3. isiku vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 09.04.2026 Esitatud e-kirja teel ASKEND ESTONIA OÜ VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 298210) Vaidlustaja: Cybernetica AS Registrikood 10140133 Aadress Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn E-post [email protected] Seaduslik esindaja Oliver Väärtnõu Juhatuse liige Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Aadress Lõkke tn 4, 10122, Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 aadress Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus advokaat Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1 Jätta Cybernetica AS vaidlustus rahuldamata. 2 Mõista Askend Estonia OÜ menetluskulud välja Cybernetica AS-ilt. ASJAOLUD 1.1 Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avaldas 19.12.2025 riigihanke „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumbriga 298210) (riigihange). 1.2 23.03.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas edukaks Askend Estonia OÜ (kolmas isik) pakkumuse 98,07 hindepunktiga. Cybernetica AS-ile (vaidlustaja) omistas hankija hindamise tulemusel 74,07 hindepunkti, mistõttu oli vaidlustaja pakkumus ebaedukas. Hindamisprotokolli avaldati vaidlustaja väitel 25.03.2026. Kolmas isik sai kvaliteedi hindamisel maksimaalsed  hindepunktid, kusjuures vaidlustaja sai vaidlustuses väidetu kohaselt üksnes 56 hindepunkti proovitöö eest, kusjuures 1 hindepunkt on omistatud vaidlustajale alakriteeriumi 3 eest. 1.3 Vaidlustaja esitas 02.04.2026 vaidlustuse taotledes hankija 23.03.2026 kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Kolmas isik on seisukohal, et hankija otsus on õiguspärane, mistõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 2.1 Kolmas isik on vaidlustuses esitatud andmete ja väidete analüüsimise järel seisukohal, et hankija tegevus hindamisel ja seeläbi ka edukaks tunnistamise otsuse tegemisel on olnud õiguspärane ja kooskõlas riigihangete seadusega ning riigihanke alusdokumentidega (RHAD). 2.2 Hankija kaalutlusõigus 2.2.1 Riigihanke õiguses on väljakujunenud VAKO- ja kohtupraktika seisukoht, et pakkumuste hindamine, eriti kvalitatiivsete kriteeriumide alusel, kuulub hankija pädevusse ning sellega kaasneb ulatuslik hindamis- ja kaalutlusruum. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on olemuselt hindamisotsus, mille tegemisel peab hankija lähtuma riigihanke alusdokumentides avaldatud kriteeriumidest, kuid mille sisulist hinnangut ei asenda VAKO ega kohus oma hinnanguga üksnes seetõttu, et vaidlustajale oleks sobinud teistsugune tulemus. Kuna proovitöö hindamine eeldab õigusväliseid teadmisi, siis selle kohtulik kontroll piirdub eelkõige sellega, kas hindamisel arvestati asjakohaseid ja täielikke asjaolusid, kas jäeti tähelepanuta olulisi fakte või tehti ilmselgeid vigu ning kas hankija püsis talle RHAD-ist ja seadusest tulenevates piirides.1 2.2.2 Käesolevas asjas on vaidlustuses märgitu pinnalt hankija püsinud talle antud kaalutlusõiguse raamides. Hankija on hinnanud pakkumusi üksnes eelnevalt avaldatud hindamismetoodika alusel, kohaldades alakriteeriumi 3 kõigi pakkujate suhtes ühetaoliselt, tuletamata sellest uusi või RHAD- s sätestamata aluseid, nagu vaidlustaja taotleb. Hindamisotsus on põhjendatud konkreetsete faktiliste asjaoludega ning vastab hindamismetoodikas ette nähtud madalaima hindamistaseme tingimustele. Sellises olukorras ei ole tegemist ei kaalutlusõiguse ületamise ega ilmselge hindamisveaga, vaid hankijale seadusega antud hindamisruumi õiguspärase kasutamisega. Vaid asjaolu, et vaidlustaja hindab oma pakkumust sisuliselt teisiti või peab teistsugust tulemust soovitavaks, ei anna alust lugeda hankija otsust õigusvastaseks ega sekkuda hankija kaalutlusotsusesse. VAKO on varasemas praktikas selgitanud, et kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama ja mille nõudeõigus võiks vaidlustajal riigihankes olla. Samas lahendis selgitas VAKO, et võib vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on pakkumuste hindamisel tegutsenud õigusvastaselt. Püstitades järgnevalt küsimuse, milline oli hankija kaalutlusruum ning millistes raamides on vaidlustuskomisjonil õigus hindamiskriteeriumidele vastavust kontrollida, oli vaidlustuskomisjon seisukohal, et riigihanke asjaoludel ei ületa hankija otsuse kontroll mõõdukalt intensiivset ratsionaalsete vigade testi ja kontroll ei pea olema intensiivsem. 2 Sama järelduse peab tegema ka käesolevas vaidluses. 2.3 Hankija on õiguspäraselt tõlgendanud ja kohaldanud hindamismetoodikat, rikkumata seejuures riigihanke üldpõhimõtteid 2.3.1 Proovitöö lähteülesande3 p 4 sätestab, et äriliste protsesside muudatuste puhul on vajalik kirjeldada: „Vähemalt kolm kõige olulisemat ettepanekut äriprotsessi muudatusteks, mis toetavad süsteemi jõudluse kasvu, säilitades samas äriloogika ja kasutajamugavuse. Iga muudatuse puhul selgitus, kuidas see aitab saavutada ärieesmärke ning milline on selle mõju klientide töövoogudele.“ 1 vt nt RKHKo 3-20-1198, p 17–18, TlnHKo 3-24-3072, p 87. 2 VAKO 07.02.2025 12-25/287282, 8.1-8.2. 3 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9117124/documents/source- document?group=B&documentOldId=18891997 2 2.3.2 Hindamismetoodika4 kohaselt on alakriteeriumis 3 „Äriliste protsesside muudatuste põhjendatavus ja rakendatavus“ maksimaalsete hindepunktide saamiseks nõutud, et esitatud oleks „vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, mis on selgelt põhjendatud ja rakendatavad, toetades NESi jõudlust.“ Hindepunkti 1 saamiseks peab proovitööd iseloomustama järgnev: „Esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust, kuid kolm või rohkem muudatust on puudulikud, põhjendused ebaselged või äriloogika ei ole säilitatud.“ 2.3.3 Hindamismetoodika alakriteeriumi 3 sõnastusest tuleneb seega üheselt, et hindamise objektiks on kõik pakkuja poolt esitatud äriprotsessi muudatusettepanekud, mitte üksnes minimaalne kolmepunktilise lävendi täitmiseks vajalik muudatuste arv. Metoodika eristab punktitasemeid kvalitatiivse hinnangu alusel, lähtudes sellest, kui mitmed esitatud muudatused on puudulikud, ebapiisavalt põhjendatud või äriloogikat lõhkuvad. Hankija lähenemine hinnata kõiki kuut vaidlustaja poolt esitatud muudatusettepanekut on kooskõlas nii metoodika grammatilise tähenduse kui ka selle süsteemse loogikaga. 2.3.4 Arvestades, et metoodika kohaselt tuleb 1 punkt omistada olukorras, kus hinnatud muudatuste hulgas on kolm või enam puudulikku ettepanekut, ei olnud Hankijal kaalutlusruumi teistsuguse punktisumma määramiseks juhul, kui see tingimus oli täidetud. Pakkuja vastutab oma pakkumise mahu ja kvaliteedi eest ning otsus esitada miinimumnõudest suurem arv muudatusettepanekuid tähendab ka riski võtmist selle osas, et need on kõik maksimumpunktide väärilised. See tuleneb juba iseenesest ka proovitöö ülesandest, kus on märgitud, et esitada tuleks „kolm kõige olulisemat ettepanekut“. Vastasel juhul tekiks olukord, kus madalakvaliteediliste või ebapiisavalt põhjendatud ettepanekute esitamine ei mõjutaks hindamist, mis oleks vastuolus hindamismetoodika eesmärgi ja sisulise loogikaga. Seetõttu on kolmas isik hankija tõlgendusega hindamismetoodikast nõus ehk minimaalse punktisumma omistamine alakriteeriumi nr 3 alusel metodoloogiliselt põhjendatud ja hindamismetoodikast otseselt tulenev. Ka kolmas isik sai pakkumust tehes sellest samamoodi aru, esitades kolm selgelt tugevaimat ettepanekut. 2.3.5 Kolmas isik märgib, et hindamismetoodika loogikast tuleneb seega, et olukorras, kus kriteerium näeb ette minimaalselt kolme äriprotsessi muudatuse esitamist ning madalaima punktitaseme eelduseks on see, et „kolm või rohkem muudatust on puudulikud“, on paratamatu, et hindamise alla kuuluvad kõik pakkuja poolt esitatud muudatusettepanekud. Kui pakkuja esitab kuus muudatust, on loogiline ja metoodikaga kooskõlas hinnata, kas need kõik on sisuliselt asjakohased ja kvaliteetsed või sisaldavad nad puudusi, mis hinnet langetavad. Asjakohatute muudatusettepanekute esitamine võib viidata sellele, et pakkuja ei ole hankija tegelikust vajadusest aru saanud, ning ülemääraste ettepanekute menetlemine kujutab hankija jaoks täiendavat ja põhjendamatut koormust. Sama märkis ka hankija 09.04.2026 vastuse punktis 1.11 leides, et hindamismetoodika eesmärgiks oligi mh välistada juhislike või ebaküpsete ettepanekute esitamine. Vastupidiselt sellele näitab kolme täpse, sisuliselt põhjendatud ja „märki tabava“ muudatuse esitamine nii analüütilist küpsust, efektiivsust kui ka hankija ressursside austamist ning viitab pakkumuse kõrgemale kvaliteedile. Seega vastuseks vaidlustaja mõttele, et „Hankija tõlgendus eeldab, et 25 punkti saamiseks peavad eranditult kõik esitatud muudatusettepanekud olema puudusteta“ kinnitab kolmas isik, et nii see olema peakski. Maksimaalseid punkte vääribki veatu proovitöö. 2.3.6 Kolmas isik märgib ka, et nõustub hankija selgitustega alakriteeriumite 2 ja 3 hindamise osas. Ka kolmas isik mõistis kriteeriumeid koosmõjus proovitöö lähteülesandega nii, et nende raskuskese on erinevas kohas – äriliste protsesside muudatuste puhul ootas hankija selgelt kolme tugevat ja kvaliteetset ettepanekut, samas kui tehniliste parendusettepanekute puhul vaadati nende sisulisust ja mõju. 2.3.7 Kolmas isik on vaidlustuses esitatud andmete pinnalt veendunud, et hankija ei ole rikkunud RHS § 3 sätestatud võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse põhimõtteid, kuna kõiki pakkujaid hinnati 4 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9117124/documents/source- document?group=B&documentOldId=18892002 3  samade, eelnevalt avaldatud ja üheselt sõnastatud hindamiskriteeriumide alusel ning hankija ei ole vaidlustuses esitatu alusel kaldunud nendest kriteeriumidest kõrvale. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et erineva sisuga pakkumusi tuleks hinnata võrdselt, vaid et sarnases olukorras olevaid pakkujaid koheldakse ühtmoodi ja hindamiskriteeriume kohaldatakse järjekindlalt. 5 Käesoleval juhul tulenes vaidlustaja madalam punktisumma tema enda pakkumuse sisust ehk esitatud äriprotsessi muudatusettepanekute kogumist, mitte hankija meelevaldsest või ebavõrdsest kohtlemisest. Samuti ei ole proportsionaalsuse põhimõtet rikutud, sest hankija piirdus rangelt hindamismetoodika kohaldamisega ega kehtestanud uusi või pakkujale ettenägematuid negatiivseid tagajärgi. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamisega ei saa õigustada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte riivet, milleni viiks just see, kui hankija jätaks kohaldamata selgelt ette nähtud hindamiskriteeriumi üksnes seetõttu, et tulemus osutub mõne pakkuja jaoks ebasoodsaks.6 2.3.8 Samuti ei ole põhjendatud väide läbipaistvuse ega kontrollitavuse põhimõtte rikkumise kohta. Läbipaistvuse põhimõte nõuab, et hindamiskriteeriumid oleksid enne pakkumuste esitamist selged ning, et hankija hindaks pakkumusi kooskõlas RHAD‑is sätestatuga selliselt, et nende kujunemine ehk põhjendused oleksid teada.7 Käesolevas hankes oli alakriteeriumi 3 hindamismetoodika ja hindepunktide skaala 25-10-1 sõnastatud täpselt ja ammendavalt ning madalaima punktitaseme eelduseks olnud tunnus („kolm või rohkem muudatust on puudulikud“) oli vaidlustajale ette teada ning objektiivselt kontrollitav. Hankija seostas hindamistulemuse kirjalikult konkreetsete ettepanekutega ning põhjendas vaidlustuses märgitu kohaselt oma otsust selliselt, et vaidlustajal oli võimalik selle õiguspärasust kontrollida ja vaidlustada, mis vastab nii kontrollitavuse põhimõttele kui ka kohtupraktikale.8 Seega ei ole hankija käesolevas asjas rikkunud RHS § 3‑st tulenevaid üldpõhimõtteid. 2.3.9 Vaidlustajal ei ole käesoleva vaidlustuse raames võimalik enam kehtivat RHAD, sh hindamismetoodikat, vaidlustada. RHAD kehtib sellisena, nagu see sätestatud on, kuni menetluse lõpuni. Seega kõik etteheited hindamismetoodika ebaselgusele vmt ei ole käesolevas menetluses asjakohased.9 2.4 Kokkuvõte 2.4.1 Kolmas isik palub jätta vaidlustuse rahuldamata, kuivõrd vaidlustuses esitatud ja kolmandale isikule avaldatud põhjendused ei anna alust hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija on järginud esitatud põhjenduste kohaselt hindamisemetoodikat korrektselt, rakendades õigesti ka kaalutlusõigust ning teinud RHS § 117 lg 1 alusel õiguspärase otsuse. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Kolmanda isiku nimel esitavad vaidlustuse vastuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Merily Tamm, kes kinnitavad enda esindusõigust. 3.2 Kolmas isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5 vt EK liidetud kohtuasjad C-21/03 ja C-34/03, p 27; C-336/12, p 30; C-434/02 , p 68; C-210/03, p 70; C- 304/01, p 31; T. Kuusmann (autor) RHS § 3/39. M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2025. 6 vt EK C-171/15, p-d 37–44; C-27/15, p 39; C-336/12, p 40; C-42/13, p-d 42–43; C-496/99, p 115; T. Kuusmann, RHS § 3/38. 7 vt EK C‑496/99, p‑d 115–121; TlnHK 3-21-1384, p 11.4; VAKO 19.11.2019, 176-19/214231, p 9.2, 22.04.2019, 40-19/206052, p14; T. Kuusmann, RHS § 3/28-29. 8 vt VAKO 15.07.2022, 86‑22/248547, p‑d 18–20; TrtRKo 3-18-1144, p 17; T. Kuusmann, RHS § 3/29. 9 vt nt TlnRnKo 3-12-2650, p 18, 3-15-1824 ; Eko C-496/99 p 115, C-336/12 p 40; VAKO 18.04.2023, 136- 23/254499, p 10. 4 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm vandeadvokaat advokaat Askend Estonia OÜ lepinguline esindaja Askend Estonia OÜ lepinguline esindaja 5