Vaidlustus

06.04.2026 VAIDLUSTUS Riigihange: „ABIS-II“ viitenumber: 294043 Vaidlustaja: Thales DIS Finland Oy registrikood: 0826277-7 (Soome) Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus registrikood: 70008440 e-post: [email protected] Kolmas isik: IDEMIA Public Security France SAS registrikood: 982 098 741 (R.C.S Nanterre) (Prantsusmaa) TAOTLUSED 1. Rahuldada Thales DIS Finland Oy vaidlustus. 2. Tunnistada kehtetuks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 25.03.2026 otsus tunnistada IDEMIA Public Security France SAS pakkumus vastavaks ja edukaks. 3. Jätta Thales DIS Finland Oy menetluskulud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kanda. 4. Rahuldada Thales DIS Finland Oy taotlus teabe väljastamiseks. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1. ASJAOLUD 1. 20.08.2025 avaldas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (hankija) piiratud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „ABIS-II“ (vr 294043) hanketeate. 2. 25.03.2026 edastas hankija pakkujatele otsuse tunnistada riigihankes edukaks IDEMIA Public Security France SAS (kolmas isik) pakkumuse. Ainus teine pakkuja oli Thales DIS Finland Oy (vaidlustaja), kelle pakkumus on tunnistatud vastavaks. 3. Hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks ja vastavaks on õigusvastane, mistõttu esitab vaidlustaja käesoleva vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). Vaidlustus sisaldab ka taotlust teabe väljastamiseks (ptk 3). 2. PÕHJENDUSED 4. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal RHS § 115 lg 1 mõistes. Hankija ei ole viinud läbi nõuetekohast kontrolli (ptk 2.1) või on jõudnud ebaõigele järeldusele (ptk 2.2). Hankija otsus on puudulikult põhjendatud (ptk 2.3). Õigusvastane on ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus (ptk 2.4). 2.1 Hankijal pidi tekkima põhjendamatult madala maksumuse kahtlus 5. Riigihankes on neli maksumuse kriteeriumit, mis kokku annavad 60 punkti: 1) esimene tellimus (27 punkti), mis hõlmab kõiki põhi- ehk tuumsüsteemi rakendamisega seotud üleantavaid tulemusi, mis on sätestatud tehnilise kirjelduse peatükkides 5.2 kuni 5.5 ja 6, samuti RHAD Lisas 4 sätestatud nõudeid; 2) litsentside ja tootetoe aastahind (20 punkti), mis hõlmab: a. tsiviil-ABISe lahenduse täielikuks toimimiseks vajalike kõigi riist- ja tarkvarakomponentide litsentside aastahind: tsiviil-ABISe lahenduse kasutamise iga-aastane püsikulu, mis on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktides 5.2 kuni 5.5 ning ABIS II tehnilistes nõuetes (RHAD Lisa 4); b. tsiviil-ABISe tootetoe aastahind: litsentsihinna sisse kuuluv probleemilahendusteenus, st valmidus reageerida tootega seotud tehnilistele probleemidele ja need lahendada, nagu on sätestatud raamlepingu peatükis 6; c. kriminaal-ABISe lahenduse täielikuks toimimiseks vajalike kõigi riist- ja tarkvarakomponentide litsentside aastahind, sealhulgas 15 kohtueksperdi litsentsi: kriminaal-ABISe lahenduse kasutamise iga-aastane püsikulu, mis on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktides 5.2 kuni 5.5 ning ABIS II tehnilistes nõuetes (Lisa 4); d. kriminaal-ABISe tootetoe aastahind: litsentsihinna sisse kuuluv probleemilahendusteenus, st valmidus reageerida tootega seotud tehnilistele probleemidele ja need lahendada, nagu on sätestatud raamlepingu peatükis 6. 2/11  3) täiendavate IKT-teenuste tunnihind (10 punkti), mis hõlmab arendust, süsteemianalüüsi, arhitektuurialast nõustamist, testimist ning täiendavat ekspertnõustamist; 4) koolituste maksumus (3 punkti), mis hõlmab kohapealset koolitust kuni 12 inimesele, sealhulgas koolitusmaterjale ning sõidu- ja majutuskulusid, ja veebikoolitust, sealhulgas võimalust koolitussessioon salvestada. 6. Kolmas isik on kõikides kriteeriumides pakkunud oluliselt odavamat hinda kui vaidlustaja. Nelja rea peale keskmiselt on kolmas isik esitanud 81,16% madalama maksumuse kui vaidlustaja (vt täpsemalt allolevat tabelit). Vaidlustaja Kolmas isik % odavam Esimese tellimuse maksumus 3 300 000,00 € 798 009,00 € 75,82 Litsentside ja tootetoe aastahind 413 000,00 € 71 666,66 € 82,65 Täiendavate IKT-teenuste tunnihind 116,00 € 25,00 € 78,45 Koolituste maksumus 17 107,00 € 2100,00 € 87,72 7. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija peab esimeses etapis hindama, kas edukas pakkumuses toodud maksumus või hinnad „tunduvad“ olevat põhjendamatult madalad. Kui on näitajaid, mis tekitavad kahtluse, et mõni pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega, peab hankija teises etapis kontrollima selle pakkumuse koostisosi, veendumaks, et pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega.1 8. Hankijal pidi tekkima kahtlus, mis ajendab teda väljendama oma kahtlusi kolmandale isikule ja küsima temalt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi. Kahe pakkumuse maksumuste erinevus on sedavõrd suur, et täiendavate selgituste ega tõenditeta ei saa kolmanda isiku pakkumust pidada tõsiseltvõetavaks. Kuna vaidlustatud otsuses on märge, et edukas pakkumus läbis RHS § 115 kohase kontrolli, võib eeldada, et hankija on kolmandale isikule esitanud pakutud maksumuse kohta päringu. Kui mitte, siis on hankija otsus õigusvastane päringu esitamata jätmise tõttu. 2.2 Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal 9. Vaidlustaja selgitab, et hankijal on ulatuslik kontrollikohustus (ptk 2.2.1). Seejärel, et esimese tellimuse (ptk 2.2.2), litsentside ja aastatoe (ptk 2.2.3), IKT-teenuse tunnihind (ptk 2.2.4) ja koolituste (ptk 2.2.5) maksumus on põhjendamatult madal. 2.2.1 Hankijal on ulatuslik kontrollikohustus 10. Peale kontrolli algatamist pole tähtsust enam selles, kas kahtlus pidi tekkima. Kui hankija kord juba alustab alapakkumuse kontrolli, peab see olema sisuline ja põhjalik.2 Sealjuures ei tohi hankija usaldada pakkuja kontrollimatuid, üldsõnalisi ja põhistamata selgitusi.3 11. Kuigi hankija ei ole vastanud vaidlustaja päringule seoses põhjendamatult madala maksumuse kontrolli teostamisega, on vaidlustajal põhjust eeldada, et kontroll pole olnud nõuetekohane. Vaidlustaja kahtlustab, et kolmas isik on esitanud üksnes kinnituse või 1 EKo T-741/17, p-d 44–46. 2 TlnRnKo 3-21-2867, p 19. 3 RKHKo 3-20-924, p 31; RKHKo 3-19-1825, p 17. 3/11  üldsõnalised selgitused enda pakutud maksumuse kohta, mitte konkreetseid arvutusi, mis saaksid tegelikkuses veenda hankijat pakutud maksumuse tõsiseltvõetavuses. 12. Vaidlustajal on selline kahtlus põhjusel, et temale endale esitas hankija üksnes järgmises sõnastuses päringu: „Kas hankija saab õigesti aru, et pakkuja on oma pakkumuses arvestanud kõigi kuludega, mis on vajalikud „esimese tellimuse” edukaks täitmiseks kooskõlas Lisa 4 kohustuslike tehniliste nõuetega?“ 13. Sedavõrd lakooniline päring ei ole kontrollikohustuse täitmiseks piisav. Euroopa Kohus on selgitanud kontrollikohustuse kohta järgmist: „Hankija peab hindama esitatud selgitusi ja kindlaks tegema, kas kõnealune pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ning sel juhul on tal kohustus see tagasi lükata. Selleks et pärast põhjalikku analüüsi esitada piisav põhjendus selle kohta, et edukas pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega, peab hankija esitama arutluskäigu, mille tulemusel ta ühelt poolt järeldas, et peamiselt finantskriteeriumide poolest vastas niisugune pakkumus selle liikmesriigi õiguses, kus neid teenuseid tuleb osutada, personali töötasusid, sotsiaalkindlustusmakseid ning tööohutust ja töötervishoidu reguleerivatele normidele, ning teiselt poolt on ta kontrollinud, et küsitud hind hõlmab kõiki eduka pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid.“4 14. Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et hankija peab pakkumuse maksumuse põhjendatuse tegema kindlaks konkreetsete arvutuste pinnalt: „Isegi kui pakkumus mitmeaastase kestusega teenuse osutamise lepingu täitmiseks sisaldab paratamatult prognoose ja riske ning täpsed kulud ei ole täielikult ettenähtavad, peab pakkumus sellegipoolest põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel. Ainuüksi viide äririskile ei õigusta nende kalkulatsioonide kontrollimata jätmist olukorras, kus kaebaja oli oma kahtlusi põhjendanud ning vahe võimalike kulude ja kolmandate isikute pakkumuse vahel oli oluline. On õige, et prognoositava asjaolu tõenäosuse hindamine eeldab spetsiifilisemaid teadmisi ja kogemusi valdkonnast. Prognoosist lähtuvatele kalkulatsioonidele see tõdemus ei laiene – kui arvutustes on vigu või on jäetud olulisi faktilisi või õiguslikke asjaolusid arvesse võtmata, siis seda peab kahtluse korral hindama ka kohus.“5 15. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et kui kontroll pole olnud nõuetekohane, pole seda puudust võimalik tagantjärele vaidlustusmenetluses kõrvaldada. Tõendid pakkumuse maksumuse kohta tuleb esitada kontrollimenetluse raames hankija antud tähtaja jooksul, mitte alles vaidlustus- või kohtumenetluses.6 Hankija otsust kui haldusakti pole võimalik tagantjärele täiendada kaalutluste või andmetega, mida otsuse tegemise ajal polnud olemaski. 2.2.2 Esimese tellimuse maksumus on põhjendamatult madal 16. Kolmanda isiku esimese tellimuse maksumus on vaidlustaja pakutud maksumusest 75,82% madalam (798 tuhat eurot vs 3,3 miljonit eurot). Selle hinna alusel sõlmitakse raamlepingu7 4 EKo C-101/22 P, p 74. 5 RKHKo 3-20-2362, p 26. 6 TlnRnKo 3-25-2638, p 15. 7 RHAD „Stage 2 - Framework Agreement Draft“. 4/11  järgi esimene hankeleping, mille täitmist tuleb alustada kohe ning mis tuleb täita 6 kuu jooksul (raamleping, p-d 4.1—4.3). See on ainus kindlalt realiseeruv tellimus (raamleping, p 3.3). 17. Esimese tellimuse sisu on krimi- ja tsiviil-ABIS-lahenduse funktsionaalsuse juurutamine ning selle ulatus on raamlepingu järgi täpsustatud tehnilise kirjelduse8 peatükkides 5.2—5.5 ja 6, samuti RHAD Lisas 4. Seega hõlmab see vähemalt krimi- ja tsiviil-ABIS tuumiklahenduste juurutamist, litsentsiõiguste tarnimist nii test- kui toodangukeskkonda, tuumikfunktsionaalsuste realiseerimist, liidestuste realiseerimist klientsüsteemidega, migratsioonitööde analüüsi, lahenduste valideerimist, peakasutajate ja süsteemiadministraatorite koolitust ning ulatuslikku dokumentatsiooni, sealhulgas lõppkasutajate juhendmaterjale ja API-dokumentatsiooni (tehniline kirjeldus, ptk 6), tehnilise kirjelduse peatükkides 5.2—5.5 sätestatud tegevusi, samuti RHAD Lisas 4 sätestatud nõudeid. 18. Teenuste üldtingimuste9 järgi peab töövõtja tegema töö oma kulul ja vastutusel, professionaalselt, tähtaegselt ja nõutud kvaliteediga, ning kandma ka selliste seotud tööde tegemise kohustust, mida lepingus ei ole sõnaselgelt loetletud, kuid mis on lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Neid seotud töid eraldi ei tasustata (teenuste üldtingimused, p 2). 19. Arvestades sellise esimese tellimuse ulatust ja riskijaotust, peaks esimese tellimuse maksumus summas 798 009 eurot katma kõik kulud, mis on vajalikud esimese tellimuse edukaks täitmiseks kooskõlas tehnilise kirjelduse ja RHAD Lisas 4 sätestatud minimaalsete tehniliste nõuetega, mistõttu ei saa seda pidada põhjendatuks. Maksumuse põhjendatuse kontroll peaks hõlmama vähemalt ridade kaupa kulumudelit, töömahtu, meeskonna koosseisu, litsentsimudelit ja seda, kuidas selles hinnas on kaetud kogu kohustuslik skoobimaht koos lepinguliste riskidega. Seejuures tuleb arvestada, et hilisemad hankelepingud ei ole pakkujale garanteeritud. 2.2.3 Litsentside ja tootetoe aastahind on põhjendamatult madal 20. Kolmanda isiku litsentside ja tootetoe aastahind on vaidlustaja pakutust 82,65% madalam (71 666,66 eurot vs 413 000 eurot). See maksumus hõlmab nii tsiviil- kui kriminaal-ABISe litsentse ja tootetuge, mis on siduvad kogu raamlepingu kehtivuse ajal (raamleping, p-d 7.3.1—7.4.3 ja 7.7). 21. Pakutud summa hõlmab seega nelja eraldi aastast hinnakomponenti: tsiviil-ABISe tuumlahenduse litsents, tsiviil-ABISe tootetugi, kriminaal-ABISe tuumlahenduse litsents ja kriminaal-ABISe tootetugi. See tähendab, et kui 71 666,66 eurot on nende nelja aastase hinnakomponendi kogusumma, siis teeb see kõigi nelja komponendi peale kokku keskmiselt vaid 5972 eurot kuus. Arvestades hangitava teenuse tehnilist keerukust, mis peab katma mitte üksnes kõigi tsiviil- ja kriminaal-ABIS-süsteemide täielikuks toimimiseks vajalike riist- ja tarkvarakomponentide litsentse, vaid ka nii tsiviil- kui kriminaal-ABISe täielikku tootetuge, ei ole selline hind realistlik. 8 RHAD „Stage 1 - SMIT Tehniline spetsifikatsioon“. 9 RHAD „Stage 2 - General terms and conditions for contracts for services“. 5/11 22. Litsentsidele lisaks sisaldab hind nõustamis- ja tugiteenust, mis tähendab süsteemi tõrgete, vigade ja probleemide lahendamist (tehniline kirjeldus, p-d 4.7.3 ja 4.7.3.1). Tootetugi peab hõlmama 24/7 telefonituge, suhtlust eesti või inglise keeles, kõigile teenuspäringutele reageerimist, konsultatsioone e-posti või muude kanalite kaudu ning kriitiliste intsidentide kõrvaldamist 4 tunni jooksul, teiste intsidentide lahendamist järgmiseks tööpäevaks. Kriitilisteks intsidentideks loetakse muu hulgas olukordi, kus ABIS API ei vasta päringutele, esineb süsteemirike, andmekorruptsioon või turvaintsident (raamleping, p-d 6.4.1—6.4.7). 23. Seega peab hinnas sisalduma pidev valmisolek, mitte pelgalt võimalus aeg-ajalt küsimustele vastata. Meenutuseks – olgugi, et vaidlustaja ei tea kolmanda isiku pakkumuse puhul täpset komponentide rahalist jaotust – on ühe komponendi keskmistatud hind 1493 eurot kuus (kõik neli komponenti kokku on 5972 eurot kuus). See peab sisaldama toimivat tugikorraldust, vastutavaid inimesi ja reageerimisvõimet ka õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel nii eesti kui inglise keeles. Hankija peab olema sisuliselt veendunud, millise kulustruktuuri abil on võimalik osutada 24/7 tugiteenust pakutud hinnaga nii tsiviil- kui kriminaal-ABIS süsteemidele. 2.2.4 IKT-teenuste tunnihind on põhjendamatult madal 24. Kolmanda isiku täiendavate IKT-teenuste tunnihind on 78,45% madalam vaidlustaja tunnihinnast (25 eurot vs 116 eurot). Tunnihind on töövõtjale siduv kogu raamlepingu kehtivuse ajal ning indekseeritavad vaid piiratud ulatuses ning alles pärast raamlepingu tähtaja möödumist (raamleping, p-d 7.7 ja 7.8). 25. Tunnihind ei puuduta ainult rutiinset abi, vaid hõlmab arendust, süsteemianalüüsi, arhitektuurialast nõustamist, testimist ja täiendavat ekspertnõustamist (raamleping, p 7.4). Tehniline kirjeldus näeb samal ajal kogu lepingu kestel ette analüüsitöid, täitja poolset projektijuhtimist, nõustamis- ja tugiteenust, tarkvara arendus- ja integratsioonitöid, lahenduste tarne ettevalmistust ja testimist ning ka selliseid töid, mida dokumendis ei ole detailselt kirjeldatud, kuid mis on üldise valdkondliku professionaalsuse kontekstis vajalikud hanke eesmärkide kvaliteetseks saavutamiseks (tehniline kirjeldus, p-d 4.7.1—4.7.6). 26. Seega on 25-eurone tunnihind pikaajaliselt siduv hinnatase teenustele, mille laad eeldab kõrget kvalifikatsiooni. Pole võimalik, et pakutud tunnihind hõlmab teenusega kaasnevad kulud. Võrdluseks, 2025. aasta lõpus ennustas 32% tarkvaraettevõtete juhtidest, et arenduse tunnihind püsib senise 60 euro tasemel, ülejäänud juhtides ennustas, et arvestama peab kõrgema tunnihinnaga.10 Isegi kõige konservatiivsema Eesti turunäitajaga võrreldes on kolmas isik esitanud 58,33% madalama tunnihinna. 27. Hankija pidi kontrollima, millised spetsialistid neid töid teevad, milline on nende tegelik tööjõukulu, millised üldkulud sellesse sisalduvad ja kuidas selles hinnas on kaetud lepingust tulenevad kõrvalkohustused. Hankija pidi jõudma järeldusele, et pakutud tunnihind pole põhjendatud, kuna see pole tänases turuolukorras võimalik. 10 Veebis: https://www.aritehnoloogia.ee/uudised/2025/09/01/101-it-firma-kusitlus-mis-arenduse-tunnihinnaga-peavad- tellijad-lahema-aasta-jooksul-arvestama. 6/11  2.2.5 Koolituste maksumus on põhjendamatult madal 28. Kolmanda isiku koolituste maksumus on vaidlustaja omast 87,72% madalam (2100 eurot vs 17 107 eurot). Maksumuse vormil11 pidi esitama eraldi hinna kohapealsele koolitusele kuni 12 inimesele ja eraldi ühikhinna veebikoolitusele ning need ühikhinnad on töövõtjale siduvad kogu raamlepingu kehtivuse ajal (raamleping, p-d 7.5—7.7). 29. Kogu lepingu kestel tuleb osutada koolitusi ja dokumenteerimist vastavalt hankija määratletud nõuetele (tehniline kirjeldus, p 4.7.1). Juba esimese hankelepingu tööde hulka kuuluvad peakasutajate ja süsteemiadministraatorite koolitus ning lõppkasutajate juhendmaterjalid, mis peavad olema erinevate kasutajagruppide koolitamise aluseks koos äriprotsesside näidistega (tehniline kirjeldus, p-d 6.7 ja 6.8.3). Lisaks näeb tehnilise kirjelduse indikatiivne kava toodangu valmiduse etapis ette koolitused vastavalt vajadusele, sealhulgas lõppkasutajatele, süsteemiadministraatoritele ja ekspertsüsteemide kasutajatele (tehniline kirjeldus, p 5.1.4). 30. Seega ei ole koolituse all mõeldud üksikut formaalset tutvustust, vaid sisulist kasutuselevõtu osa, mis eeldab ettevalmistust, materjale, sihtrühmade kaupa läbimõeldud sisu ja sidumist dokumentatsiooniga. Sellise tausta juures vajanuks 2100 euro suurune maksumus (mis pealegi koosneb kahest komponendist) sisulist kontrolli vähemalt selles osas, mitu koolitust, millise kestusega, millise ettevalmistusajaga ja milliste materjalidega selle hinnaga kaetakse. Vaidlustaja hinnangul pole võimalik pakutud maksumusega koolitusi läbi viia. 31. Kokkuvõttes, esimese tellimuse maksumus, litsentside ja tootetoe aastahind, täiendavate IKT-teenuste tunnihind ja koolituste maksumus on kõik vaidlustaja hinnast väga oluliselt madalamad, kusjuures iga nimetatud rida puudutab lepingu keskseid, kohustuslikke ja riskiga koormatud sooritusi, mitte kõrvalisi või valikulisi teenuseid. Seetõttu on alust arvata, et hankija jõudis RHS § 115 kontrollimenetluses ebaõigele järeldusele. Vaidlustaja kahtlustab, et hankija pole iga vaidlustatud hinnarea puhul kontrollitavalt tuvastanud selle hinna aluseks oleva kulumudeli, töömahu, meeskonna, litsentsimudeli, tugikorralduse ja lepinguliste riskide tegelikku katet. 2.3 Otsus on puudulikult põhjendatud 32. Otsuses on märge: „The submitted tender passed validation under the Public Procurement Act § 115.“ Teisisõnu, lakooniline märkus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus läbis RHS § 115 kohase kontrollimenetluse. 33. Hankija otsuses on oluline põhjendamisviga, mida pole võimalik tagantjärele kõrvaldada. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankijal on kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt, kuna vaid nii saab kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub, on täidetud. Hindamine, kas esineb põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, kuulub edukate pakkumuste tunnuste ja suhteliste eeliste hulka, mille kohta peab hankija andma asjakohast teavet. Põhjendused tuleb üldjuhul teha huvitatud isikule teatavaks samal ajal kui tema huve kahjustav otsus.12 11 RHAD „Stage 2 Form - Tender evaluation and award criteria“. 12 EKo T-741/17, p-d 36, 50 ja 51. 7/11 34. Samas lahendis selgitas kohus, et hilisemal ajahetkel edastatud teavet arvesse võtta ka selle hindamisel, kas põhjendus on piisav, kui see piirdub esialgse põhjenduse kohta üksikasjade lisamisega ning tugineb selle otsuse tegemise kuupäeval esinenud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Küsimust, kas põhjendamiskohustust on järgitud, tuleb hinnata lähtudes teabest, mis oli vaidlustaja käsutuses vaidlustuse esitamise ajal.13 35. Hankija pole vaidlustajale esitanud mis tahes põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt ta asus järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Seega pole Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt olemas põhjendusi, mille alusel hankija otsuse õiguspärasust üldse hinnatagi. 36. Kohus selgitas, et põhjendamispuudus juba iseenesest on hankija otsuse kehtetuks tunnistamise alus, olenemata, kas hankija järeldus on õige: „Eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda ainsa väitega, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud nende põhjuste osas, mis viisid hankija järeldusele, et edukaks tunnistatud pakkumused ei olnud põhjendamatult madala maksumusega. Järelikult tuleb tõdeda, et see, et EASA ei järginud vaidlustatud otsuse tegemisel olulisi menetlusnorme, toob kaasa selle otsuse tühistamise, ilma et oleks vaja uurida, kas EASA leidis ekslikult, et edukaks tunnistatud pakkumused ei olnud põhjendamatult madala maksumusega.“14 37. Hankijal pole võimalik põhjendamispuudust tagantjärele kõrvaldada, kuna enam ei saa veenduda, kas hankija nendest kaalutlustest otsuse tegemisel tegelikult lähtus. Nagu on selgitanud ringkonnakohus: „Kohtumenetluses esitatud selgitused ei saa asendada haldusorgani poolt hankemenetluses tegemata jäänud ülesandeid, st vajalike asjaolude tuvastamist, hindamist ja kaalumist otsustuse tegemisel. Hankemenetluse läbiviimine muutuks sisutuks, kui hankijal oleks lubatud alles kohtumenetlusega paralleelselt läbi viia vajalik tuvastamine, hindamine ja kaalumine. See kahjustaks ebamõistlikult ka teisi pakkujaid, sest lihtsustatult väljendudes oleks neil korrektse haldusmenetluse läbiviimise saavutamiseks vajalik algatada ka kohtumenetlus, riskides sealjuures võimalusega, et nende kanda jäävad menetluskulud, kui hankijal õnnestub tagantjärele seoses oma otsustusega ära näidata piisavad selgitused ja põhjendused.“15 38. Hankija otsus tuleb seega tunnistada kehtetuks ainuüksi tulenevalt sellest, et ta pole koos otsusega esitanud ühtegi sisulist põhjendust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. 2.4 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane 39. Pakkuja pidi pakkumuses esitama pakutava lahenduse tehniliste funktsionaalsuste kirjelduse, mis hõlmab süsteemi(de) arhitektuuri, funktsionaalseid võimekusi ja riistvaranõudeid. Pakkuja esitatav dokument pidi sisaldama kõigi kohustuslike nõuete 13 EKo T-741/17, p-d 52 ja 53. 14 EKo T-741/17, p 88. 15 TrtRnKo 3-22-607, p 10. 8/11  kirjeldusi viidetega lehekülgede kaupa sellele tehniliste nõuete tabelile,16 mille hankija on esitanud. Pakutav lahendus pidi vastama kõigile tabelis loetletud kohustuslikele nõuetele.17 40. Arvestades kolmanda isiku pakkumuse äärmiselt madalat maksumust, ei vasta kolmanda isiku pakkumus tõenäoliselt kõikidele kohustuslikele nõuetele. Alternatiivselt, hankija polegi kontrollinud seda, kas kolmanda isiku pakkumus on vastav. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega. Vastasel juhul muutub pakkumuste vastavuse kontroll sisutühjaks.18 41. Kolmanda isiku pakutud maksumus pidi tekitama hankijas kahtluse pakkumuse vastavuses. Olukorras, kus on kahtlus, kuidas pakkuja suudab tagada pakkumuse vastavuse kõikidele TK tingimustele, ei saa hankija piirduda üksnes pakkuja kinnitusega. 19 Vastasel juhul oleks ka pakkujal, kel pole tegelikult vähimatki võimalust pakkuda nõuetele vastavat toodet, võimalik esitada seesugune kinnitus ning jätkata võistlemist hankelepingule.20 42. Vaidlustaja vaidlustab hankija otsust seega ka osas, mis puudutab kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist. Kolmanda isiku pakkumus on tehnilisele kirjelduse mittevastav või hankija pole vastavuses veendunud. 3. TAOTLUS TEABE VÄLJASTAMISEKS 43. Arvestades hankija otsuse põhjendamispuuduseid, esitab vaidlustaja taotluse teabe väljastamiseks. 44. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija ei saa piirduda tõdemusega, et edukas pakkumus ei tundunud talle olevat põhjendamatult madala maksumusega, täpsustamata selle järelduseni viinud põhjuseid.21 Sellisel juhul on pakkujal võimatu hinnata otsuse õiguspärasust.22 45. Vaidlustaja palub seega edastada talle põhjused, mille alusel hankija jõudis järeldusele, et edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Vaidlustaja hinnangul tähendab see vastamist vähemalt järgmistele küsimustele: 1) Kas hankija kontrollis, et esimese tellimuse maksumus katab kõik kohustuslikud tööd ja on seejuures kooskõlas kõikide tehnilise kirjelduse nõuetega, sealhulgas juurutamise, liidestuste, valideerimise, migratsioonianalüüsi, dokumentatsiooni ja muud vajalikud seotud tööd? Kui jah, palume kirjeldada: (i) milliseid selgitusi, andmeid või tõendeid kolmas isik esitas; (ii) millistel põhjustel pidas hankija seda hinnataset realistlikuks; ja (iii) kuidas kontrolliti kulusid selliselt, et oleks tagatud tehnilise kirjelduse nõuete täielik täitmine niivõrd madala hinna juures. 2) Kas hankija kontrollis, kuidas on põhjendatud litsentside ja tootetoe aastahind? Kui jah, palume kirjeldada: (i) milliseid selgitusi, andmeid või tõendeid kolmas isik esitas; ja (ii) 16 Dokument „Stage 2 Form – Technical requirements“. 17 Vastavustingimus „DESCRIPTION OF THE SOLUTION’S TECHNICAL FUNCTIONALITIES (Stage 2)“. 18 TlnRnKo 3-10-1302, p 15; TlnRnKo 3-13-431, lk 9; TlnHKo 3-12-405, p 33; VAKO 125-18/194358, p 27; VAKO 265- 18/198628, p 15. 19 VAKO 125-18/194358, p 27. 20 VAKO 265-18/198628, p 15. 21 EKo C-101/22 P, p 85. 22 EKo C-101/22 P, p 83. 9/11  kuidas jõudis hankija järeldusele, et see hind katab nii litsentsikomponendi kui ka tootetoe, sealhulgas teenustasemed, reageerimisvõime ja muud tootetoega seotud kohustused. 3) Kas hankija kontrollis, kuidas on põhjendatud täiendavate IKT-teenuste tunnihind? Kui jah, palume kirjeldada: (i) milliseid selgitusi, andmeid või tõendeid kolmas isik esitas; ja (ii) milliste kulueelduste, tööjõukulude, rollide, töökorralduse või muude asjaolude põhjal hankija leidis, et selline tunnihind on realistlik. 4) Kas hankija kontrollis, kuidas on põhjendatud koolituste maksumus? Palume kirjeldada: (i) milliseid selgitusi, andmeid või tõendeid kolmas isik esitas; ja (ii) milliste eelduste alusel leidis hankija, et pakutud hind katab koolituste ettevalmistamise, läbiviimise, materjalid ja muud nõutavad kulukomponendid. 5) Kas hankija kontrollis, et pakutud hind on kooskõlas teenuste osutamise kohas kohaldatavate tööõiguslike, sotsiaalkindlustuslike ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega? Kui jah, palume kirjeldada: (i) milliseid selgitusi, andmeid või tõendeid kolmas isik esitas; ja (ii) milliste andmete või selgituste põhjal hankija sellisele järeldusele jõudis. 6) Kas hankija pidas kontrollimenetluses vajalikuks küsida lisaselgitusi rohkem kui ühel korral? Kui jah, siis palume kirjeldada, milles seisnes esimeste selgituste ebapiisavus ja milliste täiendavate küsimustega hankija selle kõrvaldas. 7) Kas hankija järeldus põhines ainult edukalt pakkujalt saadud selgitustel või kontrollis hankija neid ka iseseisvalt? Kui kontroll toimus, siis palume kirjeldada, milles seisnes hankija iseseisev kontroll. 46. Hankija ei saa jätta täitmata oma põhjendamiskohustust viitega dokumentide konfidentsiaalsusele. Teatavate dokumentide väidetav konfidentsiaalsus ei takista hankijal põhjuseid ümber sõnastada. Konkurendi pakkumuse dokumentidega tutvumine pole ainus võimalus selleks, et teha nõutud teave teatavaks ja saaks tuvastada, et põhjendus on õiguslikult piisav. 23 4. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 47. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 2560 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (lisa 1). 48. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 49. Tähtaegsus. Hankija edastas vaidlustatud otsused pakkujatele 25.03.2026. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 50. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7). 51. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le ([email protected]) e-posti teel. Vaidlustaja pole lisanud kolmanda isiku puhul lisanud vaidlustuse päisesse e-posti aadressi, kuna avalikest 23 EKo T-741/17, p-d 81—83. 10/11  allikatest pole võimalik seda tuvastada. VAKO-l on võimalik riigihangete registrist kontrollida, kes on esitatud kolmanda isiku pakkumuse kontaktisikuks ja mis on tema kontaktandmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu maksekorraldus 11/11  Maksekorraldus Number __________________ 132 Makse kuupäev _______________________ 06.04.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ADVOKAADIBÜROO TEGOS AS 10288628 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE152200221025347530 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 2 560.00 Makse selgitus Riigilõiv Thales Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026040602889821 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee