuetele vastavuse, järjepideva tootlust, lennuohutust, vastutustundlikku juh mist, riigikaitse eesmärke ja parendamise ning teadliku otsustusprotsessi. regionaalsete lennujaamade toimimist. Juh mispõhimõtetes on määratud juhi rolli suunanäitaja, inimeste arendaja ning Kontsern on teadvustanud, et omandistruktuur võib kaasa tuua polii lise mõju riski, turvalise ja kaasava töökeskkonna loojana. Selged käitumisootused – töötajate sest üldkoosoleku rolli täidab vastutav minister. Selle riski maandamiseks lähtuvad kaasamine, eesmärgistamine, regulaarne tagasisidestamine, usalduse loomine ja juhatus ja nõukogu oma tegevuses e evõ e huvidest ning järgivad rangelt protsesside arendamine – toetavad organisatsioonikultuuri, mis soodustab äriseadus kku, riigivaraseadust ja hea ühingujuh mise tava põhimõ eid. vastutustundlikku tegutsemist ning pikaajalist arengut. Juhtorganite ülesanne on tasakaalustada ärihuvid, ühiskondlikud ootused ja e evõ e pikaajaline jätkusuutlikkus. Juh misinfo vahetuse tagamiseks korraldatakse regulaarseid infokoosolekuid ning juhi ja töötaja individuaalseid kohtumisi. Otsuste e epanekud algatatakse vastutavates valdkondades. Otsustusõigused ja -pädevused on selgelt määratud e evõ e juh missüsteemis ja sisedokumen des, et tagada kogu kontsernis läbipaistev ja vastutuspõhine juh mine. Rikkumisest teataja kaitse Tallinna Lennujaama kontsern edendab ausat, avatud ja seaduslikku tegutsemist Omandistruktuurist tulenev polii line mõju ning julgustab töötajaid, tarnijaid (sh väärtusahela töötajaid) ja teisi seotud isikuid Ees Vabariigi ainuomandis oleva e evõ ena tegutseb kontsern riigi kui omaniku teatama tegelikest või kahtlustatavatest rikkumistest. Teavitada võib seatud ootuste raamis kus. Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmed nimetab väärkäitumisest ja nõuete rikkumisest, millest on saadud teadlikuks seoses tööga, nimetamiskomitee, mille eesmärk on tagada juh mise professionaalsus ja ame ga või teenuse osutamisega kontsernile. Teatamise eesmärk on võimaldada otsustusprotsesside kvaliteet ning vähendada polii lise mõjutatavuse riski. rikkumine kiires tuvastada ja lõpetada ning rakendada ennetusmeetmeid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 148 „Tallinna Lennujaama kontsernis keh b kõikide Rikkumisest teataja kaitse tugineb sõltumatu vihjeliini süsteemile, mida haldab korruptsioonivormide suhtes nulltolerants.“ siseaudiitor AS-ist PricewaterhouseCoopers ning mis võimaldab töötajatel, partneritel ja reisijatel esitada teateid anonüümselt ja turvaliselt. Kõiki vihjeid käsitletakse konﬁdentsiaalselt ja uuritakse sõltumatult. Tagasiside antakse kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kogu protsessi üle teeb järelevalvet audi komitee. Vihje 2025. aastal tuvastasime 2 ee ka- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit ja ühe andja iden teet on kaitstud kooskõlas keh vate nõuetega. intsidendi, mida on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Riskijuh mine“. Kontserni ohutuspolii ka lähtub õiglase suhtumise (ingl just culture) põhimõtetest: rikkumisest teatajat ei karistata ega süüdistata, kui ta annab heas usus teada probleemist, eksimusest või ohust. Süsteemi eesmärk on juhtumitest õppida ja protsesse parendada, mi e otsida süüdlast. Selline lähenemine toetab avatud ja usaldusväärset organisatsioonikultuuri ning aitab riske ennetada varajases etapis. Korruptsiooni, altkäemaksu ja väärkasutamise ennetamise meetmed Tallinna Lennujaama kontsernis keh b kõikide korruptsioonivormide suhtes nulltolerants. Hea äriee ka põhimõ ed annavad juhised huvide konﬂik de väl miseks, ausa konkurentsi tagamiseks ja läbipaistva tegutsemise toetamiseks. Töötajatele korraldatakse regulaarselt kohustuslikke koolitusi, sh e-õppe kursusi, mis käsitlevad korruptsiooniriske, äriee kat ja väärkäitumise ennetamist. Hanke- ja eelarveprotsessidega seotud töötajad esitavad huvide konﬂik deklaratsiooni ning juhatuse ja nõukogu liikmed esitavad kord aastas majandushuvide deklaratsiooni. Rikkumiskahtlusi käsitletakse kehtestatud protseduuride alusel ja vajaduse korral kaasatakse sõltumatu osapool. See aitab ennetada huvide konﬂikte ja korruptsiooniriske ning toetab läbipaistvat juh mist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 149 Järgnevas tabelis on näidatud, kust sellest kestlikkusaruandest leiab teavet meie hoolsuskohustuse protsesside kohta. Tabel 30. Hoolsuskohustuse viited Hoolsuskohustuse põhielement Kestlikkusaruande punktid Inimestele ja keskkonnale avalduvate negatiivsete mõjude tuvastamine ja ESRS 2 IRO1 ESRS 2 SBM3 hindamine ESRS 2 MDR-A ESRS S1-10 ESRS E1-1 ESRS S1-11 ESRS E1-3 ESRS S2-4 Avalduva negatiivse mõjuga tegelemine ESRS E2-2 ESRS S3-4 ESRS E3-2 ESRS S4-4 ESRS S1-4 ESRS G1-3 ESRS S1-4 ESRS E1-5 ESRS S1-15 Avalduva mõju ESRS E1-6 ESRS S1-16 maandamistegevuste tõhususe ESRS E2-4 ESRS S2-4 ESRS E5-4 ESRS S3-4 jälgimine ESRS E5-5 ESRS S4-4 ESRS S1-14 ESRS 2 SBM-2 ESRS S2-3 Sidusrühmadega mõjudest ESRS S1-2 ESRS S3-2 suhtlemine ESRS S1-3 ESRS S3-3 ESRS S2-2 ESRS 4-2 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 150 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 151 LISA 18. Viitvõlad töötajatele 191 LISA 19. Omakapital 192 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed 153 LISA 20. Müügitulu 193 Konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruanne 154 LISA 21. Muud äritulud 194 LISA 22. Kaubad, materjal ja teenused 194 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 155 LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud 194 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 156 LISA 24. Tööjõukulud 195 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 157 LISA 25. Finantstulud ja -kulud 195 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 158 LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohus sed 196 LISA 1. Üldine informatsioon 158 LISA 27. Tingimuslik vara 196 LISA 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- LISA 28. Tulumaks 196 ja aruandluspõhimõtetest 158 LISA 29. Tehingud seotud osapooltega 198 LISA 3. Finantsriskide juh mine 168 LISA 30. Finantsinformatsioon emae evõ e kohta 199 LISA 4. Olulised raamatupidamishinnangud 172 Kasumi jaotamise e epanek 203 LISA 5. Materiaalne põhivara 173 Majandusaasta aruande allkirjad 203 LISA 6. Immateriaalne põhivara 179 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 204 LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud 180 Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu LISA 8. Kasutusrent 181 LISA 9. Varud 182 vastavalt EMTAK 2025–le 206 LISA 10. Nõuded ja e emaksed 182 LISA 11. Finantsinstrumendid 183 LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid 184 LISA 13. Võlakohus sed 185 LISA 14. Laenutaga s ja -kovenandid 187 LISA 15. Sihtﬁnantseerimine 188 LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad 191 LISA 17. Maksuvõlad 191 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 152 Kontsern tegutseb Ees Vabariigis ning käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaama ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälja. Kontserni põhitegevusvaldkonnad on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2025. aastal andis kontsern tööd keskmiselt 658-le töötajale (2024. a 654-le). Majandusaasta lõpus töötas kontsernis 695 töötajat (2024. a 665). AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Ees Vabariik ja e evõte kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Juriidiline aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Ees Vabariik Telefon: +372 605 8700 E-post: administra [email protected] Koduleht: www.tallinn-airport.ee Audiitor: Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 153 OMAKAPITAL Lisa nr 31.12.2025 31.12.2024 Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Aktsiakapital lisa 19 45 617 45 617 Kohustuslik reservkapital 3 506 3 483 Jaotamata kasum 93 609 84 818 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 142 732 133 918 tuhandetes eurodes Mittekontrolliv osalus lisa 2 5 0 VARAD Lisa nr 31.12.2025 31.12.2024 Omakapital kokku 142 737 133 918 Põhivara Materiaalne põhivara lisa 5 196 917 187 849 KOHUSTISED Ettemaksed materiaalse põhivara eest lisa 5 397 815 Pikaajalised kohustised Kasutamisõiguse esemeks olev vara 183 173 Võlakohustised lisa 13 41 348 30 632 Immateriaalne põhivara lisa 6 1 687 1 729 Rendikohustised lisa 13 114 107 Kinnisvarainvesteering lisa 7 40 276 21 716 Sihtfinantseerimine lisa 15 72 564 72 563 Põhivara kokku 239 460 212 282 Muud pikaajalised võlad 118 140 Edasilükkunud tulumaksukohustised lisa 28 1 854 1 754 Käibevara Eraldised lisa 15 1 150 1 150 Varud lisa 9 1 119 1 128 Pikaajalised kohustised kokku 117 148 106 346 Nõuded ja ettemaksed2 lisa 10 10 180 10 089 Lühiajalised kohustised Raha ja raha ekvivalendid lisa 12 30 338 37 712 Võlakohustised lisa 13 7 507 5 765 Käibevara kokku 41 636 48 929 Rendikohustised lisa 13 53 44 Võlad ja ettemaksed lisa 16 13 651 15 138 Lühiajalised kohustised kokku 21 211 20 947 Varad kokku 281 096 261 211 Kohustised kokku 138 359 127 293 Kohustised ja omakapital kokku 281 096 261 211 Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 154 tuhandetes eurodes Lisa nr 2025 2024 Müügitulu lisa 20 73 196 64 151 Muud äritulud lisa 21 16 008 14 510 Kaubad, materjal ja teenused lisa 22 –22 510 –22 761 Mitmesugused tegevuskulud lisa 23 –3 193 –2 353 Tööjõukulud lisa 24 –33 452 –30 069 Põhivara kulum ja väärtuse langus lisa 5, 6, 7 –16 231 –19 009 Muud ärikulud –192 –118 Ärikasum 13 626 4 351 Finantstulud lisa 25 644 1 773 Finantskulud lisa 25 –947 –1 405 Kasum enne tulumaksustamist 13 323 4 719 Tulumaksukulu lisa 28 –100 –4 254 Aruandeaasta kasum 13 223 465 Aruandeaasta koondkasum 13 223 465 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist/ (-kahjumist) 13 229 465 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/ (-kahjumist) –6 0 Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 155 tuhandetes eurodes Äritegevuse rahavood Lisa nr 2025 2024 Finantseerimistegevuse rahavood Lisa nr 2025 2024 Laekumised klientidelt 86 381 73 730 Saadud laenu tagasimaksed lisa 13 –5 665 –4 756 Tarnijatele ja töötajatele tasutud –71 814 –64 554 Saadud laen lisa 13 18 144 0 Saadud intressitulu 719 1 722 Makstud rendimaksed lisa 13 –54 –58 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine lisa 15 9 564 10 067 Makstud intressid lisa 13 –1 129 –1 429 riigieelarvest Makstud dividendid lisa 28 -4 415 0 Saadud muude tegevuskulude lisa 15 879 390 sihtfinantseerimine Makstud dividendi tulumaks lisa 28 –2 500 0 Äritegevuse rahavood kokku 25 729 21 355 Laekumised mittekontrollivalt osaluselt 11 0 Finantseerimistegevuse rahavood kokku 4 392 –6 243 Investeerimistegevuse rahavood Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara lisa 5, 6, 7 –42 914 –27 767 ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel Rahavood kokku –7 374 –12 381 Laekunud materiaalse põhivara müügist 419 105 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lisa 12 37 712 50 093 algul Saadud põhivara sihtfinantseerimine lisa 15 5 000 769 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lisa 12 30 338 37 712 Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering lisa 15 0 –600 lõpul Investeerimistegevuse rahavood kokku –37 495 –27 493 Raha ja raha ekvivalentide muutus –7 374 –12 381 Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 156 Emaettevõtja omanikule kuuluv omakapital Kohustuslik Mittekontrolliv tuhandetes eurodes Aktsiakapital reservkapital Jaotamata kasum Kokku osalus Kokku omakapital Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 84 777 133 453 0 133 453 Kasumijaotus 0 424 –424 0 0 0 reservkapitali 2024. aasta koondkasum 0 0 465 465 0 465 Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 84 818 133 918 0 133 918 Kasumijaotus 0 23 –23 0 0 0 reservkapitali Väljamakstud dividendid 0 0 –4 415 -4 415 0 -4 415 Sissemaksed omakapitali 0 0 0 0 11 11 2025. aasta koondkasum 0 0 13 229 13 229 –6 13 223 Saldo seisuga 31.12.2025 45 617 3 506 93 609 142 732 5 142 737 Täpsem info aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on lisas 19. Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 157 Emae evõte AS Tallinna Lennujaam on Ees Vabariigis 30.12.1997 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande koostamisel Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne rakendatud olulisematest arvestus– ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud hõlmab AS-i Tallinna Lennujaam (emae evõte) ja tema kontrolli all olevaid arvestus– ja aruandluspõhimõ eid on kasutatud järjepidevalt kõikidel tütare evõ eid: aruandeperioodidel, välja arvatud juhtudel, kui info on avaldatud eraldi.  AS Tallinn Airport GH (osalus 100%), mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindamisega;  AS Airport City (osalus 100%), mis tegeleb ärikinnisvara arendamisega lennujaama läheduses; Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas  AS Airport Fuel Terminal (osalus 55%, asutatud 02.10.2025), mis rahvusvaheliste ﬁnantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste tegeleb Tallinna lennujaamas lennukikütusetaristu arendamise ja Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu haldamisega. need on vastu võetud Euroopa Liidus. Tütare evõtete aktsiad on registreeritud Ees s. Kontserni raamatupidamise aastaaruandes esitatud ﬁnantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavad ﬁnantsvarad ja –kohus sed. 20. märtsil 2026. Konsolideeritud ﬁnantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud raamatupidamishinnanguid, samu on kasutatud mitmete arvestus– ja aruandluspõhimõtete rakendamise osas juhatuse otsuseid. E evõ e raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel on oluline mõju e evõ e aastaaruandes kajastatud informatsioonile. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 158 Kontserni raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes, kui ei ole kirjutatud „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem teisi . algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Kontsern hindab muudatuse mõju ﬁnantsaruandele. IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused (rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Standardis IFRS 1 täpsusta , et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse "kvaliﬁtseeruvatele Alates 1. jaanuarist 2025 ei jõustunud uusi standardeid ja muudatusi, millel oleks kriteeriumidele", mi e " ngimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest olulist mõju Kontsernile. vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste ﬁnantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega e evõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad mi ejälgitavaid sisendeid”. See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2026 või hilisematel perioodidel põhinenud vaadeldavatel turuandmetel”. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt. standardiga IFRS 13. Lisaks täpsusta teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisa tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muude täpsustamaks, et IFRS 18 Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave (rakendamise kui rentnik on tuvastanud, et rendikohus s on IFRS 9 kohaselt aegunud, on kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või IASB välja uue standardi IFRS 18 ﬁnantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus keh b kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud rendikohus ste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast peamised uued mõisted on seotud: seda, mil e evõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15  kasumiaruande struktuuriga; vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võ a algselt  kohustusliku avalikustamisega ﬁnantsaruannetes teatud kasumi või arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mi e "tehinguhinnas (nagu kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muude , et kasutada e evõ e ﬁnantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); vähem veenvat keelt, kui e evõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10  täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on peamiste ﬁnantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt. vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 paranda , et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemalda IFRS- IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõ ed i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta ﬁnantsaruannete kirjete „Tütare evõ esse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või siduse evõ esse tehtud kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida e evõte kajastab oma investeeringu maksumus”. Muudatusel puudub oluline mõju Kontsernile. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 159 aastaaruande koostamisel, v.a. tütare evõtete kajastamist käsitlevad Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei keh , ei arvestuspõhimõ ed, mis on emae evõ e eraldiseisvates põhiaruannetes ole eeldatavas olulist mõju Kontsernile. muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise aruanded” nõuetele ning investeeringud tütare evõtete aktsiatesse on kajastatud soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest (vt Lisa 30). Tütare evõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütare evõtjad konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Ema- ja tütare evõtjate ﬁnantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on Kontserni kuuluvate e evõtete arvestusvaluutadeks on nende e evõtete kontsernisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütare evõtete tehingutest kontserni e evõtete vahel, elimineeritud. Samu on elimineeritud arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütare evõtjate ﬁnantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. Mi ekontrolliv osalus kajastab tütare evõtja omakapitali osa, mis ei kuulu Kontsernile. Mi ekontrolliv osalus esitatakse konsolideeritud ﬁnantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus eraldi Kontserni emae evõtjale kuuluvast omakapitalist. Kuna Kontserni tütare evõtjad on asutatud Kontserni enda poolt, siis mõõdetakse mi ekontrolliv osalus proportsionaalse osana tütare evõtja netovarast. Pärast esmast kajastamist jaotatakse tütare evõtja kasum/kahjum emae evõtja omanike ja mi ekontrolliva osaluse vahel vastavalt nende osaluse määrale. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud konsolideeriva üksuse (emae evõ e) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emae evõ e põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõ eid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 160 Materiaalset põhivara kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra. tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha e evalmistamise Ehitised, rajatised kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja Perroonid, lennurajad ning seotud süsteemid 5–50 aastat teenustele ning hüvi stest tööjõule. Hooned ning seotud süsteemid 3–20 aastat Maarajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) 10–30 aastat Kui materiaalse põhivara objek valmistamine vältab pikema perioodi ning seda ﬁnantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse Väikerajatised (angaarid, alajaamad, tanklad jm) 5–50 aastat sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objek Muud rajatised 5–25 aastat soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Masinad ja seadmed Mitmesugused süsteemid 3–20 aastat Rajahooldusmasinad ja seadmed 5–20 aastat Mootorsõidukid 2–10 aastat Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara Muud seadmed 2–20 aastat hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amor seerita. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, Muu inventar, tööriistad, sisseseade kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel Mööbel ja sisustus 2–20 aastat varale arvestatav kulum. Arvutid ja võrguseadmed 3–10 aastat Muu vara 3–10 aastat Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 161 Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. Finantsseisundi Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestus- maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kontsernil ei olnud põhimõ eid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Vaata ka lisa 7. aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara. Vaata ka lisa 6. Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead on järgmised. Arvu tarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitava Angaarid, kaubaterminalid tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt Hooned ja angaarid 10–50 aastat seotud kulutusi. Tarkvara kulud amor seeritakse kuludesse lineaarsel meetodil Muud rajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) ja seadmed) 3–20 aastat hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3–10 aastat. Bürookompleks Kontorihoone 30 aastat Kõrvalhooned 15–20 aastat Rajatised 5 aastat Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 162 Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate ﬁnants- instrumen de oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Kontsern klassiﬁtseerib kõik ﬁnantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on mõõtmiskategoorias. Klassiﬁtseerimine sõltub e evõ e ärimudelist oluliselt suurenenud. ﬁnantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest ngimustest. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: 1) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid Tavapärastel turu ngimustel toimuvaid ﬁnantsvarade oste ja müüke kajastatakse tulemusi, 2) raha ajaväärtust ja 3) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või pingutusteta kä esaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus müümise kohustuse. toimunud sündmuste, praeguste ngimuste ja tulevaste majandus ngimuste prognooside kohta. Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud ﬁnantsvara omandamisega, välja lähenemist, arvestades nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidi- arvatud ﬁnantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega kahjumina nõuete esmasel kajastamisel, ning kasutab allahindluste maatriksit, läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kus allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. kajastavate ﬁnantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumen de edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist ﬁnants- Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel varade haldamisel ning ﬁnantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida kasutatakse FIFO (ﬁrst-in, ﬁrst-out) meetodit. FIFO meetodi rakendamisel hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult kajastatakse varude lõppjääki ﬁnantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud veel müümata (kasutamata) par ide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse soetusmaksumuses. ﬁnantsseisundi aruandes lähtudes madalamast: kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses. Kontserni kõik võlainstrumendid on klassiﬁtseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 163 kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad Dividendidelt makstav e evõ e tulumaks kajastatakse kuluna ning kohus sena omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate väl matute lisakuludena. planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütare evõtete omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütare evõ e dividendipolii kat ja on tõenäoline, et aju ne erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna grupp kontrollib Kõik ﬁnantskohus sed (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad) võetakse tütare evõtete dividendipolii kat, on tal võimalik kontrollida ka arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt tütare evõtetesse tehtud investeeringutega seotud aju ste kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse ﬁnantskohus si korrigeeritud erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta sellistelt aju stelt soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et aju sed erinevused lähitulevikus tühistuvad. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud lisas 19. Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Ees s mi e e evõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära 2025. aastal keh nud maksumäärad olid järgmised: toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär 2025. aastal on 22/78 väljamakstavalt netosummalt (2024. aastal 20/80). Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Teatud ngimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava Erisoodustuse tulumaks 22/78 töötajatele tehtud erisoodustustelt tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat e evõ e tulumaksu kajastatakse kohus sena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal Maamaks 0,1%–2,5% maa maksustamishinnast aastas perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi Raskeveokimaks 3,5–232,6 eurot kvartalis veoauto kohta eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Ettevõtja tulumaks 22/78 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kuupäeval. Elektrienergia aktsiis 1 euro MWh elektrienergia kohta Kuna tulumaksu objek ks on e evõ e kasumi asemel väljamakstavad Keskkonnatasud Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse (saastetasud) välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohus ste maksuarvestuslike ja kõrvaldatakse jäätmeid ning maksumäärad kehtestatakse bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või keskkonnatasude seaduses kohus s. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 164 Töötajate lühiajalised hüvi sed hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu Müügitulu on tulu, mis tekib kontsernil tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu aju se peatumisega seotud hüvi si (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida e evõ el on õigus kui eeldatakse, et töölepingu aju ne peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvi si, mis tuleb välja arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvi se maksmist, moodustab e evõte prognoositava hüvi se summa ulatuses diskonteerimata kohus se (viitvõla), millest arvatakse maha kõik Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud ning juba tasutud summad. puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija lisatasu kajastatakse lennundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja reisijate teenindamise teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et tulenev seaduslik või fak line kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist, ja seda hiljem ei tühistata. kohus se suurust saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohus se täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohus sele iseloomulikele riskidele. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest Tulu vabade pindade ren misest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja ja vajadusel ka sõltumatute eksper de hinnangutest. vahendamisest, autode parkimisest ning reisijate- ja lennukite maapealse teenindamisega seotud teenustest kajastatakse mi elennundustuluna. Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid ka eks. osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata. Tingimuslik nõue või kohus s on võimalik või eksisteeriv nõue või kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Vt ka lisa 26 ja 27. Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 165 Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral. Tulu sihtﬁnantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et kontsern vastab sihtﬁnantseerimisega seotud ngimustele ning Esmane mõõtmine sihtﬁnantseerimine leiab aset. Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohus si rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud ﬁnantsseisundi aruandes Varade sihtﬁnantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtﬁnantseerimise abil eraldi kirjel. soetatud vara võetakse ﬁnantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtﬁnantseerimise Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohus se selleks kuupäevaks summa kajastatakse ﬁnantsseisundi aruandes pikaajalise kohus sena kui tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi tulevaste perioodide tulu sihtﬁnantseerimisest. Soetatud vara amor seeritakse sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsas kindlaks teha. Kui kulusse ja sihtﬁnantseerimise kohus s tulusse soetatud vara kasuliku eluea seda määra ei ole võimalik hõlpsas kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku jooksul. alterna ivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase taga sega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga Kulude kompenseerimiseks e e nähtud sihtﬁnantseerimise tulu kajastatakse sarnast vara. vastavate kulude kajastamise perioodil. Sihtﬁnantseerimisena ei kajastata valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Edasine kajastamine (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi kohta avaldatakse aastaaruande lisades. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse Sihtﬁnantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik koondkasumiaruandes real ”Muud äritulud”. realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see Kontsern on otsustanud mi e rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste sisaldab rendisuhet. rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 166 Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Ees Vabariigile on konsolideeritud on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Ees Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud. Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennunduse evõ ed. Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Vt lisa 29. Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohus sena aktsionäri ees. Rahavood klassiﬁtseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja ﬁnantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja ﬁnantseerimistegevusest kajastatud otsemeetodil. Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid juba aruande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta majandusseisundi– ja koondkasumiaruandes. Mi ekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval eksisteerinud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja e evõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni ﬁnants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud e evõ ed. Kuna AS-i Tallinna Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 167 2025. aastal Euribor langes ning vähenesid kontserni varasemad Euriboriga seotud laenukohus sed graaﬁkujärgsete tagasimaksete tulemusena. 2025. aastal võetud uus laen on seotud Euriboriga. Laenukohus ste keskmine intressimäär vähenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 0,88 protsendipunk võrra. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed ﬁnantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), Euribori muutus omab olulist mõju kontserni puhaskasumile ja rahavoogudele. krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuh mise programm keskendub Järgnevas tabelis on toodud intressimäärade muutuse mõju kontserni ﬁnantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid tulumaksueelsele kasumile ja rahavoole Euribori tasemete 2,0%-4,5%, mõjusid kontserni ﬁnantstegevusele. arvestades laenude jääke seisuga 31.12.2025. Finantsriskide juh mise eesmärk on ﬁnantsriskide maandamine ja Intressikulu Mõju intressikulule aastas tuhandetes eurodes muutus ﬁnantstulemuste vola ilsuse vähendamine. Kontserni ﬁnantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Aruandeperioodi intressikulu 1 084 Euribori muutuse mõju: Euribor 2,0% 66 6,1% Euribor 2,5% 262 24,2% Euribor 4% 849 78,3% Valuutarisk on risk, et ﬁnantsinstrumen de õiglane väärtus või rahavood Euribor 4,5% 1 045 96,4% kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõ u. Varasid ja kohus si, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohus steks. Valuutariski väl miseks toimuvad arveldused valdavas osas Hinnarisk on risk, et vajalike teenuste ja kaupade hinnad kasvavad ning eurodes. 2025. ja 2024. aastal on need nõuded ja kohus sed, mis on avatud mõjutavad kasumlikkust, hinnakujundust ning seeläbi kontserni ﬁnantsvarasid valuutariskile, ebaolulised. ja -kohus si. Inﬂatsioon oli 2025. aastal Ees Panga andmetel 4,8%, millest 2% tulenes maksumuudatustest (sh mootorsõidukite maksud ja käibemaksutõus). Intressimäära risk on risk, et ﬁnantsinstrumen de rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõ u. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohus stest ning seisneb ohus, et ﬁnantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. E evõ e laenukohus sed on suures osas ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 168 Kontserni riskijuh mise põhimõtete kohaselt on lühiajaliselt vabu rahalisi Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud vahendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö– ja tähtajalistesse ﬁnantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. deposii desse ning intressi– ja rahaturufondidesse. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposii del, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Klien de tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise ja ärijuh mise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise korral kasutatakse kordusarvete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla tõenäosus väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava mi elaekumisel lõpetatakse lepingus e enähtud ngimustel teenuse krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad, osutamine. On kehtestatud ngimused, mille korral alustatakse võla lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassoﬁrmale. krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2025 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada printsiipidest: jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke 1. likviidsuse tagamine; faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et 2. kapitali säilimine. sisemajanduse kogutoodang ja töötuse määr on riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, kõige relevantsemad näitajad, ning korrigeerib Lisateave nõuete, e emaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 10 vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast ja 11. muutusest. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samu IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga. Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid: 1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse e emaksu ühe kuu ulatuses; 2. lennuﬁrmadele, kellel puudub kontserni e evõ ega leping (sinna kuuluvad tšarterreise korraldavad lennunduse evõ ed), rakendatakse e emaksu prognoositava ühe lennu kulude ulatuses. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 169 monitooring. Aruandepäeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma ﬁnantskohustusi täita rahavoo kohus si 20 426 tuhande euro võrra (31.12.2024: 27 982 tuhat eurot). puudujäägi tõ u. Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud e evõ e lühi– ja pikaajaliste Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 30 338 tuhat kohus ste jaotus realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad eurot (31.12.2024: 37 712 tuhat eurot) (lisa 12). on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Likviidsusriski maandamiseks on e evõ el võimalus kasutada erinevaid Lisaks eeltoodud informatsioonile arvestab kontsern likviidsuse juh misel ka ﬁnantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, ning ostjate nõuete pidev siduvate tulevikukohus stega, mille kohta on esitatud täiendav informatsioon lisas 26. tuhandetes eurodes Diskonteerimata Bilansiline seisuga 31.12.2025 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustised (lisa 13)1 816 959 6 764 47 660 3 365 59 564 49 022 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 258 870 143 0 118 6 390 6 390 Kokku 6 074 1 829 6 907 47 660 3 483 65 954 55 412 seisuga 31.12.2024 Võlakohustised (lisa 13)2 377 423 5 845 26 030 6 779 39 454 36 548 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 746 404 0 0 140 6 290 6 290 Kokku 6 123 827 5 845 26 030 6 919 45 744 42 838 1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2025. aasta lõpus kasutatud intressimäära 2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2024. aasta lõpus kasutatud intressimäära Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 170 investeeringute täiendavast ﬁnantseerimisvajadusest (vt ka lisa 13). AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide 31.12.2025 seisuga on netovõla suhe kogukapitali posi ivne, kuna jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Ees Vabariik, võlakohus sed ületasid raha ja raha ekvivalen de jääki (31.12.2024: Kliimaministeeriumi kaudu. Kontsern on viimastel aastatel kasutanud nega ivne, kuna raha ja raha ekvivalendid ületasid võlakohus ste mahtu). võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeeringute ﬁnantseerimiseks. E evõ e omakapital oli seisuga 31.12.2025 nagu ka 31.12.2024 kooskõlas äriseadus ku nõuetega. AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 45 617 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 tuhat eurot (31.12.2024: 45 617 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist Võlakohustised (lisa 13) 48 943 36 448 3 506 tuhat eurot (31.12.2024: 3 483 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) –30 338 –37 712 summas 93 609 tuhat eurot (31.12.2024: 84 818 tuhat eurot). 2025. aastal suurendas emae evõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadus ku nõuete Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid) 18 605 –1 264 kohaselt 23 tuhande euro võrra (2024. aastal 424 tuhande euro võrra). Omakapital 142 738 133 918 Kohustuslik reservkapital moodustab 31.12.2025 seisuga 7,7% aktsiakapitalist Kogukapital (netovõlg + omakapital) 161 343 132 654 (31.12.2024: 7,6%). 2026. aastal suurendab emae evõte kohustuslikku Võlakohustiste suhe kogukapitali 30% 27% reservkapitali äriseadus ku nõuete kohaselt. Lisateave omakapitali kohta on Netovõla suhe kogukapitali 12% –1% esitatud lisas 19. Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul tegutsevad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). AS–i Tallinna Lennujaam dividendipolii ka on ﬁkseeritud e evõ e strateegias ning op maalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium “Riigi Kontserni hinnangul ei erine ﬁnantsseisundi aruandes korrigeeritud osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mi etulundusühingute koondaruandega“. soetusmaksumuses kajastatavate ﬁnantsvarade ja kohus ste õiglased 2025. aastal maksis AS Tallinna Lennujaam esmakordselt omanikule dividende väärtused oluliselt e evõ e ﬁnantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2025 ja (4,4 miljonit eurot). Vastavalt riigieelarvele maksab e evõte omanikule dividende 31.12.2024 kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni ka järgnevatel aastatel. pikaajalistest laenukohus stest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis nende õiglane väärtus ei erine Võlakohus ste suhe kogukapitali suurenes võrreldes 2024. aastaga 3% võrra oluliselt bilansilisest väärtusest. Sõlmitud laenulepingutes ﬁkseeritud (2024 vs 2023: kahanes 5% võrra). Kontserni prognoosi kohaselt suureneb intressimarginaalid vastavad turu ngimustele. järgnevatel aastatel võlakohus ste suhe kogukapitali tulenevalt teostatavate Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 171 Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. Kontsern on pikaajalised laenukohus sed liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Ak ivsel turul mi ekaubeldavate ﬁnantsinstrumen de (näiteks Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamisel avalikud tule sinstrumendid) õiglane väärtus määratakse hindamismeetodeid lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. kasutades. Hindamismeetodid maksimeerivad jälgitava turu andmete kasutamist Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord seal, kus see on kä esaadav, ja toetuvad nii vähe kui võimalik üksuse osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga (vt lisa 5 spetsiiﬁlistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus“). määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2, ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid Seisuga 31.12.2025 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus (sh tasemel 3. põhivara e emaksete) 197 314 tuhat eurot (31.12.2024: 188 664 tuhat eurot), aruandeperioodi amor satsioonikulu oli 10 725 tuhat eurot (2024: 10 836 tuhat Finantsvarade ja kohus ste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiiﬁlised eurot) (vt lisa 5). Allesjäänud kasuliku eluea muutmisel ühe aasta võrra muutuks hindamismeetodid hõlmavad järgmist: materiaalse põhivara amor satsioonikulu järgmiselt: eluea tõstmisel kasvaks  noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele 2 740 tuhande euro võrra, eluea vähendamisel väheneks 1 444 tuhande euro instrumen dele; võrra.  intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse selliste eeldatavate tuleviku rahavoogude, mis põhinevad intressimäärade jälgitavatel Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 40 kõveratel, nüüdisväärtusena. 276 tuhat eurot (31.12.2024: 21 716 tuhat eurot), aruandeperioodi amor satsioonikulu oli 1 885 tuhat eurot (2024: 1 210 tuhat eurot) (vt lisa 7). Allesjäänud kasuliku eluea muutmisel ühe aasta võrra muutuks kinnisvarainvesteeringute amor satsioonikulu järgmiselt: eluea tõstmisel kasvaks 469 tuhande euro võrra, eluea vähendamisel väheneks 240 tuhande euro võrra. Kontserni aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohus si. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei IAS 36 ﬁkseerib viitavad asjaolud vara väärtuse languse määramiseks. Kontserni pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna juhtkond hindab võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koond- kontsernis. 2025. aastal läbi viidud vara väärtuse tes de kohta vaata lisa 5, 6 ja kasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas 7. raamatupidamise aastaaruandes kajastatud ﬁnantsinformatsioonile. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 172 tuhandetes eurodes Lõpetamata ehitised ja Saldo seisuga 31.12.2023 ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 4 719 2 725 11 569 215 392 96 446 3 176 334 027 Akumuleeritud kulum 0 0 0 –86 827 –61 967 –1 931 –150 725 Jääkmaksumus 31.12.2023 4 719 2 725 11 569 128 565 34 479 1 245 183 302 2024. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 21 727 4 834 0 10 1 340 60 27 971 Ümberklassifitseerimised –4 297 –6 739 18 2 770 7 176 740 –332 Ümberklassifitseerimised 0 0 0 –4 745 –52 0 –4 797 kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7) Amortisatsioonikulu 0 0 0 –6 421 –4 053 –313 –10 787 Varade allahindlus 0 0 –1 265 –3 784 –1 446 –49 –6 544 Mahakandmine jääkmaksumuses –47 –4 0 –95 0 0 –146 Müüdud varade jääkmaksumus 0 0 0 0 –3 0 –3 Lõpetamata ehitised Saldo seisuga 31.12.2024 ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 22 102 816 11 587 205 033 103 253 3 820 346 611 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 –1 265 –88 733 –65 812 –2 137 –157 947 Jääkmaksumus 31.12.2024 22 102 816 10 322 116 300 37 441 1 683 188 664 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 173 Lõpetamata ehitised 2025. aastal toimunud muutused ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Ostud ja parendused 42 018 197 0 4 865 68 43 152 Ümberklassifitseerimised –5 581 –606 0 2 947 2 352 726 –162 Ümberklassifitseerimised –20 837 0 0 –112 0 0 –20 949 kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7) Amortisatsioonikulu 0 0 0 –6 093 –4 211 –422 –10 726 Varade allahindlus 0 0 –316 –34 –184 0 –534 Mahakandmine jääkmaksumuses –57 –10 0 –2 061 –3 0 –2 131 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 37 645 397 11 587 203 157 104 348 4 279 361 413 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 –1 581 –92 206 –68 088 –2 224 –164 099 Jääkmaksumus 31.12.2025 37 645 397 10 006 110 951 36 260 2 055 197 314 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 174 2025. aastal teh investeeringuid kokku summas 43,7 miljonit eurot ning saadi sihtﬁnantseeringut summas 5 miljonit eurot (vt lisa 15). Suurimad 2025. aastal arvele võetud põhivarad on reisiterminali Non-Schengeni ooteala (3 041 tuhat tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 eurot) ning maatoiteseadmed (GPU-d) (873 tuhat eurot). 2024. aastal teh Tallinna lennujaam 34 696 36 032 investeeringuid kogumaksumuses 29,3 miljonit eurot ning saadi sihtﬁnantseeringut 0,47 miljonit eurot (vt lisa 15). Kuressaare lennujaam 9 337 8 636 Tartu lennujaam 9 108 8 513 Aruandeaastal kan maha kontserni varasid jääkmaksumuses 2 064 tuhat eurot Kärdla lennujaam 5 364 5 004 (2024. aastal 95 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajasta Pärnu lennujaam 2 395 2 306 koondkasumiaruandes põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud Kihnu lennuväli 453 453 varadega seotud sihtﬁnantseeringuid kan tuludesse summas 1 220 eurot Ruhnu lennuväli 2 225 2 298 (2024. aastal 0 eurot). 2025. aastal müüs kontsern põhivarasid jääkmaksumuses 0 eurot (2024: 3 tuhat eurot). Kasum varade müügist on kajastatud AS Tallinn Airport GH 1 709 2 174 koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 404 tuhat eurot (2024: 102 Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 65 287 65 417 tuhat eurot) (vt lisa 20). Kontsern on 31.12.2025 seisuga ümber klassiﬁtseerinud materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks põhivara jääkmaksumuses 20 949 tuhat eurot, sh esmakordselt arvele võetud investeeringud (31.12.2024: 4 334 tuhat eurot) (vt lisa 7). Kontsern kajastab 31.12.2025 seisuga regionaalsete lennujaamade ja -väljade varade allahindluse (vt 5.1). Vt ka lisad 4, 8, 21 ja 26. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 175 oli 5,68% (31.12.2024: 4,77%). Kontsern käsitleb regionaalseid lennujaamu ja -välju (edaspidi: regionaalsed Tes tulemuste põhjal on regionaalsete lennujaamade (va Pärnu) bilansiline lennujaamad) eraldiseisvate raha genereerivate üksustena. Nendeks on Tartu väärtus kõrgem kui nende kasutusväärtus ehk väärtus tulu genereerimise võime lennujaam, Pärnu lennujaam, Kärdla lennujaam, Kuressaare lennujaam, Kihnu põhjal. Sellest tulenevalt on e evõte hinnanud 31.12.2025 seisuga lennuväli ning Ruhnu lennuväli. Regionaalsete lennujaamade eraldiseisvateks regionaalsete lennujaamade varasid alla summas 534 tuhat eurot (31.12.2024: raha genereerivateks üksusteks jagamisel on aluseks võetud nende eraldiseisev 6 608 tuhat eurot) (vt ka lisad 6 ja 7). Tes tulemuste põhjal Pärnu lennujaama geograaﬁline asetus, toimimine ja majandamine. vara alla hindamise vajadust ei ole. Järgnevas tabelis on välja toodud teostatud allahindlused iga äriüksuse lõikes varaklasside kaupa. Kuna regionaalsed lennujaamad eraldiseisvalt on kahjumis, siis on juhatus läbi viinud regionaalsete lennujaamade vara väärtuse tes d 31.12.2025 ja Olulisimaks sisendiks rahavoogude prognoosimisel on reisijate arv, mis mõjutab 31.12.2024 seisuga. Vara väärtuse tes tegemisel on võimalik kaks varian : vara otseselt nii tulusid kui kaupade ja teenuste kulusid. Ka juhul, kui prognoositav bilansilist väärtust võrrelda võ es aluseks kas: a) õiglane väärtus (potentsiaalne reisijate arv oleks 10% suurem, oleks regionaalsete lennujaamade (va Pärnu) müügihind miinus müügiga seotud kulutused); või b) kasutusväärtus. Kuivõrd kasutusväärtus madalam kui varade bilansiline väärtus. Pärnu lennujaama hinnatavad äriüksused tegutsevad edasi lennujaama või -väljana, siis on tes kasutusväärtus oleks posi ivne ka juhul, kui reisijate arv oleks 10% tegemisel aluseks võetud nende kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise prognoositust väiksem. väärtusega. Allahindluse arvestamisel võe aluseks vara bilansiline jääkväärtus, mida vara sihtﬁnantseering ei kata. Test viidi läbi iga raha genereeriva üksuse kui terviku, mi e iga üksiku varaobjek , tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Järgnevate aastate prognoosis on lähtutud eeldusest, et nimetatud äriüksused tegutsevad ka edaspidi lennujaama või -väljana, kuid on kahjumis, ning asjaolust, et riigipoolne sihtﬁnantseering nendele üksustele järgmistel aastatel väheneb. Pärnu lennujaama osas on sõlmitud Pärnu linnaga leping kuni aastani 2031 – seda arvestatakse ka Pärnu lennujaama varade kasuliku eluea lõpuks (vt ka lisa 15). Pärnu lennujaama analüüsi üheks sisendiks oli ka sõltumatu osapoole hinnang vara väärtusele. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeri nüüdisväärtusesse kasutades lennujaamatasude arvutamise aluseks olevat (määrus „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“) ning 2025. aasta lõpus keh nud WACC määra, milleks Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 176 tuhandetes eurodes Ehitised ja Masinad ja Kinnisvarainvesteeringud Immateriaalne põhivara 31.12.2024 teostatud allahindlus Maa rajatised seadmed Muu inventar (lisa 7) (lisa 6) Äriüksuse allahindlus kokku Kuressaare lennujaam 491 355 530 0 0 5 1 381 Tartu lennujaam 740 923 482 9 0 5 2 159 Kärdla lennujaam 7 672 434 40 1 2 1 156 Kihnu lennuväli 0 48 0 0 0 0 48 Ruhnu lennuväli 27 1 786 0 0 50 1 1 864 Varaklassi allahindlus kokku 1 265 3 784 1 446 49 51 13 6 608 seisuga 31.12.2024 31.12.2025 teostatud allahindlus Kuressaare lennujaam 123 11 77 0 0 0 132 Tartu lennujaam 185 0 0 0 0 0 185 Kärdla lennujaam 2 23 107 0 0 0 132 Kihnu lennuväli 0 0 0 0 0 0 0 Ruhnu lennuväli 6 0 0 0 0 0 6 31.12.2025 teostatud allahindlus 316 34 184 0 0 0 534 kokku Saldo seisuga 31.12.2025 Varaklassi allahindlus kokku 1 581 3 815 1 630 49 50 13 7 138 seisuga 31.12.2025 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 177 Vastavalt lennundusseaduse § 5029 on üle 2 mln reisijaga lennujaamas kohustuslik tagada maapealse teeninduse pakkumise vabadus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2022. aasta korraldusest nr 369 on pagasi- ja perroonikäitluse teenuste liikides teenuse osutajate arv piiratud kahele teenuse osutajale. Nendes kategooriates teise maapealse teenindaja valimiseks korraldas Riigi Tugiteenuste Keskus 2023-2024. aastal hanke leidmaks maapealse teenuse osutaja järgnevaks 7 aastaks. Septembris 2024 kuuluta välja hanke võitja – Avia on Ground Handling Services SA (Aviapartner), kellega AS Tallinna Lennujaam sõlmis lepingu. E evõte ei ole aruande koostamise hetke seisuga äritegevusega Tallinna lennujaamas alustanud. Seni on nimetatud teenuste osutajaks olnud 100%-liselt Tallinna Lennujaam kontserni kuuluv AS-i Tallinn Airport GH. Kontserni juhtkond on hinnanud võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis seoses võimaliku turuosa langusega maapealse teenuse osutamise turul, viies läbi vara väärtuse tes . Tes tegemisel on aluseks võetud varade kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise väärtusega. Test viidi läbi raha genereeriva üksuse kui terviku, mi e iga üksiku varaobjek , tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeri nüüdisväärtusesse kasutades tegevusala spetsiiﬁlist WACC määra, milleks oli 10,1% (31.12.2024: 11,7%). Tes tulemuste põhjal varade bilansiline väärtus on väiksem kui nende raha genereerimise võime ning sellest tulenevalt allahindluse teostamise vajadus puudus. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 178 tuhandetes eurodes Lõpetamata immateriaalse Kasutusel immateriaalne Saldo seisuga 31.12.2023 põhivara soetus põhivara Kokku Soetusmaksumus 441 1 640 2 081 Akumuleeritud kulum 0 –991 –991 Jääkmaksumus 31.12.2023 441 649 1 090 2024. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 683 13 696 Ümberklassifitseerimised –807 1 030 223 Amortisatsioonikulu 0 –264 –264 Mahakandmine jääkmaksumuses -3 0 –3 Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 –13 –13 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 314 2 655 2 969 Akumuleeritud kulum 0 –1 240 –1 240 Jääkmaksumus 31.12.2024 314 1 415 1 729 2025. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 457 0 457 Ümberklassifitseerimised –618 618 0 Amortisatsioonikulu 0 –443 –443 Mahakandmine jääkmaksumuses –40 –16 –56 Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 113 3 218 3 331 Akumuleeritud kulum 0 –1 644 –1 644 Jääkmaksumus 31.12.2025 113 1 574 1 687 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 179 Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese e eteatamise ajaga Kinnistute võõrandamisel või koormamisel on vajalik nõukogu nõusolek. üürilepingud. Spetsiaalselt üürnike ngimustele ehitatud või üürnike tarbeks kohandatud hoonetes on kasutusel tähtajalised üürilepingud, mille lõpetamine tuhandetes eurodes 2025 2024 toimub poolte kokkuleppel või pikema e eteatamise tähtajaga. Kinnisvara- investeeringute tavapärased hooldus- ja remondikohustused lasuvad e evõ el Soetusmaksumus seisuga 01.01 45 024 31 862 kui rendileandjal. Spetsiiﬁliste erisüsteemide hooldus- ja remondikohustus lasub Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 –23 308 –13 705 üldjuhul rentnikul. Vaata ka lisa 8. Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 21 716 18 157 01.01 Kontsern kasutab kinnisvarainvesteeringute puhul soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõ eid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil Kontsern ei ole hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust ega Ümberklassifitseerimised 20 949 4 821 kaasanud aruandeaastal välist hindajat, kuna juhatuse hinnangul ei ole selle teostamine mõistliku aja- ja rahalise kuluga võimalik. Kontsernile kuuluv vara Amortisatsioonikulu –1 885 –1 211 asub kinnisel territooriumil ning sellel asetsevad hooned on tegevusalale Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 –51 iseloomulikult unikaalsed, millel võrdlusobjekte turul ei ole või on keeruline leida, Mahakandmine jääkmaksumuses –505 0 mistõ u pole võimalik kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute õiglast Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 18 559 3 559 väärtust usaldusväärselt mõõta. Kontsern loeb kinnisvarainvesteeringute hulka lennukite hooldusangaare, Soetusmaksumus seisuga 31.12 64 973 45 024 büroohoonet, garaaže, reisiterminali selle väljaüüritud osa ulatuses ning Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 –24 697 –23 308 eelnimetatud objek de alust maad. Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 40 276 21 716 31.12 2025. aastal arvele võetud kinnisvarainvesteeringutest suurimad olid Tallinna lennujaama lõuna-ala kommunikatsioonid (3 243 tuhat eurot) ning Airport City ärilinnaku hooned: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal (7 715 tuhat eurot), DHL Express Estonia lennu- ja maanteekaubaterminal (9 777 tuhat eurot). Investeeringute rahastamiseks võ s AS Airport City laenu (vt lisa 13). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 180 E evõte rendib sõidukeid. Kõik renditud varaobjek d on oma olemuselt sarnased „Masinad ja seadmed“ põhivaraklassi kuuluvate varaobjek dega. Renditud varaga seotud rahavood on esitatud kontserni rahavoogude aruandes. Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (vt lisad 5, 7, 20). Kontsern ei ole andnud renditud vara allrendile. Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessiooni- kokkuleppe puhul annab AS Tallinna Lennujaam lepingu keh vuse ajaks kliendile tuhandetes eurodes 2025 2024 õiguse osutada teenust oma territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub lennujaama territooriumil osutatud teenuste käibest ning aasta jooksul Soetusmaksumus seisuga 01.01 259 199 lennujaama läbinud reisijate arvust. Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 –86 –65 Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara 173 135 jääkväärtus seisuga 01.01 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 5 355 5 295 Lisandumised 85 108 Reisiterminalide üür (lisa 7) 1 114 1 098 Amortisatsioonikulu –58 –45 Muu kinnisvara üür (lisa 7) 4 033 3 764 Mahakandmine jääkmaksumuses –17 –25 Kontsessioonid muudest tegevustest 404 358 Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused 10 38 perioodil Infrastruktuuritasud 2 330 1 460 Kokku renditulu (lisa 20) 13 236 11 975 Soetusmaksumus seisuga 31.12 291 259 Renditulu 12 kuu jooksul mi ekatkestatavatest rendilepingutest3 seisuga Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 –108 –86 31.12.2025 on 1 834 tuhat eurot (2024: 396 tuhat eurot). Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara 183 173 jääkväärtus seisuga 31.12 3 Ei sisalda ngimuslikku ren (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole ﬁkseeritud, vaid sõltub kliendi käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu on esitatud lisas 25. Väheväärtuslike varaobjek de ja lühiajaliste ren de kulu 2025. aastal oli 117 tuhat eurot (2024: 64 tuhat eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 181 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded sihtfinantseerimise eest (lisa 15.1) 71 48 Lennukite jäätõrje materjalid 145 176 Muud nõuded 58 57 Rajahooldus- ja päästematerjalid 826 830 Ebatõenäolised muud nõuded –51 –51 Kütus 55 79 Muud nõuded kokku 78 54 Muud varud 92 29 Müügiootel vara 0 8 Ebatõenäolised muud nõuded on seotud 2024. aastal avastatud äriee ka ja - Ettemaks varude eest 0 6 korruptsioonijuhtumiga (vt ka lisa 27). Varud kokku 1 118 1 128 2025. aasta ja 2024. aasta jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi. tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Maksude ettemaksed 1 154 2 580 Ettemaksed 756 679 Viitlaekumised 91 164 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 2 001 3 423 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ja ettemaksed kokku 10 180 10 089 Ostjatelt laekumata arved 8 905 6 864 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –804 –252 Nõuded ostjate vastu kokku 8 101 6 612 Nõuete ja e emaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine ja e emaksete eest saadavate teenuste ja Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt lisa 29). kaupade laekumine ei ole taga stega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja e emaksed on eurodes, vt ka lisad 3, 11 ja 29. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 182 Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel kõikidele nõuetele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku kahju terve nõude eluea vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja ületamise aja järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste nõuetega ning käesoleva perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korrigeeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informatsiooni makro- majanduslike näitajate põhjal. tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara 8 179 6 666 sihtfinantseering ja muud nõuded (lisa 10.1 ja 10.2) Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 38 516 44 378 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 303 278 Aruandeperioodi allahindlused (lisa 23) 980 167 Aruandeperioodil maha kantud nõuded –25 0 Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud –403 –142 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 nõuded (lisa 23) Lühiajalised võlakohustised (lisa 13) 7 560 5 765 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 855 303 Pikaajalised võlakohustised 41 462 30 632 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 3 ja 16) 6 271 6 149 Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi 55 293 42 697 aruandes tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Ostjatelt laekumata arved 8 905 6 864 sh maksetähtaeg pole saabunud 7 331 6 354 sh maksetähtajast möödunud 1-30 päeva 1 408 350 Kontsernil on ühte tüüpi ﬁnantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju sh maksetähtajast möödunud 31-60 päeva 115 75 mudeli alusel: nõuded ostjate vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha ekvivalen de puhul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju sh maksetähtajast möödunud 61-90 päeva 14 1 hindamine, kuid 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga on tuvastatud krediidikahju sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 37 84 ebaoluline (lisa 12). Ostjatelt laekumata arvete allahindlus –804 –252 Ostjatelt laekumata arved kokku 8 101 6 612 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 183 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Kassad 20 25 Arvelduskontod 9 966 35 187 Lühiajalised deposiidid 20 352 2 500 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 11) 30 338 37 712 Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud lühiajalise deposiidi lepingud tähtaegadega jaanuar 2026 kuni aprill 2026 summas 0,1-2,5 miljonit eurot ning kannavad intresse vahemikus 1,89% kuni 2,41% (31.12.2024: tähtaeg jaanuar 2025 summas 2,5 miljonit eurot intressiga 4,2%). tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Pankades, millel on Moody krediidireiting Aa2/Aa3/A3 24 818 22 491 Pankades, millel on Moody krediidireiting Baa2/Baa1 5 500 15 196 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja 30 318 37 687 deposiitidest kokku Lisainformatsiooni raha ja raha ekvivalentide kohta on esitatud ka lisades 3, 7 ja 13. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 184 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 tuhandetes eurodes Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712 Pikaajalised võlakohustised 31.12.2025 31.12.2024 Lühiajalised võlakohustised –7 428 –5 665 Pikaajalised pangalaenud 41 348 30 632 Lühiajalised rendikohustised –53 –44 Pikaajalised rendikohustised 114 107 Pikaajalised võlakohustised –41 348 –30 633 Kokku pikaajalised 41 462 30 739 Pikaajalised rendikohustised –114 –106 võlakohustised Netovõlg (lisa 3) –18 605 1 264 Lühiajalised võlakohustised 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712 Pikaajaliste pangalaenude 7 428 5 665 Fikseerimata intressiga kohustised –39 852 –26 448 tagasimaksed järgmisel perioodil Fikseeritud intressiga kohustised –9 091 –10 000 Pikaajaliste pangalaenude 79 100 Netovõlg (lisa 3) 18 605 1 264 intressikohustis Lühiajalised rendikohustised 53 44 Kokku lühiajalised 7 560 5 809 Raha ja raha Võlakohustised Võlakohustised võlakohustised tuhandetes eurodes ekvivalendid kuni 1 aasta alates 1 aastast Kokku Netovõlg 31.12.2024 37 712 –5 709 –30 739 1 264 Rahavoog –7 376 –1 772 –10 723 -19 869 Kokku võlakohustised (lisa 11) 49 022 36 548 Netovõlg 31.12.2025 30 338 –7 481 –41 462 –18 605 Vt ka lisa 26. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 185 Laenu andja Laenu saaja Lepingu sõlmimine Tagasimakse tähtaeg Tagatis Laenusumma Intressimäär Põhjamaade Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 16.12.2016 01.12.2029 Vt lisa 14 24 000 000 6 kuu Euribor + 0,74% Euroopa Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 07.12.2016 01.03.2030 Vt lisa 14 20 000 000 6 kuu Euribor + 0,68% Euroopa Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 07.12.2020 05.02.2033 Vt lisa 14 10 000 000 0,702% OP Corporate Bank plc Eesti filiaal AS Tallinna Lennujaam 07.03.2023 27.02.2026 Vt lisa 14 370 000 3 kuu Euribor + 0,8% OP Corporate Bank plc Eesti filiaal AS Airport City 19.05.2025 20.05.2030 Vt lisa 14 24 568 600 6 kuu Euribor + 0,85% OP Corporate Bank plc Ees ﬁliaali laenulepingu maksimaalne summa on 24 568 600 eurot, millest 31.12.2025 seisuga on AS Airport City välja võtnud 18 144 000 eurot. Ülejäänud laenu summas 6 424 600 eurot on e evõte välja võtnud 2026. aasta jaanuaris. tuhandetes eurodes NIB EIB OP TLL OP AC Kokku tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku Laenujääk perioodi alguses 11 428 24 546 324 0 36 298 Laenujääk perioodi alguses 13 714 26 970 370 41 054 Saadud laenud perioodil 0 0 0 18 144 18 144 Saadud laenud perioodil 0 0 0 0 Tasutud laenud perioodil –2 286 –3 333 –46 0 –5 665 Tasutud laenud perioodil –2 286 –2 424 –46 –4 756 Laenujääk perioodi lõpus 9 142 21 213 278 18 144 48 776 Laenujääk perioodi lõpus 11 428 24 546 324 36 298 Laenude intressi kohustis 11 53 1 14 79 Laenude intressi kohustis perioodi 16 83 1 100 perioodi lõpus lõpus Märkus. NIB – Põhjamaade Investeerimispank, EIB – Euroopa Investeerimispank, OP – OP Corporate Bank plc Ees ﬁliaal, TLL – AS Tallinna Lennujaam, AC – AS Airport City Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 186 31.12.2025 seisuga oli kontsern ja AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute ngimustega. AS-i Tallinna Lennujaam Põhjamaade Investeerimispanga, Euroopa * EBITDA - kasum enne ﬁnantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, Investeerimispanga ja OP Corporate Bank plc Ees ﬁliaali laenu taga seks amor satsiooni ja väärtuse languse kulusid varasid panditud ei ole. Laenulepingud näevad e e, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva kirjaliku nõusolekuta:  võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda kolmanda isiku kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;  pan da oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud asjaõigusega. Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eri ngimused (nii kontserni kui laenusaaja tasandil), mille mi etäitmisel võib laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:  omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%;  võlakohus sed kokku ja EBITDA* jaga s ei tohi olla suurem kui 3,75;  võlakohustuste teenindamise ka ekordaja (EBITDA* jagatud võlakohus s kokku) ei tohi olla suurem kui 1,2. AS-i Airport City OP Corporate Bank plc Ees ﬁliaali laenu taga sed:  ühishüpoteek summas 29,48 miljonit eurot hoonestusõigustele, mis koormavad kinnistuid aadressidel Lennuradari tee 34, 36 ja 40, Tallinn;  Lennuradari tee 34, 36 ja 40, Tallinn, asuvate hoonete üürilepingutest tulenevate nõuete pant. Nimetatud laenulepingus seatud piirangud või eri ngimused on järgmised (alates 2026):  võlakohus ste teenindamise ka ekordaja (EBITDA* jagatud aruandeperioodis tehtud tagasi- ja intressimaksed) peab olema vähemalt 1,2;  omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 187 haldamisega seotud küsimusi ning millega Pärnu linn on võtnud kohustuse osaliselt katma renoveeritud Pärnu lennujaama tegevuskulusid kuni lepingu tähtaja lõpuni ehk 2031. aastani (s.o 10 aastat Pärnu lennujaama renoveerimistööde lõpetamisest ja ser ﬁkaadi saamisest). Kokkuleppe alusel sõlmitud sihtﬁnantseerimislepingu alusel ka s Pärnu linn 2025. aastal Pärnu tuhandetes eurodes 2025 2024 lennujaama tegevuskulusid ja põhivara kulumit 384 tuhande euro ulatuses Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 71 48 (2024. aastal 278 tuhat eurot). Sihtfinantseerimise nõue kokku 71 48 Tartu linn on eraldanud 2025. aastal Tartu lennujaama planeeritud lendude mahu teenindamiseks ja regulaarliikluse teenindamisega seotud kulude katmiseks 400 tuhat eurot (2024: 215 tuhat eurot). tuhandetes eurodes 2025 2024 Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 9 564 10 067 Tallinna Lennujaam osaleb INTERREG-programmi raames projek s „BSR sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 379 7 767 HyAirport“, mis edendab vesiniku kasutuselevõ u ja rohelisi energialahendusi sh regionaalsete lennujaamade toetus 2 185 2 300 lennunduses ning aitab e e valmistada tulevast vesinikutaristut. Projek Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 784 493 kaasrahastab Euroopa Liit 80% ulatuses. 2025. aasta kuludest kae 112 tuhat Muu välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 112 79 eurot (2024: 79 tuhat eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud 10 460 10 639 tuluna kokku (lisa 21) Vastavalt riigieelarvele on Kliimaministeerium ja AS Tallinna Lennujaam sõlminud lepingu Tallinna lennujaamas julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude ning Aastatel 2008-2013 said regionaalsed lennujaamad – Tartu, Kuressaare, Kärdla Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamade ning lennuväljade Ruhnu ja ja Ruhnu – toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust reisijate Kihnu tegevuskulude katmiseks vastavalt riigieelarvele. Regionaalsetele teenindamise ning lennuohutuse ja julgestuse parandamiseks. Projek kogumaksumus oli 15,5 miljonit eurot ning selle raames rekonstrueeri ja lennujaamadele mõeldud toetust kasutatakse piirkondlike lennujaamade kaasajasta lennurajad, terminalid, juh mistorni lahendused, hoolde- ja käitamiseks (sh julgestuseks ja päästeteeninduseks, maapealse käitusteenuse päästehooned ning soeta vajalik navigatsioonitehnika, meteo- ja osutamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks. julgestusseadmed ning hooldusmasinad. Kõigis neljas lennujaamas paranes oluliselt taristu kvaliteet ja töö ngimused, mis tõstsid regionaalse lennunduse Pärnu linn, Ees Vabariik ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid 2017. aasta oktoobris ohutust ja teenindusvõimekust. koostöölepingu, et reguleerida Pärnu lennujaama renoveerimise, ülalpidamise ja Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 188 2017. aastal Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn ning AS Kuna juhatus hindab, et on tõenäoline, et rakendusüksus algatab audi ka Tallinna Lennujaam vahel sõlmi kolmepoolne leping Pärnu lennujaama ülejäänud projek etappide osas, siis on 31.12.2025 seisuga kajastatud eraldis rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu lennuliiklusala arendusprojek ga seotud ülejäänud projek etappide abikõlblike piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu rajamise ja käitamise kulude võimaliku tagasimakse osas summas 1 150 tuhat eurot. Kogu saadud eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojek põhieesmärk toetusest, mida kontsern on arvestanud tuludesse, arvestab e evõte on uuendada projek mahus kirjeldatud lennuliiklusala raja si ja süsteeme, et tuluvähenduseks 5%, milleks 2025. aastal oli 39 tuhat eurot (2024: 39 tuhat need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult eurot). Vt ka lisa 26. vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega. 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara sihtﬁnantseerimise lepingu Põhivarade sihtﬁnantseerimine Ühtekuuluvusfondist seondub lennuliiklusala Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusame ga (CINEA) seoses arendusprojek ga (vt lisa 5), mis on tunnistatud abikõlblikuks Euroopa Liidu elektriﬁtseerimise projek ga. Euroopa Liit panustab “Connec ng Europe facility“ Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühte- kuuluvusfond panustab projek maksumusest (CEF) programmi raames elektriﬁtseerimise projek maksumusest 30% ehk kuni 50% ehk 35 miljonit eurot. Lennuliiklusala arendusprojek sihtﬁnantseerimiseks 1 mln eurot. Samu 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara Ühtekuuluvusfondi vahenditest on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi sihtﬁnantseerimise lepingu CINEA–ga taristu kahese kasutuse võimekuse luba. suurendamiseks, mille raames laiendatakse K–perrooni ja laiendatakse lennukikütuse hoiustamise taristut. Projekt kaasﬁnantseeritakse Riigi 2022. aasta oktoobris algatas Rahandusministeerium audi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Euroopa Liit panustab programmi raames Ühtekuuluvusfondist saadud sihtﬁnantseeringu sihtotstarbelise kasutamise projek maksumusest kuni 50% ehk 7 mln eurot. Projekt lõpetatakse 2026. auditeerimiseks. Audi tulemusel hindas Rahandusministeerium, et kontsern on aastal. eksinud hankeseaduse vastu, ning seetõ u soovitas sihtﬁnantseeringu väljastanud rakendusüksusel 5% audi ulatuses olnud välja makstud toetusest 2024. aastal saadi toetust Kuressaare lennujaama parkla rekonstrueerimiseks tagasi küsida. Rakendusüksus algatas audi 2022. aasta detsembris ning tegi (65 tuhat eurot) ning AS Tallinn Airport GH soetas elektriautod 2023. aasta veebruaris otsuse, mille alusel küsib tagasi 5% audi ulatuses olnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetusega (12 tuhat eurot) ning rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat eurot. Juhatus ei olnud toetuse tagasinõudmise põhjendustega nõus ning kaebas rakendusüksuse AS Tallinna Lennujaam sõlmis 2024. aastal põhivara sihtﬁnantseerimise lepingu otsuse edasi. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas 18. detsembril 2023 AS-le Kliimaministeeriumiga seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega Tallinn Lennujaam otsuse, millega loetakse mi eabikõlblikuks pool õhutranspordis ja elektrienergia kasutamise edendamiseks, mis omakorda toetab rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest ehk 600 tuhat eurot, mille e evõ e üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele. Projek kogusumma on tagastas vastavalt otsusele 2024. aasta alguses. AS Tallinna Lennujaam otsusega Tallinna lennujaamas 9,275 miljonit eurot ning regionaalsetel lennuväljadel ei nõustunud ning esitas 17.01.2024 Kliimaministeeriumile tehtud otsuse peale Tartus, Kärdlas, Kuressaares ja Ruhnus kokku summas 5,125 miljonit eurot. vaide, mis jäe rahuldamata ning kontserni juhatus otsustas kohtusse mi e 31.12.2025 seisuga on e evõ ele välja makstud sihtﬁnantseeringut antud pöörduda. projek raames kokku summas 5,4 miljonit eurot (sh 2,8 mln Tallinna lennujaam ning 2,6 mln regionaalsed lennuväljad). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 189 tuhandetes eurodes 2025 2024 Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi 72 562 75 666 alguse seisuga Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustiste 5 000 477 soetus sh CO2 vahenditest 5 000 400 sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 0 77 Eraldis sihtfinantseerimise tagastamiseks 39 39 sh varasematel perioodidel tuludesse arvestatud 39 39 tagasiküsitav toetus Sihtfinantseerimisega soetatud kohustiste –5 037 –3 620 arvestamine tulusse (lisa 21) sh CO2 vahenditest –43 0 sh muu kodumaine sihtfinantseerimine –1 053 –812 sh Ühtekuuluvusfond –2 497 –2 496 sh Euroopa Regionaalarengu Fond –1 427 –312 sh CEF - elektrifitseerimine –17 0 Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi 72 564 72 562 lõpu seisuga sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 16 729 17 782 sh CO2 vahenditest 4 957 0 sh Ühtekuuluvusfond 45 879 48 337 sh Euroopa Regionaalarengu Fond 2 017 3 444 sh CEF - elektrifitseerimine 499 516 sh CEF – kütuseterminali ehitus ja perrooni 2 483 2 483 laiendus Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 190 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 1 364 1 208 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 810 741 Võlad kaupade ja teenuste eest 2 353 2 574 Töötuskindlustusmakse 93 83 Võlad põhivara eest 2 660 2 318 Pensionikindlustus 74 56 Muud võlad 1 258 1 257 Aktsiis 3 2 Võlad tarnijatele kokku 6 271 6 149 Ettevõtte tulumaks (lisa 28) 1 2 501 Muud maksud 0 8 Maksuvõlad kokku (lisa 16) 2 345 4 599 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Potentsiaalseid maksurevisjonist tulenevaid kohus si vt lisast 26. Viitvõlad töötajatele (lisa 18) 4 424 4 116 Maksuvõlad (lisa 17) 2 345 4 600 Ettemaksed 610 273 Muud võlad ja ettemaksed kokku 7 379 8 989 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 13 650 15 138 Preemiareservi kohustis 2 352 2 291 Arvestatud, kuid välja maksmata töötasu 1 644 1 422 Vt ka lisad 3 ja 11. Puhkusetasu kohustis 425 400 Muud võlad töötajatele 3 3 Viitvõlad töötajatele kokku (lisa 16) 4 424 4 116 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 191 Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 22/78 Kõik AS–i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Ees Vabariigile. Nende netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on aruandekuupäeva seisuga valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab eksisteerinud jaotamata jaotuskõlblikust kasumist omanikele võimalik aktsionäride üldkoosolekul taristuminister. dividendidena välja maksta 73 728 tuhat eurot (31.12.2024: 68 340 tuhat eurot) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 19 31.12.2025 31.12.2024 220 tuhat eurot (31.12.2024: 16 455 tuhat eurot). Vaata ka lisa 28. Aktsiakapital eurodes 45 617 280 45 617 280 Aktsiate arv 4 561 728 4 561 728 tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiate nimiväärtus eurodes 10 10 Jaotamata kasum 93 609 84 818 sh kohustuslikku reservkapitali kantav osa 661 23 Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 93 609 tuhat eurot aruandeaasta kasumist (31.12.2024: 84 818 tuhat eurot). 2025. aastal suurendas emae evõte Vaba omakapital 92 948 84 795 kohustuslikku reservkapitali Äriseadus ku nõuete kohaselt (vt ka lisa 3 sh maksuvabalt jaotatav kasum 5 585 10 000 alapeatükk „Kapitaliriski juh mine“). sh maksustatav jaotatav kasum 87 364 74 795 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 19 220 16 455 Võimalikud netodividendid 73 728 68 340 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 192 tuhandetes eurodes 2025 2024 tuhandetes eurodes 2025 2024 Reisijatasud 15 323 13 967 Reisijate ja lennukite teenindamine 19 047 18 226 Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate tasu 780 526 Reisijate julgestustasud* 4 147 0 Renditulud Maandumistasud 7 606 7 210 Kontsessioonid* 5 759 5 654 Parkimistasud 603 568 Ruumide ja angaaride üür 5 148 4 862 Navigatsioonitasud 50 59 Infrastruktuuritasud 2 330 1 459 Starditasud 2 3 Renditulud kokku (lisa 8) 13 237 11 975 Lennundustulu kokku 28 511 22 333 Muud müüdud teenused * 2025. aastal kehtesta lennundusjulgestustasu, mis katab julgestusteenusega seotud kasvavaid Mobiilsusteenused 5 472 5 247 kulusid, mille jaoks ei piisanud riigilt saadavast sihtﬁnantseeringust. Üürnikele osutatud teenused 1 838 1 841 Reklaamiteenus 1 297 1 154 Lennundusega seotud teenused 3 424 2 988 Muud osutatud ja vahendatud teenused 370 387 Muud müüdud teenused kokku 12 401 11 617 Mittelennundustulu kokku 44 685 41 818 Müügitulu kokku 73 196 64 151 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 193 tuhandetes eurodes 2025 2024 tuhandetes eurodes 2025 2024 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (lisa 15.2) 10 460 10 639 Administreerimiskulud 838 719 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (lisa 5 037 3 619 Turundus ja avalikud suhted 667 586 15.3) Koolituskulud 341 349 Kasum põhivara müügist (lisa 5) 404 102 Personaliteenused 86 75 Muud tulud 107 150 Eri- ja vormiriietus 542 453 Muud äritulud kokku 16 008 14 510 Töölähetused 131 146 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (lisa 11) 587 25 Mitmesugused tegevuskulud kokku 3 193 2 353 tuhandetes eurodes 2025 2024 Julgestus-, ohutus- ja päästeteenus* 7 488 7 347 Kommunaalkulud 4 195 4 187 Lennuradade hooldus 1 375 2 078 Sõidukite majandamise kulud 2 030 2 287 Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 3 126 2 807 Hoonete ja rajatiste hooldus 2 108 2 330 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2 188 1 725 Kaubad, materjal ja teenused kokku 22 510 22 761 * Sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud julgestus– ja päästeteenuse kulud on teistel kuluridadel. 2025. aastal olid kõik julgestus– ja päästekulud kokku 12,8 mln eurot (2024. aastal 11,2 mln eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 194 tuhandetes eurodes 2025 2024 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 24 659 22 120 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 8 255 7 404 tuhandetes eurodes 2025 2024 Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 319 332 Intressitulud raha ja raha ekvivalentidelt 644 1 772 Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 247 240 Muud finantstulud 0 1 Kapitaliseeritud tööjõukulud –21 –20 Finantstulud kokku 644 1 773 Kapitaliseeritud tööjõukuludelt arvestatud maksud –7 –7 Tööjõukulud kokku 33 452 30 069 tuhandetes eurodes 2025 2024 Töötajate arv Pangalaenude intressikulu 1 084 1 390 Töötajate arv perioodi algul 665 633 Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute 14 15 Töötajate arv perioodi lõpul 695 665 intressikulu Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 658 613 Muud finantskulud 47 0 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (vt lisa 7) –198 0 Keskmine töötasu eurodes ühes kalendrikuus oli 2025. aastal 3 122 eurot (2024. Finantskulud kokku 947 1 405 aastal 3 008 eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 195 Äriee ka ja -korruptsioonijuhtumist tulenev nõue 2024. aasta alguses toimunud siseaudi käigus tuvasta parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot. Maksuhaldur on aruandeaastal kontserni e evõtete suhtes algatanud Kontserni endise töötaja suhtes algata kriminaalmenetlus. 2025. aasta mais käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning tekkinud esitas Prokuratuur kontserni endisele töötajale süüdistuse omastamises. tagastusnõude kontrolle. Maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud Juhtunu ilmsiks tulemise järgselt on kontsern muutnud mitmeid protsesse, ning menetlused lõpeta . Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni e evõ e tugevdanud kontrollmehhanisme ning vaadanud üle koostöö põhimõ ed maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast koostööpartneritega. ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhatuse hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata e evõ ele olulise täiendava maksusumma. Vastavalt keh vale tulumaksuseadusele maksustatakse Ees s äriühingute kasumit selle jaotamisel. Maksustamisele ei kuulu dividendid, mida makstakse Seisuga 31.12.2025 oli e evõ el sõlmitud ehituslepingutest tulenevaid siduvaid teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, ngimusel, et dividendide tulevikukohus si põhivara ehitamiseks summas 11,1 mln eurot (2024: 36,7 mln saajale kuulus dividendide maksmise ajal dividende maksnud äriühingus eurot) (vt lisad 5, 13 ja 15). vähemalt 10% suurune osalus. 2024. aasta detsembris maksis tütare evõte AS Tallinn Airport GH Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtﬁnantseerimise lepingu rikkumisel raha tagasi emae evõ ele AS Tallinna Lennujaam dividende summas 10 miljonit eurot. küsida. 31.12.2025 seisuga oli saadud sellist sihtﬁnantseeringut 34,4 mln eurot 2024. aastal tehtud dividendide väljamaksele rakendus tulumaksumäär 20% (31.12.2024: 34,4 mln eurot). Kontsern on 31.12.2025 seisuga moodustanud (20/80 dividendide netosummast) ehk 2,5 miljonit eurot. Vt ka lisa 17 ja 19. eraldise tagasiküsitava sihtﬁnantseeringu osas (vt lisa 15). Vt ka lisad 3, 10 ja 17. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 196 tuhandetes eurodes 2025 2024 Dividendide netosumma 4 415 0 sh maksuvabad dividendid 4 415 0 Tütarettevõtete tulumaksukulu 0 -2 500 Edasilükkunud tulumaksukohustise kulu –100 –1 754 Tulumaksukulu kokku –100 –4 254 Konsolideeritud aruandes kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohus s tütare evõtete tulevikus jaotatavalt kasumilt. 31.12.2025 seisuga kajastab kontsern edasilükkunud tulumaksukohus se summas 1 854 tuhat eurot võ es aluseks AS-i Tallinn Airport GH kogu jaotamata kasumi aruandeperioodi lõpu seisuga. Vastavalt kinnitatud dividendipolii kale ei kavatse emae evõ e AS Tallinna Lennujaam lähiaastatel tütare evõ est AS Airport City dividende võ a, millest tulenevalt nimetatud tütare evõ e jaotamata kasumilt edasilükkunud tulumaksukohus st ja -kulu ei kajastata. AS-i Airport Fuel Terminal aktsionäride lepingust lähtudes ei kavatse AS Tallinna Lennujaam ja AS Ees Varude Keskus e evõ e kasumit esimestel aastatel jaotada. tuhandetes eurodes Edasilükkunud tulumaksukohustis Seisuga 31.12.2024 1 754 Muutus 100 Seisuga 31.12.2025 1 854 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 197 tuhandetes eurodes 2025 2024 AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Ees Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud Nõuded ja ettemaksed (lisa 10) osapoolteks emae evõ e juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud e evõ ed, Ostjatelt laekumata arved 19 29 kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samu on loetud seotud sh Nordic Aviation Group ja Regional Jet 5 14 osapoolteks kõik riigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennunduse evõ ed. Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode Saadud ettemaksed 5 7 avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, Kohustised kaupade ja teenuste eest 82 25 ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Võlakohustised (lisa 13) Emae evõ e nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2025. aastal Laenukohustised 9 142 11 428 636 tuhat eurot (2024: 600 tuhat eurot), tütare evõtete nõukogu ja juhatuse Tagasi makstud laenud –2 286 –2 286 töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2025. aastal 237 tuhat eurot (2024. aastal 231 Intressikohustised 11 16 tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse liikmete käsutusse ame autod, Müügitulu (lisa 20) 328 584 teenistusleping ei näe e e lahkumishüvi ste maksmist. Ostetud kaubad ja teenused 637 608 Tehingud seotud osapooltega on tehtud turuhindades. Intressikulu (lisa 25) 337 602 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 198 OMAKAPITAL 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 45 617 45 617 Kohustuslik reservkapital 3 506 3 483 Jaotamata kasum 82 592 76 403 Omakapital kokku 131 715 125 503 tuhandetes eurodes VARAD 31.12.2025 31.12.2024 KOHUSTISED Põhivara Pikaajalised kohustised Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 284 1 194 Võlakohustised 24 433 30 632 Pikaajalised laenunõuded 10 000 7 700 Rendikohustised 37 22 Materiaalne põhivara 178 779 172 699 Sihtfinantseerimine 72 557 72 553 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 277 731 Muud võlad 118 140 Kasutamisõiguse esemeks olev vara 58 41 Eraldis 1 150 1 150 Immateriaalne põhivara 1 687 1 729 Pikaajalised kohustised kokku 98 295 104 497 Kinnisvarainvesteering 22 794 21 620 Lühiajalised kohustised Põhivara kokku 214 879 205 714 Võlakohustised 6 264 5 765 Käibevara Rendikohustised 21 19 Varud 981 954 Võlad ja ettemaksed 10 194 9 088 Nõuded ja ettemaksed 6 916 6 780 Lühiajalised kohustised kokku 16 479 14 872 Raha 23 713 31 424 Käibevara kokku 31 610 39 158 Kohustised kokku 114 774 119 369 Varad kokku 246 489 244 872 Kohustised ja omakapital kokku 246 489 244 872 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 199 tuhandetes eurodes 2025 2024 Müügitulu 53 377 45 034 Muud äritulud 16 023 14 641 Kaubad, materjal ja teenused –19 301 –19 959 Mitmesugused tegevuskulud –2 614 –1 917 Tööjõukulud –21 123 –19 357 Põhivara kulum ja väärtuse langus –15 519 –18 426 Muud ärikulud –189 –116 Ärikasum/-kahjum 10 654 –100 Finantstulud 815 11 235 Finantskulud –842 –1 397 Aruandeaasta puhaskasum 10 627 9 738 Majandusaasta koondkasum 10 627 9 738 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 200 tuhandetes eurodes Äritegevuse rahavood 2025 2024 Finantseerimistegevuse rahavood 2025 2024 Laekumised klientidelt 61 408 52 159 Saadud laenu tagasimaksed –5 665 –4 756 Tarnijatele ja töötajatele tasutud –51 295 –49 114 Makstud rendimaksed –23 –20 Saadud intressitulu 604 1 125 Makstud dividendid –4 415 0 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 564 10 067 Makstud intressid –851 –1 429 Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine 879 390 Finantseerimistegevuse rahavood kokku -10 954 -6 205 Äritegevuse rahavood kokku 21 160 14 627 Investeerimistegevuse rahavood Rahavood kokku –7 711 –7 096 Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja –21 234 –19 040 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 31 424 38 520 kinnisvarainvesteeringute soetamisel Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 23 713 31 424 Laekunud materiaalse põhivara müügist 421 1 000 Raha ja raha ekvivalentide muutus –7 711 –7 096 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 5 000 769 Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering 0 –600 Investeering tütarettevõttesse –90 0 Saadud dividendid 0 10 000 Antud laenud –8 100 –7 700 Antud laenude tagasimaksed 5 800 0 Saadud intressitulu antud laenudelt 286 53 Investeerimistegevuse rahavood kokku –17 917 –15 518 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 201 Kohustuslik Jaotamata tuhandetes eurodes Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku tuhandetes eurodes 2025 2024 Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 67 089 115 765 Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 131 716 125 503 Kasumijaotus reservkapitali 0 424 –424 0 Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte –1 284 –1 194 konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus) 2024. aasta koondkasum 0 0 9 738 9 738 Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse 12 301 9 609 Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 76 403 125 503 meetodil (pluss) Kasumijaotus reservkapitali 0 23 –23 0 Kokku 142 733 133 918 Väljamakstud dividendid 0 0 –4 415 –4 415 2025. aasta koondkasum 0 0 10 627 10 627 Saldo seisuga 31.12.2025 45 617 3 506 82 592 131 715 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 202 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile olevat oluliselt väärkajastatud. Meie arvamus Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on  tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise vastu võetud Euroopa Liidu poolt. aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja Mida me auditeerisime  tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas  konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme  konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.  konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega kohta ja muud selgitavat infot. Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest Arvamuse alus kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Sõltumatus Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve Me oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) teostamise eest. (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kestlikkusaruannet tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis ja Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le (kuid ei hõlma konsolideeritud sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid sealhulgas tegevusaruannet. majanduslikke otsuseid. Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected] www.pwc.ee 2 Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:  tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;  omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;  otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;  hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;  planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS-i PricewaterhouseCoopers nimel Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 20. märts 2026 Tallinn, Eesti 3 tuhandetes eurodes EMTAK-i kood 2025 2024 35141 Elektrienergia jaotus 1 208 1 115 52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 52 778 44 693 52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevusalad 19 048 18 226 85599 Muu mujal liigitamata õpe 162 117 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 206

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →